Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Heljo Pikhof, palun!

Lugupeetud härra juhataja! Head ametikaaslased! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel üle arupärimise tervisekaitsenõuete täitmise kohta koolieelsetes lasteasutustes. Arupärimine on esitatud sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Meile teeb muret, et osale lasteaedadele – nendele, mis on ehitatud enne 2010. aastat ja millele on ka koolitusluba antud enne 2010. aastat – hakkab terve rida ruuminõudeid kehtima alles 2030. aastal.
Natuke ka arupärimise sisust. 1980. aastatel ehitatud lasteaedades on enamasti kõigis  mängu- ja magamisruum, seejuures viimast saab kasutada ka mänguruumina. Kuid on ka selliseid vanemat tüüpi lasteaedu, mis on lasteaiaks kohandatud või ongi ehitatud sellisena, et kogu päevane tegevus käib seal ühesainsas rühmatoas. Niisugustel rühmadel on pinda keskmiselt 60 m², ühe nimekirjas oleva lapse kohta umbes 2,5 m².

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Austatud ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. Palun olla vaiksemalt! Palun, ettekandja!

Igale lapsele jääb vaba mängupinda ligikaudu ruutmeeter, sest ruumis on ju ka mööbel. Õpetaja peab pidevalt lahendama laste vahel puhkevaid konflikte à la ta lükkas mind või ta astus mulle käe peale. Samas näeb ka uus riiklik õppekava ette ruumikujunduse nõuded. Lastel peavad olema mängukeskused ja teistest eraldumise võimalus, selleks aga ruumi ei ole. Kui on tegu liitrühmaga, siis on nii, et kui suuremad lapsed on ametis tegevusega, millest väiksemad osa võtma ei pea, siis pole pisemaid kuskile eraldi mängima saata. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan grupi Riigikogu liikmete nimel üle arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile. Arupärimise nimetus on "Korruptsioonikahtlused seoses ehitusloata ehitistega". Need, kes olid siin saalis esmaspäeval, kindlasti mäletavad, et enam-vähem sama tekstiga arupärimine juba oli käsitlusel. Vastas justiitsminister. Kui tema vastused kokku võtta, võiks öelda, et vastus oli selline, et teda korruptsioon ei huvita ja ta ei peagi sellega tegelema. Püüame siis seda teemat arutada siseministriga, võib-olla Siseministeeriumisse korruptsioonikahtlused kuidagi puutuvad.
Eile mul oli õnnelik võimalus esimest korda elus esineda kohtus tunnistajana. Olen seniajani šokis sellest, kuidas prokurör käitus ja milliseid küsimusi ta esitas. Nüüd on arusaadav, miks Justiitsministeeriumi korruptsioon ei huvita – teda huvitab midagi muud. Vaatame, mis huvitab Siseministeeriumi. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile.
Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene ja ainus päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu 167 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Tere hommikust, auväärt Riigikogu! Hea istungi juhataja! Tuletan esmalt meelde, millest see eelnõu räägib. Eelnõu eesmärk on muuta õiguskantsleri poolt igal aastal Riigikogule esitatava ülevaate esitamise aeg paindlikumaks. Eelnõuga täpsustatakse ka õiguskantsleri tegevust õigusalases töös, seda just nimelt normikontrolli taotluste läbivaatamisel. Õiguskantsleri poole tehakse väga arvukalt pöördumisi väga erinevates küsimustes. Need on erineva raskusastmega ja kõigiga ei jõuta nii või teisiti väga põhjalikult tegelda.

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Austatud ametikaaslased! Mul on soov kuulata ettekandjat ja selle ettekande sisu. Mul on probleem, et ma ei kuule seda. Saalis on liiga suur lärm. Ma palun, austame ettekandjat ja neid inimesi, kes soovivad teda kuulata!

Õiguskantsleril tuleb seega nende pöördumiste seast valik teha, kuid see valik peab millelegi tuginema. Selle tuginemise alused olemegi üritanud sellesse eelnõusse kirja panna. Tegelikult ma peatusin sellel kõigel juba eelnõu esimesel lugemisel päris põhjalikult, nüüd kordasin lihtsalt üle.
Esimene lugemine lõppes 13. märtsil, nagu me teame. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati rahvusvaheline teatripäev ehk 27. märts õhtul kell 6. Selleks ajaks ei laekunud mitte ühtegi muudatusettepanekut ei kolleegidelt, fraktsioonidelt ega komisjonilt.
Vabariigi Valitsus toetas selle eelnõu menetlemist. Seaduses on sätestatud Riigikogu kohustus küsida Vabariigi Valitsuse arvamust eelnõu kohta, mida Vabariigi Valitsus ise ei ole algatanud, ja 23. veebruaril Vabariigi Valitsus andis eelnõule oma positiivse hinnangu. Valitsus märkis, et Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu tuleb toetada, kuid pidas vajalikuks, et Justiitsministeerium esitaks mõned täpsustused selle sätete suhtes. Seda Justiitsministeerium ka tegi ning nende hindamatute näpunäidete alusel koostasid põhiseaduskomisjoni nõunikud koostöös õiguskantsleri käe all töötavate ametnikega viis muudatusettepanekut. Need on saavutatud kompromissi teel. Oma 3. aprillil peetud istungil vaatas põhiseaduskomisjon need võimalikud muudatusettepanekud läbi ja otsustas need algatada. Neid, nagu ma ütlesin, on viis. Istungil osalesid ka Justiitsministeeriumi ametnik ja õiguskantsler. Millest need muudatusettepanekud räägivad?
Esiteks, muudatusettepanek nr 1. Vahest on oluline ka see, et kui keegi esitab õiguskantslerile avalduse palvega kontrollida, kas mingi õigustloov akt vastab põhiseadusele või muule seadusele, siis see avaldaja paneks oma avalduses kirja ka, milles ta ise näeb konkreetse õigusakti vastuolu põhiseadusega või seadusega. Märkisime juurde sellegi, et õiguskantsler võib ka ise, omal algatusel menetlust alustada. Tõsi küll, seda saab ta ka praegu teha ja ongi teinud, kuid et see oleks päris üheselt kõigile selge, siis me paneme selle siia seadusesse juurde.
Teine muudatusettepanek puudutab juhtumit, kui õiguskantsler ei algata menetlust, jätab avalduse läbi vaatamata. Siin on toodud täiendava alusena asjaolu, et "menetluseks puudub oluline avalik huvi". See punkt oli meil juba esimese lugemise käigus samas sõnastuses olemas, kuid tahan täna veel kord rõhutada, et tolle "olulise avaliku huvi" määratlemisel tuleb arvestada püstitatud probleemi ulatust, seda, kui paljusid inimesi või juriidilisi isikuid küsimus puudutab ja millist põhiõigust või riigi korralduslikku põhimõtet konkreetne norm riivab või rikub.
Kolmas muudatusettepanek räägib sellest, et avalduse võib läbi vaatamata jätta ka siis, kui isikul on olnud võimalus esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid, aga ta on jätnud  sellise võimaluse kasutamata. Põhjendus on see, et ka Riigikohus on otsustanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud individuaalkaebuse võib läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole olnud ühtegi muud tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest.
Neljas muudatusettepanek on jätta eelnõust välja ombudsmanimenetluses avalduse läbivaatamata jätmise alus "õiguskantsleri menetlus ei ole muul põhjusel otstarbekas".  Esimese lugemise ajal oli see veel sees. Otsustasime aga kooskõlas Justiitsministeeriumi seisukohaga, et oleks õige see eelnõust välja jätta. Õiguskantsleri esindajad olid lõppkokkuvõttes ka sellega nõus, kuna niisugune sõnastus oleks liialt laialivalguv ja väga raske oleks seda juriidilises mõttes sisustada.
Viies muudatusettepanek on natuke tehnilist laadi, keeleline. See täpsustab avalduse lahendamisest teavitamist, seda, kes peaks õiguskantslerit avalduse lahendamisest teavitama. Panime täpselt kirja, et järelevalvealune asutus teavitab avalduse lahendamisest õiguskantslerit. Siis ei pea keegi jääma ootama, et kes ja mis – kes see vastaja ikka täpselt peaks olema. Teavitamiskohustus on asutusel, kellele õiguskantsler talle saadetud avalduse on edastanud.
Lõppkokkuvõttes otsustas põhiseaduskomisjon sellelsamal ilusal kuupäeval, 3. aprillil selle eelnõu saata tänasele Riigikogu istungile teiseks lugemiseks, mis ka edukalt on korda läinud – mulle vähemalt tundub nii. Komisjoni ettepanek on täna teine lugemine lõpetada. Mingit hääletust komisjoni liikmed ei nõudnud, otsused sündisid konsensusega. Sellega, head kolleegid, on mul hea meel lõpetada. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan teid! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Praegu on menetluses seaduseelnõu, mis põhimõtteliselt muudab ühe põhiseadusliku institutsiooni juhi, ütleme siis, töösuhet või olemuslikku suhet Eesti Vabariigiga. Tänasel istungil pidi istungi juhataja umbes kolmel korral sekkuma ja paluma saalis rahu, et ettekandja saaks viisakas õhkkonnas oma ettekannet pidada. Kummalisel kombel oli ettekandjaks veel valitsuskoalitsiooni väga lugupeetud liige. See näitab, nagu tõepoolest oleks Riigikogus suhtumine sellistesse otsustesse juba umbes säärane, et me oleme selle otsuse kuskil tagatoas ära teinud, las ta olla. Me isegi ei pea kuulama, mis enne lõppotsuse tegemist komisjoni esimehel öelda on.
Tegelikult on see päris traagiline, kuidas me suures soovis kopikas kokku hoida käitume väga halvasti ühest küljest oluliste institutsioonidega, teisest küljest aga ka inimestega, kes nendes institutsioonides ühel või teisel ajal ühel või teisel viisil mingit ametikohta täidavad. Lähiajaloo kõige naljakam näide on see, kui seesama õiguskantsler, kelle staatuse üle me täna diskuteerime, oli sunnitud saali tagasi tulema ja ütlema, et kõik 101 poissi-tüdrukut lasid väikese apsaka sisse ehk võtsid iseendalt piltlikult öeldes staatuse ära. Ta siis tuli vigu parandama. See näitab seda, et me isegi iseenda eest ei viitsi enam väga palju hoolitseda. Me võtame kõike kergelt – et ah mis siis, las jalutavad meile koju ja teevad, mis tahavad, pole meile ka midagi vaja. Nii ei saa edasi elada!
Samasugusel moel eelnõusid menetledes me läheme ühel hetkel kohtunike kallale, järgmise sammuna läheme sõjaväelaste ja politseinike kallale. Aga saage aru, riigis on olemas siiski mingisugused ametikohad, kuhu me tahame saada kvalifitseeritud ja oma tööd südamega tegevaid inimesi. Me tahame saada sinna inimesi, kes tõepoolest on sõltumatud, kes tõepoolest ei peaks arvestama hilisema poliitilise tagakiusamisega, kes teaksid väga selgelt, milline nende elu välja näeb, kui nad võtavad enda kanda selle ühiskonna jaoks mõnes mõttes ebamugava ameti. Me ju lõppude lõpuks võitleme kogu aeg vaesusega, me kogu aeg proovime kelleltki midagi ära võtta, et meie õhuke riik vähemalt näiks ilusam. Me mõtleme tegelikult ebapiisavalt selle peale, kuidas oma riigis toota lisandväärtust ja kuidas muuta riik selles mõttes õnnelikuks.
Ma huviga ootan inimest, kes tuleks ja selgitaks mulle ära, miks me elame viletsasti, kui me ometi teeme natuke rohkem tööd, kui teevad inimesed mõnes arenenud riigis. Keegi räägib mulle abstraktsest intensiivsusest, keegi räägib mulle efektiivsusest, aga mõni ei räägi mulle üldse mitte midagi ja on vait. Ma ei saa aru, kuidas meil on kõik kolm korda viletsam kui nendel teistel seal, kellest paljud tegelikult ju töötavad vähem kui meie. Soome ehitusel võib ehitusmees neljapäeval kellu nurka visata, sest soomlane talle eluski pärast neljapäeva lõunat enam materjali ei too. Ta tuleb laeva peale ja tal on reede vaba päev. Eesti mees teeb ka laupäeval tööd, aga ikka selle eest normaalset tasu ei saa. Mina ei saa aru, kus see konks on! Kui keegi teab, öelge mulle.
Õiguskantsleri institutsiooni kohitsemist Keskerakond aktsepteerida ei saa ja meie seda seaduseelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume nüüd eelnõu 167 muudatusettepanekuid läbi vaatama. On laekunud viis muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjoni esitatud. Seisukoht on, et neid tuleb arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4 ja 5. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja tänase ainsa päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, ma tänan teid! Tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.20.