Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kas soovitakse üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Näen, et soovitakse. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine rahandusminister Jürgen Ligile. See puudutab Euroopa Stabiilsusmehhanismi, millega ühinemise leping allkirjastati Riigikogus s.a veebruarikuus. Mehhanism peaks käivituma tänavu 1. juulil  ning esialgu oli päästefondi maht 500 miljardit eurot, sissemakstava kapitali 80 miljardit eurot pidid euroala riigid sisse maksma võrdsetes osades viie aasta jooksul. Nagu me teame, on õiguskantsler Indrek Teder avaldanud arvamust, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamislepingu säte, mis võimaldab erandjuhtudel teha otsuseid stabiilsusmehhanismi osalisriikidele finantstoetuste andmise kohta 85%-lise häälteenamusega, on vastuolus Eesti põhiseadusega. Sellele vaatamata käis meie rahandusminister kohtumisel, kus ESM-i osas lepiti kokku, et kapital makstakse sisse hoopis kiiremini, kui algselt oli lepingus ette nähtud, ja andis nõusoleku ka selleks, et esimene sissemakse tehakse selle aasta juuliks ja teine hiljemalt oktoobriks. Sellest tulenevalt on arupärijatel rahandusministrile viis küsimust, mis puudutavad kohustusi, mis Eesti endale võtab, samuti seda, kuidas sai anda minister nõusoleku küsimuses, mis on alles arutusel Riigikohtus. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Olen juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 9. aprillil algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 9. aprillil algatatud kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Kas võime nüüd teha kohaloleku kontrolli? Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 rahvasaadikut, puudub 16.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 157 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti rahanduskomisjoni aseesimehe kolleeg Rannar Vassiljevi!

Paar sõna sellest eelnõust. Eelnõuga nähakse ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused. Need on tingitud vajadusest viia Eesti õigussüsteem paremini kooskõlla rahvusvahelise rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standarditega. Samuti on seaduse eelmise redaktsiooni jõustumisest alates ilmnenud, et  mõningad sätted on segadust tekitanud ja nende sõnastus oleks otstarbekas selgemaks muuta. Seda siis selle eelnõuga teha üritataksegi.
Eelnõu koostamisel lähtuti Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee 2008. aastal tehtud hindamise ja 2009. aastal tehtud järelhindamise tulemustest, mis puudutavad Eestit. Lisaks on Rahandusministeeriumile esitanud omapoolsed ettepanekud kõnealuste seaduste muutmise kohta rahapesu andmebüroo, Eesti Pangaliit ja Eesti Kindlustusseltside Liit. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud.
Rahanduskomisjon arutas eelnõu 12. märtsil ja 2. aprillil. Koostöös Rahandusministeeriumiga tegi komisjon konsensusega kuus muudatusettepanekut, mis on muudatusettepanekute loetelus ära toodud koos lühikese selgitusega. Kõige huvitavam debatt komisjonis puudutas kultiveeritud pärleid ja keskendus sellele, kas sõna "kultiveeritud" võiks asendada sõnaga "kasvatatud", mis on eesti keelele omasem. Üldiselt siiski leiti, et vääriskive on otstarbekam määratleda Euroopa Liidus kaubagruppe käsitleva määruse järgi, kus on kasutatud mõistet "kultiveeritud pärlid". Kui komisjon endiselt leiab, et meie omakeelne termin on märksa parem, siis on võimalik seda arutelu jätkata.
Komisjon otsustas konsensusega teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul, kui seda tehakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 18. aprillil. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rannar Vassiljev! Palun küsimus, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonile teadaolevalt neid pärleid ka kuskil Eestis juba kultiveeritakse või on meil tegu ainult importkaubaga?

Ma ei oska komisjoni nimel vastata, kuna seda, kas pärleid Eestis kultiveeritakse või mitte, istungil ei arutatud. Ja pean tunnistama, et mina komisjoniliikmena ei oska vastata.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui me esimest korda arutasime seda eelnõu rahanduskomisjonis, siis tekkis küsimus, kas juriidiline isik saab asutada investeerimisühingut või investeerimisfondi. Kas füüsilisest isikust ettevõtja Inara Luigas saab asutada näiteks investeerimisfondi Setumaa?

Hea küsimus! Mina ei julge siit puldist õiguslikku hinnangut anda. Aga kindlasti on võimalik pöörduda kirjaliku küsimusega Rahandusministeeriumi või rahanduskomisjoni poole ja saada ammendav ning täpne vastus. Ma ei julge siit väita, et kui füüsilisest isikust ettevõtja Inara Luigasel selline soov oleks, siis ta kindlasti seda teha ei tohiks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rannar Vassiljev! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame muudatusettepanekud läbi. Selle seaduseelnõu muutmiseks on esitatud kuus ettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Ettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 on kõik juhtivkomisjoni esitatud ja seega arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 157 teine lugemine on lõppenud.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas" eelnõu 196 esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle otsuse eelnõu järgi suurendatakse Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas 5086 osalussertifikaadi ulatuses koguväärtuses 5 086 000 eurot. Panga kapitali suurendatakse kokku 40% ehk 3,3 miljardilt 5,3 miljardi euroni. Riigikogu otsus on vajalik, kuna suureneb riigi potentsiaalne rahaline kohustus.
Tegemist on arengupanga ajaloos kapitali kuuenda suurendamisega. Eesti liitus selle pangaga 1998. aastal, ta osaleb kapitali suurendamises teist korda. Nagu eelmiselgi korral küsib pank omanikelt ainult vajaduse korral sissenõutava kapitali osa, rahaline sissemakse toimub panga reservide arvel. Seega makstakse Eesti kasvavast osalusest 569 000 eurot panga reservidest ning ülejäänud 4 517 000 eurot moodustab vajaduse korral sissenõutav kapital. Seda võidakse küsida näiteks panga tegevuse lõpetamisel, kui pangale jääb täitmata kohustusi. Kapitali kutsumist ei ole aga ette näha, kuna pank on hästi kapitaliseeritud, rakendab ranget laenupoliitikat ning on püsivalt kasumis. Viimase kümne aasta keskmine kasum on olnud 90 miljonit eurot aastas.
Kapitali suurendamine võimaldab arengupangal paremini arvestada klientide kasvanud laenuvajadusega majandus- ja finantskriisi järgses olukorras, kus erakapitali vood on kahanenud. Pank annab pikaajalisi madala intressiga laene sotsiaalse suunitlusega projektidele, näiteks töökohtade loomine vähearenenud riikides ning väikese sissetulekuga kodanikele eluasemete ja sotsiaalse infrastruktuuri ehitamine. Laenu võivad saada nii liikmesriigid kui liikmesriikide juriidilised isikud, ja seda kas riigi garantiiga või ilma, sõltuvalt panga riskihinnangust. Panga kasvavast laenuvõimest võib kasu saada ka Eesti, kui leitakse huvitavaid projekte.
Riigikogu heakskiit on eelduseks Eesti osaluse suurendamisele. Pangakapitali suurendamine arengupangas on juba jõustunud, sest piisav hulk osalisi on oma osaluse kasvatamises kinnitanud. Täpsemalt on seda teinud 32 riiki 40-st. Aktsionäride toetus kapitali kasvule võimaldab pangal hoida parimat, AAA-reitingut kolmelt põhiagentuurilt, saada turgudelt edaspidigi hea hinnaga finantse ja neid oma liikmetele soodsatel tingimustel edasi laenata. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, härra rahandusminister! Palun küsimus, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ütlesite seda eelnõu tutvustades, et Eesti riik suurendab võimalikku rahalist kohustust. Kas te seletaksite, milles see rahalise kohustuse suurendamine seisneb? Kas ta suurendab meil võlakoormust?

Ei, see ei pruugi võlakoormust suurendada. See ikkagi sõltub sellest, milles see hüpoteetiline võimalus, et kapitali on vaja juurde panna, realiseerub. Praegu ei näita ükski märk, et tegelikult seda kutsutavat kapitali võiks vaja minna. Kui seda siiski vaja läheb, siis Eesti saab sellest piisavalt vara teada ja saab need summad planeerida oma kassavoogudes ja oma eelarves. Siin ei toimu midagi äkki.

Palun, kolleeg Jaanus Tamkivi!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ütlesite oma eelnevas sõnavõtus, et arengupank majandab end väga edukalt. Siit ka küsimus: kas osanikel võiks sellest pangast kunagi olla ka dividende loota?

See ei ole selle panga eesmärk ja ma ei tea, et oleks dividende jagatud. Kõnealusel juhul suunatakse kasum põhikapitali. Ei saa välistada, et dividende jaotatakse, aga ma ei tea, et seda oleks seni tehtud. Pean kontrollima.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Nüüd palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Andrus Saare!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 196 "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas" 2. aprillil 2012. aastal. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder.
Eelnõu eesmärk on suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas 5086 osalussertifikaadi ulatuses koguväärtuses 5 086 000 eurot. Vabariigi Valitsust volitatakse tegema sertifikaatide märkimiseks vajalikke toiminguid.
Nüüd küsimustest ja teemadest, mida komisjonis arutati. Milline on osaluse suurendamise mehhanism? Märgitakse osalussertifikaate 5 086 000 euro väärtuses, reaalseid sissemakseid Eestil vaja teha ei ole. Sissemakstav osalussumma 569 000 euro väärtuses kantakse üle CEB-i üldreservist ja seda käsitatakse Eesti sissemakstud kapitalina. Mis juhtub, kui Eesti osaluse suurendamisega nõus ei ole? Vastus oli, et siis jääb riigi hääletusõigus lihtsalt väiksemaks.
Arutleti ka otsustusprotsesside teemal. Enamik otsuseid langetatakse poolthäälteenamusega, kui otsused on saanud Euroopa Nõukogu mandaadi. Kui Euroopa Nõukogu mandaati ei ole, siis läheb vaja vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust.
Veel oli juttu kasumi jaotamisest, mille kohta siin ka küsiti. Senine praktika on olnud, et kasum läheb kas reservidesse või kasutusse. Laenu on seni antud nii riikidele, kohalikele omavalitsustele kui ka pankadele. Toodi näiteks, et laenu on saanud ka Kreeka, kusjuures seni on Kreeka tagasimaksed teinud viivitusteta.
Tunti huvi arengupanga tegevuse mõju vastu töökohtade loomisel. Küsiti, kas järelevalveorganis on ka Eesti esindaja. CEB-i juhtorganiteks on halduskogu ja juhatus, juhatuse liikmeks on Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures ning halduskogus esindab Eestit Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja.
Kokkuvõttes langetas komisjon järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 11. aprillil, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. aprill kell 15. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andrus Saare! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 196 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 13. aprilli kell 15. Eelnõu 196 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 191 esimest lugemist. Palun ettekandjaks siseminister Ken-Marti Vaheri!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on algatanud karistusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu numbriga 191. Eelnõu eesmärk on suurendada Eesti elanike turvalisust, luues täiendava võimaluse Eestis välisriigi kodanikest kurjategijate arvu vähendamiseks. Eelnõuga luuakse väljasaatmise alternatiivina uus võimalus süüdistatava või süüdi mõistetud välisriigi kodaniku Eestist lahkumiseks: võimalus sõlmida kokkulepe vabatahtlikult Eestist lahkumiseks ja viie kuni kümne aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamiseks. Euroopa Liidu kodanikele kehtestatakse Eestisse sissesõidu keeld, kolmandate riikide kodanikele aga kogu Schengeni alale. Kui isik rikub sissesõidukeeldu, siis pööratakse kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
Praegu kehtiv õigus näeb Eestis ette, et välisriigi kodaniku suhtes võib jätta vangistuse tingimisi kohaldamata või vabastada ta tingimisi enne tähtaega ilma käitumiskontrolli kohaldamata, kui ta saadetakse Eestist välja. On võimalik välisriigi kodaniku üleandmine kohtulikult karistatud isikute üleandmise konventsiooni alusel.
Selle eelnõuga lisandub üks võimalus, mis aitab vähendada Eestis viibivate välisriigi kodanikest kurjategijate hulka, võttes neilt võimaluse Eestis korduvalt kuritegusid toime panna. Kuna lahkumiskokkuleppe sõlmimisega kaasneb kuni kümne aasta pikkune sissesõidukeeld, siis muutub ka raskemaks siin kuritegelikke sidemeid hoida.
Meie praegune välismaalaste poliitika ei soosi kurjategijate jäämist Eestisse, kuid paraku sõltub välismaalase Eestist lahkumine suuresti välismaalase koostöötahtest, soovist taotleda endale kiiresti reisidokument ja mitte põhjustada tõrkeid väljasaatmise käigus. Samuti on oluline päritoluriigi valmisolek isik vastu võtta. Praegu on valdav osa Eestis karistatud välisriigi kodanikest kurjategijaid pärit Venemaa Föderatsioonist, kuhu isiku väljasaatmine on raske, kuid üldjuhul siiski võimalik.
Eestisse tuleb igal aastal illegaalseid immigrante Aafrika riikidest, kuhu väljasaatmine on väga raske ja paljude riikide puhul perspektiivitu. Lisaks ei ole enamasti Eestis nende riikide saatkonda ja ka Eestil ei ole nendes riikides oma saatkondade esindajaid, mis raskendab läbirääkimisi veelgi. Selliste välisriigi kodanike puhul on vabatahtlik Eestist lahkumine ainus tegelik võimalus lõpetada isiku Eestis viibimine. Seega omandab eelnõuga loodav võimalus tõenäoliselt tulevikus üha suurema tähtsuse.
Välisriigi kodanikest kurjategijate vabatahtlikku lahkumist oma kodumaale on juba aastaid soodustanud ka mitmed teised Euroopa Liidu riigid. Näiteks Ühendkuningriik ja Belgia näevad ette võimaluse vähendada isiku karistust, kui ta pöördub vabatahtlikult tagasi oma päritoluriiki. Sama regulatsioon on kasutusel ka Hollandis. Euroopa Nõukogu on oma 2010. aasta raportis avaldanud toetust vabatahtlike tagasipöördumise skeemide rakendamisele, sh tõstnud positiivse näitena esile just Ühendkuningriigi regulatsiooni.
Me ei pea eelnõu algatajatena õigeks, et Eesti maksumaksjad peavad üleval pidama välisriigi kodanikest kurjategijaid ja taluma sellest tulenevat koormust. Riigi ülesanne on kaitsta eelkõige oma elanikke ja nemad saavad tunda ennast seda turvalisemalt, mida vähem välismaalastest kurjategijaid Eestis on.
Siseministeeriumi poole on juba praegu pöördunud mitmed kinnipeetavad, kes on tundnud huvi, millal nad saaksid sõlmida Eestist vabatahtlikult lahkumise kokkuleppe. See näitab, et nagu mitmes teiseski Euroopa riigis ollakse ka Eestis selliseks muudatuseks valmis.
Eelnõu rakendamisega ei kaasne olulisi kulutusi. Peamised kulutused on ametnike tööaeg, samuti isikute konvoeerimise kulud. Samas aitab eelnõu suurendada turvalisust ja vähendada põhjendamatuid kulutusi, mis kaasnevad välisriigi kodanikest kurjategijate Eestis viibimisega. Eelnõu on kavandatud jõustuma s.a 1. oktoobril. Tänan väga!

Suur tänu, härra siseminister! Nüüd küsimused. Palun, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Hea minister! Milline on Eesti kriminaalide n-ö kaubandusbilanss: kas Eestis on rohkem välisriikide kriminaale või on Eesti kriminaale rohkem välismaal?

See on minu arust majanduskomisjoni esimehele väga kohane terminikasutus! Bilanss on  selle eelnõu valguses pigem meie kahjuks kalduv. Eesti vanglates kannab praegu karistust umbes 250 välisriigi kodanikku. Nendest ligikaudu 190 on pärit Venemaa Föderatsioonist.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Me rääkisime ka komisjonis sellel teemal, kui suur osa meie vanglates karistust kandvatest võõrriigi kodanikest on Venemaalt pärit. Teades, et Schengeni viisaruumi piires on liikumine üpris vaba, tekib küsimus, kas ei avane nüüd kurjategijatel, kes Schengeni viisaruumi piires liiguvad, lihtsalt võimalus karistust asendada ja hiljem tagasi pöörduda. Kas seda eelnõu ei peaks rakendama ainult nende riikide suhtes, kus on viisarežiimi abil üle piiri liikumine paremini kontrollitud?

Nagu ma ütlesin, selle väljasaatmisega ehk vabatahtliku kokkuleppega kaasneb loomulikult sissesõidukeeld, mis võib kesta kümme aastat. Sissesõidukeeld kehtib kolmandate riikide kodanike puhul kogu Schengeni ala suhtes, Euroopa Liidu kodanike puhul Eesti suhtes. Kui seda keeldu rikutakse, siis tuleb määratud karistus ära kanda täies ulatuses.
Kõige rohkem peetakse välismaalastest Eesti vanglates kinni Venemaa Föderatsiooni kodanikke. Praeguse seisuga näib nõnda, et 2012. aasta lõpuks on selle eelnõu subjektid  sadakond välisriigi kodanikku. Nendega oleks võimalik sõlmida vabatahtlik kokkulepe niimoodi, et kehtestatakse ka sissesõidukeeld. See on minu arust väga oluline nüanss, sest ühelt poolt, kui kinnipeetavaid motiveerib näiteks tingimisi ennetähtaegne vabastamine, siis teiselt poolt riiki motiveerib see, et need isikud lahkuvad Eestist ja nad ei saa siia tagasi tulla selle aja jooksul, mis kohus määrab – see on kuni kümme aastat. Nii et minu arvates tänu sellele on Eesti elanikud eriti ida poolt tulevate seadusrikkujatest kodanike eest märksa enam kaitstud kui olukorras, kus need inimesed võivad pärast karistuse ärakandmist jääda edasi Eestisse.

Palun, kolleeg Urve Tiidus!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud siseminister! Minul tekkis selline küsimus, et kui praegu karistust kandvad inimesed selle seaduseelnõuga tutvuvad ja neil tekib soov siit vabatahtlikult lahkuda, siis kas nad seda saavad. Kas sellel seadusel on ka tagasiulatuv mõju?

Tänan küsimuse eest! Sellel eelnõul on kaks subjektide ringi. Üks on süüdimõistetud välisriigi kodanikud, kes juba praegu vanglates karistust kannavad, ja teine ring on võimalikud süüdistatavad, kelle suhtes on samuti võimalik seda seadust rakendada. Nagu ma mainisin, välisriigi kodanikest süüdimõistetuid on Eesti vanglates 2012. aasta alguse seisuga 242, ligi 190 neist on Venemaa Föderatsioonist, Läti ja Leedu kodanikke on natuke alla 20 ja teisi veelgi vähem. Süüdimõistetutena on võimalikke subjekte umbes sada. Nende puhul on selle aasta lõpuks täidetud järgmised tingimused. Isik on teise astme kuriteo korral – need on kuriteod, mille eest karistatakse alla viieaastase vangistusega – karistusest ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Esimese astme kuriteo sooritanud peavad olema ära kandnud vähema poole, siis saab üldse hakata rääkima võimalikust tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest ja kokkuleppe sõlmimisest. Selle kõrval on veel suur hulk teisi tingimusi: Politsei- ja Piirivalveameti ning prokuröri nõusolek ja loomulikult kohus peab selle lõplikult kinnitama.
Nii et selles mõttes võib vastata, et jah, seadusel on tagasiulatuv mõju. Ka isikute puhul, kes on juba vangis, kes on juba süüdi mõistetud, võib seda rakendada. Nagu ma mainisin, huvi on üles näidatud: on välisriigi kodanikke, kes soovivad vabatahtliku lahkumise kokkulepet sõlmida, mis tähendab ka seda, et nendel isikutel tuleb arvestada kuni kümne aasta pikkuse sissesõidukeeluga. Eesti ühiskonna jaoks aga tähendab see seda, et maksumaksja ei pea neid süüdimõistetutena, kinnipeetavatena ülal pidama ja samuti langevad ära märkimisväärsed kulud, mis võiksid tekkida siis, kui need isikud peaksid kuuluma väljasaatmisele.

Palun, kolleeg Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Ma jätkaksin samal teemal. Kui me räägime siin vabatahtlikust lahkumisest, siis me räägime kurjategijale määratud karistuse osalisest, isegi suures osas asendamisest vabatahtliku riigist lahkumisega. Palju on juttu olnud ka sissesõidukeelust. Samas on selge, et Schengeni viisaruumi piires on sissesõidukeelu järgimine küllaltki keerukas teema. Kas siiski ei oleks otstarbekas rääkida vabatahtlikust lahkumisest n-ö Schengeni viisaruumi piiri taha ja sellega seotud turvalisuse suurenemisest? Kui me räägime lähinaabrusest ja asendame karistuse võimalusega ise ära minna, siis me tegelikult asendame selle võimalusega ka ise tagasi tulla, sest sissesõidukeelu järgimine on väga keerukas.

Sinu küsimus puudutab, kui me räägime süüdimõistetute arvust, väga väikest osa isikutest, kes on välisriigi kodanikud ja kannavad praegu karistust. Nende suhtes on võimalik rakendada lisakaristusena sissesõidukeeldu. Tõsi ta on, et Schengeni viisaruumis, kus tõesti piirid on avatud, on keerulisem kontrollida, kas isik, kelle suhtes on rakendatud kas siis väljasaatmist või vabatahtliku lahkumise kokkulepet, tuleb siia tagasi ja hakkab jälle kuritegusid toime panema. Aga see on isiku teadlik valik, kui ta otsustab mitte ainult uusi kuritegusid toime panna, vaid rikkuda seadust ka muul moel. Loomulikult on märkimisväärne risk, et ta jääb vahele.
Sina aga tõenäoliselt mõtlesid meist lõuna poole jäävaid Euroopa Liidu liikmesriike, nendest  pärit kuritegelikke jõuke, kes võiksid tulla Eestisse gastroleerima. Täna on kõne all valik, mille kasuks otsustajaid on väga palju. Meie eesmärk selle seaduse puhul ei ole anda mingisugust dobro'd, et nood inimesed lihtsalt Eestist ära saadetaks, et see probleem selle seaduse imevitsa abil niimoodi laheneks. Ei, nii see ei käi. Sellise otsuse peavad kõigepealt langetama uurijad koos prokuröriga. Prokurör peab taotluse esitama kohtule ning kohus peab selle kinnitama, olles nõus, et niisugune lahendus on konkreetses kaasuses konkreetse isiku suhtes mõistlik. See peab olema loomulikult ka põhjendatud.
Aga nagu sai ka sissejuhatavalt öeldud, põhiline seaduse subjektide ring on kolmandate riikide kodanikud. Ja nagu sa ka statistikast näed, siis neid on absoluutne enamus. Oma sissejuhatavas kõnes rääkisin ma ka Mustalt Mandrilt, kui tohib niimoodi kujundlikult väljenduda, ehk Aafrika mandrilt pärit illegaalidest. Tegu on võimalike õigusrikkujatega, kelle suhtes meie head Euroopa Liidu kolleegid, teised liikmesriigid on samuti rakendanud vabatahtlikku lahkumist kokkuleppe alusel. Ja seda just selleks, et vähendada sealt pärit kurjategijate arvu. See on väga tõhus meede, sest väljasaatmist nende suhtes rakendada ei ole võimalik. Nagu ma ütlesin, selleks puudub isikute enda tahe ja puudub ka vastuvõtva ehk siis päritoluriigi tahe mingikski kontaktiks, mingikski loogiliseks dialoogiks ja nende inimeste tagasivõtmiseks. Seetõttu on vabatahtlik lahkumine kõige mõistlikum.
Meie jaoks ei ole see probleem praegu ehk kuigi aktuaalne, aga tulevikus võib see selliseks muutuda. Igal juhul näiteks meie põhjanaabri juures, meie heade hõimuvellede juures on see juba aktuaalne teema. Ka Ühendkuningriigis on see terav probleem, samuti Belgias ja Hollandis. Seal on rakendatud just kolmandatest riikidest pärit kodanike suhtes vabatahtlikku lahkumist kui kõige tõhusamat meedet, kuidas säärastest isikutest riigis lahti saada, kuidas maksumaksjate koormust vähendada ja loomulikult suurendada ühiskonna turvalisust. Need isikud enam sellesse riiki ei pääse. Ja tegu on just riikidega väljaspool Schengeni ala.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra siseminister! Palun nüüd kõnepulti õiguskomisjoni esimehe kolleeg Marko Pomerantsi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Nagu arvata võite, on õiguskomisjon oma istungil seda eelnõu arutanud. Me tegime seda tänavu 2. aprillil. Alustaksingi kõigepealt debatti kolleeg Neeme Suurega, väljudes natuke komisjonis peetud arutelu raamidest. Kuna sa selle teema juba tõstatasid, siis tahan märkida, et tänu uuele seadusele võib võrreldes praeguse seisuga kasu karistusest Eesti riigile olla palju suurem, kui see oleks olukorras, kus inimene istub oma kaks aastat vanglas ära, seejärel astub vangla uksest välja ja vaatab, mida oma eluga peale hakata – kas panna uus kuritegu toime siin või kuskil mujal. Kui see inimene lepib Eesti riigiga kokku, et ta on nõus siit ära minema, saades sellega kaasa ka sissesõidukeelu, siis on tulemus Eesti riigile märksa parem kui juhul, kui inimene on vanglas oma aja ära istunud ja midagi muud sellele ei järgne. Schengeni viisaala riigid ju rakendavad ka ilma analoogilise seaduseta põhimõtet, et inimene kohustatakse mõnest konkreetsest riigist lahkuma ja talle kehtestatakse sissesõidukeeld. See võib näiteks puudutada ja ilmselt puudutabki mitmeid Läti kodanikke, kes üldse mitte Eesti riigis kinni ei istu ja võib-olla seda kunagi tegema ei hakka.
Nüüd komisjoni arutelude juurde. Tuleb nentida, et arutelu oli väga elav. Läbiv teema, mis kahtlusi või kõhklusi tekitas, oligi see, et ega me ei muuda Eestit selle seadusega mingiks kurjategijate paradiisiks, kus kurja korda saates võib eeldada, et palud varsti koju tagasi, ja seda kohe saabki. Näitena toodi sellised juhtumid nagu Ustimenko oma – kas temagi saab nüüd vabadusse? Vastus on väga lihtne: seaduses on konkreetsed paragrahvid selle kohta, mis tingimustel niisugusele kokkuleppele minek on välistatud. Õiguskomisjonis oli ka arutelu selle üle, kas nende paragrahvide ring ei võiks olla veidi laiem. Näiteks spionaažiparagrahvi ei ole. Aga sellele küsimusele saame kindlasti vastuse siis, kui meile on laekunud muudatusettepanekuid ja me saame neid arutada.
Professor Gräzin küsis, kas tegemist ei ole nn tagurpidi Galojani seadusega, aga me ei arutanud, mis siis saaks, kui Galojani juhtum ümber pöörata. Aga kõige olulisem, tahan veel üle korrata, on inimese vaba tahe Eesti riigiga koostööle minna ja teha kõik, et siit riigist lahkuda. Arutasime ka seda, et praegugi on võimalik kokkuleppemenetluse raames inimene välja saata. Tõepoolest, inimene võib riigiga kokku leppida n-ö kergemas karistuses ja nõustuda sellega, et ta riigist välja saadetakse. Samas võib ta omalt poolt mitte midagi teha selleks, et see tõepoolest võimalik oleks – et tal oleks kehtiv reisidokument ja kõik muud vajalikud protseduurid saaks toimetatud.
Küsimus tekkis ka topeltkodakondsuse kohta: mis siis saab, kui inimesel on näiteks Venemaa ja Eesti kodakondsus? Vastus on väga lihtne: kui inimesel on ka Eesti kodakondsus, siis Eesti riik käsitab teda kui oma kodanikku ja konkreetne seaduseelnõu või tulevane seadus tema puhul ei kehti.
Veel tunti huvi, kuidas saab Politsei- ja Piirivalveamet hinnata, kas konkreetne inimene vastab tingimustele ja võiks vähemasti potentsiaalselt niisuguse kokkuleppe raames väljasaadetavate hulka kuuluda. Siseministeeriumi esindaja vastuses kõlas arusaam, et seda saab hinnata küll, kui suhelda eri ametkondadega. Praegugi ju on võimalik väljasaatmise protsess algatada, kuigi seda seadust veel ei ole.
Komisjonis tunti muret ka selle pärast, kuidas avalikkusele seda eelnõu seletada. Kuidas seletada regulatsiooni, et teed oma kuriteo ära, sõlmid riigiga kokkuleppe ja saad vabaks? Vastus on järgmine. Ka praegu ei pea vangistus ainus kuriteo tagajärg olema, on olemas mitmesugused alternatiivid. Selle seaduse vastuvõtmine ei anna kellelegi õigust nõuda riigiga kokkulepet, et ta Eesti riigist välja saadetaks. Olenevalt sellest, kas kriteeriumid on täidetud või mitte, võib konkreetne inimene olla sihtgrupis, kelle puhul kokkulepe vähemasti teoreetiliselt saab kõneks tulla.
Arutanud seda eelnõu, jõudsime järeldusele, et eelnõu on Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele saatmiseks küps. Tegime ettepaneku arutada seda täna – nii on ka juhtunud –, esimene lugemine lõpetada (seitse inimest hääletas selle poolt ja üks oli erapooletu), määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. aprill kell 16 ja ettekandjaks mind. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 191 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. aprilli kell 16. Eelnõu 191 esimene lugemine on lõppenud ja meie päevakord ammendunud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.43.