Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed ja austatud valitsusliikmed! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 37 Riigikogu liiget, puudub 64.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Keit Pentus peaministri ülesannetes, justiitsminister Kristen Michal ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Esimene küsimus on kolleeg Valeri Korbilt keskkonnaminister Keit Pentusele. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Täna on õpetajad asunud streikima ning nendega on liitunud meditsiini-, pääste-, transporditöötajad jt. Minu küsimus ongi seotud sellega. Kuidas te hindate valitsuse viimase aasta tegevust üleriigilise streigi valguses?

Aitäh, austatud küsija! Valitsuse tegevuse eesmärk on olnud see, et inimeste elujärg Eestis hakkaks uuesti paranema ja seda hoolimata keerulistest välisoludest, teisisõnu, et Eestil hakkaks paremini minema. Kui õpetajate streigist rääkida, siis ma inimlikult võttes mõistan väga hästi õpetajate olukorda ja õpetajate palgamuret. Ma arvan, et need inimesed teevad ühiskonna jaoks väga olulist ja väärtuslikku tööd ning nende töökoormus on väga suur. Nende palgamure on igati mõistetav kogu valitsuse jaoks. Nii nagu mitu kuud tagasi teada anti, otsitakse võimalust õpetajate palgamuret järgmise aasta alguses leevendada, et järgmisel aastal jõuaks palgatõus ka õpetajateni. Võib öelda, et solidaarsus õpetajatega on ühiskonnas kindlasti väga suur. Paraku tuleb tunnistada, et ehkki suurem osa nn toetusstreikijatest on oma arvamustes ja seisukohtades kindlasti väga siirad ja avaldavad toetust õpetajatele, siis paraku on nende hulgas ka neid, kelle positsioonid ja nõudmised jäävad ausalt öeldes üsna arusaamatuks. Mulle ei ole näiteks arusaadav, kelle huvides on Narva Elektrijaamade töötajate ähvardus tootmisvõimsust vähendada. See ei ole asi, millega sellisel kombel tasuks nalja teha. Tegu ei ole Eesti seadustega kooskõlas oleva tegevusega. Mina arvan, et kui osa nn toetusstreikijaid diskrediteerivad õpetajate palgamuresid selliste võimalike kahjudega, siis see ei ole kindlasti õigustatud.

Palun, kolleeg Valeri Korb, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Peaminister leidis eelmisel sügisel arupärimisele vastates, et õpetajate palga tõstmiseks leiduks raha ainult siis, kui praegu tegutsevast neljast gümnaasiumist kolm suletaks. Koolivõrgu korrastamine tähendab aga õpetajate koondamist. Tahangi küsida, milline sõnum on teil õpetajatele, kellele on antud signaal, et palka saab tõsta vaid siis, kui kolleegid koondatakse.

Aitäh, hea küsija! Te ei viidanud küll päris korrektselt peaministri sõnadele, sellist lauset peaministri vastusest arupärimisele ei leia. Ka ei ole ma nõus õpetajate palgamure lahendamise võimaluste sellise tõlgendusega. Kõigepealt, kui me räägime valitsuse plaanitavatest muudatustest, mis inimeste sissetulekut mõjutavad, siis esimene nendest puudutab kõiki tööinimesi, mitte ainult õpetajaid. Ma räägin töötuskindlustusmakse määra vähendamisest. Nii nagu valitsusliidu moodustamisel kokku lepiti, puudutab 1. jaanuarist 2013 kõiki palgasaajaid, kõiki tööinimesi otseselt töötuskindlustusmakse määra vähendamine 3%-ni. Kui peres on kaks keskmist palka saavat tööinimest, siis sissetuleku suurenemine aasta jooksul on vanas rahas veidi alla 3000 krooni. See on kindlasti suur summa. Kui me räägime õpetajate palgast, siis tuleb öelda, et haridusminister Jaak Aaviksoo on kinnitanud, et õpetajate palga alammäära 15%-liseks tõusuks on kolm allikat. Esiteks, olemasoleva haridusraha suunamine eelkõige selleks, et õpetajatele palka maksta, mitte enam niivõrd palju kinnisvarasse või ehitusse suunamine, teiseks, koolikorralduse suurem efektiivsus, kolmandaks, lisaraha riigieelarvest. Need on need vahendid, võimalused ja allikad, millest me räägime õpetajate palga tõusu tagamise puhul.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Valitsuse hinnangul on õpetajate palga tõstmiseks ainus moodus koolivõrgu korrastamine ja paljude gümnaasiumide sulgemine. Kui palju saab gümnaasiumide sulgemisega õpetajate palka tõsta, arvestades, et õpilastele tuleb tagada täiendav koolitransport ning õpilaskodud?

Suur aitäh, austatud küsija! Ma taas kord palun, et mulle ei omistataks väiteid, mida ma öelnud ei ole. Õpetajate palgast ja üldse haridusse minevast rahast rääkides peab ütlema, et Eesti on olukorras, kus me suuname haridusvaldkonda 7% SKT-st. Seda on palju, seda on rohkem kui 23-s Euroopa Liidu liikmesriigis. Me oleme siiamaani suurema osa haridusse minevast rahast suunanud just õppetingimuste parandamisse. Kui me räägime näiteks üldhariduskuludest, siis alla 50% üldharidusse suunatavatest vahenditest läheb praegu otseselt õpetajate palgaks. See osakaal peab ilmselgelt muutuma ja tõenäoliselt tuleb tulevikus fookus suunata just nimelt õpetajate palgarahale ehk suurem osa haridusse suunatud vahenditest peab jõudma otseselt õpetajateni ka palga kaudu. Ütlen veel kord, et õpetajate palga alammäära 15%-liseks tõusuks on haridusminister Jaak Aaviksoo pakkunud kolm allikat. Esiteks, olemasoleva haridusraha suunamine eelkõige õpetajate palgaks, nagu ma ennist kõnelesin, teiseks, koolikorralduse suurem efektiivsus, kolmandaks, lisaraha riigieelarvest. Kui te ütlete, et need allikad ei ole sobivad, siis aus oleks pakkuda alternatiive. Kui need kolm allikat ja lisaks kõiki tööinimesi puudutava töötuskindlustusmakse määra alandamine ei ole sobiv lahendus, siis mis on alternatiiv? Pakkuge alternatiive ja arutame nende üle.

Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Alustab kolleeg Marika Tuus-Laul.

Aitäh! Austatud proua Pentus! Tulin just praegu Vabaduse platsilt. Seal olid ikka tuhanded inimesed koos: õpetajad, kultuuritöötajad, meditsiinitöötajad, palju ka lihtsalt toetajaid. See streik ja meeleavaldus on loomulikult laiem kui ainult õpetajate meeleavaldus. Huvitav on see, et kui niisugused ettevõtmised on, siis mitte kunagi ei näe me seal valitsuse esindajaid. Peaminister on järjekordselt Eestist ära. ACTA meeleavalduse ajal oli ta Eestist ära suusatamas, täna pole ta jälle Eestis. Tõesti, inimesed olid väga pahased. Üks põhilisi küsimusi oli ikkagi Kreeka teema. Me toetame Kreekat, aga Kreekas on õpetaja palk 1900 eurot, Eestis 640 eurot.

Küsimus!

Kuidas siis niimoodi? Kas me tõepoolest hakkame liigutama alles siis, kui on juba teada, et järgmine päev midagi toimub?

Palun küsimus mahutada ikkagi ühe minuti sisse!

Aitäh! Küsimus oli, et kuidas siis niimoodi. Kõigepealt, proua Tuus-Laul, teie küsimuses sisaldus paraku õige mitu valeväidet. Kõigi nende valeväidete ümberlükkamiseks läheks vaja palju rohkem aega kui mulle praegu ettenähtud kaks minutit. Mis puudutab valitsusliikmete kohtumist haridustöötajatega, siis ka täna kohtus haridusminister Jaak Aaviksoo Järvamaal just nimelt haridusinimeste ja õpetajatega. Ta ei kohtunud haridustöötajatega mitte ainult streigi eel ning ta ei tee seda mitte ainult streigi ajal ja streigi järel, vaid see on osa tema igapäevasest tööst. Need etteheited ei ole kindlasti õiglased. Nagu ma ka oma esimeses vastuses kinnitasin, õpetajate palgamure on arusaadav ja mõistetav. Seetõttu kinnitas valitsus juba päris mitu kuud tagasi, et otsitakse võimalusi õpetajate palga tõusuks 1. jaanuarist 2013. Haridusminister Jaak Aaviksoo on leidnud võimalusi ja pakkunud lahendusi, kuidas õpetajate palga alammäär võiks tõusta 15%. 15%-line palga alammäära tõus ei ole sugugi mitte väike. See nõuab loomulikult pingutusi, see nõuab lisavahendeid, aga see on see, millega valitsus on tegelnud, sõltumata streigist. Valitsus on korduvalt kinnitanud, et streigi toimumine ise ja streigi kaudu oma meelsuse avaldamine on igati arusaadav ning ka õpetajate selline käitumine on mõistetav.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Ma arvan, et eelküsija väited ei olnud valed. Aaviksoo oleks võinud olla täna siin Vabaduse platsil, mitte Järvamaal. Teadmiseks teile veel, et Narva energeetikud streigivad ja protesteerivad töölepingu seaduse vastu. Te ei ole sellest vist kuulnud. Pärast streiki tulevad õpetajad valitsusega läbirääkimistele. Milliste uute ettepanekutega te välja lähete? Te olete kaks korda korranud Aaviksoo öeldud punkte, mis on viimastel päevadel mitu korda järjest lehes olnud, midagi uut me teie käest ei kuulnud. Kas on ka mingeid uusi ettepanekuid, kuidas palka tõsta? Küsiti, kuidas seda teha. Äkki oleks pidanud taastama ettevõtte tulumaksu ja õpetajate palk oleks olnud klaar?

Aitäh! Kõigepealt Narva Elektrijaamadest. Jah, mulle on teada need ettekäänded, mida aluseks tuues on Narva Elektrijaama töötajad ähvardanud reedel tootmisvõimsust vähendada. Kindlasti on oluline teada, et reedel riik mingil juhul elektrita ei jää. Aga ma arvan, et inimesed, kes elutähtsate teenuste pakkujatena selliseid ähvardusi õhku viskavad, peaksid olema teadlikud ka nende tegude võimalikest tagajärgedest. Veel kord ütlen, et mina olen küll täiesti veendunud, et õpetajate õigustatud palgamure sellisel kujul lörtsimisele või diskrediteerimisele mingisugust õigustust ei ole. Praegu on paratamatult osaliselt ka sellega tegu. Mis puudutab ettepanekuid õpetajate palgamure lahendamiseks, siis haridusminister on need välja pakkunud. Nende arutelu seisab ees. Ma kutsun väga konstruktiivsele arutelule, sest usun, et arusaam õpetajate palgamurest ja solidaarsus sellega on siin saalis küll kõigile ühtviisi omane.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Mul on septembrist saadik olnud sahtlis üks väga konkreetne eelnõu selle kohta, kuidas tõsta õpetajate palka. Kuna te olete keskkonnaminister, siis teid puudutab see võib-olla isegi suurel määral. Mul on ettepanek tõsta põlevkivi ressursimaksu 30 miljoni euro võrra. See puudutaks ainult nelja ettevõtte kasumit, aga asi oleks lahendatud. Ma olen seda ideed üritanud müüa nii komisjonis kui ka kolleegidele. Ma ei ole sellega välja tulnud, sest üldiselt lähevad kõik opositsiooni eelnõud prügikasti. Kui ma sellega järgmisel nädalal välja tulen, kas te siis toetate seda ja kutsute ka oma kolleege valitsusest asja tõsiselt kaaluma ja selle üle mõtlema?

Aitäh, austatud küsija! Põlevkivi ja üldse ressursside maksustamine on kindlasti teema, mida tasub vaadata kompleksselt ja siin tuleb otsida lahendusi mitte üheks-kaheks aastaks, vaid tuleb otsida selliseid lahendusi, mis ulatuvad palju kaugemasse tulevikku. Kas konkreetne eelnõu on parim või ainukene võimalus seda olukorda edasi arendada ja lahendusi otsida, seda on mul hetkel väga keeruline kommenteerida, nägemata, mis teil seal sahtlis täpselt on. Aga see on kindlasti teema, mille juurde ka valitsuses juba lähiajal tagasi tullakse, ma pean silmas põlevkivivaldkonna arendamist terviklikult ja laiemalt. Kui rääkida veel ühe või teise ühiskonnagrupi palgamurede lahendamise võimalustest, siis eelküsija viitas võimalusele makse tõsta. Teie partner opositsioonis on näinud võimalust lausa uute maksude kehtestamisega tööinimestelt riigikassasse lisaraha koguda. Mina isiklikult arvan, et sotsialistide pakutud idee tööinimesi uute maksudega täiendavalt koormata on see, mida tööinimesed praegu ilmselt kõige vähem ootavad ja vajavad. Pigem oleks tegu kõrvavalu ravimisega giljotiini abil. Valitsus otsib ikkagi võimalusi selleks, kuidas tööinimeste maksukoormust vähendada. Seesama töötuskindlustusmakse määra vähendamine on üks nendest viisidest. Samamoodi ei ole laenukoormuse kasv tuleviku mõttes kindlasti mõistlik tee. Kui Eesti oleks praegu laenukoormusega Euroopa keskmisel tasemel, siis peaksime ainuüksi intresside teenindamiseks maksma aastas ära 3% SKT-st. See summa, mida me ainuüksi laenuintressideks maksma peaksime, oleks võrdne päris mitme kuu pensionirahaga. See ei oleks kindlasti jätkusuutlik tegevus.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud minister peaministri ülesannetes! Tüli on üsna suur ja streikijad on tänavatel. Sellisel ajal peab täpselt kontrollima ja kaaluma neid lubadusi ja sõnu, mida öeldakse. Ma keskendun haridusminister Aaviksoo mõttele tõsta miinimumpalka 15%. Te olete täna õige mitmel korral rõhutanud, et see on tema idee. Kas see ongi üks ministri väljakäidud variantidest, mida valitsuskabinetis ka sellises kitsamas ringis pole arutatud, või on see siiski valitsuse ja koalitsiooni sisuline ettepanek, mille ütles välja minister Aaviksoo?

Aitäh, hea küsija! Valitsuses on ikkagi nii, et minister, kes ühe või teise konkreetse valdkonna eest vastutab, ongi see, kes selliseid ettepanekuid välja käib. Ma arvan, et see on loomulik, teistmoodi ei saakski see olla. Seda ettepanekut valitsuses arutatakse ja kaalutakse võimalusi, kas on veel mingisuguseid lahendusi õpetajate palgamurele, aga praegu on ettepanek, millega valdkonna eest vastutav minister valitsuse ja valitsusliidu ette ning ühel hetkel ka siiasamasse parlamendi ette tulemas on, just selline. Haridusminister on hoidnud aktiivset kontakti nende inimestega, kes on teatanud kolmepäevasest streigist. Ka tema on avalikult üle kinnitanud, et selline meelsuse avaldamine, selline palgamure avaldamine on mõistetav. Kas sellel lahendusel on veel mingisuguseid täiendusi, eks seda tuleb arutada. Ma ei ütelnud teile kuidagi irooniliselt või ilmaasjata seda, et kui teil on teistsuguseid ettepanekuid, kuidas õpetajate palgamure lahendada, siis andke teada. Ka neid tuleb loomulikult arutada.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme järgmise küsimuse juurde. See on kolleeg Urve Palo küsimus majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Suur tänu, proua eesistuja! Lugupeetud minister! 2012. aasta riigieelarve koostamisel seisite selle eest, et majanduskitsikuse perioodil eraldataks riigieelarvest 150 miljonit eurot ehk 2,3 miljardit krooni äriühingule Eesti Energia uue põlevkivijaama rajamise toetamiseks. Muide, seda on niisama palju kui käesoleval aastal õpetajate palkadeks makstakse. Lisaks sellele toetate igal aastal põlevkivienergeetikat põlevkivi madala hinna ja CO₂ kvootide kaudu. Siin on ressursid, mis lubaksid jätkusuutlikult tõsta õpetajate palka ja teha mitte ainult seda, aga teie kingite selle raha Eesti suurimale ja rikkaimale ettevõttele Eesti Energia. Mis alusel te selliseid kingitusi teete ja miks Eesti Energiat toetatakse riigieelarvest tarbijale läbipaistmatul moel, kui taastuvenergiatoetused on jäetud otse elektritarbija kanda?

Head kolleegid, üks minut on küsimiseks aega!

Aitäh! Lühike vastus teie küsimusele on, et Eesti Energiat riigieelarvest ei toetata. Kordan üle: Eesti Energiat riigieelarvest ei toetata. See summa, millest te räägite, on Eesti riigi investeering arenevasse ettevõttesse. Täna ei ole see enam minu ega valitsuse ettepanek, vaid, palun väga vabandust, teie otsus. Aitäh selle toetuse eest! See on finantsinvesteering. Me peame Eesti energeetikasse investeerima. Oleks täiesti lubamatu võrrelda finantsinvesteeringuid õpetajate palgakuludega. Need on täiesti erinevad kulutused. Kutsun üles olema selles osas korrektne ja mitte võrdlema võrreldamatut. Teine teema olid riigi võimalikud tulud tulevikus CO₂ kvootidega kauplemisest. See arutelu, milliseks kujuneb CO₂ kvootidega kauplemise periood 2013–2020, seisab meil veel ees. Soovitan jälgida selle üle toimuvaid arutelusid ka mujal Euroopas. Üha rohkem kõlab väga muret tekitavaid seisukohti, et emissioonikaubanduse süsteem on surnud. Ma rõhutan, et see ei ole minu seisukoht, vaid kõlab väga tõsiseid seisukohti, et emissioonikaubanduse süsteem on surnud, see ei täida eesmärki, mis sellele algselt oli pandud: motiveerida ettevõtteid ja ettevõtjaid laiemalt panustama ja investeerima tehnoloogiatesse, mis ei tekita suurt CO₂ emissiooni. Aga eks seda näitab tulevik.

Palun, kolleeg Urve Palo, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kindlasti ei võrdle ma võrreldamatut, sest riigieelarve on üks ja raha on üks. Kui te põhjendate seda kõike sellega, et seadusandja on nii otsustanud, siis pean ütlema, et mina seadusandjana ei ole toetanud põlevkivi subsideerimist. Ma ei hääletanud sügisel ka riigieelarve seaduse poolt. Otsus Eesti Energiale CO₂ kvoote anda sündis teie eestvõtmisel ja valitsuse, täidesaatva võimu tasandil. Samuti kooskõlastab põlevkivi hinna administratiivtasandil teie alluvuses olev Konkurentsiamet. Riigi eesmärk ei saa olla meile kõigile kuuluvad ressursid võimalikult madala hinnaga kiiresti laiali jagada. Miks te ei ole ülal loetletud riigile kuuluvate ressursside, s.o CO₂ kvootide ja põlevkivi kasutusse andmiseks korraldanud avalikku konkurssi?

Aitäh! Mis puudutab CO₂ kvoote, siis avalik konkurss toimus. Kõigil ettevõtetel – ärge rääkige ainult Eesti Energiast – oli lähtuvalt Euroopas kokkulepitud reeglitest ja, muide, siin saalis heakskiidetud välisõhu kaitse seadusest võimalik taotleda tulevikuinvesteeringuteks tasuta kvooti väga karmidel tingimustel. Nende alusel Keskkonnaministeerium neid projekte hindas. Euroopa Komisjonile on esitatud heakskiitmiseks, kui mälu mind ei peta, seitse projekti Eesti ettevõtetelt. Kõigi nende projektide puhul peab olema kindlasti täidetud see tingimus, et investeering annab väga suurt võitu keskkonnakaitse seisukohast, muidu ei ole neid mõtet ellu viia. Kas Euroopa Komisjon Eesti valitsuse heakskiidetud investeeringukava heaks kiidab või mitte, see selgub lähiajal, loodetavasti lähikuudel.

Palun, kolleeg Urve Palo, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma näen, et te siiski kahjuks ei vasta mu küsimustele konkreetselt. Samal ajal te räägite tarbijate kaitsmisest. Ometi olete teinud tarbijatele kahjulikke otsuseid. See, et 150 miljonit eurot on riigieelarvest Eesti Energia põlevkivikatla ehitamiseks eraldatud, on ju fakt. Samamoodi on Eesti Energiale eraldatud CO₂ kvoote. Hästi, ma küsin hoopis teise küsimuse. Ma saatsin teile kirjaliku järelepärimise, miks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei täida seadust ega ole välja töötanud õigusraamistikku, et Eestis saaksid tegutseda sellised ettevõtted, kes muudavad majad energiasäästlikuks oma ressursside ja jõuga ning saavad kasu tekkinud energiasäästust. Sellised ettevõtted töötavad paljudes Euroopa liikmesriikides. Ma sain teilt vastuse, aitäh! Teie vastus oli, et te ei plaanigi seda teha.

Aitäh, hea küsija! Me räägime praegu Eestis streigi valguses väga palju sellest, et me ei kuule üksteist või lausa ei kuula ega mõista üksteist. Ma püüdsin teile selle lühikese ajaga seletada kahte asja. Eesti riik ei toeta riigieelarve kaudu mingisuguseid jubedaid põlevkiviplokke, vaid me teeme finantsinvesteeringu Eesti riigile – mitte minule, koalitsioonile või kellele iganes – kuuluvasse ettevõttesse, finantsinvesteeringu, mis suure tõenäosusega annab riigile raha tagasi. Me suurendame riigi vara. Me loome töökohti, me toome riigile palju-palju raha tagasi. See ei ole võrreldav mingisuguse kingitusega ega mingisuguse toetusega. Palun ärge valetage Eesti rahvale! Teiseks, täpselt sama lugu on ka nende mingisuguste põlevkivisubsiidiumidega. Ei, me ajame seda asja, et Eesti riigis oleks tagatud võimalikult puhas, taskukohane, majanduslikult konkurentsivõimeline elektrienergia.

Kuna aega on vähe, siis annan võimaluse esitada ainult neli kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud majandusminister! Mul on väga kahju, et keskkonnaminister, kes on suisa peaministri ülesannetes, ei tea Riigikogus olevate parteide nimesid. Keskkonnaminister ei ole täna Prantsusmaa parlamendi ees, kus on sotsialistid. Ta ei tea kahjuks ka seda, et sotsiaaldemokraadid tegid riigieelarve kohta ettepaneku mitte suurendada kaitsekulutusi selles mahus, nagu valitsuskoalitsioon ette nägi, ja sellest rahast oleks võinud tulla õpetajate palga tõus. Aga minu küsimus teile on see. Te lubasite kodukulusid alandada. Miks te valetate, näiteks elektri hind ju tõuseb?

Jah, me lubasime seda. Ma veel kord ütlen, mida Isamaa ja Res Publica Liit mõtles kodukulude alandamise all. Kõige parem võimalus kodukulusid alandada on investeerida kodudesse ja lõpetada õhu kütmine. Meil on olemas avatud programmid kortermajade soojustamiseks, need on jätkuvalt avatud. Me töötame selle nimel, et korteriühistud saaksid üle hirmust või ka muudest raskustest ja inimesed investeeriksid oma kodusse. Võit soojakuludes on 50%, seda on näidanud projektid nii Tallinnas kui ka mujal. Inimestel on raske neid investeeringuid teha, need investeeringud on vägagi tulevikku suunatud. Kaks nädalat tagasi kiitis valitsus heaks põhimõttelise projekti hakata toetama ka eramajade soojustamist. Mõelge, millises seisukorras meie eramajad on! Kui me statistiliselt vaatame, siis kõige suurem kulu on eramaja kütmine. Valitsus tuleb eramajaomanikele appi ja on valmis toetama kuni 30 000 euroga, kuni 40%-ga rekonstrueerimise maksumusest seda, et inimesed investeeriksid oma kodusse. Tulemuseks ongi väiksemad kulud. Me pole iialgi andnud mingisuguseid populistlikke lubadusi, et me hakkame mingit avalikku teenust tasuta või ebamajanduslikult jagama.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Teemaks on küll elektri hind, aga me saame ju kõik aru, et kui elektrit ei ole, siis polegi oluline, kui palju see maksab, sest seda lihtsalt ei ole. Me oleme põlevkivist elektrienergia tootmist arendanud just selles võtmes, et see on meie energiajulgeoleku allikas. Kui me võime lähipäevil näha, et me ei saa põlevkivist elektrit lihtsalt seetõttu, et on streik, siis see paneb väga suure küsimärgi alla selle, kui kindel meie energiajulgeolek tegelikult on ja kui palju on seda võimalik üldse põlevkivienergiaga tagada. Kas teil on praeguse olukorraga seoses või ka ette vaadates võimalik meile kindlalt väita, et me ei jää ilma energiata ja see kõik muudab või ei muuda kuidagi teie arusaama põlevkivienergiast kui meie julgeolekugarantiist?

Aitäh! Mis puudutab eri erialade ametiühingute väljaütlemisi, siis meil ei ole küll põhjust energeetikas mingisuguseid põhimõttelisi muudatusi kaaluda. Me peame jätkuvalt töötama selle nimel, et mitmekesistada energia tootmist, minna uutele turgudele, vähendada selle energeetika osakaalu, mis rohkem keskkonda saastab. Aga me peame kõik endale aru andma, et see ei toimu ühe või kolme aasta jooksul, vaid energeetikas on sihid paratamatult 10 või 20 aasta kaugusel. Praegu räägitakse Euroopas aastast 2050. Võtmeküsimus on, kuidas me neid muudatusi saavutame, kuidas me saavutame seda, et elektri hind oleks taskukohane meile kõigile, nii inimestele kui ka ettevõtetele. See ei ole praegu fundamentaalne küsimus mitte ainult Eesti, vaid tegelikult kogu Euroopa jaoks. Ma usun, et keegi ei taha, et tööstus või miski muu Euroopast lahkuks, me kaotaksime sellega töökohti. Seetõttu on see väga oluline küsimus. Sellele sajaprotsendiliselt kindlat vastust ei ole antud, ei ole olemas tehnoloogiat, mis oleks majanduslikult konkurentsivõimeline ja millesse võiks kindlalt investeerida. Seda ei ole mitte kuskil. See on praegu Euroopa jaoks raske küsimus. Me oleme seadnud ilusad kõlavad eesmärgid, aga kuidas see asi majanduslikult toimiks? Ma võin seadusliku poole kohta öelda niipalju, et ühel ametiühingujuhil ei ole võimalik asuda juhtima elektrijaamu ega muid eluliselt tähtsaid ettevõtteid. Eesti seadus näeb selle võimaluse ette ainult kooskõlastatult tööandjaga. Tööandja Narva Elektrijaamad on öelnud, et ta ei nõustu sellise ettepanekuga. Teiseks, kui on selline soov, siis järgmisena peab seda menetlema riiklik lepitaja, juhul kui ametiühingu soov on seaduslik. Minu kõrvu on kostnud pigem see, et see on ametiühingujuhtide omavaheline pimedas tehtud kokkulepe, mida erialaliidud ei suuda täita. Ma arvan, et ...

Lugupeetud minister, aeg on läbi!

... mitte mingit muret elektrivarustuse pärast ei ole põhjust tunda.

Lugupeetud minister, palun, ka teil on ajapiirang! Palun, järgmine küsimus, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus hea kolleeg Tõnis Kõiv pooleli jäi, pöördun ka Narva ametiühingute ähvarduse juurde katkestada töö elektrijaamas. Need nõudmised ja ähvardused on väga ebaselged, ei ole mingit seost näiteks õpetajate nõudmistega, mis on täiesti arusaadavad. Aga kui see juhtub ja toodangut vähendatakse, kas on välja arvutatud, kui mitu miljonit eurot see siis Eesti riigile ja tarbijatele maksma läheb ning kes selle n-ö kahjumi peaks katma?

Nagu ma eelnevalt ütlesin, ma ei kujuta ette, et nii võiks juhtuda. See saab juhtuda ainult siis, kui riiklik lepitaja langetab otsuse, millisel määral selline ettevõte võiks n-ö oma põhitegevust vähendada. Niipalju kui ma tean, ei ole mitte mingisuguseid pabereid või dokumente sinnapoole saadetud. Ka tööandja informeeritus, ma pean silmas Narva Elektrijaamu, on suhteliselt ebapiisav. Sama, muide, võin öelda ka raudteesektori kohta. Alles eile toimusid esimesed kohtumised ametiühingute ning tööandjate ehk Eesti Raudtee ja Elektriraudtee vahel. Selgus, et raudteelaste ametiühingu esimees härra Tšubarov palus raudteejuhtide abi, selleks et raudteelased ei peaks streikima, kuna nad ei tahtvat seda teha. Nii raudteejuhid mulle täna hommikul ette kandsid.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Seoses eelmise küsimusega tulen veel kord elektri hinna juurde. Põlevkivi hind moodustab praegu elektri tarbijahinnast veidi üle ühe eurosendi, kusjuures tarbija maksab ühe kilovati eest 11–12 eurosenti. Kui valitsuses tuleb arutlusele ressursimaksu tõstmine, siis tahan juhtida tähelepanu, et ka selle mitmekordne tõstmine mõjutab elektri hinda äärmiselt vähe. Kas te ministrina toetate põlevkivi ressursimaksu tõstmist?

Pigem mitte. Ma toetan põlevkivi puhul – selle kallal me ka töötame rahandusministri juhtimisel – ikkagi selle läbimõtlemist, mis on seotud hindadega maailma naftaturul. Kui me suudame põlevkivist toota õli, mis on maailmaturul likviidne kaup, ja me teame, et naftaturul hinnad kõiguvad, siis minu arvates omanikutulu (omanikuks pean ma Eesti riiki või rahvast, kellele põlevkivi kuulub) peaks olema rohkem seotud sellega, millist tulu maailmaturul saadakse, sellega, kuidas maksustatakse seda laadi toorainet kõikides toorainerikastes riikides. Ma toetan sellist lähenemist. Kui lihtsalt ressursimaksu kohta on mingeid ettepanekuid, siis loomulikult oleme valmis neid arutama, aga minu arust ei saavuta me nii suurt midagi, kui me mõtleme riigi ja rahva tulude suurendamisele.

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Inara Luigaselt keskkonnaminister Keit Pentusele.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Eelmise aasta 29. septembril kiitsid Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid heaks Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine", millega Eesti riik sai endale erakordselt mahuka varalise kohustuse kuni kahe miljardi euro ulatuses. Meenutame, et riigieelarve suurus on napilt üle kuue miljardi euro, see tähendab, et selle kohustuse suurus on üks kolmandik meie riigieelarvest. Vaid Keskerakond oli siis selle otsuse vastu. Eelmisel kuul kinnitati siinsamas saalis juba sellest otsusest lähtudes Kreeka teine abipakett suuruses 357,24 miljonit eurot, mis pärast EFSF-i poolt laenu andmist loetakse automaatselt ka Eesti riigi võlaks. Kuna Riigikogus kinnitati vaid Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava memorandumi kavand, nagu meile siin selgeks sai ja mida ka Rahandusministeeriumi esindajad kinnitasid, siis palun selgitage, kas kavandist on saanud memorandum ja kas memorandumis on tehtud mingeid muudatusi. Väideti, et peale seda, kui Riigikogu võtab otsuse vastu, on õigus teha memorandumis ka muudatusi.

Aitäh, austatud küsija! Kõigepealt, mis puudutab teie fraktsiooni seisukohta EFSF-i küsimuses, siis see tõenäoliselt ei olnud eriline üllatus, kuna teie erakond ei olnud üks nendest erakondadest, kes toetasid Euroopa Liiduga liitumist. Selles mõttes on teie skeptilisus või seisukoht ilmselt üsna ootuspärane. Aga mis puudutab parlamendis alles mõni nädal tagasi heakskiidetud otsust, siis küsimuse sisu jäi ausalt öeldes natukene segaseks. Mingisuguseid lisamuudatusi hetkel selles memorandumis ei ole tehtud. Rääkides konkreetsetest EFSF-iga seotud otsustest või antud garantiidest, siis ilmselt on veel kord oluline rõhutada, et Eesti ei ole Kreekale andnud sentigi raha. Eesti on andnud EFSF-ile garantii teatud ulatuses, EFSF omakorda on see organisatsioon või asutus, mis laenab turult raha ja laenab selle edasi Kreekale. See ei ole mingisugune altruistlik abi, vaid tegu on väga konkreetsete tingimuste täitmisega seotud laenuga. Kui Kreeka need väga konkreetsed ja karmid tingimused täidab, siis ja ainult siis on tal õigus taotleda laenu, mitte tagastamatut abi. Laen tuleb tagasi maksta ja maksta koos intressidega, täpselt samamoodi nagu Teise maailmasõja järel IMF-ist laenu võtnud riigid pidid selle laenu IMF-ile koos intressidega tagastama.

Palun, kolleeg Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Ma olen täiesti nõus, et Kreekal tuleb esitatud tingimused täita, kuid memorandumis on öeldud, et Kreeka väljavaated ja prognoosid pole just kõige paremad. On toodud välja, et majanduskasv on aeglustunud, ebakindlus on suurenenud ja takerdunud on ka struktuursed reformid. Samuti on memorandumis kindlalt kuupäevaliselt paigas kõik need eesmärgid, mis Kreekal tuleb täita, näiteks oli 1. märtsiks kohustus esitada maksureformi kava, esimeses kvartalis tuleb vastu võtta pensionireformi kava, nähakse ette Kreeka pankade rekapitaliseerimise üksikasjad jne. Kuidas Kreekal on nende eesmärkide täitmisega läinud? Kuidas valitsus kõiki neid reforme jälgib?

Seda jälgivad pidevalt mitte ainult Eesti valitsus, vaid kõik EFSF-i osalised. Veel kord ütlen, et väljamaksed või laenuandmine Kreekale on seotud konkreetsete kohustuste täitmisega, konkreetse programmi täitmisega. Kui sellega hakkama ei saada, siis ei ole Kreekal võimalust ka EFSF-ist laenu saada. Mis puudutab analüütikuid, kes samamoodi jälgivad Kreekas toimuvat ning annavad hinnanguid hetkeolukorrale ja arengutele, siis loomulikult on erinevaid hinnanguid, aga üldiselt on praegu valdav usk ja teadmine, et Kreeka saab hakkama ja peab hakkama saama programmis ettenähtud etappide täitmisega, nende karmide kokkuhoiumeetmetega, teistmoodi see olla ei saa. See on Kreeka enda huvides, et nende tingimuste täitmisega hakkama saadakse. On ka erinevaid seisukohti ja spekulatsioone teemal, kas need karmid meetmed on piisavad, selleks et Kreeka kriisist välja tuleks. Taas kord ütlen, et valdavalt ollakse ikkagi arvamusel ja veendumusel, et need meetmed on piisavad ja neid tingimusi tuleb täita. Aga Kreeka on pidevalt jälgimise all ja talle on ka nõu antud. Nagu veebruari lõpus siin saalis toimunud arutelul rahandusminister kinnitas, on näiteks Eesti maksuameti spetsialistid Kreekas nõu andmas käinud. Nii et pidevalt jälgitakse ja hoitakse kätt pulsil, et Kreeka oma ülesannetega hakkama saaks.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tõesti on Vabariigi Valitsuse kohustus jälgida, kuidas Kreeka kõiki neid eesmärke täidab. Te ütlesite, et Eesti ei anna mitte rahalist abi, vaid annab garantii. Aga me peaksime teadma, et igasugune laenu või abi andmine Kreekale EFSF-i kaudu suurendab Eesti riigi võlakoormust. Kui EFSF annab kas või esimesegi laenu Kreekale, siis see tähendab Eesti võlakoormuse kasvamist 357,24 miljoni euro ulatuses. Õpetajad täna streigivad ja nõuavad õigustatult palgalisa. Meie peaminister on öelnud, et laenu ei võeta ja makse ei tõsteta. Ometi soovivad õpetajad solidaarsust ja solidaarsust ka kreeklastega. Solidaarsus ei ole mitte ühepoolne, vaid kahepoolne. Ka Kreeka õpetajad peaksid sellest aru saama ja olema nõus oma palga alandamisega. On infot, et Kreeka vajab veelgi abi. Millal tuleb uus pakett siia saali, et kinnitada uus toetus?

Üks minut, üks minut, ma olen mitu korda öelnud!

Aitäh, hea küsija! See viimane väide oli puhas spekulatsioon ja ma ei lähe selle spekulatsiooniga kindlasti kaasa. Veel kord: Eesti ei ole andnud Kreekale rahalist tagastamatut abi, Eesti ei ole andnud Kreekale ka laenu rahalises mõttes. Eesti on andnud garantii EFSF-ile, kes omakorda laenab turult raha ja laenab selle raha edasi Kreekale. Nii et ei ole mingisugusel määral võimalik tõmmata paralleele, et EFSF-ile antud garantiid oleks võimalik kuidagi pöörata Eesti riigieelarves rahaks ja maksta see ühel või teisel kombel välja. Sellist võimalust Eestil ei ole. Eesti ei ole rahaliselt Kreekat abistanud. Mis puudutab väiteid selle kohta, kas üldse sellises mahus oli ja on mõistlik Kreekat solidaarselt toetada, siis ma mõnes mõttes nõustun nendega, kes ütlevad, et Kreekale laenamine, Kreeka kaosesse langemise ärahoidmine on üsna egoistlik projekt. Egoistlik seetõttu, et kõigi nende riikide, ka Eesti huvides on see, et olukord Kreeka majanduses stabiliseeruks. Kui Kreeka langeks kaosesse, mida ta tõenäoliselt teeks, kui loobutaks seni antud garantiidest, senisest programmist, siis suure tõenäosusega tooks see ka Eestis kaasa olukorra ebastabiilsemaks muutumise, mis omakorda tähendaks töökohtade kadu ja investeeringute seisma panemist. Aga investeeringute seisma panemine, investeeringute tegemata jätmine on see, mida Eestil praegu kindlasti kõige vähem vaja on.

Head kolleegid! Aeg on läinud väga kiiresti, seetõttu saab esitada ainult kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustab kolleeg Tarmo Leinatamm.

Aitäh! Hea minister! Mul on selline küsimus. Ma arvan, et Brüssel ja Frankfurt kindlasti teavad, missugused on tegelikud meeleolud Kreekas. Meie võime ja Kreeka parlament võib vastu võtta igasuguseid otsuseid ja seadusi, aga neid on vaja ka täita. Ma olen kindel, et Kreeka ühiskonnas ei ole valmisolekut sellega kaasa minna. Kreekas on teised meeleolud, kreeklased vaatavad siia Põhja- ja Kesk-Euroopa poole hoopis teistsuguse pilguga. Mind ikkagi huvitab, kust võtab Brüssel, kust võtab Frankfurt ja kust võtab Eesti valitsus sellise sinisilmse, pimeda usu, et Kreeka saab sellega hakkama? Mina seda absoluutselt ei usu. Kas keegi suudab mulle öelda, millel see usk põhineb? Ma ütlen veel kord, et seadusi võib vastu võtta, aga seadusi on vaja ka täita. Seda valmisolekut Kreeka ühiskonnas ei ole, ma olen selles sada protsenti kindel.

Aitäh, hea küsija! Mina olen täiesti vastupidisel arvamusel. Nagu ma ka eelküsijatele selgitasin, Kreeka võimalus EFSF-ist laenu saada on otseselt seotud konkreetsete tingimuste täitmisega. Kui neid tingimusi ei täideta, siis ei ole ka võimalik laenu saada. Lõppkokkuvõttes on see loomulikult Kreeka valik. Mis puudutab Kreeka ühiskonna valmisolekut ja võimalikke meelsuse muutumisi või äärmuslaste ilmumist, mida on seotud kevadel toimuvate valimistega, siis see risk on loomulikult olemas. Igas ühiskonnas on risk, et sellistel keerulistel aegadel tõusevad esile äärmuslased, ja Kreeka ei ole loomulikult erand. Aga nii nagu teile kindlasti teada on, on Kreeka erinevad poliitilised jõud kinnitanud, et kui neil peaks pärast valimisi õnnestuma saavutada väga tugev positsioon, siis nad jätkavad alustatud muudatusi, jätkavad reforme, sest alternatiivi ei nähta. Seesama avaliku sektori kokkutõmbamine, paraku ka palkade kärpimine, maksukogumise palju kindlamatele alustele panemine, mille ühe näitena on toodud sularahas maksude kogumise lõpetamist – need kõik on sellised etapid ja muudatused, mis tuleb läbi teha. Veel kord ütlen, et erinevad poliitilised jõud on kinnitanud, et nad jätkavad sellega. Kui vaadata Kreeka ühiskonna üldist meelsust, siis loomulikult ei ole ükski tehtavatest reformidest kerge, loomulikult ei võeta neid otsuseid vastu kerge südame ja hea meelega, aga üldiselt on levinud arvamus, et alternatiivi tõesti ei ole ning need keerulised ja rasked otsused tuleb ära teha, sest kaos ei ole kindlasti parem variant.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Ka minu küsimus puudutab Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahelise memorandumi täitmist ja selle jälgimist. Kuidas näeb Eesti-siseselt välja see jälgimine ja tagasiside andmine parlamendile? Kes ja kui tihti annab sellest valitsusele ülevaate ning milline võiks teie arvates olla see mehhanism, kuidas valitsus annab parlamendile memorandumi täitmisest ülevaate? Kas see jääb üksnes opositsiooni rolliks, kes selle kohta infotunnis küsimusi esitab, või miks ei võiks olla nii, et Vabariigi Valitsus peaministri isikus tuleb kord kvartalis parlamendi ette ja annab ülevaate memorandumi täitmisest? Parlament on sellest infost väga huvitatud.

Aitäh, hea küsija! Valitsuse poole pealt esitab pidevalt aruandeid rahandusminister. Kui on koos käinud Euroopa Ülemkogu, siis annab peaminister ülevaate sellest, mida ülemkogul arutati ja milline on hetkeseis. Aga parlamendiliikmeid hoitakse kursis ja informeeritakse palju sagedamini kui kord kvartalis. Euroopa Liidu asjade komisjon jälgib pidevalt olukorda, seal käivad nii peaminister kui ka rahandusminister, et hoida teid viimaste arengute ja teemadega kursis. Euroopa Liidu asjade komisjonis on ka opositsiooni esindajad täiesti olemas. Kui on vaja täiendavalt kas või fraktsioonides käia, siis on kõik selleks kindlasti väga valmis. Me peame igal juhul mõistlikuks seda, et informeerimine toimub jooksvalt, et ei ole mingisugust korra kvartalis kokkulepitud aruandmise vormi, vaid vajaduse korral tuleb seda teha kord nädalas või isegi sagedamini. Viimane hetkeolukorra arutelu oli selle nädala esmaspäeval Euroopa Liidu asjade komisjonis. See teema on jooksvalt ja pidevalt parlamendiliikmete laual. Kui te leiate, et seda tuleks veel intensiivsemalt teha, siis tuleb sellest ainult märku anda. Kui Euroopa Liidu asjade komisjoni töövorm vajab veel mingit täiendust, fraktsioonide arutelude näol näiteks, eks siis saab ka seda teha. Aga ma arvan, et Euroopa Liidu asjade komisjon on seda tööd väga hästi teinud ja see informatsioon on õigel ajal ilusasti kõigi huviliste kätte jõudnud.

Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Deniss Boroditšilt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Aitäh! Hea minister! Eesti Raudtee kaubaveod vähenesid jaanuaris mullusega võrreldes kuuendat kuud järjest ja need vähenesid koguni 19%. Ettevõtte kinnitusel põhjustas languse nafta- ja põlevkivivedude vähenemine. Näiteks naftavedu vähenes aastaga ligi 24%, transiitvedude puhul ligikaudu 16%. Paranemismärke ei ole põhjust ka tulevikus oodata. Hea minister, siit ka minu küsimus. Kuidas on mõjunud vedude vähenemine ettevõtte finantsnäitajatele, kas kaubavedudega ollakse kasumis või kahjumis?

Ettevõte peab vajaduse korral oma tegevust korrigeerima. Kahe kuu põhjal võib juba mingeid järeldusi teha. Samas on naftavedajatelt saadud informatsioon erilaadsem, seal on ka mitmeid tehnilisi põhjusi lisaks nendele, mida avalikkuses püütakse rohkem selgitada, näiteks see, et meie naabruses on uus sadam jne. Ettevõtte ülesanne on oma tegevust vastavalt kohendada ja töötada selle nimel, et leida uusi võimalusi uute kaubagruppide jaoks ja uutel turgudel. Positiivne uudis on kindlasti see, et konteinervedude, sh transiitkonteinervedude maht on oluliselt kasvanud. See ei ole selle aasta esimese kahe kuu trend, vaid see oli nii ka eelmisel aastal. Teadupärast on see ettevõttele kasulikum, nii et see on jälle positiivne trend.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Esimesele küsimusele ma vastust ei saanud, aga okei. Valitsuse plaani kohaselt jagatakse Euroopa reeglite järgi sel aastal riigi omandis olev infrastruktuuriettevõte EVR Infra ja kaubaveoettevõte EVR Cargo eraldi ettevõteteks. Siit küsimus: kas valitsusel on väga keeruliste veomahtude valguses plaanis teenida raha ehk EVR Cargo pärast jagamist maha müüa või langeb potentsiaalselt kahjumliku ettevõtte ülalpidamine maksumaksja õlule?

Aitäh! Teie küsimuse eeldus, kui ma õigesti kuulsin, on see, et EVR Cargo on kahjumis ja jääb kahjumisse. Ma arvan, et see eeldus ei ole päris korrektne. Valitsus tegeleb Eesti Raudtee jagamisega kaheks, tulenevalt Euroopa reeglitest. Siin on praegu tähtaeg 1. juuli. 1. juuliks on olemas kaks eraldiseisvat ettevõtet: infrastruktuuri- ja kaubaveoettevõte. Loomulikult vajab kaubaveoettevõte lisaks sellele jaotamisele jätkuvalt arendamist, nagu ma ka eelmisele küsimusele vastuseks ütlesin. Teie märkus, et ma ei andnud teie esimesele küsimusele vastust, jäi mulle pehmelt öeldes arusaamatuks. Andsin ju küll.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš, teine täpsustav küsimus!

Okei, räägime finantssuutlikkusest edasi. Meedias on olnud väga palju juttu kurikuulsast Hiina vedurite ostust. Kindlasti raskendavad nende vedurite EVR Cargo bilanssi lisandumine (minu mäletamist mööda oli tehingu maksumus ligikaudu 100 miljonit eurot) ja need liisingumaksed ettevõtte finantssuutlikkust veelgi. Kas majandusminister plaanib kahjumiga töötavasse ettevõttesse maksumaksja raha süstida samamoodi nagu Eesti Energiasse või peate otstarbekaks kaaluda EVR Cargo mahamüümist veel enne vedurite saabumist?

Teie küsimus oli, kas valitsus plaanib raha süstida kahjumiga töötavasse ettevõttesse nagu Eesti Energia. Kuulge, me saame kogu aeg pragada Eesti rahva käest ja osaliselt ka teie käest, et Eesti Energia saab väga erinevate teenuste ja toodete pealt väga korrektselt kasumit. Möödunud majandusaastal oli seda 159 miljonit eurot. Kas teie nimetate seda kahjumiks? Mul on raske teiega nõustuda. Sama on ka Cargo puhul. Cargo juhatuse ja nõukogu ülesanne on tegutseda sellel turul kasumlikult ja punkt. Kui ei tegutse, vahetame välja ja paneme asemele uued, kes oskavad kasumlikult tegutseda.

Kohapeal registreeritud küsimus, palun, Kajar Lember!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma küsin samuti jagamise teemadel. Kui see jagamine teoks saab, milline on siis teie enda või ministeeriumi seisukoht, kas sellest jagamisest on kasu mõlema tekkiva riigiettevõtte efektiivsemal juhtimisel või on tegemist pigem meie väikeses riigis ja maailma või Euroopa mõttes mitte väga suure raudtee-ettevõtte jagamisel tekkiva killustumisega? Kas pigem efektiivsus või killustumine?

Minu isiklik seisukoht on, et see jagamine ei ole kindlasti midagi vältimatut, aga see on Euroopa reegel, mis tuleb ellu viia ja mille järgi tuleb tegutseda. Ma mõistan seda reeglit, et tuleb jagada loomulik monopol ehk infrastruktuuriettevõte ja kaubaettevõte, kes omavahel konkureerivad. Meil on paar ettevõtet, kes kaubaveoteenust pakuvad, ja seal on reaalne konkurents. Selleks et vältida võimalikke süüdistusi, et infrastruktuuriettevõtted ei kohtle kaubaveoettevõtteid võrdselt ja et toimuvad ristsubsideerimised, ma arvan, on see lõpuks siiski ka Eestile kasulik. Kuigi, jah, kui me vaatame Eesti raudteesektori suurusjärke ja võrdleme neid Euroopa suurte riikidega, kus raudteesektor on väga suur, näiteks Saksamaa või tema naabritega, siis proportsioonid on väga erinevad, aga reeglid on ühesugused. Me täidame neid reegleid. Ka meil on ju kõlanud süüdistusi, et infrastruktuuriettevõte ei kohtle kõiki kaubaveoettevõtteid võrdselt ja konkurentsisituatsioon ei ole päris ühene, kuigi selle üle teevad järelevalvet Konkurentsiamet ja Tehnilise Järelevalve Amet. Aga siiski, kui need ettevõtted on lahutatud, siis need süüdistused, millised iganes need võiksid olla, jäävad täielikult ära.

Palun viimane küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab ka seda kaheks jagamist. Te ütlesite, et need on Euroopa Liidu reeglid. Saksamaa minu teada ei taha nende reeglite järgi käituda. Kas siin ei ole jälle tegemist sellega, et me püüame liiga usinasti Euroopa Liidu reegleid täita? Ma küsisin komisjonis Kaido Simmermanni käest ja selgus, et Eesti Raudtee juhtkond ei näe küll mingit rõõmu selles, et me seda ettevõtet nõrgendame, teeme kaks ettevõtet, kelle finantsvõimekus väheneb jne. Kas me tõesti peame selle jagamisega niimoodi kiirustama? Kas me üldse peame jagama?

Valitsuse otsus oli, et meil ei ole mõtet minna mõne riigi teed, kes on Euroopa Komisjoni seisukoha kohtus vaidlustanud. Minu arvates on kohtuvaidlus selles küsimuses üsna tarbetu. Ma ei dramatiseeriks üle. Finantsvõimekuse kahjustamine ei vasta siiski tõele. Tegemist on suhteliselt erinevate äridega, üks on loomulik monopol, mis tegeleb infrastruktuuriäriga, ja teine tegeleb kaubaveoga, transpordilogistikaäriga. Need on täiesti erinevad ettevõtted. Need on muidugi seotud raudteega, millel on kuulsusrikas ajalugu jne, aga ma ei näe selles jagamises mitte midagi dramaatilist.

Suur tänu! Meie aeg on läbi. Suur tänu, head kolleegid, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, valitsusliikmed, vastamise eest! Infotund on lõppenud.