Tere õhtust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu III istungjärgu kuuenda töönädala teist täiendavat istungit, mis kestab päevakorra ammendamiseni. Head kolleegid! Nüüd on teil võimalus leida oma sahtlitest eelnõusid ja arupärimisi ning neid üle anda. Keegi seda teha ei soovi.
On üks teade. Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise kultuuriminister Rein Langile.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15. See tähendab, et me võime oma tööd alustada.

Alustame Vabariigi Valitsuse s.a 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud Riigikogu esinaine! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon valmistas eelnõu 185 teist lugemist ette oma tänasel istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus üks parandusettepanek Keskerakonna fraktsioonist. Vahepeal ütlen veel seda, mis enne meelest läks: komisjoni istungist võttis osa ka eelnõu algataja esindaja Martin Põder Rahandusministeeriumist.
Nüüd parandusettepanekute juurde. Nagu ma ütlesin, laekus üks parandusettepanek Keskerakonna fraktsioonilt. Selle sisu seisneb lühidalt öeldes selles, et tehakse ettepanek võtta otsuse pealkirjast ja tekstist sõna "memorandumi" järelt ära sõna "kavand". Rahanduskomisjon ise tegi ka ühe parandusettepaneku: lisada eelnõu preambulisse viide riigieelarve seaduse § 40² lõikele 3². Seda eelkõige sellepärast, et õigusaktid peavad olema seaduspõhiselt välja antud ja seadustega kooskõlas ning preambulis on õiguslikult korrektne viidata riigieelarve seadusele.
Komisjon arutas neid parandusettepanekuid. Esimest ettepanekut selgitas kolleeg Kalev Kallo. Komisjonis toimus päris pikk arutelu selle üle, kas sõna "kavand" peab "memorandumi" järel olema või mitte. Peaaegu kõik komisjoni liikmed esitasid oma arvamuse ja eelnõu algataja palus seda parandusettepanekut hääletada. Ettepaneku poolt oli 5 ja vastu 6 komisjoni liiget. Nii et komisjonis ei leidnud see parandusettepanek toetust. Mis puudutab teist parandusettepanekut, mille komisjon esitas, siis selle sisu ma juba selgitasin. Toimus ka selle hääletamine. Komisjoni parandusettepaneku poolt oli 8 komisjoni liiget ja vastu oli 3.
Komisjon tegi otsuse teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 185 teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Otsuse eelnõus on öeldud, et kui toimub lõpphääletus, siis kiidetakse heaks vastastikuse mõistmise memorandumi kavand, mitte vastastikuse mõistmise memorandum ise. Miks nii?

Aitäh! Selline oli komisjoni kaalutletud otsus, selline oli hääletustulemus. Ma põhjendan seda järgmiselt. Kõigepealt, kui te vaatate Riigikogus 29. septembril vastuvõetud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamise otsust, siis siin on öeldud väga selgelt, et Riigikogu kiidab heaks uue vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi memorandum) kavandi. Juhin tähelepanu veel sellele, et memorandum ise vajab ju ka veel osapoolte allkirju ja nendeks osapoolteks on euroala riigid, Euroopa Keskpank, IMF ja loomulikult Kreeka ise. Neid allkirju veel ei ole. Euroala liikmesriikide valitsused või Euroopa Liidu asjade komisjonid või parlamendid peavad oma otsustusprotsessis selle memorandumi veel heaks kiitma. Lõplik, allkirjastatud dokument valmib peale seda, kui need etapid on läbitud.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Hoolimata kogu austusest pean siiski nentima, et sa praegu eksitad Riigikogu saali. Üks eksitus on puhttehniline. Teise muudatusettepaneku puhul hääletamist ei olnud, otsus oli konsensuslik, 11 poolt ja 0 vastu, aga me igal juhul ei hääletanud ja tulemust 8 : 3 teise muudatusettepaneku puhul ei olnud. Aga teiseks, miks sa komisjoni ettekandjana ei räägi meile sisuliselt, millest räägiti esimese muudatusettepaneku arutelul? Sisuliselt on lugu nii, et meile pakutakse kiita heaks kavand, mis lõpptulemusena võib erineda sellest memorandumist, mis vastu võetakse. Sellest oli meil üsna pikalt juttu.

Aitäh! Ma võin rääkida sellest arutelust pikemalt, kuigi te olite ise kohal ja teate väga hästi selle arutelu sisu. Sügisel vastuvõetud otsuse kohaselt kinnitatakse muudatused, juhul kui neid peaks tehtama, eraldi protseduuriga. Aga kui te väidate, et see dokument, mis täna meie laudadel on, ei ole seesama, mille osapooled tulevikus allkirjastavad, siis tuleb öelda, et sellisel juhul on tegemist täiesti uue dokumendiga ja selliselt tulebki seda käsitleda. See ei tähenda, et ma eeldaksin, et euroala liikmesriigid, keskpank, IMF ja Kreeka allkirjastaksid hoopis teise dokumendi, mitte selle, mis meil täna arutelu all on.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Euroala ministrid on korduvalt rõhutanud ja ka teie olete seda öelnud, et Kreeka päästmisega tagatakse kogu euroala finantsstabiilsus ja usaldusväärsus. Samas, et programm oleks edukas, on väga suur roll pandud Kreekale, näiteks peab Kreeka viima eelarve tasakaalu ehk tegema kärpeid, majandusreforme jne. Selle tagatiseks peaks olema tugev järelevalve: kui nõudmisi ei täida, siis raha ei saa. Me kõik aga teame, et ilma rahata läheb Kreeka pankrotti ja kannatab kogu euroala stabiilsus. Minu küsimus: kui kaugele on nõus euroala riigid minema ehk milline on plaan B? Kas igal juhul jätkatakse raha pumpamist Kreekasse, sest nakkuse kartus on liiga suur, ehk tulevad majandusprogrammid nr 3 ja nr 4, või on olemas mingisugune kokkulepe, et kui Kreeka programmi ei täida, siis tehakse Kreekale ettepanek euroalast välja astuda?

Aitäh! Vaat seda, hea kolleeg, me rahanduskomisjonis eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel ei arutanud.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Aitäh! Ma täpsustan veel seda memorandumi ja memorandumi kava teemat. Täna me kinnitame siin kava. Puhtteoreetiliselt on võimalik, et sellel ajal, kui see kava muutub lõplikult memorandumiks, toimuvad mõned muutused. Kes hindab seda, kas need muutused on olnud piisavalt suured, selleks et lõplik memorandum vajaks veel kord EFSF-i liikmesriikide mandaati ehk meie puhul suure saali otsust?

Aitäh! Esimene filter on kindlasti eurogrupp ja selle rahandusministrid. Ka meie rahandusminister võtab eurogrupi rahandusministrite kohtumistest osa hääleõigusliku liikmena. See on see filter. Kui ministrite lauale tekib mingisugune muu dokument või dokument, mis on oluliselt muutunud, võrreldes selle dokumendiga, mis on liikmesriikidele praegu menetlemiseks esitatud, siis ministrid ütlevad: "Aga see pole enam see, mida me oleme arutanud ja otsustanud." See on see filter. Ma arvan, et komisjon või eurogrupi ministrite nõukogu ei lase sellist asja läbi.

Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid!

Aitäh! Aivar! Mul on hea meel, et rahandusminister tunnistas üles, et tegemist on sotsialismi, mitte kapitalismi kriisiga, aga ta jättis vastamata minu küsimuse teisele poolele. Ma küsin potentsiaalse valijana sinult kui inimeselt: kas sinu arust on eetiline, et meie kodanikkond maksab selle läbikukkunud sotsialistliku sovhoosi kinni?

Hea kolleeg Juku-Kalle! Ma hea meelega arutaksin seda teemat kuni peensusteni välja, aga kahjuks olen ma siin rahanduskomisjoni esindajana. Ma tutvustan teile komisjoni arutelu, kus valmistati eelnõu ette teiseks lugemiseks. Ma pean kahjuks jääma oma volituste raamidesse.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Mul on tegelikult kaks küsimust, üks neist on võib-olla protseduuri kohta. Ma ei ole nii kogenud Riigikogu liige nagu mõned teised siin saalis. Ma võib-olla isegi kiidaksin heaks memorandumi kavandi, aga mul ei ole seda laua peal, mul on laua peal memorandum. Mida me teeme? See on küsimuse esimene osa. Teine osa on selline: milline on see võimalike muudatuste protsent, mille võrra võiks memorandumi kavand erineda memorandumist endast? Kas siia jääb ainult näiteks riik ja summa või midagi veel?

Aitäh! Ma muidugi tunnustan teie panust euroala stabiilsuse tagamisse. Teil on, ma saan aru, kaks ettepanekut. Üks ettepanek on võtta eelnõu tekstist välja sõna "kavand" ja teine ettepanek on, et Kreeka peaks kasutusele võtma drahmi. See on muidugi kõva panus euroala stabiilsusesse. Aga ma pean teile ütlema, et seda küsimust, mille te esitasite, me kahjuks ei arutanud.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Endise rahandusministrina peaksid sa suutma seda situatsiooni endale hästi ette kujutada. Oletame, et sügisel tehakse meile ettepanek võtta vastu seadus "Riigieelarve kavand 2013". See oleks täielik absurd. Selge on see, et mitte keegi ei hakka vastu võtma sellist asja, mida on pärast ilma meie osaluseta võimalik muuta. Miks me oleme praegu nõus heaks kiitma kavandi, teades, et on väga võimalik, et seda muudetakse?

Aitäh! Mina muidugi ei tea, millistest allikatest pärineb teie informatsioon, et seda muudetakse. Minule teadaolevalt lähtuvad sellest tekstist, mis on meil siin olemas eestikeelses tõlkes, ka kõik teised euroala liikmesriigid, kui nad seda küsimust menetlevad. Minul ei ole informatsiooni, et seda memorandumit, mille üle me täna otsustame, hakataks ümber tegema.

Kadri Simson, kas teil on protseduuriline küsimus?

Tõepoolest, mul on protseduuriline küsimus komisjoni ettekandjale. Ma saan aru, et Aivar Sõerd esindab kohati Reformierakonda ja unustab ära, et enamik tema kolleege on viimasel ajal läbi teinud empaatiavõime algkursused. Aga ta rääkis siin muudatusettepanekutest. Ettepanek võtta otsuse eelnõust välja sõna "kavand" ei ole mitte tühi ettepanek. Kui vaadata, mida tähendab "kavand" õigekeelsussõnaraamatu järgi, siis selgub, et praegu tahetakse vastu võtta üldjoonelist projekti. Küsimused selle kohta, mida siin tegelikult lõpphääletusele pannakse, on väga kohased ja komisjoni ettekandja peaks suutma nendele vastuse anda ilma kätega vehkimata ja Kreeka drahmist rääkimata.

Suur tänu! Palun järgmine küsimus! Kolleeg Juku-Kalle Raid, teine küsimus.

Aivar! Mul on hea meel, et nii nagu Ligi ei vastanud ka sina minu küsimusele. Ma küsisin sinu käest, mida sa ise mõtled, kas see projekt on eetiline. Kui sina ütled, et sa saad mulle vastata ainult kui komisjoni liige, siis tunnista üles, et räägib pintsak, mitte inimene. Ma nõuan vastust küsimusele, kas sinu arust on eetiline see, mille me hääletusele paneme.

Head kolleegid! Praegu esineb meile rahanduskomisjoni esindaja ja ta räägib sellest, mis toimus rahanduskomisjonis. Eetiliste probleemide üle, hea kolleeg Juku-Kalle, võite diskuteerida väljaspool seda saali, kuigi see teema on kindlasti väga huvitav.

Ma omalt poolt vastan, et ma olen nõus seda arutama peale istungit.

Nii et Aivar on nõus seda arutama. Palun järgmine küsimus, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mina tahan ikkagi veel kord täpsustada seda küsimust, mille teile esitas minu kolleeg. Kui me vaatame eelnõu, siis näeme, et siia on kirjutatud "kavand", kui me aga vaatame lisatud dokumente, siis need on kõik memorandumid. Sellepärast ongi mul küsimus, mida me praegu vastu võtame, kas neid memorandumeid, mis on meile esitatud lisadena, või kavandi, mida meile ei ole esitatud. Selline oli minu küsimus.

Aitäh, hea kolleeg! Kavandist saab dokument peale seda, kui see on allkirjastatud. Allkirjastada saavad osapooled. Osapooled on euroala liikmesriigid, IMF, keskpank ja Kreeka. Kui need allkirjad on all ja otsustusprotsessid ka teiste riikide parlamentides lõppenud, siis me räägime lõplikust dokumendist.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu meelest ootab Eesti rahvas tasakaalukat ja mõistlikku otsust Kreeka abipaketis osalemise kohta. Kas otsus Eesti osalemise kohta 357 miljoni euroga on teie arvates mõistlik, kui te ei ole komisjonis arutanud olukorda, mis tekib siis, kui see abipakett edukaks ei osutu, ehk te ei ole arutanud seda, millised on tagajärjed ja plaan B?

Hea kolleeg! Teiseks lugemiseks ettevalmistamisel me seda küsimust ei arutanud.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa nõustud minuga, et kui selles dokumendis, mille me täna vastu võtame, tehakse mingi muudatus, siis peaks see uuesti Riigikogusse arutelule tulema, sest tänaõhtune arutelu on siis ju mõttetuks muutunud?

Sellisel juhul on tegemist uue olukorraga.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Te ütlesite, et teil on kindel teadmine, et selle memorandumi teksti enam ei muudeta. Palun vastake, mis on siis tegelik põhjus, miks ei saa sealt ära võtta seda sõna "kavand"? Ärge vastake, et te seda komisjonis ei arutanud, sest ma tean, et te seda arutasite.

Aitäh, hea kolleeg! Seda me arutasime komisjonis väga põhjalikult. Ma selgitan seda veel kord sellega, et seni, kuni seal ei ole osapoolte allkirju, on see kavand, isegi kui sinna enam muudatusi sisse ei viida. Kui see dokument muutub, siis on tegemist uue olukorraga, siis saab meie rahandusminister öelda, et vabandust, see ei ole see dokument, mille üle me oleme otsustanud nii eurogrupis kui ka riigisisestes menetlustes liikmesriikide parlamentides. See oleks hoopis teistsugune olukord. Aga mul ei ole täna informatsiooni, et mõnel osapoolel, kes on olnud selle dokumendi üle peetud läbirääkimiste juures, oleks tungivat vajadust hakata seda dokumenti ümber tegema. Kuid kui see ümber tehakse, siis tuleb seda uuesti arutada.

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Mul on hea meel, et te tunnustate meie või minu isiklikku panust – ma ei saanud hästi aru, kumba te silmas pidasite – Kreeka majandusse. Mul on kahju, et te nii ärritute, kui ma teilt midagi küsin. Aga ma kogun ikkagi julgust ja küsin veel kord, sest ma ei saanud vastust. Kui suured peavad teie arvates olema muudatused kavandis, et seda asja tuleks veel kord parlamendis arutada?

Aitäh! Ma arvan, et esimene signaal selle kohta, et me saame rääkida uuest dokumendist ehk muudatused on nii suured, et me saame rääkida uuest memorandumist või muudetud memorandumist, tuleb meile euroala rahandusministritelt.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Kas te võite meile, Riigikogu liikmetele, kinnitada, et kõik EFSF-is osalevad riigid kiidavad heaks memorandumi kavandi, just nimelt memorandumi kavandi?

Aitäh! Kolleeg Inara Luigas küsis tõesti, milline on teiste riikide praktika, kuidas seda dokumenti vormistatakse näiteks mõne riigi valitsuse arutelus, Soome ELAK-is või Saksamaa parlamendis. Sellele me kahjuks täpset ja ammendavat vastust ei saanud.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Meil on päris palju debatte tekitanud kavandi võimalik muutmine, siis kui sellest on lõplikult memorandum saanud. Kas mõni parlamendikomisjon, näiteks rahanduskomisjon, võiks oma südameasjaks võtta, et jälgida aktiivselt seda protsessi, kas ja kuidas see kavand memorandumiks saades muutub, ja selle kohta suurele saalile informatsiooni jagada?

Aitäh, hea kolleeg! Parandusettepaneku esitaja võib paluda seda ettepanekut siinsamas suures saalis hääletada. Mina ei tea, milline on sellisel juhul otsus. Ma räägin praegu sellest, mida rahanduskomisjon otsustas. Seal jagunesid hääled nii.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kas te oskate ütelda, kes seda hindab ja peale seda otsustab, kas muudatuste tõttu, mis võivad olla tulevikus selle dokumendiga seotud, tuleb see dokument jälle meie saali? Kes see on, kes hindab ja otsustab selle siia saali tuua?

Aitäh! Ma olen üsna kindel selles, et kui see memorandum on eurogrupi rahandusministrite laual, siis rahandusministrid tegelevad selle tekstiga väga põhjalikult. Ma olen täiesti kindel ka selles, et Eesti riiki esindav minister on esimene, kes ütleb, kas on probleeme või mitte. Aga 29. septembril vastu võetud raamlepingu otsuses on kirjas: "... memorandumi muudatuste kavand ja memorandumi kavand, mille eesmärk on ennetavate vahendite (krediidilimiidi) võimaldamine, võlakirjade ostmine või krediidiasutuste ja teiste finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimine." Sellisel juhul ei kohaldata punkti, mille järgi tuleb dokument esitada Riigikogule heakskiitmiseks, vaid asja otsustab Euroopa Liidu asjade komisjon.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on lühike küsimus: kas te kinnitate seda, et täna siin saalis Riigikogu otsusega vastuvõetavasse Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandisse saab ja tohib keegi muudatusi teha?

Aitäh! Hea kolleeg! Te olite rahanduskomisjonis, kui eelnõu algataja esindaja või valitsuse esindaja, kuidas soovite, selgitas, et memorandumi kavand on nii lõplik, kui üldse olla saab. Aga lõplikust dokumendist juriidilises mõistes saab rääkida peale seda, kui sellel on kõigi osapoolte allkirjad all.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas teil Riigikogu rahanduskomisjoni esindajana on informatsiooni selle kohta ja kas te saate selgitada, kas mõnel riigil, kui ta nii debati raames otsustab, on võimalik sellele memorandumile lisada näiteks tingimuste preambul, ja mida see lepinguliselt tähendaks?

Aitäh! See on hea küsimus. Ma arvasin, et selline küsimus tuleb. Kahjuks me seda komisjonis ei arutanud. Ma arvan, et see ei muuda selle asja sisu. Aga muidugi tuleb arvestada ka seda, et kui meil käib siin memorandumi üle põhjalik debatt, siis teistes euroala liikmesriikides annavad kinnituse valitsused, kes on tegelikult oma vaidlused ju eurogrupis ära pidanud. See oleks küll ülimalt naljakas, kui mõni liikmesriik hakkaks peale seda, kui, ütleme niimoodi, kaklus on peetud, rusikatega vehkima. See on üsna ebatõenäoline, et mõni liikmesriik hakkaks meelevaldselt preambulisse midagi lisama. Need vaidlused on juba ära peetud.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et te ei tea ega saanud komisjonis teada, kuidas teised riigid seda dokumenti nimetavad, kas memorandumiks või kavandiks, küll aga peaksite teadma, kuidas on Eesti varem käitunud rahvusvahelisi kokkuleppeid või lepinguid siin saalis ratifitseerides. Rahvusvahelised kokkulepped jõustuvad mõnikord siis, kui kõik osapooled on need ratifitseerinud, ja on lepinguid, mis jõustuvad siis, kui mingi osa lepinguosalistest on need ratifitseerinud. Aga alati, kui sellised seaduseelnõud meie ette siin on jõudnud, on need ikkagi olnud lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõud, mitte lepingu kavandi ratifitseerimise seaduse eelnõud. Seda hoolimata asjaolust, et selleks hetkeks, kui meie neid siin hääletame, ei ole need veel lepinguks saanud. Kas te seda varasemat praktikat vaatasite ja analüüsisite? Kas teile ei tundu, nagu tundub mulle, et võib-olla oli lihtsalt nii, et ministrit polnud komisjonis kohal ja ametnik ei julgenud otsustada, kas sõna "kavand" tohib välja võtta või mitte?

Aitäh, hea kolleeg, selle küsimuse eest! Mul ei ole küll väga pikka Riigikogu liikmeks olemise kogemust, aga ma arvan, et tänane otsus on pretsedent. Sellise sisu ja vormiga otsust varem tehtud ei ole. Muidugi, te juhtisite sellele täiesti õigesti tähelepanu. Ka komisjonis tõi kolleeg Eiki Nestor sellise paralleeli, et kui me arutame mõne seaduse muutmist, siis on tegemist eelnõuga, aga pealkirja on ikkagi kirjutatud, et see on üks või teine seadus. Veel kord ütlen, et parandusettepaneku esitaja võib paluda seda ettepanekut hääletada ja me saame siin suures saalis hääletades selle parandusettepaneku üle otsustada.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea minister! Kas ma võin paluda täpsustust? Ma sain teie eelmisest vastusest aru, et tõenäoliselt ei ole näiteks riikide parlamentidelt või valitsustelt tulemas lisatingimusi või preambuleid, sest teile teadaolevalt peale Eesti ja Saksamaa see otsus kuskil mujal parlamendi tasandil hääletusele ei lähe. Kas see on nii?

Aitäh! Te esitate minu sõnu ehk veidi meelevaldselt. Reaalne olukord on selline, et selle konkreetse memorandumi puhul teiste liikmesriikide protseduurid veidi erinevad meie protseduurist. Ma arvan, et ka Saksamaal, kus parlament seda arutab, ei ole protseduur kindlasti täpselt sarnane meie omaga. Enamikus riikides tehakse otsus valitsuse tasandil. Valitsust esindav minister – ma arvan, et kõik riigid saatsid seda teemat arutama ikkagi rahandusministri – on juba oma vaidlused ära pidanud. Eurogrupp otsustas selle asja ära pühapäeva öösel vastu esmaspäeva.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kas te praegu saate kinnitada, et kui sellele memorandumile, mis on meile lisana välja jagatud, lisandub kas või üks sõna, siis tullakse selle memorandumiga uuesti Riigikogu ette heakskiitu saama?

Aitäh! Hea kolleeg! Ma arvan, et ma ei pea kinnitama teie ühte või teist väidet, oletust, spekulatsiooni või teoreetilist ettekujutust. Veel kord: teil on võimalik paluda panna oma parandusettepanek hääletusele. Olge nii lahke ja tehke seda. Riigikogu täiskogu saab siis otsustada, mis on õige.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Milline on teie kui komisjoni esindaja arvamus? Meile teadaolevalt komisjonis rahandusministrit ei olnud. Mina küll leian, et kui arutatakse nii tähtsat asja, riigile selliste kohustuste võtmist, siis peaks rahandusminister kohal olema. Kuidas te kommenteerite seda, et rahandusministrit komisjonis ei olnud?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei alahindaks rahanduskomisjoni võimekust. Küll tasavägise hääletamistulemusega, aga me saime oma ülesandega hakkama, hoolimata sellest, et eelnõu algataja esindaja ei olnud parasjagu tõesti rahandusminister.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti Aivar Riisalu!

Ma võtan kohe kaheksa minutit.

Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna on see ajalooline päev, kui ma ei pea rääkima mitte Keskerakonna fraktsiooni nimel, vaid saan rääkida kodaniku ja inimesena. Ma olen siit puldist mitu korda kurtnud, et olen viis aastat pidanud siin peaaegu et tühikargajana raha vastu võtma ja minu tarku mõtteid pole keegi saanud või tahtnud kuulata, neid pole aluseks võetud ega viitsitud nendega sügavuti tegelda. Täna tunnen esimest korda, et ma olen saanud kätte preemia selle viieaastase tühjuse eest, sest praegu ma koalitsiooni nahas olla ei tahaks.
See otsus, mille valitsuskoalitsioon peab täna langetama, on ju tegelikult õige otsus, sest solidaarsus on teatavasti selline püha asi, mida tõepoolest tuleb järgida ja täita. Koalitsiooni suunurgad-allapoole-väited, et me oleme sealt ikka päris palju saanud ja nüüd peame ainult natuke ära andma, on jumala tõsi. Tõepoolest, garantiisumma on kaduvväike, võrreldes selle rahaga, mida me Euroopast nende aastate jooksul oleme saanud. Kahjuks on läinud puusse ainult ajastus, sest Eesti rahval, kes järjest rohkem peab püksirihma pingule tõmbama, on meelest läinud see, et me oleme sealt saanud, aga tal on täna selgelt meeles see, et te vajutate rohelist nuppu selle poolt, et raha ära anda. Ma usun, et kui me anname pankrotistunud naabrile garantii natuke suurema summa ulatuses, kui on meie enda maja maksumus, siis saab igaüks aru, et garantii täitmisele pööramise puhul on kassavoost päris keeruline seda raha leida. Aga ma arvan, et variant, et seda raha leida ei ole vaja, ei tule suhteliselt suure tõenäosusega kõne alla. Kuid mitte see ei ole minu jaoks täna põhiline.
Minu jaoks on täna põhiline see, et ma olen lõbusa inimesena mõelnud, miks mina ei ole saanud elada nagu kreeklased, lihtsalt lustiks, ilma et oleks üldse teadnud, mis asjad on riigimaksud. Kliima võiks kah natukene parem olla, siis oleks täismäng. Valitsus võiks muudkui laenata ja laenata, sest minu lõbud tuleb kõik kinni maksta. Minu pension võiks ka olla palju suurem, kui on praegune perspektiiv. Ütleme niimoodi, et kui ma Riigikogus ei oleks, siis ma ei peakski midagi eriti tegema, sellel lihtsal põhjusel, et riik toetaks mind suhteliselt usinalt. Kreeklaste lustimine ei näi ju lõppevat.
Kui tõsisemaks minna, siis kõige suurem probleem on see, kas meie, kes me valutame südant Euroopa pärast ja natuke iseenda pärast ka, anname endale aru, et lõppu ei paista. Kreeklastel ei ole plaanis tööle hakata. Kreekas on kitsas ringkond mõistlikke valitsus- ja parlamendiliikmeid, kes tahavad seal midagi muuta. Aga kujutage endale ette musta stsenaariumi, et ka politsei vahetab Kreekas poolt ehk juhtub see, et politsei ei peksa enam mitte tänaval märatsejaid, vaid politsei hakkab koos tänaval märatsejatega peksma neid üksikuid kainelt mõtlevaid Kreeka valitsusjuhte, kes peavad maalt lahkuma. Suhteliselt suure tõenäosusega on reaalne, et kevadistel valimistel pääsevad võimule need, kes praegu võimul ei ole.
Ma arvan, et situatsioon on ülimalt plahvatusohtlik. Kreeka ajalugu on näidanud, et nad on elanud nii, et aeg-ajalt peab seal sõjavägi võimu võtma. Kas see tähendab meie jaoks seda perspektiivi, et me saame Lõuna-Euroopas järjekordse diktatuuri, sest muud moodi ei ole seal võimalik korda luua? Kas see võiks meie jaoks tähendada, et Afganistani asemel on meil sõjaline missioon Kreekas, sest lõunaeurooplased on otsustanud, et nad normaalsest elust midagi aru ei saa? See oleks päris jube, ütlen teile ausalt ja otse.
Üks hea lahendus on veel maailmas olemas, muuseas. Eestlased on seni kogu aeg saanud, kuid nüüd on meie talupojatarkus otsa lõppenud ja me peame hakkama ära andma. Selline vanamoeline Euroopa Liit, kes midagi otsustada ei suuda, kes kogu aeg jagab garantiisid, kes kogu aeg millegi üle arutleb, ei ole tegelikult jätkusuutlik. Mina arvan, et Euroopa Liit peaks elama selliselt, et Kreeka oleks Euroopa Liidu siseasi ehk see oleks ühe maakonna probleem. Tere tulemast Euroopa ühendriikidesse, kus on tsentraalne võim, kus otsuseid langetatakse palju kiiremini ja meie rahandusminister ei pea aukus silmadega sõitma kaheks tunniks Brüsselisse saama uusi nõuandeid, siis jälle koju tagasi ja siis jälle kaheks tunniks Brüsselisse. Las olla! Me oleme ju harjunud sellega, et meil on üks suur riik. Las olla! Sellest ühe suure riigi pealinnast otsustatakse, kas me saadame Kreekale parajasti leiba, saia, padruneid, sõdureid või rahuvalvajaid. Saage aru, niimoodi ei ole Euroopa jätkusuutlik, sellel lihtsal põhjusel, et mulle teadaolevalt on sakslased neile salaja tanke müünud ehk väike rehepaplus käib nagu kogu aeg edasi. Meie sellest veel midagi ei tea. Meile tundub, et me oleme nii pisikesed, et meil tasuks olla ühe suure riigi pisikene osa, siis ei nõuaks meilt mitte keegi iseseisvaid otsuseid, sest iseseisvaid otsuseid selles suures masinavärgis meil eriti teha ei lasta.
Igal juhul, head koalitsioonikaaslased, head kolleegid! Hinges tahaksin olla teiega, aga kahjuks vajutan ma täna punast nuppu. Soovin teile edu tädi Maaliga suhtlemisel, kui te talle selgeks peate tegema, miks te tema raha ära kulutasite! Aitäh!

Palun nüüd kõnetooli kolleeg Juku-Kalle Raidi!

Aitüma! Mul on hea meel, et Aivar rääkis suure osa asjast ära. Ma lisan sellele tankide ostmisele ja Kreeka probleemile veel seda, et nad alustavad ka uue ooperiteatri ehitamist.

Kelle rahaga? Erarahaga, erarahaga.

Ma tänan täpsustava küsimuse eest! Mina ei oska vastata. Tõenäoliselt meie rahaga.

Ei.

Kui koalitsioon, kuhu mina kuulun, pressib rohelist nuppu, siis nii see läheb.
Aga vaadake, meil on käinud jutust ja kogu selles abipaketindusest läbi, et sisuliselt on tegemist meie kui aitajaga. Väga imelik on aidata laenu tahtvat tegelast, kes koputab su uksele ja kelle palk on näiteks kaks korda suurem kui sinul. Kas te kujutate seda ette? Ei kujuta ju! Siis tuleb ilmselt trepikoja ülem, nagu meil on praegu juhtunud, ja ütleb, et laena korterile nr 4 raha, sest me oleme niimoodi otsustanud. Minu meelest ei ole see väga tervemõistuslik. Minu arvates peaksime just nimelt Kreeka lähenevate valimiste valguses väga täpselt vaatama, millised garantiid Kreeka tegelikult saab sellele rahale anda. Neid garantiisid ei ole. Kui me lahkume siit Riigikogu saalist, siis me saame asja uurida, ühel või teisel moel, igaüks oma intelligentsuse kohaselt, sõltuvalt sellest, kes kellega suhtleb. Aga vist pole Euroopas ühtegi täie mõistusega majandusteadlast, kes arvaks, et see, mida meie praegu garanteerime, tööle hakkab. Vastupidi, see tõenäoliselt ei hakka tööle. Me teame väga hästi, et see süst märgib narkomaani tekkimist, see süst ei jää mitte mingil juhul viimaseks.
Nüüd, head inimesed, enne kui üks saalipool hakkab rohelist ja teine saalipool punast nuppu pressima, tuletan meelde veel ühte asja. Me justkui teeme äri, me justkui anname laenu, aga, kallid sõbrad, kas te olete mõelnud sellele, milline partner saab meile olla näiteks keskmine Kreeka parlamendiliige? Kõigist järgnevatest asjadest on lubatud küll 10% kärpida, aga garantiid ei ole. See kõik on kirjas Andres Arraku koostatud ülevaates, mis on avaldatud viimases ajalehes KesKus. Ma loen teile need arvud ette. Parlamendiliikme kuupalk on 8594 eurot, lisatasu kontori eest 5000 eurot. Riik maksab kinni ka muud kulud: renditasu ja elektriarve. Preemia jõuludeks on 500 eurot, lihavõtteks 250 eurot ja puhkuse puhul 250 eurot. Tööl on neli sekretäri ja nõunik. Püsikompensatsioon mobiiltelefoni kasutamise eest on 200 eurot kuus, 3300 eurot aastas makstakse nelja lauatelefoni kasutamiseks. 150 eurot lisatasu on ette nähtud parlamendikomitee liikmeks olemise eest. Sõit bussides, rongides ja laevadel on tasuta, samuti on kuni 60 tasuta lendu aastas parlamendiliikmetele, kelle elukoht on väljaspool Ateenat. Auto liisingumaksed kompenseerib riik. Suviste istungite eest saadav tasu on maksuvaba. Paraku on see realiteet. 1000 eurot kuus makstakse lisatasu korteri või hotelli eest, ametilähetuses ööbitakse viietärnihotellis, lisaks on 150 eurot päevaraha. Avalikesse asutustesse, näiteks muuseumidesse, kui nad parasjagu ei ole mõnda neist põlema pannud, on tasuta sissepääs. Näiteks maja ehitamiseks saab intressivaba laenu. Parlamendiliikmed, kes valiti enne 1993. aastat, saavad alates 55. eluaastast topeltpensioni. Ja väga lustakas punkt lõpuks: surnud parlamendiliikme abikaasale ja vallalisele tütrele makstakse pensioni edasi. Minu jutu mõte on lihtne: kas me tahame nende inimestega äri teha? Mõelge! Mina ei taha. Aitäh!

Aitäh, hea Juku-Kalle! Ära ole kade! Palun järgmisena kõnepulti kolleeg Tarmo Leinatamme! Vabandust! Palun, Eiki!

Aitäh, juhataja! Mul on protseduuriline palve, et kõnepidajaid ei segataks.

Aga ma ei seganud kõnepidajat! Ta läks juba ära. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma ei ole siin puldis ei homsete uudiste ega ka kolme aasta pärast oodatavate valijate hordide pärast. Ma lihtsalt räägin seda, mida ma mõtlen.
Täna meelitatakse meid rõõmsalt järele lehvitama suurele kallurautole, mis on kuhjaga eurosid täis ja mis läheb kallab need musta auku. Me vaatame üksteisele julgustavalt silma, et see on õige otsus. Vist on õige otsus küll, sest meile räägitakse, kui suuri pingutusi Kreekamaal tehakse: kuulus vedurijuht Nikos ei saa enam 14. kuupalka ja tema hea naabrimees Ioánnis peab kaks nädalat kauem ootama, et pensionile saada. Me oleme lasknud end sellest nii pimestada, et saadame neid kallureid muudkui edasi teele. Kallaku sinna musta auku!
Samas teame väga hästi, et põhjused on mujal: mentaliteedis, kultuuris, traditsioonis, igapäevastes arusaamades. Euroopa ei ole suutnud koos euroga viia sinna arusaama, kuidas euroga käituda. Nad veeretavad seda eurot peos nagu oma vana head drahmi, mis nende riigil aastaid fiskaalviguritega hinge sees hoidis.
Meie võime siin uhkusega rääkida e-maksuametist, võime rääkida rahalisest distsipliinist, kuid kui päike paistab ikkagi pähe ning kui sa oled emapiimaga sisse imenud sellise teadmise, et võlg on vist natuke ikka võõra oma ka, siis ei aita ei troikad, Merkelid, Sarkozyd, Ansipid ega Ligid seda välja juurida. Kui maksuametnik tuleb külla, siis minema läheb ta värske oliiviõli, veini ja suure vaadi rakiga ning aastale tõmmatakse kenasti joon alla. Mul on ettepanek, et tehkem maailma ühele vanimale tsivilisatsioonile heategu ja laskem neil oma drahmiga edasi möllata. Nad on aastatuhandeid sellega hakkama saanud ja ma usun, et nad saavad sellega kindlasti ka edaspidi hakkama.
Nüüd tulen selle memorandumi juurde. Kui te olete selle läbi lugenud, siis saate kindlasti aru, et tegemist on sisuliselt Euroopa Liidu fiskaalokupatsiooniga. Kuidas okupantidega käitutakse, seda me teame oma lähiminevikust väga hästi. Uhke kreeklane keerab meile selja, jätab veel rohkem makse maksmata ja õiendab altkäemaksu teel kõik vajalikud asjad ära. Meie permanentne troika, kes sinna saadetakse, peab jälle tõdema, et ka see memorandum ei töötanud. Kui Kreeka valitsusel ja parlamendiliikmetel polnud aastakümneid sooja ega külma sellest, kuhu selline laristav ja laenav eluviis viib, siis, andke andeks, minul ei ole ka täna sooja ega külma sellest, kuidas nad sellest jamast välja tulevad. Ma tean, et tavakreeklasel oliivipuud kasvavad, kurgid ja tomatid on aiast võtta ning kitsekese kaelas tiliseb kelluke edasi. Nad saavad hakkama. Ma olen selles päris kindel ja olen mureta.
Nüüd ütlen ka saali vasakule poolele. Mina nagu teiegi olen Eesti Vabariigi Riigikogu liige ja pean oma otsustes lähtuma sellest, et ma olen Eesti Vabariigi Riigikogu liige. Mis näoga ma vaatan homme oma teisel töökohal silma kolleegidele, kelle palga suurust ma ei julge siin öeldagi? Mida ma ütlen õpetajatele, mida ma ütlen päästjatele ja politseinikele, kui me viime kalluriga hunniku raha, et nemad seal Kreekas saaksid 14. ja 15. palka ning saaksid 55-aastaselt pensionile? Ma tean, et kindlasti ei oleks mitte eriti arukas tegevus see raha mööda riiki laiali pritsida ning õpetajatele ja kultuuritöötajatele palka juurde panna, kuid kaugelt, Kuu pealt vaadates on need ikkagi võrreldavad suurused ja tegevused. Kui meie riigieelarve kulutused haridusele ja kultuurile on Euroopas esirinnas, siis ma küsin: miks meie õpetajad ja kultuuritegelased saavad kõige närusemat palka Euroopas? Kui meie riigi rahandus on korras, siis ma küsin: miks suur osa eestlastest elab peost suhu, olles omandanud kõrghariduse ja käies täiskohaga tööl? Kui neile küsimustele on vastus olemas, siis aidakem kreeklastel ratas käima tõmmata, kuid seda ikkagi Kreeka moodi, mitte meie moodi, sest meie moodi ei ole see töötanud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Leinatamm! Palun kõnepulti kolleeg Igor Gräzini!

Kaheksa minutit, palun!

Kaheksa minutit.

Austatud esimees! Daamid ja härrad! Kolleegid! Asi ei ole rahas. See raha, mille Kreekale andmist me täna arutame, on juba läinud. Me otsustasime selle ära 29. septembril eelmisel aastal. Vastava teksti esitas rahanduskomisjon vana pähe, aga tegelikult esitas ta uue kell 20.36 ja kell 21.59 oli istung läbi, mis teeb meie töötempoks ca kaks miljonit tuuripandud eurot minutis. Muide, Euroopa Liit hakkas alles kaks ja pool kuud hiljem, 13. detsembril, esimest korda mõtlema sellele, mida selle rahaga peale hakata. Tulemus oli see, et rahanduskokkuleppes osalemisest loobusid Inglismaa ja Tšehhi ning aja võtsid maha Ungari ja Rootsi. Igatahes olime raha andmise asjas kiired nagu õlitatud välk. Mis seal ikka. See raha, mille üle me täna justkui natuke arutame, läks ja enne käänaku taha kadumist korra veel Kaarepere jaama juures vilistas, nagu ütles Oskar Luts. Nii et asi pole rahas, see asi on otsustatud.
Kuid tollelsamal 13. detsembril otsustas Euroopa ka seda, et eurotsooni riigid peavad sellesama üldise euroalaste meetmete programmi raames läbi arutama ja vastu võtma ka seadused ESM-i, st Euroopa stabiilsusmehhanismi kohta. Need kaks asja olid koos. Kuna see viimane on kavandatud märtsiks ja tekst on juba sõnastatud, siis on sellekohaseid ettepanekuid meie laudadele iga hetk oodata. Kuna eksisteerib risk, et ka see kõik võidakse läbi hääletada mõne minuti jooksul mingi erakorralise istungi käigus, pean vajalikuks seoses tänase aruteluga ütelda järgmist.
Kuna ESM sisaldab sätteid, mis muudavad Eesti põhiseaduslikku seisundit, samuti tingimusi, mille alusel Eesti astus Euroopa Liitu, on juba täna vaja läbi mõelda, kas ja millisel kujul tuleb ESM-i põhimõtted Eestil vastu võtta ja kui seda teha, siis millises korras. Meenutan: Euroopa stabiilsusmehhanismi moodustamise idee on selles, et selles osalevad riigid kohustuvad ära andma osa oma eelarvest eurotsooni heaks, et stabiliseerida euro kui ühine valuuta. Euroopa stabiilsusmehhanism tähendab, et raha andmise vajaduse ja selle mahu üle ei otsusta Eesti. Kui ma meenutan seda, kui kergelt me andsime septembris välja paarimiljardilise garantii, siis möönan ka seda, et võib-olla me tahamegi oma eelarvest Euroopa kasuks loobuda. Ma ei tea. Aga mina seda ei taha. Võib-olla kuulun ma jällegi vähemusse.
Tähtis on muu. See otsus peab olema selge ja teadlik ning võib nõuda korra rakendamist, mis on ette nähtud põhiseaduse parandamiseks. Selleks tuleb eelnõu panna Riigikogus lugemisele kolmel korral, kusjuures lugemiste vahel peab olema ühel juhul kaks kuud ja teisel juhul üks kuu. Ühesõnaga, põhiseaduse XV peatükis on kõik kirjas, me kõik saame seda lugeda. Eesti Vabariigi justiitsminister Märt Rask ütles 2002. aasta 29. aprillil Postimehes, et Euroopa Liiduga ühinemise otsust ei tohi rahvalt välja petta. Kümme aastat hiljem ütlen ma tema erakonnakaaslasena sedasama ESM-i kohta.
Mis puutub sellesse täna arutatavasse rahasse, siis mis seal ikka, mis hundi suus, see hundi kõhus. Läinud! Lõpuks oleme andnud selle kohta oma ausõna. Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal, aga ausõna veel leidub. Me oleme selle andnud ja täna peame seda pidama. Nii ausalt, kui ma arvasin, et toda EFSF-i polnud vaja ei tol korral ega nüüdki, niisama arvan ma täna, et eesti ausõna on üks kõige kallimaid asju, mis meil anda ja pidada on. Isegi see hukkaminev raha pole väärt, et eesti ausõna murda.
Üks asi oli veel, mis mõtlema pani. Me räägime Kreekast, rahast, tingimustest. Aga sellest, mis saab Makedooniast ning tema soovist astuda Euroopa Liitu ja NATO-sse, täna ei räägitud. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Igor Gräzin! Palun kõnepulti kolleeg Peeter Võsa!

Lugupeetud eesistuja! Kallid kolleegid! Oma tänast kõnet ette valmistades palusin ma suhtlusvõrgustikes inimestel teile öelda, mis neil öelda on. Täna sai siin saalis selgeks see, et ega rahva enamuse tahet ei arvestatagi. Hea küll, aga ma ütlen teile ikkagi edasi, mis inimestel öelda on.
Esiteks, nälgivad lapsed, neid on ca 50 000. Teiseks, paljulapselised pered, kes on vaesusesse määratud. Kolmandaks, hambaravitoetus. Kas meie töökas ja kannatlik rahvas seda tõesti siis ei vääri? Neljandaks, maksud, mida see valitsus on hullumeelselt tõstnud. Viiendaks, majandus, mille see valitsus on suutnud tuksi keerata. Kuuendaks, küüditamine Soome ja mujale laia maailma tööd otsima. Seitsmendaks, puuetega inimesed ja nende hooldajad on hoolimatult tähelepanuta jäetud. Kaheksandaks, päästekomandode sulgemised ning selle talve tulesurmad. Jäägu need teie hingele! Üheksandaks, ametiühingute ja õpetajate streik. Te pole võimelised dialoogi pidama. Kümnendaks, üüratud kasumid ja ebaõiglaselt kõrged palgad riigiettevõtetes, näiteks Eesti Energias. Üheteistkümnendaks, peaminister sõimab siinsamas saalis rahvast ega palu isegi korralikult vabandust. Kaheteistkümnendaks, invaliid Jaan Lõuna-Eestist palub Hanno Pevkuril korraldada eutanaasia seadustamine, mis võimaldaks hättasattunuil lasta end perearstil siit hädaorust väärikalt ära saata. Kolmeteistkümnendaks. Ei, seda arvu ma parem ei nimeta, sest see on õnnetu arv.
Vaadake ette, et te tänast otsust langetades ei täidaks rahva kannatuste karikat viimase piisani! Aitäh!

Suur tänu! Palun, Tõnis Kõiv!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Keeruline on küll tulla siia pulti peale seda, mida eelmine ettekandja siin rääkis ja mis siin kõik kõlanud on, kuid sellegipoolest ei saa mitte ütlemata jätta teisi argumente, mis on olemas ja mida on vaja silmas pidada ja otsustamisel aluseks võtta. Kolleeg Igor ütles väga õigesti, et me otsustasime juba eelmise aasta sügisel ära, et Eesti osaleb Euroopa võlakriisi lahendamisel. Täna me tegelikult kinnitame konkreetse sammu selle lahendamise teel.
Tõesti, me peame ise leidma vastuse küsimusele, miks me peame Kreekat toetama, ja seda ka avalikult välja ütlema. See kõlab kordamisena, mis on teatavasti tarkuse ema, aga ma ütlen siiski, et ega Eesti ei anna riigieelarvest selle otsusega raha ära, seda ei kanta kuskile üle, Eesti annab laenugarantii, mille suurus on 0,27% 100%-st ehk lisaks sellele on ju veel 99,73%. Kas keegi meist tõesti peab alternatiiviks võtta laenu oma igapäevakulutuste katteks? Kuhu me siis välja jõuaksime? Kas samasse kohta, kus Kreeka praegu on? See näide on ju piisavalt hull.
Teiseks, Kreekale raha laenamine ühise stabiilsusmehhanismi kaudu on seotud väga konkreetsete tingimustega, mille täitmist jooksvalt jälgitakse. Laen makstakse välja osade kaupa. Kui tingimused on täidetud, siis saab raha, kui ei ole, siis ei saa. Ma arvan, et kõik, kes on viitsinud selle 50-leheküljelise memorandumi läbi lugeda, mõistavad, et ega selle täitmise korral iseseisvat riiki kreeklastel just väga palju alles ei jää. Aga nad on ennast ise sinnamaani viinud. Ehk nüüd on nii, et kes maksab, see tellib muusika. Siin on ka juba kõlanud, et kreeklastel on liiga suured palgad. Memorandumis on ju selgelt kirjas, et lisaks eelmisel aastal vähendatud palkadele tuleb 1. jaanuarist 2012 vähendada palga alammäära veel 22%, alla 25-aastaste puhul 32%. Lähikuudel peavad kreeklased vähendama erinevaid sotsiaaltoetusi, ravimihüvitisi, tõstma tariife, liberaliseerima majandust ehk tegema kõike seda, mis eemalt vaadatuna tundub hädavajalikuna, selleks et nad saaksid hakkama selle rahaga, mida nad ise maksudena kokku koguda suudavad. On ju täiesti selge, et maailmas on kõik omavahel seotud. Me ei saa kindlasti mõelda nii, et Kreeka kontrollimatu pankrot oleks kuidagi meie huvides. Seda kontrollimatut pankrotti pelgavad isegi Euroopa suured riigid. Veel vähem saab see olla meiesuguse väikese riigi soov.
Kui me räägime abistamisest, siis siin on mitu kriteeriumi. Materiaalsest kriteeriumist lähtudes võime öelda, et muidugi on meile kasulik abistada, sest kui me Euroopa Liitu ühe euro ära anname, siis saame ca viis eurot vastu. See polnud nii mitte ainult eile, vaid see on nii ka homme, vähemalt aastani 2020. Aga see on ainult materiaalne pool. Kuidas me saame ära unustada abistamise moraalse poole ja öelda, et ei, meie küll kellelegi appi ei lähe, meie küll nõus abistama ei ole, lootes ise samas selle peale, et meile appi tullakse? Kui summad on väga suured, siis on mõnikord abi mõnest lihtsast näitest. Toongi ühe sellise näite. Sõbrad on koos ja otsustavad hättasattunud kaaslasele 100 eurot laenu anda: sakslane lööb lauda 27 eurot, prantslane 20 eurot ja eestlane poetab lauaservale 27 senti. Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit juurde.

Just sellised on arusaadavas mõõtmes need proportsioonid selles laenugarantiis, mida me koos teiste riikidega anname. Kuid kui laua taga läheb otsustamiseks, arupidamiseks, siis on Eesti hääl teistega võrdne, olenemata sellest, et me ainult 27 senti lauanurgale panime. See on nii seetõttu, et me saame öelda, et meil on kodus asjad korras, nende viimaste aastate otsuste tõttu Eestis tekkiv muutus on juba näha. Vaatame brutopalga kasvu, vaatame seda, et reaalpalk kasvab teist kvartalit järjest.
Eesti nõuab Kreekalt koos teiste riikidega, et nad lõpetaksid igapäevakulutuste laenurahast katmise, et nad isikustaksid maksuarvestuse, viiksid ellu digiretsepti, võtaksid kontrolli alla ravimite kompenseerimise ja hinnad, erastaksid riigi funktsiooni täitmiseks mittevajalikud ettevõtted, muudaksid ettevõtluse reeglid vabamaks jne. Kreeka teeks siis tegelikult kõike seda, mida meie ise oleme juba teinud. Kreeka-sugused riigid maadlevad sellega, kuidas panna majandus kasvama, kuidas teenida raha laenude tagasimaksmiseks ja intresside maksmiseks, aga meil on võimalus mõelda selle peale, kuidas õiglaselt jagada majanduskasvust tulenevat lisaraha meie enda eelarves.
Ma kutsun teid, head kolleegid, seda otsust toetama, toetama Eesti osalemist Kreeka abipaketis, sest see on meie endi huvides, see on Eesti huvides. Aitäh!

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meie ees on täna tõesti raske otsus. Kindlasti on paljudel, ma arvan, et isegi kõikidel rahvasaadikutel olulisi kahtlusi selle dokumendi suhtes, mille üle me täna arutleme. Küll aga ei saa ma nõustuda paljude Keskerakonna ja mõne koalitsioonisaadiku argumentidega, justkui ei oleks see plaan piisavalt ambitsioonikas ja kreeklased ei oleks piisavalt pingutanud. Saan aru, kui tavainimesed, kes ei ole seda väga pikka ja põhjalikku dokumenti lugenud, sellist juttu räägivad, küll aga ei sobi see rahvasaadikutele, kes seda dokumenti lugenud on.
Samas ei ole mul kahtlust, et valitsus oleks pidanud kogu selle teema selgitamist avalikkusele palju tõsisemalt võtma. Eesti inimesed on piisavalt targad, et saada aru ka rasketest otsustest, ent neid peab loomulikult väga põhjalikult selgitama. Sama etteheide oli mul valitsusele ka septembris, kui terve suve jooksul oli teada olnud, et EFSF-iga liitumine tuleb päevakorda, kuid valitsus hakkas asja seletama nädalake enne seda, kui Riigikogul tuli kibekähku otsus vastu võtta. Tõenäoliselt tuleb selliseid olukordi veel. Ma tõesti palun valitsusel ja rahandusministril mitte esineda kõiketeadvate tehnokraatidena, kes hoolimata n-ö lolli rahva arvamusest ainuõigeid otsuseid teevad. See ei ole demokraatlikus riigis õige ning kindlasti ei too meie riigisüsteemile usaldust juurde.
Kui rääkida asja sisust, siis tahan juhtida tähelepanu järgmisele probleemile. Kogu see põhjalik dokument on minu meelest väga hea selles osas, mis puudutab eelarvekärpeid ja palga paindlikkust. Siin on tõepoolest tõsine töö ära tehtud ning jääb üle loota, et Kreeka ühiskond suudab nii rasked kärped mõistliku meelega vastu võtta. Samas tekitab minus muret asjaolu, et ehkki lähemas perspektiivis on kärbetele keskendumine kindlasti ainuõige, kuna see annab kõige kiiremaid tulemusi, siis pikemas plaanis on oluline rääkida ka natukene teistsugustest meetmetest Kreeka konkurentsivõime parandamiseks. Kreeka majandusel on vähe lootust jõuda stabiilse majanduskasvuni enam-vähem stabiilses sotsiaalses olukorras, kui konkurentsivõime tõus tuleneb ainult palga vähenemisest, mitte reaalsest tootlikkuse suurenemisest, nii nagu see praegu on.
Kuna programmi eesmärk on võlakoorma vähendamine 120%-ni SKT-st aastaks 2020, ei tohiks kindlasti keskenduda ainult meetmetele aastani 2014, nagu Jürgen Ligi mulle vastates väitis. Siit ka minu põhiline etteheide sellele plaanile. Kahjuks ei ole siin räägitud peaaegu midagi haridussüsteemi reformimisest ja selle efektiivsuse parandamisest, ei ole räägitud ka aktiivsetest tööturumeetmetest, mis parandaksid tööjõu kvalifikatsiooni, aidates Kreeka taas tõusule. Jürgen Ligil on õigus, et nende meetmete abil tulemuste saavutamiseks läheb tõesti päris mitu aastat, ent kuna võlakoorma vähendamise tähtaeg on aastal 2020, siis tuleks nendele meetmetele siiski tingimata juba praegu keskenduda. Muuseas on see ka koht, kus Euroopa Liit oma fondide ja liikmesriikide kompetentsuse abil saab kindlasti oluliselt kaasa aidata. Ilma nende meetmeteta on tõesti alust tõsiselt kahelda, et Kreeka majandus saaks jätkusuutlikult kasvule pöörata. Ilma kasvuta ei ole aga võlaeesmärk kindlasti saavutatav. See on minu sisuline ja ratsionaalne põhjendus, miks sellele paketile vastu hääletada.
Samas tooks Kreeka kontrollimatu maksevõimetus märtsi keskel kaasa tõsiseid tagajärgi kogu Euroopale, kaasa arvatud Eestile. Sellepärast valdab mind nagu enamikku rahvasaadikuid kahetine tunne: tahaks hääletada vastu, kuid sellise otsuse võimalikud riskid on liiga suured, et seda ratsionaalselt võttes teha saaks. Anekdootlikult väljendab seda olukorda see, et kuigi ma täna mitmele meediaväljaandele ütlesin, et ma hääletan selle otsuse poolt, siis oma üllatuseks nägin venekeelsest "Aktuaalsest kaamerast", et olin rääkinud arusaamatult, sest seal väideti, et mina olla öelnud, et hääletan selle vastu. Tõenäoliselt lipsas mul suust intuitiivne arvamus tänase otsuse kohta. Ma arvan, et tegelikult jagab seda ka enamik Riigikogu liikmetest.
Ma saan täiesti aru headest kolleegidest, kes hääletavad selle otsuse vastu ja põhjendavad seda sellega, et see rahvale ei meeldi.
Võtaksin paar minutit juurde.

Paneme kolm minutit juurde.

Tahaksin ka ise loomulikult valijatele meeldida, kuid minu arvates oleks vastuhääletamine praegu täiesti vastutustundetu ja lubamatu käitumine. Mul on mitmeid kahtlusi selles, kas see programm Kreeka hädast välja aitab. Ma olen kriitiline valitsuse tegevuse suhtes eurotsooni probleemide selgitamisel avalikkusele ja olen väga vastu mõne valitsusliikme kõiketeadvale suhtumisele oma rahvasse. Ent see ei võimalda mul täna Kreeka pankrotti laskmise poolt hääletada. Paljude asjade üle võib vaielda, ent on selge, et Kreeka kontrollimatu maksevõimetus oleks kogu Euroopa poliitilisele süsteemile ja ka julgeolekule äärmiselt ohtlik. Noore eurooplasena olen Euroopa Liidu päästmise nimel nõus ka järgmisest Riigikogust välja jääma. Aitäh!

Aitäh! Palun, Urve Palo!

Lugupeetud proua eesistuja! Tere ööd, head kolleegid! Mina hääletan memorandumi heakskiitmise vastu. Seda mitmel põhjusel, erinevalt sellest, mida minu kolleeg siin just ette kandis.
Esiteks. Kes kutsuvad meid täna üles olema solidaarsed ja toetama Kreekat sellel raskel ajal? Kes ütlevad, et me peaksime toetama Kreekale abipaketi andmist, eesmärgiga hoida ära suuremaid kahjusid Euroopa majanduses? Nendeks on minu silmis Eesti Vabariigi valitsuse liikmed, kes minu arvates ei tohiks sõna "solidaarsus" üldse kasutada, sest nad ei tea, mida solidaarsus tähendab. Vähemalt on meie valitsus oma tegude ja tegematajätmistega seda korduvalt kinnitanud. Miks räägitakse meil solidaarsusest ja tehakse suuri sõnu? Miks me peame olema solidaarsed Kreekaga, aga mitte oma rahvaga, küsin ma. Palutakse heaks kiita abipakett Kreeka aitamiseks ja ollakse valmis vajaduse korral käiku laskma, nii nagu ütles täna rahandusminister Jürgen Ligi, suure vaevaga kõrvale pandud reservid. Milliseid solidaarsuse märke on valitsus näidanud üles oma rahva suhtes? Kas see oli solidaarsus, kui tõsteti tarbimismakse: käibemaksu, erinevaid aktsiise? Kõik me teame, et tarbimismaksude tõstmine, eelkõige esmatarbekaupade, kütuse, elektri, toasooja suurem maksustamine mõjutab suuremal määral just nende inimeste rahakotti ja toimetulekut, kelle sissetulek on väike. Muide, kui te loete Kreeka plaane finantsinstrumentide kohta, siis te leiate, et kaudseid makse ei tõsteta. Nemad teavad, kuidas oma inimesi hoida. Kas see on solidaarsus, et meil võeti ilma poolte kokkulepet saavutamata kasutusele töötukassa ja haigekassa vahendid? Kas see on solidaarsus, kui majanduslanguse ajal töötukassa reservid hoopis suurenevad, mitte ei vähene? Kas see on solidaarsus või selle ilming, et uue aasta algusest plaanitakse taganeda varasemast kokkuleppest lubada ka poolte kokkuleppel töölt lahkunul töötuskindlustushüvitist saada? Jah, tööjõuturg sai meil paindlikuks tehtud, aga kus on töötajate garantiid, mida lubati?
Seda solidaarsuse juttu võiks pikalt jätkata. Me oleme harjunud kuulma, et raha ei ole ja raha ei tule. Aga selle aasta eelarvet tehes tõsteti kaitsekulutused samale tasemele Kreekaga ehk 2%-le SKT-st ja leiti selleks naksti üks miljard Eesti krooni. Samuti on meil olemas vahendid, et aina kasvava vanemahüvitise ülempiiri tõstmisega kaasa minna, aga meil ei ole raha, et toetada laste kasvatamist. Ma küsisin eelmisel kolmapäeval infotunnis peaministrilt, mida on peaminister, olles peagi seitse aastat valitsusjuht olnud, teinud meie lastega perede heaks. Peaminister sai välja tuua ainult ühe asja: vanemahüvitise maksmise aega on pikendatud poole aasta võrra. Ma ei tea ühtegi last, kes saaks poolteiseaastaselt täiskasvanuks. Eelmisel aastal sündis Eestis üle 1100 lapse vähem. Peaminister ütles infotunnis selle peale, et sellest ei saa mingeid järeldusi teha, ootame veel. Mis siis, et naiste arv, kes sünnitada võiksid, on praegu tipus.
Palun veel kolm minutit!

Kolm minutit juurde.

Kas ka sellest ei saa teha mingeid järeldusi, et Eesti majandus langes kõige rohkem Euroopas – 15%, et meil on 50 000 töötut, kellest enamik on pikaajalised töötud, et üle 65 000 lapse elab vaesuses või vaesusriskis või et Soomes elab ametliku statistika andmetel 4348 last, kes on sündinud Eestis, kusjuures kokku elab ametlikult Soomes ligi 30 000 Eestist pärit inimest?
Teine põhjus, miks ma ei saa toetada abipaketis osalemist, on asjaolu, et ma ei näe, et paketi realiseerumise korral oleks loota, et Kreeka probleemid saavad lahenduse. Ka erafirma või eraisik ei anna laenu, kui ta näeb, et organisatsioon või isik, kes laenu tahab, on usalduse kaotanud ja laenu tagasimaksmist ei ole oodata. Peapõhjus, miks ma seda arvan, on järgmine. Vastupidi paljudele usun ma küll seda, et kreeklased teevad kõvasti tööd, nad ei ole laisad, aga kreeklased ei armasta makse maksta ja see on harjumus, mida ei muuda IMF-i näpuviibutusega ega ettekirjutustega. Harjumused muutuvad väga visalt ja väga pika aja jooksul. Me teame, et Kreeka ei täitnud eelmisel aastal seatud eesmärke ega saanud hakkama struktuursete reformidega. Miks ta peaks nüüd hakkama saama?
Tänane otsus Kreekale laenu anda lükkab minu arvates paratamatust ainult edasi ja varsti me arutame siin veelgi suuremate summade üle. Lõpuks jõuab kätte paratamatus ja Kreeka on sunnitud eurotsoonist lahkuma. Me lükkame seda täna ainult edasi, aga siis on nemad meie antud tagastamata laenu võrra rikkamad ja meie selle võrra vaesemad. Tänan teid!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin! Kaheksa minutit.

Äkki seda kaheksat minutit ei olegi vaja, aga kõik, mida ma tahan öelda, ma ütlen välja.
Esiteks tahan avaldada austust kõigile siinviibijatele, nii saali vasakule kui ka paremale poolele. Miks ma seda teen? Kui lugupeetud rahandusminister oma esinemises parlamenti noomides ütles, et me oleme ainukesed, kes seda teemat arutavad, nagu tegeleks me mingi tühja, mittevajaliku asjaga, siis tuli mulle meelde üks foto. Aega oli piisavalt ja ma suutsin selle kätte leida. Kuna te seda ei näe, siis ma jutustan teile sellest. See on väga kuulus foto, mis tehti 1936. aastal ühes Hamburgi laevaehitustehases. Seal toimus üks natsiüritus. Pildil on 98 inimest ja 97 neist on tõstnud käe natsitervituseks. Üks, kellele on ring ümber tõmmatud, seisab selle kamba sees, käed risti rinnal, tõenäoliselt teades, mis teda ootab. Olla see, kellel on oma arvamus ja soov midagi arutada, see on austust väärt. Ma veel kord ütlen, et sõltumata sellest, kuidas te hääletate, on juba see hea, et me seda teemat arutame. Aga ütlen mõne märksõna lisaks sellele, mis on täna siin juba kõlanud.
Kui mulle öeldakse, et me kõik oleme ühe euroala liikmed ja selle tõttu ja ainult selle tõttu me peame Kreekat abistama, siis tahan meelde tuletada seda, mida te teate ilma minutagi. Te teate, kuidas Eesti pingutas selle jaoks, et Maastrichti kriteeriume täita. Mina pole põhimõtteliselt sellega nõus olnud ning euroalaga liitumise vastu olin siis ja olen ka praegu. Aga te ju teate, et Kreeka liitumisel võltsiti Maastrichti kriteeriumide täitmist. Kui Euroopa Liit oleks tahtnud seda kontrollida, siis oleks ta seda teinud ja Kreeka ei oleks praegu euroalas. Kas meie olime need, kes võtsid vastu Kreeka euroalasse vastuvõtmise otsuse? Kas meie olime selle asja juures? Miks ühed, nähes, kuidas areneb Kreeka majandus, ja teades, milliseid tulemusi see võib kaasa tuua, võtsid ta siiski vastu, aga vastutama peavad solidaarselt kõik, isegi need, kes sellest otsustamisest midagi ei teadnud ja sellest osa ei võtnud? Vastutama peab see, kes pigistas kümme aastat tagasi silmad kinni!
Siin on täna mingil imelikul kombel mitu korda ja mitmes esinemises räägitud üht-teist sotsialismist. Lugupeetud kolleegid! Ma saan teist väga hästi aru. Sotsialism on muidugi samasugune sõimusõna nagu kommunism, fašism jt. Olenemata sellest, kuidas te sellesse sõnasse suhtute, püüdke enne, kui te seda kasutate, uurida, mida sotsialism tähendab, mida sellest mõtlesid klassikud või nende kriitikud. On erinevaid seisukohti. Ma väidan, et see, mis toimub Kreekas, on majanduslik anarhia, sotsialismiga ei ole seal mitte mingit tegemist. Seda enam, et kui te nimetate Kreekat sotsialistlikuks, siis mis põhjusel me peaksime neid toetama? Solidaarsusest!
Ma saan aru, et Euroopa peab ennast kokku võtma. See põhjendus, mida annab saali parem pool, on üsnagi tugev. Kolleegid! Mul oleks põhjust teiega liituda, sest põhiseaduse § 62 kohaselt ei ole ma mandaadiga seotud ja võin siin saalis hääletada nii, nagu mu südametunnistus ütleb. Väga võimalik, et ma oleksin teiega liitunud, kui te oleksite näidanud üles solidaarsust oma rahvaga. Minu kolleegid on siin tosinate kaupa põhjusi toonud ja ka mina võiksin neid tuua. Mille nimel kannatavad kohalikud omavalitsused? Mille nimel kannatavad need, kes sotsiaaltoetusi saavad? Mille nimel kannatavad töötud? Nimetage mulle, milliseid aktiivseid tööturu arendamise meetmeid me oleme Eestis kasutanud? Mil moel oleme näidanud üles solidaarsust nende inimestega, kes näevad ainult ühte teed ja see tee viib väljapoole Eestit? Ei ole solidaarsust riigi sees, ei näe ma võimalust toetada ka nn solidaarsust riigist väljapoole.
Kokkuvõtteks. Me oleme siin juba pikemat aega arutanud, argumentatsioon on väga erinev ja paljude inimeste puhul on see üsna ja üsna individuaalne. Aga ma lõpetan sellega, millest ma alustasin. See protsess iseenesest väärib austust, aga kui teil on parlamendis vaja mingit solidaarsust, konsolideerimist, siis pidage mitte ainult täna, aga ka teistel päevadel meeles, et teie kõrval on inimesed, kes tahavad, et nendega kas või mingites küsimustes arvestataks.
Ma olen siin Riigikogus ühe vaheajaga üsna pikka aega olnud. Pean teile ütlema, et see, milliseks on Riigikogu muutunud võrreldes 1999. ja 2000. aastaga, kui ma ka parlamendis olin, paneb nördima. See on niivõrd depressiivne. Meil olid tollal poliitilised konkurendid, oli Isamaaliit, aga ometi sai tollel ajal läbi rääkida. Ei olnud isiklikke suhteid, olid läbirääkimised ja paljud asjad, mis olid Eesti jaoks tähtsad, said lahendatud, neist ei sõidetud üle. Tulevikule mõeldes mõelge ka sellele, et kui te tahate koostööd, siis seda peab tegema päevast päeva, mitte pisteliselt mingil konkreetsel öisel tunnil. Aitäh!

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei plaaninud sõna võtta ja seetõttu räägin enam-vähem ad hoc, olles kuulanud kolleegide mõtteid. Jah, seda otsust on raske teha. See riivab mitmes mõttes õiglustunnet. Kreeka käitumine võib meid ärritada. See kõik on õige. Kuid siiski ei saa me kogu probleemi taandada kreeklaste käitumisele või sisepoliitilisele arveteklaarimisele meie endi hulgas. Tahan teile meelde tuletada Euroopa projekti. Miks loodi Euroopa Liit? Selle loomise mõte, nagu te teate, oli see, et tagada Euroopas rahu ja õitseng. Rahu on selles igikestvalt taplevas Euroopas saavutatud. Õitsenguga ei ole asjad läinud mitte päris nii, nagu võib-olla alguses loodeti. Tõepoolest, võib-olla on Prantsuse ja Saksa pangad olnud ahned ning valitsused teinud vigu pankade kontrollimisel, euro sisseviimisel ja järelevalve kehtestamisel. Jah, on tehtud vigu. Kuid vigu saab alati parandada. Kui me laseksime asjadel omasoodu minna, siis oleks selge, et Kreeka lõpetaks pankrotiga ja kogu raha, mis sinna kunagi on pandud, lendaks tuulde. Me jääksime sellest kõigest ilma ja tulemus oleks null. Kuid küsimus ei ole isegi enam rahas, seda Euroopas ikka on, küsimus on selles, et kui me ei reageeri ega püüa aidata, siis langeb Kreeka kaosesse. Veel hullem oleks, kui Kreeka satuks kodusõtta. See oleks juba Euroopa läbikukkumine ning ilma igasuguse kahtluseta kaotus ka meile, väga suur kaotus. Euroopa on meie jaoks strateegilise julgeoleku projekt ja me peame seda toetama, isegi kui see meile väga raske on. Aitäh!

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Viimastel aastatel on olnud nii, et kui sotsialistid räägivad Lehman Brothersi kokkukukkumisest, siis öeldakse, et see on liberalismi kriis, ja kui liberaalid räägivad Kreeka saabuvast maksejõuetusest, siis öeldakse, et see on sotsialismi kriis. Üks eelkõneleja nimetas sotsialismi sõimusõnaks. Käimasolevates Ameerika vabariiklaste presidendidebattides on sõimusõnaks liberalism. Loomulikult omistatakse eri riikides, eri kultuurides neile sõnadele väga erinev sisu. Aga see ei olegi oluline.
Täna on meie ees otsus, mis on väga keeruline, väga vastuoluline ja väga kaalukas. Selline otsus tuleb kindlasti teha kaalutletult ja kainelt. Me valime halva ja veel halvema vahel. Meie ees on memorandum, mille eesmärgiks on seatud Kreeka kontrollimatu maksejõuetuse ärahoidmine ja eurotsooni finantsstabiilsuse säilitamine. See on memorandum, millele on oma toetust väljendanud kogu eurotsoon. Üks erakond, Keskerakond, on öelnud, et nemad on selle memorandumi heakskiitmise vastu. Ma küsin endalt, mida nad teeksid siis, kui nad oleksid praegu valitsuses. Kas me tahaksime oma riigi tüüri anda erakonnale, kes on valmis põhja laskma ühe euroliidu liikme ja sealtkaudu võib-olla kogu eurotsooni? Üks selle erakonna liige ütles, et kui Keskerakond oleks võimul, siis me poleks sellesse jamasse sattunud. Väga võimalik, et me sellisel juhul tõepoolest ei oleks Euroopa Liidus ja kindlasti mitte eurotsoonis. Tegelikult arvan, et vist oleksime ikka, sest see erakond on vägagi võimeline oma positsioone muutma, sõltuvalt sellest, kas ollakse valitsuses või opositsioonis, seda ka strateegilistes küsimustes. Mäletame ju hästi, kuidas Keskerakond Siim Kallase valitsuse liikmena viis lõpule liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga, et seejärel opositsiooni langenuna hääletada Euroopa Liiduga liitumise vastu. Kas me tahame anda oma riigitüüri sellise erakonna kätte, kes on võimeline strateegilistes, riiklusele olulistes küsimustes niimoodi oma positsiooni muutma?
Teeselda, et me võimegi Kreeka ja võib-olla kogu eurotsooni põhja lasta ning et siis oleks Eestil parem, ei ole vist väga vastutustundlik. Valitsuskoalitsioon seevastu on otsustanud väljendada oma solidaarsust Kreekaga, aga eelkõige ikkagi Euroopa suurriikidega. Sellist solidaarsust oleks kahtlemata oma rahvale palju lihtsam põhjendada, kui valitsus näitaks üles kas või minimaalset solidaarsust omaenda rahvaga. Kolleeg Leinatamm rääkis õpetajatest ja kultuuritöötajatest, kes ootavad pikisilmi väärikat palka. Lisan siia tudengid, kes ootavad õppetoetusi, ja endised tudengid, kellel on õigustatud ootusi oma õppelaenu hüvitamiseks. Seda loetelu võiks pikalt jätkata.
Ka minul puudub kindlus, kas Kreeka päästepakett sellisel kujul, nagu see on praegu välja töötatud, ikkagi hakkab toimima. See sõltub õige mitmest asjast ja küsimusi on siin rohkem kui vastuseid. Esiteks sõltub see sellest, kas Kreeka valitsus suudab ka kõigi nende Euroopa ekspertide ja asjatundjate toel kokkulepitu jõustada. Teiseks sellest, kas IMF ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on ikka suutnud adekvaatselt hinnata paketis ettenähtud meetmete mõju Kreeka tulevasele majanduskasvule. Ka siin ei ole midagi kindlat. Aga ennekõike sõltub selle paketi jõustatavus sellest, kas Kreeka rahvas on valmis minimaalsel vajalikul tasemel oma poliitilise juhtkonnaga ja eelkõige rahvusvaheliste võlausaldajate nõudmistega kaasa tulema. Esimese vastuse sellele saame juba eesseisvatel Kreeka valimistel. Me oleme näinud, et võlalõksu langenud riike on üha enam antud poliitikute asemel spetsialistide ja tehnokraatide juhtida.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

See ei puuduta mitte üksnes siin sotsialistlikuks nimetatud Kreekat, vaid ka näiteks konservatiivset Itaaliat. Täna rääkis rahandusminister sellest, et arutatud on Kreeka valimiste edasilükkamist. Ma vaatan kõike seda suure hirmuga, sest kahtlemata ei saa probleemi lahendamine parlamentaarsest demokraatiast kaugenemise teel olla kestlik.
Sama lugu on ka Eestis. Endine kolleeg Hannes Astok kirjutas, kuidas Eesti asus kriisi harjal kaugenema tegelikust parlamentaarsest demokraatiast, ettekäändega, et kiired otsused ilma vajaliku debatita, ilma ühiskonna, aga ka parlamendiga läbi arutamata on hädavajalikud, et reageerida äkki tekkinud probleemidele. See on kindlasti ohtlik. Me oleme parlamentaarne demokraatia. See tähendab, et poliitikud võivad ajuti oma rahva, avalikkuse arvamusest ees käia, aga lõpuks peavad nad rahva enda poolele võitma, et oleks võimalik parlamendisaalis või valitsuskabinetis kokkulepitut ka tegelikult jõustada. Lisaks solidaarsusele Kreeka, Saksamaa ja Prantsusmaaga on solidaarsus oma rahvaga selleks möödapääsmatult vajalik.
Kolleeg Rannar Vassiljev ütles esimesel lugemisel peetud läbirääkimistel, et eelkõige peame hääletusnuppu vajutades hindama selle memorandumi mõju Eestile. Kahtlemata on see meie esmane kohustus Eesti parlamendi liikmetena. Nagu öeldud, on meie ees halvad valikud. Sellisel puhul ei tasu ilmselt kummastki võimalusest otsida erilisi voorusi, küll aga tasub mõelda, mis juhtub mõlema otsuse puhul kõige mustema stsenaariumi korral. Kui me täna hääletame selle memorandumi heakskiitmise poolt, siis peame loomulikult arvestama, et halvimal juhul tuleb meil neid garantiisid ka reaalselt kanda. Kui me hääletame täna selle memorandumi vastuvõtmise vastu, siis peame kõige mustema stsenaariumi puhul arvestama millegi hoopis hullemaga. Aitäh!

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma pean ka ütlema seda, et ma ei ole selleks kõneks valmistunud, kuna ma esindasin komisjoni ja see oli päris vaevarikas. Aga kuulates neid arutelusid siin saalis, pidasin ikkagi õigeks lühikese etteastega üles astuda. Ilmselt on kõik tänased esinejad öelnud, et tegemist on tõesti väga raske otsusega, tuleb kaaluda argumente ja teha valikuid halbade ja veel halvemate otsuste vahel.
Mis puudutab Kreeka abipaketti ja kogu seda programmi, siis vaadake ka positiivseid asju. Kõigepealt, me kuulsime väga palju kriitikat Kreeka kohta ja toodi drastilisi näiteid. Arvestage siiski sellega, et tegemist on potentsiaalse majanduskasvuga riigiga, mingil ajal majanduskasv seal kindlasti taastub. Võib-olla tõesti ei ole see lähiaastatel võimalik, aga kunagi see riik sellest olukorrast toibub. Tegemist on riigiga, kus on näiteks tugev turismipotentsiaal. Kõik need reformid, mis selles programmis on esitatud, kas või tööjõu paindlikkuse suurendamine ja maksureform, on konkurentsivõimet suurendavad reformid, mida on hädavajalik läbi viia. Komisjon kontrollib ja monitoorib, aga komisjon ju sisuliselt ka aitab seda riiki. Ma olen vähemalt Kreeka praegustest poliitilistest juhtidest aru saanud, et olukorra lahendamine, võlgade teenindamine ja investorite usalduse taastamine on ikkagi praegu esiplaanil.
Muidugi, selles programmis on suuri nõrkusi. Me näeme, et siin on vastastikku vastuolus olevad eesmärgid. Ühest küljest kärbitakse, mis vähendab nõudlust ja mõjub negatiivselt majanduskasvule. Julgen tunnistada, et Kreeka võib lisaks olemasolevatele vajada ka järgmist abipaketti. See risk on ju olemas, seda ei saa eitada. On olemas prognoosid, et võlg ei jõua aastaks 2020 tasemele 120,5% SKT-st, vaid jääb 160% tasemele veel lähemaks kümneks aastaks. Samuti on oht, et Kreeka konkurentsivõime euroliidu sees ei pruugi taastuda. Olgem ausad, Kreeka riik ise on laenuandjaid varem alt vedanud, nad ei ole oma lubadustest kinni pidanud. See loob kindlasti sellise atmosfääri, mis usaldust ei süvenda. Kõik need reformid, mille kohta sellest programmist saab lugeda, viiakse ellu, kui need tingimused täidetakse, nagu seal kirjas on, aga reaalset mõju hakkavad need avaldama ikkagi alles aastate pärast. Me näeme ja kuuleme meediast, kuidas Kreekas sotsiaalsed pinged kasvavad. Suur risk on aprillikuised valimised.
Palun veel aega!

Kolm minutit juurde.

Lõppude lõpuks ei ole ka need asjad, mis tunduvad juba olevat kokku lepitud, erainvestorite kaasamise projekt, IMF-i panus, veel lõplikult paigas.
Aga mis on siis alternatiiv? Kui see pakett ei rakendu, siis järgneb tõenäoliselt riigi pankrot ja tekib küsimus, kes on järgmine. Euroalale tuleb valuutarisk tagasi. Kas majandusolukord läheb pankroti ja devalveerimise tõttu paremaks, võrreldes sellega, milline see on nende kärbete valguses? Kindlasti läheb see mitu korda hullemaks. Sellele järgneb panganduse kollaps, inflatsiooni väljumine kontrolli alt. Lõppude lõpuks peab riik ju üsna suure osa kaupadest sisse vedama. Seal on ju väga suur osa esmatarbekaupadel. Mis need hakkavad maksma? Rääkimata sellest, mida toob pankrot kaasa finantssektorile, kui võlakindlustusmehhanism CDS rakendub. Siin räägiti devalveerimisest. Devalveerimine võib anda ajutist leevendust, aga konkurentsivõimet see ei taasta. Nii et alternatiivi tegelikult ei ole või alternatiiv on mitu korda hullem.
Sellest tulenevalt kutsun kõiki Riigikogu liikmeid üles seda otsust tõsiselt kaaluma. Minu ettepanek on seda otsust toetada. Kutsun tõesti kõiki fraktsioone üles panustama euroala stabiilsuse saavutamisse ja näitama üles solidaarsust ülejäänud Euroopaga. Aitäh!

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ka minul ei olnud kavas täna siia kõnepulti tulla ja teie niigi pikaks veninud õhtut veelgi pikemaks venitada. Aga ma ei saa teistmoodi. Pärast mõningaid sõnavõtte pean ma siin teie ees olema.
Kõigepealt tahan väga tunnustada neid koalitsiooni liikmeid, kes astusid täna vastu erakonna käsuliinile ja ütlesid, et nad ei ole selle otsusega nõus. Julgus astuda vastu erakonna käsuliinile on loomulikult tunnustamist väärt. Aga kui ma neid argumente kuulan, on mul raske kõike seda tõsiselt võtta. Meid on siia valitud selleks, et me sõlmiksime mõistlikul tasandil kompromisse, et me seisaksime, jah, oma maailmavaate ja veendumuste eest, aga leiaksime ka ühiskonnas ühisosa. Siinsamas kõnepuldis rääkis Euroopa ühisosast hea kolleeg Rait Maruste. Mul on hea meel, et ta tuletas meelde, miks Euroopa Liit on loodud.
Ma kuulen, et Riigikogu liikmed tulevad siia kõnepulti esitama retoorilisi küsimusi oma erakondade esimeestele ja jõuavad argumentideni, mis näitavad neid kadedate inimestena, nad kultiveerivad midagi, mille üle ei ole põhjust uhke olla. Ma tunnen, kolleegid, koos teiega siirast muret selle pärast, et õpetajate palk ei tõuse. Ma tunnen koos teiega siirast muret selle pärast, et kultuuritöötajad saavad väikest palka. Ma arvan, et teil on põhjust uskuda, et ma seda teen. Aga minu arust on väiklane tulla välja selle argumendiga siis, kui me räägime Kreekast – see on üks vähestest Euroopa riikidest, kus mul ei ole õnnestunud käia, ma ei tea, millised inimesed seal elavad –, tulla selle argumendiga välja nüüd, kui te eelarve menetluse juures kordagi sellele tähelepanu ei juhtinud, vähemalt avalikkuses ei olnud te kordagi piisavalt selge sõnaga, et oleks võinud aru saada, et te selle eest seisate. Ma väga loodan, et sellised väiklased mõtteavaldused jäävad tänasesse päeva, mis on tuntud kui armee aastapäev, ja homme, kui me tähistame oma vabariigi aastapäeva, te tõusete veidi kõrgemale sellest, mida te täna siin tegite. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Head kolleegid! Ma arvan, et meil on olnud täna üks tõhus päev ja kõik küsimused, mis esitati, väärisid kindlasti kuulamist. Nii mõnigi vastus oli päris sisuline ja tänase päeva lõpetuseks toimuv kõnede voor on olnud ka kuulamist väärt. Ma kardan, et see debatt ütleb rohkem meie endi ja Eesti poliitika kohta kui meie seisukohtade kohta Euroopa suunal. Mõnes mõttes on näitlik õppetund ka see, et selles parlamendisaalis saab teoks vanasõna, et hiirele pole suuremat looma kui kass ja sotsidele pole suuremat konkurenti kui Keskerakond. Meie sotse nii ei vaata. Me arvame, et ühe hea asja oleme ära teinud küll, mille eest isegi sotsid võiksid meid kiita. See on see, et täna see debatt siin üldse toimub. Tuletame meelde: kui sügisel poleks Keskerakond olnud kindlal meelel väljas Eesti inimeste huvide eest, siis täna seda arutelu siin ei toimuks. See arutelu oleks toimunud suletud uste taga Euroopa Liidu asjade komisjonis. Suur osa inimesi poleks päev enne vabariigi aastapäeva teada saanudki, et Eesti parlamendis selliste garantiide pärast muretsetakse.
Eelkõnelejad rääkisid palju oma isiklikust kuvandist ja ka mina olen mõelnud sellele küsimusele läbi isikliku prisma. Minu üks esivanem oli kirikuõpetaja. Ta oli suure südamega mees, kes võttis ühe hättajäänud koguduseliikme laenu käendada. See koguduseliige ei olnud nii suure südamega, ta ei maksnud laenu ära ja läks sealt vallast minema. Minu esivanem, suure pere isa, maksis kogu kahe maailmasõja vahelise aja seda laenu kinni, sest tema oli käendaja. Käendus võib pöörduda sinu vastu, kui käendatav ei ole usaldusväärne. Kas me mõtleme sellele, kui me paneme Eesti eelarveraha panti? Kas me mõtleme sellele, et Kreekal on olnud probleeme varasemate laenutingimuste täitmisega?
Eesti Riigikogu üritab 24 tunni jooksul kiiresti ratifitseerida seda laenu, tehes seda erandkorras. Eile küsiti, mis on see erandkord, kas seda tehakse Eesti inimeste huvides või kellegi teise huvides. Mõtleme sellele, et Kreekal endal on olnud aega kolmveerand aastat. Ka viimase paketi läbirääkimised venisid nädalaid ja nädalaid, aga me ei tea ikka kogu tausta. Tuletame meelde, et euroala rahandusministrid lükkasid eelmise aasta oktoobris edasi otsuse maksta Kreekale välja kaheksa miljardit eurot, mida Kreeka vajas oma arvete maksmiseks. Ähvardati, et kui seda kiirkorras ei tehta, siis kukub Euroopa kohe kokku. Ka suvel oli probleeme tingimuste täitmisega, mistõttu samuti lükati plaanilist abilaenumakset edasi, et Kreekat vähegi survestada. Nüüd on see retoorika, et Kreeka on võtnud jalad kõhu alt välja ja midagi on toimumas, mingeid lubadusi on antud. Pange tähele, selles memorandumis on lubadusi antud juba selle aasta märtsiks. Mõnda lubadust ei täideta, mingites küsimustes on Euroopa silmad kinni pigistanud. Kreeka võlakirjade omanikud erasektoris on leppinud sellega, et nende kahjum ulatub üle 70%. Öeldakse, et EFSF-i raha ei lähe mitte Kreeka abistamiseks, vaid nende riiklike laenajate abistamiseks, ka Euroopa pankade halbade laenude katmiseks. Ma kuulsin argumenti, et aidates Euroopa suurpanku, aitame ka oma panku. Juba sügisel ei asunud Keskerakond eitavale seisukohale ilma muretsemata, mida see võib kaasa tuua Eesti pankadele. Me kohtusime Eestis tegutsevate pankade esindajatega ja saime teada, et Eestis tegutsevatele pankadele kehtestatud kohustuslik reservimäär ehk pankade kohustuslik likviidsusvaru on 15% varadest.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit juurde.

Euroopa Liidus on minimaalne kohustuslik reservimäär 2% varadest. Seega, sisuliselt oli ja on pangal võimalik 1000 eurost tekitada laenude abil kunstlikult 50 000 eurot. Järelikult on Euroopa pangad oluliselt halvemini kapitaliseeritud ning Kreeka laenude mahakirjutamine lõpeb neile fataalse hävinguga. Meie pangad ei ole neid laene andnud. Andes seda käendust, võtame vabatahtlikult enda kanda ühe osa nende pankade tõenäolisest kahjumist. See käendus pöördub käendaja vastu, kui Kreeka olukord on halvem, kui meile paistab.
Täna ütles rahandusminister Riigikogu ees, et tema ei ole mingeid lisariskiauditeid näinud ja pole nende vastu ka huvi tundnud. Aga see on siiski täiesti avalik materjal, eurotsooni rahandusministritele mõeldud raport, mis maalib Kreeka majanduslikust olukorrast sünge pildi. Raporti järgi on säästumeetmetel negatiivsed tagajärjed ja selle nädala alguses kokku lepitud teisest päästepaketist ei piisa eriti pikaks ajaks. Parimal juhul ajavad säästumeetmed Kreeka nii sügavasse majanduslangusesse, et uuest kolmeaastasest päästepaketist ei piisa riigi võlakriisist väljatoomiseks, hoiatatakse selles raportis. Kui Kreekat sunnitakse kokkuhoiule, võib avaliku sektori võlg kasvada ja majandusele suurt kahju teha. Võlgade restruktureerimine võib aga tulevased investorid minema peletada ja raskendada riigi naasmist finantsturgudele. See raport kõlab juba sedamoodi, et ollakse jälle valmis teine silm kinni pigistama, aga halvimal juhul kõlab see nii, et Kreeka vajab enne 2020. aastat uut kuni 245 miljardi euro suurust päästepaketti. Nii et toimib see tsükkel, kus vanade võlgade katmiseks võetakse uusi võlgu, ja meie oleme valmis andma seda võlga või garantiid, ülipikka eurolaenu, mida mõned, ka akadeemilise taustaga inimesed on tegelikult nimetanud tagastamatuks laenuks.
Siin saalis oleme kohustatud mõtlema eelkõige sellele, mis on Eesti inimeste huvides. Kui Eesti parlament on järjest öelnud, et meil ei jätku raha õpetajatele ega omavalitsustele ja ilma maksutõusudeta ei tule eelarve ots otsaga kokku, siis miks jätkub meil raha sellisele otsusele, mille kõiki nüansse me ei teagi ja mille puhul meie osalus on protsentuaalselt suurem kui meist väga palju jõukamatel riikidel? Seetõttu me ütlemegi ei ja see on väga vastutustundlik ei. Aitäh!

Aitäh! Palun, Urmas Reinsalu!

Armsad parlamendiliikmed! Ma arvan, et keegi ei tee siin saalis seda otsust kerge südamega. Selle otsuse taga, ütlen seda nii poolt kui ka vastu hääletajatele, on hulk argumente. Need argumendid väärivad tõepoolest kaalumist. Neid argumente on kaalunud eurotsooni valitsused, Eesti valitsus ja Rahandusministeeriumi eksperdid ning neid argumente oleme ka meie, kõik fraktsioonid, kõik saadikurühmad, siin arutanud. Elus ei ole mustvalgeid valikuid, isegi kui neid soovitakse nii kujutada. Selle otsuse poolt hääletamine toob kaasa riske ja ka see, kui Eesti hääletaks selle otsuse vastu, toob kaasa riske. Nende riskide mõju ja kaalu peame kindlasti relevantselt ja vastutustundega hindama. Sellest vastutusest, mille me oleme võtnud, olles Euroopa Liidu liikmesriik ja eurotsooni riik, meil kuhugi taganeda ei ole. Sellest me peaksime endale siin selgelt aru andma. Ma tahan tunnustada Sven Mikserit ja sotsiaaldemokraate, kes on väljendanud oma toetust ja mõistnud seda vastutust, mis on Eesti riigil ja Eesti parlamendil neid otsuseid langetades. Keegi meenutas siin – see oli vist Kadri –, et parlament langetas sügisel otsuse, et põhimõttelised küsimused tulevad täiskogu ette ja me arutame need läbi. Seetõttu on mulle veidike arusaamatuks või mõistetamatuks jäänud see kriitika, miks me ei tee neid otsuseid parlamentaarses tempos. Meie ja Saksamaa Liitvabariik oleme kaks eurotsooni liikmesriiki, kes langetavad neid otsuseid täiskogu tasemel. Ma arvan, et see on meie parlamentaarse kultuuri voorus, mitte miinus.
Mulle ei meeldinud sugugi need mõttekäigud, mis vastandasid selle otsuse taga peituvat Eesti huvide esindamist ja Euroopa Liidu majandustulevikku. Neil, kes neid kategooriaid vastandavad, soovitan lugeda tänast Euroopa Komisjoni majandusprognoosi euroala tuleviku kohta ja seda, millisena seda tulevikku järgmisel poolaastal ette kujutatakse. Sellega seoses tahan kiita Tõnis Kõivu poolteist tundi tagasi peetud väga asjalikku ja vastutustundlikku sõnavõttu.
See otsus, mille me langetame, on kaalutletud otsus. See ei ole kerge otsus. IRL-i fraktsiooni liikmed hääletavad selle otsuse poolt. Oleme enne selle otsuse langetamist kohtunud ekspertidega ja Rahandusministeeriumi esindajatega. Rahanduskomisjonis otsust ette valmistades andsime endale aru sellest vastutusest, mis meie otsusega kaasneb, aga see otsus on tarvilik selleks, et me saaksime oma vastutuse välja kanda. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Me asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta see arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Me asume seda muudatusettepanekut hääletama.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni tehtud muudatusettepaneku nr 1. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seda täielikult arvestada.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja me asume lõpphääletuse juurde. Valmistume lõpphääletuseks. Palun, Priit Toobal!

Aitäh! Ma loen selle otsuse eelnõu seletuskirjast, et selle otsuse vastuvõtmine nõuab poolthäälteenamust. Kas selle otsuse eelnõu otsusena vastuvõtmine ei peaks nõudma koosseisu häälteenamust? Kui te vastate üht- või teistviisi, siis missugusest seadusepügalast te lähtute?

Seda arutati täna õiguskomisjonis ja rahanduskomisjonis. Ekspertide hinnangul ei ole põhiseaduse järgi põhjust seda otsust vastu võtta teisiti kui lihthäälteenamusega. Ma toetun ekspertide arvamusele. Me asume hääletusprotseduuri juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu 185. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Otsuse eelnõu on otsusena vastu võetud.
Head kolleegid! Teine täiendav istung on lõppenud. Soovin teile head ööd ja homseks ilusat vabariigi aastapäeva! Ilusat pidupäeva kõigile!

Istungi lõpp kell 23.35.