Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

16:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere ilusat pealelõunat, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu III istungjärgu kuuenda töönädala esimest täiendavat istungit, mis kestab päevakorra ammendamiseni. Nüüd on aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Ma kutsun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni.

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kolm seaduseelnõu. Esiteks, keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus. Teiseks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Viimati nimetatud kahe eelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Minul ja veel 11 Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine kultuuriminister Rein Langile. Selle teema on kultuuritöötajate väärtustamine. Kuni 2007. aastani oli kõigis koalitsioonilepingutes sõnastatud haridus- ja kultuuritöötajate palga võrdse tõusu vajadus. Viimastel aastatel on kultuuritöötajate palgad tõusu asemel langenud. Kui 2009. aastal oli kultuuritöötajate keskmine palk 11 169 krooni, siis 2010. aastal langes see 9907 kroonile. Ka 2011. aasta sügisel Kultuuriministeeriumis toimunud Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO esindajate ja valitsusdelegatsiooni kohtumisel ei olnud Vabariigi Valitsus riigiasutustes töötavate kultuuritöötajate palga tõusuga nõus. Hoolimata kultuuritöötajate madalast palgast on Eesti kõrgharidusega kultuuritöötajate suhtarvu poolest Euroopa Liidus esimesel kohal. Kõikidest kultuurivaldkonnas töötavatest inimestest on kõrgharidus tervelt 64%-l. Rahandusministeeriumi koostatud riigiasutuste koosseisu ja palgakulude dünaamika analüüsist aastate 2007–2008 kohta selgub, et Kultuuriministeeriumi valitsemisala töötajate keskmine palk oli teiste ministeeriumide valitsemisaladega võrreldes kõige madalam. Teatrites, kontserdiasutustes, muuseumides, raamatukogudes, huviharidust andvates asutustes ja mujal töötavad kvalifitseeritud ja pikaajalise töökogemusega kultuuritöötajad on olnud juba aastaid alarahastatud. Seoses sellega on meil ministrile viis küsimust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kolm seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab sellele seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse põhiseaduskomisjoni s.a 22. veebruaril algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning on määranud selle juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Teiseks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 23. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Energia tegevuskava aastani 2050" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning teatise kohta arvamust andma majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 8. märts kell 16.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Palun, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11. See tähendab, et me võime istungit jätkata.
Päevakorra täpsustamine: rahanduskomisjoni ettekande teeb rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.


1. 16:05 Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu (185 OE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse s.a 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi. Palun, härra minister!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on heaks kiita Kreeka uue majandusprogrammi peamine alusdokument, majanduspoliitiliste tingimuste memorandum aastateks 2012–2014. Programm on kavas sõlmida Kreekaga kolmeks aastaks, kavas on kirjeldatud kolme aasta tegevusi. Riigikogu heakskiit on eeldus, et Eesti saab lubada oma toetust Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaudu. Valitsus esitab memorandumi kavandi heakskiitmiseks kooskõlas Riigikogu 29. septembril 2011. aastal tehtud otsusega "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine". Kreeka laenupaketis osaleb ka Rahvusvaheline Valuutafond.
Eelnõu Riigikogule esitamise eel hindas valitsus, et Kreeka seniste võlakohustuste osalise mahakandmise, uute laenude soodsate tingimuste, rangete reforminõuete ja tõhustatud kontrolli koosmõjus on võimalik Kreeka riigirahanduse põhimõtteline korrastamine ja majanduse kohandumine ilma liigse šokita. Kreeka majanduse kohandumine on vältimatu, et vältida suuremat ebastabiilsust nii Kreekas kui ka euroalal tervikuna, eriti teistes suure võlakoormusega riikides. Ebastabiilsus ei jätaks puudutamata Eestitki. Kreekat aidates toetab Eesti ühtlasi euroala ja meid ümbritseva majanduskeskkonna stabiliseerimist.
Programmi memorandum on väga nõudlik kava, mille on heaks kiitnud Kreeka parlament ja mille täitmist hakkavad euroala ja IMF rangelt jälgima. Keskne eesmärk on Kreeka eelarve tasakaalustamine ja primaarülejääk 4,5% aastal 2014. Selleks vähendatakse oluliselt riigi kulutusi, sh üle 10% avaliku sektori palku ja palgakulusid, samuti kärbitakse sotsiaalkulusid ja pensione, kokku üle 3% SKT-st, ning luuakse finantsdistsipliin tervishoiusüsteemis. Kreeka reformiplaanides on palju Eesti jaoks äratuntavat. Üks olulisemaid asju on maksureform: maksusoodustuste kaotamine ja maksubaasi laiendamine, maksumäärade alandamine, samuti tugeva maksuameti ülesehitamine. Ümberkorraldused toimuvad kogu eelarvesüsteemis, sh riigikassas. Kavas on sotsiaalfondide konsolideerimine. Tsentraliseeritakse kulutuste kontroll ja riigihangete korraldus. Kreeka suurele probleemile, tulude varjamisele, pööratakse erilist tähelepanu: palgatakse audiitoreid ja kontrolle, lõpetatakse maksude kogumine sularahas, maksuhalduri õigusi laiendatakse. Majanduse konkurentsivõime parandamise ühe võtmeküsimusena on kokku lepitud reformid tööturu paindlikkuse suunas, sh lihtsustatakse kollektiivlepingute lõpetamist. Nende maksimaalseks pikkuseks lubatakse kolm aastat. Miinimumpalka vähendatakse 22%, noortel 32%. Programmi käigus taotletakse tööjõu ühikkulude vähendamist 15%, st aastate 2009–2014 kohta vähendamist juba 22%. Programm näeb ette ulatuslikku erastamiskava kokku 50 miljardi euro ulatuses, kaasamaks majandusse erakapitali ja efektiivsust. Ettevõtluskeskkond vabastatakse piirangutest, mida peetakse üheks oluliseks kasvu tõkkeks Kreekas. Stabiliseeritakse ja korrastatakse riigi finantssüsteem. Pärast Kreeka riigi ja erasektori vahelist võlavahetust, mille osalised on Kreeka pangad, toimub pankade rekapitaliseerimine ja restruktureerimine. Läbi viiakse ka avaliku halduse reform. Eesmärk on riigipalgaliste arvu vähendamine 2010.–2015. aastal kokku 150 000 inimese võrra ning iga viie lahkunud töötaja kohta lubatakse sellepärast asemele värvata vaid üks.
Kui abipaketis osalevad riigid annavad programmile oma nõusoleku ja Kreeka täidab 29. veebruariks esimese osa programmis lubatust, eelkõige teeb ära seadusandlikud muudatused reformide elluviimiseks, siis otsustatakse 1. märtsil eurogrupis erasektori kaasamiseks vajaliku laenuosa väljamaksed. Selle kaasamise kohta on koostatud eraldi memorandum, mis on Riigikogule esitatud informatsiooniks. Võlavahetuse järel täpsustatakse programmi ülejäänud osa rahastamist ja hinnatakse, kas Kreeka on selleks ajaks seatud programmi tingimused täitnud. Jaatava vastuse korral sõlmitakse märtsi teises pooles, eeldatavalt 19. märtsil, Kreekaga ülejäänud laenuleping, mille põhjal hakatakse väljamakseid tegema kvartaalselt. Väljamaksetele eelneb alati programmi tingimuste täitmise hindamine. Enne laenulepingu sõlmimist kinnitatakse lõplikult ka vastastikuse mõistmise memorandum, mille kavand on täna Riigikogu ees.
Niisiis sõlmitakse Kreeka majandusprogrammis toodud eeltingimuste täitmise korral konkreetsed laenulepingud Kreeka ja ametlike kreeditoride vahel. Kreeka uue laenu kogumaht on 135 miljardit eurot, millele lisandub eelmise laenuprogrammi tänavuaastane rahastamisvajadus 35 miljardit eurot. See laenusumma jaguneb euroala ja IMF-i vahel, kusjuures IMF-i osaluse lõplik suurus selgub märtsi keskpaigas.
Majandusprogrammi euroalapoolne rahastamine toimub programmi esimesel aastal EFSF-i kaudu. EFSF saab raha, mida Kreekale edasi laenata, kui ta võtab liikmesriikide antud garantiisid kasutades turult laenu ja ta emiteerib võlakirju. EFSF-i kohustused kajastatakse Eurostati reeglite kohaselt riigi võlakoormuses vastavalt EFSF-i kapitalivõtmele. Eesti osalus selles garanteerimises on mäletatavasti 0,2748%.
Suure tõenäosusega toimib osa Kreeka laenuprogrammist tänavu juulis käivituva Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu. Euroopa stabiilsusmehhanism on euroalariikide poolt Euroopa õiguse alusel loodud asutus, millel on oma põhikapital. Põhikapitali maksavad liikmesriigid senise plaani järgi sisse viies osas. Eesti osalus selles mehhanismis on 0,186% ning meie põhikapitali osa kokku on 148,8 miljonit eurot. Oma laenulepingute, tulevikus tõenäoliselt ka Kreeka programmi rahastamiseks võtab ESM samuti turult laenu ja laenab selle raha edasi. Erinevalt EFSF-ist teeb ESM seda omakapitali tagatisel ja ESM-i võetud laenud ei kajastu euroalariikide kohustusena ega võlakoormuses. Kapitali sissemakseid ESM-i käsitletakse riigi raamatupidamise mõttes finantseerimistehinguna.
Kreeka majandusprogrammiga seotud laene rahastavad ühelt poolt IMF ja teiselt poolt EFSF ja/või ESM, kusjuures täpsed osakaalud selguvad eelolevatel kuudel. Eesti võlakoormuses kajastub EFSF-i kasutatud garantiiosa. Riigieelarve jooksvaid kulutusi Kreeka laenuprogramm otseselt ei mõjuta, kuna finantseerimistehinguna kajastuvad riigieelarves Eesti tulevased sissemaksed ESM-i põhikapitali.
Lõpuks rõhutan, et uue majandusprogrammi raames ei kavatse keegi Kreekale raha kinkida. Euroala ja IMF-i laenud annavad riigile rahulikumat aega programmi täitmiseks ja need tuleb kindlasti tagasi maksta. Ka Eesti kavatseb olla nõudlik kreeditor. Samas panustame tehnilise abiga, et parandada Kreeka riigi administratiivset võimekust. Kutsun Riigikogu üles leidma endas vaprust, et toetada seda rasket, mitte meeldivat otsust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on palju küsimusi. Alustame kolleeg Kalev Kallost.

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Seletuskirja lõpust võime lugeda: "Kuivõrd EFSF-i kaudu Kreekale antavad abilaenud on osaliselt erinevate tingimuste ja kasutustõenäosusega [- - -], on garantiide kestus ning EFSF-i antud laenude mõju Eesti võlakoormusele erinev." Lõpuks on öeldud, et see informatsioon esitatakse valitsusele ja Riigikogule esimesel võimalusel. Kuna te täna teatavasti soovite saada Riigikogu kinnitust, siis see täpsustav informatsioon on tõenäoliselt juba olemas. Minu küsimus ongi, milline on siis see täpne mõju Eesti võlakoormusele selle täna heakskiidetava otsuse valgusel.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Nagu te rahanduskomisjoni istungil osalenuna teate, seda vastust ei saa praegu olla, sest otsused EFSF-i ja ESM-i kooseksisteerimise kohta on tegemata ja loomulikult on tegemata otsused ka nende omavaheliste laenuandmiste proportsioonide kohta. Nii et seda vastust puhtfüüsiliselt olla ei saa. Me saame muidugi mingeid hüpoteetilisi arvutusi teha, kuidagi kaalutud keskmisena, arvestades kahe mehhanismi osalust Kreeka programmi rahastamises, mille maht mäletatavasti on täiendava raha osas 130 miljardit eurot. Kasutades neid suhtarve võib öelda, et üks on 0,186% ja teine 0,274%. Me võime hüpoteetiliselt öelda, et Eesti maksimaalne panus võiks teoreetiliselt olla veerand või viiendik protsenti programmi mahust.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Deniss Boroditš

Aitäh, proua istungi juhataja! Hea minister! Kas teie arvates Kreeka teine abipakett on soovitud tulemuse saavutamiseks liigagi optimistlik või on oodata ka lisameetmeid? Soovitud tulemus on viia võlakoormus aastaks 2020 160%-lt SKT-st 120%-le. Miks ma kahtlen? Programmi edukus on rajatud kolmele põhimõttele. Esimene nendest on Kreeka eelarve viimine tasakaalu. Ma kahtlen, kas Kreeka riik on selleks suuteline. Teiseks, kui see kärpekava tõesti realiseerub, siis on kuidagi naiivne loota, et SKT juba 2013. aastal ei kahane ja 2014. aastal on kasv 2,3%. Kolmas asi, mis mind murelikuks teeb, on negatiivne võlgade restruktureerimine. See praktiliselt välistab ju tagasipöördumise finantsturgudele, mis on ka üks osa sellest suurest paketist.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Tark inimene kahtlebki. Teie argumendid on loomulikult kahtlemiseks sobivad. Kahtleb muidugi praegu ka mugav inimene, sest ega selle otsuse poolt hääletamine kellelegi kindlasti õnne ega avalikku armastust ei too. Meie siin ei peaks olema suured majanduse prognoosijad, poliitikud võiksid oma näppe prognoosidest võimalikult kaugemal hoida. Kui te seda teete, siis see praegu kindlasti ei mõjutaks näiteks meie eelarve koostamist ega oleks selles mõttes ebasoovitav, aga me peame uskuma parimaid eksperte, kes selle prognoosi on koostanud. Ma võin oma kõhutunde järgi öelda, et Kreeka paariprotsendiline majanduskasv, eriti kui me räägime nominaalkasvust, on täiesti saavutatav peale seda, kui Kreeka on põhjast läbi käinud. Kreekas on varjatud ressursse, mida ebastabiilsetes oludes välja tuua ei julgeta. Üldine atmosfääri stabiliseerimine, konkurentsipiirangute kaotamine, tööjõuturu paindlikumaks tegemine, maksusüsteemi efektiivistamine ja palju muud, mida Kreeka ette võtab ja mis on tavapärased, elementaarsed majanduskasvu tekitamise allikad, peaksid sellest põhjatasemest väljatuleku tagama. Mina arvan, et see on väga selgelt realiseeritav. Lisame erastamise. Kreekal on hästi ambitsioonikas erastamise kava, mis ei ole lihtsalt vara tagasimüümise ja raha saamise küsimus, vaid erastamine peaks tooma investeeringuid, erasektori know how'd, erasektori efektiivsust. Kreeka fundamentaalne probleem on erakordselt ebaefektiivne avalik sektor. Investeeringuid, kasvupiirangute kõrvaldamist ja muid selliseid asju on Kreekasse hädasti vaja ja need võiksid paariprotsendilise majanduskasvu tekitada küll, kui me seda muidugi oma jutuga liiga palju ei takistaks. Ega see ühe riigi tümitamine meedias investeeringutele ja tööhõivele hea ei ole. Oleme lootusrikkad, oleme positiivsed, pakume oma abi ja pakume eelkõige järelevalvet.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh, lugupeetud rahandusminister! Ma osaliselt jätkan kolleeg Boroditši küsimust majanduskasvu kohta, mis on võlaeesmärgi saavutamiseks võib-olla isegi kärbetest olulisem. Eelnõu seletuskiri ütleb, et konkurentsivõime osas on olukord pisut paranemas, aga seda eelkõige palkade alanemise, mitte niivõrd efektiivsuse suurenemise tõttu. Kogu see osa programmist, mis puudutab kärpeid, on väga muljet avaldav. Aga millegipärast on sealt puudu sellised traditsioonilised euroopalikud meetmed nagu aktiivne tööturupoliitika, investeeringud haridusse ja töötajate ümberõppesse jne, mis võiksid lisaks palkade alandamisele ka muud moodi kaasa aidata majanduskasvu taastumisele. Kas te oskate öelda, miks neid asju selles pikas memorandumis sisuliselt ei ole?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt, traditsioonilised kasvu ergutamise meetodid kriisis kujunenud Euroopa konsensuse kohaselt on siiski tööturu paindlikkuse saavutamine, maksusüsteemi efektiivistamine, konkurentsipiirangute kaotamine. Need on seal väga jõuliselt esindatud. Küsimus on kolmeaastases programmis. Ümberõpet ja haridussüsteemi tõhusust on mainitud, kuid me ei saa siin kolme aastaga tulemusi eeldada. Siin pakutakse Kreekale abi. Kreeka koos muu Lõuna-Euroopaga on haridustabelites kindlasti üks sabassörkija. Keegi ei kahtle, et haridus on pikaajaline võti, aga Kreeka peab eelkõige kriisist välja tulema. Ma mitte kuidagi ei vastandaks selliseid asju nagu kärped ja majanduskasv. Esiteks, oludes, kus avalik sektor on väga ränk koorem just nimelt majanduskasvule, ta imeb endasse kvalifitseeritud tööjõudu, konkureerib palkade poolest erasektoriga ja on juba pikki aastaid kehtestanud arutuid piiranguid, on vaja selle koha pealt lihtsalt leevendust. Kärped on erakordselt oluline majanduskasvu allikas. Ühesõnaga, need ei ole üldse mitte need kaks paari, mida me vastandama peaksime.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud esineja! Ma saan aru, et tänane samm tuleb astuda. Aga ma küsin: kuidas te kavatsete seda sisepoliitiliselt põhjendada? Homme on vabariigi aastapäev. Täna korraldas enamik Eesti raadiojaamu rahvaküsitlusi, miks on Eestis hea elada. Eesti eluolu kohta anti erakordselt palju negatiivseid hinnanguid. Ma pole varematel aastatel seda kuulnud. Ees seisab õpetajate streik. Mida te ütleksite täna siit puldist pedagoogidele, kes ootavad palgatõusu, aga meie jagame seda raha mujale?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Me ei jaga seda raha mujale. See on, ütleme, spekulandi mõtteviis, et me näeme kuskil raha ja jagame selle siis suureks rõõmuks kohe laiali. See ei ole raha, mida me kasutaksime palgatõusuks. Reservid, mida me oleme kogunud, on mõeldud ühekordsete probleemide lahendamiseks, mitte palgatõusudeks. Ma kindlasti ei nõustu sellega, et Eesti oleks nagu mingisugune hädaorg selles kontekstis, kui me arutame Kreeka probleeme. Eesti võiks olla pigem mudel, mille põhjal on näha, kuidas jõukohane kulutamine hoiab ära suuremaid probleeme. Kõige rumalam, mida saab teha, on suure vaevaga kõrvale pandud reservide kulutamine palkadeks. Mitte ükski poliitik ei jätaks kasutamata võimalust õpetajate palka tõsta. Iseasi, kuidas keegi seda võimalust hindab, kas see on jätkusuutlik võimalus või ühekordne võimalus, et saavutada valimistulemus ja pärast olla suurte probleemide ees. 2006., 2007. ja 2008. aastal tehti palkade kohta väga palju rumalaid otsuseid. See on üks põhjus, miks praegu on õpetajate palk olnud külmutatud. Mitte ainult õpetajate palk, te teate seda hästi. Buumi ajal palgapoliitikas tehtud rumalused on põhjus, miks palgad ei ole enam tõusnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud minister! Kui nüüd Eestiga võrrelda, siis ma vaatan, et aastatel 2009 ja 2010 vähenes Kreekas majanduskasv 3,3–3,5%, Eestis oli see langus ühes kvartalis, me mäletame, isegi 16%. Selles mõttes on meie seis palju hullem olnud. Aga kui me vaatame eurotsooni rahandusministritele mõeldud salajast raportit, siis seal on öeldud, et Kreeka seis on palju hullem, kui välja paistab. Raportis on säästumeetmete kohta öeldud, et nendel on tegelikult negatiivsed tagajärjed ja sellest paketist ei aita eriti kauaks. Mida teie ise arvate, kas sellest paketist Kreekale piisab, ja kas teie laenaksite näiteks inimesele või käendaksite inimest, kellel on isiklikud raskused? Miks peaks riik seda tegema?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Tahaksin ka näha seda salajast raportit, mis rahandusministritele on esitatud ja mida teie olete näinud. Mina seda näinud ei ole. Mina ei ole näinud sellist raportit, kus selliseid asju väidetakse, kuigi minu käest on läbi käinud palju dokumente. See, kas mina laenaksin, ei ole üldse relevantne küsimus, sest avalikke asju aetakse riiklike otsustega. Mina ei annaks isiklikult riigikassale laenu, ka Eesti riigikassale mitte, see oleks lihtsalt lollus ja see oleks mõttetu. Ma ei kaalu siin üldse mingisugust paralleeli isiklikus plaanis. Eesti, nagu ma ütlesin, teeb avaliku otsuse avaliku rahaga, eesmärgiga parandada üldist majanduskeskkonda Euroopas ja aidata ka iseennast, et hoida ära suuremad kahjud kogu Euroopa majandusele. Ma loodan, et Riigikogu käsitleb seda just niimoodi. See ei ole minu isiklik raha ega minu isiklik otsus. Pole mõtet minu isikut siia külge siduda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma natuke täpsustan Marika Tuus-Lauli küsimust. Nii rahvusvahelisest meediast kui ka Eesti meediast on käinud läbi jutt – kuidas seda nimetadagi – salaleppest, salaprotokollist, salaanalüüsist. Pole mõtet rääkida, et see on saladus. Selle sisu on umbes selline, et sellest paketist ei piisa Kreeka aitamiseks. Te ütlesite, et te ei ole seda näinud ja sellist asja ei ole olemas. Kas te olete küsinud oma ametikaaslaste käest Euroopas, kas nemad on seda näinud, sellest kuulnud, sellest lugenud või on see puhtalt väljamõeldis?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei ole küsinud ametikaaslastelt, kas nad on näinud Marika Tuus-Lauli käes olevat salajast raportit. Ma ei tea, millest ta räägib. Aga ma olen avalikult komisjonis ja ka pressiteates öelnud, et praegu on tegu kolmeaastase programmiga. On öeldud, et küll tuleb neljas ja viies veel. Ma küsin, et miks siis mitte ka kuues ja seitsmes. Üldine arvamus nõupidamiste laua taga on, et Kreeka majandus on võimalik panna selle kolmeaastase programmiga kasvama. Samas, Kreeka pääs turgudele kolme aasta järel ei ole realistlik. Nii et ametliku raha panustamise vajadus Kreekasse jääb, aga palju väiksemas ulatuses, kui näeb ette see programm. Räägitakse palju väiksemast ulatusest. Ma ei tahaks kommenteerida mingit lekkinud kuulujuttu ega ka seda, mida laua taga räägitakse, mis kindlasti nii avalik ei ole. Keegi ei ole pakkunud, et kolme aasta pärast on samasugune katastroofiolukord, nagu on praegu. Keegi ei kahtle, et Kreeka programmid on pikaajalised. Kreeka realistlik lootus on turgudele pääseda umbes aastal 2020. Mis toimub enne seda? Põhimõtteliselt on Kreeka suutnud ka praegu müüa lühiajalisi võlakirju. Võlgade restruktureerimisega antakse Kreekale maksepuhkust. Ta maksab küll intresse, aga ei pea maksma tagasi põhisummat. Nii et liiga palju selle programmijärgse raha pärast me ka muretsema ei pea.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kahe eelmise küsimuse kommentaariks võib öelda, et me oleme ju ka varasematel aastatel kuulnud arvamusavaldusi, et avaliku sektori kulutusi kärpida ei saa, sest see toob kaasa sisenõudluse vähenemise ja see omakorda ei ole hea majanduskasvule. Aga lõppude lõpuks on ju selge, et ka Kreekas ei ole võimalik jäädagi kulutama rohkem, kui on sissetulekuid. Kreekas saab see laenatud heaolu ühiskond loodetavasti läbi ja sotsialism seal lõpeb. Aga kui suur on sinu arvates tõenäosus, et see memorandum, mille me siin üheskoos heaks kiidame, viib ellu need eesmärgid, mis seal kirjas on?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on raske olla ennustaja. Ma olen pigem osaline, niipalju kui Riigikogu mul seda olla lubab. Me käime iga kuu, praegu peaaegu iga nädal koos ja saame asjadest ülevaate. Meil on Kreekas järelevalvajad. Meile on teada, et Kreekasse luuakse auditeerimis- ja muud järelevalvesüsteemid. Informatsioon mahajäämuse kohta liigub kahtlemata võrdlemisi kiiresti. Muidugi võime öelda, et ka Eesti majanduse kohta tulevad arvud tagantjärele, aga vähemalt poliitiliste otsuste koha pealt on surve väga tugev. Verstapost on loomulikult kevadised valimised. Pigem on probleem see, kui palju pingestub Kreeka sisepoliitiline olukord ja kui äärmuslikud tulevad valijate otsused. Tagajärg võib olla väga valus nii Kreeka julgeoleku kui loomulikult ka Kreeka ja tervikuna Euroopa majanduse koha pealt. Aga reageerida on ju võimalik, suured erakonnad on andnud oma allkirja, et nad jätkavad peale valimisi sama liini.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kui täpsed on ikkagi meile esitatud andmed Kreeka majanduse põhinäitajate kohta? 1% ühe piimapaki hinnast on tühine summa, aga 1% mis tahes riigi SKT-st on seevastu minu humanitaarimõistuse jaoks ülimalt suur summa. Seletuskirja leheküljel 2 on tabelis toodud Kreeka SKT reaalkasv 2011. aastal, mis oli –6%. Meedias räägitakse 7%-st, ka rahanduskomisjonis olevat eile räägitud 7%-st. Kas need andmed lihtsalt muutuvad nii kiiresti, on need ebatäpsed või on see siis tõesti ebaoluline vahe?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See on oluline vahe. Täpsemad arvud on muidugi eelarve puudujäägi kohta. Need on põhieelarve kohta ja kassapõhiselt ju täpsemalt laekunud. Teil on õige tähelepanek, et seal tabelis on 6%, ajakirjanduses räägitakse aga juba 7%-st. Aga see 7% on mitteametlik. Kreeka statistika kallal on palju võtmist olnud ja seda õigusega. Kuid ma väidan, et 2009. aastast alates on Euroopa siin jõuliselt sekkunud ja Kreeka arve saab usaldada, muidugi peale Euroopa ja IMF-i kontrolli. Statistika on seal ikkagi toimima pandud. See võib-olla ei toimi veel iseseisvalt laitmatult ja seal võib tõenäoliselt olla suuremaid kõrvalekaldeid kui mõnes teises riigis, aga üldjoontes me peaksime neid arve usaldama. Teisi arve ju ka võtta ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Meelis Mälberg!

Meelis Mälberg

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Vigadest õpitakse, ütleb vanarahvas. Tark õpib eelkõige teiste vigadest. Mida oleks meil õppida ja kõrva taha panna Kreekas tehtud vigadest, nendest vigadest, mis on riigi viinud kuristiku äärele ja pole jätnud selles demokraatia hällis enam palju iseotsustamisõigust?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Neid õppetunde loomulikult on. Me võime, ka vabariigi aastapäevaga seoses, ainult uhked olla. Seda poliitikat, mida me oleme ajanud, võib kiruda, seda võib minu poolest ka Estonia puldist kiruda, võib poliitikuid nuhelda, aga üldjoontes on see poliitika olnud õige. Üldjoontes läheneb Euroopa poliitika sellele, mida meie oleme paarkümmend aastat teinud. Me võime oma riigi üle tegelikult uhked olla. Üks asi on võlgu mitteelamine, see on elementaarselt kasulik olnud. Kreeka peab ikkagi saavutama ligi 5%-lise primaarülejäägi, et üldse saada pidur peale võlgade kasvule. See on ligi 5% SKT-st, mitte eelarvest, vaid SKT-st, see tähendab, et õige mitme suure sotsiaalvaldkonna kulutuste summa läheb ainult pankadele. See, et meie ei ela võlgu, on võit, see tähendab raha, mida me võime kasutada oma kodanike huvides. Kui vaadata reformiplaane, siis uskuge mind, me võiksime ära jätta mitu debatti siin Riigikogu saalis, sest mitmed riigid, Kreeka nende hulgas, teevad nüüd asju, mida oleme teinud meie. See puudutab maksusüsteemi, kus on terav vastandumine, käib jutt mingitest eranditest, soodustustest, mida kõik eksperdid kõigile eelarveprobleemidega riikidele soovitavad. Pigem on õige madalad määrad ja ühtlasem maksustamine. Maksustamise käigus ei tule mingeid sotsiaalseid ega poliitilisi asju ajada. Sellest tekib raha tuulde loopimine ja see toob kaasa tarbetuid väljaminekuid. See raha ei ole efektiivselt kulutatud. Võtame kas või sellise pisiasja nagu sotsiaalkassade konsolideerimine. Kui palju kurje sõnu on siin kasutatud selle vastu! See on tehtud. Eile oli meil kibe debatt kollektiivlepingu teemal. Minu jaoks on see pisiasi. On elementaarne, et üks leping ei saa vastu osapoolte tahtmist lõputult kehtida. Asi ei läinud küll liiga teravaks, aga see oli teravaks minemas, et jälle toimuks nagu mingi ahistamine. Ka sel teemal on tänaval plakateid olnud. Seda ei ole vaja. Tööturusuhted on palju võrdsemad, kui seda on poliitiliselt näidatud. Ma olen kaugel sellest arvamusest, et need pooled on võrdsed, aga ei maksa seda ebavõrdsust ka selliselt, ütleme, töövõtjaid alavääristavalt esitada, nagu vahel poliitilises retoorikas või ka demonstratsioonidel näidatakse. Võtame kas või needsamad demonstratsioonid, õiguste nõudmise. See, kas meil pannakse politseinikke põlema või ei panda, on stiiliküsimus, aga sisu on ikkagi selles, et arvatakse, et heaolu saab kehtestada punaste loosungite ja nõudmistega. No ei ole nii. Heaolu tuleb luua ja siis võib pidada poliitilisi debatte selle üle, kuidas seda jagada. See on poliitilise debati sisu, aga mitte see, et me nõuame, läheme tänavale ja see ongi õige asi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Täna väga, proua juhataja! Austatud minister! Seoses arutatava memorandumiga on Kreekale esitatud hulk nõudmisi. Ma ei leidnud kuskilt, kas on esitatud ka näiteks põllumajandustoetuste väljamaksmise või üldse põllumajandusteemaga seotud nõudmisi. Kas teie oskate seda öelda?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma vist ei saanud teist päris hästi aru. Kas jutt oli nõudmistest Kreekale, et ta maksaks vähem toetusi? Ei ole silma hakanud. Hea küsimus. Igasugustest sotsiaalkulutustest on juttu olnud, on olnud erinevaid struktuurireforme, aga põllumajanduse teemat ei ole ma märganud. Aga eks mõne koha pealt ole tehtud ka haltuurat ja diagonaalis loetud, võib-olla jäi kahe silma vahele või ununes.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Margus Hanson!

Margus Hanson

Aitäh, proua eesistuja! Hea minister! Struktuurireformide kavas on toodud küllalt palju IT-ga seotud asju väga ambitsioonikate tähtaegadega, mis tegelikult on Eestis eelnevatel aastatel ära tehtud. Nimetame kas või digiretsepti või ühtse raamatupidamissüsteemi kehtestamist, aga ka näiteks e-hangete süsteemi. Millist väljavaadet näed sa meie spetsialistide, aga ka ettevõtete rakendamisel nende ambitsioonikate eesmärkide täitmisel Kreekas?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Tänan! Ma üldiselt usun, et need väljavaated on päris põnevad. Me oleme ise neid asju samas suunas kas ajanud või ajamas, aga me ei ole Kreekale tehnilise abi pakkumisel väga aktiivsed olnud. Paar maksuametnikku on seal käinud ja e-riigi teemal on eraldi projekt. Need on valdkonnad, kus Kreeka riigisektori efektiivsust saaks suurendada. Ma arvan, et kui see võimalik on, siis ega me kitsid ei oleks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud rahandusminister! USA-s on maksuamet ehk IRS üks kõige hirmutavam sõna, seda asutust kardetakse rohkem kui politseid. Kreekas puudub paraku peaaegu igasugune respekt sealse maksuameti vastu. Minu tuttavad Kreekas ütlevad, et mida tugevamaks muutub välisriikide surve, seda vähem nad lihtsalt makse maksavad, kohaliku maksuametiga saab ikka kokku leppida. Pole ju mingi saladus, et 1990. aastate alguses aitasid hollandlased meil üles ehitada väga tugeva maksusüsteemi, et maksud tõesti laekuksid. Kas Eestil ja teistel Euroopa riikidel on plaanis maksuametnikke Kreekasse saata, et aidata neil administratiivset võimekust suurendada? Sealne kohtusüsteem ei jõua lõpuks neid kõrvalehoidmise kaasusi ära menetleda. Või jääme lihtsalt passiivseks ning ootame ja loodame, et need erakondade allkirjad peavad vett?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Passiivseks me kindlasti ei jää ja paar ametnikku maksuametist me oleme sinna saatnud. Ma jään vastuse võlgu, kas nad ka praegu seal on. Aga Kreeka maksukogumise teema on kogu programmi üks fookusi. Seal on väga palju varjatud raha liikumist, sularahakäivet. Nagu ma vist mainisin, keelatakse sularahas maksude maksmine. Hämmastav, et seda siiani ei ole tehtud. Ma olen mingitest paberitest näinud – ma loodan, et ma ei eksi –, et seal keelatakse ära ka maksukokkulepped maksuametniku ja maksumaksja vahel. Samuti suurendatakse maksuhalduri õigusi, sellel otstarbel värvatakse spetsialiste. Nii et rahapesu, varimajandus ja maksudest kõrvalehiilimine on väga kriitilised kohad. Muidugi on see kogu maksureformi oluline osa peale baasi laiendamise ja maksusüsteemi ühtlustamise. Seal on veel üks valus teema, mille kohta väga värskeid andmeid ei ole. See on rikaste inimeste tulude või varjatud tulude maksustamine kinnisvaramaksu kaudu. Teatavasti püüti seda elektriarvete kaudu teha, aga oli palju juttu, et see ei õnnestunud. Kuid printsiibis on asi selge: varjatud raha tuleb teha avalikuks ja kas või kaudselt maksustada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Teadaolevalt kulub laenupaketi kolmas osa Kreeka pankade turgutamiseks. Nimelt on suur osa Kreeka valitsuse võlakirjadest Kreeka pankade käes, mis vajavad lisakapitali, et saaksid rekapitaliseerituks. Esialgne skeem nägi ette kuni 23 miljardit eurot. Seletuskirjas küll öeldakse, et tegemist on ennetava turvaskeemiga, kuid seletuskiri ütleb sedagi, et Kreeka finantssüsteemi võimalikud vajadused on kavas kinnitada lõpliku programmi raames märtsi alguses. Kas te oskate meile selgitada, milline on praegu Kreeka pankade kapitaliseeritus?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei oska täpselt öelda. See sõltub ka varade hindamisest. Kreeka pangandus on Põhjamaadega võrreldes kindlasti suure löögi all. Ta kaotab nii laenukahjude tõttu, lihtsalt raha väljaviimise tõttu kui nüüd ka võlgade mahakirjutamise tõttu. Sellepärast on see tulemüür kogu programmi üks kriitilisemaid osi. Pankade rekapitaliseerimise kulu on 49 miljardit eurot ja võlgade mahakirjutamise summa, n-ö magustajasumma või garantii (ma ei tea, kuidas täpselt öelda, neid variante on muudetud) on ju ka veel 20 miljardit eurot. Nii et finantsstabiilsus on Kreekas erilise tähelepanu all. Kõik saavad aru, et kui süsteem hangub, siis läheb halvasti. Aga mis teha, needsamad pangad on ka Kreeka üle jõu elamist pikalt rahastanud. Kusjuures Kreeka erasektori võlakoorem ei ole suur. Pangad on pumbanud raha riigisektorisse, mis on sisuliselt lollikindel ja mugav raha teenimise viis. Võib küll öelda, et seal on võim ja finantssektor liiga seotud. Aga see ei ole muidugi süüdistus ainult Kreekale, vaid ka paljude teiste Euroopa riikide pankadele, kes on Kreeka võlakirjadega äri teinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Nagu ma aru saan, Euroopa Liidu 27 liikmesriigist osaleb selles programmis 17 riiki, kes on eurotsooni liikmed. Mida need ülejäänud kümme teevad ja miks nemad ei ole euro suhtes solidaarsed? Karta on, et uusi riike, kes euroga liituks, lähemal ajal ei tule.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! IMF-i liikmena on ka nemad mängus, aga see on ikkagi eelkõige eurotsooni kui ühe valuutapiirkonna ettevõtmine. See oli meile üks kergendav asjaolu kuni 2010. aastani. Hiljem oleme otse panustanud, aga ega meiegi läinud seda raha vägisi pakkuma. See on ikkagi stabiilsuse poolest rohkem seotud piirkond kui ülejäänud Euroopa. Kellelgi ei olnud keeldu seda vabatahtlikult teha. Praegu ei ole valik mitte see, kas vastu tahtmist või vabatahtlikult, vaid kas vabatahtlikult või kollektiivselt. See on kollektiivne otsus. Päästeplaan on pikalt läbi vaieldud, sinna on väga palju panustatud nii raha kui ka tarkvara. Selle koha pealt tuleks minu arvates edasi minna. Ma arvan, et ka Eesti parlament teeks õige otsuse, kui ta seda toetaks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma palun teil täpsustada seletuskirja punkti 5 "Otsusest tulenevad mõjud, kulutused ja võimalikud tulud" ning rääkida Eesti kohustustest ja nende täitmise allikatest. Kas me võtame laenu? Kas on juba läbi räägitud see, et kui me võtame laenu, siis millised pangad võiksid olla meie partnerid?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Meil ei ole kavas selle programmi tõttu laenu võtta. Ma olen ka enne öelnud, et need on EFSF-iga seotud garantiid. Põhimõtteliselt on kate EFSF ise. Ta ei pöördu esimese probleemi puhul mitte liikmesriikide poole, vaid EFSF ise laenab ja püüab raskustest välja tulla. Teisel puhul on tegemist põhikapitaliga, mis praegusel juhul makstakse sisse reservidest. Need ei ole enam Eesti kohustused. Vabandust, ma ütlesin, et EFSF, tegelikult on see ESM! Meil on ESM-i ees kohustus ära maksta põhikapital. Edaspidi on need väljaantud laenud juba ESM-i kohustus, samamoodi nagu ka IMF-i puhul ei ole IMF-i laenud liikmesriikide laenud. Me saame sellega rahaliselt hakkama tänu reservidele, ilma laenuta. See on lühike vastus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Sven Mikser

Aitäh! Härra minister! Kuulates mõningaid teie eelnevaid vastuseid, tuli mulle meelde septembrikuu, kui me arutasime EFSF-i raamlepingut. Sotsiaaldemokraadid tulid valitsusele appi, me aitasime kõrvaldada teatud seadusloome praaki ja lõpuks ka 51 häält täis saada. Kogu selle protsessi ajal te mingil meile arusaamatul põhjusel ründasite sotsiaaldemokraate ja hiljem muidugi ei palunud vabandust ega tänanud meid. Täna olevat peaminister Andrus Ansip öelnud valitsuse pressikonverentsil, et valitsusel on olnud liiga vähe empaatiavõimet ja seda tuleks muuta. Teie ei ole seda uut doktriini ilmselt omaks võtnud. Aga nüüd minu küsimuse juurde. Ütlesite ühele eelnevale küsimusele vastates, et tuleb uskuda kõige paremaid spetsialiste ja poliitikud ei peaks ennustamisega tegelema. Oli üsna koomiline vaadata, kuidas ministrid vaidlesid tunde selle üle, kas 2020. aastaks peaks Kreeka võlakoormus jõudma 120% või 120,5%-ni SKT-st. IMF-i ja teiste organisatsioonide võimet ennustada nende meetmete mõju majanduskasvule on kritiseeritud. Kas te arvate, et IMF ja teised institutsioonid on oma varasematest möödalaskmistest meetmete mõju prognoosimisel lähtudes teinud korrektsioone, vaadates majanduskasvu?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei saanud enamikust teie jutust mitte midagi aru. Ma ei tea, millal ma oleksin selle teemaga seoses sotsiaaldemokraate rünnanud. Ma ei tea seda, ma ei tea ühtegi sellist juhtumit. Kui te tunnete, et Kreeka kritiseerimine on sotsiaaldemokraatide kritiseerimine, siis ma võin siit puldist öelda, et Kreeka sotsiaaldemokraatide ja Eesti sotsiaaldemokraatide vahel on erinevusi, tõesti on. Pigem võivad Eesti sotsiaaldemokraadid ennast auga seostada Eestis tehtud reformidega ja nad ei pea häbenema seda osa, millega nad seotud on olnud. Mõnel juhul võiksid nad muidugi ka häbeneda, seda siis, kui nad on reformidele vastandunud. Aga see on teie valik ja teie eelistus. Teie eelistus on see, kas te näiteks selle Kreeka programmi puhul kiidate heaks need sammud, mida ka üle Euroopa sarnastel põhjustel palju tehakse. See on teie valik. Aga ma ei ole sotsiaaldemokraate EFSF-iga seoses kordagi rünnanud. Kui te tahate teha siit mingisugust uudist selle kohta, kuidas meil sõnavahetus oli, siis see on võimalik. Te võite ka minu lipsu kohta midagi öelda, saab ka jälle mingid pealkirjad. Tühjalt kohalt, muide. See ei olnud aus esinemine. Mis teie küsimus oli? Kas keegi on korrigeerinud? Jah, on korrigeerinud. Rahandusministrid ei prognoosi. Kui teie arvates oli see koomiline, kuidas rahandusministrid vaidlesid, siis minu arvates ei olnud. Väga raske oli seal nii pikalt istuda, hommikuni välja. Mitte midagi koomilist seal ei olnud. Aga ma väidan, et teie ei näinud seda. Miks te ütlete, et seda oli koomiline vaadata?

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Aidma!

Rein Aidma

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Täna käsitletavas memorandumis on sadu meetmeid, üle 250 või 300 meetme, millel on ka kindlad tähtajad. Kas Ecofinis – või mis tahes formaadis te seda arutasite – keegi ka tundis teie Kreeka kolleegi poole pöördudes huvi, kuidas on see kõik võimalik, kas näiteks 165 selle aasta esimeses kvartalis täitmisele minevat meedet on Kreekale halduslikult jõukohane? Kas seda keegi küsis?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Vabandust, ma ei püüdnud seda võtmesõna kinni! Mille täitmine? Kas küsimuse mõte oli see, kas memorandumi täitmine on halduslikult jõukohane? Selleks, et oleks, nähakse palju vaeva. Kreeka avalik sektor, nagu ma ütlesin, ei ole väga efektiivne. Ma ei saa öelda, et inimesed on seal rumalad, aga seal on tegemata ikka hulk reforme. Tehniline abi on üks valdkond, kus liikmesriigid abi pakuvad. Väga raske on ühe teistmoodi riigi arenguid detailides kirjeldada, kuid see plaan on minu arust tehtud selgelt õiges suunas. Siin on väga palju paralleele Eesti arenguga alates 1990. aastatest ja lõpetades kriisiajaga, lõpetades tegelikult viimaste kuudega. Siin on väga palju paralleele valikutes, mida me oleme ise teinud ja mida on teinud teised Euroopa riigid. Euroopas on üsna ühesugune arusaam, mida peaks tegema selleks, et riigisektor ja regulatsioonid oleksid laiemalt kasvusõbralikud. Selle põhjal on ka see programm koostatud. Ega Kreeka sotsiaaldemokraatlik valitsus seda plaani poleks kirjutanud, nemad on harjunud hoopis teistsuguse praktikaga. Kui te tahate teada Eesti sotsiaaldemokraatide kohta, siis võin öelda, et Eesti sotsiaaldemokraadid osalesid samasugustes reformides, mida Kreeka praegu läbi viib, kindlasti 1990. aastate alguses ja ka veel hiljem teatud episoodide puhul.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Tõenäoliselt kalduvad paljud meist täna selle toetuse poolt mitte hääletama, sest väga raske on uskuda, et seda memorandumit on võimalik täita. Minu küsimus on seletuskirja lehekülje 2 kohta. Siin toodud tabelis on kirjas näiteks miinimumpalk, mis peab käesoleval aastal olema 684 eurot, kusjuures see on isegi väiksem kui 2007. aastal, mil see oli 730 eurot. Möödunud aastal oli see 877 eurot. Kas ministritel, kui nad seda memorandumit arutasid, ei tekkinud hetkekski kahtlust, kas selline miinimumpalga langus, mis puudutab paljusid inimesi, on ühel aastal võimalik?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kas ma sain küsijast õigesti aru, et see on suur miinimumpalga langus ja liiga valulik? Huvitav, aga ma ootasin täpselt vastupidist küsimust: kuidas on võimalik sellise miinimumpalgaga tööhõivet suurendada? See on see, mida ka mina koosolekutel olen öelnud koos teiste korras rahandusega riikide ministritega: see ei vasta Kreeka jõukuse tasemele, see ei vasta Kreeka tööturu tasemele. Peaaegu 900 eurost 22% kärpida on selgelt vähe, aga poliitiliselt on seda nähtavasti küllaltki palju. Noortele, nagu kõnes sai mainitud, on see kärbe 32%, kolmandik, aga alles jääv palk on selgelt liiga suur. Mina arvan, et see on üks programmi nõrku külgi, et sealt lõigatakse liiga vähe. Sellise tootlikkusega töökohti on Kreekas erakordselt raske luua.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urve Tiidus!

Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle rahalise abi väljamaksmine ei toimu olemasoleva info kohaselt tervikuna, vaid osade kaupa ja muidugi rangelt seoses nende majanduspoliitiliste tingimuste täitmise ajakavaga. Kas te palun seletaksite, kui kiirelt ja mis mehhanismiga mõjutab näiteks mahajäämus lubaduste täitmisest tegelikult osamaksete tegemist?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kas te mõtlete Kreekale laenuandmist või mis osamaksetest te räägite, kumma poole maksetest? Mahajäämus tähendab printsiibis ikkagi seda, et osamakseid ei tule. Aga muidugi hinnatakse, millest on see mahajäämus tekkinud, kas see on tingitud majanduskeskkonnast või poliitilisest keskkonnast, s.o Kreeka enda valikutest, tegematajätmistest. Ei, ma ei prognoosi, milline see konsensus tuleb. Minul jäi viimasest pikast arutelust igatahes hulga kergem tunne just sel põhjusel, et järele ei antud. Ma väga kartsin, et lõdvema suhtumise ja soojema kliimaga Euroopa riigid võivad peale suruda mingit kompromissi, sest otsus oli vaja ära teha. Nad ei surunud seda peale. Viimastel koosolekutel domineerisid oma nõudmistega põhjamaad. Nii et praegu küll ei ole lõdvendamist näha, aga eks sa katsu nii täpselt ette vaadata. Väga kergelt on poliitikutes tekkimas tunne, et otsus on tehtud, probleemid on kadunud ja mugavam on jälle lõdvemaks lasta. See on väga kergesti tekkiv asi. Ma loodan, et rahandusministrite hulgas see suhtumine ei levi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Lugupeetud minister! Oma vastuses minu esimesele küsimusele te püüdsite näidata, et ma vastandan kärpeid ja majanduskasvu. Kreeka puhul ma seda kindlasti ei teeks, küll aga arvan, et ehkki arutatav programm on ainult mõneaastane, siis eesmärk on seatud aastaks 2020 ning pikaajaliselt on Kreeka majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohast oluline parandada haridussüsteemi efektiivsust ja tööjõu kvalifikatsiooni. Sellepärast on minu meelest väga kahetsusväärne, et pikaajalised meetmed sellest programmist puudu on. Minu teine küsimus puudutab erasektori kaasamist. Selles memorandumis, mis meile välja jagati, seisis kuupäev 22. veebruar, s.o eile, kui hakati võtma vastu erasektori pakkumisi võlavahetuseks. Kas see hakkas eile toimuma või millal see hakkab toimuma? Kui suur on teie optimism, kas erasektor on nõus selle plaaniga kaasa tulema?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt eelmisest vastusest. Teie küsimuses oli väide, et pigem oleks just seda kärbete asemel vaja. Mina viitasin vastuses programmi haridusreformi puudutavale osale. See on üsna üldsõnaline, aga katsuge näiteks ka meilt Eestist saada väga pingsate läbirääkimiste hetkel ammendavat reformi kirjeldust. Seal oli umbes kuus rida. Asjaga tegeldakse, aga loomulikult seda aja jooksul täpsustatakse ja võtmesõna on haridussüsteemi efektiivsus. Nüüd erasektori võlavahetusest. Ma ei ole vist siin saalis seda maininud, aga sellel koosolekul, mis hommikuni kestis, oli kusagil seina või lae taga üks seltskond, kellega käidi vahepeal läbi rääkimas. Nemad esindasid nimelt erasektorit, lihtsustatult öeldes rahvusvahelist pangaliitu, kes andis oma nõusoleku. Me vaidlesime ikkagi kümnendikprotsentide kaupa võla mahakirjutamise suuruse üle, intresside üle. Minu arvates ei olnud see koomiline. Muide, ma arvan, et mitte kellegi arvates ei olnud see koomiline. Kui Sveni arvates oli, siis pidi ta olema selgeltnägija. See läks väga raskelt. Aga kui sellele ikkagi õlg alla pandi, siis ma pean olema optimist. Ma ei näe põhjust, miks peaks pangaliit, soliidne rahvusvaheline institutsioon, kokkulepetest taganema. Iseasi on, et osa kreeditore ei tule vabatahtlikult asjaga kaasa. Seisu kirjeldamiseks oli ka plaan, et nendele seda tagatist või magustajat ei anta. See lükati juriidilistel põhjustel kõrvale. Arusaadav ka. See on ilmselt väga vaieldav, et kui sa kokkuleppega ei nõustu, siis saad karistada. Küll aga oli kreeditoride jaoks loomulikult olemas võimalus, et kui keegi ka nõus ei ole, siis me teeme seda vägisi ikkagi kõigi jaoks. See võimalus oli kogu aeg olemas ja see oli ka ühe stsenaariumina isegi nagu mõne riigi põhiettepanek. Mulle tundub niimoodi. Aga otsiti kokkulepet ja see saavutati. Ma ei usu, et saab olla taganemist. Praegu küll mitte.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urve Palo!

Urve Palo

Lugupeetud proua eesistuja! Austatud härra minister! Te kutsusite üles toetama abipaketti ja ütlesite, et eesmärk on hoida ära suuremaid kahjusid Euroopa majanduses. Miks seesama valitsus viis aastat tagasi, majanduslanguse algul, ei näinud vajadust turgutada Eesti majandust ja aidata Eesti ettevõtjaid ega võtnud kasutusele reserve, mis Saksa pankades seisid? Me teame, millega see kõik lõppes: Eestis oli kogu Euroopa suurim majanduslangus – 15%. Ka nüüd on meil 50 000 töötut, enamik neist pikaajalised. Tuhanded inimesed on Eestist lahkunud. Praegu on seesama valitsus valmis võtma neid reserve kasutusele, et olla solidaarne Kreekaga ja vajaduse korral need reservid Kreeka heaks välja maksta. Miks see nii on?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Küll tahaks ülejärgmise valitsuse ministrina küsida: proua Palo, miks te seda tegite? Tolle valitsuse minister, miks te ei elavdanud majandust? Ma ütlen teie kiituseks, et see on üks parimaid otsuseid, mida te elus olete teinud, et te ei läinud raha viskama kinnisvara- ja tarbimismulli. See oleks olnud täiesti mõttetu. Eesti vajas kohanemist ja Eesti tegi oma kiire kohanemise ära. Kiitus teile isiklikult, et oli võimalik need otsused langetada! 2008. aastal oli protsess loomulikult ebanormaalne, sest need ettepanekud oleksid pidanud tulema sellest majast, kus mina praegu töötan, aga tulid kuskilt krokodillide komisjonist. See on ebanormaalne. Aga 2008. aastal alustati, 2009. aastal saadi hoog sisse ja tänu sellele me olime eelmisel aastal juba väga korraliku majanduskasvuga riik. Kahjuks ei ole kõik sellega hakkama saanud. Selle tõttu on meie majanduskeskkond jahedam ja sellepärast on meie majanduse väljavaated sellel aastal kahjuks minimaalsed. Aga põhjus ei ole siin meis. Neil aastatel tehtud otsused võimaldavad meil olla palju paremas seisus kui Euroopa tervikuna, seda nii üksikisikute tasandil, kellel on väiksem laenukoormus ja suurem hoiuste maht, ettevõtete tasemel, kes on ennast kohandanud, restruktureerinud, kui ka riigirahanduse tasandil. Nii et kiitus teile!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Aitäh! Alustuseks ütlen, et ei tea, kas selle eelnõu arutelu on kõige sobilikum koht selliseks poliitiliseks eneseimetluseks. Kreekast rääkides tuleb öelda, et see, kes selle küllalt julma dokumendi vastu võtab, on praegune parlamendi enamus, mille kõige suurem osapool on Kreeka sotsiaaldemokraadid. Aga ma loodan, et minister teab seda isegi. Minu küsimus on järgmiste sammude kohta. Ma möönan, niipalju kui täna sellest rääkida saab, et kõik ei ole selge ja kõige üle veel vaieldakse. Kui me tegelesime siin EFSF-i otsusega, siis oli juttu, millised hakkavad tulevikus olema stabiilsusmehhanismi ja EFSF-i vahekorrad. Tookord oli juttu, et EFSF täidab need kohustused, mis ta võtab, lõpuni ja siis võib toimuda mingi ühinemine. Milline seis praegu on?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Praegu seisu ei ole, on prognoos. Siiani kehtib otsus, et EFSF lõpetab 2013. aastal ja kehtib kokkulepe – ma selle vormistatuse määra suhtes natuke kõhklen, tõenäoliselt on parlamendiprotseduurid tegemata, võib-olla veel midagi –, et ESM jõustub varem. Kui nii jääb, siis eksisteerivad need kaks instrumenti paralleelselt. Minu prognoos on see, et pigem nii jääb. Kuulates ka viimase päeva uudiseid, on mulle hakanud tunduma, et suur üleskutse tulemüür järjest kõrgemale ajada saab ehk sellise vastuse, et ESM-i mahtu ei suurendata, aga EFSF-i ka enneaegu hingusele ei lasta. See on võib-olla turgudele oluline signaal, et vajaduse korral saab teha rohkem, kui praegu plaanis on.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Minu küsimus puudutab tänase otsuse mõju Eestile ja võimaliku riski analüüsi. Paar küsimust tagasi te vastasite, et olemasolevate Kreeka võlgade puhul te vaidlesite võla mahakirjutamise üle ja need vaidlused olid väga rasked. See tähendab, et erasektoris on praegu maksmisele tulevate võlakirjade tegelik kahjum kuni 70%. Palun kirjeldage seda protseduuri! Praegu annab Eesti laenu kohta käenduse. Kui Kreeka arvab, et nüüd võibki laenudest 70% või 53% maha kirjutada, kas see vabastab käendaja selle 53% käendamisest või kuidas see protseduur tulevaste mahakirjutuste puhul toimub?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt, vaidlused mahakirjutamismäära üle andsid 70% asemel tulemuseks 75% või 74%, ja selle mehhanism on see, et 50% asemel kirjutatakse maha 53,5%. Too arv selgus, ma usun, hommikul umbes kella kuueks. See asi käis peaaegu kümnendiku täpsusega, intressi alandatakse ja tähtaegu pikendatakse. Selle kõige koosmõjus räägitakse mahakirjutamisest suurusjärgus 74–75%. Mis mahakirjutamine see on? See on selgelt erasektori kaasamine. Võib-olla tundub see väljend siin saalis sobimatu, aga selle rahvusvaheline nimi on PSI (inglise keeles private sector involvement). Avaliku sektori kaasamist tähistatakse lühendiga OSI (inglise keeles official sector involvement, oleks võinud öelda ka public sector involvement), see tähendab avaliku sektori kaasamist ehk laenude andmist. Avalik sektor annab laene, mitte tagastamatut abi, alandab intresse, mis on varem kokku lepitud. Keskpank loobub oma kasumist, mis on Kreekas teenitud. Ühesõnaga, on poliitiline otsus, et ta ei võta seda kui raha teenimist. Avalik sektor on IMF, keskpank ja liikmesriigid. Siin ei ole mahakirjutamisest juttu. Avalikus sektoris keegi midagi maha ei kirjuta, loobutakse mõningasest tulususest, aga idee poolest ei tohi saada kahjumit. See on kokkulepe, kahjumit ei tohi saada. Ma ei näe ka võimalust, et ükski riik mingi kahjumiga tulevikus lepiks. See kahjum jääb ikkagi erasektori kanda, kes käis Kreekas raha teenimise eesmärgil. Meie avaliku sektorina sekkume ainult selleks, et olukorda päästa ja isoleerida Kreeka probleemi Euroopast ja iseendast ning niimoodi majandust stabiliseerida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma esitan küsimuse, mis teile kui spetsialistile tundub kindlasti elementaarne, aga mul paluti see esitada. Ajakirjanduses on toodud mõnevõrra erinevaid andmeid, aga tahaks ikkagi kasutada täpseid, viimaseid, autentseid andmeid. Ma kirjutaksin need arvud kohe üles ja kui ma neid kasutan, siis viitan teile kui allikale. Nimelt, kui suur on praegu Kreeka riigi võlakoormus ja kui suur on erasektori võlakoormus protsentides SKT-st?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma erasektori võlakoormust ei oska teile praegu öelda. Ma olen neid arve näinud. See koormus ei ole oluline, see on hästi väike. Kreeka erasektor on suutnud kuidagi niimoodi elada. Küll aga on üle jõu elanud, konkureerinud ja tegelikult erasektorist ressursse välja imenud riigisektor, siin ei ole kahtlustki. Riigisektori võlakoormuse suurusjärk on 160% SKT-st. Sellest on väga palju räägitud, siin ei ole spetsialisti vaja. Ja mis spetsialist ma ikka olen? Mis jäi veel ütlemata? Vist oligi kõik.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kajar Lember!

Kajar Lember

Aitäh! Ma pean siin iseendaga tõsiseid läbirääkimisi, et uskuda selle paketi reaalsesse elluviimisesse Kreekas. Üks kolleeg EFSF-i arutelude ajal arvas ka, et Kreekasse võiks finantstoe asemel saata raamatupidajaid. Kui lugeda seda memorandumi teksti, siis tekib varsti samasugune tunne. Eesti riik on riigi finantsjuhtimise mõttes Euroopas selline hea, positiivne näide, me ka ise seda hästi palju afišeerime. Kas Kreeka on riigi tasandil sisuliselt huvi tundnud Eesti kärpekavade, meie nn krokodillide komisjoni töö vastu ja kas me oleme neile oma abi pakkunud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen proovinud mitte olla upsakas ja mitte poosetada. Kindlasti ei ole Eesti see, kelle peale Kreeka selles pingelises keskustelus mõtleb. Aga ma olen muidugi jahutanud neid avaldusi, et Kreeka on teinud rohkem kui keegi teine. Võib öelda, et Eesti on jätkuvalt teinud rohkem, kiiremini ja tõhusamalt ning saavutanud üsna kiiresti ka majanduskasvu. Kreeka olukord on erinev. Neil on ju majandus üles ehitatud võõrale rahale ja sellel baseeruvale sisenõudlusele. Igal juhul on nende kärbete mõju natuke teistsugune, aga aja jooksul ikka samasuunaline. Keegi ütles, see oli vist proua Tuus-Laul, et Kreeka majandus on vähem langenud. See on kindlasti terane tähelepanek. Võib karta, et see on veel liiga vähe langenud. Aga eks seda langust hoitakse siis võõra rahaga natuke üleval. Samas, kui seda võõrast raha tuleb hakata tagasi maksma, siis see pidurdab tulevast kasvu. Maitseasi, kas kiired otsused ja lühike valu või pikk piin, mis on praegu Kreekas ja mis on ühiskonnas tekitanud Eestiga võrreldes tegelikult väga suure pessimismi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Tänasel päeval, nagu ma aru saan, sõltub abipaketi käivitumine mingil määral kahe eurotsooni riigi parlamendist ehk Eesti ja Saksamaa parlamendist. Ma loodan, et ma olen õigesti aru saanud. Kuna aus demokraatia on suhteliselt ettenägematu protsess, siis on mul küsimus: kas on selgust selles, et kui üks nendest kahest riigist seda otsust näiteks ei tee, mis on siis see tagauks või milline on see stsenaarium, kuidas edasi käituda, või mis siis juhtub?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kui mõni riik ei anna oma heakskiitu, siis seda abiprogrammi ei tule ja siis on olukord muidugi erakordselt halb. Kollektiivselt seda plaani välja töötades on ikkagi panustatud sellele, et kõik tajuvad ühist vastutust, ja isegi sellele, et kõik Kreekas tajuksid seda, hoolimata kitsastest poliitilistest huvidest. Üldiselt on ühiskonnas, kus valitseb väga suur pessimism, see olukord teine, iseenda aitaminegi tundub neile olevat raske otsus. Esimene asi on see, et Kreeka ei suuda oma järgmist laenumakset ära teenindada, ta on ametlikult ja kontrollimatult maksejõuetu, tal ei ole raha, et maksta kinni elementaarseid kulutusi, tal ei jää maksmata mitte ainult laenumaksed, vaid ta ei suuda tasuda ka elementaarsete kulutuste eest ja olukord on täiesti uus. Probleemid on palju sügavamal. Meie suurim hirm on seotud selle nakkuse levikuga. Need tulemüürid nii kõrged ei ole, et eurotsooni liikmesriigi kontrollimatu pankrot ei kahjustaks sügavalt kogu Euroopa majandust, tööhõivet ja investeeringuid.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh! Härra minister! Põhiküsimus tänasel päeval on ilmselt selles, kas need garantiid ja nõuded lähevad Eesti puhul täitmisele. Lugesin eile reitinguagentuuri Fitch hinnangut sellele programmile ja julgen väita, et see läheb sajaprotsendiliselt täitmisele. Ma küsin, härra minister, mitmeprotsendiline on teie arvates tõenäosus, et Eestil tuleb see raha reaalselt välja käia.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Siin ei ole võimalik mingit protsenti määrata. Ma arvan, et sel rahal ei ole pääsu, see tuleb tagasi. Kui see tuleb tagasi ka 30 aasta pärast, siis see tuleb ikkagi tagasi, see tuleb intressiga tagasi ja me oleme põhilise kasu saanud Euroopa solidaarsusmehhanismis osalemise ja Euroopa majanduse stabiliseerimise kaudu. See on tegelikult egoistlik projekt. Kui me oleksime altruistid, siis me annaksime tagastamatut abi ja patsutaksime õlale, aga me oleme nõudlikud kreeditorid, kes nõuavad reforme, mida Kreeka ise iial ei teeks. Nii et siin ei ole vaba valikut, siin ei ole vahet, milline erakond on enamuses. Sõber Eiki ütles, et sotsiaaldemokraadid on praegu Kreeka valitsuses. Nendel, kes seal valitsuses on, ei ole ei sotsialistlikku, konservatiivset ega liberaalset nägu, nad on tehnilised täideviijad ja nõudmiste täitjad. Siin ei ole enam mingit parteimärki, võin teile kinnitada. Pole vahet. Võib-olla on erinev ajalooline süü, erinev ajalooline panus selles mõttes, kes kui kaua on valitsenud. Aga ei ole muud poliitilist suunda kui ratsionaalsuse kehtestamine ja kokkuhoid ning kõva dieet.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud proua juhataja! Hea minister! Kui vaadata viimastel nädalatel, ka päevadel toimunud presidendivalimiste debatte Prantsusmaal, siis üks teema, mis on üsna tugevalt kõne all olnud, on seesama Kreeka ja abipakett. Nendes debattides on kõlama jäänud mitmeid arvamusi, et võib-olla Euroopa on juba nii tugev, et lasta Kreekal minna. Juhul kui Sarkozy-Merkeli liin mureneb ja Prantsusmaal on muutused ees (seda peetakse siiski väga tõenäoliseks), siis mida te ennustate, kuidas sellisel juhul kogu selle finantsplaani tulevik muutub?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mul oleks keeruline ette näha, et praegune presidendivalimiste favoriit oleks kuidagi rohkem selle programmi vastane. Võib-olla olen midagi tähelepanuta jätnud, aga tundub, et laias laastus on sellest toetusest võimalik isegi üht-teist tagasi võtta. Prantslased on olnud palju entusiastlikumad nõustujad ja neil on pigem varu selle koha pealt Merkelini jõudmiseks või veel rohkem Schäubleni jõudmiseks. Ma ei usu, et presidendivalimised Prantsusmaal siin midagi muuta saaksid. Aga demokraatia oludes on eri riikide maksumaksjad loomulikult väga suur risk kogu Kreekale. Te ütlesite alguses õige asja. Ma võin kinnitada tunnet, et Kreeka pankroti mõjud ei ole enam nii hirmuäratavad. Kahjumid on suuresti arvesse võetud, aga need on ka edaspidi olulised ja kaaluvad üles selle ohvri, mis Kreekale raha laenamise näol on otsustatud teha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Deniss Boroditš, teine küsimus!

Deniss Boroditš

Aitäh! Hea minister! Kõik euroala ministrid on korduvalt rõhutanud, et Kreeka päästmisega tagatakse kõigepealt finantsstabiilsus ja kogu euroala usaldusväärsus. Samas, programmi edukaks elluviimiseks on väga suur roll pandud Kreekale: Kreeka eelarve tuleb viia tasakaalu ehk konkreetse memorandumi alusel tuleb teha kärpeid, viia läbi majandusreforme jne. Selle tagatis peaks olema programmi rakendamise tugev järelevalve: kui ei täida, siis raha ei saa. Samas me kõik teame, et ilma rahata läheb Kreeka euroalas – ma rõhutan, et just euroalas – pankrotti ehk järjekordselt kannatab kogu euroala stabiilsus. Siit minu küsimus: kui kaugele on nõus euroala riigid minema? Milline on plaan B? Kui Kreeka ei täida konkreetseid kohustusi, kas ta siis visatakse euroliidust välja, või jätkatakse igal juhul raha pumpamist Kreekasse, sest nakkuse kartus on liiga suur?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See, kui kaugele nad on nõus minema, on ju praegu kokkuleppes fikseeritud. Ma ei näe, et ükski pool oleks alt ära hüppamas. Maksumaksjate tüdimus on täiesti arusaadav. Kui lähtuda eri riikides tehtud avaliku arvamuse küsitlustest ja kui poliitikud loobuvad oma liidrirollist, siis, jah, lõpeks see abistamine, ma arvan, üsna ruttu. Aga poliitikutel ongi kohustus kanda seda vastutust vastavalt oma mandaadile ning informatsioonile ja teadmistele, mis neil olemas on. Tuleb teha ka otsuseid, mis valimistel tingimata hääli ei too. Ma ei tea, kas ma teie küsimusele vastasin, aga nii ma sellest aru sain või nii see mulle meelde jäi. Liiga palju on neid küsimusi, ei jõua sissejuhatuse ja küsimuse vahel vahet teha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Sven Mikser, teine küsimus!

Sven Mikser

Aitäh! Austatud minister! Ütlesite vastuses ühele varasemale küsimusele, et seda, mida Kreeka valitsus praegu teeb kärbete läbiviimisel, sotsiaaldemokraadid ei teeks, jättes mugavalt tähelepanuta, et sotsiaaldemokraadid on selle koalitsiooni kõige suurem partner. Viitasite muidugi õigesti, et praegused suuremad erakonnad, nii Papandréou sotsiaaldemokraadid kui ka Samarase paremtsentristid on andnud Euroopale lubadusi, et nendest põhimõtetest peetakse ka pärast valimisi kinni. Samal ajal on teada, et kumbki partei ei esine avaliku arvamuse küsitlustes eriti tugevalt. Te ütlesitegi, et nagu Eestis ei pälvi suurt avalikku armastust nende sammude eest, nii ka Kreekas mitte. Kas ja milliseid garantiisid ning kuidas on ette nähtud puhuks, kui valimistel peaksid olema piisavalt edukad need praegu tõusvad parteid poliitikamaastiku mõlemal serval?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh viisaka küsimuse eest! Ma mõtlesin, et me jäämegi siin vastastikku sõnu pilduma. Aga ikkagi teen korrektsiooni. Te olite ilmselt saalist ära. Ma ütlesin, et, jah, Kreeka sotsiaaldemokraadid vabatahtlikult sellist asja ei teeks, nad teevad seda surmahirmus ja neil ei ole valikut. Ütlesin ka seda, et Kreeka sotsiaaldemokraatidel ei ole enam ühtegi poliitilist eraldusmärki. Nad on päästjad, neid kannustab valikute puudus ja neid valikuid nad ise ei oleks teinud. See on päris selge. Tagajärg on ka see, mida te lisasite, et arvamusküsitlustes ei lähe neil seetõttu hästi. See risk on olemas. Mõlemad suured erakonnad, nii Néa Dimokratía kui ka Pasok, on maksnud ränka poliitilist hinda. Teiselt poolt jällegi on ka Kreeka ühiskonnas, ütleme, nähtav ellujäämise instinkt ja kaks kolmandikku inimestest toetab seda majanduspaketti. Kui küsida mitte erakondade, vaid majanduspaketi kohta, siis selgub, et kaks kolmandikku toetab seda ja veel suurem on toetus eurotsooni jäämisele. Riskid on. Riskidest räägitakse ka rahandusministrite hulgas. Ajakirjandusse on lekkinud jutt sellest – me tegelikult ei tahtnud, et avalikult arutataks –, et Kreekale on soovitatud valimised edasi lükata, et selles segaduses ei pääseks võimule äärmuslased. Ka sellest on juttu olnud. Aga on olnud ka selget soovi mitte avaldada mingit otsest survet poliitilistele otsustele, milleks ju valimiste väljakuulutamine on. Kõik teavad, et esimene riskikoht on Kreeka valimised. Seetõttu on võetud suurematelt erakondadelt allkirjad, väikestega ei olegi midagi teha. Kreeka erakondi jaotatakse nende laudade taga, kus ma nõu pidamas käin, Euroopa-meelseteks ja nendeks, kellega ei olegi võimalik kokku leppida, kes ei ole sellest huvitatud, kes vastandavad ennast Euroopale, üldse kogu kapitalismile. Niipalju nendel paaril erakonnal siiski ideoloogilist nägu on, et ühed on Euroopa-meelsed, teistele on oluline nemad ise. Aga jah, riskide maandamiseks on järelevalve. Raha kasutamiseks on loodud eriarve, st ülekannete eel tuleb teha alati põhjalik aruanne, analüüs, kas järgmine ülekanne tuleb või mitte. Kreekal ei ole võimalik Euroopas toimida, kui ta võlgadele lihtsalt vilistab. Kreeka on Euroopaga nii tugevasti seotud. Ma ei näe, et Kreekal seda valikut oleks, ütlen ausalt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid!

Juku-Kalle Raid

Aitäh! Küsimus sulle, Jürgen. Miks me peaksime kinni maksma sotsialistide lollusi? Unustame korraks ära, et sa oled minister. Palun anna hinnang, kas sinu arust on tegemist sotsialismi või kapitalismi kriisiga!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh, Juku, selle küsimuse eest! Aga ma kardan, et kui sa niimoodi küsid, siis üks saalipool heitub ja hakkab meid ühiselt süüdistama ülbuses ja tülinorimises. Mina olen küll püüdnud siin vahet teha. Kindlasti on tegemist sotsialismi kriisiga. See on üks tüüpiline näide selle kohta, kus riik on pidevalt sisendanud oma kodanikele, et ta on kõikvõimas, aga kodanik on väeti, ning riik on loonud kodanikele garantiisid, mida ta ei jõua iialgi kinni maksta, ja ta on teinud seda loomulikult võõra rahaga. Nii et tegemist on kas sotsialismi (või muu sarnase kõlaga sõna) kriisiga või, ütleme, hoolekanderiigi kriisiga. Aga sarnaseid nähte on ju Euroopas üsna palju. Mul on hea meel esineda just Eesti valitsuse ja Eesti parlamendi nimel. Meil on endiselt võimalus suuri vigu vältida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urve Palo, teine küsimus!

Urve Palo

Lugupeetud minister! See tendents, et te peate ennast jumalaks, tekitab väga muret. Uskuge mind, teil ei ole informatsiooni selle kohta, milline on olnud minu elu parim otsus, te ei tea seda, seda ei ole teil võimalik kuidagi teada, aga te ometi väitsite, et te teate, milline on olnud siiani minu elu parim otsus. See tekitab tõesti muret. Aga kuna te ei vastanud ennist minu küsimusele, siis ma küsin uuesti. Öelge, palun, miks valitsus, kes usub, et turg paneb kõik paika, tugevam jääb ellu ja nõrgem ei peagi ellu jääma, viljeleb Eestis ühesugust poliitikat, solidaarsusest ei ole juttu, abipakettidest ei ole juttu, aga Eestist väljapoole viljeleb teistsugust poliitikat. Miks selline kahepalgelisus? Millest see tuleb?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on lihtsalt siiralt kahju. Te oleksite võinud ikkagi läbi mõelda, kuidas te küsimuse sõnastate ja mida te väidate. Eesti on oma otsustes olnud ratsionaalne. Ratsionaalsuse osa on ka solidaarsus. Küsimus on lihtsalt solidaarsuse suunamises. Meie suuname oma solidaarsust eelkõige nendele, kes seda tegelikult vajavad, mitte nendele, kes võiksid jääda selle peale asjata lootma. Mis Kreekasse puutub, siis ma olen korduvalt öelnud, et ega me kerge südamega seda valikut ei tee, aga kergemaks teeb meie südame see, et me ise oleme palju optimistlikumas olukorras ega tee isiklikult arvestatavat ohvrit. Meie, st selle eelnõu ettevalmistajad, selle programmi üle vaielnud, ei arva, et Kreekast raha tagasi ei tule. Me teame täpselt, et rahanduslikult ei löö see meile mingit ravimatut haava. Jooksvad kulud peame endiselt vaos hoidma, aga selleks projektiks on meil n-ö ühekordset reserviraha kõrvale pandud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Vaadates seda memorandumit, ma näen, et päris paljude meetmete ja tegevuste juurde on kirjutatud tähtajad, mis peab selleks või teiseks ajaks tehtud olema. Päris palju on näha veebruari, märtsi ja aprilli. See tähendab, et tegelikult peavad mingisugused tegevused olema juba teoksil või lõppfaasis. Ma teen lahti lehekülje 7, kus on kirjas, et uue andmekeskuse riistvara tuleb paika seada ja tööle panna 2012. aasta märtsi lõpuks. See tähendab, et peab olema juba mingisugune riigihange tehtud jne. Ma loodan, et nad ostavad neid asju riigihankega. Kas teil on selle kohta infot? Kas mingisugused tegevused juba käivad või alustab Kreeka kõikide nende tegevustega alles siis, kui allkirjad on paberil all?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ka mina teen nendest tähtaegadest järelduse, et need tegevused on juba käimas. Mingit kahtlust ei ole mul selles, et Kreeka riik toimib ka enne neid kriitilisi hääletusi. Kahtlemata on Kreeka elus riik. Abiprogramm algas ju kevadel 2010. See, kuidas nad täpselt kajastavad lähiaja sündmusi, võib olla erinev, aga nad tahavad kindlasti need kõik ära kajastada, ka need, mis on varasemate otsuste põhjal juba töös ja realiseeruvad lähiajal. Selles ei ole kahtlust. Eesti pakutav tehniline abi näitab, et e-riigi ja maksude teemal on abi juba vastu võetud. Ma tean selliseid fakte konkreetselt küll vähe, aga need sammud tunduvad olevat juba astumisel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma tänan teid asjaliku vastuse eest minu eelmisele küsimusele Kreeka võlakoorma kohta! Nüüd ma küsin sama Eesti kohta, sest ka siin on avaldatud erinevaid arve. Tahaksin teilt asjakohast informatsiooni saada. Nimelt, milline on Eesti riigi praegune võlakoormus ja milline on Eesti erasektori võlakoormus protsentides SKT-st?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See küsimus erasektori kohta on natukene kehval hetkel esitatud. Eesti riigi võlakoormus on pisut üle 5% ja see on olnud viimasel ajal languses. Erasektori kohta ütlen, et erasektori laenukoormus suhtes SKT-sse paigutub tagasihoidlike keskmiste hulka. Me seisame üsna kindlalt. Kindlasti on era- ja riigivõla suhe selgelt eravõla kahjuks, st erasektoril on rohkem võlgu, aga kui me võrdleme teiste riikidega, siis on Eesti Euroopas päris keskel. Neid graafikuid ma vaatasin veel sel nädalal, aga protsente ma kardan praegu öelda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Teatavasti ei ole Kreeka valitsus kõiki varasemaid kokkuleppeid ja lubadusi täitnud ning see suurendab võimalust, et nad ei tee seda selgi korral. Kreekale tehakse väljamakseid osade kaupa ning on ka võimalik, et väljamaksete tegemine mingis etapis peatatakse. Milline on see otsustusmehhanism ja mis organ selle võimaliku peatamise otsustab? Kas see on Euroopa Komisjon, nn troika või keegi kolmas või neljas?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Asjalik küsimus. Mehhanism käib rahandusministri kaudu. Rahandusminister annab loomulikult aru Riigikogule. See käib operatiivselt Euroopa Liidu asjade komisjoni ja valitsuse kaudu. Voli see abi peatada on rahandusministritel, aga nad ei ole muidugi sõltumatud figuurid. Nad on väga huvitatud sellest, et see, mis nad on oma parlamendile öelnud, peaks vett.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Rainer Vakra

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Kuulan seda arutelu ja mul tekib paratamatult küsimus, kas te mitteametlikel kohtumistel, näiteks õhtul teetassi või minu poolest punase veini klaasi taga olete teiste rahandusministritega arutanud lisaks Kreeka abipaketile Kreeka võimalikku eurotsoonist lahkumist, mis tegelikult looks neile võimaluse oma valuuta devalveerida?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ega rahandusministrid mitteametlikult ei kohtu, meil ei ole selleks aega. Me tuleme lennukilt, istume kokku, enamasti jõuame hilisõhtul hotelli ja hommikul jätkame ning kiirustame siis lennukile. Vahepause ja mitteametlikke jutuajamisi peaaegu ei ole. Aga nendel üksikutel juhtudel, kui me mitteametlikult kokku oleme saanud, on muidugi olnud hääli, kes on rohkem kirunud ja leidnud, et Kreeka vajaks rängemat kohanemist ehk mitte vägisi majanduse elavdamist, mida ka siin on pakutud. Ma kaldun pooldama seda tiiba, kes arvab, et Kreeka vajaks rängemat kohanemist, aga ma kaitsen siin kollektiivselt ja väga raskelt väljatöötatud kokkulepet, ma esindan Euroopa otsuseid ja ettepanekuid.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kajar Lember, teine küsimus!

Kajar Lember

Aitäh, juhataja! Hea minister! Te ennist ütlesite, et Kreeka sotsiaaldemokraadid on sunnitud surmahirmu ja vist alalhoiuinstinkti tõttu seda paketti, st enda siseriiklikku kärpekava toetama. Kas Eesti Riigikogu liikmed peaksid olema surmahirmul ja alalhoiuinstinktist haaratud, et selle toetuseks rohelist nuppu vajutada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kindlasti ei peaks Eesti Riigikogu liikmed surmahirmu tundma. Surmast rääkides ma tsiteerisingi Kreeka enda sõnakasutust, nii on Kreeka meedias öeldud. Aga me peaksime kartma küll ja olema kindlad, et tagasilöök eksporditurgude investeeringute kaudu oleks Eestis väga tuntav. See, mida eestlased peaksid tundma, peaksid siin parlamendis tundma – nad peaksid tundma ennast eurooplastena. Olles siiani põhiliselt Euroopast saaja, tagastamatu abi saaja osas, on meil praegu Euroopa tulevase tagastamatu abi summade üle vaieldes hea võimalus näidata ennast ka andjana, isegi kui saaja on olnud üleannetu. Olgem suuremeelsed ja defineerigem ennast siis Euroopa-meelseteks, nii nagu Kreeka parlamendi enamust üsna rahvusvaheliselt praegu defineeritakse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aadu Must, teine küsimus!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Euroopa solidaarsuses, millest te väga kenasti räägite, osalevad riigid vastavalt oma majanduslikule kandevõimele. Riikide rikkus ja majanduslik kandevõime on ju erinevad. Erinevad on ka riikide püüdlused ennast halvemana või paremana või veel paremana eksponeerida. Mind huvitab üks hästi lihtne printsiip: kas on nii, et need riigid, kes suudavad enda majanduslikke edusamme tegelikust mõneti suuremana eksponeerida, saavad täna menetletavas abipaketis osaleda ka suurema panusega kui need, kes oma andmeid ei ilusta?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma võin küll käsi südamel öelda, et mingit massiivset andmete ilustamist Euroopa statistikas enam ei eksisteeri. See on minevik. See on muutunud nii tundlikuks teemaks, et isegi mul on olnud paar väga haavavat kogemust, kuidas selles on kaheldud. Kui meil oli arutusel statistikaseadus, siis vaatamata minu ponnistustele kõik, ütleme, grammatilised riskid kõrvaldada, leiti siiski võimalus saata Euroopasse sõnum, justkui me tahaksime Statistikaametit kuidagi sisuliselt allutada. See on, muide, üks minu suur pettumus, et Eestis nii tehti. Ma ei ole iialgi pinninud Statistikaametist isegi enneaegu andmeid välja. See on nii tundlik teema Euroopas! Statistika ei ole vale kolmas liik, Euroopas kindlasti mitte, teda tuleb lihtsalt osata tõlgendada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Euroopa solidaarsus on minule isiklikult sümpaatne ja eurotsooni riikide ühised pingutused väärivad ilmselgelt tunnustamist. Teisalt ei olda Euroopas solidaarsed kõikides küsimustes, Eestile tehakse näiteks selget ülekohut põllumajanduse otsetoetuste osas, aga see selleks. Hea minister, kas te võite kindel olla, et see memorandumi kavand täidab oma eesmärki, et Kreeka saab hakkama?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Minu kindlus seisneb ikkagi selles, et on loodud süsteem, kus me ise osaleme. Me ei saa ju enda tööski olla kindlad, aga me teame, et selleks tööks on tingimused loodud. Mis puudutab Euroopa solidaarsust, siis kas või tänagi arutasime valitsuses, kuidas seda meie huvide seisukohast suurendada. Kõlab naljakalt. Meie huvides on suurem solidaarsus põllumajandustoetuste osas, mis seal salata. Kuidas me selle saavutame? Isegi siin tuleb olla retoorikaga ettevaatlik, sai neid pabereid niimoodi sõnastatud, et me ei paistaks kitsastes huvides tegutsejana.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marianne Mikko!

Marianne Mikko

Suur tänu! Härra minister, ma olen siin, tere!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kuidas ma võiks seda mitte teada!

Marianne Mikko

Kuulasin teie ja Juku-Kalle Raidi ideoloogilist turteltuvide mesijuttu, mille mõte oli solvata minu poliitilist perekonda. Rahandusminister, kelleks te end õigupoolest peate, kas uuskonservatiiviks või liberaaliks? Ja edasi: missugust ideoloogiat silmas pidades te langetasite Eesti Vabariigi jaoks üliolulise kohustava otsuse aidata Kreekat?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt, ma pigem mahendasin Juku-Kalle üsna toorest sõnastust. Nii oli. Näitasin pigem välja kahetsust, et see võib teid haavata. Aga tema rääkis ju sotsialismist, ta ei rääkinud sotsiaaldemokraatiast ja ega minagi ei võtnud seda sõna suhu, nii et ärge asetage ennast haavatava rolli. Millele toetudes ma langetasin otsuse? Ma ei ole ju isiklikult otsuseid langetanud. Ma olen toetunud valitsuse antud volitustele ja ma olen toetunud ka siin Riigikogus toimunud minu arust üsna sõbralikele aruteludele EFSF-i teemal, mis ju selle üldise raami praegu annavad ja mis kohustasid ka selle memorandumiga siia tulema. Sotsiaaldemokraatidele ütlen, et kui sõber Svenil jäi mulje, nagu ma oleksin neid rünnanud, siis mina, vastupidi, tundsin heameelt, et tagasi on vanad ajad, kus saab rääkida Euroopa-meelsest osast Eesti parlamendis. Mul ei olnud vähimatki soovi rünnata sotsiaaldemokraate. On hetki, kus ma olen teiega ühel meelel, ja euroopalikkuse mõttes olen olnud ühel meelel. Ma ei ole volitusi ületanud ja ma ei ole ka nii rumal, et ma ei teaks, et parlament hääletab selle memorandumi teemal ja tal on ühena 17-st vetoõigus. Ma võin lihtsalt juhtida teie tähelepanu sellele, et kui Eesti parlamendis vajalikke hääli kokku ei tule, siis on üsna selge, et me oleme ainus, kes otsustab teisiti, mitte Kreeka toetamise kasuks. Ma tõesti arvasin, et meie sügisene arutelu oli viljakas ja erimeelsused olid ainult selles osas, kuidas tegutseda, millised võimalused on selleks juba seadustes olemas. Mina väidan, et seadustes olevad võimalused on piisavad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme siin kogu aeg rääkinud, et peaksime tegelema Kreekast alanud tulekahjuga ja seda tulekahju kustutama. Me oleme ladunud tulemüüri, et see nakkus ei leviks. Samas me teame, et on olnud ka väga head profülaktilised vahendid. See profülaktiline vahend on olnud nimelt Euroopas kehtiv stabiilsuse ja kasvu pakt, mille järgi kõik liikmesriigid oleksid pidanud elama. Millegipärast ei järgitud seda pakti, nõrgendati kõiki nõudmisi ja jõuti selleni, et Kreeka on maksujõuetu ja ka teistel liikmesriikidel on väga suured võlad. Nüüd on koostatud uus memorandum, uued kokkulepped liikmesriikide ja eriti just Kreeka jaoks, täitmaks kõiki neid nõudeid. Kus peitub seekord libastumisoht, nii et memorandumit ei täideta ja asi läheb veelgi hullemaks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Libastumisoht peitub äärmuslike vaadete demokraatlikus võimulepääsemises või saamatuses, mujal seda ohtu ei ole. Mis puudutab stabiilsuse ja kasvu pakti, siis ma ei tea, kui palju tegid minu eelkäijad, aga mina tegin küll seda portfellisanga haarates Eesti eri paigus ja eri foorumitel päris palju selgitustööd teemal, kuidas seda tõepoolest ei ole täidetud. Ma võin isegi öelda, et ma hankisin sellega alibi, keegi ei saa väita, et ma eurotsooni astumist propageerides poleks hoiatanud, et Euroopa riikide rahandused on probleemide käes. Aga ma muidugi ei teadnud oodata nii järske muutusi, nagu kohati on olnud. 2009. aastal ei olnud veel võlakriisi näha, oli näha ainult rahanduste kriis.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te rääkisite minu eelmisele küsimusele vastates, kuidas info jõuab liikmesriikide parlamentidesse, see käib siis ministri ja ELAK-i kaudu. Ma täpsustan natuke oma eelmist küsimust. Kui Kreeka ei täida memorandumis kokkulepitut, siis milline on see otsustusmehhanism, milline organ Euroopa Liidu tasandil otsustab võimaliku Kreekale mõeldud maksete peatamise?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma väidan, et väga lühidalt öeldes on see eurogrupp, st ministrite kogu eurotsoonis.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Ühes vastuses te mainisite, et nii mitmedki Euroopa kolleegid on tunnistanud, et Kreeka vääriks veelgi karmimat kohtlemist. Kas te ütleksite, milliste riikide esindajad niimoodi arvavad?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Küsimus oli ju kuluaarivestlustes. Ma võin öelda, et ühe väga traditsiooniliselt sotsialistlikuks peetava riigi rahandusminister oli see, kellelt ma seda viimati väga reljeefselt kuulsin. Aga ega me seda nüüd pidevalt ka ei aruta. Peaaegu kõigil riikidel on võrreldavad probleemid, liigsed võlad, liigsed võla teenindamise kulud, väga palju sundseise, väga palju samasuunalisi reforme tegemisel. Ütleme siis, et seal ei pühenduta Kreeka kirumisele, vaid muretsetakse, kuidas ise hakkama saada, mitte ei osatata kedagi.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, proua eesistuja! Härra minister! Kui oluline on selle otsuse langetamisel arvestada rahva enamuse arvamust? Või ei ole sellel mingit tähtsust?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mina olen alati uhke valitsuste ja parlamentide üle, kes suudavad ennast avalikust arvamusest distantseerida juhtudel, kus nende teadmised ja südametunnistus dikteerivad teistsuguseid otsuseid, kes ei lohise avaliku arvamuse järel, vaid püüavad oma eelistusi selgelt põhjendada. Selleks on neile antud mandaat. Mina näen sellises avaliku arvamuse järel lohisevas poliitikas lihtsalt omakasupüüdlikkust. Parlamendid, valitsused peavad mingis mõttes olema liidrid, aga loomulikult peavad nad ka olema selges kontaktis avaliku sektoriga ja pikalt neile võimalust sellest kõrvale hoida ju ei anta, kui valijal ei ole tõelist usaldust nende professionaalsuse ja südametunnistuse suhtes. Nii et mingit protsenti siin ei ole. Minu arust tuleb meie ametites välja teenida usaldus ja olla professionaalsed. Sel juhul on ka valijad võimelised möönma, et on keegi, kes konkreetses asjas on nendest targem ja kellele võib mandaadi anda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid, teine küsimus!

Juku-Kalle Raid

Jürgen, mul on tunne, et me täpselt ikkagi vist ei jaga praegu, mis tähendab mõiste "solidaarsus". Iseenesest peaks see tähendama seda, et tugevam toetab nõrgemat. Me oleme küll üks Euroopa kultuuriruum, aga ometigi on elatustase Euroopa eri kohtades erinev ja meie saame lähtuda oma elatustasemest. Mul on selline tunne, et praegu on tegemist sellega, et suur Peeter sööb puhtast solidaarsusest ära väikese Peetri leiva koos leivakotiga. Jürgen, mul on küsimus mitte sulle kui ministrile, vaid kui inimesele: ütle, kas see kõik, mis praegu toimub, on eetiline, et me toetame seda, arvestades Eesti kodanikkonda?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mind ei lasta siia pulti inimesena ja ministreid inimeseks ei peeta ka – mis inimene see on, poliitik ju. Aga kui te ikkagi tahate, et mu sisetunne stenogrammi satuks, siis mina tõlgendan seda ikkagi solidaarsusena Euroopa ja ka eurotsooni kui süsteemi suhtes, mitte konkreetse üleannetu suhtes. Konkreetse üleannetu suhtes on mul teatav kaastunne ja väga tugev kriitiline meel. Aga ma arvan, et koos väljatöötatud otsused, millest paremaid ma ei tea olevat, on need, millega tasuks kaasa minna, ja siis ei ole väga suurt vahet, kas see, kes on hädas, on meist jõukam või vaesem. Mulle tegelikult meeldib ja minu arust on päris hea looming tuua üks teelt hälbinud riik teele tagasi. Riike reformida on väga eetiline. Kreeka kohta võib öelda, et suured palgad ja sotsiaalkulud, aga samas reformimatus, ja me peame siis korrigeerima seda nende eluolu. Kui vaadata nende olematut majanduskasvu, tumedat tulevikku, kõrget hinnataset, nõrka konkurentsi, siis võib öelda, et ei ela need kreeklased meist paremini midagi. Nende meeleolu on must, nende südametunnistus piinab, nad on tigedad, nad otsivad süüdlasi. Ma arvan, et meie emotsionaalne seisund on ikkagi palju suurem rikkus kui nende mõnevõrra suurema ostujõuga palk.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Leinatamm!

Tarmo Leinatamm

Aitäh! Lugupeetud minister! Ütleme, et täna saab valitsus Riigikogult nõusoleku see memorandum heaks kiita, aga ühel päeval selgub, et Kreeka ei täida ikkagi neid nõudmisi, ja abiandmine otsustatakse peatada. Kas siis tuleb hea rahandusminister Riigikogu ette palvega, et peatame selle otsuse, või sa võtad otsuse vastu Brüsselis ja seega ignoreerid Riigikogu otsust, millega me oleme andnud loa ja soovime Kreekat aidata? Milline see mehhanism on juhul, kui tõesti on vaja abistamine peatada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei oleks nii tugevat toetust Kreekale teie suust küll oodanud. Aga mehhanism on ikkagi niisugune, et ma olen aruandekohustuslane valitsuse ja parlamendi ees (parlamendile annan regulaarselt aru Euroopa asjade komisjoni kaudu). Ma ei ole vaba radikaal. Aga ma olen, jah, see, kes peab oma otsuse seal laua taga välja ütlema. Seda on muidugi raske prognoosida, mis hetkel n-ö juhe välja tõmmatakse, kas selleks on vajadust. Tehakse kõik, et seda vajadust ei tekiks.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Peeter Võsa

Aitäh, proua eesistuja! Härra minister! Jätkan oma eelmist küsimust. Selle otsuse langetamisel oleks rahva enamuse soovidega arvestamine väär. Nii et poliitikud ei ole valitud siia rahva enamuse tahet teostama, kas ma saan õigesti aru?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Poliitikud on valitud siia teostama oma mandaati. Poliitikud ei ole kohustatud lohisema avaliku arvamuse küsitluste järel, vaid peavad tegutsema oma teadmiste ja südametunnistuse järgi. Ja seda teadmist ja südametunnistust peavad nad näitama valijale nii valimiste ajal kui ka jooksvalt. Nii ongi! Me peamegi tegema otsuseid sisemise tunde järgi ja mitte hoidma oma nahka, mõeldes, mis on populaarsem ja mis tundub efektsem. Enamik inimesi ei tea tegelikult Kreeka olukorrast ega riskidest kuigi palju, ja nii on enamiku küsimustega, mida me siin arutame. Nii et see on selline suhteliselt raskesti kirjeldatav üldine mõju, mis avalikul arvamusel peab meile olema. Me ei tohi loomulikult seada eesmärgiks avalikule arvamusele vastanduda, küll aga võiksime olla niivõrd ohvrimeelsed iseenda suhtes, et me julgeme avalikku arvamust kujundada, põhjendades oma otsuseid ja võttes isiklikke riske, mis seal salata. Iga kord, kui me hälbime avalikust arvamusest oma südametunnistuse järgi, me võtame isikliku riski ja see annab meile õigustuse.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Raivo Järvi!

Raivo Järvi

Suur tänu! Päris debati alguses sa mainisid ka julgeolekuriske. Kui vaadata Kreeka ajalugu, siis 19. sajandil on olnud kolm säärast pankrotilaadset episoodi, ja kui mälu mind ei peta, siis midagi sarnast tõi 1960. aastatel võimule mustad kolonelid. Kui säärane stsenaarium peaks rakenduma ja sisuliselt Kreeka n-ö vilistab muu Euroopa Liidu peale, kas siis ei juhtu, et meie kanda jäävad kõik need võlakirjad ja intressid, mis oleks tunduvalt õõvastavam stsenaarium?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei tea nüüd, et need võlakirjad võiksid meie kanda jääda. 1960. aastad olid aga ka Euroopas tänases mõistes suhteliselt barbaarne aeg. Kujutada praegu ette huntat, kujutada ette kaost mõnes Euroopa riigis oleks erakordselt keeruline. See on tõesti olnud Euroopa tipp-poliitikutele üks tugev motivaator, ei taheta mõelda sellele võimalusele, et sellel mitte väga suurel demokraatia saarel maailmas pöörduks ajalugu tagasi. See on kindlasti üks põhjus. On hulk egoistlikke kaalutlusi, miks abiprogramme koostatakse – isiklik majanduslik kasum, riikide majanduslik kasum –, aga on ka selliseid euroopalikke, demokraatlikke kaalutlusi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Tõepoolest, nii nagu eelmise küsimuse puhulgi on arutelud paljus läinud selle peale, kui tugev on Euroopa andmaks Kreekat vabaks, või täpsemalt öeldes, kui valmis ollakse tunnistama, et Kreeka ei sobi eurotsooni. Teine debatt on olnud selle ümber, mida see kaasa tooks, kui Kreeka sealt välja lükataks, millised võimud võivad sellisel juhul kokku saada, mis põhjustel ja kuidas valimised võita. Mu küsimus oleks selle peale aga niisugune. Üks debattidest, mida vähemalt ingliskeelsetes lehtedes ja eriti Ameerika väljaannetes on kajastatud, on see, et tegelikult läheb Euroopa appi oma paarile suurpangale. Mida te ütlete selgituseks, keda me siis toetame, kas Kreekat või suuri Saksa pankasid?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Käsi südamel, ma ei arva, et me päästaksime Saksa pankasid. Tegelikult on erakordselt võigas, teades neid kaalutlusi, ütleme siis, suletud uste tagant, kuidas sakslasi on kujutatud mingite ajalooliste sümbolitega, kuidas neid süüdistatakse ja rünnatakse ka selles riigis, kes tegelikult sõltub nende suuremeelsusest. Saksa rahvas, jätame selle sõna "rahvas" mainimata, avalik arvamus ei ole Kreeka suhtes ka positiivne. Saksa poliitikud muretsevad väga selle pärast, et nendele saab osaks ajalooline süü Kreeka hätta jätmises.
Ma ei tea, mul jäi vist küsimus vastamata, ma alustasin, aga ... Kas me toetame pankasid? Minu teadmist mööda on Saksa pangad Kreeka võlakirjade kahjud minimeerinud, kui Saksamaa tahaks päästa oma panku, siis talle oleks see odavam. Pigem on Saksamaa praegu suuremeelne. Neelab alla selle häbistamise ja ebaõigluse, mis talle Kreekas osaks saab, ja üritab anda Kreekale võimalust. Me anname Kreekale võimaluse. See on see, mida me praegu teeme või teha üritame.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Igor Gräzin

Hea minister! Ma loen seda memorandumit ja siin on väga palju väga häid asju. Ma tahan juhtida tähelepanu ühele meeldivale momendile, aga ma ei ole kindel, kas ma märkasin õigesti. Siin on öeldud: "Allkirjastatud Brüsselis kolmes eksemplaris inglise keeles." Ütle, palun, kas rahandusministritel on lõpuks õnnestunud panna piir prantsuse keele ülemäärasele ja kontrollimatule vohamisele Euroopa Liidu institutsioonides? Et lõppkokkuvõttes me oleme jõudnud välja õige keeleni? Juhul kui nii, siis see on saavutus!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Minu jaoks on eesti keel kõige õigem ja ma ei kurjustaks prantslaste puhul liiga, kui nad ka enda keelest peavad. Vahel on see olnud tüütu, kui prantslane selgelt ingliskeelsele seltskonnale hakkab pidama prantsuskeelset kõnet, ja isekas. Enamik ministreid seda ei tee. Ma võin öelda ausalt, et rahandusministrite hulgas on meeldiv üllatus, Christine Lagarde oli rõhutatult ingliskeelne, kui ta vääratas, siis ta parandas ennast. Samas teevad prantslastele kummardusi õige mitme riigi esindajad, näiteks Luksemburgi ja Belgia ministrid, ka kreeklastel on seda juhtunud. Pigem ollakse aga vastastikku lugupidavad ja domineeriv lugupidamise viis on rääkida keeles, mida seal laua taga kõik mõistavad. Ma ei saa väita, et Ecofinil kõik inglise keelt mõistavad, aga seal laua taga, jah, räägitakse. Ja see on positiivne, hea tunne, kui sa kuuled prantsuse rahandusministrit vabatahtlikult inglise keeles rääkimas. See on lihtsalt suuremeelne. Uus rahandusminister nii ingliskeelne küll ei ole, aga siiski.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Tarmo Leinatamm

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teadupärast on menetlemisprotseduurid Euroopas erinevad, osas riikides on see valitsuse pärusmaa, osas parlamendi pärusmaa. Milline on sinu seisukoht? Kumb on õigem, kas see temaatika peaks olema valitsuse pärusmaa või parlamendi pärusmaa?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma arvan, et arutamiseks on see igal juhul parlamendi pärusmaa. Põhilise töö teeb ära erialakomisjon, kes saab iga nädal informatsiooni. Suures saalis on asjalikkus teinekord kõikuv, vahel tehakse esinejale liiga, vahel kaotab esineja närvi. Otsustamisel võiks aga rõhk olla pigem professionaalsetel organisatsioonidel ja täitevvõimul, oleks parlamentaarne kontroll, mitte niivõrd parlamentaarne otsustamine. Erialakomisjon on see, kust see protsess peaks läbi käima, sellega on kõik hästi, aga suurest saalist mitte pidevalt. IMF-i puhul me ju ei nõua sellist asja.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kreeka kohustub vahendite kasutuselevõtuks ellu viima teatud eelmeetmed. Milline on nende eelmeetmete seis, kas on reaalne neid vastavalt plaanidele ellu viia?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kontroll on reaalne, 1. märtsil korraldatakse eraldi eurogrupi kohtumine, kus see vaadatakse üle. Kohustused on võetud, lubadused on antud, allkirjad antud. Oleks küll üsna jahmatav, kui läheks teisiti. Tähtajad on väga lühikesed.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Jaan Õunapuu, teine küsimus!

Jaan Õunapuu

Aitäh! Hea minister! Kui lugeda ettevõtluskeskkonna parandamisele suunatud reformimeetmete paketti, siis võib leida üllatavaid pärle. Näiteks tunnistatakse kehtetuks seadus, mis keelab müüa kaupa soetusmaksumusest madalama hinnaga, või nähakse ette lasta täiesti vabaks bensiinijaamade lahtiolekuajad. Aga see selleks. Tegelikult tahtsin küsida teemal, mis puudutab struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kasutusmäärasid ja raha kasutamise tähtaegu. Siin on öeldud, et viia lõpule lõpetamata projektid, mis on kantud 2000.–2006. aasta rakenduskava sulgemisdokumentidesse. Samamoodi on ühtekuuluvusfondiga. Kas Kreekale on tehtud mingisugused erandid? Meil on ju võimalik kasutada raha kaks aastat peale perioodi lõppu. Praegu on aasta 2012 ja kreeklased võivad ikka veel seda raha kasutada. Kas te oskate seda seletada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Seda detaili ma ei oska kommenteerida. Programmiriikidele on aga soodustusi tehtud ja näiteks kaasfinantseerimise määr võib neil olla ka 5%. Siin on otsitud kivist välja pigistatud kergendusi ikka igalt poolt nii palju kui võimalik. Ma ei välista, et siin on tegemist sellega.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Aitäh, proua juhataja! Austatud rahandusminister! Mina olen solidaarsuse poolt, mida Eestis, tõsi küll, vähe näha on. Kui võrrelda Euroopa Liitu perekonnaga, siis peaks ka Eesti riigina käituma nii, et hättasattunuid aidatakse. Kui aga vaadata olukorda peale kärpeid, siis Kreeka töötu elab ka homme paremini kui Eesti töötu täna. Aga see oli pigem kommentaar. Mu küsimus on, et kas Eesti valitsus on järsku rahvale liialt vähe selgitanud ja olnud rahvast väga kaugel, et on ka sellised vastupidised arvamused. Võib-olla peaks selgitama, mida tähendab üks variant, kui seda paketti toetatakse, ja mida tähendab see, kui ei toetata? Rahvas kuulab neid kõnepuldist peetud kõnesid, päriselus on olukord aga hoopis teine.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Eks see ole meie raske ülesanne – seletada. Mulle endale tundub, et ma olen selle teema küljes kaks aastat olnud, kogu aeg räägin. Samas ma tean, et ma ei leia teed enamiku inimesteni ja ammugi mitte nende südamesse. Mul on pigem tunne, et ma tundun totakas. Ma räägin mingisuguse riigi abistamisest, kes on teinud kõik asjad tagurpidi, võrreldes sellega, mida mina olen teinud. Nii et me ikkagi räägime, lakkamatult räägime, aga ka kuulajal on ju vastutus ja valik, kas ta kuulata tahab. Me räägime. Ma ei saa väita, et sellest ei ole räägitud. Täiesti õige on aga juhtida tähelepanu, et see on meie ülesanne, st peabki rääkima.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Lauri Laasi, küsimus!

Lauri Laasi

Aitäh! Austatud minister! Eile juhtusin mitu korda uudistekanalitest kuulma, kuidas te rõhutasite, et tegemist ei ole raha andmisega kreeklastele, vaid laenuga. Aga tava kohaselt on igal laenul oma hind. Mis oleks intress, kui see laen rakendub, ja mis oleks selle raha hind, mille me kreeklastele laename?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Laenu hind selgub nende fondide, EFSF-i ja ESM-i omafinantseerimise hinnast. Seal on vahel hästi pisike marginaal, ma natukene kardan välja öelda, mitu protsendipunkti. Pean mälu värskendama. Intresside teemal on palju räägitud, aga viimasel ajal põhiliselt sellest intressist, mida mahakirjutatud võlgadele rakendatakse, nendel algab see 2%-st. See on praeguses olukorras sisuliselt negatiivne reaalintress.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Anvelt, teine küsimus!

Andres Anvelt

Aitäh! Hea minister! Ma jätkan kolleeg Helmen Küti küsimust, kuna ma ise olen pidanud ka mitmetel päevadel, isegi võib-olla kuude jooksul selgitama täpselt sedasama asja erinevatele gruppidele, vanematele ja noorematele ning eile, muide, ligi pool tundi ühele sinu erakonnakaaslasele, kusjuures mitte vähetähtsale erakonnakaaslasele, mitte parlamendiliikmele. Sellepärast ma palun, et sa ei räägiks mitte nii, nagu sa enne rääkisid, st miks see Kreekale kasulik on ja miks me mingit riiki aitame, vaid ütleksid paari lausega siiralt, miks see samm Eesti rahvale ja riigile kasulik on.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ütleme nii, et patta panemise suhtes see ei ole kasulik. Kui väga väiklasele huvile keskenduda, lühiajaliselt mõelda, siis on see loomulikult panustamine, millest tahaks hoiduda. Aga kui veidi avaramalt mõelda, siis kõigepealt on see ikkagi osalemine Euroopa ühises ettevõtmises. See ei ole mitte mingisugune õõnes paatos, vaid see on reaalsus. Ise abi saajana oleks ütlemata kummaline, kui me nüüd ainsana, tõenäoliselt ainsana 17-st nina kirtsutaksime, ütleksime, et meie saadud tagastamatu abi – ja ka tulevikus saadav tagastamatu abi, praegu käivad ju reaalsed läbirääkimised, kui palju me järgmisel perioodil raha saame – ei ole piisav, et anda kellelegi laenu hoopis väiksemas summas. Ökonomistina ma ütlen, et reaalne kahju töökohtade ja investeeringute kao näol oleks enam kui tõenäoline, kui lasta Kreeka kaosesse. Ja sinna ta kahtlemata läheb, kui ta ei suuda rahastada elementaarseid väljaminekuid. Me saaksime selle raha ringiga tagasi. Mitte küll oma pankade kaudu, nagu mõnel teisel riigil on võib-olla rohkem võimalusi saada. Mitte otseste kaubandussidemete kaudu, vaid läbi teiste riikide, sh Saksamaa, kuhu me ise oleme harjunud oma kaupa saatma. Loomulikult investeeringute kaudu. Kui õhkkond on ärev, kui on ebakindlus ja kõik teavad, et ka teised on ebakindlad, siis investeeringud peatatakse. Aga meil on investeeringuid vaja, et hoida oma elatustaset kasvamas, mitte langemas. Nii et see ei ole ühe sõnaga, väga pragmaatiliselt väljaöeldav asi, see on natuke pikem jutt ja meie ülesanne on proovida seda lihtsamalt öelda, kui mina suudan.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Kui me sügisel siin parlamendis debateerisime EFSF-i üle, siis oli põhiline kaitseargument, et see ei puuduta veel Kreekat. Nüüd on siis siin see otsus, et Kreeka saab kliendiks. Te olete olnud oma vastustes põhjalik ja andnud sellise ülevaate, et eurotsoon on suhteliselt pimedas olukorras, läbinähtavus on päris väike. Aga kas te vähemalt selles suhtes saate meile kindlust anda, et rohkem te siia Riigikogu ette uue kliendiga, mingi riigiga, mis ei ole Kreeka, enam ei tule, et sellega on klientide nimekiri lukus?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei saa seda kuidagi lubada. Ma ei saa seda kindlasti lubada. Meil on olnud keeruline presenteerida EFSF-i ja kuulata kogu kriitikat selle ümber, sest eitada, et Kreeka ükskord kliendiks tuleb, ei saanud, aga jätta seda muljet, nagu ta juba klient oleks või kindlasti selleks saaks, tol korral või veel hiljutigi ka ei saanud, see ei olnud kindel. Põhistsenaarium oli ikkagi see, et jätkub kahepoolne programm. Seda te kirjeldasite täiesti täpselt, et nii kaua, kui asi ei ole otsustatud, ei saa ka öelda, et me räägime Kreekast, me rääkisime ikkagi EFSF-ist.
Uutest klientidest. See tõenäosus on muidugi tunduvalt suurem juhul, kui Kreeka hääletus läbi kukub. Siis on päris kindel, et tugeva löögi saavad just haprad Lõuna-Euroopa riigid, ja võib-olla isegi mitte ainult Lõuna-Euroopa. Ma ei mõtle küll Põhja-Euroopat, aga ei hakka täpsustama. See, milleks Riigikogu EFSF-i otsusega mandaadi andis või kohustuse võttis, oli ju vastastikuse mõistmise memorandumid, kui ma nüüd õigesti tõlgin. Nendega me peame ikkagi siia tulema. Kui näiteks Portugalis või Iirimaal tuleb uus memorandum, siis tuleme ikka siia saali tagasi. Aga ma loodan, et riike ei lisandu, et me suudame ... Eurokomisjoni juht raputab pead, kindlasti võtab ta sõna ja lükkab mu väited ümber. Laias laastus peaks aga uute programmidega siit läbi tulema. Kindlasti ei tohi aga jääda muljet, et ESM-i puhul hakkavad tulema saali hääletused.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Indrek Saar

Aitäh sõna eest! Lugupeetud minister! Sa oled täna nii kenasti rääkinud Euroopa ühistest väärtustest ja sellest, et meil peab olema usku Euroopa ühisesse tulevikku. Ühesõnaga, solidaarsusest, mida sinu kui staažika liberaali suust on rõõm kuulda, minu hing laulab selle peale. Aga kas sa selle solidaarsuse all pead silmas solidaarsust eelkõige kreeklastega või sakslaste ja prantslastega?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma pidasin silmas, nagu ma ka korra ütlesin, solidaarsust Euroopaga tervikuna. Ma ei otsi välja üksikuid riike ja Kreeka puhul on see loomulikult tugevasti seotud kriitilise meelega. Ja muidugi ei saa ma solidaarsusest rääkides jätta ikkagi meenutamata, et ma tunnen ennast ka tänuvõlglasena Euroopa ees, jätkuvalt tänuvõlglasena. Euroopa tegi suure otsuse, kui ta otsustas laieneda. Kui ta oleks teinud rahvahääletusi ja veidigi vaeva näinud, ei oleks seda laienemist olnud, kui meid oleks näidatud ohtliku ja kahtlase Ida-Euroopa riigina. Mina arvan küll, et ei oleks siis laienenud ei NATO ega Euroopa Liit. Mul on see meeles.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kuna siin mainiti minu pearaputust, siis stenogrammi huvides täpsustan. Riigikogu otsustas, et iga uue riigi puhul, kes tuleb EFSF-ist abi küsima, tehakse otsus suures saalis. Kui aga olemasolevate riikide programmides peaks tehtama muudatusi, ja sel juhul neid ei nimetatagi mitte niivõrd uueks programmiks, vaid eeskätt programmimuudatusteks või millekski selliseks, siis ei ole vaja suurde saali tulla, neid saab arutada Euroopa Liidu asjade komisjon.
Praegu on küll küsimuse koht, aga ma jätaks küsimuse ära. Võib-olla te tahaks aga lõpetuseks veel öelda midagi, mis kogu selle arutelu käigus jäi ütlemata, või tahate enne selle otsuse langetamist midagi parlamendile südamele panna.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Tahan kindlasti tänada! Mul on kahju, et mõnevõrra ootamatult olid paar saadikut kurjad, kuigi EFSF-i puhul nad ju kurjad ei olnud. Aga üldiselt on asi olnud konstruktiivne. Ma tahan paluda toetust sellele otsusele. See ei ole kellelegi meeldiv. See ei ole kellegi isiklik ega erakondlik projekt, see on selgelt Euroopa projekt. Nii et palun leppida ja palun mitte keskenduda minu isikule ega esinemisele, vaid minu öeldud mõtetele.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh, palun Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Teame, et Kreekas toimuvad varsti valimised, mis toovad uue parlamendi ja uue valitsuse. Kas te võite prognoosida, mis toimub siis, kui riigi uued kõrgemad organid, ma mõtlen valitsust ja parlamenti, võtavad uue poliitilise suuna, mis tänasest erineb?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Seda sai ka käsitletud. Kaks suurt erakonda pandi alla kirjutama lubadusele, et peale valimisi nad jätkavad. Nagu ma mainisin, oli tõepoolest juttu ka sellest, et ehk on segases olukorras praktilisem valimised hiljem teha, vältimaks äärmuste võimutsemist. Aga see olnuks liigne surve, kui see oleks olnud tingimus. Mure sellega on, aga kuna 2/3 Kreeka avalikust arvamusest mõistab, et kas abiprogramm või surm – seda on niimoodi sõnastatud Kreekas, need ei ole minu sõnad –, siis on lootust, et nad teevad ka valimistel euroopaliku otsuse. Nad tajuvad vastutust abipakkujate ees, lasevad ennast aidata, lasevad ennast reformida ja Euroopal ilma murenemata edasi minna. Aga jah, teema täiesti reaalselt muidugi eksisteerib.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ministrile on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, rahandusminister Jürgen Ligi! Järgmisena palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Austatud saalisviibijad! Rahanduskomisjon arutas otsuse eelnõu 185 oma istungil 22. veebruaril. Arutelu alguses pööras komisjoni esimees tähelepanu sellele, et me oleme Kreeka programmi teemasid ka varem komisjonis käsitlenud, niipalju kui meil on informatsiooni olnud. Istungil vastasid küsimustele rahandusminister ja Tanel Ross Rahandusministeeriumist. Minister selgitas ka meil komisjonis olukorda põhjalikult, nii nagu ta seda siin tänagi tegi. Rääkis sellest, kuidas eurogrupp ja teised otsustajad on järk-järgult jõudnud kokkulepete poole, sh erasektor, kes ka selles asjas osaleb, ning et üsna keeruline oli kogu Kreeka programm selle 130 miljardi euro sisse mahutada. Enne eurogrupi esmaspäevast koosolekut räägiti summast 136 miljardit eurot. Muidugi oli asjakohane ka ministri ülevaade Kreeka parlamendi äsja vastuvõetud otsustest. Minister selgitas, millised on Kreekale antava raha allikad. Sellest sõltub siis ka Eesti panus, kuna allikad on EFSF ja tulevikus ESM.
Minister selgitas meile programmi sisu, pöörates tähelepanu Kreeka tööõiguse küsimustele. Samuti rääkis minister sellest, et euroala teised rahandusministrid nurisesid palju Kreeka suhteliselt kõrgete palkade üle, aga samas muidugi möönsid, et paljudes riikides, olgem ausad, näiteks Hollandis, ei ole palgad tootlikkusega võrreldes ka mitte väga madalad. Murekoht ministri ülevaates oli see, kas majanduskasv ikkagi taastub, kuna Kreeka majanduse põhiprobleem on väliskaubanduse suhteliselt väike osa. Kahetsusväärselt on vähemalt seni olnud kasvu allikaks põhiliselt väljastpoolt saadud laenud ja siseriiklik käive.
Komisjoni liikmed esitasid küsimusi ja kohe oligi küsimus selle kohta, kas Kreeka suudab lubadusi täita ja kui kindel võib selles tänaste teadmistega olla. Minister selgitas, et eesmärgid on tõesti seatud tänaste teadmiste ja prognooside valguses. Ma ise küsisin otsuse eelnõu seletuskirja mõne punkti kohta. Kas või see, et seletuskirja järgi on Kreeka majanduslangus 6%, aga eile avaldas Kreeka statistikaamet informatsiooni, et tegelikult jäi 2011. aasta majanduslangus 7% kanti, täpsemalt, see oli 6,7%. Nendele nüanssidele tuleb seletuskirjas muidugi tähelepanu pöörata. Olukord ajas tõesti muutub. Ma küsisin ka IMF-i osaluse suuruse kohta, milleks seletuskirjas on märgitud 30 miljardit. Tegelikult, nii nagu vastus oli, on IMF-i panus sellesse projekti 16-17 miljardit. Kui aga arvestada ka eelmise programmi jääki, kus IMF-i osas on üleval 10 miljardit, siis on suurusjärk seletuskirjas öeldu lähedal.
Üks komisjoni liige küsis, kas käesolev eelnõu nõuab 51 poolthäält. Komisjoni seisukoht oli, et see ei ole nii, piisab lihthäälteenamusest. Samal komisjoni liikmel oli veel mitu muud küsimust. Üks oli selle kohta, et kui laen antakse Kreekale rangelt tingimuslikult, kuidas siis suudetakse nende tingimuste täitmist kontrollida. Vastajad seletasid, et sinna lähevad toimetama audiitorite meeskonnad ja summad eraldatakse muidugi eriarve kaudu. Küsimus oli ka selle kohta, millise tähtajaga EFSF ise turgudelt finantsvahendeid hangib ja kes seda otsustab. Siin said komisjoni liikmed selgituse, et fondil on oma juhtkond, mis ei ole küll väga suur, aga kus on ilmselgelt tugevad spetsialistid. Seni pole EFSF-i poolt finantsturgudelt kaasatud vahendid väga pikaajalised olnud. Küsiti, mis juhtub siis, kui EFSF ei saagi turult raha. Selgitus oli, et sellisel juhul ei saa ka Kreekale raha anda, sest EFSF peab kõigepealt ise raha hankima ja alles siis saab ta edasi laenata. Küsiti ka, kui suured on Kreeka laenukohustused kokku. Vastus oli, et üle 300 miljardi euro.
Sellega arutelu lühidalt kokkuvõetuna komisjonis ammendus ja komisjon tegi oma ettepanekud. Kõigepealt, lõpetada otsuse eelnõu esimene lugemine. Selle ettepaneku poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu 3, erapooletuid ei olnud. Teiseks otsustas komisjon teha ettepaneku seada muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1 tund pärast Riigikogu esimese täiendava istungi lõppu. Selle otsuse poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Ühtlasi tegi komisjon ettepaneku määrata komisjoni ettekandjaks praegu kõnetoolis olija. Ma tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Teile on laekunud ka mõningad küsimused. Head kolleegid, natuke tähelepanu! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Komisjonipoolselt ettekandjalt saan ma küsida ainult selle kohta, mis komisjonis toimus, ja seda ma teen. Nimelt ütles härra rahandusminister komisjonis välja sellise lause, et sajandi lõpuni suudab Eesti ikka nii palju teenida, et suudab oma võlad kinni maksta – sajandi lõpuni võlad kinni maksta. Äkki sa tuletad meelde, mis võlgadest meil sel hetkel juttu oli?

Aivar Sõerd

Aitäh! See küsimus vajab kindlasti selgitamist ja korduvat üleselgitamist. Kui me siin saalis seda asja käsitleme, siis peame mõistma, et Eesti riik annab garantii stabiilsusfondile – EFSF-ile – ning meie garantii maht ja meie kohustused sõltuvad sellest, kui palju EFSF-il on vaja finantsturgudelt raha laenata. Ministri jutu mõte oli selles, et headel aegadel ja ratsionaalsete otsuste tulemusel on Eesti riik suutnud koguda reserve. Ja isegi kui käiku peaks minema kõige negatiivsem stsenaarium, et EFSF ei suuda oma kohustusi täita, siis rakenduvad need solidaarsed garantiid, mis liikmesriigid on EFSF-ile andnud või andmas. Aga ütlen veel kord: kogu laenuandmine Kreekale on väga tingimuslik. Selle programmi kontroll on hoopis erinev sellest, mis seni on olnud. Kui te loete eelnõu lisaks olevat programmi teksti, siis see on uskumatult karm, uskumatult konkreetne ja uskumatult detailne ning kogu selle programmiga käib kaasas väga range kontroll. Nii et selles mõttes on olukord ikkagi varasemast erinev.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rainer Vakra, teine küsimus!

Rainer Vakra

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Minister ütles oma vastustes väga selgelt, et kui me raha välja anname, siis me teenime selle pealt protsenti. Hea minister Ligi ütles, et see protsent on nii väike, et tema seda protsenti ei mäleta. Teie tundute alati olevat selline punktuaalne inimene ja majandusekspert, kas teie oskate öelda, mis see protsent on? Ma usun, et ilma seda protsenti teadmata teie kindlasti sellele laenule jah ei ütleks.

Aivar Sõerd

Aitäh! Üldine põhimõte on ikkagi selline, et EFSF peab kõigepealt ise vahendid hankima. Ma soovitan lugeda EFSF-i kodulehekülge, kus on andmed selle kohta, milliseid emissioone EFSF on seni läbi viinud seoses Iirimaa ja Portugali programmiga. EFSF-il on väga kõrge reiting, investorid – need on faktilised andmed – on fondi usaldanud ja fond on hankinud vahendeid üsna soodsalt. Kui nüüd fond laenab edasi, nii nagu tingimused ette näevad, lisandub sinna marginaal, mis on kindlasti jõukohane. Ma ei käsitleks seda selliselt, et eesmärk on tulu teenida. Eesmärk on saavutada stabiilsus, anda  programmiosalistele riikidele võimalus. Tasub vaadata senist praktikat. Iirimaa on saanud reaalset abi, on saanud reaalse võimaluse oma olukorda stabiliseerida ja selle kaudu saavutada kogu euroala, kogu Euroopa Liidu, kui tahate, siis ka maailma finantssüsteemi suurem stabiilsus. Samuti Portugal, kuigi ma möönan, et Portugaliga on jätkuvalt suuri probleeme. Eesmärk ei ole kindlasti tulu teenida. Aga ütlen veel kord, et see sõltub ikkagi sellest, missugustel tingimustel fond ise finantsturgudelt raha saab. Seni on fondil finantsvahendite hankimine minu hinnangul üsna edukalt läinud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jüri Ratas, teine küsimus!

Jüri Ratas

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen natuke veel tagasi eelmise küsimuse juurde. Hea ametikaaslane Rainer Vakra küsis seda protsenti, te ei öelnud, kas see on siis plussmärgiga või miinusmärgiga. Kas te võiksite seda täpsustada? Minu küsimus on teile kui komisjoni esindajale. Te ütlesite, et peale istungi lõppu on tund aega muudatusettepanekute tegemiseks. Mis valdkonnast need muudatusettepanekud teoreetiliselt saaksid Riigikogu rahanduskomisjonil ja Riigikogu täiskogul üldse olla? Kas on pädevust muuta pealkirja või sisu või kas siin üldse mingit pädevust on?

Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Mis puudutab seda protsenti, siis Portugali ja Iirimaa puhul on suurusjärk olnud 5%, kui ma ei eksi. Ma ei hakka praegu tõesti neid arve peast välja käima, need on avalikus inforuumis kättesaadavad ja neid on võimalik üle kontrollida. Mis puudutab parandusettepanekute esitamist, siis see tuleneb meie enda kodukorrast. Kui eelnõus on paragrahve vähe, siis on ka tööd vähem.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lauri Laasi, teine küsimus!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Vaadates, kui kirglikult te seda eelnõu kaitsete, tekkis mul mõte. Andke andeks, see küsimus on natuke isiklik, aga ma tahaks selle ikkagi ära küsida. Te olete omal ajal Eesti maksuametile jalad alla pannud. Kas te oleksite nõus, kui peaks tekkima vajadus, Riigikogust lahkuma ja minema appi Kreeka maksuametit üles ehitama?

Aivar Sõerd

Aitäh! Tegelikult aitab ka see töö, mis me siin teeme, kindlasti kaasa Kreeka olukorra paranemisele, annab võimaluse. See on euroala ühine panus. Aga ma lugesin huviga programmi ja seda osa, mis puudutab näiteks maksude haldamist. Maksupoliitikasse programm väga ulatuslikult ei sekku. Siin kohustatakse maksusüsteemi lihtsustama, laiendama maksubaasi ja kaotama erandeid. Maksude haldamise osa on aga väga huvitav ja selles oli isegi minu jaoks täiesti uut informatsiooni. Kreeka peab rakendama ühtse infosüsteemi ja looma maksumaksjate registri. Eesti riik võttis maksude haldamisel ühtse infosüsteemi kasutusele 1999. aastal ja samal ajal loodi ka maksumaksjate register, Kreeka peab alles hakkama sellega tegelema. Meie poolt vaadatuna on see üsna uskumatu. Mis konkreetset küsimust puudutab, siis Riigikogu liikme pädevuse piires on kindlasti soov Kreekat oma nõuga aidata, kui meie abi tahetakse ja soovitakse vastu võtta. Meil kogemusi on.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Arusaadavatel põhjustel ei tahtnud sa mu küsimusele vastata, kui ma küsisin, mida kommenteeris rahandusminister, kui ta teatas, et sajandi lõpuni suudab Eesti ikka oma võlad kinni maksta. Me arutasime siis seda, mis juhtub, kui on must stsenaarium ja me peamegi selle raha välja laduma. Circa 100 aastat maksa võlgu! Seepärast on mu teine küsimus väga lihtne. Lähtun sellest, et on olemas selline asi nagu mehesõna. Kas komisjonis oli nii, et minister lubas isiklikult kolleeg Nestorile käituda tänasel istungil vähemalt sotsiaaldemokraatide suhtes viisakalt?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma tahaksin küsimusele vastates siinkohal tõesti tunnustada rahandusministrit selle eest, kui kannatlikult ja põhjalikult ta seda keerulist küsimust selgitas. Kindlasti oli tema sooritus isegi palju parem, kui oli eeldust arvata. Ministrit tuleb tõesti tunnustada põhjalikkuse ja kannatlikkuse eest! Ma usun, et asi sai meile kõigile palju selgemaks, kui see oli tänase istungi alguses.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Seda dokumenti arutades mõtlevad ju kõik sellest suurest rahast, mis tuleb Kreeka abistamiseks ühiselt panustada. Ütleme, kui tulevikus tuleb niisugune must stsenaarium meie riigi vastu, kuidas sa mõtled, kes siis peaks vastutama, Riigikogu, valitsus või Eesti rahvas?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma ise usun, et kogu euroala võlakriisi lahendamisel on mingisugune murdepunkt siiski saabunud. Olen üsna tähelepanelikult jälginud, kuidas eelmise aasta lõpus läksid mitme euroala riigi intressid üle ohtliku piiri, aga selle aasta algul on need intressid päris oluliselt alla tulnud. Kui vaadata kas või Itaalia või Hispaania viimaseid võlakirjade emissioone, siis mingit murdepunkti võib tunnetada. Ma ise teeksin järelduse, et kuigi nende otsuste kohta, mis seni on tehtud, võib tõesti öelda, et nad ei ole õigeaegsed, nad ei ole piisavad, piisavalt operatiivsed, on turgudel siiski täheldatav usk sellesse, et olukord hakkab stabiliseeruma. Aga muidugi, mis Kreeka programmi puudutab, siis siin on kõik suuresti ikkagi programmialuse riigi enda teha. See sooritus, mis tuleb osaliselt teha juba lähipäevadel ja suures osas 2012. aasta jooksul, ei ole kindlasti lihtne, aga see on rangelt tingimuslik, mis annab lootust, et euroala võlakriisis toimub muutus stabiliseerimise suunas.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Paljud küsimused olid seotud ka nn mustade stsenaariumidega ja on arusaadav, et mõnes mõttes on tegu spekulatsioonidega. Aga vähem kui tund tagasi ilmus informatsioon, kus stsenaarium on päris konkreetselt paika pandud. Sellest selgub, et peale seda, kui võlg on kustutatud, peale seda, kui kõik võlakirjad on pankades vahetatud, kavatseb agentuur Fitch 12. märtsil kuulutada Kreekale default'i. Mis te arvate, mis see on ja kuidas te seda hindate?

Aivar Sõerd

Fitch tegelikult juba alandas Kreeka reitingut eelviimasele võimalikule, mis on üks tase enne default'i. Praegu on ikkagi kokku lepitud, et kokkulepe erasektoriga tuleb ja võlakirjavahetus toimub, kusjuures võlakirjavahetuse edu sõltub ka sellest, mismoodi meie siin saalis otsustame. See on esimene samm suurema stabiilsuse suunas ja siis järgnevad juba järgmiste laenuotsuste rakendamine, pankade rekapitaliseerimine ning võlgade teenindamine jooksvalt. See kulgeb mitmes etapis ja loomulikult sõltub järgmise etapi otsustamine sellest, kas eelmine etapp on läbitud või mitte. Nii ta käib.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Indrek Saar, teine küsimus!

Indrek Saar

Aitäh sõna eest! Lugupeetud ettekandja! Rahandusminister rääkis täna siin tõepoolest ilusasti. Eriti ilusasti rääkis ta solidaarsusest, nii et hakka või nutma. Vaadates, kuidas Reformierakond on üldiselt käitunud nendega, kes on raskel ajal Eestis olnud maaslamaja olukorras, peab ütlema, et oma riigis te seda solidaarsust paraku väga palju ilmutanud ei ole. Ehk neilt, kellel on olnud raske, on alati võetud ikka natuke veel rohkem. Aga kui tulla Kreeka teema juurde, siis minu küsimus on, et kas me tõepoolest teeme seda kõike eelkõige solidaarsusest, mitte sellepärast, et meie turg on nii avatud, et niipea kui meie eksporditurgudel mingigi kõikumine toimub, oleme ise käpuli. Kas ei oleks ausam öelda, et me tegelikult päästame iseenda nahka?

Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Siin oli kõigepealt hinnang ja siis oli küsimus ise. Hinnanguga ei ole ma kindlasti nõus. Aga kui küsimusele vastata, siis loomulikult, me oleme ju nii tihedalt, globaalselt seotud finantssüsteemiga. Euroala on meie suurimaid partnereid ja loomulikult sõltub meie käekäik sellest, kuidas euroalal läheb. Seda on isegi võimalik välja arvutada, kui palju üks või teine stsenaarium võiks mõjutada meie majanduskasvu näitajaid. Või vähemalt spekuleerida selle üle, kuidas näiteks ühe liikmesriigi pankrot võiks mõjuda meie majanduskasvule ja selle kaudu siis ka reaalsetes rahanumbrites meie kõigi heaolule. Aga kas ei ole mitte niimoodi, et isegi kui me oletame või kujutame ette, et rakendub kõige mustem stsenaarium, siis me oleme ju ikkagi saanud Euroopa Liidu eelarvest kordades rohkem võrreldes sellega, mis võiks kõige negatiivsema stsenaariumi puhul ära minna? Sellel solidaarsusel on ikka päris suur ja lai sisu ning arvestada tuleb kogu konteksti, kui me seda asja siin arutame ja otsustame.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Peep Aru

Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Hea kaasettekandja! Ma tänan ka sind väga rahulike ja väga põhjalike vastuste eest! Kahju, et ajalises dimensioonis oli sinu kaasettekanne ja küsimustele vastamine lühem kui põhiettekandjal. Aga et anda sulle võrdne võimalus, küsin: kas sa tahaksid veel midagi lisada?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma tahan siinkohal tänada veel kord neid Riigikogus esindatud erakondi ja fraktsioone, kes on euroala stabiilsusse panustanud. Tõesti, meil ei ole häid valikuid, meil on kehvad valikud, aga nende valikute hulgast tuleb valida parim!

Aseesimees Laine Randjärv

Hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Suur tänu, Aivar Sõerd! Ja nüüd ma avan läbirääkimised. Igaks juhuks tuletan veel meelde, et sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Palun teid, Rainer Vakra, Keskerakonna fraktsiooni esindajana kõnepulti!

Rainer Vakra

Austatud juhataja! Head kolleegid!

Aseesimees Laine Randjärv

Palun korraks vabandust! Priit Toobalil on protseduuriline küsimus.

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuidas istungi juhataja kontrollib, kas sõnavõtja on fraktsiooni esindaja või ei ole?

Aseesimees Laine Randjärv

Kuna keegi teine Keskerakonna nimekirjast ei ole praegu ennast registreerinud, siis ma eeldan, et Rainer Vakra on Keskerakonna fraktsiooni esindaja. Ma loodan, et ma ei eksi? Palun, Priit Toobal, teine protseduuriline küsimus!

Priit Toobal

Aitäh! Ma tahtsin seda kommentaariks öelda, ma ei muretsenud Keskerakonna esindaja pärast.

Aseesimees Laine Randjärv

Jätame kommentaarid saalist välja, siin on ainult protseduurilised küsimused. Palun, Rainer Vakra!

Rainer Vakra

Hea juhataja! Austatud saalisviibijad! Head Riigikogu liikmed! Meenutan, et eelmise aasta 29. septembril, kui Eesti liitus kiirustades Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga, rõhutas koalitsioon, et me ei räägi Kreekast, vaid ainult Portugalist ja Iirimaast. Tänane võimulolijate retoorika eirab jälle selget diskussiooni ja seekord tuuakse põhjenduseks, et Riigikogu on juba EFSF-i heaks kiitnud ning Kreeka uus abipakett on vaid vormistamise küsimus. Vajalik on siinkohal märkida, et kreeklased arutasid ja vaidlesid 130-miljardilise euroabipaketi üle isekeskis kolm kuud, Eesti valitsus andis nõusoleku kolme päevaga ja parlament peab tegema seda ühe päevaga. Rõhutan, et seda tehakse ühe päevaga!
Kreeka edusammud on viimase peaaegu kahe aasta jooksul olnud minimaalsed ning me peame ebaõiglaseks, et Eesti maksumaksjad kannatavad teiste tegematajätmiste tõttu. Me ei toeta seda, et Eesti käendab endast rikkamaid probleemriike, eriti kui arvestada seda, et panustame EFSF-i sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes rohkem kui teised riigid. Eesti 1,995 miljardi eurone garantiikohustus moodustab 13,8% riigi SKT-st. Siinkohal oleks paslik härra rahandusministri käest küsida, miks me oleme olukorras, kus Eesti, kelle pea olematust riigivõlast ning eelarvedefitsiidist on saanud juba sisuliselt rahvusliku uhkuse teema ning kelle maksejõuetuse tõenäosus on seega madal, peab ühisesse n-ö päästefondi panustama suhteliselt rohkem kui riskantsemad riigid. Kus on siin loogika? Samal ajal ei saa mainimata jätta kurioosset tõsiasja, et Kreeka miinimumpalk on sisuliselt võrdne Eesti keskmise palgaga. Minule tundub see väga ülekohtune, kuidas me oleme inimestel palunud viimaste aastate jooksul taluda kulukärpeid, tööpuudust ja palkade vähenemist, kuid nüüd oleme justkui sunnitud lisaks kõigele veel teiste heaolule peale maksma.
Ma olen uhke Eesti rahva üle, kes rasketel aegadel on käinud ühte jalga ning mõistnud ohverduse vajadust ning pole ummisjalu tormanud tänavatele rahutusi korraldama – see, mis Kreekas on viimasel ajal paraku igapäevane nähtus. Kui me täna siin Riigikogus kiidame heaks selle Kreeka päästeoperatsiooni, on mul häbi tänaval inimestele otsa vaadata. Kahjuks ei lahenda uus rahasüst probleeme ning tegu on vaid ajutise turgude rahustamisega. Kreekasse raha kühveldamine probleemi ei kaota, mured summutatakse ainult hetkeks, kuid isegi troika enda lekkinud memost saab lugeda, et tegelikult on järgmise abipaketi vajadus juba praegu ilmne ning Kreeka võime iseenda rahaasju ajada järgmiste aastate jooksul ei taastu. Jah, võime praegu mängida seda mängu, et me eesolevat krahhi ei näe, kuna see on maetud eurokupüüride alla. Ma võrdleksin seda olukorda inimese tervisega. Tänaste meditsiiniliste võimaluste juures on kopsupõletiku sümptomeid peita täiesti võimalik, palavikku on võimalik vägisi alla suruda, köha on võimalik kaotada, ergutitega on võimalik kunstlikult energiataset tõsta. Mida varem tõdeda fakti, et aeg tuleb maha võtta ja haiglasse siruli visata, seda kergemalt haigusest võitu saab. Mida kauem aga venitada ja kõigile kinnitada, et kuna sümptomeid ju eriti pole, sest keemia möllab veres, siis pole ju ka probleemi, seda hullem saab lõpuks olema krahh. Kui patsient just päris ära ei koole, saab lisaks kopsude ravimisele tegelda muude organite lappimise või asendajate otsimisega. Ja see on põhjus, miks ma soovitan alati sekkuda pigem varem kui hiljem ning vähem uskuda, et küll kõik iseenesest mööda läheb.
Kreeka abipaketi pooldajad muidugi ütlevad, et praegu on kõige olulisem aega võita, et ühe riigi langemisest ei tekiks doominoefekti, mille puhul järgmised langevad kivid on Portugal, Hispaania, Itaalia ja teised riigid. Riigid, mille langust on nende suuruse tõttu ka väga raske lihtsalt Kreeka moodi kinni maksta. Selliste argumentidega saaks paraku nõustuda ainult juhul, kui oleks ette näidata selged meetmed, mis n-ö võidetud aja jooksul probleemide sisuliseks lahendamiseks ette võetakse.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun lisame kolm minutit aega juurde, meil oli siin protseduurilisi küsimusi!

Rainer Vakra

Arvestada tuleb, et aprillis toimuvad Kreekas parlamendivalimised, mistõttu pole sugugi kindel, et kärpekava reaalselt ka ellu viiakse. Arvestades Ateena tänavatel meelt avaldava rahva meelsust, on kärpekava eiramine võimulepääsemiseks küllaltki tõenäoline.
Mis on lahendus? Tõenäoliselt aitaks Kreeka jalule siiski eurotsoonist lahkumine. Ainult see annab neile võimaluse oma valuuta devalveerida, et muuta Kreeka turistidele taskukohasemaks ja kohalikud tooted odavamaks. Kreeka konkurentsivõime peab kasvama. Üks moodus on kokkuhoid, palkade vähendamine ja sotsiaalkindlustuse koomale tõmbamine. See on aga väga pikk ja vaevaline tee, mille tulemuslikkus sõltub suuresti kohalike poliitikute ja rahva tahtest. Pidage mind küünikuks, aga sellist tahet ma Kreekas ei näe. Devalveerimine seevastu on kiire ning küllaltki selge moodus taastada välismajanduslik tasakaal. Kindlasti ei ole see mingi meeldiv lahendus, absoluutselt mitte. Kuid see ongi see, millest tuleb täna selgelt aru saada: häid lahendusi ei ole, on ainult halvad ja veel halvemad. Devalveerimine oleks aga võimalus, kuidas Kreeka majandus saaks – vabandage klišeelikkust – fööniksina tuhast tõusta. Edukaid näiteid on ka lähiminevikust võtta. Argentinas – sellest saab juba kümme aastat – järgnes 2002. aasta 11%-lisele sisemajanduse koguprodukti langusele juba 2003. aastal majanduskasv ning kahe aastaga saavutati kriisieelne tase. Isegi hiljutine Islandi panganduskrahh räägib pigem devalveerimise kasust.
Tahame seda või mitte, aga praegusel probleemide rägastikul pole ühtset, majanduslikult õiget lahendust. Praegu on valitud tee, mis kaitseb võimalikult hästi kreeditore, kuid muudab Kreeka majandusarengu lähima viie aasta jooksul pea võimatuks. Eeldades, et lisaks kokkuhoiule otsustatakse Euroopas end ka inflatsiooni abil võlgadest välja rabelda, mõjub see siiski laastavalt kõigile Euroopa hoiustajatele, sealhulgas mõjub laastavalt näiteks oma olemuselt konservatiivsetele pensionifondidele, mis hoiavad õigustatult olulise osa oma varadest rahaturufondides või hoiustena. Olen kindel, et te mõistate: tegemist on väga suure summaga, 357 miljonit eurot on enam kui 5% Eesti käesoleva aasta riigieelarvest. See on näiteks sama suur kui Põllumajandusministeeriumi või Kaitseministeeriumi eelarvestatud kulud 2012. aastal kokku. See moodustab ligi poole Eesti Haigekassa riiklikuks ravikindlustuseks ettenähtud kuludest sel aastal. See on summa, mille üle Riigikogu ei peaks olema sunnitud langetama otsust kõigest ühe päevaga.
Eelöeldu kokku ongi põhjus, miks Keskerakonna fraktsioon ei toeta Kreeka abipaketi heakskiitmist Riigikogus. Siinkohal on mul meie poolt Riigikogu juhatusele edasi anda esimese lugemise tagasilükkamise palve, mida palus isiklikult toetada ka Juku-Kalle Raid! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Ma palun järgmisena kõnetooli Taavi Rõivase Reformierakonna esindajana! Kaheksa minutit.

Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Austatud ametikaaslased! Eelkõneleja rääkis väga pikalt võimalusest Kreeka valuutat devalveerida, aga unustas seejuures, et Kreeka valuuta on euro ja Kreeka kohustused on euros. Ehk siis võimalikud majanduspoliitilised meetmed, mida me võime majandusõpikust või ajalooraamatust lugeda mõne teise riigi kohta, ei pruugi pädeda Euroopa Liidus ja eurotsoonis.
Aga asja juurde. Täna meie ees olev otsus ei ole kindlasti kergete killast. Esiteks juba seetõttu, et programmi toetades toetame ju neid, kes on käitunud risti vastupidi meie enda rahanduslikele tõekspidamisele. Neile, kelle majandus per capita on meist umbes kolmandiku, aga palgad mitu korda suuremad. Oli siis vaja üle jõu elada, võiks ju hüüatada. Ja mis seal salata, raske ka vastu vaielda. Kas Eestis oleks selline üle jõu elamine ilmvõimatu? Arvan, et mitte. Täna siin saalis kõige kurjemalt kreeklasi kritiseerinud erakond soovis ju veel mõni aasta tagasi tõsimeeli ametnike palgad ühe ropsuga 25 000 kroonile ehk ca kahekordseks tõsta ja sama tõsise näoga räägiti, et see tõstabki majandust. Tegelikult, nagu Kreeka puhul hästi näha, suurendaks see hoopis võlakoormat. Kui vaid 1,7% hääletanuks teisiti, oleks üle jõu elamise pillerkaar käinud ka meil täistuuridel. Ja eks võlavõtmise ihalejaid ole olnud teisigi.
Otsus on raske ka seetõttu, et mitte keegi ei anna meile sajaprotsendilist garantiid, et see programm meie laual päästab Kreeka ära kõigest, mis seal on aastakümnete jooksul valesti tehtud. Tõsi, meil on eksperdihinnangud, on analüüsid, on Kreeka poliitikute kirjalikud lubadused, on sealse parlamendi otsused, aga meil ei ole sajaprotsendilist garantiid. Kas nad ikka suudavad paari aastaga viia ellu reformid, mis tavaolukorras võtaks aastakümneid? Kas ebamõistlikult kulukat sotsiaalsüsteemi on üldse võimalik jõukohaseks kärpida või nõuavad ametiühingud jätkuvalt streikimist ja kuristikku kihutava rahandusega jätkamist? Sajaprotsendilist garantiid ei ole meil otsuseid langetades pea kunagi ja sellises olukorras tuleb langetada otsus parima teadmise ja analüüsi pinnalt. Teisalt on meil peaaegu sajaprotsendiline garantii, et kui abipaketist loobuda ja üks Euroopa Liidu ja eurotsooni riik kontrollimatusse maksejõuetusse lasta, mõjutab see negatiivselt ka meie elu tuhandeid kilomeetreid sündmuste epitsentrist põhja pool. Küllap on meist paljud, nagu ka meie valijad, kas ise kogenud või kuulnud jutte sellest, mis Kreekas n-ö tegelikult toimub. Keegi ei saanud tavernis kaardiga maksta ja tegi järelduse, et kõrtsmikul jäävadki maksud maksmata. Keegi kuulis taksojuhilt, et tegelikult hoidutakse ka tulevikus maksude maksmisest ja programm ei muuda midagi. Keegi nägi kolmapäeva keskpäeval tänaval kabet mängivaid mehi ja järeldas, et tööd seal riigis küll keegi ei tee. Küllap on sellistes kuuldustes ka terake tõtt, aga kas piisavalt, et vaid selle pinnalt eelarvamust kujundada? Küsigem endalt, kas parlament peaks tänase otsuse tegemisel lähtuma pigem nendest kuuldustest või IMF-i, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni kuudepikkusest tööst, mis on vormitud eksperdihinnanguks ja 60 lehekülje pikkuseks vastastikuse mõistmise memorandumiks, teisisõnu laenuabi programmiks? Loodan, et seda põhjalikku dokumenti rida-realt lugenutel jahtub ind iseennast kõige suuremaks Kreeka asjatundjaks pidada, sest selle dokumendi detailsus ja Kreekale esitatud tingimuste põhjalikkus on teemaga esmakordselt kokkupuutuja jaoks kindlasti jahmatav.
Suur osa Eesti parlamendist on Kreeka programmi üksikasjadega tegelnud mitu kuud. Sügisest alates on seda arutanud Euroopa Liidu asjade komisjon, viimastel nädalatel mitmel korral ka rahanduskomisjon. On peetud nii tavapäraseid kui avalikke istungeid, lisaks valitsuse esindajatele oleme teemat arutanud ka Eesti Panga juhtide ja sõltumatute mõtlejatega. Muu hulgas oleme julgustanud ministreid olema Kreeka-poolse tingimuste täitmise suhtes nõudlikud. Ja ma võin kinnitada, ma tean, et nad on seda olnud. Reformierakonna fraktsioon on nendel teemadel väga mitmel korral nõu pidanud ja, mis seal salata, päris kirglikult omavahel vaielnud. Me ei ole vaimustatud võimalusest teiste riikide laenusid garanteerida. Aga me näeme, et alternatiiv on nii Eestile kui ka Euroopale veel kallim. Palju on räägitud sellest, kui suur on meie antud käendus, millised on need summad, aga pole mainitud seda, et kui Kreeka maksejõuetus toob Euroopale ja Eestile järgmisteks aastateks kas või ühe protsendipunkti võrra väiksema majanduskasvu, on ainuüksi sedakaudu mõju veelgi suurem. Lisaks kaudne mõju finantssektori võimaliku halvamise tõttu, olgu siis raskemini saadavad, kui üldse saadavad laenud või kõrgemad intressid. Kõik muu peale selle. Kui me võrdleme erinevate stsenaariumide mõju tavalisele Eesti inimesele, siis jõuame paratamatult tõdemuseni, et Kreeka kontrollimatu maksejõuetus lööks valusamalt ka meie inimeste heaolu pihta. Ehk siis kokkuvõtlikult: Euroopa stabiilsus, finantssüsteemi toimimine ja teadmine, et vajadusel aidataks ka meid, on kolm põhjust, miks seda otsust on Eesti vaatevinklist siiski vaja toetada. Head kolleegid, nagu öeldud, on see raske otsus. Lisaks eeltoodule peab igaüks meist mõtlema, kas ta teeb otsuse homsetele uudistele või Euroopa ja sedakaudu Eesti tulevikule mõeldes. Ma soovin teile kõigile kainet meelt ja riigimehelikku suhtumist. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Vastavalt kodu- ja töökorra seaduse §-le 98 võivad täna esimese lugemise läbirääkimistel sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Kuna Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt on registreeritud kaks kõnesoovi, siis on minu küsimus fraktsiooni esindajale, fraktsiooni esimehe asetäitjale Toomas Tõnistele: kes on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni volitatud esindaja?

Toomas Tõniste

Aitäh! See on nii populaarne teema, et meil on kaks soovijat, aga IRL-i fraktsiooni juhatuse otsusega on meie esindaja Sven Sester.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas protseduuriline küsimus? (Küsimus saalist ei ole kuuldav.) Ei, sellist võimalust ei ole. Sven Sester, palun Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana kõnepulti!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me ei ole täna siin lihtsate otsuste juures. Seda näitab ka diskussioon, mis on täna kestnud siin saalis juba mitmeid tunde, ja küsimuste hulk, mis on tabanud peaettekandjat rahandusministrit ja komisjoni kaasettekandjat härra Aivar Sõerdi. On palju küsimusi, mis ei ole siiamaani inimestele selged. Ma arvan, et siin saaliski mitmed ei adu veel täpselt, millise ajaloolise otsuse juures me hetkel oleme, rääkimata inimestest, kes on väljaspool seda saali. Mõned päevad tagasi panin ma sotsiaalmeediasse üles küsimuse ja palusin oma sõpradelt kommentaare, mida nemad soovitaksid Euroopa abipaketiga teha. Ja mis seal salata, vastused olid protsentuaalselt sellised, et kümnest üheksa arvas, et Kreekale ei peaks abi andma, ja üks arvas, et võiks abi anda – 90% ja 10%. Sellest lähtuvalt võiks küsida, et kus on teie silmad ja kus on teie kõrvad. Miks rahvasaadikud, kes täna siin saalis on, hääletavad üht- või teistmoodi? Kas on äkki vähe seletatud? Võib-olla on vähe räägitud?
Ma tahaksin siinkohal IRL-i fraktsiooni esindajana veel kord öelda: head kolleegid siin saalis ja väljaspool saali olijad, me oleme Euroopa Liitu astudes võtnud endale kohustused ja ka õigused. Me peaksime olema selles Euroopa peres nii heas kui halvas. Jah, meil on olnud päris häid aegu. Me oleme aastate jooksul Euroopast saanud igast eurost, mis me oleme sinna investeerinud liikmemaksude kaudu, mitmekordselt rohkem tagasi. Nüüd on tulnud halvem aeg, kus peame asuma kedagi toetama ja nagu otseselt ei tunneta, et me midagi tagasi saaksime. Ma ütlen, otseselt ei tunneta. Tegelikult me saame. Mida me saame? Me saame kindlust juhuks, kui Kreeka täidab ära need lubadused, mis ta on tänaseks andnud. Lugege seda memorandumit! Ma ei tea, kui paljud teist on seda lugenud, aga ma ütleksin, et kui see läbi lugeda ja endale selgeks teha, siis tundub, et Kreekal pole enam valitsust õieti vajagi. Miks? Seal on kõik asjad ette ära öeldud, alates sellest, et meditsiinis peab olema kuni 5%-line lisamaks, rohkem ei tohi olla, kuni selleni, millised kärped, missugusel perioodil, milline monitooring, milline auditeerimine, kuidas peab käima aruandlus, kui tihti – kõik on praktiliselt reglementeeritud. Ausalt öeldes ei ole seal Kreekas kerge nendel otsustajatel, kes peavad hakkama kõike seda täitma. Jah, nende positsioon on hoopis teises kohas, kui on praegu Eestis. Jah, nende inimeste positsioonid on rahalises mõttes palju paremad kui meil.
Aga mõelge doominoefekti peale, mis võib tekkida, kui Kreekaga juhtuks nii, et ta tõesti läheb pankrotti. Kas me oleme selleks tegelikult valmis? Kui vaadata neid lähinaabreid, kellel on kaubavahetus Kreekaga, sealt edasi nende lähinaabreid, siis jõuaksime ühel hetkel lõpuks ka Eestini. Kui vaadata nüüd menetluse kiirust – üleval on olnud ka see teema, miks nii kiiresti –, siis tuletan teile meelde, head kolleegid, et kui me menetlesime eelmisel aastal EFSF-i raamlepingut, ütlesime ise, et me tahame menetleda ja oleme valmis menetlema seda kiiresti, operatiivselt. Ja kui ma vaatan, kuidas menetlus on käinud, siis ma ütleksin, et rahanduskomisjon on menetlenud seda viimase kuu jooksul päris mitmeid kordi.
Palun lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaks.

Sven Sester

Rahanduskomisjon on saanud viimase kuu jooksul igal esmaspäeval ülevaate, millises olukorras läbirääkimised parajasti on. Euroopa Liidu asjade komisjon, nagu ka eelkõneleja ütles, on mitme kuu jooksul võtnud positsioone ja andnud nõusolekuid Eesti positsioonidele läbirääkimistel Kreekaga. Meil täna laual oleva otsusega kaasneva lepingu eestikeelne tõlge on rahanduskomisjoni liikmetele olnud juurdepääsupiiranguga juba mitmeid päevi kättesaadavad, et teha endale selgeks, missugune on olukord. Ütlen isegi, et üks rahanduskomisjoni opositsioonisaadikust liige on mulle eraldi öelnud, et kui vaadata otsuse eelnõu ja vaadata eraldi seda lepingut, siis tõsilugu, leping ei ole Kreekale kerge. Tõesti, see ei ole Kreekale kerge. Ise ei tahaks nende nahas olla. Ma ütlen teile veel kord: need otsused, mis me peame täna tegema, ei ole kerged, aga tervikpilti vaadates ütleksin, et praegu on vaja teha valik halbade ja veel halvemate otsuste vahel. Ma loodan teie meelekindlusele ja usun, et otsus tuleb täna selline, mis annab meile võimaluse ühtses Euroopa peres edasi minna. Aitäh teile!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Rannar Vassiljev Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Täna meie ees olev Kreeka abipakett on tekitanud väga palju emotsioone, neid emotsioone on olnud väljaspool saali, on olnud siin saalis, on olnud opositsiooni poolt ja, nagu me just nägime, ka koalitsiooni poolt. Nii et emotsionaalne teema. Tegelikult saavad sotsiaaldemokraadid väga hästi aru, miks see avalikkuses emotsioone tekitab. Me leiame, et see on mõistetav ja põhjendatud, sest meil on ka põhjust öelda, et Eestis on väga palju asju, millega me rahul ei ole. Kas see on siis ebaõiglane maksukoormus, olematud lastetoetused, töötajate-tööandjate huvidega mittearvestamine või siis natuke üldisemalt – peegliga dialoogi pidav valitsus. Aga kõnealusel juhul on kindlasti oluline jätta emotsioonid niipalju kui võimalik kõrvale ning läheneda küsimusele pragmaatiliselt ja mõistusega. Kindlasti on siinkohal oluline Euroopa solidaarsus, millest on päris palju räägitud ja millest Eesti on tegelikult ka väga palju tulu saanud, ennekõike just eurotoetuste kaudu, mis avaldavad meie majandusele nii otsest kui kaudset mõju. Aga samas tuleb ausalt öelda, et tõenäoliselt ei ole solidaarsus see, mida selle otsuse langetamisel keskmeks seada.
Meie ees on halvad valikud, nagu siit kõnetoolist on ka varem öeldud. Nii see tõesti on ja nende halbade valikute vahel tuleb meil täna otsustada. Aga ennekõike peaks see mõõdupuu, mille järgi otsustada, olema otsuste mõju Eestile. Esimene valik on abipaketis osaleda, mis tähendab seda, et me anname garantiid EFSF-ile, EFSF laenab turult raha ja laenab siis seda Kreekale edasi. Positiivne stsenaarium on, et Kreeka maksab selle raha ilusasti tagasi ja midagi ei juhtu. Ei ole mõtet täna öelda, et see on ainukene võimalik stsenaarium. Ei ole. On väga tõsine oht, et Kreeka ei tule toime oma kohustustega EFSF-i ees ja garanteerijatel tuleb reaalselt hakata kukrut kergendama. Abipakett seisab laias laastus kolmel jalal. Esimene neist on võlausaldajate võlgade mahakirjutamine, mis on nominaalis 53,5% ja koos intressidega kuni 70%. See annab oma mahus umbes samasuguse tulemuse nagu riikidepoolne garantii, mis EFSF-i kaudu antakse. Esimene neist on üle 100 miljardi euro, teine on 130 miljardit. Kolmas jalg, millel see pakett seisab, on Kreeka enda kohustused, mis riik võtab, et seda raha saada. Need koosnevad nii sellest, kuidas kärpida oma kulutusi, kui ka sellest, kuidas oma suhteliselt olematut konkurentsivõimet suurendada. Põhiline risk abipaketi puhul seisneb selles, kas Kreeka suudab võetud kohustused täita. Need, kes on selle memorandumi läbi lugenud, mõistavad, et need kohustused on väga ambitsioonikad, väga tõsised, ja piltlikult öeldes jääb Kreeka valitsusel siis otsustada, millist ettevõtet mis järjekorras müüa. Muu on enam-vähem memorandumisse sisse kirjutatud. Teine oht on see, et kuigi kohustuste hulgas on ka konkurentsivõimet suurendavad meetmed, on väga palju selliseid kärpeid, mis reaalselt Kreeka majanduskasvule kasuks ei tule, vaatamata sellele, et kujunenud olukorras on nad möödapääsmatud. Seetõttu on probleem, milline saab olema Kreeka SKT selle perioodi jooksul, mida me täna käsitleme.
Palun lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, kolm minutit!

Rannar Vassiljev

Selles valguses võiks olla paslik küsida, et äkki on tõesti mõistlik lasta Kreekal allavett minna, tühja temaga. Päris nii lihtne see ei ole, sest me oleme jõudnud olukorda, kus Kreeka kontrollimatu pankrot on jõudnud väga lähedasse tulevikku. Märtsikuu võib olla see kuu, kus reaalselt juhtub see, et ühel euroalariigil ei ole enam likviidsust, et oma kohustusi tagada ja tasuda. Mis tähendab, et on väga raske ette kujutada neid pankasid, mis asuvad väljaspool Kreekat ja on nõus sellises olukorras Kreeka pankadele raha laenama, mis omakorda tähendab, et raharinglus Kreekas võib katkeda. See tähendab seda, et inimestel on väga keeruline, kui mitte võimatu saada reaalselt kätte oma hoiuseid Kreeka pankadest, teha seal tehinguid. Samamoodi puudutab see riiki, sest ka riigil ei ole võimalik sellise stsenaariumi korral enam ülekandeid teha, töötajatele palka maksta, osutada elutähtsaid teenuseid, mis on riigi jaoks vajalikud. Arvestades kreeklaste emotsionaalsust, võib öelda, et need demonstratsioonid, mis praegu tänavatel toimuvad, on suhteliselt meeldivad, võrreldes sellega, mis tulevikus võiks sellises kaoses Kreekas toimuma hakata.
Meie jaoks on põhiline mure see, mis võib juhtuda ennekõike teistes probleemsetes riikides, nagu Itaalia ja Hispaania, mille võlakirja hind kindlasti kerkib. See võib tähendada, et ka need riigid ei tule enam oma reaalsete kohustuste täitmisega toime. Milline on sellises olukorras, kui Euroopa on kontrollimatult majanduskriisis, mõju Eestile, oleme lähiminevikus näinud. Lisaks sellele võib öelda, et tõenäoliselt vähenevad ka järgmise perioodi eurotoetuste väljamaksed Eestile. Nii et pilt on meie jaoks üsna nukker. Kindlasti oleks hea, kui praegu saaks kasutada Vana-Kreeka deus ex machina't, kus jumalik sekkumine lahendab probleemi. Reaalses elus see kahjuks võimalik ei ole ja täna tuleb meil valida kahe halva variandi vahel, millest Kreeka kontrollimatu pankrot tundub hullem kui abipaketiga nõustumine. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised.
Austatud Riigikogu! Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 185 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle läbi hääletama. Valmistume hääletamisprotseduuriks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu 185 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 185 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. veebruari kell 20.30. Riigikogu teine täiendav istung algab kell 21.30. Esimene täiendav istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 19.31.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee