Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Yana Toom!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle anda arupärimine austatud kaitseministrile härra Mart Laarile. Arupärimise sisu puudutab meie kaitseväelaste terviseseisundit. Nagu teada, on valitsusel kavas leevendada kriteeriume, mille alusel  saab inimese tunnistada ajateenistuseks kõlblikuks. Lähtuvalt sellest on meil härra ministrile seitse küsimust, millele ootame ka vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Proua juhataja! Head kolleegid! Annan julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tuules üle ka korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni 2011. aasta töö aruande ja ülevaate selle seaduse kohaldamisest 2011. aastal. Aruandes on käsitletud nii meie, Riigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonide kui ka kõrgemate riigiametnike deklaratsioonide kontrollimist. Ka on antud ülevaade korruptsioonivastase seaduse kohaldamisest ministeeriumides, põhiseaduslikes institutsioonides, maavalitsustes, avalik-õiguslikes ülikoolides ja paljudes teistes olulistes kohtades. Lisatud on ka erikomisjoni järeldused ja seisukohad.

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise, mis edastatakse adressaadile, kui see vastab kodu- ja töökorra seadusele, ning Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni tööaruande, mille Riigikogu juhatus võtab teadmiseks.
Nüüd teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 23. jaanuaril algatatud psühhiaatrilise abi seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu ning määranud selle juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Head kolleegid, teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 83 rahvasaadikut, puudub 18.
Läheme tänase päevakorra juurde. Tänase viienda päevakorrapunkti arutelul, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, teeb lisaks juhtivkomisjonile ettekande ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Meie esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 113 kolmas lugemine. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu 113. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 81, vastu ei ole keegi, erapooletuid on üks. Seaduseelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud strateegilise kauba seaduse § 76 ja jälitustegevuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu 148 kolmas lugemine. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud strateegilise kauba seaduse § 76 ja jälitustegevuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu 148. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 129 kolmas lugemine. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Palun, Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu puhul on positiivne, et me võtame osa Euroopa Liidu direktiive üle, aga kahjuks ei saa selle poolt hääletada, kuna seal sees on üks suur viga. Ja see viga on seotud sellega, et eelmine kord kahjuks ei toetatud meie muudatusettepanekut jätta välja üks  säte, mis on seotud renditööga.
Et te nüüd aru saaks, mille poolt või vastu te siin täna hääletate, siis ma teen teile asja lihtsalt selgeks ja loodan, et te ei pahanda. Nimelt, meie kehtiv töölepingu seadus ütleb nii, et eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Sellest on võimalikud teatud erandid, mis tööelus on ka igati mõistlikud. Näiteks üks kassapidaja jääb koju, et laps ilmale tuua, ja nii kauaks, kuni teda ei ole, võetakse tema asendamiseks tööle teine inimene, kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping teatud kuupäevani.
Nüüd, selle muudatusega, mis siin seaduses on, saavad töötajate rendiga tegelevad ettevõtted õiguse sisuliselt sõlmida tähtajalisi töölepinguid nii palju, kui nad tahavad. Neile jääb reegel, et ainult teistkordne konkreetse ettevõttega kasutuslepingu sõlmimine tekitab tähtajatu töösuhte selle rendiettevõttega, mis on iseenesest põhimõtteliselt lollus.
Ma nüüd räägin teile, mis hakkab selle muudatuse tõttu toimuma. Kuigi meil eile siin püüti maalida pilti harmoonilistest töösuhetest, siis tegelikus elus see nii ei ole. Eestis on üks tuntud kaubanduskett, kus kassapidajad töötavad ka töölepingu seaduse muidu mõistliku paragrahvi alusel kõik sellisel moel, et nad on katseajaga tööle võetud, töötavad neli kuud ja viis minutit enne selle tööpäeva lõppu, mil saab neljakuuline tähtaeg täis, öeldakse neile, et katseaeg oli ebaedukas ja nad on töölt lahti lastud. Nüüd saab see kaubanduskett veel ühe võimaluse. Nimelt ei ole tal mingi probleem luua enda kõrvale äriühing, kes tegeleb tööjõu rentimisega. Ta ise enam töötajaid tööle ei võta, vaid muutub kasutajaettevõtteks, kes saab töötajaid rendiettevõtte kaudu. Ja kui ta seni pidi inimeste töölevõtmiseks sõlmima tähtajatu töölepingu, siis nüüd tänu sellele rendiettevõttele ta pääseb sellest kohustusest.
Kui kõik need rendiettevõtted, kes seda paragrahvi siia sisse surusid ja kellel on õnnestunud seda teha, loodavad midagi teenida, siis minu arvates see plaan kukub läbi. Suured ettevõtted lihtsalt teevad oma personaliosakondadest tööjõudu rentivad äriühingud ja töölepingu seaduse säte, mis ütleb, et me eeldame, et enamasti on tegemist tähtajatute töölepingutega, muutub mõttetuks. Seetõttu me võiksime need direktiiviparagrahvid hiljem omaette seadusena vastu võtta, aga sellist auku meie töölepingu seadus jumala eest ei vaja, sest tõesti väga paljudel juhtudel ei käituta kahjuks tööelus harmooniliselt ja suures vastastikuses üksteisemõistmises. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem läbirääkimise soove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume hääletamisprotseduuri juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 129. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 51, vastu 26, 1 erapooletu on eelnõu seadusena vastu võetud.

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu 86 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Olen siin puldis sotsiaalkomisjoni volitatud ettekandjana psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu 86 asjus. Esimese ja teise lugemise vahel on sotsiaalkomisjon pöördunud põhiseaduskomisjoni poole, et saada arvamust, kas eelnõus sätestatud omandiõiguse piirangud ja ohjeldusmeetmete rakendamise regulatsioon on proportsionaalsed ning kooskõlas põhiseadusega. Ka oleme arvamust eelnõu kohta küsinud Eesti Patsientide Esindusühingult ja Eesti Psühhiaatrite Seltsilt.
Tuletan teile lühidalt meelde eelnõu sisu. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõus täiendatakse seadust uue peatükiga, mis sätestab isiku omandiõiguse piirangut psühhiaatrilise ravi korral. Muudetakse ja täiendatakse ohjeldusmeetmete rakendamise sätteid. Samuti lisatakse seadusesse täpsustavad sätted Terviseameti tehtava riikliku järelevalve kohta.
Psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati mullu 28. septembril. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid ei esitanud. Nagu ma juba ütlesin, sotsiaalkomisjon pöördus põhiseaduskomisjoni poole ja küsis arvamust selle kohta, kas eelnõus sätestatud omandiõiguse piirangud ja ohjeldusmeetmete rakendamise regulatsioon on proportsionaalsed ning kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduskomisjoni arvamuse kohaselt on omandiõiguse piirangu eesmärk seaduse § 9¹ lõike 2 järgi tagada isiku enda või teiste isikute elu ja tervis ning ravil viibivate isikute eraelu puutumatus. Eesmärgi saavutamiseks on nimetatud õigustele ohtu kujutavate ainete ja esemete keelamine igati õigustatud. Et tagada isiku enda või teiste isikute elu ja tervis ning ravil viibivate teiste isikute eraelu puutumatus, tuleb psühhiaatrilisel ravil viibival isikul keelata selliste ainete ja esemete valdamine ja kasutamine, mis võivad isiku tervisliku seisundi tõttu kujutada endast ohtu eespool nimetatud hüvedele. Elu ja tervis kui väga suure kaaluga õigushüved kaaluvad üles omandiõiguse ajutise riive. Ka ravil viibivate teiste isikute eraelu puutumatus on hüve, mille tervishoiutöötajad peavad suutma tagada. Eelnõus on reguleeritud ka keelatud ainete või esemete isikult äravõtmise protseduur, säilitamine, tagastamine, üleandmine, hävitamine ja dokumenteerimine. Eeltoodu alusel leidis põhiseaduskomisjon, et seaduse §-s 9¹ sisalduv omandiõiguse riive on proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas.
Ohjeldusmeetmete rakendamine on põhiseaduse §-s 20 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 5 sätestatud vabadusõiguse riive. Põhiseadus ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon annavad õiguse teatud juhtudel piirata vabadusõigust. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 1 kohaselt võib vaimse häirega isikuid seaduslikult kinni pidada. Põhiseaduse § 20 punkt 5 annab õiguse võtta vabadus vaimuhaigelt, kui ta on endale või teistele ohtlik. Eelnõus on kirjas, et psühhiaatrilise abi seaduse § 14 lõike 1 kohaselt rakendab tervishoiuteenuse osutaja psüühikahäirega isiku suhtes ohjeldusmeetmeid nimetatud seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud asjaoludel: kui isiku psüühikahäire tõttu on otsene oht enesevigastusteks või vägivallaks teiste isikute suhtes ja muud vahendid ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks. Seega on ohjeldusmeetmete kasutamine seotud isikule hädavajaliku psühhiaatrilise abi andmisega ning ohjeldusmeetmete kasutamist saab vaadelda kui tugevamat vabadusõiguse riivet. Ohjeldusmeetmete rakendamine tuleneb psühhiaatrilise abi seaduse § 14 lõikest 1: kui on tegu otsese ohuga, et isik vigastab ennast või kasutab teiste isikute suhtes vägivalda. Ohjeldusmeetmete rakendamise regulatsioon on eelnõus piisavalt üksikasjalik. On sätestatud, et ohjeldusmeede peab olema tekkinud otsese ohuga proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama isiku õigusi ja vabadusi ning ohu möödumisel lõpetatakse ohjeldusmeetme rakendamine viivitamata. Eeltoodust tulenevalt leidis põhiseaduskomisjon, et ohjeldusmeetmete rakendamise regulatsioon on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga ega ole põhiseadusega vastuolus.
Sotsiaalkomisjon saatis eelnõu, nagu öeldud, arvamuse avaldamiseks ka Eesti Patsientide Esindusühingule ja Eesti Psühhiaatrite Seltsile. Komisjon arutas arvamusi eelnõu kohta oma mullusel 22. novembri istungil. Istungile olid kutsutud nii patsientide esindusühingu esindajad kui ka psühhiaatrite seltsi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Patsientide esindusühingu ettepanekud puudutasid patsiendi ohjeldusmeetmete rakendamise täpsemat dokumenteerimist, Terviseametile saadetava teate sisu täpsustamist, Terviseameti kohustust koostada esitatud andmete põhjal analüüs ohjeldusmeetmete rakendamise ja põhjendatuse kohta ning tervishoiuteenuse osutaja kohustust töötada välja asutusesisene ohjeldusmeetmete rakendamise kord. Ettepanekute kohta esitasid oma seisukohad Sotsiaalministeeriumi esindajad. Patsientide esindusühingu ettepanekud ei leidnud komisjonis toetust ja seda põhjusel, et kõik see on juba piisavalt täpselt sätestatud eelnõus või reguleeritakse rakendusaktides, osa ettepanekuid aga jääb selle eelnõu reguleerimisalast välja. Komisjoni liikmed toetasid Eesti Psühhiaatrite Seltsi ettepanekut täpsustada ravimite abil ohjeldamise mõistet.
Sotsiaalkomisjon jätkas eelnõu arutelu oma istungil 16. jaanuaril, siis osales ka Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ülle Jordan. Komisjon otsustas teha kolm muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga nr 1 täpsustatakse ravimite abil ohjeldamise mõistet, kitsendatakse meetmete rakendusala ja konkretiseeritakse kohaldamise alust. Muudatusettepanek nr 2 on normitehniline täpsustus. Muudatusettepanekuga nr 3 sätestatakse seaduse jõustumise tähtajaks 1. september 2012, mis tagab piisava aja rakendusaktide väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks ning asjaosalistele muudatustega tutvumiseks.
Sotsiaalkomisjon tegi oma ettepanekud konsensusega. Meie soov oli, et eelnõu esitatakse teiseks lugemiseks täna, 25. jaanuaril. Ka on meie ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid oli kolm. Esimene on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Teinegi ettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Kolmas ettepanek on samuti sotsiaalkomisjonilt ja juhtivkomisjoni ettepanek on sedagi arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 86 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Asume tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Enne kui ma kutsun kõnetooli esinejaid, tuletan kõikidele meelde, et seekord on päevakorrapunkti käsitlemisel lisaks juhtivkomisjoni ettekandele ette nähtud ka ministri ettekanne. Riigikogu liikmetel, komisjonide ja fraktsioonide esindajatel on võimalus selle päevakorrapunkti arutelu jooksul esitada ettekandjatele kokku kuni kaks suulist küsimust. Ma palun kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Austatud minister Jaak Aaviksoo! Minu ülesanne täna on teile tutvustada, mida on kultuurikomisjon ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga nr 89 esimese ja teise lugemise vahepeal teinud.
Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu eelmise aasta 12. septembril, pärast seda valmistati eelnõu põhjalikult ette esimesele lugemisele esitamiseks. Esimene lugemine toimus täiskogus eelmise aasta 17. ja 22. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6. detsembriks esitasid oma ettepanekud Eesti Keskerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski. Lisaks tuli ettepanekuid Eesti Üliõpilaskondade Liidult, Eesti Ettevõtluskõrgkoolilt Mainor, EBS-ilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Rektorite Nõukogult ning TTÜ üliõpilasesinduselt.
Kultuurikomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette kaheksal istungil. Kõigil neil osalesid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. 2012. aasta 12. jaanuaril osales komisjoni istungil haridus- ja teadusminister, kes esitas oma seisukohad laekunud ettepanekute kohta. Kultuurikomisjon otsustas ka ise esitada muudatusettepanekuid, tulenevalt enne ja pärast esimest lugemist komisjonis toimunud aruteludest ning lähtudes komisjonile esitatud pöördumistest ja ettepanekutest.
Head kolleegid! Teile väljajagatud muudatusettepanekute loetelus on kokku 35 muudatusettepanekut ning teile on loomulikult välja jagatud ka eelnõu teise lugemise tekst. Lisaks on teile välja jagatud väga põhjalik teise lugemise seletuskiri, mille kultuurikomisjoni tubli sekretariaat on ette valmistanud.
12. jaanuaril otsustas kultuurikomisjon esitada eelnõu 89 teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 25. jaanuariks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Sellise otsuse me tegime demokraatliku hääletuse põhjal: 6 poolt, 3 vastu, 1 erapooletu.
Nüüd lubage mul asuda muudatusettepanekuid teile lähemalt tutvustama. Juhin tähelepanu, et seletuskirjas on muudatusettepanekud põhjalikult lahti räägitud ja selleks, et oleks lihtsam jälgida, on muudatusettepanekud seletuskirjas organiseeritud teemade kaupa, mitte jooksva numeratsiooni järgi. Selline käsitlemise vorm võimaldab meil üsna kristalliseerunud vaidluskohti paremini välja tuua ja endale selgeks teha.
Kõigepealt selgitan muudatusettepanekuid, milles räägitakse tegevustoetuse taotlemisest ja eraldamisest kõrgharidusõppe läbiviimiseks. Need on ettepanekud nr 1, 2, 23, 31 ja 32.
Ettepanek nr 1 on korralduslik ja selgitav, selle tegi kultuurikomisjon ise ja seda ma pikemalt ei selgita. Ettepanek nr 2 on samuti kultuurikomisjoni ettepanek. See näeb ette muuta erakooli tegevustoetuse taotlemise põhimõtteid. See ettepanek on sõnastatud heas koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ettepanek tuleneb sellest, et komisjon kasutas kaasamist ja lähtus EBS-i ettepanekust, milles juhiti tähelepanu, et seaduseelnõu ei kohtle piisavalt võrdselt ja ühesugustel alustel eraõiguslikke kõrgkoole ja avalik-õiguslikke ülikoole. Muudatusettepaneku kohaselt võib nüüd erakoolile eraldada tegevustoetust ka ühe õppekava jaoks, samuti suurema arvu või kõigi õppekavade jaoks, kui niiviisi kokku lepitakse. Oluline on, et kui õppekava jaoks eraldatakse tegevustoetust, siis ei saa üliõpilastelt nõuda õppemaksu tasumist, vaid üldiste reeglite järgi õppekulude hüvitamist.
Ettepanek nr 31 on samuti kultuurikomisjoni ettepanek. Selle sisu on täiendada tulemuslepinguga kokkulepitavaid punkte stipendiumifondi eraldamise aluste ja ka osakoormusega õppekava avamise erandi punktidega (eelnõu § 8 punkt 28). Tahan teie tähelepanu juhtida sellele ja tuua seletuskirjast välja just nimelt selle, et selle muudatusettepaneku alusel võib tegevustoetuse eraldamisel kokku leppida õppekavad, mille puhul õppeasutus võib läbi viia ka ainult osakoormusega õpet. Mõningatel juhtudel võib teatud sihtgruppide huve arvestades olla vaja õppetööd selliselt korraldada, et õppekava alusel on võimalik õppida ainult osakoormusega. See lepitakse ülikooli ja ministeeriumi vahel kokku tulemuslepingus. Näiteks võib tuua sellised juhud, kui inimesed jätkavad haridusteed põhitöö kõrvalt. See on üsna levinud õpetajakoolituses, aga ka Sisekaitseakadeemias täiendavad oma kutseoskusi sisejulgeolekuspetsialistid, kes samal ajal töötavad. Nii et selline paindlik süsteem on vajalik.
Ettepanek nr 23 tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja käsitles baasmaksumuse mõiste allesjätmist. Kuna aga – ma tahan seda rõhutada – eelnõu loobub riiklikust koolitustellimusest kui seesugusest mehhanismist ja tegevustoetuste eraldamise kord põhineb tulemuslepingutel ehk täiesti uutel alustel, siis ei olnud mõttekas ka sellist mõistet nagu baasmaksumus alles jätta.
Oli ka vaidlusküsimus, kuidas ikkagi tulemusleping sõlmitakse, kes seda ette valmistab. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek nr 32, mis ühtis Eesti Üliõpilaskondade Liidu ettepanekuga, nägi ette sätestada valitsuskomisjoni moodustamise kohustus tulemuslepingu sõlmimise läbirääkimiste tarvis. Komisjon leidis, et igasuguste komisjonide moodustamine on valitsuse pädevuses. See on täidesaatva võimu otsustada, kuidas ta oma tööd organiseerib. Parlament ei kirjuta valitsusele ette, kas see peab moodustama ühe komisjoni, kaks komisjoni või rohkemgi, vaid see on ministeeriumide ja valitsuse pädevuses. Oluline on öelda, et eelnõu alltekstis on see mõte, et tulemuslepingud kinnitab Vabariigi Valitsus, see ei saa olla ministri suva.
Ma toon eraldi välja väga olulise punkti, millest me esimesel lugemisel väga põhjalikult rääkisime. Olid hirmud seoses sellega, mis saab erarahast, mis saab siis, kui mõni eraisik, füüsiline isik või ka eraettevõte soovib finantseerida õppekava avamist ja õpet ülikoolis. Ettepanekus nr 29 öeldakse sõnaselgelt, et juriidilistel ja füüsilistel isikutel on õigus taotleda ülikoolis õppekohtade avamist omavahendite arvel ja õppekohtade täitmisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 13² sätestatust. See on see, mida Reformierakonna fraktsioon ja IRL-i fraktsioon on rõhutanud. Komisjonis leiti konsensusega, et see peab nii olema. Paragrahvi 13² mõte on ikkagi selles, et kuigi õppekoht luuakse füüsilise isiku või ettevõtte finantside toel, toimub kandideerimine ja n-ö kvalifitseerumine üldistel alustel. Ehk punkt 1, ennast raha eest ülikooli sisse osta ei saa, ja punkt 2, väga oluline on ka see, et sellistest kohtadest antakse teada vastuvõtutingimustega seoses, mitte ei selgu kunagi hiljem, et keegi andis meile raha ja nüüd on võimalik veel kord kandideerida või, ütleme, nimekiri pikemaks teha. Ei, see on kehtestatud vastuvõtutingimustes üldistel alustel. Mingisugust onupojapoliitikat siin olla ei saa.
Muudatusettepanekud nr 3–6, 19 ja 27 käsitlevad akadeemilist puhkust. See teema on olnud ka komisjonis üsna aktiivselt kõne all. Me otsisime kuni komisjoni viimase istungini sobivat varianti, kuidas probleemi lahendada. Kultuurikomisjoni muudatusettepanek nr 3 sätestab, et akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel on õigus kuulata loenguid, kuid mitte sooritada eksameid ega arvestusi. Nii et õppetöös osalemine kui seesugune on lubatud. Esialgses variandis kehtis akadeemilise puhkuse ajal üsna jäik keeld, nii et kui natuke utreerida, siis võib öelda, et üliõpilane ei tohtinud ülikooli lähedalegi tulla. Komisjon on muutnud seda korda tõesti palju paindlikumaks, nüüd on lubatud loenguid kuulata, praktikumidel osaleda jne. Üldnormina peab kõrgkool tagama üliõpilasele õppetöös osalemise võimalused. Akadeemilisel puhkusel õppekava täitmise keeldu on muudetud, lubatakse vajaduspõhiselt ka eksameid ja arvestusi teha. Need vajadused me oleme sõnastanud selliselt, et õppekava täitmise keeldu ei kohaldata keskmise, raske või sügava puudega isikule, alla kolmeaastast last või puudega last kasvatavale vanemale või eestkostjale ega üliõpilasele, kes on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistusega.
Komisjon sõnastas ka ettepaneku nr 19, mida varem ei olnud ja mis on minu hinnangul väga oluline. See on rakendussäte, mis näeb ette, et üliõpilase suhtes, kes seaduse jõustumise hetkel juba on akadeemilisel puhkusel, kehtivad akadeemilise puhkuse lõpuni ikka need reeglid, mis kehtisid siis, kui ta akadeemilisele puhkusele läks. Keset mängu reegleid ei muudeta.
Edasi räägin muudatusettepanekutest nr 11–14, 16 ja 25, mis käsitlevad üliõpilase õigust õppida õppekulusid hüvitamata. Need ettepanekud on tehtud samuti heas koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning käsitlevad seda kuulsat õppekava täitmist 30 ainepunkti ulatuses täisajaga õppides ja õppekulude hüvitamist. Kultuurikomisjoni otsuste lähtekoht selles küsimuses on, et õppekulude hüvitamise nõue on kõrgkooli õigus, mitte kohustus ning tegevustoetuse eraldamise korral on võimalik teatud õppekavade puhul kehtestada nii õppekeele kui ka õppekava täitmise mahu erandeid ülikooli missioonist ja eesmärkidest ning riigi vajadustest lähtuvalt. Õppeaasta maht on 60 ainepunkti. On oluline märkida, et eelnõu kohaselt on semester pool õppeaastast ehk viis kuud. Üliõpilane peab selleks, et saada järgmisel semestril õppida õppekulusid hüvitamata, täitma õppekava esimesel semestril vähemalt 30 ainepunkti ulatuses. Peab olema selge piir, kas ta õpib täisajaga või osakoormusega, see valikukoht peab olema hästi selge. Mis on oluline? Komisjon kehtestas paindliku regulatsiooni, et arvestus toimub semestrite jooksul kumulatiivselt. Lahtiseletatult võib nüüd, vastupidi varasemale jäigale süsteemile, ühel semestril koguda ka rohkem ainepunkte, näiteks 35 või 40 punkti, ja teisel semestril selle võrra vähem. Esimesel semestril võib koguda kõik ainepunktid, mida on õppekava täitmiseks vaja, ja kogu ülejäänud aja võib kirjutada bakalaureusetööd või, ma ei tea, mis töid veel. See võimalus on. Te näete, et süsteem on kindlasti paindlikumaks muutunud. Ma toonitan veel kord seoses semestri mõistega, et täpsem definitsioon võimaldab arvestada kevadsemestri hulka suveülikoole, praktikume ja kõike muud ning seega on võimalik rohkem ainepunkte koguda. Seda varem ei olnud.
Oluline on ka see, et me sätestasime, et õppekulude hüvitamine peab olema (s.o ettepanek nr 15) kulupõhine, mis tähendab, et üliõpilaselt ei saa näiteks kahe täitmata ainepunkti eest nõuda kogu semestri õpingute hüvitamist. Varem ei olnud see tekst nii selge ja arusaadav: kui jäi üks või kaks punkti puudu ja ülikool leidis, et kõik õppekulud tuleb hüvitada, siis tuligi maksta terve semestri eest. Ei, hüvitamine toimub nüüd ikkagi kulupõhiselt, maksta tuleb selle eest, mis puudu jääb. Vahemärkusena ütlen, et see ei tähenda, et kui sa maksad, siis ei peagi eksamit tegema, vaid sa maksad ja pead ka eksami ära tegema. Haridus- ja Teadusministeerium toetas seda kultuurikomisjoni ettepanekut.
Ettepanekud nr 17 ja 26 räägivad õppekohtade täitmisest. See on väga oluline muudatus. Nimelt, me seame seaduses üldnormina sisse lävendi põhimõtte. Sõna "lävend" te sealt ei leia, sest sellist terminit ei ole olemas ja selle definitsiooni ka ei ole, aga see on sõnastatud üldnormina. Ülikool on kohustatud immatrikuleerima üliõpilaseks isiku, kes on täitnud kõrgkooli kehtestatud sisseastumisnõuded. Need nõuded võivad olla minimaalse punktide summaga kõrgkooli sisseastumiseksami sooritamine, gümnaasiumi lõpuhinnete arvestamine, vestluse või testi kaudu antav hinnang isiku motiveeritusele õppekava järgi õppimiseks. See on pikalt sõnastatud, aga põhimõte on lävendis. Oluline on ka see, et põhjendatud juhul võib kõrgkool sisse seada vastuvõetavate või immatrikuleeritavate üliõpilaste arvu ülempiiri, täites õppekohad paremusjärjestuse alusel. Üldjuhul on see nii õppekorralduslikel põhjustel, sest me ei saa ikkagi vastu võtta 200 arstitudengit, kui patoanatoomilises laboris on õppekohti piiratud arvul. See on selge.
Nüüd ma hakkangi lõpule jõudma. Mis puudutab rakendamisega seotud muudatusettepanekuid nr 18, 20 ja 35, siis mäletate, et esimesel lugemisel oli tõsiselt päevakorral, kas ikka on võimalik seadust jõustada 1. septembrist 2012. Nüüd on ettepanek ...

Hea ettekandja! Kas kaks lisaminutit?

Kaks minutit jah, aitäh! Nüüd on ettepanek, et seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuarist. Seadus reguleerib nende üliõpilaste immatrikuleerimist, kes immatrikuleeritakse 1. septembril 2013, kes astuvad ülikooli 2013/14. õppeaastal. See on kultuurikomisjoni hinnangul ülikoolide ja ka üliõpilaste jaoks piisav aeg, et ennast ette valmistada. Oluline on see, et varem immatrikuleeritud üliõpilastele hakkaks uus õppekulude hüvitamise kord kehtima alates 2016/17. õppeaastast. Üleminekuaeg on seega kolm õppeaastat. Kui üliõpilane astub ülikooli 1. septembril 2012, siis on tal terve nominaalaeg aega ülikooli lõpetamiseks. Kui ta seda võimalust ära ei kasuta, siis hakkab ta õppima nende reeglite järgi, mille uus seadus kehtestab. 50% õppekava täitmise nõue hakkab kehtima alates 2014/15. õppeaastast, üleminekuaeg on poolteist aastat. Me arutasime seda komisjonis. Ministeeriumi ettepanek oli pool aastat. Oli ka mõte, et võiks olla aasta. Meie jätsime siia poolteist aastat, nii et oleme lahked inimesed.
Mis puudutab ettepanekuid nr 21 ja 34, õppetoetuste ja õppelaenu seadust, siis kultuurikomisjon ei toetanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut. Me leidsime, et käesolevat eelnõu ja uut vajaduspõhist õppetoetuste süsteemi on võimalik eraldi käsitleda, kuid tingimusel, et õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetletaks kontekstis käesolevas eelnõus sätestatuga. Me teame, et see eelnõu on ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil. Tänan!

Suur tänu! Kindlasti saab ka küsimustele vastates seda väga olulist teemat veel põhjalikult käsitleda. Teile on laekunud hulk küsimusi. Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Ma ei ole hariduskorralduse spetsialist, aga minule kui insenerile jääb asja menetlemine arusaamatuks. Nimelt on see seadus üdini seotud haridustoetuste seadusega. Miks ei võiks võtta aja maha, nii nagu Keskerakond tegi, oodata haridustoetuste seaduse valmimine ära ja võtta need seadused konstruktiivselt, koos vastu? Äkki võiks täna lugemise katkestada ning selgitada veel ühte ja teist ja kolmandat nendele inimestele, kes ühest või teisest või kolmandast asjast aru ei saa?

Aitäh! Lugupeetud kolleeg Kaljuvee! Ma mõistan teie muret, et te ei saa olla igas küsimuses spetsialist. Ma usun, et keegi meist ei saa olla igas küsimuses spetsialist. Aga seaduseelnõu 89 arutades oli kultuurikomisjonis korduvalt kõne all – see kõlas ka esimesel lugemisel suures saalis –, et selle eelnõuga töötamiseks on vajalik vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi käsitlev eelnõu. See on nüüd olemas, me võime selle võtta vasakusse kätte ja täna arutatava eelnõu paremasse kätte ning neid koos lugeda. Kõigile kultuurikomisjoni liikmetele on õppetoetuste seaduse eelnõu kättesaadav, see on neile eraldi välja jagatud, ka kõigile teistele on see loomulikult kättesaadav. Oluline on, mida ma ka rõhutasin, et kuna need seaduseelnõud tõesti reguleerivad ühte omavahel seotud valdkonda, siis on nende jõustumine sünkroonis loogiline. Aga see ei sega meid täna selle eelnõuga edasi töötamast.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! See eelnõu peaks justkui kandma endas märgilist sõnumit "tasuta kõrgharidus", nii nagu Isamaa ja Res Publica Liit valimistel kõigile lubas. Tegelikult on aga üliõpilased ja üldse väga paljud noored ristinud selle eelnõu hoopis tasulise kõrghariduse eelnõuks. Väga selget rahulolematust selle eelnõu suhtes on väljendanud nii Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit kui ka Rektorite Nõukogu. Kõik need organisatsioonid on nõus sellega, et kõrgharidus vajab reforme, aga selle eelnõuga peaks veel tööd tegema. Kas teie kultuurikomisjoni esimehena peate õigeks teise lugemise katkestamist, et teha eelnõuga veel põhjalikku tööd, selleks et viia erimeelsused miinimumini? Me seda eelnõu seadusena vastu võttes mõjutame ju väga-väga paljude Eesti noorte tulevikku.

Tänan väga! Loomulikult on kultuurikomisjonis olnud laua peal kõik need ettepanekud, millest te räägite. Veelgi enam, me oleme ise neid küsinud, oleme proaktiivselt pöördunud nii rektorite kui ka teiste tublide akadeemiliste kolleegide poole, saamaks teada nende hinnanguid. Nii õppetöö arvestamise, õppekulude hüvitamise nõuete süsteemi, akadeemilise puhkuse regulatsiooni, sisseastumislävendi kui ka üldnormi sõnastamise puhul on ju tehtud kompromisse ja on arvestatud huvirühmade ettepanekuid. Kultuurikomisjoni hinnangul on teie, komisjoni või teiste organisatsioonide ettepanekud üsna kristalliseerunud, valikukohad on minu hinnangul selged. Otsustamise edasilükkamine, ma arvan, ei ole mõttekas, sest meil on küll ja küll teemasid, millega on tarvis edasi minna.

Aitäh! Palun, Lauri Luik!

Aitäh! Hea ettekandja, ma tänan põhjaliku ülevaate eest! Olin koos sinuga mõnda aega tagasi lossi ees ja suhtlesin tudengitega. Seal jäi kõlama minu arvates kurb vale, et kultuurikomisjon just nagu ei oleks ühtegi tudengitele olulist ettepanekut arvestanud. Olles olnud algusest peale selle eelnõu arutamise juures, julgen kinnitada, et me oleme päris paljusid nendest ettepanekutest päris suures osas arvestanud. Võib-olla sa lihtsalt selguse huvides kordad üle, mis olid need olulisemad asjad, mida me arvesse võtsime.

Aitäh, hea kolleeg! Ma sissejuhatuseks avaldan tõsiselt tunnustust kõigile kolleegidele kultuurikomisjonis, sest meie arutelud on olnud väga töised ja asjalikud ning minu arvates vabad igasugusest populismist. Need on olnud tõsised arutelud. Mõningates küsimustes on jäädud erinevatele arvamustele, aga töö on olnud tõsine. Pange tähele, et alates septembrist kuni novembri lõpuni kestis arutelu eelnõu üldprintsiipide ja põhimõtete üle ning sinna kaasati huvirühmi. Sealt edasi on kultuurikomisjon kaheksal istungil arutanud muudatusettepanekuid. Need ettepanekud olid kõik komisjoni liikmetele väga korrektselt välja jagatud, koos põhjendustega ja varakult. Ei olnud nii, et komisjoni liige oleks tulnud komisjoni istungile ja laua peal oleks olnud muudatusettepanek, mida ta oleks näinud esimest korda. Tõepoolest, nende nelja probleemi puhul, mida tudengid on tõstatanud, on nende arvamust osaliselt arvestatud. Esiteks, akadeemilise puhkuse võimalused on läinud paindlikumaks, akadeemilisele puhkusele mineku alused on muutunud vajaduspõhiseks, süsteem on tunduvalt pehmem. Teiseks, õppekulude hüvitamise süsteem on muudetud semestripõhiseks ja kumulatiivseks. Edasi, lävend on ju samamoodi sõnaselgelt üldnormina eelnõus kirjas ning vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem on praegu töös. Nõnda on lood.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! 170 eurot kuus inimese kohta, millest ainuüksi 74 eurot kulub toidule, on see piir, millest allapoole jäädes elab inimene süvavaesuses. Toon ühe näite. Kui sa elaksid Narvas, saaksid 135 eurot vajaduspõhist õppetoetust ja peaksid Tartusse õppima minema, siis mis kübaratrikiga sa seal 135 euro eest üüriksid korteri, maksaksid bussipiletite eest, ostaksid toidu, riided, hügieenitarbed?

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Ei maksa mind tirida libedale jääle ja peale suruda küsimusi, mis ei ole seotud selle seaduseelnõu teemaga. Mina räägin sellest eelnõust, mida komisjon on kaheksal istungil teiseks lugemiseks ette valmistanud. Sina räägid vajaduspõhisest õppetoetuste süsteemist, mida käsitlev eelnõu on praegu ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil. Kui see eelnõu on ilusasti parlamendi töölaual, siis ma vastan sinu sellele küsimusele. Sama küsis minu käest Eesti Raadio ajakirjanik Lauri Hussar. Ma jätsin ka talle vastamata.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma natuke laiendan eelnevalt esitatud küsimust. Te olete lubanud, et neid eelnõusid menetletakse koos, aga ma saan aru, et üks eelnõu on alles tulemas. Kuid need kaks eelnõu peaksid vähemalt koos rakenduma. Ka meie meelest moodustavad need eelnõud ühise terviku. Äkki te ikkagi tutvustate oma arusaama vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu kohta, kuna see on ju juba olemas. Kas selle eelnõu rakendamiseks on olemas reaalne katteallikas, mis tavaliselt alati puudu on, või te üritate tõesti õppetoetused muuta vajaduspõhiseks ilma lisarahata?

Tänan väga! Ma olen tõesti öelnud, et mõlemat eelnõu tuleb käsitleda ühes kontekstis. Kui meie laual on vajaduspõhiste õppetoetuste seaduse eelnõu, siis me räägime konkreetselt selle eelnõu üksikutest sätetest. Mul ei ole Riigikogu esindajana täna korrektne hakata lahkama seaduseelnõu, mis on valitsuses ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil. Ei ole mõtet hakata jagama karu nahka, kui karu jookseb alles metsas ringi.

Aitäh! Palun, Ülo Tulik!

Aitäh, istungi juhataja! Hea kolleeg! Oleks hea, kui tudengid, kes tulid Toompeale meelt avaldama, oleksid olnud nendest muudest ettepanekutest, mida komisjon arvestas, niisama hästi informeeritud nagu teie või nagu praegu ka meie! Kas komisjon püüdis tudengite organisatsiooni nendest muudatusettepanekutest kuidagi informeerida või ei? Mida te arvate, kas nad oleksid siis protestima tulnud või ei?

Aitäh! Seda, kas nad oleksid tulnud või mitte, saame kultuurikomisjonis arutada järgmisel istungil, sest meeleavaldus on ju täna. Küll on mul võimalik, hea kolleeg, öelda sulle, et kultuurikomisjon pöördus juba enne esimest lugemist kõigi osapoolte poole, kaasati ka üliõpilaste ja õpilaste esindusorganisatsioonid. Seda esiteks. Teiseks, et protsessi kiirendada, me pärast seda, kui oli fikseeritud muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, andsime teada, et tähtaeg on selline, ja palusime tähele panna, et ei uinutaks ja saadetaks ettepanekud õigeks ajaks. Ettepanekud tulid. Me oleme arutanud komisjoni istungil kirju, mis on meile tulnud eri huvirühmadelt. Kõik komisjoni istungite materjalid on komisjoni koduleheküljel kättesaadavad. Riigikogu pressiteenistus on teinud pressiteateid. Üliõpilaste esindajatega kohtusin mina isiklikult oma tööruumides, kui nad ühel kaunil esmaspäeval siin pabereid jagasid. Nii et võin täie veendumusega öelda, et kontakt on olnud tihe ja sõbralik. Eks see jääb igaühe enda emotsionaalse kraadiklaasi otsustada, kui kõvasti sõna võetakse ja kui palju saavad emotsioonid võitu asjalikust meelest.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla on mu küsimus tingitud sellest, et ma olen noor Riigikogu liige, aga mul on olnud ettekujutus, et seaduse eesmärk on teenida konkreetset ühiskonnarühma ehk igal seadusel on olemas konkreetne sihtrühm. Kui ma vaatan seda seaduseelnõu, siis saan aru, et selle sihtrühm on tudengid ehk see seadus peab tegema elu paremaks just tudengitel. Paraku me näeme, et just tudengid on need, kes ei ole seadusega rahul. Nagu me näeme, nad on meeleavaldusel. Ma palun vabandust, kui küsimus rumal on! Mis või kes on selle seaduse sihtrühm? Kui tõesti sihtrühm ehk üliõpilased ei ole seadusega rahul, siis äkki tuleks selle seaduse vastuvõtmisega kiirustamisest loobuda, tuleks võtta aeg maha ja seda teemat arutada? See ju ongi meie eesmärk Riigikogus: teenida ühiskonda ja rahvast.

Suur tänu! Küsimuse algus oli tüüpiline eraettevõttes töötamise kogemusega inimese arvamus ja küsimuse lõpus te jõudsite Riigikogu liikmele kohase arvamusavalduseni. Sellel seadusel ei ole ühte või kahte sihtrühma, see ei ole lahustuv kohv, mida müüakse ühele või teisele sihtrühmale. See on seadus, mida parlament teeb tervele Eesti ühiskonnale. Huvirühmi, kes on oma ettepanekud esitanud ja kelle ettepanekuid on kaalutud, on siin rohkem kui üks. Nii komisjoni kui ka täiskogu ülesanne on sõeluda siit välja see mõistlik ühisosa, mida Eesti ühiskond tervikuna vajab.

Aitäh! Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Selle eelnõu arutamise juures on ...

Vabandust, ma korraks katkestan! Eiki Nestor, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Ma vaatasin kodukorda, aga ma ei leidnud, millisele kodukorra paragrahvile ettekandja toetub, kui ta oma vastust küsimusele alustab hinnanguga küsijale.

Ma usun, et vastaja oskab ehk ise mõnele järgmisele küsimusele vastates seda kommenteerida. Niipalju kui mina tean, ei ole hinnangute andmine kodu- ja töökorra seaduses sätestatud. Aga mitmed vastajad, kaasa arvatud küsija, on siit puldist erineva emotsionaalsusega igasuguseid lauseid öelnud. Nii et jätkame palun küsimustevooru! Kaia Iva, ma annan teile uuesti võimaluse küsida.

Aitäh! Selle eelnõu menetlemisel on väga palju rõhku pandud sellele küsimusele, kas meie noored õppijad on võimelised täiskoormusega õppima või on seda liiga palju tahetud. Väga palju on keskendutud ka sellele, kas täiskoormusega õppimise kõrvalt on võimalik sobiva osakoormusega tööl käia. Komisjonide aruteludes on eri huvigrupid, üliõpilased ise ja ka tööandjad, seda küsimust arutades olnud küll pisut paindlikumad. Nad on arvanud, et see ei ole sugugi võimatu. Tööandjad on iseäranis rõhutanud, et nad ootavadki, et ülikoolidest tuleksid suure töövõimega head spetsialistid, kes on harjunud väga tõsiselt töötama. Kuidas sinule tundub, kas nendes komisjoni aruteludes on jõutud oma mõtetega ka nii kaugele, et tänapäeva noored on tublid ja me võib-olla kipume neid alahindama?

Suur tänu! See õpingute ajal töötamise teema oli meil loomulikult juba enne esimest lugemist põhjalikul arutelul. Komisjoni arutelude põhjal võin küll öelda, et alahinnatud ei ole kindlasti kedagi, ka mitte tudengeid. Aruteludest on tulnud välja, et töökogemus, eriti kui seda on võimalik saada stuudiumi ajal oma erialal, on igati kiiduväärt. Teinekord tõesti tundub, et liigselt võimendatakse seda ühte seisukohta, ja need, kes arvavad, et ei ole häda midagi, lihtsalt ei räägi. Aga parlamendi ülesanne ongi ju teha õige otsus.

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Aitäh! Tulin just tudengite meeleavalduselt. Olen ise kaks korda kaasa löönud kultuurikomisjoni aruteludel ja mul on konkreetne küsimus. Kui küsida ükskõik millise tudengi käest, kas ta toetab tasuta kõrgharidust, siis nad kõik toetavad seda niisama veendunult, nagu teie kaitsete seda seaduseelnõu. Te olete veendunud, et see seadus on väga hea ja vajalik. Kas tudengid ei saa siis sellest heast seadusest aru või ei oska teie seda neile selgitada?

Tänan, kolleeg Vakra! Kultuurikomisjonis ei ole küsimust nõnda püstitatud, kas kultuurikomisjoni esimees suudab seaduseelnõu piisavalt selgitada. Kolleeg Lauri Luige küsimusele vastates tõin ma selgelt välja, millistes kohtades on üliõpilaste ettepanekuid arvestatud. Sellest on korduvalt juttu olnud. Ma julgen anda hinnangu, et seda informatsiooni on piisava selgusega levitatud.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Aitäh! Küsimus puudutab esiteks seda karu, kes seal metsas ringi jookseb ja keda pole veel maha lastud, ja teiseks puudutab loogikat. Te mainisite, et vajaduspõhiste õppetoetuste seaduse eelnõu on otseselt seotud täna menetluses oleva eelnõuga. Kuidas kultuurikomisjon sai neid asju arutada? Minul tekib puhtloogiliselt võttes küsimus, et kui a sõltub otseselt b-st, siis kas a-d on võimalik hinnata nii, et me ei tea, mis asi on b.

Tänan väga! Me oleme komisjonis vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi üldaluseid arutanud koos haridus- ja teadusministriga, ta on neid meile tutvustanud. Meil on komisjonis see teema tulnud jutuks ka koos Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega ettepanekuid arutades. Meil on praegu see eelnõu olemas, me saame näha selle loogilist struktuuri ja põhimõtteid. Eelnõu on küll ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil, aga see on meil olemas. Nii see kontekst kokku tulebki.

Aitäh! Palun, Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kultuurikomisjoni esimees! Olles kuulnud väga paljusid põiklevaid küsimusi, millega teemast kõrvale mindi, tahan üle küsida põhiküsimuse: mis on selle seaduseelnõu paar kõige olulisemat taotlust, millele saab tasakaalustatult, kõiki osapooli kogu riigis ära kuulates anda vastuse selle seaduse rakendamise näol?

Tänan väga, kolleeg! Eelnõu eesmärk on kasvatada õppe tulemuslikkust kõrgharidustasemel, vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust, suurendada kõrgkoolide vastutust õppekvaliteedi tagamisel, muuta kõrghariduse rahastamise aluseid jne. Seda on võimalik lugeda eelnõu esimese lugemise seletuskirjast. Märksõnad on järgmised: kvaliteet, efektiivsus, motiveeritud ja akadeemiliselt edasijõudvatele üliõpilastele õppekulude hüvitamine ehk n-ö maksumaksja kulul kõrghariduse omandamine, killustatuse vältimine, riikliku koolitustellimuse süsteemi asendamine tulemuslepingutega. Kõikvõimalikud eksperdid on öelnud, et süsteem vajab ümberkorraldamist. Eesti kõrgharidussüsteem tuleb panna tööle nii, et lõpetajad oleksid konkurentsivõimelisemad nii Eesti tööjõuturul kui ka laiemalt, globaalses kontekstis.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Ma saan aru niimoodi, et laias laastus võttes õpivad pooled üliõpilased praegu tasulistel ja pooled tasuta õppekohtadel. Kui arvestada selle seaduse nõudeid tasuta õppekohal õppimiseks, ei peaks olema praegustest õpitulemustest lähtudes keeruline välja arvutada, kui mitu protsenti üliõpilastest õpiksid edaspidi tasuta kohtadel. Milline see protsent võiks olla?

Tänan! Kultuurikomisjon tõesti palus Haridus- ja Teadusministeeriumil koostada analüüs, mida 30 ainepunkti nõue ja õppekulude hüvitamise uus süsteem võiks endaga kaasa tuua. See analüüs on kõigile kättesaadav, me oleme seda ka ajakirjandusele jaganud. Kui te, kolleeg, soovite sellega põhjalikumalt tutvuda, siis kultuurikomisjon seda loomulikult ei keela. Seal on tabelid olemas ja protsendid on kõik kenasti välja arvutatud. Võime vaielda, kas analüüs on põhjalik või vähem põhjalik, aga igal juhul on eelnõu algataja esindaja selle kokku pannud. Eelnõu lähtepositsioon on ju algusest peale olnud see, et õigus õppekulusid hüvitamata ehk n-ö maksumaksja poolt tasutud õppekohal õppida on akadeemiliselt edasijõudval, motiveeritud üliõpilasel. Siin on tehtud teatud järeleandmisi, neist on juba mitmel korral juttu olnud. Selge on, et kuna eelnõu eesmärk on, nagu ma ka kolleeg Aidma küsimusele vastates ütlesin, õpet efektiivsemaks muuta, et üliõpilane lõpetaks õpingud nominaalaja vältel, siis loomulikult on siin sees sellised regulatsioonid, mis võib-olla kõigile ei meeldi. Aga nagu olen mina ja on ka teised kolleegid üliõpilastele vastates öelnud: nad peaksid ennast panema olukorda, mis tekib kolme-nelja aasta pärast, kui nad on maksumaksjad ja osalevad tööjõuturul. Nad peaksid mõtlema, kuidas nad siis sellele asjale vaatavad.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me arutame kõrgharidusreformi, mis viib kõrgharidusmaastikul sisse tõenäoliselt kõige suuremad muudatused viimase 50–60 aasta jooksul. Kas teil on mingi analüüs või äkki julgete ise anda hinnangut, kui palju väheneb avalik-õiguslike või üldse ülikoolide arv Eesti Vabariigis ja kui palju väheneb kõrgharidust omandavate noorte osakaal praegusega võrreldes peale nende seadusmuudatuste jõustumist?

Aitäh! Komisjon ei ole tõesti arutanud, kui suur see reform on, kas 50 aasta suurim või mis iganes. Ma isiklikku arvamust selles küsimuses teile väljendama ei hakka. Samamoodi ei ole komisjoni aruteludest tulnud kuidagimoodi välja see, et Eestis hakkaks kas avalik-õiguslikke kõrgkoole või ka eraõiguslikke kõrgkoole vähemaks jääma ja kui palju vähemaks jääma. Seda me ei ole arutanud. Küll on olnud tõsiselt arutelu all ja on tulnud selgelt välja see, et selle reformi mõju väljendub muu hulgas selles, et ebamõistlikult üksteisega konkureerivaid õppekavu või ka erialasid, kui soovite, jääb tõepoolest vähemaks. Kui kahes kõrvuti asuvas kõrgkoolis õpetatakse ühte ja sama asja, näiteks kui nii Tartu Ülikoolis kui ka Eesti Maaülikoolis loetakse sotsioloogiat, siis võib-olla tekib mingeid korrektiive ka ülikooli enda sees. Nii et põhjendamatut konkureerimist see muudatus kindlasti vähendab ja õppekavade arv võib muutuda. Mis puudutab üliõpilaste arvu, siis kindlasti see väheneb, sest ka gümnaasiumisse astuvate õpilaste arv väheneb.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Vaadates muudatusettepanekute hulka, on näha, et komisjon on väga tõsiselt tööd teinud ja vaeva näinud. Aga, hea ettekandja, milline on praegu põhiline konflikt seaduseelnõu ja tudengite vahel?

Tänan väga! Olen sellest täna oma neli-viis korda rääkinud. Need probleemid on, esiteks, õppekulude hüvitamine, sh 30 ainepunkti nõue, see, kas see nõue on liiga ränk või ei ole, teiseks, akadeemilise puhkuse regulatsioon, kolmandaks, lävendipõhine vastuvõtt, neljandaks, vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem. Need on need neli teemat, mille üliõpilased on tõstatanud. Pakutud lahendused on kirjas ettepanekutes, mis tulevad tõenäoliselt varsti hääletusele. Nii et ettepanekud on üsna kristalliseerunud.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu praegusest variandist loeme, et akadeemilise puhkuse ajal ei või õppekava täita ega eksameid sooritada. Teatavasti tehti eelnõu menetlemise ajal ettepanek mitte muuta kehtivat korda. Kas te kirjeldaksite, kuidas komisjon jõudis sellisele arusaamale, mis praegu eelnõus kirjas on?

Komisjon lähtus sellest, et ülikoolis on olemas õppetöö, mis on nagu igasugune teine töö, ja on olemas puhkus, mis on nagu igasugune teine puhkus, ja akadeemiline puhkus ei tohiks olla ventiil, mille abil õppeaega muudkui pikendatakse ja pikendatakse. Akadeemilist puhkust tingib reaalne vajadus puhkust võtta. Me leidsime, et vajadus akadeemilise puhkuse ajal eksameid ja arvestusi sooritada on nendel üliõpilaste kategooriatel, kes siin kirjas on. See on eelnõus nõnda sõnastatud selleks, et kõikides ülikoolides koheldaks üliõpilasi võrdselt ja et ei oleks mingeid erinevusi eri koolide vahel.

Aitäh! Palun, Reet Roos!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Kuigi üliõpilased protestivad põhiliselt sellepärast, et nad soovivad tasuta õppekohal teha kolmveerand rehkendust, korrake selguse mõttes palun üle, kuidas on kaitstud lastega üliõpilaste, eelkõige emade õigused.

Tänan väga! Alustame sellest, millest ma rääkisin akadeemilise puhkuse teema juures. Alla kolmeaastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja, kaitseväeteenistuses olev inimene, keskmise, raske või sügava puudega isik võib akadeemilise puhkuse ajal sooritada eksameid ja arvestusi. Kui on vaja lapsi kasvatada, aga ei jõua õppetööga hakkama saada, siis, palun, see võimalus on olemas. Mis puudutab alla seitsmeaastast last kasvatava vanema õigusi, siis seda ettepanekut mul kaasas ei ole, ma räägin mälu järgi. Arutelu all oli see, kas on võimalik lapsevanema puhul sätestada õppekulude hüvitamise rangemat regulatsiooni. Me leidsime, et me kaitseme kuni seitsmeaastast last kasvatavaid vanemaid. Neid aspekte on teisigi, ma kõiki ei suuda siin praegu reprodutseerida. Aga julgen öelda, et meie komisjoni naispere oli väga jõuliselt lastevanemate ja laste kaitsel väljas, nii et neid huvisid on siin päris hästi arvestatud.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Minu esimene küsimus oli vist liiga konkreetne. Ma usun, et nendes analüüsides, mida te olete arutanud, on sees ka haridusministeeriumi soovid, lootused ja prognoosid, et üliõpilased hakkavad paremini õppima ja õppeedukus paraneb. Aga ma siiski tahan teada, mis on nende prognooside alus. Seda ei peaks olema ju keeruline välja arvutada: kui praegu õpivad tasuta õppekohal pooled üliõpilased ja kui võtta aluseks selle eelnõu eeldused, siis kui paljudel üliõpilastel on selline õppeedukus, et neil oleks õigus õppida tasuta õppekohal? See peaks ju olema nende arutelude alus. Kui suur see protsent on?

Aitäh! See on kindlasti ka meil arutelul olnud. Kuna need arutelud on olnud üsna pikad, siis ma ei julge teile peast protsenti öelda, sest te võite hakata mind pärast tsiteerima. Aga ma olen nõus vaatama läbi kõik analüüsid, mis meil on, ja täpse arvu teile teada andma. Põhimõte on ju tõesti selles, et kaovad ära riigieelarvelised ja riigieelarvevälised üliõpilased. Akadeemiliselt edasi jõudev, motiveeritud, lävendi alusel ülikooli saanud üliõpilane, kui ta on tubli, saab maksumaksja kulul õppida. See eelnõu muudab ligipääsetavust kõrgharidusele palju paremaks. See on üldpõhimõte.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Te olete pikalt rääkinud ja hästi ilusasti kõnelnud. Jääbki mulje, et tegemist on väga hea seadusega ja ma ei oskagi midagi sellele vastu öelda. Te ütlesite, et see pole mingi lahustuv kohv, vaid see on kogu ühiskonna jaoks tehtud seadus. Aga ikkagi pean kordama juba eespool esitatud küsimust: kui see on kogu ühiskonna jaoks tehtud hea seadus, miks siis selle ühiskonna parem osa, tudengid, meil täna rõdul on, ja meie akadeemiline noorus, meie tulevik loosungitega tänaval käib, ja seda mitte esimest korda?

Suur tänu, härra Lenk! Ei tahaks libastuda, nii et kolleeg Nestor teeks mulle jälle märkuse Deniss Boroditši küsimusele vastamise kontekstis. Endise õppejõuna olen ma mõnikord võib-olla liiga dotseeriv. Ma usun, et kultuurikomisjon on olnud suuteline koguma, analüüsima ja sünteesima eri huvirühmade ettepanekuid ning neist mõistliku osa koondama. Elus ei ole ju nii, et kes kõige kõvemini kisab, sellel on õigus. Meil on palju ettepanekuid, me oleme neid kaalunud ja me oleme otsustanud nii, nagu me täna ette paneme. Ma toon ühe näite. Minu meelest oli väga õige ettepanek (seda me ka toetasime) ettevõtluskõrgkoolil Mainor. Eraõigusliku rakenduskõrgkooli magistriõppesse astumisel oli siiani üheaastase töötamise nõue. Komisjon kaotas selle ära. Mainori magistriõppesse peab samamoodi saama astuda pärast bakalaureuseõpinguid nagu näiteks Tartu Ülikooli majandusõpingute puhul. Kui vahepeal peab aasta aega tööturul olema, siis see on nii potentsiaalse tudengi kui ka rakenduskõrgkooli õiguste riivamine või ebavõrdne kohtlemine. Tõesti on olnud väga palju ettepanekuid eri nüansside kohta, komisjon on teinud põhjalikku tööd ja nende vahel valiku teinud.

Aitäh! Palun, Jüri Jaanson!

Austatud juhataja! Hea ettekandja, suur tänu põhjaliku ettekande ja selgituste eest! Ma palun veel selgitada, millised on uue kõrgharidusreformiga välja toodud tasuta õppe võimalused puudega inimestele, kes on küll suutelised õppima, aga füüsilistest takistustest tulenevalt ei suuda 30 EAP tempot hoida.

Aitäh! Komisjon on sedagi probleemi tähele pannud. Akadeemilise puhkuse ajal on arvestuse või eksami sooritamine keskmise, raske või sügava puudega isikul lubatud, see on selgelt kirjas. Samamoodi kehtib 30 ainepunkti kogumise kohustus puudega isikule n-ö 50%-lise soodustusega. Ta võib koguda poole vähem punkte ehk tema õpingud võivad olla poole pikemad kui üliõpilasel, kes ei ole puudega. Sellised elust tulenevad muudatused ja ettepanekud-regulatsioonid on siin sees.

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Me oleme komisjonis kohtunud väga paljude huvirühmadega ning jõudnud minu meelest üsna headele kompromissidele ja arvestanud erinevaid ettepanekuid. Äkki te värskendate mu mälu? Kas mul on õigesti meeles, et ka kohtudes ülikooli rektoritega oli meil juttu 30 ainepunktist, mis on üliõpilaste jaoks oluline, ja rektorid arvasid, et see võiks olla distsiplineeriv konkreetne nüanss selleks, et üliõpilased lõpetaksid õpingud nominaalaja jooksul ning sellest võiks kasu kerkida?

Tänan väga, hea kolleeg! Te mäletate õigesti, rektorid on selle küsimuse niiviisi esitanud. Tuletan veel kord meelde, et selle 30 ainepunkti juures on terve hulk n-ö paindlikke võimalusi, alates sellest, et kui 30 ainepunkti täis ei tule, siis on ülikoolil õigus, mitte kohustus nõuda õppekulude hüvitamist, ainepunktide kogumine on semestrite jooksul kumulatiivne, seaduses on defineeritud semestri pikkus ja õppekulude hüvitamise süsteem on n-ö kulupõhine, sest makstakse ainult nende punktide eest, mis on jäänud kogumata. Seda on põhjalikult arutatud ja sellised ettepanekud esitatud.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Aastasadu on Euroopa kõrgkoolides hinnatud akadeemilist otsustusvabadust. Mulle jäi segaseks, miks komisjon ei toetanud ettepanekut, mille kohaselt akadeemilisel puhkusel olevate üliõpilaste õppetöös osalemise ja õppekavade täitmise õigust saaksid otsustada kõrgkoolid ise, nagu see siiamaani on olnud. Äkki te selgitate täpsemini, mis on need reaalsed põhjused? Kas te ei usalda kõrgkoole, kardate, et nad võivad hakata kuritarvitama oma eelarvet, või mis see põhjus täpsemalt on?

Aitäh! Kindlasti on komisjoni aruteludest läbi käinud sellised mõttekäigud, et me vägagi usaldame ülikoole ja rektoreid, aga just akadeemilise puhkuse arutelul kõlas ühe aspektina, et see peaks väikses Eesti riigis olema n-ö kõrgkoolideülene, et tudengeid koheldaks võrdselt, süsteem oleks ühesugune ja kõik saaksid aru, mis süsteem meil kehtib. Et ei oleks ühes ülikoolis nii ja teises naa, seda enam, et akadeemiline mobiilsus on ju vägagi tähelepanuväärne.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on ajendatud teie pressiteatest, mille te hiljuti välja saatsite, kus te rääkisite hästi palju kõrghariduse kvaliteedist. Minu meelest aetakse päris tihti segamini kvaliteet ja efektiivsus. Te täna üliõpilaste ees bussi katusel esinedes tegite peaaegu sedasama, aga siis parandasite ennast ja ütlesite, et räägite ikka efektiivsusest. Efektiivsusega on asi selge. Loomulikult, nominaalajaga õppetöö lõpetanute arv tänu sellele reformile kasvab, ka sellepärast, et tõenäoliselt kukub osa üliõpilasi ülikoolist välja ega kahjusta seda statistikat. Aga mul on küsimus kvaliteedi kohta: mida te arvate, kuidas mõjub see eelnõu üliõpilaste keskmisele hindele?

Tänan! Kindlasti ei hakka ma lahkama pressiteateid, see ei ole täna minu kui juhtivkomisjoni ettekandja ülesanne. Küll aga võin ma rääkida kvaliteediküsimusest, mis on olnud ka komisjonis arutelul. Võib-olla teen ma seda 30 ainepunkti kogumise arvestuse ja õppekulude hüvitamise teema juures. Sellepärast me olemegi näinud ette kumulatiivse arvestuse semestrite kaupa, et ei oleks tähtis eksami sooritamise fakt, kvantiteet kui niisugune, vaid arvestus oleks paindlikum ja üliõpilane saaks õppetööd planeerida nii, et kui tal on ühel semestril võimalik ja tark koguda rohkem ainepunkte, siis seadus seda talle ka võimaldab. Kindlasti on see üks konkreetne meede eelnõu esialgse variandiga võrreldes.

Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Küsin lihtsalt stenogrammi huvides. Vastates lugupeetud kolleegi Jaansoni küsimusele puudega üliõpilaste võimaluste kohta, te rääkisite soodustustest ainepunktide kogumisel. Aga ma lisan, et samamoodi on selle seaduseelnõu kohaselt puudega üliõpilastel võimalik kasutada oma akadeemilise puhkuse aega teisiti kui ilma puudeta üliõpilastel. Ma tahtsin seda lihtsalt stenogrammi huvides lisada, et vastus ei jääks poolikuks. Kas lugupeetud ettekandja on sellega nõus?

Aga ma ütlesin seda esimese punktina, vastates kolleeg Jaansoni küsimusele. Sa räägid teisest punktist, millest ma ka rääkisin, aga enne ma rääkisin esimesest punktist. Kuid suur tänu tähelepanu juhtimise eest! See on nii tõsine asi, et seda mitu korda korrata ei ole liiast.

Palun, Kajar Lember, teine küsimus!

Aitäh, hea ettekandja! Ma olen siiani olnud arvamusel, et see, kui avalikkus seadusandja kummitempliks kuulutab, on veidi üle pingutatud. Kuid kuulates teie vastust õppetoetuste seaduse eelnõu kohta, tekkis tunne, et koalitsioonil on ka templivärv otsa saanud. Kui seadusandliku kogu liige ei saa kommenteerida juba valitsuses tiirlevat eelnõu, siis peaks tõesti küsima, kumb oli enne, kas muna või kana, aga ma ei küsi seda. Teie vastustest ma siiski järeldan, et te olete õppetoetuste seaduse eelnõu sisuga tuttav. Lihtsustatud kujul kõlab minu eelmine küsimus nii: kas õppetoetuste süsteem on plaanis muuta vajaduspõhiseks ilma rahastamist suurendamata?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma annan ülevaadet komisjoni aruteludest ja teen seda nii, nagu teemad komisjonis üleval olid. Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi puhul me ei läinud niivõrd nüansitäpseks, sest see eelnõu ei ole parlamendis praegu veel arutelul. Aga ma kordan, et komisjoni üsna ühesugune arusaam on, et vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi ja täna arutatava eelnõu kontekst on ühesugune. Kui me nõuame tudengitelt võimalikult efektiivset õppetööd, siis on selge, et neile tuleb pakkuda ka puhvervõimalusi või võimalusi aktiivselt õppetööle pühenduda. See puudutab raha. Kui palju seda raha on ja kust see tuleb – need on kõik teise päevakorrapunkti teemad.

Mart Meri, palun!

Aitäh! Hea Urmas! Sinu viimasest vastusest ma järeldan, et tegelikult sa toetad täna eelnõu teise lugemise katkestamist, et me saaksime tõepoolest tervikliku pildi, konteksti, nagu sa ütled, seoses õppetoetuste seaduse eelnõu saabumisega Riigikokku.

Aitäh! Ma saan refereerida kultuurikomisjoni otsust, ettepanekut, mis ütleb, et eelnõu teine lugemine tuleks lõpetada.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo!

Hea eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Alustan sellest, et tänan Riigikogu ja kultuurikomisjoni mulle antud võimaluse eest esineda ka teisel lugemisel. See ei ole tavapärane, aga ma arvan, et see on oluline.
Üks hea kolleeg eelnevas arutelus ütles, et kavandamisel on suurim muudatus kõrghariduskorralduses viimase 60 aasta jooksul. Tundub, et see oli veidi ülepingutatud hinnang, aga muudatus see tõesti on. Ma olen veendunud ja loodetavasti olete ka teie veendunud, et see muudatus on vajalik ja mõistlik. Eelnõu 89 on loodud suurendama õiglust, kasvatades kõrgharidusele tasuta ligipääsu, parandama hariduse kvaliteeti ja suurendama kõrgharidussüsteemi toimimise efektiivsust tulemustele orienteeritud rahastamise abil.
Üks väike meenutus. Meil on praegu 70 000 tudengit, kes aastas suudavad saada 10 000 kõrgharidust tõendavat diplomit. Õppekavad on nelja-, kolme- ja kaheaastased. Siit järeldub, et diplomini jõudmiseks võiks kuluda keskmiselt kolm aastat, aga kulub seitse aastat. Kui see ei ole probleem, siis kus üldse on probleemid? Ma usun, et kitsaskohad, mis kõrghariduses on, vajavad kõrvaldamist. Seda, et need kitsaskohad on olemas ja vajavad kõrvaldamist, on mõistetud nii siin saalis kui ka avalikkuses. Usun, et on olemas põhjendatud ootus.
Eelnõu pakub lahenduse. Meilt on küsitud, miks just tasuta kõrgharidus, kui enamik maailmast liigub tasulise ja õppemaksulise kõrghariduse suunas. Üha enam on see nii ka nendes riikides, kus pikka aega pärast Teist maailmasõda on kõrgharidus olnud tasuta. Miks siis nii, miks me ujume vastuvoolu? Miks me ei kehtesta tasulist kõrgharidust, nagu ka avalikkuses on palju nõutud? Sellepärast, et meie ajalooline kogemus on meile tõestanud hariduse olulisust väikerahva kestmises ja arengus: me oleme liikunud Rootsi-aegsetest rahvakoolidest talude päriseksostmiseni, sealt üleüldise kirjaoskuse ja oma riigini ning eestikeelse ülikooli kaudu tänapäevaste kultuurrahvaste hulka. Väikerahvale on see oluline. Sellepärast on IRL püstitanud tasuta kõrghariduse loosungi ja mul on hea meel, et koalitsioonipartnerid on meid selles pürgimuses toetanud. Loodan, et ka sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond mõistavad selle olulisust.
Me teame, et see ei ole kommunistlikus mõttes tasuta ehk kõigile tasuta, ükskõik mis mahus tasuta ja ükskõik kui kaua tasuta. Need, kelle ideaal on kommunistlik paradiis, peaksid mõtlema sellele, et kommunistlik tegelikkus on pigem vaesus ja vangilaager kui üldine heaolu. See ei saa olla ka sotsialistliku heaoluriigi ideaal, kus õigused pole tasakaalus kohustustega ning kogu vastutus veeretatakse riigile ja maksumaksjale. See on vaba kodaniku eneseteostust toetav lähenemine, kus iga võimekas ja motiveeritud noor saab õiguse tasuta õppeks, kandes ühtlasi kohustust õpingutele pühenduda ja haridus õigel ajal omandada. Täistööajaga osaajalised õppurid maksaksid aga jõukohast õppemaksu ning kursusekordajad korvaksid ülikoolile tekkivad lisakulud. Niisugune on see põhimõte.
Meid on kritiseeritud. Ülikoolid on leidnud, et õppemaksu eest üle madaldatud nõudmistelati ülikooli pääsenute käest saadud raha vähenemine ähvardab ülikoolide toimetulekut. Jah, aga kvaliteet paraneb ja pealegi on riik kavatsenud vähenevad tulud kompenseerida. Ülikoolide riigieelarveline rahastamine kasvab plaanide järgi kõigil eelseisvatel reformiaastatel. Kui palju on avalikus sektoris valdkondi, kus me võime kindlad olla, et eelseisval kolmel aastal riiklik rahastamine kasvab? Väga vähe, kui neid üldse on.
Üliõpilased sooviksid, et neile rohkem vastu tuldaks ning nende õigusi ja vabadusi suurendataks. Olukorras, kus enamik üliõpilaste soove on leidnud tee eelnõusse, soovivad nad minu paremat arusaama pidi kõigi oma ettepanekute täielist arvestamist. Kuid on ka teisi huve. Olen seisukohal, et õigused peavad alati olema tasakaalus kohustustega, ja olen veendunud, et õppimine on tõsine ettevõtmine. Täiskasvanuil ei tohiks olla raskusi mõistmaks, et täisajaline ehk 40-tunnine töönädal tähendabki 40 tundi tööd ja 30 tunni eest ei ole kuidagi võimalik täit palka saada. Akadeemilise puhkuse ajal puuduvad üliõpilastel kohustused ja siis on tasakaalustamata nõuda ka kõiki õigusi. Tõesti, erandid on mõistlikud ja vastuvõetavad ning lapsepuhkus ja kaitseväeteenistus on eelnõusse ilusasti sisse kirjutatud, nii nagu ka erandid puuetega inimestele.
Ühes oleme kriitikutega ühte meelt: täisajalise õppimise kohustus peab käima käsikäes vajaduspõhiste õppetoetustega. Siin on üks kontekst, aga arvata, et need kaks seadust peaksid olema lahutamatud nagu sukk ja saabas, ei ole ju põhjust. Meil on kaks seadust. Kõikidel varasematel kordadel on nad eraldi vastu võetud. Mis siis nüüd järsku lahti on, et peab kohe ühe korraga, ühe pauguga ära otsustama? Ei saa aru. Täna on kõrgharidusseaduse eelnõu Riigikogu laudadel, õppetoetuste seaduse eelnõu aga valitsuses kooskõlastusringil. Kinnitan teile, head sõbrad, et mõlemad seadused on kavas jõustada ühel ajal. Nii arvan mina, nii arvab valitsus, nii arvab valitsuskoalitsioon. Ma ei ole kohanud siin Riigikogus ühtegi fraktsiooni, kes arvaks teisiti. Kust see mure?
Head sõbrad! Riigikogu on eelnõu 89 arutanud alates septembri keskpaigast ehk neli kuud. Kultuurikomisjon on teinud palju ja head tööd ning saavutatud kompromissid on eelnõu kindlasti paremaks teinud. Mõne asjaga olen ma nõus, mõnega ei ole, aga see ongi demokraatia. Vastu on tuldud kõigi huvigruppide soovidele, ent arusaadavalt ei saanud komisjon kõiki vastandlikke nõudmisi arvestada. Tahan tänada kõiki fraktsioone arutelude eest, kus mul oli võimalik osaleda! Need arutelud olid eranditult konstruktiivsed. Seda üllatavam oli lugeda kolleeg Jaak Alliku arvamusartiklit tänases Postimehes. Isegi teades kolleeg Alliku kogemust teeneka propagandisti ja agitaatorina erinevate parteide ridades, on mul raske mõista, kuidas saab kavandatud reform, mis suurendab kõrghariduse rahastamist üle 25% ja enam kui kahekordistab tudengitele mõeldud sotsiaaltoetusi, olla reform vaid rikastele. See on ehe propaganda hirmude ja klassivaenu õhutamise teel, nii nagu seda praktiseeris seltsimees Lenin. Ma ei jaga nostalgiat nõukogude kõrghariduse järele, mida õhkus nimetatud artiklist.
Meie lähenemine on teine. (Naer. Aplaus.) Meile on oluline õiglus ja sellepärast seisame vajaduspõhiste õppetoetuste ja tasuta õppe eest. Meile on oluline kvaliteet ja sellepärast seisame tulemuspõhise rahastamise eest. Meile on oluline efektiivsus ja sellepärast toetame tulemuslepinguid, loobudes riikliku koolitustellimuse ideoloogiast, mis on tekitanud ülikoolidele suuri võlgnevusi.
Head kolleegid! Üliõpilased! Kahjuks ei saanud ma kogu aja osaleda teie miitingul, küll aga vaatasin just äsja internetist punaloosungeid, kuhu oli kirjutatud: "Aaviksoo! Kui palju sina oma hariduse eest maksid?" Mul on see hästi meeles. Mina õppisin viis aastat täisajaliselt, õiendasin eksamid ja arvestused õigel ajal ja ettenähtud korras ning õppemaksu ei maksnud. Seda soovin ka teile. Elamis- ja toimetulekukulude katmiseks töötasin nädalavahetustel ja öösiti raudteejaamas laadimistöödel, suvel aga malevas ja nii sain õpingute ajal üsna hästi hakkama.
Head kolleegid! Palun teid toetada eelnõu kultuurikomisjoni esitatud kujul ja otsustada teine lugemine lõpetada!

Austatud ettekandja, hea minister! Teile on küsimusi. Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra minister, tänan kõigepealt heade sõnade ja tunnustuse eest! Aga minu esimene küsimus teile on selline. Teatavasti on valitsusliidu programmis ehk koalitsioonileppes ette nähtud vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi käivitamine alates 2015. aastast. Ma tahan teada, kas teie koalitsioonipartner on teile andnud garantii, et seda koalitsioonileppe sätet muudetakse.

Koalitsioonileppes on tõepoolest garantii, et see käivitub 2015. aastast, aga koalitsiooni töövõimet arvestades usume, et paljusid koalitsioonileppe punkte on võimalik jõustada palju varem.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud minister! Nõukogude aeg on tõesti möödas ja tööandja peab miinimumpalgalt makse maksma. Kui noor tahab osaajaga tööle minna, siis pole tööandja huvitatud tema töölevõtmisest. Noorte seas on tööpuudus kõige suurem. Aga teie käest küsin ma sama küsimuse nagu eelmise ettekandja käest. Kui teie oleksite näiteks Saaremaalt pärit üliõpilane, kes tuleb Tartusse õppima, siis kuidas te saaksite 135 euro eest endale muretseda elamise ning maksta toidu, hügieenitarvete, bussipiletite jne eest?

Ma hea meelega jätaksin pikema debati sinna aega, kui ma tulen siia selle eelnõuga, mis seda konkreetset teemat käsitleb. Aga lühidalt ütlen niimoodi: minu paremat teadmist pidi ei ole mitte keegi, mitte kunagi, mitte üheski riigis mõelnud, et õppetoetus on ainuke tuluallikas ja peaks katma kõik kulud, mida üliõpilasel on vaja teha või mis talle pähe tulevad. Loomulikult on ka teisi tuluallikaid: leibkonnatoetus vanematelt, töine tulu sel ajal, kui õppetööd ei toimu jne.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te andsite siit kõnetoolist lubaduse, et ülikoolide riigipoolne rahastus suureneb ja seda mitmel aastal järjest. Ma tahan seda täpsustada. Kas te lubate, et suurem rahastamine kompenseerib n-ö tasuliste kohtade eest saadud raha kaotuse, ja kui see seda kompenseerib, kust see raha tuleb? Kas teile on koalitsiooni heast läbisaamisest tulenevalt teada, et hariduse eelarve iseenesest kasvab, või te peate leidma selle raha oma eelarve vabadest vahenditest?

Aitäh küsimuse eest! Koalitsioonileppesse on sisse kirjutatud seaduse vastuvõtmine 2011. aastal. Ka läbirääkimistel kavandati lisavahendeid kõrgharidusreformi elluviimiseks. Ma ei hakka peast tsiteerima, kuid need on arvestatavad summad, kasvades kolme aastaga suurusjärgus 30 miljonit eurot, mis võrreldes praeguste kulutustega, veidi üle 100 miljoni euro, on siiski suhteliselt suur summa. Nagu ma ütlesin, umbes 25% peaks kehtivate kokkulepete järgi lisaks tulema. Mis puudutab tasulist õpet, siis tasulise õppe kulud on viimastel aastatel kahanenud nii avalikus kui ka erasektoris. See on demograafiliste trendide tagajärg. Tasulise õppe raha kahaneb nagunii. Täiendav kahanemine seoses reformiga kompenseeritakse, julgen arvata, et kompenseeritakse isegi üle. Nii et ülikoolide hirm, et nende rahaline olukord halveneb, ei ole põhjendatud. Tõsi, keeruline probleem on see, et kahanemine on teaduskonniti ebaühtlane ja ülikoolide sisemised ümberjaotusmehhanismid on tõenäoliselt üsna valulikud. Aga summa summarum võidavad ülikoolid nii tervikuna, ma mõtlen kõiki ülikoole, kui võidab ka iga üksik ülikool. Sisemine ümberjaotus on töö, mis tuleb ülikoolidel ära teha.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Selle Lenini lõigu juures te kasutasite kahte mõistet: kommunistlik tasuta haridus ja lihtsalt tasuta haridus. Kas te olete nii lahke ja selgitate, mis vahe neil kahel mõistel on?

Enamgi veel, ma rääkisin kommunistlikust tasuta printsiibist, sotsialistlikust tasuta printsiibist ja lihtsalt mõistlikust tasuta printsiibist. Mis nende vahe on? Ma ütlen veel kord. Usun, et on hea, kui see meelde jääb. Tasuta ei ole kommunistlikus mõttes tasuta ehk kõigile tasuta, ükskõik kui palju tasuta ja ükskõik kui kaua tasuta. Nüüd sotsialistlik printsiip: see ei saa olla sotsialistliku heaoluriigi ideaal, kus õigused pole tasakaalus kohustustega ja kogu vastutus veeretatakse riigile ja maksumaksjale. See tasuta süsteem, mida meie pakume, on neile, kes tajuvad selles kohustuses, mida võtab maksumaksja, omapoolset kohustust hästi õppida ehk arusaadavamas keeles öeldes: õppida, õppida, õppida! (Naer.)

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Keskerakond kindlasti toetab tasuta kõrgharidust. Aga kas te võite öelda, millal see tasuta kõrgharidus Eestis tegelikkuseks saab? Kas oskate aastaarvu öelda?

Ma tahan loota, et need noored, kes praegu mõtlevad kõrgkooli astumisele ja astuvad sinna 2013. aastal ehk järgmisel aastal, võivad kindlad olla, et kui nad täisajaga õpingutele pühenduvad ja nii, nagu selles eelnõus on ette nähtud, teevad ülikooli läbi samas tempos nagu, ma arvan, on teinud enamik siin saalis viibijatest, siis on see neile tasuta ja mingeid ülikoolile makstavaid summasid sellega ei kaasne. Mis elamiskuludesse puutub, siis need on loomulikult olemas ja me püüame ka nendega toime tulla. Kui see seadus tuleb, siis arutame seda. Seal on väga palju kompromissikohti, ning kompromissideks on Haridus- ja Teadusministeerium ning olen mina isiklikult kindlasti valmis. Nii et küll see tuleb. Aga ma ei usu, et me tõepoolest saaksime minna üle sellele printsiibile, et igaühele tema vajaduste järgi.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Kõigepealt ütlen, et on raske päris sada protsenti nõustuda selle sotsialistliku heaoluriigi definitsiooniga. Aga mu küsimus puudutab seda eelnõu, mis on otseselt seotud täna arutatava eelnõuga, ehk vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis te ütlesite, et kõige efektiivsem ja mõistlikum alus õppetoetuse vajaduse hindamiseks on perekondade tuludeklaratsioon. Teatavasti võib tulenevalt sellest, kuidas Eestis tulusid deklareeritakse, see informatsioon, mille alusel hinnatakse, kas üliõpilane peaks saama toetust või mitte, olla umbes aasta aega vana. Kas ei oleks mõistlikum rakendada mõnda teist süsteemi, mis riigi jaoks võib olla küll pisut keerulisem, aga annaks adekvaatsema pildi?

Teie osutatud probleem on tõepoolest olemas. Eks kõik andmed ole ju tegelikult ajaloolised. Mida operatiivsemad andmed on, seda parem. Aga otsus sõltub otstarbekusest. Kui operatiivsete andmete kättesaamine (ma ei oska praegu öelda, kuidas see võiks toimuda) on administratiivselt kulukas, siis selle võrra kahanevad väljamakstavad summad. Ma arvan, et siin tuleb leida mõistlik kompromiss. Kui on häid ideid, siis ma olen valmis neid arutama.

Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! On muidugi suur kiusatus hakata jälle vaidlema, kas me ikka nägime kommunismi või mitte, aga jätame selle kõrvale. Te tuletasite meelde, kuidas te õppisite Tartu Ülikoolis, sooritasite väga edukalt eksameid ja samal ajal töötasite. Aga te saite ilmselt ka stipendiumi, mille suurus oli tollal vähemalt 30 või isegi 40 rubla, millega sai päris korralikult ära elada. Töö leidmine ei olnud ka mingi probleem. Ka mina õppisin Tartu Ülikoolis ja ma tean, et limonaaditehas, lihakombinaat jt olid alati lahkesti valmis üliõpilasi tööle võtma, kas või lühikeseks ajaks. Kas te olete pidanud läbirääkimisi näiteks Sotsiaalministeeriumiga, et tööandjad oleksid nõus võtma üliõpilasi tööle väikese koormusega, näiteks koormusega 0,3? Praegu ei ole üliõpilasel võimalik leida Eestis väärilist töökohta, kui ta näiteks ei taha öösiti hamburgereid müüa.

Stipendiumi kohta, mis oli 40 rubla (kõrgendatud stipendium oli 50 rubla), ütlen: kas te teate, kui suur puudus oli pärast mõnda suuremat üritust? Ega ükski summa ei ole noorele inimesele piisav. Ma arvan, et avalikkus peab võtma siin parasjagu nii väikese koorma, kui on sotsiaalselt mõistlik. Kindlasti jätkavad noored inimesed töötamist. Me ju teame, et praegu töötab üle poole noortest, paljud nendest töötavad täisajaga, aga enamik siiski osaajaga. Ma ei jaga päriselt seda hirmu, et kui me võtame vastu kõrgharidusreformi käsitleva seaduse, siis need töökohad kõik kaovad. Need jäävad alles, nii nagu need praegugi olemas on. Mulle ei ole üliõpilased kurtnud, et töökohti ei oleks. Kas on mingeid konkreetseid ettepanekuid? Ma tean, et õpilasmalevaga seoses on probleeme, aga seal on piirangud oluliselt rangemad kui täiskasvanud üliõpilaste korral. Ma arvan, et eraldi meetmeid üliõpilastele, ütleme, reisisaatjate või muude selliste töökohtade loomiseks ei ole vaja.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud haridusminister! Küsisin eelmiselt ettekandjalt sama küsimuse, aga kuna ma jätsin talle tagaukse lahti, siis ta muidugi kasutas seda põgenemiseks demograafilisele teele. Küsin teilt niimoodi: vaadates käsitletavaid muudatusi kõrghariduskorralduses, kas te tulenevalt analüüsidest või oma hinnangust arvate, et kõrgharidust pakkuvate haridusasutuste ja kõrgharidust omavate noorte hulk väheneb? Ärme räägime demograafiast, vaid muudatuste mõjust.

Muudatused ei ole kavandatud eesmärgiga nende õppeasutuste arvu vähendada. Õppeasutuste arv juba väheneb ja isegi siis, kui me reformi ei tee, väheneb see nii demograafilistel kui ka hariduse kvaliteedist tingitud põhjustel. Praegu kahaneb tasulistel kohtadel õppivate üliõpilaste arv, sellest tuleneb lisasurve erakõrgkoolidele. Lisaks näitasid hiljuti lõppenud üleminekuhindamised paljudele õppeasutustele või õppekavadele punast või kollast kaarti. Ka see on nende arvu vähendanud. Erasektoris toimub konsolideerumine. Avalikus sektoris, ma arvan, on ka sõltumata sellest reformist mõistlikud mõningad ühinemised. Nii et kindlasti on selle reformi mõju õppeasutuste arvule tagasihoidlikum kui objektiivsete, juba toimivate kõrgharidusprotsesside mõju.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra minister! Esinedes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis, te esitasite huvitava mõtte, et teie arvates õpivad praegu tasulistel kohtadel just majanduslikus mõttes kehvematest perekondadest pärit lapsed, sest tasuta kohad ehk RKT kohad on hõivanud eliitkoolidest tulevad õpilased. Mõni päev tagasi ilmus Postimehes selle kohta tabel ja me nägime, et seitsmendal kohal RKT kohtadele ülikooli sisse saanud õpilaste poolest oli Värska Gümnaasium, mille te kavatsete peatselt sulgeda. See kool edestas kaugelt Tallinna Inglise Kolledžit. Kuidas te tõlgendate või seletate sellist huvitavat sotsiaalset fenomeni?

Ka mina märkasin, et Värska Gümnaasium seisab niisugusel auväärsel kohal. Eks minulgi tekkis küsimus, millega selline üldiselt erandlik positsioon on põhjendatud. Mis puudutab koolide sulgemist, mida te nii osavalt jälle minu isiklikuks kurjaks kavatsuseks püüdsite pöörata, siis, head rahvasaadikud, mitte keegi ei siin saalis, haridusministeeriumis ega Vabariigi Valitsuses ei tee koole puudutavaid otsuseid kerge südamega. Täiesti demagoogiline on arvata, et need kurjad kavatsused sünnivad kurjade inimeste peades. Koole sunnivad sulgema sündimata lapsed. Kui me sellest aru ei saa ja selle kahetsusväärse tõsiasja pöörame n-ö parteipoliitiliseks malakaks, siis ma arvan, et me ei käitu vastutustundlikult. Aga nüüd tasulistel õppekohtadel õppivate noorte sotsiaal-majanduslikust taustast. Ma ei ole suuteline praegu tsiteerima seda uuringut, kust ma niisugused järeldused olen endale mällu salvestanud, aga need uuringud on olemas. Seda arusaama toetavad ka minu isiklikud kogemused, mis on pärit nii minu tuttavate ja sugulaste ringist kui ka külaskäikudelt erakoolidesse. Samuti olen seda tõdenud, vaadates neid noori, kes õpivad Tartu Ülikoolis tasulistel kohtadel. Vaevalt, et ma seda väites eksin.

Laine Randjärv, palun!

Aitäh! Austatud minister! Tundub, et selle küsimuse põhiarutelu on koondunud vajaduspõhistele toetustele ja vähem kvaliteetsele kõrgharidusele. Raha huvitab kõiki ning ka seaduseelnõus on siiski juttu rahast ja stipendiumidest, mis on seotud õppetöö kvaliteedi ja edasijõudmisega. Minu meelest põhjendamatult on see teema jäänud tähelepanu alt täiesti välja. Kas te selgitaksite paari sõnaga kvaliteedistipendiumide olemasolu ja kuvandit?

Aitäh! Praegune toetus on riigi poolt nii intressi kui ka lõppvastutuse osas garanteeritud õppelaen, mida vahendavad eraõiguslikud finantsinstitutsioonid. Teiseks on õppetoetused, mida võiks nimetada pigem tulemuspõhisteks stipendiumideks. Need stipendiumid on suhteliselt väikesed, aga neid jagatakse üsna suurele osale üliõpilaskonnast. Muudatused on kavandatud selliselt, et muuta õppelaenude haldamist maksumaksjale soodsamaks ja nii säästetud vahenditega toetada üliõpilasi, täiustades õppetoetuste süsteemi. Õppetoetused jaguneksid edaspidi kolme gruppi. Alustan akadeemiliselt kõige olulisematest ehk stipendiumidest tõepoolest silmapaistvate õpitulemustega noortele. Tahaksime suurendada praegust määra mitu korda, nii et stipendiumi suurus ulatuks keskmise palgani. Ilmselt jääb selle stipendiumi saajate arv väiksemaks, aga ma pean seda stipendiumi oluliseks tunnustuseks eduka õppimise eest. Teiseks on stipendiumid, mis peaksid stimuleerima noori valima avalikes huvides arendatavaid õppekavu, olgu selleks õpetajakoolitus, IT-valdkond või veel mõni spetsiifiline sektor, näiteks insenerikoolitus Tallinna Tehnikaülikoolis. Kolmandaks on vajaduspõhised toetused. Päris kindlasti ei taha me stipendiumisüsteemi muuta täielikult sotsiaaltoetustekeskseks. Oluline rõhk tuleb panna akadeemilisele tulemuslikkusele ja tuleb arvestada ka avalikku huvi teatud erialade vastu.

Karel Rüütli, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Ma saan aru, et Isamaa ja Res Publica Liidu lihtsalt tasuta hariduse printsiip tähendab seda, et kellel on raha, need saavad kõrghariduse, ja kellel raha ei ole, seda ei saa. Te oleksite võinud selle oma n-ö valmiskampaanias väga selgelt välja ütelda ja seda täpsustada, sest paljud inimesed, kes teile hääle andsid, ma arvan, pidasid silmas sotsiaaldemokraatlikku tasuta kõrghariduse printsiipi. Aga minu küsimus on selline: kas te ei karda, et kui Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond selle eelnõu seadusena vastu võtavad, süveneb ühiskonnas lisaks niigi kiirelt süvenevale majanduslikule kihistumisele ka hariduslik kihistumine?

Mul on sellest loogikast väga raske aru saada, aga võib-olla see mõttekäik ei põhinegi loogikal ja minu jõupingutused on asjatud. Kuidas on võimalik, et kui riik loob täiesti uue instrumendi – vajaduspõhised õppetoetused – ja suunab selle üliõpilastele, nii et orienteerivalt kaks korda kasvavad toetused, mida üliõpilastele maksumaksja raha eest makstakse, siis see süvendab hariduslikku ebavõrdsust? Mina ei saa sellest aru.

Tõnis Kõiv, palun!

Hea minister! Kõigepealt tahan teid tänada ettekande eest, mida võib pigem kõneks pidada. Eks te teate isegi, et ega siin saalis aplausi just väga tihti ei kosta. Aga minu küsimus toetub teie ilmselt suurtele teadmistele haridusest laiemalt, ka teadmistele hariduse ajaloost. Meie kolleegid sotsiaaldemokraadid viitasid siin, et viimati tehti midagi suurt ja vägevat Eesti hariduses – siis ilmselt Eesti NSV hariduses – 60 aastat tagasi. Kas te oskate öelda, mida siis aastal 1952, aasta enne Stalini surma, Eesti NSV hariduses nii vägevat ära tehti, et see sotside arvates siiani märkimisväärne on?

Ilmselt ma läheksin libedale jääle veidi pealiskaudsete analoogiatega selle kohta, mis leidis aset pärast kuulsat 1950. aasta pleenumit. Aga päris seda meelt ma ka ei ole, et Eesti pinnal sündinud haridusotsuseid või kõrgharidusotsuseid võiks kuidagi naeruvääristada või alavääristada. Eri aegadel on Eesti hariduses püütud teha ikkagi mõistlikke otsuseid, neid tehti ka nõukogude ajal, niipalju kui see toonastes tingimustes võimalik oli. Kui mu ettekandest jäi mulje, et ma kõike seda kuidagi halvustan, siis see ei vasta päris kindlasti tõele. Ma ei tahaks nende pealiskaudsete spekulatsioonidega kaugemale minna.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Hakatuseks ütlen, et ka minul õnnestus oma haridusteed alustada ajal, kui üks tuluallikas oli see (nagu te märkisite, pikad ööd tekitasid suuri kulusid), et hommikul sai paari klaastaaraühiku eest endale hommikusööki lubada. Nüüd see kindlasti kuidagi võimalik ei ole. Aga küsimus on mul täiesti teine. Küsimus on tegelikult seesama, mida Eiki Nestor küsis kultuurikomisjoni esimehelt. Kas teie teate üliõpilaste praeguse õppeedukuse pinnalt seda protsenti, kui paljud üliõpilased hakkavad nn tasuta hariduse kontekstis olema subjektid?

Aitäh! See rehkendus on spekulatiivne, selles mõttes, et praegust olukorda ekstrapoleerides me ei saa mõistlikke tulemusi. Aga üks niisugune indikatsioon on, mida vähemasti mina võtan väga tõsiselt. Tartu Ülikoolis on ühes teaduskonnas, arstiteaduskonnas, õppekava 100%-lise täitmise nõue. Kui ülikoolis täidavad õppekava igas semestris täies mahus keskeltläbi pooled tasuta õppes olevad noored, siis arstiteaduskonnas, kus on nõue täita õppekava 100%, on neid üliõpilasi 80%. See näitab, et kui tõsine motivatsiooniskeem on paigas, siis inimesed käituvad teisiti: nad pingutavad, et see üks puuduolev punkt või kaks puuduolevat punkti ikkagi kätte saada. Teine asi on see, et pole mõtet hirmutada neid lapsi seal rõdul. See puudutab sellist mõtlemist, et kui üks akadeemiline punkt jääb saamata, siis peabki maksma 20 000 krooni või 1200 või 1500 või 2000 eurot õppemaksu. Nii pole see mõeldud, nii see ei sünni, nii ei ole see ka poliitiliselt võimalik, ükskõik mida ülikoolid võiksid soovida või tahta. Tegelikult hakkab olema nii (seda on kinnitanud mulle ka rektorid), et kui jääb saamata üks punkt või kaks punkti, siis tuleb ainepunktide hinnad osaliselt kompenseerida proportsionaalselt kordamisele tuleva õppetöö mahuga. Ma väga spekulatiivselt ütlen – ärge võtke seda lõpliku tõena, sest ma ei saa seda juriidilises mõttes lubada –, et hinnanguline maht võiks olla 50–100 eurot 1 EAP eest. See on majanduslikus mõttes ühtpidi suur summa, aga teistpidi siiski mitte niisugune summa, et see, kui 1 EAP puudu jääb, peaks sundima kedagi ülikoolist lahkuma. Last but not least, ülikoolidel on õigus seda nõuda, aga neil ei ole seda kohustust. Ma arvan, et targasti talitavad need ülikoolid – ja kindlasti meil on targad ülikoolid –, kes sätestavad teatud tingimused, millal üliõpilane sellest kohustusest vabastatakse. Siin võivad olla ka sotsiaalsed kaalutlused. Nii et ärgem tehkem kolli, ärgem hirmutagem! Mõistlikke inimesi ei ole mitte ainult siin saalis, vaid neid on ka ülikoolide juhtkondades ja mujalgi. Ma arvan, et eelnõu rakendamine hakkab olema mõistuspärane ja vastab meie ootustele.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma küsin teilt põhimõtteliselt sama küsimuse, mida ma enne küsisin härra Klaasilt. Ka teie räägite hästi palju efektiivsusest ja sellest, et praegune kord, kus kraadini jõutakse keskmiselt seitsme aastaga, ei ole aktsepteeritav, et uue korra järgi see aeg lüheneb. Kindlasti olen ma siin teiega nõus ja olen teiega nõus ka selles osas, mida te just praegu ütlesite, et need paar punkti sisuliselt venitab välja, kui süsteem teha ümber selliseks, et see seda nõuab. Aga küsin ka teie käest kvaliteedi kohta: kuidas see mõjutab üliõpilaste keskmist hinnet? Kas haridusministeerium on oma analüüsidele tuginedes võimeline mingisuguse numbri välja ütlema?

See on väga raske. Mingit usaldusväärset metoodikat, kuidas seda oleks võimalik hinnata nii, et seal mingi mõte oleks, ma ei tea, ma ei oska seda öelda. Ma oskan öelda seda, et motivatsioon on väga oluline kvaliteedi tagaja. Mina usun – ja ma ei ole selles uskumises üksi –, et suurenev õppimismotivatsioon parandab paralleelselt ka õppetöö kvaliteeti või õpitulemuste kvaliteeti või väljundit. Sellised kõrgendatud nõudmised on, ma julgen kinnitada, enamikus arenenud riikide ülikoolides, kõige rohkem on neid angloameerika ülikoolides. Niisugust luksust, nagu meil on, et tasuta õppekohale pääsenud üliõpilane võib peaaegu piiramatult oma õpinguid pikendada, ei ole peaaegu kuskil maailmas. See lisajõupingutus on minu arvates ühest küljest proportsionaalne ja mõistlik efektiivsuse seisukohalt ning teisest küljest tuleb kasuks ka kvaliteedile. Kui aega lühemalt ja kontsentreeritumalt pühendatakse õpingutele, siis annab see kindlasti ka paremaid õpiväljundeid.

Rainer Vakra, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma mäletan, et kui ma veel ülikoolis käisin, siis teie esinesite seisukohaga, et tasuta lõunaid pole olemas. Täna me räägime siin tasuta kõrgharidusest. Kui tudengite käest küsida, siis nad kõik seda kindlasti toetavad. "Kas te toetate reformi, et kõrgharidus oleks tasuta?" Kõik vastaksid jah. Mul on sama küsimus, mis mul oli kultuurikomisjoni esimehele Klaasile. Kõik tudengid peaksid idee poolest seda reformi toetama. Aga ka mina tulin paar tundi tagasi meeleolukalt koosviibimiselt lossi ees, kus nad selle vastu protesteerisid. Tekib arusaamatus ja ka mina ei saa aru, et kui see on nii hea seadus, kas siis tudengid ei saa sellest aru või ei oska teie seda neile piisavalt selgitada. Milles on viga?

Siin on ilmselt palju põhjusi. Esiteks, tudengeid on meil 70 000. Palju rohkem kui neid tudengeid, kes siin Toompea lossi ees demonstratsioonil osalesid, oli neid, kes sel ajal õppisid. Nende üliõpilaste huve tahaksin ma ka kaitsta. Teiseks, mulle tundub, et head üliõpilased, eriti nende sotsiaalselt tundlikum ja poliitiliselt aktiivsem osa, on sutsu hoogu sattunud. Ma mäletan Eesti Üliõpilaskondade Liidu nõudmisi, mis olid kirja pandud viies punktis. Julgen arvata, et kolmes punktis esitatud nõudmised on rahuldatud, ühe punkti puhul, ma mõtlen vajaduspõhiseid õppetoetusi, on see poole peal. Aga mis puudutab seda, et 100% peaks olema niisama palju kui 75%, siis siin mina järele ei anna. Mul on hea meel, et ka kultuurikomisjon ei anna järele. Võib-olla tasuks neil, kes siin meelt avaldasid, küsida, mida arvavad need üliõpilased, kes demonstratsioonil osalemise asemel täna raamatukogus olid. Kui nende käest küsida, siis võib-olla saab parema vastuse kui minu käest.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ülikooliseadust ei muudeta igal aastal. Seoses sellega on mul küsimus: kas eelnõus võiks olla veel midagi, mida teie arvates kindlasti peaks sinna sisse viima, aga mida Riigikogu komisjon ei aktsepteerinud, või te olete kõigega rahul?

Haridus- ja Teadusministeeriumist läks see eelnõu välja ühel kujul, valitsuses tehti sinna täiendusi ja parandusi, ka Riigikogu kultuurikomisjonis tehti seda. Ma ei tea midagi sellist, mida ma tahaksin sinna veel lisada. Mõned kompromissid olid võib-olla niisugused, mida mina ei oleks hea meelega teinud, aga nagu ma juba ütlesin, see ei ole kindlasti muutnud eelnõu põhisuunitlust. Ma usun, et see eelnõu arvestab nii õigluse, efektiivsuse kui ka kvaliteedi probleemi. Sellepärast ma palusingi teid toetada seda eelnõu ja selle teine lugemine lõpetada.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te rõhutasite ühele küsimusele vastates, et tudengitel on võimalik tööl käia, meenutasite ka teie enda kogemust raudteel. Aga kus peaks praegune tudeng töötama? Me teame väga hästi, et mitukümmend tuhat tudengit, kõrghariduse omandajat on töötud ja üleüldine tööpuudus noorte hulgas on Eestis lausa 37%. Kas ei peaks teie ministeerium siin Sotsiaalministeeriumiga koostööd tegema ja otsima lahendust ka sellele küsimusele, kus need noored töötama peaksid?

Meie üliõpilased töötavad igal pool, ka Riigikogus. Mul ei oleks midagi selle vastu, kui Riigikogus oleks rohkem üliõpilasi. Töötatakse erialasel tööl, töötatakse ka mitteerialasel tööl. Aga ma juhin teie tähelepanu ühele tõsiasjale. Ameerika Ühendriike peetakse üheks kõige parema kõrghariduskorraldusega või vähemasti kõige kvaliteetsema kõrghariduskorraldusega riigiks. Kui te küsite sealsete üliõpilaste käest, kus nad töötavad või missugust tööd nad peavad endale vastuvõetavaks, siis te saate teada, et valdavalt töötavad üliõpilased miinimumpalga eest ülikoolis koristajatena, ühiselamutöötajatena, McDonald'sites nii ettekandjate kui ka nõudepesijatena ja üldse väga paljudel madalapalgalistel töödel. See on neile vastuvõetav nii materiaalses mõttes kui ka sotsiaalse staatuse mõttes. Ma ei kutsu üliõpilasi üles miinimumpalga eest tööle minema, aga tahan siiski juhtida tähelepanu, et üliõpilased peaksid mõistma, et Eesti riigis on inimesi, kes töötavad miinimumpalga eest ja peavad selle raha eest üleval ka oma peret. Sellepärast, lähtuda arusaamast, et maksumaksja raha eest peaks üliõpilasi toetama vähemalt keskmise palga ulatuses, nagu ma olen vahel kuulnud, ei ole päris täiskasvanulik, kui ma niisugust sõna julgen kasutada. Kui veel kord ajalukku pöörduda, siis tekib tunne, et võib-olla me oleme saanud edusammudest peapöörituse. Meie elu on paremaks läinud ja seetõttu meile tundub, et see peab ilmtingimata kõikides elanikegruppides kiiresti järjest paremaks minema ja väiksema palgaga kui keskmine palk enam ükski mõistlik inimene ei saagi ära elada. Päris nii see ei ole.

Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te täna tsiteerite nii palju Leninit, et ma lihtsalt huvi pärast võtan pärast stenogrammi lahti ja vaatan täpsemalt. See peapöörituse koht oli päris hea. Aga küsimus on järgmine. Kui te vastasite Rainer Vakra küsimusele, siis mulle jäi mulje – võib-olla ma eksin –, et te peate neid inimesi seal platsi peal kuidagi marginaalseks osaks meie tublidest tudengitest. Tudengid teevad tööd ja õpivad nagu kord ja kohus, aga need siin millegipärast külmetavad ja justkui ei esinda meie üliõpilaskonda. Kas ma eksin?

Te päris kindlasti eksite. Praegu on tegemist paljuski üliõpilasesindustega. Kui suur on toetajaskond iga konkreetse aktsiooni puhul, see võib-olla ei olegi nii oluline. Niisuguseid demonstratsioone on minu arvates Eesti riigis pigem vähe kui ülearu palju. Meeleavaldused ja oma seisukohtade kuuldavaks, nähtavaks ja teatavaks tegemine on igati mõistlik ja vajalik. Ega ma siis ilmaasjata ei pidanud vajalikuks vastata küsimusele, mis ühel punasel loosungil oli ära toodud. Aga ma olen natukene tõrges arvama, et see ongi 70 000 üliõpilase hääl. See on olulise osa üliõpilaste hääl, nad seisavad oma õiguste ja huvide eest, aga huve ei ole esitatud mitte ainult niisugusel kujul. Neid on esitanud ka teised partnerid, olgu nendeks ülikoolid või tööandjad. Võib-olla nad pole teinud seda nii häälekalt, aga need arvamused on üliõpilaste seisukohtadele vääriline vastukaal. See on ka põhjus, miks kultuurikomisjon ei olnud eri otsuste toetamisel kaugeltki üksmeelne. Mõnikord oldi üliõpilaste poole peal, aga mõnikord kaaluti ka teiste huvigruppide argumente. Kindlasti ei ole mul kavas või ei ole minu mõte kuidagi marginaliseerida neid inimesi, kes täna meeleavaldusel osalesid.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas te kordaksite üle, kui palju suureneb riigi rahastus ülikoolidele, ja ütleksite, kust see suurenemine tuleb? Kas selle võrra suureneb ka haridusministeeriumi eelarverida aastatel 2013, 2014 jne või tuleb see raha leida haridusministeeriumi enda vahenditest?

Kõrgharidusreformi läbiviimiseks on koalitsiooniläbirääkimiste käigus kokku lepitud lisarahastamine väljaspool praegust eelarvet. Ma veel kord ütlen: neid arve ei saa ma peast öelda, aga suurusjärgud kasvavad, kui ma õigesti mäletan, esimesel aastal kuus miljonit eurot ja sealt edasi kokku kuni 30 miljoni euroni. Need peaksid olema lisavahendid. Aga veel kord: need arvud on olemas ja päris nii ei ole, et võetakse eelarve seest ja jagatakse ümber. Kindlasti mitte, kuigi ümberjagamist tuleb ka ilmselt ette. Aga sellest teemast me räägime, kui me tuleme õppetoetuste arutelu juurde. On päris selge, et kui kõik läheb väikeste tulemusstipendiumide peale, siis tuleb praegustes proportsioonides nihkeid ette näha.

Austatud minister, ma tänan teid kõne ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Palun igaks juhuks kolm minutit juurde!

Palun, kaheksa minutit!

Austatud saalis ja rõdudel viibijad! Isamaa ja Res Publica Liit tänab kõiki osapooli, kes selle eelnõu ettevalmistamisel on osalenud. Me hindame kõrgelt kõikide ühiskonnagruppide panust, mis on olnud sisukas, hooliv, südamest tulev ja on teinud seda eelnõu oluliselt paremaks. Ma olen ka seda meelt, et lisaks raamatukogule mõjub inimese kujunemisele kahtlemata väga hästi ka värskes õhus viibimine, ja tunnustan kõige paremal moel seda, et tudengid oma meeleavaldustes nii aktiivsed on. Uskuge mind, kui ma ise oleksin tudeng, siis ma kujutan ette, et väga suure tõenäosusega oleksin ma teie hulgas, ja juuresolevalt pildilt on hästi näha, mis sellest kõigest edasi saada võib.
Aga ma võtaksin kokku kümme rõõmusõnumit, ilma häbenemata. Esiteks, tasuta õppimise võimalus kasvab, sest tasuta õppekohti tuleb ülikoolidesse juurde. Teiseks, ülikoolide akadeemiline võimekus ja pikaajaline majanduslik võimekus paranevad, sest riigieelarvelised eraldised kasvavad. Kolmandaks, riik sekkub edaspidi vähem ülikoolide akadeemilistesse otsustesse ja õppetöö korraldusse, mille tõttu ülikoolide võimalused oma elu korraldada muutuvad oluliselt avaramaks ja kvaliteet muutub oluliselt paremaks. Neljandaks, lapse kasvatamist ülikooliõpingute kõrvalt me toetame vaata et kõige sirgeselgsemalt ja heldemalt kogu Euroopas. Ma pole kindlasti nõus sotsiaaldemokraatide, noorte sotsiaaldemokraatide ettepanekuga, mida ma täna kuulsin, et lapsevanemad ja erivajadustega inimesed nagu ei vajakski erikohtlemist. Vastupidi, vajavad küll ja Eesti on siin juba olnud suunanäitaja. Eelnõuga me teeme neid võimalusi veelgi paremaks. Viiendaks, erivajadustega tudengitele ja erivajadustega laste vanematele on eelnõus ette nähtud terve hulk erisoodustusi. Kuuendaks, esimest korda Eesti ajaloos seatakse vaesemate perede noortele sisse süsteemsed vajaduspõhised õppetoetused. Need jõustuvad koos kogu tasuta kõrghariduse reformiga. Muide, mitte üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, isegi kui me arvame kaasa kõik teisedki riigid, mis Euroopa territooriumil on, ka kõige rikkamates nendest ei ole riigipoolsed toetused tudengitele suuremad kui neljandik üliõpilase kasutada olevast rahast. Seitsmendaks, igati soodustatakse tudengite õpinguid vahetusüliõpilastena välisriikide ülikoolides, mis on oluline nii noore inimese enese arengule kui ka akadeemilise arengu huvides. Samuti soodustame õpinguid katkestanud tudengite õppetöö jätkamist. Kaheksandaks, me ei keela ega piira mitte ühelgi moel noorte inimeste töötamist ülikooliõpingute ajal. See pole sugugi väga tavaline, eriti kui me vaatame Euroopas ringi. Üheksandaks, Isamaa ja Res Publica Liit tegeleb lisaks veel alushariduse ja üldharidusvõrgu probleemidega ning kvaliteedi ühtlustamisega, et ka sedapidi tagada õiglasemat ligipääsu kõrgharidusele. Õiglasem ligipääs kõrgharidusele ja rohkem kõrghariduse omandanud inimesi Eestis on selle reformi ning ka alushariduse ja üldharidusvõrgu võimalike ümberkorralduste eesmärk. Kümnendaks, üks väike rõõmusõnum veel. Mõned tudengite kirjad, mis minu postkasti on jõudnud, st mõned Eesti noore hariduseliidi kirjadest, olid tõesti ilma kirja- ja grammatikavigadeta.
Ja nüüd, armsad kolleegid, tudengid, tööandjad, pered, lapsevanemad, õppejõud, rektorid, sotsiaaltöötajad, miks me peaksime kõige selle vastu olema? Mul ei ole häbi selle eelnõu teise lugemise jätkamise poolt hääletada. Vastupidi, eespool nimetatud põhjustel olen ma selle üle lausa uhke. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Lauri Luige!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head üliõpilased ja külalised! Me oleme kõrgharidusreformi Riigikogus käsitlenud nüüd juba pool aastat, mis on umbes neljandik sellest ajast, mis me käsitlesime põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Nii et igati pikk periood. Ma tänan algatuseks kõiki, kes on selle seaduseelnõu väljatöötamise juures olnud, alustades ministeeriumist ja kolleegidest koalitsioonis ning lõpetades kolleegidega opositsioonist, kes on olnud komisjoni aruteludel vägagi konstruktiivsed. Selle üle on hea meel, hea on teha komisjonis sisulist tööd. Ma tahan kohe alguses ära õiendada veel ühe asja – see käis läbi ka täna siin maja ees toimunud meeleavaldusel –, et justnagu poleks arvestatud osapoolte arvamusi. Kultuurikomisjoni liikmena, olles olnud algusest peale selle seaduseelnõu valmimise juures, võin ma kinnitada, et me oleme aktiivselt kaasanud kõiki osapooli, keda vähegi võimalik oli kaasata, kes on kõrgharidusega seotud. Me vaatasime nende muudatusettepanekud läbi ja hääletasime ning ma julgen öelda, et osapoolte tahet on kuulda võetud, sh tudengite tahet. Kuid kõige selle juures peab arvestama, et poliitikud ja Riigikogu teevad oma otsuseid lähtudes sellest, et saavutada kõiki osapooli enam-vähem rahuldav kompromiss. Me ei saa teha otsuseid nii, et  lähtume ainult ühe osapoole heaolust. Ehk siis me üritame leida optimaalse tee või kuldse kesktee. Ma rõhutan, et lisaks tudengitele on meil siin kõrval ju veel ka ülikoolid, rektorid, tööandjad, maksumaksjad, kes tegelikult selle maksumaksja kulul kompenseeritava kõrghariduse eest maksavad. Nende kõigiga tuleb arvestada ja ma usun, et me oleme teinud päris hea kompromissi.
Ütlen lühidalt veel üle, mis on olnud meie siht seda seadust tehes. Meil on kolm eesmärki. Esiteks, parandada kõrghariduse kvaliteeti, just nimelt kvaliteeti. Loomulikult ka efektiivsust, aga kvaliteet on meie jaoks ääretult oluline. Teiseks, tagada parem juurdepääs kõrgharidusele. Seda eelkõige selle kaudu, et vaatame üle nii stipendiumide süsteemi kui ka tulevikus õppetoetuste süsteemi, et ükski võimekas tudeng ei jääks kõrgharidusest eemale finantsiliste võimaluste puudumise tõttu. Kolmandaks, efektiivsem väljund tööjõuturule. Need on kolm peamist eesmärki, mille poole see seadus püüdleb. Ma usun, et need eesmärgid me ka saavutame.
Eelnõu tagab teatavasti tasuta või maksumaksja kulul kõrghariduse kõigile võimekatele noortele, ma rõhutan, võimekatele. Minu arust – ma räägin alati avatud kaartidega, mul pole põhjust häbeneda – ei peakski seda pakkuma kõigile tasuta. Tasuta kõrgharidus kõigile kõlab minu arust samamoodi nagu tasuta bussisõit kõigile ja nende kvaliteet võib olla mõnel määral võrreldav. Kõigile ei saa pakkuda kõigi kulul tasuta asju, ikka ainult võimekamatele ja parematele, ja seda selle eelnõuga ka teha soovitakse. Selleks et maksumaksja kulul õppida, peab ületama lävendi ehk siis peab olema teataval tasemel, saama õppeasutusse sisse ja õppima täiskoormusega, st koguma aastas 60 Euroopa ainepunkti. See nõue või reeglistik kehtib eelkõige avalik-õiguslikes ülikoolides eestikeelsetel õppekavadel. Me oleme nüüd teinud seadusesse aga niisuguse väikese täienduse, et ka erakoolid võivad teatavatel õppekavadel taotleda tulemuslepinguid ja pakkuda maksumaksja kulul kõrgharidust, kui riigiga kokku lepitakse.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Tooksin välja veel mõned olulised teemad, mis on komisjoni aruteludest läbi käinud ja mis on ka avalikkuses kõige rohkem ärevust ja vastukaja tekitanud. Esimene asi, mis on meie erakonna jaoks ääretult oluline, on see, et ei piirataks erakapitali kaasamist kõrgharidusse. Mul on hea meel, et me oleme seaduseelnõusse pannud punkti, et nii füüsilised kui ka juriidilised isikud saavad omavahenditega mõnda õppekava ülikooli juures ise rahastada. Tegelikult on nad saanud seda ka siiamaani teha, aga me toome selle seaduses eraldi  välja, rõhutame seda. Loomulikult peab konkurss sellele õppekavale olema avalik. Teine asi, 60 Euroopa ainepunkti kogumine. Tulles vastu tudengite soovile, muutsime selle kumulatiivseks. Sa pead küll aastas saama 60 EAP-d, aga sa võid koguda näiteks esimeses semestris 40 ja siis jääb sul teises koguda 20. Me muutsime süsteemi paindlikumaks. Rõhutan ka veel seda, et kui sul jääb 60 ainepunktist puudu näiteks 2, siis sa ei maksa täie rauaga, vaid maksad just nimelt selle tegemata osa eest. Minu arvates on see väga õiglane.
Mis puudutab akadeemilist puhkust, siis ka seal me tulime vastu tudengite soovile. Akadeemilise puhkuse ajal on siiski õigus õppetöös osaleda, aga oma eksamid ja arvestused saad sa teha korralise õppetöö ajal. Niisiis, kui ülikoolis on loengusaalis või laboris ruumi, võid sa õppetöös osaleda.
Mis puudutab lävendit, siis tulime taas kord vastu tudengite osapoolele. Üldjuhul saavad vastuvõtud olema lävendipõhised. Kui aga ülikool suudab ära põhjendada, et neil on tõesti vaja teha konkursipõhine vastuvõtt, siis võib ka seda teha, kuid üldjuhul jääb lävendipõhine vastuvõtt.
Viimane punkt on siis sotsiaalne pool, toetused ja stipendiumid. Stipendiumeid reguleerime juba praeguse seadusega, õppetoetuste kohta tuleb eraldi seaduseelnõu. Stipendiumid saavad olema kahte liiki. Üks on tulemusstipendium, mis sõltub puhtalt õpitulemustest. Teine on erialastipendium, mis on mõeldud selleks, et muuta need erialad, mis võib-olla pole nii populaarsed, aga mida riik tahab populariseerida, tudengile atraktiivsemaks. Õppetoetused on mõeldud vajaduspõhistena praegusest suuremas mahus nendele, kes reaalselt abi vajavad. Ma rõhutan veel kord, et õppetoetus ei ole ilmtingimata ainus finantsallikas, millest tudeng peab elama. Loomulikult peab aitama perekond, loomulikult peab tudeng ka ise üritama ennast aidata, ta on ju juba täiskasvanud inimene. Tal on võimalik võtta õppelaenu jne. Meetmeid on mitmesuguseid ja neid tuleb aktiivselt rakendada. Loomulikult tuleb ka igal tudengil endal võtta vastutus selle eest, et investeerida oma haridusse ja oma tulevikku.
Lõppkokkuvõttes tundub mulle, et me oleme saanud selle eelnõu kujul üsna hea kompromissi. Ma loodan, et kolleegid toetavad seda. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud järeltulev põlv, vahtkonnavahetus! Praegune valitsuskoalitsioon on valinud võimalike variantide hulgast oma tee, kuidas kindlustada üldine õppemaksuta kõrgharidus eestikeelsetel õppekavadel. Neid variante on mitmesuguseid. Üks võimalus oleks olnud lihtsalt edasi arendada koolitustellimust, suurendades seda. Koolitustellimuse suurendamine ristuks aastakäikude praegu kahjuks loomuliku vähenemisega ja kõigil soovijatel olekski tasuta kõrgharidus käes. Samas on selle seaduseelnõuga kasutatud ära võimalus tekitada õppekoormuse täpsustamise kaudu mõningane kvaliteedivõimendus ja sellisena tulebki seda seadust võtta. See seadus on kompleksne. Ja mina ei oleks pedagoog, vähemalt mitte õige pedagoog, kui ma ei tuletaks kallitele kolleegidele meelde, et see ei ole tavapärane seadus, tavaline reform, mida me siin menetleme. See ei ole tavapärane strateegiline arutelu. Strateegiaid on pandud riiulisse kilode kaupa ja igaühel neist on klausel: ellu viiakse siis, kui selleks riigieelarves raha on.
Kui te mäletate, siis viimasel ajal on siin saalis toetatud vaid reforme, mille puhul on rõhutatud, et see aitab riigieelarvelisi vahendeid kokku hoida, ja isegi on häbenetud öelda, et see nõuab mõningast lisaraha. Selle reformiga ja sellega kaasneva õppetoetuste reformiga ei lähe nii. See on selles mõttes eriline tee, et me ütleme ja nõuame täiesti selgelt, et mõlemad, nii käsitletav kui ka sellele järgnev eelnõu, nõuavad riigieelarvest lisapingutust. Me peame seda siin räägitut meeles pidama, kui tulevad riigieelarve arutelud.
See seadus õigustab ennast kolmel juhul. Ühest oli juba juttu: kui sellele järgneb õppetoetuste seadus. Kui seda ei järgne, siis põgenevad laenukoormusega ja hea haridusega noored suures osas välismaale paremat palka teenima, et oma õppelaenu tagasi maksta. See ei ole ju Eesti riigi jaoks lahendus. Nii et küllap see õppelaenude ja õppetoetuste uus versioon tuleb, selleta me ei kujuta lihtsalt asja ette.
Tänases seaduses ei ole kirjas kahte sellega pöördumatult kaasas käivat otsust, mis tuleb teha ja milleta me seda seadust õigesti hinnata ei saa. Küllap nad tehakse, aga seda tuleb jälgida, et nad tehtaks. Esiteks, kuidas raha õppeasutuste vahel tegelikult jaotatakse? Milline on selle rahajaotuse mõju meie kõrgkoolide võrgule, nende kvaliteedi tasemele, üliõpilaste ja valdkondade jaotusele? Seda otsust me praegu ei tea, küllap see otsus tehakse. Teiseks peame olema kindlad, et reformiga lubatud raha ka järgmiste aastate riigieelarves on. Sest vähe on räägitud sellest, mis peaks olema selle seaduse hing. Selle seaduse hing ja vaim peaks olema eestikeelse kvaliteetse kõrghariduse jätkumine ja kindlustamine ka tulevikus.
Kas tohib küsida lisaaega?

Palun, kolm minutit!

Igasuguse bürokraatliku teksti sisse kängitsetud seaduse vaim kipub ära kaduma. Ja ma ütlen teile, et kui meie siin saalis meeles ei pea, et need vajalikud summad, mis on ülikoolidele ja teistele kõrgkoolidele ning üliõpilastele reformiks lubatud, mille pealt üldse need ümberkorraldused tehakse, tuleb ka eelarvesse sisse kirjutada, siis pöördub see reform iseenese vastu. Nii et meie siin, just meie siin Riigikogu saalis, vastutame selle eest, et selle seaduse hea mõte ka tegelikult usalduslikult ellu läheks.
Miks ma siin kõnelen? Aga selleks, et kui me oleme praeguse eelnõuga soojenduse ära teinud, siis me ei tohi ära väsida, me ei tohi unustada seda teemat. Sest kui me hakkame järgmisel korral õppetoetustest rääkima või kui me hakkame eelarveid tegema, siis on see palavik võib-olla juba üle läinud, aga see ei tohiks niimoodi olla. Ja et mitte ära jahtuda, peab ministeeriumi toetama selles, et ta valmistaks just planeeritud kujul ette kõik muudatused, mis tulevad, et neist ka tolku oleks. See on nagu kolmikhüpe: me oleme praegu, kui me lõpetame selle seaduseelnõu arutelu, teinud ühe hüppe, aga tulemust mõõdetakse peale kolmandat. Teisena tuleb siis õppetoetuste seadus ja kolmandana riigieelarvest vajalike vahendite kindlustamine, ning nii mitu aastat järjest. Alles siis mõõdetakse tulemust, kas see kolmikhüpe õnnestus või ei õnnestunud. Kas see jutt, mis me täna siin räägime, oli puumunadega petmine või oli see tegelikult õige jutt. Puumunadega petmine on nagu mõnikord munapühade ajal, ma ei mõelnud midagi muud, nii et ärge ehmatage. Nii et jälgime! Peamine on, et me ära ei väsiks. Vastutus noorte inimeste ees on Riigikogu kätes ja see vastutus kestab aastaid.

Aitäh! Läheme siit reipalt edasi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Jaak Alliku!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Austatud minister! Sotsiaaldemokraatlik Erakond kardab, et IRL-i lubatud tasuta kõrghariduse reform praegu ette pandud kujul raskendab just ühiskonna vaesemate kihtide juurdepääsu haridusele. Me prognoosime, et nn tasuta kõrghariduse reform toob endaga kaasa kõrghariduse eest maksma pidavate üliõpilase suhtarvu suurenemise. Eelnõus peituvatest sisulistest probleemidest rääkis kolleeg Ossinovski eelnõu esimesel lugemisel. Kahjuks lükkas valitsuskoalitsioon muudatusettepanekute hääletamisel komisjonis peaaegu kõik meie fraktsiooni ettepanekud tagasi. Teatavasti pöördus ka Eesti Üliõpilaskondade Liit kõigi Riigikogu liikmete poole konstruktiivsete ettepanekutega. Paraku leidis nende kolmest ettepanekust toetust vaid see, mis puudutab lävendit. Neljanda ettepaneku kohta, et seadus hakkaks kehtima koos õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmisega, ei oska me juriidiliselt täna midagi öelda, sest seda eelnõu parlamendis pole, nagu ka härra Klaas korduvalt rõhutas.
Kordan veel kord: meie arvates toob õppekava semester-semestrilt 100%-lise läbimise nõue kaasa kõrghariduse tasuliseks muutumise mitte 50%-le nagu praegu, vaid enamiku üliõpilaste jaoks. Lisaks sellele seab ta üliõpilased ka ainete valikul sundseisu, sest valik tuleb sooritada vaid konkreetsel semestril õppekavas pakutavate ainete hulgast, et just sel semestril 30 punkti täis saada. Ministri meenutustes, et meie omal ajal ju õppisime täiskoormusega, on unustatud see, et tol ajal garanteeris neljadele-viitele õppimine miinimumpalgalähedase stipi, ühiselamu ei maksnud peaaegu midagi ning suvel, nagu siin öeldud, polnud tänu üliõpilasmalevale ka lisa teenimisega probleemi. Praeguse reformikava järgi ei tähenda 30 ainepunkti asemel 29 kogumine aga mitte ainult õppetoetuse kaotust, vaid juba ka õppemaksu. Arusaamatuks jääb, miks ei võiks akadeemilisel puhkusel viibivad üliõpilased võimaluse korral sooritada n-ö ette arvestusi ja eksameid.
Muidugi me mõistame, et kõigi nende piirangute taga on tegelikult rahaline arvestus ja soov saada kuidagi ümber nurga üliõpilastelt siiski kätte see raha, mis kõrghariduse n-ö tasuta saadavaks kuulutamisel kaduma läheb. Sotsiaaldemokraatlik Erakond pooldab tasuta kõrgharidust, kuid ta annab endale selgelt aru, et see, nagu ka kõrgkoolides antava hariduse kvaliteedi tõstmine, vajab kõrghariduse rahastamise olulist suurendamist. Kas koalitsioon seda teha soovib, eks me näe. Igatahes eelnõus kavandatakse 2015. aastal suunata kõrgharidusse täiendavalt küll 33 miljonit eurot, kuid haridusministeeriumi enda arvestuse kohaselt korvab see vaid kõrgharidusse praegu tuleva eraraha vähenemise, ja seda olukorras, kus 2008. aastaga võrreldes on kõrghariduse riigipoolne finantseerimine niigi 14% vähenenud. Praegu toob tasulise vastuvõtu keelust tekkiv rahapuudus kaasa õppejõudude koondamise, üliõpilaskohtade vähenemise ning küllap ka õppekavade sulgemise, seda eelkõige just humanitaar- ja sotsiaalteadustes, kus tasuline õpe on valdav. Lootus, et nii suunatakse noored õppima vähepopulaarseid reaal- ja inseneriteadusi, vaevalt et massiliselt teostub. Võimekad kõrgkooli ukse taha jäänud lähevad huvipakkuvat eriala õppima pigem välismaale, vähem andekad loobuvad kõrgharidusest hoopiski.
Minister on korduvalt rõhutanud, et reformi saab käivitada vaid koos vajaduspõhiste õppetoetuste ning tulemus- ja valdkonnapõhiste stipendiumide sisseseadmisega. Seda nõuab ka Eesti Üliõpilaskondade Liit. Praegu soovib aga valitsuskoalitsioon võtta kõrgharidusreformi eelnõu vastu olukorras, kus nimetatud eelnõu, õppetoetuste seaduse muutmise eelnõu pole Riigikogule laekunud. Lisaks kõigele on koalitsioonilepingus ette nähtud vajaduspõhiste õppetoetuste sisseviimine alates 2015. aastast ning, nagu ma kuulsin ministri vastusest minu küsimusele, koalitsioonipartner ei ole andnud garantiid selle punkti muutmiseks.
Me teame, et haridusministeerium saatis 12. jaanuaril valitsusesisesele kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt hakkaks 135-eurost toetust saama vaid need üliõpilased, kellel keskmine sissetulek pereliikme kohta jääb alla suhtelist vaesuspiiri, 280 eurot, kusjuures kuni 26. eluaastani loetakse üliõpilane oma vanematega üheks perekonnaks. Toetust võib saada vaid juhul, kui õppekava on 100% täidetud. 135 euroga muidugi keegi ära ei ela ja alla vaesuspiiri elaval noorel pole ei abi kodust ega õppelaenu käendajaid kusagilt võtta. Järelikult satub ta surnud ringi, tuleb käia tööl ja seejuures täiskoormusega õppida.
Palun kolm minutit juurde!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Lugupeetud minister ütles siin korduvalt, et ta ei saa aru, kuidas see eelnõu viib sotsiaalse kihistumise suurenemiseni. Teda ei ole praegu küll saalis, aga sellegipoolest: lugupeetud minister, võtame vähemalt nendelt alla 280 euro teenivatelt selle 100 punkti nõude maha, jätame sinna 85 punkti ja meie kohe teie sõnade kohaselt "klassiviha enam nii palju ei õhutaks".
Mõtlema paneb ka see, et ainult vaesuspiiri kohaselt toetusele kvalifitseeruvatele üliõpilastele esimese semestri jooksul toetuse maksmine vajaks ministeeriumi enda arvestuste kohaselt kohe 3,4 miljonit eurot. 2012. aasta eelarves on õppetoetuste rahaks kogu üliõpilaskonnale aga vaid 8 miljonit. Minister on komisjonis öelnud, et ta taotleb 2013. aastaks selle summa kahekordistamist, kuid ka sel juhul jätkuks vajaduspõhiseks toetuseks raha vaid umbes 20%-le üliõpilastest. Mida peavad aga peale hakkama ülejäänud 80%, kellest pooled käivad praegu tööl, ja mitte laiskusest, vaid just seepärast ei suuda õppekava 100%-lise koormuse ja nominaalajaga läbida?
Kust tulevad aga lubatud tulemus- ja valdkonnapõhised stipid? Loomulikult tuleb need küsimused selgeks vaielda õppetoetuste seaduse muutmise eelnõu menetlemise käigus, mille järel on võimalus anda lõplik hinnang kogu kavandatava reformi efektiivsusele ja sotsiaalsetele tagajärgedele. Ma olen väga nõus sellega, mida siin äsja rääkis härra Lukas. See on, jah, kolmikhüpe. Aga ma kuulen esimest korda, et kolmikhüpet mõõdetakse iga hüppe kaupa eraldi, selles on praegu meie vastuolu.
Olulised muutused haridusvaldkonnas on pikaajalise mõjuga ning puudutavad terve põlvkonna saatust. Seepärast on olnud tavaks nendes küsimustes populismi vältida ja otsida Riigikogus konsensust, et ei jääks ähvardama nende muutuste tagasipööramise oht, kui valitsus vahetub. Sellist konsensust pole raske saavutada. Nii toetab Sotsiaaldemokraatlik Erakond kindlasti Reformierakonna ja IRL-i koalitsioonilepingus kirjapandud eesmärki suurendada kõrgkoolide riiklikku koolitustellimust 40% võrra ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi käivitamist, ning sel juhul ei oleks meil mingit põhjust rääkida siit puldist midagi sotsialismist ja kommunismist. Aga ma arvan, et korraliku õppetoetuste seaduse puhul me toetaksime ka selles eelnõus esitatud põhimõtteid, sest see on kahtlemata üks arvestatav tee selle eesmärgini, milles meil härra Lukasega mingeid lahkhelisid ei ole.
Ja lõpetuseks. Härra minister  puudutas siin minu artiklit tänases Postimehes. Täppisteadlasena oleks ta pidanud märkama, et pealkiri "Tasuta kõrgharidus – rikastele?" lõppes küsimärgiga. See ongi meievahelise vaidluse objekt ja vastuse sellele, kordan veel kord, annab õppetoetuste seaduse eelnõu. Pärast seda võib olukord tõesti muutuda ja see pealkiri võib muutuda teiseks. Aga praegu on asi nii, sest me oleme arvamusel, et ilma korraliku ja kindla rahalise katteta on pakutava kõrgharidusreformi lihtsalt parteiline läbisurumine avantüür. Seepärast teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu 89 teine lugemine katkestada.

Ma palun Riigikogu kõnetooli Aadu Musta!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Suhteliselt lõpus on hea rääkida sellepärast, et väga palju olulist on ära räägitud ja kõike seda pikalt korrata ei ole mõtet. Keskerakonna fraktsioon tunnistab, et selle seaduseelnõu ettevalmistamisel on teinud väga suure töö ära nii ministeerium, kultuurikomisjon kui ka mitmed partnerid. See, et on väga palju saavutatud ja ka konsensuslike punktideni jõutud, on samuti õige. Mõnest siin nurga taga antud intervjuust ma küll juba kuulsin, et seda on saavutanud koalitsioon, aga see on natuke liialdatud. Komisjon töötas tõepoolest konstruktiivselt ja tulemuslikult.
Meie fraktsiooni parandusettepanekutest, mis osaliselt kordasid üliõpilaste esitatud ettepanekuid ja olid suunatud sellele, et leida kompromisse ja mõneti pehmendada liiga järske üleminekuid, ei leidnud ükski toetust. Kõik see, mis komisjonis toimus töö viimasel perioodil, oli liikumine seaduse nõuete karmistamise, mitte aga seaduse kui terviku harmoneerimise suunas.
Tasuta kõrgharidus selle seaduse mõistes võib tähendada seda, et tasuda tuleb enamatel kui praegu. Või siis tuleb ülikoolist ära minna. Lõksu võivad jääda väga paljud mitte võimetud, mitte mingid puksiirlatikad, vaid ka võimekad noored. See on see, mis murelikuks teeb. Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas ütles vastuses Deniss Boroditšile, et see seadus teenib kogu ühiskonda. Ma võiksin öelda, et see seadus on peaaegu ideaalne, aga see on ideaalse ühiskonna seadus. Kui kõik muu on valmis, siis minul ülikooli seestpoolt näinud inimesena oleks suur heameel töötada sellises ülikoolis, kus nõudmised on selgelt paika pandud. Paraku ei ole seadusi, mida saab kirjutada 50 aastaks. Kui see nii oleks, siis oleks Eesti riik valmis ja me võiks Riigikogu pensionile saata. Praegune seadus peab arvestama seda Eesti riiki, kus me tegelikult oleme. Me elame kriisis, mis kahjuks veel jätkub, ja valgust tunneli lõpus ei paista. Ja see tähendab, et ei ole mõistlik teha nii häid seadusi, mis peksavad meid mõnes teises valdkonnas. Ei ole mõtet neid inimesi, kes on võimelised õppima, kihutada jõuliselt ja resoluutselt töötute armeesse ja suurendada seda väge. Teate, kriisi ajal vahel räägitakse, kuidas me hakkame labidamehi arvutiinseneriks ümber õpetama. Teeme ikka niimoodi, et parem õpetame neid, kes on võimelised ülikoolis läbi saama ka teatud kompromisside ja möönduste hinnaga, ega pea arendama mingit ümberõppesüsteemi, mille viljakus ja efektiivsus on tohutult madalam. Ühiskonda tuleb vaadata tervikuna. On koostatud prognoose, milline näeb  Eesti välja 10–12 aasta pärast. Ma tahan haakuda siin kolleeg Tõnis Lukase ühe hirmu või tähelepanekuga – see on see demograafiline küsimus ...

Palun, kolm minutit lisaaega!

... mis võib mehaanilise iibe arvel veelgi negatiivsemaks muutuda. Kas me oleme 12 aasta pärast miljonirahvas või 850 000 rahvas? Iga otsus mõjutab seda prognoosiskaalat, kas ta näitab natuke ülespoole või natuke allapoole. See seadus sellisel karmil kujul, ilma nende tagasi lükatud parandusteta, nihutab prognoosiskaalat allapoole. Kas me seda tahame?
Ma nautisin Tõnis Lukase kõnet. Ta ütles, et tuleb nõuda kavandatava kõrgharidusreformi kõigi osade täitmist. Selles mõttes on opositsioonist väga palju kasu, kui opositsioon sunnib vaatama, et lubatud asjad saaksid tehtud. Haridusest ja teadusest rääkides on siin saalis alati kõik hääletanud nende tähtsuse poolt. Eelarve hääletustel on tavaliselt räägitud, et olge mõistlikud ja vaadake, et raha nagu ikkagi ei ole. Meile öeldakse, et usaldage, et see kõik tuleb. Võime usaldada, aga me oleme palju kordi ka petta saanud. Loodame ja nõuame seda, et asi saaks harmooniline ja kõrghariduse reform ei oleks mitte kahe, vaid nelja jalaga kappav ratsu, et lisaks karmidele kohustustele on seal ka vajaduspõhiste toetuste süsteemid ja teatud paindlikkus.
Kõike seda arvestades on mul fraktsiooni nimel üle anda paber, mis teeb ettepaneku teine lugemine katkestada.

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud tudengid! Ma luban endale täna natuke vabamat stiili, kuna haridusminister juba alustas sellega. Siin on täna piisavalt räägitud kõikidest nendest probleemidest, mis puudutavad üliõpilaste majanduslikku toimetulekut uues süsteemis. Vähem on aga minu meelest räägitud hariduse kvaliteedist, mida küll rõhutasid nii haridusminister kui ka härra Klaas oma kõnes ja sõnakõlksuna ütles selle välja ka kolleeg Lauri Luik. Küsimus on siis, et kust see kvaliteet peaks tulema. Kvaliteedil on minu arusaamist mööda kaks aspekti. Üks on ülikoolide poolt pakutav õpetamise kvaliteet ja teine on siis üliõpilaste poolt n-ö pakutav õppimise kvaliteet. Nagu ma aru saan, peaks ülikoolide pakkumine eelnõu algatajate sõnul paranema seepärast, et ministeerium saaks kõrgkoolidele tegevustoetust määrates öelda, kuidas neil on mõistlik õpetada. Et näiteks TTÜ-s ei ole küll mõtet õigusteadust õpetada, kuna seda saab teha Tartu Ülikoolis, või et Tallinna Ülikoolis ei ole mõistlik õpetada füüsikat, sest seda saab ju teha TTÜ-s. Eks aeg näitab, kas selline ilus idee toob kaasa harmoonilise süsteemi või hoopiski ülikoolidevahelise kõrilõikamise võitluses suurema tegevustoetuse eest.
Üliõpilaste õppimise kvaliteedi teemal rääkides on aga enamasti aetud segi kaks väga erinevat mõistet. Nimelt oleme haridusministri käest lisaks nn tasuta kõrghariduse propagandale korduvalt kuulnud, et tudengid on laisad – muuseas, ükskord ütles minister, et tema arvates võiksid nad varem ärgata, siis jõuaksid ka rohkem –, mistõttu tudengitel kulub kraadini jõudmiseks keskmiselt seitse aastat. Ma saan aru, et selline mitteformaalne mõtlemine selle taga on see, et töllerdavad seal Tartus ühest keldrikõrtsist teise, akadeemiliselt akadeemilisele ja kasu rahvamajandusele jääb muudkui saamata. Siia juurde siis veel ministri helged mälestused sellest, kuidas tema sai normkoormusega nii punktid kätte kui ka jõudis nädalavahetusel raudteeterminalis vist lihakange vinnata. Iseenesest mõjus ja emotsionaalne jutt, ainult et ei räägita mitte hariduse kvaliteedi tõstmisest, vaid sellest, mida minister nimetab efektiivsuseks ja mida eelnõu seletuskiri kantseliitlikult nimetab kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkuse kasvatamiseks. Ja tõesti, ministril on õigus, et kui praegune süsteem rakendub, siis kraadi saamiseni kuluv aeg kindlasti lüheneb. Põhiline küsimus on aga, kas sellest ka kvaliteet tõuseb. Kumb on parem, kas seitsme aastaga saadud kõrgharidus keskmise hindega 4 või nominaalajaga saadud haridus keskmise hindega 2,5? Rahvamajandusse hakkab see inimene kindlasti kiiremini oma panust andma. Kuid kas see on see panus, millega me suudame liikuda maailmamajanduse väärtusahelas ülespoole? Ma ei näe, kuidas oleks võimalik, et uues süsteemis üliõpilaste õppimise kvaliteet ei lange. Ma olen ministriga nõus, et motivatsioon parandab tulemusi, aga motivatsioon ei võrdu rahaliste sanktsioonide või rahalise karistusega. Uues süsteemis ei hakka üliõpilased tegema 30 ainepunkti mitte sellepärast, et neil silmad säraksid, vaid sellepärast, et vastasel juhul peaksid nad maksma hakkama.
Seega, kui praegune kord soodustab meil õpingute venimist, siis uus kord soodustab iga hinnaga punktide kokkukorjamist, mis seab tagaplaanile hinded, teadmiste kvaliteedist rääkimata. Eeskätt juhtub see vähemkindlustatud peredest pärit üliõpilastega, kes peavad äraelamiseks tööl käima. Ministeeriumi arvutuste kohaselt on meil 20% üliõpilastest peredest, kus leibkonna sissetulek pereliikme kohta on alla miinimumpalga. Need üliõpilased ei saa kindlasti loota oma pere toetusele ning 135-eurone õppetoetus neid muidugi ei päästa. Siis on meil veel vähemalt teine 20%, kes on pisut paremal järjel, mistõttu nad jäävad ka sellest 135-eurosest toetusest ilma ja peavad eluspüsimiseks niikuinii tööle minema. Tööl käies ei saa aga enamik neist kvaliteetselt 30 Euroopa ainepunkti täita. Langedes tasulisele kohale, ei jää paljudel muud üle kui õpingud katkestada. Teisest küljest suur osa ehk saabki oma punktid kätte, sest hindele E – vähemasti minu kogemus ütleb nii – suudab enamik üliõpilastest ained ära teha. Kvaliteetseks hariduseks on seda küll raske pidada. Muidugi on ka selliseid inimesi, kes saavad ka uues süsteemis suurepäraselt hakkama, käies nii tööl kui ka korralikult õppekava täites. Mis saab aga sellest üliõpilasest, kes ei ole nii tubli ja andekas nagu meie haridusminister ja need kultuurikomisjoni liikmed, kes eelnõu teise lugemise lõpetamist toetasid? Võiks muidugi öelda, et see inimene ei peakski ülikoolis olema, kuid riigi, ühiskonna ja ka meie majandusarengu seisukohast on siiski oluline luua süsteem, kus ei keskenduta ainult püramiidi tipule, vaid aidatakse ka nõrgematel mõni aste kõrgemale ronida. Praegune eelnõu aga kindlasti eemaldub sellisest süsteemist.
Palun pool minutit juurde!

Palun, veel vähemalt üks minut juurde!

Lõppkokkuvõttes näib mulle, et praegune kõrgharidusreform on nagu India rongiliiklus. Heal juhul pooled saavad vagunisse, veel veerand püüab meeleheitlikult kuidagi rongist kinni hoida, kes aknaraamist, kes katusereelingust, ja ülejäänud jäävad üldse maha. Nii neil kui ka meil saab valitsus muidugi ikka öelda, et süsteem toimib, kuna punktist A punkti B ju jõutakse. Kvaliteedist ei maksaks seejuures küll rääkida. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jevgeni Ossinovski! Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori!

Aitäh, juhataja! Räägin lühidalt. Austatud Riigikogu! Ministri esinemise värvikus tõi mind siia kõnepulti. Ausalt öeldes mulle inimesena, kellel kunagi paluti tungivalt komsomoli mitte astuda, mõjub alati tsirkusena see, kui üks endine NLKP liige näitab tänases poliitilises debatis teise peale näpuga. Ja selles tsirkuses jääb klouniks alati see, kes näpuga näitab. Ka ei saanud ma sellest arutelust kuidagi aru, kuhu need miitingulised peaksid siis minema, kas kõigepealt raamatukokku ja siis vaguneid laadima või enne vaguneid laadima ja siis raamatukokku. See jääb ilmselt minu puudulike teadmiste tõttu mulle arusaamatuks.
Räägiksin sellest, mida ma tõesti tean. Korduvalt valitsusliitudesse ja ka valitsusse kuulunud inimesena võin ma teile öelda, et ma ei näe ühtegi sisulist takistust, miks selle seaduse kõrval ei ole vajaduspõhiste õppetoetuste seaduse eelnõu. Teiseks on selle koalitsiooni ajast teada kas või selline asi, et kui me eelmise aasta kevadel arutasime siin ühe maksu kaotamise seadust, siis oli jutuks, et teatud osa avalikust võimust peaks saama omatulud kaetud ja kompensatsiooni. Eelnõu pidi tulema meie ette sügisel. Seda arvas minister, seda arvas valitsus, seda arvas valitsuskoalitsioon, seda arvas opositsioon. Milles siis küsimus? Küsimus on selles, et seda eelnõu ei ole siiamaani meieni jõudnud. Ongi kõik!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Nüüd on meil aeg läbi vaadata muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on tervelt 35 muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud kultuurikomisjon, arvestatud täielikult. Nr 2, esitaja kultuurikomisjon, arvestatud täielikult. Nr 3, esitaja kultuurikomisjon, arvestatud täielikult. Nr 4, esitaja Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hästi. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Mul oli sama soov.

Suur tänu! Topelthääletus tuleb siis.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Lugupeetud kolleegid, palun hääletuse ajal olla vaiksed!
Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hästi. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 6, esitanud kolleeg Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu see ettepanek hääletamisele. Muudatusettepanek nr 7, esitanud kultuurikomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 8 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 9 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 10 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 11 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hästi. Valmistume jällegi hääletuseks!
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud kultuurikomisjon ja mis on arvestatud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 12 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Palun muudatusettepanekut hääletada!

Jah, palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
13. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Head kolleegid, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
14. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Head kolleegid, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 15 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 16 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 17 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 18 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 19 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 20 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 21 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hea Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku 21, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 51 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 22 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Nr 23 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku 23, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 24 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hea Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku 24, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 25 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 26 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. Muudatusettepanek 27 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda hääletada!

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku 27, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 28, esitanud kolleeg Jevgeni Ossinovski, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek 29 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 30 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 31 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 32 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hea Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku 32, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 33 on kultuurikomisjonilt ja arvestatud täielikult. Muudatusettepaneku 34 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viimase, 35. muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Lugupeetud kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, kuid Riigikogu juhatusele on saabunud nii Eesti Keskerakonna fraktsioonilt kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt avaldus, kus tehakse ettepanek ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 89 teine lugemine katkestada. Meil tuleb see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 89 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 89 teine lugemine on lõpetatud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu 151 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on au tutvustada teile Riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 151. Eelnõuga on ette pandud kaotada riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipension üleminekuperioodi jooksul. Õigused eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täitunud selle pensioni saamiseks vajalik staaž, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50% ametipensioni saamiseks vajalikust staažist. Riigikontrolörile ja õiguskantslerile juba täitunud staaži nõuet ei seata, kuna Riigikogu on nad Vabariigi Presidendi ettepanekul tähtajaliselt ametisse nimetanud. Pärast muudatuse jõustumist ametisse nimetatavatel riigikontrolöridel ja õiguskantsleritel õigust ametipensionile ei teki. Pensionile jäämise ajaks peab olema vajaliku staaži nõue täidetud. 50%-lise staaži nõude kehtestamisel on lähtutud sellestsamast loogikast, millel rajaneb ettevalmistatav avaliku teenistuse seaduse eelnõu.
Teine eelnõuga pakutav oluline muudatus on nimetatud eripensionide indekseerimine pensioniindeksiga senise ametipalgast ümberarvutamise asemel. Esialgne pensioni suurus arvutatakse selle pensioni määramise ajal kehtivast ametikoha ametipalgast. Indekseeritakse ka eelmise Riigikontrolli seaduse alusel Riigikontrolli ametnikele määratavaid pensione. Samuti hakatakse indekseerima juba määratud pensione.
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2013. Me loodame väga, et auväärt Riigikogu menetleb eelnõu mõistliku kiirusega, sellepärast et 1. jaanuariks 2013 tuleb need muudatused sisse viia ka Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi. See eeldab, et eelnõu oleks vastu võetud hiljemalt kevadsessioonil. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! On vähemalt üks küsimus. Kolleeg Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! See on kahtlemata väga tervitatav algatus, et eripensionide saajate ringi kitsendada ja see reform lõpuks ette võtta. Kuid hetkel me näeme enda ees eelnõu, kus see samm on ette võetud kahe institutsiooni puhul. Millal ja milliste institutsioonide puhul me järgmisi samme näeme? Või on loota, et järgmisel korral me saame eripensionide süsteemi tervikuna korrastada?

Aitäh küsimuse eest! Eripensionide arutelu tuleks viia natuke laiemale pinnale. Nagu me teame, on meil nelja liiki soodsamatel tingimustel saadavat pensioni: need on soodustingimustel pension, väljateenitud aastate pension,  eripension ja ... Nüüd tekkis mälukramp. Eripensionide puhul on arutatud mitmesuguseid skeeme. Nende skeemide ajalise läbiviimise kohta on tehtud ettepanekud Vabariigi Valitsuse moodustatud sotsiaalkindlustusreformi komisjonile. See komisjon on oma tööga lõpusirgel, me plaanime lähematel kuudel minna Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile. Seejärel saab otsustada, millistes etappides ja millise tempoga tullakse Riigikokku. On selge, et seal on erinevaid gruppe, kõige keerulisem on kindlasti nn jõustruktuuride eripensionide reguleerimine. Aga on mõned põhimõtted, mida loodetavasti parlament väga tõsiselt arutab ja mis kindlasti saavad olema ka järgnevate pensionireformide aluseks. Üks põhimõttelistest küsimustest on, kas staaži 50% täitumise nõue on Riigikogule vastuvõetav, ja teine on see, kas eripensione indekseeritakse tulevikus samamoodi nagu vanaduspensione või mitte. Kui me need signaalid parlamendilt võimalikult kiiresti kätte saame, siis on kindlasti oluliselt lihtsam tulla ka järgmiste ettepanekutega siia saali.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra sotsiaalminister! Kutsun nüüd ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Peeter Laursoni. Palun!

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu 151 oli põhiseaduskomisjonis arutusel 16. jaanuaril. Komisjonile oli seaduseelnõu tutvustamas härra sotsiaalminister. Eelnõuga nähakse ette riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni kaotamine üleminekuperioodi jooksul. Eelnõu eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides ja vähendada riigieelarve kulutusi pensionide maksmisele. Komisjonis toimus arutelu, mille käigus komisjoni liikmed esitasid eelnõu kohta täpsustavaid küsimusi ja said ka ammendavad vastused. Minister märkis, et eripensionide loomise ajal oli pensioniskeem tervikuna teistsugune ning avaliku teenistuse rahalised võimalused olid oluliselt väiksemad kui vabaturul. Tänaseks on need erisused kõnealuste ametikohtade puhul peaaegu kadunud ning muutunud pensioniskeem võimaldab nii ametnikel kui ka põhiseaduslikel institutsioonidel näiteks pensioni teise või kolmanda samba kaudu enda eest hea seista. Komisjon leidis, et isikute võrdse kohtlemise eesmärgil tehtav pensioniskeemide reform on vajalik ja vastavasisulise eelnõu menetlemine otstarbekas. Muu hulgas kõlas komisjonis ka mõte hakata Riigikogu liikmete eripensione indekseerima.
Komisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu s.a 25. jaanuaril Riigikogu täiskogu istungi päevakorda. Samuti tegi komisjon ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata eelnõu muudatuste esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk siis muudatusettepanekud tuleb esitada 8. veebruari kella 18-ks.

Küsimusi teile ei ole. Aitäh, kolleeg Peeter Laurson! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 151 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 8. veebruari  kell 18. Seaduseelnõu 151 esimene lugemine on lõpetatud.

Päevakorra järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 154 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelist tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Araabia Ühendemiraatidega sõlmitud leping põhineb tavapäraselt OECD mudellepingul, mida on läbirääkimiste käigus poolte kokkuleppel muudetud ja täiendatud. Selline leping on Eestil veel 49 riigiga.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Leping aitab luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks ja kehtestab kahe riigi maksuhaldurite teabevahetuse reeglid. Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vaheline leping järgib Eesti maksulepingupoliitika põhimõtteid, jättes tulu saaja residendiriigile võimalikult laiad maksustamise õigused.
Leping sisaldab põhjalikku teabevahetuse artiklit. Teabevahetus ei ole piiratud ei lepinguosaliste riikide residentidega ega lepingualuste maksudega. Teabevahetusest ei saa keelduda ainuüksi seetõttu, et lepingupoolel enda tarbeks sellist maksualast teavet vaja ei ole, või põhjendusega, et teabe valdaja on näiteks krediidiasutus. Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti vabastusmeetodit. See tähendab, et kui Eesti resident saab Araabia Ühendemiraatides maksustatud tulu, siis seda täiendavalt enam ei maksustata. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud rahandusminister! Palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnimetatud eelnõu 154 16. jaanuaril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.
Arutelul saime teada, et eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine, kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi koosmõju tulemusel, ja luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Saime teada, et tegemist on 50. ehk juubelilepinguga omasuguste reas. Lepingu Eesti-poolne allakirjutaja oli välisminister Urmas Paet ja allakirjutamine toimus 20. aprillil 2011 Abu Dhabis. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 25. jaanuaril 2012, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. veebruar kell 15. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimus. Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Kas rahanduskomisjonis oli ka jutuks või tulid välja andmed, kui suur on üldse Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vaheline majanduslik suhtlemine? Kelle jaoks võib meie ees olevas eelnõus käsitletav leping kasulikuks osutuda?

Peab ütlema, see leping nagu ka eelmised samalaadsed lepingud ei leidnud komisjonis pikka ega sügavat diskussiooni ning seda konkreetset küsimust ehk neid arvnäitajaid ei käsitletud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalev Kallo! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 154 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. veebruari kell 15. Seaduseelnõu 154 esimene lugemine on lõpetatud.

Meie päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 157 esimene lugemine. Palun kõigepealt ettekandeks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga muudetakse tõhusamaks ja viiakse rahvusvaheliste standarditega kooskõlla rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Eelnõus lisatakse kohustatud subjektide nimekirja mittetulundusühingud ja sihtasutused ning väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga tegelejad. Mittetulundusühingutel ja sihtasutustel tuleb täita hoolsuskohustusi, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro. Täpsustatakse, et kohustatud isikud peavad hoolsussätteid rakendama osutatavatele teenustele, mitte suhetele, kus kohustatud isik on ise kliendiks. Täiendatakse rahapesu andmebüroo kontaktisiku regulatsiooni, et tagada kontaktisiku ülesandeid täitvate isikute usaldusväärne koostöö rahapesu andmebürooga. Krediidi- ja finantseerimisasutustele nähakse ette mõningad lihtsustused hoolsusmeetmete kohaldamiseks, näiteks sätestatakse võimalus tuvastada isik digitaalselt. Täpsustatakse rahapesu- ja terrorismi rahastamise kahtlusega vara käsutamise piiramist ja omanikuta vara riigiomandisse kandmist. Eelnõu muudatusega kõrvaldatakse muu hulgas rahapesu andmebüroo poolt vara piiramise tähtajatuse küsimus. Täiendatakse rahapesu andmebüroo sõltumatust ja pädevust reguleerivaid sätteid, näiteks rahapesu andmebüroo juhi tähtajalist ametisse nimetamist. Eestil on täita oluline roll rahvusvahelises rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis. Tänan!

Suur tänu! Kolleeg Aivar Sõerdil on küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esinaine! Austatud minister! Eelnõuga kaotatakse ära selline üldreegel, mis praegu kehtiva seaduse järgi kohustab krediidi- ja finantseerimisasutusi kliendi isiku samasuse tuvastamisel kliendiga samas kohas korra kokku saama. Selline nõue kaob ära. Finantseerimisasutuste mõiste hõlmab aga selle rahapesu tõkestamise seadusega ka nn laenukontoreid. Ma toetan igati seda põhimõtet, et tehinguid ja lepinguid saab teha ajakohaste side- ja infotehnoloogiavahendite abil. Samas on näiteks krediidiasutusel, kui ta annab laenu, kohustus selgitada välja kliendi maksevõime ja võime laenu tagasi maksta. Laenukontoritel pole aga mingeid reegleid. Kas te olete kaalunud, on see õige reegleid selliselt õgvendada?

Aitäh! Eks me ikka oleme kaalunud ja mingit erilist kirge minul selle regulatsiooni suhtes ei ole. Me võime seda lugemiste vahel veel arutada. ID-kaardiga saab Eestis iseenesest teha väga erinevaid asju – pangas opereerida, valida ja paljusid muid asju teha. Selle sätte kirjutamise põhjuseks olid konkreetsed ettepanekud ja tähelepanu juhtimised, et meie riigis ei ole selliseid takistusi vaja teha. See on alati üks optimeerimisülesanne, kas selline isiklik kontakt ei ole mitte liiga takistav, ja selle eelnõu eesmärk on muidugi rahapesu- ja terrorismiküsimus, mitte tarbijakaitse. Võime seda aga arutada ja kaaluda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud rahandusminister! Ma palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni aseesimehe kolleeg Rannar Vassiljevi!

Komisjon arutas eelnõu 16. jaanuaril. Üldjoontes leiti, et tegu on igati vahva ja vajaliku eelnõuga, aga mõned teemapüstitused siiski kerkisid. Annan lühidalt nendest ülevaate.
Esimene neist sai siin küsimuse kaudu natuke juba sisse juhatatud. Teemaks oli SMS-laenude võimalik soodustamine sellega, et ID-kaardi abil muutub laenuvõtmine lihtsamaks ja isikut ei ole ilmtingimata vaja näost näkku kohtudes tuvastada. Üks ministeeriumi kommentaar sellele oli, et teema on iseenesest laiem kui ainult SMS-laenud ja et kas tänased reeglid ei ole mitte liiga karmid. Samuti räägiti meetmete proportsionaalsust selles küsimuses. Komisjoni tähelepanu juhiti sellele, nagu ka hea minister enne mainis, et tegu on ikkagi rahapesuseadusega ja võimalik probleemistik, mis SMS-laenude ja mõnede teiste laenude puhul kerkib, ei ole otseselt seotud rahapesuga.
Oli küsimus selle kohta, mida ikkagi täpselt tähendab mõiste "seotud maksed" ehk siis maksete omavaheline seotus ja kuidas seda hinnata. Ministri kommentaar oli, et see on nutikalt hindamise koht. Samuti tunti huvi romukullaga seotud tehingute kontrollimise vastu. Üldiselt peaks kontroll selle üle seaduse jõustudes paranema. Samas lisas ministeerium, et menetluses on ka käibemaksuseaduse muudatus, mis teeks võimalikuks käibemaksustamise erikorra ehk siis pöördmaksustamise. See puudutab kullaga seotud maksupettuste vähendamist.
Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 8. veebruar kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rannar Vassiljev! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Määran seaduseelnõu 157 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. veebruari kell 18. Seaduseelnõu 157 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, meie päevakord on ammendatud ja istung on lõppenud. Suur tänu!

Istungi lõpp kell 17.42.