Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Austatud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna, esiteks, 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu; teiseks, 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu; kolmandaks, Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud eelnõude menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust Riigikogus rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel võtnud vastu kolm seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse andmise korra kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 155 soovib peaminister esineda poliitilise avaldusega, mis kestab umbes 15 minutit. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 155 leppisid Riigikogu juhatus ja peaminister kokku, et ettekandjale küsimusi ei esitata. Pärast peaministri avaldust avatakse läbirääkimised, mille käigus võivad sõna võtta fraktsioonide esindajad.

Ma palun kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Austatud proua Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Äsja andis Vabariigi Valitsus Riigikogule üle 2012. aasta riigieelarve eelnõu. Austatud Riigikogu hakkab eelarvet menetlema ajal, kui Eesti majandus kasvab, ekspordimahud kasvavad, meie väikese tubli riigi ettevõtjad leiavad uusi turge, siia tehakse välisinvesteeringuid, mis loovad uusi töökohti, tööpuudus väheneb kiiresti ja maksulaekumised on eelarves kavandatust märksa paremad. Olid ajad, mil selline olukord tähendanuks pea iseenesestmõistetavalt positiivse lisaeelarve tegemist. Enam mitte. Eesti nagu ka teised riigid on ühe ülemaailmse finantskriisi võrra kogenum. Maailma ja Euroopa finantsturud on just viimastel kuudel muutunud jälle väga heitlikuks. USA eelarveprobleemid, ebaselgus euroala mõne riigi võlakriisi lahendusteede suhtes, arenevate turgude ülekuumenemine ja kõrgemad toorainehinnad on halvendanud maailmamajanduse väljavaateid ja tekitanud sügavaid häireid turgude tavapärases käitumises. Vaatamata paranemisele sellel nädalal, on enamik Euroopa ja USA pankade aktsiaid ikkagi tervelt 40–50% odavamad, võrreldes juuni lõpu seisuga. Pessimistlikumaks on muudetud majandusprognoose pea kogu maailmas, sealhulgas Eesti peamiste kaubanduspartnerite juures. See kõik peaks meid veenma vajaduses jätkata konservatiivset eelarvepoliitikat.
Riigikogule üle antud Eesti 2012. aasta riigieelarve eelnõu on uue valitsuse esimene. See on eelarve, mille aluseks on ühtlasi nii maailmamajanduse reaalsus kui ka kevadel valijatele antud lubadused. See on konservatiivne eelarve. See on stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarve. Ainult siis, kui riigi rahandus on kindlates kätes ja majandus on korras, saavad kasvada kõigi Eesti inimeste palgad, pensionid ja peretoetused, ainult siis saame endale lubada Põhjamaade tasemel haridust, turvalisust ning paremat arstiabi.
Järgmise aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,11 miljardit eurot, kulud on 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11% ehk 652,7 miljonit eurot. Eelarve on koostatud defitsiidiga 2,1% SKT-st, mis on selgitatav peamiselt kahe komponendiga. Kvoodi müügist saadud raha investeerimise mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on järgmisel aastal tervelt 1,5% SKT-st. Järgmisel aastal taastame täies mahus ka pensioni II samba riigipoolsed sissemaksed. Eelarvetehniliselt on see kirjeldatud kuluna, ehkki teise samba sisu on säästmine tuleviku tarbeks.
Eesti võlakoormus püsib tõenäoliselt ka järgmisel aastal Euroopa Liidu madalaimana, 5,8% sisemajanduse kogutoodangust. Riigieelarve defitsiiti ning finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservidest. Järgmisel aastal jääb prognoositav maksukoormus vaatamata sellele, et alkoholiaktsiis tõuseb 5% ja tubakaaktsiis 10%, samale tasemele kui sellel aastal ehk 32,4%-le. Riik jätkab majanduse elavdamist investeeringute mahu suurendamisega, mis toob kaasa ka olulise tööhõive kasvu. Eelmise aastaga võrreldes kasvavad avaliku sektori investeeringud 28% – 1,25 miljardi euroni. Valdava osa kasvust moodustavad heitmekvoodi müügist laekunud vahendid. Avaliku sektori investeeringute osakaal kõigis investeeringutes suureneb 32%-ni, moodustades 7,3% SKT-st. Suurimad investeeringute mahud on kavandatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.
Suurim osa investeeringutest ehk ca 71 miljonit eurot läheb riigimaanteede remondiks. Suurimad teeobjektid on Aruvalla–Kose teelõik 26,4 miljoniga ja Pärnu ümbersõidu ehitamine 17,3 miljoni euroga. Teede ehituse, liikluskorralduse, remondi ja korrashoiu kulud kasvavad 40,5 miljoni euro võrra rohkem kui 300 miljoni euroni. Riik jätkab ka kergliiklusteede ehitamist, kokku saab valmis 71,5 kilomeetrit kergliiklusteid. Ning kuigi omavalitsuste teede hooldus on omavalitsuste endi ülesanne, nähakse majandusministeeriumi eelarvest tuleval aastal omavalitsuste teede korrashoiuks ette 17,8 miljonit eurot, mis on üle 5 miljoni euro võrra enam kui sel aastal. Regionaalpoliitiliselt on väikesaarte jaoks oluline uute laevade soetamine.
Uute teadmiste loomisse ja nende rakendamisele kaasaaitamiseks panustab riik teadus- ja arendustegevuse kulutuste kaudu ligi 163 miljonit eurot ehk 1% SKT-st. Siinkohal kutsun üles ka erasektorit panustama enam teadus- ja arendustegevusse. Muu maailma praktika kinnitab, et see tasub ära – suurema lisandväärtusega tooted ning teenused on konkurentsivõimelisemad ja ettevõtetele tähendab see suuremaid tulusid, suuremat läbilöögivõimet eksporditurgudel. Riigile tervikuna aga liikumist Põhjamaadele omase kõrgel lisandväärtusel põhineva majandusmudeli poole.
Tegevusaladest on jätkuvalt valitsuse prioriteetideks hariduse ning majanduse valdkond. Eelarve on suunatud majandusliku stabiilsuse suurendamisele. Majandusvaldkonnas kasvavad kulud 133 miljoni euro ehk 15% võrra. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse arendamise toetused kasvavad 47 miljoni euro võrra, 311 miljoni euroni. Uue põlvkonna elektroonilise sidevõrgu kasutuselevõtu meetme raames toetatakse 11 miljoni euroga interneti baasvõrgu rajamist, mille abil saab kiire internetiühenduse võimaluse enam kui 40 000 Eesti maapiirkonna elanikku.
Hiljuti teatas OECD oma raportis: "Haridus on üldiselt hea kindlustus töötuse vastu ning majanduslikult rasketel aegadel tööle jäämiseks – eriti on see tõsi Eesti kohta." Ja hoolimata sellest, et Eesti on haridusse panustajana Euroopa riikide esirinnas, otsustasime suurendada haridusvaldkonda suunatavat raha 62 miljoni euro ehk 9% võrra. Suuresti tähendab see kvoodimüügi vahendeid, mille abil renoveeritakse enam kui poolsada koolihoonet ja õpilaskodu. Kõrghariduse riiklik koolitustellimus kasvab 103,2 miljoni euroni. Plaanis on rahastada ka IT Akadeemia käivitamist, mis on Eesti riigi, ülikoolide ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete programm, et tagada valdkonna jaoks vajalikku tööjõuressurssi ning pakkuda konkurentsivõimelisel tasemel IKT-haridust.
Riigieelarve kuludest suurima osa ehk kolmandiku moodustavad kulud sotsiaalsele kaitsele, ent sellegipoolest suurenevad need 190 miljonit eurot ehk 10%. Tähtsaimana toon välja valitsuse otsuse tõsta pensione tulevast aastast 4,4%. Kasina eelarve piirides ei ole seda vähe. Pensionide väljamaksmiseks suunab riik tuleval aastal 72 miljonit eurot rohkem, kokku üle 1,3 miljardi euro. Nii eakamaid kui ka nooremaid puudutab Sotsiaalministeeriumi eelarve ravikindlustuse osa, mis moodustab 770 miljonit eurot ning annab võimaluse taastada ravikindlustuses tervishoiuteenuste hinnad kriisieelsel tasemel.
Riigil on plaanis renoveerida mitmeid sotsiaalobjekte, millest suurimad on Võisiku, Erastvere ja Sõmera hooldekodu. Täiendavalt suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sealhulgas Viljandi ja Pärnu haiglale.
Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,4 miljonit eurot. 2,5 miljonit eurot suunatakse eluasemetingimuste parandamiseks paljulapselistele peredele ja teistele sihtgruppidele. Vaatamata sellele, et töötuid on vähemaks jäänud, panustab riik töötukassa kaudu töötute tööleaitamiseks samas mahus mis eelmisel aastal. Eesmärgiks on seatud eelkõige pikaajalise tööpuuduse vähendamine ja suurem osalemine elukestvas õppes.
Sisejulgeolekus panustab riik õnnetussurmade vähendamisse ennetustöö kaudu. Selleks on eelarves ette nähtud 62% rohkem raha kui 2011. aastal. Justiitsvaldkonnas muutuvad tuleval aastal kohtumenetlused kiiremaks ning paraneb isikute õiguste kaitse. Laiendame vähemkindlustatud inimeste võimalusi saada tasuta õigusnõu. Justiitsministeeriumile on planeeritud selleks otstarbeks varasemast kolm korda suurem summa.
Kuigi valitsuse efektiivsuselt oleme konkurentsivõime edetabeli järgi niigi Euroopa tipus, on seda seisu võimalik veelgi parandada, viies läbi avaliku teenistuse reformi, mille eesmärk on muuta avalik teenistus dünaamilisemaks ja nüüdisaegsemaks. See on üks olulisematest küsimustest, mis valitsusel ja parlamendil tuleb lahendada.
Keskkonna paremaks hoidmiseks ja säästmiseks suuname 400 miljonit eurot – see tähendab panust rohelisse majandusse, see tähendab töökohti, mille tulemusel väheneb saastamine, suureneb energia- ja ressursside säästlikum kasutamine. Üks paljusid valdkondi siduv ja kaugeleulatuv eesmärk on muuta kogu meie majandus rohelisemaks, st vähem energiat ja loodusressursse kulutavaks ning vähem saastavaks. Seepärast investeerime muu hulgas ajakohastesse veesüsteemidesse, keskkonnasõbralikumasse transporti, korralikesse katlamajadesse ja soojatorudesse, soojuse ja energia koostootmisse, tuuleenergiasse ja energiasäästlikumatesse hoonetesse.
Kultuurivaldkonna eelarve kasvab COFOG-i järgi 11%. 2012. aasta eelarvega tehakse oluline suunamuudatus Eesti Kultuurkapitali sisulises tegevuses. Siiani osaliselt kultuurkapitali vahenditest rahastatud kultuurilehte Sirp ja Veneetsia biennaali hakatakse täismahus rahastama riigieelarvest. See tähendab, et kultuurkapitalile jääb rohkem vahendeid, mida suunata kultuuriprojektide rahastamiseks.
Kultuuriministeeriumi valdkonnas kasvab 100 000 euro võrra ka toetus pühakodade renoveerimise programmile. Selle raames alustatakse Pöide kiriku restaureerimist, millega päästetakse Eesti üks vanim sakraalehitis. Laiaulatuslikud renoveerimistööd jätkuvad ka Kuressaare Laurentsiuse ja Tartu Pauluse kirikus.
Välisministeeriumi prioriteet on laiendada meie kodanike ja ettevõtjate huvide esindamist ja kaitsmist teistes riikides. Tõestas ju tänavune aasta ilmekalt, kui oluline on riigi ja selle kodanike jaoks võimekas välisesindus. Eesti välisesinduste võrgustiku tugevdamine ning laiendamine jätkub.
Riigieelarve ei väärtusta stabiilsust ainult majanduslikus, vaid ka julgeoleku mõttes. Esmakordselt planeerime viia kaitsekulud meie NATO partneritele lubatud eesmärgini – 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust, mis tugevdab esmast iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilse arengu. See pole pelk lubaduse täitmine, neid vahendeid on meile endile, Eestile kaitsevõime tugevdamiseks vaja.
Austatud Riigikogu! Minu hinnangul on valitsus teinud olusid arvestavad optimaalsed valikud. Teile esitatud eelarve on vastutustundlik eelarve, mis peab vastu ka juhul, kui realiseerub Rahandusministeeriumi riskistsenaarium. Konservatiivne eelarvepoliitika ei ole Isamaa ja Res Publica Liidule ning Reformierakonnale ainult sõnakõlks, see on lubadus. Minu palve ka teile, head opositsioonisaadikud: pidage eelarve menetlemisel samuti pühaks range eelarvepoliitika põhimõtteid, nagu viimased kaks kümnendit olete teie kõik, on kõik Riigikogus esindatud erakonnad teinud. Suur väljakutse on hoiduda kulutustest, mida küll tahaks teha, kuid mille jaoks raha ei ole. Eesti rahandus on üks kõige paremini korras olevaid rahandusi Euroopas. See on väärtus, mida hoida! Esitatud eelarve hoiab riigi rahanduse korras. Kutsun teid üles menetlema eelarvet konstruktiivselt ja hääletama esitatud eelnõu poolt. Aitäh teile ja jõudu tööle!

Suur tänu, härra peaminister! Avan läbirääkimised fraktsioonide volitatud esindajatele. Kõigepealt kutsun kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana.

Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Hetk tagasi anti Riigikogule üle tuleva aasta riigieelarve. Ja kui tavaliselt on tegemist sügisese istungjärgu kõige olulisema eelnõuga, siis EFSF-i taustal on riigieelarve jäänud tänamatult tagaplaanile ja ilmselt jääbki sinna. Kogu tähelepanu on pöördunud teiste riikide probleemidele, justkui meil endal ei olekski muresid, millega tuleks tegelda. Paraku on Eesti inimeste mured kärpeaastatega pigem kasvanud ja ka järgmise aasta riigieelarvega ei pakuta nende muredele toimivaid lahendusi.
Me kuulsime, et tuleva aasta eelarve mahuks on prognoositud 6,2 miljardit eurot. Seejuures arvestatakse märkimisväärsete maksutuludega. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine peaks kasvama, sotsiaalmaksu laekumine peaks ka kasvama ja käibemaks samuti. Need peaksid tulema palgatõusude ja sisetarbimise kasvu kaudu. Kuulates ühelt poolt valitsuse kurtmist maailmamajanduse kasvuväljavaadete halvenemise üle ja teisalt saades Riigikogu menetlusse ülimat optimismi täis kohaliku eelarve, tekib paratamatult kahtlus, kas maksutulude planeerimisel on ikka reaalset elu arvestatud või anti meile täna üle blufieelarve. Loomulikult aitavad eelarve tulude mahtu suurendada ka riigiettevõtete dividendid. 2012. aastal suureneb prognoosi kohaselt riigi dividenditulu 13,9 miljoni euro võrra. Suurimat dividenditulu loodetakse taas kord Eesti Energiast. Seega pole ime, et ettevõttel ei ole raha investeeringuteks ja iga väiksema tormituule tagajärjel on osa Eestist pimeduses ning tegevust üritatakse rahastada laenudega.
Ühe põhilise hea uudisena esitatakse meile pensionide 4,4%-list kasvu ning riigipoolsete maksete taastamist kohustusliku kogumispensioni fondi. Kuid mõtleme nüüd. Kui viimaste aastate hinnatõusud on olnud märkimisväärselt kiiremad kui nüüd üle aastate esimene pensionikasv, kas siis on midagi, millega kiidelda? Ja ka pensionimaksete taastamises pole midagi erakordset, see peaks olema normaalne, mitte erakorraline, et valitsus enda antud lubadustest kinni peab. Kuid me oleme ikka olukorras, kus Eesti pensionid on naeruväärselt madalad. Praeguse inflatsioonitaseme juures tuleks pensione tõsta oluliselt rohkem, et tagada meie vanematele ja vanavanematele elamisväärne elu. Ja veel kord: kui valitsus lubas 2013. aastal taastada riigipoolsed maksed kohustusliku kogumispensioni fondi, siis kahtlemata peabki valitsus oma lubadust täitma.
Oluline on näha riigieelarves numbrite taga ka inimesi. Me ei aruta 2012. aasta eelarvet mitte sellepärast, et Riigikogu tunneb rõõmu arvude liitmisest või lahutamisest, vaid meie eesmärk on saavutada selline tulemus, et elu Eestis muutuks paremaks. Inimestele on olulised sisejulgeolek, haridus ja avalikud teenused. Kahjuks ei ole selles vallas ühtegi edusammu näha. Päästjate ning politseinike palgatõusuks eelarve raha ette ei näe. Septembrikuus mõtleme tavapäraselt rohkem haridusele, aga meie õpetajate jaoks jääb alles 8%-line palgakärbe. Seega on küsimus prioriteetides ja nähtavasti pole need valdkonnad siis ikka veel valitsuse prioriteediks. Selline lühinägelik suhtumine võib saada Eestile ohtlikuks. Parem ja odavam on hoida spetsialiste koduses Eestis kui asuda neid aastaid hiljem kuluka "Talendid koju!" kampaaniaga koju tooma.
Ma tahan kindlasti rääkida ka sellest, et mitmed pikad kriisiaastad on viinud Eesti olukorda, kus paljudele lastele on koolilõuna ainus soe toit päevas. Hinnatõusud on koolilõunat kärpinud, halvendanud tema kvaliteeti ja vähendanud kättesaadavust. Keskerakond esitas juba kevadel esimese eelnõuna Riigikogu menetlusse ettepaneku, et uuest aastast oleks koolilõuna portsjoni maksumus üks euro ja et selle lõuna saaksid kõik koolilapsed. See eelnõu on unustatud komisjonide sahtlitesse, aga nüüd oleks aeg see välja tuua, et järgmisel kooliaastal lapsed toitu saaksid.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit aega juurde!

Lisaks inimeste arvel tehtud kärbetele põlistab järgmise aasta eelarve järjekordselt kohalike omavalitsuste kärped. Kui 2009. aastal vähendati kohalike omavalitsuste tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le, siis räägiti sellest kui ajutisest meetmest. Aga ilmselt jääb valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsioonide läbirääkimiste lõpp-protokoll ka sel aastal 2012. aasta riigieelarve osas allkirjastamata, sest kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 11,93% ei taastata ning samuti ei tagata vajalikus mahus tasandusfondi.
Kui me sügisel uuesti siin Riigikogus kogunesime, siis oli meil ühe esimese asjana võimalus ära kuulata presidendi kõne. Omavalitsuste raskele olukorrale juhtis siin Riigikogu saalis tähelepanu ka taasvalitud president. Tuletan teile meelde tema kõnet 12. septembril 2011. aastal, kus ta ütles, et see, et valitsuse ettepanekul ja parlamendi heakskiidul on järjekindlalt vähendatud linnade ja valdade tulusid, on fakt. Nüüd, kui me kuuleme uudist, et Eesti rahandus on nii heas korras, peaks mõtlema ka selle peale, et Eesti ei ole ainult Toompea mägi, vaid on ka Eesti linnad ja vallad ning nende kärpeid ei tohiks samuti aastateks põlistada.
Kahjuks pole aastaga midagi oluliselt paremaks muutunud ja seetõttu pean ma siin tsiteerima möödunud aasta eelarve kõnet. Siis me ütlesime, et ei saa heaks kiita dokumenti, mis on tehtud omaenda kodanike ja omavalitsuste raskustesse jätmise arvel. Ei saa kiita dokumenti, mille eesmärk on vaid teenida kiitust rahvusvahelisel areenil. Ei saa kiita dokumenti, mis tähendab paljudele inimestele täna veel Eestiga seotud unistuste luhtumist. Eesti kodanikud väärivad paremat ja Eesti riik väärib seda, et 2012. aastal ei oleks tema eelarve blufieelarve. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, kolleeg Kadri Simson! Palun nüüd kõnetooli kolleeg Sven Mikseri, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja.

Austatud juhataja! Hea peaminister! Kolleegid! Kuulates peaministri ettekannet, otsisin hoolega omadussõna, millega seda kokku võtta, ja vägisi tuli pähe üks selline pisut kirjanduslik ja tavakeeles mitte väga kasutatav sõna "suurustlev". Jäi mulje, et järgmisel aastal saab Eesti mitte ainult et korda, vaid suisa valmis. Minul tuleviku pärast muret tundva inimesena tekkis küsimus, et mida me siin siis ülejärgmisel aastal tegema hakkame. Tegelikkus muidugi nii ilus ei ole. Enese kiitmine ja enda pidev teistele eeskujuks seadmine on hea, kuni see täidab n-ö positiivse reklaami otstarvet ja kuni me suudame teisi selles veenda, et me nii head oleme. Ohtlikuks muutub see siis, kui me ise oma juttu üleliia uskuma hakkame. Meile üle antud eelarvel on kindlasti palju puudusi. Üks põhimõttelisi neist ulatub tagasi Riigikohtu lahendini aastast 2010, milles valitsusele anti üheselt märku, et omavalitsuste kohustused ja nende kohustuste täitmise tagamine rahaliste vahenditega ei ole Eestis selge ja valitsus peaks siinkohal midagi tegema. Mida valitsus on siis teinud? Sisuliselt mitte midagi. Ka president küsis seda istungjärku sisse juhatades siit kõnepuldist, kui kaua see saab niimoodi jätkuda. Ja ma tahaks öelda, et on muutunud kuidagi sümptomaatiliseks, et pea iga rahandusega seotud teema arutelul siin saalis tõusetub  põhiseadusega vastavuse küsimus. Kindlasti ei peaks see niimoodi olema.
Nüüd eelarve realistlikkusest. Peaminister ütles meile, et see eelarve on tehtud vastutustundlikult ja piisava varuga, et pidada vastu ka riskistsenaariumide rakendumisele. Alles täna hommikul võisime kuulda, et Eesti Pank päris sama ei arva. Me teame, et maailmamajanduses toimuvad väga tormilised protsessid, Euroopa majandusest rääkimata, ja majandusprognoosid muutuvad hetkel jälle peaaegu samasuguse kiirusega nagu ilmaprognoosid. Valitsus on nagu ikka valinud Rahandusministeeriumi pakutud stsenaariumidest positiivseima. Loomulikult ei saa kellelgi olla midagi selle täitumise vastu. Aga ma tahaks väga loota, et täitub peaministri lubadus, et me ei pea hakkama ei eelarve menetlemise käigus ega ka pärast selle vastuvõtmist siin saalis taas krokodillide kombel seda eelarvet õhemaks närima. Meie peaminister ja rahandusminister armastavad väga rääkida eduloost rahanduses ja eelarve tasakaalus hoidmise tähtsusest. Loomulikult on need tähtsad küsimused. Aga sellist edulugu, nagu Eesti viljeleb, ei saa endale lubada mitte ükski normaalse rahandusega riik, sest juba mitmendat aastat hoitakse stabiilsust töötuskindlustuse kaudu. Normaalse rahandusega riigis ületavad töötuskindlustuse tulud kulusid oludes, kus töötus on madal, ja kulud tulusid ajal, mil töötus on kõrge. See, kui Eestis 2011. aasta 12,7%-lise tööpuuduse ja järgmisel aastal 11,1%-lise tööpuuduse juures töötuskindlustuse tulud ületavad kulusid, et riik saaks nende tulude abil parandada üleüldist eelarve tasakaalu, ei ole kindlasti mitte normaalne. See on raha, mis tuleks sellisel keerulisel hetkel kulutada selleks, et hoida meie tööjõudu tegevana siin Eestis. Meie aga saadame oma töövõimelisi inimesi siit minema.
Kelkimist ja suurustlemist on eelarves veelgi. Valitsus toob positiivsena välja, et sotsiaalkindlustuse reservid kavatsetakse riigistada.
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit!

Seejuures on jutt selline, et natsionaliseerimisele kuuluva vara praegused käsutajad peaksid valitsusele suisa tänu avaldama. Millegipärast pole seda tänu kuulda olnud. Suurustletakse ka sellega, et pensioni tõstetakse koguni 4,4%, samal ajal kui indeks, palkade kasv ja inflatsioon lubaksid pensioni tõsta 5,4%.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon seab eelarve menetlemise käigus kindlasti esiplaanile inimese, mitte makromajandusliku statistika. Nagu eelkõneleja juba mainis, on õpetajate, kultuuritöötajate, päästjate, kiirabi-, ja sisejulgeolekutöötajate väärtustamisest selle eelarve puhul äärmiselt keeruline kõnelda. Sotsiaaldemokraadid on pikemat aega juhtinud tähelepanu ka vajadusele tõsta tänaseks naeruväärseks muutunud 19-eurost universaalset lastetoetust. Kindlasti on eelarve sees prioriteete muutes võimalik neid probleeme vähemalt osaliselt leevendada. Aga ma tahaksin öelda, et riigi tulupoliitikat oluliselt muutmata ei ole siin võimalik murrangut saavutada. Muidu läheb jälle nii nagu seni. Valitsus taob trummi, et vähendatakse inimeste kodukulusid, samal ajal tõstetakse elektri- ja toasoojahinda. Valitsus kelgib, et hakkab kõigile pakkuma tasuta kõrgharidust, samal ajal kui tasuta kõrghariduse kättesaadavust ja noorte valikuid tegelikult hoopis kitsendatakse.
Peaminister pani meile siin südamele, et me oleksime eelarvet menetledes vastutustundlikud ja et opositsioon ei esitaks eelarve menetlemise käigus selliseid kulusid, mille katmine ei ole riigile jõukohane. Loomulikult me mõistame, et riigile on jõukohased just nimelt need valikud, mille valitsus eelarvet kokku pannes on meie ette toonud, ja nende eelistuste muutmine ei ole riigile jõukohane. Mina niimoodi ei arva. Ma loodan väga, et parlament suudab eelarve menetlemisel käituda tõelise parlamendina, teha siia vajalikud muudatused, mis võimaldaks meil öelda, et ehkki riik ei saa eeloleval aastal valmis ega korda, oleme meie andnud oma parima, et seista Eesti inimeste heaolu eest. Aitäh!

Palun kõnetooli Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud härra peaminister! Head saadikurühmad! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni seisukohalt ei ole tegemist sugugi mitte mingi kiitlemisega peaministri poolt, vaid riigieelarve eelnõus sisalduvate arvude täiesti kiretu väljatoomisega. Nende arvude puhul on langetatud väga põhimõttelisi valikuid. Jah, esimene põhimõtteline valik on konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtete järgimine ja liikumine koalitsiooni kokkuleppes võetud suunas säilitada eelarve tasakaal ka aastaks 2013. Ma ei taha aga sugugi nõus olla sellega, et eesmärgina on vastandatud inimesi ja nende vajadusi ning konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtteid. Seda, milleni nende väärtuste vastandamine võib viia, me näeme ka mitmetest Lõuna-Euroopa kurbadest juhtudest.
Teine põhimõtteline probleemide ring, mis seondub inimese arvestamisega ja selles eelarves seatud eesmärkidega ning millega IRL-i fraktsioon kahtlemata on nõus ning mida ka meie valitsuskoalitsioon toetas, on jätkuv tegelemine tööhõive olukorra parandamisega. Siin on samuti kaks põhimõttelist valikut: esiteks, investeeringute kasv selles eelarve eelnõus ja, teiseks, aktiivsete tööturumeetmete rahastamise säilimine olukorras, kus registreeritud töötuse absoluutarvud on viimase aastaga ligi kaks korda vähenenud. See on oluline põhimõte, et kuigi registreeritud töötus kahaneb, on aktiivsete tööturumeetmete rakendamine pikaajalise töötuse vähendamiseks kindlasti üks tõsiseid teemasid ja kuulub ka parlamendi järelevalve alla.
Ei saa sugugi nõustuda nende väidetega, otsekui kahaneks seoses tasuta kõrghariduse reformiga üliõpilaste ligipääs haridusele. See on kindlasti üks olulisemaid reformiteemasid, mida parlament peab järgmisel istungjärgul käsitlema, kuid reformi eesmärk on vastupidine: pere varalisest sissetulekust sõltumata peab ligipääs kõrgharidusele paranema, mitte kahanema.
Oli ka viide sellele, et eluasemekulude tõus on Eestis probleem ja reguleeritud hindade puhul peab riik tagama sõltumatu järelevalve. Tuletan meelde, et mitte valitsus ei kehtesta Eestis hindu, vaid reguleeritud hinnad kuuluvad sõltumatu regulaatori järelevalve alla. Valitsus on siin kasutanud oma võimalusi ja on rakendanud KredExi kaudu korterelamute renoveerimise programmi. On mõistlik, et on astutud edasi ka järgmine samm ja otsustatud laiendada seda programmi eramajade renoveerimisele.
Üldjoontes on kindlasti õige, et maailmamajanduse trende tuleb arvestada nii valitsusel kui ka parlamendil seda eelarvet menetledes. Seetõttu on igati asjakohane, et selle aasta kvartaalsetele majanduskasvu numbritele vaatamata on valitsus võtnud järgmise aasta majanduskasvu aluseks palju konservatiivsema lähenemisnurga, ja see peaks olema eelduseks, et meil ei tule asuda negatiivseid riigieelarveid tegema.
Loodan, et selle eelarve menetlemine kulgeb asjalikus õhkkonnas, kus esitatakse väiteid, mis on objektiivsed, mitte eksitavad. Eelarve muudatusettepanekute tegemisel tuleks juhinduda, nagu ka peaminister ütles, põhimõttest, et jagada saab neid vahendeid, mis meil on olemas, ja et raha tuleb töötegemisest, mitte riigikassast, vaid ikkagi maksude ja ühiskonna reaalse tööhõive kaudu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Ma palun veel kord kõnepulti härra peaministri!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Ma kutsun veel kord austatud Riigikogu üles menetlema eelarvet väga konstruktiivselt ja hoidma Eesti rahandust heas korras. Minu jaoks on ausus kreedo, kõik peavad ausad olema. Ausad peavad olema iseäranis poliitikud, iseäranis need poliitikud, kes on valitud Riigikogusse. Ma kuulsin äsja hämmeldusega väidet, nagu kavatsetaks käesoleva riigieelarvega riigistada või natsionaliseerida meie sotsiaalkindlustusfondide reserve. See on vale! Sellist plaani Vabariigi Valitsusel ei ole ja kui selline hull plaan mõnel Vabariigi Valitsuse koosseisul peaks tekkima, siis ma olen väga veendunud, et Riigikogu seda kindlasti ei luba.
Sven Mikser ütles, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond väärtustab inimest. Ma olen veendunud, et Reformierakond, Keskerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit väärtustavad samuti inimest, ja ma olen veendunud, et inimeste väärtustamine seisneb ka selles, et nendele ei valetata. Alati tuleb rääkida tõtt. Aga kui Sven Mikser ütleb, et on ohtlik, kui me oma juttu ise usume, siis järelikult ei ole tegemist tõe rääkimisega. Minu jaoks on need avaldused märksa laiema tähendusega kui pelgalt järgmise aasta riigieelarvet puudutavad avaldused. Riigi tulupoliitika vajab muutmist, ütles Sven Mikser. Kindlasti, see tulupoliitika on pidevas muutumises, aga kui eesmärgiks on maksude tõstmine, siis tuleks valijatele ausalt öelda, et järjekordselt tahetakse kehtestada automaks, kinnisvaramaks ja lubada selle arvel siis mingisuguseid kulutusi.
Kui ühelt poolt heidetakse eelarve eelnõu koostajatele ette liigset optimismi, öeldakse, et on võetud Rahandusministeeriumi kõige optimistlikum prognoos – mis jälle ei vasta tõele, sest aluseks on võetud baasstsenaarium, mitte kõige optimistlikum ega kõige pessimistlikum –, siis samal ajal ei saa ometi nõuda kulude olulist suurendamist. Need kaks asja ei mahu kokku. Riigieelarve ei saa olla parun Münchhauseni laadis, kulud peavad vastama tuludele. Kui nad mingil ajahetkel ei ole vastavuses, siis enamasti peaksid tulud ületama kulusid, aga raskematel aegadel tuleb needsamad tulud, mida headel aegadel on kogutud, halbadel aegadel suurenenud kulude katteks ära kulutada.
Olen veendunud, et see eelarve on realistlik, arvestab meie praegusi võimalusi ja arvestab ka tulevikustsenaariume, mis ei ole sugugi optimistlikumad. Ma julgen öelda, et see on ka arvudega tõestatav. Juhul kui peaks realiseeruma Rahandusministeeriumi prognoositud negatiivne stsenaarium, mille järgi majandus kasvab vaid 1%, saab defitsiit olema 2,9%, mitte 2,1% ja see tähendab, et Eesti mahub endiselt veel stabiilsus- ja kasvupakti seatud raamidesse. Ma kutsun teid kõiki hääletama eelarve poolt! Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan läbirääkimised.

Läheme nüüd oma tööga edasi. Teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: 1) Vabariigi Valitsuse s.a 26. septembril algatatud strateegilise kauba seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; 2) Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 26. septembril algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; 3) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 27. septembril algatatud vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 2 kutsuda 29. septembril kokku Riigikogu täiendavad istungid järgmiselt:
1) 29. septembril algusega kell 17 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 40² täiendamise seaduse eelnõu (95 SE) teiseks lugemiseks, juhul kui 95 SE esimene lugemine 28. septembril lõpetatakse;
2) 29. septembril algusega tund aega pärast esimese täiendava istungi lõppu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 40² täiendamise seaduse eelnõu (95 SE) kolmandaks lugemiseks, juhul kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 40² täiendamise seaduse eelnõu (95 SE) teine lugemine esimesel täiendaval istungil lõpetatakse, ning Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" eelnõu (90 OE) teise lugemise jätkamiseks.
Riigikogu juhatus otsustas määrata Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" eelnõu 90 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise tähtajaks s.a 28. septembri  kell 18.
Eile moodustati Eesti-Belgia parlamendirühm.
Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Head kolleegid, üks päevakorra täpsustus: tänase üheksanda päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 93 esimesel lugemisel teeb Vabariigi Valitsuse nimel ettekande keskkonnaminister Keit Pentus.

Eile jäi seoses täiskogu istungi aja lõppemisega pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 40² täiendamise seaduse eelnõu arutelu juhtivkomisjoni ettekande juures. Palun ettekandeks kõnetooli ... Vabandust, palun kõigepealt kõnetooli Eiki Nestori! Kas on küsimusi kolleeg Eiki Nestorile? Ei ole. Palun siis kõnepulti kolleeg Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 40² täiendamise seaduse eelnõu oma 26. septembri istungil. Algataja tutvustas põhjalikult eelnõu eesmärke ja vajadust eelnõu järele. Lühidalt kokku võttes võiks eelnõu algatajate arvates eelnõu ülesandeks olla võimaldada Eestil koos teiste euroala liikmesriikidega osaleda meetmetes, millega rahaliselt toetatakse liikmesriike eesmärgiga säilitada euroala finantsstabiilsust. Kuna kehtiva riigieelarve seaduse alusel oleks garantii andmine võimalik ainult juhul, kui riik oleks äriühingu enamusaktsiate või ainsa osa omanik, siis oleks eelnõu algatajate arvates vaja seadust täiendada selliselt, et luua võimalus anda riigigarantii äriühingule, milles riigile kuuluvad enamusaktsiad, tingimusel, et need enamusaktsiad kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriikidele. Unustasin ütlemata, et komisjoni istungist võttis osa ka rahandusminister Jürgen Ligi ja kohal olid Rahandusministeeriumi spetsialistid.
Oli küsimus, kas peaks üldse muutma riigieelarve seaduse § 40 või hoopis riigieelarve seaduse § 37, mis, nagu te teate, võeti Riigikogus vastu ajal, kui oli finantskriis, ja sätestati võimalus kasutada finantssüsteemi stabiliseerimiseks stabiliseerimisreservi vahendeid, sest tegemist on finantsstabiilsuse olukorraga laiemalt. Eelnõu algatajad arvasid, et kahtlemata on finantsstabiilsus tähtis asi, aga võib-olla § 37 päris hästi ei sobi see regulatsioon, mis on algatajate eelnõu eesmärk.
Komisjon pööras tähelepanu ka sellele, et kuna menetlemisel on Riigikogu otsuse eelnõu liitumise kohta Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga, mis on kiireloomuline küsimus, ja kuna algatajate eelnõu loob riigieelarve seaduses aluse selle otsuse tegemiseks, siis eelnõu 95 võiks menetleda kiiresti, operatiivselt ja eelnõuga 90 paralleelses tempos või pigem ennaktempos. Rahandusminister rääkis komisjonis ka kiireloomulisusest, nii nagu ta eile siin Riigikogu saalis otsuse eelnõu 90 esimesel lugemisel ütles, et on vaja kiiresti reageerida kujunenud olukorrale. Samas peame möönma, et kehtivad seadused, ka riigieelarve baasseadus ei ole mõeldud sellisteks olukordadeks, nagu praegu on kujunenud.
Eelnõu algatajatele oli küsimus, kas nad on põhimõtteliselt nõus, et tegemist on finantsstabiilsuse küsimusega laiemalt. Kuna kehtiva seaduse § 37 sisu on rohkem finantsstabiilsusega seotud, siis võiks ka see eelnõu olla pigem finantsstabiilsuse valdkonda kuuluv küsimus. Sellega olid eelnõu algatajad põhimõtteliselt nõus.
Komisjoni liikmed küsisid, mis siis saab, kui me hilineme nädala või paar ja jääme Euroopa Liidu tempost maha. Minister selgitas, milline oli olukord teiste riikide parlamentides. Minister tõi välja probleemid, mis olid tekkinud Slovakkias ja Sloveenias.
Komisjoni liikmel oli küsimus selle kohta, et kui kogu garanteeritav pakett peaks suurenema, kas siis peab uuesti seadust muutma ja kuidas edasine protseduur võiks välja näha. Sellele vastas minister lühidalt, et me räägime kahe miljardi euro suuruse garantii andmisest, kusjuures tegelik garantii lähiaastateks võib olla pigem suurusjärgus mõnisada miljonit eurot, mis jaguneb kolme riigi vahel.
Rahandusministeeriumi esindajate seisukoha pean ka siin välja tooma. Nende arvamus oli, et selle aluse loomine riigieelarve seaduses ei muuda asja, Riigikogul on põhiseaduse alusel pädevus olemas ja seda pädevust ei saa juurde võtta. Nad kahtlevad, kas on üldse tarvis riigieelarve seadust muuta.
See oli lühidalt kokkuvõte komisjoni arutelust. Komisjon tegi ka otsused. 10 komisjoni liiget toetasid ettepanekut esimene lugemine lõpetada, 1 oli vastu. Komisjon otsustas määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks täna kell 12, aga kuna eile esimene lugemine ei lõppenud ja lugemine nihkus edasi tänasesse, siis tegi komisjon eile otsuse määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks üks tund peale tänase istungi lõppu. Komisjon tegi ettepaneku tõsta eelnõu päevakorras ettepoole, mida eile ka tehti. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Käsitletav eelnõu on selline satelliit, mis käib eelnõu 90 juurde. Ilma selleta ei ole mõeldav, et eelnõus 90 oleks garantiide andmist võimalik seaduslikult lahendada. Samas, kui möödunud nädalal rahanduskomisjonis poleks kolleeg Nestor hakanud sellel teemal juttu ajama, siis üsna tõenäoliselt poleks keegi mõelnudki sellest, et tekib vastuolu seadustega. Siit küsimus: millega sa võid põhjendada Rahandusministeeriumist tuleva eelnõu sellist madalat taset, et eelnõu ei arvesta teiste seadustega?

Aitäh küsimuse eest! Me siin Riigikogu saalis menetleme nüüd ikkagi eelnõusid 95 ja 90 eraldi. Praegu me räägime eelnõust 95. Ma ei ole päris nõus sellega, et eelnõu algataja tuli selle jutuga välja. Eelnõu oli siis juba menetlusse antud. Tahan tunnustada eelnõu algatajaid olulise panuse eest Euroopa Liidu otsustusprotsessi. Teatavasti laekus pühapäeval õiguskantslerilt tõsine ja põhjalik kiri, mis käsitles eelnõu 90. Te ütlesite, et need eelnõud on omavahel seotud. Tegelikult oli komisjon üsna üksmeelsel seisukohal, et eelnõu 95, nii nagu algatajad selle esitasid, ei lahenda päris paljusid neid probleeme seoses eelnõuga 90, millele õiguskantsler oli tähelepanu juhtinud. Minu hinnangul on tegemist üsna keerulise riigiõigusliku küsimusega. Ma kutsun Riigikogu üles tõsiselt tegelema sellega, et õiguskantsleri tõstatatud küsimused saaksid lahenduse ja et nii otsuse eelnõu 90 kui ka praegu menetletav eelnõu oleksid korrektsel õiguslikul alusel, nii et mis iganes instants või institutsioon ei leiaks põhjust neid eelnõusid vaidlustama hakata.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Ma ei saa nõustuda, et need ei ole seotud ja nagu ei saaks sellest praegu rääkida. Sul on muidugi õigus keelduda kommenteerimast või vastamast. Aga nüüd teine küsimus. Vaatame eelnõu 95. Siin on juttu äriühingutest. See ei ole muidugi päris tavaline äriühing, sellest saavad kõik aru, aga ütleme niiviisi, et tavalises äriühingus, aktsiaseltsis need, kes otsuseid vastu võtavad, tihti vastutavad valesti tehtud otsuste eest oma vara ja rahaga. Praegu hakkab muidugi vastutama riik. Igaks juhuks küsin: kas neile, kes selle otsuse läbiviimisega tegelevad, jääb ka mingi vastutus, just varaline, rahaline vastutus? Ma pean praegu silmas just nimelt Vabariigi Valitsust ja Riigikogu.

Aitäh! Selle küsimuse oleks muidugi võinud esitada eelnõu algatajale. Mis puudutab otsuse eelnõu 90 alusel Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga liitumist, siis fond luuakse tõesti, nagu te ütlesite, eraõigusliku aktsiaseltsina ja eraõiguslikus aktsiaseltsis vastutavad äriühingu otsuste eest aktsionärid, kelleks on 17 eurotsooni liikmesriiki.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selge on, et seaduseelnõu 95 on tugiseadus Riigikogu otsuse eelnõule 90, milleta ei saaks seda otsust vastu võtta ehk otsustada osalemist EFSF-is. Osalemine EFSF-is tähendab osalemist sellises rahalises struktuuriüksuses, mis annab garantii euroala riikidele. See seaduseelnõu aga räägib riigigarantiide andmisest äriühingule, mille aktsiad kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriikidele. Kas me ei tee siin mingisugust viga?

Aitäh! Ma arvan, et ei tee.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Ma sissejuhatuseks tänan sotsiaaldemokraate, kes selle eelnõuga on välja tulnud ega lase juhtuda sellel, et üks Riigikogu otsus võetakse vastu, tuginedes peaaegu mitte millelegi, ehkki seadus ei luba sellist otsust vastu võtta. Minu küsimus puudutab seda, miks rahanduskomisjon ise selle peale ei tulnud, et muuta riigieelarve baasseadust, enne kui tulla selle otsuse eelnõuga parlamendi ette. Ma pean silmas otsuse eelnõu 90.

Aitäh küsimuse eest! Rahanduskomisjon pidas põhjendatuks eelnõu toetada ja seda edasi menetleda. Ma arvan, et kui me läheme selle eelnõu menetlemisega ladusalt edasi, siis me saavutame ka selle eesmärgi, mida meil on vaja saavutada.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Kas komisjonile on teada ka Vabariigi Valitsuse seisukoht, mis puudutab seaduseelnõu 95?

Aitäh! Ma arvan, et rahandusminister on pädev valitsuse esindaja selles küsimuses. Rahanduskomisjonis, nagu ma ütlesin, rahandusminister osales ja avaldas ka oma seisukohti, mille ma edasi andsin.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 95 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks üks tund pärast tänase, kolmapäevase istungi lõppu.
Eelnõu 95 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on au ja rõõm tutvustada teile psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu 86. Eelnõuga täiendatakse psühhiaatrilise abi seadust uue peatükiga, mis sätestab isiku omandiõiguse piirangud statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil, ühtlasi täiendatakse ohjeldusmeetmete rakendamise korda ja tingimusi. Praegu ei ole seadustes sätestatud psühhiaatriahaiglas või ka psühhiaatriaosakonnas lubatavate või mittelubatavate ainete ja esemete nimekirja ega ole antud tervishoiuteenuse osutajale õigust aineid ja esemeid ära võtta. Olukorra lahendamiseks on vaja luua seaduslik alus psühhiaatrilise abi osutajate juures viibivate isikute omandiõiguse kitsendamiseks, kehtestades psühhiaatrilise abi osutajate juures lubatavate või keelatud asjade nimekirja ning aluse ainete ja esemete omandiõiguse piiramiseks arsti otsuse alusel. Eelnõus sätestatakse selgelt, millised on need ained ja esemed, mida psühhiaatrilisel ravil viibiv isik ei tohi haiglas omada, näiteks alkohoolsed joogid, narkootilised ja psühhotroopsed ained, relvad ja lõhkeained. Lisaks on kehtestatud nende ainete ja esemete loetelu, mille valdamist võib keelata tervishoiuteenuse osutaja otsusega nende ohtlikkuse tõttu isikule endale või teistele või mis ohustavad oluliselt ravil viibivate isikute eraelu puutumatust: alkoholi sisaldavad ained, ravimid, terariistad, fotoaparaadid ja kaamerad. Tegevused omandiõiguse piiramisel peab tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerima isiku haigusloos.
Eelnõuga täiendatakse ka ohjeldusmeetmete rakendamise korda ja tingimusi. Kehtivas seaduses on ohjeldusmeetmeteks fikseerimine ja eraldamine. Selle eelnõuga on ohjeldusmeetmete loetelu täiendatud praktikas vajalikuks osutunud patsienti vähem piiravate ohjeldusmeetmetega. Eelnõu kohaselt on ohjeldusmeetmed füüsiline ohjeldamine, ohjeldamine ravimite abil, mehhaaniline ohjeldamine ja eraldusruumi paigutamine. Ohjeldusmeetmeid võetakse tahtest olenematul ravil või psühhiaatrilisel sundravil viibiva psüühikahäirega isiku suhtes, kui isiku psüühikahäire tõttu on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ja muud vahendid ohu kõrvaldamiseks, sealhulgas vestlus, veenmine ja suuline rahustamine, ei ole osutunud küllaldaseks. Oluline on, et ohjeldusmeetmete valikul tuleb lähtuda patsiendi suhtes minimaalselt vajaliku jõu kasutamise printsiibist ning ohjeldusmeedet tuleb kasutada viisil, mis ei riiva patsiendi eneseväärikust ega sea ohtu tema vaimset ja füüsilist tervist.
Eelnõuga pannakse Terviseametile kohustus teha psühhiaatrilise ravi osutamise üle järelevalvet. Terviseametile antakse pädevus kontrollida psühhiaatriahaiglates ohjeldusmeetmete rakendamist ja nende rakendamise dokumenteerimist.
Kokku võttes: selle eelnõuga viiakse seaduse tasemele psühhiaatrilisel ravil viibivate isikute olulise põhiõiguse ehk omandiõiguse piiramine ja täiendatakse ohjeldamismeetmete rakendamist, sealhulgas järelevalvet. Toetan kindlasti sotsiaalkomisjoni otsust eelnõu esimene lugemine lõpetada ja eelnõu Riigikogus seadusena vastu võtta. Ma tänan!

Suur tänu, härra minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! Kahtlemata on tegemist väga vajaliku seaduseelnõuga, aga paraku reguleerib see teatud asju ainuüksi psühhiaatriahaiglas. Küsimus puudutab nimelt ohjeldamist. Ägedasse psühhoosi võib patsient sattuda ka üldhaiglas, perearsti juures, hooldekodus, aga see seadus ei reguleeri seal ohjeldusmeetmete rakendamist. Kuidas siis võiks selline asi toimuda kas perearsti vastuvõtul või ükskõik missuguse tervishoiuteenuse osutaja juures, kas psühhiaatriaseaduse, korrakaitseseaduse või politsei ja piirivalve seaduse kohaselt? Kuidas see reaalselt saaks toimuda?

Aitäh küsimuse eest! Hea Riigikogu liige, olles ise täitnud arstikohustusi, teab kindlasti, et psühhiaatrilise abi seadus sätestabki psühhiaatrilisel ravil viibivate isikute suhtes ohjeldusmeetmete kasutamise. Mis puudutab hoolekandeasutusi, siis hoolekandeasutuste regulatsioon on ära toodud sotsiaalhoolekande seaduses. Loomulikult peavad kõik hoolekandeasutused arvestama, et kui me räägime n-ö vabatahtlikust hoolekandest ehk hooldekodus viibivast isikust, siis inimene on seal omal vabal tahtel ja vaba tahte alusel loomulikult vastutab isik ka avaliku korra täitmise eest, mis on omakorda sätestatud korrakaitseseaduses. Selles mõttes neid võimalusi on ja need on toodud nii sotsiaalhoolekande seaduses kui ka teistes seadustes.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! Mulle jäi siiski üks asi teie vastuses selgusetuks. Mul on täpsustav küsimus: kas on kavas luua mingisugune õiguslik regulatsioon, kuidas saaks, kui on vaja, osutada ohjeldamisteenust ka teiste tervishoiuteenuse osutajate juures, mitte ainult psühhiaatriahaiglas? Ma mõtlen näiteks üldhaiglat või perearsti vastuvõttu.

Aitäh! Kui me vaatame n-ö ajadimensiooni, siis me oleme reguleerimas ohjeldusmeetmeid või üldse abi osutamist seoses alaealiste rehabilitatsiooniga. Seal me asusime samamoodi seisukohale, et alaealiste rehabilitatsiooni puhul me saame rääkida tervishoiuteenusega seonduvatest ohjeldusmeetmetest, sealhulgas sellest, millised on võimalused isikut korrale kutsuda. Meile teadaolevalt õiguskantsler, kellega koostöös see eelnõu on sündinud, ei ole teinud etteheiteid, et üldhaiglates või hoolekandeasutustes oleks probleeme ohjeldusmeetmete kasutamisega. Nii et võib eeldada, et senimaani on kenasti hakkama saadud. Mis puudutab võimalikke ohjeldusmeetmeid üldhaiglates, siis me rääkisime komisjonis, hea küsija mäletab, näiteks tilkinfusioonist. Inimene tuleb üldhaiglasse ravile vabatahtlikult ja annab sellega nõusoleku, et kui tema tervislik seisund eeldab näiteks tilkinfusiooni tegemist, siis on arstidel igati loogiline õigus käsi fikseerida. Ma usun, et meil ei tohiks sellega probleeme olla. Kui hea Riigikogu liige tunneb, et kusagil on jätkuvalt probleeme, siis ootan hea meelega konkreetset näidet, et vaadata üle, kas see juhtum on seadusega kaetud või mitte.

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Heljo Pikhofi!

Proua juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au ja rõõm anda ülevaade sotsiaalkomisjonis arutatust. Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungil s.a 20. septembril. Komisjoni istungil osalesid sotsiaalminister Hanno Pevkur, tema nõunik Anni Tooma, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste ja tervishoiuosakonna spetsialist Ülle Jordan.
Ülevaate eelnõust, psühhiaatrilise abi seaduse muutmise vajadusest ja eelnõu sisust tegi sotsiaalminister Hanno Pevkur. Arutelu käigus esitasid komisjoni liikmed küsimusi, millele vastasid sotsiaalminister ja ministeeriumi ametnikud. Küsimused puudutasid õiguskantsleri ja Õiguskantsleri Kantselei osa eelnõu algatamisel ja ettevalmistamisel. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmise vajadusele ja psühhiaatriakliinikutes viibivate patsientide omandiõiguse kitsendamise ning ohjeldamismeetmete rakendamise korra reguleerimise vajadusele seaduse tasemel on juhtinud tähelepanu õiguskantsler oma kirjas sotsiaalministrile ja samuti ilmneb see kontrollkäikude tulemusena tehtud kontrollaktides. Koostööd on tehtud ka eelnõu ettevalmistamisel.
Küsimusi esitati praeguse olukorra kohta psühhiaatrilistes raviasutustes. Praegu on eri raviasutustes ohjeldamismeetmete rakendamise praktika erinev. Tavaliselt on ohjeldamismeetmete rakendamise kord sätestatud raviasutuse sisekorraeeskirjas, omandiõiguse piirangud on aga reguleerimata.
Sotsiaalkomisjon otsustas konsensusega saata psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele 27. septembril 2011. aastal ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud kümme tööpäeva. Komisjoni ettekandjaks otsustati määrata Heljo Pikhof. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg! On ka küsimus. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Umbes poolteist aastat tagasi oli Narvas selline juhtum, et sinna tulid õiguskantsleri esindajad, käisid sotsiaalkeskuses, kus ööbivad kodutud, ja tegid märkuse, et isikult, kes sinna ööbima tuleb, ei tohi ära võtta viinapudelit ega nuga, sest see on tema isiklik vara ja kui isik sellest ilma jätta, isegi sellises kohas, siis on see tema õiguste rikkumine. Paragrahvi 9² punktis 6 on öeldud: "Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud säilitama isikult äravõetud eseme ..." Punkti lõpus on öeldud, et aine või ese tuleb isikule viivitamata tagastada. Kas see puudutab ka selliseid asju nagu alkohol või külmrelv?

Kui sa pead silmas alkoholipudelit, siis haiglas oleku ajaks võetakse see pudel loomulikult ära, aga pärast peab selle tagasi andma.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti Viktor Vassiljevi Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tegemist on vajaliku eelnõuga. See on hea eelnõu ja mina olen selle poolt, et see eelnõu seadusena vastu võtta, aga tahan siiski juhtida teie kõigi tähelepanu teatud asjaoludele.
Nimelt, selle eelnõu algatamise kutsus esile see, et õiguskantsler, kes kullipilgul jälgib kõike, mis Eestis toimub, juhtus psühhiaatriahaiglasse ja nägi kohutavat asja, seda, kuidas hullud on voodite külge seotud. Kui inimene on haiguse tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele, siis tema fikseerimist või ohjeldamist – ükskõik, kuidas me seda nimetame – on kasutatud aastasadu kui mitte aastatuhandeid. See on ratsionaalne ja vajalik. Aga siiski on nii arstide liit kui ka haiglate liit ja teised organisatsioonid teinud hulganisti täiendusettepanekuid selle seaduse kohta, sealhulgas on juhitud tähelepanu, et seadus reguleerib ainult ühte väikest osa tervishoiusüsteemist või osutatavatest teenustest. Tegelikult võib iga haige, iga patsient, kes põeb somaatilist ehk ihulist haigust, üsna kergesti sattuda ka sellisesse psühholoogilisse seisundisse, kus tal võib tekkida äge psüühikahäire. Kui inimesel on mingi kehaline haigus, siis kindla peale mõjutab see tema psüühikat. Seetõttu tekib olukordi (kõik meedikud teavad seda), kus on vaja inimest fikseerida üldhaiglas, maakonnahaiglas või kus iganes – igal pool, kus meedikud patsientidega tegelevad. Aga seadus seda ei reguleeri. Miks? Sellepärast, et seaduseelnõu algatas inimene, kes käis psühhiaatriahaiglas. Tema katsus elevandi lonti, aga kui saba katsuda, siis tundub, et elevant näeb hoopis teistmoodi välja. Elevanti oleks pidanud katsuma igalt poolt, kuhu käsi vähegi ulatab.
Kui mina õppisin ülikoolis, siis meile õpetati inimeste fikseerimist sellisel viisil, et see oleks kindel ja inimesele ohutu. See tähendab, et inventar peab vastama nõuetele ja personal peab olema läbi teinud koolituse. See on küllaltki delikaatne asi – inimese fikseerimine. Härra minister ütles, et kui näiteks tilgutatakse veresoonde midagi, siis ei ole probleemi, sest inimene on andnud allkirja, et ta on raviga nõus, ja seome tal käe kinni. Ei ole see niisama lihtne, kui on tegemist 90-aastase inimesega, kes on küllaltki segane ja ei tea maast ega ilmast. Kui talle tehakse tilkinfusiooni, siis tal seotakse käsi sidemega voodi külge ja seotakse ka teine käsi voodi külge, sest ta ei saa aru, mis temaga toimub, ta võib selle vooliku küljest ära rebida, mida iganes, ta võib endale häda teha ja meedikud puhthumaansetel ajenditel piiravad tema liikumist.
Nüüd hooldekodust. Kas te teate, et hooldekodudesse satuvad ka inimesed, kes on veetnud oma eluaja väikeste vahedega vangimajas? Kui talle on määratud viis aastat, siis kolm aastat istub ta ära, saab nädalaks välja ja siis läheb uuesti tagasi koju ehk vanglasse. Kui ta on saanud 70 aastat vanaks, siis ta visatakse vanglast välja, aga kuhu ta siis saadetakse, vana ja haige? Hooldekodusse! Seal seavad sellised tegelased sisse oma reeglid, nad elavad oma reeglite järgi. Aga nende reeglite juurde kuulub ka see, et see tegelane tahab vahetevahel natuke puhata. Mina olen näinud sellist olukorda, kus härrasmees tuleb personali juurde ja ütleb, et aeg oleks natuke puhata, palun pange mind natuke kinni. Vanasti nägi niisugune ruum välja nagu kartser, seal olid narid. Seal mees natuke rahunes, tuli välja ja ütles aitäh, et nüüd on kõik kombes.
Vaadake, need asjad tuleb ka seadustada, neid asju tuleb näha kompleksselt. Ärgem katsugem elevanti ainult londist, meid on piisavalt palju, et ulatuda igale poole! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Viktor Vassiljev! Rohkem, mulle tundub, kõnesoove ei ole. Määran eelnõu 86 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. oktoobri kell 18.
Eelnõu 86 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks algataja esindaja Priit Toobali!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selle aasta 17. mail andis Eesti Keskerakonna fraktsioon üle pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduse § 2, millega lisatakse riigipühade hulka ülestõusmispühade teine püha. Eelnõu eesmärk on muuta ülestõusmispühade teine püha Eestis riigipühaks ja puhkepäevaks.
Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on ette nähtud 11 riigipüha. Nendeks on uus aasta, suur reede, ülestõusmispühade esimene püha, kevadpüha, nelipühade esimene püha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispäev, jõululaupäev ning esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Valdavalt kattuvad Eesti riigipühad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kehtestatud riigipühadega. Üks erinevus on ülestõusmispühade teine püha, mis on enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides riigipüha ning puhkepäev. Erandiks on vaid Eesti, Malta ja Portugal, kus ülestõusmispühade teine püha on tavaline tööpäev. Eelnõu jõustumise korral suureneks riigipühade arv Eestis 12-ni.
Ülestõusmispühad kuuluvad nn liikuvate tähtpäevade hulka. Nende algust arvestatakse kuufaaside järgi. Nad algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ning võivad seega olla ajavahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. Teise ülestõusmispüha lisamine riigipühade hulka on igati mõistetav, kuna kristlike traditsioonidega riikides on just ülestõusmispühad ehk suur reede, vaikne laupäev ning esimene ja teine ülestõusmispüha suure emotsionaalse sisuga, pidulik ning perekonna, sugulaste ja lähedastega koosolemise aeg. Kahtlemata on teise ülestõusmispüha puhul tegemist usulise taustaga pühaga. Ülestõusmispühad on kristlaste jaoks kirikuaastas kõige olulisemad. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt ei ole meil küll riigikirikut, kuid traditsioonilisi usupühasid tähistatakse sellest hoolimata.
Mainisin, et praegu on Eestis 11 riigipüha. Märkimisväärne on asjaolu, et 11 riigipühast seitse on usulise taustaga. Oma seisukoha nimetatud eelnõu kohta on andnud ka Eesti Kirikute Nõukogu, mis ühendab endas kaheksat kirikut ja kahte koguduste liitu kokku ligemale 400 000 liikmega. Kirikute nõukogu toetab ülestõusmispühade teise püha tähistamist riikliku pühana. Ülestõusmispühade üks külg on kristlik, s.o Kristuse surmast ülestõusmine, teine seostub kevade sünniga, looduse ärkamisega talvest. Need kaks poolt sobivad hästi kokku.
Seaduse jõustumise korral muutub ülestõusmispühade teine püha Eestis riigipühaks nagu enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellega lihtsustub nende ettevõtete olukord, kes peavad oma töö tõttu iga päev suhtlema teistes riikides asuvate ema- või tütarettevõtetega. Põhjamaades ning Lätis ja Leedus, kellega Eestil on kõige tihedam majanduslik seotus, on ülestõusmispühade teine püha riigipüha ja puhkepäev. Samuti kaob seaduse vastuvõtmise korral olukord, kus ülestõusmispühade teine püha on Eestis küll tavaline tööpäev, kuid ometigi pankadevahelisi ülekandeid ei toimu, sest Euroopa Keskpangas on puhkepäev. Seetõttu on praegu paljude ettevõtete töö ülestõusmispühade teisel pühal nagunii pärsitud. Eelnõuga väheneb Eesti keskmine töönädala pikkus, mis 2008. aastal oli Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise SA uurimuse järgi 41,1 tundi, samal ajal oli Euroopa Liidu keskmine töönädala pikkus 40,4 tundi. EL 15 keskmine töönädala pikkus 2008. aastal oli 39,9 tundi. Seega on Eestis võimalik anda inimestele lisapuhkepäev, ilma et keskmine töönädal muutuks Euroopa Liidu keskmisest lühemaks.
Eelnõu vaagides tekkis juhtivkomisjonis, põhiseaduskomisjonis arutelu, kui suur on täiendava riigipüha lisamise mõju ning väljund majandusele. Usaldan siinkohal rahandusminister Jürgen Ligi, kes oma seisukohas eelnõu kohta märkis: "Ehkki lisanduva riigipüha mõju kogu riigieelarvele ja majandusele ei ole märkimisväärne, tasub siiski arvestada, et mõnede riigieelarveliste asutuste kulud suureneksid. Näiteks oleks tööl osa Politsei- ja Piirivalveameti töötajaid, kes teeniksid töö eest topelttasu." Kordan üle: rahandusministri sõnul ei ole rahaline mõju majandusele ja riigieelarvele märkimisväärne. Lisan veel, et mitmed praegused riigipühad on nn liikuvad pühad ning kõik riigipühad on liikuvad ses mõttes, et ühel aastal juhtuvad need nädala sisse, teisel aastal nädalavahetusele, seega, väga konkreetsete rahasummade väljatoomine ühe riigipüha ja puhkepäeva mõju kohta poleks mõistlik. Soovi korral on muidugi võimalik vajalikud arvutused esimese ja teise lugemise vahel koostöös Rahandusministeeriumiga ära teha.
Põhiseaduskomisjonis oli ka arutelu, millistes Euroopa Liidu riikides on suur reede ja teine ülestõusmispüha paralleelselt riigipüha ja puhkepäev. Seesuguseid riike on 13. Siinkohal tasub märkida, et neid riike, kus suur reede ei ole riigipüha ja puhkepäev, aga ülestõusmispühade teine püha on riigipüha, on 11. Tuletan meelde, et teine ülestõusmispüha ei ole riigipüha vaid kolmes riigis: Eestis, Maltal ja Portugalis. Seega on neid riike, kus ülestõusmispühad on riigipüha, märksa rohkem kui neid, kus see nii ei ole.
Miks on pühade pidamine oluline? Miks ei võiks me neist niisama mööda vaadata või hoopis neil päevil tööd teha? Loomulikult on hea, kui on taas üks vaba päev, kuid oluline on, et me mõistaksime ka nende pühade tähendust ja oleksime solidaarsed nendega, kelle jaoks pühad tähendavad rohkem kui tööst vaba päeva. Mõtelge kõigi nende inimeste peale, kelle jaoks ülestõusmispühad on sügava usulise tähendusega. Pühade pidamine on osa kultuurist ja see, kui kaunilt me oma pühasid peame ning kuidas me kombestikku austame, näitab midagi meie rahva olemusest ja meie kultuurist. Eestlaste rahvapärimus ülestõusmispühade kohta on rikas. Suhtugem sellesse teemasse austusega ning liikugem veel üks samm Euroopale lähemale.
Lõpetuseks kutsun teid kõiki üles eelnõu toetama ning loodan, et selles küsimuses valitseb siin saalis samasugune üksmeel kui 2005. aastal, mil 24. detsember, taas kord usulise taustaga püha, jõululaupäev, Keskerakonna ettepanekul riigipühaks ja puhkepäevaks kuulutati. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Me ei tee Euroopa poole mitte sammu, vaid me paneme praegu nii, et pole aega mantlihõlmugi kinni panna. On veel terve hulk riike, kus teist ülestõusmispüha ei tähistata. Sa ei nimetanud neid. Need on India, Iraak, Iraan, Afganistan ja paljud teised riigid, kus seda püha ei tähistata. Sellepärast ma tahtsingi küsida, mida see teine ülestõusmispüha tähendab. Miks seda üldse tähistatakse?

Aitäh, lugupeetud küsija! Kõigepealt täpsustan, et kui ma oma ettekandes loetlesin riike, kus teist ülestõusmispüha tähistatakse riigipühana, siis ma pidasin silmas 27 Euroopa Liidu riiki ja neist kolmes – Eestis, Maltal ja Portugalis – ei ole teine ülestõusmispüha riigipüha ega seega ka puhkepäev. Aga küsimus puudutas ülestõusmispühasid. Teine ülestõusmispüha on kristlikus maailmas seotud Kristuse ülestõusmisega. Selle päeva sõnum on, et Kristus on üles tõusnud, ta on tõesti üles tõusnud. Sõnades "haud on tühi" peitub kogu kristliku usu tuum.

Palun, kolleeg Ülo Tulik!

Aitäh! Ka mina sain teada, et Maltal ja Portugalis seda püha ei tähistata. Aitäh selle eest! Meil on 11 riiklikku püha. Kas te komisjonis kaalusite võimalust see teie pakutud püha mõne olemasoleva pühaga ära vahetada ja kui, siis millisega?

Aitäh! Ma ei ole küll komisjoni ettekandja, aga kuna ma olen selle komisjoni liige, kus seda arutati, siis võin öelda, et teie erakonnakaaslane Andres Herkel käis ühe mõttena välja, et võib-olla vahetada riigipühade kalendris ülestõusmispühade teine püha ära suure reedega. Nii et see arutelu oli, aga selle kohta otsust vastu ei võetud, see oli lihtsalt teemaks.

Palun, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Loomulikult, pühad ja puhkamine on äärmiselt mõnus, aga tuletan meelde, et kui me vaatame Euroopast konkurentsivõimelisemaid piirkondi, Ameerika Ühendriike või Aasiat, siis nende edu tagatis on just töötegemine, Euroopast rohkem töötamine. Ma arvan, et see ongi rikkuse alus. Aga ma küsin täpsustavalt üle: kas praegu on seadustes piiranguid, keelde, mis ei luba tööandjatel anda vabu päevi, kui selleks on vahendid olemas? Äkki me tungime mingile mängumaale, kus tegelikult probleeme ei ole.

Aitäh! Seaduseelnõu, mille Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud, räägib küll üleriigilisest ühe riigipüha juurdetoomisest riigipühade kalendrisse. Sellest, kas seadus lubab või keelab mõnda usulist püha tähistada, seaduseelnõu ei räägi.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Loen ennast kirikule üpris lähedal seisvaks isikuks ja olen juba mitmendat koosseisu toomkiriku nõukogu liige. Olles pidanud sel teemal mitmeid loenguid noortele inimestele, tean ma, et kristluse esmane fenomen on n-ö lunastus, ehk meie eest on kannatatud ja meie patud on enda kanda võetud. Just seetõttu on see suure reede kannatuste fenomen leidnud tähistust kiriklike kontsertide ja kõikvõimalike üritustega. Ka Soomes oli omal ajal arutelu, kas võiks sellel päeval lubada suuri pidustusi. Ma küsingi, kas te olete lasknud teha ekspertiisi ka EELK-l, kes tegelikult on alati rõhutanud just nimelt suure reede tähtsust. Sel päeval peaks võib-olla rohkem osa võtma kiriklikest üritustest, teine püha on niisugune rudimentlik asi, kus tähistamisi kiriklikus liinis ei toimu.

Aitäh! Ma kordan seda, mida ma oma ettekandes ütlesin, et komisjonile saatis oma seisukoha Eesti Kirikute Nõukogu, mis ühendab endas kaheksat kirikut. Nende seisukoht oli, et nad põhimõtteliselt toetavad ülestõusmispühade teise püha tähistamist riikliku pühana.

Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas te oskate kuidagi kommenteerida või seletada seda iseenesest hämmastavat tõsiasja, et teistega võrreldes tunduvalt tugevamate kristlike traditsioonidega riikides, katoliiklikes riikides, nagu Portugal ja Malta, seda päeva riiklikul viisil ei tähistata?

Aitäh! Ei oska seletada.

Palun, kolleeg Valdo Randpere!

Aitäh! Ma puudutan religioosset külge vähem, jään rohkem majanduse poole peale. Kas teil on mingi näide meie lähinaabrite juurest, kus on lisatud juurde mõni selline puhkepäev kas usulistel või majanduslikel kaalutlustel? Mina tean näiteks ühte vastupidist näidet. Rootsis taheti mõni aasta tagasi väga teha tähtpäevaks nende lipupäev või rahvuspäev ja selle tõttu kaotati tähtpäevana üks nelipühadest. Nii et ei pandud pühi juurde, vaid likvideeriti üks usuline püha riikliku pühana. Kas teie teate mingit näidet, kus pühi on lihtsalt juurde pandud?

Aitäh! Konkreetset näidet teistest riikidest ma tuua ei oska. Aga sellega haakub seesama arutelu, mis oli ka põhiseaduskomisjonis. Andres Herkel tõstatas teema, et mitte tuua juurde ühte püha, mitte suurendada pühade arvu 11-st 12-ni, vaid mõni olemasolev püha vahetada teise ülestõusmispüha vastu.

Palun, kolleeg Meelis Mälberg!

Aitäh! Hea ettekandja! Nagu te väga õigesti ütlesite, on suures osas tegemist usulise taustaga pühaga. Te küsisite arvamust ka Eesti Kirikute Nõukogult. Millega nemad argumenteerisid või põhjendasid, miks see usupüha peaks olema riiklik püha?

Aitäh! Kui te lubate, siis ma loen ette selle kirja, millega nad komisjoni poole pöördusid, kuna see mul siin ka kaasas on. See kiri ei ole väga pikk: "Rahvaloenduse 2000. aasta andmetel, kus küsimusele vastamine oli vabatahtlik (küsitleti 15-aastaseid ja vanemaid), tunnistas end Eesti Vabariigis kristlaseks 318 921 inimest. Eesti Kirikute Nõukogu ühendab endas kaheksat kirikut ja kahte koguduste liitu, kokku ligemale 400 000 liikmega. Liikmete hulka kuuluvad ka nooremad kui 15-aastased. Lisaks veel teised väiksemad konfessioonid ja üksikkogudused. Eesti Kirikute Nõukogu arutas küsimust oma korralisel töökoosolekul ja toetab põhimõtteliselt ülestõusmispüha teise püha tähistamist riikliku pühana." Selles kirjas nad põhjendusi ei too, vaid nad teatavad oma põhimõttelisest seisukohast toetada ülestõusmispühade teise püha tähistamist riikliku püha ja puhkepäevana.

Palun, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma olen üsna heatahtlik selle eelnõu menetlemise suhtes, aga kuna te olete kaks korda minu nime siin nimetanud, siis ma nüüd küsin, kas Keskerakonnal on seisukoht selle kohta, kui me ei suurendaks riigipühade arvu. Kui idee kaldub selle poole, et teine ülestõusmispüha võiks olla riigipüha, siis millise riigipüha teie kalendris maha tõmbaksite?

Keskerakonna fraktsioon seda küsimust uuesti arutanud ei ole, aga Keskerakonna fraktsioon kujundab oma seisukoha kindlasti esimese ja teise lugemise vahel, kui see eelnõu menetlusse jäetakse.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Proua esimees! Head kolleegid! Selle kuu 19. päeval me arutasime põhiseaduskomisjonis Keskerakonna fraktsiooni esitatud seaduseelnõu, mida eelkõneleja siin väga põhjalikult käsitles, nii eelnõu esitajate kui ka komisjoni seisukohalt. Sellevõrra on mul lihtsam. Lisaks eelnõu autorite ärakuulamisele oli meil laua peal kolm paberit. Nendest ühte paberit siin tsiteeriti, see loeti sõna-sõnalt ette. See oli Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht. Vabariigi Valitsuse arvamust oli meil esindamas Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Kristen Kanarik, ka kirjalikult oli Vabariigi Valitsuse seisukoht olemas. Loen sellegi ette: "Vabariigi Valitsus otsustas mitte toetada seaduseelnõu, kuna puudub seadusmuudatuse mõju analüüs. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millised on Eesti keskmise töönädala pikkuse lühendamise võimalikud mõjud sisemajandusele. Üksnes hinnangut, et ülestõusmispühade teine püha on riigipüha enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ning sel päeval ei toimu pankadevahelisi ülekandeid, ei saa pidada piisavaks ning analüüsida tuleks sellise seadusmuudatuse laiemat mõju. Töönädala lühendamise üheks negatiivseks tagajärjeks võib olla tööinimese sissetuleku vähenemine." Nagu näete, eelnõu esitajad püüavad esitatud seaduseelnõu mõjuanalüüsi lükata sujuvalt teiste institutsioonide kanda ja ei ole ise selles osas piisavalt vaeva näinud. Aga meil on laual ka ühe kodaniku kiri. Selle kirja resümee on viimases lauses, mis kõlab nii: "Usk avalikust elust ja tänavatelt ära!"
Kõik olemasolevad materjalid on ette kantud. Loomulikult, eelnõu tekitas aktiivse arutelu ka komisjonis. Selle arutelu võiks kokku võtta kolmepunktilisena. Esiteks, vajab tõepoolest täpsemat analüüsi, mida ühe täiendava riigipüha ja ka puhkepäeva kehtestamine riigi ellu kaasa toob. Teiseks, on küsitav, kas on tõsiselt võetav argument see, et teiste riikide riigipüha ja puhkepäeva tõttu on sellel päeval häiritud suhtlus välisriikidega, või me saame rahulikult toimetada ja vajaminevad pangaülekanded ära teha ka järgmisel päeval, siis kui kõik töötavad, või üks päev varem, siis kui ka kõik töötavad. Kolmandaks küsiti, kas on olemas poliitiline valmisolek selleks, et asendada riigipühade nimekirjas suur reede teise ülestõusmispühaga. Aga ühelgi teemal otsustamiseni komisjonis ei jõutud, küll tehti loomulikult otsused eelnõu kohta tervikuna.
Komisjoni otsus oli selline, et ühehäälselt arvati, et täna võiks olla see päev, kui Riigikogu saalis asja arutatakse. Üksmeelsed oldi selles suhtes, et komisjoni esindaja rolli võiksin täita mina, ja otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu oli 4. Sellega andis komisjon edasise otsustusõiguse, nii õiguse kui ka võimaluse Riigikogu suurele saalile. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Küsimused. Alustame kolleeg Kalle Jentsist.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjon sai selge pildi, milline olukord ikkagi tegelikult Euroopa Liidu maades on? Priit Toobal puistas numbreid nagu käisest, asi jäi väga segaseks. Algul ta ütles, et see on püha justkui kõigis teistes maades peale Portugali ja paari riigi veel, siis tulid mingid 11 ja 13. Kumba päeva siis rohkem vaba päevana tähtsustatakse, kas suurt reedet või teist ülestõusmispüha? Kas komisjoni liikmed jõudsid kujundada arvamuse ka selle uue idee kohta, mis täna saalis kõlas, et see püha hoopis asendada?

Ma tänan, lugupeetud pinginaaber! Komisjonis oli ühemõtteliselt selge see, et praegu ei ole teine ülestõusmispüha riigipüha kolmes Euroopa Liidu liikmesriigis: Eestis, Maltal ja Portugalis. Komisjonil ei olnud sellel hetkel kasutada materjale, mis oleksid käsitlenud seda, millistes Euroopa Liidu liikmesriikides on suur reede riigipüha. Tänaseks on meie komisjoni töötajad selle analüüsi teinud ja on selgunud, et suur reede on riigipüha 15 Euroopa Liidu liikmesmaal: Eestis, Bulgaarias, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Küprosel, Lätis, Portugalis, Rootsis, Saksamaal, Slovakkias, Soomes, Suurbritannias ja Taanis. Suur reede ei ole riigipüha 12 liikmesriigis: Austrias, Belgias, Hollandis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Sloveenias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Nagu te mainisite, Vabariigi Valitsus oma arvamuses heidab eelnõu algatajatele ette, et puudub sisemajandusele ja ka riigieelarvele tekkiva mõju analüüs. Minu küsimus teile kui koalitsioonipoliitikule on see: kas olete kursis, kas Vabariigi Valitsus, koostades iga-aastast riigieelarve eelnõu, jälgib seda, missugusele nädalapäevale juhtub mõni riigipüha, kas näiteks jõululaupäev satub nädalavahetusele või nädala sisse, ning kas riigieelarve saab sellest mõjutatud ja missuguses mahus?

Ma tänan! Ma arvan, et selles küsimuses olen ma niisama tark kui lugupeetud küsimuse esitaja. Ma tõesti peensusteni ei tea, kuidas tehakse Eesti Vabariigis makromajanduslikku analüüsi, milliseid näitajaid täpselt arvesse võetakse. Selle jaoks on meil õnneks olemas spetsialistid Rahandusministeeriumis ja makromajandusliku analüüsi tegemiseks ka teistes institutsioonides, ma pean silmas näiteks Eesti Panka ja loomulikult ka erakapitalil põhinevaid panku. Ma usun, et nad võtavad arvesse kõiki faktoreid, et anda meile selge majandusprognoos.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma olen nüüd mõnevõrra hämmingus. Te tõite põhjenduseks, miks komisjon või, õigemini, valitsus ei ole selle eelnõu poolt, et tõsiselt võetav argument ei ole see, et paljudes Euroopa riikides on see päev riiklik püha, ja ka mõju analüüs puudus. See on koalitsiooni seisukoht. Eile me arutasime peaaegu neli tundi tormiliselt ühte eelnõu, mille puhul põhiargument on see, et kõik ühinevad ja meie peaksime ka ühinema, puudub igasugune mõju analüüs, aga ollakse kahe käega poolt. Millest niisugune kahepalgelisus, kumb õige on?

Ma arvan, härra küsimuse esitaja, et teil on siin piisavalt aega, et oma kahepalgelisust muuta ühepalgelisuseks. Julgen ka täiesti kindlalt väita, et põhiseaduskomisjoni sellel istungil EFSF-i küsimusi ei arutatud.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Veel kord ette aitäh! Ma loodan, et kunagi te siiski hakkate minu nime ja perekonnanime õigesti hääldama. Lugupeetud ...

Stalnuhhin. Kas õigesti?

Jah, seda ma just mõtlesingi. Lugupeetud ettekandja! Mulle väga meeldis sinu ettekanne, täitsa tõsiselt, ja ma ütlen, miks. See oli väga pedantne, see mulle meeldib. Ette said kantud kõik kirjad, mis selles küsimuses komisjoni olid laekunud, nii kirikult, valitsuselt kui ka mingilt eraisikult. Nüüd on mul selline palve. Varem või hiljem, meeldib see meile või mitte, tuleb teie komisjonis arutusele homoabielude probleem. Kas ma võin paluda, et kui sind määratakse kaasettekandjaks, siis sa loed meile ausalt ette kõik kirjad, mis sellel teemal komisjoni laekuvad?

Komisjoni tahe on mulle loomulikult käsuks. Elame, näeme, kes see ettekandja on.

Palun, kolleeg Kalle Jents, teine küsimus!

Aitäh! Küsimus on konkreetne. Nagu sa ise ütlesid, vahepeal on juurde tulnud informatsiooni, mida komisjoni liikmetel enne ei olnud. Kuidas sa täna komisjoni liikmena isiklikult tunned, kas seda eelnõu oleks võimalik edasi menetleda või jääd selle arvamuse juurde, nagu komisjon otsustas?

Ma komisjoniski ütlesin, et loomult laisa inimesena meeldiks mulle väga, et oleks rohkem puhkepäevi. Aga vaadates riigi seisukohalt ja vaadates seda majandussituatsiooni, kus me oleme, seda, et meil on vaja tööd teha, et edasi minna ja riiki arendada, hääletasin ma komisjonis selle eelnõu vastu. Minu seisukohad ei ole muutunud.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu sellest, kui paljud komisjoni liikmed üleüldse saavad aru, mis asi on piibel ja millest jutt käib?

Aitäh, härra küsija! Sellest meil juttu ei olnud.

Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo, teine küsimus!

Aitäh! Kuidas nüüd on, kas loomult laisad inimesed tahaksid jätta selle eelnõu menetlusse, sest sellega on hirmus palju tööd, või ümberpöördult? Selle eelnõu edasi menetlemine nõuab minu hinnangul väga suurt tööd. Komisjon ilmselt tahab olla laisk ja öelda, et jätame selle töö ära. Kumb seisukoht siis peale jääb?

Aitäh, härra Rummo, selle küsimuse eest! Kõik on suure saali kätes.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Ka mina olen hämmingus esineja stiilist ja küsimuse käsitlusest. Sa ütlesid, et meie riik on või meie oleme sellises majandusseisus, nagu me oleme, ja tuleb palju tööd teha. Tund aega tagasi ütles peaminister, et me oleme kõige paremad Euroopa Liidus, meil läheb kõik hästi. Miks me ei või siis ühe lisapüha kehtestada?

Härra Lenk! Sa oled hea kolleeg, aga esitad nii rumalaid küsimusi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Palun kõnetooli Andres Herkeli Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana!

Austatud kolleegid! Ma arvan, et konservatiivne arusaam peaks olema see, et kui me iga Riigikogu koosseisu ajal teeme ühe riigipüha juurde ja muudame nende arvu suuremaks, siis me läheme mõnekümne aastaga kraavi. See lähenemine peaks olema üldiselt mõistetav. Mõnekümne aastaga saaks pühi juba selgelt liiga palju.
Üks põhjus, miks ma praegu siia tulin, on see, et ma ei taha endale võtta au olla ettepaneku tegija, et suur reede ja teine ülestõusmispüha tuleks kalendris riigipühadena ära vahetada. Ei, lugupeetud kolleegid, see ei ole Herkeli ettepanek, see oli Herkeli hüpotees põhiseaduskomisjonis, kus ma esitasin selle küsimuse lugupeetud ettekandjale.
Ma arvan, et on suhteliselt kentsakas küsida kirikute nõukogult seisukohta selle kohta, kas teine ülestõusmispüha peaks olema riigipüha. Ma arvan, et kirikute nõukogul on siin raske vastata teisiti kui jaatavalt. Aga kui me esitame küsimuse niiviisi, et tuleb valida, kas suur reede või teine ülestõusmispüha, siis saame vägagi sisulise vastuse, mis võiks olla meile juhtnööriks. Ma arvan, et seda tulekski komisjonil küsida.
Me oleme seisukohal, et komisjoni arutelu ajal ei olnud ka Vabariigi Valitsuse seisukoht mitte kõige paremini põhjendatud, mistõttu võiks seda küsimust edasi arutada. Aga selles osas, et riigipühi lihtsalt juurde tuua, ütleme, jääksime pigem väga alalhoidlikule seisukohale. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Andres Herkel! Palun kõnetooli kolleeg Mihhail Stalnuhhini Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud kolleegid! Arutelu käigus selgus väga palju huvitavat. Tahan veel ühe asja siia lisada. See, et komisjon ei arutanud mitte riigipüha lisamist, vaid mingi kahe riigipüha vastastikku asendamist, on tegelikult väga huvitav. Mulle tuli äkki meelde, et ma olen õpetaja. Mulle kui õpetajale ja tervele õpetajaskonnale, ma arvan, meeldiks väga, kui oleks ära vahetatud esimene nelipüha ja teine ülestõusmispüha, st et teine ülestõusmispüha, mis on tavaliselt kevadel, muutuks puhkepäevaks ja see püha, mis tavaliselt on siis, kui õpetajad on niigi puhkusel, muutuks riiklikuks tähtpäevaks. Ma ütlen teile, et õpetajad oleksid väga tänulikud. Igal juhul on, millest rääkida. Ma palun eelnõu edasi arutada, seda selle mõttega, et leida mingi konsensuslik variant! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimest lugemist mitte lõpetada, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni otsuse lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu 52. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 60, erapooletuid oli 3. Ettepanek ei leidnud toetust. (Aplaus.)
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 12. oktoober kell 18.
Seaduseelnõu 52 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgneb Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud noorsootöö seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Rainer Vakra!

Proua juhataja! Head kolleegid! Mul on au ette kanda Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud noorsootöö seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu, mis kannab numbrit 38. Eelnõu eesmärk on muuta seadust. See on tingitud sellest, et oleks vaja seaduse tasandil reguleerida õpilasmaleva mõiste ning selleks et suurendada malevakohtade arvu, tuleks tööandja vabastada 13–18-aastastele õpilasmalevas töötavatele noortele rahas makstava töötasu pealt tasutavast sotsiaalmaksust. Põhjus on hästi lihtne: ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 alusel on Eesti noored kuni 19-aastaseks saamiseni riikliku ravikindlustusega kaetud.
Juba aastaid on kestnud olukord, kus vabad malevakohad täituvad mõne tunniga. Sel aastal esitati näiteks SA Õpilasmalev pakutud 700 kohale 15 minutiga 1500 sooviavaldust, siis protsess lõpetati. Tööandjateks on tihti aastaid samad ettevõtted ning uusi, eriti linnades, on aina keerulisem leida. Eelnõu eesmärk on suurendada õpilasmalevakohtade arvu, mis tagaks suuremale hulgale 13–18-aastastele noortele võimaluse saada töökogemust ning kujundada sotsiaalset kompetentsi.
Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral paraneb õpilasmaleva programmist osa võtta soovivate 13–18-aastaste noorte olukord, kuna tööandjate sotsiaalmaksuvabastuse abil suurendatakse ettevõtjate huvi programmis osaleda. Sellest tulenevalt kasvab õpilasmalevakohtade arv ning see võimaldab noortel leida suveks otstarbekat ja sotsiaalselt harivat tegevust. Õpilasmaleva raames toimuvad projektlaagrid ja noorsootööprojektid aitavad kaasa peatselt täiskasvanuks saavate noorte väärtushinnangute kujundamisele ning töökogemuse ja sotsiaalse kompetentsuse omandamisele, mis tagab tulevikus noore täiskasvanu iseseisva toimetuleku.
Selle muudatuse rakendumine vähendab riigieelarve tulusid ligemale 130 000 euro võrra.
Miks on seaduseelnõus käsitletud vaid õpilasmalevat, aga mitte kõiki Eesti noori? Põhjus on hästi lihtne. Eesti Noorsootöö Keskusel, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi allasutus, on kontroll õpilasmaleva üle, see tähendab ka seda, et on tagatud riiklik järelevalve.
Loodan, et kõik head kolleegid peavad seda noortele suunatud eelnõu oluliseks ja toetavad seda. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui suurtest summadest me räägime? Võtame näiteks õpilase A, kes on õpilasmalevas. Kui suur on tema keskmine teenistussumma suve jooksul ja kui suur on see rühm, kes ühe tööandja juures töötab? Ehk kui suure summa üks tööandja seoses õpilasmalevaga võidaks?

Aitäh, hea küsija! Küsimus on suhteliselt filosoofiline. Oleneb sellest, kui palju keegi tööd soovib teha. Vaatasin järele: kõikide õpilasmalevas osalenud noorte sissetulekud on jäänud alla miinimumpalga. Ühe grupi suurus on keskeltläbi 30 noort, aga on ka töövõtjaid, kes võtavad mitmesse vahetusse mitu rühma. Keskmine sissetulek ühe noore kohta on paarsada eurot.

Palun, Priit Sibul!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas on teada, kui palju selle eelnõu vastuvõtmise korral võiks tekkida juurde asjast huvitatud ettevõtteid?

Aitäh! Olen ise kohtunud mitmete seniste partneritega, kes löövad kaasa õpilasmalevas ja on tööandjad. Nendega vesteldes on selgunud, et see on nende jaoks väga oluline motivatsioon ja see võiks õpilasmalevakohtade arvu suurendada ligemale 30% ehk kolmandiku võrra.

Palun, Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks küsimus veel. Kujutame ette, et üks põllumajandusettevõtja asutab ettevõtte näiteks 10. juunil ja lõpetab selle ära 31. augustil. Ta kasutab seal töötajatena 16- ja 17-aastasi noori. Ta lõpetab oma äri ära ja alustab seda uuesti järgmise aasta 10. juunil ning nimetab selle õpilasmalevaks. Tegelikult võib malevaks nimetada ka septembris, oktoobris ja nädalavahetusel tehtavaid töid. Kas see ei anna sellisele, ütleme, kavalale ettevõtjale võimalust üldse igasugust sotsiaalmaksu maksmist vältida?

Aitäh! Ma usun, et kui ettevõtja arvaks, et ta on väga kaval, siis ta võtaks need õpilased tööle üleüldse ilma kolmanda osapoole vahenduseta. Praegu ongi rõhk sellel, et kogu tegevust kontrollib riik ehk Haridus- ja Teadusministeeriumi allasutus Eesti Noorsootöö Keskus, kes on kõikide lepingute osapool. Teisalt ei saa õpilasmalev ilma riigi ja omavalitsuse toeta toimida, sest ettevõtjad maksavad noortele ainult palgaraha, nad ei maksa kinni ööbimist, toitlustamist ega midagi muud, vaid konkreetselt ainult palka.

Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mulle väga meeldib selle eelnõu üldine eesmärk – anda noortele rohkem võimalusi töökogemuse omandamiseks. Aga kui me kultuurikomisjonis seda eelnõu arutasime, siis te olite äärmiselt tõrjuv ning ärritusite pakutud võimaluse peale, et samamoodi võiksid seda maksusoodustust saada ettevõtjad, kes ilma malevata noori tööle rakendavad ja annavad noortele nii võimalusi töökogemust omandada. Malevad teatavasti ei tööta igas piirkonnas ja kõik noored ei ole valmis ka osalema malevas, kus on vaja ööbida, või linnamalevas. Kas te olete vahepeal saanud rahulikult järele mõelda ja soostute, et ehk võiks siiski kaaluda, et mitte alahinnata teisi töövõimalusi ja laiendada seda eelnõu ka teistele töövormidele?

Aitäh! Kindlasti ei olnud ma tõrjuv. Palun väga vabandust, kui teile selline mulje jäi! Minu põhjendus, miks on praegu räägitud ainult õpilasmalevanoortest, oli hästi lihtne. Ma kordan selle üle. Eelnõu näeb ette, kuidas on tagatud riiklik kontroll Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Teisalt on ju õpilasmaleval laiem roll kui ainult see, et õpilased saaksid taskuraha teenida. Õpilasmaleval on ka kasvatuslik ja tööhariduslik roll. See on üks selle eelnõu tugipunkte. Aga ma ei välista, et tulevikus me võime üheskoos teha seaduseelnõu, kus me vaatame seda, et ka Õhtulehe ajalehepoisid või mõne jäätisetootja jäätisemüüjad saaksid samamoodi sotsiaalmaksust vabastatud. Täiesti hea mõte. Ma arvan, et me võime seda arutada.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Küsin puhtalt paremini informeerituse huvides. Sul on olnud õpilasmalevaga kõvasti tegemist. Mis laadi tööd need põhiliselt on, mida õpilasmalev tööandjate kaudu vahendab?

Aitäh! Kõige rohkem on loomulikult kõikvõimalikke lihtsaid, sõna otseses mõttes töökasvatust edendavaid tööotsi, näiteks marjakorjamine, puuladumine, heakorratööd, riisumine, okste korjamine. See on see, mida, ma usun, on iga noor võimeline tegema ja kus ka kõikvõimalike vigastuste oht on ikkagi miinimumini viidud.

Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma usun, et teie olete sellest koolkonnast, kes peab meie ühist Eesti asja nii ühiseks, et ei jaga suvist õpilasmalevat kaheks. Kuigi riik finantseerib suuremat osa sellest, mis toimub, siis saadab ikkagi linnapea Tallinna õpilasmalevlased justkui eraldi teele ja räägib, et nüüd õpilasmalev avati. See on ikkagi üleriiklik asi ja seda kureerib haridusministeerium. Mul on küsimus rahalise arvestuse kohta. Selle aluseks peab olema mingi jaotus. Mida te arvate, milline on praegu proportsioon õpilasmalevlastele pakutud avaliku sektori ja erasektori töökohtade vahel?

Aitäh! Kindlasti ei jaga ma malevat kaheks, et eraldi oleks Tallinna ja ülejäänud Eesti õpilasmalev. Teisalt, sellele küsimusele vastates pean ma küll piirduma Tallinna õpilasmaleva statistikaga ehk SA Õpilasmalev statistikaga. Vaadates viimaste aastate arve, on näha, et tööandjate arv on vähenenud, aga eriti on vähenenud just eraettevõtete roll. Ehk nii linnaosad kui ka Tallinna linna ettevõtted on suutnud oma heakorraprojekte jätkata, aga eraettevõtted on küll kahjuks paadist lahkunud.

Palun, Tõnis Lukas, teine küsimus!

Aitäh! Ma ei pidanud oma küsimusega silmas mitte seda, et need noored saavad tööd avalikus sektoris, vaid seda, et avalik sektor tellib tööd. Aga mis oli teie arvestuslik alus? Teil on siin toodud konkreetne summa. Siis pidi avaliku sektori tellitu ja erasektori tellitu vahel olema mingi proportsioon, sest avalik sektor maksab niikuinii avalikust eelarvest võimalikud maksukulud kinni. Mis proportsiooniga arvestades te selle tulemuse saate?

Kui ma vaatan, mis arve on kasutanud ministeerium, esitades oma hinnangud Vabariigi Valitsusele, siis nemad kasutasid arvu 7306, 2010. aasta näitel. 2011. aastal, kahjuks peab tunnistama, on see arv vähenenud, ei saa öelda, et poole, aga kolmandiku võrra siiski – 2011. aastal osales ligemale 4500 noort. Meie kasutasime arvu 4500 ja aastat 2011.

Aitäh, hea ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas noorsootöö seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 38 esmaspäeval, 19. septembril. Lisaks komisjoni liikmetele võtsid istungist osa Keskerakonna fraktsiooni esindaja Rainer Vakra, kes eelnõu tutvustas, ning Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert Katrin Olt ja õigusosakonna jurist Kaire Liiv.
Komisjon toetas põhimõtteliselt eelnõu üldist eesmärki, peeti oluliseks, et noorte tööhõive ja töökasvatus edeneksid. Samas tõdeti, et kogu seda asja tuleb vaadata tulevase riigieelarve kontekstis ning käia sellega ühte sammu.
Küsimusi tekitas see, kuivõrd eelnõus pakutud mehhanism ikkagi ettevõtjaid motiveerib. Sellele küsimusele päris täpset vastust ei eelnõu algataja ega Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad öelda ei osanud. Nii et täna sellist prognoosi ei ole. Küll aga tõdes eelnõu algataja, et suure tõenäosusega see ikkagi teataval määral motiveerib ettevõtjaid uusi kohti looma või raha sinna suunama.
Haridusministeerium pidas eelnõu miinuseks seda, et uued mõisted on määratletud natuke segaselt. Nimelt on õpilasmaleva tegevusvorm, mida soovitakse eelnõuga noorsootöö seadusesse kirjutada, juba tegelikult sellesama noorsootöö seadusega kaetud. Nimelt, noorte projektlaagri mõiste hõlmab ka õpilasmaleva mõiste. Põhjendati seda sellega, et õpilasmaleva mõiste jääb natuke kitsaks, et see seadusesse tuua, kuna üldine mõiste on juba olemas. Kuid peeti oluliseks, et töökogemuse omandamist peaks soodustama laiemalt, mitte ainult õpilasmaleva kontekstis, vaid vaatama seda kui laiemat tervikut. Komisjonis tõdeti, et piirkonniti on vajaduste osas erinevusi. Õpilasmalevate tegevus on seotud suuremate linnadega, kuid maakohtades ja väiksemates piirkondades on olukord pisut teistsugune. Toodi välja ka erinevused, mis puudutavad noorte ravikindlustust ja töötingimusi.
Tõstatus küsimus, kas ettevõtjate panustatud raha jõuab ikkagi täies mahus noore inimeseni. Ehk kui mina ettevõtjana soovin noorte inimeste töötegemisse panustada, siis kas minu raha reaalselt jõuab inimeseni või on seal vahepeal veel mingisuguseid mehhanisme või etappe, kuhu see raha võiks kaduda. Osa malevate puhul sõlmitakse kahepoolsed kokkulepped noore ja töömaleva vahel. Sellisel juhul peab maleva korraldaja leidma ise ressursid töötasuks, toitlustuseks ja muuks vajalikuks. Õpilasmaleva puhul, mis on eelnõu algataja mõte, on aga leping kolmepoolne ehk õpilasmalev, tööandja ja noor sõlmivad omavahel kokkuleppe ja tööandja maksab sellisel puhul töötasu otse noorele endale. Nii et vastuseks komisjonis tõstatatud küsimusele, kas sellisel puhul läheb raha otse või kuidagi kaudselt: õpilasmaleva puhul läheb raha otse, kuid teiste töömalevate puhul ei pruugi see nii minna.
Kokku võttes leidis komisjon, et teema on oluline ja seda tuleks käsitleda ka edaspidi, võib-olla natuke laiemalt kui ainult õpilasmaleva kontekstis ning otsida lisaks alternatiive, kas sotsiaalmaksuosa kaotamine või kompenseerimine on kõige õigem lahendus, sest äkki on veel mingeid teisi ja paremaid meetmeid. Seetõttu tehti komisjonis ettepanek kaasata eelnõu arutlusse sotsiaalkomisjon, kas siis arvamuse küsimise näol või teha komisjonis eraldi arutelu sel teemal. Sellelt baasilt langetas kultuurikomisjon kolm otsust. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 27. septembril. Kuna see eile päevakorda kahjuks ei jõudnud, siis arutame seda eelnõu täna. Otsus tehti konsensuslikult. Teine otsus oli teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 10, erapooletuid 1, vastu 0). Kolmandaks otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Kuna me arutame seda eelnõu täna, siis on see tähtaeg 12. oktoobril 2011 kell 18. See otsus sai samuti konsensuslikult vastu võetud. Aitäh!

Aitäh! Teile on laekunud küsimus. Valeri Korb, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Huvi pärast tahan küsida, kas komisjonis ei olnud juttu, kui palju on 13–18-aastaseid lapsi.

Aitäh! Minu mäletamist mööda seda arvu eraldi kuskil välja ei toodud ja ma ei leia seda ka komisjoni protokollist. Aga selle me saame kindlasti välja võtta, nii et me saame selle küsimuse hiljem omavahel ära lahendada.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud noorsootöö seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 38 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. oktoobri kell 18.

Me jätkame järgmise päevakorrapunktiga, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teise lugemisega. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse 12. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 85 esimene lugemine lõpetati 20. septembril. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määras Riigikogu esimees muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2011. aasta 23. septembri kell 16. Tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Sotsiaalkomisjon kogunes eelnõu aruteluks uuesti 26. septembril, mil kiideti heaks komisjoni seletuskiri ja eelnõu teise lugemise tekst. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Tegemist on eelnõuga, mille menetlemisel toimub kaks lugemist. Nii et täna toimub vastuvõtmise hääletus. Suur tänu!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Kuna muudatusettepanekuid ei olnud, siis asume välislepingu lõpphääletuse juurde ja valmistume hääletusprotseduuriks.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 85. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 56 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Seaduseelnõu 85 on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Oleme jõudnud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 41 teise lugemiseni. Lühidalt meenutan, et tegemist on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega. Me oleme selle direktiivi ülevõtmisega natukene ajahättagi jäänud. Esimene lugemine siin saalis oli 15. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud, küll aga kogunesime koos eelnõu algataja ja huvigruppidega ning tegime eelnõu kohta kuus muudatusettepanekut, mis on teile ka eelnõu seletuskirjas kättesaadavad. Hästi lühidalt öeldes on esimesed kaks muudatusettepanekut keelelised. Kolmas muudatusettepanek on pisut täpsustava iseloomuga, täpsustatakse seda, et valgustusteenuse all mõeldakse lennujaama, mitte lennukite valgustamist. Selle eest võib lennujaama haldaja tasu küsida. Muudatusettepanek nr 4 on sisulisem. Ettepaneku sisu on lühidalt öeldes see, et kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad peavad hakkama lennujaamatasude üle konsultatsioone pidama, siis neid konsultatsioone on võimalik pidada ka harvem kui üks kord aastas. Kui eelnõu algne tekst nägi ette, et konsultatsioonide pidamise kohustus on kord aastas, siis võivad lennujaama haldaja ja kasutaja leppida kokku ka mõnevõrra harvemas graafikus. Selle ettepaneku sisu oli lisada paindlikkust ja vähendada mõttetut bürokraatiat nende läbirääkimiste pidamisel. Muudatusettepanek nr 5 on samuti keeleline. Muudatusettepanekuga nr 6 täpsustame, et kohtuvälised menetlejad lennundusseaduse mõttes ja sätetes on Lennuamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Muudatusettepanekuga nr 6 me nimelt parandame ühe näpuvea, mis on aja jooksul lennundusseadusesse sattunud. Seda seadust on parandatud eraldi väikeste osade kaupa kümneid kordi ja nende paranduste käigus on teatud seadussätted kaduma läinud. Nüüd me selle vea parandame.
Menetluslikud otsused olid sellised: juhtivkomisjon kiitis kõik muudatusettepanekud konsensuslikult heaks, tegi ettepaneku teine lugemine siin suures saalis pidada täna ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis suunata eelnõu kolmandale lugemisele s.a 12. oktoobril ettepanekuga see seadusena vastu võtta. Nagu juba mainisin, kõik komisjoni otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Teine on samuti majanduskomisjonilt, arvestatakse täielikult. Kolmas on ka majanduskomisjonilt, arvestatakse täielikult. Neljas on majanduskomisjonilt, arvestatakse täielikult. Viies on majanduskomisjonilt, arvestatakse täielikult. Kuues on majanduskomisjonilt, arvestatakse täielikult.
Eelnõu 41 teine lugemine on lõpetatud ja kolmas lugemine on määratud ettekandja nimetatud ajale.

Läheme järgmise eelnõu juurde. Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu esimene lugemine. Ettekandja on rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teen selle eelnõuga ettepaneku suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) kapitalis. Kapitalisuurendus on kokku kümme miljardit eurot ja Eesti osa sellest on 0,1%. Tegemist on teise kapitalisuurendusega selles pangas, eelmine oli aastal 2000. Sellega ei kaasne panga omanikele rahalist maksekohustust. EBRD on 20 tegevusaasta jooksul kasumlikult tegutsenud. Sissemakse tehakse ühe miljardi euro ulatuses reservide ümbertõstmise teel, ülejäänu ehk üheksa miljardi euro ulatuses palutakse liikmetel aktsiaid märkida. Eestil tuleks märkida 900 aktsiat üheksa miljoni euro ulatuses. Eesti võtab kohustuse vajaduse korral tagada oma osaluse ulatuses panga kohustusi, kui panga laenuportfell oluliselt halveneb ning sissemakstud kapitalist ja reservidest panga kohustuste katteks ei jätku, mis on väga ebatõenäoline. EBRD kapitalibaas on väga tugev ning potentsiaalse kohustuse kujunemine reaalseks ei ole tõenäoline. Enne aktsionäridelt raha küsimist peaks EBRD kulutama kahjumite katteks kogutud reservid. Aktsionäridelt küsitakse sissenõutavat kapitali alles viimases etapis. Meil ei ole põhjust eeldada, et pank oma edukaid ja kasumlikke tegevuspõhimõtteid muudaks.
Isegi meie otsese kliendikasu kahanemise korral (EBRD projektide tippaeg Eestis oli aastatel 1997–2002) on pank Eestile tähtis, sest võimaldab Eesti ettevõtete laienemist panga sihtriikidesse ning aitab kaasa meie naabrite ja teiste oluliste riikide, näiteks teised Balti riigid, Venemaa, Ukraina, Valgevene, ärikultuuri paranemisele.
Kapitalisuurendus on mõeldud eelkõige selleks, et pank suudaks rahuldada kriisi ajal ja järel kasvanud nõudlust. EBRD oli edukas näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa finantssektori olukorra stabiliseerimisel, sealhulgas investeeris Parex bankasse 100 miljonit eurot. Oli väga tähtis, et välispangad ei tõmbunud kriisi ajal liiga olulisel määral EBRD sihtriikidest välja. See üldiselt ka saavutati.
Meie hinnangul on tegemist hästi toimiva pangaga, mis oma kompetentsi piires peab valitsustega olulist nõuandvat poliitilist dialoogi, survestades riike astuma samme ettevõtluskeskkonna õiguskindluse ja muu seesuguse parandamiseks. Tänan!

Aitäh ettekandjale! Küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Andrus Saare!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjoni päevakorras oli eelnõu 77 "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" 20. septembril. Kuna härra rahandusminister andis just eelnõust ülevaate, siis toon komisjonis räägitu ainult lühidalt välja.
Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel. Eelnõu eesmärk on suurendada Eesti Vabariigi osalust EBRD-s 900 sissenõutava aktsia ulatuses, koguväärtuses üheksa miljonit eurot, vastavalt resolutsioonis märgitud tingimustele. Resolutsiooni nr 128 kohaselt on Eestil õigus märkida 900 aktsiat, mida soovime ka täies ulatuses teha. Olgu siinkohal mainitud, et panga kapitali suurendamine on kooskõlas meie riigi huviga toetada finantssektori arengut ja riiklikult olulisi projekte, näiteks energia- ja ettevõtlussektoris. Eeldusel, et kõik praegused aktsionärid osalevad kapitalisuurenduses, ei muutu Eesti osaluse määr, ka pärast kapitalisuurendust on see 0,1%.
Nüüd küsimustest ja teemadest, mis üles kerkisid. Mainin kohe ära, et eriti pikka diskussiooni eelnõu ei tekitanud. Küsiti, kui suured otsesed varalised kohustused meie riigile tekivad. Vastus kõlas: "Pank on tugevalt kapitaliseeritud. Väga vähe tõenäoline. Kasutatakse viimasel võimalusel, siis, kui panga sissemakstavast kapitalist ja reservidest ei jätku."
Veel sooviti teada, millised riigid eriti tuge vajavad. Lähiajal on üks selline riik Türgi, kuid mitte ainult. EBRD eesmärk on anda tuge ettevõtluskeskkonna õiguskindluse tagamiseks.
Küsiti, millised on olnud senise maailmamajanduse kriisi mõjud pangale. Vastus oli, et kriis ei ole seni panka kahjustanud ja enamasti on aetud kasumlikku laenupoliitikat.
Veel räägiti sellest, et kui Eesti riik oma osalust ei suurendaks, jääks meie osaluseks seesama 20 miljonit eurot, mis aga kindlasti ei oleks meie riigi huvides.
Komisjon oma ettepanekuid eelnõu kohta ei teinud ja eelnevale infole tuginedes langetas järgmised otsused: võtta eelnõu Riigikogu päevakorda 28. septembril (selle ettepaneku poolt olid kõik komisjoni liikmed), lõpetada esimene lugemine ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. oktoober kell 18. Ka see otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku otsuse eelnõu 77 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. oktoobri s.a kell 18.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjana kõnetooli justiitsminister Kristen Michali!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma pean alustama sellest, et tegemist on väga hea eelnõuga. Eelnõu pealkiri on suhteliselt pikk, aga ei tasu sellest segadusse sattuda, sest eelnõu ise koosneb ainult neljast paragrahvist.
Nüüd eelnõust endast. Eesti sõlmis 1992. aastal Leedu ja Lätiga õigusabi ja õigussuhete lepingu. Samuti sõlmis Eesti 1998. aastal Poolaga lepingu õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades. Nimetatud õigusabilepingud reguleerivad muu hulgas kohtute pädevust, kohtuotsuste täitmist ja tunnustamist ning kohaldatavat õigust seoses vanemate ja laste vaheliste õigussuhetega, lapsendamisega, eestkoste ja hooldusega ning pärimisõigusega. Eesti ühines 2002. aastal vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga. Konventsioon sisaldab õigusnorme riikidevahelise pädevuse, kohaldatava õiguse, lahendite tunnustamise ja täitmise küsimustes, mis seonduvad vanema kohustuste ja laste kaitse abinõudega. Konventsioonil on kokku 39 osalisriiki, sealhulgas kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki.
Nüüd küsimusest endast. Probleem on selles, et kuigi ka Leedu, Läti ja Poola on konventsiooni osalisriigid, ei saa Eesti ja nende riikide suhetes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel lähtuda konventsioonist, sest tulenevalt konventsiooni artikli 52 lõikest 1 ei mõjuta konventsioon teisi sõlmitud rahvusvahelisi instrumente, mis kehtivad konventsiooniosaliste vahel. Sellised instrumendid on Läti, Leedu ja Poolaga sõlmitud õigusabilepingud, mis reguleerivad osaliselt samu küsimusi nagu konventsioongi. Seega tuleb erinevalt kõikidest teistest Euroopa Liidu riikidest kohaldada suhetes Läti, Leedu ja Poolaga ikkagi õigusabilepinguid. Kuna õigusabilepingud ning konventsioon lähtuvad kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel erinevatest kriteeriumidest, näiteks lähtutakse õigusabilepingutes lapse kodakondsusest, konventsioonis aga lapse harilikust viibimiskohast, võib selline regulatsioon tekitada pooltes ebakindlust. Selline erinevus raskendab kohtute tööd, sest kohtud ei saa lähtuda ühest regulatsioonist, vaid peavad arvestama õigusaktide killustatusega.
See probleem eelnõuga lahendatakse. Nimelt lubab konventsiooni artikli 52 lõige 1 teha deklaratsiooni, kus osalisriik teeb teatavaks, et kohaldab osalisriikidevahelise kokkuleppe asemel siiski konventsiooni. Lühidalt lahtiseletatuna tähendab see, et eelduseks on lapse harilik viibimiskoht, mitte kodakondsus. Samuti on oluline märkida, et enamik Euroopa Liidu rahvusvahelise eraõiguse akte lähtuvad samuti isiku harilikust viibimiskohast, mitte aga kodakondsusest. Algatus deklaratsiooni tegemiseks pärineb Läti justiitsministeeriumilt. Et Eesti saaks sellise deklaratsiooni teha, tuleb täiendada vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seadust. Selle seaduse § 4 lisatakse uued lõiked, mis sätestavad, et konventsiooni kohaldatava õiguse reeglid on õigusabilepingute suhtes ülimuslikud. Deklaratsiooni tegemise tulemusel hakatakse õigusabilepingute asemel kohaldama konventsiooni. See võimaldab määrata piiriülestel juhtudel lapse ja vanema suhetes kohaldatava õiguse kindlaks ühtsete reeglite alusel, mis omakorda hõlbustab kohtupidamist ning lihtsustab inimestel enda õiguste kaitsmist.
Neile, kes ei jälginud seda teemat kohe algusest peale, ütlen lühidalt, et probleem on selles, et Eesti on ühinenud ühe konventsiooniga ja samas on ta enne konventsiooniga ühinemist sõlminud mõne riigiga õigusabilepingu ning need osaliselt kattuvad. Konventsiooni kohaselt peaks siis, kui on olemas erikokkulepped, kohaldama neid elik me peaksime kohaldama õigusabilepinguid. Samas lähtuvad õigusabilepingud kodakondsusest, aga konventsioon viibimiskohast. Enamik Euroopa Liidu rahvusvahelise eraõiguse akte lähtuvad samuti isiku harilikust viibimiskohast, mitte aga kodakondsusest. Kohtud on selle sätte tõlgendamisega hädas. Läti Vabariik on teinud ettepaneku ühtlustada normid nii, et edaspidi hakkaks kehtima konventsioon. See peaks hõlbustama kohtute tööd ning ka tavainimesel peaks olema lihtsam. Justiitsministeerium arvab, et see oleks mõistlik.
Siinkohal ma lõpetan. Vabariigi Valitsuse esindajana toetan kindlasti esimese lugemise lõpetamist. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Ettekandjale ei ole registreeritud mitte ühtegi küsimust. Ma palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Proua juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Kuna härra minister andis väga põhjaliku ja hea ülevaate, siis ma sel teemal pikemalt ei peatu. Õiguskomisjon arutas seda eelnõu oma 19. septembri istungil. Vabariigi Valitsuse algatatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 79 otsustati suunata Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, 28. septembril. Ettepanek oli eelnõu esimene lugemine lõpetada (konsensuslikult) ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva ehk kolmapäev, 12. oktoober. Suur tänu!

Aitäh! Esinejale küsimusi ei ole. Kas on läbirääkimissoove? Läbirääkimissoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 79 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. oktoobri kell 18.

Me asume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnaminister Keit Pentuse, kes tõi meile hea uudise Kaia Kanepi võidu kohta!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnaministeerium siiski ei ole võtnud üle taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse eelnõu menetlemist, vaid ma olen täna siin teie ees põllumajandusministri asendajana ja hea meelega tutvustan eelnõu.
Nimelt on tegu sellise seaduseelnõuga, millega võetakse üle 30. augustil 2010. aastal jõustunud direktiivi nõuded. Looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride ja seemnesegude turustamisel sätestatakse teatud erandid. Need nõuded tuleb direktiivi alusel Eesti õigusesse üle võtta s.a 30. novembriks. Ka lahendatakse eelnõus neid küsimusi, mis on seotud puuvilja- ja marjakultuuride turustamise nõuete direktiivi rakendamisega.
Uudse nõudena lubatakse turustada söödakultuuride seemnesegu ehk säilitussegu, mida on mõeldud kasutada looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks. Nende säilitussegude koostisosade kogumiskohtadeks on kaitsealad ja säilitussegude kasutamise eesmärk on taastada looduslik ala nagu näiteks maanteeääred või ka ehituslikud karjäärid. Kaitsealalt võib koguda seemneid kooskõlas looduskaitseala eeskirjaga, kui selleks on väljastatud kaitseala kaitsja nõusolek. Säilitussegude turustamisel peab olema turustamisluba, säilitussegu koostisosad peavad vastama kõige madalamatele nõuetele ehk tarbeseemne nõuetele idanevuse, puhtuse ja teiste selliste näitajate osas. Tarbeseemnele on nõuded kehtestatud põllumajandusministri määruses söödakultuuride turustamise kohta. Sellist säilitussegu võib aasta jooksul turustada 5% eelneval aastal turustatud söödakultuuride segude kogusest. Säilitussegude turustamise ja tootmise üle peab ametlikku järelevalvet Põllumajandusamet.
Nagu alguses märgitud, on selle eelnõu teine oluline eesmärk sätestada puuvilja- ja marjakultuuride turustamise direktiivi nõuded. Tuntud sordiks loetakse puuvilja- ja marjakultuuri sorti, mida on turustatud enne 30. septembrit 2012. Kuna tegemist on vanade ehk turustatavate sortidega, siis tuleb registripidajale sordi registreerimiseks esitada vaid sordi kirjeldus, mille alusel registripidaja otsustab sordi nõuetekohasuse üle. Pole vaja teha kulukaid ja ressursimahukaid registreerimiskatseid, nagu uue sordi registreerimisel. Kuna puuvilja- ja marjakultuuride korral on tegemist vanade sortidega, siis võib nende sortide registreerimisel kinnitada ka mitu ajalooliselt tuntud sordinime (näiteks õunasort "Treboux" on tuntud ka "Lambanina" nime all). Kui registreerida ainult üks nendest nimedest, siis see võib tarbijat eksitada.
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga sätestatakse ka geneetiliselt muundatud puuvilja- ja marjakultuuri sordi registreerimise nõuded. Selline sort peab vastama sordi eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetele ning lisaks registreerimiskatsete tulemustele on vaja geneetiliselt muundatud organismide turustamisluba. Etteruttavalt ütlen, et Eestis geneetiliselt muundatud sorte ei ole. Seni ei ole taotletud ühtegi geneetiliselt muundatud puuvilja- ega marjakultuuri sordi keskkonda viimise luba. Samuti peab geneetiliselt muundatud puuvilja- ja marjakultuuri sordi registreerimise korral taotlejal olema sordis sisalduva geneetiliselt muundatud organismi kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta nimetatud toiduks või söödaks kasutamise luba.
Geneetiliste ressursside säilitamise osas tehakse kehtivas seaduses mõningaid täpsustusi, näiteks tuuakse õigusselguse huvides välja, et geneetiliste ressursside ning puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide korral ei pea tegema eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse kindlakstegemise registreerimiskatseid. Ka täpsustatakse, et juhul, kui tegemist on sortidega, mille korral soovitakse veenduda ühtlikkuse nõuete täitmises 90%, on võimalik Põllumajandusametil endal välja töötada vähem ranged katsemetoodikad.
Sellega ma eelnõu tutvustamise lõpetan. Palun Riigikogul eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Esinejale küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandjaks maaelukomisjoni liikme Meelis Mälbergi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 93 oma 22. septembri istungil. Komisjonile tutvustasid eelnõu Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tambet Sova ja taimetervise osakonna taimse materjali büroo peaspetsialist Vahur Mõttus. Keskkonnaminister andis praegu seaduseelnõust väga asjatundliku ja põhjaliku ülevaate. Komisjonis toimunud arutelu käigus said kõik komisjoni liikmed oma küsimustele ammendavad vastused. Eelnõu sisu osas komisjoni liikmetel eriarvamusi polnud.
Komisjon tegi järgmised otsused: määrata Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 93 esimesel lugemisel juhtivkomisjoni ettekandjaks Meelis Mälberg, teiseks, saata eelnõu 93 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 28. septembril s.a, kolmandaks, teha täiskogule ettepanek eelnõu 93 esimene lugemine lõpetada, neljandaks, teha ettepanek määrata eelnõu 93 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. oktoober 2011 kell 12. Kõik otsused tegi komisjon konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 93 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. oktoobri s.a kell 12.

Me jätkame järgmise päevakorrapunktiga. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandja on keskkonnaminister Keit Pentus.

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sedakorda on tegu eelnõuga, mis on tõesti Keskkonnaministeeriumi valdkonnast. Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõuga võtame oma õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ nõuded. Tegu on uue jäätmete raamdirektiiviga, mis tunnistab kehtetuks 2006. aasta direktiivi jäätmete kohta, 1975. aasta direktiivi vanaõli kõrvaldamise kohta ja 1991. aasta direktiivi ohtlike jäätmete kohta. 2006. aasta jäätmete direktiiv oli kodifitseeritud variant. Sisuliselt oli eelmine raamdirektiiv vastu võetud päris ammu, 1975. aastal, muudatused 1991. aastal.
Eelnõu puhul, nagu te ilmselt olete märganud, on tegu puhtalt direktiivist tulenevate nõuete ülevõtmisega. Ehkki ka minule on teada tõsiasi, et jäätmeseaduse, selle nüansside ja seaduse võimaliku lihvimise üle käib üsna ergas arutelu nii siinsetes komisjonides kui ka laiemalt, siis sellest eelnõust on kõik need teemad, mis otseselt direktiivi ülevõtmist ei puuduta, täiesti teadlikult välja jäetud.
Tuleb öelda, et üsna palju 2008. aasta uuest jäätmedirektiivist on Eesti jäätmeseaduses juba olemas. Nii on meil näiteks sätestatud jäätmehoolduse üldpõhimõtted, st kohustus käidelda jäätmeid viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega ohusta keskkonda. Ka oleme arvestanud jäätmehierarhiaga, läheduse printsiibiga jäätmete kõrvaldamisel ja nõudega tegutseda kooskõlas põhimõttega "saastaja maksab", mille kohaselt peab jäätmete kõrvaldamise kulud kandma jäätmete valdaja või eelmised valdajad või toote tootja. Kehtiv jäätmeseadus kehtestab samamoodi olulisemad jäätmekäitlusnõuded, näiteks loa- või registreerimiskohustuse. Direktiivist tulenevalt tekib meil liikmesriigina kohustus kehtestada jäätmekava.
Nüüd sellest, mida uut on seaduseelnõus kehtiva õigusega võrreldes. Täpsustub eesmärk. Näiteks on keskkonna- ja tervisekaitsenõuete kõrval kohustus järgida loodusvarade kasutamise tõhusust. Täpsustub ka reguleerimisala. Näiteks ei kuulu eelnõu kohaselt jäätmeseaduse reguleerimisalasse loomsed kõrvalsaadused, kuna see valdkond on reguleeritud otsekohalduvate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ning Euroopa Komisjoni määrusega. Muutub täpsemaks jäätmete mõiste. Siiani on jäätmete mõiste täpsustamiseks ja iseloomustamiseks olnud kasutusel 16 jäätmekategooriat, mida direktiivi eelnõu arutusel pidasid Euroopa Komisjon ja enamik liikmesriike mitte selgust loovaks ja selgitavaks, vaid pigem segadust tekitavaks asjaoluks. Nii et seda mõistet on täpsustatud.
Seadusesse on sisse toodud jäätmete lakkamise staatus, mille järgi jäätmete taaskasutamise tulemusel saadakse toode. Juhul kui seda on võimalik tavapäraselt kasutada, kui sellele tootele on olemas turg ja see toode vastab kindlatele nõuetele, ei ole meil enam tegu jäätmebilansis kajastuva massiga. Uudne on ka kõrvalsaaduse mõiste. See on tootmisprotsessil tekkiv asi, mida ei pea pidama jäätmeks, kui seda saab kasutada ilma lisatöötlemiseta. Samamoodi peab sellel olemas olema turg ja see peab vastama kvaliteedikriteeriumidele. Üks nüanss mõistete puhul on veel see, et enam ei räägi me jäätmete korduskasutusest, vaid asja korduskasutusest. Tuleb sisse jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise mõiste, näiteks auto-, elektri-, elektroonikaseadme osa puhastamine ja parandamine, et seda saaks uuesti kasutusele võtta.
Eelnõuga võetakse meie õigusruumi üle viieastmeline jäätmehierarhia, mis direktiivist otseselt tuleneb. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vältida jäätmete teket ja kõige viimane, kõige madalam aste selles jäätmehierarhias on jäätmete kõrvaldamine, ladestamine. Eesmärk on igati mõistlik: et võimalikult vähe jäätmeid jõuaks prügilasse ja võimalikult rohkem jäätmeid võetaks, juhul kui neid vältida ei õnnestu, mõnel teisel kombel kasutusse.
Täpsustatakse nõudeid jäätmekava sisule. Nimelt on selle seaduseelnõu järgi ka Eestil 12. detsembriks 2013 vaja vastu võtta jäätmete vältimise programm. Mida see programm sisaldama peaks? Meetmete näidisloetelu on toodud direktiivi lisas 4. Selle programmi ettevalmistamisega tuleb meil tegelema hakata. Ka täpsustatakse ühte nõuet. Kui Eestis kehtib juba 2008. aastast jäätmete liigiti kogumise nõue, siis 1. jaanuarist 2015 tuleb direktiivi järgi, mis meie seadusesse üle võetakse, koguda liigiti vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid. See nõue kehtib kõikidele jäätmetekitajatele. Ka tunnistatakse kehtetuks vanaõli direktiiv. Selle nõuded on võetud üle jäätmete direktiivi ja need sisalduvad ka teie laudadel olevas eelnõus. Mainimist väärib kindlasti see, et kehtestatakse taaskasutamise sihtarvud: olmejäätmetele 50% aastas tekkinud jäätmemassist, ehitus- ja lammutusjäätmetele 70% aastas tekkinud jäätmemassist. Need sihtarvud rakenduvad 2020. aasta 1. jaanuarist.
Sellega ma lühikese sissejuhatuse praegu lõpetan. Tegu on väga mõistliku ja hea eelnõuga, millele palun kindlasti Riigikogu liikmete toetust! Aitäh!

Suur tänu huvitava ettekande eest, keskkonnaminister Keit Pentus! Mitte keegi ei soovi teie käest midagi küsida. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon tegeles eelnõuga s.a 19. septembri istungil, kuulas ära ministri ettekande ja natukene arutas teemat, aga pidas väga mõistlikuks ministri ettepanekut jääda seaduse edasises menetlemises direktiivist tulenevate muudatuste raamidesse, mitte teemasid laiendada. Nii osutub ilmselt kiiremini ja paremini võimalikuks selle direktiivi ülevõtmine, sest jäätmekäitlusega seotud teemasid on võimalik põhjalikumalt avada, mida näitas ka meie hilisem kohtumine Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatusega. See tähendab, et ekstra tõstatatud teemasid komisjoni istungil väga palju ei olnud. Üksikud küsimused olid selle kohta, kas Kunda tsemenditehases põlesid jäätmed või jäätmekütus ning mis seaduse järgi n-ö reguleeritakse seda ainest, mis seal perioodiliselt põlema läheb. Puudutati ka kohalike omavalitsuste rolli jäätmeveol, nende soovi jäätmeid vedada ja seda võib-olla endale kasulikumalt teha.
Aga võib-olla kõige printsipiaalsem küsimus oli Valeri Korbil, kes küsis, kas eelnõu muudab kehtiva seaduse liberaalsemaks või mitte. Minister vastas, et ei, seadus ei muutu liberaalsemaks, sest see põhimõtteliselt ei muutu. Seal ei tehta põhimõttelisi muudatusi, mida meil oleks vaja siin kohapeal otsustada. Seadusmuudatused tulenevad peamiselt direktiivist ja sellest, et elu läheb edasi. Jäätmekäitlus on teatavasti üks arenevamaid valdkondi nii elus kui ka majanduses.
Komisjon, nagu ma juba ütlesin, kohtus jäätmekäitlejate liidu esindajatega, kes tegid ettepanekuid või, õigemini, kordasid üle need ettepanekud, mis nad kooskõlastusringil olid ministeeriumile esitanud. Meie sõnum oli, et komisjoni otsus paistab välja juba sellest, et me otsustasime tuua eelnõu esimesele lugemisele muutmata kujul, st me peame targaks jääda direktiivi raamidesse.
Komisjon otsustas määrata esimese lugemise tänaseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning teha ettepanek esitada muudatusettepanekud, kui neid Riigikogu liikmetel on, s.a 5. oktoobriks kella 12-ks. Komisjoni esindajaks selle eelnõu menetlemisel otsustati määrata komisjoni esimees. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! Tõnis Lukas, teile on registreeritud küsimus. Jaanus Tamkivi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Jäätmevaldkond on praegu Eestis ja Euroopas juba üsna keerukas ja järjest keerukamaks läheb, nagu me näeme nendest seaduseelnõudest ja direktiividest. Tegemist on väga suure ja tõsise valdkonnaga, ometigi, kui lihtinimene kuuleb sõnu "jäätmed" ja "jäätmevaldkond", siis emotsioon ei ole ilmselt meeldiv. Mis seal jäätmetes ikka meeldivat olla saab! Ma tahtsin küsida, milline on teie enda sisetunne, kui te seda seaduseelnõu tutvustate. Kas seoses jäätmevaldkonnaga tekib positiivne või negatiivne sisetunne? On väga palju inimesi, kes jäätmevaldkonnas näevad üsnagi palju positiivset, teame sedagi, et Eestis on tekkinud juba teatud konkurents jäätmevoogude pärast.

Aitäh! Jäätmed on meie elu osa. Jäätmeid on mitmesuguseid, on ka väga ilusasti kaunistatud pakendeid, mis lausa kutsuvad ennast kätte võtma ja ostma. Aga ei, seda seadust lugedes mul käed värisema ei hakka. Seda enam, et selle seaduse reguleerimisalasse ei kuulu näiteks loomade väljaheited, kui need ei ole hõlmatud § 1 lõike 2 punktiga 2, põhk ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmise jäätmed jne, mida inimesed on harjunud oma meeltega tundma, haistma ja mis võib-olla on tekitanud niisuguse mulje, et jäätmed on kuidagi räpased. Ei, jäätmetega tegelemine on uhke, seda näitab ka ettevõtjate huvi selle tegevuse vastu.

Suur aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 76 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. oktoobri 2011 kell 12.

Meie tänase päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Keskkonnaminister Keit Pentus, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! See seaduseelnõu ei käsitle tuumaenergiat, see ei ole tuumaseadus, seda ütlen kohe alguseks, kuna tean, et see küsimus on tekkinud. See eelnõu ei käsitle otsust, kas rajada Eestisse tuumajaam või mitte. Küll aga on tegu meie riikliku kiirgus- ja tuumaohutussüsteemi täpsustamisega. Nimelt võtame selle seadusega üle Euroopa Liidu Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik. Suuremaid muutusi Eesti jaoks see kaasa ei too, kuna Eestis on ainult üks sulgemise faasis olev tuumakäitis ja nagu ma eelnevalt ütlesin, uusi käitisi ei ole otsustatud rajada. Seadusmuudatusega, mis teie laudadel on, täpsustatakse, et enne uue tuumakäitise rajamist tuleb kõigepealt võtta riigis vastu põhimõtteline lubav otsus ja alles seejärel saab hakata taotlema kiirgusseaduse alusel väljastatavat kiirgustegevusluba.
Kiirgusohutuse paremaks tagamiseks näeb kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu ette hulga täpsustusi. Üks valdkond, mida kiirgusseaduse muudatusega täpsustatakse, on radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine, aga täpsustatakse ka eri asutuste rolli kiirgusohutuse tagamisel. Antakse uus volitusnorm määruse jõustamiseks, mis täpsustab selliste kiirgusallikate käitlemist, mille omanikku ei ole võimalik tuvastada. Teise olulise valdkonnana täpsustatakse kiirgushädaolukordades reageerimist, täiendatakse nii hädaolukorra mõistet kui ka asutuste kohustusi sellise olukorra tekkimisel ja lahendamisel. Selle valdkonna paremaks reguleerimiseks antakse volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks. Seadusmuudatusega täpsustatakse mõnevõrra ka Keskkonnaameti rolli ja ülesandeid. Nimelt saab Keskkonnaamet õiguse osutada kiirgusohutusalaseid tasulisi teenuseid. Tegu ei ole mitte uute teenustega, vaid teenustega, milleks Keskkonnaametil on juba praegu oskusteave täiesti olemas. Nende tasuliste teenuste loetelu ja hinnad kehtestab edaspidi keskkonnaminister oma määrusega.
See on sissejuhatuseks kõik. Vastan hea meelega küsimustele ja ühtlasi palun Riigikogul seda seaduseelnõu kindlasti toetada. Aitäh!

Aitäh! Teile ongi üks küsimus. Kalle Palling, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Te mainisite sissejuhatuses kenasti, et see seadusmuudatus ei hõlma otsust, kas rajada Eestisse tuumajaam või mitte. Aga küsin, milline seadus siis konkreetselt reguleeriks seda, kuidas ja millistel tingimustel võiks Eestisse tuumajaama rajada. Kes seda ette valmistab või peaks ette valmistama ja millal seda näiteks siia Riigikogu saali oodata võib?

Aitäh selle küsimuse eest! Küsimuse viimasest osast pihta hakates ütlen, et kuivõrd selle seaduseelnõu ettevalmistamine kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse, nemad tegelevad selle ettevalmistamisega, siis mina ei julge ega soovi oma kolleegi eest ühtegi konkreetset ja lõplikku tähtaega välja käia. Ma usun, et kindlasti on seda võimalik küsida Juhan Partsi käest. Tõesti, olemasolevatest seadustest ei piisa selleks, et me võiksime tuumajaama rajamise teemaga edasi liikuda. Kui ühel hetkel üldse langetatakse see põhimõtteline otsus, et Eestisse tuumajaam tuleb, siis on vaja uut seadust. Selleks uueks seaduseks on nimetatud tuumaseadus. Selle ettevalmistamiseks on majandusministeeriumis moodustatud töögrupp. Kindlasti saab üldised põhimõtted paika panna tuumaseaduses. Aga loomulikult eeldab see ridamisi alama astme määruseid, et kõik oleks täpne, põhjalikult läbi kaalutud ja ette valmistatud. Aga ma ütlen ka Riigikogu saali ees seda, mida ma mitmel teisel foorumil rõhutanud olen. Minu arvates peaks kõik see, mis puudutab energeetika tulevikku, olema praegu üks kõige olulisemaid debatte, mis ühiskonnas käima peaks. Minule meeldiks küll, kui see debatt oleks mõnevõrra elavam, kui see siiamaani olnud on, ja et selles debatis lööksid kindlasti kaasa poliitikud, aga mitte ainult poliitikud. Nii et ma õhutan Riigikogu liikmeid, samamoodi erinevaid komisjone selles debatis initsiatiivi haarama. Ega tegelikult ei ole küsimus mitte ainult selles, kas tuumajaam või mitte. Küsimus on selles, mis valikuid me oma energeetika-alase julgeoleku tagamisel ja energeetikas laiemalt teeme. Mille vahel valida, see on ju kõigil üsna hästi teada. Oluline on, et need valikud tuleb ära teha ja väga selgelt teadvustada, et kui me ühele asjale ütleme ei, siis see tähendab, et mingile muule asjale oma energeetikaportfellis peame ilmselt ütlema jaa. Aga veel kord: kutsun tõesti üles seda debatti väga intensiivselt pidama ja kaasama eksperte ka väljastpoolt parlamenti, valitsust ja poliitikute ringi.

Aitäh! Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu on tekitanud elavat huvi, meil on mitmeid küsimusi. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Tõesti, kiirgusseaduse muutmise seadus ei ole Eestisse tuumajaama rajamise seadus ega saagi seda olla. Aga te mainisite eelmisele küsimusele vastates, et jutt ikkagi tuumaenergia ja energeetilise julgeoleku peale läheb. Minu küsimus selle konkreetse eelnõu kohta on järgmine: ega see eelnõu ometi kuidagi Eestis tuumaenergia arendamist takistama ei ole seatud?

Aitäh! See eelnõu seab väga täpse raamistiku kõigele sellele, mis puudutab kiirgus- ja tuumaohutuse tagamise süsteemi. Mul ei ole küll mingit põhjust arvata, et keegi tahaks teie mainitud tuumaenergeetika mõtet edasi arendada kiirgus- ja tuumaohutuse süsteemi kuidagi rikkudes. Seda arvesse võttes on vastus ei, see seadus kindlasti ei langeta seda põhimõttelist otsust ega sea takistusi, küll aga seab see väga konkreetsed nõuded, millele peab vastama Eestis kiirgus- ja tuumaohutusalane tegevus.

Aitäh! Järgmine küsimus, Erki Nool.

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Te kutsusite üles keskusteluks. Selles kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõus, mis on pigem küll direktiiv, on viide tuumajäätmete käitlemise kohta. Kas see ongi tuumajaama ehitamise seadustamise algus? Te ütlesite, et tuumajaamaga või selle algatusega peaks rohkem tegelema majandusministeerium. Mida te arvate, kas kõigepealt peaks tegema arvutused ja siis seaduse või vastupidi, kõigepealt seaduse ja siis arvutused tuumajaama kohta?

Aitäh! Seadust on mõistlik hakata välja töötama siis, kui me oleme koos võtnud vastu põhimõttelise otsuse, kas me sellele teele üldse läheme. Seda on omakorda mõistlik teha nii, nagu ma eespool viitasin, mitte ainult ühele teemale, mitte ainult tuumajaamale keskendudes, vaid kogu võimalikku energiaportfelli tervikuna vaadates. Mina arvan, et praegu on vara otsustada, et jah, me võtame selle põhimõttelise otsuse vastu ja hakkame Eestisse tuumajaama rajama. Ma arvan, et ka teie viidatud nn arvutused, erinevate mõjude läbikaalumised tuleb väga-väga põhjalikult ette võtta ja alles pärast seda saame kõiki võimalikke, nii keskkonnaalaseid kui ka majandusalaseid plusse ja miinuseid kaaludes otsuse teha. Viide tuumajäätmetele jäi mulle pisut arusaamatuks. Veel kord: Eestis ei ole plaani hakata tuumajäätmeid ladestama. Ja veel kord: meie enda tuumajaama küsimus tuleb põhimõttelisel tasandil kõigepealt ära otsustada ja alles pärast seda on mõistlik, juhul, kui me otsustame, et see on hea otsus, detailidega edasi tegelda. Mina arvan, et praegu ei ole me jõudnud selles debatis nii kaugele, et me saaksime öelda, et jah, me hakkame tuumajaama suunas väga intensiivselt edasi tegutsema.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja, hea minister! Te väga kiiduväärselt kutsusite üles elavdama diskussiooni ning meil ongi võimalik tänast sumedat sügisõhtut selle diskussiooniga pisut elavdada ja sisustada. Muidugi, väga palju on veel teha, et algaks tõsine diskussioon tuumajaama rajamise üle Eestis. Praegu on pooleli diskussioon, kas ühineda tuumajaamaga Leedus või mitte. Selle kohta annab valitsus meile ilmselt lähiajal informatsiooni. Aga üks võimalik debati eeldus on üldse kindlus, et meil on tulevikus olemas need spetsialistid, kes tuumajaama käitaksid.

Küsimus, palun!

Kas meil praegu on olemas spetsialistid, kes suudaksid selle diskussiooni ette valmistada?

Aitäh küsimuse eest! Mina hindan Eesti ülikoolide potentsiaali päris suureks ja usun, et meil on juba praegu olemas spetsialiste, kes hea meelega selles debatis kaasa lööksid. Loomulikult on eriti viimastel aastatel meie ülikoolides, nagu teile ilmselt väga hästi teada on, muutunud kõik see, mis puudutab energeetikavaldkonda, veel teravama fookuse objektiks. Kindlasti on see teadmine ka Eesti-siseselt olemas, aga loomulikult on tark ja mõistlik kaasata eksperte, oskusteavet mitte ainult Eestist, vaid ka nendest riikidest, kus näiteks tuumaküsimuses on juba väga põhjalikud vaidlused ära peetud. Ikkagi tulen taas kord tagasi selle juurde, et energeetikateemaline, energiaportfelliteemaline arutelu ei peaks keskenduma ainult tuumajaamale. Eksperte kaasates tuleb loomulikult otsida selle valdkonna asjatundjaid, aga mitte ainult. Me räägime ju ka biomassienergiast, tuuleenergiast, hüdroenergiast, ka päikeseenergiast, mis Eestis ilmselt väga edukas olla ei saaks. Arutame läbi põlevkivi perspektiivid, aga näiteks ka LNG kui ühe võimaliku täienduse meie energiaportfellis. Asi, mida ei ole väga palju arutatud, aga mis võiks olla, ma arvan, kesksel kohal, on meie energiaühendused ja nende väljaehitamine. Aatomijaama, aatomienergia küsimus on ainult üks kõigi teiste hulgas. Ainult sellele keskendudes võime saada väga vale pildi ja võime täiesti teenimatult kõik ülejäänud energiaportfelli mitmekesistamise võimalused kõrvale jätta. Aga ma usun, et istungi juhataja on juba ammu tahtnud mind korrale kutsuda, sest ma olen seaduseelnõu 80 sisust pisut kõrvale kaldunud. Vabandust!

Ei ole midagi, minister, vastaja võib rääkida täpselt nii kaua, kui soovib. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu keskkonnaministrile! Kaasettekandeks tuleb kõnetooli keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling.

Head kolleegid! Austatud juhataja! Tahan südamest tänada selle võimaluse eest, mille te andsite proua ministrile, et ta sai nii põhjalikult vastata küsimustele, mis läksid võib-olla tõesti mõnevõrra selle seaduseelnõu raamidest välja! Olen tõesti tänulik, et küsimusi oli nii palju ja seda valdkonda sai lahatud.
Nüüd eelnõu menetlemise käigust. Riigikogu juhatus võttis eelnõu menetlusse oma s.a 13. septembri istungil ja määras juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Komisjonis tutvustasid eelnõu keskkonnaminister Keit Pentus ning ministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialistid Evelyn Pesur ja Reelika Runnel. Nagu mainitud, eelnõu on seotud eurodirektiivi ülevõtmisega ja kohustustega, mida seavad kiirgusohutuse riiklik arengukava ja selle rakendusplaan. Võetakse kasutusele kaks uut mõistet: tuumaohutus ja tuumakäitis. Täpsustatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise mõistet. Kehtestatakse kaks uut Vabariigi Valitsuse määrust ja üks keskkonnaministri määrus. Nendega reguleeritakse reageerimist avarii- ja püsikiirituse olukordades, samuti radioaktiivsete jäätmete käitlemist ja tasuliste teenuste osutamist.
Ka komisjonis toimus tagasihoidlik arutelu, kus küsiti täna siin saalis küsitutega sarnaseid küsimusi peamiselt võimaliku tuumajaama rajamise ja selle jaoks vajaliku seaduse loomise kohta. Tunti huvi, kes täpselt peaks selle välja töötama ja mis seisus me parasjagu oleme. Saime ka vastuse, et tegelikult on suur osa seadusest majandusministeeriumis ette valmistatud. Küsiti samuti, kui palju on Eestis kiirgusjärelevalvega tegelevaid inimesi. Põhimõtteliselt arutelu sellega piirdus.
Komisjon tegi Riigikogu täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. oktoober s.a.

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, Erki Nool!

Aitäh! Austatud eeskõneleja! Ma küsin § 30² "Kiirgustegevusloa omaja kohustused tuumakäitise käitamisel" kohta. Kas see kvaliteedisüsteem, mis on vajalik kiirgusohutusnõuete täitmiseks, tuleb selle direktiiviga kaasa või on ministeeriumis ettevalmistamisel tuumaohutust tagavate toimingute kvaliteedisüsteem jne?

Aitäh! Selle küsimuse oleksite võinud muidugi küsida ministrilt. Mina annan ülevaate komisjoni arutelust. Selle paragrahvi sisu tuleneb direktiivist.

Aitäh! Palun, Jaanus Tamkivi!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja Kalle! Mina mäletan komisjoni arutelust seda, et kaasettekandja kohale oli üsna tihe konkurss. Mida te arvate, millest see võis tuleneda? Milline on üldse teie arvamus selle kohta, kas inimkond on tuumaenergeetika ja kiirgusohutuse valdkonnas oma vitsad juba saanud või on ka tulevikus sel teemal veel arenguväljavaateid?

Aitäh, hea küsija! Mina küll ausalt öeldes ei mäleta, et selle eelnõu juhtivkomisjoni ettekandja kohale oleks tungi olnud. Küll oli seda eelmise päevakorrapunkti puhul, kui me menetlesime jäätmeseadust. Raske öelda, kui karmid need vitsad on olnud. Eks iga katastroof raputab maailma ja inimkonda, aga ma arvan, et see, mida me direktiivi üle võttes teeme ja mida on tegelikult seda direktiivi luues-kirjutades mõeldud, aitab kindlasti neid olukordi edaspidi ära hoida. Järelevalve- ja ennetustöö selliste objektide rajamisel oleks väga hea, et kõik nõuded oleksid punktuaalse täpsusega täidetud.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Minul on küsimus teie ettekande kohta. Teil jäi täpsustamata komisjonis arutatud teema, kui palju on Eestis kiirgusjärelevalvega tegelevaid inimesi. Ka komisjonis tekkis see küsimus. Järsku te täpsustate, kui palju neid siis on?

Aitäh! Järelevalvega tegeleb Keskkonnainspektsioon. Ma ei oska seda arvu täpsustada ja seda ei täpsustatud ka komisjonis, aga kõik vajalikud ülesanded saavad täidetud. Eestis on neid objekte, mille üle järelevalvet peetakse, vaid üks. Sellest tulenevalt ei ole meil vaja liiga palju inimesi, kes konkreetselt tänasel päeval järelevalvega tegeleksid. Korrektne vastus on, et meil ei ole Eestis isikuid, kes tegeleksid ainult kiirgusalase järelevalvega, aga tehnikaülikoolis on juba käima läinud tuumaspetsialistide ettevalmistamise programm, sellega soovis tegelda ka Tartu Ülikool. Praegu on spetsialistide ettevalmistamise programm mõnevõrra löögi all seoses kõrghariduspoliitika ümberkujundamisega, aga ma loodan, et haridusminister peab ikkagi ka tuumaenergeetikat väga tõsiseks valikuks. Neid spetsialiste on meil kindlasti vaja ette valmistada, sõltumata sellest, kas me rajame Eestisse tuumajaama või mitte. Praegu on väga tõsiselt arutluse all osaluse omandamine Leedu tuumajaamas. Eesti spetsialistid võiksid väga vabalt töötada ka seal. Häid spetsialiste on vaja igal pool ja nad tavaliselt ei tunne riigipiire, nad leiavad rakenduse igal juhul.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv, teine küsimus!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Kuigi komisjonis said kõik aru, et kiirgusseadus otseselt tuumaenergiat ja selle arendamist ei puuduta, sellegipoolest see komisjonis jutuks tuli. Kuna sa olid eelmises koosseisus selle toetusrühma eestkõneleja, siis oskad vastata, millised on need välised mõjurid või tegurid, mis tuumaenergia arendamisel võivad Eesti vaatepunktist hoogu maha võtta või, vastupidi, kõvasti kiirust lisada.

Aitäh! Täpsustuseks ütlen, et ka selles koosseisus on see toetusrühm loodud ja olen endiselt selle esimees. Välistest teguritest on kindlasti oluline energia hind, mis Eesti kontekstis ja ka mujal sõltub suurel määral sisendite hinnast. Üks suurimaid sisendeid, mis mõjutab Eestis elektrienergia hinda, on CO₂ tonni hind. Eks saab näha. Järgmisel aastal on n-ö Kyoto käimasolev periood lõppemas, siis selgub, mis saab CO₂ hinnast edaspidi. Kui CO₂ tonni hind jätkab tõusmist, siis on meil paratamatult vaja kaaluda alternatiive praegusele väga CO₂-mahukale energiatootmisele, tuleb kaaluda, millega seda asendada ja mis oleks elektritarbijale taskukohane nii Eestis kui ka Nord Pooli elektribörsil üldisemalt, kus me 2013. aasta algusest kõik kenasti oleme. Kui me vaatame oma lähinaabreid ja Nord Pooli elektrituru osalisi, siis nii Rootsi kui ka Soome saavad oma elektrienergia valdavalt tuumaenergiast. Ma ei ole kindel, et pikas plaanis on meie põlevkivienergeetika ilma riigi subsideerimiseta jätkusuutlik. Ma arvan, et tuumaenergiaga tegelemine ja seaduste ettevalmistamine peaks olema igal juhul prioriteet. Kui CO₂ hind jätkab tõusmist, siis on meil vaja kiirelt reageerida, sest jaama rajamine võtab vähemasti seitse-kaheksa aastat. Me peame selle kontrolli alla saama. Aga kui me oleme veel kaks-kolm aastat stardipositsioonil, siis ma arvan, et me võime lihtsalt olla mahajääjate seas ja mõni naaberriik rajab oma territooriumile selle jaama, kust me hakkame elektrienergiat kallimalt ostma.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu 80 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 80 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2011. aasta 5. oktoobri kell 12.
Tänane istung on lõppenud. Suur tänu kõigile osalejatele! Kaunist õhtu jätku!

Istungi lõpp kell 17.33.