... et need otsused teha septembri jooksul. Minister mainis probleeme, mis on tekkinud Slovakkial, aga ministri sõnul valitseb ikkagi optimism, et septembri jooksul saavad riigid selle asjaga hakkama. Minister rääkis sellest, kuidas EFSF loodi (ma ei hakka sellel pikemalt peatuma, ta rääkis täna sellesama veel kord üle), ja rõhutas korduvalt, et teiste riikide abistamine, EFSF-i poolt laenude andmine hädasolevatele riikidele on mõeldud ikkagi selleks, et anda nendele riikidele võimalus oma rahandus ja majandus korda teha, et need riigid ei läheks pankrotti ega tõmbaks kaasa teisi eurotsooni riike ja, kui soovite, siis kogu maailma. Minister rõhutas seda, mida tasub siin üle korrata, et Portugal ja Iirimaa on tegelikult head näited selle kohta, et paistab, et abimehhanism on seal juba toiminud ning riigid on saanud konkreetse lisaväärtuse ja võimaluse oma rahandus ja majandus korda saada.
Komisjoni liikmetel oli arvukalt küsimusi. Komisjoni esimees avas küsimustevooru küsimusega, kuidas hakkab edaspidine protseduur Riigikogus välja nägema. Minister selgitas, et parlament annab garantii üldmahu ja parlamendi töö põhiline instrument on ikkagi Euroopa Liidu asjade komisjon, kes kiidab valitsuse otsused heaks.
Järjekordselt oli selline küsimus, et meie sellega kiirustame, aga kuidas on teistel riikidel see menetlus läinud. Minister juba mainis siin Slovakkiat, aga tehnilisi probleeme oli sel hetkel ka Hollandil. Nii et seda küsimust käsitleti.
Küsimus oli selle kohta, kuidas süsteem toimima hakkab. Lisaks EFSF-ile on veel IMF, on Euroopa Komisjon. Minister selgitas, et EFSF saab laialdased funktsioonid ja edaspidine töö peabki käima koos IMF-iga. Nii nagu ta tänagi rääkis, uuendatud raamleping lisab IMF-ile instrumente, milleks on võlakirjade ostmine otseselt ja teiseselt turult, ennetavad laenud, pankade rekapitaliseerimine. Lõppkokkuvõttes on suurem probleem selles, et globaalselt me seisame silmitsi finantssektori ebastabiilsusega. Olukord on läinud selleni, et näiteks pangad ei julge laenata, mis on tõsine risk ja eeldab kõikidelt riikidelt väga kiiret tegutsemist. Finantsturud ootavad, et poliitikud võtaksid eurotsoonis vastu otsuseid. See arvamus kõlas mitmel korral.
Pikem teema oli garantiid. 440 miljardit eurot, mida fond garanteerib, on tegelikult summa, mis sisaldab ka lisagarantiid. Fondi eesmärk on saavutada kõrgeim reiting ehk reiting AAA. Kõrgeima reitinguga ei ole teatavasti kõik raamlepingus osalevad riigid, neid on kuus, nende hulgas on Austria, Soome, Luksemburg, Holland. Küsimus oli selles, mis saab nendest riikidest, kes on garantii andnud, aga osutuvad ise abisaajateks. Vastus oli, et nende varem välja antud garantiid jäävad kehtima, aga samas nad edaspidistes garantiides enam ei osale, mis tähendab teiste jaoks proportsioonide muutumist.
Üks rahanduskomisjoni liige küsis, miks ei räägitud euroga kaasnevatest jamadest, nüüd on need jamad käes ja mis saab siis, kui tuleb hakata reaalselt garantiid välja maksma. Miks me peame siin ummisjalu tõttama? Nii nagu tänagi selgitas minister väga kannatlikult, et EFSF saab ikkagi eelisjärjekorras nõudeõiguse ja esiteks pöördutakse garantiide realiseerimisel ikkagi võlgnike poole. Põhiline eesmärk, mida püütakse saavutada, on see, et hädasolevad riigid ise ennast reformiksid ja saaksid oma maksevõime kontrolli alla.
Pikalt käsitleti rahanduskomisjonis riigiõiguslikke küsimusi. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon oli juba esitanud Riigikogu menetlusse riigieelarve seaduse ehk baasseaduse muutmise seaduse eelnõu. Pikk arutelu oli selle ümber, et riskide maandamiseks on õige, kui riigieelarve seadusesse viiakse muudatused sisse enne, kui antakse kinnitus EFSF-i raamlepingus sisalduvatele garantiidele.
Küsimus oli ka selle kohta, mida see EFSF endast kujutab, miks see loodi aktsiaseltsina jne. Lühikokkuvõte vastusest oli see, et liikmesriikidel oli kiire. Nagu ma ütlesin, finantsmaailm nõudis kiireid otsuseid ja selline vorm oli otstarbekas.
Pikem arutelu oli ka selle ümber, kas otsuse hääletamine Riigikogu täiskogus nõuab 51 häält või lihthäälteenamust. Siin olid eri arvamustel riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu esitajad ja Rahandusministeeriumi juristid. Sotsiaaldemokraatide esindajad rahanduskomisjonis rõhutasid, et EFSF-i raamlepingu eelnõu on tähtis, see otsus on vajalik, aga nende põhiline mure oli see, et ikkagi saaks ära muudetud ka riigieelarve baasseaduse § 40.
Ma juba rääkisin, et komisjoni liikmeid häiris, et see protsess on olnud liiga kiire ja otsustamiseks on liiga vähe aega. Komisjoni liikmetel oli küsimus ka selle kohta, kuidas saab parandusettepanekuid teha, kas saab muuta otsuse eelnõu või saab muuta ka kogu raamlepingu teksti, kas raamlepingule on tehtud juriidiline analüüs ja antud eksperdihinnang. Ministri vastus oli, et Euroopa Liidu asjade komisjon on võlakriisiteemat oma istungitel korduvalt arutanud, raamlepingu enda on teinud Euroopa Liidu institutsioonid konsensuslikul alusel ja loomulikult on olnud sellesse töösse kaasatud juristid. Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et rahanduskomisjonis võiks toimuda pikem arutelu, et saaks arutada sedagi, millised on alternatiivid.
Küsimus oli selle kohta, et kui Euroopa Liidus on olemas stabiilsuse ja kasvu pakt, mis rangelt kõike sanktsioneerib ja peaks töötama, siis miks need mehhanismid ei tööta. Esitati küsimusi, milleks veel luua selline paralleelsüsteem. Minister selgitas kannatlikult nagu tänagi, et need meetmed on üks osa terviklikust stabiilsuse paktist. Lõppkokkuvõttes on ka stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk ära hoida hättasattumist, aga loomulikult ei tööta need mehhanismid soovitud mahus siis, kui riigid on juba hätta sattunud.
Küsimus oli ka koostöö kohta Eesti Pangaga. Tunti huvi, mida arvab asjast Eesti Pank ning mida arvab Euroopa Keskpank ja kuidas tema on sellesse protsessi kaasatud. Vastus oli, et Euroopa Keskpank on see institutsioon, kes seda protsessi on kogu aeg tagant kiirustanud. Praegu lisab Euroopa Keskpank teatavasti finantssüsteemi likviidsust, aga seda rolli võiks täita uuendatav EFSF. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et abistamine käib ennetava ja stabiilsust tagava mehhanismiga käsikäes, ja selgitas praegusi menetlusi, mis on ülemäärase defitsiidi protseduurid, ning seda, millised meetmed on lisandunud või lisandumas.
Korduvalt küsiti, kuidas ikka niimoodi saab, sest juba aastal 2002 moonutas Kreeka statistikat. Kuidas on võimalik, et meid on petetud ja me peame nüüd seda asja klaarima? Tegelikult on see natuke lihtsustatud käsitlus, niimoodi kõlas Rahandusministeeriumi esindajate vastus. Kuus-seitse aastat tagasi oli Kreeka statistika tõesti väga viletsas seisus. Ka kreeklased ise ei teadnud, milline on nende riigi majandusseis. Ei ole päris õige väita, et teadlikult peteti. Küll aga näiteks oli 2009. aasta jooksev seis hullem, kui Kreeka seda näitas. Ta teadis, et seis oli hullem.
Oli küsimus selle kohta, et garanteerivate riikide hulgas on riike, näiteks Itaalia, kellel on endal väga suur laenukoormus ja on probleeme laenude teenindamisega, ning mis juhtub, kui Kreeka riskid võimenduvad. Vastus oli, et need riskid on teada, aga põhilise garanteerimise kvaliteedi tagavad ikkagi need riigid, kellel on reiting AAA.
Oli küsimus ka võlgade sissenõudmise kohta, suhete kohta võlakirjaomanikega. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et leping on ikkagi EFSF-i ja liikmesriikide vahel, see ei reguleeri suhteid võlakirjaomanikega.
Ma arvan, et ma andsin põhjaliku ülevaate komisjonis käsitletud küsimustest. Komisjonil kulus tol hetkel palju tähelepanu riigiõiguslike küsimuste arutamisele ehk sellele, kas õiguslike riskide maandamiseks on vaja eelnevalt muuta riigieelarve baasseadust.
Komisjon tegi pärast arutelu lõppemist järgmised otsused. Esiteks, nimetada siinkõneleja komisjoni ettekandjaks. Selles küsimuses saavutati konsensus. Teiseks, komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu esimene lugemine Riigikogu päevakorda teisipäeval, 27. septembril ehk täna. Selle otsuse poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu oli 3. Kolmandaks, komisjon tegi otsuse lõpetada esimene lugemine. Selle otsuse poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 1, erapooletuks jäi 3. Neljandaks, komisjon tegi otsuse määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kolmapäev, 28. september kell 12. Selle otsuse poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 1, erapooletuks jäi 3. Viiendaks tegi komisjon otsuse, et kui esimene lugemine lõpetatakse, siis viia teine lugemine läbi 29. septembril ja panna eelnõu lõpphääletusele. Selle otsuse poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 5. Komisjon arutas põgusalt ka Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut viia EFSF-iga liitumise küsimus Riigikogu ette riiklikult tähtsa küsimusena. Komisjoni üks osa vaidles sellele vastu, et see nõuab aega, ettevalmistust, esinejate määramist, formaati. Ettepanekut panna see teema riiklikult tähtsa küsimusena arutelule toetas 3 komisjoni liiget, vastu oli 6. Ma tänan!