Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! On aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatab riigieelarve seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Me oleme justkui otsustamas, et me koos teiste euroala riikidega osaleme mehhanismides, mis on mõeldud euro finantsstabiilsuse tagamiseks. Kehtiva riigieelarve seaduse sõnastus ei võimalda kahjuks Eesti riigil sellisel kujul neid kohustusi tagada. Nimelt on tagamise võimalus ainult juhul, kui Eesti Vabariik on kas enamusaktsiate omanik või aktsiate ainuomanik ja pakutud mehhanismis meil paraku sellist võimalust ei ole. Seetõttu on meie ettepanek täiendada seadust paragrahviga, mis võimaldaks Eesti Vabariigil tagada ka neid suurusi, tingimusel, kui riigile kuuluvad seal vähemusaktsiad, aga ainult juhul, kui selle äriühingu enamusaktsiad kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriikidele.
Räägin ka rahandusministri murest, et meil ei oleks piinlik. Asjaolu, et me täna eelnõu üle anname, annab Riigikogu juhatusele võimaluse eelnõu täna menetlusse võtta, Vabariigi Valitsusele võimaluse homme kell kümme eelnõu toetada ja Riigikogu rahanduskomisjonile võimaluse suunata kell üks eelnõu järgmisel nädalal esimesele lugemisele. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Juhatuse nimel olen võtnud vastu ühe seaduseelnõu. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustame selle menetluse kiiresti ära.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 19. septembril algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 19. septembril algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 19. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised keskkonnaminister Keit Pentusele ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 79 Riigikogu liiget, puudub 22.


1. 14:05 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (33 SE) esimese lugemise jätkamine

Esimees Ene Ergma

Eile jäi seoses istungi aja lõppemisega pooleli alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu juhtivkomisjoni esindajale küsimuste esitamise ajal. Ma palun kõnetooli kolleeg Aivar Sõerdi, kellele järgmisena soovis küsimuse esitada Mihhail Stalnuhhin! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Sinu eilsest kõnest ja vastustest jäi minu jaoks kõlama kaks teesi. Üks neist on see, et elektri hinda on võimalik reguleerida (omalt poolt lisan, et on võimalik hinda vähendada, toetades sellega tarbijaid, sealhulgas tööandjaid), ja teine tees, mis meelde jäi, oli see, et Vabariigi Valitsus ei soovi seda põhimõtteliselt teha. Kuna need ideed, kui need koos kõlavad, on valija jaoks üsna arusaamatud, siis äkki sa täpsustad, kuidas need kokku käivad?

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Austatud juhataja! Head kolleegid! Esitatud eelnõu eesmärk, nagu sellest võib aru saada ja nagu ka seletuskiri räägib, on see, et vähendada elektrienergia hinna prognoositava tõusuga lisanduvat koormust. Siin ma jään oma arvamuse juurde, mida ma ka eile väljendasin, et aktsiisi osakaal elektri hinna komponentide seas on üsna väike, see on 4,4%, ja aktsiisi vähendamine hinnale olulist mõju ei avalda. Mul on siin Rahandusministeeriumi ametlik informatsioon. Nad ütlevad, et aktsiisimäära vähendamine neljalt eurolt megavatt-tunni eest ühele eurole, nagu teie eelnõu ette näeb, tähendaks elektri odavnemist tarbijatele 3,8% ja mõju tarbijahinnale 0,15%. Samas teame, et elektrienergia hinda mõjutavad paljud muud tegurid: Põhjamaade ja võib-olla ka kolmandate riikide elektritootjate huvi meie turul elektrienergiat pakkuda, siinse elektrituru maht, samuti võrguühenduste läbilaskevõime ja Euroopa Liidus tervikuna kasvuhoonegaaside kogustega kauplemise süsteemis kujunev CO2 hind. Nii et siin on väga palju komponente. See, mida teie pakute, on väga väikese osatähtsusega. Ma veel kord rõhutan, et maksupoliitika on täiesti vale instrument energia hinna mõjutamiseks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Mul on väga lihtne küsimus. Kui alandada elektri hinda aktsiisi vähendamise abil, kas siis asutuste üldkulud, näiteks raamatukogudel, haiglatel, muuseumidel, koolidel, lasteaedadel jt, samuti kaubahinnad lähevad väiksemaks? Kas ei oleks eriti omavalitsustes see ikkagi otstarbekas, sest nende rahakott on teenuste pakkumiseks küllaltki õhuke?

Aivar Sõerd

Ma arvan, et teie eelnõu mõju lasteaedadele ja munitsipaalasutustele on väheoluline, küll aga kaotaks riigieelarve teie eelnõu tagajärjel maksutuludena 26 miljonit eurot aastas, mis on päris oluline summa. Ma tõin eile sellise võrdluse, et kui siia panna juurde veel see, mida riik kaotab käibemaksu vähenemise näol, siis võib olla tegemist sellesama suurusjärguga, mida haridustöötajad palgatõusuks taotlevad. Riigieelarves on nende summadega juba arvestatud ja riigieelarvele on 26 miljonit eurot kindlasti tähtis.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Eile toimus Kumus Energiafoorum. Seal teatas suure rahvusvahelise puidukontserni Stora Enso üks juhtidest, et neil on puidutööstused Põhja-Jäämerest kuni Poola piirini ja kõige kallim elekter on Eestis asuvas tööstuses. Kas te olete rahanduskomisjonis arutanud, kuidas maksupoliitika elektri osas peale kodutarbijate ka tööstust mõjutab?

Aivar Sõerd

Aitäh! Minul on teistsugused andmed. Ma ei tea, millele te viitate. Mina viitan selle presentatsiooni andmetele, mille hiljaaegu tegi Sandor Liive. Sellest nähtus, et Eestis kehtiv elektri hind nii üksiktarbijatele kui ka tööstustarbijatele on üks Euroopa Liidu madalamaid. Veel kord: kui me vaatame kas või olukorda kütuseturul, kütusehindade kõikumisi, siis siin ei ole maksustamisega midagi pistmist. Energiahindade kujundamist mõjutavad hoopis teised tegurid. Meil on näiteks elektri hinna komponentide seas ka taastuvenergia tasu suurem kui aktsiis. Nii et veel kord: teie ettepanek ei ole õigesti sihitud. Maksupoliitika ei suuda elektri hinna tõusuga võidelda. Aktsiisi osakaal on väike, see ei ole teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes ülemäära suur, on palju kõrgemaid aktsiisimäärasid, seega pean ma aktsiisi alandamise mõju väheoluliseks. Aga me loomulikult ei arutanud komisjonis Stora Enso ettepanekut, mis eile Energiafoorumil tehti.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Me mõtlemegi vist erinevalt sellest, kas elektri hinna abil ikka peaks riigieelarvet nii tugevalt täitma, sest see mõjutab ettevõtluse konkurentsivõimet ja inimeste igapäevaelu. Nagu me teame, on naaberriikides see aktsiisimäär minimaalne. Kas me ei peaks selles valdkonnas nendega ühte sammu käima?

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Vaatame neid naaberriike, kus aktsiisimäärad on minimaalsed, nagu te ütlesite. Soomes on aktsiisimäär äritarbijatele või ettevõtetele seitse eurot ja kodutarbijatele 17 eurot, Rootsis on tööstustarbijatele aktsiis 0,54 eurot, kodutarbijatele 30,7 eurot, Läti ja Leedu määrad on meist väiksemad. Pilt on väga erinev. Nagu ma ütlesin, Eesti oma maksumääraga ei ole kindlasti elektrienergiat kõige kõrgema aktsiisiga maksustav riik Euroopa Liidus. Niipalju siis võrdlusest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Hea ettekandja! Te mainisite, et maksupoliitika ei ole see instrument, millega elektri hinda reguleerida. Mis võiks siis olla see, millega riik elektri hinda reguleerima peaks?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ega Eesti-sugune väikeriik energiahindade tõusuga väga palju võidelda ei saa. Nagu ma ütlesin, elektri hind sõltub väga paljudest komponentidest, näiteks tootmismahtudest. Meie toodame rohkem, kui me kulutame, aga samas meie piirkonna hinda, nii nagu Eleringi juhataja hiljuti ütles, mõjutab näiteks Leedu ja Läti turul kujunev defitsiit. Samuti on tähtis küsimus konkurents. Nagu ma ütlesin, pärast elektrituru avanemist kujunevat hinda mõjutab suuresti see, kui palju Põhjamaade energiatootjad meie turule elektrienergiat müüvad, kui palju suudavad kolmandad riigid, ka Venemaa võib siinkohal olla oluline, meie turul või meie piirkonnas elektrit müüa. Samuti on oluline võrkude läbilaskevõime. Meie võrguettevõtja Elering kavandab Estlink 2 ehitust. See on jällegi oluline nii varustuskindluse aspektist kui ka elektri hinna kontekstis. Nii et siin on väga palju tegureid. Nagu ma ütlesin, taastuvenergia osakaal on, ütleme, suurusjärgu võrra suurem, kui on aktsiisi osakaal. Neid komponente on väga palju. Aga ettepanek asuda aktsiisi kaudu elektri hinda mõjutama on kõige kehvem variant. Minister seletas komisjonis meile väga põhjalikult, et Euroopa Liidu rahandusministrite tasemel on konsensus, et energiahindu ei alandata. Alandamine oleks kõige valem tee. Ta viitas seejuures Christine Lagarde'ile, kes on ka sotsiaaldemokraat.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Te olete oma eelneva elu jooksul jätnud mulle sellise mehe mulje, kes teeb endale asjad selgeks, aga elektri hinnast te teate kahjuks väga vähe. Kui te endise rahandusministrina räägite sellest, et maksud ei mõjuta elektri lõpphinda, siis võtke teatavaks, et kodutarbijale moodustavad maksud ühe kolmandiku hinnast, tööstustarbijal on see osakaal väiksem. Miks te tulete siia vastama, kui te pole endale asja selgeks teinud?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma arvan, et meil on lihtsalt väga erinevad arusaamad maksupoliitikast. Ma olen täiesti sama meelt valitsuse maksupoliitikaga, mille eesmärk on tarbimise, loodusvarade kasutamise ning keskkonna saastamise maksude tõstmine ja tulude maksustamise vähendamine. Ma saan aru, et teie maksupoliitiline arusaam on sellele täpselt vastupidine. Ma olen teiega selles mõttes nõus, et meie arusaamad maksupoliitikast ei lange kokku.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Austatud ettekandja! Mind on ka pannud alati imestama see kindel veendumus, et kaudsete maksude muutmine hindu ei mõjuta. See paistab nagu absoluutne teadmine olevat. Maksude tõstmine ei tõsta hindu ja maksude langetamine ei vii neid alla – see on niisugune raudne tõde. Kui me nüüd näiteks mingit aktsiisi tõstame, siis nähakse ette, et riigieelarvesse laekub rohkem tulusid. Kust see raha siis tuleb?

Aivar Sõerd

Eks see aktsiisidest tuleb. Selle eelnõu mõjul, mida me siin juba pikalt oleme arutanud, mitte ei tuleks aktsiisidest riigieelarvesse raha juurde, vaid sealt läheks ära 26 miljonit eurot. Hea tava näeb ette, et eelnõu algataja näitab ära ka kulude katteallika. Aga seda pole selle eelnõu algataja teinud. Räägitakse elektri hinna tõusuga kaasnevast käibemaksulaekumiste kasvust, aga sellel ei ole eelnõuga vähimatki pistmist. Käibemaksutõusu summad on juba eelarvesse arvestatud. Tegelikult on see eelnõu kulude osas katteta.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma ei ole teiega päris nõus selles osas, et see on tarbijate jaoks nii väike raha, et polegi vaja sellele tähelepanu osutada. Aga ma ikkagi esitan järgmise küsimuse. Kui omavalitsus maksab elektrienergia eest, pluss aktsiisi, pluss käibemaksu, ja kõik see läheb riigile, nagu te ütlesite, siis selle summa võrra on omavalitsusel vähem raha teenuste osutamiseks. Kui see raha jääks omavalitsusele, siis oleks tal topeltsumma, et lahendada oma territooriumil tekkinud probleeme. Mida te sellest arvate?

Aivar Sõerd

Ma aiman, et teie ettepanek on teha maksuseadustes erand ja vabastada teatud kategooriad, näiteks kohaliku omavalitsuse üksused või nendele kuuluvad asutused, käibemaksust või kehtestada neile vähendatud määrad. Selline on teie vaade maksupoliitikale. Mina toetan pigem sellist lähenemist, et maksumäärad hoitaks suhteliselt mõistlikul tasemel, aga hoidutaks eranditest ja standardmäärast erinevatest määradest, mis tekitavad moonutusi ja maksudest kõrvalehoidmist. Lõppkokkuvõttes ei täida see seda fiskaalset eesmärki, mis meie maksusüsteemil on. Nii et meie vaated maksupoliitikale on väga erinevad. Me võime selle üle siin pikalt diskuteerida, aga ega me maksupoliitika põhimõtetes ühisele meelele kindlasti ei jõua.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Rannar Vassiljev

Mul läks vahepeal järg segamini. Te ütlesite, et maksupoliitikaga hinda reguleerida ei saa. Samas te ütlesite, et seetõttu jääb hunnik raha riigieelarvesse laekumata. Kui hind ei lange, kuhu see raha siis läheb või kelle kätte see lõpuks jääb?

Aivar Sõerd

Veel kord katsun selgitada, et energiahindu mõjutavad väga mitmesugused komponendid. Võtame kas või kütuseturu. Kütusehindu mõjutab näiteks poliitiline olukord toornaftat eksportivates riikides. Siin on väga palju komponente. Maksupoliitika energiahindade mõjutajana on ebaefektiivne, see ei anna soovitud mõju. See kokkuhoid, mis võib-olla tekib, ei pruugi üldse tarbijateni jõuda. Aga mis teie küsimust puudutab, siis loomulikult, see aktsiis, milleks on neli eurot megavatt-tunni kohta, laekub riigieelarvesse ja on riigile ikkagi tähtis, kuigi see eelarve mahus ei ole võib-olla väga suure osatähtsusega.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Ma palun kõnepulti kolleeg Lembit Kaljuvee Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lembit Kaljuvee

Proua esimees! Head kolleegid! Tulin siia pulti küll fraktsiooni esindajana, aga kõigepealt pean rääkima sellest, et eile, kui ma seda eelnõu siin tutvustasin, jäin saalile võlgu, kusjuures mõlemale poolele, nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolele. Te küsisite, milliseks võiks ikkagi kujuneda elektri hind 2013. aastal. Ma puiklesin ja arvasin, et seda saame teada 2013. aasta veebruaris. Aga ma ise selle vastusega päris rahule ei jäänud ja võtsin eile õhtul välja ühe tabeli, kust ma vaatasin, mis juhtus suurtarbijatel elektri hinnaga eelmisel aastal. Suurtarbijatel, need on suurettevõtted, kes Eestis elektrit tarbivad, kasvas elektri hind eelmise aasta jooksul 47 eurost megavatt-tunni eest 68 euroni, niimoodi peale vaadates võib öelda, et 60% ja natuke rohkem. Ma julgen teile öelda, et see hinnatõus, mis 2013. aastal tuleb, ei tule minu arvates küll väiksem kui see. Sellega tuleb meil tõesti kõigil tegelda, aga teistpidi tuleks meil sellest endale aru anda. Sellises olukorras oleks see, mida Keskerakonna fraktsioon pakkus, selline pisike n-ö vastutulek kodutarbijatele või hea tahte näitamine, et riik tuleb sellisel puhul tarbijale appi ja aitab ränka hinnatõusu leevendada. See oli tegelikult meie põhiline ajend.
Mis puudutab neid arve kulutuste kohta, mida siin pakuti ja mis tegelikult ei eelnõus ega ministeeriumi arvamuses eriti ei erinenud, siis 2013. aasta eelarvet ju tegema hakatud ei ole. Ma arvan, et need 26 miljonit eurot oleks olnud võimalik leida. Me andsime siin ka suunad ja mõtted. Tõesti, kui me vaatame, mida Eesti Energia selle hinnatõusu pealt 2013. aastal teenib, siis on selge, et lahendusi oleks mitmesuguseid.
Aga ma usun, et koalitsiooni liikmed mõtlesid ka veel eile õhtul selle peale, pärast seda arutelu. Paljud teist käisid ka Energiafoorumil, mis andis teile mõtteid. Nii et enne, kui nupule vajutate, palun mõelge ja toetage meid! Mõelge positiivselt! Keskerakonna fraktsioon, kes selle eelnõu esitas, hääletab kindlasti eelnõu menetlusse jätmise poolt. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Ma palun kõnepulti kolleeg Aivar Koka, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja!

Aivar Kokk

Hea proua esimees! Head kolleegid! Täna arutatav eelnõu on kindlasti oluline, aga eelnõu tutvustamisel ei tohiks Riigikogu liikmeid eksitada. Eile väitis eelnõu esitaja, hea Lembit Kaljuvee, et valitsevate erakondade eestvedamisel ja toel on elektriaktsiisi ja elektri käibemaksu tõstetud ning nagu me oleksime elektri hinda, kui me vaatame olukorda 2013. aastani, tõstnud üle kahe korra. Peab tunnistama, et see väide on täiesti vale. Meenutuseks: viimati olid elektriaktsiisi tõstmise ettepaneku taga eelkõige rohelised, kes soovisid nii juhtida tarbijate tähelepanu sellele, et energiat saab palju säästlikumalt kasutada. Väide, et elektri hinda on viie aasta jooksul üle kahe korra tõstetud, ei pea paika. Kodutarbija jaoks on elektriarve 2005. aastast kuni tänaseni keskmiselt suurenenud üsna samas tempos tarbijahinnaindeksi kasvuga. Tarbijahinnaindeksi tõus sel perioodil on olnud 31,6% ja elektrienergia lõpphind koos võrgutasu, taastuvenergiatoetuse ja kõigi maksudega on kasvanud 35%. Seega ei saa mingist kahekordsest kallinemisest rääkida. Seejuures tuleb arvestada, et 2005. aastal ei olnud veel ei taastuvenergiatasu ega elektriaktsiisi. Kui võtta puhtalt elektrienergia hind, siis see on viimase viie aastaga tõusnud 14,77% ehk kaks korda vähem kui tarbijahinnad üldiselt. Eesti on Eurostati andmetel Euroopas kodutarbijate jaoks peaaegu kõige odavama elektriga maa, vaid Bulgaarias on see hind veel väiksem.
Teine eelnõu esitaja väide oli, et Eestis elektrit tootev ja seda ülekandev ettevõte kuulub sada protsenti Eesti riigile, ning majandusministeeriumi, ettevõtte n-ö omaniku tahte abil on võimalik elektri hinda suunata ühele või teisele poole, kuid viimastel aastatel on hind kahjuks liikunud ülespoole, sest omaniku tahe on olnud selline, et elekter oleks tarbijale kallis, sellepärast on hinda ka tõstetud. Jah, selle väite esimene pool, et Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kuulub sada protsenti Eesti riigile, on õige. Aga väide, justkui oleks Eestis elektri reguleeritud hind majandusministeeriumi määrata, on vale. Elektri reguleeritud hinda ei saa Eestis omatahtsi määrata ükski ministeerium ega ka mitte Eesti Energia. Elektrienergia hind ja võrgutasu peavad elektrituruseaduse kohaselt olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Seejuures kontrollib amet seadusi ja nende alusel koostatud metoodikat, jälgides alati üksikasjalikult taotlejaks oleva elektrimüüja või võrguettevõtja kulusid. Konkurentsiamet on Euroopa Liidu elektri siseturu direktiivi 2009/72/EÜ artikli 35 kohaselt õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõikidest teistest avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest isikutest. Väide, nagu oleks elektri kallinemise taga riigi kui Eesti Energia omaniku tahe, ei pea paika. Elektri hind on muutunud vaid siis, kui objektiivsetel põhjustel on kasvanud elektritootmise kulud, elektrivõrkudega seotud kulud või elektriga seotud maksud. Kui elektritootmisega seotud kulud on vähenenud, siis on elektri hinda ka alandatud. Näiteks 2009. aastal elektri hind alanes, kuna Eesti Energia suutis täita tuha ladestamise keskkonnanõuded ja selle eest makstav keskkonnatasu vähenes. Elektri hind langes 6,4% ning koos võrgutasudega vähenes tarbija keskmine elektriarve 3,6%.
Lisaks, kuigi on populaarne uskuda, et elektri hind on tõusnud seoses Eesti Energia dividendidega, ei ole see tõsi. Mitte ükski hinnamuutus ei ole seotud dividendimaksetega. Elektri hinna kooskõlastamise metoodika ja seaduse kohaselt see ei saagi nii olla. Palun kolm minutit lisaaega!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit lisaks.

Aivar Kokk

Statistikaameti andmete kohaselt kulus keskmisel leibkonnal 2010. aastal elektrienergiale 3,5% kogu aasta kuludest. Tarbijad, kes ei kasuta elektrienergiat otseselt kütmiseks, kulutavad sellele eelarvest keskmiselt 2,8%. Eesti Energia AS-i andmetel oli 2010. aastal küttepaketti kasutavate tarbijate aastane elektrienergiaarve viis korda suurem kui teisi pakette kasutavate tarbijate keskmine elektrienergia tarbimine. Küttepaketti kasutab hinnangute järgi 5,5% tarbijatest. Keskmise leibkonna eelarvest kulub transpordile näiteks 11%, toidule aga 24% aasta kulutustest. Elektrienergia hinna surve mõju tarbija kogukulutuste struktuuri arvestades on palju väiksem kui näiteks toidukaupade hinna surve.
Head Riigikogu liikmed! Meie ülesanne on kindlasti otsida ja leida võimalusi, kuidas inimesed saaksid kodukuludelt rohkem kokku hoida. Selleks on loodud korterelamute renoveerimise toetuste süsteem ja käivad läbirääkimised eramajade toetuste süsteemi rakendamiseks. Tuleb rohkem leida toetussüsteeme era- ja kortermajades taastuvenergia rakendamiseks, olgu selleks päikesepatareide või tuulegeneraatorite paigaldamine või koostootmisjaamade ehitamine katlamajade juurde. Väga oluline on iga seadus, mis võimaldab kodukulusid kokku hoida, aga alati tuleb vaadata, kelle või mille arvel seda tehakse. Ei ole kunagi õige öelda, et ühtede kulutuste kokkuhoid on halvem kui teine või mõni maks on parem kui teine. Tuleb koos majanduslikult läbi arutada taastuvenergiatasu ja elektriaktsiis ning alles siis otsused teha. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Aivar Kokk! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 33. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 33 langes menetlusest välja.


2. 14:39 Äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (75 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Marko Pomerantsi!

Marko Pomerants

Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Hea eesistuja! Teie ees on äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Te kõik olete selle seaduseelnõuga tuttavad, sest see eelnõu on siin olnud neiupõlvenime 9 SE all. Teatavasti, kevadel, enne kui kevadine istungjärk lõppes, oli selle eelnõu lõpphääletus ja opositsioon pani proovile koalitsiooni valmisoleku Eesti riigi huvide eest seista. Aga mis jääb vastu võtmata, selle saab uuesti esitada. Põhjus selleks on olemas, sest tegemist on direktiivi ülevõtmisega meie seadustesse. Direktiiv pärineb 2009. aastast, kannab numbrit 2009/109/EÜ ja pidi olema Eesti seadustesse üle võetud 30. juuniks 2011. Nagu ma ütlesin, see meil ei õnnestunud, aga ma olen kindel, et me saame sellega lähinädalatel ühiselt hakkama. Eelnõu ise on läbi menetletud. Eelnõusse tuleb kindlasti ka üks muudatus, mis puudutab teatud paragrahvide jõustumist. Kuna pikk ja põhjalik seletuskiri on teile vägagi tuttav ning kõiki huvigruppe kaasati töösse juba eelnõu koostamise käigus, siis ma lõpetan ning soovin selle eelnõu asjalikku ja kiiret menetlemist Riigikogus. Aitäh teile!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Küsimusi ei ole. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Igor Gräzin

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul ei ole midagi muud juurde lisada. Tegemist on näpukaga. See eelnõu oli siin teie ees ja te saite kõigest väga hästi aru. Te mäletate, et ma soovitasin teil seda eelnõu mitte lugeda, sest seal on 120 paragrahvi, millest üks on keerulisem kui teine. Seal tegelikult, ma veel kord rõhutan, mitte juriidiliselt, aga puhtinimlikult, tehakse korda mitmed tehnilised protseduurid ja viiakse need vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. Midagi hinnangulist ega poliitilist, hoidku jumal, seal ei ole. Komisjon vaatas eelnõu läbi ja otsustas saata selle esimesele lugemisele 20. septembril 2011 ettepanekuga lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute õiguskomisjoni esitamise tähtajaks määrati kolm tööpäeva, s.o 23. september kell 16. Komisjoni ettekandjaks määrati Gräzin. Otsus langetati konsensusega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Aga teile on ka küsimusi. Palun, Igor, ärge minge ära! Küsimused. Igor, hea kolleeg! Mina olen see, kes lahkuda lubab.

Igor Gräzin

Okei.

Esimees Ene Ergma

Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Ma tahan küsida selle seaduse jõustumise kohta. Marko Pomerants seda kiiresti ütles, aga ma tahan täpsustada, millal see seadus jõustub. Paragrahve on palju. Kas me jõuame nii kiiresti, nagu eelnõus on ette nähtud, 1. oktoobriks?

Igor Gräzin

Hea küsimus, nagu öeldakse. Nii ja naa. Naa on see, et taksomeeter käib. Seetõttu, et hääletamise ajal oli meil üks inimene saalis vähem (ta tuli täpselt 30 sekundi pärast), on meil ikkagi rikkumismenetlus olemas. Muid motiive ei ole. Ma vannun, et kui sa oled selle eelnõu üks kord või kaks korda läbi lugenud, siis ega sa kolmanda lugemisega targemaks ei saa. Mina ei saanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Väino Linde!

Väino Linde

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Oli rõõm kuulda, et te tegite komisjoni otsuse konsensuslikult. Aga siiski, milline oli opositsiooni liikmete hoiak selle eelnõu suhtes enne konsensuse saavutamist komisjoni istungil? Kas oli ka mingeid vihjeid, et nad on endiselt kuidagi vastakal seisukohal, või on nad vahepeal selle eelnõu osas lihtsalt targemaks saanud?

Igor Gräzin

Ei, nad ei ole kunagi olnud mingisugune ... Hoidku jumal! Kõik olid kohe algusest peale nõus. Seal ei ole õieti midagi, see eelnõu lihtsalt vaadati läbi. Seal on tõesti väga palju tehnilisi paragrahve. Ühesõnaga, kui on aktsiate võõrandamine, siis kas arvutiga hääletamine kehtib või ei kehti jne. Seda tüüpi asjad. Kui üldse öelda, et siin taga on mingisugune idee tervikuna, siis on see lihtsalt see, et kõikvõimalikud organisatsioonilis-struktuursed muutused muutuvad klahvidega tehtavateks ja arvutiga lihtsamalt tehtavaks, mitte midagi muud. Nii et siin ei ole opositsiooni. Muide, ega ma ei tea, kes oli see 52., kes õigel ajal saali ei jõudnud. See võis ka keegi meist olla.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peep Aru!

Peep Aru

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Sa ei tea, kes oli see 52. Riigikogu liige. Aga miks eelnõu, mille puhul leiti konsensus ja mis sai igapidi toetust nii komisjonis kui ka esimesel kahel lugemisel siin Riigikogu saalis, lõpuks läbi kukkus?

Igor Gräzin

Selge. Nagu alati, on kõik sellised läbikukkumised ülemuste tegemata jäänud töö. Ka praegu oli probleem selles, et meie kohal viibivad ülemused ei hoiatanud, mitme häälega saab selle eelnõu seadusena vastu võtta. Tavaliselt on meil nii (ma arvan, et ka opositsioonil on nii), et tõmmatakse sellele kohale ring ümber, et vaat siin on vaja nii mitu häält. Aga tollele kohale jäi ring ümber tõmbamata. Tavaline Riigikogu liige ei pane sellist asja tähele.

Esimees Ene Ergma

Ma arvan, et Riigikogu liige peaks tähele panema. Järgmine küsimus on kolleeg Rannar Vassiljevilt.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma panin tähele, et te mainisite ülemusi. Kes need ülemused on?

Igor Gräzin

Need, kes tööd korraldavad. Siin on fraktsioonide juhid, asejuhid, whips ja mis iganes, nagu igas parlamendis. Need, kes korraldavad meie igapäevast tööd ja fraktsiooni tööd.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kas sa võid öelda, et kui me seda eelnõu eelmine kord hääletasime ja see 51 häält ei kogunud, et siis oli saalis tegelikult tunduvalt rohkem rahvasaadikuid kui 51 ning see on põhimõtteliselt üks näide selle kohta, kuidas eelnõu, mis ei sisalda erilisi poliitilisi valikuid, võib mõnikord mitte kõige ilusama poliitika ohvriks langeda?

Igor Gräzin

Ma ütleksin, et selle eelnõu mitteläbiminemine oli minu jaoks inimesena nii sügav šokk, et mul oli silme ees pime. Ma tõesti ei oska öelda, mis juhtus.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Igor Gräzin! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 75 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. septembri kell 16.
Eelnõu 75 esimene lugemine on lõpetatud.


3. 14:47 Avaliku teenistuse seaduse § 108 muutmise seaduse eelnõu (71 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Kalev Kotkase ja Eiki Nestori algatatud avaliku teenistuse seaduse § 108 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks kolleeg Eiki Nestori!

Eiki Nestor

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu puhul ei ole tegemist mingi fundamentaalse teosega, seda võib nimetada kohaliku tähtsusega seaduseelnõuks, liiatigi on see ühekülameeste kirjutatud ja teile esitatud. Eesmärk on parandada avaliku teenistuse seaduse § 108, mis räägib teenistussuhte peatumise alustest. Teenistussuhe peatub kehtiva seaduse alusel järgmistel juhtudel. Kõigepealt, ametniku kirjaliku avalduse alusel, kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega. Seda kasutatakse tavaliselt siis, kui ametnik soovib mingit loomingulist puhkust, näiteks tahab raamatut kirjutada, või on tal ees mingi pikem reis ning ka muid põhjuseid võib olla. Kui teda tööle võtnud inimene ehk seda õigust omav isik on sellega nõus, siis teenistussuhe peatub. Selles paragrahvis on mitmeid teisi, kõigile tuttavaid aluseid, millal teenistussuhe peatub, näiteks puhkuse ajal, töövõimetuse ajal, muuseas ka siis, kui ametnik on reservväelane ja mobilisatsiooni tõttu ei saa oma ametiülesandeid täita, või siis, kui ta näiteks täidab muid ülesandeid, kas või Brüsselis Euroopa Liiduga seotud ülesandeid.
Selles loetelus on ka punkt, mis ütleb, et teenistussuhe peatub juhul, kui ametnikult ebaseaduslikult nõutakse ülesannete täitmist teisel teenistuskohal ning ta keeldub niisuguste ülesannete täitmisest. See on ka üks võimalik juht, millal teenistussuhe peatub.
Meie ettepanek on seda loetelu täiendada väga praktilisel põhjusel, see põhjus on elust endast võetud. Ebaseaduslike ülesannete täitmise nõue eeldab, et ametnik pöördub korralduse andnud isiku vastu selle korralduse asjus kohtusse, ta on töölt eemal ja nõuab seetõttu maksmata jäänud palka. Tegelikus elus on juhtunud nii, et pooled võivad ka omavahel vaieldes jõuda järelduseni, et las seda, kas see otsus on ikka seaduslik või mitte, otsustab kohus. Lepitakse kokku, et kohus ongi see koht, kus tõde selgub. Kehtiv § 108 ei loetle ühtegi sellist võimalust. Tegelikult peaks see ametnik käituma siis nii nagu loomingulist puhkust või mingit muud pikemat töösuhte peatumist sooviv isik ja poolte kokkuleppel kõrvale jääma. Vahe on oluline, sest siin on kaks aspekti. Kõigepealt, nii nagu ka töölepingu puhul võtab selline töösuhte peatumine tööandjalt kohustuse tasuda sotsiaalmaksu ja inimene jääb näiteks ilma ravikindlustuseta. Aga vahe on oluline ka teises mõttes. Väikeses kogukonnas ei ole inimesed võib-olla nii altid hagema saamata jäänud palka ja kõike muud, mis sinna juurde kuulub, vaid soovivad seda vaidlust kuidagi mõistlikumal moel lahendada, kuid selline võimalus puudub. Kui sa tahad ravikindlustust saada, siis sa pead igal juhul palka nõudma, aga väikses kogukonnas ei ole see teinekord mitte väga arusaadav ja inimesed soovivad käituda hoopis mõistlikumal moel.
Seetõttu ongi meil ettepanek täiendada punkti 7, kus räägitakse ebaseaduslikult antud ülesannetest ja sellest, et ametnik keeldub nende täitmisest, sõnadega "või kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega töövaidluse tõttu". Sellises sõnastuses muudatuse vastuvõtmine tähendab ka seda, et sotsiaalmaksukohustus jääb kõrgema ametniku antud nõusoleku puhul kehtima ja inimene ei kaota sotsiaalkindlustuses midagi.
Nii et siin ei ole midagi suurt ega revolutsioonilist, vaid see on selline lihtne, elust võetud loogiline muudatusettepanek. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun, küsimus kolleeg Marko Pomerantsilt!

Marko Pomerants

Aitüma! Kas sa võiksid seda juhtumit ilma nimesid nimetamata meile kuidagi selgitada? Millest teil tekkis see idee seaduseelnõu kokku seada?

Eiki Nestor

See tekkis sellest, et tööle võtnud ametniku korralduse alusel vähendati tööle võetud ametniku töökoormust. Töötaja leidis, et selline koormuse vähendamine on ebaseaduslik, ülemus jälle leidis, et see on seaduslik. Lepiti kokku, et las kohus otsustab, kas on seaduslik või mitte. Kuna muud võimalust ei olnud, siis kogu see lugu vormistus § 108 punkti 1 alusel, sest inimene ei soovinud hageda saamata jäänud palka, ta leidis, et see ei ole õige, see on ikkagi tema oma vald, miks niimoodi kakelda, ka tema tunneb muret, kuidas vallal läheb. Kohtuotsuse saamine võttis aega viimastest kohalikest valimistest kuni selle aasta juunini ja kohus tühistas selle otsuse, mis ametniku koormust vähendas, ehk lugeski kõrgema ametniku tehtud otsuse ebaseaduslikuks. Inimene ei ole vahepeal saamata jäänud töötasu küsinud, ei kavatsegi seda teha, aga ka ravikindlustusest oli ta selle aja jooksul ilma.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peep Aru!

Peep Aru

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kõigile informatsiooniks olgu öeldud, et me komisjonis käsitlesime seda küsimust ja seda näidet põhjalikumalt. Selgus, et selleks ametnikuks oli poliitilisel ametikohal töötanud abivallavanem. Nii et see on hoopis teistmoodi kaasus. Aga see selleks. Minu küsimus on järgmine. Kui perspektiiviga ette vaadata, siis milline on sinu arvamus – oled ju üks eelnõu autoritest –, kas sellise seadusmuudatuse läbimineku korral võiks tulevikus keegi seda ka pahatahtlikult ära kasutama hakata?

Eiki Nestor

Ei, ma hästi ei usu, et pahatahtlikkus siin mängima hakkaks. Kujutame ette suuri asutusi, kus on väga palju ametnikke. Seal lõpebki see tüli kõigi eelduste kohaselt sellega, et nõutakse korralduse ebaseaduslikuks tunnistamist, saamata jäänud töötasu ja kõike muud. See asi on seal kuidagi anonüümne. Väikeses kogukonnas on teistmoodi. Mul on tulnud aidata küllalt kõrgeid ametnikke nende suhtes rakendatud ja nende meelest ebaseadusliku karistuse asjus. Pean ütlema, et väga paljudel juhtudel väga kõrged ametnikud, näiteks üks kunagine ameti peadirektor, ei hage kohtus mitte saamata jäänud palka, vaid ministri poolt nende vabastamiseks allakirjutatud dokumendi tühistamist. Need juhtumid on selles mõttes erinevad. Teinekord on inimese positsioon selline, et ta võib-olla ei soovigi täies mahus avaliku teenistuse seaduse § 108 mõttest tulenevaid õigusi kasutada, või ei soovi ta seda seetõttu, et kogukond on väike ja seal ei mõistetaks seda. Tõele au andes on ka neid inimesi, kes ütlevad, et nemad põhimõtteliselt Eesti riigi vastu kohtusse ei lähe, mis sest, et peaminister käitus valesti. Selliseid juhtumeid on ka olnud. Nii et ma ei usu, et siit mingit väärkasutust tuleb. Ikkagi on tegemist erineva arusaamaga asjadest. Kui tööle võtmise õigust omav isik mingit pidi möönab, et las kohus otsustab, kas asi on õige või mitte, siis võiks see käia sama punkti alla nagu muud teenistussuhte peatumist võimaldavad sätted, ta võiks ka teada, et ta peab siis sotsiaalmaksu ära maksma.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Väino Linde

Auväärt Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõele au andes ei ole selle eelnõu tekst Riigikogus arutlusel mitte esimest korda. Sarnane eelnõu oli menetluses juba Riigikogu eelmise koosseisu ajal, aga siis hääletati see menetlusest välja. Praegu arutlusel oleva eelnõu vaatas Riigikogu põhiseaduskomisjon üle 13. septembril s.a. Arutelu algas traditsiooniliselt. Kõigepealt andis eelnõu algatajate esindaja meile ülevaate eelnõu tehioludest. Tema selgitused olid peaaegu samad, mida me ka täna siin eelmise esineja suust kuulsime. Komisjoni liikmed esitasid küsimusi, toimus ka omavaheline arutelu. Kuulasime ära valitsuse esindaja seisukoha. Peab ütlema, et Vabariigi Valitsus oma 24. augusti otsusega ei toetanud selle eelnõu menetlemist ja valitsuse esindaja jäi komisjoni istungil samale seisukohale.
Mis järeldustele siis asusid need kuus põhiseaduskomisjoni liiget, kes lõpuks toetasid selle eelnõu tagasilükkamist? Kõigepealt, alus tööandja ja ametniku kokkuleppel teenistussuhte peatumiseks on avaliku teenistuse seaduses olemas. See on § 108 punktis 1, mis ütleb, et ametniku kirjaliku avalduse alusel teenistussuhe peatub, kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega. See on üldalus, mille alla võib põhimõtteliselt mahutada ka selle olukorra, millele eelkõneleja viitas, ja sellele tugines kohus seda asja lahendades.
Eelnõus kasutatakse terminit "töövaidlus", mis ei ole korrektne, sest tegemist on teenistusvaidlusega.
Suhteliselt arusaamatuks jääb regulatsiooni eesmärk. Kui isik kahtleb temale kõrgema ametiseisundiga ametniku antud korralduse seaduslikkuses, siis ta ei pea seda täitma, kui see aga seda nõuab ja kui talle antakse see korraldus kirjalikus vormis, siis korralduse õigsuses kahtlemisest hoolimata peab ametnik seda ikkagi täitma. Sellisel ajal teenistussuhe ei peatu.
Me rääkisime ka ametnike sotsiaalsetest garantiidest. Kui see olukord lahendada niisugusel moel, nagu oli eelnõu tekstis toodud, siis ametnikele ja töölepingu seaduse alusel töötajatele antud garantiid kaugenevad üksteisest veelgi. Ametnike garantii võib suureneda.
Veel võiks teada, et kui see eelnõu seaduseks muutub, siis võib juhtuda ka nii, et selle sätte alusel tekiks keeld teenistusvaidluse ajal ametnikku koondada või atesteerimistulemuste põhjal vabastada. Seda ei saa kindlasti õigeks pidada. See annaks ametnikule ka võimaluse mingi oma kokkuleppe alusel, lihtsalt siis, kui ta ei soovi mingil põhjusel teenistuses edasi olla, nõuda teenistussuhte peatumist. Kuna need vaidlused võivad kujuneda pikaks, nagu ka sellest konkreetsest kaasusest, millest meile räägiti, võis välja lugeda, siis see tähendaks, et teenistusvaidluse ajaks tuleks leida sellele ametnikule asendaja, mis kindlasti tähendaks organisatsioonile lisakulusid.
Me võime uskuda või mitte, et üks või teine ametnik ei soovi näiteks positiivse kohtuotsuse korral nõuda saamata jäänud töötasu, kuid selline õigus jääks ikkagi kehtima. Me ei pea ka seda praegu õigeks.
Kõiki neid asjaolusid arvestades, head kolleegid, otsustas põhiseaduskomisjon (poolt 6, vastu 5) teha ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh! Mul oli see au.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Palun kiiremini, head kolleegid! Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Avaliku teenistuja ja tema tööandja suhe ei peaks olema selline antagonistlik koera ja kassi suhe. Selles suhtes võiks olla teatud soliidsust, paindlikkust ja džentelmenlikkust. Kas tõesti põhiseaduskomisjon toetab seda, et teenistussuhte üle vaidlemise paindlikud ja džentelmenlikud moodused väärivad karistamist ravikindlustusest ilmajätmisega?

Väino Linde

Aitäh! Avalik teenistussuhe võib olla ja peakski olema selline, nagu sa, hea küsija, välja tõid. See aga ei tähenda, et me peaksime asuma kehtivat sätet muutma. See lauseosa, mis on eelnõus praegu viidud § 108 punkti 7 alla, võiks edaspidi olla ikkagi avaliku teenistuse seaduse § 108 punkti 1 all. Ka sellisel juhul on võimalik neid kokkuleppeid teha džentelmenlikult.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peep Aru, teine küsimus!

Peep Aru

Aitäh! Me seda küll komisjonis ei arutanud, aga milline on sinu kui asja väga põhjalikult tundva inimese seisukoht: kas selle muudatuse jõustumise korral võidakse seda tulevikus pahatahtlikult ära kasutama hakata?

Väino Linde

Aitäh! Ma oma esinemises tõin välja, et on võimalik neid sätteid pahatahtlikult kasutada. Seda me seadusandjana ei tahaks avalikus teenistuses kindlasti lubada. Sätted peavad ikkagi olema selged, üheselt mõistetavad ja teenima ainult ühte eesmärki. Ei maksa jääda lootma, et neid sätteid rakendatakse ainult džentelmenlikult, nagu üks küsija siin ütles.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Riigikogu liikmete Kalev Kotkase ja Eiki Nestori algatatud avaliku teenistuse seaduse § 108 muutmise seaduse eelnõu 71. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 46 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuks jäi 1. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 71 langes menetlusest välja.


4. 15:08 Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (54 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni aseesimehe Aivar Koka!

Aivar Kokk

Hea Ene! Head kolleegid! Pärast kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu 54 esimest lugemist esitasid Riigikogu liikmed Jaak Allik, Mihhail Stalnuhhin, Jevgeni Ossinovski ja Yana Toom eelnõu kohta ühe ettepaneku. Oma protesti eelnõus sätestatud põhimõtte vastu, et põllumajandustootjad saavad piiranguteta omandada nii põllumajandus- kui ka metsamaad, esitas Eesti Erametsaliidu juhatus.
Maaelukomisjon arutas muudatusettepanekuid 12. septembri istungil. Arutelus osalesid ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin. Sellel istungil kiideti heaks koostöös Põllumajandusministeeriumi ametnikega ettevalmistatud maaelukomisjoni redaktsioonilised ja tehnilised muudatusettepanekud. Põhimõtteliselt toetati Riigikogu liikmete ettepanekut anda Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavatele füüsilistele isikutele õigus riigikaitseliste piirangutega alal omandada kuni 0,2 hektari suurust kinnisasja. Seda ettepanekut toetas ka põllumajandusminister, kes oli eelnevalt konsulteerinud kaitseministriga. Samas otsustati täpsustada ettepaneku sõnastust. Komisjon toetas ettepanekut anda metsa majandamisega tegelejatele õigus omandada lisaks metsamaad sisaldavale kinnisasjale ka kinnisasja, mis sisaldab nii põllumajandus- kui ka metsamaad. Otsustati sõnastada sellesisuline komisjoni ettepanek.
Maaelukomisjoni 19. septembri istungil kiideti konsensuslikult heaks muudatusettepanekute täpsustatud sõnastused ja teiseks lugemiseks esitatavad dokumendid. Enamik muudatusi on terminoloogilised ja sõnastuslikud, nende eesmärk on anda täpsemalt edasi seaduse mõtet.
Rõhutan, et eelnõus tehakse kaks sisulist muudatust. Metsa majandamisega tegelejatele antakse võimalus omandada kinnisasja, mis sisaldab nii põllumajandus- kui ka metsamaad. Asjakohased muudatused tehakse § 4 lõikes 5, § 5 lõigetes 1 ja 5 ja § 6 lõikes 5. Paragrahvi 10 lõikes 1 on sätestatud keeld, et kolmandate riikide isikud ei tohi omandada kinnisasja samas lõikes nimetatud piirkondades, erandina antakse § 10 lõikega 2 Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavale füüsilisele isikule õigus riigikaitseliste piirangutega alal omandada kuni 0,2 hektari suurust kinnisasja.
Komisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Aivar Kokk! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on seitse muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Esimese ja teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, on täielikult arvestatud. Kolmanda, neljanda ja viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, on täielikult arvestatud. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud kolleegid Jaak Allik, Mihhail Stalnuhhin, Jevgeni Ossinovski ja Yana Toom, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Lugupeetud kolleegid, me vaatasime läbi kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 54 teine lugemine on lõpetatud.


5. 15:12 Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (64 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Meie viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on au tutvustada teile Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nimetatud lepingu eesmärk on asendada kehtiv leping, mille sõlmimisest on möödas üle kümne aasta. Selle aja jooksul on sotsiaalkindlustuses toimunud hulk edasiminekuid, muu hulgas sai Eesti mäletatavasti Euroopa Liidu liikmeks, mis tähendab seda, et Eesti suhtes kohalduvad Euroopa Liidu Nõukogu määrused nr 883/2004 ja nr 987/2009, mis käsitlevad sotsiaalkindlustusskeeme. Lisaks on nii Ukrainas kui ka Eestis loodud uusi hüvitiseliike. Näiteks ei eksisteerinud kehtiva lepingu sõlmimise ajal Eestis töötuskindlustushüvitise ega vanemahüvitise skeeme, samuti on oma sotsiaalkindlustusskeeme muutnud Ukraina.
Leping tuleb Riigikogus ratifitseerida, sest lepingu jõustumise korral lõpeb Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline sotsiaalkindlustusleping, mis on alla kirjutatud 20. veebruaril 1997 ja mille ratifitseerimise seadus võeti Riigikogus vastu 15. septembril 1997. Seega on sisuliselt tegemist lõppeva ratifitseeritud lepingu denonsseerimist reguleeriva kokkuleppega, mistõttu välissuhtlemisseaduse § 27 lõike 1 alusel eeldab nimetatud lepingu lõpetamine samuti Riigikogus ratifitseerimist.
Leping käsitleb pensionide maksmisel peamiselt pro rata arvestust, mis tähendab hüvitiste määramist ja arvutamist proportsionaalselt vastavas riigis töötatud ajale. Pensioni maksmine toimub riigisiseste õigusaktide alusel. Nimetatud põhimõtte positiivne omadus on nii isikute võrdne kohtlemine kui ka riigi kohustus maksta ainult selle kindlustusperioodi eest, mille isik on selle riigi territooriumil töötamisega välja teeninud.
Leping võimaldab lepingupooltel jätkata pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmist isikutele ja nende ülalpeetavatele või nende ülalpidamisel olnud isikutele, kellel on ühe lepingupoole õigusaktide kohaselt õigus saada hüvitisi nende isikute elama asumisel teise lepingupoole riiki. Pensionide, toetuste ja hüvitiste määramiseks ja maksmiseks osutatakse üksteisele abi ja vahetatakse teavet.
Olgu siinkohal välja toodud peamised muudatused vana lepinguga võrreldes. Esimene suurem muudatus on see, et uus leping ei kohaldu ajutise töövõimetuse hüvitisele, meditsiiniteenindusele ega sünnitoetusele. Vanas lepingus oli see peatükk sees, kuid ainuke, kes seda kohaldas, oli Eesti. Kuna Ukraina seda kunagi ei teinud, siis diplomaatilise noodiga see peatükk peatati ja uude lepingusse seda Ukraina palvel ei võetud.
Teine ja suurem muudatus on see, et uue lepinguga on juurde tulnud vanemahüvitise ja töötuskindlustushüvitise koordineerimine riikide vahel, mis tähendab, et nii Eesti kui ka Ukraina arvestavad inimese töötamist teise riigi territooriumil töötuskindlustuse ja vanemahüvitise õiguse tekkimisel, selle suurust arvestatakse riigisisese seaduse alusel.
Kolmas muudatus või, õigem oleks öelda, täpsustus, on see, et pensionide osas me oleme mõlema riigi õigusaktidest tulenevalt sõnastust parandanud ja ajakohastanud.
Neljas muudatus on see, et juurde on tulnud nn eripensionide eksport teise riiki, st isikute väljateenitud eripensionide maksmine Eesti Vabariigi territooriumilt väljapoole.
Juurde on tulnud võimalus kasutada kolmandate riikide kindlustusperioode, kui nii Eestil kui ka Ukrainal on selle kolmanda riigiga vastavasisulised lepingud. Põhjalikult on reguleeritud avalduste esitamist ja arstlikku läbivaatust.
Tasub märkida, et kõigil Eestis elavatel peredel on õigus peretoetustele, uus leping kehtiva lepinguga võrreldes siin erandeid ei loo. Ka praegu vastutab peretoetuste eest see riik, kelle territooriumil perekond elab. Olukorras, kus õigus peretoetusele võib tekkida nii Eesti kui ka Ukraina õigusaktide alusel, maksab toetusi see riik, kelle territooriumil laps elab.
Lepingu ratifitseerimise seaduse peamine mõju on suurem õigusselgus ja topeltpensionide maksmise vältimine. Loomulikult saadakse nii ka tänapäevane rahvusvaheline leping, mis tagab mõlema riigi kehtiva õigussüsteemi põhimõtete järgimise.
Ma väga loodan, et parlament selle seaduseelnõuga Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerib.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Maret Maripuu

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu oma 13. septembri istungil. Komisjonile tutvustas eelnõu Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna finantspoliitika ja koordinatsiooni juht Evelyn Hallika. Minister tegi väga põhjaliku ülevaate. Ma ei hakka seda kõike kordama, ütlen vaid, et komisjon tegi järgmised otsused: saata eelnõu 64 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 21. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 5. oktoober 2011 kell 18. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Ka teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 64 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. oktoobri kell 18. Eelnõu 64 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Meie päevakord on ammendatud ja istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.20.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee