Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! 20 Riigikogu liikme nimel annan üle arupärimise õiguskantslerile. Põhiseaduse § 15 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 näevad ette isiku õiguse õiglasele kohtupidamisele. Kohtule on antud võimalus võtta isik kuni kuueks kuuks vahi alla. Seda otsustab kohtunik prokuröri esitatud materjalide alusel, kusjuures prokurör ei pea esitama mitte kõiki eeluurimismaterjale, vaid ainult need, millega ta soovib põhjendada, et isikult vabaduse võtmine on vajalik. Ja teebki siis kohtunik otsuse ja võtab isikult kuueks kuuks vabaduse, aga isikul endal ja tema advokaadil puudub vähimgi võimalus teada saada, milliste konkreetsete tõendite alusel on kohtunik selliselt otsustanud ning kas kohtunik on teinud seda õiglaselt ja põhjendatult. Prokuratuur väidab, et eeluurimisandmete avaldamine võib kahjustada tõe tuvastamist, kuid see väide on üldsõnaline, seda ei saa keegi kontrollida ja tegelikkuses ka ei kontrolli. Selle tagajärjel on vahistamisest sageli kujunenud täitevvõimupoolne sunnivahendi kohaldamine, mille abil saavutatakse isiku poolt ebaõigete ütluste andmine tema enda vastu. Paljude isikute elukorralduse tõttu – pangalaenud, liisingud, ülalpeetavad ja muu taoline – ei ole nende lähedastel võimalik ilma oluliselt elukvaliteeti kaotamata edasi elada ja isikud eelistavad parem tunnistada ennast süüdi kuriteos, mida nad ei ole sooritanud, kui lasta enda lähedastel elatusvahenditest ilma jääda, kaotada kodu ja muu säärane. Rõhutame siinkohal, et tegemist ei ole isikutega, kelle süü on kohtus ausa ja õiglase kohtumenetlusega tuvastatud, vaid isikutega, kellelt on võetud vabadus tõendite alusel, millest meil pole aimugi. Sellest olukorrast lähtuvalt esitamegi õiguskantslerile paar küsimust. Alla on kirjutanud 20 Riigikogu liiget.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe arupärimise, ja kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: 1) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; 2) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; 3) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; 4) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; 5) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; 6) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses osalevaid isikuid käsitleva Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; 7) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; 8) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; 9) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; 10) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; 11) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; 12) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – väliskomisjon; 13) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; 14) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – kultuurikomisjon; 15) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; 16) Vabariigi Valitsuse s.a 12. septembril algatatud Riigikogu otsuse "Riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon.
Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll

Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.

Alustame tänaste päevakorrapunktide arutelu. Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikontrolli seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 58 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni esimehe kolleeg Kaja Kallase!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu 58 kahel istungil: esimene istung toimus 7. juunil ja teine istung 12. septembril. 7. juunil olid istungile kutsutud ka Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa, kes andis meile ülevaate audiitortegevuse seaduse rakendustähtaegadest ja nendega seonduvatest probleemidest, miks neid on nii palju edasi lükatud.
Komisjon arutas asja ja otsustas saata eelnõu 58 Riigikogu täiskogu istungile teiseks lugemiseks 14. septembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia eelnõu kolmas lugemine läbi 15. septembril. Mõlemad otsused võeti vastu konsensusega.
12. septembril toimus majanduskomisjoni istung, kus me nimetatud eelnõu uuesti arutasime. Eelkõige arutasime vahepeal saabunud muudatusettepanekuid ja nende muudatusettepanekute teisele lugemisele saatmist. Juunikuisel komisjoni istungil tõusetus nende tähtaegade pikendamise küsimus. Kolleeg Lembit Kaljuvee tegi ettepaneku seda tähtaega isegi veel rohkem pikendada, kui riik oli ette näinud, selleks et kõik saaksid oma kohustused õigeks ajaks täidetud. Rahandusministeerium oli kaalunud majanduskomisjoni istungil esitatud tähtaegade pikendamise ettepanekut ning valmistanud selles osas ette omapoolse muudatusettepaneku. Majanduskomisjoni istungil otsustati täielikult arvestada eelnõu algatajalt laekunud ettepanekut. Selle otsuse poolt oli 9 komisjoni liiget, vastu oli null ja erapooletuid samuti null. Eelnõu menetluse osas otsustati jääda 7. juuni istungil tehtud otsuste juurde. Ka see otsus võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kaja Kallas! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Audiitortegevuse seadus on järjekordne näide meie läbikukkumisest seaduste menetlemisel. Ma olin ise eelmises Riigikogus majanduskomisjonis, kus audiitortegevuse seadus arutuse all oli, ja mäletan väga selgesti, kui palju see seadus emotsioone tekitas. Esialgu tundus, et audiitorite tahe on seadus hästi kiiresti ära menetleda, kuna siis tekiks meil kahekihiline auditeerimise süsteem ja nn vandeaudiitoril õnnestuks ettevõtjatele natukene kõrgema hinnakirjaga kirves sisse lüüa, sest teatud tingimustel on ju auditeerimine ettevõtetele kohustuslik. Hiljem selgus, et need kahtlused olid täiesti põhjendamatud, sest sellist vandeaudiitorite või tulevaste vandeaudiitorite vandenõu olemas ei olnud.
Järgmine diskussioonikoht tekkis sellest, et seadus laiendab ju oluliselt auditeerimiskohustust, viib sisse teatud kahekihilise auditeerimise, kus ühel juhul lihtsalt vaadatakse üle, teisel juhul tekib audiitoril ka vastutus selle eest, mida ta on üle vaadanud jne, jne. Asjaga oli hirmus kiire.
Ühel hetkel said audiitorid aru, et neile pannakse peale kohustusi, mida nad suhteliselt suure tõenäosusega ei ole võimelised operatiivselt täitma või võib-olla üleüldse ei taha täita. Kui audiitorite esindajad Riigikogu eri fraktsioonide juurde kohale jõudsid – vähemalt Keskerakonna fraktsiooni nad jõudsid –, selgus, et nende ettepanekute kuulamiseks on juba selgelt liiga hilja. Eelnõu algatajate surve oli fantastiline ja meelekindel, et me ei saa siin mitte mingil juhul enam midagi diskuteerida, me peame selle nüüd ära tegema, sest meil on sellega kiire. Nüüd me oleme täpselt samasuguses olukorras, nagu me olime liiklusseaduse menetlemisel. Meil oli liiklusseadusega ka nii hirmus kiire ja siis me tegime seadusloome praaki. Täna me oleme täpselt samas olukorras ja päris naljakas on seletuskirja lugeda, kodanik Kurmet Ojamaa öeldule viidates võime öelda, et Rahandusministeeriumi seisukoht on selline: muidu on meil kõik pahasti, praegu me aegadega välja ei tule, aga üks on hea – audiitorite vaimse tervisega meil probleeme pole, sest üheksa audiitorit või mis iganes number see seletuskirjas on, kes on eksamil käinud, on selle põhimõtteliselt sooritanud. Vaadake, sellist Eestit meie ei tahtnud!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mille on esitanud juhtivkomisjon, ja see on heaks kiidetud. Nüüd me võime öelda, et seaduseelnõu 58 teine lugemine on lõpetatud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 72 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuste peamine eesmärk on viia kehtiv Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning täpsustada 1. jaanuaril 2010 jõustunud seaduse teksti, tehes seda arusaadavamaks ning selgemaks. Halduskoostöö seadust täiendatakse viitega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele kohaliku Leader-tegevusgrupiga sõlmitava halduslepingu osas (hankemenetluse läbiviimise vältimiseks). Eelnõus sätestatud muudatused käsitlevad turuinfo edastamist, otsetoetusi, turukorraldusmeetmeid, maaelu arengukava toetusi perioodil 2007–2013, nõuandekeskust ja selle kontrolli, tootjarühmi, põllumajanduse arvestuse korraldamist, põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit ning riiklikku järelevalvet.
Järgnevalt eelnõus sätestatud olulisematest muudatustest. Eelnõu otsetoetusi käsitlevates sätetes täpsustatakse, et ühtset pindalatoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Selle pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit, mille hulka arvatakse muudatuse kohaselt ka kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire või muu traditsiooniline maastikuobjekt. Selle täiendusega kehtestatakse vastavalt Euroopa Liidu õigusele maastikuobjekti maksimaalseks lubatud laiuseks kaks meetrit. Seni on PRIA seda ka arvestanud, aga selguse huvides on vaja nimetatud täiendus seadusesse sisse viia.
Lisaks on otsetoetuste sätteid muudetud tulenevalt sellest, et alates 2010. aastast ei ole võimalik maksta täiendavat otsetoetust põllukultuuride kasvatamise eest tootmisega seotult. Eelnõus täiendatakse täiendavate otsetoetuste toetusõiguse võõrandamise sätet, lisades, et kui ettevõte läheb täielikult üle omanikule, kes on põllumajandusettevõtte omaniku otsejoones üleneja või alaneja sugulane ning külgjoones sugulane või abikaasa perekonnaseaduse § 80 lõigete 1 ja 2 mõistes, siis läheb võõrandamise teel omandatud täiendavate otsetoetuste toetusõigus samuti üle uuele omanikule. Praegu kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt ei ole täiendava otsetoetuse õigust võimalik üle ühe korra võõrandada. Uue sõnastusega võtame maha piirangud lähisugulastele võõrandamiselt.
Eelnõus reguleeritakse olukorda, kui põllumajandusettevõte läheb üle uuele omanikule ning uus omanik soovib, et tema nimele makstakse ka toetus, mille taotlemiseks esitatud taotlus on veel menetluses. Vastavalt Euroopa Liidu õigusele on toetuse saamise tingimuseks, et teave ettevõtte ülevõtmise kohta ning toetuse maksmise taotlus esitatakse liikmesriigi kehtestatud ülevõtmisperioodil, mis algab pärast taotluse esitamist ja lõpeb enne, kui kõik toetuse saamise tingimused on täidetud. Kuna otsetoetuste või täiendavate otsetoetuste taotlemise ja taotluste menetlemise aeg on kalendriaasta jooksul erinevad, siis ei ole võimalik kehtestada seaduses ühte ülevõtmisperioodi. Seetõttu antakse seaduses volitusnorm, et põllumajandusminister kehtestab ülevõtmisperioodi iga otsetoetuse või täiendava otsetoetuse liigi kohta määrusega.
Eelnõus parandatakse ja täiendatakse turukorraldusmeetmeid käsitlevate sätete sõnastust ja viiakse need vastavusse Euroopa Liidu õigusega. Esiteks, koolipiimatoetust ja koolipuuviljatoetust käsitlevate muudatuste kohaselt on PRIA-l võimalus teha kohapeal kontrolli nendes haridusasutustes, kes osalevad koolipiimatoetuse ja koolipuuviljatoetuse skeemis, kuid ise nimetatud toetust ei taotle. Taotlejaks võib olla toitlustusasutus või kohalik omavalitsus. Sellekohased muudatused tehakse ka riikliku järelevalve peatükis. Lisaks saab koolipuuviljakava rakendamise riikliku strateegia kehtestamise ülesande Vabariigi Valitsuse asemel põllumajandusminister, kuna nimetatud strateegia kuulub põllumajandusministri valitsemisalasse.
Teise suurema muudatusena turukorraldusmeetmete puhul täpsustatakse eelnõus puu- ja köögiviljade turustamise norme ja vastavuskontrolli reguleerivate sätete sõnastust. Muudatused tulenevad Euroopa Liidu õigusest, vastavuskontrollisätete viimisest eelnõu järelevalve peatükki ja puu- ja köögivilja turustava ettevõtja erimärgistusloa kasutamise korra täpsustamisest.
"Eesti maaelu arengukava 2007–2013" toetusega seotud kavandatavad muudatused võib jagada kahte suurde gruppi. Esiteks, sätted, mis on seotud arengukava rakendamiseks loodud Leader-tegevusgruppide tegevusele selgema õigusliku raamistiku seadmisega. See tuleneb Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2010. aasta otsusest, mille kohaselt on Leader-tegevusgruppide näol tegemist haldusorganitega haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 1 mõistes. See tähendab, et oma tegevuses, mis seisneb nende väljatöötatud kohaliku arengu strateegia ja strateegia rakendamiseks koostatud rakenduskava meetmete taotluste menetlemises ja hindamises ning otsustamises, millistele projektidele toetust anda ja millistele mitte, käituvad nad haldusorganitena. Seni kehtivas seaduses on Leader-tegevusgruppe mainitud vaid kui üht võimalikku maaelu arengukava meetmete taotluste hindajat. Siinkohal tuleb rõhutada, et reaalse olukorraga võrreldes ei kavatseta Leader-tegevusgruppidele oluliselt täiendavaid nõudeid kehtestada. Kavandatavate muudatuste tulemusel oleksid nüüd seaduse tasemel toodud mitmed sellised sätted, mis seni reguleerisid Leader-tegevusgruppide teket ja toimimist Leader-meetme rakendamismääruste sätete näol. Näiteks sätted, et kohaliku arengu strateegia töötab välja kohaliku tegevusgrupina tegutsev mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud kohaliku elu arendamisele ja kes vastab tegevusgrupile kehtestatud nõuetele, ning et kohalikul tegevusgrupil on kohustus koostada igaks kalendriaastaks strateegia rakenduskava, milles on kirjeldatud strateegia meetmeid ja nende elluviimiseks kavandatud eelarvet.
Sisuliselt on uueks sätteks paragrahv, mis reguleerib tegevusgruppide halduslepingute sõlmimist, kuna rahastatavaid projekte saavad valida ainult kohalikud tegevusgrupid, kellele on sellekohane õigus antud halduslepinguga. Selle sätte kohaselt sõlmib halduslepingu tegevusgruppidega PRIA, halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister määrusega. Kuna reaalsuses ei ole kavas praeguseks juba mitu aastat tegutsenud Leader-tegevusgruppe hakata uuesti valima, siis on käesolevale seadusmuudatusele lisatud ka halduskoostöö seaduse muutmise säte, mille kohaselt ei kohaldataks hankemenetlust nendele halduslepingutele, mis sõlmitakse kohalike tegevusgruppidega eespool kirjeldatud ülesannete täitmiseks.
Teine suurem maaelu arengutoetustega seotud muudatus on võimaluse andmine toetuse saaja tegevuse finantseerimiseks riigieelarvelistest vahenditest enne töö, teenuse või vara eest täies mahus tasumist, et luua paremad tingimused arengukava investeeringuprojektide elluviimiseks halvenenud majanduskeskkonnas. Käesoleval ajal on toetuse saajate võimalused leida vahendeid oma projektide elluviimiseks, kulude katteks piiratud, ent Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetust on võimalik välja maksta alles seejärel, kui projekt on ellu viidud ja kulud juba tasutud. Seepärast on arengukava edukaks rakendamiseks oluline leida paindlikke finantseerimisvõimalusi. Uues, §-s 62 ettenähtav rahandusmehhanism on siseriiklik lahendus, mis on suunatud fonditoetuste kaasfinantseerimiseks ettenähtud riigieelarvevahendite paremale ärakasutamisele.
Eelnõu tootjarühma käsitlevates sätetes arvatakse tunnustamist taotleda võivate tootjarühmade hulgast välja mittetulundusühingud. Tunnustatud tootjarühma põhitegevuseks on oma liikmete toodangu turustamine eesmärgiga saada võimalikult suurt müügitulu, kuid MTÜ-d ei ole sobivad majandustegevuse edendamiseks ja seetõttu arvatakse nad välja.
Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit käsitlevates sätetes täpsustatakse, et igale põllumassiivile antakse numbrikood ning registrisse kantakse toetusõiguslik põllumassiiv. Nimetatud registrisse kandmise avalduse vormi kehtestab põllumajandusministri asemel Vabariigi Valitsus. Registrisse on võimalik andmeid kanda nii isiku avalduse alusel ja muudatuste kohaselt nüüd ka ilma selleta (näiteks toetustaotluse menetluse käigus tekkivad andmed) 30 tööpäeva jooksul. Eelnõuga pikendatakse ka nimetatud tähtaega, mis on vajalik põllumassiividega seotud andmete töötlemiseks.
Eelnõu riiklikku järelevalvet käsitlevate sätete sõnastust täpsustatakse ja täiendatakse ning mõnel juhul määratakse järelevalve teostaja määruse asemel seaduse tasemel. Muudatustega lisatakse riikliku järelevalve teostajate hulka Põllumajandusministeerium, kelle ülesanne on järelevalve nõuandekeskuste üle. Riiklikku järelevalvet kohaliku tegevusgrupi üle teostab PRIA eesmärgiga tagada Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ning projektitoetuste taotlejate võrdne ja ühetaoline kohtlemine projektitoetuste taotluste kinnitamise või kinnitamisest keeldumise otsuste andmisel. Järelevalve käigus on PRIA-l õigus muu hulgas kontrollida kohalike tegevusgruppide vastuvõetud töökordade olemasolu ja nende täitmist, samuti töökordade sisulist vastavust haldusmenetluse seaduse nõuetele. Järelevalve teostajaks tööstusliku suhkru ja veel mõnede magusainete kasutustoetuse saamise korral on Veterinaar- ja Toiduamet. Eelkõige kontrollitakse tooraine reeglipärast ning õigeaegset kasutamist. Reguleeritakse järelevalvet sekkumisvarudest pärit toodete ja nende kasutamisel valminud toodete üle. Seda järelevalvet hakkavad tegema Veterinaar- ja Toiduamet ning Maksu- ja Tolliamet.
Eelnõusse on  lisatud ka rakendussäte, mis näeb ette tähtaja, milleks mittetulundusühingud, kes praegu täidavad kohaliku tegevusgrupi ülesandeid, peavad olema sõlminud halduslepingu. Seaduseelnõu kohaselt on see tähtaeg 1. jaanuar 2012, aga kuna tänaseks on kätte jõudnud september 2011, siis ei ole see kuigi reaalne. Ma loodan, et eelnõu Riigikogus menetlemise käigus on võimalik nihutada seda tähtaega edasi vastavalt sellele, kuidas Riigikogus kokku lepitakse. Ma usun, et seda on võimalik menetluse käigus teha. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Ma tänan! Hea minister! Teie kõnet ja seda selgitust kuulates tundub, et nii mõnedki ÜPP rakendamise seaduse sätted lähevad veidi liberaalsemaks, kui nad siiamaani on olnud, ja võimaldavad taotlusi paremini esitada. Eriti peaks olema rõõm põllumeestel, kes siiamaani olid hädas pankadest oma investeeringute ja kaasinvesteeringute saamisega. Paar küsimust siiski tekkis. Esimene on mittetulundusühingute taotlejate nimekirjast väljaarvamise kohta. Kas te võiksite seda veidi laiemalt selgitada? Paljudel juhtudel on MTÜ-d n-ö elu jätkusuutlikkuse mootorid maal. Nad ei ole niikuinii tulutoovad ettevõtted, pigem traditsioonilise eluviisi pikendajad. Kas sellel on mingid põhjendused või on see Euroopast tulenev nõue? Teiseks, kas kõik need muudatused, mis te ette panete, on ka huvigruppidega läbi räägitud, tootjate ühendustega, Leader-gruppide ühendustega jne?

Aitäh küsimuse eest! Mitmed asjad muutuvad eelnõuga tõesti paindlikumaks ja kõige olulisem ongi võib-olla see, mis seondub investeeringutega. Me loome võimaluse, kus investeering on võimalik jagada etappideks ja finantseerida seda siis osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. Ei pea kogu investeeringut lõpuni tegema ja taotleja ei pea kogu maksumust ära maksma, vaid piisab sellest, kui ta esitab kuludokumendid ja on tasunud ära omaosaluse. Seejärel kantakse talle riigieelarvest ettenähtud toetus või PRIA poolt otsustatud, heakskiidu saanud toetus vastavas osas juba üle, ilma et ta ise peaks pangast enne krediiti võtma ja ette finantseerima. See muudab investeeringu odavamaks ja teeb asjaajamise paindlikumaks. Tõsi, PRIA-l on küll rohkem tööd ja vastutust.
Jah, see eelnõu on kõigi osapooltega läbi arutatud, ka kõik olulisemad katusorganisatsioonid on saanud oma seisukohad välja öelda. Mis puudutab mittetulundusühinguid, siis see on olnud üks pikka aega arutatud küsimus. Meie mõte on niisugune, et mittetulundusühingud ei saaks abikõlblikuks investeeringutoetuste puhul, küll aga oleksid nad abikõlblikud näiteks kvaliteedikavade rakendamise puhul ja n-ö pehmete projektide puhul. Nii et see on see eesmärk ja me loodame, et niisugusel kujul see seadus ka vastu võetakse. Aga me peame siin silmas just nimelt investeeringutoetust ja investeeringutoetust peaksid ikkagi taotlema äriühingud, tulundusühistud, mitte mittetulundusühingud. Sellega on peale läbirääkimisi nõustunud ka kõik katusorganisatsioonid, nii taluliit, põllumeeste keskliit kui ka põllumajandus-kaubanduskoda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra põllumajandusminister! Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni esimehe kolleeg Kalvi Kõva!

Väga austatud proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas seaduseelnõu 72 s.a 29. augusti istungil. Nagu täna siin saaliski, nii andis meie põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ka maaelukomisjonis seaduseelnõust põhjaliku ülevaate ja teda toetasid kommentaaride, repliikide ning täiendustega Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja asetäitja Kristel Maidre ning sama ministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik Ove Põder. Arutelu käigus esitati komisjonis küsimusi, tõusetus ka seesama küsimus, mida kolleeg Imre Sooäär siin saalis küsis. Saime kõigile küsimustele vastused ja otsustasime kõigis punktides konsensusega: saata Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 72 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks täna, 14. septembril s.a; teha täiskogule ettepanek eelnõu 72 esimene lugemine lõpetada; määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest kümme tööpäeva ehk 28. september kell 18 (ja nagu ministri sõnavõtust kuulda oli, tundub, et muudatusettepanekuid tuleb) ning määrata eelnõu 72 juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks mind, Kalvi Kõva. Aitäh ja ootan teie küsimusi!

Suur tänu! Küsimusi on. Palun, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Teie erakonnakaaslane Jaak Allik kurtis eile ühes telesaates, et parlamendis puudub igasugune debatt ja opositsioonil ei ole kusagil võimalust kaasa rääkida. Kas ma sain täiesti õigesti aru, et komisjonis siiski sel teemal mingi arutelu toimus ja oli ka debatti?

Aitäh! Komisjonis arutelu toimus ja oli ka debatti. Jaak Allik on nimelt kultuuri- ja hariduskomisjoni liige, võib-olla seal komisjonis on asjad teistmoodi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalvi Kõva! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 72 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. septembri kell 18. Eelnõu 72 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, meie päevakord on ammendatud. Jõudu tööle edaspidiseks! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.33.