Austatud Riigikogu, tere hommikust! Head uut semestrit kõigile ka minu poolt! Ma loodan tõesti, et Riigikogu on nagu üks terav pliiats, kes peab silmas mõttetarkust nulla dies sine linea. Mida see tähendab, selle selgitamine jäägu igaühele kodutööks.
Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu esimese töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt, kas on üle anda eelnõusid või arupärimisi? Eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 14. septembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Mart Laar ja kultuuriminister Rein Lang.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 89 Riigikogu liiget, puudub 12.
Täpsustame päevakorda. Tänase teise päevakorrapunkti, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 14 arutelul teeb algatajate ettekande Riigikogu liige Kadri Simson.

Head Riigikogu liikmed! Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Meil on päevakorras nelja seaduseelnõu arutelud. Kas tohib teie tähelepanu korraks juhtida sellele, et me oleme oma tööpäeva alustanud? Esimene päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Urmas Reinsalu!

Austatud parlamendiliikmed! Ilusat tööaasta algust ka minu poolt! See eelnõu langes seoses parlamendi eelmise koosseisu volituste lõppemisega valitsuse algatatud eelnõuna menetlusest välja ja kaks fraktsiooni on uuesti selle parlamendi menetlusse andnud. Eelnõu käsitleb õiguskeskkonna parandamist tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas.
Kaks olulisemat muudatust lisaks sellele, et kehtiv riigisisene õigus viiakse kooskõlla Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni uue redaktsiooniga ehk Euroopa patendikonventsiooniga, on järgmised. Esiteks. Teatavasti on seni kasulikele mudelitele antud õiguskaitse ilma sisulist ekspertiisi tegemata. Seetõttu on kasulike mudelite registreeringute õiguskindlus patentidega võrreldes väiksem. Eelnõu peaks andma kasulikele mudelitele lisaõiguskaitset. Õiguskaitse saanud kasulik mudel peab vastama uudsuse kriteeriumile. Sõltumata sellest, mis asjaoludel kaitsevõimetu kasuliku mudeli registreerimise taotlus on esitatud, on selge, et see takistab ausat majandustegevust. Olukorra parandamiseks viiakse Patendiametis sisse tehnika taseme otsingu tegemise protseduur.
Teine oluline muudatus puudutab Eestis tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas uue litsentsiliigi, nn avaliku lihtlitsentsi käibelevõtmist. Selle litsentsiliigi põhimõte seisneb selles, et kasuliku mudeli omanik, kes ei soovi ise oma leiutist kasutada või ei ole selleks vahendite puuduse tõttu või muul põhjusel võimeline, võib teatava litsentsitasu eest lubada kasutada leiutist igaühel, kes seda soovib. See soodustab kindlasti nii patentide kui ka teiste tööstusomandite õiguskaitset, samuti nende rakendamist ausas majandustegevuses. Aitäh!

Aitäh, Urmas Reinsalu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu nr 5 oma kahel istungil: 9. ja 13. juunil. Eelnõu tutvustasid komisjoni istungil eelnõu algatajate esindaja Urmas Reinsalu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse peaspetsialist Maris Merilo ning Patendiameti õigusosakonna nõunik Raul Kartus. Põhiline arutelu toimus eelnõu terminite üle ja põhjuste üle, miks sellist eelnõu praegu vaja on. Küsimused puudutasid ka avalikku lihtlitsentsi, seda, mida see endast kujutab. Selle arutelu tulemusel otsustas komisjon teha täiskogule ettepaneku eelnõu nr 5 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. september 2011 kell 12. Mõlemad otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Head kolleegid, kas soovite pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 5 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 27. septembri kell 12.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tutvustan teile algatajate nimel eelnõu nr 14, sotsiaalmaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu eesmärk on parandada füüsilisest isikust ettevõtjate olukorda Eestis avansiliste sotsiaalmaksete vähendamise teel. Samuti nähakse ette täiendav tulumaksuvabastus FIE-dele omapüütud kalade realiseerimise eest kuni 2877 eurot aastas.
Miks siis FIE-d meie meelest kaitset vajavad? Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine peaks igasuguse loogika järgi olema kõige lihtsam ettevõtlusvorm, praegu aga see Eestis kindlasti nii ei ole. Pigem kostab aina enam seisukohti, et inimesed, kes on valinud FIE-ks olemise, on pannud ennast põhjendamatult liiga raskesse olukorda. Seda, et FIE-sid jääb aina vähemaks, näitab ka statistika. Füüsilisest isikust ettevõtjate arv on oluliselt vähenenud. Ühelt poolt on selles oma roll olnud sellel, et FIE-d pidid kohustuslikult ennast äriregistrisse ümber registreerima, aga see ei ole ainukene põhjus. Kui eelnõu Riigikogus üleandmise ajal aprillis oli äriregistris 34 520 füüsilisest isikust ettevõtjat, siis nüüd on see arv vähenenud veel ligi 200 võrra. On ilmselgelt näha, et maksukoormus käib liiga paljudele inimestele üle jõu. Kui vaadata töötukassa andmeid, siis on näha, et kriisiaastatel on iga kuu sadakond inimest lõpetanud tegevuse ettevõtjana ja ennast töötuks registreerinud. Silmas peab pidama, et inimene, kes annab iseendale tööd, on kindlasti riigile väga palju kasulikum. Meil oleks mõttekas liiga suureks osutunud maksukoormust vähendada.
Enne valimisi lubasid koalitsioonierakonnad soodustada väikeettevõtlust Eestis, sealhulgas parandada FIE-de olukorda, näiteks oli juttu tegevusloamaksu kehtestamisest. Reaalsete tulemusteni pole kahjuks jõutud ja sellele jutule ei ole mitte midagi järgnenud.
Füüsilisest isikust ettevõtja on osaühinguga võrreldes mitmes mõttes oluliselt kehvemas olukorras. Eelkõige on FIE-de probleem tulu- ja sotsiaalmaksu avansilised maksed. Kui tulumaksu avansilistest maksetest on võimalik veel vabaneda, esitades maksuametile avalduse, siis sotsiaalmaksu avansilised maksed tuleb maksta ka tulu puudumise korral. Seda tuleb teha iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest kolmekordselt sotsiaalmaksuseaduse §-s 2¹ nimetatud kuumääralt arvutatud summas (kuumäär on 278 eurot ja 2 eurosenti). Samas on osaühingus lihtne: kui palka välja ei maksta, siis ei maksta ka sotsiaalmaksu. FIE on aga sunnitud iga kvartal maksma 275 eurot ja 24 eurosenti sotsiaalmaksu, ükskõik, kas tal on üldse ettevõtlustulu või mitte. Seejuures oli 2009. aasta füüsiliste isikute esitatud koondandmete alusel FIE-de keskmine maksustatav kvartaalne tulu 7850 krooni, millelt tegelikult tuleks sotsiaalmaksu maksta 3591 krooni ehk 229 eurot 51 eurosenti. Eelnõu kohaselt maksaks füüsilisest isikust ettevõtja edaspidi aastas sotsiaalmaksu mitte vähem kui §-s 2¹ nimetatud kuumäära 8-kordselt summalt. See tähendab, et FIE peab iga kvartali kolmanda kuu 15. päevaks maksma jooksva kvartali avansilisi makseid kahekordselt kuumääralt arvutatud summas, s.o 183 eurot senise 275 euro asemel.
Meie käest küsiti komisjonis, miks me vähendame selle avansilise makse koormust ainult kolmandiku võrra, kas meil ei olnud soovi olla nii lahke, et see nullini viia, kui ühel kuul või ühes kvartalis teenistust üldse ei ole. Me siiski arvame, et kui FIE on tegevuse lõpetanud, siis on korrektne, kui ta ka tegelikult seda teeks ja vajaduse korral ennast kas töötuna arvele võtaks või asuks muule tegevusalale. Aga praegu tuleb vaadata, et väga paljud füüsilisest isikust ettevõtjad tegutsevad valdkondades, kus tegelikult iga kuu miinimumpalga ulatuses teenistust ei saagi.
Rahandusministeerium ütles oma arvamuses eelnõu kohta, et sellise erandi kehtestamine vähendab FIE-de tulevast pensioni, kuna ühe aasta pensionikindlustusstaaži saamise eeldus on sotsiaalmaksu tasumine kuupalga alammääralt. See on tõenäoliselt ka kõige suurem garantii, et FIE-d ei hakkaks tahtlikult oma tulusid väiksemana näitama. Iga inimene mõtleb oma pensioni peale ja peab teadma, et kui ta ei suuda sotsiaalmaksu maksta täismahus ehk vähemalt miinimumpalga pealt, siis seetõttu kannatab edaspidi tema pension. Aga vastuargument siin on see, et praegune olukord, kus FIE-d on oma avansilised maksed lihtsalt Maksu- ja Tolliametile võlgu, ju ei näita, et nad sooviksid väiksemat pensioni, see lihtsalt näitab, et nad on hädas. Kui raha ei ole ega tule, siis ei ole võimalik ka makse maksta. Kas siis Rahandusministeeriumi arvates on tõesti parem praegune olukord, kus FIE-d jätavad avansilised maksed lihtsalt tasumata, kus neil tekivad viivised, kus FIE lõpetab tegevuse ja asub täiendama töötute nimekirja? Ka sellisel juhul, kui inimene on ise endale töö andmise asemel liiga kaua hoopis töötute nimekirjas olnud, saab ta vanaduspensioni asemel tulevikus rahvapensioni.
Eelnõu § 2 võimaldab füüsilisest isikust ettevõtjal lisaks maksuvabastusele omatoodetud põllumajandussaaduste ja endale kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamise puhul saada täiendavat maksuvabastust 2877 eurot aastas ka omapüütud kalade realiseerimise eest. See paragrahv puudutab Eesti rannakalureid, kes jaotuvad üle Eesti väga ebavõrdselt: rannakalurid elavad seal, kus on randa ja kus ranna lähedal on kala. Neid inimesi ei ole palju, eri andmetel umbes poolteist tuhat. Võrreldes nendega, kes põllumajanduses või erametsaomanikena juba sellist maksusoodustust saavad, on see arv väga väike. Aga rannakaluritel on see, et nad saaksid samasuguse toetuse, nagu on ette nähtud põllumeestele, olnud hingel juba möödunud sajandist alates. See oli Riigikogus arutusel 1995. aastal, selliseid pöördumisi tegid Hiiu- ja Saaremaa kalurid juba 1998. aastal. Viimane selline pöördumine tuli Riigikogu liikmetele selle aasta juunis. See eelnõu annab rannakaluritele samasuguse maksuvabastuse, nagu on põllumajandustootjatel ja erametsaomanikel, kes on FIE-d.
Eile rahanduskomisjonis, kui seda eelnõu arutati, arvas rahandusminister, et kui rannakaluritel on raske, siis mitte sellepärast, et neil on liiga suur maksukoormus, vaid ranna ääres on kala lihtsalt vähe ja rannakalureid ongi liiga palju. Tegelikult on rannakalureid palju vähemaks jäänud. Väga paljudes valdades moodustavad inimesed, kes tegutsevad kalandussektoris, märkimisväärse osa töötavast elanikkonnast. Ei saa nii üleolevalt suhtuda sellesse traditsioonilisse tegevusharusse.
Tulumaksuseaduse § 32 muutmine ning täiendava maksuvabastuse kehtestamine omapüütud kalade realiseerimise eest vähendab tulumaksu laekumist 3,5 miljonit eurot. Avansilise sotsiaalmaksu kohustuse vähendamine mõjutab sotsiaalmaksu laekumist riigieelarvesse, aga vähenemine tekib nende FIE-de puhul, kelle tegelikud tulud on praegu kehtivast kolmekordsest alammäärast väiksemad. Meile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võimalik täpselt välja arvutada, kui paljud FIE-d tegelikult saavad iga kvartal vähem tulu, kui praegune sotsiaalmaksumäär ette näeb. Orienteerivalt võib see summa olla neli miljonit eurot. Kui me peame silmas, et Rahandusministeerium prognoosib, et ainuüksi järgmisel aastal hakkab sotsiaalmaksu rohkem laekuma 85 miljonit eurot, siis see neli miljonit eurot FIE-de maksukergendust ei moodusta sotsiaalmaksu kasvust märkimisväärset protsenti. Sotsiaalmaksu üldsummast 1,7 miljardit eurot moodustab see päris piisakese. Tuleb silmas pidada, et selle meetme abil saame paljud inimesed taas olukorda, kus nad annavad iseendale tööd, maksavad kõiki makse ja maksavad ka sotsiaalmaksu kahekolmandikulises mahus.
Nii et ma palun Riigikogul seda teemat arutada. Mõnes mõttes annab see FIE-de teema võimaluse ka koalitsioonisaadikutele (juhul kui esimest lugemist ei katkestata, vaid eelnõu läheb edasi komisjoni), sest lubadus FIE-de olukorda lihtsustada on taas laual. Tänan tähelepanu eest ja olen tänulik küsimuste eest!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, Tarmo Leinatamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma usun, et te olete ennast selle teemaga hästi kurssi viinud. Mul on lihtsalt tehniline küsimus. Kui FIE on ühel kalendriaastal maksnud teatud hulga avansilist sotsiaalmaksu, kuid pärast tulu deklareerides selgub, et ta on samal kalendriaastal saanud vähem tulu ja on maksnud avansilist tulumaksu rohkem, mis siis sellest n-ö ülejäänud rahast saab? Kas see läheb ettemaksuna järgmisesse aastasse või saab FIE selle tagasi?

Loomulikult tuleb vaadata ka füüsilisest isikust ettevõtja ja riigi suhet. Õigem oleks see, et FIE ei peaks andma riigile n-ö ette laenu, oma raha sinna alla panema ning aasta lõpus tasaarveldama. Kuna riik on selles partnerluses niivõrd ülekaalukalt tugevam osapool, oleks aasta lõpus õigem see tasaarveldus teha FIE-le kasulikumalt. Olukord on selline, et FIE maksab ette ja paneb oma raha sinna alla.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teile kui staažikale Riigikogu liikmele on hästi teada, et sotsiaalmaksulaekumistest ei jätku pensionide väljamaksmiseks ja puudujääv raha võetakse muudest maksutuludest. Te tahate sotsiaalmaksulaekumisi järgmisel aastal veelgi vähendada. Samas on teada, et meil on järgmise aasta eelarve prognoositud defitsiidis, nii et ka jooksvatest ja muudest maksutuludest ei jätku ning raha tuleb võtta reservidest. Millisest reservist soovitate selle puudujääva osa katta või soovitate puudujääva raha laenata rahvusvahelistelt finantsturgudelt?

Ma tänan küsimuse eest! Meie lähtekoht on ilmselt erinev. Teie vaatate eelarveridasid ja püüate leheküljelt 134 leida selle tabeli osa, kus on kas pluss- või miinusmärgiga arv. Meie vaatame inimesi. Me vaatame seda, et viimastel aastatel on iga kuu sadakond FIE-t tegevuse lõpetanud, sest maksukoormus on liiga suur, ja sadakond FIE-t on ennast töötuna registreerinud. Me arvame, et riik peab välja käima mingid meetmed, et tuua need inimesed uuesti tagasi olukorda, kus nad annavad iseendale tööd ja saavad maksumaksjateks. Ma kordan üle: me ei tee FIE-dele kingitust, kaks kolmandikku sotsiaalmaksumäärast jääb ikkagi FIE-de kanda.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas sulle ei tundu, et valitsuskoalitsioon püüab FIE-ndust kui ettevõtlusvormi sisuliselt likvideerida, sest FIE-ndusega seotud seadused on üsna röövellikud ja, ütleme, ettevõtlust pärssivad?

Tunne tundeks. Ma olen lugenud valitsuskoalitsiooni esimesi avaldusi ja tähele pannud, et vähemalt lubadus on välja käidud, FIE-de probleemi on teadvustatud ja ka valitsuskoalitsioon on lubanud FIE-de olukorda lihtsustada. Ma ootan, et arendataks edasi FIE-de tegevusloamaksu kehtestamise teemat. Praegu laiutatakse selle probleemi puhul lihtsalt käsi ja öeldakse, et mittemidagitegemine on ka lahendus. Tegelikult paneb selline maksukoormus raskesse olukorda väga paljud inimesed, kes tegutsevad lihtsamatel aladel, kus ei ole mõtet osaühingut või aktsiaseltsi moodustada. Nende inimeste peale peaks mõtlema. Ma kordan veel kord, et maksud jäävad ju alles, me ei loo mingit maksuvaba ettevõtlussektorit. Me lihtsalt vähendame mitte just väga ammu suurendatud koormust ning loodame, et see annab väga paljudele inimestele põhjuse hakata uuesti iseendale tööd andma ja nad näevad põhjust teha seda tööd registreeritult, maksustatuna. Võib-olla võidab riik sellest maksukoormuse vähendamisest rohkem, kui ta praegu kaotab nii inimressursside kui ka maksulaekumiste näol.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt kaks sõna meeldetuletuseks. FIE-dele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse kehtestamise mõte oli väga selge ja lihtne: kohelda võrdselt eri ettevõtlusvorme ja tagada ka lisavahendeid sotsiaalkindlustuse eelarvesse, kust makstakse teatavasti kinni arstiabikulutusi. Aga küsimus on järgmine. Kas te olete kas selle eelnõu ettevalmistamisel või muul põhjusel teinud FIE-nduse ja osaühingu kui ettevõtlusvormide analüüsi? Kumb on inimesele, kes ettevõtlusega tegelda tahab, mugavam, odavam, ratsionaalsem ja mõistlikum valik? Kas olete sellise analüüsi teinud ja mis see tulemus võiks olla?

Ma tänan küsimuse eest! Enne kui ma küsimusele vastan, reageerin ma repliigile, et FIE-de maksukoormuse suurendamise eesmärk oli kohelda võrdselt erinevaid ettevõtlusvorme. Siin ongi see küsimus, et kui ettevõttes palka välja ei maksta, siis ei maksta selle tulu eest ka sotsiaalmaksu. Kui aga FIE kuu jooksul ei teeni mitte midagi, siis avansilised maksed jäävad tal alles. Kui suhelda ettevõtjatega, siis öeldakse tõepoolest päris üleolevalt, et ainult sellised lihtsamad inimesed on jäänud FIE-na tegutsema, sest see ei ole majanduslikult sugugi kasumlik. Osaühingus või aktsiaseltsis on võimalik märksa kergemalt makse ettevõtjale soodsamaks kujundada kui FIE-del. Aga kui Eestis on seisukoht, et inimene võiks iseendale tööd anda, siis peaks säilima ka arusaam, et FIE-ndus võiks olla kõige lihtsam ettevõtlusvorm. Meil siin Riigikogus on võimalik taas teha nii, et sellisel ettevõtlusvormil oleks mõte. Kui me vaatame võrdsuse koha pealt, siis praegu on osaühingul väga palju eeliseid, aga nii see olema ei peaks.

Aitäh! Palun, Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh! Teine küsimus on kalurite kohta. Kas rannakaluritel on olnud ka alternatiivseid võimalusi? Tegelikult on see nagu elulaad. See ei olegi nagu töö tegemine, vaid on elulaad. Kas on olnud arutelul ka mingid alternatiivid, et mitte toetada sotsiaalmaksu kaudu, vaid kuidagi teistmoodi?

Aitäh küsimuse eest! Neile, kellel on suvemaja kenas rannaäärses piirkonnas, võib see olla elulaad, aga meestele, kes teenivad sellega oma perele elatist, on see siiski amet. Neid mehi, kes seda professionaalselt teevad ja kes sellest elatuvad, on Eestis umbes poolteist tuhat. Tegelikult võib ju igasuguseid alternatiive välja käia, aga rannakalurid on eri ühendustes palunud endale samasugust täiendavat tulumaksuvabastust, nagu on põllumeestel. Kui öeldakse, et põllumeestele ja erametsaomanikele on tehtud erand ning me erandeid laiendada ei taha, siis tuletan meelde, et erametsaomanikel seda erandit üle-eelmisel aastal veel ei olnud. Seesama Riigikogu otsustas erandit laiendada. Me ei saa öelda, et erandid on praegusele valitsusele vastuvõetamatud. See erand hakkas just äsja kehtima. Loomulikult soovivad sellisel juhul ka rannakalurid, kes näevad suheldes Euroopa Liidu ametivendadega, et teistes riikides selliseid erandeid tehakse, samasugust võrdset kohtlemist.

Aitäh! Palun, Taavi Rõivas!

Aitäh! Ma olen täiesti seda meelt, et see teema, mille eelmine küsija tõstatas, väärib tähelepanu, sest reegel on, et eelarvest otsetoetamine kipub olema tükk maad odavam kui maksusoodustuse tegemine. Aga mitte seda ei tahtnud ma küsida. Minu kõrva riivas see, mida te puldist ütlesite, et osaühing on väike- või mikroettevõtja jaoks kasulikum või otstarbekam ettevõtlusvorm kui FIE, sest saab rohkem kulutusi ettevõtluskuludesse arvata. Kas ma kuulsin tõesti õigesti? Kas võiks tuua mõne näite, millised need osaühingu täpsemad eelised on ja millised on need kulutused, mida seal saab FIE-ga võrreldes rohkem kuludesse kanda?

FIE-de probleem on avansilised maksed. Kui tulumaksu avansilistest maksetest on FIE-l avaldust esitades võimalik vabaneda, siis sotsiaalmaksu avansilistest maksetest ei ole tal ilma tegevust lõpetamata võimalik vabaneda, isegi siis, kui tegevust ei toimu. See seaduseelnõu ongi selle jaoks, et seda koormust kergendada.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Aitäh! Mind riivas natuke see, kui te vastasite Aivar Sõerdile ja heitsite Aivarile ette, et Aivar vaatab eelarveridu, aga teie vaatate inimesi. Nii sain ma aru. See kõlas nii, nagu te oleksite leidnud mingi teise katteallika näiteks sotsiaalkulutuste kinnimaksmiseks. Äkki te valgustate seda, kust te siis raha leiate.

Ma tänan küsimuse eest! Ärge tundke ennast nii riivatuna seal neljandas pingis, see oli Aivar Sõerdile pigem kompliment. Me kõik mäletame, et ajal, kui ta sai maailma parimaks rahandusministriks, oli ta väga tugev numbritundja. Aga siin tuleb vaadata laiemalt. Kui me rakendame rohkem inimesi olukorda, kus nad iseendale tööd annavad ja saavad maksumaksjateks (nad ei maksa ainult sotsiaalmaksu, vaid ka tulumaksu), siis rohkem maksumaksjaid tähendab Eesti riigieelarvele ka tõhusamat tulu.

Järgmine küsimus. Palun, Eiki Nestor!

Ma ei tea, kuidas nende maailma parimatega siin on, aga mina olen küll asjast nii aru saanud, et defitsiidis pensionikindlustusega ei ole sel eelnõul üldse mingit seost. Kui nad maksavad vähem maksu, siis saavad nad tulevikus vähem pensioni. Puudujääk pensionikindlustuses on tekkinud hoopis teistest põhjustest. Kas ma olen asjast õigesti aru saanud?

Ma tänan küsimuse eest! Niipalju kui mina aru saan, olete te sellest asjast täiesti õigesti aru saanud.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kadri Simson! Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Järgnev on kokkuvõte sotsiaalmaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõu nr 14 menetlusest rahanduskomisjonis. 13. juunil otsustati rahanduskomisjoni istungil, et eelnõu sisuline arutelu toimub 12. septembril, s.t eile. Nii ka toimus. Eelnõu tutvustas komisjonile algatajate esindaja Kadri Simson. Komisjoni istungil viibisid ka rahandusminister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.
Minister Ligi selgitas valitsuse seisukohta eelnõu kohta. Maksuerandite tegemist, mida eelnõus esitatud FIE-de sotsiaalmaksu avansiliste maksete vähendamine ja tulumaksu täiendav mahaarvamine tähendab, ei peetud õigeks. Üldiselt FIE-d palju makse ei maksa (loomulikult ei puuduta see kõiki FIE-sid) ja sellise seadusmuudatuse puhul osaleksid nad senisest veel vähem sotsiaalmaksu maksmises. Samas kasutatakse solidaarselt sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuteenust. Selline oli see seisukoht.
Eelnõu algatajalt küsiti komisjonis, miks alandatakse FIE-de sotsiaalmaksu maksete aluseks võetavat määra just ühe kolmandiku võrra. Eelkõneleja seda juba selgitas, Kadri Simsoni sõnul on kavas taastada varasem tase.
Kommentaariks Kadri Simsonile infole, et FIE-de arv pidevalt väheneb, ütles minister, et isikul ei ole kohustust kasutada ettevõtlusvormina FIE-t, alternatiivsed võimalused on töötada töölepingu alusel või asutada näiteks osaühing, mida praegu (see on minu repliik) saab teha null euroga. Ministri sõnul on FIE-de arvu vähenemine seotud ka selle loogikaga, et kui äri ennast ära ei tasu, siis lõpetatakse FIE-ks olemine. Statistika siiski ütleb, et kõikidest FIE-dest ei saa töötuid, see toimub osaliselt, tegevuseks valitakse ka mõni muu ettevõtlusvorm.
Komisjonis tekkis küsimus, kas FIE-dest kalurite organisatsioonid on väljendanud ka ise oma huvi tulumaksu mahaarvamise täiendava võimaluse vastu. Proua Kadri Simsoni väitel on kaluritelt tulnud palju pöördumisi, kus soovitakse maksualandust. Me kuulsime eelmisest ettekandest, et juunis nad esitasid pöördumise. Valitsuse esindaja vastuses nenditi, et eelarve kaotab, kui teha tulumaksusoodustus, kuid väiksem tulumaksukohustus ei paranda olukorda kalandussektoris sisuliselt. Ma tsiteerin ministrit: probleem on selles, et kalureid on rohkem kui kala ja rannakaluritele maksusoodustusi tehes ei teki kala juurde. Nii see paraku muidugi on.
Selle arutelu tulemusena jõuti selleni, et rahanduskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku lükata see eelnõu tänasel esimesel lugemisel tagasi. Toimus hääletamine, ettepaneku poolt hääletas 6 rahanduskomisjoni liiget ja vastu oli 3. Tänan kuulamast!

Aitäh! Küsimuse esitab Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Tõesti on hea meel kuulda, et nii Vabariigi Valitsuse seisukohast kui ka hääletustulemusest tulenevalt te olete väga mures sotsiaalmaksu laekumise pärast. Ma usun, et kindlasti kuuleme samasuguseid argumente ka siis, kui te hakkate sotsiaalmaksu lage kehtestama. Te olete siis äärmiselt mures, et maksulaekumised võivad seetõttu väheneda. Aga minu küsimus tuleneb sellest väitest, mida te olete rahanduskomisjonis loomulikult arutanud ja mida oli ka Vabariigi Valitsuse seisukohas mainitud, nimelt, et FIE-de arv on oluliselt vähenenud. See on fakt. Kas te analüüsisite või kas valitsus andis teile ülevaate, kui paljud nendest FIE-dest, kes enam sotsiaalmaksu ei maksa, on astunud nende tuhandete inimeste ridadesse, kes on ilma ravikindlustuseta?

Sellist statistikat komisjonis ei esitatud.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Ma tean, et Põhja-Eesti rannakaluritele oleks pakutud maksuleevendus tõsiseks toeks. Aga minu küsimus on selline: kas Saaremaa rannakalurid ei oota sellist tuge teilt ja sellelt saalilt?

Aitäh, Lembit Kaljuvee! Saaremaa rannakalurid ei ole minu poole pöördunud, kuigi nad teavad, et see sotsiaalmaksu- ja tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu on päevakorras. Kaluritega on selline lugu, et rannakaluritest tõesti paljud on FIE-d, aga tõsiasi on seegi, et enamikule kaluritest, ka nendest FIE-dena tegutsevatest kaluritest, on kalapüük ikkagi kõrvaltegevus. Nad saavad oma peamise tulu kas palgatöötajana või tegelevad mõne muu ettevõtlusvaldkonnaga, kusjuures ka põllumajanduse ja metsandusega, väga paljud nendest on pensionärid. Nii et otseselt ei ole Saaremaa kalurid sellist huvi väljendanud.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Aitäh! Johtuvalt ka eelmisest küsimusest ma arvan, et selleks, et saada selget pilti rannakalurite ja rannakalandusega tegelevate inimeste probleemidest, võiks nendega kohtuda. Ma soovisin küsida, kas teie Saaremaalt pärit rahvasaadikuna olete nendega kohtunud. Aga vastus võib olla, et saite küll kokku. Ma siiralt loodan, et enne selliseid väljaütlemisi, nagu ütles rahandusminister Ligi, et probleem pole mitte maksudes, vaid kala vähesuses, võiks esindusorganisatsioonidega kohtuda. Sealt tuleb päris palju ideid, kuidas neid asju lahendada.

Ei kuulnud küsimust. Sain aru, et tegemist oli repliigiga. Tõnu Juul, palun, järgmine küsimus!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Kas komisjon arutas asja ka sellise nurga alt, kas Eesti ettevõtlusturule üldse sellist ettevõtlusvormi nagu FIE vaja on või ei ole?

Aitäh, Tõnu Juul! Komisjon sellises vormis seda diskussiooni ei tekitanud. Küll aga, kui me võrdleme 1990. aastaid, eelmise sajandi lõpukümnendi esimest poolt ja praegust ajahetke, siis on selge, et omal ajal suure poolehoiu leidnud ettevõtlusvorm, füüsilisest isikust ettevõtja, on teinud läbi sellise kasvu ja languse kaare, nagu me seda majanduses ja igapäevases elus näeme. Kas seda üldse vaja on? Seni, kuni inimesed siiski kasutavad ettevõtlusvormina füüsilisest isikust ettevõtja staatust, usun ma, et seda on vaja. Aga selge on ka see, et nüüd, kus osaühingute asutamine ja registreerimine on tehtud nii odavaks, praktiliselt maksutuks, suhteliselt kergemaks ning, ütleme, ettevõtlusvormide kättesaadavus ja mitmekesisus on selle ajaga muutunud, siis loomulikult ei ole FIE-d enam nii populaarsed. Kuid mõnes valdkonnas (ma tean, et näiteks iluteeninduses, juuksurite hulgas) on füüsilisest isikust ettevõtjaid siiski väga palju. Ma arvan, et see, kas sellist ettevõtlusvormi vaja on, on võib-olla tulevaste aastate küsimus. Aga selge on, et kuni on inimesi, kes ei taha olla palgatöötajad, vaid tahavad olla ise enda tööandjad, ja kuni see ettevõtlus, millega nad tegelevad, ära tasub, niikaua on füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusvorm siiski vajalik ja eksisteerib.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu küsimus ei ole sotsiaalmaksu laekumise kohta, vaid minu küsimus on järgmine. Füüsilisest isikust ettevõtja on ju alustava ettevõtja ettevõtlusvorm. Kui me nüüd teeme nende elu nii raskeks, siis kas me tulevikus võime loota, et inimesed tahavadki ettevõtjad olla? Need ettevõtjad loovad järgmisi töökohti, ettevõtted muutuvad suuremaks. Aga kui on nii palju takistusi ja kui see seadus on loogikavastane, nii et ka siis, kui tulu ei ole, peab maksu maksma, siis võib-olla nad pööravad ettevõtlusele selja ja hakkavad palgatöölisteks.

Aitäh, Tarmo Tamm! Me teame, et kui inimene alustab ettevõtlust, siis on see üks tõsine samm. Millises vormis ta täpselt seda alustab, see sõltub inimese võimalustest, võimekusest, ambitsioonidest, suuresti ka investeeringute olemasolust ja loomulikult turu vajadustest. Kuidas ta sellel teel ettevõtjana edasi liigub, see on väga individuaalne. Meie ühiskond on 20 aastat turumajanduse reeglite järgi elanud. Ettevõtlus on auasi ja ühiskonnale tähtis asi. Meie inimesed polnud tükk aega harjunud sellega, et kui sa ettevõtet alustad, siis võid ka näiteks mitte saavutada seda tulemust, mida sa oled tahtnud, ehk võid pankrotti minna. Mina olen selle poolt, et ükskõik millised need ettevõtlusvormid on, need peavad motiveerima inimesi ettevõtlusega tegelema, need peavad sisendama inimestele usku, et nad on võimelised sellega tegelema ja nad saavad tunda rõõmu, et nende toode või teenus, mida iganes nad pakuvad, on inimestele vajalik ning nad teenivad sellega elatist. Mis puudutab seadusmuudatusi ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõusid, mida siin on olnud mitu, siis need räägivad lihtsalt sellest, et võib-olla on tarvis kõik ettevõtlust, eriti füüsilisest isikust ettevõtjaid puudutavad seadused tervikuna korra üle vaadata, et need oleksid sellised, mis innustaksid ja motiveeriksid.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Mul on küsimus. Kui erinevad rannakalurite organisatsioonid pöörduvad Riigikogu ja valitsuse poole palvega, et neile laieneks samasugune lisamaksuvabastus nagu põllumeestele, üks fraktsioon reageerib sellele pöördumisele ja käib eelnõu välja, kas siis ei tunduks olevat korrektsem, kui selline pöördumine vääriks põhjalikumat arutelu ja eelnõu teisele lugemisele minekut?

Aitäh, Kadri Simson! Loomulikult, rannakalurite teema on väga keeruline ja huvitav. Ma tulen tagasi ühe eelmise kommentaari juurde. Elades Saaremaal ja olles eluaeg tundnud rannainimeste elu, tean ma väga hästi, millised on nende huvid ja vajadused. Mul oleks olnud väga hea meel, kui see rannakalurite kiri, mis juunis tuli teie fraktsiooni, oleks olnud eile rahanduskomisjonis. Kahjuks unustasin ma seda nõuda. See oli minu viga.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Minu küsimus puudutab sellist olukorda, kus seaduseelnõu lihtsalt hääletatakse välja, ilma sisulise aruteluta. Teie jutust jäi kõlama ka eile komisjonis kõlanud küsimus, kas FIE-ndust kui ettevõtlusvormi üldse vaja on. Kas te kirjeldaksite arusaama, kus sellised arutelud edasi toimuma peavad? Praegu, kui sellele ettevõtlusvormile mõttekust juurde antakse, läheb see seaduseelnõu lihtsalt menetlusest välja. Kuidas see arutelu siin Riigikogus edasi toimuma hakkab?

Aitäh, Kadri Simson! Milline on füüsilisest isikust ettevõtja kui ettevõtlusvormi edasine areng? Nagu ma juba korra ütlesin, et isegi, kui me teeme väikseid muudatusi, siis on ju öeldud, et ka füüsilisest isikust ettevõtjate puhul on mitmeid selliseid valdkondi, kus on võimalikud teised lahendused. Siin ennist öeldi, et näiteks loamaksud ja sellised asjad oleksid üks lahendus. Loomulikult on maksusoodustused hästi hea ja populaarne lahendus. Tervikpildis me leiame sellele palju vastuväiteid. Kuidas see edasi peaks minema? Võib-olla alustame sellest, et, lugupeetud proua Kadri Simson, te saadate ka mulle rannakalurite kirja.

Aitäh! Palun, Jüri Ratas!

Tänan, austatud juhataja! Hea ametikaaslane! Te ütlesite, vastates ametikaaslase Kadri Simsoni küsimusele, et te olete väga hästi kursis rannarahva eluga. Ma küsin, mis on see üks põhjus, miks komisjon ei näe võimalust suunata seda eelnõu teisele lugemisele. Mis see üks põhjus on? Kus on nii rängalt eksitud, et seda eelnõu ei saa suunata teisele lugemisele?

Aitäh, Jüri Ratas! Mis see üks põhjus on, seda peab küsima kõikide komisjoni liikmete käest eraldi. Kuus komisjoni liiget otsustasid selle eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ütleme, et argumendid on seotud ikkagi sellesama solidaarsusega ja maksueranditega. Rohkem ma siin praegu öelda ei oska. Ilmselt peaks igaühte eraldi küsitlema.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Kuidas teile tundub, kui see eelnõu oleks käsitlenud ainult seda teist punkti, nimelt, rannakalurite võrdsustamist põllumajandussaaduste ja metsamaterjali müüjatega, kas siis oleks olnud komisjoni suhtumine teistsugune?

Aitäh, Jaak Allik! Oleks-küsimuse peale peab alati ütlema, et tegelikult sellist olukorda hetkel ei olnud. Oli siiski kaheosaline eelnõu, mis muutis nii sotsiaalmaksu- kui ka tulumaksuseadust. Mina ei ole siin olnud varasemate seadusmuudatuste vastuvõtmise juures, mis on puudutanud maksuerandeid, metsanduses töötavaid FIE-sid jne. Olen siiski seisukohal, et mida rohkem maksuerandeid, seda rohkem me kulutame riigi raha administreerimisele ja soodustuste arvutamisele.

Aitäh! Järgmine küsija on Marika Tuus-Laul.

Aitäh! Hea esineja! Ma päris hästi ei usu, et Saaremaa rannakaluritele on kalapüük justkui teisejärguline küsimus. Tunnen Peipsi-äärset piirkonda üsna hästi ja tean, et kalapüük ongi nende elulaad ja seda juba aastakümneid, sajandeid. Miks nad teie poole ei ole pöördunud? Mida te arvate, kas põhjus võib olla selles, et Reformierakond ei ole neid ka varem aidanud ega nende eest seisnud? Mis see põhjus võib olla? Me teame, et selliseid eelnõusid on siin ju varemgi olnud.

Aitäh küsimuse eest! Üldiselt ei ole ma selline inimene, kelle poole ei julgeta pöörduda. Muud ma ei oskagi öelda. Kõik saarlased, kes on tahtnud mulle midagi rääkida, on alati minuga kontakti saanud, nad on ka meilitsi oma soove kirjutanud. Ma ei usu, et kalurid oleksid arg rahvas. Selle mõistmiseks peab tulema vaatama ikkagi rannarahva elu lähedalt. Argus on seal meeste viimane omadus.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et võib-olla te oleksite otsustanud teisiti, kui teil oleks olnud olemas Kadri Simsoni kiri ehk see kiri, mille olid saatnud rannakalurid. Midagi pole kaduma läinud, te saate selle kirja. Võib-olla oleks mõttekas ka rannakalurid rahanduskomisjoni kutsuda. Võib-olla peakski tulevikus rahanduskomisjonis olema see tavaline, et ka kirja saatjad kutsutakse komisjoni ja arutatakse asju põhjalikult. Te võite täna oma kaaslasi, kolleege Reformierakonnast, kutsuda üles seda eelnõu siiski toetama.

Suur tänu küsimuse eest! Mida ma siis ütlen? Ma ütlen, et üks asi on teha tublidele kaluritele tulumaksusoodustus, teha tulumaksuerand metsameestele ja põllumeestele. Me teame, et FIE-de seas on väga palju naisi, kes iseendale tööd annavad. Mida ma siis ütlen? Ootame ka nendelt kirju! Loomulikult, Riigikogu on avatud rahva hulgast tulevatele ettepanekutele. Mida rohkem me neid rannakalurite ettepanekuid siin ka teistele komisjoni liikmetele tutvustame, seda kergem on meil seda teemat käsitleda.

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui hea kolleeg Jüri Ratas küsis teilt, mis võiks konkreetselt see üks põhjus olla, siis te vastasite väga pikalt, et see on komisjoni tervikarvamus. Aga mis on teie enda meelest konkreetselt üks põhjus, miks seda eelnõu ei saa teisele lugemisele saata?

Kuna mina esindan siin rahanduskomisjoni, siis ma esindan ka komisjoni demokraatlikku arvamust. Ma näen, et härra Rainer Vakra naerab selle peale, aga nii see protseduur siin ette näeb. Kui ma räägin päris tõsiselt ja kordan uuesti seda maksuerandite teemat, siis pean ütlema, et ka mina isiklikult olen siiski sellel seisukohal, et kuigi maksuerandid on omal ajal vastu võetud heas usus, tolle aja tingimustest ja arusaamadest lähtudes, ei ole neid juurde tekitada siiski väga mõistlik.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Te mainisite mõni hetk tagasi, et see oli teie viga, et te eile seda kirja ei küsinud. Nüüd te väidate, et Riigikogu on alati avatud erinevate huvigruppide kõikvõimalikele ettepanekutele. Need asjad ei kõla minu meelest kuidagimoodi kokku. Aga milles see avatus ettepanekutele praegusel juhul seisneb? Selge on see, et ettepanek lükatakse tagasi seda lugemata.

Aitäh teile! Kui see kiri oleks mulle tulnud, siis ma oleksin seda kindlasti lugenud.

Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Te vahepeal mainisite, et teie tutvusringkonnas on palju naisi, kes on FIE-d, ja te ootate neilt kirju. Ma usun, et te olete kindlasti nii mõnegagi neist vestelnud. Mainisite ka, et näiteks iluteeninduses on FIE-sid. Ma usun, et päris mitmed neist on teile kurtnud, et sotsiaalmaksu avansilised maksed käivad aeg-ajalt üsna üle jõu. Ehk on isegi mõni saarlane tulnud teile rääkima, et ta on ravikindlustusest loobunud. Vähemalt minul on olnud küll maapiirkondades väga palju kokkupuuteid sellega, et inimesed loobuvad ravikindlustusest, kuna nad ei suuda neid makseid maksta ja nad tõepoolest ei ole leidnud endale muud ettevõtlusvormi, mis oleks nende jaoks niisama lihtne või käepärane. Kas te olete sellise temaatikaga kokku puutunud?

Aitäh, Mailis Reps! Ma kasutan iluteenuseid harva ega saa rääkida kõikidest FIE-dest, kes iluteeninduses töötavad. Üldiselt, kui on tublid ettevõtjad, siis on neil ka kliendid ja nad saavad oma maksetega hakkama. Selline on minu praegune kogemus, aga seda ei saa käsitleda põhjaliku uuringuna.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Hea ettekandja! Teie vastustest selgus, et kui te oleksite saanud näiteks rannakaluritelt sellel teemal pöördumisi või kirju, siis oleksite leidnud nende probleemidele ka lahenduse. Kui nüüd, pärast seda esinemist, mõni rannakalur teie poole pöördub, kas te siis esitate uue eelnõu ja püüate leida lahendusi või millised oleksid sel juhul lahendused?

Aitäh, Ester Tuiksoo! Kindlasti ei saa ühe pöördumise põhjal muuta kogu seadust. Te teate ise seda väga hästi, olles kogenum Riigikogu liige ja olles ka minister olnud. Mida ma tahan öelda? Kui mõni ettevõtjate grupp või keegi teine soovib tulumaksusoodustusi, eks siis peab ka põhjendama ja seletama, miks seda vaja on.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh! Hea ettekandja! Te mainisite, et see kiri jõudis kohale pärast seda, kui komisjon oli oma otsuse teinud. Aga täna on eelnõu esimene lugemine. Võib-olla ongi siis mõttekam saata see eelnõu teisele lugemisele, et komisjon ja kõik selle liikmed saaksid tutvuda selle kirjaga ning nende argumentidega, mis seal on toodud. Kas te sellisel juhul toetate selle eelnõu saatmist teisele lugemisele, et anda võimalus tutvuda argumentidega, mis on selles kirjas toodud?

Aitäh, Deniss Boroditš! Kui sellest kirjast veel rääkida, siis see kiri ei tulnud hilja, vaid räägitakse, et see tuli suvel. Ma ikkagi kordan, et sotsiaalmaksuseadust ja tulumaksuseadust on palju muudetud, on esitatud palju eelnõusid nende muutmiseks. Mis puudutab FIE-sid (seda on poliitikud ka varem maininud), siis vaatame selle asja tervikuna üle. Me ju kuulsime, et eelmisel aastal oli kavas muudatusettepanek, viimaste aastate jooksul on seda seadust mitu korda muudetud. Millest kõneleb selline vähesel määral muutmine iga natukese aja tagant? See kõneleb sellest, et võib-olla tuleb ikkagi vaadata seda seadust tervikuna, selles osas, mis puudutab FIE-sid.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi komisjonis arutatud teemade juurde. Siit saalist kõlas küsimus, mis oli see põhjus, miks siiski selle seaduseelnõu edasist käsitlemist siin saalis ei toimu. Te ütlesite, et seda peaks iga Riigikogu liikme käest eraldi küsima, ja põhjusi te pigem välja ei toonudki. Kas üks põhjus võib olla see (te mainisite seda põgusalt), et ettevalmistamisel on füüsilisest isikust ettevõtjatele tegevuslubade andmine ja tegevuslubadele üleminek? Kas te tutvustaksite, kui kaugele selle seaduseelnõuga või selle asjaga on jõutud ning millal jõuab see Riigikogusse menetlemisele?

Aitäh, Inara Luigas! Seda on mainitud, aga minul puudub praegu põhjalik ja hea info, et teile seda seletada. Ma teen selle asja endale selgeks ja olen siis meelsasti valmis sellele küsimusele vastama.

Palun, Deniss Boroditš, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Viimasel ajal on väga paljud inimesed avaldanud arvamust, et Riigikogu võiks konstruktiivsemalt ja sisulisemalt asju arutada. Seda arvamust on avaldanud nii president kui ka meedia. Kas te ei arva, et näiteks see, kui komisjon arutaks selle asja sisuliselt läbi ka teisel ja kolmandal lugemisel, oleks märk selle kohta, et Riigikogu liikmed ja just nimelt selle komisjoni liikmed tõesti tahavad teha sisulist koostööd ning sisuliselt ja detailselt arutada konkreetset seaduseelnõu, seaduse muutmise ettepanekuid?

Aitäh, Deniss Boroditš! Ega mul midagi vastu vaielda ei ole. Kindlasti on põhjalikumad arutelud alati kasuks.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 14 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seetõttu valmistume hääletusprotseduuriks.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 14. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Poolt 50, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maksukorralduse seaduse § 33 muutmise seaduse eelnõu nr 23 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meil on tegemist sellise pisikese seadusetäpsustusega: fraktsiooni ettepanek on muuta maksukorralduse seaduse § 33. Selle lõige 4 räägib maksumaksja õigusest saada teatud kindlatel juhtudel riigi käest enda poolt rohkem makstud makse tagasi. Praegu võib maksumaksja Eestis pöörduda riigi poole selles küsimuses kolme aasta jooksul. Meie ettepanek on muuta seda kolme aastat: pikendada seda perioodi viie aastani.
Too pikendamise mõte tuli sellest pahandusest, mis juhtus meil pensionäridega, kellel oma teadmatusest, aga eelkõige riigivõimu lohakast tööst tingituna oli selline olukord, et nad olid aastate jooksul maksnud riigile rohkem tulumaksu. Üks avaldus oli kirjutamata jäänud. Seda polnud nende käest keegi ka küsinud. Viie aasta peale tulime seetõttu, et vastav seadussäte hakkas kehtima 1. jaanuaril 2007. Seega 1. jaanuarini 2012 tekkiks kõigil, ka nendel, kes juba esimestel aastatel kogemata kombel rohkem tulumaksu maksid, õigus see rohkem makstud tulumaks riigi käest tagasi küsida. Seda ettepanekut kaaludes tekkis meil küsimus, kuidas mujal maailmas käitutakse. Ja käitutakse nii, et nii mitmeski riigis on sätestatud viis, mõnes riigis ka kolm aastat. Nii et selles viies aastas ei oleks mitte midagi erilist, kui Eesti selle peale läheks.
Teine küsimus tekkis eelnõu koostamisel veel. Oli mõte, et praegu on see kolm aastat n-ö kahepoolne suurus. Riik võib maksumaksja käest nõuda kolme aasta raha, kui maksud on maksmata, ja ka maksumaksja võib riigi käest raha tagasi nõuda kolme aasta jooksul. Me jõudsime mõttele, et ei ole vahest midagi imelikku, kui riik käitub siin tugevama jõuna suuremeelselt ja lubab enda käest tagasi küsida viie aasta jooksul, ise aga küsib kolme aasta jooksul. Samas ütlen eelnõu autorite nimel, et meie arvates see on kindlasti teema, mis vajab arutelu Riigikogus, juhul kui eelnõu esimene lugemine ära lõpetatakse. Kui keegi arvab, et meil peaksid need asjad tasakaalus olema, et see aastate arv peaks olema ühesugune, siis ega me sellele eriti vastu punnima ei hakka. Ju see on siis õige. Aga praegu on meie ettepanek muuta kolm aastat viieks.
Ma ei tea, kas teil on kiirel ajal olnud võimalus tutvuda, mis sellest probleemist Eestis saanud on. Viimased andmed, mis ma ajakirjanduse vahendusel olen kätte saanud, on sellised, et 4. augusti seisuga olid Eesti Vabariigi täitevorganid saatnud selle vea parandamiseks pensionäridele 6340 kirja ja 3700 kirja on vaja saata – neid ei ole veel jõutud välja saata. Kui palju sellele on reageeritud ja mitu avaldust kirjutatud, ei oska ma öelda. Aga 4. augusti seisuga on juba makstud inimestele tagasi 1,53 miljonit eurot. Nii et see summa on päris suur.
Iseenesest on selline olukord väga lihtne tekkima. Selle pensionäri käest, kes jääb pensionile ka tegelikult ja läheb pensioniametisse, võetakse avaldus. Sellel pensionäril, kes jätkab töö tegemist mõne aja, seda avaldust mõtet kirjutada ei ole. Samal ajal pension talle määratakse ja see jõuab tal ilusasti pangakontole. Hiljem, kui ta tegelikult koju jääb, ei tule ta selle peale, et selle avalduse pärast peaks pensioniametisse minema. Nii et võiks kasutada kolme aasta asemel viit aastat. See olekski kõik. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas nendel pensionäridel, kes on saanud sellise kohtlemise osaliseks, ei oleks võimalus pöörduda õiguskaitseorganite poole ja lahendada see õigusriigi kohaselt? Ehk jätta see seadus ikkagi muutmata, et nad saaksid kohtulahendi abil õiguse majja? Aitäh!

Riik ei ole siin päris õigusrikkumist korda saatnud. Riik, tuleb välja, on käitunud seaduse kohaselt, pensionär aga on jätnud ühe avalduse kirjutamata. Aga kui rahvasaadik Leinatammel on ettepanek keegi kinni panna selle eest, et ta jättis avalduse nõudmata, siis see vajab kindlasti omaette eelnõu. Selle eelnõu raames me seda teemat ei lahenda.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Nagu te oma ettekandes õigesti mainisite, on praegu riigi ja maksumaksja õigused tasakaalus. Kolm aastat tagasiulatuvalt saab riik makse nõuda ja maksumaksja saab riigilt kolm aastat raha tagasi nõuda. Nüüd te tahate muuta seda tähtaega selliselt, et riigilt saavad kõik raha tagasi nõuda viis aastat senise kolme aasta asemel. Kas te jõudsite seda eelnõu koostades analüüsida, milline kulu võiks sellest tekkida riigieelarvele? Teisalt, see tähendab ka maksuhaldurile halduskoormuse kasvu. Meil oli kevadistungjärgu ajal väljasõiduistung Maksu- ja Tolliametisse. Kas te jõudsite analüüsida, kui palju see suurendab maksuhalduri töökoormust?

Et öelda, kui palju see riigieelarvet võib mõjutada, peaksin ma teadma, kui palju keegi on riigile enam maksu maksnud. Selliseid andmeid mul ei ole. Ma arvan, et neid andmeid ei ole mitte kellelgi. Usun aga, et see eriti maksuameti koormust ei suurenda, see kolmelt aastalt viiele minek. Küsimus on puhtal kujul õigusriigis kokkulepitud aastate arvus, mis aja jooksul lubada seda teha. Mis puutub sellesse erinevasse aega, siis ma olen veendunud, et Maksu- ja Tolliamet on maksukogumise protseduuris tugevam pool ja maksumaksja nõrgem pool. Siin võib kasutada muidugi ekspertide abi, neil võib olla teistsugune arvamus oma töökogemuse põhjal. Mina siiski usun, et maksuameti võimalused ja teadmised on kordades suuremad kui maksumaksjal. Seetõttu ei oleks midagi imelikku, kui maksumaksjate õigus kestab mõnevõrra kauem ja riigil maksuameti näol lühemat aega. Aga kui see on nii oluline ja selles peitub eelnõu vastuvõtmise hind, siis olgu ta minu poolest mõlemat pidi viis aastat. Ma ei pahanda.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd, teine küsimus!

Aitäh! Mul ei ole rohkem küsimusi.

Selge, siis võite oma kõnesoovi tagasi võtta. Aitäh! Esinejale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Eiki Nestor! Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Mihhail Stalnuhhini!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maksukorralduse seaduse § 33 muutmise seaduse eelnõu 23 esimese lugemise arutelu toimus Riigikogu rahanduskomisjonis 13. juunil 2011. Päev oli päikesepaisteline, puhus kerge kagutuul, õhutemperatuur oli 28 kraadi. Siiski olid kohal kõik komisjoni liikmed. Osales ka Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist proua Iiris Põldma. Peale seda, kui kolleeg Nestor tegi enam-vähem sama ettekande, mis ta praegu rääkis ja mida ma üle kordama ei hakka, esitas küsimuse kolleeg Sven Sester. "Miks just viis aastat?" küsis ta. Kolleeg Nestor selgitas veel kord, et vastav seadussäte hakkas kehtima 2007. aastal. Järgmise küsimuse esitas kolleeg Taavi Rõivas: "Mitut inimest see puudutab?" Kolleeg Nestor vastas, et tal neid andmeid ei ole ja neid pole kellelgi. Kõnelusest võttis osa ka Rahandusministeeriumi esindaja, kes teatas, et Rahandusministeerium ei toeta seda seaduseelnõu, kuna see samm oleks ebaproportsionaalne: selleks, et päästa väikest arvu pensionäre, muudame kogu süsteemi. Selle sammu ettevõtmine pensionäre ei päästa. Siia sisse tuli härra Nestori repliik: "Kuidas siis ei päästa?!" Sellele jäi vastamata, millest võib teha järelduse, et hüüatus oli retooriline. Rahandusministeeriumi esindaja jätkas, et on vaja palju rohkem muuta, et vale paragrahv on muutmiseks võetud. Tekkis lühike vaidlus paragrahvide teemal: milliseid ikkagi on vaja muuta. Vastus kõlas, et paljusid. Järgmise küsimuse esitas jälle kolleeg Rõivas, kes vist mäletades, mida rääkis rahandusminister Jürgen Ligi, kui ta komisjonis kommenteeris maamaksust vabastamise seadust, küsis igaks juhuks, kas rahandusminister on ikka samal seisukohal kui Rahandusministeerium. Kõlas kindel vastus, et jah. Rahandusministeeriumi esindaja oli selles kindel. Härra Taavi Rõivas jätkas, et kui ühe probleemi lahendamine muudab kõik, siis peaks pigem stabiilsust toetama. Seda kommenteeris kolleeg Nestor. "Mingi kaasuse pinnal," ütles ta, "sünnibki seaduse positiivne muutmine."
Kolleeg Sõerd küsis, et see kolme aasta norm on 1993. aastast kehtinud, kust see viis aastat tuli. Korduv küsimus, eks ju? Kolleeg Nestor vastas, et pole midagi imelikku, kui maksumaksja õigus pöörduda riigi poole kestab kauem. See kõlas ka tema äsjases kõnes. Ja siis tuli koosoleku lõpuosa. Komisjoni esimees küsis, millised on ettepanekud, ja kolleeg Rõivas pakkus välja esimest lugemist mitte lõpetada. Toimus hääletamine. Kuus komisjoni liiget olid selle ettepaneku poolt, viis vastu. Nii tekkiski ettepanek võtta eelnõu päevakorda 13. septembril ja esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Palun, Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus: mitme poolthäälega teile tehti ülesandeks alustada oma ettekannet tolle päeva ilmastikuolude kirjeldamisega?

Seda küsimust komisjonis ei arutatud. Teisalt, Eesti riigis seniajani veel minu teada kehtib sõnavabadus ja mitte keegi ei ole reeglistikku, millest peab rääkima kaasettekandja, valmis teinud.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Ma siiski küsin ka, miks te pidasite vajalikuks nii detailselt meile komisjonis toimunut tutvustada. Reeglina see tavaks ei ole.

Aitäh toreda küsimuse eest! Ma lähtusin eilsest presidendi kõnest. Ta rääkis ka praakseadustest ja seadustest, mis võidakse vastu võtta mingi huvigrupi huvides. Kujutage ette, et kunagi lõpevad ajaloolised teemad – praegu ajaloolased kirjutavad väga palju raamatuid ja artikleid. Varsti on kõik teemad otsa saanud. Kindlasti hakkab keegi kirjutama Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ajalugu. Tekib küsimus, millega nad tegelesid, kuidas arutelu käis. Inimene pöördub rahanduskomisjoni, et teada saada, kuidas käis arutelu selles inimeste jaoks väga tähtsas küsimuses. Ta võtab kätte protokolli ja avastab, et seal on kirjas ainult küsimuse nimetus, nimekiri nendest, kes olid kohale kutsutud, ja siis hääletamise otsus. President rääkis eile, nii palju kui ma mäletan, läbipaistvusest, sellest, et me peame rahvale ligemal olema. Kuidas saab seda olla, kui komisjonis ei ole stenogrammi, ei ole salvestisi? Iga volikogu Eestis peab kaks kuud hoidma seda salvestist, mis on tehtud volikogu istungil. Meie tööst mõnes komisjonis ei ole mitte mingit ülevaadet, kui vaadata neid protokolle, mis selle töö tulemusena on valminud. Nii et tulevaste ajaloolaste huvides olen ma valmis stenografeerima neid küsimusi, mille puhul mind kaasettekandjaks tehakse, ja hästi põhjalikult neid teile ette kandma. Aitäh!

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Te alustasite klimatoloogiliste tingimuste kirjeldamisest komisjoni istungil. Kas neis tingimustes võis olla ka midagi sellist, mis mõjutas osa komisjoni liikmete tervislikku seisundit, muutes nad pensionäride vastu eriti õelaks?

Ei, ma pigem tahtsin ära märkida, et tookordne suur töö ja vaev komisjonis oli tegelikult väga märkimisväärne, arvestades seda ilma. Seda enam peaksid komisjoni istungid mingi suurema jälje jätma. Minu arvates on meie valijatel sõltumata sellest, millise ilmaga me komisjonides istume, siiski õigus teada, millest me seal räägime, millise argumentatsiooniga seal esineme. Mitte, nagu ütles president, tampida siin seadusi, teadmata nende sisu, nende mõju jne. Aitäh!

Palun, Aivar Sõerd, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus: kas sellel toredal päeval komisjon jõudis tähelepanu pöörata ka probleemile, et eelnõuga muudetaks maksukorralduse seaduse § 33, aga muutmata on jäetud § 89, mis sätestab maksudeklaratsiooni muutmise tähtajad, ja samuti § 98, mis sätestab maksusumma määramise maksuhalduri poolt? Kui maksudeklaratsiooni ei saa muuta rohkem kui kolm aastat tagasiulatuvalt ja ka maksuamet ei saa määrata uut maksusummat rohkem kui kolm aastat, siis selle eelnõuga pensionärid ei saa nõuda tagasi mitte sentigi. Kas sellele probleemile ka sellel ilusal päeval rahanduskomisjon tähelepanu pööras?

Aitäh, lugupeetud küsija! Lühike vastus on ei. Nüüd pikem vastus: see tähendab, et sisulist arutelu ei toimunudki. Arutelu oli pealiskaudne, kuna Rahandusministeeriumi arvamus oli teada. Teisalt ei näe ma mingit probleemi selles, et oleks vaja muuta ka teisi paragrahve. Selleks on meil olemas Riigikogu töökord, on olemas esimene lugemine, teine lugemine, kolmas lugemine. Me oleme juba selles Riigikogu koosseisus esitanud algusest lõpuni praakeelnõusid. Selline oli maamaksust vabastamise seaduse eelnõu, kus, ma tuletan meelde, oli ainult grammatilisi vigu 11 tükki kahe lehe peal. Aga siiski sai sellest ka asja – vähemalt niiviisi väidetakse. See sai vastu võetud ainult tänu sellele, et kahe lugemise vahel sai esitada muudatusettepanekuid ja tekst muutus. Kui nüüd huviga asja suhtuda, siis peaks – see on minu isiklik arvamus – esimese lugemise lõpetama ja neid vigu parandama. Teie teete ettepanekuid, me hakkame neid hääletama. Aga see muidugi pidi kõlama siiski komisjoni istungil.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Vahepeal te viitasite siin eilsele presidendi kõnele ja ütlesite, et te rääkisite komisjonis toimunust nii pikalt sellepärast, et president hoiatas meid praakseaduste vastuvõtmise eest. Natuke haakub see ka Aivar Sõerdi küsimusega. Kas te leiate, et see seaduseelnõu, mille arutelu te ette kannate, on praak?

Ei leia. Komisjoni poolt määratud kaasettekandjana kannan ma teile ette komisjoni arvamuse selles küsimuses. Mitte ükski inimene komisjoni istungil seda ei väitnud.

Aitäh! Peeter Laurson, palun!

Hea ettekandja! Milliseid küsimusi teie isiklikult peale selle ilmaküsimuse koosolekul esitasite?

Ma kandsin teile ette, kes võtsid arutelust osa. Küsisid need, kes mõnest asjast võib-olla ei saanud aru. Näiteks kuigi kolleeg Nestor rääkis oma selgitavas kõnes kaks korda, miks viis aastat kolme asemel, küsis kaks inimest pärast ikka, miks viis ja mitte kolm. Mulle isiklikult oli see täiesti selge. Minu jaoks oli täiesti selge, et see, kes on tugevam, peab nõrgemale mõnes küsimuses vastu minema. Sellest lähtuvalt peab pensionäride probleem olema lahendatud näiteks sellisel moel seaduse kaudu. Kommet küsida, kui mul on kõik selge, mul ei ole ja ma pean ütlema, et tookordsel istungil ma ei küsinud härra Nestori käest mitte midagi. Pealekauba olin kõvasti hõivatud sellega, et pidin kõik kirja panema, mis komisjonis toimub.

Aitäh, hea ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Mihhail Stalnuhhin! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 23 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me valmistume hääletamiseks.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maksukorralduse seaduse § 33 muutmise seaduse eelnõu 23. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 50, vastu 42 ja erapooletuid ei ole leidis ettepanek toetust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maksukorralduse seaduse § 33 muutmise seaduse eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Tänane viimane päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 32 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelmine justiitsminister ütles alati, kui hakkas eelnõu tutvustama, et tegemist on väga hea eelnõuga. Mina alustan tutvustamist sõnadega, et see on väga vajalik eelnõu. Iga päev kannatavad kümned, kui mitte sajad inimesed Eestis lähisuhtevägivalla all. Iga päev saab kuskil mõni laps, naine, mees, vanur haiget kas füüsiliselt või moraalselt, ja seda oma kõige lähemate tegevuse tõttu. Meie siin võtame mõõtu, kelle tahe jääb peale, kellel on rohkem võimu. Meil peaks olema kõigil piisavalt empaatiavõimet mõistmaks, et lähisuhtevägivald ei ole teema poliitilisteks mängudeks. Küsimus on kvaliteetses elus, halvimal juhul elus ja surmas. Küsimus on vaimselt terves Eesti rahvas.
Kui nüüd eelnõu juurde minna, siis sellel on kaks olulist eesmärki. Esimene eesmärk on muuta lihtsamaks ajutise lähenemiskeelu ja kohtuotsusega määratava lähenemiskeelu tingimuste täitmise kontrollimine, kasutades selleks elektroonilist valvet. Eelnõu teine eesmärk on diferentseerida karistusi ajutise lähenemiskeelu ja kohtuotsusega määratava lähenemiskeelu tingimuste rikkumise eest ning sanktsioneerida rikkumine ka juhul, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale, samuti esmakordne rikkumine isiku poolt.
Värskendamaks teie mälu, tuletan meelde – väga paljud Riigikogu eelmise koosseisu liikmed teavad seda kindlasti –, et 2009. aastal oli Riigikogu menetluses sama eelnõu samade eesmärkidega. Kahjuks langes see menetlusest välja seoses eelmise koosseisu töö lõppemisega. Nagu elu ja praktika on näidanud, on see eelnõu ääretult vajalik – lähisuhtevägivald on terav teema, millega me peaksime tegelema.
"Kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018" on kirjas sellised andmed. Lähenemiskeelu tõkendit on alates 2006. aastast kuni 2010. aasta lõpuni kohaldatud ligi 80 korda. Lähenemiskeeldu ei rikutud 2006. aastal mitte kordagi, 2007. aastal rikuti 6 korda, 2008. aastal 12 korda, 2009. aastal 11 korda ja 2010. aastal 44 korda. Eelnõu eesmärk ongi eelkõige anda võimalus leida lahendused, et lähenemiskeeldu ei rikutaks. Nagu statistika näitab, on rikkumiste arv aasta-aastalt kasvanud.
Mis meie seadusandja eesmärk peaks olema? Meie eesmärk peaks olema võtta vastu selliseid seadusi, et kuritegusid toime ei pandaks ja inimesed nende läbi kannatada ei saaks. 2010. aastal saadeti kohtu alla kaheksa isikut lähenemiskeelu rikkumise eest ja süüdi mõisteti nendest seitse: üks naine ja kuus meest. Määrati üks rahaline karistus 40 000 krooni, kaks vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga, ja neli reaalset vangistust pikkusega 8–10 kuud. Sellised on arvud ja need näitavad hästi, kuhu suunas me tegelikult liigume. Kas see ei pane meid mõtlema, et meil on tegelikult võimalus midagi ära teha? Beth Conny on öelnud: "Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid meie piiratud ettekujutus võimalikkusest." Ehk katsume tulla nendest võimatutest unistustest välja ja asume tegutsema! Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Palun, Väino Linde!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Need viimased arvud, mis sa välja tõid, näitavad ju kindlasti seda, et lähenemiskeeluga seonduvad paragrahvid on tõesti tööle hakanud. Aga elus päris must-valgeid toone ei pruugi esineda. Kas teie esitatud eelnõus pakutu ei või viia – kuidas ma nüüd ütlen? – kannatanupoolse manipulatsioonini? Selline oht võib ähvardada rohkem kui praegu. Ma tean, et sellele on viidanud ka Vabariigi Valitsus oma seisukoha väljaütlemisel. Mis sa arvad sellest?

Aitäh, hea Väino, küsimuse eest! Ükspuha, millise regulatsiooni me vastu võtame, ohte ja riske võib olla nii üht- kui teistpidi. Kuid me peame hindama reaalset olukorda sellest aspektist, et kui inimesed, kes on kannatanud, ei saa riigilt abi, siis me peame tegema kõik selleks, et me suudaksime seda abi osutada. Üks asi on see, mis siin täna arvudena kirjas on, teine aga reaalne olukord, kus inimesed jätavad pöördumata õiguskaitseorganite poole sellepärast, et nad ei saa reaalset abi. Reaalse abina ma pean silmas just seda, et võidakse määrata lähenemiskeeld – kas ajutine või kohtu poolt. Ning selle ajutise lähenemiskeelu rakendamine ei ole õiguskaitseorganite poolt väga lihtsalt kontrollitav. See on küll seadusesse sisse kirjutatud, kuid praktikas raskesti kontrollitav. Olen nõus sellega, et õiguskaitseorganitel lasuks väga tõsine vastutus, kui seaduses oleks selline võimalus olemas, kui määrataks selline piirang.

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on selline üldisem küsimus: mis konkreetseid samme või ettepanekuid on teinud valitsus või valitsuskoalitsioon kõnealuse probleemistiku lahendamiseks?

Aitäh, Rainer! Ma täna hommikul veel rääkisin justiitsministriga telefonitsi ja justiitsministri vastus oli, et Justiitsministeerium ootab praegu professor Sootaki tehtavat karistusõiguse auditit, et siis võtta vastu konkreetsed otsused, kuidas ja milliste eelnõudega edasi liikuda. See on märk sellest, et valitsus on vähemalt otsustanud tegelda selle problemaatikaga, kuid mina isiklikult soovin, et sellega tegeldaks kiiremini. Üks näide ongi, et täna on juhtivkomisjon teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Eelmine Riigikogu koosseis aga jättis selle eelnõu menetlusse.

Aitäh! Palun, Andrei Korobeinik!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas te oskate lühidalt seletada, milline võiks olla selle elektroonilise järelevalve tehniline teostus? Kas kuskil maailmas on seda juba tehtud? Kas see eeldab seda, et mõlemad pooled kannavad mingisugust seadet? Palun lihtsalt lühidat kommentaari.

Aitäh, Andrei, küsimuse eest! Konkreetselt rakendusega on tegelnud, ma tean, Siseministeerium. On otsitud analoogiaid muust maailmast, need on olemas. Ja ma isegi tean, et kui Siseministeeriumi juhtis Marko Pomerants, siis jõuti arusaamale, et selline süsteem võiks maksta, kui mu mälu ei peta, umbes 4 miljonit krooni.

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Aitäh! Hea ettekandja! Teie eesmärk on ilmselt õilis ja parimat tulemust sooviv. Tahan siiski öelda, et see karistusliik – lähenemiskeeld – on Eesti mõjutusvahendite süsteemis suhteliselt uus fenomen ja nõuab harjumiseks ilmselt teatud aega. Te märkisite ka seda, et selle keelu järgimine on raskesti kontrollitav. Oma eelnõu seletuskirjas märgite, et tahate sanktsioneerida rikkumise ka juhul, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale, samuti esmakordse rikkumise isiku poolt. Kas te olete ikka päris veendunud, et selline repressiivne lähenemine parandab selle mõjutusvahendi toimet ja et seda on Eestis võimalik tõhusalt administreerida?

Aitäh, Rait, küsimuse eest! Mina ütleksin, et see on pigem ennetav meede, mitte repressiivne meede. Need, kes tegelikult on lähisuhtevägivalda tundnud, teavad, et lähisuhtevägivalla puhul on seeme, mis idanema pannakse, väga pika mõjuga. Just nimelt range karistusega saab seda mõju ära hoida. See on mõte, mis on eelnõusse kirjutatud.

Aitäh! Järgmine küsimus on Peeter Laursonilt!

Hea ettekandja! Kas te ei arva, et kannatanu panemine elektroonilise jälgimise alla võib tema põhiseadusest tulenevaid õigusi rikkuda?

Aitäh, Peeter, küsimuse eest! Selge on, et eelkõige saab seda abinõu rakendada kannatanu soovi korral. See on kõige alus.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Laanet! Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu nr 32 tänavu 13. juunil. Arutelul osales ka Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Ploom. Komisjonil oli võimalus tutvuda Vabariigi Valitsuse arvamusega, mille edastas justiitsminister oma 8. juuni kirjaga. Valitsuse seisukoht oli eelnõu sellisel kujul mitte toetada. Ka komisjon jõudis pärast põhjalikku arutelu samale otsusele.
Mis oleksid lühidalt eitava seisukoha põhjused – need oli meil üsna sarnased ja tulid ka valitsuse arvamusest välja – ja probleemid, mis komisjoni istungil üles kerkisid? Kõigepealt, komisjon möönis, et lähenemiskeelu temaatika on tõepoolest oluline, ja tunnustas eelnõu esitajate soovi lähenemiskeelu regulatsiooni täpsustada. Samas leiti, et on vaja siiski nii Siseministeeriumi kui ka Justiitsministeeriumi märksa põhjalikumat analüüsi. Seepärast saatis õiguskomisjoni esimees komisjoni nimel 5. juunil kirja mõlemale ministeeriumile, paludes 30. märtsiks 2012. aastaks esitada analüüs ja anda hinnangud, milline on ikkagi reaalne vajadus kohaldada lähenemiskeeldu koos elektroonilise valvega, millised oleksid sobilikud tehnilised lahendused, kui suur nende maksumus ja millised õiguslikud lahendused tuleks rakendada.
Praeguse eelnõu puhul on küsitav kõigepealt sanktsiooni proportsionaalsus karistusseadustiku muudatuse puhul. See tähendab, et juba esmakordse rikkumise eest järgneb kriminaalkaristus ja teistkordse eest vabadusekaotuslik karistus. Nagu ettekandja juba ütles, teine eitava seisukoha põhjus on see, et toimub kogu karistusseadustiku audit eesotsas professor Sootakiga ning kindlasti on mõttekas lahendada need küsimused kompleksselt. Samuti oli eelmises ettekandes juttu, et tõepoolest pole selge, kuidas seda tehniliselt lahendada – kas ka kõik pereliikmed saavad mingi elektroonilise seadme. Kahtlemata häirib see ka ohvrite või perekonnaliikmete igapäevast elu. Tõepoolest, ahistaja võib ju ohvreid kimbutada mitte ainult elukohas, vaid ka töökohas või ükskõik kus avalikus kohas. Võib-olla on võimalik ka mobiilsidevõimalusi kasutada või mingeid muid tänapäevaseid tehnilisi lahendusi.
Kokku võttes komisjon otsustas, et tegeleb selle teemaga edasi. Loodame tulla selle juurde kevadel tagasi, aga praegusel kujul me eelnõu ei toeta. Teeme ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada ja lükata eelnõu tagasi. Aitäh!

Palun, Kalle Laanet!

Aitäh, hea nimekaim, ettekande eest! Kas sa oled nõus natukene valgustama koalitsioonipoliitikute hääletamiseelset nõupidamist? Milliseid argumente seal arutati?

Me arutasime seda, kas jätta eelnõu menetlusse. Seda me kõik möönsime – sellest oli täna siin saalis ka juba juttu –, et teemad on olulised ja nendega tuleb tegelda. Nii me arutasimegi, kas on võimalik jätta eelnõu sellisel kujul menetlusse. Nagu ma lühidalt juba ütlesin, me leidsime, et probleemistik vajab kompleksset lähenemist. Võib-olla tuleb sanktsioonide osa veelgi diferentseerida. Praegu on siin tegelikult ikkagi kaks võimalust. See põhjalik analüüs peaks eelnema, siis saab teema kompleksselt uuesti päevakorda võtta.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Jents! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 32 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me valmistume hääletamiseks.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 32. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 48, vastu 42 inimest, 1 on erapooletu. Ettepanek leidis toetust. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 32 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.
Head kolleegid! Täiskogu istung on lõppenud. Head päeva!

Istungi lõpp kell 11.45.