Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu kaheksanda  töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu. Res Publicalt innustust saanuna oli suur kiusatus panna selle eelnõu pealkirjaks "Eestisse euroopaliku ettevõtluskeskkonna loomise seadus", aga me ei teinud seda. Meie eelnõu eesmärk on võrdsustada füüsilisest isikust ettevõtjate olukord haigushüvitiste osas palgatöötajate olukorraga. Haigekassa maksab ju nüüd haigushüvitist alates 9. haiguspäevast, 4.–8. päevani maksab palgatöötajale haigushüvitist tööandja. FIE-dele teatavasti keegi 4.–8. päevani haigushüvitist ei maksa, sest nendel kui iseseisvatel ettevõtjatel pole tööandjat. Neil pole ka siiani võimalust haigestumise kompenseerimiseks midagi täiendavat oma ettevõtlustulust maha arvata. Eelnõu näeb ette, et FIE-dele antakse haiguse tõttu saamata jäänud ettevõtlustulu kompenseerimiseks võimalus arvata ettevõtlustulust maha eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud summa. Teiste sõnadega pakume olukorrale n-ö Soome tüüpi lahendust. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd annan edasi teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 6. juunil algatatud Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; teiseks, rahanduskomisjoni s.a 7. juunil esitatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; kolmandaks, rahanduskomisjoni s.a 7. juunil esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 rahvasaadikut, puudub 12.

Eile jäi meil pooleli koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 2 arutamine, täpsemalt esimesele ettekandjale küsimuste esitamine. Seetõttu palun uuesti kõnetooli kolleeg Mailis Repsi, et need, kes eile ei jõudnud, saaksid täna talle oma küsimused esitada. Palun! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Nüüd kutsun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Kaia Iva. Palun!

Austatud esinaine! Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon arutas seaduseelnõu nr 2 oma 30. mai istungil. Peale komisjoni liikmete olid kohale kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis ning Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna jurist Indrek Kilk. Algataja nimel andis eelnõu sisust ülevaate komisjoni liige Mailis Reps ja sellele järgnes põhjalik arutelu. Eelnevalt olid komisjoni liikmed tutvunud ka Vabariigi Valitsuse antud seisukohtadega. Mailis Reps põhjendas eelnõu algatamist, nagu ka eile siin suures saalis, ning üles kerkinud küsimused said suures osas ka vastused.
Milliseid probleeme komisjoni liikmed seda eelnõu käsitledes nägid ja milliseid erisusi tõid välja, võrreldes põhikoolides ja gümnaasiumides toidukulu toetamisega? Juhiti tähelepanu sellele, et lasteaias tuleb vanematel lisaks toidurahale maksta ka kohatasu. Algataja märkis, et nende hinnangul on kohatasust vabastada lihtsam kui toidukulude maksmisest. Komisjoni liikmetel ja ministeeriumi esindajatel oli selles osas erinevaid kogemusi ja erinevat infot – omavalitsused rakendavad erinevaid süsteeme. Juhiti tähelepanu sellele, et lasteaed on oma vormilt märksa vabam kui üldhariduskool. Paljud lapsed ei tule päris hommikuks lasteaeda või lähevad varem koju ning lastevanemad on kokku leppinud, milliste toidukordade ajal nende lapsed lasteaias söövad. Ja kui laps puudub, siis antakse sellest kiiresti lasteaeda teada, et ei peaks ülearuseid toiduportse valmistama. Selle toidu eest lapsevanem siis ka ei maksa. Lisaks kokkuhoiule on eesmärk ka tihe infovahetus rühmas.
Arutelu käigus toodi välja sedagi, et omavalitsustes on väga läbimõeldud süsteemid lastevanemate toetamiseks. On läbi mõeldud, kuidas aidata lastevanemaid, kes on rahahädas – kas katta osa toidukulust või siis kohatasust. Riigil ei oleks õige sellesse süsteemi sekkuda ja hakata seda ümber tegema. Sellele on tähelepanu juhtinud ka omavalitsused. Komisjon mõistagi tunnistas, et kindlasti omavalitsused vajavad üldist rahalist tuge – tulubaas on neil suhteliselt napp –, kuid avaldati tõsist kahtlust, kas selle eelnõu seadusena rakendamine võiks kokkuvõttes oma eesmärki täita. Asi on selles, et kui riik hüvitaks toidukulu lausaliselt, siis omavalitsusel on alati võimalik kohatasu suurendada ja me ei saa olla väga kindlad, et sellisel juhul seatud eesmärk saab sada protsenti täidetud – et lapsevanem sellest võidab. Samuti kerkib küsimus, kas ei too see kaasa raiskamist ja raha ebaefektiivset kasutamist.
Komisjon, nagu ma ütlesin, tunnustab põhimõtet, et lasteaedu ja lapsevanemaid tuleb aidata, et kõik lapsed pääseksid lasteaeda ja saaksid seal alusharidust. Seetõttu olime üksmeelselt nõus eelnõu menetlusse jätma, kuid seda pigem eesmärgil teha kindlaks positiivseid praktikaid, mida omavalitsused on rakendanud, ja leida mingeid teisi teid, kuidas omavalitsusi alushariduse andmisel toetada.
Nende arutelude käigus jõudis komisjon järgmiste otsusteni: teha ettepanek võtta eelnõu nr 2 Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 7. juunil 2011. aastal, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 21. juuni kell 16. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tasuta koolitoit nii gümnaasiumis kui ka lasteaias on kindlasti väga oluline küsimus. Mul on hea meel, et komisjon esimese lugemise lõpetamist toetas ja positiivse hoiaku võttis. Minu küsimus puudutab eelnõu edasist menetlemist. Teie kui koalitsiooni esindaja peaksite teadma või vähemalt olete seda kindlasti omavahel arutanud, missuguses tempos hakatakse seda eelnõu menetlema. Kas me selle koosseisu ametiaja lõpuks suudame selle eelnõu ikka vastu võtta või paneb koalitsioon selle sahtlisse, nii nagu on tehtud varasematel kordadel?

Aitäh küsimuse eest! Ma võin öelda, et koalitsioon ei ole arutanud, millises tempos seda eelnõu menetletakse. Nii et selles osas te eksite. Aga kui komisjon sisuliselt seda eelnõu arutas, siis ta nägi teatud ohte, mis sellisel kujul eelnõu rakendamisel võiks olla. Põhimõte kui selline – ma juba viitasin, et see on positiivsete kogemuste kindlakstegemine, omavalitsuste aitamine ja raha leidmine alushariduse edendamiseks – on positiivne, kuid komisjonis ei üks ega teine osapool ei leidnud, et lausaline toetamine eelnõus pakutud kujul võiks olla parim lahendus. Ent komisjon kindlasti menetleb eelnõu edasi, proovib leida paremaid lahendusi ja küllap tulevad komisjoni töömailt ka edasised teated.

Reet Roos, palun!

Tänan! Hea ettekandja, kui suur on see summa, mida lapsevanemad kohatasuna maksma peavad?

Üks hetk! Nagu koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 ütleb, on vanemate kaetav osa ühe lapse kohta kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui see eurodesse ümber arvestada, teeb see 55,6 eurot. Kroonides on summa 870 krooni. Aga kui me praktikas vaatame, siis maksimaalset määra kasutavad väga üksikud omavalitsused, nagu ka eile eelnõu algataja meile selgitas. Üldjuhul on kohatasu vahemikus mõnest eurost kuni paarikümne euroni, mitte rohkem. Siin on omavalitsustel hästi suur mängumaa.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on tegelikult väga hea meel, et ka selle seaduseelnõuga tuli välja, et kohalikud omavalitsused on suurtes raharaskustes. Soovib ju see eelnõu kuidagi leevendada kohalike omavalitsuste keerulist olukorda. Te väitsite aga seda, et niisugusel kujul toidukulu katmine koolieelsetes lasteasutustes võib kaasa tuua raha ebaefektiivse kasutamise kohalikes omavalitsustes, vahest lausa raiskamise. Kas te täpsustaksite, mida te mõtlesite konkreetselt selle raiskamise all?

Komisjon arutas seda, aga juhin tähelepanu, et komisjon ei jõudnud järeldusele, et omavalitsused on suurtes raharaskustes. Me lihtsalt sellist analüüsi ei teinud. Küll aga tõdesime, et omavalitsused vajavad alati abi kõiges selles, mis puutub lastesse ja alusharidusse ja kõigesse säärasesse. Mis raiskamisse puutub, siis toodi konkreetseid näiteid ja neid ma puudutasin põgusalt ka siin. Lapsed ei käi lasteaias mitte iga päev – me teame ju ise ka oma kogemustest, et kohalkäimise protsent on väga erinev. See sõltub perioodist. Kui laps on haige, siis teda ei ole lasteaias, ja kui on koolivaheaeg vanematel õdedel-vendadel, siis ehk samuti mitte. Keegi tuleb mingil põhjusel kohale alles pärast hommikusööki. Kui lapsevanem toidu eest maksma ei pea, siis üsna suure tõenäosusega jätavad paljud teatamata, et laps ühel või teisel päeval puudub. Ja see tähendab, et toitu valmistatakse rohkem, kui tegelikult ära kuluks. Olen seda ise näinud kohaliku omavalitsuse juhina ja lapsevanemana – see kogemus on elust enesest.

Indrek Raudne, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite, et eelnõu sellisel kujul vastuvõtmisele ilmselt ei lähe, kuna see on veel toores ning komisjoni liikmetel ja fraktsioonide esindajatel on erinevaid seisukohti. Kas oskate nimetada põhilised puudused, miks eelnõu sellisel kujul teps mitte ei lähe? Ja mis kaalutlustel suunatakse see siis edasi teisele lugemisele, kuigi see väga paljude komisjoni liikmete arvates on selgelt toores ja ebakvaliteetne?

Kõigepealt märgin: hinnanguid, et eelnõu on ebakvaliteetne ja toores, komisjon ei andnud. Komisjon arutles sisuliste küsimuste üle, kuidas ühel või teisel moel võiks olla parem tegutseda. Me leidsime eri omavalitsusi näiteks tuues ka positiivseid kogemusi ja häid praktikaid, kuidas omavalitsused on lastevanemate toetamise süsteemi loonud.
Põhjusi, miks komisjon arvas, et eelnõu kallal tuleks väga sisulist ja väga põhjalikku tööd teha, nii et sellest saaks vastuvõtukõlblik eelnõu, ma täna juba nimetasin. Aga kordan uuesti üle mõned põhipõhjused. Kuna alushariduse andmine ja lasteaedadega toimetamine on otseselt kohaliku omavalitsuse ülesanne, siis eelnõu heakskiitmisega suureneks sekkumine kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse, mis ilmselt ei pruugi sellisel kujul olla otstarbekas. Samuti on viidatud, et omavalitsustel on endal toimivad abisüsteemid. Pigem vajavad omavalitsused lihtsalt lisaraha, mitte sellist sihtsuunitlusega, sildiga raha. Ka viimastes küsimustes olid viited, et on parem, kui sellega tegeleb kohalik omavalitsus, kel on otsene kontakt elanikega ja asjaomane info olemas. Ka info toidu kasutamise kohta lasteaias on seal konkreetsem.
Miks komisjon arvas, et eelnõu peaks menetlusse jääma? Kindlasti arvestades seda üllast eesmärki, miks eelnõu on algatatud: selleks et pöörata tähelepanu lasteaedade ja alushariduse küsimusele ning tõsiasjale, et sellega on mitmes omavalitsuses probleeme. Kusjuures me ise teame, et mitte alati ei ole nii, et probleemid on suuremad nendes omavalitsustes, kus on vähe raha. Pigem on küsimus omavalitsuste prioriteetides.

Reet Roos, palun teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! See eelnõu tekitas nii valju ja äreva arutelu siin saali tagaotsas, et ma pean oma küsimust veidi täpsustama. Kas suurt kohatasu rakendavad paljud omavalitsused? Ehk oskate hinnanguliselt öelda?

Ma saan aru, et arutelu on saali tagaosas nii suureks läinud, et enam ei kosta vastus sinna ära. Ma just rõhutasin, et seda maksimaalset summat, mis on ligikaudu 870 krooni, kui rääkida kroonides, kasutavad väga üksikud Tallinna ümber olevad vallad. Ülejäänud rohkem kui 200 omavalitsuses on see summa üldjuhul märksa väiksem.

Head ametikaaslased! Tulenevalt hea küsija ja ka hea vastaja märkusest ma palun, et see arutelu toimuks ikka kogu saali ulatuses, mitte selle ühes nurgas. Austame nii ettekandjat kui ka küsijat ja ka neid, kes soovivad eelnõu arutelust osa võtta! Läheme edasi. Lauri Luik, palun teine küsimus!

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus kolleeg Raudne lõpetas või pooleli jäi. Meil oli headel aegadel selline tore programm nagu "Igale lapsele lasteaiakoht!".  Kui ajad lähevad uuesti paremaks, õnnestub meil see programm loodetavasti taas käivitada. Mis te arvate, äkki oleks seda programmi kuidagi võimalik selle eelnõuga seostada või siduda?

Komisjon seda teemat ei arutanud. Loomulikult me kõik loodame, et see tänuväärne programm, mis sai eelmise valitsuskoalitsiooni ajal käivitatud, pärast masu lõppu uuesti elustub. Aga komisjon selleni veel ei jõudnud. Võib-olla oma edasistes aruteludes me jõuame selliste heade algatuste ühendamiseni – miks mitte?! –,  aga seekord komisjon seda teemat ei arutanud.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis oli üks mure – ja see on täna ka siin välja tulnud ning saali tagaosas elava arutluse all olnud –, et kohatasu on suur. Tõepoolest, kui tuleb maksta ühe lasteaiakoha eest 870 Eesti krooni, võib see mitme lapse lasteaias käimise puhul perele üsna raske koorem olla. Kuna toidu kompenseerimise või osalise hüvitamise puhul 1 euro 50 senti enamiku laste puhul ei ole kogu summa, kas teie arvates võiks see leevendada olukorda, kui me koolieelse lasteasutuse seadust täpsustaksime nii, et Vabariigi Valitsuse 20% protsendi asemel määraksime näiteks 10%?

Aitäh küsimuse eest! Kui kõige otsesemalt öelda, st kui ma peaksin kajastama komisjonis arutatut, siis nendin, et selleni me ei jõudnud ja seda me ei analüüsinud. Küll aga tõepoolest tõime välja sinu küsimuses nimetatud probleemi, et kui omavalitsus on suure kohatasu kehtestanud, siis on see summa toidukulust nii palju suurem, et pigem just see lööb lapsevanemal jalad alt. Need on seega komplekssed küsimused. Kui me katame lausaliselt toidukulu kõikidel, ka neil, kes tegelikult seda abi ei vaja, siis võib – ei pruugi, aga võib! – see tuua kaasa selle, et omavalitsus suurendab kohatasu ehk seda, mida tal on õigus suurendada. Ja lapsevanem ei võida midagi. Aga minu isiklik arvamus on, et omavalitsuse asjaomaseid otsuseid peaksid suunama valijad – inimesed,  kes ütlevad, milline peab olema valla- või linnavõim, milliseid otsuseid seal tuleks teha ja mis peaks olema prioriteedid. Kui kohalikus omavalitsuses inimestele tundub, et see 20% võiks olla nende seisukohast väga hea ja nad on sellega rahul, siis on see nende otsus. Praegu võiks olla selle 10% piiri seadmine ikkagi omavalitsuste enesemääramisõigusesse sekkumine. Aga kindlasti on see üks arutelu teemasid edaspidi, miks mitte.

Peep Aru, palun!

Ma tänan, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjon arutas ka võimalikku korrelatsiooni toiduraha osalise kinnimaksmise ja lasteaiakohtade defitsiidi vahel?

Jah! Võib-olla küll mitte otseselt sellist korrelatsiooni, kuid arutati praktikat, kuidas on lasteaiakohtade defitsiit välja kujunenud, milline on kohalkäimine ja kuidas need omavahel sõltuvuses on. Aga sellist väga otsest korrelatsiooni ei lahatud.

Mailis Reps, palun!

Aitäh! Hea komisjonipoolne ettekandja! Kuna sihtrühm on 5–7-aastased, siis küsin lihtsalt meenutuseks, kas komisjonis ei olnud juttu sellest, et meil puuduvad andmed, kui paljudel 5–7-aastastel pole tegelikult lasteaiakohta, kus nad koolieelset ettevalmistust saaksid? Kahjuks meil on neid lapsevanemaid, kes ei too lapsi oma kodust välja.

Jah, kuna eelnõu on suunatud just nimelt ainult 5–7-aastastele lastele, siis tõepoolest sellel teemal peatuti. Komisjonis ei tekkinud veendumust, et tasuta toit tagaks selle, et iga selles vanuses laps toodaks lasteaeda. Üldiselt on lasteaias käijate protsent Eestis väga suur ja seda kindlustunnet ei ole, et see muudatus tagaks veelgi suurema protsendi. Samas tekkisid komisjonis küsimused, miks me räägime ainult 5–7-aastastest lastest – eelnõu algataja esindaja selgitas seda – ja nooremad nagu unustame ära. Nii et säärased laste vanust puudutavad küsimused olid, aga seda komisjon ei leidnud, et eelnõu pakub lausalise toetuse näol olulise hoova, mille abil lapsi lasteaeda juurde tuua.

Kalle Jents, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mulle jäi ettekandest kõrvu, et andmed omavalitsuste kohta olid üpris vastuolulised. Milline on tegelik olukord? Kas üldse on infot selle kohta, et kusagil lapsi ei panda lasteaeda või võetakse lasteaiast ära seetõttu, et vanemad ei jõua kas toiduraha või kohamaksu tasuda? Ehk on võimalik paluda haridusministeeriumil täpsustada, millised kompensatsioonimehhanismid eri omavalitsustes on? Vähemalt selles piirkonnas, kust mina tulen, on väga selged kompensatsioonimehhanismid ja omavalitsus maksab nii kohatasu kui ka toidu eest, kui vanematel on raharaskusi. Seda probleemi nagu ei ole.

Tõepoolest, sellele juhiti ka komisjoni arutelu käigus tähelepanu. Te ütlesite, et andmed on vastuolulised. Ma täpsustaksin seda ja ütleksin, et andmed omavalitsuste toetusmehhanismide kohta on ka mitmekesised. Eelnõu algataja ütles, et nende erakonnal on olnud kohtumisi, kus on väidetud, et tegu on olulise probleemiga ja eelnõu aitaks kaasa, et lapsed oleksid hästi toidetud, hästi lasteaias õpetatud ja nad kõik sinna tuleksid. Komisjoni teistel liikmetel sõltumata erakondlikust kuuluvusest oli teistsuguseid kogemusi. Täpselt selliseid, nagu ka teie kirjeldasite: et omavalitsused on toetusskeemid väga põhjalikult läbi mõelnud ja nende kogemused, mida ja mis määrade järgi toetatakse, on erinevad. Kes maksab teatud protsentides kohamaksu, kes toitlustust. Üldiselt on omavalitsustes üritatud nii kaugele jõuda, et need toetusskeemid haakuks teiste toetustega. Oleks hea, kui selline üldine pilt toetusskeemidest oleks olemas. Ministeeriumi esindaja rõhutas ka seda, et kui tema on omavalitsustega kohtunud, on üldine palve olnud pigem mitte sekkuda selliste väga konkreetsete toetusmeetmetega nende otsustuspädevusse. Loomulikult lisaraha vastu ei ole kellelgi midagi, aga niisugune väga konkreetne toetusmeede lööb nende süsteemi pisut segamini.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Ma mõtlen, et neid, kelle arvates kajastatav probleem on väike või ei ole üldse oluline, on tänasel päeval veel vähem kui eelmisel nädalal. Aga ma ikkagi püüan veel kord argumenteerida, miks on vaja toetada sooja toidu pakkumist  lasteaialastele. On teada, et vaesus on ka meie ühiskonna negatiivne külg. Sellest räägib statistika ja sellest kirjutavad ajakirjanikud, vähem räägivad sellest poliitikud, sest teema on ebamugav. Aga on teada, et vaesuses või vaesuspiiril elavad meie vanurid ja noored pered, kellel on lapsed. Tööpuudus ja kõrged hinnad – selles vallas me oleme Euroopa Liidus liidrite hulgas, ja vaesuse poolest samuti.
Aga milline on olukord lasteaedades? Ma püüan gruppide kaupa veel kord valupunktid välja tuua. Esiteks, lastevanemad, kes on kaotanud töö ega suuda kiiresti uut kohta leida, võtavad oma lapsi lasteaiast koju, sest neil pole piisavalt raha, et maksta koha ja toitlustuse eest. Üks väike näide Ida-Virumaalt. Kreenholm pandi kinni, inimesed kaotasid töö ja mõne aja pärast võtsid oma lapsed lasteaedadest koju. Neid oli kümneid ja kümneid. Võtame statistika: ametlikult on tööpuudus Ida-Virumaal 15%, reaalselt ligi 20%. Pensionäre on ligi 40%. Töö leidmisega on suuri probleeme, see paistab olevat väga kauge perspektiiv, aga lapsed elavad praegu. Teiseks, lastevanemad panevad oma lapsed küll lasteaeda, aga loobuvad toitlustusest hommiku- või õhtusöögi või hommiku- ja õhtusöögi ajal ning jätavad ainult lõuna. Raha lihtsalt pole. Kolmandaks, on ka selliseid vanemaid, kes viivad lapsed lasteaeda ainult tundidesse. Ei mingit hommiku-, lõuna- ega õhtusööki lasteaias. Selline olukord on eriti peredes, kus vanemad töötavad välismaal ja lapsed on jäetud vanurite hoolde. Neljandaks, väga paljud lapsed ei käi üldse lasteaias. Viiendaks, tekkinud on ka selline olukord, kus vanemad – see on küll erand, aga mitu sellist on juba registreeritud ja sellest võib rääkida kui nõrgast tendentsist –, kelle laps käib lasteaias, teevad kuu lõpul nagu vaheaja ega maksa eelmise kuu eest. Lasteasutuses tekib probleem raamatupidamisega. On andmeid, et näiteks Narvas mõnes lasteaias on juba nii juhtunud. On väga hea, kui sellises olukorras mingit sotsiaalabi saab, aga probleem jääb probleemiks.
Edasi. Lasteaedades on viimasel ajal korraldatud konkursse ja mitmesuguseid uuringuid, et lapsi paremini toitlustada. Aga mina ei räägi siin vitamiinipausidest ja headest toidukorvidest.   Mina ei räägi ka sellest, et mõnel lapsel on allergia ja nad vajavad selle tõttu erilist kohtlemist. Mina räägin praegu ainult tavalisest standardsest toidust, mis ei ole osale lastele kättesaadav. KOV-idest ma ei hakka rääkima, sest komisjon kajastas seda teemat küllaltki hästi.
Järgmine probleem: üsna suur osa lapsi, kes peaksid käima ettevalmistuskoolis, seal ei käi ja satuvad koolis nõrkade hulka juba esimeses klassis. Ja veel üks mure. Viimasel ajal on jälle just poodide juures tekkinud lastegrupid, kes paluvad raha, et süüa osta. See on tõde. Nende poiste ja tüdrukute hulgas on ka lasteaiavanuses lapsi. Sellised lapsed on juba lapsepõlvest peale oma sotsiaalse staatuse järgi justkui kõige viimased ja lisaks väga halva tervisega.
Keskerakond tuleb asjaomase initsiatiiviga välja juba teist korda. Eelmisel korral oli kontraargument see, et on vaja abistada ainult neid, kes on kehvas olukorras. Ma palun lisaaega!

Kui palju te aega juurde soovite? Palun kaks minutit lisaaega!

See oli teistsugune aeg, see oli enne kriisi. Aga nüüd on arusaadav, et probleem puudutab küllaltki suurt osa ühiskonnast. Et olukord on tõsine, sellele võib leida kinnitust veel ühest näitest. 1. juunil toimus aktsioon, mille korraldasid toidupank ja Prisma poodide kett. Eesmärk oli pöörata tähelepanu vaeste perede lastele. Oli komplekteeritud 600 toiduainekomplekti, kõik ainult Narvas. Ja kõik need komplektid olid aadressiga. Iga inimene on ühiskonnas väärtus, eriti iga laps, sest lapsed on meie tulevik. Meie ees on eelnõu, mis eeldab meilt otsustust, kas me oleme nõus investeerima tulevikku. Mul on väga hea meel, et koalitsioon leidis võimaluse koos opositsiooniga seda eelnõu menetleda ja neid põhimõtteid edaspidi arutada. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu nr 2 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. juuni kell 16. Esimene lugemine on lõppenud ja esimene päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme edasi teise päevakorrapunktiga, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu nr 7 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meie põhiseaduse § 25 sätestab, et igal isikul on õigus saada hüvitist talle õigusvastaselt tekitatud kahju eest, olgu see siis moraalne või varaline. Ja seda ka juhul, kui kahju tekitaja on riik. Senises umbes kümme aastat jõus olnud riigivastutuse õiguslikus regulatsioonis on ilmnenud hulk puudujääke. Esmajoones on need olnud seotud kriminaalmenetluses tekkinud kahju hüvitamisega.
Probleem oli üleval juba eelmise Riigikogu ajal ja siis algatati ka asjakohane seaduseelnõu, kuid Riigikogu eelmise koosseisu mandaadi ammendumise tõttu langes see eelnõu välja. Tänase, uuesti algatatud eelnõu eesmärk on kõrvaldada selles valdkonnas tekkinud probleemid ja puudused. Eelnõuga luuakse kolmene riigivastutusnõuete jaotus senise kahe asemel: esmalt esmased õiguskaitsevahendid, teiseks õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine ja kolmandaks kahju hüvitamine. Seega planeeritakse laiendada riigivastutusnõuete ringi haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude kui iseseisva riigivastutusnõudega.
Eelnõu ettevalmistamise töö oli juba enam-vähem lõppenud, kui Riigikohtult tuli kaks väga olulist seda valdkonda puudutavat lahendit. Need on Oleg Osmjorkini ja Vaike Õiglase kaebused, mis seondusid just riigi tekitatud kahju hüvitamisega. See tingis vajaduse teha eelnõusse olulisi täiendusi, mis on praegu Justiitsministeeriumis ettevalmistamisel.
Eelnõu kohta on andnud oma arvamuse eksperdid ja asjasse puutuvad institutsioonid. Nimetan siin advokatuuri, Tartu Ringkonnakohut ja Riigikohtu nõunikke. Need muudatused, mis lähtuvad Riigikohtu lahenditest, on seda laadi, et eelnõu tõenäoliselt vajab olulist täiendamist. Me otsustasime komisjonis, et need asjad vajavad tegemist ning et mitte lasta aega kaotsi minna, me tuleme välja ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Me plaanime niimoodi, et eelnõu jõustuks koos halduskohtumenetluse seadustikuga uue riigivastutuse seadusena 1. jaanuaril 2012. See on minu poolt kõik.

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Näen vähemalt ühte küsimust. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Mu küsimus on § 18 kohta. Palju tänu eelnõu algatajatele! Ma saan aru, et te töötate Vabariigi Valitsusega selle eelnõu asjus hardas koostöös ja mul ei ole selles suhtes mitte ühtegi pretensiooni. Samas jäi mulle selle paragrahvi lõike 1 lugemisel esmapilgul mulje, et psühhiaatriahaiglasse, tahtest olenematule haiglaravile, hoolekandeasutusse paigutamise või muul viisil kinnipidamise korral oleks inimesel õigus kahju hüvitamisele ainult kahel juhul. Ühel juhul siis, kui inimene on otsustatud välja lasta, aga seda ei ole tehtud, ja teisel juhul, kui menetlusreegleid on rikutud. Eelnõu seletuskirjast aga nähtub, et võib olla tegu ka muul moel  alusetu õiguste piiramisega. Kas sa eelnõu algatajana oled nõus § 18 lõike 1 koostöös komisjoniga muutma õigusselguse huvides selliseks, et kõik saaksid ühemõtteliselt aru, et siin on mitut asja mõeldud?

Kui arukal inimesel tekkis selle teksti lugemisel selline kahtlus, siis ilmselt võib tekkida kahtlus ka teistel inimestel ja ma olen sellega päri. Kui teksti saab paremaks muuta, miks mitte seda teha. Siin on tõepoolest väikene vastuolu seletuskirja ja eelnõu teksti vahel. Me teeme selle kohta märkuse ja püüame seda parandada.

Teine küsimus, Eiki Nestor, palun!

Asi on põhimõttes. Kui ikka on tegemist alusetu tegevusega, alusetu inimese tahtest ülesõitmisega, siis inimesel peaks olema põhimõtteliselt õigus nõuda kahju hüvitamist.

Ilma igasuguse kahtluseta – jah!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me arutasime oma komisjonis kahe erakonna algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu 30. mai istungil. Kutsusime appi küsimust lahkama ka spetsialistid Justiitsministeeriumist, nimelt avaliku õiguse talituse nõuniku Katariina Kärsteni ja karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Astrid Asi ning sama talituse nõuniku Tanel Kalmeti.
Eelkõneleja rääkis päris täpselt ära eelnõu sisu ja selle menetlemise ajaloo ning natukene ka seda, milliseid kaalutlusi komisjonis kõlas. Tutvustan aga hästi lühidalt veel seda konstruktiivset lähenemist, mis komisjonis saavutati, muu hulgas seda, kuidas võiks kulgeda eelnõu edaspidine arutelu.
Nagu juba öeldi, oli see eelnõu juba eelmise Riigikogu koosseisu laudadel, kuid koosseis lõpetas oma töö ja eelnõu kukkus menetlusest välja. Kuid eelnõu kohta olid arvamust avaldanud Eesti Advokatuur, Riigikohtu nõunikud ja Tartu Ringkonnakohus. Praegu arutamisel oleva eelnõu kohta on seisukoha võtnud ka Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus toetab selle eelnõu menetlemist, kuid juhib tähelepanu samale asjaolule, millest siin juba juttu oli: et on olemas kaks Riigikohtu lahendit ja nende lahendite põhjal tuleks teha olemasolevasse eelnõu teksti päris olulisi täpsustusi.
Nendest asjaoludest tulenevalt viis komisjon oma analüüsi lõpule ja langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu siin suures saalis lugemisele 7. juunil ehk eile  – see kandus sujuvalt üle tänasele päevale, aga tühja sest. Teiseks, esimene lugemine lõpetada ja kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute laekumise tähtaeg küllaltki pikk: 30. september kell 16.45. Komisjoni arvamus oli ka, et pärast seda, kui me muudatusettepanekute põhjal, millest kindlasti põhiosa tuleb Justiitsministeeriumi abiga, uue täpsustatud teksti kokku saame, siis kindlasti palume teha ka täiendavaid ekspertiise. Need saaks tehtud veel enne siia saali uuesti tulekut ja teine lugemine võiks kulgeda ladusalt. Selline oli komisjoni seisukoht. Palume esimene lugemine lõpetada! Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimised? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsioon toetab selle eelnõu asjalikku menetlemist Riigikogus. Nagu siin ka eelkõnelejad rõhutasid, on põhiseaduse § 25 kohaselt igaühel õigus ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tegemist on n-ö hüvituse põhiõigusega. Põhiseaduse 14. paragrahv ütleb, et seadusandja on kohustatud hüvituse põhiõiguse ka reaalselt tagama. Kuid mitte ainult. Õigusriigis – ja seda Eesti Vabariik kahtlemata on – on avaliku võimu vastutus tema tekitatud kahju eest hoopis teistsugune kui eraõiguslik vastutus selle eest. Riigivastutusega seotud küsimused vajavad eraldi täpsemat reguleerimist, sest need on erinevad just nimelt avaliku võimu tegevusest tulenevalt ja nii on eraõiguslikust vastutusest erinevad ka õiguspärasuse ja õigusvastasuse hindamisel tekkivad küsimused. Selle eelnõu puhul ei olegi küsimus ainult isikule tekitatud kahju hüvitamises mingitel konkreetsetel juhtudel, vaid ka selles, kuidas riigiteenistuses olevad isikud oma tööd avaliku võimu teenistuses olles teevad,  kuidas nad oma ülesannetesse suhtuvad.
Meie fraktsioon muidugi teab, et see eelnõu oli menetluses juba eelmise Riigikogu koosseisu ajal ja et eri institutsioonide hinnangud sellele olid pehmelt öeldes üsna kriitilised. Need ei olnud kriitilised mitte eelnõu printsiibi osas, küll aga selles osas, et teatud lõikude tõlgendamisega oli raskusi ja mõne lõigu puhul ei olnud ehk lähtutud põhimõttest, et isikul peab olema võimalikult kerge oma õigusi ka riigi vastu kaitsta. Me teame, et praeguseks on ka Justiitsministeerium möönnud, et see eelnõu vajab täiendamist ja et osa selle sätteid vajab ümberhindamist, lähtudes Riigikohtu viimastest otsustest. Samas on igapidi õigustatud, et me võtsime oma tegevuse aluseks juba olemasoleva seaduseelnõu teksti, mis eelmise Riigikogu koosseisu ajal olemas oli. Seda me saame üheskoos hakata parandama ja täiendama – see ongi meie kõigi töö siin Riigikogu saalis. Ja siit tulenevalt, nagu ma ütlesin, meie fraktsioon igal juhul kutsub üles selle eelnõu asjalikule menetlemisele Riigikogus. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu nr 7 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. september s.a kell 16.45. Esimene lugemine on lõppenud ning Riigikogu istungi päevakorra teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tegemist on suuremale tootlikkusele suunava ning inimeste elu- ja palgajärge edendava tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõu ise on Riigikogu tähelepanu all üheksandat kui mitte kümnendat korda. Selle mõte on suhteliselt lihtne. Meie seadused eristavad kolme liiki koolitust: tööalane koolitus, kui keegi käib töö juures kursustel, mida tema ametis vaja on; tasemekoolitus, mis lõpeb atestaadiga, diplomi või paberiga selle kohta, et te olete selle koolituse lõpetanud; vabahariduskoolitus, mida igaüks võib teha oma südamesoovi põhjal.
Praegune ettevõtete tulumaksustamise kord lubab tööandjal teha kulutusi oma töötajate tööalaseks koolituseks niimoodi, et seda erisoodustusmaksuga ei maksustata, ei luba aga teha neidsamu kulutusi siis, kui inimene õpib kuskil koolis, kus õpingud lõpevad haridust tõendava dokumendi saamisega, ehk tegu on tasemekoolitusega. Meie eelnõu sisu on aastate jooksul olnud kogu aeg üks: ettevõtjate selline karistamine ei ole mõistlik.
Nende aastate jooksul on toimunud teatud progress. Nimelt, teie laual on ka Vabariigi Valitsuse eelnõu selle teema kohta. See eelnõu on hoopis teistsugune, kui meie pakume. Aga valitsust tuleb kiita, et ta on selle suuna meie mitu korda esitatud eelnõust üles leidnud ja seda mõistlikuks pidanud. Selle eest tuleb valitsust tõesti kiita.
Ma oma sissejuhatuses – eelnõu sisu on ju lihtne – räägingi sellest, mida on sellele eelnõule ette heidetud või millised on valitsuse eelnõu ja meie eelnõu erinevused ning meie meelest ka valitsuse eelnõu vead.
Kõige suurem süüdistus, mis alati sellele eelnõule on esitatud, on lihtne. Sellisel kujul tasemekoolituse kinnimaksmine muutuvat mingit sorti palgamaksmise eriliigiks. Ma olen juba mitu aastat olnud veendunud ühes: seda tõsiasja, et te käite ülikoolis ja teie tööandja selle kinni maksab, ei ole võimalik keeta, seda ei saa praadida, sellega ei saa autot liisida, selle eest ei saa isegi bussipiletit osta. Väide, et see on varjatud palgamaksmise viis, on minu meelest absurdne. Kui te tõesti nii arvate, siis peab ütlema, et tegelikult saab selle süüdistuse esitada ka Vabariigi Valitsuse eelnõule, siin mingit vahet ei ole. Meie usume, et Eesti tööandjad käituvad oma rahakoti suhtes mõistlikult või kui omanikud on neid palganud tööandjaks, siis nad käituvad samamoodi, st nad ei hakka kulutama ettevõtte raha millelegi sellisele, mida ettevõttel vaja ei ole. Ma olen korduvalt seda kriitikat kuulates mõelnud, millal selline asi võiks võimalik olla. Võib-olla metseenluse korras, midagi sellist ma kujutan veel ette, ja ka siis ma ei peaks seda patuks. Aga tegelikult vaatavad ja rehkendavad kõik oma kulusid väga täpselt, nad ei hakka üleliigset raha kulutama. Miks nad peaksid seda tegema? Ei ole põhjust.
Vabariigi Valitsuse seadustäiendus suhtub tööandjatesse natuke kriitilisemalt ja võib-olla ka õigustatult. Aga sellisel kujul, nagu seal pakutud on, on see minu meelest selgelt üleliigne piirang. Õigemini, seaduse tekstist ei olegi võimalik korralikult välja lugeda, mida mõeldakse selle all, et need kulud, mida tööandja teeb töötajate tasemekoolituseks erisoodustusmaksuvabalt, peavad olema otsesed. Ilmselt on mõeldud nii: inimesega, kes võetakse tööle, sõlmitakse tööleping, kus sätestatakse, et tööandja kohustub näiteks tasuma kõrgkooliõpingute kulutusi ja hiljem, kui inimene on kooli lõpetanud, peab ta kindlasti asuma sellele töökohale tööle. Muidu ei oleks tegu otseste kulutustega, mida selle töötaja koolitamiseks oli teha vaja. Selline lähenemine on minu meelest piirav ja mõttetu. Ma kujutan väga hästi ette olukorda, mille kolleeg Lukas eelmisel nädalal näiteks tõi: inimene õpib mingit keelt, mida tal töö juures vaja läheb. Kujutan ka ette, et tööandja võtab inimese tööle, kusjuures ei sõlmita tähtajalist töölepingut, vaid, kuna pole selge, kui hästi inimesel õpingud minema hakkavad, lepitakse kokku, et töötaja maksab ise kinni oma koolituskulud, aga tööandja tasub koolituskulude tegemiseks võetud pangalaenu, selle intressid või midagi muud sellist. Valitsuse eelnõu sellist võimalust mitte kuidagi ette ei näe.
Meie ja valitsuse variandi kõige suurem erinevus ongi selles, et meie usume Eesti tööandjate selget mõistust rohkem, kui seda teeb Vabariigi Valitsus.
Teine erinevus on veel. See on seotud sellega, kui palju mõjutab eelnõu riigi tulusid ja kulusid. Need andmed, mis on eelnõu seletuskirjas, on võetud deklaratsioonist, mille Eesti ettevõtjad esitavad Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliametile. Nende deklaratsioonide alusel saab öelda, et taseme- ja vabahariduskoolituse (kuna mõlemad on praegu erisoodustusmaksu all, siis on need ka deklaratsioonis ühel real) kulutusi tegid Eesti tööandjad 2008. aastal 29 miljoni krooni eest, 2009. aastal 20 miljoni krooni eest ja 2010. aastal 17 miljoni krooni eest. Kahjuks ei võimalda deklaratsioon lahku lüüa, kui palju sellest kulutati tasemekoolitusele ja kui palju vabahariduskoolitusele. Seetõttu oleme toonud siia rehnuti, mis näitab, et kui see kõik oleks olnud tasemekoolitus, siis oleksid Eesti riigi tulud sotsiaalmaksu laekumise vähenemise tõttu kahanenud 454 000 eurot ja tulumaksu laekumise vähenemise tõttu 289 000 eurot. Seda, kui palju selline seadusmuudatus suurendaks nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu laekumist sel teel, et inimesed hakkaksid tegema targemat tööd ja saama kõrgemat palka, me selles eelnõus hindama ei hakanud. Vabariigi Valitsuse eelnõus on alati lähtutud mingitest teistest näitajatest, mille kohta võiks kokkuvõtvalt või sissejuhatavalt öelda nii: et kui ..., siis ..., ja on tehtud prognoose. Mõni aasta tagasi isegi leiti, et Eesti tööandjad on nõus kinni maksma kogu tasemekoolituskulu, mille Eesti inimesed praegu omast taskust kinni maksavad. Minu arvates ei ole see väga tõenäoline variant ja ma ei taha mitte kuidagi uskuda, et selline asi juhtub. Aga isegi sellisel juhul ei ole õige väita, et riigil jääb mingisugune osa tulu saamata, sest praegu ju tööandja neid kulutusi ei tee, sellel lihtsal põhjusel, et kui ta paneb sinna 10 000 eurot, siis ta peab veel 5300 eurot riigile andma. Selleks puudub tal igasugune vajadus ja seetõttu jätab ta kulutuse tegemata. See on lühidalt öeldes kõik.

Tänan! Teile on küsimusi. Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eeldatavasti saab Vabariigi Valitsuse poolt siia saali saadetud eelnõu üsna pea seaduseks. Kui palju te seoses sellega peate oma seaduseelnõu muutma, kui te selle umbes kümnendat korda menetlusse annate?

Me oleme juba esitanud muudatusettepaneku Vabariigi Valitsuse eelnõu kohta, ikka tahtmisega, et asi töötaks. Ütleksin nii, et see, mis me seal esitasime, on mingit pidi valitsuse ettepaneku ja meie ettepaneku süntees. Lähtusime heast soovist ja loodame, et seda mõistetakse. Ma tõesti arvan, et meil ei ole mõtet tasemekoolituse maksustamisel tekitada rohkem küsimusi kui vastuseid. Miks ma seda räägin? Ma räägin oma kogemuse põhjal. Ka tööalase koolituse puhul, kus ei peaks ju olema suuri kahtlusi, mis see on ja kas siin on tegemist erisoodustusega või mitte, on praktikas siiski tekkinud olukordi, kus koolitus on näiteks pool aastat edasi lükatud, kuna maksuamet ja tööandja on olnud erineval seisukohal, kas tuleb erisoodustusmaksu maksta või mitte. Mis siin pattu salata, mul on ka endal tulnud vähemalt ühel korral käte ja jalgadega vehkida ning öelda, et see on puhas tööalane asi, siin ei saa kuidagi olla tegu erisoodustusega. Nii et ma arvan, et valitsuse eelnõust võiks selle osa välja jätta. Küll aga pean ausalt tunnistama, et valitsuse eelnõus on võib-olla paremini kirjas see, mida meie eelnõus ei ole ja mille võiks kirja panna, nimelt, et tegemist peab olema selgelt töösuhtega, see ei tohi olla mingi muu võlaõiguslik leping. Selles osas on valitsuse eelnõu isegi parem. Aga meie oleme alati lähtunud sellest, et ettevõtte raha ei hakata ju tuulde loopima. Kui Jürgen Ligi kardab, et hakatakse, siis, hea küll, olgu kirjas, et peab lähtuma töösuhtest.

Annely Akkermann, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et tasemekoolitust ei saa praadida ega keeta ja seetõttu see justkui ei olegi väärtus, millega töötajale tema tööpanust hüvitada. Kas sotsiaaldemokraatide arvates miski, mis ei sünni süüa, ei olegi väärtus, millega ettevõtja saab töötajat toetada?

Te saite minust kahjuks valesti aru. Ega ma ei imesta ka. Mis seal ikka. Mida on sellele eelnõule pahaks pandud? On pandud pahaks seda, et see nagu asendaks palka. Palga eest ostab töötaja endale seda, mida keeta-praadida. Minu meelest see eelnõu palka ei asenda, vaid annab tööandjale võimaluse pakkuda kõrgemapalgalist töökohta ja töötajale võimaluse saada tööd, mille eest ta rohkem palka saab. Selles mõttes ei ole see, kui tööandja maksab kinni kõrgkoolis õppimise kulud, kindlasti palk ja seda ei tohiks nii käsitada. Minu meelest on see selle eelnõu kriitika või kogu selle kontseptsiooni jäme eksitus. Seda ei saa käsitada palgana. Inimene ei võta seda, et talle koolituskulud kinni makstakse, kui töötasu. See ei tee tema muud elu odavamaks. See kõik on tulevikku suunatud ja annab võimalusi.

Annely Akkermann, palun!

Ma ikkagi arvan, et kui inimene omandab tasemekoolituse kaudu ettevõtja kulul kõrghariduse, siis ta hakkab tulevikus rohkem palka saama. Kas te ei ole sellega nõus?

Ma ainult seda olengi siin kümme minutit rääkinud ja mitte midagi muud.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu nr 4 oma 31. mai istungil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor. Komisjoni arutelus räägiti praktikas tekkivatest küsimustest ja olukordadest, samuti eelkõneleja käsitletud arvamusest eelnõu mõjude ja kulude kohta, selle erinevustest valitsuse arvamusega võrreldes ning samuti ettevõtjate võrdsest või ebavõrdsest kohtlemisest. Vabariigi Valitsus oli eelnevalt andnud eelnõu kohta negatiivse seisukoha, kuna eelnõu eesmärk on võimaldada tööandjatel teha teatud ulatuses kulutusi oma töötajate haridusele ilma maksukohustuse tekkimiseta ja eelnõu kohaselt välistatakse tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena kõikide tulumaksuseaduse § 48 mõttes töötajate ja tööandjate suhtes, sõltumata seejuures tasemekoolituse sisust. Valitsus ei pidanud otstarbekaks toetada eelnõu põhjusel, et erisoodustus on olemuselt töötasu eriliik, mida maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga, et tagada rahas makstava ja muus vormis antava tasu ühetaoline kohtlemine. Muidu oleks tööandjal oma maksukoormuse optimeerimiseks kasulikum töötasu maksmise asemel hüvitada töötajale tema erinevate isiklike vajaduste ja huvide katmiseks tehtud kulutusi. Samuti oleksid töötajad ebavõrdses olukorras olenevalt sellest, kas tööandja kasutab nende tasustamiseks ainult palka või osaliselt ka erisoodustusi. Eeltoodust tulenevalt on maksusoodustuse tingimus ikkagi see, et tasemekoolituse kulude katmine toimub töö- ja teenistussuhtes ning tegemist peab olema selle suhtega otseselt seotud tasemekoolitusega. Aga eelnõu selliseid piiranguid ette ei näe.
Komisjon tegi otsuse võtta eelnõu päevakorda 7. juunil (arutelu lükkus tänaseks) ja lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Selle poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Aivar Sõerd! Mul on suur au ja rõõm esitada see küsimus just teile, sest te olete õige inimene sellele vastama. Mind on juba tükk aega huvitanud, miks nimetatakse erisoodustusmaksust vabastamist tulumaksusoodustuseks, sest tegelikult on see maks, mis oma komponentide poolest sarnaneb rohkem eraisiku makstavate maksudega: seal on eraisiku tulumaksu osa ja sotsiaalmaksu osa. See ei puuduta mitte ainult praegust teemat, vaid näiteks ka mittetulundusühinguid, mis on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja Rahandusministeeriumis. Ka nendele tehtud annetused vabanevad erisoodustusmaksust. Aga miks me kogu aeg räägime tulumaksust vabastamisest? See on rohkem nagu terminoloogiline küsimus. Kas te oskate mulle seda asja selgitada?

Aitäh küsimuse eest! Ühel juhul on tegemist olukorraga, kus väljamakse või erisoodustus maksustatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Tulumaksu erisoodustustelt käsitleb tulumaksuseaduse § 48. Siin on antud erisoodustuse mõiste ja nende juhtude loetelu, mida erisoodustuseks peetakse. Nendel juhtudel tuleb maksta ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Kui tegemist ei ole erisoodustusega tulumaksuseaduse tähenduses, siis tulu- ja sotsiaalmaksu maksta pole tarvis. See ongi erisus. Me võime nimetada seda tulu- ja sotsiaalmaksuvabaks artikliks või kuidas iganes. Küsimus on ikkagi sisuline: kas tekib maksukohustus või ei teki.

Eiki Nestor, palun!

Mul on hea meel komisjoni kaasettekandjana siin näha just Aivar Sõerdi, kuna sul on selline tubli, selge seljatagune ja edukas karjäär ning enne Riigikogu töötasid sa tööandjana kaunis laiahaardelise majandustegevusega ettevõttes. Seal olid olemas omanikud ja sina olid tööandja. Mind huvitab, mida oleksid sinu ettevõtte omanikud sinuga teinud, kui oleks selgunud, et sa oled maksnud kinni mõne Tallinki hotellis töötava inimese ladina keele õpingud, mida Tallinki hotellil ilmselt vaja ei ole. Mida nad oleksid sellise tööandjaga teinud? Oleksid nad su tööle jätnud?

Aitäh, austatud küsija! Ma ei tea, kas teil on eraettevõttes töötamise kogemust, aga minul on see tõesti olemas. Võib-olla pole see kogemus ülemäära pikk, aga viimase nelja aasta jooksul ei olnud mul seoses erisoodustustega ei omanike, aktsionäride ega maksuhalduriga probleeme. Ladina keele oskust ei olnud töötajatel tarvis, me saime hakkama rootsi, inglise, vene, saksa ja prantsuse keelega. Võib-olla ma kõiki keeli ei loetlenud, aga ladina keele oskust polnud töötajatel kindlasti tarvis, nii et sellist praktilist probleemi ei tekkinud. Kui rääkida teie enda näitest, mille te komisjonis tõite, et telliskivitehase juhataja maksab kinni töötaja ooperilauljaks õppimise kulud, siis minu arvates ei ole põhjendatud käsitleda seda töö- ja teenistussuhtega seotud koolitusena. Miks peakski see tööandja maksma kinni sellise koolituse kulud (ma pean silmas ooperilauluoskust), mida telliskivitootmises tarvis ei lähe? Me võime konstrueerida piiripealseid olukordi, nagu oli küsimus ülikooli välissuhete spetsialisti ladina keele oskuse kohta, aga ma ei arva, et need on praktikas igapäevased.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te lugesite kenasti ette Vabariigi Valitsuse arvamuse. Aga kas te võite ka ise põhjendada, miks te arvate, et tasemekoolitus on palgamaksmise eriliik?

Aitäh, austatud küsija! Me ei ela ideaalses maailmas. Võib tekkida olukordi, kus töötajal on huvi tegelda mingisuguse harrastusega, õppida seda näiteks koolis, mis annab ka tasemetunnistuse. Samas pole tööandjal sellise kvalifikatsiooniga töötajat ilmselgelt tarvis. Teises olukorras jällegi maksab tööandja ainult palka ega võimalda erisoodustusi, mida me tõesti kvalifitseerime erisoodustusena. Sellisel juhul tekib ettevõtjate vahel ebavõrdne olukord. Ma arvan, et seadus ei peaks sellist olukorda soodustama.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Varem me oleme arutanud ka teatud tervishoiukulude ja terviseedenduskulude võimalikku väljaarvamist tööandja jaoks erisoodustusmaksuga maksustatavate kulutuste hulgast. Ka siis on alati puhkenud vaidlus, kas tegemist on palgalisaga ja kas ettevõtjad-tööandjad hakkavad maksma palka pimesooleoperatsioonides ning teiselt poolt, n-ö töövõtja poolt vaadatuna on küsitud, kas töövõtja, kui tal sellist operatsiooni vaja ei ole, on ikkagi valmis sellist palgakomponenti aktsepteerima. Seetõttu on minu küsimus selle eelnõu kontekstis see: mida te arvate, kui suurt osa töötasust oleks keskmine töövõtja valmis vastu võtma tasemekoolitusena?

Aitäh küsimuse eest! See küsimus väljub kindlasti selle eelnõu raamistikust. Sellele hinnangut anda on üsna keeruline. Ma ei oska seda hinnangut praegu anda.

Eiki Nestor, palun!

Nüüd ma ei teagi, kuidas raamistikku mahtuda. Hästi, eelmine küsimus oli võib-olla natuke pikk, ma küsin siis lihtsat asja. Sul on olemas tööandjakogemus ettevõttes, kus olid omanikud. Kui sina tööandjana oleksid teinud mingi kulutuse, mida sa ettevõtte omanikele ei oleks suutnud seletada, siis mida oleksid omanikud sinu kui tööandjaga teinud?

Aitäh küsimuse eest! See on kindlasti väga vilets tööandja, kes teeb kulutusi, mis ei ole ettevõtte huvides, mis kahjustavad ettevõtte finantsseisu ega ole suunatud nende eesmärkide saavutamiseks, mis on omanike seatud või mis tulenevad kasumit teeniva ettevõtte olemusest. Selline juhataja või tööandja, ma arvan, ilmselt ei sobi hästi tööandja ametisse. Ettevõtjad loevad üldjuhul raha ikkagi väga hoolikalt. Kui majanduskriisi olukorras pole kasum ülemäära suur, siis seda enam.

Aadu Must, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tean ühte näidet Eesti kõrgkoolide tegelikust praktikast. Spetsialistidele, keda tööandjal on väga vaja, korraldatakse täienduskursusi. See on täiendusõpe ja selle pealt erisoodustusmaksu maksta ei tule. Kuna selgub, et nendel kursustel on niivõrd hea õppekava, et magistriõppes arvestatakse need ained ümber magistriõpingute osaks, ilma et neid peaks eraldi õppima hakkama, siis on ülikool rahul, tööandja rahul ja õppurid rahul. Aga kas nad äkki teevad praeguse seaduse loogika järgi midagi valesti? Kas need kursused tuleks maksustada, kinni panna, see tegevus ära keelata või mida peale hakata? Seni on neile tundunud, et nad teevad õiget asja, sest haridus on tehnilise progressi üks põhilisi mootoreid.

Aitäh, austatud küsija! See eelnõu, nagu ma aru saan, käsitleb tasemekoolituse vabastamist erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksust, sõltumata sellest, kas tegemist on töö- või teenistussuhtega seotud tasemekoolitusega. Kui täienduskoolitus, mis oli teie näide, on seotud töö- ja teenistussuhtega, siis on see ka praegu maksuvaba, sõltumata eelnõu nr 4 menetlemisest.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on küsimus teile, aga kaude ka istungi juhatajale. Teile on esitatud ridamisi küsimusi lähtuvalt sellest, mida teie oleksite teinud oma eelmises ametis või mida mõni teine ettevõtja oleks võinud teha. Kas komisjoni istungil neid küsimusi tõepoolest arutati? Te olete hetkel komisjoni esindaja. Siit edasi minu küsimus istungi juhatajale: kas sellised küsimused on asjakohased ja vastavad kodukorrale?

Aitäh küsimuse eest! Ma püüdsin jääda viisakaks ja võimaluse korral vastata, kuigi komisjonis ei käsitletud selliseid küsimusi, nagu täna siin esitatakse. Komisjoni arutelu võttis vaevalt viis minutit. Ma püüdsin vastata. Ma möönan, et ma võib-olla ei peaks komisjoni arutelu raamest välja minema, aga viisakusest ma vastasin siiski ka nendele küsimustele.

Hea ametikaaslane Kaia Iva! Kuna küsimus oli ka istungi juhatajale, siis ma kasutan võimalust ja vastan teie protseduurilisele küsimusele. Ma jagan täiesti seisukohta, et komisjoni esindaja, kes esineb Riigikogu kõnetoolis, räägib sellest arutelust või menetlusest, mis komisjonis toimus. Ma tunnistan teile, et mina ei ole rahanduskomisjoni liige ja seega on mul raske hinnata, mida arutati eelnõu nr 4 arutelul rahanduskomisjonis. Ma eeldan, et ka vastaja juhib tähelepanu, kui neid teemasid komisjonis ei arutatud. Ma olen nõus hea ametikaaslase Aivar Sõerdiga, et vastaja valib alati ise, kas ta vastab küsimusele või ütleb, et seda teemat ei arutatud. Ma tänan tähelepanujuhtimise eest! Aga ma näen, et heal ametikaaslasel Väino Lindel on protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Parandage mind, kui ma ei ole õigel teel. Kas ma saan õigesti aru, et põhimõtteliselt ei tähenda komisjoni ettekanne seda, et peaks lugema ette ainult komisjoni istungi stenogrammi, vaid ettekandja peab olema komisjoni nimel võimeline vastama meie kõigi küsimustele selle eelnõu raamides, mis on selle komisjoni vastutada?

Aitäh, hea ametikaaslane! Ma olen täiesti veendunud, et te olete õigel teel. Läheme edasi. Jevgeni Ossinovski, palun!

Hea ettekandja! Ma jätkan Eiki Nestori mõtte arendamist. Te ise ütlesite, et kui tööandja ei ole võimeline omanikule kulutusi ära seletama, siis tõenäoliselt tekib probleem. Tegelikult, kui tasemekoolitus on ka vabastatud erisoodustusmaksust, siis selgitama peab omanikele neid kulutusi ikkagi ja investeerimine n-ö eksootilistesse aladesse osutub siiski enamjaolt võimatuks. Milles on probleem, kui te ise ütlete, et tööandja on kohustatud oma raha väga hoolega lugema?

Ei olegi probleemi. Te küsisite, mis saab siis, kui tööandja teeb kulutusi, mida ettevõttel pole tarvis. Ma ütlesin, et sellisel juhul see tööandja oma ametisse hästi ei sobi.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin ühe näite kohta, mis rahanduskomisjonis toodi ja mille kohta te siin juba põgusalt oma arvamust avaldasite. Ma saan aru, et kui teie oleksite telliskivivabriku direktor, siis teie ooperilaulutunde kinni ei maksaks. Miks te arvate, et tegelikud telliskivivabrikute direktorid seda teeksid?

Ma ei arvagi seda. See näide on kunstlik ja praktikas vähetõenäoline. Aga kui me ikkagi sellist olukorda ette kujutame, siis miks telliskivitehase omanikud või juhatajad, kes maksavad kinni teenistussuhtega mitteseotud täienduskoolitusi, on halvemas olukorras, võrreldes nendega, kes saavad teha töö- ja teenistussuhtega mitteseotud kulutusi tulumaksuvabalt?

Aadu Must, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma proovin esitada oma küsimuse lihtsamalt ja arusaadavamalt. Eesti praktikas tehakse tasemeõpet nii, et esialgu õpetatakse seda asja maksuvaba täienduskoolituse nime all, kuid ainepunktid kantakse pärast üle tasemeõppesse ehk magistriõppesse. Ikkagi on seadus aukudega. Küsimuse mõte oli see, et võib-olla oleks lihtsam praeguse seaduseelnõuga kaasa minna ja nii susserdamine välistada. Või olen ma valel teel?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et meil ei ole mõtet tekitada selliseid kunstlikke või väljamõeldud olukordi, mis praktikas võib-olla võivad tekkida, aga võivad ka mitte tekkida. Vaadake, õnneks on meil olemas eelotsuste regulatsioon. Juhul kui maksumaksja ei ole kindel, kas ta täidab maksuseadust korrektselt või mitte, on tal võimalik pöörduda maksuhalduri poole ja küsida eelotsust ning seaduse järgi on maksuhaldur kohustatud eelotsuse andma.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on võrdlemisi lühike küsimus. Kodukorra kohaselt on siin saalis alates teisest lugemisest ainus ettekandja komisjoni ettekandja. Kui jääda ainult komisjonis arutletu piiresse, siis komisjoni seisukohalt oleks kõige lihtsam ju komisjonis üldse mitte midagi arutada, vaid ainult hääletada. Sellisel juhul ei oleks ka siin saalis mingisugust vajadust mõttevahetust pidada. Te ütlesite, et komisjonis pühendati sellele punktile umbes viis minutit. Minu küsimus ongi: kas see, et rahanduskomisjon pidas vajalikuks sedavõrd sisulisele eelnõule pühendada ainult viis minutit arutelu, on miski, millega peaks Riigikogu suure saali ees hooplema?

Aitäh! Kui sotsiaaldemokraatide esindaja komisjonis oleks välja toonud kõik need teemad või olukorrad, mille kohta siin täna minult küsitakse, siis oleks komisjon neid kindlasti käsitlenud. Aga paraku selliseid küsimusi komisjonis ei esitatud. Ilmselt peeti (või pidasite teie) otstarbekamaks arutada neid asju suures saalis. Aga mina pean siin tõesti jääma reglemendi piiresse.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Mind üllatasid need küsimused, kus konstrueeriti näiteid tellisevabriku kohta, justkui oleks tellisevabrik tüüpiline Eesti ettevõte. Kas ma olen õigel teel, kui ma ütlen, et pigem on rohkem maksuriske ikkagi tavalises mikroettevõttes, kus tööandja on ise ka töötaja ja kus tal tekiks selle eelnõu tagajärjel võimalus lasta täiesti valimatult enda või oma lähedaste haridusega ja mitte ainult haridusega seotud kulutusi ettevõttel maksuvabalt kinni maksta? Pigem ei tekita siin maksuriski n-ö suurettevõtted ja need konstrueeritud näited, mida küsijad tõid, vaid ikkagi Eestis reaalselt tegutsevad ettevõtted, kus me muudame maksudest kõrvalehoidmise erakordselt atraktiivseks. Kas ma olen õigel teel?

Kindlasti oled õigel teel. Suurettevõttes on omanikud paika pannud nõukogu, kes jälgib juhatuse tööd. Lisaks on ju veel laiem aktsionäride ring. Väikeses firmas on huvide ristumist kindlasti rohkem ja ka maksude vältimise risk suurem. See oli väga õigesti püstitatud küsimus.

Urve Palo, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Siin oli jutuks, et see, kellel on erasektori kogemus, saab tõenäoliselt paremini aru, kas on tarvis haritud inimesi meeskonda või mitte. Isikliku seitsmeaastase ettevõtte juhtimise kogemuse põhjal julgen küll öelda, et haritud ja mitmekülgsed inimesed on ettevõtte jaoks kõige suurem ressurss. Kui ettevõtja otsustab, et ta on valmis oma inimesesse panustama ja tema haridusteed toetama, siis peaks ka riik sellega igati kaasa mängima. Ma ei näe küll midagi halba selles, kui sekretär, kellelt võib-olla otseselt ei nõuta kõrghariduse või magistrikraadi omandamist, tahab õppida ja ettevõte selle kinni maksab. Ma ei saa ikkagi aru sellest loogikast, mille pärast te soovite ettevõtjaid karistada ja takistada seda, et Eesti inimesed oleksid haritumad.

Aitäh küsimuse eest! See ei ole kindlasti mitte ettevõtjate karistamine. Paraku, nagu ma ütlesin, me ei ela ideaalses maailmas. Siin on juba näitlikke olukordi esitatud. Võib tõesti tekkida olukord, kus tööandja maksab kinni töötaja harrastuse täienduskoolituse näol, mida tegelikult ei ole ettevõtte eesmärkide saavutamiseks tarvis. Seda ma käsitleksin ikkagi kui erisoodustust, mis tehakse palga vormis. Kui ettevõtja maksab ainult palka, mitte ei tee erisoodustusi mis iganes vormis, kas või sellise koolituse näol, mida ettevõtjal tarvis pole, siis ta maksab kõigelt maksu. Palgalt ju tuleb maksta 100% tulu- ja sotsiaalmaksu. Miks siis tekitada selline olukord, kus palga osana võimaldatud erisoodustus on maksuvaba, aga rahas makstud palk on enesestmõistetavalt tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatav? Ma loodan, et te saate mu mõttekäigust aru.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei tea, kas minu küsimus puudutab rahanduskomisjonis arutatud teemasid või ei puuduta, aga minu valija eeldab, et ma enne nupule vajutamist teen endale asja hästi selgeks. Sellepärast ma küsingi teie käest. Minu arusaamise järgi on ettevõtjal kaks tähtsat ressurssi: seadmed ja inimesed. Kui ettevõtja investeerib sellesse, et ta ostab mingisuguseid seadmeid, mis on läikivamad kui endised seadmed, siis see on investeering. Koolitatud inimesel on kvaliteetsemad ajurakud. Kui tööandja maksab kinni oma töötaja koolituse, kas või ladina keele õppe, siis miks see ei ole investeering?

Aitäh! Valitsuse algatatud eelnõu, mis vabastab tulu- ja sotsiaalmaksukohustusest töö- ja teenistussuhtega seotud tasemekoolituse, soodustabki töötajatesse tehtud investeeringut ning tekitab nii suuremat tootlikkust.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh! Oma küsimusi põhjendades räägivad sotsiaaldemokraadid ju igati loogilist ja õilsat juttu. Samas on nad teinud eelnõu, mis võimaldab lisaks tegelikule haridusse investeerimisele ka ulatuslikke maksupettusi. Näiteks saab väga vabalt kokku leppida, et preemiat antakse nii, et korraldatakse koolitusreise või mida iganes. Neid võimalusi, neid auke paistab selle eelnõu igast paragrahvist. Kas võiks olla mõeldav töötada selle ideega edasi selles kontekstis, nagu see on kirjas valitsusliidu leppes, ehk keskenduda tasemeharidusele ja muuta see maksuvabaks selliselt, et maksupettused seal kõrval oleksid võimalikult suures ulatuses välistatud?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on valitsuse algatatud eelnõu paremini läbi mõeldud. Mõeldud on ka sellele, et asi kontrolli alt välja ei läheks ja eelnõu ei hakkaks kuidagi (ma küll ei tahaks sellist kategooriat siin kasutada) maksupettusi soodustama. Valitsuse eelnõu on selles suhtes tõesti paremini läbi mõeldud. Aga eelnõu on praegu veel menetluses, esimene lugemine on läbi. Ma sain aru, et sotsiaaldemokraadid on esitanud oma ettepanekud valitsuse üsna analoogilise või sarnase eelnõu täiendamiseks.

Palun, kolleeg Peep Aru, teine küsimus!

Ma tänan, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen kuidagi arusaamatuses. Härra Mikser tegi kriitikat komisjoni aadressil, miks te ainult viis minutit sellele eelnõule pühendasite. Ometi eelnõu esitajate nimel siin puldis käinu rääkis, et see eelnõu on vähemalt üheksandat korda siin saalis arutamisel. Tagasihoidlik arvestus näitab, et rahanduskomisjon on summaarselt umbes 45 minutit sellele eelnõule pühendanud. Kas seda on vähe või palju?

Aitäh! Võib-olla ma hinnanguga natuke eksisin, võib-olla ei käsitlenud komisjon seda mitte viis, vaid kümme minutit, aga seda on mitu korda vähem, võrreldes selle ajaga, mida me praegu oleme selle eelnõu arutamisele kulutanud.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Nagu me kõik teame, otsustas Vabariigi Valitsus vähendada tulumaksu mahaarvamise maksimumi 50 000 kroonilt 30 000 kroonile. See vähendas kindlasti ka inimeste koolitusvõimalusi. Kas te ei arva, et oleks õiglasem anda selle eelnõuga ettevõtjatele võimalus toetada oma töötajate koolitusi ja õpinguid?

Aitäh! Ma ei arva seda. Ma arvan, et töötajate tasemekoolitust, kui see on seotud töö- ja teenistussuhtega, võimaldab väga hästi toetada valitsuse algatatud tulumaksuseaduse eelnõu, mille järgi ei maksustata erisoodustusena töö- ja teenistussuhtega seotud tasemekoolituse kulusid.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas te selle viie minuti jooksul, kui te komisjonis põhjalikult seda eelnõu arutasite, tegite endale ka selgeks, mis asi praegu tasemekoolitus on? Kas te näiteks püüdsite endale selgeks teha ka selliseid asju, mis on Eesti Vabariigis rakendatud, nagu süsteem VÕTA või moodulõppepõhine koolitus, mille kaudu saab näiteks tasemekoolituse küll lõpuks kätte, aga algselt on see ikkagi ainepunktipõhine?

Aitäh küsimuse eest! Rahanduskomisjon täienduskoolitusega seotud seaduse reguleerimisala sellise põhjalikkusega kindlasti ei käsitlenud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ma näen, et on soovi. Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma teid kaua ei piina, aga ühe jämeda vea ma olen küll kohustatud ära parandama. Kolleeg Repsi märkus Taavi Rõivasele oli väga kohane. Sellele eelnõule on aegade jooksul heidetud ette põhiliselt üht ja sellest me komisjonis ka rääkisime, kuid ma tõesti ei vaadanud, mitu minutit. Küsimus on selles, kas koolituskulu on töötasu või ei ole. Selle üle toimus ka komisjonis debatt väga mitmel moel.
Küll aga kindlasti, head kolleegid, on tasemekoolitus seaduse alusel kindlaks määratud parameetrite järgi antav koolitus, mille alusel inimesed õpivad. Sinna alla ei saa mahutada midagi sellist, mida rahvasaadik Rõivas sinna mahutada tahtis. Ma ei kujuta ette, et meil oleks mõni õppekava saanud ametliku staatuse seetõttu, et keegi tahab kuskile puhkama minna. See on jama! Ärge ajage niisugust juttu. Kui sa ei tea, mis asi tasemekoolitus on, siis ole vait, ära räägi. Pole hullu, teinekord keegi teine ütleb ja siis saadki teada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu nr 4. Palun hääletage!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid oli 1. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu nr 4 langes menetlusest välja.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Investeerimispanga ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule riigigarantii andmine" eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjon tegi selles otsuse eelnõus, mille eesmärk on Eestis tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine, ühe täpsustuse ja see on punkti nr 3 all. Nimelt tegid meie targad abilised nõunike näol meile selgeks, et Riigi Teataja seaduse muutmisest saati ongi selline kord, et iga Riigikogu otsuse juurde tuleb kirjutada ka selle jõustumise aeg. Selle me siis siia lisasime. Muid vaidlusi komisjonis ei olnud.
Ettekandjana pean vajalikuks teile meelde tuletada, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punkti 15 järgi on eelnõu otsusena vastuvõtmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, kuna see otsus puutub välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on tehtud, nagu kolleeg Eiki Nestor ütles, üks muudatusettepanek, mille on esitanud juhtivkomisjon ja mida on täielikult arvestatud.
Me võime minna eelnõu lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, kuna eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Investeerimispanga ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule riigigarantii andmine" eelnõu 49. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 26 esimene lugemine lõpetati teatavasti 1. juunil s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 3. juuni s.a kell 16. Fraktsioonid, komisjonid ega Riigikogu liikmed muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon otsustas oma 16. mai istungil teha Riigikogu täiskogule ettepaneku panna 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu lõpphääletusele ja see seadusena vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Tamkivi! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid samuti ei ole, nii et me võime minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 26. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa!

Austatud kolleegid! Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu me menetlesime esimest korda siin saalis 18. mail. Me leppisime kokku, et 1. juunini ootame parandusettepanekuid, aga neid ettepanekuid ei tulnud. 6. juunil oli väliskomisjonis uus arutelu ja siis me tegime menetluslikud otsused: tuua see ratifitseerimise seaduse eelnõu täna siia saali ning meie ettepanek on teine lugemine lõpetada ja võtta eelnõu seadusena vastu. Ettekandjaks otsustati määrata siinkõneleja. See on kõik.

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Ka teile ei ole küsimusi. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna ka muudatusettepanekuid ei ole, siis läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 12. Palun hääletada! Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Austatud proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Vaatasime läbi eelnõu nr 9 ja laekus üks muudatusettepanek, mida te ka tabelis näete. Tahan tähelepanu juhtida sellele, et kuigi siin muudetakse kaheksat asja korraga, on siin jah- või ei-vastust nõudev küsimus: kõik need kaheksa asja on omavahel seotud ja järelikult tuleks neid hääletada korraga. See oli komisjoni palve.
Teiseks lisan romantilise aspektina juurde kommentaari, et kõik need ettepanekud on seotud sellega, et käibes suureneb nimiväärtuseta aktsiate arv ja sellel, mida vanasti nimetati nominaaliks, ei ole tulevikus enam seda tähtsust, mis tal vanasti oli. Tal ei ole raamatupidamislikku, bilansilist ega muud väärtust. See on tehniline parandus ja kajastab seda uut olukorda.
Komisjon vaatas paranduse läbi ja kiitis heaks ning tegi täiskogule ettepaneku teine lugemine lõpetada. Otsus võeti vastu konsensusega. Kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis on meil ettepanek võtta seaduseelnõu kolmanda lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 15. juuni päevakorda. Meil on ettepanek see eelnõu seadusena vastu võtta. Komisjoni otsus oli ühehäälne. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Mõlemad on esitanud juhtivkomisjon ja neid on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu nr 9 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud Riigikogu! Komisjon arutas vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 6. juunil. Seaduse eesmärk on erimärgistatud kütuse maksuerandite süsteemi kaheetapiline reformimine, pakkudes teatud valdkondades selle asemel otsetoetusi. Eelnõu teiseks lugemiseks ootasime muudatusettepanekuid, aga neid paraku ei tulnud.
Annan lühikese ülevaate 6. juunil toimunud komisjoni arutelust. Ma informeerisin komisjoni sellest, et rahanduskomisjoni töögrupp korraldas peale eelnõu esimest lugemist kohtumise ettevõtjatega. Meenutuseks, et varasemalt, enne esimest lugemist oli toimunud kohtumine metsa- ja puidutööstuse liiduga. 3. juunil toimus kohtumine mäetööstuse ettevõtete liidu, ehitusmaterjalide tootjate liidu ja ehitusettevõtjate liidu esindajatega. Need on need valdkonnad, mis ei ole hõlmatud erimärgistamise süsteemi reformi teise etapi otsetoetustega. Loomulikult on ettevõtjad, kellel erandite kasutamise võimalus ära kaob, soodustuse kadumisest mõjutatud. Selleks et neid probleeme ettevõtjatega vahetult läbi arutada, oligi see kohtumine korraldatud.
Komisjonis oli arutelu all vedelkütuse erimärgistamise kaotamise mõju eelarvele. Eelarvesse toob see täiendavalt 27,8 miljonit eurot juba rakendumise esimesel aastal ja edaspidi enesestmõistetavalt umbes samas suurusjärgus. Oli küsimus selle kohta, et kui mäetööstus teises etapis otsetoetusi saama ei hakka, siis halveneb kaevurite olukord ja tekib mõju ka elektri hinnale. Selles küsimuses oli arutelu. Käsitleti ka üleminekusätteid, kuidas täpselt üleminek peaks toimuma. Kaasatud oli Rahandusministeeriumi esindaja.
Komisjon arutas neid küsimusi ja langetas otsuse võtta eelnõu päevakorda 8. juunil ja teine lugemine lõpetada. Selle otsuse poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 5. Komisjon otsustas ka, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha kolmas lugemine 15. juunil. Selle otsuse poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuks jäi 4. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli arutlusel teise etapi ajakava? Seletuskirjas on kirjutatud, et teise etapi ettepanekud esitatakse teise poolaasta jooksul. Kas need ettepanekud selle aja jooksul esitatakse ja seadus rakendatakse täies mahus 1. jaanuarist 2012, kui erimärgistatud kütust enam kuskil meie riigis ei eksisteeri? Kas nii on mõeldud lahendada kogu see probleemide kompleks või kuidas?

Aitäh, austatud küsija! Jah, see küsimus oli komisjonis arutelu all. Valitsuse esindaja selgitas, et teise etapi rakendamise meetmed ja toetuste mehhanism töötatakse kindlasti välja selle aasta jooksul, selleks et seadus saaks täismahus rakenduda 1. jaanuarist 2012. Teadaolevalt on nende meetmete väljatöötamine valitsuse töökavas kirjas ja asjasse puutuvad ministeeriumid – eelkõige Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium – on saanud lähteülesande. Kindlasti on valitsus väga selgel seisukohal, et need ettepanekud, mehhanismid ja toetusskeemid tuleb välja töötada ning 1. jaanuarist 2012 võiks erimärgistatud kütus ringlusest kaduda. Esimesel lugemisel oli küsimus selle kohta, et paratamatult peab jääma mingisugune üleminekuaeg, mille jooksul varem soetatud kütus lubatakse ära kasutada, aga põhimõtteliselt, vähemalt tänaste teadmiste põhjal, kütuse erimärgistamine siis kaob, eeldusel, et toetusmehhanismid välja töötatakse.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Ma tahan sissejuhatuseks kiita komisjoni liikmeid ja eriti ettekandjat selle eest, et seda puudujääki, mis eelnõu ettevalmistamisel oli, püüdis komisjon vähemalt mingitki pidi lahendada ja ettevõtjatega kohtuti. Aga kuna ettekandes oli see käsitlus väga põgus, siis kas sa kirjeldaksid, mis probleemid näiteks ehitusmaterjalitööstuses või kaevandamisel seoses sellega kõige rohkem päevakorrale kerkivad?

Aitäh! Komisjonis ma rääkisin sellest kohtumisest natukene pikemalt. Kui kõik komisjoni liikmed oleksid sellel kohtumisel osalenud, siis oleks asi veel paremini selge olnud. Aga kõik kahjuks ei saanud osaleda. Ma võin edasi anda mõne ettevõtjate mure. Loomulikult tekitab probleeme konkurents. Näiteks mäetööstuses ei olegi tegelikult praegu ettevõtjate ainukene mure erimärgistatud kütuse kadumine. Ka suured ressursitasud toodi välja. Me kõik ju teame, et ettevõtted läksid elektrienergia vabaturule mõni aeg tagasi ja see tõstis suurettevõtjatele elektri hinda märgatavalt. Ehitusettevõtetel, mäetööstuse ettevõtetel, ehitusmaterjalitootjatel on elekter oluline omahinna komponent. Olukorras, kus kriis on läbi saanud ja tulevik paistab natukene helgem, tekitab omahinna komponentide kallinemine muret ning vähendab kasumi teenimise perspektiive. Ettevõtjad soovinuksid, et etteteatamise aeg oleks olnud pikem kui tänasest aasta lõpuni, see aeg oleks võinud olla paar aastat. Nende mure on muidugi mõistetav. Arutelu aga oli pikem, see kestis kaks tundi. Ma kõike ei jõua siin praegu ette kanda.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! See on muidugi tore, et te ettevõtjatega ja nende liitude esindajatega kokku saite. Ma lugesin need materjalid läbi. Seal need liidud ühtegi positiivset asja esile ei toonud. Mida te kaks tundi tegite? Kas kuulasite nad ära ja siis ütlesite: "Aitäh, et rääkisite, aga läheme laiali ja meie ei muuda midagi"? Või võtsite ette ka millegi muutmise?

Aitäh! Ma olen selles mõttes teisel arvamusel, et minu meelest oli see kohtumine väga väärtuslik nii seadusandja esindajatele kui ka ettevõtjatele. Nagu ma ütlesin, probleemide ärakuulamine on edaspidise seadusandluse jaoks vajalik ja annab lisaväärtust mõlemale poolele. Tõesti, erimärgistatud kütuse kadumine tulevikus on kindlasti probleem, mis mõjutab omahinda lisaks muudele omahinnale negatiivselt mõjuvatele komponentidele. Näiteks, juba toimunud elektrienergia hinna tõus 40% või isegi kuni 50% oli muidugi kaunis ränk. Samuti oli kõne all maavarade kasutamise tasude küsimus, mis on kindlasti teema, mida me seadusandjana peame paratamatult tulevikus arutama. Probleeme on hästi palju. Ettevõtjatega tasub rohkem kohtuda ja informatsiooni vahetada. See annab lisaväärtust mõlemale poolele.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Enne seda suurepärast eelnõu mõisteti kaasamise all partneritega nõupidamist enne eelnõu algatamist. Teie teete seda kahe lugemise vahepeal. Kuidas see teie arvates on kooskõlas õigusloome hea tavaga?

Aitäh küsimuse eest! Ma tuletan meelde, et selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus kindlasti eeltööd ka tegi. Siin on toimunud mitmeid tegevusi. Rahanduskomisjoni esindajana võin öelda, et me alustasime kohtumisi juba enne esimest lugemist ning jätkasime neid esimese ja teise lugemise vahel. Aga ettevõtjatega tasub nõu pidada, neid ära kuulata ning nendega informatsiooni vahetada ka paljude teiste eelnõudega seoses, mitte ainult seoses maksu- või kütuseregulatsiooni käsitlevate eelnõudega.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas, teine küsimus!

Vabandust! Puldiga on mingi probleem. Ma ei ole nuppu vajutanud.

Siis ei ole küsimust. Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Rohkem küsimusi ei ole. Ma saan aru, et kolleeg Kaljuvee soovib pidada läbirääkimisi. Palun!

Proua juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni ja mind panevad selle eelnõu puhul imestama eriti kaks asjaolu. Esiteks, kuidas ennast ettevõtjasõbralikuks nimetavad võimuerakonnad (nad deklareerivad üksteise võidu, kui ettevõtjasõbralikud nad on) võtavad kuue sektori ettevõtjate käest ära üle miljardi krooni ehk üle 60 miljoni euro, nagu seletuskirjast nähtub. See lihtsalt võetakse ettevõtjate käest ära. See on üks asi: deklareeritakse küll enda ettevõtjasõbralikkust ja, nagu välja tuli, kutsutakse kahe lugemise vahel ka asjaosalised komisjoni kohale, küsitakse, mida need asjast arvavad, kuulatakse vastused ära, aga tehakse ikka nii, nagu oli enne otsustatud.
Teine asi, mis paneb imestama, on see, et tegemist on 60 miljoni euroga, aga ajakirjandus sellest peaaegu mitte midagi ei räägi. Ei eelnõu algataja ega asjaosaliste arvamused ei huvita ajakirjandust üldse. Samal ajal oleme juba poolteist nädalat enne ja pärast sööki, pärast ärkamist ja enne magama minemist kuulnud maamaksust, mida on 17 miljonit eurot aastas. Mida see tähendab? Kas meediale on pandud suukorv pähe? Ma ei usu, et nad nii rumalad on, et nad ei saa aru, mida tegelikult ettevõtetega tehakse.
Ma toon näiteks Kunda Nordic Tsemendi, et näidata, mida see otsus ühe ettevõtte jaoks tegelikult tähendab ja kui ettevõtjasõbralikud need kaks võimuerakonda siis on. Tootmisprotsess hakkab peale karjäärist, mäetööstusest. Kõigi kaevandustööde maksumus suureneb, sest sellest moodustab kolmandiku kütuse hind. Raudteetranspordiga viiakse tooraine tehasesse, kütuse hind tõuseb aga 20–30%. Kunda Nordic Tsement ekspordib oma toodangust kaks kolmandikku, kolmandik läheb ida poole, kolmandik läheb läände. Mõlemal juhul kasutatakse erimärgistatud kütust. Tähendab, juba transport läheb väga palju kallimaks, kusjuures ümberringi igal pool, Põhjamaades, idas ja läänes, on nendes sektorites ja nende transpordiliikide puhul kasutusel erimärgistatud kütus. Seal ei kasuta erimärgistatud kütust ainult need, kes sõidavad riigimaanteel, kõik ülejäänud kasutavad.
Sõerd rääkis siin sellest, et mäesektorit, põlevkivi see kõik ei mõjuta, sest ettevõtja läheb ja küsib hinda juurde ning elektri hind tõuseb. Kunda Nordic Tsemendil moodustab energia 40% omahinnast. Kui tõuseb elektri hind, siis läheb põlevkivi kallimaks. Põlevkivi veetakse raudteel. Nii et põhimõtteliselt muudetakse ühe toote omahinda nii palju, et konkurentsivõime kaob. Me võime võtta ükskõik millise sektori, võime rääkida metsandussektorist, masinatest või pisikestest katlamajadest. Niimoodi eelarvet täita, niimoodi toimida ei ole õige. Me ei saa seda eelnõu järgmisel lugemisel toetada. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole, kuid juhatusele on saabunud selline teade: "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu nr 39 teine lugemine katkestada." See ettepanek tuleb meil läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu nr 39 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Erki Noole!

Austatud proua esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 42 arutati rahanduskomisjonis eile, 7. juunil. Seal osales ka Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.
Eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid tubakatoodete aktsiisimäärade tõstmise teel 10% alates aastast 2013, lähendades määrasid 2014. aastal jõustuvale Euroopa Liidu alammäärale. Tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine teenib ühtlasi tervisekaitse eesmärke.
Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud, kuid 7. juunil toimunud arutelu tulemusena tegi komisjon konsensusliku muudatusettepaneku, millega suurendati sigarettide aktsiisimäära fikseeritud komponenti 46 eurost 47,63 euroni ja proportsionaalset osa vähendati 34%-st 33%-ni sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Selle muudatuse eesmärk on muuta odavama hinnaga sigaretid suurema maksustamisega noortele kättesaamatumaks. See muudatus on suhteliselt väike. Varem oli traditsioon, et maksustatakse 50 : 50. Nüüd see vahekord pisut muutub, küll mitte väga palju, aga ikkagi on selge sõnum, et järgmiste aktsiisitõstmistega vähendatakse proportsionaalset osa ja suurendatakse fikseeritud osa.
Komisjonile laekus seoses eelnõuga mitmeid pöördumisi huvigruppidelt. Tehti ettepanekuid aktsiisimäärade tõusu edasi lükata, arvestada aktsiisimäärade muutmisel tervisekaitse aspekte, lahendada maksumärkidega seotud probleemid, samuti madaldada sigarite ja sigarillode maksumäärasid. Saadud informatsiooni alusel ei toetanud komisjon eelnõus täiendavate muudatuste tegemist.
Mainin veel mõningaid teemasid, mida eile komisjonis arutati. Arutati eespool mainitud fikseeritud ja proportsionaalse määra suhet ning selle muutmise mõjusid. Tehti ettepanek tõsta fikseeritud määr 47,63 eurolt 48 eurole. See ei leidnud toetust. Arutati veel salaturu osakaalu muutumist, kui odavamate sigarettide aktsiisimäära tõstetakse. Avaldati arvamust, et see mõjutab kohe ka salaturgu. Oli küsimus, kui palju see tõstmine mõjutab riigieelarvet. Hinnanguliselt peaks see tooma riigikassasse üheksa miljonit eurot. Oli ka arutusel, et kallimate ja odavamate sigarettide hinna vahe võiks olla marginaalne. Lisaks arutati sigarillode maksu alandamist. Ühel huvigrupil olid väga konkreetsed näited selle kohta, et eri riikides on sigarite maksumäärad palju madalamad ja kui enamikus Euroopa riikides rakendatakse kahekomponendilist määra, siis Eestis rakendatakse ühesugust määra. Seal on see põhjendus, et Eestis võib sigareid müüa üksikult ja me peaksime hakkama panema maksumärke igale sigarile. Sellele peaks eelnema põhjalikum taustauuring. Need olidki teemad, mida eile komisjonis arutati.
Lõpuks langetas komisjon järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 8. juunil ja teine lugemine lõpetada (see oli konsensuslik otsus), kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha kolmas lugemine 15. juunil s.a (ka see oli konsensuslik otsus). Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erki Nool! Küsimusi ei ole. Vabandust, on küsimus! Palun kiiremini, kolleeg Peeter Võsa!

Aitäh! Mul on ettekandjale selline küsimus. Mulle meeldib poliitiline stabiilsus. Opositsionäärina ma kahe käega pooldan seda seaduseelnõu, aga tahan küsida, kas te olete ikka kõik hoolikalt läbi mõelnud. See valitsus, kes õlle hinda tõstab, ei püsi kaua. Ma olen mures.

Aitäh, küsija! Kuna me õlle hinda selle seadusega ei muuda, siis ma loodan, et see ei mõjuta ka valitsuse kestmajäämist. Sigarettide aktsiisi tõus ei ole riikide valitsusi kukutanud ja ma arvan, et see meeldiv traditsioon jätkub ka Eestis.

Palun, kolleeg Peeter Võsa, teine küsimus!

Ei, siin on mingi viga.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh, kolleeg Erki Nool! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mille on esitanud juhtivkomisjon ja mida on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 42 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati 18. mail s.a. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 31. mai istungil, kus eelnõu algataja esindajana osales Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Erki Kodar. Sellele komisjoni istungile oli kutsutud ka eelnõu kohta muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige Tõnis Lukas. Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid selgitas riigikaitsekomisjoni aseesimees Aivar Riisalu.
Meeldetuletuseks märgin, et eelnõu esmane eesmärk on viia riigikaitsealased seadused kooskõlla kahe Riigikogu koosseisu poolt vastu võetud ja s.a 22. juulil jõustuvate Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatustega. Arvestades asjaolu, et eelnõu näeb ette muudatusi peaaegu kõigis riigikaitset käsitlevates seadustes, ning asjaolu, et Vabariigi Valitsuse töökava raames on Kaitseministeeriumis ettevalmistamisel uued kaitseväeteenistuse, rahu- ja sõjaaja riigikaitse ning Kaitseliidu seaduse eelnõud, leidis riigikaitsekomisjon, et eelnõu menetluse käigus tõstatuvad probleemid, ideed ning ettepanekud, mis ei formeeru muudatusettepanekuteks, fikseeritakse ning edastatakse kirjalikult kaitseministrile. Komisjon jätkab seda tööd ja loodetavasti juuli jooksul saadame selle kohta välja ka kirja.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 31. mai s.a istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 8. juuni istungi päevakorda. Eelnõu ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon oma 31. mai istungil konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks muudatusettepanekute tabel, eelnõu teise lugemise tekst ja seletuskiri.
Mõni sõna muudatusettepanekutest. Eelnõu kohta on esitatud 12 muudatusettepanekut, millest 11 arvestas juhtivkomisjon täielikult ja ühte sisuliselt. Riigikogu liikmete Tõnis Lukase ja siinkõneleja ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekute põhjendused on muudatusettepanekute tabelis. Riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekud tulenesid siinkõneleja ja komisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekutest ning komisjonis toimunud aruteludest. Riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni muudatusettepanekute põhjendused on toodud eelnõu seletuskirjas. Aja kokkuhoiu mõttes ei hakka ma neid siinkohal ette lugema. Märgin vaid, et kõik otsused langetati komisjonis konsensusega. Lisaks muudatusettepanekute kohta otsuste langetamisele tegi komisjon mitmeid normitehnilisi ja keelelisi täpsustusi, millele on täpsemalt viidatud eelnõu teise lugemise seletuskirjas ja mis on eelnõu tekstis alla joonitud nagu muudatusettepanekud.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 31. mai s.a istungil konsensusega teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Küsimusi teile ei ole. Oi, vabandust! Palun, kolleeg Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Pean juhtima tähelepanu, et pult ei tööta, sellest need viivitused tulevad. Palun vabandust eelnevalt registreeritud kolleegidelt! Minu küsimus tuleb eelnõu § 5 punkti 5 kohta, kus räägitakse kaitseväe juhataja ametiajast. Teiste jõustruktuuride, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti peadirektori puhul sellist piirangut teatavasti ei ole, kui tegemist ei ole just pensioniea saabumisega. Kas komisjonis arutati ka võimalust mitte piirata kaitseväe juhataja ametiaega ühe perioodi ehk viie aastaga, et oleks ka laiem valikuvõimalus?

Aitäh! Sellest oli juttu. Komisjoni töö oli pikk ja sisukas, esitati väga palju tähelepanekuid. Ma mainisin, et me kindlasti kirjutame märgukirja. Ka tuleb see teema meil taas arutelu alla, kui meie lauale jõuab uus kaitseväeteenistuse seadus. Kaitseväeteenistuse seadus oma uues kuues on valmimas ja loodetavasti jõuab sügisel Riigikogu menetlusse. Siis saame seda kompleksselt vaadata. On vaja vaadata ka haakuvust, kuna kaitseväel on erinevalt õiguskaitseorganitest n-ö topeltjuhtimine: on kaitseväe juhataja ja peastaabi ülem. Me peame vaatama ka nende võrdlust analoogses küsimuses. Küsimus on õige ja me tuleme selle juurde tagasi vastava seadusega.

Palun, kolleeg Ülo Tulik!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Komisjoni liikmed saalis tavaliselt ei küsi, aga minu süda natuke kripeldab. Meie otsused olid küll konsensuslikud, aga ma küsin selleks, et rahu südamesse saaks. Me arvestasime seda muudatusettepanekut, et kaitseväe juhataja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta. Kas sõjaolukorras (kujutame seda ette) ei muuda see muudatus otsustusprotsessi liiga pikaks?

Aitäh! Esiteks, kui me räägime sõjaolukorras kellegi määramisest, siis vanas seadusruumis me sõjaolukorras määrasime ülemjuhataja, mitte juhataja. Ehk sõjaolukorras jääb kaitseväe juhatajaks see, kes on rahu ajal määratud. Samas, ma möönan, et seda teemat tuleks mainitud uute eelnõude raames sügavuti analüüsida. Kindel soov on selle nelja aasta jooksul täiesti uueks kirjutada rahu- ja sõjaaja riigikaitse seadused ning anda selleks panus ka siin Riigikogus. See on see koht, kus tuleb ajakriitilised otsustusprotsessid üle vaadata. Mul on ka mingi kogemus kriisi päevilt Gruusiast. Ma ütleksin, et parlamendi osalus nendes otsustes on pigem tugevus kui nõrkus, kui me vaatame rahvusvahelisest vaatenurgast.

Head kolleegid! Kas on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on 12. Esimese on esitanud kolleeg Mati Raidma, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Teise on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, seda ettepanekut on täielikult arvestatud. Kolmanda ja neljanda on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon on neid ettepanekuid täielikult arvestanud. Viienda on esitanud kolleeg Tõnis Lukas, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, seda ettepanekut on täielikult arvestatud. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, neid on täielikult arvestatud. 11. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, seda ettepanekut on täielikult arvestatud. 12. muudatusettepaneku on esitanud kolleeg Mati Raidma, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud.
Head kolleegid! Seaduseelnõu 28 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb finantstagatiste ja väärtpaberite arveldusega seonduvat, ning täpsustada Eesti väärtpaberite keskregistris väärtpaberikontodega seotud registritoiminguid, et väikeinvestoritel oleks mugavam ja odavam teha väärtpaberitega seotud tehinguid ning välisinvestoritel oleks lihtsam Eestis väärtpabereid omandada. Eelnõuga muudetakse mitmeid finantsvaldkonna seadusi, kuid olulisemad muudatused tehakse väärtpaberituru seaduses, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ning asjaõigusseaduses.
Komisjon arutas eelnõu s.a 17. mail ning 6. juunil. Rahanduskomisjon otsustas konsensuslikult teha eelnõus kaheksa muudatust, mis valmisid koostöös Rahandusministeeriumiga ning peamiselt täpsustavad sätteid ja korrastavad neid normitehniliselt. Kõiki muudatusi on täpsemalt selgitatud muudatusettepanekute loetelus. Komisjoni konsensuslik ettepanek on teine lugemine lõpetada, teha homme eelnõu kolmas lugemine ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Palun, Rein Randver! Kas jälle ei ole?

Ei ole.

Vabandust! Küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on esitatud kaheksa muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ettepanekut on täielikult arvestatud. Teise, kolmanda, neljanda ja viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ettepanekuid on täielikult arvestatud. Kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda muudatusettepaneku on samuti esitanud juhtivkomisjon, ettepanekuid on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu nr 8 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma kutsun kõnepulti põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! 1996. aasta maist hakkas kehtima välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seadus. Tolle seaduse järgi said nii välisriikide kodanikud kui ka välismaised ja Eestis registreeritud juriidilised isikud meil maad omandada üksnes maa asukoha järgse maavanema loal. Nimetatud seaduse põhimõtted ei vastanud Euroopa Liidu asutamise lepingu kapitali vaba liikumise peatükile. Põllumajandusministeerium töötas välja Euroopa Liidu õigusaktidega ja liitumisläbirääkimistel kokkulepituga kooskõlas oleva kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) ning see jõustus 1. aprillil 2003. Liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga lepiti kokku, et põllumajandusmaa ja metsamaa omandamise puhul võib Eesti seitsme aasta jooksul alates ühinemise päevast jätta kehtima lepingu allakirjutamise ajal kehtinud õigusaktidega sätestatud eeskirjad. Üleminekuperiood lõppes niisiis s.a 1. mail.
Kehtiva KAOKS-i muutmise vajaduse tingisid eelkõige neli asjaolu. Esiteks, kehtiva KAOKS-i rakendussätete, § 7 lõigete 2 ja 3 järgi ei kohaldata pärast Eesti Euroopa Liiduga liitumise üleminekuperioodi lõppu ehk pärast 2011. aasta 1. maid põllu- või metsamaa omandamisel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanike või juriidiliste isikute suhtes Eestis elamise, Eestis äriregistrisse kandmise ja põllumajandustoodete tootmise või metsamajandamise kogemuse Eestis omandamise nõudeid. Lisaks sellele ei kohaldu pärast 2011. aasta 1. maid lepinguriigi juriidilise isiku suhtes kitsendused kinnisasja kasutusvaldusega või hoonestusõigusega koormamise korral.
Teiseks, 10. novembril 2010. aastal Riigikogus ratifitseeritud Eesti Vabariigi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkuleppest lähtuvalt laieneb pärast 2011. aasta 31. maid OECD liikmesriikide isikute võrra ring, kellele samuti ei kohaldata Eestis maatulundusmaa ostmisel Eestis elamise, Eesti äriregistrisse kandmise ja põllumajandustoodete tootmise või metsamajandamise kogemuse Eestis omandamise nõudeid.
Kolmandaks, KAOKS-i senistel rakendajatel (maavalitsused, omavalitsused ja notarid), samuti kinnisasja omandamise loa taotlejatel on tekkinud seaduse rakendamisel ja tõlgendamisel küsimusi ja probleeme.
Neljandaks, valitsusel on soov ja ettepanek Riigikogule laiendada KAOKS-ist tulenevaid piiranguid ka riigimaade müügile.
Seaduse eesmärk sarnaneb kehtiva KAOKS-i eesmärgiga: sätestada avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused. Eelnõu seletuskirjas on analüüsitud kehtiva KAOKS-i rakendamist, kuid toon kokkuvõtvalt välja mõne olulisema punkti.
Vähemalt kümne hektari suurused põllumajandus- ja metsamaad sisaldavad katastriüksused moodustavad kõikidest katastriüksustest 23%. Vähemalt kümmet hektarit põllumajandus- ja metsamaad sisaldavaid katastriüksusi kokku on Eestis 86 600 (2,88 miljonit hektarit ehk 15%). Miks ma räägin siin kümne hektari suurustest ja suurematest üksustest? Sellepärast et eelnõu, mida me täna arutame, puudutab kümne hektari suuruste ja suuremate maaüksuste piiranguid nii, nagu see on kehtivas KAOKS-is. Aastail 2003–2009 tehti Eestis, välja arvatud Tallinn, 52 330 maatulundusmaa ostu-müügitehingut ning omanikku vahetas 575 000 hektarit põllu- ja metsamaad. Samal ajavahemikul väljastasid maavalitsused 1230 luba 33 500 hektari põllu- või metsamaa omandamiseks. Seega, vähem kui 6% maatulundusmaa ostu-müügitehingutest tehti maavanema loa alusel. Loa andmisest keeldumise otsuseid tehti 162 taotleja puhul ning seetõttu jäi nimetatud loa taotlejatel selle seaduse raames omandamata 4700 hektarit maatulundusmaad. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on praegu vähem kui 3% eraomandis olevast maatulundusmaast välisriikide kodanike omandis.
Järgnevalt mõned üldistavad selgitused eelnõu kohta. Võrreldes kehtiva KAOKS-iga ei ole muudetud kinnisasja omandamise kitsendamise ja loa menetlemise seniseid üldpõhimõtteid. Kui kehtiva KAOKS-i kohaselt saab Eesti kodanik omandada maatulundusmaad kitsendusteta, siis Euroopa Liiduga liitumise üleminekuperioodi lõppedes on see õigus ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ja OECD liikmesriigi kodanikul. Jätkuvalt on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ning nüüd ka OECD liikmesriikide juriidilistele isikutele seatud tingimused kümme hektarit või rohkem põllumajandus- või metsamaakõlvikut sisaldava kinnisasja omandamise korral. Olgu märgitud, et ka praegu saavad Eesti registrisse kantud juriidilised isikud või lepinguriikide äriühingute filiaalid vähem kui kümme hektarit maatulundusmaad sisaldavat kinnisasja vabalt omandada. Kehtiva seaduse kohaselt saavad ilma maavanema loata omandada kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on kümme hektarit või rohkem põllumajandus- või metsamaad, Eesti registrisse kantud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi isikud, kes on tegelnud Eestis vähemalt kolm viimast majandusaastat põllumajandustoodete tootmise või metsamajandamisega. Uue regulatsiooni kohaselt saab samasugust kinnisasja ilma maavanema loata omandada võrdväärselt Eesti kodanikuga nii Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kui ka OECD liikmesriigi kodanik. Nimetatud riikide juriidiline isik saab sellist kinnisasja maavanema loata omandada juhul, kui ta on tegelnud kolm aastat ükskõik millises riigis põllumajandustoodete tootmise või metsamajandamisega.
Kitsendused kolmandate riikide isikutele ei ole muutunud. Nimetatud riikide isikud saavad põllumajandus- või metsamaad jätkuvalt omandada üksnes maavanema loal. Loa saamiseks peab kodanik olema vahetult enne loa taotlemist Eestis alaliselt vähemalt kuus kuud elanud või siin vähemalt ühe aasta FIE-na tegutsenud. Juriidilise isiku puhul peab tema filiaal olema Eesti äriregistris ning ta peab olema tegelnud Eestis vähemalt ühe aasta jooksul põllumajandustoodete tootmise või metsamajandamisega.
Erinevalt kehtivast KAOKS-ist on eelnõus reguleeritud võimalus anda omandatav kinnisasi rendile. Loa taotleja on kohustatud tõendama, et rendilevõtja on tegelnud Eestis viimased kolm aastat põllumajandustoodete tootmise või metsamajandamisega. Maa rendile andmise korral peab loa andja olema veendunud, et maad reaalselt kasutama hakkav isik tagab avaliku huvi realiseerimise ja maatulundusmaa sihipärase kasutamise. Konkretiseeritud on maavanema ja kohaliku omavalitsuse toiminguid loataotluse menetlemiseks, samuti loa andmise või sellest keeldumise aluseid. Eelnõu kohaselt pikeneb kinnisasja omandamise loa üldmenetlus senisest 60 päevast kuni 100 päevani. Muudatus on vajalik, kuna praktikas on ilmnenud, et 60 päeva on maavanemale otsuse tegemiseks siiski liiga lühike aeg. Kui kohalik omavalitsus on loa andmise suhtes eitavale seisukohale asunud ja maavanem soovib luba anda, otsustab küsimuse põllumajandusminister. Maavanem ja põllumajandusminister võivad otsustada loa andmisest keelduda, kui loa andmine on vastuolus avaliku huviga ning kui loa andmine takistab kohalikul omavalitsusel täita talle seadusega pandud ülesandeid.
Eraldi tahan tähelepanu juhtida oluliselt kitsendavale muudatusele. Kehtiva KAOKS-i nõuded ei kohaldu juhtudel, kui kinnisasja võõrandaja on Eesti riik. Aastail 2003–2010 tegi Eesti riik välismaalastega 185 maatulundusmaa müügitehingut, kokku 1856 hektari ulatuses. Sellest valdav osa tehti seoses metsamaa müügiga. Oleme seisukohal, et riigi varaga tehtavate tehingute väljajätmine KAOKS-i mõjualast ei ole põhjendatud. Sellepärast teeb valitsus ettepaneku riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa müük allutada kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses sätestatud nõuetele.
Lõpetuseks. Kehtiva KAOKS-i §-s 3 on kindlaks määratud riigikaitseliste kitsendustega alad. Need on Euroopa Liidu välispiiriga piirnevad kohalikud omavalitsused pluss Narva-Jõesuu ja Sillamäe ning Eesti väikesaared, välja arvatud Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja Vormsi. Isikutel, kes ei ole Eesti ega lepinguriigi kodanikud ega juriidilised isikud, on seal kinnisasja omandamine keelatud. Vabariigi Valitsus võib aga riigile olulistel põhjustel nendel aladel maa omandamise luba anda. Alates 2003. aastast, mil seadus kehtima hakkas, on Vabariigi Valitsus erandkorras väljastanud vaid kaks sellist luba. Eelnõu kohaselt jääb kitsendusi sätestav regulatsioon samasuguseks, nagu on kehtivas KAOKS-is.
Aitäh! Loodan, et menetlus tuleb asjalik ja Riigikogu toetab seda eelnõu.

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Vaatame koos § 10: "Füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, [...] on keelatud omandada kinnisasja ..." Edasi tuleb loetelu: "Ida-Virumaa: Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn ..." Kinnisasi on korter või väike maatükk. Kas see tähendab, et kolmanda riigi kodanikul, näiteks Venemaa kodanikul, kes on Eestis sündinud ning elab siin seaduslikult, on endiselt keelatud omandada aiandusühistust kümmet sajandikku? Mis asi selle seaduse tõlgenduses on kinnisasi? Kas korter läheb ka selle alla?

Aitäh! Ma kõigepealt kordan üle, et kõik riigikaitselised piirangud – ja praegu on tegemist riigikaitseliste piirangutega – jäid täpselt niisuguseks, nagu need on kehtivas seaduses. Siin me midagi ei laiendanud ega kitsendanud. Aga et te asjast õigesti aru saaksite, ütlen, et see seadus tervikuna laieneb üldjuhul maatulundusmaale ega laiene üldiselt elamumaale. Ehk sellistele kinnistutele nagu elamumaa, korteriomandid ja kõik muu selline see seadus üldjuhul ei kohaldu, välja arvatud riigikaitseliste kitsenduste puhul. Euroopa Liidu välispiiril asuvates omavalitsustes, näiteks Sillamäel, Narvas ja Narva-Jõesuus, ei ole kolmandate riikide kodanikel, kes Eesti Vabariigis elavad, tõepoolest õigust kinnisasja omandada. Nii on kehtivas seaduses ja see jääb ka esitatud eelnõu kohaselt nii. Aga see on nii ainult nendes omavalitsustes, mis ma ette lugesin.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! See eelnõu on rahva hulgas päris palju hirmu tekitanud, sest maatulundusmaa mahamüümine on ikkagi ühekordne protsess ja väärtust see ju juurde ei tekita. Leedul oli nutti seda aega kahe aasta võrra pikendada ja üleminekuperioodi edasi lükata. Aga ma küsin seda: mida te arvate, kas kunagi tulevikus tuleb eestlastel hakata maad välismaalastelt kolme- või neljakordse hinnaga tagasi ostma?

Aitäh! Ma lugesin küsimusest välja, et küsimuse esitaja ei ole seadust põhjalikult läbi lugenud. Õige on see, et mõni Euroopa Liidu liikmesriik on taotlenud üleminekuperioodi pikendamist. Minu teada on neid kaks: Ungari ja Leedu. Eesti seda ei teinud. Selle põhjus on see, et de facto on välismaa füüsilisel ja juriidilisel isikul maa ost Eestis olnud kogu aeg võimalik ja seda on ka tehtud. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus on rohkem niisuguse signaali või teatud hinnangulise väärtusega, mitte sisulise väärtusega, sest kõik välismaalased, kes on tahtnud Eestis maad omandada, on seda teha saanud. Ka mitmed menetlused, mis minu ametisoleku aja jooksul on jõudnud põllumajandusministri lauale, on raugenud selle tõttu, et see seadus on olnud võib-olla natuke bürokraatlik, sellest on mindud mööda ja kasutatud teisi võimalusi. Näiteks on 40 hektari suurune maatükk jagatud neljaks kümne hektari suuruseks katastriüksuseks ja siis on need erastatud. Alla kümne hektari suurustele maatükkidele seadus ei laiene ja kitsendusi ei ole. Vahel on tehtud seda n-ö juriidilise isiku omandamise vormis. Ehk kui on olemas juriidiline isik, kelle aktsiakapitali hulka kuulub ka maa, siis need juriidilised isikud võivad Eestis maad vabalt osta ja müüa ning seda tehaksegi juriidilise isiku ostu teel. Nii et mingisuguseid reaalseid takistusi ei ole ka seni olnud. Iseenesest ei tee see seadus midagi lihtsamaks. Ma sissejuhatavas kõnes ütlesin, et kõige olulisem muudatus on, vastupidi, kitsenduste laiendamine riigimaale. Seni kehtisid need piirangud ainult tsiviilkäibes olevatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kui inimesed maad müüsid, aga riik müüs maad ilma neid kitsendusi arvestamata. Nüüd on meie ettepanek laiendada nimetatud kitsendusi ka riigimaa müügile. Nii et, vastupidi, me muudame müügitingimused rangemaks, kui need seni on olnud. Kindlasti ei maksa karta, et uue seaduse jõustumise järel hakatakse Eestimaad rohkem maha müüma, kui seda seni tehtud on. See turg on olnud vaba ja see seadus kindlasti maade turgu Eestis vähimalgi määral ei muuda.

Palun, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te oma viimases kommentaaris ja vastuses küsimusele andsite suures osas vastuse ka minu küsimusele. Kuid ma küsin pisut laiemalt. Selle eelnõu ettevalmistamise käigus on üsna palju üritatud jätta ajakirjanduse vahendusel muljet, et pärast selle seaduse jõustumist jääb Eesti põlluharija oma tootmisvahendist ehk maast ilma ja varsti ei ole meil enam kuskil põldu harida. Ma usun, et sa soovitad selliste poliitiliste väidete suhtes olla kriitiline, aga ehk peab siis laiemalt kordama, kuidas asi tegelikult on. Kas selle eelnõu valguses jääb Eesti põlluharija maast ilma?

Aitäh küsimuse eest! Ei, kindlasti ei jää. Et paremini aru saada sellest, kuhu me oleme jõudnud ja miks me oleme sellisesse olukorda jõudnud, peab natuke ajalugu meenutama ja mõningaid fakte kordama. Kõigepealt, praegu on välismaalastest füüsiliste isikute, välismaa kodanike käes umbes 2,4% Eesti maatulundusmaast. See on väike protsent. Mul ei ole küll mingit põhjust karta, et nüüd läheb Eestis massiliseks maaostuks. Juriidiliste isikute puhul on seda hinnangut anda väga keeruline, sest täpne ülevaade puudub. Me ei tea täpselt, kes on juriidiliste isikute omanikud – juriidilised isikud võivad veel omada teisi juriidilisi isikuid –, ja kuhu see kapital välja läheb. Börsifirmade puhul võib omanike ring iga päev muutuda. Nii et täielikku ülevaadet juriidiliste isikute puhul meil ei ole, kuid kindlasti ei ulatu see üle 5–6%. Selline on praegu olukord. Murdepunkt, kui Eesti maapoliitikas otsustati põhimõtteliselt ära, kellel on õigus Eestis maad osta, oli 1996. aastal, kui tolleaegne Riigikogu seadustas vabade metsa- ja põllumaade müügi juriidilistele isikutele. Seal oli huvitatud osapool suuresti just põllumehed, kes maa-, omandi- ja põllumajandusreformi käigus olid omandanud kas farmi või tootmishooned, kuid ei olnud sinna juurde maad saanud. Põllumeestest juriidilised isikud olid huvitatud, et nad saaksid ka Eestis osta vaba põllumajandus- ja metsamaad. Suuresti nende ettepanekutele tugineski tolleaegne Riigikogu otsus, kui seadustati vaba põllumajandus- ja metsamaa müük Eestis juriidilistele isikutele. See oli murdepunkt. Praegu ei ole kuidagi võimalik seda tagasi pöörata, hakata natsionaliseerima või püüda mingeid muid lahendusi leida. Euroopa Liidus on riike, kus näiteks juriidilised isikud põllumaad omandada ei saa. Lähim selline riik on Rootsi. Nii et jah, on erinevat lähenemist, kuid Eesti on oma tee valinud ja täna me peame edasi minema sealt, kuhu me oleme jõudnud. Aga kinnisasja omandamise kitsendamise seadus ei laienda kuidagi kolmandate riikide isikute võimalusi ega loo uut epohhi Eesti maakorralduses.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Jätkan seda teemat, mille tõstatasin esimeses küsimuses. Ma saan aru, et riigil on kindlasti olemas riigikaitselised kitsendused. Selge see, need on olemas ja nendest peab kinni pidama. Kui tegemist on hektaritega, kümnete, sadade, tuhandete hektaritega, siis ma saan sellest aru. Aga kui tegemist on hektarisajandikega, kui tegemist ei ole väljastpoolt tulnud inimesega, vaid inimesega, kes on Eestis sündinud, kes on küll teise riigi kodanik, aga kes on siin seaduslikult püsivalt elanud ja tahab osta kõigest 20 sajandikku hektarit aiandusühistus? Kas teie isiklikult ei pooldaks siin mingit leevendust, mingit järeleandmist neile, kes tahavad aiandusühistus osta väikest maatükki, mille suurus on 10–20 sajandikku hektarist?

Te küsisite minu isiklikku arvamust. Ma pean teile kaks vastust andma. Kõigepealt ütlen valitsuse seisukoha. Valitsuse seisukoht oli niisugune, et kehtivat seadust tuleks muuta nii vähe, kui on võimalik, ehk muuta tuleb nii palju, et õigusselguse mõistes saaks seadust selgemaks kirjutada, muutes tehnilisi nüansse ja protseduure. Teiseks, muuta tuleb seda, mis tuleneb OECD ja Euroopa Liiduga liitumisest ning jätta kõik ülejäänu kehtivas seaduses samaks, nagu see on olnud seni ehk nii, nagu see omal ajal vastu võeti. Sellest Vabariigi Valitsus lähtus. Kui Riigikogu peab vajalikuks eelnõu menetleda ja muuta, siis valitsusel põhimõtteliselt selle vastu midagi ei ole. See on Riigikogu pädevus. Aga meie lähtusime sellest, et muuta tuleks ainult neid põhimõtteid, mis tulenevad Euroopa Liidu ja OECD-ga liitumisest.
Minu isiklik seisukoht on, et sellel seadusel ei ole üleüldse mingisugust mõtet, sest see tegelikult ei piira mitte midagi. Praktika on seda näidanud. Nagu ma ütlesin, Põllumajandusministeeriumile on saanud teatavaks, et kui välismaalasel on olnud soov maad osta, siis on see protsess väljaspool selle seaduse raame ikkagi lõpule jõudnud. Nii et tegelikult ei ole sellel seadusel tugevat regulatiivset või mingit garantiid andvat jõudu. Seetõttu ma ei näe sellel väga sügavat mõtet. Aga kuna see on olnud parlamendi tahe ja see seadus on siiamaani kehtinud, siis me valitsuses neid küsimusi arutades leidsime, et see võiks edasi kehtida, kui siin muudatusi teha.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud härra minister! Ma tean, et selle seaduse § 10, nagu te ka ütlesite, on sõna-sõnalt vanast seadusest üle toodud. Aga kuidas te oma viimaste lausete valgusel kommenteerite järgmist? Ma ise hoidsin alles hiljaaegu Narva-Jõesuus käes korteri ostu-müügilepingut, kus üks pool oli n-ö kolmanda riigi ehk Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes on omandanud Narva-Jõesuus korteri. See oli notariaalselt kinnitatud leping. Kuidas see siis on, et seadus küll on, aga ei reguleeri midagi või? Palun kommenteerige! Teisalt, kas te peate mõttekaks Narva-Jõesuus, mis on praegu väga kiiresti arenev kuurort, kuhu ehitatakse kortermaju ning kus on üleval sildid "For sale" ja "Dlja prodaži", seada seda piirangut, mis takistaks Venemaa Föderatsiooni kodanikel või ka mujalt maailmast pärit inimestel seal kortereid ja suvilaid osta?

Aitäh! Kui teil on sellist informatsiooni, siis võiksite kindlasti kaitsepolitsei poole pöörduda. Eestis on piisavalt võimalusi, kuidas omandada kinnistut väljaspool seda seadust. Ma ei märganud, kas te olite saalis, kui ma rääkisin, et näiteks on võimalik maad omandada juriidilise isiku omandamise kaudu ja seda teha üle Eesti. Seda tehaksegi, kasutades alternatiivset võimalust minna selle seaduse regulatsioonidest mööda. Nii see paraku on. See ei tähenda, et need omandamised oleksid seadusvastased, illegaalsed. Teisi teid kasutades omandatud kinnistud on ka kõik seaduslikult omandatud. Ühe asja unustasin siiski ütlemata. Ka selle seaduse raames on olemas seaduslik võimalus. Nimelt on valitsuse tasemel võimalik otsustuskorras lubada kolmanda riigi kodanikul omandada kinnisasi riigikaitseliste piirangutega omavalitsuse territooriumil. Kaks sellist juhtumit on olnud. Kui ma õigesti mäletan, oli ühel juhul tegemist tubli hambaarstiga ja teisel juhul ühe äris tegutseva inimesega, kui valitsus pidas vajalikuks, et välismaalane võiks riigikaitseliste piirangutega omavalitsuses kinnisasja omanikuks saada. Nii et see võimalus on kehtivas seaduses olemas ja see võimalus seadusesse ka jääb. Need juhtumid, millest härra Stalnuhhin rääkis, on üksikjuhtumitena Vabariigi Valitsuse otsusega siiski lahendatavad.

Palun, kolleeg Indrek Raudne!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Teie ettekandest tuli välja see, mida me juba komisjonis arutasime, et mõnes suhtes on tegemist justkui tühja seaduseelnõuga, sest riigikaitselistest kitsendustest saab üle nii, et soetatakse juriidiline isik, kes selle korteriomandi ära ostab. Vaba põllumaa või metsamaa puhul pakuvad firmade asutamise teenuseid kolmeaastase põllumajandustegevusega ettevõtted. Hind on natuke kallim, aga põhimõtteliselt on võimalik osta ja pole probleemi. Kõike seda tehakse sellepärast, et on mingisugune hirm, et välismaalased ostavad Eestis hirmsasti maad kokku. Samas te ise ütlesite, et 1990. aastate algusest saadik on füüsilisest isikust välismaalaste kätte läinud 2,4% maast. Ma küsisin seda komisjonis. Kas te olete vahepeal jõudnud välja uurida, kui paljud nendest 2,4% hulka kuuluvatest omanikest omakorda ei ole nn puhtad välismaalased, vaid näiteks endised rannarootslased või muud aastatel 1939–1941 Eestist lahkunud inimesed, kes on siin midagi tagasi saanud?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole suutnud seda veel selgitada, aga me tegeleme sellega. Kui osutub võimalikuks omanike ringi nii peenelt selgitada, siis me selle informatsiooni teile kindlasti edastame.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Mõni põllumeeste organisatsioonide esindaja on kurtnud, et neid ei ole selle eelnõu väljatöötamise juurde kutsutud. See on minu hinnangul põhjus, miks selle eelnõuga seonduvalt nii palju hirme on. Kuidas selle kaasamisega tegelikult lood olid?

Aitäh! Ma arvan, et kõiki põllumajandusorganisatsioone ja põllumehi kindlasti otseselt läbirääkimiste laua taha ei kutsutud. Kuid minu teada on kõik olulisemad põllumeeste katusorganisatsioonid siiski kaasatud olnud. Meil on selline hea tava ja ma usun, et ka selle eelnõu puhul on see nii läinud. Ma siiski ei arva, et see on põhjus, miks levib legend, justkui see seaduseelnõu oluliselt lihtsustaks Eestis maa müüki välismaalastele ja et selle järel hakkavad välismaalased massiliselt maad kokku ostma. Ma arvan, et sellel on suuremad ja sügavamad põhjused. Ma olen ise käinud selle seaduseelnõu põhimõtteid tutvustamas olulisemate põllumeeste organisatsioonide ees, olen nii talupidajate keskliidu, põllumajandus-kaubanduskoja kui ka põllumeeste liidu koosolekutel ise füüsiliselt kohal olnud. Selle tõttu arvan, et kõigi tähtsamate osapooltega on läbi räägitud. Aga selle legendi juured ulatuvad varasemasse perioodi. Juba viimaste Riigikogu valimiste eel poliitikud kuulutasid, et on tulemas selline eelnõu, millega Eestimaa maha müüakse. Mõne erakonna programmi said lausa sellised punktid sisse. Sellest on tehtud suur poliitiline teema, millega on soovitud kedagi hirmutada ja mingil määral ka valimistel hääli juurde saadud. Need hoiakud on selliseks kujunenud pikema aja tegevuse tagajärjel. Sellest on mul ääretult kahju. Aga ma loodan, et selle seaduse jõustumise järel kõik rahunevad mõne aja möödudes, kui tonti välja ei ilmu, ja elu läheb normaalselt edasi.

Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus!

Lugupeetud härra minister! Ma tean, et teie nagu minagi ei ole jurist, aga kas te oskate sellest seadusest möödamineku puhul ka sellist tõlgendust näha? Seaduse § 2 näeb ette, et seadust ei kohaldata pärimise teel saadud kinnisasjale. On võimalus, et pärimise teel ongi n-ö kolmanda riigi kodanik selle kinnisasja saanud. Aga kui ta müüb selle edasi kolmanda riigi kodanikule, kas siis astub seadus vahele või on siin võimalik vabalt tegutseda?

Jah, siis astub seadus vahele. Pärimisele me kuidagi kätt vahele panna ei saa ega tahagi. Me eeldame, et need asjad toimuvad siiski ausalt. Aga kui kolmanda riigi kodanik püüab kinnisasja edasi võõrandada kolmanda riigi kodanikule, siis see seadus ikkagi kehtib.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Te tõite väga kenasti välja välismaa füüsilisest isikust maaomanike hulga – 2,4%, aga te suhtute kuidagi külmalt juriidilistesse isikutesse. Kas ei oleks ikkagi vaja uurida, täpsustada või leida võimalus täpsustada, kui palju maad kuulub välismaa juriidilistele isikutele? Seda oleks Eesti avalikkusel vaja teada ja see kummutaks ka igasugused spekulatsioonid.

Aitäh! Ma ei suhtu sugugi külmalt juriidiliste isikute omandisse. Ma siin ka rääkisin, et sellest täieliku ülevaate saamine on väga keeruline. Me ei tea, milline füüsiline või juriidiline isik on ühe või teise juriidilise isiku taga, omandiga võib olla seotud mitu juriidilist isikut, seal võib olla erinevaid osapooli ja kõik see võib väga kiiresti muutuda. Ülevaate saamine on tõesti hästi keeruline. Ei ole ka mingit usaldusväärset aega. Kui me teeme ülevaate 1. jaanuari seisuga, siis 3. märtsiks on olukord juba oluliselt muutunud. Me tahame seda teada küll, aga küsimus on hoopis teisest vallast: kui põhjalikud on Eesti registrid ja kui hea ülevaade meil üldse on maaomandist ja maa kasutamisest. Aga see teema on rohkem Keskkonnaministeeriumi alluvuses oleva Maa-ameti pädevuses. Tegelikult oleme ka meie andmeid maaomanike kohta saanud just nimelt tänu Maa-ameti abile ja informatsioonile. Põllumajandusministeeriumil ei ole sellist informatsiooni. See on valdavalt Maa-ameti, maakatastri ja Keskkonnaministeeriumi pärusmaa. Aga ma tean, et ka nemad on sellele mõelnud. Käib töö selle kallal, et registrid oleksid järjest täiuslikumad ja ülevaade põhjalikum. Aga ma ikkagi arvan, et iga hetke seisuga juriidiliste isikute omandist detailset ülevaadet saada on ilmselt ülimalt keeruline ja sajaprotsendilist täpsust saavutada väga vähe tõenäoline.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõuga on jätkuvalt piiritletud riigikaitseliste piirangutega piirkonnad. Samas sätestatakse jätkuvalt, et nendes piirkondades ei saa omandada kinnisasja ei Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik ise. Te ütlesite, et loa kinnisasja omandamiseks võib teatud olulistel põhjustel ka anda. Kuidas see otsustusprotsess välja näeb, kas te tutvustaksite seda täpsemalt?

Ma olen siin lühidalt maininud, et selle otsuse peab langetama Vabariigi Valitsus üksikotsusena. Vabariigi Valitsuse otsus kujundatakse tavaliste protseduuridega, mille alusel see kõik toimub ja kuidas materjalid ette valmistatakse. See peab läbi tegema ministeeriumide kooskõlastusringi, siis tuleb see valitsusse ja valitsus langetab oma istungil otsuse. Otsuse langetamine toimub täiesti tavapäraselt. See tuleneb valitsuse igapäevasest tööst ja mitte mingisuguseid erandeid siin ei ole. Ei ole täpselt reguleeritud, millise ametiasutuse kaudu võib kinnisasja omandamise protsessi algatada. Selle avalduse võib esitada Põllumajandusministeeriumile, aga võib esitada ka mõnele teisele ministeeriumile. See, kuidas see avaldus täpselt liigub, on juba ametiasutuste omavahelise suhtlemise küsimus. Aga kooskõlastusringil saavad kõik ministeeriumid oma arvamuse välja öelda ja kontrollida, et asi vastaks avalikele huvidele ning seadustele.

Palun, kolleeg Aare Heinvee!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! See seadus puudutab põllumajandusmaad ja metsamaad. Paragrahvi 2 lõikes 4 on välja toodud üks valdkond, kus seadust ei kohaldata, s.o korteriomand ja korterihoonestusõigus. Kui võtta siia juurde riigikaitseline aspekt, siis kas see kehtib ka riigikaitseliste piirangutega piirkondades?

Mis paragrahvist te rääkisite?

Paragrahvi 2 lõikest 4.

Paragrahvi 2 lõige 4: "Käesolevat seadust ei kohaldata korteriomandi ja korterihoonestusõiguse omandamise korral ja kinnisasja koormamise korral korterihoonestusõigusega." Jah, teil on õigus. Korteriomandi puhul tõepoolest seda seadust ei kohaldata, küll aga kõikide muude kinnistute puhul. Palun vabandust, kui ma valesti ütlesin või te valesti aru saite! Korteriomandi ja hoonestusõiguse omandamise korral seda seadust ei kohaldata. Täpselt nii.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma täpsustan oma küsimust. Ma ei tundnud niivõrd huvi kogu selle otsustusprotsessi käigu vastu, vaid selle vastu, kes on nendes riigikaitseliste piirangutega piirkondades need isikud, kes võivad üldse avaldust esitada, ja kes on need isikud, kellele antakse lõpuks õigus kinnisasi omandada.

Need on kaks ise asja, kes esitab avalduse ja kellel on õigus omandada. Avalduse võivad põhimõtteliselt kõik esitada, kellelgi ei ole keelatud avaldust esitada. See ei ole seadusega reguleeritud. Aga omandamise kohta on Vabariigi Valitsusel õigus langetada üksikotsus. Siin seadus mingeid erilisi aluseid välja ei too. Vabariigi Valitsus peab lähtuma riigi julgeoleku aspektist ja ta peab kindlasti tegema riskianalüüsi. Sise- ja Kaitseministeerium osalesid selle eelnõu väljatöötamisel väga põhjalikult. Me kaalusime, kas seaduses üksikasjalikult lahti kirjutada, mida see riigikaitseline aspekt tegelikult tähendab ja kas luua ka eriprotseduurid, et see avaldus peaks liikuma kindlasti kas Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi kaudu. Kuid me leidsime, et kehtivast korrast piisab. Siseministeerium ja Kaitseministeerium on kaasatud valitsuse otsuse ettevalmistamisse, sise- ja kaitseminister osalevad valitsuse istungil. Koostöö kaudu nende ametkondadega on piisavalt tagatud ka riigikaitseline aspekt. Mingeid muid aluseid seaduses ei ole. Valitsus langetab otsuse. Kui ta näeb, et mingisugust riigikaitselist ohtu ei ole ja taotleja väärib erandi tegemist, siis Vabariigi Valitsus selle otsuse teeb ning kinnisasja omandamise loa nendes omavalitsustes annab. Nagu ma ütlesin, paar korda on see nii ka juhtunud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ma palun kõnepulti maaelukomisjoni aseesimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu 54 arutelu maaelukomisjonis toimus kahel istungil. 31. mail otsustati konsensuslikult saata eelnõu 8. juunil täiskogu istungile ja ettekandjaks määrati siinkõneleja. 6. juunil toimus eelnõu sisuline arutelu. Sellel istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ning maaelu arengu osakonna peaspetsialist Helve Hunt.
Minister andis eelnõust lühiülevaate. Eelnõu koostamise tingisid eelkõige OECD-ga liitumine ja selle aasta 1. mail lõppenud seitsmeaastane üleminekuperiood, mis lepiti kokku Euroopa Liiduga liitumisel. Eelnõu eesmärk on maa ostmisel võrdsustada Euroopa Liidu ja OECD liikmesriikide kodanikud ning juriidilised isikud Eesti kodanike ja juriidiliste isikutega. Eelnõus laiendatakse kinnisvara omandamise kitsendamise nõudeid ka riigivara müügile, kehtivas seaduses sätestatud piirangud kehtisid vaid tsiviilkäibes olevale maale.
Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogu täiskogule ettepanek kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu 54 esimene lugemine lõpetada. Komisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt ettepanek määrata eelnõu 54 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Kokk! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pahatihti toimub meil siin saalis selline oma ego väljapurskamine ja tavaliselt kuulatakse teisi üsna vähe, aga arvestades seda, et täna on üsna palju inimesi saalis, ma palun, et te siiski kuulaksite, kui ma sellest probleemist räägin.
Eesti pindala on 4,5 miljonit hektarit. Mina räägin sellest probleemist, mida tekitab tuhandetele inimestele kõigest 250 hektarit.
Kui ma saaksin teile näidata Narva kaarti (seesama kehtib Sillamäe ja Narva-Jõesuu kohta), siis juhiksin teie tähelepanu aiandusühistute suurele hulgale. Need on kaardi peal väga hästi näha. Neid, mis linna läheduses asuvad, on 37. Neid andmeid pole paar aastat uuendatud, aga kahe-kolme aasta eest oli neid maatükke 6200, kusjuures, saate isegi aru, need on välja jagatud ju nõukogude ajal ja nende suurus on 6–12 sajandikku hektarist.
Kui me umbes seitse aastat tagasi aiandusühistuid revideerisime, et selgitada, miks nad ei ole võimelised tegema teeremonti, parandama elektrivarustust või tegema muud, täitma näiteks Päästeameti korraldusi, siis selgus, et umbes 15% nendest maatükikestest on tegelikult tühjad. Need on need maatükid, mille peremees ei saa seda kümmet sajandikku majandatud ja tahaks selle maha müüa.
Nüüd läheme olukorra juurde, mis on Narva linnas. Elanikke on 64 000, neist 25 000 on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. See on 40%. Selle seadusega on neil pikki aastaid olnud keelatud neid maatükke osta. Ma saan aru, et kui kuskil Misso vallas või mere ääres on terve platsdarm, 200 hektarit, ja keegi tuleb Venezuelast ning ostab selle ära, või kui keegi ostab mingi saare, siis on selge, et meie kaitsevõimele võib see väga ohtlik olla. Mis ohtu kujutab endast aga kümme sajandikku hektarist?
Jah, härra minister teatas, et kahel korral on otsused vastu võetud, ning üks hambaarst ja veel keegi on saanud Vabariigi Valitsuselt lahke loa maa omandada. Miks üldse peab seda aga eraldi küsima? Mis vahet seal on, kas ta on hambaarst, jurist või kooliõpetaja? Ta ravib meid, ta õpetab meie lapsi, ta töötab ettevõttes. 6200 väikest maatükikest! Kui vaadata Narvat kodakondsuse alusel ja arvestada, et Venemaa kodanikke on 40%, siis umbes 2500 väikest maatükki kas kuuluvad välismaalastele või ei saa välismaalased neid osta. See tähendab, et kogu probleem on 250 hektaris. Kusjuures need maatükid ei asu koos, need on väikeste tükikestena igal pool laiali.
Me ei hakka praegu selle eelnõu suhtes midagi ette võtma. See on hea, et see eelnõu üldse siin Riigikogus on. Aga me esitame muudatusettepanekud, kus me väidame, et kümme sajandikku ei kujuta endast riigile ohtu, kui need kümme sajandikku satuvad inimese kätte, kes on sündinud Eestis, eluaeg siin elanud, maksab makse, kasvatab siin lapsi. Ma väga loodan, et koalitsiooni liikmed toetavad seda muudatusettepanekut, mis parandab aiandusühistute eluolu vähemalt Ida-Virumaal. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Kalev Kotkase, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja!

Austatud proua eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid suhtuvad eelnõusse nr 54 mitmeti. Ühest küljest me jagame põllumeeste ja metsameeste muret, et Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ning OECD liikmesriikide kodanike kitsenduste kaotamine põllu- ja metsamaa ostul võib tõsta põllumaa rendihinda olukorras, kus ca 60% põllumeeste kasutuses olevast maast on rendimaa. See näitaja on pisut kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Kõrge rendihind aga sööb ära pindalatoetused, mis on meil mitu korda väiksemad, kui on Euroopa Liidu keskmine.
Võib suureneda ka surve maahindade tõusuks. Näiteks, Eesti keskmise kuupalga eest saab meil osta vähem kui hektari põllu- või metsamaad, samas saavad soomlased ja rootslased oma keskmise kuupalga eest osta Eestis neli hektarit põllumaad või kaks hektarit metsamaad. Arvestades eestlaste vähest ostujõudu, võib lähitulevikuks prognoosida maaga kauplemise elavnemist tulenevalt välisriikide kodanike suuremast ostuhuvist. Võimalik maa rendihinna ja maa hinna tõus on majanduspoliitilised tõsiasjad.
Küll aga ei jaga me neid vandenõuteooriaid, et eelnõu loob eeldused selleks, et välismaised kinnisvaraarendajad hakkavad põllumaad kokku ostma ning siis massiliselt maa sihtotstarvet muutma. Eelnõu ise sisaldab kaitset sellise käitumise vastu. Oluline sõna jääb siin öelda ka omavalitsustel, kelle kasutuses on planeeringuinstrument.
Teisest küljest tuleb arvestada tõsiasja, et Riigikogu on ratifitseerinud OECD-ga ühinemise neil tingimustel, mis eelnõus kirjas on. Praegu on hilja olla kriitiline või lubadustest taganeda. See oleks hea näide meile nii omase rehepapluse kohta.
Küsimusi tekitab välisriigi kodanikule või juriidilisele isikule maa ostuloa andmise ja nõuetele vastavuse kontrollimise protseduur. Võib-olla see peabki olema keeruline ja bürokraatlik, aga see paneb uusi ülesandeid maavanematele, omavalitsustele, notaritele, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele. Näiteks on Tšiili OECD liikmesriik. Kui sealt tuleb meile maaostja, peavad ametnikud või ametkonnad olema pädevad hindama Tšiilist toodud dokumente, mis tõendavad, et maaostja on seal kolm aastat põllumajandusega tegelnud. Olgu nende maavanematega kuidas on, aga omavalitsustele kohustuste lisamine on korrektne ainult siis, kui nende täitmiseks eraldatakse ka raha. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Määran seaduseelnõu 54 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. juuni kell 13.
Seaduseelnõu 54 esimene lugemine on lõpetatud. Istung on läbi.

Istungi lõpp kell 17.25.