Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan rahanduskomisjoni nimel üle kaks Riigikogu otsuse eelnõu. Üks eelnõu on Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamise kohta ning teine on stabiliseerimisreservi nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete nimetamise kohta.

Aitäh! Rohkem eelnõu üleandmise soove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Asume teadete juurde. Kolmapäeval, 8. juunil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Hea Riigikogu! Asume tänase päevakorra juurde. Enne on mul teile, head kolleegid, aga palve, et me alustaks Riigikogu istungit natukene vaiksemalt. Väga tänan teid!
Päevakorras on kaks Riigikogu otsuse eelnõu ning kaheksa seaduseelnõu. Esimene päevakorrapunkt on majanduskomisjoni esitatud ... Palun vabandust! Enne on öelda veel üks päevakorra täpsustus. Tänase üheksanda päevakorrapunkti, riigivastutuse seaduse eelnõu nr 7 juures teeb põhiseaduskomisjoni ettekande põhiseaduskomisjoni liige Peep Aru.

Läheme nüüd esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 53 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas oma 17. mai koosolekul Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Eesti Arengufondi seaduse § 10 lõike 3 kohaselt peab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul nimetama kolm üldsuse esindajat ja kaks Riigikogu liiget. Kuna Raivo Vare volituste tähtaeg ei ole veel läbi, siis tuleb nimetada kaks üldsuse esindajat ja kaks Riigikogu liikmest esindajat. Majanduskomisjoni ettepanekul esitati arengufondi nõukogu ettevõtluse ja üldsuse esindajate kandidaatideks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt Mart Einasto ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt Jaan Sven Männik ja Erik Terk, kelle hulgast tuli majanduskomisjonil esitada kaks ettevõtluse ja üldsuse kandidaati Riigikogu otsuse eelnõusse kandmiseks. Toimus hääletus ja hääletamistulemused olid järgmised: Mart Einasto sai 6 poolthäält, Jaan Sven Männik 6 poolthäält ja Erik Terk 2 poolthäält.
Majanduskomisjoni ettepanekul esitati arengufondi nõukogu liikme Riigikogu liikmest kandidaatideks Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt Kaja Kallas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt Urve Palo, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt Urmas Reinsalu ning Eesti Keskerakonna fraktsioonist Kadri Simson, kelle hulgast tuli esitada kaks esindajat Riigikogu otsuse eelnõusse kandmiseks. Hääletamistulemused olid järgmised: Kaja Kallas sai 5 poolthäält, Urve Palo 4 poolthäält, Urmas Reinsalu 5 poolthäält ja Kadri Simson 4 poolthäält.
Komisjonis otsustati: esitada ettevõtluse ja üldsuse esindaja kandidaatidena Riigikogu otsuse eelnõusse kandmiseks Mart Einasto ja Jaan Sven Männik; esitada arengufondi nõukogu liikme Riigikogu liikmest kandidaatidena Riigikogu otsuse eelnõusse kandmiseks Kaja Kallas ja Urmas Reinsalu; esitada Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu täiskogu menetlusse (otsus tehti konsensusega). Juhul kui Riigikogu juhatus otsustab võtta otsuse eelnõu menetlusse ja määrab juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni, teen juhtivkomisjoni ettekande mina – see otsustati ka konsensusega.
Majanduskomisjoni 30. mai istungil oli taas päevakorras Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 53 täiskogule saatmise arutelu ja seal otsustati Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 53 täiskogule mitte saata – poolt 4, vastu 4 ja erapooletuid 0. Majanduskomisjoni 2. juuni  istungil otsustati natuke teistmoodi: saata majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 7. juunil  ja teha täiskogule ettepanek eelnõu 53 vastu võtta (see otsustati konsensusega). Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimus. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud majanduskomisjoni esindaja! Ma tahaksin teada seda protseduuri, kuidas te sobivaid esindajaid valisite. Ma saan aru, et Riigikogu esindajate puhul oli tähtis parteiline kuuluvus, et koalitsiooniliikmed sobisid ja opositsiooniliikmed mitte. Aga nn üldsuse esindajate puhul te pidite leidma kolme väga hea kandidaadi seast kaks. Kas nad kuulati ära? Kaks neist olid ka seni arengufondis olnud, üks otsustati välja vahetada. Kas kuulati ära, mida nad seni nõukogu liikmena teinud on, milline on nende visioon, või oli mingi muu otsustusprotseduur?

Aitäh! Komisjonis neid ära ei kuulatud. Meil olid olemas nende CV-d ja võib-olla osa komisjoni liikmeid tundis neid isiklikult, nii vähemalt arutelust selgus. Igaüks hääletas siis oma teadmiste-oskuste järgi.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Hääletustulemuste järgi neli komisjoni liiget otsustas, et see eelnõu peaks saali tulema, ja neli arvas, et ei peaks tulema. Järelikult oli kohal kaheksa komisjoni liiget. Kui te rääkisite üldsuse esindajatest, siis te ütlesite, et hääled jagunesid 6, 6 ja 2, st kokku oli antud 14 häält. Kuidas te hääli jagasite, mitu häält igal komisjoni liikmel üldsuse esindajate valimisel oli?

Igaühel oli kaks häält, nagu ma mäletan.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Kas te selgitaksite, mida on arengufondi tegevuses niivõrd parteipoliitilist, et selles nõukogus ei saa olla ühtegi opositsiooni esindajat? Teatavasti on ka härra Einasto IRL-i liige.

Aitäh! Ma niipidi ei oskagi vastata. Majanduskomisjon üritas leida arengufondi parimad esindajad, ja ma loodan, et nii see asi ka läks.

Aitäh! Rohkem registreeritud küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Palun vabandust! Sven Mikser, palun!

Austatud juhataja! Juhite istungit kiiresti ja tõhusalt, nii nagu valitsev koalitsioon Eesti riikigi. Mõni aeg tagasi menetlesime siin saalis Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu ja siis võttis valitsev koalitsioon seisukoha, et poliitiline tasakaal on tagatud ka siis, kui sellesse nõukokku kuuluvad nii Isamaa kui ka Res Publica esindajad. Võiks arvata, et nüüd on toimunud mõningane areng ja poliitiline tasakaal on saavutatud nii, et nõukogusse kuuluvad nii Reformierakonna kui ka IRL-i esindajad. Loomulikult saab seaduses sätestamata hääletusprotseduuri kohandada selliselt, et võib saavutada kõike muud kui poliitiliselt tasakaalus tulemust, aga see on halb poliitiline tava. Ja mõnikord on halb tava veel hullem kui halb seadus. Eesti vanasõna ütleb, et mida külvad, seda lõikad, ja üks teine ütlus on, et kui külvad tuult, siis lõikad midagi veel hullemat. Võib-olla on valitsev koalitsioon seda eelnõu saali tuues mõelnud, et kui järgmise valitsuse moodustavad sotsiaaldemokraadid, siis nende poliitiline kultuur nii madalale laskuda ei luba, ja võib-olla on teil selles õigus. Aga võib-olla tulevad Eestis ka kunagi ajad, kui võimu teostab mõni poliitiline jõud, kelle arusaam poliitilisest kultuurist ei ole nii kõrge.
Arvestades seda, et valitsev koalitsioon on järjekordselt löönud käega, või ma ütleksin, sülitanud heale poliitilisele tavale ja poliitiliste jõudude tasakaalustatuse põhimõttele, hääletavad sotsiaaldemokraadid selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja vastu võtta. Me alustame hääletamisprotseduuri ettevalmistamist.
Panen majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 53 lõpphääletusele.
Hääletustulemused
Hääletustulemus on 48 poolt, vastu 43, erapooletuid ei ole. Majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 53 on Riigikogu otsusena vastu võetud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel õhuturbemissioonil Islandil" eelnõu 59 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Mart Laari!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Ma olen täna teie ees tutvustamas Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel õhuturbemissioonil Islandil" eelnõu. Island on teatavasti üks nendest NATO riikidest, kellel puudub oma õhuturbevõime. Pärast Ameerika Ühendriikide vägede, sealhulgas õhuväeüksuse lahkumist Keflaviki sõjaväebaasist 2006. aastal haldab Island oma radareid ise ning viib ellu ka õhuseiret. Need radarisüsteemid on teatavasti integreeritud NATO vastavate süsteemidega. Nagu ma juba ütlesin, Islandil oma õhuturbevõimet ei ole, mistõttu tema õhuturbe küsimused on lahendatud samal kombel nagu kolmes Balti riigiski, st NATO riigid osalevad, natukene küll teisiti organiseerituna, Islandi õhuruumi kaitsel oma lennukite ja spetsialistidega. NATO liikmesriigina on Eestil samuti võimalus ja moraalne kohustus sellisel operatsioonil osaleda. Lisaks on selline operatsioon kasulik ka meie õhuväe arengule, võimaldades saada õhuoperatsioonides osalemise kogemust. Islandi õhuturbemissiooni (ISLAPS) puhul on tegemist NATO liikmesriigi õhuruumi kaitse tagamiseks läbiviidava operatsiooniga, kui ametlikult öelda. Meile sobib kõige paremini osaleda selles operatsioonis maapealsete meeskonnaliikmetega ehk sihitajatega, kes juhendavad hävituslendureid õhus. Eelnõu näeb ette kuni kolme Eesti kaitseväelase kasutamise selles missioonis alates mandaadi vastuvõtmisest kuni 31. detsembrini 2013. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimus. Palun, Tarmo Leinatamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kas see on ka koormaks Eesti riigi eelarvele või leitakse need vahendid mujalt?

Kui kedagi kuskile missioonile saadetakse, siis tähendab see kindlasti ka vahendite eraldamist. See raha on ette nähtud ka Kaitseministeeriumi eelarves ja selleks on 2011. aastal kavandatud ca 3600 eurot.

Kas ettekandjale on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Mart Laar! Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 2. juuni istungil. Eelnõu esitaja esindajana osales sellel riigikaitsekomisjoni istungil Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Ühtlasi oli eelnõuga seotud ka riigikaitsekomisjoni s.a 31. mai istung, kus komisjon sai kaitseväe esindajalt kolonel Peeter Hopelt ülevaate Eesti kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast ning arutuse all oleva missiooni ettevalmistamisest.
Arutuse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt täidab Eesti NATO liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi ning osalemine NATO juhitaval Islandi õhuturbemissioonil tuleneb otseselt Eesti riigi julgeoleku huvidest. Nimelt turvab NATO pidevalt ka Eesti õhuruumi ning Islandile saadetavad Eesti kaitseväelastest sihitajad saavad sellelt missioonilt vajalikke oskusi ning kogemusi, mis on kasulik kogu Eesti õhuväe arengule.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2011. aasta 2. juuni  istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu päevakorda teisipäeval, 2011. aasta 7. juunil. Eelnõu esitaja ettekandja on kaitseminister Mart Laar, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Veel otsustas riigikaitsekomisjon s.a 2. juuni istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1 paluda Riigikogu esimehel määrata otsuse eelnõu 59 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 13. juuni kell 10. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Marianne Mikko! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel õhuturbemissioonil Islandil" eelnõu 59 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 13. juuni kell 10.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 48 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentuse!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnaministeerium ei ole mitte hakanud tegelema ka töötajate üleühenduseliste küsimustega, vaid ma olen siin asendamas sotsiaalministrit, kes on selle eelnõu puhul valitsuse esindaja Riigikogus.
Eelnõu on üsna tehnilist laadi. Nimelt on tegu ühe direktiivi ülevõtmisega, milleks tuleb muuta töötajate üleühenduselise kaasamise seadust. Seaduse eesmärk on tagada töötajate informeeritus ja töötajatega konsulteerimine küsimustes, mis nende jaoks on olulised üleühenduselise ettevõtja ja ettevõtjate grupi tasemel. Eestil oli kohustus võtta see direktiiv siseriiklikusse õigusesse üle hiljemalt selle aasta 5. juuniks, mis kalendrisse vaadates oli üsna hiljuti. Aga see, et Riigikogu eelnõu veel kevadistungjärgu viimastel nädalatel arutab, on kindlasti hea märk ja näitab, et valmisolek selle direktiivi ülevõtmiseks on olemas.
Mis puudutab üleühenduselisi ettevõtteid, siis Eestis konkreetse seaduse tähenduses sellised suurettevõtted puuduvad, mis ei vabasta meid aga kohustusest direktiiv üle võtta. Seetõttu tuleb öelda, et nimetamisväärseid muutusi praeguse olukorraga võrreldes eelnõu kaasa ei too. Sellest hoolimata on tegu väga hea ja olulise eelnõuga, mida valitsus palub Riigikogul lahkesti toetada. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale on küsimusi. Palun, Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mainisite, et see direktiiv, mida me hakkame üle võtma, ei puuduta praegu Eestis mitte ühtegi ettevõtet. Kas teil on selge arusaam, millal selliseid ettevõtteid võidaks Eestis registreerida või millal need võiksid tegevust alustada?

Aitäh! Ma ütlesin, et Eestis puuduvad suurettevõtjad selle seaduse tähenduses. Küll aga asub Eestis üleühenduseliste ettevõtjate ettevõtteid, mida on hinnanguliselt umbes paarsada. Näitena võib tuua telekommunikatsiooni valdkonnast TeliaSonera. Nende ettevõtete puhul on Euroopa töönõukogud, milles nende töötajate esindajad osalevad, täiesti olemas, aga need töönõukogud ei asu Eestis. Nii et neid ettevõtteid see puudutab. Seda, millal ka Eestis leidub selliseid suurettevõtteid, mida see seadus otseselt reguleerima hakkab, on väga keeruline ennustada. Mida rohkem Eestis rahvusvahelisi ettevõtteid tegutseb, ka suurettevõtteid, seda parem loomulikult meie majandusele.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Vaadake, on mitmeid direktiive, mis käsitlevad töötajate õigusi ja kohustusi. Ma kujutan ette, et enamasti inimesed ei tea nendest seadustest ja direktiividest mitte midagi. Kas on olemas mingi mehhanism, kuidas inimesele, kes satub tööle näiteks sellisesse üleühenduselisse ettevõttesse, kõik need direktiivis määratletud õigused ja kohustused teatavaks saavad?

Aitäh! See on kahtlemata väga oluline küsimus. Selleks, et kõik Eestis töötavad inimesed oleksid teadlikud oma õigustest ja seadustest, mis neid õigusi reguleerivad, tuleb meil ilmselt koos palju tööd teha. Ma usun, et ka Riigikogu liikmed, muu hulgas istungitevahelisel ajal, annavad oma suure panuse selleks, et kõik need seadused, mis parlament vastu võtab ja mis jõustuvad, oleksid meie inimestele üheselt arusaadavad ja teada.

Aitäh! Palun, Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Te ütlesite, et see eelnõu on niisugust tehnilist laadi. Minu meelest on siin väga-väga palju sisulist. Seletuskirjas on öeldud, et Eesti Ametiühingute Keskliit tegi oma ettepanekud ja osa nendest arvestati. Kas te oskate öelda, milliseid meie ametiühingute keskliidu ettepanekuid arvestati ja milliseid mitte?

Aitäh! Tehnilist laadi on eelnõu selles mõttes, et direktiiv kirjutab väga täpselt ette, millised normid tuleb üle võtta, ja meil ei ole väga palju poliitilist otsustusruumi. Kõnealuse eelnõu puhul on valitsus ja Sotsiaalministeerium valinud selle tee, et eelnõuga võetakse peamiselt üle tõesti otseselt direktiivist tulenevad tingimused ja nõuded. Seda ma pidasingi silmas nende tehniliste muudatuste all.
Mis puudutab koostööd ametiühingutega, siis eelnõu ettevalmistamist juhtinud ministeeriumi sõnul on see koostöö olnud täiesti hea ja töine. Mul ei ole kaasas kõigi nende töökohtumiste protokolle ega kõiki ettepanekuid, mis esitati, aga kindlasti on ministeeriumil võimalik need teile edastada, kui see huvi olemas on.
Mis puudutab ettepanekut, mida ei võetud arvesse, siis see on väga mahukas ja põhjalikus seletuskirjas kooskõlastuste tabelis ka välja toodud. Nimelt oli ametiühingute soov avada kogu töötajate üleühenduseline teema laiemalt ja mitte piirduda ainult direktiivi ülevõtmisega. Valitsus ja Sotsiaalministeerium olid seisukohal, et eelnõus, eriti arvestades seda, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli kohe-kohe kukkumas – praeguseks on see juba kukkunud –, on mõistlik piirduda ainult direktiivist ülevõetavate nõuetega ja seda teemat praegu laiemalt mitte avada. Kui on soov teema laiemalt avada, siis seda võib muidugi veel arutada.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on seoses selle eelnõuga selline küsimus: kas eelnõu toob kaasa kulusid eelarvele ja kui suured need on?

Aitäh! Ka selle kohta on seletuskirjas, mille te kindlasti olete väga põhjalikult läbi töötanud, andmed täiesti kirjas. Eelarvele see eelnõu mingisuguseid lisakulutusi kaasa ei too. Nagu ma ütlesin oma sissejuhatuses ja ka vastuseks teie kolleegi Kalle Laaneti küsimusele, Eestis ei ole selliseid suurettevõtteid, mis oleksid selle seaduse objektiks. Kulutused puudutaksid eelkõige just nimelt suurettevõtete tehtavaid kulutusi, nii et selles mõttes ei too eelnõu vastuvõtmine suuri kulutusi kaasa ka ettevõtetele. Ja kuna tegu on juba praegu toimiva regulatsiooni täpsustamisega, siis mingeid põhimõttelisi muudatusi selle eelnõuga ei tule. Tegu on täpsustamise ja direktiivist tulenevate tehniliste detailide ja nõuete ülevõtmisega.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Keit Pentus! Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Neeme Suure!

Proua juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu 48 esmaspäeval, 30. mail 2011. Arutelul andis seletusi sotsiaalminister Hanno Pevkur. Nagu siin saaliski käsitleti komisjoni arutelus eelkõige võimalikke direktiivi ülevõtmisega kaasnevaid kulusid Eesti ettevõtjatele ja ka meile sai selgeks, et praegu ta meie ettevõtete kulusid olulisel määral ei puuduta. Samas aga täpsustab eelnõu väga üksikasjaliselt seda, millal üleühenduseline ettevõte või ettevõtjate grupp peab oma töötajaid Euroopa töönõukogude või muude kaasamismeetmete rakendamisest teavitama. See aitab kindlasti paremini  tagada töötajate kaasamist ettevõtete juhtimisprotsessi, juhul kui meil kunagi peaksid tekkima sellised suured ettevõtted, mille keskjuhatus asub ka Eestis.
Head kolleegid! Õiguskomisjon tegi konsensuslikult ettepaneku selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kaks tööpäeva ehk siis tähtaeg on neljapäeval, 9. juunil kell 16. Komisjon arutab laekunud muudatusettepanekuid esmaspäeval, 13. juunil ja teisele lugemisele loodame sellega tulla suurde saali teie ette 15. juunil. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis loodame, et eelnõu saab lõpphääletusele panna 16. juunil. Aitäh!

Küsimusi ettekandjale ei ole registreeritud. Suur tänu, Neeme Suur! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on Vabariigi Valitsuse algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 48 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. juuni kell 16.

Neljandana on täna päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 55 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentuse!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Seekord on tegu eelnõuga, mis on Keskkonnaministeeriumi valdkonnast, nimelt veeseaduse muutmise eelnõuga. Ka selle eelnõu puhul on tegemist Euroopa Komisjoni direktiivi ülevõtmisega. Muudatus on tingitud direktiivist, mis seab nõuded vee keemilisi analüüse tegevatele laboritele. Direktiivi eesmärk on tagada, et analüüsid võetaks ühtlastel alustel, et reeglid ja tingimused, mis laboritele on seatud, oleksid võrreldavad ja et selle tulemusel oleksid  omavahel võrreldavad ka analüüside tulemused.
Konkreetse seadusmuudatusega võetakse laborite direktiiv üle osaliselt, täielikult võetakse direktiiv üle selle seaduse alusel kehtestatava ministri määrusega. Nõuded on kehtestatud eelkõige seire tehnilistele näitajatele ja vee keemilisele analüüsile. Vahest on huvitav ja oluline teada ka seda, et laboreid, millele need tingimused kehtima hakkavad, on praeguse seisuga umbes 35. Tegu on katselaboritega. Katselaborite hulgast on omakorda välja valitud referentlaborid, millele kehtestatavad tingimused on mõnevõrra karmimad. Referentlaboreid on Eestis hetkel kolm: keskkonnauuringute keskus, tehnikaülikooli keskkonnatehnika labor ja OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Lisaks täpsustatakse eelnõu kohaselt veeuuringute selliseid sätteid, mille rakendamisel on varem mõningaid probleeme esinenud, näiteks nendesamade referentlaborite ülesanded ja nimetamine, proovivõtmise korraldus. Uue muudatusena täpsustatakse veeuuringu mõistet, edaspidi hakkab see hõlmama ka veekogu põhjasetteid.
Lühidalt, tegu on igal juhul väga hea ja vajaliku eelnõuga, mida valitsus palub Riigikogul toetada ning mille tulemusel meie veeuuringud, veekogudes sisalduva vee uuringud muutuvad kindlasti täpsemaks ja rahvusvahelisel tasemel võrreldavamaks. Aitäh!

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, esimene küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud proua minister! Kas need muudatused puudutavad ka näiteks vee-ettevõtjatega seotud lepingute tingimusi?

Aitäh! Ei, need muudatused puudutavad ikkagi ainult veekogudest võetavaid veeproove. Kõik see, mis on seotud näiteks joogivee uuringutega, jääb Sotsiaalministeeriumi valdkonda. Muudatused on suunatud Eesti veekogude vee kvaliteedi uuringutele ja neid lepinguid, mida teie mainisite, need ei puuduta.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Keit Pentus! Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Karel Rüütli!

Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 31. mail 2011. aastal. Keskkonnakomisjoni istungil osalesid keskkonnaminister Keit Pentus ja lisaks veel Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Enn Liive. Vabariigi Valitsuse esindaja andis eelnõu Riigikogule üle 2011. aasta 30. mail. Eelnõu eesmärk on viia veeseadus osaliselt vastavusse Euroopa Komisjoni direktiiviga ehk siis see hõlmab vee seisundi keemilist analüüsi ja seire tehnilisi näitajaid.
Nii nagu ka täna andis keskkonnaminister keskkonnakomisjonis eelnõust põhjaliku ülevaate. Keskkonnaminister nentis, et eelnõu on oma sisult laborite direktiivi ülevõtmine ja eesmärk on muuta Euroopa Liidu liikmesriikide veeanalüüside tulemused omavahel võrreldavaks. Direktiivi ülevõtmise teel kehtestatakse laboritele ühtsed nõuded. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Enn Liive täiendas veel, et vee raamdirektiiv seab eesmärgiks tagada 2015. aastaks veekogude hea seisund nii keemiliste kui ka ökoloogiliste näitajate poolest. Ta nentis, et veesüsteemi täiustamise eesmärgist tulenebki vajadus selgitada, kas veekogude seisund paraneb või halveneb. Veel tuli keskkonnakomisjoni istungil välja, et praegune praktika Euroopa Liidus on näidanud, et ühe aine raames võivad Euroopa Liidu eri laborite analüüside tulemused erineda vahel kuni kümme korda. Väga positiivse uudisena nentis aga Enn Liive, et Eesti veekogude seisund on hea.
Komisjon võttis vastu otsuse määrata veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 55 menetlemisel juhtivkomisjoni ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Karel Rüütli. See otsus võeti vastu konsensuslikult. Teiseks otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 55 esimesele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda teisipäeval, 7. juunil 2011. Ka see otsus võeti vastu konsensuslikult. Kolmandaks otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 55 esimene lugemine lõpetada – see otsus oli samuti konsensus. Neljandaks otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 55 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks neljapäev, 9. juuni 2011 kell 10. Ka see otsus võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Palun, Erki Nool, küsimus!

Aitäh, austatud eestkõneleja! Veeseaduse § 12¹ lõiget 7 korrigeeritakse ja selles lõikes määratakse, et katselaborite võrdluskatseid korraldavad referentlaborid. Kas te oskate öelda, kui palju on Eestis referentlaboreid ja millised tingimused neile on seatud, et nad võiksid eelnimetatud valdkondades tegutseda?

Aitäh! Sellest oli tõepoolest komisjonis juttu. Nagu minister teile siin enne ütles, teevad Eestis füüsikalis-keemilisi analüüse 35 laborit ja neile kehtivad teatud üldised nõuded ka praegu. Referentlaboreid on Eestis kolm: keskkonnauuringute keskus, tehnikaülikooli keskkonnatehnika labor ja OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Sellise ülevaate andis Keskkonnaministeerium meile komisjonis.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, Karel Rüütli! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 55 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. juuni kell 10.

Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 56 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentuse!

Lugupeetud juhataja! Head parlamendiliikmed! Alustan sellest, et tänases päevakorras on kaks välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, üks kannab numbrit 56 ja teine eelnõu on see, mille juurde me asume järgmises päevakorrapunktis. Minu käest on juba ka küsitud, miks on kaks ühe nimega seaduse muutmise eelnõu, kas ei oleks olnud mõistlik need kohe liita ja tuua Riigikogu ette ühe eelnõuna. Põhjus, miks me üht ja sama nime kandva eelnõuga täna kaks korda parlamendi ees oleme, on sisuline. Nimelt on tegu kahe muudatusega, mis reguleerivad täiesti erinevat osa meie välisõhust, ja me pidasime mõistlikuks kahte erinevat teemat omavahel mitte segamini ajada. Esimene eelnõu, mis kannab nime "Välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu" ja numbrit 56, on selline, mis reguleerib õhu puhtust, lihtsalt öeldes õhu kvaliteeti. Seaduseelnõu sisu poolest on tegu muudatustega, millega võetakse üle uue välisõhu kvaliteedi direktiivi nõuded. Direktiivi eesmärk on väga üllas: tagada Euroopa elanikele puhtam elukeskkond ning teha seda muu hulgas tahkete osakeste ja nende lähteainete esinemist välisõhus reguleerides, seda kontrollides ja vähendades. Selles direktiivis, mille me üle võtame, on tegu varasemate direktiivide liitmisega. Nimelt on üheks direktiiviks liidetud 15 aastat tagasi vastu võetud välisõhu kvaliteedi raamdirektiiv ja kõik selle hilisemad tütardirektiivid, mis käsitlevad eri saasteainete sisalduse piirnorme.
Eestis on õhuga üldiselt head lood, selliseid suuri kõikumisi või suurt saasteainete esinemist välisõhus meil üldiselt tuvastatud ei ole. Erandiks on Tallinnas Liivalaia tänava piirkond, kus peente osakeste sisaldus õhus on olnud varasematel aastatel suurem, kui see mõistlik olnuks. Et seda peente PM₁₀-osakeste osakaalu õhus vähendada, on vastu võetud ka tegevuskava. Seda on tehtud koostöös Tallinna Linnavalitsusega ja Tallinna ametitega. Tegevuskava üks meede või õigemini üks asi, mida me oleme palunud Tallinnal väga tõsiselt jälgida, on just talvisel ajal tänavate liivatamise ja soolatamise tagajärjel teedele jääv jääkaine, mis hiljem autoga sõitmisel lendub ja need väikesed osakesed saastavad meie hingatavat õhku. Ülejäänud kohtades ei ole Eestis peente ega eriti peente osakeste normist suuremat õhus sisaldumist täheldatud, nii et üldiselt võime olla ikkagi suhteliselt rahulikud teadmises, et õhk, mida me tänaval sisse hingame, on päris hea.
Seoses direktiivi ülevõtmisega muudetakse koos selle välisõhu kaitse seadusega ka keskkonnaministri kolme määrust. Pärast selle seaduse ja määruste muutmist on direktiiv meie õigusruumi täielikult üle võetud. Tegu on väga hea eelnõuga, mida valitsus palub parlamendil toetada. Aitäh!

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Nimetasite siin talvel libedatõrjega teedele jäävaid peeneid osakesi. Kas selle seaduseelnõu ettevalmistamisel oli arutusel ka see, et panna mingisugused piirajad, kunas peaks talvel kasutatud liiv olema ära koristatud? Ja teine küsimus. Igal kevadel, kui meil hakatakse linnades teeauke parandama, me näeme, kuidas tee kaetakse peene killustikuga, ja see jääbki sinna nii kauaks, kuni autod selle laiali sõidavad. See tekitab veel tolmu lisaks. Kas oli ka arutusel, et sellised asjad ära keelata?

Aitäh! Arutlusi, kas teede parandamine killustikuga ära keelata, ei olnud ja ma ei pea seda ka sellisel kujul, nagu te seda praegu serveerisite, mõistlikuks. Küll on eraldi küsimus, kui kiiresti seda teha, kui efektiivselt seda teha, ja see on kindlasti omavalitsuste jaoks muu hulgas ka oluline võimalus, kuidas õhu kvaliteedi parandamisele kaasa aidata. Üks teema, mis selle eelnõuga ei haaku, aga millega järjest sagedamini Keskkonnaministeeriumi poole pöördutakse, puudutab mürasaastet. See on täiesti eraldi teema, mis praegu käsitletava eelnõuga väga hästi ei haaku, aga selle teemaga tuleb ilmselt üsna tõsiselt tegelda.
Teine küsimus oli selle kohta, kas on plaan seada väga konkreetsed tähtajad, millal peavad talviste puistematerjalide või teede hoolduse jäägid olema tänavatelt ära koristatud. Plaan on selline, et juhul kui  õhus sisalduvate osakeste taset mõõtes tuvastatakse, et see on lubatust kõrgem, siis tuleb sellele reageerida kiiresti ja paindlikult. Seda, et seadusega üks konkreetne kuupäev paika panna, me eraldi ei arutanud. Aga reageerimine peaks tõesti olema pigem kiire ja paindlik ning võtma arvesse, et puhas õhk, mis sisse hingatakse, on lõpuks ikkagi nende elanike huvides, kes selles linnas elavad. Ütlen kohe ka, et mõõtmistulemuste järgi otsustades on sellessamas Liivalaia tänava piirkonnas õhu kvaliteet olnud sel aastal mõnevõrra parem. Võrreldes aastataguse ajaga on neid päevi, millal õhus sisalduvate väikeste osakeste osakaal ületab normi, olnud vähem. Nii et loodame, et Tallinna õhk läheb puhtamaks.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Austatud proua minister! Oli väga värskendav ja positiivne teie käest kuulda, et õhuga on meil asjad korras. Vähemalt õhuga on kõik korras, kuigi Tallinna linn teie väite kohaselt rikub seda õhku tolmu-, liiva- ja soolaosakestega. Aga minu küsimus on selline: millises staatuses see õhk üldse on? Kas see on samamoodi nagu riigimaa, riigimets ja maavarad mingisugune riigi poolt arvestatav ressurss? Nagu ma aru saan, investeerib riik õhu seiresse, võib-olla ka õhu kvaliteedi parandamisse. Nii et kas õhk on riigi ressurss või milline suhe Eesti riigil on selle õhumassiga, mis atmosfääris Eesti riigi kohal on, vähemalt selles osas, kus maid ei ole veel erastatud või oksjonitel maha müüdud?

Aitäh! Õhk on lahutamatu osa inimeste elukeskkonnast. Ei ole võimalik tõmmata piiri vahele ja öelda täpselt, kelle huvides ja kelle vara on õhk, mida me kõik kas siin saalis või looduses liikudes sisse hingame. Ma arvan, meie kõigi huvides on, et õhk oleks puhas, ja need muudatused, mis tuleks teha selleks, et see järjest puhtamaks muutuks, on kõigi ühine asi. Ei saa öelda, et tegu on kas ainult riigi asjaga või ainult omavalitsuse asjaga või ainult mõne üksiku õhu seiret tegeva asutuse asjaga. Ma arvan, et see on asi, mis võiks küll kõigil ühevõrra palju südamel olla.

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Aitäh, hea juhataja! Austatud proua minister! Mul on lihtne küsimus. Ma nõustun teiega, et õhk on lahutamatu osa meie kõigi elukeskkonnast. Aga kui me räägime väikestest osakestest, mis lendlevad Tallinnas, siis meenub mulle ikka see küsimus, mis puudutab naastrehve. Kas te seda ka arutasite, et teadupärast näiteks 100 km läbimisel naastrehvidega lendub neid väikesi osakesi ligemale 5 kg? Kas seda teemat puudutati? Kas see oli üldse arutuse all?

Aitäh! See teema on ju regulaarselt arutuse all, ja kui otsida lahendusi, kuidas õhu saastamist vähendada, siis tulevad ühe teemana kindlasti kõne alla ka naastrehvid. Aga eks neid võimalusi on veel. Kui rääkida konkreetselt Liivalaia tänava piirkonnast, siis üks põhjus, miks  õhk ei ole seal võib-olla kõige parem, on see, mida te ilmselt Tallinnas liigeldes ise iga päev võite tuvastada: tegu ei ole mitte kõige sujuvama liiklusega tänavaga, see on tänav, kus üsna tihti tekivad ummikud. Kuna ummikutes kiirendatakse ja pidurdatakse, siis võite ise aimata, et see, mis õhku paiskub, ei aita mitte kuidagi õhku puhtamaks muuta, vaid vastupidi. Nii et võimalusi on mitmesuguseid ja mida sujuvam on liiklus nii linna sees kui ka linnast väljas, seda vähem saastatakse kokkuvõttena õhku.

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Aitäh! Ma küsiksin lõhnasaaste kohta. Kui mürasaaste ei seondu selle eelnõuga, siis puhta õhu all ma mõtlen ka seda, et inimene ei pea nina kinni hoidma ning saab aknaid ja uksi lahti hoida, et tuba tuulutada. Mõnes piirkonnas on see probleem. Kas eelnõu käsitleb ka seda probleemi?

Aitäh! Selle eelnõuga käsitletakse probleemi, mida on võimalik tuvastada õhuseire, õhu kvaliteedi mõõtmise tulemusel. Nii et konkreetselt õhus olevat halba lõhna see ei reguleeri.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh! Loodetavasti parandab välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu seadust, aga kas see parandab ka õhu kvaliteeti? Küsimus seoses sellega: kas te oskate öelda, millistele normidele peaks õhk vastama või millise keemilise koostisega olema, et Eesti riik leiaks, et õhu kvaliteeti pole enam paremaks vaja muuta?

Aitäh! Väikeste ja eriti väikeste osakeste, tegu on siis PM₁₀-osakestega, mis ei ole otseselt tervisele nii ohtlikud, ja PM_2,5-osakestega, mille sisaldus õhus võib inimese tervisele olla otseselt ohtlik, taset jälgitakse. Kui seirejaamad seire tulemusel tuvastavad, et nende osakeste kontsentratsioon õhus on liiga suur, siis tuleb loomulikult sellele reageerida ja koostada konkreetse piirkonna õhu kvaliteedi parandamise tegevuskava (seesama, millele ma eespool viitasin), mida on näiteks tehtud koostöös Tallinnaga Liivalaia tänava ja Tallinna südalinna kohta. Õhuseire kaudu jälgitakse olukorda pidevalt. Kõigepealt analüüsitakse, millest üldse on konkreetsete peente osakeste kontsentratsiooni normi ületamine tingitud. Üritatakse selgeks teha, mis on põhjused, ja siis nende põhjustega tegelda. Mis puudutab keemilist analüüsi ja keemilist koostist, siis selle kohta saadan teile kindlasti väga põhjaliku ülevaate e-mail-ile, et teil oleks võimalik kujundada oma seisukoht selles osas, kas eelnõu on piisav tagamaks inimese tervisele mittesoovitava keemilise sisaldusega osakeste osakaalu vähendamist õhus või mitte.

Aitäh! Palun, Rainer Vakra, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Tuleme Liivalaia tänava teemast natuke kaugemale ja vaatame Tallinna tervikuna. Mul on teile lihtne küsimus: kas teie ise toetate naastrehvide keelustamist või mitte? Kui saabub järgmine talv, milliseid rehve siis keskkonnaministri autol, mis on kõigile teistele eeskujuks, kasutatakse?

Aitäh! Küsimuse viimases osas jään küll vastuse võlgu. Ma isiklikult ei tegele sellega, mis puudutab ministri ametiauto varustamist rehvide või muu vajalikuga. Taas kord: kui see teema on teie jaoks kõige südamelähedasem, küllap siis Keskkonnaministeeriumis on osakond, kes võib teiega selles asjas eraldi ühendust võtta, et te saaksite igakülgse ülevaate, millistele tingimustele keskkonnaministri auto talvisel ajal vastab, mida täpselt kasutab, millist kütust tangib jne. See võimalus on kindlasti olemas.
Aga kui konkreetselt Tallinna õhu juurde tulla, siis ma arvan, et ükski abinõu, mis õhku puhtamaks muudab, ei ole liiast, kui see ei too kaasa ülemäära suuri kulutusi või ei muutu takistuseks mõnes teises valdkonnas. Naastrehvid ei ole ainuke viis, kuidas Tallinna õhku, ka sellessamas Liivalaia piirkonnas, paremaks muuta. Te olete ise värskelt linnavalitsusega seotud olnud. Ma usun, te võite kinnitada, et selles osas soovitakse teha parendusi ja linnaõhku paremaks muuta.

Palun, Erki Nool, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Kindlasti ei tahtnud ma oma küsimusega viidata sellele, et teede remontimine peaks ära lõppema. Aga ma küsin niimoodi: kui Keskkonnaamet avalikustab eri piirkondades saasteainete koguste vähendamise tegevuskava, kas seal võiks siis olla ettepanekuid just liivatamise ja lahtise killustiku kogumise kohustuse kohta?

Aitäh! Konkreetses tegevuskavas ja juhul, kui on tuvastatud, et ühes või teises piirkonnas on õhu kvaliteet halvemaks muutunud, tehakse tõesti ettepanek omavalitsusele. Konkreetsel juhul on siis Tallinna linnale tehtud eelmise ja üle-eelmise aasta talve kogemuste põhjal ettepanek hakata kiiremini tänavaid puhastama, mitte lasta kuumal ja kuival ilmal seda tolmu väga pikalt õhku paisata. Nii et selliseid ettepanekuid on tehtud. Aga nagu ma ütlesin, tegevuskava saab olla efektiivne ainult juhul, kui seda koostöös ka rakendatakse. Meie võime ju küll anda soovitusi, aga kui need soovitused jäävad ainult paberile, siis on neist vähe kasu. Lihtsalt teadmiseks ütlen, et õhu kvaliteedi seire ja võimaluste otsimine, kuidas õhu kvaliteeti parandada, ei ole mitte ainult Eesti või Tallinna probleem. See on sellesama ülevõetava direktiivi kontekstis väga oluline teema ka teistes Euroopa Liidu riikides. Meist mitte väga kaugel Riias käib näiteks selle üle praegu tõsine vaidlus, kuna seal on päris mitmel korral tuvastatud piirnormide rikkumist. Õhu kvaliteedi kohta tuleb esitada andmeid ka Euroopa Komisjonile. Need ei ole mitte lihtsalt sellised andmed, mis esitatakse ja mis Euroopa Komisjon teadmiseks võtab, vaid kui komisjon näeb, et tegu on järjepideva rikkumisega, siis näiteks Läti puhul käib praegu vaidlus selle üle, kas Euroopa Komisjon algatab rikkumismenetluse või mitte. Rikkumismenetlus, nagu te ise teate, võib lõppeda ka rahalise trahviga. Nii et tegu on olulise teemaga, õhk ei ole mitte selline teisejärguline teema, õhku tuleb seirata ja õhu kvaliteet peab olema hea.

Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tulen tagasi selle direktiivi juurde. Aastaid tagasi, kui direktiivi välja töötati, jäid läbirääkimistel n-ö lõunariigid, kus on tegemist kõrbest tuleva liivatolmuga, ja põhjaalad, kes soovisid talvel kasutada puistliiva, väga pikka aega eriarvamusele. Väga-väga pika aja pärast neid määrasid ka muudeti. Kui me nüüd hakkame direktiivi üle võtma – õnneks on need määrad oluliselt muutunud –, kas me oleme siis ka analüüsinud, kui palju see Eestile kulusid kaasa toob? Me keelustame sellega ju väga suuresti puistliiva kasutamise, mida enamik teefirmasid enam ei kasutagi, ja see asendatakse kas graniitkillustiku või kemikaalidega. Kas selliseid analüüse on tehtud, kui palju see meile kallimaks läheb?

Aitäh! Sõltub, kuidas mõõta. Teistpidi, kui meie inimesed hingavad sisse saastatud õhku ja viibivad pidevalt sellises keskkonnas, mis on tervisele kahjulik, siis sellega seostuvad ka ühel või teisel kombel kulud. Inimeste terviseriketega seonduvad kulud on samamoodi kulud. Ma arvan, et  pigem ei saa siin rääkida mingitest väga suurtest lisakulutustest. Nagu te ka ise mainisite, liiva kasutada ei ole üldiselt enam tõesti kombeks, seda ei tehta enam. Nii et ma arvan, et see ei ole selline valdkond, kus peaks kuidagi taotlema mingisuguseid täiendavaid järeleandmisi. Nagu ma ka tänase ettekande jooksul olen korduvalt öelnud, on see, et meie õhk oleks puhas, see, et meie inimestel oleks võimalik olla iga päev keskkonnas, mis ei kahjusta tervist ega too kaasa hilisemaid terviserikkeid, lõppkokkuvõttes kõigi huvides ja aitab kindlasti kaasa inimeste tervise hoidmisele. Ma arvan, et see on väärtus omaette ja selle nimel tasub pingutada.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud proua minister! Te küll vastasite minu küsimusele, aga ma mõtlesin tükk aega selle üle ja sain aru, et ma ikkagi ei saanud vastust. Minu küsimus, mida ma kordaksin, oli: kas õhk on riigi ressurss või mis staatuses õhk on? Vesi on ressurss, maavara on ressurss, maa ise, nii palju kui see on riigi oma, on ressurss. Nende kasutamine on reguleeritud. Kas õhk on riigi ressurss või mis suhe riigil selle õhuga on?

Aitäh! Õhk on meie kõigi ühine vara. Kui te mõtlete riigi all kõiki neid kodanikke, kõiki neid inimesi, kes meil Eesti riigis elavad, siis kindlasti on õhu puhtus, ütlen taas kord, kõigi nende otsestes huvides.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Ma küsiksin oma kolleegi ja pinginaabri küsimuse ikkagi uuesti üle. Kas õhk on riigi ressurss või ei?

Aitäh! Õhk on meie kõigi ühine vara, mida tuleb hoida, millesse tuleb suhtuda heaperemehelikult ja mille eest tuleb meil kõigil ühiselt hea seista.

Aitäh! Rohkem küsimusi registreeritud ei ole. Suur tänu, keskkonnaminister Keit Pentus! Ma kutsun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu.

Austatud juhataja! Head kuulajad! Nagu eelnenud arutelust näha, on tegemist tõesti väga hea eelnõuga. Selle eesmärk on võtta üle direktiiv, mis sätestab vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad. Eelnõu kohta käisid komisjonis selgitusi andmas keskkonnaminister Keit Pentus ning Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja kt Heidi Koger ja peaspetsialist Alla Romanova. Minister tutvustas komisjonile eelnõu eesmärke ja sisu ning selgitas, et Riigikogu menetlusse anti korraga küll kaks ühe nimega eelnõu, aga nende sisu on erinev ja tulenevalt sellest soovis minister neid ka eraldi menetleda.
Tegemist on välisõhu kvaliteedi direktiivi ülevõtmisega. See on põhjustatud sellest, et Euroopa Liidus ühendati mitu direktiivi üheks uueks, et tagada välisõhu kvaliteet ja aidata kaasa elukvaliteedi paranemisele. Õhu kvaliteedi näitajad selle direktiivi järgi on peenosakeste PM_2,5 ja PM₁₀ sisaldus õhus. Eriti ohtlik inimese tervisele on normide ületamine PM₁₀-osakeste puhul.
Komisjoni istungil tõdeti, et üldjuhul on Eesti välisõhu kvaliteet hea. Mõningaid probleeme, nagu me ka enne arutelust kuulsime, on täheldatud linnakeskkonnas. Samamoodi toodi komisjonis eraldi näitena ära peenosakeste lubatust suurem kogus Tallinnas Liivalaia tänava piirkonnas. Ka komisjoni istungil selgus, et selle põhjus on talvine soola ja liiva kasutamine libedusetõrjel, aga samamoodi jõudis komisjon järeldusele, et kui tänavad õigeaegselt puhastada, siis ongi see probleem lahendatud. Siin võib tõmmata paralleeli koduga, et kui tükk aega ei korista, siis kasvab ka seal segadus ja tolm üle pea.
Valeri Korb esitas küsimuse, et kes teeb õhu kvaliteedi seiret. Seiret teeb Keskkonnaministeerium. See ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne, küll aga on vajalik üleüldine koostöö.
Komisjoni istungil otsustati määrata välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettekandjaks siinkõneleja, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine päevakorda tänasel kuupäeval, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 56 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks neljapäev, s.a 9. juuni kell 10.

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Ka teile on samalaadne küsimus. Kui direktiivi välja töötati, siis leidsid nii lõunariikide kui ka põhjaalade esindajad, et vähemalt koduomanike tasandil võib liivapuiste tõsine piiramine tähendada mõnele koduomanikule väga suuri kulusid. Ka sellel talvel ringi jalutades võis mõnes piirkonnas üsna libe olla, sest liiva ei tohtinud kasutada ja mõnele koduomanikule, eriti vanematele inimestele, tundus graniitkillustiku muretsemine üle jõu käivat. Niisiis pandi teedele igasugust muud huvitavat, võis näha tuhka ja muud sellist, millele tuli jälle tähelepanu pöörata. Kas komisjon arutas, kuidas seda dilemmat lahendada? Ühelt poolt me tahame välisõhu puhtana hoida, aga teiselt poolt on vähemalt traditsioonilised majapidamised ju harjunud liiva kasutama.

Aitäh! Komisjoni istungil küll seda teemat ei puudutatud. Aga kui majaomanik peab enda krundiga piirnevat tänavat liivatama ja ta kasutab selleks mõnda muud käepärast vahendit, siis ega probleem ei teki talvel lumega. Probleem tekib kevadel, kui lumi sulab, õhk muutub soojemaks ja tuhk hakkab tolmama, ja siis on ju samamoodi majaomaniku kohustus see tänavajupp ära koristada. Ma arvan, et see on kindlasti probleem ja sellega tuleb tegelda, aga komisjoni istungil see arutelu all ei olnud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Palling! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse eelnõu 56 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. juuni kell 10.

Meie kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 57 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli taas keskkonnaminister Keit Pentuse!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tegu on taas eelnõuga, mis kannab nime "Välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu". Eelnõu kannab numbrit 57. Ma tahan sissejuhatuseks öelda suur aitäh keskkonnakomisjonile, kes oli valmis kõiki neid eelnõusid üsna efektiivse tempoga ja kiiresti arutama ning tegi ettepaneku need Riigikogu päevakorda lisada. Ka selle eelnõu puhul on tegemist direktiivi ülevõtmisega. Üks osa eelnõust puudutab direktiivi, mille ülevõtmisega hilinemise tõttu on Eesti suhtes algatatud juba rikkumismenetlus. Nii et loodame, et selle seaduse vastuvõtmisega õnnestub ka üks õhus olev probleem lahendada.
Konkreetse eelnõu juurde tulles jagaksin ma sissejuhatuseks eelnõu sisu kolmeks. Esimese osaga võetakse üle direktiiv, millega täiustatakse ja laiendatakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi. Üks oluline otsus, mille parlament eelnõu vastuvõtmisega langetaks, on see, kas elektritootjatel on pärast praeguse kauplemisperioodi lõppu ehk alates 2013. aastast võimalik taotleda lubatud heitkoguse ühikuid ka tasuta või tuleb neil kogu vajalik ühikute hulk omandada oksjonil. Keskkonnaministeeriumi ja valitsuse ettepanek on, et me selle eelnõuga näeksime ette võimaluse elektritootjatel kasutada direktiivis sätestatud erandit ja taotleda kuni 70% ulatuses ühikuid tasuta. Miks 70%, miks mitte 90% või 95%? 70% on maksimaalne määr, mida direktiiv ühel liikmesriigil rakendada võimaldab. Nii et meie ettepanek on rakendada seda erandit Eesti elektritootjatele maksimaalses määras. Küll aga on tasuta kvoodi taotlemisel ka teatud tingimused. Nimelt on elektritootjatel, kes tasuta kvooti taotlevad, kohustus investeerida elektritootmise moderniseerimisse. Ja selleks, et taotlus esitada, peavad elektritootjad kõigepealt koostama investeeringute kava. Investeeringute kavad koondab valitsus selle aasta septembris ühtsesse paketti ja esitab need Euroopa Komisjonile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Pärast seda, kui Euroopa Komisjon on oma seisukoha kujundanud, saame öelda, kas kõik taotlejad taotletud mahus ka tasuta kvooti saavad.
Ajakavast veel. Ajakavaga on tasuta kvoodi taotlemisel lugu järgmine: juhul kui parlament valitsuse esitatud eelnõu toetab ja selle seadusena vastu võtab, siis on 1. juuli see tähtaeg, kui Keskkonnaministeerium kuulutab välja taotluse esitamise tähtaja ja kinnitab vormi, mis tuleb tasuta kvoodist huvitatud käitajatel täita ning esitada. Konkreetsete vormide ja taotluse esitamise tähtajaks oleme plaaninud 15. augusti s.a. See tähtaeg on üsna lühikene sel põhjusel, et valitsusel on kohustus esitada Euroopa Komisjonile investeeringute kava septembri lõpuks. Kui taotlused meile 15. augustiks laekuvad, siis septembri teine pool on see aeg, mil Keskkonnaministeerium läheb nende taotlustega Vabariigi Valitsusse, kes peaks investeeringute kava kinnitama ja komisjonile esitama. Pärast komisjonile esitamist on omakorda kuus kuud see aeg, mille jooksul komisjonil on võimalik oma seisukoht kujundada ja meile ka teada anda. Nii et esimene osa sellest seaduseelnõust puudutab põhimõttelist otsust, kas me anname võimaluse elektritootjatele 70% ulatuses tasuta kvooti eraldada. Eelnõus on üsna täpselt sätestatud ka need tingimused, millele konkreetse tootja esitatav investeeringute kava  peab vastama. Need tingimused ei ole mitte sellised Eesti, ütleme, ministeeriumide või valitsuse enda välja töötatud kriteeriumid, vaid nende aluseks on võetud Euroopa Komisjoni teatis, mille põhjal komisjon hiljem ütleb, kas konkreetsed tasuta kvoodi taotlused on põhjendatud või mitte. Pidasime mõistlikuks need tingimused seaduse tasandil juba üsna täpselt paika panna, et hilisemaid vaidlusi või vääritimõistmisi oleks võimalikult vähe.
Seaduse teise osaga võetakse üle lennundusdirektiiv, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lennutegevus lisatakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi. See on nüüd direktiiv, mille ülevõtmisega me oleme üsna hiljaks jäänud ja mille puhul on rikkumismenetlus käimas. Lennundussektor lisatakse kauplemise süsteemi alates 2012. aastast. Küsimus, mida küsiti ka keskkonnakomisjonis, on see, kui paljusid Eestis tegutsevaid või Eestisse lende sooritavaid ettevõtteid see ülevõetav süsteem puudutab. Eesti on haldav riik kolmele lennufirmale – Estonian Air arusaadavalt, Small Planet Airlines ja ULS Airlines Cargo on need ettevõtted, mis on valinud administreerivaks riigiks Eesti ja keda direktiivi ülevõtmine puudutab.
Kolmas osa eelnõust puudutab sõltumatute akrediteeritud tõendajate süsteemi loomist Eestis. Siiamaani on Eestis olnud heitkoguste tõendajaks Keskkonnaministeeriumi haldusala asutused ja see on käinud maksumaksja kulul. Kasvuhoonegaase õhku paiskava ettevõtte jaoks on tõendamine olnud tasuta ja tuleb öelda, et selline olukord, kus kauplemissüsteemi pädev asutus on ühtlasi ka määranud tõendaja ja kus puudub riiklik sõltumatute tõendajate akrediteerimise süsteem, on Euroopa Liidus olnud erandlik. Selle eelnõuga on meil nüüd soov niisugune erandlik olukord Eestis lõpetada ja me soovime viia tõendamise süsteemi kauplemist reguleerivate direktiivide ja määrustega kooskõlla, luues Eestis tõendajate akrediteerimise süsteemi, mis peaks tagama ning tagab tõendamise protsessi sõltumatuse, läbipaistvuse ja ka pädevuse.
Sissejuhatuseks võib-olla kõik. Vastan hea meelega küsimustele. Tegu on väga mahuka, aga väga olulise eelnõuga, mida valitsus palub parlamendil toetada. Aitäh!

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee, esimene küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Eesti on välisõhu kaitsel olnud viimase paarikümne aasta jooksul päris tubli – üksnes CO₂ kvooti on peaaegu 40 miljoni tonni pealt aastas vähendatud umbes 14 miljoni peale. Aga teisalt ei ole me kuidagi saanud hakkama selle CO₂ ja õhusaaste administreerimisega. Üks näide on see, et Euroopa Komisjon ei ole meile kinnitanud kvooti teiseks perioodiks. Teine näide on seesama käesoleva eelnõu kolmas osa: me oleme sellises olukorras, kus meil ei ole akrediteeritud ülevaatajaid jne. Mis te arvate, miks Eesti ei ole administreerimisega korralikult hakkama saanud?

Aitäh! Ma ei nõustu sellega, et me ei ole hakkama saanud. Kuna te puudutasite ka praegu käimasolevat vaidlust ja ma tean, et paljudel Riigikogu liikmetel on selle vaidluse kohta küsimusi, siis hoolimata sellest, et see eelnõuga otseselt ei haaku, ma peatuksin sellel põgusalt. Komisjonis oli küsimus, milline on praegu poolelioleva vaidluse hetkeseis ja kui tõenäoliseks me peame, et seda vaidlust õnnestub enne perioodi lõpulejõudmist ehk enne 2012. aasta lõppu lõpetada. Ma ei hakka väga pikalt peatuma ajalool ja sellel, kuidas Eesti Euroopa Komisjonile esimesena esitatud jaotuskavas küsis meile alguses kvoodiks kokku 24 miljonit tonni aastas. Hetkeseis on tõesti selline, et me peame komisjoniga läbirääkimisi positsioonilt, et see jaotuskava, mille me nüüd sooviksime komisjonile esitada, tugineb otseselt praeguse perioodi tõendatud heitkoguste keskmisele. Seal ei ole sees mingisugust subjektiivset nüanssi. Me oleme välja jätnud ka järgnevate aastate, 2011. ja 2012. aasta elektri ekspordi prognoosid, mis oli komisjonile üsna suureks pinnuks silmas. Komisjon ei olnud sugugi rahul, et me ekspordile järgnevateks aastateks üsna suuri kvoote ette nägime. Läbirääkimiste perspektiivi hindamine ei ole kunagi selline väga tänuväärne töö. Praegu käivad tõsised läbirääkimised ja Eesti-poolne eesmärk on väga üheselt see, et väga pikaks veninud vaidlus ükskord läbi saaks.
Te nimetasite, et ei saada hakkama. Ma ei ole sellega päris nõus. Eestil on olnud väga tugevad argumendid, aga komisjon ei ole neid argumente siiamaani arvestanud. Praeguseks on olukord tõesti üsna kurioosne, Eesti on ainukene Euroopa Liidu riik, kes ei ole siiamaani saanud oma jaotuskava kinnitatud. Perioodi lõpp on 2012. aasta lõpp. Nii et väga pikalt ei ole mingit põhjust ega võimalust seda vaidlust enam pidada.
Mis puudutab akrediteeritud tõendajate süsteemi, siis oluline on, et see süsteem nüüd käivituks. Ma ei oleks nii kriitiline ega ütleks, et see on olnud kuidagi erakordselt taunitav lahendus, et siiamaani on see olnud heitgaaside paiskajate jaoks tasuta ja seda on teinud Keskkonnaministeeriumi allasutused. Aga kuna tõendamissüsteemis endas on ka praegu tulemas üsna suured muudatused – seesama lennunduse lisamine kauplemissüsteemi on omakorda täiesti uus osa ja nõuab väga põhjalikke eelteadmisi –, siis ma arvan, et eelnõus sisalduv ettepanek moodustada sõltumatute akrediteeritud tõendajate süsteem on väga mõistlik. Ma küll väga loodan ja palun, et parlament seda toetaks.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Tulen tagasi tõendajate süsteemi loomise juurde.  Direktiiv 2009/29 võeti vastu 2009. aastal ning ette oli nähtud luua liikmesriikides sõltumatute akrediteeritud tõendajate süsteem. Tänaseks Eestis sellist süsteemi loodud ei ole. Kui euroliidus on põhimõtteliselt juba alates 2005. aastast mindud seda teed, et kasvuhoonegaaside aruanded kinnitab akrediteeritud tõendaja, siis Eesti on läinud teist teed. Minu küsimus teile, proua minister, ongi seotud sellega. Tahaks teada teie arvamust, miks selle akrediteeritud tõendajate süsteemi loomisega on siis viivitatud.

Aitäh! Kogu direktiivi ülevõtmine on olnud Eesti jaoks üsna aeganõudev. Kõik see, mida käesolev eelnõu käsitleb, on nõudnud üsna põhjalikku eeltööd ja ettevalmistust, et saaks sellise seaduse, mis oleks hea seadus ja mida ei peaks mõne aja pärast kohe uuesti muutma hakkama. See oli põhimõtteline otsus, et kõiki direktiivist tulenevaid muudatusi käsitletakse ühe paketina. Võimalik, et oleks võinud valida teise tee, st oleks hakanud direktiivi jupiviisi üle võtma. Tol hetkel oli see otsus teistsugune. Ja veel kord: ma arvan, et meie praegusele süsteemile ei saa midagi ette heita. Ei saa öelda, et praegune süsteem ei oleks toiminud. Kuna nüüd kauplemissüsteem laieneb, sinna tuleb juurde uusi osi, mis nõuavad ka uusi teadmisi ja hoopis uuel tasemel tõendamist, akrediteeritud tõendajate süsteemi, siis ma arvan, et praegu on see muudatus vajalik ja mõistlik. Teeme ta siis ära. Tol korral, kui süsteem loodi, otsustati, et esialgu on tõendajaks Keskkonnaministeeriumi asutused ja süsteem on ettevõtete jaoks tasuta. Nüüd on mõistlik seda süsteemi muuta ja üle minna akrediteeritud tõendajate süsteemile.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ka mina loodan, et Eesti saab Euroopa Komisjonis ja Euroopa Kohtus hakkama sellega, mis puudutab meie saastekvoodi süsteemi ja kinnitatavaid arve. Aga teisalt ma tahaks, et ministeerium saaks hakkama ka sellega, et jagaks Eesti ettevõtetele CO₂ kvoodid ära. Kõigis teistes riikides on need jagatud. Meie ettevõtted ei tea, milline nende kvoot on. Mis te arvate, millal  ettevõtted saaksid teada, milline on nende käesoleva aasta saastekvoot?

Aitäh! Meil on siin ühine eesmärk ja ühine soov. Just nimelt sel põhjusel, et ettevõtetele oleks võimalik jaotuskava alusel kvoot kinnitada, me peamegi väga intensiivseid läbirääkimisi. Sest enne seda, kui komisjon ei ole Eesti jaotuskava kinnitanud, ei ole ka kindlust. Selles mõttes on kindlasti oluline, et see vaidlus saaks kiiresti ühele poole. Te mainisite küll, et loodate Eesti suutlikkusele oma argumente  kohtus tõestada. Mina isiklikult loodan, et kohtuvaidlust me enam alustama ei pea ja meil õnnestub jõuda kokkuleppele läbirääkimiste tulemusel, sest eelmine kohtuvaidlus, mida Eesti komisjoniga selles küsimuses pidas, kestis kaks ja pool aastat. Praegu on 2011. aasta suvi ja kui me liidame veel 2,5 aastat, siis saab jaotusperiood enne lihtsalt läbi. Nii et ma tahaksin väga, et me ei peaks minema kohtusse ja meil õnnestub saada jaotuskavale heakskiit ilma kohtuvaidluseta. Millal see juhtub? Konkreetset kuupäeva ei riski ma välja öelda. Praegu läbirääkimised käivad. Mulle on jäänud mulje, et ka komisjoni poolt on valmisolek ja huvi pikaleveninud vaidlus lõpetada ja jõuda kokkuleppele. Loomulikult,  tegu on endiselt väga mahuka teemaga, nii et päevades loetavat tähtaega ma välja käia ei julge. 11. juuli on see kuupäev, kui Eesti peab tegema otsuse, kas me läheme kohtusse või ei lähe. 11. juuliks ei saa me kindlasti  Euroopa Komisjonilt kinnitatud jaotuskava, küll aga võiks meil läbirääkimiste tulemusena olla selleks ajaks arusaam, kas kokkuleppele jõudmine on tõenäoline või tuleb valida uuesti ebamõistlikult pikk ja kulukas kohtutee.

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Leiame, et tegemata töö tõttu on ettevõtted sattunud päris raskesse olukorda. Nimelt nõuab ministeerium juba 30. juuliks 2011 kõikidelt kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi ettevõtetelt aastaiks 2013–2020 taotletavate CO₂ kvootide koguseid, mis on muidugi sõltumatu tõendaja poolt kinnitatud. Kuna Eestil oma sõltumatut tõendajat ei ole, siis peavad ettevõtted kahe kuu jooksul arvutama keerulise metoodika alusel CO₂ koguseid ning leidma lähiriikidest – Soomest, Lätist, Rootsist – kallid tõendajad. Olukord on väga keeruline. Ma tahaksingi paluda teid, et te kommenteeriksite neid ajalimiite, mis on praegu tõesti väiksed.

Aitäh! See tõendamine tuleb läbi viia muidugi sõltumata muudatustest ja kohustus lubatud heitkoguseid tõendada on ju käitlejatel ka praegu. Aga mis puudutab seda, et ei ole Eesti ettevõtteid, kellel oleks nõutav akrediteering, siis Eestis on seitse tegutsevat ettevõtet, kellel see akrediteering on olemas. Tegu on enamasti välisettevõtete filiaalidega. Ma nõustun, et see ajakava on väga intensiivne. Vastupidist väita ei saagi. Ajakava pole intensiivne mitte ainult tõendamisel, vaid nagu ma oma sissejuhatuses ütlesin, on väga tõsine ettevõtmine ka see, et pidada kinni komisjoni seatud tähtajast esitada septembri lõpuks järgmise perioodi investeeringute kava. See nõuab samamoodi nii valitsuselt, ministeeriumidelt ja valitsusasutustelt kui ka ettevõtetelt väga tempokat toimetamist suve jooksul. Aga jah, on seitse akrediteerijat, kes vastavad nõuetele. Minu teada on väga suurel osal käitlejatest praeguseks kokkulepped juba sõlmitud, kuid kindlasti on neidki, kes ei ole päriselt teadvustanud, et kuupäev on 30. juuli ja et tõendamine tuleb läbi viia. Paljud on olnud aga ise väga aktiivsed ja on ka ilma seadusmuudatuseta tõendamise akrediteeritud ettevõtetelt tellinud. Olukord on ettevõtete ja käitlejate kaupa erinev. Ajakava on intensiivne, aga ma usun, et kokkuvõttes on Eesti ettevõtted nii võimekad, et saadakse hakkama.

Rohkem küsimusi ei ole. Väga suur aitäh keskkonnaminister Keit Pentusele asjaliku esinemise eest! Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Proua juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 57 31. mai koosolekul. Lisaks keskkonnaministrile olid koosolekul veel Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja kt Meelis Münt ja nõuniku kt Eve Tamme. Eelnõu kohaselt võtab Eesti üle nõuded, millega täiustatakse ja laiendatakse ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi ning lisaks luuakse reeglid elektritootjatele tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise kohta. Teiseks lisatakse ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootide kauplemise süsteemi alates järgmisest, 2012. aastast lennutegevus. Kolmandaks moodustatakse Eestis kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamiseks sõltumatute akrediteeritud tõendajate süsteem.
Selle eelnõu arutelul Riigikogu keskkonnakomisjonis andis keskkonnaminister eelnõust sama hea ja põhjaliku ülevaate nagu siin saaliski. Esimese osana me arutasimegi praegu taotletava CO₂ jaotuskava küsimust ja hetkeseisu, millest minister meile siin saali ees juba rääkis. Ma ei hakka seda üle kordama.
Konkreetse eelnõu arutelul käidi üle põhilised muudatused. Näiteks see, et kui kauplemissüsteemi lisandub lennutegevus, milliseid ettevõtteid see siis puudutab. Need on jällegi juba mainitud Estonian Air, Small Planet Airlines ja ULS Airlines Cargo. Eelnõu kohaselt eraldatakse lennundusele 2012. aastal 97% ajaloolisest kogusest, mis on seireplaani alusel saadud 2010. aasta tulemustest. 2013. aastast on eraldatav kvoot 95%, millest 15% tuleb osta oksjonil.
Kõik see kõlab küll kordamisena, aga järgmine kvootide kauplemise periood on 2013–2020. Selleks on riikidel vaja otsustada, kui palju nad elektritootjatele tasuta kvooti eraldavad. 70% on maksimum ja Eesti on valinud selle tee. See 70% hakkab vähenema 10% võrra aasta kohta, nii et 2020. aastaks jõuab tasuta kvoot nullini. Tasuta kvoodi kauplemiseks peavad elektriettevõtjad esitama investeeringute kava, mille valitsus omakorda esitab Euroopa Komisjonile kinnitamiseks. Euroopa Komisjon hindab, kas  kavasse lülitatud investeeringud vastavad Euroopa Liidu direktiivis esitatud tingimustele, mis sisalduvad ka eelnõus.
Minister Keit Pentuse sõnul on edasine Keskkonnaministeeriumi tööplaan väga tihe, sest n-ö tagantpoolt arvestades käesoleva aasta septembrikuu lõpuks on Eesti kohustatud esitama Euroopa Komisjonile investeeringute kava. 15. septembriks tuleb Keskkonnaministeeriumil esitada investeeringute kava valitsusele kinnitamiseks. 15. august on tähtaeg, milleks tasuta kvoodi taotlejad peavad esitama Keskkonnaministeeriumile konkreetse taotluse, ja 1. juulil, st vaid mõne nädala pärast kuulutab Keskkonnaministeerium välja tasuta kvoodi taotluste esitamise tähtaja ja taotluste vormi.
Komisjonis oli ka küsimus, millised ettevõtjad on õigustatud taotlema tasuta kvooti. Sellele saime kliima- ja kiirgusosakonna juhatajalt Meelis Mündilt vastuse, et nendeks kvalifitseeruvad kauplemissüsteemis olevad elektriettevõtjad, kes müüvad elektrit ega tegele mingi teise tootmisalaga.
Keit Pentus puudutas oma kõnes ka uue süsteemi loomist, kus akrediteeritud tõendajate käest –  käesoleval ajal tegutseb neid Eesti turul seitse – saab osta tõendamisteenust kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste aruandes esitatud andmete usaldusväärsuse ja täpsuse hindamiseks.
Keskkonnakomisjon otsustas määrata eelnõu juhtivkomisjoni ettekandjaks siinkõneleja, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda teisipäeval, 7. juunil 2011, teha Riigikogu täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks neljapäev, 9. juuni kell 10. Kõik eelnimetatud otsused võttis keskkonnakomisjon vastu konsensuslikult. Aitäh!

Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Tõnis Kõiv! Väga põhjalik ülevaade. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 57 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. juuni kell 10.

Asume seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 1 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Head ametikaaslased Riigikogu liikmed! Mul on tõepoolest äärmiselt hea meel tutvustada teile seaduseelnõu nr 1, nimelt ettepanekut põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks. Eelmises Riigikogus me tegelesime mitu aastat uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning väga paljude muudatuste seas arutasime ka õpilaste toitlustamise küsimust. Kahjuks oli tollel perioodil üldine arvamus, et võiksime nii mõnegi küsimuse juurde hiljem tagasi tulla. Nimelt oli põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uue eelnõu arutelu ajal meil üsna sügav majanduskriis ja leiti, et laiendada selles seaduses tasuta koolitoitu ka gümnaasiumiõpilastele käiks riigile üle jõu. Kui me jälgisime valimisdebatte ja vaatame ka viimase aja statistilisi näitajaid, siis võib loota, et kriis hakkab mööda saama. Kui uskuda peaministrit, siis see ongi lausa mööda saanud. Sellest tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil ettepanek arutada uuesti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, et laiendada tasuta toitlustust ka gümnaasiumiõpilastele.
Kui tagasi vaadata, kuidas koolitoitlustus on kujunenud, siis 1990. aastatel üsna mitmel korral arutatud teema, kas ühtlaselt kõigile õpilastele tasuta koolitoidu tagamine on riigile oluline, kas see peaks olema Haridus- ja Teadusministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi valdkonnas, päädis 2002. aastal otsusega viia tasuta koolilõuna sisse 1.–4. klassi õpilastele. 2006. aasta 1. jaanuarist tagati koolitoit juba kogu põhikooli ulatuses ning kutsekoolis põhikooli baasil õppivatele õpilastele.
Miks 2006. aastal tuli teha selline otsus? Kui tagasi vaadata, siis Keskerakond oli tol ajal koalitsioonis  ja haridusministeerium oli meie vastutusalas. Asi oli nimelt selles, et kui me vaatasime näitajaid sotsiaalse vajaduse põhiselt, siis oli selge, et kutsekooliõpilaste tasuta toitlustus oli võib-olla pakilisem vajadus, ja kuna raha on alati täpselt nii palju, kui on, siis tuli tol hetkel teha valik. Valitsuses ja ka Riigikogus otsustati ühiselt, et viime tasuta toitlustuse sisse põhikooli baasil õppivatele kutsekooli noortele ja et loodetavasti järgneb sellele üsna varsti ka gümnaasiumiõpilaste tasuta toitlustamine.
2006. aastast on läinud mööda üsna mitu aastat. Kahjuks ei saa gümnaasiumiõpilased tänaseni nn toidukorra toetust samal kujul. Ja kui vaadata õpilaste esindajate väga selget seisukohta, mida nad väljendasid eelmisel aastal nii kohtumistel Riigikogu liikmetega kui ka pöördumistes üldsuse poole, siis gümnaasiumi tasuta toitlustus on selgelt nende prioriteet. Kui me vaatame summasid, siis gümnaasiumiõpilaste toitlustuse lisandumine läheb maksma kokku vaid veidi üle 4 miljoni euro, mis loodetavasti olukorras, kus kriis peaks olema kas läbi saamas või juba läbi, nagu ma enne ütlesin, ei ole riigile selgelt üle jõu käiv summa.
Teine pool selles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist käsitlevas eelnõus nr 1 on soov vaadata silma väga valusale toiduhinna tõusule. Kui jälgida tänaseid uudiseid, siis järjekordselt tuuakse välja üsna kurvastavad protsendid. Toidukorv ja toidu hind on viimastel aastatel, eriti viimase aasta jooksul, kallinenud väga kiiresti, 12–14% ringis. See on tõepoolest väga suur hinnatõus. Arvestades ka seda, et Sotsiaalministeerium on toidupäevale ja koolitoidule seadnud üsna ranged reeglid, mida laps, õpilane, noor inimene peaks koolis sööma, on meie ettepanek tõsta toidukorra maksumust 0,78 sendilt 1 eurole.
Need on meie kaks ettepanekut. Kui vaadata Vabariigi Valitsuse seisukohta, siis see oli selgelt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sellist muutmist soosiv. Küll aga öeldi selgituseks, et tõenäoliselt võivad meie ettepanekud rakendada neid muudatusi 2012. aasta 1. jaanuarist käia eelarvele üle jõu, et võib-olla soovitakse neid muudatusi hiljem rakendada. Keskerakonna fraktsioonil oleks kindlasti äärmiselt hea meel, kui muudatusi oleks võimalik teha juba järgmise eelarvega, aga loomulikult jääme ootama suviseid eelarveläbirääkimisi ja avanevaid võimalusi.
Nii et põhimõtteliselt on ühiskonnas olemas arusaam, et selline riigipoolne toetus on positiivne, ja gümnaasiumiõpilaste puhul on see vajadus ka selge. Gümnaasiumiõpilaste puhul on kaks aspekti, mida ma siinkohal hea meelega välja tooksin. Esimene on see, et nendel noortel inimestel on hädavajalik saada päeva jooksul sooja toitu, sest nende päevad on väga pikad. Väga mitmes, ütleme, teatud kallakuga koolis või intensiivse õppekavaga koolis lähevad laste, noorte inimeste päevad sügavasse pärastlõunasse. On ka päevi, kui noore gümnasisti lisaainete tunnid, mida nüüd uue õppekava järgi võib üsna palju olla, lõpevad alles kolme või poole nelja ajal päeval. Ja kui see noor inimene ei ole päeval söönud korralikku sooja toitu, siis ei ole tal tervise seisukohast kuidagi võimalik süvendatult õppida.
Teine asi, mida gümnaasiumi puhul tuleb kindlasti välja tuua, on see, et kui me räägime ühest eurost, siis väga paljud omavalitsused on sunnitud sinna üsna olulisel määral juurde maksma. Osas omavalitsustes teeb seda ka lapsevanem. Kui vaadata üldist toitlustussüsteemi, siis meie püüdlus on siiski see, et riik kataks vähemalt toiduainete kulu. Kuidas omavalitsus selle toitlustuse korraldab, kas erafirmade kaudu, teatud kokkulepete kaudu, ja kui suur osa sinna juurde tuleb maksta, see on üsna erinev. Kutsekoolides, mis enamjaolt on riigikoolid, on see lahendatud üsna ilusti. Suuremas osas kutsekoolides on menüü üsna mitmekesine, aga sellest menüüst pakutakse üldjuhul tasuta ühte toitu, mis peaks ära toitma ka kasvava noore meesterahva. Loomulikult on võimalik veidi juurde maksta ja saada paar kotletti lisaks, aga vähemalt üks toit peab olema lapsele või noorele meesterahvale-naisterahvale tasuta. Gümnaasiumiõpilaste puhul, kelle portsud ja kasvava organismi vajadused on veidi suuremad, on see lisakulu tõenäoliselt ka veidi suurem. Samal ajal oli siis, kui riik tegi otsuse laiendada tasuta koolitoitu põhikooliõpilastele, üks peamine argument laste tervise ja haridusliku aspekti kõrval ka see, et kui toit on kõigile tagatud, läheb ühe portsu maksumus odavamaks. Arvestades, et alati ei ole kõik õpilased kohal, annab see võimaluse mängida. Ütleme, ühe toiduportsu hind oli tegelikult kallim kui see, mida riik otseselt toetas. Tänaseks on meil koolidest tagasiside, et toidu kvaliteet on nende aastate jooksul selgelt paranenud ja sellele pööratakse üsna tõsist tähelepanu. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale on mõni küsimus. Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Üks asi on loomulikult raha, mida pole kunagi piisavalt. Seda me teame. Aga milline on eelnõu algatajate seisukoht, kas riik peaks ka aitama koolidel toidu kvaliteeti parandada? Toidu kvaliteet praegu kõigub. Küllaltki palju on koole, kus selle raha eest pakutakse väga maitsvat toitu, aga on ka koole, kus toitlustamisega ei ole asjad korras. Tihtipeale napib oskusi ja häid kokatädisid. Üks asi on ette kirjutada, milline peab olema toidu kalorsus ja kui palju toitaineid toit peab sisaldama, aga oluline on ka toidu maitse ja kvaliteet ning see, kas lapsed seda toitu armastavad. Sellele võiks ju natukene n-ö kaasa aidata, sest seda oskusteavet ei ole kõigis koolides piisavalt.

Aitäh! Väga õige tähelepanek. Kui Riigikogu liikmed käivad valijatega kohtumas ja fraktsioonid on väljasõitudel, siis ma olen alati soovitanud käia koolisööklas. Ühtepidi on see väga positiivne kogemus nendele, kellel on oma kooliajast võib-olla natukene ebameeldivad mälestused. Üldjuhul on koolisööklad praegu väga atraktiivsed. Üsna palju kasutatakse sellist avatud köögi süsteemi, kus õpilased näevad, mida toidu sisse pannakse. Ka ventilatsioon on palju parem, mis tähendab, et lõhnad, mis koolisööklast tulevad, on meeldivamad. Aga kahjuks tekitab koolitoidu puhul probleeme see, et sellega tegeleb kaks või isegi kolm ministeeriumi: Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium. Koolitoidu kvaliteedi järelevalve ja ka need nn ettekirjutused kuuluvad Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Aga ma olen selles mõttes, hea küsija, teiega nõus, et peamiselt vaadatakse tõepoolest kalorsust ja teatud toiduainete püramiide ning jälgitakse koguseid. Toidu maitse üle otsustab kõige paremini noor inimene ise või teevad seda tema vanemad. Nooremates klassides on oluline lastevanemate surve ja ka laste enda suhtumine. Ma julgen öelda, et suuremalt jaolt, eriti väiksemates maakoolides, ollakse väga paindlikud toitlustamise korraldamisel, tullakse erimenüü soovi puhul vastu ka diabeetikutele ja allergikutele. See on väga positiivne. Süsteem kipub aga olema üsna paindumatu, kui kasutatakse väljastpoolt toodud toitu, mis tuuakse kohale termostes. Üsna suures osas koolides ja lasteaedades hoiti renoveerimise käigus kulusid kokku ja hakati kasutama firmasid, kes toidu kohale toovad. Kui on tegemist mitme lõunapausiga, siis aeg-ajalt kurdetakse, et toit ei ole päris soe. Aga see on juba korralduse küsimus. Seal on, ütleme, paindumatust rohkem. Toidu kvaliteediga omavalitsused tegelevad. Pigem on see suurte linnade teatud koolide probleem. Maakoolides on kvaliteet üldjuhul üsna hea ja ka linnas, kui lastevanematel on kooliga väga tugev side ja hoolekogu on hästi tugev, on toitlustus korralik. Aga seal, kus on natukene vananenud arusaamad koostööst lastega ja õpilaste omavalitsusest, kipub ka tagasiside kehvake olema.

Aitäh! Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te siin kõneldes tõite selle eelnõu rakendamise kuludena välja need kulud, mis kaasnevad põhikoolis ja gümnaasiumis toidukorra hüvitamisega, küll aga olete eelnõu seletuskirjas selle eelnõu kuludena välja toonud ka kulud kutsehariduses koolilõuna eest tasumiseks. Millega seoses on teil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõus kutsehariduse küsimused?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Tõepoolest, ka kultuurikomisjonis oli meil selle üle arutelu. Meil on lisaks munitsipaalkoolidele ja erakoolidele ka riigikoolid. Riigikoolide hulgas on kutsekoolid, kus on ette nähtud koolilõuna. Kui me suurendame koolilõuna maksumust 0,78 eurost ühe euroni, siis tuleb need kulud ette näha ka kutsekoolides. Kuna riigikoole rahastatakse otseselt riigieelarve kaudu, siis me pidasime oluliseks seletuskirja tasandil välja tuua kaasnevad kulud kutsehariduses, kuigi kutseõppeasutuse seaduses koolilõunat konkreetse punktina välja ei ole toodud, vaid see on kirjas riigieelarve kaudu rahastamise alustes. Haridus- ja Teadusministeerium, kui ta teeb eelarvearvestusi, teeb kutsekoolide eraldiste puhul arvestusi ka kulude osas, mis koolilõunatoetuse puhul lisanduksid.

Aitäh! Palun, Reet Roos!

Hea ettekandja! Ma tänan pika ja põhjaliku seletuse eest, mille te andsite Imre Sooäärele, aga mulle tundub, et nii ilus see lugu alati ei ole, et ollakse paindlikud ning vastutulelikud erisoovide ja maitsete suhtes. Ma pigem arvan, et kui maakoolides on asjad hästi, siis linnakoolides ei pruugi asjad sugugi nii hästi olla ja laste toiduratsioon, toidu kalorsus, kiudainesisaldus ning kõik muu säärane ei ole ikka nii hästi paigas. Aga see oli puhtalt kommentaariks öeldud, me võime sellel teemal eraldi arutleda. Ma tahan veidi norimise mõttes öelda, et kui me eelnõus räägime koolilõunakulude hüvitamisest, siis siin te olete seletamisel olnud väga säästlikud, kokkuhoidlikud ja napisõnalised. Peab olema hea matemaatik, et aru saada teie väljendist "... nõuet rakendatakse 2012. aasta 1. jaanuarist summas 1 euro."

Küsimus, palun!

Kas te kavatsete olla teisel lugemisel veidi täpsem, et inimene ei peaks seletuskirja põhjal väga põhjalikult arvutama hakkama?

Aitäh! Kõigepealt, kui teie küsimuse juurde tulla, siis ma palun vabandust, et ma kõiki tabelis olevaid arve ette ei lugenud, aga kui teil on eelnõu nr 1 ees, siis ma pean selle kohta ütlema, et ma ei osanud täpsemaks minna. Selles tabelis on toodud välja toidukorra maksumus, õppurite arv, õppepäevade arv ja kulud kokku. Lisaks on kõrval olevas tabelis välja toodud, nagu te näete, täiendavad kulud. Kui need täiendavate kulude read kokku panna, siis saame 8 515 500 ehk 8,5 miljonit eurot. Ma ei lugenud neid arve tõepoolest ette, aga minu arvates oli seletuskiri vägagi täpne. Mida see tähendab? See tähendaks 2012. aastal, kui tõsta lõuna maksumus 0,78 eurolt ühele eurole, nagu Kaia Iva juba mainis, 4,35 miljonit eurot lisakulusid, ja kui ka gümnaasiumiõpilaste toidukulud kompenseeritakse, siis tuleks juurde 4,165 miljonit eurot, mis kokku on 8,5 miljonit eurot. Kutseõppeasutustes lisandub sellele 920 000 eurot. Nii et juhul, kui toidukorra maksumus 1. jaanuarist 2012 suureneks, siis tuleks Haridus- ja Teadusministeeriumil lisakulusid kokku veidi üle üheksa miljoni euro. Ma loodan, et see oli küllalt täpne ülevaade. Toitlustuskvaliteedist rääkides ei ole mul tõepoolest mingit põhjust arvata, et järelevalveinstitutsioonid ei tee piisavalt tööd. Pigem on koolidest ja lasteaedadest tulnud tagasiside, et liigagi täpselt käiakse kontrollimas ventilatsiooniseadmeid, külmkappe ning seda, kuidas toiduaineid puhastatakse ja hoitakse. Ma usun, et järelevalvepool on üsna heal tasemel. Kui maitse või kvaliteedi kohta midagi öelda, siis esiteks on see alati individuaalne. Vähemalt ekspromptvisiidid eri aegadel on näidanud, et kvaliteet on läinud oluliselt paremaks, aga kahjuks see tõesti varieerub.

Aitäh! Palun, Reet Roos, teine küsimus!

Tõesti, seletuskirjas on see kõik üsna põhjalikult ära toodud, aga ma märkisin seda, et ka eelnõu ise peaks olema üheselt mõistetav.

Selge.

Siin te olete olnud väga kokkuhoidlikud. Aitäh!

Palun!

Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, austatud eesistuja! Et natukene paremini mõista vajadust tasuta koolitoidu järele, on mul ettekandjale selline küsimus. Kui palju on Eestis puudust kannatavaid lapsi, kes tasuta koolitoitu vajaksid? Mingisugused uuringud on ju ometigi tehtud. Ma soovin teada nii arvu kui ka protsenti laste koguarvust.

Aitäh! Kõigepealt, 1990. aastate lõpus, kui tolleaegne Riigikogu üsna tõsiselt arutas, kas tasuta koolitoitu Eestis on vaja ja mis alustel, ning kui 2001. aastal lisandus debatt, kus võeti jutuks selle rakendamine 1.–4. klassi õpilastele, siis jäi kõlama vajadus veidikene leevendada absoluutses vaesuses elavate inimeste ja nende laste olukorda. Aga küsimus oli ka sotsiaalses meetmes, et meil ei tekiks sellist klassivahet, et osa lapsi sööb koolisööklas, osa aga baaris. Olid argumendid toidu kvaliteedi paranemise ja ühe portsu hinna langusega seoses. Nii et koolitoidutoetuse või koolitoidu maksumuse hüvitamise puhul on väga mitmeid argumente lisaks absoluutse vaesuse leevendamise vajadusele. Miks ma tahan seda rõhutada? Muidu peaks ju rääkima toimetulekutoetusest, millega peaks saama asja ühelt poolt lahendatud. Miks on see tänaseni hariduse osa, on olnud üks tõsine arutelu objekt ja ka seekord me seda kultuurikomisjonis käsitlesime. Ma usun, et see otsus, mis omal ajal sai tehtud, et see on haridussüsteemi osa, tehti ühelt poolt sellepärast, et meil on seda lihtsam menetleda, me oleme haridussüsteemis sellega harjunud. Teine tõsine põhjus on see, nagu ma gümnaasiumiõpilaste puhul välja tõin, et noor inimene võib olla terve päeva söömata ning üsna paljudes koolides käiakse esmaspäeval enne koolipäeva algust sööklast läbi ja võetakse leivaviilud kaasa. See näitab, et lapsed on nädalavahetusel olnud alatoidetud. Kui absoluutsest vaesusest rääkida, siis statistika on olnud veidi kõikuv. Ma olen näinud kahte näitajat. Esiteks, neid lapsi on umbes 20%, teiseks, absoluutses vaesuses elab juba enam kui iga viies laps, lausa iga neljas laps. Kahjuks ma teile protsenti ei julge öelda. Nagu ma ütlesin, statistikat on mitmesugust. Selge on, et absoluutses vaesuses elavaid lapsi on hinnanguliselt 20%. Lisaks sellele on meil üsna palju peidetud vaesust. Peidetud vaesuse probleem on see, et pealtnäha on lapsega kõik korras, tal ei ole kõht otseselt tühi. Sellele probleemile on üsna palju tähelepanu pööranud lastearstid. Lapsed küll söövad, aga nad söövad vähe ja mittepiisava kalorsusega toitu. Nad ei saa kõiki toitaineid, mida on vaja. Lihtsustatult öeldes: ega laps ainult keedetud kartulist väga pikalt kõiki mineraale kätte ei saa, kuigi kartul on kindlasti hea ja toitev. Lastearstide tähelepanu on pöördunud pigem sellisele peidetud vaesusele. Lapsed on küll toidetud, aga nende tervisenäitajate põhjal on aru saada, et nad ei saa kõiki aineid piisavalt. Mõlema probleemi puhul on koolitoidu tagamine kindlasti äärmiselt vajalik.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann!

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Rahandusministeerium on andnud riigiasutustele ja ministeeriumidele juba kätte eelarve piirarvud. Eelarve on siiski tillukeses puudujäägis. Toitlustamiskulusid saab seetõttu katta ainult ümberpaigutuste teel. Teie kui endine haridusminister tunnete haridusministeeriumi eelarvet läbi ja lõhki. Mille arvel te need kulud kataksite?

Aitäh, hea küsija! Te viitasite, et ma olen mitu korda riigieelarvet teinud. Pean ütlema, et ka väga suure majandusliku õitsengu ajal olid esimesed piirarvud, mis ministeeriumile anti, alati miinusega. Seetõttu ma veel väga ei muretseks, et need piirarvud nii lootusetuks jäävad. Oleme näinud, et isegi kriisiperioodidel on riigieelarve menetlemisel arvud lõpuks siiski veidi positiivsemaks muutunud, sest oodatakse ära kuulsad augusti lisaprognoosid. Aga kui me räägime summade ümbertõstmisest haridussüsteemis, siis loomulikult teate nii teie kui tean ka mina, et sellises pingelises olukorras on väga raske ümber tõsta nelja, kuut või kaheksat miljonit eurot. Täna me räägime peamiselt siiski lootusest, et riigieelarve olukord paraneb ja et riik peab gümnaasiumiõpilaste toitlustamist prioriteediks.

Aitäh! Palun, Maret Maripuu!

Aitäh! Hea ettekandja! Kuidas sina hindad koolijuhtide võimalust kaasa rääkida toidu kvaliteedi parandamisel? Sotsiaalministeerium on kehtestanud konkreetsed reeglid toidu tervislikkuse ja nädalamenüü kohta. Kui palju saab koolijuht siin n-ö kvaliteedikontrolli teha? Teiseks, kui paindlikult on võimalik toitlustamist koolis korraldada? Praegu lähevad väiksemad juntsud lõunat sööma mõnikord juba hommikul kell kümme, kui neil kõhud veel täis on, aga kui õige lõunaaeg on käes ja kõhud on tühjad, siis söövad vanemad õpilased. Mil määral on võimalik toitlustamist koolis paremini korraldada?

Aitäh, hea küsija! Sul oli kaks väga head küsimust. Üks ettepanekuid, mida me põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemise ajal tegime (see on jätkuvalt ka minu isiklik seisukoht), on see, et me võiksime kaaluda haridussüsteemis üldise pika lõunapausi sisseviimist, mis on üsna levinud Euroopas, ka meie põhjapoolsetes naaberriikides. Ehk näiteks kell 12 päeval on tunniajane paus, mille jooksul eri rühmad söövad, lisaks on vaba tund, väike puhkeaeg jne. See muidugi tähendab lapsele, ka väga väikesele lapsele, pikemat koolipäeva ehk nn pika päeva sisseviimist. Aga üks põhjus, miks seda Euroopa Liidus üsna palju kasutatakse, ongi see, et laps ei peaks sööma 10 või 15 minutiga. Teine põhjus on see, et üsna paljudes maades, kus on võib-olla natuke soodsam kliima (kuigi täna ei saa seda öelda, meil on ka väga ilus ilm), käiakse sel ajal kooli territooriumilt väljas, näiteks pargis jalgpalli mängimas ja piknikut pidamas. Kuidas seda ühes või teises koolis korraldatakse, on üsna paljus kooli otsustada. Aga selleks et väga pikki pause hakata pidama, on vaja muidugi üldist korraldust muuta, sest see tähendab ka koolipäeva pikenemist jms. Koolijuht saab praegu haridussüsteemis väga palju otsustada. Ka uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on koolijuhil nii hariduse sisu kui ka korraldusliku poole peal võimalik üsna palju otsustada. Pean ütlema, et väga paljus sõltub see koolijuhi huvidest, kas teda lisaks hariduse ja õpetajatega seotud teemadele huvitab koolikeskkond, kas teda huvitab, mis toimub koolisööklas. Aga et mitte liiga teha kõikidele koolijuhtidele, tuleb öelda, et kui hanked on tehtud ühe KOV-i või terve piirkonna peale ja need on näiteks võitnud üks firma, kust tuuakse termostega toit kooli kohale ega hoolita pretensioonidest ning kui direktoril mingil põhjusel ka näiteks kohaliku omavalitsusega ei ole väga head klappi, et toitlustusfirmat mõjutada, siis võib juhtuda, et hoolimata kooli pingutustest kvaliteet ei parane. Üldjuhul aga, kui kooli või lasteaia juhil on vähegi asja vastu huvi ja ta on andnud negatiivset tagasisidet, siis on toidu kvaliteet oluliselt paranenud. Ma usun, et seal saab väga palju ära teha.

Aitäh! Palun, Kalle Jents!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kust see üks euro tuleb? Kas te olete koolide reaalseid toiduhindu analüüsinud? Vähemalt niipalju kui mina tean, oli see üks euro problemaatiline juba mõni aasta tagasi ja päris paljud omavalitsused on ka praegu põhikoolitoidule juurde maksnud. Minu küsimus ongi see: kas te ei karda, et te panete omavalitsustele veel ühe lisakoormuse? Kui see hind ei ole reaalne, siis on nad juba prestiiži mõttes sunnitud hinnavahe kinni maksma. Kas ei oleks õigem keskenduda, nagu ka teie fraktsioon on välja öelnud, omavalitsuste tulubaasi parandamisele, et nad saaksid abivajajatele tasuta koolitoitu anda?

Teie küsimuses oli mitu aspekti. Esiteks, ka teie teate väga hästi, et riigi ja KOV-ide läbirääkimised on peaaegu alati keskendunud sellele, et kohalikud omavalitsused paluvad, et riik ei kirjutaks väga palju ridu ette ehk ei annaks raha sihtotstarbeliselt, vaid toimuks üldine eelarve suurenemine ja kohalikud omavalitsused saaksid ise toimetada. Tõepoolest, suurem osa omavalitsusi on väga vastutustundlikud ja tegutsevad nii kultuuri-, haridus- kui ka sotsiaalvaldkonna heaks tõesti südamega. Mul ei ole mingit põhjust arvata, et omavalitsused ei hoolitseks selle eest, et lapsi toitlustataks korralikult ja kvaliteetselt. Kui me aga läheme tagasi 2000. aastate algusesse, siis oli toitlustamine koolides ja ka koolitoidu tagamine üsna ebaühtlane. Ei olnud väga suur erand, kui lastel ei olnud mitme aasta jooksul koolisööklasse just väga palju asja ning kujunes välja baaride, hamburgeriputkade ja üle tänava asuva poe populaarsus. Midagi on nende aastatega siiski positiivsemaks muutunud, sest lapsed on jõudnud tagasi koolisööklasse. Kahjuks on üsna palju lapsi, kes ainult tänu koolitoidule üldse kooli tulevadki ja jõuavad nii ehk mõnda tundigi.
Teie küsimuse teine osa oli see, kas ühest eurost piisab. See on kindlasti parem kui 78 senti, mis praegu ette nähtud on. Aga ma usun, et meie lõputu vaidlus koolitoidu maksumuse ümber sõltub sellest, mida me statistikas arvesse võtame. Kui me võtame keskmise koolitoidu hinna ja kui me ei arvesta sinna juurde, et selleks et porgandit koorida, on tõenäoliselt vaja ka valgustust, veidike vett jne, ehk kui me ei arvesta juurde mingeid muid kulusid, siis see euro võib kulutused enam-vähem ära katta. Vähemalt on tagasiside koolidelt olnud, ütleme, nii ja naa. Kui me lisame sinna juurde ka KOV-ile lisanduvad kulud ehk lisaks toorme hinnale toiduvalmistamise kulud, koka palga või näiteks kokkulepped teenindusettevõttega, siis sellest eurost ei piisa. Hea meelega tuleksin teie ette eelnõuga, kus oleks kirjas piisav summa, aga küsimus on selles, et meie ettepanek, arvestades toiduhindade tõusu, on jäänud tagasihoidlikule tasemele. Me räägime ainult toidukuludest, kõik ülejäänu on KOV-i vastutada. Ma loodan, et KOV-ide tulubaas taastub, et nad saaksid ülejäänud kulud ise katta.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mõnus on ju mõelda, et kusagil keegi maksab riigieelarvesse raha, ja väga populaarne on seda siis ühtlaselt laiali jaotada. Aga konservatiivselt olukorda hinnates raha tohutut juurdetulekut riigieelarvesse siiski näha ei ole. Kas ei võiks nendes tingimustes kaaluda vajaduspõhist toitlustuskulude toetamist? Kohalikes omavalitsustes on sotsiaaltöötajatel olemas väga hea ülevaade tasuta toitu tõeliselt vajavatest lastest ja perekondadest.

Aitäh, hea küsija! Ma loodan, et kohalikud omavalitsused teevad seda niikuinii. Selleks ei ole vaja põhikooli- ja gümnaasiumiseadust täiendada ega muuta. Kindlasti ei vaja kohalikud omavalitsused ettekirjutust, et need inimesed, kes kahjuks jäävad allapoole absoluutse vaesuse piiri, võiksid saada toetusi. Meil on päris suur hulk fantastilisi mittetulundusühinguid, kes kampaaniate, samuti projektide käigus toitlustamisega tegelevad. Nad teevad seda suvel, ka siis, kui koolisööklad on kinni. On olemas supiköögid, heategevuslik toitlustamine, toidupank jne. Ma olen teiega nõus, et inimesed, kes on absoluutse vaesuse piirist allapoole jäänud, peaksid saama tuge abiorganisatsioonidelt, sotsiaaltöötajatelt ja KOV-idelt. Kahjuks on alati olnud ka selliseid juhtumeid, et need inimesed on mitme aasta jooksul jäänud kahe silma vahele. Küll aga ei asenda see kõik koolitoitlustamist. Sest nagu ma juba ütlesin, tagasiside koolisööklatest näitab, et ka väga edukates, toredates ja tublides, nn konkursikoolides on esmaspäev see päev, kui lapsed tulevad ja võtavad enne tundide algust leivaviilud kaasa. Alatoitumist on nädalavahetustel kahjuks palju rohkem, kui me tunnistada tahame. Nii et ka gümnaasiumis ei ole sooja toitu kindlasti võimalik asendada toimetulekutoetuste või absoluutses vaesuses elavate perekondadega tegelemisega.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma tegin lahti Statistikaameti kodulehel oleva tabeli, mis näitab, et Eestis on viimastel aastatel toiduainete hinna tõus olnud kiirem kui keskmine hinnatõus. Me kõik teame, et ka keskmine hinnatõus Eestis on eurotsooni kõige kiirem. Minu küsimus on selline. Põllumajandusminister ütles eile Riigikogu saalis küsimustele vastates, et tema meelest on õige maksudega raha kokku koguda ja siis anda see raha sinna, kus seda vaja on. Me kõik teame, et kaks aastat tagasi tõsteti toiduainete käibemaksu ja selle käibemaksutõusu pealt on riik kogunud eelarvesse sadu miljoneid kroone. Kas peale 2009. aasta toiduainete käibemaksu tõusu on koolitoit saanud riigilt lisatoetust, mis oleks ligikaudu samas mahus, nagu toiduainete pealt eelarvetulu teenitud on?

Aitäh! Ühe koolilõuna maksumus on suurenenud, kuid kahjuks mitte tänu sellele, et riigieelarve sellel real oleks rohkem raha, vaid sellepärast, et õpilaste üldarv on vähenenud, mille tulemusena ongi portsjoni maksumus suurenenud, kuid kahjuks mitte selles tempos, nagu on tõusnud toiduainete hinnad (12–14% aastas). Kui rääkida raha kokkukorjamisest ja eraldamisest, siis põllumajandusminister andis tõepoolest väga selgelt mõista, et selline väga kiire hinnatõus vajab teatud meetmeid. Kindlasti oleks koolitoidutoetuse suurendamine ühe euroni (kuigi hea kolleegi küsimusest tuli välja, et seegi ei ole piisav) üks meede, millega saaks veidigi leevendada seda väga kiiret hinnatõusu, nii et lapsed saaksid hinnatõusust hoolimata koolis enam-vähem korralikku ja kvaliteetset toitu.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma loodan, et sulle rohkem küsimusi ei tule, sa oled niigi juba väsinud, aga ma tahan ikkagi ühest asjast rääkida. 2009. aasta lisaeelarvega võtsid Reformierakond ja IRL kohalike omavalitsuste tulumaksuprotsenti vähemaks ja kirjutasid seadusesse, et kohalikud omavalitsused ei ole kohustatud tegema noorsootööd ega spordielu korraldama. Riigikontrolli hiljutisest analüüsist selguski, et kohalikud omavalitsused ei toeta sporti ega noorsootööd. Kas selle seaduse tõttu, mis jätab koduomanikud maamaksuga maksustamata, ei või juhtuda samamoodi, et ka põhikooliõpilastelt võetakse koolitoiduraha ära?

Aitäh, hea küsija! Riigikohtu lahendi järgi peavad kohustused ja eraldised olema tasakaalus ehk kui riik paneb kohalikule omavalitsusele kohustusi või lisakohustusi, peavad need olema piisavalt rahastatud. Seda on võimalik erinevalt tõlgendada. Kriisiaastatel näitas suur vaidlus siin Riigikogus, et koalitsioon tõlgendas olukorras, kus raha oli eriti vähe, kohustuste ja rahastamise omavahelist suhet nii, et kohalike omavalitsuste eelarvet vähendades piirati ka kohustusi, milleks kahjuks oli noorsootöö ja spordi rahastamise kohustus. Esialgu üsna paljudes kohalikes omavalitsustes noorsootöö ja spordikorralduse pealt kokku ei hoitud ehk tegelikult pidid KOV-id piirama kõike natukene. Enamik KOV-e tegid väga valusaid otsuseid väga paljudes valdkondades. Noorsootööd ja sporti püüti siiski jalul hoida. Aga teil on õigus, kahjuks on Riigikontrolli analüüs näidanud, et kui anti võimalus ühes valdkonnas kokku hoida, siis väga paljud kohalikud omavalitsused seda tegid. Sellest on küll äärmiselt kahju. Kas koolitoit on üks valdkond, kus võib kokku hoida? Kunagine nn krokodillikomisjon selle ettepaneku tegi, õnneks üldsuse survel sellest taganeti ja praegu on Vabariigi Valitsuse tegevuskavas koolitoidu tagamine kirjas. Ma loodan, et koalitsioon lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusplaanist ega otsusta seda küsimust kuidagi teisiti.

Aitäh! Ma palun küsimuste esitamisel jääda teema ehk koolilõunakulude hüvitamise juurde! Palun, Jüri Jaanson!

Austatud eeskõneleja! Mainisite, et koolitoitlustamise rahastus pole piisav. Mind huvitab, kas te selle eelnõu koostamisel kasutasite ka toitlustusspetsialistide nõuandeid. Teame ju, et noore organismi arenguks on vaja ikkagi piisava kalorisisaldusega mitmekesist sööki. Kas te neid nõuandeid kasutasite? Milline peaks olema optimaalne summa koolilõuna jaoks?

Aitäh, hea küsija! Me ei kasutanud mingeid muid lisaandmeid kui neid, mis Sotsiaalministeeriumil on. Nimelt on Sotsiaalministeeriumil välja töötatud soovituslik menüü, ka soovituslik nädalamenüü, mis koostatakse koostöös spetsialistidega, kelle hulka kuuluvad lastearstid, toitlustusspetsialistid ja teised. Sellest lähtutakse ka nn arvestusliku koolilõuna maksumuse puhul. See oli meie arutluskäigu alus, arvestades ka toiduainete hinna tõusu. Kas see on täpselt üks euro või üks euro ja mõni sent siia-sinna? Pigem oli see üks euro meil lihtsalt selline ilus summa, millest lähtuda. Aga arvestusliku toidupäeva maksumuse hinna tõusuks peetakse praegu umbes paarikümmet protsenti, mis jääb veidike alla euro. See euro oli pakutud selle kohaselt. Aga nagu ma eelmistele küsimustele vastasin, selle arutluskäigu alus on ainult toidu hind. Sellele lisanduvad üldjuhul toidu valmistamise kulutused, võib-olla on seal tegemist rendisuhtega, võib-olla hankega, võib-olla on sinna sisse arvestatud teatud kasumiprotsent, mis linnades või valdades lisandub toidu hinnale. See tähendab, et kas KOV maksab ise juurde, maksab koka palga kinni või on see kuidagi teisiti korraldatud või tasub selle eest lapsevanem. See on üsna erinevalt lahendatud.

Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas teile ei tundu, et koalitsioonil puudub sisuline tahe seda probleemi lahendada? Kui räägitakse, et meil raha ei jätku, siis see tundub naeruväärne. Selle nädala päevakorras on seaduseelnõud, mis võtavad riigieelarvest ära umbes 1,3 miljardit krooni. Siin ongi valiku küsimus: kas meie riigis peaks olema lastel kõht täis või tuleks tulumaksu vähendada?

Aitäh, hea küsija! Nagu ma heale kolleegile Annely Akkermannile juba vastasin, et olles riigieelarve koostamise läbirääkimistel olnud, pean ütlema, et see on alati valiku küsimus. Kõik sellised otsused, ka ümbertõstmise otsused, ka vähendamise otsused, mille arvel mingit protsenti kuskil muudetakse, on alati valikute küsimused. Küll aga on olemas tahe seda küsimust lahendada. Ma pean ütlema, et kultuurikomisjonis esindatud koalitsiooni liikmed näitasid üles väga suurt tahet selle teema juurde tagasi tulla. Jäi kõlama seisukoht (kindlasti saate seda kultuurikomisjoni esindaja käest üle küsida), et alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib see muudatus olla keeruline, sest sel ajal ei ole kriis võib-olla veel päris läbi ja ei ole lootust saada lisaraha, küll aga on see loodetavasti võimalik näiteks aasta hiljem. Jääme lootma!

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ma palun kultuurikomisjoni ettekandeks kõnetooli Lauri Luige!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 1 oma s.a 30. mai koosolekul. Lisaks komisjoni liikmetele olime istungile kutsunud kaks külalist: Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Kalle Küttise ning Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juristi Indrek Kilgi.
Järgnevalt lakooniline ülevaade sellest, mis komisjoni arutelul toimus. Kõigepealt tegi algataja ettekande, kus tutvustas eelnõu eesmärki, millest te just pika ülevaate saite. Ühe lausega öelduna on eesmärk, et koolilõuna maksumus 1.–12. klassini oleks üks euro.
Ettekandjale oli neli küsimust. Esiteks küsiti, miks on eelnõus planeeritud koolilõuna maksumuse konkreetne summa kirjutada seadusesse, kui seda siiamaani seaduses olnud ei ole. Eelnõu algataja vastas, et see on mõeldud selleks, et tekitada kindlust, kuna seadusel on märksa tugevam jõud kui määrusel, ja see on mõeldud ka selleks, et see summa väiksemaks ei muutuks. Selle peale tõdeti komisjonis, et viimastel aastatel on riigipoolne rahastamine, mis puudutab koolilõunakulude katmist põhikoolis, vastupidi, just suurenenud.
Teise küsimuse teema oli, kas algatajad on kaalunud radikaalsemat varianti – rahastada koolitoitu laiemalt, nagu on olnud juba pool sajandit Soomes, kus riik maksab kogu koolilõuna maksumuse kinni. Selle peale ütles algataja, et nende toetus sellele mõttele on olemas, aga rakenduse poolest on sellega probleeme, kuna toitlustuse korraldamine üle Eesti on üpris ebaühtlane.
Kolmandaks uuriti, kas ikka peaks muutma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, kui tundub, et koolilõunakulude katmine on rohkem sotsiaalne meede. Eelnõu algataja vastas, et kuna paljudes Euroopa riikides peetakse koolitoitu hariduse osaks, siis oleme ka meie siiamaani niimoodi talitanud.
Neljandaks tunti huvi, kuidas rahastatakse koolitoitu riigikoolides ning miks on riigikoolid eelnõust välja jäänud. Meil on näiteks muusikakeskkool, Nõo Reaalgümnaasium ja Noarootsi Gümnaasium. Miks ei ole neid siia kaasatud? Selle peale tõdes algataja, et need peaksid tõepoolest olema siia kaasatud, sest eelnõu mõte on see, et kõik lapsed saaksid toetust ikkagi võrdsetel alustel. Aga praegu ei ole PGS-is lihtsalt sellist kohta, kuhu seda kirjutada. Peame üheskoos veel vaatama ja mõtlema, kuhu see täpsemalt kirja panna. Aga üldiselt oli algataja meelsus positiivne.
Ministeeriumi ametnikud tõdesid, et hoolimata majanduslikult keerulistest aastatest suutis Vabariigi Valitsus aastatel 2008–2011 suurendada põhikooliõpilaste koolilõuna arvestuslikku maksumust ühe õpilase kohta 10,42 kroonist 12,20 kroonini. Samas tõdeti, et me ei ole veel olukorras, kus saaksime toetuse saajate ringi laiendada. Lisaks pakuti varianti, et kaaluda võiks rahastamise vajadusepõhisemaks muutmist. Ministeerium töötab välja versiooni, kuidas muuta gümnaasiumiastmes koolitoidu rahastamine vajadusepõhisemaks.
Sellega arutelu kultuurikomisjonis lõppes ning kultuurikomisjon tegi kolm konsensuslikku otsust. Esiteks, teha täiskogule ettepanek võtta eelnõu Riigikogu päevakorda 7. juunil s.a ehk täna, teiseks, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada, kolmandaks, teha täiskogule ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 21. juuni kell 16. Aitäh!

Suur tänu! Ettekandjale on küsimusi. Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilmselt sinu kui kultuurikomisjoni liikme süda hüppas rõõmust, kui selle koosseisu esimene eelnõu just kultuurikomisjoni töölauale tuli. Mina oleksin ehk rohkem rõõmustanud, kui see oleks tõesti olnud puhas hariduseelnõu. Aga ei ole mõtet siin diskuteerida, kas tegemist on haridusvaldkonna, toidukultuuri või hoopis sotsiaalküsimusega. Küllap ka see on oluline selleks, et koolilapsed saaksid süvenenult õppida, sest kõht peab täis olema. Iseasi, kust rahastamine peaks tulema. Aga ma arvan, et olulisem on, et lapsed saaksid söönuks, mitte see, kust raha tuleb. See selleks. Kas te ikka kiitsite opositsiooni esindajaid selle eest, et nad tõid esile, et tegelikult on ka viimastel aastatel, rasketest aegadest hoolimata, koolitoidutoetus õpilase kohta suurenenud?

Aitäh! Kiitsime muidugi. Mina olen kogu aeg opositsiooni kiitnud. Lisaks eelnõule nr 1 on eelnõu nr 2 samuti meie komisjoni eelnõu. Nii et igati positiivne algus. Aga ma ka mainisin, et haridusministeeriumi ettekandja tõi oma sõnavõtus välja, et kulutused koolitoidule põhikoolis on viimase kolme aasta jooksul suurenenud 10,42 kroonist 12,20 kroonini. Nii et see on igati positiivne samm. Eks me jõudumööda üritame seda ka edasi teha, sõltuvalt sellest, kuidas hinnad muutuvad.

Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tahan kiita koalitsiooni selle eest, et seda eelnõu välja ei hääletata.

Ma tänan väga!

Järgmine küsimus, Marika Tuus.

Aitäh! Ei tea, millal võiks siin saalis tulla teine lugemine? Mida te prognoosite?

Kui me vaatame eelmise koosseisu praktikat, siis põhikooli- ja gümnaasiumiseadust on siin saalis tavaliselt menetletud üsna pikka aega. Loodame kõige paremat. Praegu ma ei oska prognoosida. Me ei ole seda komisjonis otseselt paika pannud. Aga me peame arvestama, et praegu käivad arutelud järgmise aasta riigieelarve üle. Neid asju tuleb paralleelselt teha. Eks näis.

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas te komisjonis arutasite ka seda, kui palju võib selline sooja toidu toetuse laiendamine mõjuda riigieelarvele ning kas seletuskirjas toodud kulutuste summad on õiged ja õiglased? Või äkki tuleb välja nagu tol korral, kui proua Reps oli minister ja otsustati hakata põhikoolis andma tasuta sooja toitu: riik andis lubaduse, aga omavalitsused pidid seda lubadust suures ulatuses oma eelarvest katma.

Aitäh! Eelarveküsimus oli komisjonis arutelul. Te näete, et eelnõu seletuskirjas on Keskerakond ka maksumuse ilusasti välja toonud. Eelneva arutelu käigus oli kolleeg Mailis Repsile küsimus, kust see üks euro on võetud, millistel kalkulatsioonidel või analüüsidel see baseerub ja kas see võib tekitada vastupidise olukorra, kus kohalikud omavalitsused peavad hakkama peale maksma, kui toiduhinnad muutuvad jne. Nendele küsimustele Mailis Reps ka vastas. Ma usun, et see risk on olemas. Ma ei näe praegu võimalust hindu prognoosida, seetõttu me nii täpselt sendi pealt ei oska seda paika panna. See oht, millele te viitasite, on täiesti olemas.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 1 esimene lugemine lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. juuni kell 16.

Kaheksanda punktina on päevakorras Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Tutvustan teile koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 2. See lähenemine siin on üsna teistsugune, sest kui koolitoidudebatt on meil käinud üle kümne aasta, siis toitlustamine koolieelsetes lasteasutustes on olnud selgelt lastevanemate rahastada ja KOV-ide korraldada. Miks Keskerakonna fraktsioon pidas oluliseks arutada, et koolieelse lasteasutuse seadusega kehtestataks osaline toidukulude hüvitamine? Viljandimaa esindajatel oli õigustatud küsimus, et kui riik hüvitab vaid teatud kokkuleppelise summa, kas ta paneb siis kohalikud omavalitsused tugevama surve alla, kui lastevanematel on ootus, et ülejäänud osa tagavad KOV-id. See vaidlus käib nii koolilõuna kui kindlasti ka lasteaiatoitlustuse puhul edasi, sest riigi ja kohalike omavalitsuste vaheliste rahastamiste puhul on ju alati olnud vaidluse all see, mida KOV peab katma ja mida mitte.
Koolieelsete lasteasutuste kohta on selgelt öeldud, et kohalik omavalitsus peab tagama koolieelsete lasteasutuste toimimise, nende korralduse ja ülalpidamise ning tal tuleb tagada lasteasutustes ka toitlustamine. Toitlustuse eest maksmine on lastevanemate kohustus ja toidupäeva maksumuse arvestamine on üsna selge. Nimelt, toidupäeva maksumus on päevapõhine ja selle summa vaatab üldjuhul üle hoolekogu. Enamikus lasteaedades on nii, et kui soovitakse maksumust suurendada, siis hoolekogu arutab selle läbi. Toidupäeva maksumus on kohalikes omavalitsustes üsna erinev. On kohalikke omavalitsusi, kus see on suurem, on lasteaedu, ka eralasteaedu, kus see on üsnagi suur, ja on ka selliseid omavalitsusi, kus see summa on tagasihoidlik. Lisaks sellele, et toitlustamist lasteaedades korraldavad kohalikud omavalitsused, on toitlustamine, nii nagu ka koolides, korraldatud üsna erinevalt. On väga palju lasteasutusi, kus toidu valmistab nn oma kokatädi, ning on omavalitsusi, kus toitlustust korraldatakse keskköögi kaudu ja toit viiakse termostega lasteaedadesse. Samuti on toidupäeva maksumust arvestatud üsna erinevalt. Osa lasteaedu arvestavad sinna sisse ka toitlustusfirma kulud ja teatud väikese kasumimarginaali, teistes kohtades arvestatakse ainult toiduainete maksumust ning kohalik omavalitsus katab ise koka palgakulud.
1,5 eurot on hinnanguline maksumus. Juba tekkis küsimus, miks on meie pakutud toidupäeva maksumus lasteaedades suurem kui koolis. Sellepärast, et lasteaias süüakse mitu korda, vahel kolm, vahel neli korda, kui ka ooted lisada. Vabariigi Valitsus oma arvamuses meie eelnõu kohta tõi välja, et on selliseid lasteaedu, kus 1,5 eurot ei kulugi lapse kohta ära, vaid toiduportsu maksumus päeva kohta on veel väiksem. Nagu ma ütlesin, see on omavalitsustes tõepoolest väga erinevalt korraldatud. Tegemist võib olla maapiirkonnaga, kus tooraine saadakse kätte teistsuguse hinnaga, aga tõenäoliselt on tegemist sellega, et kohalik omavalitsus ei arvesta oma üldkulusid toidupäeva maksumuse sisse. Aga enamikus omavalitsustes ja suurema hulga laste puhul on see maksumus 1,5 eurost suurem. Kui me vaatame linnu, siis on see palju suurem kui 1,5 eurot.
Teine küsimus on, miks me tahame katta vaid 5–7-aastaste laste toidukulusid. Kui me vaatame üldharidussüsteemi arengukava, siis näeme, et meie riigi haridussüsteemi suund on, et me tagaksime kõikidele lastele korraliku kooliks ettevalmistuse. See on meie kõigi prioriteet. Loomulikult oleks väga positiivne, kui kooliks ettevalmistus algaks veel varasemas eas, aga kaks koolieelset aastat on selleks hädavajalikud. See toimub üldiselt lasteaedades, aga selleks kasutatakse ka lasteaedade ja koolieelsete klasside süsteemi. Selles osas on riik paindlik. Kuid me oleme kohalike omavalitsuste tasandile pannud kohustuse, et kõikidele lastele tuleb tagada lasteaiakoht, ehk riik on andnud sõnumi, et meie jaoks on oluline, et lastel oleks võimalik kooliks valmistuda. Kriisiaastad on näidanud, et nende laste protsent, kes on lasteasutustes kirjas, ei ole oluliselt vähenenud. Aga kui vaadata kohalkäimist, siis võib märkida tendentsi, et kahjuks jääb üsna palju lapsi lasteaiast kõrvale. Algatajatel ei ole teavet ja kahjuks ei ole kogutud ka statistikat selle kohta, kas on õige lasteasutuste hinnang või arvamus, et üks põhjus siin võib olla lastevanemate võimetus maksta laste toidu eest. On see nii või ei ole, aga meie, algatajad, oleme lasteasutustest saanud signaali, et toidu eest maksmine käib mitmetele peredele üle jõu ja seetõttu lapsi lasteaeda ei viida.
Tekib küsimus, kas kohalik omavalitsus tagab lastele, kes elavad absoluutses või varjatud vaesuses, lasteaias tasuta toidu. Pean ütlema, et see on üsna erinev. Üldjuhul püüavad kohalikud omavalitsused tagada lastele tasuta toidu, kui pere on sattunud raskesse olukorda ja sellest teada andnud ning ka sotsiaaltöötajaga on korralik side. Probleemiks on kujunenud, et üsna paljud lastevanemad eelistavad pigem lapse lasteaiast äravõtmist kui tunnistamist, et peres on tõsine probleem. Seetõttu on ka lasteaedadelt tulnud ettepanek, et nii nagu koolis võiks ka lasteaias vähemalt osas vanusegruppides olla ühtlaselt ja kõigile tagatud tasuta toit.
Teine põhjus, miks 5–7-aastased lapsed on välja toodud, on see, et kui vaadata kohalkäimise protsenti, siis selgub, et koolieelses vanuses lapsed käivad rohkem kohal. See on arusaadav, sest, esiteks, nad on suuremad, nende immuunsus on tugevam ja nad haigestuvad vähem. Teiseks, ka lastevanemad on hakanud õnneks paremini aru saama, kui palju toimub lasteaias õppetööd. Nii et praegu suhtutakse lasteaedadesse üsna tõsiselt, neisse suhtutakse arusaadavalt kui haridusasutustesse.
Kolmandaks tahan rõhutada, et koolieelse lasteasutuse ja vanemate rahalises suhtes on olemas veel üks asi – nn kohatasu. Kohatasu on kohalikes omavalitsustes äärmiselt erinev. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 järgi ei või vanemate kaetav osa ühe lapse kohta ületada 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui hakata vaatama, milline on olukord kohalikes omavalitsustes, siis on neid omavalitsusi, kus lastevanemate osa kas ei ole üldse rakendatud või on see väga-väga väike. Kui nostalgiliselt kroonides rääkida, siis on selliseid paiku, kus lastevanemate osa on vaid mõniteist krooni. Aga kahjuks on ka selliseid omavalitsusi, näiteks Viimsi vald, kes on rakendanud lubatud määra ehk 870 krooni ehk 56 eurot, Harku vald, kus see on 652 krooni ehk 41,7 eurot, või Rae vald ja Keila linn, kus see on 435 krooni ehk 27,8 eurot. Nende omavalitsuste puhul, kus kohatasu on nii suur, on väga suur lootus, et nad sotsiaalselt ebakindlamatele peredele loovad võimaluse kohatasu mitte maksta, et kuni seitsmeaastased lapsed saaksid kooliks ettevalmistust. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Andrus Saare, teie küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu eesmärk on kindlasti üllas ja hea. Kurb on ainult see, et eelnõu vormilise küljega on juhtunud selline tööõnnetus. Te olete maininud paragrahvi, mida seaduses olemas ei ole, jne. Aga see selleks. Ma püüan sisust aru saada. Küllap ka selle vormilise külje kahe lugemise vahel korda saab. Sisu poole pealt rääkides jäi arusaamatuks, kas toidukulude hüvitamise puhul summas 1,5 eurot on tegemist päeva, nädala või aastaga. Aga nagu te oma selgituses välja tõite, on tegemist toidupäeva maksumusega. Oleks hea, kui see seaduseelnõusse jõuaks. Aga minu küsimus: kas ei oleks ikkagi palju mõistlikum selle rohkem kui 13 miljoni euro eest maksta otsetoetusi puudust kannatavatele peredele, mitte rakendada teie pakutavat laustoetust?

Aitäh, hea küsija! See, et me § 27 tõime juurde lõike 2 või lõime uue paragrahvi, on seadusloomes täiesti võimalik ja arusaadav. Üldine paragrahv räägib sellest, kuidas rahastamine üldiselt käib, et selle tagavad KOV-id ja lastevanemad. Meie tõime siia teatud hulgale lastele ehk 5–7-aastastele lihtsalt juurde riigi lisahüvituse. Aga kindlasti annab iga eelnõu paremaks teha ja täpsustada. See ongi kultuurikomisjoni järgmiste nädalate või kuude ülesanne, vaadata, mida me koolieelsetes lasteasutustes vähemalt selles vanuses laste jaoks ära saame teha.
Nüüd laustoetusest. Me läheme praegu selle debati juurde, mis koolitoidu puhul on aastaid kestnud: kumb on kasulikum, kas ühtlane hüvitamine kõigile või teatud sihtrühmale hüvitise maksmine. Algatajana toetan ühtlast toetamist, seda kahel põhjusel. Esiteks, nagu ma juba ütlesin, on väga palju varjatud vaesust. Ma viitan üksikutele lasteasutustele. Minu kolm last käivad kõik eri lasteasutustes. Ma olen arutanud ka seda, kui palju on näiteks teatriskäigu puhul neid lastevanemaid, kes seda ühte eurot maksta ei suuda, ja kui palju on neid lapsi, kes peavad kõrvale jääma. See keskmine on varieeruv, 10–20%. Ehk umbes iga kümnes lapsevanem on see, kellel on raskusi ka rühmaraha maksmisel. Kas nende lapsed puuduvad haiguse pärast või saab poole kuu pealt nende arvestuslik raha otsa ja laps võetakse seetõttu lasteaiast ära, seda ma tõesti ei oska hinnata. Lasteasutused ise kardavad, et seal võib olla ka rahaline põhjus. Miks nad kohaliku omavalitsuse poole ei pöördu, mis on näiteks Tallinnas täiesti võimalik ja enamikus linnades ju võimalik? Jään teile vastuse võlgu. Kas põhjus on häbi ja sellepärast ei taheta pöörduda, seda ma ei tea. Aga see süsteem on olemas, nad saavad teha esildise nii kohatasu kui ka toitlustuspäeva puhul. Enamik KOV-e on siin selgelt inimestele vastu tulnud. Teine pool on siin see, et kui me räägime konservatiivse või liberaalse maailmavaate koha pealt, siis inimesed, kes rohkem makse maksavad, peaksid riigilt midagi rohkem tagasi saama. Ma usun, et need lastevanemad, kes on rohkem makse maksnud, võiksid vähemalt koolieelsete lasteasutuste puhul saada riigilt veidike rohkem hüvitist. See on säärane teine lähenemine, mis on ka olnud vaidluse all, kas näiteks tasuta supi või prae saamine koolis on õigustatud või mitte. Mina pooldan mõlemalt seisukohalt seda, et toitlustamine peaks olema ühtlane.

Aitäh! Palun, Lauri Luik!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu arust on tegu väga ülla seaduseelnõuga, aga kui juba hakata hüvitama (ma saan aru, et te olete teadlikult praegu üritanud hüvitada toidukulusid 5–7-aastastele lastele ehk vahetult kooliks ettevalmistamise ajal), siis ma leian, et kõiki lapsi tuleks kohelda võrdselt. Miks on nelja-aastane laps halvem? Kas teil on mingisugused kalkulatsioonid, kui palju võiks maksma minna see, kui me võtaksime siia hulka ka nooremad lasteaialapsed?

Aitäh, hea küsija! Nagu ma ütlesin, on mitu argumenti, miks hüvitada toidukulusid just 5–7-aastastele. Üks on kindlasti rahaline argument, kuskilt tuleb lihtsalt alustada. Teine ja väga selge argument on kooliks ettevalmistamine. Tuleb luua lisameetmeid või lisaboonuseid, et lapsed jõuaksid enne kooli meie silma alla, et me avastaksime nad veidi varem, mitte alles siis, kui nad juba kooli tulevad. Toitlustamine on teatud lastevanematele, kellega on viisakalt öeldes natuke probleeme, üks atraktiivsemaid asju, mille pärast laps kooliks ettevalmistamiseks lasteaeda panna. Kas lapsed on võrdsed või mitte? Selle statistika puhul on üks tõsine probleem, millest ma algatajana väga selgelt aru saan. Kolme- ja nelja-aastaste või veel nooremate laste puhul, eriti aga siis, kui me räägime sõimelastest, ei ole võimalik toidupäeva maksumust korrutada laste arvuga, sest kohalkäimise protsent on äärmiselt erinev. Omavalitsustes kogutakse statistikat küll erinevalt, aga näiteks Tallinnas, kus ma olen nende andmetega kursis, käivad kaheaastased kohal umbes kolmandiku päevadest. Tekib õigustatud küsimus, kas sellisel juhul ikka peaks riik kõik päevad kinni maksma. Kui koolieelses vanuses ei käi ka kohal mitte 100% lapsi, siis vähemalt Tallinnas, võin öelda, on 6–7-aastaste puhul kohalolijaid 90%. Aga nagu ma ütlesin, kaheaastaste puhul on see protsent üsna madal. Kutsekoolis, kus on praktikaperioodid, on see probleem lahendatud nii, et enamik kutsekoole on jaganud need summad ära. Kui noored on praktikal, siis selle võrra saavad nad ülejäänud perioodil veidi kobedama prae. Lasteasutuste puhul peaksime seda süsteemi kuidagi teisiti korraldama, kas KOV-idele selle summa aasta põhjal andma või mingi muu mudeli välja mõtlema.

Aitäh! Enne kui annan küsimuseks sõna Tõnis Lukasele, juhin igaks juhuks vastaja tähelepanu sellele, et tänase istungi lõpuni on viis minutit. Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie sisuliselt maksupoliitiline avaldus oli väga põnev. Kui te seni olete astmelise tulumaksu puhul pidanud olulisemaks rohkem maksu maksvatelt inimestelt rohkem raha riigikassasse saada, siis avaldus, et nad võiksid selle eest midagi rohkem tagasi saada, on iseenesest huvitav ja arutamist väärt. Aga mitte otse sellest ei tahtnud ma rääkida. Ma tahtsin nimetada, et lasteaedade sissetoomine võib-olla pisut lahjendab riigieelarvelisi võimalusi koolitoidu summa suurendamiseks põhikoolis. See ei pea nii olema, aga mulle tundub, et see nii on. Olles nagu teiegi praktik lasteaedade osas, ütlen, et tegelikult vormistavad päris paljud vanemad oma lapse näiteks ...

Palun küsimus, Tõnis Lukas!

... lasteaeda nii, et ta ei söö seal hommikusööki. Kui kõigile lausaliselt makstakse, kas see ei tähenda teatud määral ikkagi raiskamist?

Hea juhataja! Ma püüan vastata lühemalt. Hea endine minister! Tunnustamisest rääkides pean ütlema, et ma oleksin peaaegu ära unustanud, et, tõepoolest, nii kultuurikomisjonis kui ka puldis me oleme mitmel korral tunnustanud seda, et, esiteks, meil on säilinud põhikoolis tasuta koolitoit (seda oli kindlasti üsna keeruline saavutada, arvestades krokodillikomisjoni otsuseid), teiseks ka seda, et hoolimata laste arvu vähenemisest ja kiusatusest raha sealt valdkonnast ära võtta, ei ole seda tehtud. Mis puudutab toitlustamist lasteaias, siis te puudutasite väga õiget teemat, mille ma siin ka välja tõin. Praegu on lasteaiad koostöös lastevanematega üsna hästi sättinud süsteemi selliselt, et nendel päevadel, kui laps on haige ja lapsevanem sellest teatab, toidupäeva tasu ei arvestata. Me algatajatena leiame, et siin tuleks KOV-idele ja lasteaedadele hüvitamist paindlikumalt vaadata. Näiteks, kui laps mõni päev kohale ei tule ja sellest teatatakse, siis selle võrra saaks ülejäänud päevadel pakkuda toekamat einet või anda see summa vajaduspõhiselt nooremate laste jaoks.
Mis puudutab maksuteemalist debatti, siis te ei ole võib-olla siiamaani mõistnud, et Keskerakonna fraktsiooni ja Keskerakonna väga selge seisukoht on, et me tõepoolest soovime rohkem makse kokku korjata, aga anda ka rohkem tagasi. Ehk paksema riigi eesmärk ongi anda rohkem tagasi, st hariduses, kultuuris, spordis ja sotsiaalvaldkonnas saab riik anda rohkem ja sisukamalt. See ongi selle maksudebati sisu.

Aitäh, hea ettekandja! Minu tähelepanujuhtimine oli sõbralik ega olnud seotud eelmiste vastuste pikkusega. Vastuse pikkust saab ettekandja vabalt valida. Palun, Andrus Saare, teine küsimus!

Aitäh! Püüan teha kiiresti. Lähen edasi oma küsimuse teise poolega. Te tõite näite, et keeruline majanduslik olukord on sundinud vanemaid lapsi lasteasutusest lausa ära võtma. Olen lihtsalt mures, et ka see 1,5 eurot neid ei aita. Te tõite välja, et neljandik või viiendik on neid, kes reaalselt abi vajavad. Äkki vajavad nad rohkem kui see poolteist eurot? Ikkagi on minu küsimus see: kas on mõttekam laustoetamine või konkreetsete persoonide toetamine?

Aitäh! Arvestades, et mul on aega üks minut, ütlen, et me jäämegi siin erinevatele seisukohtadele. Ma olen endiselt arvamusel, et üldine süsteem lasteasutustes nii nagu ka koolides (see on aastate jooksul tõestatud) töötab paremini, aga see ei välista otsemeetmeid nendele peredele. Nagu ma ütlesin, enamik KOV-e tagavad toetuse neile, kes eriti puudust kannatavad.

Aitäh! Päevakorrapunkti arutelu jääb pooleli ja jätkub homsel istungil, 8. juunil. Suur aitäh ettekandjale ja kaunist päeva jätku kõigile!

Istungi lõpp kell 13.02.