Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Tutvustan teile koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 2. See lähenemine siin on üsna teistsugune, sest kui koolitoidudebatt on meil käinud üle kümne aasta, siis toitlustamine koolieelsetes lasteasutustes on olnud selgelt lastevanemate rahastada ja KOV-ide korraldada. Miks Keskerakonna fraktsioon pidas oluliseks arutada, et koolieelse lasteasutuse seadusega kehtestataks osaline toidukulude hüvitamine? Viljandimaa esindajatel oli õigustatud küsimus, et kui riik hüvitab vaid teatud kokkuleppelise summa, kas ta paneb siis kohalikud omavalitsused tugevama surve alla, kui lastevanematel on ootus, et ülejäänud osa tagavad KOV-id. See vaidlus käib nii koolilõuna kui kindlasti ka lasteaiatoitlustuse puhul edasi, sest riigi ja kohalike omavalitsuste vaheliste rahastamiste puhul on ju alati olnud vaidluse all see, mida KOV peab katma ja mida mitte.
Koolieelsete lasteasutuste kohta on selgelt öeldud, et kohalik omavalitsus peab tagama koolieelsete lasteasutuste toimimise, nende korralduse ja ülalpidamise ning tal tuleb tagada lasteasutustes ka toitlustamine. Toitlustuse eest maksmine on lastevanemate kohustus ja toidupäeva maksumuse arvestamine on üsna selge. Nimelt, toidupäeva maksumus on päevapõhine ja selle summa vaatab üldjuhul üle hoolekogu. Enamikus lasteaedades on nii, et kui soovitakse maksumust suurendada, siis hoolekogu arutab selle läbi. Toidupäeva maksumus on kohalikes omavalitsustes üsna erinev. On kohalikke omavalitsusi, kus see on suurem, on lasteaedu, ka eralasteaedu, kus see on üsnagi suur, ja on ka selliseid omavalitsusi, kus see summa on tagasihoidlik. Lisaks sellele, et toitlustamist lasteaedades korraldavad kohalikud omavalitsused, on toitlustamine, nii nagu ka koolides, korraldatud üsna erinevalt. On väga palju lasteasutusi, kus toidu valmistab nn oma kokatädi, ning on omavalitsusi, kus toitlustust korraldatakse keskköögi kaudu ja toit viiakse termostega lasteaedadesse. Samuti on toidupäeva maksumust arvestatud üsna erinevalt. Osa lasteaedu arvestavad sinna sisse ka toitlustusfirma kulud ja teatud väikese kasumimarginaali, teistes kohtades arvestatakse ainult toiduainete maksumust ning kohalik omavalitsus katab ise koka palgakulud.
1,5 eurot on hinnanguline maksumus. Juba tekkis küsimus, miks on meie pakutud toidupäeva maksumus lasteaedades suurem kui koolis. Sellepärast, et lasteaias süüakse mitu korda, vahel kolm, vahel neli korda, kui ka ooted lisada. Vabariigi Valitsus oma arvamuses meie eelnõu kohta tõi välja, et on selliseid lasteaedu, kus 1,5 eurot ei kulugi lapse kohta ära, vaid toiduportsu maksumus päeva kohta on veel väiksem. Nagu ma ütlesin, see on omavalitsustes tõepoolest väga erinevalt korraldatud. Tegemist võib olla maapiirkonnaga, kus tooraine saadakse kätte teistsuguse hinnaga, aga tõenäoliselt on tegemist sellega, et kohalik omavalitsus ei arvesta oma üldkulusid toidupäeva maksumuse sisse. Aga enamikus omavalitsustes ja suurema hulga laste puhul on see maksumus 1,5 eurost suurem. Kui me vaatame linnu, siis on see palju suurem kui 1,5 eurot.
Teine küsimus on, miks me tahame katta vaid 5–7-aastaste laste toidukulusid. Kui me vaatame üldharidussüsteemi arengukava, siis näeme, et meie riigi haridussüsteemi suund on, et me tagaksime kõikidele lastele korraliku kooliks ettevalmistuse. See on meie kõigi prioriteet. Loomulikult oleks väga positiivne, kui kooliks ettevalmistus algaks veel varasemas eas, aga kaks koolieelset aastat on selleks hädavajalikud. See toimub üldiselt lasteaedades, aga selleks kasutatakse ka lasteaedade ja koolieelsete klasside süsteemi. Selles osas on riik paindlik. Kuid me oleme kohalike omavalitsuste tasandile pannud kohustuse, et kõikidele lastele tuleb tagada lasteaiakoht, ehk riik on andnud sõnumi, et meie jaoks on oluline, et lastel oleks võimalik kooliks valmistuda. Kriisiaastad on näidanud, et nende laste protsent, kes on lasteasutustes kirjas, ei ole oluliselt vähenenud. Aga kui vaadata kohalkäimist, siis võib märkida tendentsi, et kahjuks jääb üsna palju lapsi lasteaiast kõrvale. Algatajatel ei ole teavet ja kahjuks ei ole kogutud ka statistikat selle kohta, kas on õige lasteasutuste hinnang või arvamus, et üks põhjus siin võib olla lastevanemate võimetus maksta laste toidu eest. On see nii või ei ole, aga meie, algatajad, oleme lasteasutustest saanud signaali, et toidu eest maksmine käib mitmetele peredele üle jõu ja seetõttu lapsi lasteaeda ei viida.
Tekib küsimus, kas kohalik omavalitsus tagab lastele, kes elavad absoluutses või varjatud vaesuses, lasteaias tasuta toidu. Pean ütlema, et see on üsna erinev. Üldjuhul püüavad kohalikud omavalitsused tagada lastele tasuta toidu, kui pere on sattunud raskesse olukorda ja sellest teada andnud ning ka sotsiaaltöötajaga on korralik side. Probleemiks on kujunenud, et üsna paljud lastevanemad eelistavad pigem lapse lasteaiast äravõtmist kui tunnistamist, et peres on tõsine probleem. Seetõttu on ka lasteaedadelt tulnud ettepanek, et nii nagu koolis võiks ka lasteaias vähemalt osas vanusegruppides olla ühtlaselt ja kõigile tagatud tasuta toit.
Teine põhjus, miks 5–7-aastased lapsed on välja toodud, on see, et kui vaadata kohalkäimise protsenti, siis selgub, et koolieelses vanuses lapsed käivad rohkem kohal. See on arusaadav, sest, esiteks, nad on suuremad, nende immuunsus on tugevam ja nad haigestuvad vähem. Teiseks, ka lastevanemad on hakanud õnneks paremini aru saama, kui palju toimub lasteaias õppetööd. Nii et praegu suhtutakse lasteaedadesse üsna tõsiselt, neisse suhtutakse arusaadavalt kui haridusasutustesse.
Kolmandaks tahan rõhutada, et koolieelse lasteasutuse ja vanemate rahalises suhtes on olemas veel üks asi – nn kohatasu. Kohatasu on kohalikes omavalitsustes äärmiselt erinev. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 järgi ei või vanemate kaetav osa ühe lapse kohta ületada 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui hakata vaatama, milline on olukord kohalikes omavalitsustes, siis on neid omavalitsusi, kus lastevanemate osa kas ei ole üldse rakendatud või on see väga-väga väike. Kui nostalgiliselt kroonides rääkida, siis on selliseid paiku, kus lastevanemate osa on vaid mõniteist krooni. Aga kahjuks on ka selliseid omavalitsusi, näiteks Viimsi vald, kes on rakendanud lubatud määra ehk 870 krooni ehk 56 eurot, Harku vald, kus see on 652 krooni ehk 41,7 eurot, või Rae vald ja Keila linn, kus see on 435 krooni ehk 27,8 eurot. Nende omavalitsuste puhul, kus kohatasu on nii suur, on väga suur lootus, et nad sotsiaalselt ebakindlamatele peredele loovad võimaluse kohatasu mitte maksta, et kuni seitsmeaastased lapsed saaksid kooliks ettevalmistust. Aitäh!