Austatav Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu kuuenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun kõnetooli Kaja Kallase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan Riigikogu menetlusse Riigikogu majanduskomisjoni ettepaneku Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamiseks vastavalt Eesti Arengufondi seaduse §-le 10.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu! Minul ja veel seitsmel  Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmel on arupärimine õigusaktides sätestatud normide täitmise kohta Vabariigi Valitsuse poolt. Arupärimine on adresseeritud justiitsminister Kristen Michalile. "Õiguspoliitika arengusuundades aastani 2018" on rõhutatud vajadust tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada ühiskonna sidusust ja õigussüsteemi efektiivsust. Sama dokument räägib ka süsteemse tähelepanu osutamisest õigusteadlikkusele, 2013. aasta lõpuks peaks see muutuma regulaarseks. Samas tekib igasuguse teadlikkuse mõõtmisel probleeme. Neist ühena tuleb lahendada küsimus ajavahemikust, mis määrab regulaarsuse. Praegune kogemus näitab, et see ajavahemik võib olla mõnel juhul ebamõistlikult pikk.
Nimelt on 2004. aastal vastuvõetud soolise võrdõiguslikkuse seaduses ette nähtud kollegiaalse nõuandva kogu, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu moodustamine. Kuigi põhimäärus selle nõukogu moodustamiseks on vastu võetud juba 2005. aastal, on nõukogu seni loomata. Valitsus on täitmata jätnud teisegi selle seadusega pandud kohustuse: võtta vastu valitsuse määrus, mille järgi tööandjad saaksid analüüsida soolise ebavõrdsuse-võrdsuse alast olukorda oma organisatsioonis. Allakirjutanud soovivad teada, kas justiitsminister peab oluliseks, et Vabariigi Valitsus täidab seadusi, ning milline võiks olla optimaalne ajavahemik, mille tagant õigusteadlikkust peaks mõõtma. Aitäh!

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Austatud proua istungi juhataja! Head kolleegid! Annan 18 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Arupärimine puudutab toiduainete hinna tõusu ning Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ja finantsraamistikku alates aastast 2014. Anname oma arupärimises üle seitse küsimust, mis puudutavadki Vabariigi Valitsuse väljapakutud baastoetust ja loomulikult käibemaksu alandamist. Aitäh!

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Austatud eesistuja! Hea Riigikogu! Mul on üle anda arupärimine sotsiaalminister härra Pevkurile, millele on alla kirjutanud 18 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Arupärimine puudutab lapsi ja laste vaesust. Nimelt saime hiljuti uhkusega teada, et rahvusvaheline organisatsioon Save the Children arvab, et Eesti on riik, kus on hea lapsi sünnitada. Ja me tõesti paistame silma suhteliselt pika rasedus- ja sünnituspuhkusega ning lapsega kodus olemise ajal makstava hüvitisega. Kuid riigil ei tule tagada mitte ainult toetus lapse elu esimestel aastatel, vaid ka edaspidine toimetulek kuni täisealiseks saamiseni. Andmed räägivad seda, et juba aastal 2007 elas iga kümnes Eesti laps vaesuses. Praeguseks on olukord tegelikult halvenenud. Ainuüksi Tallinna linnas maksti s.a märtsis toimetulekutoetust rohkem kui kogu 2007. aasta jooksul. Seega kasvab ka toimetulekutoetusest elavate laste arv. Näiteks Tallinnas on see viimase kolme aasta jooksul kolmekordistunud. Sellest tulenevalt puudutavad meie küsimused härra sotsiaalministrile enamasti lapsetoetuse suurust, mis on praegu 19 eurot ja 18 senti. Aitäh!

Tänan väga! Rohkem eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab selle menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Olen ka vastu võtnud kolm arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaatidele viivitamatult.
Nüüd annan edasi teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 16. mail algatatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 16. mail algatatud Riigikogu otsuse "Euroopa Investeerimispanga ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele  laenule riigigarantii andmine" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; kolmandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 16. mail algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; neljandaks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu s.a 16. mail algatatud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; viiendaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 17. mail algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise keskkonnaminister Keit Pentusele.
Riigikogu liikmed moodustasid eile Eesti–Kambodža parlamendirühma.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis toetusrühma "Inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kaitseks Iraanis" asutamiskoosolek. Kohe pärast seda on võimalik kohtuda Iraani Rahvusliku Vastupanunõukogu väliskomitee esimehe Hassan Nayebagha ja teiste Iraani opositsiooni esindajatega eksiilis.
On veel saabunud teade, õieti meeldetuletus, et täna kell 14.45 on Riigikogus Eesti-Saksamaa parlamendirühmal ruumis 241 kohtumine meie tänase külalisega, kelleks on Saksa parlamendi president doktor Norbert Lammert.
Ja nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 87 rahvasaadikut, puudub 14 Riigikogu liiget.

Austatud Riigikogu liikmed! Täna on meil suur au ja hea võimalus kohtuda siin Riigikogu saalis Saksa parlamendi presidendi doktor Norbert Lammertiga, kes esineb meile tervituskõnega. Kõne on saksa keeles ning teil on võimalus kuulata selle tõlget eesti keelde sünkroontõlke vastuvõtja kaudu, mis on teie laudadel olemas – kanal 2. Lugupeetud Saksa parlamendi president doktor Norbert Lammert! Tere tulemast Riigikokku ja palun teid kõnetooli! Lieber Kollege, sehr geehrte Präsident des Deutschen Bundestages, willkommen im Estnischen Parlament Riigikogu! Ich bitte Sie zum Rednerpult! (Aplaus.)

(Tõlge saksa keelest.)
Austatud Riigikogu aseesimees! Kallid kolleegid! Tänan teid väga sõbraliku küllakutse eest! Olen väga rõõmus, et mul avaneb täna pärastlõunal võimalus kinnitada siin teie parlamendis Saksamaa suurt huvi võimalikult tiheda koostöö vastu meie maade ja eriti meie parlamentide vahel.
Sellest on möödunud alles kakskümmend aastat, kui teie maa sai tagasi riikliku iseseisvuse ja kui minu riik leidis jälle tee rahvuslikule ühtsusele. Need sündmused on tihedas ajaloolises seoses – need on seotud suhete sellise muutumisega Euroopas, mida me aastakümneid endale vaevalt oskasime ette kujutada ja mida paljud meist ilmselt ka enam võimalikuks ei pidanud. Aga sellest on juba kakskümmend aastat möödas ja selle aja jooksul on nii Eestis kui ka Saksamaal peale kasvanud uus põlvkond noori inimesi, kes pole kunagi kogenud teistsuguseid suhteid kui praegused ja kes praegusi suhteid ka muidugi täiesti iseenesestmõistetavaks peavad.
Meile kõigile on arusaadav, et praegune olukord Euroopas on ehk suurim saavutus Euroopa aastasadadepikkuse ajaloo jooksul. Meile on arusaadav, et Euroopa rahvaste ja rahvuste keeruline ajalugu on aastasadu hoopiski teisel viisil kulgenud ja et see, mille me oleme lepinguliselt organiseerunud koostööstruktuuride vallas saavutanud, ei ole vaadeldav vaid suure ajaloolise kingitusena – seda tuleb mõista kui ühist suurt ülesannet. Tahan teid meie koostöö üle rõõmu tundes õnnitleda selle puhul, et olete ühenduse uue liikmesriigina suutnud erakordselt kiiresti ja ennekõike erakordse sihikindlusega saada mitte üksnes Euroopa ühenduse ja ka eurotsooni liikmeks, vaid et olete kindlaks määranud ka koostöö standardid. Soovin südamest, et ka teised liikmesriigid sellest inspiratsiooni ammutaksid. See ei puuduta mitte üksnes uusi liikmesriike, kes on nagu Eestigi alles viimastel aastatel liidu liikmeks saanud, vaid see kehtib ka ja ennekõike mitme teise maa suhtes, kes juba pikka aega ühendusse on kuulunud ning kellele kokkulepitud ja sellisel viisil ka mõeldud koostöö standardid tuntavalt raskemad täita on olnud.
Kuna olen ise juba üle kolmekümne aasta parlamendiliige olnud, siis suudan hästi ette kujutada vaidlusi, mis pidid kindlasti teil siin toimuma, et kujundada mõistetavat ja lõpuks ka enamuse poolt toetatud poliitikat, mis aga pigem ei saanud arvestada elanikkonna suure ja spontaanse vaimustusega. Teile pakub kindlasti vaid vähest lohutust see, kui ma ütlen, et Saksamaal seisavad meie ees vähemalt sama suured väljakutsed. Aeg-ajalt viitab meist üks või teine eeskujule, mida teie meile näidanud olete, olles ise tunduvalt väiksem, aga ilmselt märkimisväärselt püüdlikum ühenduse liikmesmaa. Samas on teil peale ülemaailmse finantskriisi tulnud hakkama saada veelgi suuremate katsumustega, mis on seotud majanduse kogutoodangu ja riigieelarvega. Ometi ei tekkinud teil soovi loota ennekõike teiste abile, vaid te lähtusite ümberkujundusprotsessis oma muutunud vajadustest.
Tõstan selle kõige esile ka põhjusel, et vaadates kainelt oma koostööd, tuleb meil järgmistel kuudel ja järgmistel aastatel ühiselt kokkulepitud stabiliseerimiskriteeriumeid kaitsta. Me ei ole selle teemaga veel ühel pool. Veel ei ole kindlalt teada, kas finantskriis on tõepoolest möödas või asume alles raske arengu neljandas või viiendas aastas. Samas teame kindlalt, et kui me tahame selle kriisimehhanismi, mille Euroopa Liit finantskriisi tagajärjel lühikese aja jooksul ja ajutiseks välja töötas, alaliselt rakendada, siis saame seda edukalt teha vaid juhul, kui see toimib kristallselgete kriteeriumide alusel, mis kehtivad kõigile ja mis peavad kehtima eelkõige siis, kui olukord on raske – selline kriisimehhanism on mõeldud hädaolukorraks. Selle üle seisavad teil ees ägedad diskussioonid, nii nagu need toimuvad ka Saksamaal. Aga seda tähtsam on, et need riigid, kellel on selgelt väljakujundatud järelevalve majandusliku stabiilsuse ja finantskindluse tagamiseks, teeksid edukat koostööd. Ja Saksamaal on ühenduse asutajaliikmena kindlasti selge, et see, milline poliitiline kultuur sellises seoses areneb ja rakendub, ei sõltu mitte üksnes riigi suurusest, vaid ka koostööst liikmesriikide vahel.
Käsitletav teema saab täiendava mõõtme, kui me peame silmas tõsiasja – seda me muuseas tavaliselt küll ei tee ja iga päev tegema ei peagi –, et kahekümne seitsmest riigist koosnev Euroopa Liit ei ole mitte üksnes Euroopa ajaloo suur saavutus, vaid Euroopa Liit on kogu maailma ulatuses ainus näide sellest, mille poole paljud teised rahvusriigid globaliseerumise ajajärgul oma huvisid järgides ja kaitstes tõsiselt püüdlevad. Selle tähendus, mida me saavutame või ei saavuta, ulatub kaugelt üle ühenduse piiride ja see on kogu maailmas kas positiivseks või negatiivseks sõnumiks selle kohta, mida koostööga on võimalik saavutada ja mida mitte. Nii ulatusliku ühinemise katset ei ole kogu inimkonna ajaloo jooksul veel kusagil tehtud. Pole olnud, et riigid ühinevad sellepärast, et nad jõuavad oma igiomaseid huve silmas pidades üheskoos paremate tulemusteni kui üksinda tegutsedes, et riigid rakendavad seda arusaama niisugusel viisil, et annavad oma suveräänsed õigused üle ühendusele, kes neid liikmesriikide ülesandel järgib, kaotamata samas mingilgi määral oma riiklikku suveräänsust. Euroopa ei ole riik, vaid on riikide ühendus, kes järjest enama kompetentside üleandmise tõttu järjest enam riigi iseloomu omandab. Just sellise konstruktsiooni kohta seni kuskil mujal ühtegi näidet ei ole. See on ühelt poolt meeliköitev ja samas ka keerukas. Just sel põhjusel ei vaja me tihedamat koostööd mitte üksnes valitsuste, vaid ka parlamentide vahel, sest suveräänsete õiguste kasutamine on igiomaselt kuulunud demokraatlikult valitud parlamentide pädevusse. Just seetõttu on Euroopa astunud Lissaboni leppe vastuvõtmisega arengu uude faasi, kus riikide parlamendid osalevad Euroopa Parlamendi kõrval ühe lepingus sätestatud osana Euroopa õigusaktide väljatöötamisel. Peale minu seisukohtade kuulamist ei tule teile vahest üllatusena, et sama hakkab minu arvates täpselt samal viisil kehtima ka ESM-i, Euroopa stabiilsusmehhanismi rakendamisel.
Kallid kolleegid! Lubage mul lõpetuseks anda teile edasi eriti head soovid seoses "Euroopa kultuuripealinna 2011" toimumisega. Teen seda eriti suure rõõmuga, kuna olen ise pärit Ruhrimaalt – Saksamaa sellest piirkonnast, mis oli eelmisel aastal koos Istanbuli ja Ungaris asuva Pécsi linnaga Euroopa kultuuripealinn. Tänu sellele tean ma üsna hästi, kuidas võib niisugune aasta arendada eneseteadvust ja enesemõistmist ning seda ka välja tuua. Mulle meeldib kultuuripealinna mõte eriti seetõttu, et see viiakse läbi Euroopa eri paikades, aga regulaarselt igal aastal, asetades tähelepanu keskpunkti pigem kõrvaliseks peetava valdkonna, nimelt kunsti ja kultuuri. Nagu oleks see küll loomulikult armastusväärne, aga siiski üsna tähtsusetu valdkond, mida pole justkui võimalik võrrelda Euroopa põhitegevustega. Aga ma ütlen teile – ja seda ei väida ma mitte Euroopa kultuuripealinnade kontekstis, vaid laiemas mõttes –, et õige on just vastupidine. Euroopa ühinemisprotsessi tuuma ei moodusta majandus ega ka mitte poliitika, selleks on kultuur. Kui üldse miski Euroopat ja muu seas igat rahvust ja igat riiki koos hoiab, siis pole see äritehingud ega poliitilised huvid, vaid ühised kogemused, ühine ajalugu, ühised traditsioonid, ühised veendumused – seega kõik, mis on välja kujunenud põlvkondade ja aastasadade jooksul, mis vermib riikide eneseteadvuse ning ühtlasi kogu kontinendi eripära. Sellepärast võite süüdata tänavu korraga kaks suurt lõket: ühe muljetavaldava stardi puhul eurotsooni uue liikmesriigina ja teise veenva panuse eest Euroopa kultuurilisse eneseteadvusse. Mul on hea meel, et me võime seda koos teha, ning ma tunnen suurt rõõmu äärmiselt tiheda ja sõbraliku koostöö üle nii sellel kui ka tuleval aastal meie riikide ja parlamentide vahel. Suur tänu! (Aplaus.)

Sehr geehrter Herr Bundestags Präsident Lammert, wir bedanken uns bei Ihnen für Ihre wunderbare Rede! Vielen herzlichen Dank! Lugupeetud Saksa parlamendi president härra Lammert, täname teid selle suurepärase kõne eest! 

Head Riigikogu liikmed! Asume tänase päevakorra juurde. Päevakorras on kaks seaduseelnõu. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu nr 12 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Head Riigikogu liikmed! Tegemist on seaduseelnõuga, mille eesmärk on ratifitseerida leping, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis. Leping määrab kindlaks Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide poliitilise ja majanduskoostöö põhimõtted ning annab majanduskoostöö edendamiseks võimaluse sõlmida majanduskoostöö lepinguid. Poliitilise dialoogi ja inimõiguste küsimuste arutamiseks on lepinguga loodud ka Euroopa Liidu ning asjaomaste Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide nõupidamise menetlus.
See leping sõlmiti esimest korda 20 aastaks aastal 2000, iga viie aasta järel vaadatakse see üle. Viimati tehti seda aastal 2005, kui lepingut muudeti esimest korda. Eelmisel aastal võeti siis vastavalt protseduurireeglitele ette leppe teist korda muutmine. Teistkordse muutmise eesmärk on teha Cotonou lepingus sellised muudatused, mis hõlmavad viimaste aastate jooksul Euroopa Liidu võetud kohustusi. Ennekõike on need ÜRO aastatuhande eesmärkidest lähtuvad kohustused, rahu ja julgeoleku tagamisega seonduv ja ka kliimamuutustega seonduv. Mõnevõrra lihtsustavad muudatused ka Cotonou lepingu rakendamist.
Ennekõike muudetakse kaubanduskoostöö, humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgse abi hangete ja piirkondliku lõimumise regulatsiooni. Eesmärk on paremini esile tuua ka arengukoostöö tõhususe põhimõtteid, isevastutust, ühtlustamist ja tulemuste saavutamisele suunatud abi haldamist ja aruandlust. Lepinguid täiendatakse ka seoses koostööga HIV- ja aidsivastases võitluses.
Kui tuua välja kolm suuremat muudatust, siis need on ennekõike aastatuhande eesmärkide ja kliimamuutuste arvestamine lepingu kõikides aspektides, Aafrika Liidu kui koostöös osaleja eraldi väljatoomine ning see, et rõhutatakse parlamentide ja kohalike võimuorganite endi suurt rolli arengutes. See leping ehk siis lepingumuudatus jõustub peale seda, kui liikmesriigid ja vähemalt kaks kolmandikku Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest on selle ratifitseerinud. Seda lepingumuudatust kohaldatakse eelmise aasta 31. oktoobrist. Aitäh!

Aitäh! Kas on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, minister Urmas Paet! Palun ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa!

Austatud kolleegid ja lugupeetud minister! Riigikogu väliskomisjon arutas Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu oma 10. mai korralisel istungil. Kohale oli kutsutud ka Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo direktor Annely Kolk ning välismajanduse ja arengukoostöö osakonna 3. büroo, arengukoostöö ja humanitaarabi büroo lauaülem Martin Karner. Välisministeeriumi esindajad tutvustasid komisjoni liikmetele Cotonou lepingut Euroopa Liidu arengukoostöö kontekstis, selle teistkordseid muudatusi ja muutmise mõju. Olgu siinkohal öeldud, et nii mõnedki väliskomisjoni liikmed olid siin majas tööl ka siis, kui me mõne aasta eest esimest korda selle lepingu muutmist arutasime.
Väliskomisjon otsustas esitada eelnõu nr 12 esimesele lugemisele. Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 18. mai istungi päevakorda esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1 teeb komisjon ettepaneku määrata seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamisel muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Väliskomisjoni ettekandjaks kinnitati siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Küsimusi ei ole. Suur tänu, härra Eesmaa! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Vabariigi Valitsuse algatatud Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu nr 12 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 1. juuni kell 18.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 28 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Mart Laari!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Mul on täna tõeline rõõm esitleda teile põhiseaduse muutmise rakendusseadust, mis paneb aluse pikale teele, selleks et Eesti riigikaitset põhjalikult moderniseerida, täiustada ning parandada. Eelnõu lähtub sellest põhiseaduse muudatusest, mille vastuvõtmise eest ma Riigikogu veel kord tänada ja tunnustada tahaksin, ja muudab kokkuvõttes 19 seadust. Selleks et põhiseaduse muudatused saaksid tegelikult rakenduda, me olemegi nii kiiresti põhiseaduse muutmise heakskiitmise järel teie ees.
Nagu öeldud, asume muutma 19 seadust. Peamiselt on tegemist tehniliste muudatustega, mis lähtuvad põhiseaduse muutmisest. Eelnõu peamine sisu aga seisneb selles, et pannakse paika, kuidas nimetatakse ametisse kaitseväe juhataja, peastaabi ülem, väeliikide ülemad ja Kaitseliidu ülem. Seejuures lähtub eelnõu samast põhimõttest, millest ka põhiseaduse muutmine: et täitevvõimu osaks oleva kaitseväe juhid nimetab ametisse täitevvõim.
Eelnõu koostamise käigus me konsulteerisime põhjalikult kaitseväega, konsulteerisime Kaitseliiduga, konsulteerisime eri osapooltega, et jõuda konsensuslikule lahendusele, mis on sedalaadi küsimuste otsustamisel kõige parem ja efektiivsem. Nii nagu te näete eelnõu kooskõlastuspaberitest, soovitud kooskõlastatud lahendusele ka jõuti.
Eelnõu kohaselt määrab kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, kuulanud eelnevalt ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamuse. Selline protsess võimaldab laiapõhjalist poliitilist otsust: otsuse teeb küll täitevvõim, aga Riigikoguga konsulteerides. Kaitseliidu ülema määrab ametisse Vabariigi Valitsus kaitseväe juhataja ja kaitseministri ühisel ettepanekul. Väeliikide ülemad määrab ametisse kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Selle eelnõu heakskiitmisega muutub Eesti riigikaitse juhtimine selgemaks ning efektiivsemaks ja seeläbi suureneb Eesti kaitsevõime reaalsete kriiside korral. Viimane aga on kindlasti kõige kindlam garantii, et Eesti tegelike kriisideni kunagi ei jõuagi.
Tänan kõiki osapooli, ka riigikaitsekomisjoni hea koostöö eest, mis on võimaldanud selle eelnõuga kiirelt ja tõhusalt edasi liikuda! Loodan, et Riigikogu teeb hea ja õige otsuse ning see eelnõu saab õigeks ajaks seadusena vastu võetud, käivitamaks järgnevad muudatused eri seadustes, mida Kaitseministeerium laiapõhjalises koostöös ette valmistab. Peagi toome need eelnõud teie ette, et alustatud töö lõpule viia ning Eesti kaitsevõime ja julgeolek uuele  tasemele tõsta. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Praegu oleme erakordselt heas olukorras, kuna te olete ka peaministri ülesannetes. Kui homme algaks sõjaline konflikt, siis kaitseväe juhatajal oleks suhteliselt lihtne pöörduda ilma teie vahenduseta peaministri poole. Minu mure ja küsimus on ajendatud sellest, et praegune seaduste muutmise pakett kehtestab olukorra, kus kaitseväe juhataja allub kaitseministrile, aga samal ajal sõjalise konflikti korral reguleerib tegevust Eesti territooriumil peaminister. Kaitseväe juhataja peab suhtlema peaministriga teie kaudu. Kas te ei näe siin väikest vastuolu? Sellise olukorra loomist ei saa nimetada kaasaegseks sammuks ja riigikaitse juhtimise lihtsustamiseks. Mis sellega ette võtta?

Ma olen samal teemal rääkinud ka kaitseväe juhatajaga. Ta on absoluutselt veendunud, et see olukord ei ole sugugi mitte liiga keerukas. Ja nagu ma enne ütlesin, arutasime küsimust põgusalt ka Riigikogu asjaomases komisjonis, kus sai kokku lepitud, et kõikvõimalikud lisaküsimused ja lisaprobleemid kogutakse kokku ning saadetakse kaitseministrile. Tahame nende uute seaduseelnõudega, millest ma lühidalt  juba rääkisin, panna paika kõikvõimalikud protseduurid, et me suudaksime üle minna laiapõhjalise riigikaitse kontseptsioonile. Minu kui kaitseministri meelest on see äärmiselt vajalik. Seda arutati hiljuti ka presidendi vastavas nõukogus. Need seaduseelnõud on ettevalmistamisel ja jõuavad, ma usun, lähema aasta jooksul teie ette.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud minister! Esitan küsimuse, mille lausa peab Riigikogu saalis tänast teemat arutades esitama. Milline on selle seaduseelnõu alusel riigikaitsekomisjoni roll nende kõrgete ametiisikute nimetamisel? Kas arvamuse avaldamine, arvamuse kujundamine, selle väljaütlemine? Ja mis kõige tähtsam: kas see arvamus on nõuandev või on see siduv või koguni kohustav? Riigikogu ja ka vastavad komisjonid on sellel menetlusetapil ju ainus kogu, kus on esindatud ka opositsiooni esindajad.

Seda küsimust puudutati ka siis, kui me arutasime seda eelnõu põhjalikult ja tõhusalt riigikaitsekomisjonis. Kõigepealt kerkis üles küsimus, kas tegemist on riigikaitsekomisjoni seisukoha või arvamusega, ja me leidsime üsna ühiselt, et see on üks niisugune oluline küsimus, mida riigikaitsekomisjon on pädev ise otsustama. Ma arvan, et me nõustume selle seisukohaga. Juriidiliselt seisukohal ja arvamusel paraku erilist vahet ei ole, sest üldiselt on seesama ametisse seadmise kord sama, mis on mitmel teisel asutusel. Arvan, et lähtudes kogu eelnõu eesmärgist, on see igati pädev ja olles seda küsimust arutanud ka kaitseväe ja teiste osapoolte esindajatega, tean, et see on ka nende arvamus.

Aitäh! Palun, Raivo Järvi!

Suur tänu! Jätkates alustuseks Aivar Riisalu mõtet, ütleksin: twice prime minister, always prime minister. Aga minnes asja juurde, on minu küsimus tegelikult ajendatud soovist teha kompliment praegusele kaitseväe juhatajale, kelle pensioniea saabumise üle on mul tõeliselt kahju. Minu meelest on tegemist taasiseseisvunud Eesti parima kaitseväe juhatajaga. Kuid vaadates lääneriikide poole, tahan küsida: kas see oleks pretsedent või ehk on mujal ette tulnud, et mõne suurepärase isiku puhul tehakse erand ja vaadatakse kehtestatud eapiirile läbi sõrmede?

Meil on tõesti väga hea kaitseväe juhataja, ma olen selle hinnanguga täielikult nõus. Ta on koguni nii hea, et mingeid erandeid endale ei soovi.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Selge on see, et iga riigi riigikaitse korraldus on tema sisemise otsustuse küsimus. Küsin selle eelnõu valguses: kas olete kursis, kuidas on Euroopa Liidu riikides asjaomane korraldus ja ka NATO riikides?

Lahendusi on õige mitmesuguseid ning neid on ka uuritud ja avalikkusele tutvustatud. Aga süsteem, millele me üle läheme, vastab kindlasti üldistele põhimõtetele. Ja eriti vastab ta kahele väga läbivale põhimõttele. Üks räägib tsiviilkontrollist, teine aga on uuem kontseptsioon, kuid selgelt vajalik ja selgelt leviv – see on laiapõhjalise riigikaitse kontseptsioon. See viimane on meile eluliselt tähtis, kui me tahame 21. sajandi ohtudele vastu astuda ja saavutada olukorra, kus meid need ohud ei taba. Ja sellele süsteemile ülemineku võimaluse täna arutatav eelnõu annabki.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Esitatud seadusmuudatustega arvatakse kaitseväe juhataja välja Vabariigi Presidendi juures tegutsevast riigikaitse nõukogust. Kas see soov või plaan on ikka läbi mõeldud? On see otstarbekas?

Kõik see – selle nõukogu koosseis, kuidas see kokku kutsutakse, kuidas hakkab koos käima – pannakse järgnevate seadustega täpsemalt paika, sest väga põhjalikult muutuvad kogu Vabariigi Presidendi staatus ja tema ülesanded. Just nii, nagu ta ise need põhiseaduse muudatused algatas. Mis puutub kaitseväe juhatajasse, siis ma just osalesin koos temaga presidendi vastavas kogus toimunud väga tõhusas arutelus, kus me arutasime ka sedasama laiapõhjalist kontseptsiooni.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selles seaduseelnõus on kirjas ja seda te seletasite ka oma lühikeses ettekandes, et kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema nimetab ametisse ning vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul. Siin on ka lause, et enne ametisse nimetamist tuleb ära kuulata Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamus. Oma ettekandes te lisasite, et selline lähenemine tagab laiapõhjalise otsuse. Kui me nüüd vaatame Kaitseliidu ülema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist, siis seda teeb kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseminister, kuid eelnõus pole märgitud, et enne kuulab ta ära ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamuse. Miks siin tehakse selline erand ega kuulata enam rahvaesindajate häält?

Lugupeetud küsija! Ma ei tea, mis eelnõust te räägite, sest selles eelnõus, mis praegu arutlusel on ja mis on ka vastava komisjoni käes, on see reguleeritud teisel kombel. Tuleb tunnistada, et ühes eelnõu variandis oli see täpselt nii, nagu teie ütlesite, kuid praeguses eelnõus kõlab see peale kõiki konsultatsioone niimoodi, et Kaitseliidu ülema määrab ametisse Vabariigi Valitsus kaitseväe juhataja ja kaitseministri ühisel ettepanekul, mitte kaitseminister.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Mul on küsimus – igaks juhuks küsin üle. Rakendussätted puudutavad teatud kaitseväe teenistujaid, ametiisikuid: kaitseväe juhataja, kelle tähtaeg saabub sügisel, peastaabi ülem, väeliikide ülemad, Kaitseliidu ülem. Kas selle seaduse rakendumisel peavad ka praegu ametis olevad isikud selle protsessi läbi tegema või on need inimesed, kes on praegu paigas, ametis kuni oma tähtaja lõpuni või kuni mingi elumuutus sunnib neid lahkuma?

Selles suhtes ootame ära, kunas ja kuidas me selle eelnõu vastu võtame. See küsimus täpsustatakse koostöös riigikaitsekomisjoniga kindlasti juba enne eelnõu teisele lugemisele tulekut.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud Mart Laar! Seni otsustati see, kes saab kaitseväe juhatajaks, siin Riigikogu saalis. Nüüd see otsus läheb Vabariigi Valitsuse kompetentsi ja Riigikogu riigikaitsekomisjonilt küsitakse ainult arvamust. Kas teie elu ja kas valitsuse otsus oleks märksa raskem, kui lihtsalt arvamuse küsimise asemel oleks selles seaduses kirjas, et riigikaitsekomisjon peab kandidaadi heaks kiitma?

Ma arvan, et praegune variant on kõige parem, ja just selle tõttu, et see vähendab kaitseväe politiseerimise ohtu. Olles ise olnud pikka aega Riigikogu liige, mäletan ma mõnda väga tormilist päeva siinsamas Riigikogu saalis ja ma ei soovi Eesti Vabariigile enam nii tormilisi hetki. Selles mõttes on eelnõu oma praegusel kujul minu arvates optimaalne variant. Ma olen arutanud seda küsimust tõsiselt ka kaitseväe juhatajaga, keda siin õigustatult igati positiivselt esile tõsteti, ja ma usaldan tema ekspertarvamust.

Aitäh! Inara Luigas, teine küsimus.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ehmatasite mind päris ära. Ma mõtlesin, et võtsingi ette mingisuguse sotsiaalkomisjoni eelnõu, aga konsulteerisin kolleegidega ja sain aru, et mul on siiski täitsa õige eelnõu laual. Küsin veel kord sellesama küsimuse. Seletuskirjas on öeldud, et kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema ametisse nimetamisel küsitakse ka rahvasaadikutelt arvamust, Kaitseliidu ülema puhul seda ei tehta. Minu küsimus on: miks rahvasaadikutest mööda minnakse?

Rahvasaadikutest kindlasti ei minda mööda. See küsimus esitati ka Riigikogu komisjonis. Ma soovitasin kaitseministrina sel teemal konsulteerida kaitseväe juhatajaga. Usun, et ta annab sel teemal üsna pädeva selgituse, mis lähtub kaitseväe ülesehituse loogikast.

Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Minu eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et Riigikogus sündiv otsus on politiseeritud. Miks on selline otsus, mille  langetavad rahvalt mandaadi saanud parlamendiliikmed, rohkem politiseeritud kui otsus, mille langetab ühe partei üks minister?

Kõigepealt, ma ütlesin, et see vähendab kaitseväe politiseerimise ohtu. Mis puutub aga ühte ministrisse, siis kui vaadata kogu seda protseduuri, siis ei langeta seda otsust ju mitte üks mingisse erakonda kuuluv minister, vaid otsus on selgelt laiema põhjaga. Arvan, et see on hea ja õige süsteem, millele me üle läheme.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh! Mul on väga konkreetne küsimus. Praegu me põhimõtteliselt räägime kaitseväe juhataja puhul siiski ühest ametiajast. Miks me ei võiks võtta ikkagi sellise seisukoha, et kaitseväe juhataja ametis olek ei pruugi piirduda ühe ametiajaga? Kui on tegemist hea mehega, võiksime saada tema ametiaega pikendada, kui meil peaks huvi olema.

Siin on ka teisi küsimusi ja teisi piire seatud. Mis puutub kaitseväe juhataja ametis püsimisse, siis kaitseväe juhataja ise pakkus välja mõningaid ettepanekuid. Eriti puhuks, kui tekib – ma loodan väga, et ei teki – olukord, kus Eesti läheb üle sõjaaja tingimustele. Kaitseväe juhataja tegi ettepanekuid mitte oma positsiooni tugevdamiseks, vaid oma positsiooni nõrgendamiseks ja valitsusele suuremate volituste andmiseks sellel ajal. Kuid pidades silmas vajadust konkreetne eelnõu kiiresti vastu võtta, et põhiseaduse muudatused saaksid jõustuda, leidsime, et tuleme nende küsimuste juurde tagasi järgnevates eelnõudes, puudutagu need siis kaitseväeteenistuse seadust või riigikaitse seadusi. Siis saab ka seda küsimust arutada.

Ettekandjale praegu rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kaitseminister Mart Laar! Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas käesolevat eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 4. mai istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu algataja esindajana kaitseminister Mart Laar, Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Taimar Peterkop ja kaitseministri nõunik Veiko Lukmann. Nagu kaitseminister märkis, on eelnõu esmane eesmärk viia riigikaitsealased seadused kooskõlla kahe Riigikogu koosseisu vastuvõetud ja tänavu 22. juulil jõustuvate Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatustega.
Arvestades asjaoluga, et eelnõu näeb ette muudatusi pea kõigis riigikaitset käsitlevates seadustes, ning asjaoluga, et Vabariigi Valitsuse töökava raames on Kaitseministeeriumis ettevalmistamisel uued kaitseväeteenistuse, rahu- ja sõjaaja riigikaitse ning Kaitseliidu seaduse eelnõud, leidis riigikaitsekomisjon, et käesoleva eelnõu menetluse käigus tõstatuvad probleemid, ideed ning ettepanekud, mis ei formeeru parandusettepanekuteks nüüd, fikseeritakse ning edastatakse kirjalikult kaitseministrile. Seda selleks, et kõnealused küsimused leiaksid tulevastes seaduseelnõudes kajastust.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 4. mai istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu nr 28 esimene lugemine Riigikogu tänase istungi päevakorda. Eelnõu algatajate ettekandja oli kaitseminister Mart Laar, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon oma istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek selle seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1, paluda Riigikogu esimehel määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamiseks kolm päeva lühem tähtaeg ehk s.a 27. mai kell 15.
Enne lõpetamist tahaksin korra tagasi pöörduda küsimustevooru juurde ja öelda heale kolleegile Toobalile, et kaitseväe juhataja ei lahku riigikaitse nõukogust. Parandusettepanek on ülemjuhataja sealt nimekirjast välja võtta. Sellega lõpetan. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd soovitakse avada läbirääkimised. Palun kõnetooli Tõnis Paltsi!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud head kolleegid! Kui ettevõttes võib segane juhtimine tekitada rahalisi kadusid, siis sõjaväes võivad segasel, mittekonkreetsel käsuliinide täitmisel, nende mitteteadmisel või lausa nende puudumisel olla väga kurvad tagajärjed inimelude kaotamise näol. Võivad kaduda isegi terved riigid. Sellepärast on tänane seaduseelnõu erakordselt tähtis – see korrastab riigi kaitsestruktuuride juhtimist nii sõjaajal kui ka rahuajal, ühtlustades ja lihtsustades kogu juhtimisahelat.
Pean vajalikuks kokkuvõtlikult ära märkida viis olulist asja, mis tegelikult on eri kõnedes siin juba korduvalt kõlanud. Esiteks, peamine punkt on kaitseväe juhataja ja peastaabi ülema, väeliikide ülemate ja Kaitseliidu ülema ametisse nimetamise korra korrektne määratlemine. On oluline märkida, et eelnõu lähtub põhimõttest, mille järgi nimetab täitevvõimu osaks oleva kaitseväe juhid ametisse täitevvõim. Teiseks, eelnõu kohaselt määrab kaitseväe juhataja ja Kaitseväe Peastaabi ülema ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, kuulanud eelnevalt ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamuse. See põhimõte võimaldab langetada laiapõhjalise poliitilise otsuse, mille teeb täitevvõim, konsulteerinud eelnevalt Riigikoguga. Kolmandaks, Kaitseliidu ülema määrab ametisse Vabariigi Valitsus kaitseväe juhataja ja kaitseministri ühisel ettepanekul. See võimaldab kaitseväe juhatajal valida Kaitseliidu ülema kandidaadi, kelle määrab ametisse Vabariigi Valitsus. Ja neljandaks, väeliikide ülemad määrab ametisse kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseminister. See protseduur tagab kaitseväe juhataja ja kaitseministri konsensusliku otsuse. Ja lõpuks viiendaks, eelnõu vastuvõtmisel muutub Eesti riigi kaitse juhtimine selgemaks ning efektiivsemaks ja tänu sellele suureneb Eesti kaitsevõime kriiside korral. Eelnõu kaotab kaitseväe ülemjuhataja mõiste, nii rahu- kui ka sõjaajal juhib kaitseväge kaitseväe juhataja.
Head kolleegid, kutsun teid üles hääletama seaduseelnõu poolt. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd kõnepulti Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Algul polnud mul plaanis fraktsiooni nimel sõna võtta. Aga nüüd ma seda siiski teen. Keskerakonna jaoks on Eesti riigikaitse väga oluline küsimus ja põhilisi prioriteete, mille puhul me oleme alati valmis minema poliitilisele konsensusele, olles koalitsioonis või opositsioonis, maa all või taevas. Seda sellepärast, et Eesti on üks väga omanäoline ja tubli väike riik, kes asub geograafiliselt niisuguses kohas, kus ta ei saa hetkekski mõelda sellele, et võiks ehk loobuda ajateenistusest, oma armeest ja ehk üleüldse riigikaitsesse panustamast. See tähendaks seda, et me ühel hetkel peame toitma võõrast armeed.
Keskerakonnal on selles osas välja kujunenud väga selge seisukoht. Mina ühe selle seisukoha kujundajana erakonna sees usun, et me ei pea mõtlema, kas sõda tuleb või ei tule. Me peame mõtlema, millal ta algab. See tähendab seda, et kui me ühetaoliselt ja poliitikaüleselt panustame riigikaitsesse, siis me tegeleme iga päev heidutusega. Meie potentsiaalsed vastased näevad, et neil ei ole mõtet tulla siia lihtsalt niisama jalutama – siin on rahvas, kes soovib oma riiki kaitsta. Selle tõttu igasugused rünnakud meie vastu olukorras, kus me julgeme diskussiooni püstitada, on tegelikult põhjendamatud.
Ma olen täna sügavas mures sellepärast, et me tegelikult praegu tekitame mõningaid valupunkte just sellisesse oma riigikaitse operatiivsesse juhtimisse ja asjaomastesse nüanssidesse. Hea kolleeg Palts ütles, et segane juhtimine ettevõttes tekitab ebastabiilsust ja halbu majandustulemusi, mina aga väidan, et kui Mart Laar enam ei ole peaministri kohusetäitja ja kui homme peaks keegi Eestit ründama, siis me olemegi segases olukorras. Tegelikult selles mõttes ei ole me homme segases olukorras, et Mart Laar on ka homme peaministri ülesannetes ja hakkab korraldama riigikaitset koos kaitseväe juhatajaga. Järelikult ma peaksin teid praegu selguse mõttes, mida ka härra Palts vajalikuks pidas, üles kutsuma jätma Mart Laari peaministriks seni, kuni me seadused korda saame tehtud.
Vaadake, kullakesed, see, kui me julgeme öelda, et üks või teine asi ei ole kooskõlas reaalsusega, ei tähenda seda, et me oleme nende protsesside vastu. Mõned kodanikud nii Riigikogus kui kus iganes Eestis proovivad meile öelda, et me justkui ei taha. Aga me tahame väga!
Me oleme lisaks sellele ka seisukohal, et kuna Eesti parlament on otsustanud kahe koosseisuga põhiseadust muuta, siis järelikult tuleb president üldse sellest riigikaitse kontseptsioonist välja võtta. Lõppude lõpuks, mis roll talle seal on jäänud? Presidendil on praegu ainult pagunite pealekleepimise õigus, minu meelest ei ole ta enam sugugi selge ja ühetaolise riigikaitse juhtimise osa. Saage aru, kullakesed, tõde selgub vaidlustes!
Keskerakond hääletab kõikide nende seadusmuudatuste poolt, mis kaitseminister on täna meile esitanud. Ja igal juhul me toetame riigikaitse jätkumist sellisena, nagu see praegu on. Ei mingit palgaarmeed! Ei mingit vaidlust – Eesti peab minema oma teed. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 28 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 27. mai kell 15. Rohkem punkte tänases päevakorras ei ole.
Istung on lõppenud. Kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 15.03.