Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu neljanda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on aeg üle anda arupärimisi ja eelnõusid. Ma palun kõnepulti kolleeg Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Külalised! Viimasel ajal on järjekordselt avalikkuse ette tulnud tõsised probleemid seoses lähisuhtevägivallaga, perevägivallaga. Nagu me kõik teame, nende probleemide tõttu ei kannata mitte ainult üks või teine osapool, vaid kõige rohkem kannatavad nende tagajärjel kindlasti lapsed ja see kandub järgnevate aastate jooksul meie ühiskonnas edasi. Võrdlusena saab tuua, et kui me kevadel külvame muru, siis kipub esimese hooga muruga koos kasvama ka üsna palju maltsa. Kui me muru sageli ei niida ja maltsa välja ei roogi, siis lõpuks sööbki malts muru välja. Sellest lähtuvalt algatab Keskerakonna fraktsioon karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eesmärk on muuta lihtsamaks ajutise lähenemiskeelu ja kohtuotsusega määratava lähenemiskeelu tingimuste täitmise kontrollimist, kasutades selleks elektroonilist valvet. Eelnõu teine eesmärk on diferentseerida karistusi ajutise lähenemiskeelu ja kohtuotsusega määratava lähenemiskeelu tingimuste rikkumise eest ning sanktsioneerida rikkumine ka juhul, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale, samuti esmakordne rikkumine isiku poolt. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Uue tööperioodi algupoolel peame jagama oma vaimuvalgust mitme riigistruktuuridesse kuuluva asutusega ja sirutama neile suunava käe. Selle tõttu annan keskkonnakomisjoni nimel üle kaks otsuse eelnõu. Ühe otsuse eelnõu alusel peaks Riigikogu nimetama Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogusse Riigikogust uued liikmed ja teise keskkonnakomisjoni algatatud otsuse eelnõu alusel peaks Riigikogu otsustama Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumise ja Riigikogust uute liikmete nimetamise. Keskkonnakomisjoni nimel annan need usaldavalt teie tarmuka arutelu alla. Loodan, et te toetate meie algatusi ja mõlemad nõukogud saavad Riigikogu liikmetest endale tublit täiendust.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! 15 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liiget esitavad arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine on tingitud eelmise nädala lõpus avalikuks tulnud Eesti Posti probleemidest. Teadaolevalt oli Eesti Posti kasum möödunud aastal 7,2 miljonit eurot, kuid samal ajal sai ettevõte universaalse postiteenuse osutamisest 0,8 miljonit eurot kahjumit, mida on nii nõukogu kui ka juhatus hinnanud ebanormaalseks. Juhatuse liikme Aavo Kärmase sõnul ähvardab ettevõtet tulevikus universaalteenuse osutamisest tulenev 4 miljoni euro suurune kahjum. Ka Meelis Atonen on öelnud, et kui riik lähemate kuude jooksul lahendust ei paku, teeb nõukogu ettepaneku leping lõpetada. On pakutud ka võimalust minna kohtusse. Sellepärast on meil kolm küsimust, sealhulgas küsimus, miks riik ei doteeri vajalikus mahus Eesti Posti teenuseid, ja küsimus, millised on valitsuse meetmed, et Eesti Posti nõukogu ei langetaks äärmuslikke otsuseid ega lõpetaks lepingut riigiga. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Jätkuna infotunnis tõstatatud teemale ja vestlusele peaminister Andrus Ansipiga soovime arupidamise vormis jätkata sel teemal vestlust rahandusminister Jürgen Ligiga. Teemaks on õpetajate, politseinike, piirivalvurite ja päästetöötajate palgad. Oleks huvitav arutada, miks on Vabariigi Valitsus koalitsioonileppes seisukohal, et järgmisel neljal aastal ei peaks õpetajate, politseinike, piirivalvurite ega päästetöötajate palka tõstma, arvestades fakti, et üheksa kvartalit järjest on reaalpalk langenud, ning ka seda, mida on välja toonud Põhjamaade politseinike assotsiatsioon, kes on üsna kriitiline meie sisemise olukorra suhtes, ja meie haridustöötajate liidu esitatud arve, mis näitavad, et arvestades õpetajate keskmist vanust, tekivad tulevikus järelkasvuprobleemid, kui me ei suuda kooli meelitada piisavat arvu noori õpetajaid. Sellest tulenevalt on Keskerakonna fraktsiooni liikmetel Jürgen Ligile viis küsimust. Ma usun, et vastuses arupärimisele saame küsimustele vastused, vähemalt tekib diskussioon.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad sellele seadusele, siis saadan nad otsekohe edasi adressaatidele.
Nüüd mõned teated, head kolleegid. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Riigikogu liikmed moodustasid eile Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina parlamendirühma ning Harjumaa toetusrühma.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 94 liiget, puudub 7.

Tänases päevakorras on üks punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, millega muudetakse mitmeid finantsvaldkonna seadusi. See eelnõu oli siin esimesel lugemisel tegelikult juba 16. veebruaril, aga kukkus menetlusest välja, kuna Riigikogu koosseisu tööaeg lõppes. Olulisemad muudatused tehakse väärtpaberituru seaduses ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses, aga ka asjaõigusseaduses.
Esiteks täpsustatakse finantstagatise mõistet ja seda, kes võivad sellise kokkuleppe sõlmida. Üldjuhul sõlmivad neid tagatislepinguid pangad omavahel. Finantstagatise ese on kontol olev raha, aktsia või mõni muu väärtpaber. Lisaks võib finantstagatise ese olla ka pangalaenust tulenev nõue. Finantstagatise regulatsioon kehtib Eestis juba praegu ja suures osas tuleneb see Euroopa Liidu õigusest. Eesti praktika kohaselt on aga välja kujunenud, et finantstagatise kokkuleppeid sõlmivad omavahel pangad ja tavalised äriühingud, äriühingutest just väiksemad, et saada pangast laenu. Sellega saab aga pank laenu saanud ettevõtja pankroti korral varade jaotamisel suure eelise teiste võlausaldajatega võrreldes. Lisaks ei saa finantstagatise kokkuleppeid pankrotimenetluses kehtetuks tunnistada. Selline lähenemine, et pangad sõlmivad finantstagatise kokkuleppeid tavaliste äriühingutega, ei ole üldiselt Euroopa Liidu direktiivi eesmärgiga kooskõlas. Direktiiv näeb ette, et selliseid kokkuleppeid peaksid sõlmima pangad ja muud finantsinstitutsioonid omavahel. Seetõttu tehakse eelnõuga muudatus, mille kohaselt saab finantstagatise kokkuleppeid sõlmida edaspidi üksnes pankade või suuremate äriühingute vahel. See lähenemine on levinud ka Euroopa Liidu teistes liikmesriikides.
Teiseks täpsustatakse eelnõuga seda, kuidas liikmesriikide väärtpaberite arveldussüsteemid koos toimima peavad. Eesti väärtpaberite arveldussüsteem kuulub rahvusvahelisse finantsgruppi NASDAQ ja sellel on olemas ühendused lähinaabrite (Soome, Poola, Leedu ja Läti) väärtpaberite arveldussüsteemidega. Sellised süsteemiühendused loovad eelduse, et finantstehingute tegemine muutuks kiiremaks ja odavamaks. Nimetatud nõuded tulenevad samuti direktiivist.
Kolmandaks tehakse mitmeid olulisi muudatusi Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses. Kehtiva regulatsiooni alusel võib kontohaldur, kes on tavaliselt pank, hoida ühe konto vahendusel paljude investorite väärtpabereid Eesti väärtpaberite keskregistris. Sellist kontot nimetatakse esindajakontoks. Üldjuhul hoiavad Eesti väärtpabereid sellisel kujul välisinvestorid, näiteks on välismaised pangad avanud Eestis üle tuhande esindajakonto. Kehtiv seadus näeb esindajakontode avamisel aga ette mitmeid lisanõudeid tavaliste väärtpaberikontode avamisega võrreldes. Üks peamine nõue on see, et kontohaldur peab avama esindajakonto eraldi nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, nii residentidele kui ka mitteresidentidele. Selline nelja konto avamise nõue eelnõuga kaotatakse. Esindajakontode avamine peaks muutuma odavamaks ning eelkõige välisinvestoritel peaks muutuma lihtsamaks Eestis väärtpabereid omandada.
Lisaks eeltoodule sätestatakse ka täiesti uus väärtpaberikonto liik – otsekonto. Seni on iga isik, kes on soovinud Eestis avada väärtpaberikontot või teha tehinguid väärtpaberitega, pidanud tegema seda panga vahendusel. Eelnõuga luuakse võimalus avada konto Eesti väärtpaberite keskregistris otse, ilma panga vahenduseta. See võimaldab eelkõige väikeinvestoritel teha väärtpaberitega seotud tehinguid senisest mugavamalt ning ilmselt ka odavamalt.
Kokku võttes: pakutud muudatused peaksid soodustama välisinvesteeringuid Eestisse ning võimaldama väikeinvestoritel teha senisest mugavamalt ja odavamalt tehinguid Eesti väärtpaberitega. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma kutsun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Taavi Rõivase. Palun!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Samasisulist eelnõu arutas ka eelmine parlamendikoosseis oma eelviimasel istunginädalal, kuid kahjuks ei jõutud seda lõpuni menetleda ja see eelnõu langes XI Riigikogu koosseisu volituste lõppemise tõttu menetlusest välja. Riigikogu eelmise koosseisu rahanduskomisjon andis endale aru, et eelnõu ei olnud võimalik parlamendikoosseisu töö ajal lõpuni menetleda, kuid me sellegipoolest soovisime esimese lugemise täiskogus ära teha, et informeerida üldsust kavandatavatest muudatustest ja anda Euroopa Liidule selge signaal soovi kohta üle võtta direktiivi sätted.
Ma juhin teie tähelepanu ka sellele, et direktiivist tulenevad muudatused pidanuks olema seadustesse üle võetud juba möödunud aasta 30. detsembriks, kuid ülevõetavate normide sisuline kohaldamine on direktiivis ette nähtud alates s.a 30. juunist. Eesti suhtes ei ole rikkumismenetlust algatatud. Selle eelnõuga hilinemine on peamiselt tingitud eelnõu pikaleveninud ettevalmistamisperioodist ja loomulikult Riigikogu koosseisu volituste lõppemisest.
Komisjonis arutati seda eelnõu 18. märtsil, mil eelnõu tutvustasid ja küsimustele vastasid rahandusminister Jürgen Ligi ja ministeeriumi finantsturgude osakonna juhataja Thomas Auväärt. Peamiselt tunti komisjonis huvi otsekonto avamise võimaluse vastu Eesti väärtpaberite keskregistris ning direktiivist tulenevate muudatuste õigel ajal ülevõtmise vastu. Komisjoni konsensuslik ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, saata eelnõu teisele lugemisele ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esmaspäev, 9. mai kell 10. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu nr 8 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. mai kell 10. Eelnõu nr 8 esimene lugemine on lõpetatud. Meie päevakord on ammendatud.
Lugupeetud kolleegid! Istung on lõppenud. Head tööd komisjonides!

Istungi lõpp kell 14.18.