Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu neljanda töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus. Teiseks, meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marianne Mikko!

Meid, Riigikogu seitset sotsiaaldemokraati, sunnib täna esitama arupärimist justiitsminister Kristen Michalile möödunud nädalal Pärnu Maakohtust tulnud teade, et prokuröri taotlusel lõpetati 26. mail menetlus AS-i Kihnu Veeteed juhataja Toivo Kuldmäe perevägivalla kriminaalasjas. Prokurör leidis, et tegemist on teise astme kuriteoga, milles süüdistatava süü pole suur, ning kuna tegemist on peresisese konfliktiga, siis puudub menetluse jätkamiseks ka avalik menetlushuvi. Juba 2005. aastal, härrased, mõisteti Kuldmäele samal põhjusel tingimisi vanglakaristus, mille katseaja jooksul ta ründas oma naist ja last vähemalt viiel korral. Kohtumaterjalidest selgub, et tegemist on pidurdamatu peksjaga, kes on suuteline naist ja lapsi ründama kõigest televiisoripuldi pärast tekkinud vaidluse jätkuks ning kes võib tekitada raskeid vigastusi. Ometi pidas kohus vajalikuks pakkuda pooltele lepitusmenetlust. Sotsioloog Iris Pettai hinnangul pidasid prokurörid ja kohtunikud veel kümmekond aastat tagasi nn mõõdukat koduvägivalda ... Härrased, kas võiks saada vaikust? Ma jätkan. Sotsioloog Iris Pettai hinnangul pidasid prokurörid ja kohtunikud veel kümmekond aastat tagasi nn mõõdukat koduvägivalda, kui ohvrit invaliidiks või surnuks ei pekstud, peresiseseks tüliks, kuhu riik ei peaks sekkuma. Tundus, et vahepeal oli selline suhtumine kadunud, kuid praegune juhtum tõestab selgelt, et vanad arusaamad ja endine mõtteviis on tagasi. Tegemist on väga ohtliku trendiga, kuna vägivallatsejale antakse selge sõnum, et Eesti riiki ei huvita, kui kodus peresuhteid rusikatega klaaritakse. Kuni ohvrit surnuks või vigaseks ei peksta, on kõik lubatud ja keegi ei hakka vägivallatsejat karistama. Sellest räägibki meie arupärimine: kas perevägivallaga võitlemine on meie riigis prioriteet või mitte?

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! 14 Keskerakonna fraktsiooni liiget esitavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise Kliima- ja Energiaagentuuri otstarbekuse kohta. Paljud teavad, et 2009. aastal eraldati teise lisaeelarvega Kliima- ja Energiaagentuurile 86 miljonit krooni. See oli selles kontekstis väga ootamatu käik, mille kohta ka rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et temagi ei tea, mis loom see Kliima- ja Energiaagentuur on. Kliima- ja Energiaagentuuri teatud tegevuste puhul on olnud skandaale. Kõikidele nendele tegevustele on juhtinud tähelepanu ka riigikontrolör Mihkel Oviir. Agentuuri nõukoja esimees Marek Strandberg aga on öelnud ja ütleb jätkuvalt, et agentuur on kenasti hakkama saanud, on teinud oma tööd ja on käivitanud mitu programmi, näiteks korterelamute renoveerimise programmi ja elektriautode programmi. Meie arvame, et Kliima- ja Energiaagentuuri tegevus kattub osaliselt sellise asutuse tegevusega nagu KredEx. Nüüdseks on selle ebaõnnestumise üles tunnistanud ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes on öelnud, et  lõpuks on temagi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aru saanud, et Kliima- ja Energiaagentuuri tegevus vajab detailset ülevaadet ja analüüsi, ning ta on peatanud Kliima- ja Energiaagentuuris lisakohustuste võtmise. Meil on ministrile neli sisukat küsimust, millele ootame vastust. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende edasise menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad sellele seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 21. aprillil algatatud maksukorralduse seaduse § 33 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon, ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 21. aprillil algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Eelmisel neljapäeval moodustati õigeusuliste saadikurühm, saadikuühendus "Inimõiguste kaitseks Põhja-Kaukaasias" ning Eesti-Türkmenistani parlamendirühm.
Head Riigikogu liikmed! Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub istungisaalis looduslike pühapaikade toetusrühma asutamise koosolek. Kokkukutsuja on Tõnis Lukas.
Nüüd teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 94 Riigikogu liiget, puudub 7.
Lugupeetud Riigikogu! Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. On väike täpsustus. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku muuta homse neljanda päevakorrapunkti, riigi rahanduspoliitika arutelu ettekandjate järjekorda: esimesena teeb ettekande rahandusminister Jürgen Ligi, siis Eesti Panga asepresident Märten Ross ning viimasena rahanduskomisjoni esimees Sven Sester. Koos selle täiendusega panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 91 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Kuna täna arupärimistele vastamist ei ole, siis palun pärast minu haamrilööki registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis! Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Proua juhataja! Head kolleegid! Hoolimata päikesepaistelisest kevadilmast õues on mul täna siin saalis hingel tõsine mure. See mure puudutab meid kõiki ja me oleme sellest siin saalis ka varem kuulnud. Ma räägin taas kord kavandatavast ja nüüdseks täiesti prognoosimatust elektri hinna tõusust lähiaastatel.
Mul on olnud au siin Riigikogus olla mõni päev vähem kui üks kuu, kuid selle vähese ajaga olen aru saanud, et sellel teemal ei osata või pigem ei taheta sisulisi vastuseid anda. Kui hea peaminister Ansip vastas paar nädalat tagasi siit kõrvalpuldist kolleeg Kaljuvee küsimusele, kas Eesti Energia järjekordne võrgutasude suurendamine 13% on põhjendatud, ütles ta, et ta ei anna oma hinnangut enne kui Konkurentsiamet. Mina televaatajana mäletan selgelt, et enne valimisi oli ta seda hinnatõusu emotsionaalselt lauslolluseks pidanud. Mulle see otsekohesus meeldis, see oli kiiduväärt. Aga siin saalis kuulsin ma põhjendust, et see oli tingitud vaid sellest, et kas oli taotlus halvasti vormistatud või oli 13% asemel 19%. Vaevalt keegi peale tema valitsuse pressikonverentsil sellest niimoodi aru sai. Nüüdseks on Konkurentsiamet hinnatõusu igatahes heaks kiitnud ja peaministrilt saan ma selle kohta aru pärida paari päeva pärast, kolmapäeval.
Aga lisaks hinnatõusule ja teadmatusele, mida toob endaga kaasa vaba elektriturg aastal 2013, juhin ma tähelepanu kirjale, mille ma koos kolleeg Laasiga saatsin riigikontrolör Oviirile. Riigikontroll on riigi audiitor, kes vaatab, kas avaliku sektori raha on kasutatud tulemuslikult, säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt ning loomulikult õiguspäraselt. Samuti on tema ülesanne hinnata, kas valitsuse tegevus on piisav, et tagada maksumaksja raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine, ning kas aruanded annavad raha kulutamisest ja selle tulemuslikkusest adekvaatse pildi. Eelnevale tuginedes pean äärmiselt oluliseks, et riigi energiamonopol kohtleks elektrienergiatarbijaid õiglaselt ja vastutustundlikult. Sellega seoses soovisime juhtida tähelepanu Eesti Energia investeerimistegevusele. Eesti elektritarbijale kvaliteetse teenuse tagamiseks on loomulikult kõik investeeringud õigustatud. On teada, et Eesti Energia tegeleb aktiivselt välismaale investeerimisega, olgu siinkohal toodud näiteks projektid Jordaanias või USA-s. Avalikkus ei tea suurt midagi nende projektide rahastamisega seonduvast ega seda, milline on Eesti maksumaksja panus nendesse projektidesse ja kui õiglane see praegust kehva majandusolukorda arvestades on.
Lähtuvalt eeltoodust ja võttes arvesse avalikkuse suurt huvi Eesti Energia tegevuse vastu just seoses välismaale suunatud suurte investeeringutega, palusime riigikontrolöril esimesel võimalusel alustada Eesti Energia investeerimistegevuse auditeerimist, et selgitada, kui mõistlikud on ettevõtte investeeringud Eestis valitsevast majandusolukorrast lähtuvalt.
Ma kutsun teid kõiki üles sellel teemal mitte ainuüksi kaasa mõtlema ja sellest rääkima, vaid ka tegutsema, sest ma usun, et elektri hind ja selle tulevik on meie kõigi jaoks tõepoolest väga oluline. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rainer Vakra! Palun kõnetooli kolleeg Lauri Laasi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Ma jätkan põhimõtteliselt samal teemal, millest rääkis Rainer Vakra. Räägin kirjast, mille ma koos kolleeg Vakraga riigikontrolör Mihkel Oviirile saatsin ja milles me kutsusime Riigikontrolli üles pöörama tähelepanu Eesti Energia küllaltki hämarale investeerimispoliitikale.
Nimelt oleme juba pikka aega kõnelnud liialt kõrgest elektri hinnast, mis rõhub meie inimesi, muutes keerulisemaks nende igapäevase toimetuleku. Tundub aga, et Ansipi juhitav koalitsioon ei näe selles inimese jaoks keerulises olukorras, kus pere eelarvest kulub suurem osa elektrile, mitte midagi ebatavalist. Pidev elektri hinna tõus on muutunud argipäeva rutiinseks osaks. Hindadega oleme juba ammu Euroopas. Aga kuidas on lood inimeste toimetulekuga? Nagu nädalavahetusel kuulsime, on Reformierakond pesnud käed puhtaks ka lubadusest Eesti viie rikkaima riigi hulka viia. Mina isiklikult ei saa sellise valitsuse suhtumisega leppida. Seetõttu seisangi täna siin, et veel kord juhtida tähelepanu kõrgustesse spurtivale elektri hinnale. Meie ühine mure on kutsuda valitsust üles aru pähe võtma, vaatama läbi elektrimaksude osa ning hoidma kontrolli all võrgutasusid, sest elektri hinna tõusule järgneb paratamatult ka teiste hindade tõus.
Seoses sellega esitasingi eelmisel nädalal koos Rainer Vakraga pöördumise riigikontrolörile, kes peaks esimesel võimalusel analüüsima Eesti Energia tegevust elektri hinna kujundamisel, seda just ettevõtte sügavaid kahtlusi ja kõhklusi tekitavate välisinvesteeringute taustal. Nimelt teeb murelikuks Eesti Energia liiga julge ja esmapilgul arulage käitumine maksumaksjalt kogutud rahaga. Meil pole kahjuks õrna aimugi, milline on meie kui elektritarbijate osa neis välisinvesteeringutes. Siit tekib mitu küsimust. Kui kaua suudab kohalik maksumaksja kinni maksta ühe nõrga nõukogu ja kavala tegevjuhtkonnaga monopoolse ettevõtte ambitsioonid? Mis on Sandor Liive ja Juhan Partsi tegelik eesmärk üleinvesteerimisel? Pean silmas näiteks ülikalleid elektritarbimise kauglugejaid, millest tarbijal pole sooja ega külma, küll aga hüppab ilmselt rõõmust nende süda, kes neid vidinaid Eesti Energiale tarnivad. Tekib õigustatud küsimus, kust läheb investeerimisel mõistlikkuse piir.
Riigikontrollil on kindlasti nii pädevus kui ka ressursid, et seda temaatikat analüüsida. Kahjuks ei saa Riigikontrollile ette kirjutada, mida, millal ja kuidas auditeerida, sest see on nende endi otsustada. Seetõttu ongi meie pöördumise eesmärk juhtida Riigikontrolli tähelepanu järjepidevalt kerkivale elektri hinnale ja selle põhjendatusele välisinvesteeringute valguses. Lootust objektiivsele lähenemisele annab see, et siiani on riigikontrolöril olnud piisavalt julgust näpuga näidata probleemidele, millele on vaja kiiresti reageerida. Nimelt on riigikontrolör ka Riigikogus esinedes tõstatanud energiaga seotud probleeme, milleks on ebapiisav elektrimajanduse arengukava kuni aastani 2018 ja 2013. aastal elektrituru avanemisega kaasnev. Teeb nõutuks, kui valitsusel puudub selge arusaam, mida see riigile ja eelkõige maksumaksjale maksma läheb. Valitsus on end vastutusest taandanud n-ö sõltumatu regulaatori selja taha pugedes, kuid teame ju hästi, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile alluvast Konkurentsiametist ei ole monopolide ohjeldamisel seni asja olnud. Paaril korral on monopoli hinnatõusutaotluse peale show tegemise eesmärgil nina kirtsutatud, aga hiljem on ikka kulpi löödud ja hinnatõusutaotlusele kahe käega alla kirjutatud. Samas on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts öelnud väga õige mõtte, et elektri hinna langetamine on oluline inflatsiooni ohjeldamiseks, kuna kõik muud hinnad on suuresti seotud elektri hinnaga ning üldise hinnatõusu leevendamiseks on tema hinnangul oluline langetada ka elektri hinda.
On selge, et kogu Eesti ühiskonda hõlmavas hinnatõusus on põhiline Andrus Ansipi valitsuse roll. Andrus Ansip ja Eesti Energia on kujunenud lausa hinnatõusu mootoriks. Ei tasu loota, et nad mõistavad, kui raskesse olukorda nad tegelikult panevad Eesti inimesed elektri hinna tõusu ja sealt tuleneva muude hindade tõusuga. Nii inimvaenulikku valitsust kui praegune ei ole Eesti iseseisvuse aja jooksul ilmselt veel nähtud. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Lauri Laasi! Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Kutsun teid enda, Juku-Kalle Raidi ja teiste looduslike pühapaikade toetusrühma algatajate nimel üles mõtlema ka aegadele, kui elektrienergia hinda ei fikseeritud ja see ei olnud üldsegi mitte teema. Ma kutsun teid üles mõtlema aegadele, kui elektrit teadlikult veel ei toodetudki, aga oli siiski olulisi asju, millele inimesed mõtlesid. Nimelt on traditsioonid ja kõiksugu kombed kandunud põlvkonnalt põlvkonnale. Meiegi, praegusel ajastul nii riides käies, nagu me käime, ja selliseid hüvesid maitstes, nagu me maitseme, peaksime mõtlema sellele, kuidas loodusega hästi läbi saada, kuidas loodust mõista, sest siis mõistab loodus ka meid. Inimasustus ja kõik meie ettevõetu paigutub tegelikult selle maa ajalukku ja tulevikku ühe väikese detailina, kuigi meie jaoks olulisena. Sellepärast peaksimegi mõtlema suurematele protsessidele ja tähtsamatele asjadele kui igapäevane rähklemine. Kutsun teid üles ühinema looduslike pühapaikade toetusrühmaga. Selle rühma avakoosolek toimub siin seinapoolse rea esimese pingi juures.

Aitäh, kolleeg Tõnis Lukas! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.21.