Tere päevast, austatud kolleegid! Alustame 9. veebruari infotundi. Infotunnis osalevad täna peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Enne küsimuste juurde minemist viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Infotunnis osalemiseks registreeris end 25 Riigikogu liiget, kohalolijaks ei ole registreerunud 76 Riigikogu liiget. Infotunnis käsitlemisele tulevaid teemasid on registreeritud kuus. Et me jõuaksime need kõik läbi arutada, siis võtame iga teema puhul lisaks teema püstitaja küsimustele ühe kohapeal registreeritud küsimuse.

Esimesena saab küsimuseks sõna Olga Sõtnik. Küsimus on suunatud peaminister Andrus Ansipile ja teema on domeenireform. Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Esmaspäeval saabus Eesti internetiajaloos teatavasti see hetk, kui Eesti Interneti Sihtasutus pani kell 12.30 kinni umbes 40 000 domeeni, sealhulgas 12 000 seni eraisikutele tasuta jagatud .pri.ee domeeni, ja nende domeenide omanikud ei pääse enam ligi oma kodulehtedele ega e-postkastidele. Google'i andmetel on kõigil .pri.ee domeenidel hetkeseisuga kokku 5,7 miljonit lehekülge, millest läheb kaduma kuni 98%. Selle sammu tegi Eesti Interneti Sihtasutus vaatamata kõikidele pöördumistele, sealhulgas Riigikogus esindatud viie erakonna tehtud pöördumisele. Millise hinnangu te annate Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse tegevusele? Kas te jagate oma erakonnakaaslaste Silver Meikari ja Lauri Luige seisukohta, et selline käitumine näitab sihtasutuse suhtumist Eesti kodanikesse ja vabaühendustesse?

Aitäh! Kui teie väidetu vastab tõele, siis muidugi viitab see sellele, et ümberregistreerimine ei ole läinud sujuvalt. Ilmselt ei ole siis eelinformatsiooni olnud piisavalt, et kõik domeeniomanikud oleksid saanud ettenähtud tähtaja jooksul oma domeenid ümber registreerida, nii nagu kord seda ette näeb. Mul ei ole informatsiooni selle kohta, kui palju on tegelikult neid, kes pole oma domeene ettenähtud tähtaja jooksul ümber registreerinud. Ma usun, et te saate sellesama küsimuse esitada ka majandus- ja kommunikatsiooniministrile, kelle haldusalas see valdkond on, ja küllap te saate täpsema vastuse.

Täpsustav küsimus Olga Sõtnikult. Palun!

Kui rääkida nendest .pri.ee domeenidest, siis eraisikutest registreeris need ümber umbes 300 inimest ja ülejäänud 12 300 või umbes nii palju seda ei teinud. Järgmine küsimus on selline. Nende aastate jooksul on .pri.ee alla kogunenud tõesti tuhandeid või miljoneid lehekülgi informatsiooni, seal on nii eesti- kui ka muukeelsed infomaterjalid, looming, kunst, sinna on tekkinud suhtlusvõrgustikud ja suhtluskeskkonnad. Kas teie arvates kogu see info, mis sinna on kogunenud ja mis on tänaseks kadunud, on osa meie ühisest digitaalsest kultuuripärandist ning kas see väärib kaitset ja säilitamist või ei ole see üldse oluline küsimus?

Aitäh! Niipalju, kui mina olen asjast aru saanud, ei ole informatsioon mitte kuhugi kadunud. Kui domeen registreeritakse ümber, siis ligipääs sellele informatsioonile taastub ja nendes serverites, kus informatsioon on siiani olnud, on see informatsioon ka edaspidi, ainult et domeen ei ole enam aktiivne. Nii et väited selle kohta, et informatsioon on ära kadunud või hoopis ära kustutatud, ei ole kindlasti tõesed.

Teine täpsustav küsimus Olga Sõtnikult. Palun!

Aitäh! Viimane küsimus puudutab teemat, millest me oleme teiega siin saalis ühe korra juba rääkinud, nimelt kulude avalikustamist. Tookord te ütlesite, et kõik kulud tuleb avalikustada, et igaühel oleks selge pilt, kui palju tegelikult maksavad toimingud, mis on seotud domeenide registreerimisega. Ma olen saatnud selle kohta ka kirja teie kolleegile, kes teie kõrval istub. Tema vastas mulle väga lakooniliselt viie reaga. Seal oli viis arvu, mis ei anna mitte mingisugust informatsiooni, millised on tegelikud kulud ja tulud. Kas teie või võib-olla keegi teie abilistest või erakonnakaaslastest on tegelnud nende kulude avalikustamise küsimusega või milliseid samme te olete selleks astunud, et tõesti kõik saaksid teada, kuidas kujuneb ühe domeeni registreerimise hind?

Aitäh! Eesti Interneti Sihtasutuse kulude avalikustamine on sihtasutuse nõukogu ja juhtkonna pädevuses ja ainult nemad saavad selle otsuse langetada, aga kodanikuna olen ma teiega sama meelt. Senikaua kuni on igasuguseid kuulujutte, et keegi rikastub ülemääraselt selle arvel, et domeeni registreerimise tasu on liiga kõrge, on abi oodata ainult ühest, s.o avalikustamisest. Kui kõik kulud ja tulud avalikustatakse, siis saab igaüks hinnata, kas domeeni registreerimise tasu on õiglane või ta pole õiglane. Kõhklustele-kahtlustele lisab toetust veel see teadmine, et siis, kui domeenireformi kavandati, oli registreerimistasu planeeritud madalamana, kui see lõpuks välja kujunes, ja tasu, millest siis räägiti, eeldas hulga väiksemat registreeritud domeenide arvu, kui praeguseks on välja kujunenud. Nii et ma liituksin teiega ja ütleksin, et ka minu meelest vajab asi selgitamist, ning selgitada saab seda ainult sel moel, et kõik tulud-kulud tuleb avalikustada. Nagu ma oma kõrval istuva majandus- ja kommunikatsiooniministri käest olen kuulnud, kavatsetakse seda aprillis ka teha.

Aitäh! Lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine teema on ettevõtluse arendamine regioonides. Küsimus on Juhan Partsile ja küsijaks on Toivo Tootsen. Palun, kolleeg Tootsen!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kohtusin nädalavahetusel Võrumaal Rõuges härra Avo Eiseniga, kes on saatnud teile elektronkirja ja püüdnud ka isiklikult teiega kohtuda. Seni pole see õnnestunud. Härra Eisenit ja ilmselt ka paljusid teisi huvitab, kas majandusministeeriumil on selged, uuringutel põhinevad arenguplaanid, millist majandusharu oleks otstarbekas ühes või teises maakonnas arendada, et saaks maksimaalselt ära kasutada selle paikkonna kohalikku ressurssi. Ta ütleb, et Võrumaal näiteks on metsaannid jne.

Aitäh! Lühike vastus on kindlasti jaatav. Me näeme statistikast ja kõikvõimalikest muudest informatsioonidest, millega ühes või teises maakonnas tegeldakse. Maakonna arengukavades on ju suhteliselt põhjalikult analüüsitud, mis on ühe maakonna võimekused, millised on ühe või teise maakonna ressursid, kogemused ja kõik muu selline. Üldiselt on see nii ka Võru puhul. Tõepoolest, Võrumaal on kindlasti puiduressursi kasutamisel pikaajalised kogemused. Riik investeerib koostöös omavalitsuste ja kutsehariduskeskusega ka haridussüsteemi ning koos ettevõtetega regionaalsesse kompetentsikeskusesse. Nii see peakski käima. Samas ei saa me kunagi välistada, et ühes või teises maakonnas võib ootamatult tekkida mingisugune valdkond, mis hakkab vägagi kiiresti arenema. Olen tavaliselt kasutanud näitena Saaremaad, kus, tõsi küll, on paate ehitatud aastasadu, aga seesama väikelaevatööstus, mis Saaremaal on viimase 10–15 aasta jooksul tegutsenud, on tüüpiline näide, kus väga väiksest asjast saab alguse vägagi märkimisväärne tööstus.

Toivo Tootsen, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Tahangi täpsustada. Väga tore, kui riigil on olemas teadmine, mida ühes või teises maakonnas oleks soovitav arendada. Aga ma tahan teada, millised on riigi enda võimalused seda arengut soosida ja soodustada. Millised on need mehhanismid, mida riik, valitsus ja teie ministeerium saavad rakendada, et üht või teist ettevõtlusharu oleks võimalik just nimelt maapiirkondades arendada? See, et ettevõtlus Tallinnas ja Tallinna ümbruses hoogsalt areneb, ei ole kellelegi uudis. Tähtis on, et ta areneks ka Võru-, Põlva- ja Valgamaal. Mida riik siin saab teha, millised on riigi enda võimalused neid asju seal rohkem tagant tõugata, toetada või mida iganes teha?

Ma olen sellega absoluutselt nõus. Ma oleksin isegi natuke kategoorilisem, ma arvan, et see on väga tähtis, et ka Võru-, Valga- ja Põlvamaal areneks ettevõtlus. Ma arvan, et see on riigi seisukohast isegi olulisem kui ettevõtluse arendamine Tallinnas. Sest Tallinnas võib-olla sünnivad paljud asjad, vaatamata linnavõimule, siiski ka tubli valitsuse lähedaloleku tulemusel. Mida saab riik teha? Esiteks on need ikkagi lihtsad asjad – infrastruktuur. Kui me räägime näiteks Kagu-Eestist, siis on äärmiselt olulised maanteed, lairiba, sujuv transport. Teiseks on minu arust üks keskseid küsimusi see, et haridusressursse – ma ei räägi praegu põhikoolidest ega gümnaasiumidest, vaid kutsekoolidest ja rakenduskõrgkoolidest, kui need on piirkonnas olemas – kasutataks käsikäes nende võimalustega, mis ühes või teises piirkonnas on. Lõuna-Eestist võib tuua väga mitmeid näiteid, kus see asi on, ütleksin, lausa eeskuju vääriv, ja on kohti, kus on vaja aidata järele tõmmata. Kolmas asi, kus riik midagi teeb, on ettevõtlusprogrammid. Me võrdleme üht või teist ettevõtlusprogrammi maakonniti, alates starditoetustest kuni tunduvalt keerukamate ettevõtlusprogrammideni. Ettevõtlusprogrammis tehtavad otsustused kajastavad ju ka jätkusuutlikkust ühe või teise valdkonna, sektori puhul. See on see, kuidas riik neid vaatab. Eraldi teema muidugi on jätkuvalt haldusreform. Ma arvan, et meil on vaja omavalitsusi, kellel on võimekust arendada ettevõtlust ka selles mõttes, et koos töötada, luua tingimusi ettevõtluse arenguks. See on minu arvates ettevõtluse arengus praegu üks pudelikael, et omavalitsustel, eriti väiksematel, ei ole väga palju n-ö võimekust selles osas, et asju ette võtta – juba selle tõttu, et inimesi on vähe.

Teine täpsustav küsimus, Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Kui sealsamas Kagu-Eestis ringi sõita ja ettevõtjatega rääkida, siis ettevõtjad on arvanud, et tegelikult võiks ju taastada ettevõtte tulumaksu umbes sellisel kujul, nagu ta varem oli, aga klausliga, et maaregioonides või kaugemates paikkondades rakendataks näiteks ettevõtetele hoopis soodustust või vabastataks nad tulumaksust. See oleks riiklik mehhanism, mis omakorda aitaks kaasa, et ettevõtlus läheks suurtest keskustest just väiksematesse kohtadesse. Kuidas te sellesse suhtute?

Aitäh! Idee on, et taastada ettevõtte tulumaks ja siis suures osas Eestis ettevõtte tulumaks jälle kaotada. Kui te seda juttu ära ei lõpeta, siis ma arvan, et Eestisse ei tule üldse investeeringuid, päris ausalt. Ma osalesin eile ka ühes arutelus, valimiseelses debatis, kus olid tõesti informeeritud ettevõtjad. Minu arvates vähemalt see publik reageeris adekvaatselt. Ma arvan, et me peame andma teatud küsimustes sõnumi, mis asjad on Eestis olemas, mis toimivad ja mida me mingisuguse poliitilise tõmbetuule või maitseerinevuse tõttu muutma ei hakka. Ma arvan, et teatud asjades tasuks meil pühenduda sellise konsensuse hoidmisele, isegi kui te olete 15 aastat kulutanud selle peale tohutult  n-ö propagandaraha. Mõelge uus asi välja ja pange oma masinad käima!

Nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Nagu te ise mainisite, on omavalitsusel suhteliselt suur roll ka ettevõtluse arendamisel, võimaluste loomisel, on need siis maaküsimused, planeeringud või tehniline taristu, mida on vaja. Teame, et maapiirkondades inimeste arv siiski pidevalt väheneb, nad lähevad kas suurematesse linnadesse või hoopis välismaale tööle. Mida siin annaks riigil koostöös omavalitsustega ära teha? Kas riik saaks siin millegagi appi tulla ja kas see koostöö on piisav, et luua paremaid töökohti just nendes maaregioonides, olgu siis Kagu-Eestis või Ida-Virumaal? Kuidas te hindade seda koostööd ja mida võiks veel koostöös omavalitsustega teha?

Minu seisukoht on alati olnud, et ükski koostöö ei ole nii hea, et seda ei saaks parandada. Mis puutub ettevõtluse arengusse ja investeeringute meelitamisse ka väiksematesse ning selle poolest võib-olla vähem võimekatesse omavalitsustesse, siis see on tõsine teema. Selle teema, probleemi lahendamiseks või väljakutse vastuvõtmiseks, kuidas tahate, oleme algatanud väga tõsise koolitusprogrammi, võib-olla see kõlab isegi liiga lihtsustatult, ütleme, sellise koostööprogrammi. Me oleme kaasanud mitme näidisriigi kogemusi ja see koolitus on tõepoolest praktilise kallakuga, et mõista, kuidas üks omavalitsus peaks töötama n-ö potentsiaalsete sihtinvesteeringutega, mida omavalitsus ise peaks tegema. Selles osalevad paljud, alates vallavanematest, on mõned arendusnõunikud, ettevõtlusnõunikud jt. Ma väga loodan, et see ühtlustab meie oskust töötada investeerijatega, olgu investeeringud siis pärit Eestist või kuskilt väljastpoolt. See on üks samm, et koostöö oleks tõesti asjalik.
Ma teeksin ühe märkuse selle kohta, kus ma näen omavalitsustel võimalust asju kiiresti parandada. Olen kohtunud paljude omavalitsusjuhtidega ja alati rääkinud ettevõtluse olukorrast, sellest, milliseid investeeringuid nad tahaksid ja milleks neil on inimesi. Tihtipeale selgub lihtne asi, et nad ei tea oma inimesi – kus need inimesed on, millised on nende oskused ja mida need inimesed teha tahaksid. Isegi omavalitsustes, kus on võib-olla 1000–2000 elanikku ja kus vaba tööjõudu on võib-olla 10%. Lihtsalt ei teata n-ö inimressurssi, mis on tegelikult see võimalus, et meelitada investeeringud oma piirkonda.

Aitäh! Nagu ma infotundi sisse juhatades selgitasin, on täna iga teema puhul võimalik esitada üks kohapeal registreeritud küsimus, mistõttu lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine teema puudutab Eesti taristute ühendamist Euroopa Liidu taristutega. Küsija on Mark Soosaar ja vastaja peaminister Andrus Ansip. Palun, kolleeg Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister Andrus Ansip! Iga organismi eksisteerimiseks, elutegevuseks on vaja, et tal oleks hea veresoonkond, liiklusarterid, taristud. Olles Euroopa Liidus, on väga oluline, et Eesti oleks ülejäänud riikidega hästi seotud. Meie riiki läbib kolm rahvusvahelist maanteed. Kõige tähtsam on kõige väiksema numbriga, E20. See on Põhjamere äärest algav tee, mis läheb üle Stockholmi edasi Peterburi. Siis on E67, mis tuleb ülevalt Põhja-Soomest ja läheb Tallinnast üle Pärnu otse Ikla suunas, ning kolmas on E267, mis läheb üle teie kodulinna Moskva suunal. Arusaadav, et E20 on vaja arendada, on arendatud ...

Palun esitage küsimus, kolleeg Soosaar!

... E267 samuti. Aga kuidas siis on juhtunud nii, et see E67, mis läheb läbi Pärnu, on jäänud kõige viimaseks ja kõige viletsamini arendatud teeks?

Aitäh! Mitte kuidagi ei saa olla nõus selle väitega, et Tallinna–Pärnu–Ikla maantee oleks kuidagi vaeslapse ossa jäänud. Pigem tundub mulle kui tartlasele, et hoopis Tallinna–Tartu–Luhamaa tee on jäänud vaeslapse ossa. Vaeslapse ossa on jätnud selle maantee eelkõige ehitusfirmad, kes kohtus vaidlevad, selle asemel et teed juba kaks aastat ehitada. Via Baltica väljaehitamine Eesti territooriumil on sujunud tänu Euroopa Liidu vahenditele väga hästi. Kui praegu võrrelda selle maantee olukorda viie aasta tagusega, kümne aasta tagusega, siis see on hoopis teine kvaliteet. Via Baltica on Eesti jaoks selge prioriteet ning jääb prioriteediks ka Läti, Leedu ja Poola jaoks.

Mark Soosaar, täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud peaminister! Ma pean ikkagi silmas seda, et need teed lisaks siledusele muutuksid ka võimalikult ohutuks. Praegu võib neid kolme teed võrdlemisi suuresti samastada tapalavaga. Seal hukkub ikka veel väga palju inimesi. Probleem on selles, millal me suudame ehitada need neljarealisteks ja eri sõidusuundadega teedeks. Aga läheks edasi ja räägiks raudteest. Ma ei usu, et raudtee on midagi iganenut, kuigi mõnes riigis võetakse seda üles. Eks ta ole üks keskkonnasäästlikumaid transpordiliike. Kiirraudteid arendatakse muidugi miljonilinnade vahel ja Eesti jääb tõenäoliselt selliseks kogumisteedega raudteevõrgustiku maaks. Kuidas on lood, kas kusagil silmapiiril paistab lisaks Tartust Euroopa suunas arendatavale raudteele ka üle Pärnu Euroopa suunas kulgev kiirem raudtee?

Aitäh! Kõigepealt küsimuse esimese osa juurde tagasi. Teie määratlusega, mille järgi Eesti maanteed on endiselt tapalavad, ei saa kuidagi nõus olla. Tapalava oli Eesti tavaline, tüüpiline maantee aastal 1991, mil meie maanteedel hukkus 492 inimest. Möödunud aastal oli hukkunuid ka palju, kuid iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajaloo jooksul oli neid kõige vähem – 78. Suuresti on see hukkunute arvu vähenemine seletatav ka efektiivsete investeeringutega maanteedesse.
Rail Baltica projekt on Eesti jaoks aktuaalne. Käesoleval aastal muutub kogu Rail Baltica teelõik Eesti territooriumil selliseks, mis võimaldab rongidel liikuda kiirusega vähemalt 120 km/h. See on esimene eesmärk, mis Rail Baltica puhul on kõikidele projektiga seotud riikidele seatud, ja selle meie täidame. Rail Baltica trassi valikul oli oluline reisijate arv ja loomulikult on projekt seda tasuvam, mida suurem on reisijate arv. Neid uuringuid on tehtud mitu. Käesoleva aasta aprillis on tulemas veel üks uuring, mis annab hinnangu sellele, missugune on optimaalne Rail Baltica trass. Kuid varasematest uuringutest on teada, et eelkõige toidavad Rail Balticat riikide piires reisivad inimesed ja suhteliselt väike arv reisijaid lisandub nende hulgast, kes tahavad riikide vahel liikuda.

Teine täpsustav küsimus Mark Soosaarelt. Palun!

Lugupeetud peaminister! Siin ma küll nõustun teiega, et meie teedel hukkunute arv on kolm korda vähenenud, võrreldes nõukogude ajaga, samal ajal kui autode arv on kordades suurenenud. Nõukogude ajal oli neid umbes 300 inimest aastas, selle lähedal oli see arv.
Aga räägiks natuke lennuliiklusest ka. Pärnaka pilguga on meil nüüd küll valida, kas minna lennukile Riias või Tallinnas. Riiast on palju rohkem väljalende. Tahaksingi küsida, millised on meie lennuliikluse perspektiivid. Kas me jäämegi oma Estonian Airiga uhkesse üksindusse või hakkame ka teiste Balti riikidega koostööd tegema? Ütlen ausalt, ega ma väga hea meelega seal Riias Läti lennukisse ei istu. Istuksin parema meelega SAS-i lennukisse ja  lendaksin selles võrgustikus, kus Balti riigid on ühinenud. Kas me oleme siis Lätiga nii suured võistlejad ja kaotajad lennuliikluses?

Aitäh! No ega see Estonian Air siin Tallinnas uhkes üksinduses ei ole. Alles sel nädalavahetusel ma lendasin Lufthansaga. Teada on, et meile on juurde tulnud Ryanair, kes lendab Tallinnast 13 sihtpunkti. See on päris oluline täiendus senistele Tallinnast väljuvatele reisidele. Üldse on Tallinnast võimalik lennata otse 34 sihtpunkti ja tuleb tunnistada, et Riiaga võrreldes on probleem olemas küll, sest Riiast on võimalik otse lennata 80 sihtpunkti. Samas on Estonian Air soetanud kaks uut lennukit, mis võimaldavad olulisel määral kulusid kärpida ja muudavad seeläbi  Estonian Airi ka kasumlikuks ettevõtteks. Mina ei ole lõunanaabrite lennunduse alal ekspert, aga ma olen näinud ühte meie naaberriiki või selle regiooni riiki, kus oli väga ambitsioonikate eesmärkidega lennundusettevõte, mis on läinud pankrotti. Nii et minu arust ei ole päris mõistlik igasuguste võidujooksudega iga hinna eest kaasa minna. Ma usun sellesse, et Tallinna lennuväljalt on võimalik ka tulevikus mõistliku aja jooksul reisida paljudesse Euroopa sihtkohtadesse, ja see perspektiiv on nüüd, mil Eesti riik on omandanud suurema osa Estonian Airi aktsiatest, märksa parem, kui oli aasta tagasi.

Küsimuseks on sõna Kalle Pallingul. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kui me räägime taristutest, siis kindlasti tuleb rääkida ka energeetikataristutest, elektrivõrkudest. Teatavasti on Baltimaad, sealhulgas Eesti sellises energiasaare staatuses. Mis aastatel me võiksime sellest staatusest väljuda, millal luuakse juurde uusi ühendusi? Teisalt oleme sellises huvitavas geograafilises positsioonis, kus meie naabriks on Euroopa Liitu mitte kuuluv riik, kes tahab meile kui Euroopa Liitu kuuluvasse riiki energiat eksportida. Kas on näha, et Euroopa Liidus luuakse ka ühised turureeglid, et turul püsiks ikkagi aus konkurents ja me siin Eestis saaksime energiajulgeoleku tagada?

Aitäh! Alles reedesel ülemkogul otsustasime, et aastaks 2015 peavad Euroopa Liidust olema kadunud isoleeritud energiasaared, st need piirkonnad, millel ei ole praegu energiaühendusi. Mõeldud on eelkõige, seda, et nad saaksid aastaks 2015 välja ehitatud oma elektri- ja gaasiühendused teiste Euroopa Liidu turgudega. Balti riikide, Pürenee poolsaare, Küprose ja Malta puhul tähendab see ühtlasi seda, et seal võib energiaühenduste väljaehitamisel arvestada Euroopa Liidu maksumaksja toega. Ülejäänud piirkondades, kus energiasaari ei eksisteeri, tuleb energiaühendused välja ehitada kommertsalustel. Vastavalt reedesele otsusele peab Euroopa Liidu ühtne energiaturg õiguslikus mõttes olema valmis aastaks 2014. Meie seisukoht on, et ühine siseturg eeldab ka kolmandatest riikidest energia importimise regulatsioonide väljatöötamist selleks ajaks. Eesti seisukohast on see reedene otsus aga oluline eelkõige seetõttu, et lisaks elektrienergiaühendustele hõlmab otsus ka gaasitorustike ehitamist.

Lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine teema puudutab taas domeenireformi. Sellel korral on küsija Toomas Varek ja küsimus on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun, kolleeg Varek!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Käimas on internetidomeenide ümberregistreerimine ehk domeenireform. Selle reformi läbiviimise eest kannab vastutust Eesti Interneti Sihtasutus, mis on teie ministeeriumi haldusalas. Eesti Interneti Sihtasutuse nõukogu otsustas jaanuari keskel, et arutelu .pri.ee domeenide edasise saatuse üle toimub enne 1. veebruari. 4. veebruaril selgus aga, et sihtasutuse juhatus otsustas ümber registreerimata .ee domeenide võrgust väljalülitamise teemat arutada laiemalt alles 16. veebruaril. Domeenide mitteaktiivseks muutmise tähtaega, 7. veebruari aga edasi ei lükatud.
Lugupeetud minister! Kas te oskate seletada, miks oli vaja aadresside kehtetuks kuulutamisega kiirustada olukorras, kus domeenireformiga seotud probleemide teemaline ekspertide ümarlaud on kokku kutsutud 16. veebruariks?

Ma kasutan küsimusele vastates juhust ja selgitan natuke seda domeenireformi, sest siin on nii palju pooltõdesid, et mitte öelda valet, kuulujutte ja intriige. Ma usun, et Riigikogus on hea võimalus asi selgeks rääkida. Esiteks, mis asi on domeenireform? Kogu meie domeenindus on tegelikult aastaid olnud 1990. aastate alguse tasemel. See oli siis, kui internet oli meile kõigile tõenäoliselt täiesti tundmatu. Meie registreerimine käis niimoodi, et füüsilised isikud ei saanud domeeni, juriidilised isikud said ainult ühe. Reeglid, mille alusel domeeni kui sellist registreeriti ja kaitsti, peaaegu puudusid või olid need väga eklektilised. Selle tagajärjel tekkis üks suur segasummasuvila, mistõttu akadeemik Endel Lippmaa, kes vastutab meie eest rahvusvahelises internetiorganisatsioonis ICANN – kasutame ingliskeelset lühendit –, tõstatas probleemi, et tulenevalt sellisest segasest olukorrast võidakse Eestit käsitleda ka kui küberohtude lähteriiki, arvestades seda, et ei tea, kes domeeni eest vastutab, kes mitte. Selle tulemusena asutasime sihtasutuse, kuhu kaasasime partneriks võib-olla kõige esinduslikuma institutsiooni – infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni ettevõtete liidu. Kõik otsused, mis tehakse selles sihtasutuses, tehakse konsensusega. See tegelik professionaalsus on seal n-ö laua taga, ühtegi otsust ei ole tehtud kuskil, ma ei tea, kabinetis, vaid need on nõukogu otsused.
Mis puudutab seda .pri-ndust, siis on kaks asja. Üks asi on see, kas tasuta või tasuline. Midagi ei saa olla tasuta. Me peame kohtlema kõiki domeene võrdselt. Kui tasuta, siis tuleb see teiste domeenide arvel või me peame võtma kogu domeeninduse maksumaksja maksta. Ma arvan, et see ei ole õiglane, ja seda leidsid kõik konsensuslikult. Veel kord kinnituseks sellele, mida ka peaminister vastas: mitte ühtegi infot ei ole kadunud, kogu olemasolev informatsioon on serverites, võimalik on ümber registreerida ja võtta oma domeenid kenasti kasutusele.

Täpsustav küsimus, Toomas Varek, palun!

Aitäh! Tundub siiski, et selle läbipaistvusega on mõningaid probleeme. Siit, härra minister, mu teine küsimus. Teie erakond on silma paistnud sellega, et olete olnud suured kolmanda sektori organisatsioonide toetajad. Olete toetanud mitmesuguseid MTÜ-sid nii otse riigieelarvest kui ka oma ministeeriumi kaudu. Miks ei ole kaasatud kolmanda sektori MTÜ-d domeenireformi läbiviimise protsessi? Eesti Interneti Sihtasutus ignoreerib täielikult MTÜ-d Eesti Interneti Kogukond ega soovi neid arutelusse kaasata.

Aitäh! Ma esiteks ei usu, et kedagi kõrvale jäetakse. Üks küsimus selle sihtasutuse asutamisel oli meie jaoks ka see, kes peaksid olema asutajad. Me otsisime lausa tikutulega institutsioone, kes võiksid olla need asutajad. Jäi infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni ettevõtete liit. Kaaluti patendivolinikku, kaaluti mõnd tarbijaid kaitsvat organisatsiooni. Minu seisukoht on, muide, tänaseni, et me võiksime selle teema juurde tagasi tulla ja seda nõukogu ehk siis ka n-ö asutajate ringi tulevikus laiendada. Aga me saame seda laiendada institutsioonidega, kes esmalt suudavad demonstreerida, et nendel on esikohal avalikud huvid, mitte mingisugused arusaamatud erahuvid või mingisugused muud motivatsioonid, sest internet on tänapäeval väga tugev julgeolekut puudutav infrastruktuur. Me peame nägema ka riiki, riigi huve. Me peame kõike, mis on seotud ühe või teise domeeni ja selle .pri-ndusega, vaatama ka läbi riigi julgeoleku prisma, küberruumi turvalisuse seisukohast. Sealt tulevad väga paljud nõuded, mida ei ole võimalik enam kellegagi läbi arutada, sest järeleandmine nendes nõuetes tähendab järeleandmist küberturvalisuses.

Teine täpsustav küsimus Toomas Varekilt. Palun!

Aitäh! Tänases meedias on kõnealuse teemaga seotud uudis kindlasti see, et teie erakonnakaaslase ja meie kolleegi Liisa Pakosta domeen on muutunud mitteaktiivseks, kuigi see on ümber registreeritud. Kas te oskate öelda, kuhu peaks pöörduma, kui teisedki veel niisugusesse olukorda sattuvad? Nagu Liisa Pakosta on tänases meediauudises öelnud, ei ole kuskilt võimalik saada ei telefoninumbrit ega meiliaadressi, et saaks olukorra ära lahendada.

Aitäh! See on hea näide, kuidas tegelikult näha on, et kõiki koheldakse võrdselt. Ma arvan, et võimalik on pöörduda ikkagi sellesama sihtasutuse poole või kõigi nende eraettevõtete poole, kes pakuvad domeeni registreerimise ja n-ö serveriteenust. See on vägagi laialt arenenud äri, kus need institutsioonid teenivad ju domeeni omanikult palju rohkem kui see sihtasutus, mille jaoks me peame tulusid korjama, sest riigieelarvest ei ole õiglane seda raha võtta, et katta võimalikud kulud. Ma olen täiesti kindel, et Liisa Pakosta leiab üles oma registreerija ja leiab üles ka Eesti Interneti Sihtasutuse kontakti.

Selle teema raames veel üks kohapeal registreeritud küsimus. Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Te olete kindlasti teadlik sellest, et praegu on käimas üks reklaamikampaania, mida korraldab Eesti Interneti Sihtasutus. See kutsub neid inimesi, kes ei ole enda domeene ümber registreerinud, seda tegema. Aga kahjuks on see jällegi üks näide, kui läbipaistmatu selle asutuse tegevus on: üldse ei ole võimalik leida, kes seda kampaaniat korraldab ja kui palju see maksma läks. Ainuke info on, et need hanked kuulutatakse välja, ja rohkem ei ole sihtasutuse koduleheküljelt võimalik midagi leida. Kunagi me seda teemat siin teiega juba arutasime. See oli vist 27. september, kui me sellest esmakordselt rääkisime, ja siis te lubasite, et reklaami on vaja, reklaami tehakse ja tehakse kindlasti selle reklaamifirma abil, kes on erapooletu. Kas te võite ka praegu meile öelda, et kõik on tõepoolest erapooletu, kõik on läbipaistev ja selle reklaamikampaania taga ei ole varjatult IRL-i kampaania rahastamine?

Jaa, absoluutselt! Kinnitan veel kord, et selle sihtasutuse nõukogus on kolm infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu nimetatud liiget, seal on teadlased, seal on ettevõtjad. Teiseks on seal üks majandusministeeriumi esindaja, üks haridusministeeriumi esindaja ja üks Eesti Advokatuuri esindaja. See on nõukogu, kes tegelikult langetab otsuseid. Kas on mõistlik teha reklaami või mitte teha reklaami, kas on mõistlik nii palju inimesi teavitada, kas on mõistlik neid kulusid teha? Jutud nende kulude läbipaistvusest on, vabandage väljenduse eest, mingisugune arusaamatu ajupesu. Sihtasutus ei saa ju iga päev oma pangaarveid mõnele inimesele, kellel on haiglane vajadus mingeid kulusid näha, kogu aeg ette anda. Sihtasutuse majandusaasta lõpul koostatud aruanne auditeeritakse ja avalikustatakse. Te kõik saate seda näha. Ka mina ei tea kõiki kulusid ja ma palun vabandust väljenduse eest, aga ma ei peagi neid teadma. On olemas väga laiapõhjaline nõukogu ja juhatus, kes selle eest vastutab.
Mis puudutab tasu registreerimise eest, siis kordan veel: me ei tea praegu, kui suur on mõistlik domeenide hulk, milline saab olema domeenide trend. See arv võib väga kiiresti kasvada, sest inimestel ja ettevõtetel võib olla vaja palju rohkem domeene, kui neid seni on olnud. See sõltub ju väga palju sellest, milleks neid on võimalik kasutada. Loomulikult ei taotle see sihtasutus kasumit, aga ta peab saama selle teenuse saajalt tulu. Teisisõnu, kui on palju domeeni registreerijaid, siis lähevad ka kulud alla. Ma olen täiesti veendunud, et 2011, 2012 on võimalik seda hinnata, ja registreerimis- või aastatasu hakkabki sõltuma sellest, kui palju on tegelikult tulusid. See sihtasutus on kasumit mitte taotlev organisatsioon. Unustage ära jutud mingisugusest korruptiivsusest, läbipaistmatusest! Minge oma partei kontorisse ja vaadake peeglisse!

Lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmise teema püstitaja on Rein Ratas. Rein Ratas soovib peaminister Andrus Ansipilt küsida vigade kohta. Palun, kolleeg Ratas!

Tänan, proua juhataja! Härra peaminister! Suur osa teie vastustest opositsionääride küsimustele on alanud tüüpväljendiga "te eksite väga". Samas olete oma tegevuse ja osava sõnaseadmisega loonud enda ümber eksimatuse oreooli, mis on ühe poliitiku jaoks kindlasti üpris kiiduväärt saavutus. Selle aasta 31. jaanuari Postimehes ilmunud intervjuus te siiski möönate, et ka praegune valitsus on teinud vigu, tervelt kolm tükki. Palun öelge, kas nimetatud ajalehetekstis toodu ei ole mitte ajakirjanduslik liialdus või kontekstist väljarebitu. Olen rääkinud.

Aitäh! Ei ole.

Rein Ratas soovib täpsustada. Palun, täpsustav küsimus, Rein Ratas!

Ma tänan väga selle ammendava vastuse eest! Lisaks teiste vigadest saadud tarkusele õpivad targad inimesed, kui ma ei eksi, ka oma vigadest. Eelmainitud intervjuus te mainite vea tunnistamist tagantjärele tarkusena. Küllap see nii ongi. Küsimus on hoopis selles, kas lugeda see tagantjärele tarkus tarbetuks sedastuseks või on see hoopis väärt materjal edasiminekuks. Härra peaminister! Kas teie ja teie juhitav valitsus tahavad oma vigadest õppida? Suutlikkuse kohta ma ei küsi. Olen rääkinud.

Jah.

Rein Ratasel on ka teine täpsustav küsimus. Palun, kolleeg Rein Ratas!

Juhataja! Härra peaminister! Te olete tõesti õppimisvõimeline. Au ja kiitus teile! Meie inimressursi piiratuse juures on iga inimene Eestile oluliselt tähtis. Ilmselt puudutab see ka opositsiooni ja valitsuskoalitsiooni. Arvan, et opositsioon ei pea täitma mitte ainult valvekoera ja lokulööja ülesannet, vaid ka loova ehitaja rolli. Viimast saab ta vähemalt rahuldaval tasemel teha, kui võimukooslus seda siiralt soovib ja harvendab teerullikäike. Härra peaminister! Kas te leiate, et läinud nelja aasta jooksul on Stenbocki maja poolt tehtud valitsuse ja opositsiooni koostöös ka mõningaid vigu? Olen rääkinud.

Küllap vist. Aga teile tuleb meelde tuletada, et kõige olulisemad otsused, mis valitsus on langetanud, on ta langetanud tingimustes, kus tegemist on olnud vähemusvalitsusega, mitte enamuskoalitsiooniga, vaid vähemusvalitsusega. Minu meelest on see Eestile olnud päris hea lahendus, et rasketel aegadel ei ole kellelgi olnud võimalik teerullist isegi mitte rääkida, sest numbrid ei ole selleks alust andnud. Vähemusvalitsus peab pidevalt põhjalikult selgitama, miks ta tahab mingit otsust langetada, miks see otsus on Eesti riigile ja Eesti rahvale hea, ta peab pidevalt otsima liitlasi opositsioonileerist. Mul on hea meel, et neid, kes on mõistnud, miks mingid otsused on Eesti riigile vajalikud olnud, on ka opositsioonileeris alati olnud. Ma loodan, et selline konstruktiivne suhtumine opositsiooni poolt jätkub tulevikuski.

Aitäh! Täpsustavateks küsimusteks rohkem võimalust ei ole, aga kohapeal registreeritud küsijana saab sõna Mai Treial. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Kütusemüüjatele soovitakse kehtestada 100 000 eurot tagatisraha. See võib maapiirkondade väiksematele tanklatele olla üsna tõsine tagasilöök ja võib tähendada ka seda, et maapiirkonna inimesed peavad edaspidi hakkama kütuse järele sõitma palju kaugemale, kui seda praegu on tehtud. Öeldakse, et selles valdkonnas on olnud suuri vargusi ja sellepärast on vaja kehtestada tagatised. Aga ometi on ju olemas saatedokumendid, mis on tollile ja politseile kindlasti kättesaadavad. Kui mingisugused rikkumised on avastatud, siis kas teil on nende rikkumiste statistika? Millised on need ettevõtted, kus on avastatud käibemaksupettusi, ja millised on proportsioonid?

Aitäh! Pettused on olemas ja ka ülevaade petturitest või võimalikest petturitest on olemas. Aga küsimusele vastamist alustades on minu meelest täiesti põhjendatud veel kord toonitada, et 100 000-eurone tagatisraha ei tähenda mitte seda, et mingisugune sularahakogus tuleb panna kuhugi deposiiti, ja kui avastatakse rikkumine, siis deposiit võetakse lihtsalt ära. Mõeldud on ka pangagarantiisid ja pangagarantii saamise eelduseks ei pea ilmtingimata olema rahaline deposiit.
Ma ei arva, et kui kõigile kauplejatele kehtestatakse ühesugused kauplemistingimused, siis seetõttu peaksid mõned kauplejad pankrotti minema. Pettustega võitlemine on ülioluline, sest need summad, millest me räägime, mis riigil on jäänud saamata, on väga suured. Möödunud aasta puhul võib Maksu- ja Tolliameti hinnangul rääkida summast 700 miljonit krooni.
Kuidas on petetud? Petetud on käibemaksu riigile tasumata jätmisega. Ehk siis kõik tehingud on tehtud seaduslikult, aga pärast kahte-kolme tehingut üks väikeettevõte lõpetab oma tegevuse, lõpetab kahjuks pankrotiga ja käibemaksu tal paraku riigile maksta võimalik ei ole. Selle käibemaksu maksmata jätmise arvel on keegi rikastunud ja võib-olla on keegi saanud ka odavamalt kütust osta. Aga teiste müüjate suhtes, riigi kui terviku suhtes pole see kindlasti aus. Kui keegi petab käibemaksuga, siis see tähendab seda, et ta võtab ära tulu näiteks meie pensionäridelt.

Kuna infotunni alguses sai kokku lepitud, et iga teema raames saab esitada ühe kohapeal registreeritud küsimuse, siis lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine teema puudutab pensioniea ühtlustamist Euroopa Liidus. Küsija on Raivo Järvi ja küsimus on peaminister Andrus Ansipile. Palun, kolleeg Järvi!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud peaminister! Oma kaheksa aasta jooksul siin Riigikogus näen esimest korda infotunnis säärast punkti, mille nimetusena on kirjas ainult "Vigadest". Kuid nendest vigadest tahangi lähtuda, sest minu käes on üks ingliskeelne paber, mis üritab just nimelt parandada paljude eurotsooni riikide vigu. Õnneks oleme meie nendest tänu astutud sammudele pääsenud. Kuid see on omamoodi tont, mis hõljub ringi ja mida on justkui nimetatud Merkeli ja Sarkozy vaheliseks leppeks. Ometigi on siin kuus punkti, mis parandavad riikide majanduse tervist. Kõik tundub meile äärmiselt loogiline. Ometigi on tõusnud torm veeklaasis seoses punktiga nr 4, mis räägib pensionieast. Siinkohal on Eestis justkui tekkinud kartus, kas seda pensioniiga mitte veel ei tõsteta. Küsimus ongi lühike: mis on tõde?

Aitäh! No ei tõsteta. Vähemalt Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy pole sellist ettepanekut teinud. Jah, tuleb tunnistada, et Eesti ajakirjanduses on ilmunud üks äärmiselt rumal artikkel, kus otsesõnu väidetakse, et Eestile tähendaks see Merkeli ja Sarkozy ettepanek tõenäoliselt pensioniea tõusu ja veel loobumist ka reinvesteeritud kasumi maksuvabastusest. Tegemist on rumala väitega, võiks öelda, et lauslollusega. Aga kahjuks on paljud inimesed seda rumalat väidet tõe pähe võtnud. Ma olen valimiseelsel perioodil kohtunud paljude valijatega. Vanemad inimesed on jälle ära hirmutatud. Nad küsivad, et kui Euroopa Liidus otsustatakse pensioniiga tõsta, kas nemad peavad siis veel tööle minema ja töötama selle eani, milleni otsustatakse tõsta. Ei, see Prantsusmaa ja Saksamaa pakutud ettepanek ei sisalda mitte mingisugust üle-euroopalise pensioniea kehtestamist. Juttu on olnud sellest, et pensioniea puhul peaks arvestama demograafilisi trende riigis. Äraseletatult: pensioniiga peab arvestama ka eeldatavat, oodatavat eluiga riigis. Eestis on meie pensioniea puhul – 65 aastat aastal 2026 – väga selgelt arvestatud oodatavat eluiga. Aga me teame, et mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis on oodatav eluiga pikem, kui see on Eestis, aga pensionile jäämise iga on hoopis madalam, kui on Eestis. Paraku on mõned nendest riikidest suhteliselt suurtes rahalistes raskustes. Minu meelest oleks õiglane, kui nendes riikides ka üle jõu elamine ära lõpetatakse, sest on õigustatud küsimus, miks need riigid, kes kulutavad nii palju, kui neil tulusid on, peaksid minema veel aitama neid, kes üle jõu elavad.

Täpsustav küsimus Raivo Järvilt. Palun!

Suur tänu veel kord! Puudutaksin veel ühte küsimust sellestsamast kuuepunktilisest projektist. Nagu paljud Eesti väikeettevõtjad on mulle väitnud, on nad jäänud püsti just tänu sellele, et meil on see nullmääraga reinvesteeritud kasum. Sellest on küll palju räägitud, kuid olgu siis veel kord üle küsitud: kui seotud on see maksuprojekt ettevõtete tulumaksuga? Sest ka ettevõtjate hulgas on justkui tekkinud kõhklus, kas see ei tähenda üleeuroopaliste maksumäärade kehtestamist.

Ei ole Nicolas Sarkozyl ja Angela Merkelil olnud plaani kehtestada üleeuroopalisi määrasid ettevõtete tulumaksule ega mingisugusele muule maksule. Niisugust plaani pole kellelgi olnud. Räägitud on tulubaasi harmoneerimisest. Mida see tähendab? See tähendab seda, et paljudes riikides on väga palju erandeid, maksuerandeid. Eesti riigis teatavasti on maksubaas hästi ühtlane, hästi väheste maksueranditega. Kui teistes riikides maksuerandeid vähendatakse, siis muutuvad meie ettevõtjate kaubad nendel turgudel konkurentsivõimelisemaks. Praegu nad ei konkureeri, sest nad peaksid konkureerima ettevõtjatega, kes saavad maksuvabastusi. Niisiis, maksubaasi harmoneerimisest Eesti ettevõtjad võidaksid. Olgu öeldud, et nii pensioniea kehtestamine kui ka otsesed maksud on Euroopa Liidu liikmesriikide ainupädevuses ja liikmesriigid pole neid pädevusi Euroopa ühispädevuseks ära andnud. Kui Eestil on konkreetses küsimuses mingi selge seisukoht, siis mitte kellelgi ei ole võimalik Eesti tahte vastaselt meie pensionisüsteemi või maksusüsteemi muutma hakata. Kõik need on kohatud ja alusetud hirmutamised. Minu meelest võiksid need, kes ekspertidena esinevad, kõigepealt tutvuda selle allikaga, mida nad hasartselt kommenteerima asuvad.

Teine täpsustav küsimus Raivo Järvilt. Palun!

Suur tänu! Emotsionaalse epiloogina, võttes kinni peaministri viimasest mõttest, küsin: aga milles on siis põhjus, miks Eestis inimesi hirmutatakse?

Ma arvan, et rumalusest. Vaevalt, et konkreetne allikas on nüüd kuidagi pahatahtlik olnud. On ju pensionäridega seotud teinegi hirm, mis on lahti läinud Ülle Madise minu meelest väga sisukast ettekandest Postimehe arvamusliidrite lõunasöögil. Oma ettekandes rääkis ta muu hulgas ka sellest, et inimeste eluiga pikeneb ja pikeneb küllalt kiiresti, et loodetavasti hakatakse varsti ka närvirakke juba meditsiiniliselt taastama ja et kui inimesed hakkavad igavesti elama, enam ära ei suregi, siis võib-olla õhtumaades üleüldse kaob riiklik pension. Ja mis järeldus sellest tehti või kuidas meedia seda kajastas? Ülle Madise nime järele pandi koolon ja öeldi: riiklik pensionisüsteem kaob. Jälle kord oleks paras taevast appi kutsuda – mitte midagi taolist ta ei väitnud! Aga ometi küsivad pensionärid minu käest – ma käisin eilegi pensionäridega kohtumas –, et kas nemad saavad veel oma pensioni kätte või võetakse see nendelt kah ära. Ei ole auväärt professor Ülle Madise kunagi mõelnud midagi taolist, mida nüüd rahvas räägib. Ta on ka ise eitanud seda, et tal niisugune mõte oleks peas olnud. Võib kindel olla, et senikaua kui Reformierakond on valitsuses, pensionid jäävad ja nad saavad ainult tõusta! (Aplaus.)

Kohapeal registreeritud küsimuseks saab sõna Lembit Kaljuvee. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Kas niikaua, kui Reformierakond on valitsuses, jääb Eestis kehtima selline pensionisüsteem, et ühe aasta töö eest arvestatakse pensioni koefitsiendiga 0,..., kui su palk on alla keskmise, st aastad lähevad kirja 0,8; 0,7 jne? Miks ma selle küsimuse tõstatan? Sellepärast, et mõni päev tagasi, kui ma kohtusin Silmeti ametiühinguliidritega, tõstsid nad üles sellise probleemi, et inimestele on selline koefitsient solvav, oled aasta tööl olnud, aga saad aasta eest nagu 0,8 eest. See raha on küll väike, aga põhimõtteliselt – käid aasta tööl, aga sulle arvestatakse pensioni 0,8 eest. Keskerakond on teinud siin parandusettepaneku. Miks ei ole teie ja valitsus seda toetanud?

Hea küsija! Küsimusele on põhjendust niipalju, et sellist hirmujuttu, nagu teie räägite, räägitakse tõepoolest veel mitmel pool. Aga teile kui Riigikogu liikmele on kindlasti teada, et 1999. aastast alates ei ole sellel aastal mingit tähendust, vaid tähendus on inimese panusel sotsiaalsüsteemi.
Aga et seletada lihtsamalt ja arusaadavamalt, kuidas see jagamine üleüldse käib ja et ega sel koefitsiendil järsku ikka mingisugust trikki juures ei ole, siis mõelgem sellele, et möödunud aastal maksti pensionideks laias laastus 20 miljardit krooni. Oletame, et sellel koefitsiendil oli tähendus – keegi sai 0,5 järgi, keegi sai 1,0 järgi. No me võime ju korrutada 2-ga, öelda, et kõige madalam koefitsient on 1,0 ja sellel, kellel oli 1,0, on 2,0. Aga jagada on meil kõigi pensionisaajate vahel ikkagi 20 miljardit krooni. Neid koefitsiente võib ju nimetada mitte ainult 0,5-ks, vaid 0,05-ks või 50-ks või ka 5000-ks või 5 miljoniks, kui see kellelegi meeldib, see jaotust ei muuda.
No nii. Võib ju öelda ka, et meie pensionisüsteem on liialt ebavõrdsust tekitav. Vastupidi, Eesti pensionisüsteem, võrreldes inimeste palgasissetulekutega, on olulisel määral tulusid, sissetulekuid võrdsustava iseloomuga. Aga see on poliitilise otsustamise koht. Kui keegi tahaks pensionisüsteemi muuta selliseks, et kõigile makstakse võrdselt, sõltumata nende individuaalsest panusest, siis tulgu see julge inimene oma ettepanekuga lagedale. Aga ma arvan, et vastu valimisi ei jätku isegi keskerakondlastel sellist vaprust. See oleks rumal!

Aitäh! Sellega on teema käsitletud. Kuna infotunni lõpuni on jäänud napilt poolteist minutit, siis lõpetan siinkohal tänase infotunni. Tänan kõiki ministreid osalemise eest!