Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit.
Head kolleegid! Nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma annan kõikide fraktsioonide nimel üle programmdokumendi "Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018". Loodan, et me suudame veel praeguses koosseisus sellega ühele poole saada. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu, juhatus otsustab selle menetlusse andmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd annan edasi järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud eelnõu "Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks", juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud elatisabi seaduse, riigi õigusabi seaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon  – õiguskomisjon; kolmandaks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni üleeile algatatud looduskaitseseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; neljandaks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni üleeile algatatud keskkonnatasude seaduse § 57 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon.
Head kolleegid! Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 rahvasaadikut, puudub 14.
Head kolleegid! Palun nüüd tähelepanu, ma täpsustan päevakorda. Tänase päevakorra 11. punkti, eelnõu 906 esimese lugemise arutelul teeb algatajate nimel ettekande keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Tänase päevakorra 12. punkti, eelnõu 904 esimese lugemise arutelul teeb algatajate nimel ettekande samuti keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Lugupeetud Riigikogu! Eile jäi meil istungi aja lõppemise tõttu käsitlemata kaks viimast päevakorrapunkti, eelnõude 879 ja 846 esimese lugemise arutelud. Nendega nüüd jätkamegi.

Alustame sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud parlamendiliikmed! Sotsiaalkomisjon on algatanud seaduseelnõu, mis käsitleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmist. Komisjon menetles seda enda algatatud eelnõu ka 10. jaanuari istungil ja otsustas suunata selle esimesele lugemisele ning teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. jaanuar kell 16.30. See eelnõu on välja töötatud koostöös töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega ning selle menetlus kulges konsensuslikus õhkkonnas. Eelnõu eesmärk on tõsta töötute tööotsimise aktiivsust, et kiirendada töö leidmist, ennetada pikaajalise töötuse teket ning võimaldada töötutel paremini keskenduda tööotsingutele, muutes pöördumise Eesti Töötukassasse paindlikumaks. Eelnõuga muudetakse töötu mõistet, tööotsimiskava sisu ja koostamise korda. Lisatud on töötu kohustused ning suurendatud võimalusi asendada töötukassasse vastuvõtule minek sidevahendi teel pöördumisega.
Töötuskindlustuse seaduse muutmise eesmärk on soodustada lühiajaliste tööde vastuvõtmist, muutes korduva töötuskindlustushüvitise taotlemise inimesele paindlikumaks. Eelnõuga lisatakse töötuskindlustushüvitise arvutamise reegel koordinatsioonijuhtumite puhul ja täiendatakse tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramise reegleid. Et soodustada töötutel lühiajalise töö vastuvõtmist, on eelnõuga muudetud töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmisel ooteaja rakendamise korda. Korduval töötuks jäämisel ei eelne enam toetuse maksmisele 7- ja 60-päevast ooteaega, st nii töötutoetust kui ka töötuskindlustushüvitist hakatakse pärast lühiajalist töötamist uuesti töötuks jäämise korral arvutama avalduse esitamise päevast.
Et töötukassasse vastuvõtule mineku korda paindlikumaks muuta, nähakse ette, et töötukassasse vastuvõtule mineku võib asendada telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu (nt töötukassa kodulehe või Skype'i kaudu) ühenduse võtmisega tööturuteenuses või muudes tööle saamist toetavates meetmetes, näiteks töötuklubis osalemise ajal. Lisaks võib vastuvõtule mineku asendada sidevahendi teel pöördumisega kolme kuu jooksul esmase tööotsimiskava koostamisest, kui töötukassa hinnangul suudab inimene leida töö iseseisvalt ega vaja muid tööturuteenuseid kui teavitamine ja töövahendus.
Eelnõuga sätestatakse riskirühmade loetelu, mis on eelnõus jäetud avatuks. See tähendab, et riskirühma kuulub ka töötu, keda ei ole loetelus nimetatud, kuid kelle töölerakendamine on eriliselt takistatud ja kelle tööturule sisenemise takistuste kõrvaldamisega tuleb kohe tegelema hakata.
Komisjon loodab, et eelnõu menetletakse kiiresti ning see seadus jõustatakse ilma venitusteta selle parlamendikoosseisu volituste ajal. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Veel kord aitäh! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 879 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. jaanuar kell 16.30. Eelnõu 879 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Esimesel lugemisel on seaduseelnõu 846, käibemaksuseaduse § 15 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu on hästi lühike, aga julgen öelda, et seda suurem on selle sisu.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse vähendatud käibemaksumäära suurust, muutes kehtiva 9%-lise määra uuesti 5%-liseks. Euroopa Liidu Nõukogu 2006. aasta direktiivi artikkel 99 (see direktiiv käsitleb ühtset käibemaksusüsteemi) sätestab, et vähendatud käibemaksumäär ei või olla madalam kui 5%. 5%-line vähendatud käibemaksumäär kehtis Eestis ka 1. jaanuarini 2009. Kehtiva käibemaksuseaduse põhjal maksustatakse 9%-ga ehk vähendatud käibemaksumääraga raamatuid ja õppevahendina kasutatavaid töövihikuid, sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravimeid, rasestumisvastaseid vahendeid, sanitaar- ja hügieenitooteid ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmeid ja abivahendeid sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ning selliste abivahendite kasutada andmist puudega isikutele, aga ka enamikku perioodilisi väljaandeid ja ööbimist majutusasutuses. Kui kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt ei kuulu toiduained vähendatud määra alla ja neile rakendatakse 20%-list ehk täismaksumäära, siis eelnõu seadusena vastuvõtmise korral täiendataks käibemaksuseaduse § 15 lõikes 2 toodud vähendatud käibemaksumääraga maksustatavate kaupade ja teenuste loetelu ka toiduainetega. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral hakataks seega kõiki loetletud kaupu ja teenuseid maksustama 5%-lise käibemaksuga.
Peatun pikemalt Eestis esimest korda rakendataval toiduainete käibemaksuerandil ja vajadusel selle järele.
Kõik Eesti tarbijad on tunnetanud viimaste kuude hinnatõuse. On üheselt selge, et sellised hinnatõusud käivad väga paljudele Eesti inimestele üle jõu. Paljudel juhtudel seostati viimaste kuude hinnatõusu euro kasutuselevõtuks valmistumisega. Mina ei julge nii väita. Küll aga võib täheldada, et majanduskriisist väljuvate ettevõtete jaoks on pankade laenukraanid veel kinni, kuid arenguks on hädavajalik leida lisavahendeid. Nii tekibki surve toiduainete hinna tõstmiseks, sest kõige kergem on püüda saada lisaraha kätte tarbijatelt. Kui me lisame siia toiduainete hinna tõusu maailmaturul, siis on kahe surve koosmõju tagajärjeks toiduainete hinna tõus. Päris kindlasti on nüüd, kui me oleme eurotsooni liikmed, oluline mõjur ka paratamatu hinnakonvergents. Ka see viib tasapisi, aga vääramatult hinnatõusule. Nendele mõjudele on vaja leida väga selge vastumõju. Meie hinnangul sobib selleks väga hästi toiduainete erinev käibemaks. Euroopa Liidus ei ole ainult seitsmel riigil toiduainetel madalamat käibemaksu. Need on Bulgaaria, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia ja Rumeenia. On asjakohane märkida, et paljudel riikidel on see maks koguni 0% ja sellest hoitakse üsna tugevalt kinni. Näiteks Briti uus konservatiivne valitsus, kes tõstis käibemaksumäära, jättis toiduainete maksumäära nulliks, nagu oli enne. Samuti pidas Soome parempoolne valitsus mitte väga kaua aega tagasi, keset sügavat majanduskriisi, vajalikuks alandada toiduainete käibemaksu määra. On arusaadav, et selle meetme eesmärk oli toetada oma majandust.
Ka sotsiaaldemokraadid vaatavad käibemaksumäära alandamist ning eriti toiduainete lisamist vähendatud määraga kaupade ja teenuste nimekirja kui meedet, mis on suunatud kahe peamise eesmärgi täitmisele. Esiteks on oluline saavutada toiduainete hinna langus ja tugev surve hindade vähendamiseks. Teisena ja mitte vähem olulisena näevad sotsiaaldemokraadid vajadust ettevõtlust elavdada. Toidukaupade ja teiste nimetatud kaupade-teenuste käibemaksu alandamist saab vaadelda ka kui meedet, mis suurendab sisetarbimist. Niisiis soovivad sotsiaaldemokraadid selle eelnõuga alandada toiduainete käibemaksu neli korda, viies selle Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele. Selle tulemusena on toimivas konkurentsis, mis Eestis peaks ju olemas olema, ilmselge, et kaubandusettevõtted langetavad hinda ja muudavad need kaubad tarbijatele paremini kättesaadavaks. Käibemaksu alandamine toetab Eesti põllumajandusettevõtlust, toiduainetööstust, kasvatades käivet ja võimaldades toodangut suurendada. Samuti on toiduainete käibemaksu langetamisel väga positiivne mõju inflatsioonile. Ühtlasi aitab see luua töökohti ehk leevendada tööpuudust. Eesti toiduainetööstuse konkurendid teistes Euroopa Liidu riikides naudivad praegu eelisseisundit, kuna saavad oma tooteid müüa parema hinnaga. See annab neile konkurentsieelise investeerimisel ja kasumi teenimisel. Eelnõuga parandatakse Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõimet, võrreldes teistes Euroopa Liidu riikides tegutsevate konkurentidega.
2013. aastal lõpeb üleminekuaeg Eesti riigi tuludest täiendavate põllumajandustoetuste, otsetoetuste maksmisel. Meie hinnangul on mõistlik, et Eesti riik ei vaataks nende täiendavate otsetoetuste maksmist kui lisakoormust, millest on hea meel 2013. aastal vabaneda. Toiduainete käibemaksu määra alandamine just 2013. aastast, nii nagu meie eelnõus on ette nähtud, aitaks ühest küljest ettevõtjatele kompenseerida täiendavate otsetoetuste maksmise lõppemist ja teiselt poolt annaks see osalise katte vähenevatele eelarvetuludele, mis käibemaksu vähendamisega paratamatult kaasnevad. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral väheneb käibemaksu laekumine riigieelarvesse meie hinnangul üle kahe miljardi krooni. Seaduse jõustumine alles 1. jaanuaril 2013 on tingitud eelkõige vajadusest teha mõistliku ettevalmistusaja jooksul vajalikke muudatusi nii Eesti maksupoliitikas kui ka riiklikes hoiakutes. Sotsiaaldemokraadid peavad vajalikuks vähendada kaudsete maksude osakaalu riigi tuludes ning kompenseerida seda otseste maksudega. Ühtlasi kaob 2013. aastast Eestil võimalus maksta täiendavaid otsetoetusi. Nagu öeldud, oleks see võimalus saada täiendavat rahalist katet käibemaksu alandamiseks.
Palun Riigikogul eelnõu toetada! Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Hea ettekandja! Selle eelnõu realiseerimise hind on ametlikel hinnangutel 3,43 miljardit krooni ehk 219 miljonit eurot, mis jääb riigieelarvesse laekumata. Te olete öelnud, et selle võib katta kõrgema tulumaksu abil. Kas te oleksite nii aus ja ütleksite, kui palju peaks selleks tulumaksu tõstma? Ma annan vihje, et 3,43 miljardit krooni on üsna samas suurusjärgus selle summaga, mis üksikisiku tulumaksust riigieelarvesse laekub, ehk riigieelarve laekumised tulumaksust peaksid teie eelnõu realiseerimise korral kahekordistuma. Kas te möönate, et kui tulumaksu tuleb ainuüksi selle eelnõu seadusena jõustamiseks väga rängalt tõsta, siis ka enamik sotsiaaldemokraatide muid lubadusi on katteta?

Ma ei ole öelnud, et kogu raha käibemaksu langetamise võimaldamiseks peaks tulema ilmtingimata üksikisiku tulumaksu tõusust või et seda peaks sada protsenti seostama maksutõusuga. Kõigepealt, me oleme arvestanud, et eelnõu jõustub aastal 2013. See peaks tähendama, et kui praegu on Eesti riik suuremast majanduskriisist väljumas, siis aastaks 2013 on riigi üldised maksutulud üsna oluliselt suurenenud. Nii et ei ole põhjust neid asju niimoodi üksüheselt siduda, nagu teie seda tegite. Seda esiteks. Teiseks, ma ka oma ettekandes märkisin, et 600–700 miljoni krooni võrra väheneb vajadus maksta põllumajandustootjatele täiendavaid otsetoetusi. Seda tehti seni Eesti oma eelarve baasil. Ka sealt on võimalik osaline kate leida. Kindlasti ei oska täna keegi väga täpselt öelda, mis juhtub 2013. aastaks.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Iseenesest on see minu meelest väga tore ettepanek. Kellel saab midagi selle vastu olla, et makse alandada? Seda on teisedki erakonnad enne teinud, seda on rahvas alati hästi vastu võtnud ja poliitikutele meeldib see ka. Mul on selline küsimus: kus on garantii, et kaupmehed, keda ka põllumehed nimetavad liigkasuvõtjateks, selle võrra lihtsalt hindu ei tõsta ja seda raha oma taskusse ei pane? Paljudes riikides on käibemaksu alandamine näidanud, et varsti ajavad kaupmehed hinnad niikuinii üles. Millega te kaupmehi taltsutate, et tõesti ka põllumehed käibemaksu alandamisest tulenevast lisatulust midagi saaksid?

Ma mainin vastuses teie oma erakonna põhilist loogikat – konkurentsiloogikat. Eestis on toidukaubandus üsna ketistunud. Me oleme ju kogenud kõikvõimalikke piima- ja lihasõdu, kui keegi konkurentidest on hinda alandanud, et suuremat turuosa saavutada. Kriisi ajal on jaekaubanduskäive ju langenud. Mitmed märgid on seda näidanud. Käive ei ole veel taastunud, see võtab ilmselt aega. Sellises konkurentsiolukorras on üsna selge, et kui kellelgi on võimalus lõpphinda tarbija jaoks (hind koos käibemaksuga) madalamal hoida, siis seda suurema turuosa hõivamiseks ka tehakse. Ei ole põhjust arvata, et konkurents Eesti toidukaubanduses ei toimi.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Sellel eelnõul on olemas ka n-ö teise ringi efekt. Kui me alates 2013. aastast ei saa enam põllumeestele riigisiseseid täiendavaid otsetoetusi maksta, siis see eelnõu jätaks põllumehe kasutusse lisaraha top-up'i kompenseerimiseks, n-ö käibemaksude vahe. Kas sa seletaksid seda loogikat täpsemalt?

See on tõepoolest nii. Meil räägitakse väga palju sellest, et käibemaksu langetamine muudab kaubad odavamaks. See on tõepoolest asja üks külg. Aga teine külg on see, et madalama määraga käibemaks rakendub toiduainete tootmisel n-ö algallikast peale ehk see rakendub igale teraviljakilole, igale piimakilogrammile, igale toiduainele. Toiduainetööstuse kaudu jõuab see kaubandusse. Ettevõtjad on enamasti käibemaksukohustuslased. Nad müüvad oma kaupa, lisades sellele 5%-lise käibemaksu, samal ajal ostavad nad teisi, tootmiseks vajalikke kaupu 20%-lise käibemaksumääraga. See toob tasaarvelduses kindlasti edu põllumajandustootjatele. Päris paljud põllumajandustootjad on arvestanud, et suurusjärk võib olla üsna sarnane sellega, mida põllumehed on seni saanud nn top-up'i, täiendavate otsetoetuste maksmisel. Suurusjärk on sama. Üsna selge loogika on selleski, et see raha võiks jääda maaettevõtluse ja regionaalpoliitika käsutusse ka pärast täiendavate otsetoetuste maksmise lõpetamist.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Te ennist, vastates minu küsimusele, ütlesite, et mitte kogu seda ränka hinda ei kaeta tulumaksu tõstmisest. Eks neid alternatiive võib teile pakkuda teisigi. Ma lihtsalt illustreerin: see suurusjärk tähendab, et käibemaksumäära tuleks tõsta 24%-ni või isegi 25%-ni või tuleks järgmisel paaril-kolmel aastal loobuda pensionitõusust. Mis iganes ka on teie valik, millest seda kulu eelarves katta, fakt on see, et sellel eelnõul on hind ja see hind on väga ränk. Te ise möönsite ja ka kolleeg Eiki Nestor möönis rahanduskomisjonis, et väga suur osa sellest hinnast, mida riik peaks maksma, ei läheks mitte sugugi hindade langetamiseks poes ning seetõttu inimeste aitamiseks, vaid see raha jagataks valdavalt ära jaekaupmeeste ja tootjate vahel, sealhulgas välismaiste tootjate vahel.

Kõigepealt, selle eelnõu valguses ei ole mõistlik asuda tõsisemasse maksupoliitilisse või makromajanduslikku vaidlusesse. See on võib-olla teiste eelnõude küsimus, ennekõike põhimõtteline riigieelarve ja maksupoliitika küsimus. Kui vaadata riigieelarve praegust seisu (rahanduskomisjoni esimees teab seda väga hästi), siis on näha, et maksutuludest suudab riik katta ainult n-ö otsesed kulutused, aga arenguks ja investeeringuteks tuleb raha põhiliselt välisvahenditest. Riigieelarve iga viies kroon on pärit välisvahenditest. On selge, et Eesti riigi rahandus- ja maksupoliitikas on ees ootamas keerulisemad ajad, sõltumata sellest eelnõust, ja on vaja maksupoliitika üle vaadata. Reformierakondki on juba mitmel korral olnud sunnitud tõstma mitut maksu, muutes elu kallimaks ja vähendades ettevõtjate konkurentsivõimet. Nii ka nüüd tuleb maksupoliitika teatud aja jooksul kindlasti üle vaadata. Ma ei näe praegu üksüheseid seoseid käibemaksu langetamise ja maksupoliitika või maksude tõstmise vahel.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Toidu käibemaksu langetamise poolt olen ma kahe käega ja kogu Keskerakond on sellist eelnõu kaitsnud väga mitmel korral. Viimane kord olin ma n-ö sinu asemel 2008. aasta juunis, kuid tol korral sotsid seda ideed ei toetanud. Ütleme otse välja: nad olid selle vastu, hääletasid vastu ja esitasid fraktsiooni seisukoha, et pole tõestatud, et hinnad langevad. Sellepärast nad ka ei toetanud. Nüüd ma küsin: kuidas on sul õnnestunud praegu see asi selgeks teha ja kas ikka kogu fraktsioon on sisuliselt selle poolt?

Ma ütlen selle kohta niimoodi, et igasugustel põhimõttelistel muudatustel on oma aeg ja koht. On täiesti selge, et 2008. aastal oleks seda olnud keerulisem teha. Ka täna me ei räägi ju maksulangetuse jõustamisest nüüd, kohe ja homme, vaid me räägime sellest aastal 2013. Kogu see käibemaksumuudatus, nagu ma oma ettekandes ütlesin, nõuab üsna põhimõttelisi ümberhindamisi. Makse tuleks vaadata tervikpildis. Kui ei ole terviklikku pilti, siis üksiku lahenduse kohe jõustamine võib kontekstist välja langeda. Seda esiteks. Teiseks, ma näeksin väga hea meelega, kui opositsiooni kõige suurem partei ei vaataks kogu seda teemat sellise vaatenurga alt, et teie eelnõu 2008. aastal ei toetatud ja nüüd teie ei toeta meid. Me ajame siin põhimõttelist asja. Kui me asjadele sisuliselt ei lähene, siis ei ole võimalik tulemusi saavutada. Ma näeksin hea meelega, et te ei tegeleks selle teemaga mitte poliitilise võitluse pinnalt, vaid ikkagi sisulise poole pealt. Sisulise poole pealt on täna teie ees eelnõu 846. Me loodame, et te seda eelnõu toetate.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Minu esimene küsimus käsitles selle eelnõu n-ö teise ringi efekti. Nüüd räägin ma n-ö kolmanda ringi efektist. Kas sa jagad minu arusaama, et põllumehe kui toidutootja ostetud ja müüdud kaupade käibemaksu määrade erinevus motiveerib põllumeest oma tulusid ja kulusid paremini deklareerima?

Otse loomulikult. Selle kohta, kuidas mõjub toidukaupade käibemaksu madalam määr, on tehtud päris palju uuringuid. Ega seda ilmaasjata ei rakendata peaaegu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud, nagu ma ütlesin, seitsmes riigis. Neljas riigis (Ühendkuningriigis, Maltas, Küprosel ja Iirimaal) on see määr koguni 0%. Vähendatud maksumäära üks väga selgeid põhjendusi on ka musta turu osakaalu vähenemine. See on üks teema. Kindlasti mõjub see ka Eestis niimoodi. Igal juhul oleks selle kehtestamine üsna mõistlik ka selle poole pealt.

Palun, kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mind väga üllatas sinu vastus hea kolleegi Taavi Rõivase küsimusele, kui sa ütlesid, et me ei peaks praegu rääkima makromajandusest ega algatama suuremat maksuarutelu. Aga millal ja kus siis seda tegema peaks? Käibemaks on üks olulisemaid makse, mida Eesti inimesed iga päev maksavad, väga üksikud kaubagrupid on siit välja arvatud. Ma arvan, et see on väga suure ulatuse ja mõjuga eelnõu, millega te olete lagedale tulnud. Ma küsin vastu: kus siis peaks see arutelu toimuma kui mitte siin ja praegu? Kus arutelud maksude üle peaksid veel toimuma kui mitte siin?

Loomulikult on maksupoliitika arutelud selle saali küsimus. Selle eelnõuga haakub oluline teema – suhtumine riigi maksupoliitikasse tervikuna. See on terviku küsimus. Aga just nimelt sellepärast, et selles tervikus on üsna palju detaile, mis tuleb veel läbi arutada, on meil selle eelnõu jõustumise ajaks pandud aasta 2013. Minu vastuses Taavi Rõivasele (võib-olla sa, hea kolleeg, ei saanud päris täpselt aru) oli see mõte, et ei maksa üksüheselt siduda tulumaksu tõusu, ükskõik missuguseid maksutõuse või pensione käibemaksu langetamisega, sest nii üksühest seost siin ei ole. See on just nimelt terviku küsimus ja selle terviku juurde tuleb kindlasti tulla tagasi mitme eelnõu menetlemisel. Siin saalis on neid vaidlusi peetud, nii makromajanduslikke kui ka rahanduspoliitilisi ja eelarvepoliitilisi vaidlusi eelarve menetlemisel. Kindlasti tuleb neid siin saalis veel. Me ju teame, et meie riigi rahandusolukord ei ole väga positiivne. Vaatame, mida toob märts, ja vaidleme kindlasti nendel teemadel siin edasi.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on hästi lihtne ja üldine. Üleeuroopalise sotsiaaldemokraatia idee on, et tuleb omamoodi karistada jõukaid selleks, et aidata järjele vaesemaid ning saada n-ö harmoonilisem ühiskond. Minu küsimus lähtub sellest, et käibemaksu alandamisega võidavad nii jõukad kui ka vaesed. Selle maksu alandamise tõttu laekub eelarvesse vähem raha, millega riik saaks vaeseid aidata, samal ajal kui jõuka rikkalik toidukorv võidab summa summarum ju palju rohkem kui vaese oma. Kuidas ühildub teie maailmavaatega see, kui riik ei ole enam nii palju võimeline vaeseid järjele aitama?

Minu vastus on ka hästi lihtne. Meie mõtteaparaadid on erinevalt üles ehitatud, teie arusaam sotsiaaldemokraatiast ei ole korrektne. Eesmärk ei ole mitte karistada rikkaid, vaid aidata järjele vaeseid. Siin on oluline põhimõtteline vahe ja see on suhtumise küsimus. Kui toiduainete hinnad on madalamad, siis see ei tähenda mitte rikaste karistamist, vaid pigem ühiskonnas paremate võimaluste loomist toiduainete kättesaamiseks.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon kindlasti toetab seda eelnõu. See on lausa meie programmiline seisukoht. Tuletan meelde, et 2008. aastal me kogusime tohutul hulgal allkirju. Siis oli inflatsioon veelgi suurem kui praegu, nii et see teema oli ka siis väga-väga tähtis. Paljud riigid on teinud niimoodi, et nad on alandanud mõne tähtsama toiduaine käibemaksu. Ka nende riikide hulgas, mis sa ette lugesid, oli neid riike. Kas sa toetaksid seda, et kui muidu ei lähe see käibemaksu alandamine läbi, siis võiks mõne põhitoiduaine maksumäära alandada?

Ma arvan, et on diskussiooni küsimus, missugused toiduainete grupid või missugused joogid sinna kuuluksid. Näiteks ei peaks sinna kuuluma alkohoolsed joogid. Kindlasti on see arutelu teema. Aga üldiselt on põhimõte, et kui on väga palju erandeid, siis muudab see maksupoliitika liiga keeruliseks. Mõistlik oleks kõikidele toiduainetele kehtestada ühtlaselt madalam käibemaksumäär.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud kolleeg Jaanus Marrandi! Teatavasti tähendab sotsiaaldemokraatlik mõttelaad solidaarsust kõigi ühiskonnakihtide vahel. Kas sulle ei tundu, et kolleeg Raivo Järvi rääkis välja oma erakonna põhimõtte, et üks ühiskonnakiht karistab teist ühiskonnakihti kehtiva maksupoliitikaga ehk, tõepoolest, rikkad karistavad maksupoliitikaga vähekindlustatuid?

Ma ei tahaks selle eelnõu valguses sellist põhimõttelist ja võib-olla ka ideoloogilist debatti üles kiskuda. Aga poliitika, mis tõstab näiteks väga oluliselt kaudseid makse, sealhulgas käibemaksu, on kindlasti hoop nendele inimestele, kes kasutavad kogu oma raha ära toiduainete ja ravimite ostmiseks. Kui need määrad on ühel tasemel ja kui tõsta käibemaksumäära, siis on selge, et parempoolne valitsus on sellega vaesemaid inimesi tõepoolest karistanud.

Harri Õunapuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Jaanus! Kolleeg ei olnud sinuga rahul, et te 2008. aastal nende eelnõu ei toetanud. Oma vastuses sa tõid välja, et sotsiaaldemokraadid on põhimõtteliselt teinud läbi arengu. Kas sa ei räägiks selle arengu läbitegemisest käibemaksu alandamise valguses?

Aastast 2008 on ju Eesti riigis üsna palju juhtunud. On tekkinud olukord, kus riik on pannud oma tugeva, jõulise käe ennekõike vaesemate inimeste taskusse, võttes sealt käibemaksu tõusuga üsna palju raha välja, et n-ö tasandada valesid maksupoliitilisi, rahanduspoliitilisi otsuseid, mille tagajärjel omal ajal majanduskriisile, mis on ju ülemaailmne nähtus, n-ö hagu alla aeti. Võtame kas või tulumaksu vähendamise buumiajal. See oli hagude alla ajamine majanduskriisile. Hakata pärast rääkima sellest, et me suutsime kärpida kümme miljardit krooni või natuke vähem või rohkem, on nagu iseendaga võitlemine ja iseenda võitude väljatoomine, kuigi tegelikult ollakse ka ise väga paljusid keerulisi probleeme põhjustanud. Tõepoolest on 2008. aastast praeguseni üsna palju juhtunud ja kindlasti juhtub palju ka aastani 2013. Kui majandus stabiliseerub, siis on selge, et me peame võib-olla oma maksupoliitika ümber hindama, muutma seda, et me kriisi ajal ajame hagu alla. Me peaksime suutma maksupoliitikaga kriisi harja tasandada ja puhvrit tekitada. Need arusaamad on Eesti riigis kindlasti väga palju muutunud.

Rein Aidma, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kõrvalepõige enne küsimust: see, mida sa oma vastustes oled öelnud, justkui käibemaks kehtiks ainult osale inimestele, mitte kõigile, on minu arust väga eksitav, sest käibemaks kehtib kõigile. Aga see selleks. Küsimus on selles, kas eelnõu esitajad, eelnõu ettevalmistajad on teinud analüüsi teiste Euroopa riikide kohta, kus toidukaupadel on erinev käibemaksumäär. Kuidas seoses selle maksumuudatusega sektorisiseselt tegelik rahajaotus edaspidi kujunema hakkab? Kas ei ole ohtu, et tekib ahvatlus tõsta hinnad uuesti samale tasemele, ja tulemus on ikkagi see, mida me ei tahtnud saada?

Nagu ma oma ettekandes ütlesin, sotsiaaldemokraadid näevadki selles asjas kahte külge. Esiteks, me näeme, et tuleb väga selge surve hindade langetamiseks. Teiseks, usun, et konkurents toiduainete vallas toimib ja see on üks põhjus, miks toidukaupluste ketid võiksid hindu langetada. Teine küsimus on see, et nii on tõepoolest võimalus toetada ka Eesti ettevõtlust. Käibemaksu tõstmisega ja sellise poliitikaga tegelikult väga selgelt halvendati Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja võeti rohkem vahendeid välja vaesemate inimeste taskust. Eriti kannatasid käibemaksu tõstmise tõttu need, kes kogu oma raha kaubanduses ära kulutavad. Käibemaksu tõstmine halvendas nii ettevõtluse kui ka iga kodaniku olukorda. Ma arvan, et vaadates majanduse stabiliseerumist ja arengut, oleks mõistlik seda nii käsitledagi, et me toetame nii ettevõtlust kui ka inimesi.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud eeskõneleja! Te väidate, et selle muudatuse kulu on 2,2 miljardit krooni. Tuludest te ei räägi midagi. Äkki ütlete, millised on sotsiaaldemokraatide ettepanekud. Milliseid makse te siis tõstate? Te olete värske sots, ega te sotside valimisprogrammi ilmselt väga hästi veel ei tea. Seal oli kirjas, et igasugused lastetoetused jm peaksid mitu korda tõusma. Millised on need muud maksud, mida sotsid tahavad käibemaksu alandamise kompenseerimiseks tõsta?

Toiduainete käibemaksu langetamise eelnõu on mõeldud rakendada aastast 2013. Selleks ajaks on majanduskriis kindlasti läbi. See tähendab, et on majanduskasv. Nii et kõigepealt ei ole põhjust vaadata seda kulu praeguste laekumiste kontekstis. Seda tuleks vaadata 2013. aasta kontekstis. Seda esiteks. Teiseks, nendest maksudest, mille arvel seda võimalikku eelarvelaekumiste vähenemist katta, olen ma päris mitmel korral rääkinud. Esmalt on võimalik saada osa katet täiendavate top-up'i maksete, põllumeestele otsetoetuste maksmise lõppemisest aastast 2013. Seda lisaks majanduskasvule. Kolmandaks, on terve hulk maksupoliitilisi põhimõtteid, mis tuleb üle vaadata. Nii nagu ühele küsimusele vastates sai öeldud, praeguses eelarves jätkub maksutuludest üksnes peamiste kulude katmiseks, aga arenguks Eesti riigis maksutuludest raha paraku ei jätku. Sellepärast ongi iga viies kroon Eesti riigieelarves pärit välisvahenditest. Nii ehk naa tuleb Eestil tulla tagasi maksupoliitika muutmise juurde. Loodan, et see juhtub õige pea. See on tervikpaketi küsimus. Mis puutub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmi, siis ma olen kindlasti nende asjadega kursis. Olen isegi osalenud selle programmi väljatöötamisel.

Rein Aidma, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Jaanus! Ma küsin selle küsimuse, mida ma enne ei küsinud. Sinu eelnõu esitlus lihtsalt inspireerib nii küsima. Kui üks inimene ostab poest toiduaineid kümne euro eest ja teine saja euro eest, siis kumb maksab rohkem käibemaksu?

Me ei saa niimoodi võrrelda. Lõpuks on ühiskonnas olemas väga selge solidaarsuse printsiip. See on osa ühest põhimõttelisest vaidlusest. Minu arvates on küsimus selles, et kui inimesel on hästi palju raha kulutada, siis see raha, mida ta kulutab toiduainetele, moodustab tema rahast suhteliselt väikese osa. Aga nende inimeste jaoks, kelle sissetulek on väga väike ja kes kogu oma raha kasutavad ära toidukaupluses või ükskõik kus kaubanduses, on need kroonid või, vabandust, eurod, mis lähevad käibemaksu maksmiseks, palju tähtsamad. Kui me vaatame solidaarsusprintsiipi, siis seda on praegu Eesti ühiskonnas liiga vähe. Kindlasti on see eelnõu suunatud ka selle printsiibi tugevdamisele.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Tegelikult ma ei saanud oma küsimusele väga otsest vastust. Te ütlesite, et maksupoliitika tuleks üle vaadata. Teie ettepanek on, et valitsuskoalitsioon, kes pärast märtsivalimisi püsima jääb, saab ühe kulu juurde, aga tulud peab ise leidma. Teie saate lihtsalt valimispropagandat teha. Aga öelge mulle ikkagi, millised on need maksupoliitilised otsused, mida peaks muutma. Ärge hakake rääkima udujuttu mingitest luksuse maksudest, näiteks automaksust. See on ju marginaalne tulu. Sellega ei kompenseeri 2,2 miljardit krooni. Kui te olete Riigikogu kõnepuldis, siis rääkige enam-vähem mõistlikkuse piires ja mõistlikku juttu.

Ma tõin teile kolm näidet, kust on võimalik neid vahendeid leida. Kui te sellest, lugupeetud rahvasaadik, aru ei saanud, siis see ei ole sugugi minu probleem. Aga eks meil ole igasuguseid valimiseelseid lubadusi ja teemasid. Meil on niikuinii vaja kõigil neid arutada. Opositsioonierakond võib sageli rääkida asjadest ühtemoodi, aga kui mõni koalitsioonierakond näiteks lubab mõne maksu üldse ära kaotada, olgu see maamaks või mis iganes, kuid seda miskipärast ei tee, vaid lubab hakata seda homme tegema, siis see on hoopis keerulisem küsimus. Nii et opositsioonil ja koalitsioonil ongi erinev vastutus. Sellele tuleks mõelda ka koalitsiooni poolel olijatel.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Jättes kõrvale maksu alandamise kui ühe hüpoteetilise võimaluse hindu taskupärasemaks muuta (võrreldes sissetulekutega näiteks Soomes ja Rootsis on Eestis toiduainete hinnad tõepoolest suhteliselt kõrged), millised võiksid olla alternatiivsed viisid, kuidas tegelikult hinnakonkurentsi toetada? Kas ei võiks üks tee olla näiteks see, et soodustada just hajutatud väiketootmist ja ühistulist turustamist, mis on selgelt majanduse rikastamine ning mis võiks tekitada mingit mõju hinnakonkurentsile ja hindade alandamisele? Kas te ei leia seda?

Ma arvan, et siin on meil kindlasti kokkupuutepunkte. Mida rikkam on turg, mida rohkem on seal tarnijaid ja osalisi, seda suurem on kindlasti konkurents. Päris kindlasti on toiduaineturu kujundamise juures oluline see, et lisaks suurtele kaubanduskettidele oleks turul ka väiksemaid nišitegijaid ja -tootjaid, kes suudaksid mõnes väga kindlas nišis tugevat konkurentsi pakkuda. See mõjutaks kindlasti ka hindu. Selles mõttes tuleks mitmekesisust toetada.

Keit Pentus, palun!

Aitäh! Ma ei hakka kordama kolleegide hämmastust selle üle, kui kergekäeliselt on sotsid valmis riigieelarvesse tekitama täiendava, üle 200 miljoni euro suuruse augu. Aga ma ei saa kuidagi leppida selle eksitava väitega, nagu tooks käibemaksuerandi laiendamine kaasa hindade alanemise. Te olete kindlasti tuttav konjunktuuriinstituudi analüüsiga, kus on otsesõnu väidetud, et käibemaksu alandamise mõju hindadele on peaaegu olematu. Te oma ettekandes ja küsimustele vastates viitasite Soomele. Lihtviisil hindu kõrvutades on võimalik näha, et Soome hinnatase Euroopa Liidu keskmisega võrreldes ei ole praegu sugugi langenud, võrreldes selle ajaga, kui seal käibemaksumäära ei olnud veel langetatud. Kas teil on mingid teistsugused andmed? Kuidas Soome hinnatase muutunud on?

Nii nagu ma siin päris mitmele küsimusele olen vastanud, praegust turuolukorda vaadates on näha, et jaekaubanduses on käive vähenenud. Eestis on kaubandus üsna selgelt ketistunud. Meie toiduainete hinnatase on kas või sellesama Soomega võrreldes suhteliselt kõrgem. Inimeste sissetulekud on Soomes kaks-kolm korda suuremad, toiduainete hinnatase on aga peaaegu sama mis Eestis, meil on see ainult natukene madalam. Nagu ma ütlesin, käibemaksu langetamisel on kahetine mõju: nii ettevõtlusele kui ka toiduainete hindadele. Kui jaekaubanduses on käive vähenenud, siis päris kindlasti on see väga selge argument pakkuda turul, kui see on võimalik, odavama lõpphinnaga kaupa ja saavutada suurem turuosa. See on turuosalistele argument ja võimalus konkurentsis edu saavutada. See toob kindlasti kaasa tervikliku hinnalanguse. Seda on tõestanud teiste riikide näited. Soomes ei olnud hiljutise käibemaksu langetamise eesmärk mitte niivõrd isegi, ma arvan, hinnalangus, vaid see oli üks osa ettevõtlusele suunatud paketist, et elavdada omamaist ettevõtlust. Kindlasti see niimoodi ka toimis. Asjadel on alati mitu külge.

Keit Pentus, palun!

Aitäh! Kuna ma vastust ei saanud, siis küsin uuesti ja lihtsamalt üle. Te toote Soomet näitena kui riiki, kus toiduainete käibemaksu määra on langetatud. Seetõttu on teie väitel Soomes justkui alanenud ka toidukaupade hinnad. Ma küsin teilt: kui palju Soome toidukaupade hinnad on praegu väiksemad, võrreldes ajaga, kui Soomes kehtis toiduainetele alandamata käibemaksumäär? Kui te väidate, et maksu alandamine toob kaasa hinna alanemise, siis teie väide peab millelegi tuginema. Mina väidan, et Eurostati andmed näitavad üheselt, et seda mõju ei ole. Kui teie väidate vastupidist, siis ma küsin uuesti üle: kui palju on Soomes toidukaupade hinnad praeguseks vähenenud, võrreldes ajaga, kui seal kehtis alandamata käibemaksumäär?

Euroopa Liidus rakendavad toiduainete madalamat käibemaksumäära peaaegu kõik riigid, välja arvatud seitse riiki. Nendest kuus on Ida-Euroopa riigid, ainult Taani on vana Lääne-Euroopa riik. Sellel meetmel on väga selge ja kaalutletud eesmärk. Soome riik langetas käibemaksumäära, kusjuures ta langetas seda kriisiajal. Seal oli niigi madalam käibemaksumäär, aga seda langetati veelgi. Soomes on parempoolne valitsus. Seal olid selged eesmärgid: esiteks, soodustada sellega omamaist ettevõtlust, teiseks, see tõi kaasa toidukaupade hetkelise hinnalanguse. Kui suures määras, ei oska öelda, sest mul pole kahjuks siin neid analüütilisi materjale kaasas. Kui ma oleksin teadnud, et Soome juhtum teid nii huvitab, siis oleksin osanud sellele rohkem pühenduda.

Marek Strandberg, palun!

Ma mäletan Eesti käibemaksu tõstmise puhul, mida ka rohelised toetasid, tohutut kriitikat selle kohta, et tekib meeletu hinnatõus ja mis kõik veel. Kui vaadata konjunktuuriinstituudi andmeid ja tarbijahinnaindeksi käitumist pärast käibemaksu tõusu, siis statistilistele andmetele tuginedes näib, et hinnaindeks stabiliseerus või mõne kaubagrupi osas vähenes. Ehk käibemaksu tõus, majandusterminites öeldes, mõjus teatud mõttes konkurentsi elavdavalt, pidi leidma uusi lahendusi. Kuidas see tähelepanek läheb kokku väitega, et käibemaksu alandamine igal juhul alandab automaatselt ka hindu, kui on olemas faktid täpselt vastupidise kohta?

Ma ei ole teiega nõus, et käibemaksu tõstmine ei mõjunud kuidagi ettevõtlusele ja oli pigem kasulik. Paar nädalat tagasi oli juttu järjekordsest kütusehindade tõusust. Kui te tähelepanelikult jälgisite kütusemüüjate põhjendusi, miks hindu tõstetakse, siis nägite, et veel nüüdki oli üks põhjendus see, et käibemaks on tõusnud ja see on olnud hinnatõusu vedur. See oli, kui ma õigesti mäletan, Statoili esindajate tähelepanek. Kui käibemaksu tõstmisest tulenevalt tõuseb kütuse lõpphind, siis see mõjutab kõiki majandusvaldkondi, see viib ettevõtjate taskust rohkem raha välja ehk muudab kaupu kallimaks ja mõjub pärssivalt konkurentsivõimele. Tegelikult see tõus kindlasti halvendas ettevõtjate konkurentsivõimet. Mis aga puutub hinnatõusu jaekaubanduses või hinna tõstmata jätmist, siis see on tõestus sellele, et tugevas konkurentsiolukorras oldi võimelised käibemaksu tõusu n-ö alla neelama, sest ei olnud võimalik hindu tõsta. Nüüd, vastupidi, kui on võimalik hinda langetada, siis seda ka tehakse, et saavutada suurem turuosa. Siin on üksühene vastavus.

Mart Jüssi, palun!

Aitäh! Tuletan meelde, et ma olen siin saalis kunagi pidanud ühe kõne sel teemal, et mina pean hinna tõstmist maksude tõstmise varjus pigem ettekäändeks, maksutõusu kasutatakse ettekäändena hindade kõrgemale tasemele viimiseks. Kas te olete kindel, et maksu mõju kauba või teenuse lõpphinnale on tõepoolest sisuline, aga mitte lihtsalt suitsukate sellesama hinna ja ka tarbija rahakotiga mängimiseks?

Jah, olen kindel.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu s.a 10. jaanuaril. Toimus väga elav arutelu. Päris suures osas olid teemad sarnased nendega, mis täna siin saalis üles tõsteti. Seetõttu püüan kombineerida neid teemapüstitusi ja selgitusi, mida anti komisjonis, nendega, mis on täna siin teie ees juba kõlanud.
Eelnõu tutvustas ja komisjoni liikmete küsimustele vastas algatajate esindaja Eiki Nestor. Kõigepealt rääkisime sellest, et kuna selle eelnõu seaduseks saamise korral jääb Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse laekumata 3,43 miljardit krooni ehk 219 miljonit eurot, mis, olgu kõrvalpõikena öeldud, moodustab üle 6% kõikidest Eesti maksutuludest, siis tekib küsimus, mille arvel on planeeritud seda väiksemat laekumist katta. Algataja esindaja hinnangul tuleks katteallika leidmiseks tõsta tulumaksu ja maksustada n-ö rikas olemist. Siit oli initsieeritud ka minu küsimus kolleeg Jaanus Marrandile, kas sotsiaaldemokraadid on rehkendanud, kui palju siis tulumaksu tuleks tõsta. Omalt poolt annan vihje, et 3,43 miljardit krooni ehk 219 miljonit eurot, mis on selle eelnõu tõttu riigieelarvesse laekumata jääv summa, on peaaegu niisama suur kui see summa, mis üldse üksikisiku tulumaksuna riigieelarvesse laekub. Ehk tulumaksu tõus peaks olema väga-väga räige.
Jutuks tuli käibemaksu alandamine Soomes. Hea ametikaaslane Keit Pentus oma küsimuses juba märkis seda ja ka komisjonis oli meil kasutada informatsioon, et Soome toiduainete hinnad võrreldes sellega, milline oli hinnatase enne käibemaksumäära alandamist, langenud ei ole, sisuliselt on tegu sama tasemega. Võrdleme toiduainete hindu Euroopa Liidu riikides. Hea ametikaaslane Jaanus Marrandi väitis, et toiduainete hinnad on Eestis kõrgemad kui Soomes, pärast parandas ennast ja ütles, et meil on need ainult natukene madalamad. Ametlik Eurostati statistika ütleb, et kui Eestis moodustavad toiduainete hinnad Euroopa Liidu keskmiste hindadega võrreldes 78,9%, siis Soomes on toiduainete hinnad, vaatamata madalamale käibemaksule, 118,5% Euroopa Liidu keskmisest. Ehk kui Eesti on hinnatasemelt tagant seitsmes, siis Soome on eest kuues. Vahe toiduainete hindades on peaaegu poolteisekordne.
Tunnistan, et algataja esindaja Eiki Nestor möönis komisjonis tegelikult väga selgelt, et arvestatav osa sellest 3,43 miljardist kroonist ei lähe tegelikult mitte selleks, et hindu alandada, vaid see läheb tootjatele. Kui ma ei eksi, siis ta möönis, et osa läheb ka vahendajatele. See viis meid järgmise diskussiooniteemani: kui efektiivne see meede on. Me teame, et 3,43 miljardit krooni jääb Eesti riigieelarvesse laekumata. Meil on seega 3,43 miljardi krooni võrra vaja tõsta teisi makse või teha 3,43 miljardi krooni võrra vähem sotsiaalkulutusi. Näiteks oleks selle eelnõu hind jätta järgmised paar aastat, võib-olla isegi kolm aastat, pensionitõus ära. Kui selle eelnõu hind on nii suur, siis võiks vähemalt eeldada, et iga selle eelnõu alusel kulutatud kroon või euro kulutatakse sihtotstarbeliselt. Aga ometi ei ole see mitte nii ka algataja esindaja sõnul, kes möönis, et tegelikult saab sellest eelnõust võib-olla kõige rohkem kasu kodumaine tootja. Kodumaiste tootjate toetamine on ju täiesti õilis eesmärk. Tootjate jaoks hinnad kasvavad, nad saavad suurema osa käibemaksu langusest tulenevast tulust, kuigi hinnad poes ei lange või langevad väga vähe. Heakene küll, arvestame siis sellega, et tootja saab kasu. Aga ka siin ma juhin teie tähelepanu sellele ja usun, et iga hea ametikaaslane võib omast kogemusest öelda, et sugugi mitte sada protsenti toiduaineid, mida me iga päev ostame, ei ole Eestis toodetud. Praegusel aastaajal ei ole nii mõneski suures poes võimalik saada Eesti tomatit. Nii mõnigi toiduaine, näiteks banaan, Eestis ei kasvagi. Või ostetakse paraku, mida dikteerib taas kord kaupluste kaubavalik, näiteks Norra lõhet. Mida ma üritan sellega öelda? Kuigi ma usun, et te kõik eelistate, nii nagu minagi eelistan, alati eestimaist toidukaupa, ei ole meil ometi võimalik üksnes eestimaist toidukaupa tarbida. Päris suur osa selle eelnõu tõttu riigieelarvesse laekumata jäävast rahast läheks tegelikult välismaiste toidutootjate ehk banaanikasvatajate või lõhefarmerite toetuseks. Taas kord tekkis komisjonis küsimus (see küsimus peaks tekkima täna ka siin), kas me oleme nii jõukad, et kogu maailma toidutööstust sponsida.
Järgmine teema oli see, kas käibemaksu alandamisest saavad suurema võidu need, kes tegelikult abi vajavad, ehk suhteliselt vaesemad inimesed, või võidavad sellest meetmest rohkem pigem suhteliselt jõukamad inimesed. Me olime varem diskussioonis jõudnud küll selleni, et mõju hindadele ei pruugi olla märkimisväärne, kuid oletasime, et mingi mõju hindadele ikkagi on, kas või mõni protsent või 1%, ükskõik, kui väike see on. Me tõdesime, et see inimene, kes ostab kallimaid toiduaineid ja kelle toidukorv on üldmaksumuselt suurem, võidab sellest eelnõust rohkem kui see, kes väga täpselt vaatab, milliseid toiduaineid valida ja millises koguses neid osta. Ehk jällegi: eelnõu sisuliselt ei saavuta eesmärki toetada neid, kes abi vajavad.
Sellest, et algataja rääkis, et selle eelnõu eesmärk ei olegi mitte niivõrd hinnalangus poes, kuivõrd töökohtade loomine ja tootjate toetamine, ma juba rääkisin, aga olgu see veel kord üle korratud.
Ma arvan, et ma olen sellega katnud kõik olulisemad teemad, mis komisjonis kõne alla tulid. Kui te lubate, siis omalt poolt ütlen veel seda (ma lihtsalt pean oma kohuseks rahanduskomisjoni esimehena teie tähelepanu sellele juhtida), et kuigi selle eelnõu rakendamise tähtaeg on aasta 2013, siis ka 2013. aastal ei ole Eesti riigieelarves mitte ühegi majandusprognoosi järgi 219 miljonit üleliigset eurot. Kui Eesti valitsused järgmisi riigieelarveid koostades ei tee põhimõttelist otsust, siis on eelarve 2013. aastal jätkuvalt defitsiidis ehk raha on puudu, mitte ei ole üle. Seetõttu on siin saalis kõlama jäänud väide, et see raha tuleks 2013. aastal justkui iseenesest, ilmselgelt eksitav. Ma rõhutan veel kord: 3,43 miljardit krooni ehk 219 miljonit eurot, mis on selle eelnõu hind ja mida on niisama palju, kui üldse tulumaksu Eesti riigieelarvesse laekub, tähendaks käibemaksumäära tõstmist 24%-le või 25%-le või pensionitõusu mitmeks aastaks edasilükkamist. Tegemist on väga kõrge hinnaga. Kuna väga suur osa sellest rahast ei lähe sihtotstarbeliselt eelnõu eesmärgi täitmiseks, vaid läheb kaubanduslikele vahendajatele, teiste hulgas välismaistele tootjatele, otsustas komisjoni enamus panna eelnõu tänaseks päevakorda, kuid eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada. Mittelõpetamise poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 5 ja erapooletuks jäi 1. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Minul on üks küsimus: kas see, et otsustati esimest lugemist mitte lõpetada, tähendab, et eelnõu tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata?

Täpselt nii.

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kui palju siis sellel koosseisul aega jäänud on? Natukene rohkem kui üks kuu. Kuulanud ära eelkõneleja kaasettekande, tuletan teile meelde Riigikogu kodukorda. Komisjoni kaasettekanne on komisjoni kaasettekanne. Ma palun vabandust Riigikogu juhatajalt, sest meie komisjoni kaasettekandjal ei tulnud komisjoni kaasettekandest midagi välja! Eks see ole seotud lähenevate valimistega. Üldiselt aga oleks sobilik, et siin ei esitata kaasettekandena Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna või ükskõik mis teise erakonna kaasettekannet, vaid ikka komisjoni oma. Selles mõttes oli see üritus äärmiselt ebaõnnestunud.
Aga nüüd sisu juurde. Alustan tõsisemalt. Kuna küsimused olid seda laadi, nagu need olid, siis palun vabandust, kui lõpetan võib-olla elavamalt. Tegelikult on sellel eelnõul kaks mõju. Meil on ju väga sageli valida, kas me peame vajalikuks üht või teist tegevust toetada või mitte. Riigil on kaks toetamise moodust: toetuste maksmine ja ettevõtluse toetamine madalama käibemaksumääraga. Eesti oma väiksuse tõttu ei saa kasutada kõiki neid toetuste mooduseid, mida tänapäeva turumajanduses kasutatakse. Me oleme väike riik ja seetõttu on üksikuid kohti, kus neid võimalusi on mõtet ja vaja kasutada. Me ei kasuta kahjuks küllaldasel määral kõike seda, mis võiks sisetarbimist turgutada ja elavdada ning selle kaudu majandust arendada ja töökohti luua. Kui me vaatame, millised need kohad on, siis toiduainete madalam käibemaks on kindlasti see koht, kus me seda teha saame. Madalam käibemaks avaldab tõesti survet selles suunas, et hinnad alaneksid. See, et käibemaksu 2009. aasta suvel 2% tõsteti, ei avaldunud ka kohe hindades. Ei pidanudki avalduma, sest olukord turul oli selline, et ei saanud hindu tõsta. See 2%-line käibemaksu tõus kannatati lihtsalt ära, aga see avaldub nüüd erakordselt kõrges inflatsioonis. Nii et see, et käibemaks siis kasvas, tõstab tegelikult meie hindu praegu. Kui keegi soovib vaielda teemal, kas eurole üleminek Eestis hindu tõstis või mitte, siis on valiku küsimus, kas me peame seda Reformierakonna ja IRL-i tehtud 2%-list käibemaksutõusu ürituseks riigi tulusid ja kulusid paremini balansseerida või millekski muuks. Aga praegu see tegelikult hindu mõjutab.
Mind üllatab kõige rohkem see täiesti rumal naiivsus. Võib-olla tuleb keegi varsti välja ideega, et üldse tuleks ainult peamaksu maksta. Selle on ju ka inimkond kunagi sajandeid tagasi üle elanud. Kui te ei pahanda, siis ma vastan samas stiilis. Austatud küsijad, kes te siin Jaanus Marrandit kiusasite! Kui te olete tähele pannud, siis poes käib osa inimesi käruga. See käru on suur, sellel on rattad all ja need inimesed lükkavad seda. Nad tõstavad sinna asju sisse nii, et nad hindu ei vaata. Ausalt öeldes väga paljud neist isegi ei tea, mis see käibemaks on, ja nad ei tahagi teada. Nad ei tea ka, kui palju maksab see kaup, mille nad kärusse panevad. Aga on teisi inimesi, kes käivad poes väikese korviga, mis on kas punane või mõnda teist värvi ja mis on plastmassist. Seal on väga vähe kaupa. Nemad teavad, mis see käibemaks on, ja nemad tunnetavad seda rohkem. See, et see suure käru lükkaja maksab oma tarbimise pealt rohkem, ei tähenda seda, et ta tegelikult rohkem maksab, sest see väikese korviga tädi maksab oma tuludest riigile suurema osa kui see kärulükkaja.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 846 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 846 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 45 ja vastu 20 Riigikogu liiget, 3 Riigikogu liiget jäid erapooletuks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 846 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ning langeb menetlusest välja.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Terje Trei!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 853 esimene lugemine toimus siin saalis 15. detsembril eelmisel aastal. Eelnõu eesmärk on ühineda merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokolliga. Protokolli eesmärk on kindlustusmäärade ajakohastamine, kuna konventsioonis sätestatud määrad, mis kehtestati 1976. aastal, ei taga enam piisavalt kaitset kannatanud poolele konventsioonis sätestatud nõuete puhul, mille esinemise korral on vastutuse piiramine võimalik.
Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 29. detsember 2010. Eelnõu 853 teisele lugemisele saatmise arutelu toimus majanduskomisjonis 10. jaanuaril. Eelnõu kohta ei laekunud teiseks lugemiseks ühtegi muudatusettepanekut. Komisjon otsustas konsensusega saata eelnõu 853 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 19. jaanuaril ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115 tuginedes otsustas juhtivkomisjon üksmeelselt teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada, panna eelnõu 853 lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Tänan!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 853 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni üksmeelne seisukoht oli panna see eelnõu täna lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 853. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 853 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud härra aseesimees! Head ametikaaslased! Ettekanne on lühike. Ühtegi muudatusettepanekut selle eelnõu kohta ei esitatud. Õiguskomisjon käsitles eelnõu teisele lugemisele saatmist 10. jaanuaril ega algatanud ka ise ühtegi muudatusettepanekut. Komisjoni konsensuslikud otsused on eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis lõpphääletusele läheks see eelnõu homme, 20. jaanuaril. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 884 kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud härra aseesimees! Head ametikaaslased! Selle eelnõu esimese lugemise järel laekus õiguskomisjonile üks muudatusettepanek Erik Salumäelt ja samuti saabus pöördumine Eesti Noorteühenduste Liidult.
Komisjon arutas eelnõu 11. jaanuaril. Komisjoni istungil osalesid justiitsministri nõunik Madis Timpson, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus, talituse nõunikud Triin Tõnisson ja Kristiina Koll ning Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Martti Martinson. Lisaks varem nimetatud Erik Salumäe ettepanekule formuleeris komisjon ise kolm muudatusettepanekut. Nendest neljast ettepanekust peatun ma lähemalt ettepanekutel nr 2 ja 3.
Ettepanek nr 2, mille tegi Erik Salumäe, seisnes selles, et kui Riigikogule esitatud eelnõu järgi ei ole juhul, kui alaealine soovib astuda mittetulundusühingu liikmeks, tarvis kohtu nõusolekut ning piisab alaealise vanema nõusolekust, siis Erik Salumäe ettepanekul lisati eelnõusse see, et ka juhul, kui alaealine soovib olla mittetulundusühingu asutajate hulgas, piisaks lapsevanema nõusolekust. Kehtiva seaduse järgi oleks sellel puhul tarvis kohtu nõusolekut.
Ettepanek nr 3 tugines, nagu varem öeldud, Eesti Noorteühenduste Liidu pöördumisele. Eesti Noorteühenduste Liidu pöördumine seisnes põhiliselt selles, et tehti ettepanek muuta mittetulundusühingute seadust nii, et vähemalt 15-aastasel alaealisel tekiks võimalus astuda kõikide mittetulundusühingute liikmeks iseseisvalt, ilma vanema nõusolekuta. Peamine arutelu komisjonis toimus selle ümber, milliseid ühendusi see võimalik muudatus hõlmaks. Komisjonis ei leidnud toetust idee, et alaealine võiks ilma vanema nõusolekuta astuda ükskõik millisesse MTÜ-sse. Ei toetatud ka lähenemist, et vanema nõusolekut ei ole üldse tarvis. Küll aga arutleti selle üle, millisesse ühendusse astumise puhul ei oleks vaja vanema nõusolekut esitada, vaid piisaks selle olemasolu eeldamisest, nagu on näiteks selgi puhul, kui alaealine soovib poes mingisuguseid olmeoste teha. Komisjoni laual olid võimalused piirduda nõusoleku eeldamise puhul kas kõigi noorteühingutega noorsootöö seaduse mõttes või ainult nendega, mis on enam tuntud, n-ö massiorganisatsioonid, millega seoses on seaduses antud 500 liikme nõue ja mille struktuuriüksused peavad tegutsema vähemalt viie maakonna territooriumil. Komisjoni istungil toetas komisjoni liikmete enamus (poolt 3, erapooletuid 1) esimest varianti ehk seda, nagu muudatusettepanekus on sätestatud, et kui vähemalt 15-aastane alaealine astub sellise noorteühingu liikmeks, mis vastab noorsootöö seaduses sätestatule, siis ei pea eestkostja nõusolekut mittetulundusühingule esitama, kui selle põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
Komisjon otsustas konsensuslikult teise lugemise täna lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis võiks võtta selle eelnõu seadusena vastu homme, 20. jaanuaril. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Eelnõu 881 kohta on laekunud neli muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Teine muudatusettepanek on Riigikogu liikmelt Erik Salumäelt ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda ettepanekut tuleb täielikult arvestada. Kolmas ettepanek on juhtivkomisjonilt ja ka neljas ettepanek on juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma annan sõna rahanduskomisjoni liikmele Eiki Nestorile. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Komisjon tegi konsensuslikult selle eelnõu kohta viis muudatusettepanekut. Nendest viies on puhtalt sõnastuslik parandus ja ülejäänud neljal on ka sisulist tähendust. Lühidalt nendest.
Esimene muudatusettepanek on tingitud sellest, et kehtiva seaduse järgi oli juhul, kui inimene vahetas pensionifondi, väärtpaberite keskregister sunnitud inimese tahteavalduseks lugema seda sooviavaldust, mis jõudis nendeni viimasena. Praktikas juhtus nii, et kui inimene pensionifondi vahetas ja mõne aja pärast otsustas seda uuesti teha, siis tekkis turuosalisi, kes kasutasid seda sätet ära ja saatsid neile laekunud sooviavalduse väärtpaberite keskregistrisse hiljem. Teisisõnu: kehtima hakkas otsus, mis jõudis registrisse hiljem, mitte see, mille inimene viimasena tegi. Nüüd on see asi parandatud. Kehtib inimese see otsus, mille ta langetas kõige hiljem.
Teine muudatusettepanek on seotud kolmanda samba pensionifondidega. Uue lõike sissetoomisega on täpsustatud, mida peetakse isikustatud pakkumiseks. Näiteks brošüüri saamine selle kohta, et teil on võimalik vabatahtlikult pensioni koguda, ei ole veel isikustatud pakkumine.
Kolmas muudatusettepanek on rakendustähtaegade kohta. Te loodetavasti teate, et see seadus peaks laias laastus jõustuma 1. augustil, välja arvatud maksuseadusi käsitlev osa, mis jõustub järgmise aasta 1. jaanuaril. Riigikogu aga on juba varem vastu võtnud seaduse, mille üks paragrahv hakkab kehtima s.a 1. aprillil ja mille sisu käsitleb ka fondide vahetamise temaatikat. Nimelt, kehtiva seaduse alusel võib inimene kolida kogu kogutud rahaga ühest fondist teise. Teine võimalus on jätta varem kogutud raha vanasse fondi ja hakata koguma uude. Seadusparandus, mis on Riigikogus juba varem vastu võetud, nägi ette ka võimaluse võtta osa kogutust uude fondi kaasa. Kõne all oleva seaduseelnõu kõige põhilisem muudatus, mis jõustub 1. augustil, annab aga õiguse aasta jooksul kolmel korral fondi vahetada. Selleks et mitte mitu korda n-ö fondivahetustemaatika paragrahve jõustada, mis tähendab halduskulusid, koolituskulusid, mida iganes, otsustas komisjon üksmeelselt, et need kaks sätet võiksid jõustuda ühel kuupäeval ehk 1. augustil. Seega, ka fondi vahetamise võimalus nii, et poole või osa kogutust saab kaasa võtta, hakkab kehtima 1. augustil.
Neljas muudatusettepanek on ka vajalik. See on täpsustav. Kehtiva korra järgi võib fondivalitseja oma tasumäära muuta siis, kui ta on sellest küllaldaselt ette teatanud, ning see muudatus hakkab kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist. Meie pakutud muudatusega antakse talle võimalus võetava tasu määra langetamine jõustada varem. Tõusu puhul kehtib ikkagi vana reegel, aga langetamist on fondivalitsejal võimalik jõustada ka varem.
Komisjoni üksmeelne otsus oli toetada teise lugemise lõpetamist. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Hea ettekandja! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame eelnõu 870 kohta laekunud muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on kokku viis, kõik on juhtivkomisjonilt ja seisukoht on, et neid tuleks täielikult arvestada. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas teisipäeval, 11. jaanuaril 2011 Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu. Kohale olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi ametnikud. Arutelu tulemusel tegi komisjon ka ühe muudatusettepaneku seaduse kohta.
Kõigepealt ütlen väikeseks meeldetuletuseks, et tegemist on ravimiseaduse täiendamisega, mille eesmärk on luua paremad reeglid selleks, et muutuks selgemaks ravimite käitlemise tegevuslubade registri pidamine, mille parendamiseks valmis 2009. aastal Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti ühishankena uus infotehnoloogiline süsteem. Selle uue süsteemi kasutusala on varasemast oluliselt laiem. Lisaks ravimite käitlemise tegevuslubade andmetele on infosüsteemi lisatud tegevuslubade taotluste menetlemisandmed, ravimite käitlejate ja defektsete ravimite üle riikliku järelevalve käigus kogutud andmed ning apteekide igas kvartalis esitatavad statistiliste aruannete andmed. Infosüsteemi laiendamise põhieesmärk on olnud menetlusprotsesside toetamine ja kiirendamine ning ravimite käitlemise tegevusloa omajatega seotud andmete koondamine mitmest andmebaasist ühte suurde andmebaasi, et vältida andmete mitmekordset sisestamist ja väikeste, turvanõuetele mittevastavate andmekogude paljusust. Seetõttu ei taotleta seoses infosüsteemi laiendamisega uut andmete kogumise luba, vaid juba praegu ravimiseaduse ja allaktide alusel kogutavate andmete koondamist ühte registrisse.
Seaduse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest, sest arendused on juba loodud ning registripidamiskulud on samuti eelarvesse planeeritud. Jooksvad registripidamiskulud katab vastavalt lepingule Sotsiaalministeerium. Uus tarkvara on kasutuselevõtuks valmis kohe, kui õigusruum seda võimaldab. Võimaldamaks selle kasutuselevõtu jaoks vajalike eeltööde täpset planeerimist, tegi sotsiaalkomisjon eelnõu kohta parandusettepaneku, millega täiendatakse eelnõu teksti uue paragrahviga, mis näeb ette, et seadus jõustub 2011. aasta 1. märtsil. Konkreetse kuupäeva paikapanemine annab võimaluse ettevalmistustöid täpselt planeerida ja need õigeks ajaks valmis saada. Sotsiaalkomisjon oli konsensuslikult selle paranduse poolt.
Samamoodi konsensuslikult otsustati saata seaduseelnõu 872 täiskogu saali teisele lugemisele 19. jaanuaril 2011 ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Samuti otsustas komisjon saata eelnõu pärast teise lugemise lõpetamist kolmandale lugemisele 20. jaanuaril 2011 ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 872 kohta on laekunud üks tõsine muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Keegi hääletamist ei soovi. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Euroopa kohaliku omavalitsuse harta on siin saalis üsna hästi tuntud dokument, mis reguleerib eelkõige riigi ja kohalike omavalitsuste suhteid. Nüüd on neile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kes on kohaliku omavalitsuse hartale alla kirjutanud, allkirjastamiseks avatud üksuse tegevuses osalemise õigust käsitlev lisaprotokoll. Kuna Euroopa kohaliku omavalitsuse harta on ratifitseeritud Riigikogus, siis tuleb ka lisaprotokoll ratifitseerida samas vormis. Harta otseselt ei reguleeri isikute õigust ühiskonnaelus osaleda. Kuid see põhimõte on laialt tunnustatud ja muutunud demokraatliku võimukorralduse vältimatuks osaks, seega on Euroopa Nõukogu tasandil peetud vajalikuks hartat lisaprotokolliga täiendada. Kuna tegu on esimese rahvusvahelise dokumendiga, mille eesmärk on rahvusvaheliselt tagada kodanike õigus osaleda valijate või kandidaatidena nende elukohaks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu liikmete valimisel, siis on Eesti jaoks oluline anda rahvusvahelisele üldsusele signaal, et Eesti täidab seda demokraatliku õigusriigi kohustust. Lisaprotokolli heakskiitmine tuleneb eestkätt soovist tunnustada isikute õigust osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses kui rahvusvahelisest õigusest tulenevat õigust. Lisaks täidaksime lisaprotokolli ratifitseerimisega Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (Eestis tuntud ka kui CLRAE) 28. oktoobri 2010. aasta soovituse "Kohalik demokraatia Eestis" punktis 6 tehtud ettepanekut, kus Eesti pädevatel võimuorganitel soovitatakse lisaprotokoll võimalikult ruttu ratifitseerida.
Lisaprotokolliga kohustatakse liikmesriike riigi äranägemise ja kehtiva õiguskorra kohaselt kehtestama järgmist: 1) inimeste kaasamise menetlus, mis võib sisaldada nõupidamisi, kohalikke referendumeid ja taotlusi ning suure elanike arvu ja/või territooriumiga kohaliku omavalitsuse üksuse korral meetmeid inimeste kaasamiseks neile lähedasel tasandil; 2) kohaliku omavalitsuse üksustes hoitavatele ametlikele dokumentidele juurdepääsemise menetlus kooskõlas osalisriigi põhiseadusliku korra ja rahvusvaheliste õiguslike kohustustega; 3) meetmed nende isikukategooriate vajaduste rahuldamiseks, kelle osalemine on eriti raskendatud; 4) korrad ja menetlused kohaliku omavalitsuse üksuste toimimist ning kohalikke avalikke teenuseid käsitlevate kaebuste ja ettepanekutega tegelemiseks ning neile vastamiseks.
Eesti riigisiseses õiguses reguleerivad lisaprotokollist tulenevate nõuete täitmist põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, avaliku teabe seadus ja haldusmenetluse seadus. Lisaprotokollist ei tulene Eesti riigile lisakohustusi, regulatsioonid on kehtivates seadustes juba olemas ning on isikute kaasamise seisukohalt lisaprotokolli miinimumnõudeid arvestades juba tükk maad ka n-ö ajast ees. Näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu valijad ja kandidaadid saavad lisaks Eesti kodanikele, mis on lisaprotokolli miinimumnõue, olla ka Euroopa Liidu kodanikud. Hääleõiguslikud on ka välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks, kelle püsiv elukoht on selles vallas või linnas ning kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Valimisõiguse teostamist on meil teatavasti hõlbustatud kodus hääletamise, elektroonilise ja m-hääletamisega. Praktikas on välja töötatud või väljatöötamisel ka mitu elektroonilist lahendust (nt volikogude infosüsteem), mis aitavad isikuid kohaliku omavalitsuse tegevusse rohkem kaasata.
Lisaprotokolli ratifitseerimisega ei piiritleta kohaliku omavalitsuse üksusi, kellele lisaprotokollist tulenevaid nõudeid kohaldatakse. See tähendab, et neid nõudeid kohaldatakse kogu Eesti territooriumil ühetaoliselt, kuna lisaprotokollis esitatud nõuded kohalduvad Eesti seaduste kohaselt samuti kõigile omavalitsusüksustele ühetaoliselt. Eesti riik ei esita lisaprotokolli osas deklaratsioone ega reservatsioone. Meie omavalitsusliidud, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit, avaldasid lisaprotokolli ratifitseerimisele tugevat toetust. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu oli põhiseaduskomisjonis arutlusel esmaspäeval, 10. jaanuaril. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida lisaprotokoll, mis näeb allakirjutanud riikidele ette kohustuse tagada kõigile üksikisikutele õigus osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses, mis hõlmab vähemalt kodanike õigust osaleda valijatena või kandidaatidena nende elukohaks oleva omavalitsusüksuse esinduskogu liikmete valimisel.
Eelnõu arutelul komisjonis osalesid regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste. Ülevaate eelnõu kohta esitas minister Kiisler, kes märkis, et lisaprotokolli ratifitseerimise korral ei ole Eestil selle rakendamisega täiendavaid probleeme, kuna kõik, mida lisaprotokolliga nõutakse, on Eestis juba seadustatud ja rakendatud. Olivia Taluste lisas, et Eesti riigil ei ole huvi teha lisaprotokolli ratifitseerimisel erisusi, deklaratsioone või reservatsioone. Lisaprotokolli kohaldatakse ühetaoliselt. See kohaldub kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustele, hoolimata nende suurusest.
Lisaprotokolli ratifitseerimise protsessi käigus selgus, et kõik protokollist tulenevad nõuded on Eesti seadustes juba ammendavalt reguleeritud. Nii on sellele protokollile 16. novembril 2009 Vabariigi Valitsuse esindaja ka alla kirjutanud. Ka Eesti omavalitsusliidud toetavad lisaprotokolli ratifitseerimist.
Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu tulemusena jõudsid komisjoni liikmed konsensusega otsustele määrata eelnõu ettekandjaks siinkõneleja, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 908 esimese lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 19. jaanuari istungi päevakorda, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 908 esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise ajaks 2. veebruar kell 18. Aitäh teile!

Hea ettekandja! Mina ütlen teile aitäh! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 2. veebruar kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eelnõu koostati Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ülevõtmiseks, mis reguleerib kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu riiki lubamist ning selliste töötajate õigusi ja kohustusi Euroopa Liidu territooriumil. Selle direktiiviga võetakse kasutusele nn Euroopa Liidu sinine kaart, mis annab elamisloa töötamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal.
Kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö on eelnõu järgi töö, mille tegemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi tõendab kõrgem kutsekvalifikatsioon. Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga on tegemist, kui nominaalne õppeaeg on kestnud vähemalt kolm aastat ja seda tõendab kõrgharidust kinnitav dokument või kui on olemas vähemalt viieaastane erialase töö kogemus. Viimati nimetatud juhul ei ole haridusnõuet kehtestatud. Eelnõu kohaselt hindab välismaalase poolt Euroopa Liidu sinise kaardi taotlusele lisatud kutsekvalifikatsiooni tõendavat dokumenti Haridus- ja Teadusministeerium. Seadusega reguleerimata ameti- või kutsealadele tööle asumiseks hindab välismaalase poolt Euroopa Liidu sinise kaardi taotlusele lisatud kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi nõuetele vastavust elamisloa taotluse menetluse käigus SA Archimedes struktuuriüksus Eesti Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus, mis on kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus Eestis. Välismaalase poolt Euroopa Liidu sinise kaardi taotlusele lisatud töökogemust kinnitavaid dokumente, mis on vajalikud kõrgema kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks, hindab eelnõu kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet, küsides selleks vajaduse korral teiste asutuste arvamust.
Nõue on selline, et kõrgema kutsekvalifikatsiooniga tööjõule tuleb maksta vähemalt liikmesriigi 1,5-kordset keskmist palka. Erandina võib teatud valdkonna töötajatele, näiteks pedagoogika- ja tervishoiuspetsialistidele, maksta vähemalt 1,2-kordset keskmist palka. Tulenevalt direktiivist tuleb kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu Eestisse elama asumise puhul loobuda kehtivast palgakriteeriumist, mis on madalam kui direktiivis kohustuslikuna ettenähtu. Alates 2008. aastast on välismaalaste seaduses nõue, et välismaalase töötamise eesmärgil Eestisse elama asumisel peab tööandja maksma talle töötasu, mis on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise brutokuupalgaga, kuid mitte väiksem kui Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,24 korrutis. Töötajate suhtes, kellele ei tule tulenevalt direktiivist maksta Eesti 1,5-kordset keskmist brutopalka, otsustas Vabariigi Valitsus senist koefitsienti mitte muuta ehk neile jääb kehtima koefitsient 1,24.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 19. juuni 2011, mistõttu oleks vaja see eelnõu seadusena vastu võtta Riigikogu selle koosseisu ajal. Aitäh!

Austatud minister! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas seaduseelnõu 900 korralisel põhiseaduskomisjoni koosolekul, mis toimus 10. jaanuaril. Arutelu juurde olid kutsutud minister Siim Valmar Kiisler ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Samuti viibis koosolekul Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste. Põhiseaduskomisjon oli selle eelnõu menetlemisel äärmiselt üksmeelne. Minister ja proua Annus tutvustasid eelnõu sisu nii, nagu seda tegi minister ka praegu. Ega siin oluliselt midagi lisada ei olegi, ainult menetluslikud otsused.
Kõik menetluslikud otsused tehti konsensuslikult: 7 poolthäält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Põhiseaduskomisjoni ettepanek Riigikogule on esimene lugemine lõpetada ning teeme ka ettepaneku muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 2. veebruar kell 18. Aitäh!

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimise soove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 2. veebruar kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun jälle Riigikogu kõnetooli regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ 810/2009 ("Viisaeeskiri") artikli 32 lõike 3 ja artikli 24 lõike 7 rakendamiseks. Nimetatud eeskirja sätted näevad ette liikmesriikide kohustuse võimaldada viisataotlejatel viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise otsuseid vaidlustada. Millist menetlust selleks rakendada, on liikmesriigi enda otsustada. Ei Eesti, Euroopa Liidu ega rahvusvahelisest õigusest ei tulene Eestile kohustust võimaldada viisaotsuste või -menetluste vaidlustamist kohtus, see on iga suveräänse riigi enda otsustuspädevus.
Olles kaalunud eri võimalusi, otsustas Vabariigi Valitsus näha eelnõus ette järgmise vaidlustusmenetluse. Kaks korda saab otsust vaidlustada haldusesiseselt ja seejärel saab viisa andmisest keeldumise, viisa kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetluse läbiviimise vaidlustada kohtus kolmes astmes. Vaidlustusmenetlus kehtestatakse haldusesiseselt kaheastmelisena, mille esimeses astmes vaatab välismaalase avalduse alusel tehtud otsuse läbi otsuse teinud haldusorgan (välisesindus, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet). Teises astmes, välismaalase teistkordse avalduse alusel tehtud otsuse vaatab läbi otsuse teinud asutuse üle teenistuslikku järelevalvet tegev haldusorgan (Välisministeerium või Siseministeerium). Nii esimeses kui ka teises astmes on välismaalasel võimalus esitada avaldus otsuse vaidlustamiseks 30 kalendripäeva jooksul ning mõlemal juhul nimetatud tähtaega ei ennistata. Tähtaja ennistamist ei võimaldata, sest välismaalasel on alati võimalik uuesti taotleda viisat Eestisse saabumiseks. Juhul kui viisa andmisest keeldutakse, algab uus otsuse vaidlustamiseks avalduse esitamise tähtaja kulgemine. Seejärel on eelnõu kohaselt võimalik viisa andmisest keeldumise, viisa kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetluse peale esitada kaebus halduskohtusse. Vaidlustusmenetluse rakendamise tähtaeg on 5. aprill 2011, mistõttu palume eelnõu seadusena vastu võtta Riigikogu sellel koosseisul. Aitäh!

Ma tänan teid, härra minister! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon suhtus ministri palvesse heatahtlikult ja menetles ka seda eelnõu konsensuslikult. Komisjoni istungile olid kutsutud minister Siim Valmar Kiisler ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Selgitused, mida härra Kiisler ja proua Annus komisjonile andsid, olid ammendavad, mistõttu jääb mul üle lugeda ette menetluslikud otsused, mis on samasugused nagu eelmise välismaalaste seaduse muutmise eelnõu kohta tehtud otsused. Kõik menetluslikud otsused võeti vastu konsensuslikult (8 poolthäält, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Seega teeb põhiseaduskomisjon ettepaneku seaduseelnõu 901 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 2. veebruar kell 18. Aitäh!

Hea ettekandja! Ma tänan ka teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimise soovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 2. veebruar kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Järgmist kahte seaduseelnõu tutvustades tuleb mul siin astuda sotsiaalministri saabastesse.
Eelnõuga kehtestatakse rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude regulatsioon. Need andmekogud on: vähiregister, meditsiiniline sünniregister, müokardiinfarktiregister, tuberkuloosiregister ja vee terviseohutuse infosüsteem. Tegemist ei ole uute registrite loomisega, vaid toimivate registrite õigusruumi korrigeerimisega. Vähiregister, meditsiiniline sünniregister ja tuberkuloosiregister on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva Tervise Arengu Instituudi juures peetavad registrid. Vähiregister tegutseb faktiliselt alates 1978. aastast, vanimad andmed pärinevad isegi 1968. aastast. Meditsiiniline sünniregister loodi 1992. aastal, tuberkuloosiregister tegutseb sotsiaalministri määruse alusel, müokardiinfarktiregister asub SA Tartu Ülikooli Kliinikum juures ja seda peetakse praegu tervishoiuteenuse osutaja andmebaasina. Eelnimetatud registrid koguvad isikustatud andmeid.
Vee terviseohutuse infosüsteem on Terviseameti juurde loodav infosüsteem, mis kogub andmeid joogi-, suplus- ja ujulavee ning loodusliku mineraal- ja allikavee kvaliteedi kohta. Registrisse ei koguta isikuandmeid. Praegu on Terviseametis olemas asutusesisene andmebaas. Andmete kogumise kohustus tuleneb Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist, suplusvee direktiivist, joogivee direktiivist ja Århusi konventsioonist (keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon).
Eelnõuga reguleeritud registreid-andmekogusid iseloomustab asjaolu, et tegemist on laialt levinud haigestumisi jälgivate andmekogudega ja statistilisi andmeid antakse ka rahvusvahelistele organisatsioonidele. Analoogsed tervisevaldkonna registrid on olemas enamikus riikides. Tänan tähelepanu eest!

Austatud minister! Ma tänan ka teid! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta!

Austatud juhataja! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu oma s.a 10. jaanuari istungil. Eelnõu eesmärk on kehtestada rahvatervise valdkonnas tegutsevatele andmekogudele seadusest tulenev korrektne õiguslik alus. Seaduseelnõu tutvustas komisjoni liikmetele sotsiaalminister Hanno Pevkur. Arutelust võtsid osa Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna nõunik Laine Peedu ning Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kersti Berendsen-Koržets, kes vastasid ka komisjoni liikmete küsimustele. Küsimused käsitlesid Andmekaitse Inspektsiooni arvamust nende andmekogude kohta, koostööd Keskkonnaministeeriumiga, arstide tööaja võimalikku pikenemist ja andmekogude järelevalvet. Esile tõsteti ka eelnõu erakordselt hästi ja põhjalikult koostatud seletuskiri.
Komisjon otsustas saata seaduseelnõu 906 Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele s.a 19. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks otsustati paluda määrata 21. jaanuar 2011 kell 16.30.
Ma parandan eelkõneleja ühe väikese sõnavääratuse. Sünniregister ei ole haigestumispõhine, vaid sünnipõhine. Sünnitamine ja sünd ei ole haigused.

Ma tänan ettekandjat! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimise soovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 906 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. jaanuari kell 16.30. Esimene lugemine on lõpetatud.
11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu eesmärk on kõrvaldada puudused ja praktikas ilmnenud ebatäpsused, mis on ilmnenud sotsiaalhoolekande seaduse erihoolekandeteenuste jao muutmise järel 2009. aasta algusest. Samuti on eelnõu eesmärk anda samamoodi nagu nendele noortele, kes kasvavad oma vanemate juures ja on nende ülalpidamisel, magistriõppes jätkamise võimalus ka asenduskoduteenusel viibivatele noortele, kes on läbi teinud bakalaureuseõppe. Magistriõppe läbimine annab asenduskodus üleskasvanud noorele tööturul parema konkurentsivõime, mis omakorda annab eeldused paremaks toimetulemiseks hilisemas iseseisvas elus.
Seadusmuudatuse üks eesmärk on psüühiliste erivajadustega inimeste riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate kitsaskohtade kõrvaldamine, et muuta erihoolekandeteenuste osutamist puudutav regulatsioon selgemaks nii teenust saavate inimeste, teenuseosutajate kui ka Sotsiaalkindlustusameti kui erihoolekandeteenusele suunava, halduslepinguid sõlmiva ja järelevalvet tegeva organi jaoks.
Eelnõus on ära toodud järgmised erihoolekandeteenuse korraldamist käsitlevad suuremad muudatused. Esiteks, isiku õigus saada toetavat erihoolekandeteenust (töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ja kogukonnas elamise teenust) ei sõltu talle määratud puude raskusastmest või töövõimekaotusprotsendist. Teiseks, täpsustatakse isiku eraldamist ning lubatakse seda ka juhul, kui isik ei ole ohtlik mitte ainult endale või teistele teenust saavatele isikutele, vaid ka näiteks töötajatele. Kolmandaks, Sotsiaalkindlustusamet ei lõpeta toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavale teenuseosutajale riigieelarvest makstava tasu maksmist selle teenuse osutamise eest, mida isik on õigustatud saama, kui isik ei kasuta nimetatud teenust statsionaarse tuberkuloosiravi saamise tõttu. Neljandaks, eelnõuga kehtestatakse tegevusjuhendajatele senise põhihariduse asemel keskhariduse nõue.
1999. aastal kirjutasid 29 riigi haridusministrid alla Bologna deklaratsioonile, mille eesmärk oli luua 2010. aastaks Euroopa ühtne kõrgharidusruum, mis soodustaks isikute vaba liikumist nii õppimise kui ka töötamise eesmärgil. See tõi kaasa pika õppetsükli lahutamise bakalaureuse- ja magistriõppeks. Kui varem oli spetsialistiks õppimine katkestamatu protsess, mis kestis sõltuvalt riigist ja erialast 4–6 aastat, siis Bologna deklaratsioon tõi kaasa võimaluse minna tööle juba pärast kolmeaastasi õpinguid. Samas andis kahetsükliline kõrgharidus võimaluse vahetada pärast esimest tsüklit kõrgkooli ja ka eriala. Juba Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2001. aasta istungil heaks kiidetud Eesti kõrgharidusreformi kavas "Kõrgharidusreform 2001–2002" seati eesmärgiks, et bakalaureuseõppe lõpetanutest vähemalt kaks kolmandikku jätkab magistriõppes. Eelnõuga tagatakse see võimalus asenduskoduteenust saavatele lastele, kes on lõpetanud bakalaureuseõppe. Tänan tähelepanu eest!

Austatud minister! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 904 oma 11. jaanuari istungil. Eelnõu tutvustasid sotsiaalkomisjonis Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialistid Elmet Puhm ja Maarja Krais. Eelnõuga täpsustatakse ja muudetakse mõningaid erihoolekandeteenustele kehtestatud põhimõtteid. Reguleeritakse olukord, kus isik vajab tuberkuloosiravi erihoolekandeteenuse saamise ajal. Samuti kaotatakse toetatud elamise teenuse puhul piirang, et seda teenust ei osutata sügava puudega isikutele. Töötamise toetamise teenuse puhul kaotatakse nõue, et selleks, et isikul tekiks õigus teenust saada, peab talle olema määratud mingi kindel töövõimekaotusprotsent. Erihoolekandeteenust osutavale tegevusjuhendajale kehtestatakse lisaks koolituse nõudele keskhariduse nõue, mille täitmiseks on antud viieaastane aeg. Praeguse seaduse järgi peab tegevusjuhendajal olema ainult põhiharidus ja erialane koolitus. Täiendatakse ka asenduskoduteenuse sätteid. Nimelt pikendatakse asenduskoduteenuse saamise õigust isikul, kes jätkab õpinguid magistriõppes, seda pikendatakse nominaalse õppeaja lõpuni. Praeguse seaduse järgi on isikul õigus saada asenduskoduteenust kuni bakalaureuseõppe lõpuni, kui ta lõpetab õpingud nominaalse õppeajaga. Komisjonis eelnõu sisu üle erilist diskussiooni ei tekkinud.
Komisjon otsustas saata menetletava eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 19. jaanuaril s.a ja teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni ettekandjaks otsustati määrata Heljo Pikhof. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Komisjon teeb ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. jaanuar s.a kell 16.30. Aitäh!

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 904 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. jaanuari kell 16.30. Esimene lugemine on lõpetatud.
12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Ruumiandmete seaduse eelnõuga luuakse õiguslikud alused Euroopa Liidu ruumiandmete taristuga kooskõlas oleva Eesti ruumiandmete taristu väljaarendamiseks ning võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete taristu.
Direktiivi eesmärk on rajada ruumiandmete taristu, mille raames tehakse kõikidele kättesaadavaks avaliku võimu kandjate hallatavad olemasolevad ruumiandmekogumid. Ruumiandmete valdkonnad, mille andmed tuleb kättesaadavaks teha, on kirjas direktiivi lisades I–III ja eelnõu seletuskirja lisas 1. Sinna kuuluvad sellised ruumiandmevaldkonnad nagu koordinaatsüsteemid, aadressid, transpordivõrgud, kaitsealused kohad, maakate, ehitised, inimeste tervis ja ohutus, põllumajandus- ja vesiviljelusrajatised, demograafia, atmosfääritingimused, energiaressursid jne. Seaduseelnõuga kehtestatakse üldised tingimused ja nõuded ruumiandmete taristu ülesehitamiseks. Need on kooskõlas direktiiviga. Üldised nõuded täpsustab omakorda Euroopa Komisjon määrustega, millele on eelnõus viidatud.
Nüüd mõnest üldsättest ja direktiivi harmoneerimisest. Ruumiandmete seaduse eelnõu 1.  peatükis "Üldsätted" antakse seaduse kohaldamisala ja olulisemad mõisted. Mõisted, mida seaduseelnõu üldsätetes avatakse, tulenevad direktiivist. Need on näiteks ruumiandmed, ruumiandmete taristu, metaandmed, koostalitlusvõime jt.
Ruumiandmete seaduse eelnõu peatükkides 2–5 sätestatakse direktiivist tulenevad regulatsioonid ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks teabevaldajate vahel.
Ruumiandmete seaduse eelnõu 4. peatükis "Eesti geoportaal" sätestatakse ruumiandmete ja ruumiandmeteenustega seotud teabevärav ning selle infosüsteemiga seonduv. Direktiiv märgib üheselt, et INSPIRE põhineb liikmesriikide rajatud ja hallatavatel ruumiandmete taristutel. Eesti ruumiandmete taristu põhikomponendid on riigi geodeetiline süsteem, aadressiandmete süsteem ja Eesti topograafia andmekogu.
Geodeetilise süsteemi ja aadressiandmete süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused on sätestatud eelnõu peatükkides 6–8. Eelnõu 6. peatükk sätestab Eestis kasutatava geodeetilise süsteemi, selle koosseisu kuuluvad geodeetilised võrgud, nende rajamise ning geodeetiliste märkide paigaldamise korralduse ja nende tööde üldtingimused. Seitsmes peatükk "Aadressiandmete süsteemi haldamine" käsitleb ruumiandmete infrastruktuuri teist põhikomponenti ehk aadressiandmete süsteemi ja selle haldamist. Eelnõu 8. peatükk "Topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmine" käsitleb topograafilisi nähtusi, nende andmeid, koosseisu ja klassifikatsiooni.
Koordineerimist ja riiklikku järelevalvet on käsitletud peatükkides 9 ja 10. Sätestatakse ruumiandmete taristu väljaarendamise, koordineerimise ja aruandluse korraldus, koha-aadresside määramise riiklik järelevalve ning vastutus geodeetiliste märkide kaitse nõuete rikkumise eest. Seaduseelnõu näeb ette ka mitme rakendusakti väljatöötamist, loend on toodud seletuskirja osas 8.
Kokkuvõtteks: eelnõu seadusena jõustumise korral kehtestatakse õigus- ja haldusnormid ruumiandmetega riigis toimimiseks ning luuakse eeldused Eesti ruumiandmete taristu väljaarendamiseks. Ehkki eelnõu on fookustatud ruumiandmetele ja nendega seotud teenustele, mõjutavad kehtestatavad regulatsioonid kindlasti informaatika arengut tervikuna. Kuigi eelnõu väljatöötamise ajendiks oli kohustus võtta üle INSPIRE direktiiv, siis veel olulisemaks tuleb pidada vajadust kasutada igapäevases otsustusprotsessis õigeid ja kvaliteetseid ruumiandmeid ning tugineda neile nii riigisiseste kui ka Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel. Tänan tähelepanu eest!

Hea minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Väga tore, et selline seadus vastu võetakse. Aga kuidas Eesti ruumiandmete kogumisel, töötlemisel, edastamisel ja vahetamisel teiste riikidega võrreldes välja paistab? Kas on meist edukamaid riike, kas me oleme ise kõige edukamad või oleme sabassörkijate seas? Milline see pilt üldiselt on, vähemalt Euroopas?

Tänan küsimuse eest! Mis puudutab Eesti positsiooni selles valdkonnas, siis tuleb öelda, et Eesti on ruumiandmete kogumise ja valdkonna arendamise poolest esirinnas. Alles hiljuti sai Maa-amet ühe rahvusvahelise autasu seoses oma portaaliga ja andmekogudega. Eesti on siin igal juhul edukamate riikide hulgas. Need arendused jätkuvad sellest seadusest tulenevalt ka edaspidi.

Mark Soosaar, palun!

Teiseks tahan rõhutada, et see on vist esimene Riigikogus arutlusel olnud seadus, kus on kasutatud sõnauselt saadud uut sõna "taristu". See on kindlasti kiiduväärt. Aga teatavasti "ruum" selle seaduse tähenduses tähendab sedasama, mida inglise keeles space, aga eesti keeles kasutatakse sõna "ruum" sagedasti kinnise ruumi, näiteks hotelliruumi vms tähenduses. Kas ka sõnale "ruum" tasuks võib-olla tulevikus mingisugune teine vaste leida? Siin on ju mõeldud ikkagi looduslikku tervikut või kogu keskkonda, milles me kõik elame.

Aitäh! Tuleb tunnistada, et seda uut ja tänapäevast sõna "taristu" kasutasin mina oma ettekandes, kuigi ettekande ettevalmistatud tekstis oli veel vana sõna. Aga "taristu" meeldib mulle isiklikult rohkem selle tõttu, et eestlasel on seda lihtsam välja ütelda. Mis puudutab mõistete tänapäevastamist, siis see on kindlasti väga oluline. Siin on teisigi mõisteid, mille kohta tuleks leida uued sõnad, et pilt oleks selgem. Väike segadus sellest tekib küll, jah.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Erki Noole!

Austatud Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse algatatud ning praegu Riigikogu menetluses olevat ruumiandmete seaduse eelnõu esimest korda 10. jaanuaril s.a. Istungil osalesid lisaks komisjoni liikmetele ka eelnõu ettevalmistajate esindajad: Maa-ameti peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes Raivo Vallner ning sama ameti kvaliteedi ja tootearenduse osakonna juhataja kohusetäitja Sven Põder.
Mida komisjonis arutati? Nagu minister viitas, on ruumiandmete seaduse eelnõu esimene lugemine säärase seaduse esmakordne menetlemine. Istungil tõdeti, et tegemist on Eesti geoinformaatika arenguks vajaliku seadusega. Loomulikult on ajendiks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis võeti vastu juba 14. märtsil 2007. aastal. Seda nimetatakse INSPIRE direktiiviks ja selle eesmärk on kehtestada Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuri rajamise üldeeskiri.
Aga ajendist olulisem on ruumiandmete seaduse loomise põhjus, milleks on asjaolu, et Eesti õigusruumis on riiklikul tasemel olulisel määral teadvustamata ja nõutaval tasemel reguleerimata ruumiandmete olemasolu, olemus, töötlemine ja nendega seotud avalike teenuste osutamine. Nõutavaks tasemeks aga oleme harjunud pidama seaduse taset, seda enam, et ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 ütleb: "Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel."
Nii et ühelt poolt on ruumiandmete seaduse eelnõusse sisse kirjutatud INSPIRE direktiivi Eesti õigusesse harmoneerimine, teiselt poolt on aga selle eelnõuga täidetud suur lünk Eesti õigusruumis, mis on seotud riikliku geodeesia, topograafia ja nende valdkondade andmeid esitava ning neid valdkondi siduva kartograafia valdkonnaga. Samuti on seadusega reguleerimata Eesti aadressiandmete süsteem, ehkki oleme ju kõik harjunud inimesi ja hooneid, kortereid ning maaüksusi leidma ennekõike just aadressi järgi. Need valdkonnad on nii üleeuroopalises kui ka Eesti dimensioonis üliolulised, et aru saada, kus me oleme, milline on see maailm, mis meid ümbritseb, kuidas me võiksime seda maailma kajastada oma riiklikus halduses ja kuidas me seda peaksime tegema, kuidas riiklik haldus seda mõjutab, milliste topograafiliste nähtuste kohta ja milliseid andmeid peab ühiskond vajalikuks koguda ning lõpuks, millised on riigis kõige üldisemad mängureeglid ruumiandmete toimimisega seoses.
Direktiiv ei määra ära, mille kohta liikmesriigid peavad ruumiandmeid koguma. See sõltub iga riigi enda sisemistest vajadustest ja kohustustest. Küll aga juhul, kui mõnes direktiivi jaoks olulises valdkonnas seadustega pandud kohustuste täitmiseks andmeid kogutakse, tuleb see tegevus ruumiandmete osas allutada direktiivi ja sellest tulenevalt ka kõne all oleva seaduse mängureeglitele, sealhulgas nendele aspektidele, mis huvitavad Euroopa Liitu. Seda, et see eelnõu hakkab mõjutama avaliku sektori ruumiandmete haldust väga laias spektris, näitab kas või direktiivi ja ruumiandmete seaduse eelnõuga hõlmatavate valdkondade maht ja sisu.
Komisjonis vaeti ka seaduse mõju kohalikele omavalitsustele. Direktiivist tulenevad kohustused on ennekõike ikka riigi kohustused ning need üldjuhul omavalitsusele ei laiene.
Millest veel räägiti? Selle seaduse eesmärk on Eestis välja arendada tänapäevane ruumiandmete infrastruktuur või, nagu minister ütles, taristu. Seda mitte ainult selleks, et seda nõuab Euroopa Liit, vaid eelkõige selleks, et seda on meile endale vaja.
Kokku võttes võib seaduse kohta öelda, et riiklik geodeesia, aadressiandmete süsteem ja riigi topograafialane tegevus moodustavad ruumiandmete infrastruktuuri aluse ja vundamendi. Iga kodu seisab nii kindlalt, kui kindel on tema vundament. Komisjon loodab, et eelnõu seadusena vastuvõtmise korral tekib riigis nimetatud valdkondades uus hingamine ning Eesti geodeetide, kartograafide ja geoinformaatikute tegevuse kaudu annab Eesti tõsise panuse Euroopa kindla ühiskodu loomisesse.
Lõpetuseks: keskkonnakomisjon otsustas lõpetada ruumiandmete seaduse eelnõu 890 esimese lugemise ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. veebruar 2011 kell 12. Olgu öeldud, et komisjoni otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Tänan! Teile on vähemalt üks küsimus. Maret Merisaar, palun!

Aitäh! Tööstuslike loomafarmide ruumilist andmebaasi ehk kaarti nende asukoha kohta saab teha keskkonnalubades olevate geograafiliste koordinaatide kaudu. Kuigi need load peaksid olema avalikustatud, ei ole avalikustatud mitte kõik load. Selle seaduse lisa ütleb, et nende loomafarmide kaart peaks olema kättesaadav alles aastal 2012. Kas ei peaks selle keskkonnalubade andmebaasi ikka varem korda tegema?

Aitäh! Ruumiandmete seadus ühtlustab kõikide andmete, sealhulgas täpsustatud andmete kättesaadavust. Praegu ei ole kindlaks määratud, kuidas peaks andmeid eri andmebaasidest kätte saama ja millise kvaliteediga need andmed on, kui me räägime geodeetilistest alustest, maamärkidest, aadressidest. See ei ole kindlaks määratud. Selle seaduse vastuvõtmise korral see määratakse kindlaks ja kõik need andmed peaksid ka Eesti Vabariigis ühtlustuma. See on selle seaduse põhimõte. On need siis farmid või tööstuspargid – neid mõõdetakse ühtedel alustel nii Lõuna-Eestis, Ida-Virumaal kui ka Harjumaal, et andmed, mida me oleme kandnud eri registritesse, oleksid täpsed, üheselt arusaadavad, jälgitavad ja kättesaadavad.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 890 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. veebruari kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud.
13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud Riigikogu! Kõne all oleva seadusega tehakse neli olulist muudatust. Esiteks võetakse üle Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv. Teiseks võetakse üle Euroopa Liidu laevade põhjustatud merereostuse vältimise direktiiv. Kolmandaks muudetakse vee erikasutusluba andvat pädevat asutust. Neljandaks muudetakse veekaitsevööndi piiranguid, millega sätestatakse erandid maavarade kaevandamise käigus tekkivatele väikeveekogudele.
Mõne sõnaga nendest muudatustest lähemalt. Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv näeb ette, et liikmesriigid võtavad tarvitusele abinõud, millega säilitatakse või saavutatakse hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund. Merestrateegia raamdirektiivi kehtivuse ala hõlmab kogu Eesti Vabariigi mereala. Seejuures tuleb arvesse võtta Eesti merealalt lähtuvat piiriülest mõju Läänemerele tervikuna ja teiste riikide merekeskkonnale.
Teiseks, laevade põhjustatud merereostuse vältimise direktiiv. Selle eesmärk on ühtlustada füüsiliste ja juriidiliste isikute toimepandud, laevadelt pärineva reostusega seotud õigusrikkumiste koosseise ning isikute vastutuse ulatust.
Kolmandaks, ehitusseadust on tarvis muuta järgmistel põhjustel. Riigikogus 2009. aasta juunis vastu võetud sadamaseadusega kehtestati avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ehitamise regulatsioon. Eelnõu muudatusega hakkab selliste ehitiste rajamiseks vajalike vee erikasutuslubade taotluste menetlemine ja nende lubade andmine kuuluma Keskkonnaameti pädevusse. Siiani oli see Keskkonnaministeeriumi pädevuses. Veeseaduse § 9 lõike 5 teine lause muudetakse, jättes Keskkonnaministeeriumi pädevusse üksnes kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ja veekaabelliinide ehitamiseks merel ning piiriveekogudel Peipsi ja Pihkva järvel vee erikasutusloa taotluste menetlemise.
Neljas muudatus on seotud sellega, et maavara kaevandamise käigus tekivad muutuva suurusega ja kaldajoonega väikeveekogud. Selliste veekogude kaldal ei ole ranna ega kalda piiranguvööndi piirangute rakendamine looduskaitseliselt vajalik. Pärast kaevandamist tuleb maa korrastamise käigus teha korda ka tekkinud veekogud, misjärel on ranna ja kalda piiranguvööndi kitsenduste rakendamine taas vajalik. Looduskaitseseaduse muutmise eesmärk ongi luua maavarade kaevandamise keelu erisus kaevandamisel tekkinud tehisveekogu kaldal seni, kuni kaevandamine on lõppenud ja selle tõttu rikutud maa nõuetekohaselt korrastatud. Veeseaduse § 29 täiendatakse lõikega 5, millega sätestatakse veekaitsevööndi piirangute ulatus. Need ei kehti maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogudele, mis asuvad kehtival mäeeraldisel või selle teenindusmaal. Tänan tähelepanu eest!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Mart Jüssi, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Selles seaduses on üsna selgelt välja toodud tähtaeg, mis ajaks peaksime oma rannikumere saama mõistlikku või heasse seisukorda. See on aasta 2020, mis mõne kalendriga mõõtes on võib-olla juba üsna varsti. Sellepärast on mul kaks küsimust, mille ma koos esitan. Võib-olla saate vastata. Esiteks, kui realistlikuks te seda tähtaega peate? Teisest küljest me näeme, et Keskkonnaministeeriumile langeb nendes mereasjades väga suur roll, et tagada tulemusi. Aga samal ajal (me oleme ka enne sellest rääkinud) on tagajärgede põhjused valdavalt inimtegevuse teistes valdkondades. Kas te arvate, et ka tulevikus võiks Keskkonnaministeeriumil olla, ütleme, valdav vastutus merekeskkonna hea seisundi tagamisel?

Tänan küsimuse eest! Jah, küllap oleks võib-olla pisut mugavam, kui teised ministeeriumid võtaksid vastutust suuremas osas enda kanda, kuid valdavalt on see keskkonnaküsimus. Selle küsimuse lahendamine toimub loomulikult ministeeriumide koostöös. Keskkonnaministeeriumis töötab juba ministeeriumidevaheline merekomisjon, kus on esindatud viis ministeeriumi. See koguneb regulaarselt. Ministeeriumide vahel neid asju arutatakse ja jagatakse ka ülesandeid. Ma usun, et Keskkonnaministeerium saab selle rolliga sellisel kujul tulevikuski hakkama. Aga tähelepanu juhtimine aastale 2020 ehk sellele, et aeg nii suure probleemi lahendamiseks on suhteliselt napp, tähendab seda, et lähiaastatel tuleb selle teemaga väga intensiivselt tegelda. Statistika näitab ju, et üldiselt on meil vee olukord vooluveekogudes ja siseveekogudes suhteliselt hea. Just nimelt rannikumeri on aga see, kus vee kvaliteet on suhteliselt halb. Kõige tõsisemad veeprobleemid on seotud just rannikumerega. Ega siin aega tõesti ülearu palju ei ole.

Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon arutas veeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 905 oma 10. jaanuari 2011. aasta istungil. Selle arutelu juurde olid kutsutud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, merekeskkonna osakonna juhataja kohusetäitja Sulev Nõmmann ning peaspetsialistid Agnes Villmann ja Agnes Pilv.
Nagu minister eelnõu tutvustades meile juba teada andis, on veeseaduse muutmine seekord valdavalt seotud merevee seisundi, selle paranemise või hoidmise edasiste eesmärkidega ja nende saavutamise teedega. Ma teen komisjoni arutelust lühikese kokkuvõtte, rääkides sellest, mis komisjoni tähelepanu pälvis ja võib-olla natuke laiemalt huvi võib pakkuda.
Esiteks mainib see merevee seisundiga seotud seadus ka Peipsi-Pihkva järve. Teistes kontekstides on keskkonnakomisjonis arutatud, kui võrdne see Peipsi-Pihkva järv merega on. Kui keskkonnamõjude hindamisel on need üsna võrdsustatud, siis praeguses kontekstis leiti, et olgu siiski järv järv ja meri meri. Olgugi et Peipsi-Pihkva järve puhul on tegemist väga suuremastaapse piiriveekoguga, see otseselt merena seekord siiski käsitlust ei leia.
Üks küsimus, mida me arutasime, oli see, et esimest korda tegelikult defineeritakse või sätestatakse mereala kui veeala mõiste. See annab tänapäevase võimaluse käsitleda merre tõmmatavaid piire mitte sirgjoontena, nagu seda vanasti tehti. Nagu me teame, vee peale tõmmatud joon ei kipu püsima ja veel vähem püsib vee peale tõmmatud sirgjoon. Uue seaduse valguses on võimalik ka mere peale alasid planeerida vastavalt looduslikele tunnustele, olgu selleks mere sügavus, elustik, biogeograafilised omadused või ka näiteks erineva saastekoormusega rajoonid. See on tegelikult üsna oluline edasiminek. Looduses ei ole sirgjoon piirina võib-olla alati kõige otstarbekam ja jätab osa aladest vajaliku kaitse alt välja, teiselt poolt võib aga reguleerida üle seal, kus see pole kohane.
Üks oluline küsimus, mis keskkonnakomisjonis käsitlemist leidis, oli reostuse mõiste lahtimõtestamine. Siinsamaski seaduses on loetletud palju tegevusi või mõjusid keskkonnale, mida võib käsitada reostusena, kuid on ka sellist mõju, mida inimene oma tegevusega keskkonnale küll põhjustab, kuid mille otsest käsitlemist reostusena on, võiks öelda, raske mõista. Näiteks, me ehitame midagi vette ja loodus kuhjab sinna ümber materjali sel viisil, et sinna tekib saar. Kas see saar on keskkonnareostus või ei ole? Seda me natukene arutasime. Võib-olla oleks otstarbekas seda terminit täpsustada. Siinkohal viitan ühele teisele seadusele, mis on keskkonnakomisjoni menetluses. See on keskkonnaseadustiku üldosa seadus, kus üsna täpselt defineeritakse selline nähtus nagu keskkonnahäiring. Võib-olla on aeg ka teistes seadustes hakata käsitama keskkonnamõjusid rohkem häiringuna, kitsendamata neid reostuseks või muuks selliseks.
Natuke vaatasime ka aasta 2020 kui perspektiivse ja mõistliku tähtaja seadmist, aga see tähtaeg tuleneb muidugi rahvusvahelistest otsustest ja kokkulepetest. Eks see aasta ole meist täpselt nii kaugel, kui ta täna on. Nende eesmärkide saavutamise võimalikkuse juurde ma tulen läbirääkimiste ajal tagasi. Palun istungi juhatajat lasta mul jõuda oma lauani, kus ma saan avaldada soovi läbirääkimistel osaleda!
Keskkonnakomisjon teeb ettepaneku lõpetada veeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 905 esimene lugemine. Ka teeme Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. veebruar s.a kell 12. Need olid keskkonnakomisjoni konsensuslikud otsused. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Palun Riigikogu kõnepulti kolleeg Mart Jüssi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud minister ja Riigikogu liikmed! Oma sõnavõtus tahan korraks tagasi tulla aasta 2020 kui tähtaja või verstaposti juurde, mida me oleme endale praegu seadmas, võtmas või seadustamas. Selleks ajaks peab Läänemere seisund olema vähemalt niisama hea kui praegu või isegi parem. Mulle turgatavad selle peale mõeldes meelde mõned asjad, mis Läänemere keskkonda ohustavad. Ma tahan neile siin tähelepanu juhtida ja arvan, et need on olulised asjad, millele ka Riigikogu võiks nii praegu kui ka tulevikus täit tähelepanu osutada.
Arusaadavalt on tegemist inimtekkeliste põhjustega. Eile arutati keskkonnakomisjonis põllumajanduses kasutatavate väetiste kaudset mõju keskkonnale, ka merekeskkonnale. Sellega seoses toon välja mõneti problemaatilisi aspekte. Me nimelt tuvastasime, et jääb mulje, nagu põllumees elaks linnas ja jooks pudelivett, sest niivõrd hooletult käiakse nitraaditundlikel aladel kohati ümber mineraalväetistega. Mineraalväetis ei väeta ainult põldu ja taimesid, vaid väetab ka vett, on see siis pinnavesi või põhjavesi. Veeringlust tundes me teame, et see väetis jõuab varem või hiljem merre ja muudab merd väga oluliselt. Väetiste mõju merele on võib-olla üks suuremaid ohte merekeskkonnale üldse, aga seda teatakse vähe. Kui me tahame aastaks 2020 jõuda eesmärkideni, mida me seame endale ka seaduses, on äärmiselt oluline lahendada väetiste kasutamisega seotud probleemid niipea kui võimalik. Ka kalandusega tegelejad (kalandus on üks suur valdkond, mida ma kohe käsitlen) teevad tihtipeale etteheiteid mere seisundi pärast mere ääres elavatele inimestele või meres elavatele loomadele ja merelindudele, kuigi tegelikult on ka kalanduse praeguse madalseisu või halva seisu üks suuremaid põhjustajaid jõgesid pidi merre jõudev põllumajandusreostus väetiste näol.
Kalanduse käekäiku mõjutab väga oluliselt ju seesama mere tervis. Eelkõige sellest sõltub, kui hästi suudab meri taastoota kala, mida inimesed sealt välja püüavad. Seetõttu oleks ka kalanduses otstarbekas rakendada võimaluste piires keskkonda ja kala ennast säästvaid kalapüüdmise võtteid ning arvestada sellega, et võib-olla peaks enam tähelepanu pöörama sellele, et ka meie kehvakeses looduses suudaks kala ennast paremini taastoota. Ma kutsun kalamehi tõsiselt appi näiteks jõesuudmeid puhastama ja muud tegema, mis kaudselt nende oma võrkudesse kala ja lauale leiva toob.
Üks valdkond, mis on inimestele selgelt nähtav ja mille mõju on väga tugev, on laevandus. Tihtipeale arvatakse, et see on selline sektor, mille mõju merele on küll olemas, aga mida sinna parata saab, sest eks laevandusel ole omad pikad väljakujunenud traditsioonid ja suurte, järskude muutuste tegemine ei ole seal võimalik. Seda arvatakse eriti siis, kui me räägime näiteks erandist, mis on tehtud laevakütuse kvaliteedi ja väävlisisaldusega seoses. Aga ma tuletan meelde, et hiljuti toimus Riigikogu hoones Läänemere-äärsete riikide parlamentide töörühma ühisistung, kus arutati just nimelt laevanduse ja merekeskkonna kokkupuutepunkte. Seal selgus üsna üheselt, et isegi tänaste ja lähiaja valikutega on võimalik väga oluliselt vähendada laevanduse mõju keskkonnale. Selleks ei ole võib-olla vaja muuta midagi muud peale laeva kiiruse ja lisada mõned kütuse kvaliteeti parandavad nõudmised. Tänapäeval on selleski valdkonnas edumärgid ja lahendused leitud. Kutsun teid üles ka merendust käsitlevate seaduste menetlemisel enam arvestama tänapäevaste tehnoloogiate võimalustega, sest aasta 2020 on kahjuks tõesti lähemal, kui olla võiks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 905 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. veebruari kell 12.
Eelnõu 905 esimene lugemine on lõpetatud.

Päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" kinnitamine" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Metsad katavad meie planeedi maismaast 31%, seda näitavad viimased statistikaandmed. Üldiselt on metsade pindala vähenemine viimase viie aasta jooksul üle maakera pidurdunud. Metsade vähenemise peatumine on toimunud peamiselt tänu massilisele metsastamisele ja istanduste rajamisele just Aasia riikides. Mis puudutab Euroopat, siis metsade pindala ka siin kasvab jätkuvalt, kuigi kasvutempo on aeglustunud. Eesti metsade pindala on viimase poolsajandi jooksul kasvanud kaks korda, kattes nüüdseks üle 50% maismaa pindalast.
Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta kohta metsanduse arengukava. Lisaks sellele, et tasakaalustatud arengu kavandamiseks on metsanduse arengukava koostamine ette nähtud säästva arengu seaduses, peetakse seda oluliseks metsanduse suunanäitajaks ka metsaseaduses. Arengukava koostamine on olnud laiapõhjaline protsess ning sellest võtsid osa nii riigi- ja teadusasutused, asjasse puutuvad huvigrupid kui avalikustamise kaudu ka üksikisikud.
Esimene metsanduse arengukava kiideti Riigikogus heaks aastal 2002. Selle koostamise ajal toimus Eesti elus palju muudatusi, näiteks kasvas järsult raiemaht ja ka metsade inventeerimise maht. Kvaliteet osutus aga mitterahuldavaks. Levis varimetsandus, mis põhjustas valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide rahulolematuse riigi metsandusadministratsiooni tööga. Eelmise arengukava kuus kõige kiiremini lahendamist vajavat probleemi olid järgmised. Esiteks, jätkuvalt riigi omandis oleva, seni veel tagastamata ning erastamata metsamaa sihipärane kasutamine. Teiseks oli oluline Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse eesmärkide seadmine ja tulemuste hindamine. Kolmas tähtis teema oli varimetsanduse leviku ning metsaõigusnormide rikkumise tõkestamine. Neljandaks, rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja paiknemise kindlaksmääramine. Viiendaks, järjepidevust tagava raiete mahu leidmine. Kuuendaks, erametsaomanike tugisüsteemide väljaarendamine. Enne "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" koostamist tehti kindlaks tegevused, mis olid leidnud aset eelmise arengukava täitmise jooksul. Kokkuvõtvalt öeldes olid viimase kümne aasta jooksul olulisemad muudatused järgmised: esiteks, riigi metsandusadministratsiooni tugevdamine ja kompaktsemaks muutmine; teiseks, illegaalse metsanduse kadumine; kolmandaks, metsade kaitse tõhustamine (rangelt kaitstavate metsade pindala on kasvanud 7,2%-st 9,5%-ni); neljandaks, metsakasvatuse edendamise meetmete väljatöötamine ja võtmine; viiendaks, erametsaomanike tugisüsteemide arendamine ja toetuste suurendamine; kuuendaks, metsatööstuse arengu jätkumine.
Arengukava põhieesmärk järgmiseks kümneks aastaks on metsanduse tootlikkuse ja elujõulisuse ning metsade mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. See eesmärk hõlmab metsanduse paljusid rolle ning selle täitmiseks näeb arengukava ette järgmist. Esiteks, puitu kui taastuvat loodusressurssi kasutatakse puidutööstuses ning energeetikas kaugemas perspektiivis juurdekasvu ulatuses. Teiseks, metsade tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt pooltel uuendusraielankidel. Kolmandaks, ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks võetakse range kaitse alla vähemalt 10% maismaa pindalast ja parandatakse rangelt kaitstavate metsade esinduslikkust.
Selleks et tagada metsamajanduse elujõulisus, on oluline kasutada metsaressurssi jätkusuutlikult. Jätkusuutliku metsamajanduse peamine kriteerium on kauges perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine selle juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks seatud kasutada 12–15 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas. Nii palju puitu kasvab igal aastal Eesti metsades ka juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui ka kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine, s.o metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja kaitse.
Eestis on erametsade osakaal maailma kontekstis tavapäratult suur. Maailma metsadest on keskmiselt 20% eraomandis, Eestis on see protsent kaks korda suurem. Kui riigimetsade majandamisel on pikaajalised traditsioonid ja sihid selged, siis paljudel erametsaomanikel traditsioonid ja oskused veel puuduvad. Sellest tulenevalt arvestab arengukava varasemast rohkem erametsaomanike ettepanekute ja huvidega. Erametsaomanike suunamine ei peaks toimuma sunnimehhanismide, vaid kindlustunde tekitamise ja motiveerimise kaudu. Vähendada tuleb väikeomanike hirmu, et nad võivad lihtsalt teadmatusest mõne seadusepügala vastu eksida.
Arengukava näeb metsaomanikele ette mitu toetust. Toetatakse metsade inventeerimist ja metsamajanduskavade koostamist, metsade uuendamist ning metsakultuuride hooldamist, kuivendus- ja teedevõrgu korrashoidu. Samuti jätkatakse nõustamise ja ühistulise tegevuse toetamist. Riiklikud toetused on selleks, et motiveerida metsaomanikke tegema pikaajalisi investeeringuid ja alustama metsaettevõtlusega.
Metsadel on oluline osa süsinikuringes. Elutegevuse käigus eemaldavad nad atmosfäärist süsinikdioksiidi, akumuleerivad suurema osa süsinikust puutüvedes ning toimivad seeläbi kui CO₂ sidujad. Kliimamuutuse leevendamise seisukohalt on metsa ja metsanduse toime kõige tõhusam siis, kui metsal on pidevalt suur juurdekasv ning sealt saadavat puitu kui taastuvat toorainet ja taastuvenergiaallikat kasutatakse enam CO₂ tekitavate toodete ja energiaallikate asemel.
Metsal on oluline roll elu- ja looduskeskkonna säilitamisel. Looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt on tähtis rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja puhveralade olemasolu. Mitmesuguste kaitsepiirangutega alasid on Eesti metsades statistilise metsade inventuuri andmetel 31%. Keskkonnaseisundi kaitseks saab määrata metsakaitsefunktsioone ka planeeringute kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil. Majandusmetsades säilitatakse järgmisse raieringi nii elusaid säilikpuid, püstiseisvaid surnuid puid kui ka lamapuitu. Vee ja pinnase kaitseks on metsaseaduses sätestatud metsa majandamise lisakriteeriumid.
Aasta 2011 on rahvusvaheline metsa-aasta, mille eesmärk on jätkusuutliku metsamajanduse propageerimine. Metsade kasutamisel rõhutatakse eesmärki parandada inimeste elukvaliteeti. Metsanduse arengukava koostamisel on silmas peetud neidsamu väärtusi, mida tunnustavad maailma metsandust suunavad organisatsioonid ja protsessid. Eesti metsades ja metsandusel on olemas kõik selleks, et pakkuda ühiskonnale majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi hüvesid. Arengukavas ongi kirjeldatud meetmed ja tegevused, mille elluviimine on vajalik, et ühiskonnale oleksid kõik metsa pakutavad hüved alaliselt tagatud ning metsaomanikud saaksid ja sooviksid neid hüvesid pikaajaliselt toota. Head rahvusvahelist metsa-aastat! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud minister Jaanus Tamkivi! Mulle teeb väga head meelt, et lõpuks on ka Riigikogu laudadele jõudnud üks dokument, kus viidatakse sellele, et tuleb arvestada välja, kui palju meie metsad võivad CO₂ sidumises kaasa mängida ja meid süsinikuga kauplemisel abistada. Samas näen, et leheküljel 22 asuva tabeli neljandas reas on öeldud, et analüüs ja rakendusmeetmed peaksid valmima aastaks 2015. Juba eelmine aasta näitas meile, et heitgaasidega kauplemises on meile teatud aken avanenud. Aga miks me peaksime seda analüüsi tegema nii aeglaselt ja rakendusmeetmed võtma alles viie aasta pärast? Kas sellist asja ei saaks teha kiiremini? Mulle tundub, et see aeg on väga kaugel, samal ajal kui arengukava võiks olla palju pikem. Mida te arvate?

Tänan küsimuse eest! See aastaarv on siia tabelisse tulnud tulenevalt sellest, millised protsessid toimuvad Euroopa Liidus tervikuna. CO₂ kaubanduses metsade juurdekasvu ja seisundi arvestamise ühiste põhimõtete ja kokkulepete väljatöötamine Euroopa Liidus alles käib. Kõne all on, milliseid arvestusmeetodeid kasutada selleks, et riike eduka metsanduse eest premeerida. Muidugi on olemas ka riigid, kes peaksid juurde maksma, sest nad on oma metsandust arendanud nii, et metsade süsiniku sidumise võime on vähenenud. Nende metoodikate ja kokkulepete väljatöötamine alles käib. Ajakava on selline, et eesmärgiks on seatud need süsteemid käivitada hiljemalt aastal 2015. Kuid me võime Eestis selle teemaga tegelda ka varem, et me oleksime valmis selle protsessiga liituma. Kindlasti sellega tegeldaksegi. Aga reaalne CO₂ kaubandus, mis arvestab metsade seisundit, ilmselt varem ei käivitu.

Palun, kolleeg Mark Soosaar, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Ma arvan, et ka teie tahaksite olla minister sellises riigis, mis on teistest ees ja pioneerlikum. Ma usun, et me suudame need analüüsid ja rakendusmeetmed kiiremini välja töötada. Aga samal ajal on protsessid metsas suhteliselt aeglased. Korralik raieküps mets (sõltuvalt puuliigist muidugi) kasvab 50–80 aastat. Mind küll väga häirib see, et metsanduse arengukava on tehtud ainult kümne aasta peale, kui näiteks looduskaitse arengukava on tehtud aastani 2035. Aga see ei ole minu küsimus. Minu küsimus on järgmine. Teatavasti tegi avalikul arutelul osalusveebis ettepanekuid ainult kolm organisatsiooni. Samal ajal on metsaomanikke tuhandeid. Mida te arvate, mispärast arengukava kohta ettepanekute tegemine ja arutelu nii loiult läks?

Aitäh küsimuse eest! Raske ütelda, miks ettepanekuid nii loiult tehti. Nagu ma oma sõnavõtus ütlesin, sellesse protsessi olid laiapõhjaliselt kaasatud kõik sektorid, kes on metsandusest huvitatud. Küllap need seisukohad, mida nad aruteludes välja ütlesid, leidsid kajastamist ka arengukavas. Muudatusettepanekute tegemiseks lõppdokumendi kohta ilmselt põhjust enam ei olnud. Aga võib tõesti öelda, et metsandussektorit kaasati ja kõik olid väga aktiivselt tegevad selle dokumendi väljatöötamise juures. Tuleb tunnistada, et on avaldatud ka rahulolu, et dokument on saanud sisukas.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ühinen kiidusõnadega selle töö eest, mis on metsanduse arengukava lõpptulemuseni viinud ehk selle siia saali toonud. Koostöö metsasektori osapooltega on olnud hea ja selle üle tuleb vaid rõõmu tunda. Küsimus on ühe arengukava lõigu kohta, mis käsitleb metsasektori konkurentsivõime parandamist. Siin on kenasti kirjas, et metsasektori jätkusuutliku arengu alus on Eesti metsade tootlikkus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele, teenustele jne. Eesmärk on väga konkreetselt paigas: metsaühistute kaudu müüdud puidu maht peab 65 000 tihumeetrist kasvama perioodi lõpuks 5 miljoni tihumeetrini. Kuidas on plaanitud selline ambitsioonikas eesmärk saavutada?

Tänan küsimuse eest! Tõesti, läbiv teema metsanduse arengukavas on just nimelt erametsanduse ergutamine ja jalule tõstmine. Kui me riigimetsa majandamisega saame RMK abil täiesti hakkama ja areng ehk see, kuhu tuleb liikuda, on selge, väga palju on ka juba välja kujunenud, süsteem töötab, siis erametsandus on see, mis peaks ka jalgadele tõusma. Eesti metsadest on eraomanike käes ligi 60%, aga samas on erametsaomanikke, kes ei ilmuta mitte mingisugust aktiivsust ja tegelikult metsaressurssi ei kasutata. Seda, kuidas oleks võimalik edasi minna, on palju arutatud ja räägitud. Kindlasti ei hakka me sunnimehhanismide ja karistustega Eesti erametsaomanikke piinama ega koormama. Tähtis on äratada nende initsiatiivi. Üks võimalus erametsandust ergutada on kindlasti teha seda kohapealsete metsaühistute kaudu. Igas maakonnas peaks olema vähemasti üks tubli, töötav ja võimekas erametsaomanike ühistu, kes suudaks pakkuda metsamajandamise teenust erametsaomanikele, kes ise valdkonnast suurt midagi ei tea ja sellest väga huvitatud ei ole. Ühistud võiksid erametsaomanike eest palju asju ära teha ja neile seda teenust pakkuda. Just nimelt kohalike ühistute kaudu on erametsandusel arenguvõimalus. Seda näitavad ka Soome kogemused. Soomes kuuluvad valdavalt kõik erametsaomanikud ühte või teise metsaühistusse. Eestis on selliste erametsaomanike osakaal siiani väga väike olnud. Nii et plaanis on erametsaühistute arendamine.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Rein Ratase!

Auväärt esimees! Austatud Riigikogu! Keskkonnakomisjon koos maaelukomisjoniga arutas "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" tollast versiooni 23. novembril läinud aastal. Keskkonnaministeeriumi kantsler, asekantsler ja metsaosakonna juhataja tutvustasid seda dokumenti ja vastasid küsimustele.
Kõigepealt tagasipõige: läinud aasta 21. septembril arutas keskkonnakomisjon äsja valminud Riigikontrolli auditit "Riigimetsa majandamise jätkusuutlikkus". Selle arutelu tulemusena esitas keskkonnakomisjon keskkonnaminister Jaanus Tamkivile oma seisukohad auditi asjakohaste ja rakendatavate soovituste arvestamise kohta metsanduse arengukavas.
Riigikogu menetlusse antud arengukava eelnõu arutas keskkonnakomisjon 10. skp oma koosolekul, kus selgitusi andis Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. Komisjon arutas ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme kirja maaelukomisjonile ja keskkonnakomisjonile. Härra Nurme kirjas tehti ettepanek täpsustada arengukava kinnitamise otsuses, et metsanduslike pärandkultuuriobjektide hooldamise ja eksponeerimise all mõistetakse metsas leiduvate pärandkultuuriobjektide hooldamist ja toetamist. Komisjon leidis, et arengukava punktis 1.7 leheküljel 17 on meetme "Elanikkonnale metsa ja metsa elurikkust kahjustamata võimalikult mitmekesiste metsa kasutamise võimaluste kindlustamine" all toodud tegevuse "Metsanduslike pärandkultuuriobjektide hooldamise ja eksponeerimise toetamine" vahetu tulemusena märgitud ka Kaul Nurme nimetatud pärandkultuuriobjektide säilimine. Keskkonnakomisjon leidis, et Kaul Nurme esitatud väärtuslik ettepanek metsas leiduvate pärandkultuuriobjektide hooldamise ja eksponeerimise toetamise kohta on arengukavas juba arvestatud.
Keskkonnakomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepanek lõpetada Riigikogu otsuse ""Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" kinnitamine" eelnõu 909 esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata otsuse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. veebruar s.a. Olen rääkinud.

Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti Aleksei Lotmani Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid, kes te siin saalis olete! Hea minister ja mõned teised head kolleegid, kes võib-olla oma kabinetist seda arutelu vaatavad! Me oleme tegelikult väga olulise päevakorrapunkti juures ja mul oleks väga hea meel, kui Riigikogu seda teadvustaks. Loomulikult, meil on teatud probleem, mis tuleneb meie kodu- ja töökorrast: arengukava ennast me siin avada ei saa, me saame selle ainult kas heaks kiita või tagasi lükata. Arvestades seda, et väga laias laastus tegeleb see kava n-ö metsanduse põhiliste probleemidega suhteliselt adekvaatselt, ei poolda ka rohelised selle kava tagasilükkamist, vaid pigem ikka heakskiitmist.
Samas on meil selle arengukavaga seoses mõningaid probleeme. Neid on tõstatatud ka selle kava ettevalmistamise käigus ja neid on mingil määral arvestatud, aga siiski ei ole need piisavalt kajastust leidnud. Näiteks, metsade elurikkuse kaitse on märksõnade tasemel kavas küll täiesti olemas, aga selgete, ammendavate, piisavate meetmete kujul meie hinnangul seda seal päriselt ei ole. Mets kui ühe väga olulise toorme allikas ja mets kui meie elurikkuse seisukohalt kesksete elupaikade kompleks – kogu see keeruline tasakaalustamine ei ole meie hinnangul päris tasakaalus, kuigi me mööname, et seda on püütud saavutada. Mets kui väga oluline kultuuripärandi kandja – see ei ole meie hinnangul arengukavas samuti ammendavalt käsitlemist leidnud, kuigi märksõnade tasemel on paljud asjad jällegi olemas. Kõik põhilised asjad on olemas, aga roheliste arvates on ootamatu, et metsas leiduv kultuuripärand kitsendatakse meetme tasandil ainult metsanduslikuks kultuuripärandiks. Kui eesmärgi tasandil me räägime kogu metsas leiduvast kultuuripärandist, siis meetmete puhul me räägime väga kitsalt ainult metsanduslikust kultuuripärandist. See lähenemine on meie hinnangul liiga kitsas. Nii et selle kavaga on tegelikult üsna palju probleeme.
Samas, olles kuulanud selle arengukava tutvustust kahe komisjoni, keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistungil ning arvestades võimalikke poolt- ja vastuargumente ehk seda, mis juhtuks, kui me prooviksime seda kava täiesti tagasi lükata, siis me pigem leiame, et tagasilükkamine ei oleks konstruktiivne. Nii et me oleme probleemi ees, mis on meile ette söödetud meie tegevusraamidega. Rohelised saavad muidugi aru, et arengukavad on komplekssed dokumendid ja nende muutmine Riigikogu menetluses üksikute lausete kaupa võiks avada mingi Pandora laeka ja lüüa kava loogika segi.
Kokkuvõttes rõhutan roheliste nimel, et väga laias laastus me tunnustame arengukava tegemisel tehtud pingutust tasakaalustada eri huve, tunnustame seda, et kavas on vähemalt märksõnade tasemel kõik olulised mured kajastamist leidnud. Kuid meie arvates see kava päris tasakaalus ei ole. Meie sooviksime näha nii metsade elurikkuse kaitset kui ka metsade kultuuripärandi kaitset kavas jõulisemalt ja konkreetsete meetmete tasemel esitatuna. Aga jah, me ei hakka tegema ettepanekut kava tagasi lükata. Kokkuvõttes oleme ikkagi valmis seda toetama. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 909 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. veebruari kell 12. Seaduseelnõu 909 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Meie päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.05.