Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu s.a 10. jaanuaril. Toimus väga elav arutelu. Päris suures osas olid teemad sarnased nendega, mis täna siin saalis üles tõsteti. Seetõttu püüan kombineerida neid teemapüstitusi ja selgitusi, mida anti komisjonis, nendega, mis on täna siin teie ees juba kõlanud.
Eelnõu tutvustas ja komisjoni liikmete küsimustele vastas algatajate esindaja Eiki Nestor. Kõigepealt rääkisime sellest, et kuna selle eelnõu seaduseks saamise korral jääb Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse laekumata 3,43 miljardit krooni ehk 219 miljonit eurot, mis, olgu kõrvalpõikena öeldud, moodustab üle 6% kõikidest Eesti maksutuludest, siis tekib küsimus, mille arvel on planeeritud seda väiksemat laekumist katta. Algataja esindaja hinnangul tuleks katteallika leidmiseks tõsta tulumaksu ja maksustada n-ö rikas olemist. Siit oli initsieeritud ka minu küsimus kolleeg Jaanus Marrandile, kas sotsiaaldemokraadid on rehkendanud, kui palju siis tulumaksu tuleks tõsta. Omalt poolt annan vihje, et 3,43 miljardit krooni ehk 219 miljonit eurot, mis on selle eelnõu tõttu riigieelarvesse laekumata jääv summa, on peaaegu niisama suur kui see summa, mis üldse üksikisiku tulumaksuna riigieelarvesse laekub. Ehk tulumaksu tõus peaks olema väga-väga räige.
Jutuks tuli käibemaksu alandamine Soomes. Hea ametikaaslane Keit Pentus oma küsimuses juba märkis seda ja ka komisjonis oli meil kasutada informatsioon, et Soome toiduainete hinnad võrreldes sellega, milline oli hinnatase enne käibemaksumäära alandamist, langenud ei ole, sisuliselt on tegu sama tasemega. Võrdleme toiduainete hindu Euroopa Liidu riikides. Hea ametikaaslane Jaanus Marrandi väitis, et toiduainete hinnad on Eestis kõrgemad kui Soomes, pärast parandas ennast ja ütles, et meil on need ainult natukene madalamad. Ametlik Eurostati statistika ütleb, et kui Eestis moodustavad toiduainete hinnad Euroopa Liidu keskmiste hindadega võrreldes 78,9%, siis Soomes on toiduainete hinnad, vaatamata madalamale käibemaksule, 118,5% Euroopa Liidu keskmisest. Ehk kui Eesti on hinnatasemelt tagant seitsmes, siis Soome on eest kuues. Vahe toiduainete hindades on peaaegu poolteisekordne.
Tunnistan, et algataja esindaja Eiki Nestor möönis komisjonis tegelikult väga selgelt, et arvestatav osa sellest 3,43 miljardist kroonist ei lähe tegelikult mitte selleks, et hindu alandada, vaid see läheb tootjatele. Kui ma ei eksi, siis ta möönis, et osa läheb ka vahendajatele. See viis meid järgmise diskussiooniteemani: kui efektiivne see meede on. Me teame, et 3,43 miljardit krooni jääb Eesti riigieelarvesse laekumata. Meil on seega 3,43 miljardi krooni võrra vaja tõsta teisi makse või teha 3,43 miljardi krooni võrra vähem sotsiaalkulutusi. Näiteks oleks selle eelnõu hind jätta järgmised paar aastat, võib-olla isegi kolm aastat, pensionitõus ära. Kui selle eelnõu hind on nii suur, siis võiks vähemalt eeldada, et iga selle eelnõu alusel kulutatud kroon või euro kulutatakse sihtotstarbeliselt. Aga ometi ei ole see mitte nii ka algataja esindaja sõnul, kes möönis, et tegelikult saab sellest eelnõust võib-olla kõige rohkem kasu kodumaine tootja. Kodumaiste tootjate toetamine on ju täiesti õilis eesmärk. Tootjate jaoks hinnad kasvavad, nad saavad suurema osa käibemaksu langusest tulenevast tulust, kuigi hinnad poes ei lange või langevad väga vähe. Heakene küll, arvestame siis sellega, et tootja saab kasu. Aga ka siin ma juhin teie tähelepanu sellele ja usun, et iga hea ametikaaslane võib omast kogemusest öelda, et sugugi mitte sada protsenti toiduaineid, mida me iga päev ostame, ei ole Eestis toodetud. Praegusel aastaajal ei ole nii mõneski suures poes võimalik saada Eesti tomatit. Nii mõnigi toiduaine, näiteks banaan, Eestis ei kasvagi. Või ostetakse paraku, mida dikteerib taas kord kaupluste kaubavalik, näiteks Norra lõhet. Mida ma üritan sellega öelda? Kuigi ma usun, et te kõik eelistate, nii nagu minagi eelistan, alati eestimaist toidukaupa, ei ole meil ometi võimalik üksnes eestimaist toidukaupa tarbida. Päris suur osa selle eelnõu tõttu riigieelarvesse laekumata jäävast rahast läheks tegelikult välismaiste toidutootjate ehk banaanikasvatajate või lõhefarmerite toetuseks. Taas kord tekkis komisjonis küsimus (see küsimus peaks tekkima täna ka siin), kas me oleme nii jõukad, et kogu maailma toidutööstust sponsida.
Järgmine teema oli see, kas käibemaksu alandamisest saavad suurema võidu need, kes tegelikult abi vajavad, ehk suhteliselt vaesemad inimesed, või võidavad sellest meetmest rohkem pigem suhteliselt jõukamad inimesed. Me olime varem diskussioonis jõudnud küll selleni, et mõju hindadele ei pruugi olla märkimisväärne, kuid oletasime, et mingi mõju hindadele ikkagi on, kas või mõni protsent või 1%, ükskõik, kui väike see on. Me tõdesime, et see inimene, kes ostab kallimaid toiduaineid ja kelle toidukorv on üldmaksumuselt suurem, võidab sellest eelnõust rohkem kui see, kes väga täpselt vaatab, milliseid toiduaineid valida ja millises koguses neid osta. Ehk jällegi: eelnõu sisuliselt ei saavuta eesmärki toetada neid, kes abi vajavad.
Sellest, et algataja rääkis, et selle eelnõu eesmärk ei olegi mitte niivõrd hinnalangus poes, kuivõrd töökohtade loomine ja tootjate toetamine, ma juba rääkisin, aga olgu see veel kord üle korratud.
Ma arvan, et ma olen sellega katnud kõik olulisemad teemad, mis komisjonis kõne alla tulid. Kui te lubate, siis omalt poolt ütlen veel seda (ma lihtsalt pean oma kohuseks rahanduskomisjoni esimehena teie tähelepanu sellele juhtida), et kuigi selle eelnõu rakendamise tähtaeg on aasta 2013, siis ka 2013. aastal ei ole Eesti riigieelarves mitte ühegi majandusprognoosi järgi 219 miljonit üleliigset eurot. Kui Eesti valitsused järgmisi riigieelarveid koostades ei tee põhimõttelist otsust, siis on eelarve 2013. aastal jätkuvalt defitsiidis ehk raha on puudu, mitte ei ole üle. Seetõttu on siin saalis kõlama jäänud väide, et see raha tuleks 2013. aastal justkui iseenesest, ilmselgelt eksitav. Ma rõhutan veel kord: 3,43 miljardit krooni ehk 219 miljonit eurot, mis on selle eelnõu hind ja mida on niisama palju, kui üldse tulumaksu Eesti riigieelarvesse laekub, tähendaks käibemaksumäära tõstmist 24%-le või 25%-le või pensionitõusu mitmeks aastaks edasilükkamist. Tegemist on väga kõrge hinnaga. Kuna väga suur osa sellest rahast ei lähe sihtotstarbeliselt eelnõu eesmärgi täitmiseks, vaid läheb kaubanduslikele vahendajatele, teiste hulgas välismaistele tootjatele, otsustas komisjoni enamus panna eelnõu tänaseks päevakorda, kuid eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada. Mittelõpetamise poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 5 ja erapooletuks jäi 1. Aitäh!