Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt, head kolleegid, on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele alushariduse kättesaadavuse kohta. Alushariduse kättesaadavus on Eestis ebaühtlane. Ligi pooltes kohalikes omavalitsustes oli lasteaiakohtadest puudus juba neli aastat tagasi. Kompromissina on aastate jooksul laiendatud laste päevahoiu võimalusi. Laste päevahoid erineb aga lasteaiateenusest peamiselt selle poolest, et lasteaial on kohustus anda lapsele ka alusharidust, laste päevahoiu puhul seda kohustust pole. Ühe probleemina on välja toodud, et alushariduse valdkonna teeb ebastabiilseks ebajärjepidev seadusandja. Nelja aasta jooksul nägime, et Vabariigi Valitsus külmutas lasteaiajärjekordade likvideerimiseks ettenähtud vahendid. Valitsus lubas mõni aasta tagasi igale lapsele lasteaiakohta ning investeerida selleks aastatel 2008–2011 kokku 1,4 miljardit krooni. Sellest pool lubati lasteaedade ehitamiseks ning olemasolevate laiendamiseks ja renoveerimiseks. Teine pool summast lubati suunata senise lasteaiavõrgu õpikeskkonna parandamisele ning lasteaiaõpetajate palkade toetamisele.
Kuni 2008. aastani rahastati lasteaedu nii riigi kui ka omavalitsuste eelarvest, kuid eelarvekärbetega seoses otsustas riik oma kohust täita üksnes siis, kui võimalik on, pannes selle kohustuse tegelikult omavalitsuste õlgadele, kellel on alushariduse pakkumiseks võrdlemisi erinevad võimalused. Lisaks on raskel ajal eriti karmistatud koolieelsetele lasteasutustele esitatavaid nõudeid, muutes sellega võimatuks lasteaiakohtade võimaldamise praeguses mahus.
Suur kitsaskoht on lasteaiapedagoogide töö vähene väärtustamine. Regiooniti on erinevused väga suured, sest kohalike omavalitsuste võimalused on erinevad. Suur puudus on lasteaedades eripedagoogidest, mistõttu lapsed jäävad õigel ajal abita ning vahetult enne kooli algust on nende probleemi märksa raskem lahendada. Eelöeldust tulenevalt on meil härra ministrile neli küsimust. Aitäh!

Aitäh! Mailis Reps, palun!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head ametikaaslased! Ma tutvustan teile hea meelega arupärimist haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele, millega seoses me saame jälle vestelda teemal "Koolilõuna". Nimelt on Eestis 1. jaanuarist käibel euro ja nii oli meil ettepanek suurendada riigieelarves lapse koolitoiduraha vähemalt 1 euroni. Kahjuks siin saalis see ettepanek toetust ei leidnud. Kui vaadata 2011. aasta eelarvet, siis on selleks summaks tervelt 75 eurosenti. Kes on käinud Eestist väheke kaugemal eurotsooni riikides, sel on üsna raske ette kujutada, mida lapsed 75 eurosendi eest koolis süüa saavad. Eks 1. jaanuarist näeme seda Eestis.
Seetõttu on mul mitu küsimust ja ma usun, et meil on vestluses haridus- ja teadusministriga üsna huvitav teemat edasi arendada. Vaadates hinnatõusu, sealhulgas põhitoiduainete kallinemist, ja jälgides üsna täpselt ka seda, mida Sotsiaalministeerium tervisliku koolitoiduna ette näeb, on selge, et 75 eurosendi eest me seda oma lastele koolis pakkuda ei saa. Küsimus ongi selles, kas on otsustatud üsna suures osas lootma jääda omavalitsuste ja lapsevanemate juurdemaksmisele või on mingisuguseid tõsiseid plaane jätkata tervisliku sooja toidu pakkumist koolis ka 2011. aastal. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud jäätmeseaduse, liiklusseaduse, meresõiduohutuse seaduse, raskeveokimaksu seaduse, riigilõivuseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse tulenevalt Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ümberkorraldamisest eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; teiseks,  Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Ester Tuiksoo üleeile algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; kolmandaks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni üleeile algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; neljandaks, rahanduskomisjoni üleeile algatatud vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; viiendaks, Riigikogu liikme Mai Treiali üleeile algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; kuuendaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; seitsmendaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eile algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon –  rahanduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimise justiitsminister Rein Langile.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 77 rahvasaadikut, puudub 24.
Lugupeetud kolleegid! Täpsustan veidi päevakorda. Riigikogu juhatus teeb juhtivkomisjoni nõusolekul ettepaneku viia tänase päevakorra kümnes punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 843 võimaliku kolmanda lugemise arutelu homse istungi viimaseks punktiks. Tänase päevakorra neljanda punkti, eelnõu 876 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. Tänase päevakorra 22. punkti, eelnõu 883 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande maaelukomisjoni liige Kaia Iva.

Hea Riigikogu! Eile jäi meil istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 875 esimese lugemise arutelu. Meil tuli pooleli jätta juhtivkomisjoni ettekandjale küsimuste esitamine. Palun Riigikogu kõnetooli tagasi põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

Tere, head kolleegid ja hea istungi juhataja! Siin ma nüüd olen, ja teisiti ma ei saa. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Indrek Saar!

Hea ettekandja, kas ma sain õigesti aru, et põhiseaduskomisjonis tõstatus ka küsimus – või oli see lausa väide? –, et kas see, et Riigikogu paneb valitsusele otsuse eelnõuga kohustuse, võiks olla põhiseadusvastane? Kas meie otsuse eelnõu poolt hääletamine võiks tähendada seda, et me teeme valitsusele põhiseadusvastase ettepaneku? Kas sina põhiseaduskomisjoni esimehena jagad seda seisukohta ja kas oli selleteemaline arutelu põhiseaduskomisjonis?

Sinu väitel on alus, aga ainult osaline alus. Üks komisjoni liige tõstatas tõesti küsimuse, kuidas kujutavad eelnõu algatajad ette olukorda, kus valitsus peaks oma reservist eraldama raha kuhugi millegi tegemiseks, kui objekt ja maht ei ole veel selge. Tema arvates oli võimalik, et see ei ole seadusekohane. Aga me pikemalt seda ei arutanud ja mingit võimalikku põhiseaduslikku riivet või muud küsimust me selles kontekstis ei näinud.
Iseenesest tasub meil sellele otsuse eelnõule otsa vaadates meeles pidada, et nii või teisiti, kui ka eeldatakse, et leitakse firma või isik, kes säärase üleüldise kontrolli ja järelevaatuse läbi viiks, siis suur osa lepinguid, mis erakonnad on ühes või teises vallas sõlminud, on paljuski konfidentsiaalsed. Menetluse käigus ja kampaania käigus oleks sellel kontrollijal ilmvõimatu nendele ligi pääseda. Nii või naa tuleks kontroll ikkagi läbi viia vaid põhjendatud kahtluste korral. Erikomisjon peaks kontrollima hakkama siis, kui valimiskampaania aruanded ja kuludokumendid on esitatud ning tekkinud mingi kahtlus. Kontrolli ei saa läbi viia korraga ja paralleelselt.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud Riigikogu põhiseaduskomisjon eesotsas oma tubli esimehega! Eks iga eelnõu puhul püütakse enne hääletamist leida poolt- või vastuargumente. Ma pean ütlema, et nii hästi või halvasti, kui see on õnnestunud, aga siiamaani on põhiseaduskomisjon mingi eelnõu suhtes eitava hoiaku võtmisel argumente ka esitanud. Eilne komisjoni ettekanne oli minu jaoks väga halb üllatus. Lihtsalt anti teada, et ollakse eelnõu vastu, aga miks, seda keegi ei öelnud. Ja ka suurima pingutusega ei õnnestunud seda küsimustegi abil teada saada.
Mul on väga kahju, et komisjon tõesti ei saanud aru selle otsuse eelnõu lihtsast sisust ja suurest tähtsusest. Need aruanded, mis jõuavad juba vastuvõetud seaduse alusel komisjonini, mis hakkab tööle tuleva aasta aprillis, on kindlasti auditeeritud ja korrektselt kokku pandud. Kõik need audiitorid on vaadanud üle nii saabunud arved kui ka laekumised ja andnud selle põhjal oma hinnangu. Küsimus on selles, kas need aruanded ikka on need aruanded, mida tegelikult esitama peaks. Ja selle kohta saab hinnangu anda ainult keegi kõrvalt. Komisjonil see võimalus puudub. Kui me pärast valimisi kuuleme raadiost või loeme lehest, et mõni ekspert väidab erakonna R valimiskulud olevat 40 miljonit krooni ja erakonna K valimiskulud näiteks 60 miljonit krooni, ning hiljem komisjoni kätte jõudnud aruandest selgub, et need kulutused olid kaks-kolm korda väiksemad, siis komisjonil ei ole selle teadmisega mitte midagi peale hakata. Tal puudub normaalne võimalus seda teadmist millegagi võrrelda. Juba enne valimisi tellitud erapooletu ekspertiis aitaks tal edasi tegutseda. Nii praegune komisjon kui ka see tulevane on ju oma volitustes mingis mõttes piiratud. Kui on vaja sügavamalt asja sisusse tungida, saab komisjon seda teha ainult riigi eri ametkondade abil. Nii on see praegu ja nii tegutseb see komisjon ilmselt ka tulevikus. Aga et nood aruanded oleksid vähegi usaldust väärt, peaks keegi enne ütlema, et need kulutused võisidki nii suured olla. Praegu hakkab komisjon vaatama aruandeid, mis varmalt on juba varakult ebausutavaks tehtud.
Ja teine moment on veel. Kui kellelgi õnnestub näiteks turuhinnast madalama hinnaga oma reklaame valimiskampaanias kasutada, siis kehtiva seaduse järgi, mille me siin alles hiljuti vastu võtsime, tuleb seda käsitada kui toetust valimisteks. Niisugused toetused jäävad praegu üldse hindamata.
Nii et ma kutsun vastupidi Riigikogu põhiseaduskomisjoni segasele seisukohale üles seda lihtsat ja selget eelnõu toetama! Uskuge mind, siis ei ole aruanded usutavad mitte ainult valijatele, vaid ka teile endale.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Selle seaduseelnõu kohta ei ole esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Läheme nüüd lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid! Kuna selle otsuse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Lugupeetud Riigikogu, palun tähelepanu! Panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 875. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Katkestan hääletuse! Protseduuriline küsimus. Palun, kolleeg Väino Linde!

Palun, kas võiksite igasuguste segaduste ärahoidmiseks veel kord öelda, mille te täpselt hääletusele panete? Aitäh!

Ma ütlesin väga täpselt, mille ma hääletusele panen. See eritoiming vastab meie kodu- ja töökorra seaduse §-le 154. Ma panin hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu. Alustame uuesti hääletust. Kas olete valmis? Tänan!
Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 875. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Eelnõu ei leidnud toetust ja langes menetlusest välja.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Katrin Karisma-Krummi!

Hea Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati s.a 24. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. detsember kell 16. Fraktsioonid ja Riigikogu liikmed muudatusettepanekuid ei esitanud. Ühe ettepaneku komisjonipoolse muudatusettepaneku tegemiseks esitas Riigimetsa Majandamise Keskus. Komisjon arutas ettepanekut oma 6. detsembri istungil ning otsustas konsensusega vormistada selle komisjoni muudatusettepanekuna. Muudatusettepanekuga asendatakse metsaseaduse § 49 lõike 7 punktis 9 sõna "siseaudititalituse" sõnaga "siseauditi". Komisjoni istungil tõstatus küsimus, kas Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees ei peaks olema ka peametsaülem. Komisjoni liikmed arvasid, et see küsimus vajab edaspidi laialdasemat arutelu. Komisjon otsustas oma 6. detsembri istungil konsensusega lõpetada metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Palun kõigepealt kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan ettekandjat karismaatilise ettekande eest! Mul on teile järgmine küsimus. On üks tubli erametsanduse aktivist nimega Toomas Lemming, kes on päris palju teinud ettepanekuid erametsaomanike liidu seisukohti arvestades. Ma tean, et ka metsaseaduse muutmiseks olid keskkonnakomisjoni need ettepanekud esitatud. Selle eelnõu menetlemise käigus oleks väga hea tava olnud arvestada ka kolmanda sektori ning huvi- ja erialaorganisatsioonide ettepanekuid. Kahjuks neid arvestatud pole. Mis on selle põhjus? Ehk seletate natuke?

Ambla Metsaühistu oli esitanud kaks ettepanekut. Need arutati läbi, aga komisjon otsustas neid mitte arvestada.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati põhjalikumalt ka eelnõu punkti 6?

Komisjonis arutati eelnõu punkti 6. See on, et § 49 lõike 7 punktis 9 asendatakse sõna "siseaudititalituse" sõnaga "siseauditi". See on punkt 6. Aga punkti 7, et § 67 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad "pool metsa keskmist kõrgust" sõnadega "metsa keskmine kõrgus", eraldi ei arutatud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Ka mina olen Toomas Lemmingu ja Ambla Metsaühistu ettepanekutega tutvunud. Minu arvates need olid mõistlikud ettepanekud, millest vähemalt ühte oleks väga hästi saanud arvestada. See oleks olnud metsanduse arengu huvides ja mõjunud soodsalt ka erametsanduse positsioonidele. Ma sain aru, et neid ei ole arvestatud. Sellest mu esimene küsimus: kui te asja komisjonis arutasite, siis mis olid need põhjused, miks neid ettepanekuid ei arvestatud? Soovikski komisjoni arutelust teada saada just seda, mis põhjusel neid ei arvestatud.

Komisjon leidis konsensuslikult, et need tuleb jätta arvesse võtmata.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti kõigepealt kolleeg Aleksei Lotmani!

Lugupeetud proua esimees! Head kolleegid! Paljusid inimesi häirib, et me aeg-ajalt niimoodi jupikaupa seadusi muudame – eks see vähenda mõnevõrra õigusselgust. Ometi on see tavapärane, sest, olgem ausad, mitte keegi ei suuda teha ideaalset seadust, millesse praktika ei sunniks korrektuure tegema. Seega on sellised tehnilised parandused vältimatud, mis siis, et need teevad seaduse järgimise raskemaks. Seejuures aga on tähtis, et me väikeste tehniliste paranduste käigus ei muudaks kogemata midagi põhimõttelist ilma tõsise aruteluta.
Seesama eelnõu punkt 6, mille kohta ma küsisin – punkt 6 on see tõesti eelnõu algversioonis, punkt 7 aga teise lugemise versioonis –, vähendab seaduse seesmist vastuolu. Seaduse üks punkt lubab veerraie korral raielangi laiuseks metsa ühe keskmise kõrguse ja teine lubab pool metsa keskmist kõrgust. Loomulikult tuleb vastuolu kõrvaldada. Kuid ilma põhjaliku aruteluta on mindud seda teed, et norm on ühtlustatud n-ö ühe täismetsa keskmise kõrguse peale. Seega tähendab see potentsiaalselt veerraie langi lubatud laiuse kahekordistamist. Mida see tegelikult meie metsades tähendab? Väga võimalik, et ei tähenda tõesti suurt midagi, aga väga võimalik, et tähendab märkimisväärset raiemahtude suurenemist. Me ei tea, seda mõju ei ole analüüsitud.
Sellist n-ö tehniliste muudatuste käigus oluliste otsuste vastuvõtmist ilma mõjusid hindamata kindlasti olla ei tohiks. Loomulikult tegijal juhtub ja ma ei taha keskkonnakomisjonile mitte mingeid etteheiteid teha, aga ma tahan öelda, et keskkonnakomisjon peaks selle asja veel kord oma lauale tagasi võtma ja otsustama, kas me ühtlustame selle veerraie langi lubatud laiuse metsa keskmise kõrguse peale, nagu praeguse eelnõuga tahetakse, või jääb normiks pool metsa keskmist kõrgust. Selle tõttu on mul au teha Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel ettepanek praegu metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 843 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kirjanik ja president Lennart Meri on väga ilusasti öelnud, et üksikutena oleme me puud, aga koos oleme me mets. Ja mets on eesti rahva pühapaik, ta on eesti rahva kasukas, meie rahva toidulaud. Mets on olnud väga pikka aega ka meie tuleviku pant, sest mets on väga tähtis riiklik vara. Selle tõttu kõik, mis puutub metsaseadusesse ja ka menetluses olevasse metsanduse arengukavasse, on riiklikult ja meie rahvuse püsima jäämise seisukohalt väga tähtis. Neid küsimusi, mis puudutavad metsa tulevikku, ei tohi jätta väikeste huvigruppide otsustada, nende meelevalla alla.
Ma kasutan täna seda pulti, et kritiseerida Riigikogu keskkonnakomisjoni esimeest Mart Jüssit ja Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimeest Erki Noolt. Möödunud nädalal me otsustasime keskkonnakomisjonis, et arutame kindlasti erametsaomanike liidu ühe tuntuima juhi Toomas Lemmingu kaht ettepanekut koos tema endaga. Tegemist on kahe väga tõsise ja asjaliku ettepanekuga. Kahjuks kolleeg Katrin Karisma ei suutnud vastata, miks neid küsimusi ei arutatud.
Probleem oli selles, et need ettepanekud olid saadetud valitsusele, aga komisjonis tegi siinkõneleja ettepaneku neid komisjonis samuti arutada ja ka autor välja kutsuda, et saaks need kohe vormistada komisjoni ettepanekutena. Tegu on praegu komisjoni tegemata tööga ja see on põhjus, miks sotsiaaldemokraadid ühinevad rohelistega ega toeta täna teise lugemise lõpetamist. Ma pöördun praegu kõigi siin Riigikogu saalis istuvate kolleegide poole, kinnitades, et me ei tohi täna teise lugemise lõpetamist toetada. See oleks vastutustundetu Eesti rahva, meie järeltulevate põlvede suhtes. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, mille autor on juhtivkomisjon. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Ma sain aru, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitab ettepaneku teine lugemine katkestada. Tahaksin seda ka paberil näha.
Lugupeetud kolleegid! Kuna Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 843, metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada, siis tuleb meil see läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, palun tähelepanu! Panen hääletusele Eestimaa roheliste fraktsiooni ettepaneku eelnõu 843, metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 843 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe kolleeg Toivo Tootseni!

Lugupeetud proua esimees! Head kolleegid! Selle seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati tänavu 7. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud, mistõttu tuleb eelnõu teisel lugemisel lähtuda selle esimese lugemise tekstist.
Selle aasta 13. detsembri istungil tutvus riigikaitsekomisjon Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga, millega kehtestataks riigikaitse strateegia. Riigikaitse strateegia tuleneb arutuse all olevast seaduseelnõust ning on seotud selle jõustumisega. Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvustas riigikaitse strateegiat riigikaitsekomisjonis juba varem ning riigikaitsekomisjon esitas selle kohta õige mitu ettepanekut. Kaitseministeerium arvestas riigikaitsekomisjoni ettepanekuid riigikaitse strateegiat puudutava seaduse eelnõu muutmiseks peaaegu sada protsenti.
Kui tulla tagasi käesoleva eelnõu juurde, siis selle eesmärk on ajakohastada riigikaitselisi termineid ning nimetada senine sõjalise kaitse strateegiline kava ümber riigikaitse strateegiaks. Lisaks viib eelnõu omavahel kooskõlla rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse ning täpsustab kaitseväe ja Kaitseliidu õppekavade kehtestamist. Ühtlasi täpsustatakse eelnõus sõjaaja üksuste ja reservüksuste mobiliseerimise ja formeerimise kavade kehtestamisega seonduvat.
Riigikaitsekomisjon arutas seaduseelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 9. detsembri istungil. Komisjon otsustas sellel istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri. Ühtlasi otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutuse all olev eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 11. töönädala päevakorda teisipäevaks, 2010. aasta 14. detsembriks. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, oleks kolmas lugemine s.a 16. detsembril. Riigikaitsekomisjon otsustas sellel istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu 16. detsembril seadusena vastu võtta. Tuletan ka meelde, et rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole, st eelnõu 880 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist.  Ettekandeks palun kõnepulti regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tooksin välja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu põhilised eesmärgid. Kõigepealt on eesmärk süvendada ja selgemalt esile tuua praegugi kehtivaid põhimõtteid, mille kohaselt on avaliku ülesande täitmisel kohustuslik lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Teistesse andmekogudesse rahvastikuregistri põhiandmete esmane kogumine on keelatud. Eesmärk on vältida olukorda, kus avaliku ülesande täitmisel kogutakse teistesse andmekogudesse esmaselt andmeid, mis on just rahvastikuregistri põhiandmeteks – see võiks segadust tekitada.
Teiseks, selle eelnõu vastuvõtmisel kehtestatakse alus elukoha andmete või sideandmete esitamiseks muu menetluse käigus. Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt peab isik elukohateate või sideandmete esitamiseks pöörduma kohalikku omavalitsusüksusesse või edastama elukohateate posti teel või digiallkirjastatuna – meil on muide ka võimalus kasutada selleks e-teenust – ja kehtiv seadus ei võimalda muul  haldusorganil menetleda elukoha andmete või sideandmete kandmist rahvastikuregistrisse, siis eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisel tekib isikul võimalus esitada elukohateade või sideandmed rahvastikuregistrisse ka mõne muu menetluse käigus. See tähendab seda, et kui kodanik pöördub mõne teise asutuse poole, näiteks nüüd Maanteeameti koosseisu kuuluva ARK-i poole või maavalitsuse poole ja seal selgub, et tema elukoht on vahepeal muutunud, siis praegu peaks ta ise uuesti pöörduma kohaliku omavalitsusüksuse poole kõigepealt oma elukoha andmete muutmiseks ning alles seejärel minema sellesse riigiasutusse, kus tal asjaajamine pooleli oli. Nüüd on planeeritud, et teisedki riigiasutused saavad elukoha muutmise teatise vastu võtta ja edastada selle ise kohalikule omavalitsusüksusele. Üleminek toimuks vähehaaval ja esialgu on sellisteks asutusteks planeeritud kindlasti maavalitsused, Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Niisugune teiste asutuste kaudu elukoha andmete muutmine eeldab, et asjaomane asutus kontrollib isiku elukoha aadressi rahvastikuregistris ning kui isik soovib esitada uue elukoha andmed, siis edastab too asutus või isik need andmed kohalikule omavalitsusüksusele. Ainult sideandmete esitamisel kannab asjaomane asutus või isik ise need veebiliidese või riigi andmevahetuskihi X-tee kaudu rahvastikuregistrisse.
Sisuliselt võimaldaks eelnõu heakskiitmine eri asutustel ise elukoha andmeid otse rahvastikuregistrisse kanda, kuid praegu pole kõigil selleks infotehnoloogilisi võimalusi. Samuti eeldab elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmine lisatoiminguid, näiteks kontrollimist, kas elukohateates märgitud eluruum tegelikult üldse eksisteerib ja kes on elukohana märgitud eluruumi omanik, vajaduse korral omanikuga suhtlemist ja jälgimist, et alaealised lapsed ei jääks üksi eelmisesse elukohta registreerituks.
Kolmandaks tehakse eelnõus lisandus, et elukoha aadressil on õiguslik tähendus elukohateate kohaliku omavalitsusüksuse pädevasse asutusse saabumise kuupäevast, juhul kui kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus ei keeldu elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest selles seaduses sätestatu alusel. Praegu on selline norm sätestatud regionaalministri määrusega, aga õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et see oleks korrektsem sätestada rahvastikuregistri seaduses. See puudutab küsimust, et kui näiteks enne kohalike omavalitsuste valimisi inimene pöördub rahvastikuregistri poole elukoha andmete muutmise sooviga, siis mis hetkest tema uus aadress kehtima hakkab. Valijate nimekirja kinnitamisel on see oluline.
Praegu kehtivas seaduses nähakse ette, et füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimaldatakse õigustatud huvi korral juurdepääs rahvastikuregistri andmetele. Sel juhul esitab taotleja andmetele juurdepääsu saamiseks avalduse, milles on kirja pandud ka andmete kasutamise põhjendatud aeg ja viis. Ning on ette nähtud kord, et rahvastikuregistri volitatud töötaja keeldub andmete väljastamisest, kui ta leiab, et taotleja õigustatud huvi ei ole piisavalt põhjendatud või ta võib andmete väljastamisega kahjustada selle isiku huve, kelle andmetele juurdepääsu taotletakse. Eelnõuga nähakse ette võimalus, mille kohaselt juhul, kui volitatud töötaja leiab, et taotlejal puudub õigustatud huvi andmetele juurdepääsuks, võib ta siiski taotleja soovil küsida sellelt isikult, kelle andmeid taotletakse, kas ta on tema andmete väljastamisega nõus. Ka võib tollele isikule edastada taotleja andmed, et ta saaks soovi korral ise taotlejaga ühendust võtta, kui ta soovib oma andmeid anda.
Vastavalt nendele muudatustele korrigeeritakse ka teisi, seonduvaid seadusi. Tooksin siin välja eelkõige maksukorralduse seaduse muutmise. Selles on sätestatud, et praegu on ka rahvastikuregistri ülesannete täitmiseks vajalikud isikute elukoha andmed ja sideandmed sisuliselt maksusaladust sisaldav teave ja selle tõttu ei ole võimalik neid andmeid rahvastikuregistrile esitada. Nüüd tehakse muudatus, mille kohaselt võimaldatakse neid andmeid rahvastikuregistrile esitada, neid ei käsitata maksusaladuse osana. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi ettekandjale ei ole. Nüüd kutsun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde.

Auväärt siinolijad, Riigikogu liikmed ja istungi juhataja! Põhiseaduskomisjon arutas selle eelnõu läbi 6. detsembril. Meil oli selgitusi andmas selle valdkonna minister härra Kiisler ning teisigi ametnikke. Komisjoni liikmed esitasid küsimusi, said nendele vastused ja lõppkokkuvõttes asusime seisukohale, et eelnõuga pakutakse tõesti välja mehhanism, kuidas inimesed saavad riigiasutustele esitada avaldusi elukoha andmete muutmiseks. See peaks mõnevõrra kergendama üksikisikute asjaajamist, sest nad ei pea oma elukohta enam topelt deklareerima nii kohalikule omavalitsusele kui ka mingile muule riigiasutusele. Kui mõnele riigiasutusele on juba muudatusest teatatud, siis see toimetab juba nende andmetega edasi.
Siin oli ka juttu mitmesugustest olukordadest. Näiteks võib tekkida praktilisi probleeme, kui isikul on mitu kinnisvara. Seaduse järgi on selleski olukorras elukoht ikkagi see, mille isik ise rahvastikuregistris märgib. Rääkisime ka üürilepingutest. Selles vallas olukord samuti ei muutu, endiselt on tähtis omaniku nõusolek. Veel oli juttu sellest, et enne valimisi kirjutatakse teinekord ühele või teisele mõne ruutmeetri suurusele pinnale sisse kümneid inimesi. Kuidas see seadusele vastab? Seda olukorda seadusmuudatusega lahendada ei üritata. Kohalikel omavalitsustel on ju kontrolli ja sissekirjutusest keeldumise võimalus endiselt olemas. Kas nad seda rakendavad, kas nad keelduvad sisse kirjutamast või mitte, see sõltub eelkõige omavalitsuste julgusest ja soovist. Kõnealune eelnõu seda probleemi ei käsitle.
Komisjoni ettepanek on esimene lugemine täna Riigikogu saalis lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kell 6 õhtul 10. jaanuaril aastal 2011. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 876 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2011. aasta 10. jaanuar kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun uuesti kõnetooli regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõul on kaks eesmärki. Esiteks muudetakse ja täiendatakse usulise ühendusena käsitatavate organisatsioonide loetelu. Kehtiva seaduse kohaselt on usulised ühendused kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid. Eelnõuga lisatakse loetellu välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonid. Eesti Vabariigil on üks niisugune välisleping, see on 1999. aastal jõustunud Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vaheline kokkulepe katoliku kiriku õigusliku staatuse kohta Eesti Vabariigis. 2009. aastal pöördus Püha Tooli nuntsius Eesti Vabariigi poole diplomaatilise noodiga, milles tehti ettepanek meie seadust sel viisil muuta. Institutsioonid, mis lisanduksid, oleksid näiteks personaalprelatuur, ordu ja kongregatsioon.
Teine selle eelnõu eesmärk on täpsustada sõnastust. Nähakse ette, et kirikusse kuuluva kloostri ja kirikusse või koguduste liitu kuuluva koguduse registrisse kantud andmete muutumisel esitab avalduse muudatuste registrisse kandmiseks vastava kiriku või koguduste liidu juhatus. Seda ei tee siis mitte kogudus ise, vaid kiriku või koguduste liidu juhatus. See põhimõte on siin selgemalt kirja pandud.
On ka üks tähtis lihtsustamise eesmärki kandev muudatus. Praegu kehtiv seadus näeb ette, et registrile esitataval avaldusel peavad allkirjad olema notariaalselt kinnitatud. Eelnõu täpsustab, et registrile võib esitada avalduse ka digitaalselt allkirjastatuna. Taustaks veel nii palju, et Eestis on registreeritud üheksa kirikut, üheksa koguduste liitu ja 70 üksikkogudust. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Palun, kolleeg Väino Linde!

Hea ettekandja! Sa juba nimetasid, aga mõtesta palun veel kord lahti, keda või mida välislepingu alusel tegutseva kiriku või institutsiooni all edaspidi mõistetakse.

Lihtsustatult öeldes ordusid – on vist kõige arusaadavamalt välja öeldud. Praegu on võimalus registreerida kloostreid, aga kui Eestis näiteks tegutseb ordu, kellel ei ole oma kloostrit, siis kehtiv seadus ei näe ette võimalust ennast orduna registreerida. Nüüd me selle võimaluse loome, kui Riigikogu eelnõu toetab.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Erik Salumäe!

Austatud proua esimees! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 9. detsembril. Eelnõust andsid komisjonile ülevaate minister Siim Valmar Kiisler, Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee ja Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Külli Heinla. Komisjonis kerkis sama küsimus, mille ametikaaslane Väino Linde siin tõstatas: sooviti täpsustust, mis institutsioonidega tegu on. Ka komisjonile anti vastus, et eelkõige on tegemist ordudega, millest tulenevalt küsiti, kuidas ordud on siiamaani saanud Eestis tegutseda. Olukord oli kuni aastani 2002 selline, et ordud olid registreeritud kehtiva kirikute ja koguduste seaduse alusel. Siis asendus ordude registreerimise võimalus kloostrite registreerimise võimalusega, mis tollal oli õigustatud, kuna siis tegutsenud ordudel olid ka kloostrid olemas. See lahendus ei ole siiski kooskõlas meie asjaomase välislepinguga, kuna katoliku kirikus on hulk ordusid ja muid ühendusi, millel kloostreid ei ole, ning seetõttu Püha Tool selle diplomaatilise noodiga eelmisel aastal Eesti Vabariigi poole pöörduski.
Komisjonis tõusis üles ka küsimus, kas kirikute ja koguduste seaduse need muudatused, mis eelnõus kirjas on, rahuldavad kõiki kirikute, koguduste liitude ning koguduste soove ja vajadusi. Seadus on ju juba kaheksa aastat kehtinud. Minister vastas, et on kavas kutsuda kokku eri kirikute ja koguduste liitude esindajad, et arutada, kas seadus vajaks ka laiemat käsitlust, kuid muudatused, mis sisalduvad selles eelnõus, on siiski kõige kiireloomulisemad ja tuleks vastu võtta veel selle Riigikogu koosseisu ajal.
Õiguskomisjoni konsensuslikud otsused olid teha ettepanek eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tavapärased kümme tööpäeva ehk siis 30. detsember kell 16. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erik Salumäe! Kolleeg Väino Linde, teine küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõu seletuskirja kohaselt on välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonid peale ordu ka personaalprelatuur ja kongregatsioon. Kas ma saan õigesti aru, et need on ordule täiendavad võimalused?

Need institutsioonid on loetletud näidetena, need kolm ei ole tegelikult lõplik loetelu. Põhimõtteliselt on katoliku kiriku institutsioon, kellel reeglina on juriidilise isiku õigused, ka näiteks piiskopkond, aga kuna Eestis pole praegu tegemist mitte niivõrd piiskopkonnaga, kuivõrd eelpiiskopkonnaga apostelliku administraatori näol, siis see ei ole Eesti oludes aktuaalne. Seletuskirjas on näidetena loetletud institutsioonid, mille puhul on reaalne, et nad taotlevad lähiajal registreerimist.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Erik Salumäe! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 30. detsember kell 16. Seaduseelnõu 884 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme kolleeg Kadri Simsoni!

Lugupeetud kolleegid! Pool aastat tagasi siin teie ees samasisulise eelnõuga seistes juhtisin tähelepanu tõigale, et samal ajal, kui tuhanded inimesed iga kuu registreerivad ennast uute töötutena ning uutest töötutest vähem kui pooled vabanevad töötu staatusest põhjusel, et nad on leidnud töö, saab ikkagi ametliku statistika alusel raporteerida, et ametlik töötute arv väheneb. Ainus põhjus, miks olukorras, kus Eestis tööhõive väheneb, saaks statistiliselt väheneda ka registreeritud töötus, on ilma tööta inimeste kustutamine ametlikust tööturegistrist sanktsioonidega. Eelmisel aastal kustutati töötute nimekirjast sanktsioonidega 26 000 inimest, selle aasta esimese 11 kuuga on kustutatud juba üle 38 000 inimese. Seega võib väita, et aasta lõpuks on tänavu rakendatavate sanktsioonide arv poolteist korda suurem kui aastal 2009.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse algatajad väidavad, et väga paljud inimesed elavad töötukassa esindustest kaugel ja kui neil lõpeb töötutoetuse periood, ei ole neil enam raha, et iga kuu kohustuslikus korras töötukassa kontoris käia. Sotsiaalminister Hanno Pevkurilt tuli sellele eelnõule väga küüniline, kui mitte öelda ülbe vastus. Ta teatas, et kuna töötukassa ei tunne huvi, miks inimesed ei ole tulnud töötukassasse ja miks nad on sanktsioonidega kustutatud, siis ei saa väita, et põhjuseks on see, et neil ei ole raha keskusesse sõita. Selline suhtumine näitab inimeste ülbust, kui mitte hoolimatust. Täpsemalt kirjutab sotsiaalminister meile, et töötukassa andmetel on enamik nn sanktsioonide tõttu töötuna arveloleku lõpetamise otsuseid tehtud põhjusel, et töötu ei tulnud kordagi 30 päeva jooksul vastuvõtule. Samas puuduvad töötukassal andmed selle kohta, mis oli tööotsingu lõpetamise ehk töötukassasse pöördumata jätmise põhjus. Veel on ministri arvates eelnõu puudus see, et seletuskirjas puudub ülevaade töötuna arveloleku lõpetamise põhjustest ja asjaoludest ning on vaid oletatud, et transpordikulude kompenseerimata jätmise tõttu võib mõnel puhul osutuda võimatuks töötukassasse vastuvõtule minna. Seda, mille riiklik töötukassa ise tegemata jätab, heidetakse nüüd ette sellele eelnõule: et pole konkreetseid arve ette näidata.
Vaatame veel argumente, miks Sotsiaalministeerium seda seadust vajalikuks ei pea. Siin väidetakse, et heitunute arv ei ole tänavu kasvanud. Heitunud on ametlikult need, kes on sattunud Statistikaameti küsitlusse ja on seal vastanud, et nad on loobunud tööotsingutest. Aga vaatame sedagi, mida öeldakse teisest küljest! Teisest küljest öeldakse, et samal ajal kui töötus väheneb, väheneb ka tööhõive. Inimesi, kellel on töökoht, on tänavu endiselt vähemaks jäänud. Swedbanki ökonomist Hardo Pajula on välja toonud järgmised arvud: selle aasta teises kvartalis vähenes tööhõive, st nende inimeste arv, kes saavad oma töö eest palka, 5,7%. Teises kvartalis jäi vähemaks 34 000 töökohta. Kolmandas kvartalis vähenes tööhõive 3,3%. Need mõlemad on kvartalid, kui Sotsiaalministeerium on iga reede saanud välja saata teate, et tööpuudus on vähenenud. Väheneb tööpuudus ja väheneb tööhõive! Pole usutav, et Eesti inimeste arv väheneb nii kiiresti kas väljarännu pärast või suure suremuse tõttu.
Sellest kevadest oleme mingis mõttes läbimurde saavutanud. Kuigi Sotsiaalministeerium ütleb, et probleeme ei ole ja on väga hea, et statistiliselt tööpuudus väheneb, on sotsiaalkomisjon probleeme siiski arutanud ja töös on eelnõu, mis annab nendele töötutele, kes osalevad aktiivselt koolitusel või tööpraktikal, õiguse asendada igakuine töötukassas käimine telefonikõnega. Kui selline võimalus aktiivsetel töötutel juba on, miks me siis ikkagi oma eelnõuga välja tulime? Sellepärast, et mitte igal ametlikul töötul ei ole võimalik kas tööpraktikal või koolitusel käia. Kontrollisin täna hommikul järele: aktiivsete tööturumeetmetega on hõlmatud 12 974 inimest ehk nemad osalevad mingisuguses tööturuprogrammis. Ametlikke töötuid aga on viis korda enam: tänase seisuga 66 745. Nii et see on suureks abiks igale viiendale töötule, aga ei aita neid, kes selle viiendiku hulka ei kuulu.
Tagasi tulles selle seaduse vajaduse juurde: tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu püüab lahendada nende inimeste muret, kes elavad maapiirkondades, kus ei ole töötukassa esindusi. Me arvame, et riik peab kohtlema elanikke võrdselt ja tagama, et riigi teenused saaks lihtsalt kätte nii linnas kui ka maal. See eelnõu püüab anda väljaspool keskusi elavatele inimestele parema võimaluse käia töötukassas. Töötukassa esindused asuvad 26 asulas, aga Eestis on 226 omavalitsust. Seega enamikule inimestele tähendab kord kuus töötukassas käimine päevasõitu ja see sõit on paratamatult seotud kulutustega. Aga et säilitada ametlik töötu staatus, tuleb see kulutus teha. Ja tuleb see kulutus teha ka pärast seda, kui töötutoetuse periood on otsa saanud. Nagu te teate, pärast seda, kui töötutoetuse periood on otsa saanud, on inimese ainus sissetulek kohalikult omavalitsuselt saadav toimetulekutoetus. Selle eest saab ehk osta esmavajaliku toidu, aga see ei võimalda ette võtta mingit sõitu.
Riigikontroll on öelnud, et majandussurutise tingimustes vajavad inimesed teatud riiklikke teenuseid rohkem. Headel aegadel ei olegi võib-olla tööturuteenused nii hädavajalikud, aga praegu meil ei ole head ajad. Võrreldes jõukamate päevadega, mis olid Eestis alles mõni aasta tagasi, on paljude inimeste võimalused teenuste saamiseks raha kulutada väiksemad. Riigi ülesanne on hoida need inimesed tööturukaardil, hoida nad aktiivsena, anda neile võimalus endast teada anda, anda neile võimalus töötukassasse kohale minna ja saada sealt informatsiooni, kuidas on võimalik jälle tööd saada.
Riigikontroll on juhtinud tähelepanu sellele, et inimese võimalused kasutada neid riigi teenuseid, mis eeldavad inimese kohtumist ametnikuga, näiteks teenused tööotsijale, olenevad praegu inimese elukohast ja liikumisvõimalustest. Ka sellest Riigikontrolli auditist tulenevalt olemegi välja tulnud eelnõuga, mille eesmärk on kompenseerida töötu sõidukulud, mille tegemine ei ole tema vaba valik. Need tuleb teha, et jõuda töötukassasse. Õigus seda hüvitist saada oleks ainult nendel töötutel, kes elavad väljaspool asulat, kus asub töötukassa kohalik esindus. Me ei leiuta sellise hüvitisega jalgratast. See on analoogne sõidukompensatsiooniga, mida töötukassa juba praegu maksab nendele töötutele, kes osalevad tööpraktikal, tööharjutusel või tööturukoolitusel. Praegu võetakse nende inimeste sõidukulude arvutamisel aluseks lühim vahemaa teenuse kasutaja elukoha ja tööturuteenuse osutamise koha vahel. Sama süsteemi võiks meie ettepaneku kohaselt kasutada nende inimeste puhul, kes ei vaja toetust mitte selleks, et minna tööpraktikale või koolitusele, vaid kohustuslikule igakuisele vastuvõtule töötukassasse.
Sotsiaalministeerium on meile esitanud küsimuse, miks peaksid sõidukompensatsiooni saama kõik töötud. Sellele on väga lihtne vastus. See on ka praegu selle määruse osa, mille järgi makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel sõidukompensatsiooni tööturukoolitusel või tööpraktikal osalemise korral. Mis puutub sellesse, et ei ole pädevat statistikat, siis ma mäletan, et aasta tagasi käis Riigikogu rahanduskomisjon töötukassas. Me küsisime seal, kas nad ei leia, et oleks kohane püüda otsida üles inimesed, kes ei ole enam töötukassa vastuvõtule tulnud ja kelle nad on sanktsiooniga nimekirjast  kustutanud, ning küsida neilt, milles on küsimus. Kuhu te olete kadunud? Töötukassa on teada andnud andmed 2009. aasta kustutatute kohta. Tuleb välja, et hiljem on osa sanktsioonidega kustutatutest uuesti kaardile tulnud ja neist on mõne kuu möödudes saanud maksumaksjad. Aga sanktsioonidega kustutatutest tervelt 55% ei saanud eelmisel aastal maksumaksjaks, ja see on 14 000 inimest. 14 000 inimest tähendab Kuressaare või Valga linna jagu inimesi. Kui need inimesed ei ole ametlikult heitunud, siis võib-olla neid ei ole üles leitud või neid ei ole enam Eestis.
Töötukassa tuli välja ka ühe toreda algatusega. Ta ütles, et nad on endale soetanud bussi. Bussi nimi on Mobi ja see buss peab ka blogi, andes teada, kus ta ringi sõidab ja kellega kohtub. Mobi blogi vaadates on näha, et novembri alguses on nad käinud kolmes omavalitsuses, on olnud kohtumised tööd otsivate inimestega Jüris, Maardus ja Keilas. Novembri keskel – see on praegu viimane sissekanne blogis – käidi Türi vallas. Selle kohta  on tehtud kokkuvõte, et avalike teenuste kättesaadavuse kaardil olnud valged laigud Türi vallas said täidetud kontaktidega. Seega tänavu jõudis töötukassa Türi valda, täitis seal valged laigud ja jõudis inimesteni, kes ise poleks töötukassasse jõudnud. Sellel kohtumisel osales 46 inimest. Nii et ühe valla näitel võib kinnitada, et see probleem ei ole üldse tühine. Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Siin kõlasid kohe ettekande alguses ja ka lõpu poole väga erinevad andmed selle kohta, mis põhjusel töötud töötukassa arvelt ennast maha võtavad või nende registreerimine lõpetatakse. Töötukassa on selle aasta kohta esitanud Riigikogu sotsiaalkomisjonile andmed, kust tuleb väga selgelt välja, et 2010. aastal on kaks kolmandikku töötutest registreeringu lõpetanud seetõttu, et nad on tööle rakendunud. Üle poole nendest lõpetanutest on seda ise teatanud ja 15% puhul on see välja tulnud Maksu- ja Tolliameti andmetest. Kas need andmed, mis töötukassa on sotsiaalkomisjonile esitanud, jõuavad ka teiste Riigikogu liikmeteni, sealhulgas teieni, et saaksite neid kasutada eelnõu tutvustamisel ja esitamisel?

Kui sanktsioonidega kustutatud 38 000 inimesest on 45% tõesti hiljem töö leidnud, siis ikkagi on meil tuhandeid inimesi, kelle kohta andmed puuduvad. Meil on Riigikogus vastu võetud seadusi, mis puudutavad väga väikest sihtrühma. Praegu aga on jutt tuhandetest inimestest, kes elavad keskustest kaugel ja kelle igakuine sissetulek on vaid toimetulekutoetus kohalikult omavalitsuselt, mis ei võimalda kulutada raha bussipiletiks. Edasi-tagasisõidu raha moodustab sellest praegusest 1000 kroonist ja järgmisel aastal 1200 kroonist märkimisväärse protsendi. Küsimus on riigi kohustustes. Eesti on nii väike riik, et ühtegi inimest ei tohi üleliigseks pidada. Kui riigil on võimalik töötuid inimesi aktiivsena hoida, hoida neid heitumast, siis neid võimalusi peaks kasutama.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te küll libisesite minu esitatud küsimusest kõrvale ja jätsite sellele vastamata. Küsin siis teist korda uuesti ja seekord sellises võtmes: kas te püüate meelega arve, mis töötukassa esitab, näidata väiksemate ja hullematena, et selle abil oma ideedele suuremat kaalu anda? Tegelikult te hoopis kahandate sellega oma  usaldusväärsust.

Te arvatavasti ei kuulanud mu vastust. Mul on hea meel iga inimese üle, kes on leidnud töö ja seetõttu töötute nimekirjast kustutatud. Ja neid on rohkem kui sanktsioonidega kustutatud inimesi. Aga sanktsioonidega kustutatud inimesed pole kustutatud mitte sellepärast, et nad oleks teada andnud, et leidsid töö, vaid 95% neist ei ole 30 päeva jooksul jõudnud vastuvõtule. Kui neist ka pooled leiavad poole aasta jooksul töö, siis tänavu oleme me ikkagi 19 000 inimese võrra vähendanud töötuse näitajaid, ilma et need inimesed oleksid rakendust leidnud. Kui te arvate, et see pole tähelepanuväärne hulk inimesi, siis ei ole ma teiega nõus. Usun, et ma vastasin teie küsimusele.

Hea ettekandja! Ma tänan teid ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 838 oma istungil s.a 7. detsembril. Eelnõu algataja esindaja tutvustas eelnõu eesmärki hüvitada töötu kulutused transpordile, kui ta läheb vastuvõtule töötukassasse, tingimusel, et ta elab väljaspool omavalitsust, kus asub töötukassa kohalik osakond. Arutelus osalesid Sotsiaalministeeriumi spetsialistid. Eelnõu autorid on eeldanud, et transpordikulude kompenseerimata jätmise tõttu võib mõnel juhul töötukassasse vastuvõtule minemine võimatuks osutuda. Samas, töötukassasse vastuvõtule minekuga kaasnevad kulutused transpordile ka sel juhul, kui töötu elab sama omavalitsuse territooriumil, kus asub töötukassa osakond. Näiteks Tallinnas on ühe sõidupileti hind eelmüügist ostes 15 krooni ja ühissõidukist ostes 25 krooni. Juhul kui töötu kasutab töötukassasse minekuks kahte transpordivahendit, kulub tal edasi-tagasisõiduks 60–100 krooni. Transpordikulutuste kompenseerimise vajadust ei saa teha kindlaks ka selle põhjal, kui palju on töötuna arvelolekut lõpetatud nn sanktsioonide tõttu. Töötukassa kevadisest analüüsist selgus, et neist inimestest, kelle töötuna arvelolek lõpetati töötukassasse pöördumata jätmise tõttu, elab 72% linnas ja 28% maal. Arvelt maha läinud inimesed on enamikus linnas elavad noored mehed, kellel on teiste registreeritud töötuse arvestusest väljajäänutega võrreldes madalam haridustase ja väiksem töökogemus.
Töötukassas vastuvõtul käimisega ja tööotsingutega kaasnevad kulutused transpordile. Kulutuste vähendamiseks on ka muid võimalusi, näiteks teatud juhtudel telefoni teel või turvaliste elektrooniliste kanalite kaudu töötukassasse pöördumise võimaldamine. Riigikogu sotsiaalkomisjon andis menetlusse eelnõu, kus tehakse ettepanek muuta pöördumine Eesti Töötukassa poole paindlikumaks, suurendatud on võimalusi asendada töötukassasse vastuvõtule minek sidevahendi teel pöördumisega. Selle eelnõu kohaselt võib vastuvõtule mineku asendada telefoni teel ühenduse võtmisega, kui töötu osaleb tööturukoolitusel või tööpraktikal. Töötukassasse vastuvõtule mineku võib asendada ka pöördumisega telefoni teel või isikutuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu, töötukassa kodulehe kaudu ja Skype'i kaudu. Sotsiaalkomisjon tegeles selle probleemiga väga tõsiselt ja see eelnõu on varsti saali tulemas.
Vabariigi Valitsuse seisukohta tutvustasid Sotsiaalministeeriumi esindajad. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toetanud ja komisjoni enamus toetas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Komisjon otsustas saata seaduseelnõu 838 Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele s.a 14. detsembril ja teha ettepanek seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 4. Tänan!

Tänan, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Te ütlesite, et sotsiaalkomisjon arutas küsimust ja leidis, et kuna teil on menetluses selline tore eelnõu, mis näeb ette, et aktiivsetes tööturumeetmetes osalevad inimesed võivad asendada töötukassas käimise telefonikõne või mõne online-viisiga, siis on probleem peaaegu lahendatud. Palun ütelge veel kord oma kolleegidele, mitu protsenti ametlikest töötutest saab praegu osa aktiivsetest tööturumeetmetest.

Te ise ütlesite oma ettekandes, et umbes 12 000 inimest, ja ütlesite ka seda, et iga viies võib nendes meetmetes osaleda. Ma vastan teile teie öeldud arvudega.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Tsiteerin teid: "Enamus toetas Vabariigi Valitsuse seisukohta." Kas siit võib järeldada, et sotsiaalkomisjoni enamusel, kes toetas Vabariigi Valitsuse seisukohta, oma seisukohta ei olnudki?

Ei. Seisukoht oli, aga see lihtsalt ühtis Vabariigi Valitsuse seisukohaga ja ongi kõik.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te lugesite ette ka töötukassa andmed. Kui töötukassat tsiteerida, siis oleks seal pidanud olema ka sõna "vaid", sest töötukassa on öelnud, et "vaid 28% sanktsioonidega kustutatutest elab maal". See teeb kokku üle 10 600 inimese. Kas teie arvates on see arv nii väike, et Riigikogu ei peaks nende inimeste probleemidega tegelema?

Ei, ma olen teiega nõus, et see ei ole väike arv, ja tõepoolest tuleb sellega tegelda, aga küsimus on lihtsalt selles, et järgmisel aastal on meil uus eelarve ning siis on nendel inimestel kindlasti võimalus saada hõivatuks, kui nad ei ole heitunud.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te tõite väga toreda arvutuse selle kohta, et ka ühe omavalitsuse piires on sõidukulud päris suured, koguni vaata et sada krooni. Kas komisjon teeb siis muudatusettepaneku, et laiendada meie pakutud eelnõu, nii et see hõlmaks ka sõidukulusid ühe omavalitsuse piires?

Tõepoolest, komisjon on seda juba teinud, sest ta andis menetlusse seaduse parandamise seaduse eelnõu, kus antakse võimalus kasutada ka infotehnoloogilisi vahendeid, selleks et ennast registreerida ja mitte kulutada raha transpordile.

Hea ettekandja! Ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni!

Head kolleegid! Ma püüan lühidalt veel kord kokku võtta probleemi, mis on põhjustanud selle seaduseelnõu algatamise.
Eestis on tööpuudus, ka ametlik tööpuudus, väga suur. Viimastes kvartalites on hakatud teada andma, et tööpuudus väheneb, samas väheneb ka hõive. Meie, eelnõu algatajad, arvame, et mõlemad, tööpuudus ja hõive, ei vähene mitte ainult seetõttu, et inimesed Eestist lahkuvad, kuigi ka see on väga tõsine probleem. Me arvame, et paljud inimesed, kes ametlikust töötuse arvestusest sanktsioonidega kustutatakse, ei leia tööd. Nad ei ole enam ka ametlikult töötud ja on seetõttu ilma jäetud nii kõigist riigi pakutavatest aktiviseerimisprogrammidest kui ka igasugusest abirahast. Me leiame, et riigile, eriti nii väikesele riigile nagu Eesti, on iga inimene oluline ja inimesi peaks hoidma.
Vaatasin proua Muravjova ettekande ajal veel kord üle töötukassa andmed. Möödunud kuul, novembris võttis ennast uue töötuna arvele 7782 inimest. 3662 inimest kustutas ennast töötute arvestusest sellepärast, et nad leidsid rakenduse, leidsid töö. Võrdleme seda eelmise arvuga, mis on üle 7700, ja näeme, et alla poole neist on tööd leidnud. Aga ometi sai öelda, et töötus väheneb. Jälle, sanktsioonidega on arvestusest kustutatud 2793 inimest.
Töötukassa ütleb, et nad ei tunne huvi, mille pärast inimesed ei ole jõudnud töötukassa vastuvõtule. Ma arvan, et ei saa välistada seda põhjust, mida näeme meie kõik, kes me liigume väljaspool linnu. Me näeme maal inimesi, kellel ei ole tööd ja kellel ei ole võimalust käia töötukassas. Vaatame töötukassa enda blogi (Mobi blogi on väga iseloomulik). Nad sõitsid bussiga Türi valda ja leidsid eest 46 inimest, kes on väga huvitatud infost, aga kes ei jõua töötukassasse. Ühe valla kohta ei ole 46 inimest vähe. Sanktsioonidega sellel aastal arvestusest kustutatud inimestest üle 10 000 elab maal. Seda on väga palju. Seetõttu leiame, et riigi jaoks väga väike summa, et nendele inimestele maksta kord kuus kinni kaks bussisõitu, on riigi jaoks väga suur võit, sest me hoiame aktiivsena kümneid tuhandeid inimesi. Ja kui te ütlete, et töötu staatus ei tähenda aktiivsena hoidmist, siis kindlasti tähendab see väga palju rohkem aktiivsemana hoidmist kui nende inimeste unustamine lihtsalt kuhugi metsa taha.
Seetõttu ma palun, et seda eelnõu välja ei hääletataks, et sotsiaalkomisjonil, kes mõnikord on mõistvam, kui on Sotsiaalministeerium, oleks võimalik teemale pühenduda ja leida mingi lahendus, mis ei ole võib-olla sada protsenti võit, aga mis on kirik keset küla, nii et inimesi ei unustata ning ka valitsuskoalitsioon saab endale probleemi tõsidust teadvustada. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 838 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 838 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 45 Riigikogu liiget, vastu 22 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust. Eelnõu 838 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Aabi!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on pikendada töötukassas registreeritud töötutele töötutoetuse maksmise aega. Soovime niimoodi neid motiveerida aktiivselt tööd otsima ja töötukassa teenuseid kasutama. Seda selleks, et tööhõive tõuseks, töötute arv väheneks ja inimesed tööd leiaksid. Töö otsimisel tuleb inimesel teha kulutusi ja töötutoetuse otstarve ongi niisuguseid kulutusi hüvitada. Töötutoetust makstakse kehtiva seaduse järgi töötuna registreeritud isikule kuni 270 päeva ehk ligi üheksa kuud. Arvestades praegust majandussituatsiooni, ei ole see piisav aeg uue töö leidmiseks, samuti ei ole töötud paljudel juhtudel motiveeritud aktiivselt tööd otsima ja tööturuteenuseid kasutama, kuna see toob neile kaasa mitmesuguseid kulutusi. Eelmise eelnõu valguses oli juttu sellest, et töötukassa piirkondlikus osakonnas tuleb käia kord kuus ja ka selle peale raha kulutada. Ametliku töötu seisundi kaotamise korral on aga suurem tõenäosus heituda ning töö otsimisest sootuks loobuda.
Viimasel ajal on kasvanud ka töötukassas registreeritud pikaajaliste töötute arv. Kui me võrdleme seda tööealiste inimeste arvuga, siis näeme, et Eestis oli pikaajalisi töötuid selle aasta esimeses kvartalis 7,4%. See näitaja oli suurem ainult Lätis ja Slovakkias. Circa 50 000 inimest on pikaajalised töötud. Kindlasti on motiveerivam ja parem maksta töötutoetust, mis on seotud töö otsimisega, mitte toimetulekutoetust, mis on passiivne toetus ja otseselt töö otsimisega seotud ei ole.
Tuleb arvestada ka seda, et eelnõu seadusena jõustumise korral kindlasti väheneb toimetulekutoetust saavate leibkondade arv, kuna töötutoetust makstakse pikema aja jooksul nendele, kes on pikaajalised töötud. Eelnõuga pikendatakse töötutoetuse maksmise perioodi 540 päevani ehk töötutoetust makstakse kuni poolteist aastat. Tasub meeles pidada, et eelduseks on, et inimene on töötukassas registreeritud, otsib tööd ja töötukassas on võimalik talle pakkuda mitmesuguseid tööturuteenuseid. Alternatiiv on see, et kui inimene enam neid toetusi ei saa, siis ta jääbki koju, teda võib lugeda heitunute hulka ehk ka töötukassa või riik ei saa oma tööturupoliitikat rakendada, ei saa seda inimest aidata. 30. septembri 2010. aasta seisuga oli üle kaheksa kuu olnud töötuna arvel ca 50 000 inimest. Lisaks on hinnanguliselt statistika järgi töötuid veel vähemalt 30 000 – 40 000. Need on need, kes ennast töötukassas registreerimas enam ei käi ja kellel ametlikku töötu staatust ei ole. Töötutoetuse maksmine pikema aja jooksul kindlasti motiveerib ka neid inimesi ennast töötukassas uuesti arvele võtma ja seega aktiivselt tööd otsima. Samuti on töötukassal võimalik neile pakkuda aktiivseid tööturumeetmeid: koolitust, tööpraktikat, avalikku tööd jne.
Komisjoni arutelul oli juttu sellest (selle kohta oli ka küsimusi algatajale), miks me pikendame seda aega ega suurenda näiteks töötutoetust. Vastuseks ütlen, et eelnõu me algatasime oktoobris, kui Riigikokku oli valitsusest jõudnud riigieelarve, kus ei olnud ette nähtud toimetulekupiiri tõstmist. Tuletan meelde, et praegu on toimetulekupiir esimese leibkonnaliikme kohta 1000 krooni ja ka töötutoetus on 1000 krooni. Oleme muidugi seisukohal, et töötutoetus võiks olla suurem, sest töötutoetus on töö otsimisel motiveerivam kui toimetulekutoetus. Riigieelarve menetlemise käigus on opositsiooni ettepanekute põhjal toimetulekupiiri tõstetud. Samas ei oska ma kommenteerida, kas rahanduskomisjon on tõsiselt arutanud, mida teha töötutoetusega. Tegelikult see, mis 1. jaanuarist kehtima hakkab, et toimetulekupiir on 1200 krooni, aga töötutoetus endiselt 1000 krooni, ei ole kindlasti mõistlik. Ka eelnõu algataja seda ei toeta. Toimetulekupiiri tõstmisega koos oleks tulnud suurendada ka töötutoetust. Veel normaalsem oleks olukord, kus töötutoetus oleks kõrgem toimetulekupiirist. Seda meie seletuskirjas ei sisaldu, kuna tol ajal, kui me eelnõu esitasime, ei olnud selge, mis toimetulekupiirist saab. Aga kindlasti on eelnõu menetlemise käigus võimalik neid ettepanekuid teha ja ma usun, et algatajana me teeme ettepaneku, et lisaks maksmise aja pikendamisele võiks töötutoetust ka suurendada. Õigemini öeldes on see nüüd, kui toimetulekupiir on tõstetud 1200 kroonile (see on ju positiivne asi), elust tulenev vajadus. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! 2010. aasta 7. detsembril arutas sotsiaalkomisjon Keskerakonna esitatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 845. Lisaks sotsiaalkomisjoni liikmetele olid 7. detsembril toimunud arutelule kutsutud ka Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialistid Õie Jõgiste ja Helmi Tampere. Eelnõu algatajate nimel tutvustas eelnõu Jaak Aab. Eelnõu põhisisuks on soov pikendada töötutoetuse maksmise aega 270 päevast 540 päevani.
Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta ja selleks on järgmised põhjused. Eelnõu autorite sõnul motiveerib töötutoetuse maksmise pikendamine inimesi töötuna arvel olema, kuid Sotsiaalministeeriumi arvates peaks sotsiaaltoetuste muutmisel hindama toetuse mõju töötamise motivatsioonile, mitte seda, kas see soodustab töötuna arvel olekut. Eelnõu seletuskirjas puudub ülevaade sellest, kuidas töötutoetuse maksmise pikendamine mõjutab töötusest väljumist. Eesmärk on siiski ju see, et inimene töötaks. Teiseks, uuringud on näidanud, et heldemad sotsiaaltoetused pikendavad töötuse kestust ja vähendavad motivatsiooni tööle asuda. Töötuskindlustuse saajate uuring näitas selgelt toetuse mõju tööle rakendumisele. Töölemineku aktiivsus suurenes vahetult enne seda, kui langes töötuskindlustuse määr (50%-st 40%-ni), lõppes hüvitise maksmine või 90-päevase töötutoetuse maksmine. Majanduslanguse tingimustes on rahaliste stiimulite säilitamise kõrval oluline, et inimesed oleksid nõus töötusest väljumiseks minema ka madalama palgaga tööle. Töötusest väljuda peaksid aitama eelkõige aktiivsed tööturumeetmed, mis suurendavad töötu konkurentsivõimet tööturul. Kolmandaks, eelnõu seletuskirjas ei ole kuidagi põhjendatud, kuidas toimetulekutoetuse asemel töötutoetuse maksmine parandab töötute olukorda. Töötutoetuse suurus on ligikaudu 1000 krooni kuus, toimetulekupiir on uuest aastast 1200 krooni, kuigi keskmine toimetulekutoetuse väljamakse on 1900 krooni, sest sinna lisanduvad eluasemekulud. Neljandaks, eelnõu autorite arvates on ametliku töötu seisundi kaotamise korral suurem tõenäosus heituda. Statistikaameti andmed ei näita olulist heitunute arvu suurenemist. Viimase majanduskriisi mõjul kasvas töötute arv kahe aastaga rohkem kui neljakordseks, 2010. aasta esimeses kvartalis oli see arv lausa rekordiline – 137 000. Heitunute arv oli aga kõige suurem pärast eelmist majanduskriisi 2001. aastal ja hakkas pärast seda kahanema. 2008. aastal oli 5500 heitunud inimest, 2009. aastal 8700 inimest. Töötuse hüppeline kasv ei suurendanud heitunute arvu 2010. aastal märkimisväärselt. Teises kvartalis oli heitunuid hinnanguliselt 9300 ja kolmandas kvartalis 8800. Viiendaks, jääb selgusetuks, kuidas on saadud eelnõuga seotud kulutused. 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõus on töötutoetuse maksmiseks kavandatud 175 miljonit krooni. Eelnõu seletuskirja kohaselt kuluks töötutoetuse maksmise aja kahekordistamise korral lisaks 64,4 miljonit krooni. Arvutuste aluseks olevad andmed erinevad töötukassa andmetest. Seletuskirja järgi oli 30. septembril 2010 üle kaheksa kuu töötuna arvel olnud inimesi 50 000, töötukassa andmetel aga 27 902 ja töötute üldarv oli 69 829.
Sotsiaalkomisjon kuulas ära Vabariigi Valitsuse seisukoha ja pidas aru. Ma toon välja arutelu käigu mõne aspekti. Sotsiaalkomisjoni menetluse käigus tuli välja ka see oluline aspekt, õigemini, tuletati meelde, et riik maksab iga töötuna arvel oleva isiku eest ravikindlustust, mis on märkimisväärne motivaator, miks ennast töötuna arvele võtta, ja töötuna arvele võtmine tähendab tegelikult aktiivselt töö otsimises osalemist. Sotsiaalkomisjon ei pidanud õigeks eelnõu algatajate eesmärki motiveerida inimest kauem töötu olema, vaid sotsiaalkomisjoni arvates tuleb ikkagi tegelda sellega, et inimene saaks tagasi normaalsesse seisu ehk tööle. Eesmärk on siiski see, et töötu olemise periood oleks võimalikult lühike ning selle jooksul leiaks töötu individuaalse tööotsimiskava ja koolituste abil ning töötukassa toel endale uue töö.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata eelnõu 845 Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele 14. detsembril (st eilseks, kuid lugemine kandus üle tänasele päevale) ja tegi ettepaneku eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada. Poolt hääletas 5 sotsiaalkomisjoni liiget ja vastu 3. Seega teeb sotsiaalkomisjon ettepaneku eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Hea ettekandja! Vabandust! Kas mittelõpetamine tähendab sama mis eelnõu tagasilükkamine?

Jah.

Selge. Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Ma lihtsalt kommenteerin seda diskussiooni, mis komisjonis oli. Kindlasti ei ole eelnõu algataja eemärk motiveerida inimesi istuma töötuna töötutoetuse peal väga pika aja jooksul. Nagu ma ka ettekandes ütlesin, meie eesmärk on motiveerida inimesi tööd otsima, eriti neid inimesi, kes ei ole enam töötukassas arvel. Tegelikult tuleneb see ettepanek elust enesest. Pikaajalisi töötuid on palju ja neil tuleb teha kulutusi tööotsimiseks. Mille arvel nad tööd otsida saavad? Aga küsimus käsitleb hoopis midagi muud. Oli arutusel ka töötutoetuse suurendamine. On tekkinud olukord, et toimetulekupiir on kõrgem kui töötutoetus. Ka ministeerium väitis, et töötutoetus peaks olema vähemalt niisama suur või suurem. Ma küsin koalitsioonipoliitiku käest: kas on plaane mingi muudatus teha, et töötutoetus oleks suurem toimetulekupiirist?

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Sa tead väga hästi, et ma esindan siin sotsiaalkomisjoni ja tutvustan arutelu, mis sotsiaalkomisjonis selle eelnõu üle käis. Ma saan kinnitada, et selle eelnõuga seoses töötutoetuse suurendamise plaane ei peetud.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Arvamuses, mille te ette lugesite, oli ka selline seisukoht, et liiga helded töötutoetused ei motiveeri inimesi tööd otsima. See eelnõu näeb ette, et töötutoetust makstakse 540 päeva jooksul 1000 krooni kuus. Kas see on teie meelest liiga helde?

Aitäh küsimuse eest! Mina oma ettekandes rääkisin sellest (ma võin selle osa üle korrata, et oleks tervikuna arusaadav), et uuringud on näidanud, et heldemad sotsiaaltoetused pikendavad töötuse kestust ja vähendavad motivatsiooni tööle asuda. Töötuskindlustuse saajate uuring näitas selgelt toetuste mõju tööle rakendumisele. Töölemineku aktiivsus suurenes vahetult enne seda, kui töötuskindlustuse määr langes (50%-st 40%-ni), siis, kui lõppes hüvitise maksmine ehk algas töötutoetuse maksmine, ja siis, kui lõppes 90-päevane töötutoetuse maksmine.

Kadri Simson, teine küsimus, palun!

Aitäh! Töötutoetus suurenes 2007. aastal 1000 kroonini kuus. Samas on rahvusvaheliselt aktsepteeritud töötutoetuse tase oluliselt kõrgem, ulatudes 50%-ni miinimumpalgast. Te teate, milline on praegu miinimumpalk. 1000 krooni oli minimaalse toidukorvi maksumus 2007. aasta 1. jaanuaril, vahepeal on toiduainete hinnad tõusnud üle viiendiku. Milline oleks optimaalne töötutoetus teie kui sotsiaalkomisjoni esindaja arvates?

Aitäh! Lugupeetud küsija! Sotsiaalkomisjonis arutati esitatud eelnõu arutelu raamides seda, kas pikendada töötutoetuse maksmist või mitte, aga ei arutatud, milline on töötutoetuse suurus või milline peaks selle suurus olema võrreldes keskmise või miinimumpalgaga.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Saan ka öelda nii, nagu tihtipeale ütlevad Eiki Nestor või Aivar Riisalu, et ega ma ei plaaninudki fraktsiooni nimel sõna võtta. Aga selle informatsiooni põhjal, mille esitas komisjoni esindaja, tuleb mul üht-teist täpsustada.
Kindlasti ei ole eelnõu algatajate eesmärk motiveerida inimesi kodus istuma ja mitte tööd otsima. Selle tahan ma tingimata ümber lükata. Nagu ma ka ettekandes ütlesin, tööd otsides tuleb inimesel teha kulutusi ja on mõistlik, et ta saab selleks raha töötutoetusena, mitte toimetulekutoetusena. Ennast töötuna registreerides inimene deklareerib, et ta tegutseb selle nimel, et tööd leida, ja siis on võimalik selle inimesega ka tegelda. Praegune seis on selline, et pikaajalisi töötuid on palju. Juba registreeritud töötute hulgas on neid 50 000 ja, nagu ma ütlesin, nende hinnangulist arvu, kes ennast enam töötuna ei registreeri, on väga raske öelda. See on juba statistika, mis kindlasti ei ole täppisteadus.
Nüüd kommentaar heitunute kohta. Kas te teate, kuidas tehakse kindlaks, kes on heitunud ja kes ei ole? Seda tehakse kindlaks uuringutega. Selle uuringu käigus esitatakse inimesele küsimus, kas ta soovib veel tööd otsida. No mida see inimene vastab? Ka see, kes ei kavatse tööd otsida, ka see, kes tegelikult on heitunud (tihtipeale on need pensionieelikud), ütleb muidugi, et, jah, kavatseb küll. Aga ta ei ole töötukassas registreeritud ja tegelikult ta tööd ei otsi. Ehk varjatud heitunute hulk on palju suurem. Heitunutena lähevad kirja ainult need, kes vastavad otse ja ausalt, et nad ei kavatsegi tööd otsida. Nii me saamegi nii väikese heitunute arvu. Julgen väita, et tegelikult on heitunuid ehk neid, kes on loobunud aktiivsest tööotsimisest, mitu korda rohkem – kümneid tuhandeid.
Mis puudutab töötutoetuse suurust, siis väga kindlalt seotud teemana see siiski arutusel oli. Vabariigi Valitsuse esindaja ehk Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles just nimelt nii, et nende eelistus oleks töötutoetuse suurendamine. Ka meie kui eelnõu algatajad arvame kõigepealt seda, et töötutoetust tuleks suurendada. Aga me teeme ettepaneku selle maksmise aega ka pikendada. Ma ei tea, kes likvideerib selle ebamõistliku olukorra, kus esimese leibkonnaliikme toimetulekupiir on kõrgem kui töötutoetus. See tõesti ei motiveeri tööd otsima. Kui toimetulekupiir on kõrgem ja toimetulekutoetust võib rohkem saada, siis miks peaks ennast ametlikult töötukassas registreerima ja tööd otsima? Kuidas see küsimus lahendada, see on tegelikult meie kõigi mure, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni mure. Me ootame kindlasti valitsuse ettepanekuid, sest nemad on ikkagi koostanud eelarve, nende häältega on eelarve vastu võetud ja selle eelarve vastuvõtmise tagajärg on see, et toimetulekutoetuse piir on 1. jaanuarist 1200 krooni, töötutoetus aga on jätkuvalt 1000 krooni. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 845 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 845 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 48 Riigikogu liiget, vastu 23 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 845 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Head ametikaaslased! Me oleme teisipäevase päevakorra punktid ära menetlenud ja nüüd jõuame kolmapäevase päevakorra juurde. Kolmapäevase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimissoovi ei ole. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 755 Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu liiget, puudub 36.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 755. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu 755 ei ole seadusena vastu võetud ja langeb menetlusest välja.
Päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 817. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 817 on seadusena vastu võetud.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Trivimi Velliste!

Austatud härra aseesimees! Head kolleegid! Otsuse eelnõu 849 esimene lugemine lõpetati 24. novembril s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 8. detsembril kella 18-ks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb otsuse eelnõu teisel lugemisel lähtuda eelnõu esimese lugemise muudetud tekstist.
Riigikaitsekomisjon kohtus oma 7. detsembri istungil kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga ja sai ülevaate olukorrast missioonipiirkonnas. NATO väljaõppemissiooni eesmärk on üksnes Iraagi julgeolekujõudude väljaõppeasutuste nõustamine ning jälgimine, julgeoleku tagamise operatsioonides ei osaleta. Arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi.
Riigikaitsekomisjon otsustas 9. detsembri istungil üksmeelselt eelnõu teise lugemise seletuskiri heaks kiita ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev otsuse eelnõu Riigikogu tänase istungi päevakorda.
Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas juhtivkomisjon üksmeelselt teha ettepanek Riigikogu otsuse eelnõu 849 teine lugemine täna lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 849 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et otsuse eelnõu läheks täna lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 849. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu 849 on otsusena vastu võetud.
Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Järgmine, 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Toivo Tootseni!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon kohtub regulaarselt kaitseväe juhatajaga, neil kohtumistel me saame ülevaate missioonidest. 7. detsembril oli meil järjekordne kohtumine, kus muu hulgas käsitleti missiooni nimega UNTSO. UNTSO on pikaajaline sõjaline vaatlusmissioon, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon nr 50. ÜRO liikmesriigina aitab ka Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades.
Otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 24. novembril s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, s.a 8. detsembril kella 18-ks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, mistõttu tuleb otsuse eelnõu sellel lugemisel lähtuda otsuse eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul esitatud tekstist.
Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 9. detsembri istungil. Riigikaitsekomisjon otsustas sellel istungil konsensusega heaks kiita eelnõu teise lugemise seletuskirja ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada Riigikogu otsuse eelnõu 848 teiseks lugemiseks Riigikogu 11. töönädala päevakorda tänaseks päevaks. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepanek otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 848 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Võime juhtivkomisjoni ettepaneku kohaselt minna otsuse eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 848. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 848 on otsusena vastu võetud.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 24. novembril s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 8. detsembriks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, mistõttu tuleb eelnõu teisel lugemisel lähtuda otsuse eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul esitatud tekstist.
Pärast esimese lugemise lõpetamist, detsembri alguses käis riigikaitsekomisjoni delegatsioon Taani Kuningriigis, kus me kohtusime Taani kolleegidega, ja üks arutelu teema oli olukord Afganistanis. Nimelt asuvad Taani kaitseväeüksused koos Eesti üksustega Helmandi provintsis. Riigikaitsekomisjon kohtus 7. detsembril kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga ja me saime ülevaate olukorrast operatsioonipiirkonnas Afganistanis.
Afganistani missioon on NATO olulisim sõjaline missioon, millele laienevad vastavad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid. Arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi ning osalemine NATO juhitaval rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis tuleneb otseselt Eesti riigi julgeolekuhuvidest. Oleme seisukohal, et üleminekuprotsess on võimalik muuta edukaks ja pöördumatuks üksnes juhul, kui kõrvuti julgeolekutingimuste loomisega pööratakse samaväärset tähelepanu koordineeritud valitsemise arendamisele Afganistanis, sealhulgas kohalikul tasandil, ning ülesehitustööle. Määravaks saab, et Afganistani probleemide lahendamisel kasutataks kohalikke lahendusi ning lähtutaks Afganistani riiklikest prioriteetidest.
Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 9. detsembri istungil. Otsustasime konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada Riigikogu otsuse eelnõu 847 teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda kolmapäevaks, 15. detsembriks 2010. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepanek otsuse eelnõu 847 teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Hea ettekandja! Teile on küsimus. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli arutlusel, et kui Riigikogu seda otsust toetab, kas Eestis suureneb sellega seoses terrorismioht? Kas see teema oli arutlusel või ei olnud?

Komisjonis konkreetselt teie küsimuse teema arutlusel ei olnud. Küll aga kindlasti suureneb selle otsuse tõttu Eesti kollektiivkaitse võimekuse nähtavus ja olemasolu, lähtuvalt artiklist 5.

Hea ettekandja! Ma tänan teid ettekande eest ja vastuse eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Toivo Tootseni!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Aasta tagasi, enne samalaadse otsuse eelnõu vastuvõtmist siin Riigikogus esinesin kõnega, kus tõdesin, et meie missioonidel osalevad kaitseväelased on väga heal tasemel, aga riigi hoolitsus nende sotsiaalsete tagatiste eest on kõike muud kui eeskujulik. Ka õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et meie kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised on riik taganud ainult minimaalsel määral ja on mitu asja, mida on vaja kiirelt parandada. Pange tähele: kaitseväelased on Eesti riigi eest väljas maksimaalselt, aga riik tagab nende sotsiaalsed garantiid minimaalselt!

Hea ettekandja! Vabandust! Ma kardan, et teid ei panda praegu tähele. Head ametikaaslased! Saalis on natuke liiga suur lärm. Ma palun austada neid ametikaaslasi, kes soovivad kuulata, ja neid, kes on Riigikogu kõnetoolis! Vabandust, hea ettekandja! Palun jätkake!

Suur aitäh! Näiteks soovitab õiguskantsler Teder korraldada nii rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile siirduvatele, sealt naasvatele kui ka rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil tervisekahjustuse saanud kaitseväelastele nende õigustest teavitamise neile arusaadavas vormis. Peale selle pole Teder rahul Kaitseväe Logistikakeskuse juures tegutseva sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonnaga, kes ei suuda piisavalt tagada isikute õigust tervisele ja sotsiaalabile. Õiguskantsler soovitab analüüsida, kuidas jaoskonna tööd tugevdada. Konkreetsemalt palub õiguskantsler analüüsida rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil tervisekahjustuse saanud kaitseväelastele ja nende peredele ettenähtud terviseteenuste piisavust ning vajadustele vastavat kättesaadavust.
On tervitatav, et ka ajakirjandus on järjest rohkem hakanud tähelepanu pöörama nendele ülimalt olulistele ja tegelikult väga valusatele probleemidele. Ajakirjanik Kadri Ibrus on korduvalt ja pikemat aega kirjutanud missioonisõdurite ja nende pereliikmete psühholoogilise nõustamise parandamise vajadusest. Nendel teemadel on korduvalt kirjutanud ka Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom. Ma tsiteerin teda: "Eesti on bravuurikalt täitnud kõiki oma liitlaskohuseid NATO ees. Küll tagame kahe protsendi SKT eraldamise kaitsekulutustele, küll suhtarvult suure panuse Afganistani kõige kuumema piirkonna sõjalise julgeoleku tagamisse. Paraku justkui häbenetaks koduseid kohustusi, mis sellega kaasnevad. Kui inimesed on riigi mõistetavate poliitiliste valikute tõttu saadetud kaugele maale sõda pidama, siis peab tagama neile kindlustunde igakülgse koduse toetuse näol. Aga paistab, et sõjas osalemise otsust oli palju lihtsam langetada kui otsuseid tagajärgedega tegelemiseks."
Kuumades sõjakolletes välismissioonidel käinud kaitseväelastel on viimase paari aasta jooksul mõnikord diagnoositud posttraumaatilist stressi. Nüüdseks on kaitseväe arstlik keskkomisjon teinud esimesed otsused, mis kinnitavad sellest psüühilisest seisundist tingitud töövõime kaotust, nii kinnitasid Eesti Päevalehele kaitseväe tohtrid. Teisisõnu: nüüd on Eestiski teada juhtumid, kus raskelt missioonilt naasnud kaitseväelane on tulnud koju pealtnäha tervena, kuid on sattunud hingeliste läbielamiste tõttu samasugusesse olukorda kui tema otseselt haavata või vigastada saanud võitluskaaslased. Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea keeldus aga Eesti Päevalehe ajakirjanikule ütlemast, kui palju täpselt selliseid juhtumeid on tuvastatud. Ta kinnitas vaid, et posttraumaatilist stressihäiret on diagnoositud umbes 1%-l kaitseväe missioonidel käinutest. Paraku tuli kaitseväe peaarstil tunnistada, et tal ei pruugi olla missioonil käinud sõdurite ...
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

... vaimsest tervisest sugugi täielikku pilti. Nimelt tegelevad kaitseväe arstid eelkõige tegevteenistuses olevate sõduritega, aga teenistusest lahkunute, endiste kaitseväelaste kohta ülevaadet pole. Paljud missioonidel osalenud on aga tsiviilellu tagasi pöördunud ja nende probleemidega ei tegele mitte keegi.
Kui kaitseväel on missioonidel käinud sõdurite vaimsest tervisest segane pilt, sest tehakse vahet teenistuses olevate ja sealt lahkunud sõdurite vahel, siis veel suurem küsimärk ripub välismissioonidel käinud ja käivate sõdurite pereliikmete toetamise kohal. Teiste riikide kogemus näitab, et missioonisõdurite, eriti haavata või vigastada saanud missioonisõdurite pereliikmed võivad vajada psühholoogilist nõustamist. Õiguskantsler Teder soovitas Kaitseministeeriumil ja kaitseväel tungivalt analüüsida psühholoogiliste toetuste kättesaadavust missioonisõduritele ja nende perekonnaliikmetele. Praegu on selline tugi kaitseväe kulul kättesaadav üksnes sõduritele ja peale nende ainult hukkunud kaitseväelaste peredele.
Nagu öeldud, enam-vähem kõigest sellest ma rääkisin siit kõnepuldist ka juba aasta tagasi, lootuses, et olukord ometi paraneb. Väga vähe on paranenud! Kaitseministeerium suhtub kõigisse nendesse probleemidesse lubamatult leigelt.
Täna käsitletavate eelnõudega peab Riigikogu otsustama ligi paarisaja kaitseväelase saatmise missioonidele, sealhulgas otsustatakse praegu arutatava eelnõuga kaitseväelaste saatmine Afganistani, kus me juba oleme kandnud kurbi kaotusi. Mina ja ilmselt ka väga paljud teised Riigikogu liikmed ei saa rahuliku südamega mehi missioonile saata, kui me teame, et meie valitsus tegelikult ei hooli sellest, millised on nende inimeste elulised probleemid ja kuidas saaks neid probleeme kiiremini lahendada. Ma usun, et missioonidele minejad on meie riigikaitse üks kõige tugevam alustala. Ma tõesti palun väga, et arvestame nende arvamustega ja nende soovidega! Kaitseministeeriumil tuleks võimalikult kiiresti uuesti üle vaadata kõik toetused, kõik võimalused neid mehi aidata nii enne missioonile minekut, missioonil oleku ajal kui ka pärast missiooni, kaasa arvatud see, kuidas aidata nende perekonnaliikmeid. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu 847 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et me teeksime täna eelnõu lõpphääletuse. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 847. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu 847 on otsusena vastu võetud.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse, notari tasu seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 13. detsembri istungil. Pärast teise lugemise katkestamist eelmisel nädalal on eelnõus tehtud üks muudatus. Nimelt otsustas rahanduskomisjon koostöös eelnõu algatajaga täpsustada notari tasu seaduse §-s 22 toodud tehinguväärtusi ja täistasusid nii, et need eurodesse ümber arvestatult vastaksid võimalikult täpselt kehtivale notari tasu seadusele. Muudatusettepanekut toetati komisjonis konsensuslikult. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja juhul, kui seda tehakse, siis panna eelnõu homme kolmandale lugemisele ja ka lõpphääletusele. Tänan tähelepanu eest!

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Vaevalt et te üldse käsitlesite seda probleemi, kas notari tasud on suured või väikesed. Paljud inimesed ajavad segamini notari tasud ja riigilõivud, mida ühe või teise toimingu eest tuleb tasuda. Kas on mõeldud sellele, kuidas neid asju rohkem lahti seletada?

Tänan küsimuse eest! Seda teemat selles küsimuses ei tõstatatud. Tegemist on eurodesse ümberarvestamisega. Kuna oli tehnilisi ebatäpsusi, tuli eelnõu teine lugemine katkestada ja eelnõu uuesti siia lugemisele tuua. Notari tasu suurust komisjon selles küsimuses ei arutanud.

Hea ettekandja! Ma tänan teid ettekande ja vastuse eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime alustada eelnõu 833 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. On ainult üks muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni kindel seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni esimehe Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon on eelnõu 840, riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu pärast esimest lugemist arutanud kolmel korral: 22. novembril ning 7. ja 13. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud. Maaelukomisjon ise koostöös Põllumajandusministeeriumi, Maa-ameti ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnaga vormistas kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek muudab eelnõu pealkirja. Kuna ajutise iseloomuga uuendus on õigem kirjutada riigivaraseaduse rakendussätetesse, mitte § 66, nagu algselt plaanisime, siis on eelnõu pealkiri nüüd "Riigivaraseaduse täiendamise seadus".
Teine muudatusettepanek laiendab Vabariigi Valitsuse soovitusel senise ajutise maakasutaja väljaostu eesõigust maa võõrandamisel ka maa kasutamise lepingu sõlmimisele. Seda tingimusel, et subjekt kasutas maa riigi omandisse jätmiseni enam kui poolt kasutamiseks antavast maast ajutise kasutamise lepingu alusel. Kasutamistasuks on enampakkumisel kujunenud hind. Kui ajutine kasutaja ei osutunud võitjaks, kinnitab ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kirjalikult, et ta kasutab seda õigust. Selleks et lahendada teoreetiliselt võimalik olukord, kus senise ajutise maakasutuse piirid ei ühti võõrandatava või kasutada antava kinnistu piiridega ja ajutisi maakasutusi on rohkem kui üks, täiendasime eelnõu tingimusega, et eesõigust saab kasutada vaid isik, kes kasutas maa riigi omandisse jätmiseni enam kui poolt võõrandatavast või kasutusse antavast kinnistust. Lisasime ka üleminekusätte juhuks, kui seaduse jõustumise ajaks on mõni pakkumismenetlus pooleli.
Maaelukomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku eelnõu 840 teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis teeme ettepaneku eelnõu homme, 16. detsembril seadusena vastu võtta. Tänan!

Tänan! Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Meil on kaks muudatusettepanekut, mille on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma annan sõna juba Riigikogu kõnepuldis olevale majanduskomisjoni liikmele Hannes Astokile. Palun!

Härra juhataja! Majanduskomisjon arutas päevakorras olevat eelnõu oma 7. detsembri istungil. Istungist võtsid osa komisjoni liikmed ning kutsutud olid Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ja nõunik Kaija Riismaa ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Age Värv.
Meie debatt keskendus peamiselt muudatusettepanekule, mille oli esitanud töörühm. Selle sisu oli see, et eelnõust jääb välja osa, mis puudutab tarbijakaitseseaduse muutmist, ehk see osa, mis kehtestas piirangu ettemaksule eeskätt internetikaubanduses. Eelnõu nägi ette, et ettemaksu piirang võiks olla 50% ostuhinnast, võttes arvesse, et teatavatel juhtudel on ka täissummasuuruse ettemaksu nõudmine põhjendatud, kui see on tehingu oluline osa, näiteks lennukipiletite puhul. Seda ettepanekut piirang maha võtta komisjon toetas, leides, et see ei kahjusta oluliselt tarbijate õigusi. Debatt käis selle üle, kas tarbijate õigused on rohkem kaitstud siis, kui selline piirang on olemas, ja milliseid probleeme põhjustab kaupade tarnijatele see, kui nad saavad esialgu küsida ettemaksuna ainult 50%, ning kuidas nad hiljem raha kätte saavad. Justiitsministeeriumi esindajad, kes olid eelnõu algataja, valitsuse esindajad, nõustusid töörühma ettepanekuga, leides, et seadused kaitsevad tarbijat päris hästi. Sellega ei nõustunud Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik, kuid debatile järgnenud hääletusel otsustati ettepanekut toetada. Läbi hääletati ka kõik teised ettepanekud ja tulemus oli selline, nagu nüüd teie ees on.
Komisjon otsustas saata eelnõu täna Riigikogu suurde saali teisele lugemisele, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul, kui täna teine lugemine lõpeb, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 12. jaanuaril ja seadusena vastu võtta. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Hea ettekandja! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Alustame eelnõu 813 muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu kohta on laekunud kaheksa muudatusettepanekut, kõik on teinud juhtivkomisjon. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 856 muudatusettepanekute arutelu enne eelnõu teisele lugemisele saatmist toimus sotsiaalkomisjoni istungil s.a 7. detsembril. Komisjon otsustas ühendada Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 856 ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 209 ning koostada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 101 lõike 2 kohaselt ühe eelnõu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu sõnastuses.
Komisjon tegi ettepaneku täiendada eelnõu uue punktiga 2, millega § 22 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna "kiirabi" sõnadega "iseseisvalt osutatavate õendusabi teenuste". Kehtivas redaktsioonis ei ole haigla tegevusalana kirjas iseseisvalt osutatavaid õendusabi teenuseid, mis on tehnilise vea tagajärg.
Komisjon otsustas saata seaduseelnõu täiskogu saali teisele lugemisele s.a 15. detsembril ja teine lugemine lõpetada; kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine läbi 16. detsembril, ning komisjon teeb ettepaneku eelnõu seadusena vastu võtta. Otsused võeti vastu konsensusega. Tänan!

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Nikolai Põdramäe! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head saalis viibivad kolleegid! See eelnõu käsitleb arsti abilisi ehk Tartu Ülikooli arstiteaduskonna viimaste kursuste üliõpilasi. Mõned nimetavad arsti abilisi ka abiarstideks, aga ma arvan, et see on siiski eksitav. Päris arstiks saadakse pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist, pärast kuuendat kursust, kui on saadud diplom ja antud arstivanne. Tegelikult on arstiteaduskonna üliõpilased olnud läbi aegade arsti abilised. Nad on töötanud vanema arsti, juhendaja näpunäidete järgi vastavalt omandatud teadmistele ja oskustele, loomulikult juhendaja vastutusel. Siin pole midagi uut ega imelikku, üliõpilane teeb tööd oma valitud elualal ja peab tehtud töö eest ka tasu saama. Seda enam, et nüüdseks on lõpetatud õppelaenu osaline kustutamine, on vähendatud üliõpilaste toetusi ja riigieelarveliste õppekohtade arvu. Vaesematel on kõrghariduse omandamisel raskusi.
Alles hiljaaegu, 3. novembril oli "Foorumis" üheks teemaks arstiabi. Seal selgus, et 90,1% vastanutest ei olnud rahul arstiabi kättesaadavusega. Kurdeti, et järjekorrad on pikad, haigete olukord on halvenenud. Kindlasti aitavad arsti abilised mingil määral olukorda parandada. Veelgi olulisem on, et tulevane arst saab kindlasti parema praktilise ettevalmistuse tulevaseks tööks. Raamatutest ja arvutist jääb tubliks arstiks saamisel väheks. Kujutage ette olukorda, kus näiteks autokoolis käinu on suurepäraselt sooritanud teooriaeksami, aga praktiline sõiduõpe on jäänud puudulikuks. Tagajärjed on teadagi millised.
Juba 2008. aastal algatas Keskerakond sisuliselt sama eelnõu. Siis leiti, et üliõpilasel ei ole kogemusi. Aga kust need kogemused siis peaksid tulema? Praegune ettepanek on tulnud haiglatelt ja ka üliõpilastel on soov olemas. Kui suur see soov hakkab olema, seda näitab tulevik. Igatahes Soomes see asi toimib. Eelnõu annab ka lootust, et rohkem arstiteaduskonna üliõpilasi jääb meile õppima ja hiljem ehk arstina Eestisse tööle.
Praegu ei ole tervishoius head ajad. Valitsus on teinud tervishoiu rahastamises suuri kärpeid, mis on viinud ravijärjekordade pikenemisele ja ravikvaliteedi halvenemisele. Töötajate koondamised, masupäevad ja sundpuhkused, arstide lahkumine teistesse riikidesse – kõik see on mõjutanud tervishoiu kvaliteeti ja mainet. Kõikjale ei jätku enam perearste. Ühel sotsiaalkomisjoni koosolekul kuulsin ennekuulmatut: Ruhnus pidi vallavanem ise patsiendi jaoks tilkinfusiooni süsteemi üles panema. Kui see on nii, siis mõtlen hirmuga, kes hakkab vajaduse korral klistiiri tegema.
Kurvaks teeb asjaolu, et tervishoiule oluliste otsuste langetamisel on vähe arvestatud arstide arvamust. Otsuseid kipuvad langetama poliitikud. 2006. aastal oli Eestis 5261 arsti, 1373 hambaarsti, 10 175 õde ja 516 ämmaemandat. Kolm aastat hiljem ehk 2009. aasta lõpuks oli arste jäänud vähemaks 904 võrra, õdesid aga 2062 võrra. Need on Sotsiaalministeeriumi s.a 4. oktoobri andmed, mille ma sain. Tegelikult on arste veelgi vähem, sest osa arste töötab osalise tööajaga, paljud käivad tööl Soomes, osa residente töötab mitmel kohal. Arste nagu inimesi ikka motiveerib Eestisse jääma eelkõige palk. Aga nagu te teate, meie arstide palgad on mitu korda väiksemad nende riikide palkadest, kuhu meie arstid tööle siirduvad. Vähetähtis pole ka suhtumine arstidesse. Arst ei ole klienditeenindaja ja patsient ei ole klient.
Üks suur mure on veel. Nimelt, arst, kes on saanud Tartu Ülikoolis korraliku hariduse ja ettevalmistuse, kellele on kulutatud vähemalt 1 miljon Eesti krooni, lahkub pärast ülikooli lõpetamist Eestist, ilma et Eesti riik ja rahvas oleks sellest mingit kasu saanud. Sellega ei ole mina ega paljud eestlased kohe üldse mitte rahul, aga see on juba eraldi teema.
Lõpuni lahendamata on ka probleem, et igal aastal lõpetab arstiteaduskonna noori arste, kes ei pääse residentuuri. Neid on igal aastal 30–40. Nad oleksid justkui üleliigsed ja neil ei jäägi muud üle kui minna välismaale tööd otsima. Meie arstid on praegu oodatud paljudes välisriikides, eelkõige Soomes, Norras, aga ka Saksamaal ja Inglismaal. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Alustame eelnõu 856 ja 209 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Tundub, et tuleb võtta juhataja vaheaeg, kuna ettekandjat ei ole saalis. Võtan viieks minutiks juhataja vaheaja. Istung jätkub kell 16.39.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Kell on saanud 16.39. Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde, et ta tutvustaks seaduseelnõu 835 selle teisel lugemisel!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Esmalt palun vabandust viivituse põhjustamise pärast, aga lõpp hea, kõik hea. Põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku selle eelnõu teine lugemine lõpetada. Teise lugemise arutelu käigus me uurisime, kas eelnõu vastuvõtmine seadusena võib tekitada valla- või linnasekretäridele küsimusi just nimelt asenduste osas. Leiti, et regulatsioon on mõistlik ja küllalt paindlik. Neid valla- või linnasekretäre, kes on mõnes konkreetses omavalitsuses ametisse nimetatud, aga kellel puudub sobiv kvalifikatsioon, see konkreetselt ei mõjuta, küll aga on see neile oluline siis, kui nad lähevad samale tööle mõnes teises omavalitsuses. Meil oli juttu ka sellest, et valla- ja linnasekretäride üksteise asendamine on sellest seadusest tulenevalt eri omavalitsuspiirkondade vahel täiesti võimalik. Nagu omavalitsuste liidu esindajad meile ütlesid, see kõik on praktikas täiesti teostatav.
7. detsembril otsustas komisjon teha ettepaneku teine lugemine lõpetada (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud) ja kui see täna lõpeb, siis võiks selle eelnõu kolmas lugemine ja eelnõu vastuvõtmine toimuda 16. detsembril ehk homme. Tegime komisjonis eelnõu seadusena kehtima hakkamise kohta ühe muudatusettepaneku: see eelnõu võiks seadusena kehtima hakata järgmise aasta 1. märtsist. Ma tänan!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 835 kohta on laekunud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! See eelnõu tuleneb Euroopa Liidu tubakadirektiivide muudatustest, aga siin on üht-teist muud ka.
Kõigepealt räägin nendest muudatustest, mis tulenevad Euroopa Liidu direktiividest. Näiteks täpsustatakse sigarettide pikkuse määratlust, et välistada topeltpikkade sigarettide maksustamine sama aktsiisimääraga, nagu maksustatakse tavapikkuses sigarette. Võib-olla meile siin on idee topeltpikast sigaretist võõras, aga Euroopas ei ole see sugugi mitte võõras. Seal on lausa kolme sigareti pikkuseid sigarette välja mõeldud, et kõrgetest aktsiisidest hoiduda või aktsiisi vähem maksta. Seetõttu on eelnõu tõepoolest asjakohane. Samuti laiendatakse eelnõuga aktsiisilao pidamise eritingimusi veinitootmisel, sest kääritatud jook ja vein on samaväärsed tooted ning neid peab ühtemoodi kohtlema. Kolmandaks lubatakse teisest liikmesriigist mootorsõidukiga saabuval reisijal mitteärilisel eesmärgil tuua kütust kaasa aktsiisivabalt ja piiramatus koguses. Euroopa Liidus maksustatakse reisija toodud isiklikuks otstarbeks kasutatav mootorikütus selle soetamise riigis. Teadupärast, kui tuua kütust ühendusevälisest riigist, siis on see piirang standardne – kütusepaagitäis pluss veel kuni kümme liitrit ühe päeva jooksul –, ja seegi kütus peab olema toodud mitteärilisel eesmärgil.
Komisjonis me arutasime eelnõu s.a 6. ja 13. detsembril. Komisjon tegi eelnõus kaheksa muudatust, neist ettepanekud nr 2–7 tehti konsensuslikult. Enim arutati komisjonis esimest muudatusettepanekut, millega antakse kaitseväele õigus pidada aktsiisiladu, mis on eelkõige vajalik NATO relvajõudude lennukite kütusega varustamiseks. Selle ettepaneku tegi komisjonile Rahandusministeerium tulenevalt kaitseväe poolt eelnõu menetlemise ajal tehtud pöördumisest. Põhjuseks on kohustus tagada alates järgmise aasta märtsist NATO lennukite kütusega varustamine kaitseväe lennuväljal. Rahanduskomisjoni arutelu keskendus kaitseväe aktsiisilao võimalikele mittesihipärase kasutamise võimalustele, mis Rahandusministeeriumi esindajate hinnangul peaksid olema välistatud, kuna tegemist on usaldusväärse ja seaduse alusel tegutseva valitsusasutusega, mille ülesannete hulka ei kuulu näiteks kütuse jaemüük tavatarbijatele. Ettepaneku tegemist toetas 7 komisjoni liiget ja erapooletuks jäi 5 liiget, vastu ei olnud keegi.
Muudatusettepanek nr 8 pikendab vana maksumärgiga sigarite ja sigarillode müügi tähtaega. Rõhutan, et tegemist on sigarite ja sigarillodega. See tähtaeg pikeneb kolmest kuust aastani. Seda tulenevalt, esiteks, oluliselt pikemast müügiperioodist teiste tubakatoodetega võrreldes ja teiselt poolt ka sellest, et selle muudatuse poolt on sisuliselt kõik turuosalised. Ehk sellega me ei loo viimasel hetkel põhjendamatut või ka põhjendatud eelist ühele või teisele turuosalisele. Seetõttu leidsime, et selle muudatusega me vähendame sigarite ja sigarillode puhul oluliselt nende importijate ja edasimüüjate halduskoormust, mitte sundides neid suures koguses maksumärke üle kleepima. Seda ettepanekut toetas 10 komisjoni liiget, vastu oli 1 komisjoni liige ja erapooletuks jäi samuti 1.
Rahanduskomisjon teeb konsensuslikult ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine tõepoolest lõpetatakse, siis teeme ettepaneku viia kolmas lugemine läbi s.a 16. detsembril ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! On vähemalt üks küsimus. Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Praeguste tuisuste ilmadega tekib, nii nagu tekkis ka aasta tagasi, kindlasti erimärgistatud kütuse aktsiisi küsimus ja küsimus selle kütuse kasutamisest lumetõrjetöödel. Mäletatavasti tõsteti aasta tagasi erimärgistatud kütuse aktsiisi üsna olulisel määral. Tookord seda teemat siin Riigikogus arutades te rääkisite, et kütuseaktsiisi soodustuste jaoks on moodustatud komisjon, kes töötab välja ettepanekud kõigi aktsiisisoodustuste täpsemaks käsitlemiseks. Te rääkisite, et soodustused pidavat kokku ulatuma miljardi kroonini. See oli aasta tagasi, nüüd on aasta mööda läinud, selle komisjoni tegevusest ei ole midagi kuulda olnud. Oskate öelda, kuhu on jõutud arutlustega erimärgistatud kütuse aktsiisimäärade üle?

Aitäh! Seda eelnõu see teema küll ei puuduta, aga, tõepoolest, erimärgistatud kütuse kasutamine viib riigieelarvest välja või, õigemini, jätab riigieelarvesse laekumata enam kui 1,3 miljardit Eesti krooni, mistõttu see teema on väga oluline. Me rääkisime konkreetselt põllumajandustraktorite või põllumajandusmasinate ajutisest kasutamisest lumetõrjetöödel. Lihtne näide: talumees lükkab naabri tee puhtaks või aitab üht või teist tööd teha. Aasta tagasi, kui see teema oli aktiivselt üleval, kohtus rahanduskomisjon maksuametiga ja me saime kinnituse, et sellisel puhul jälgitakse üldist mõistlikkuse printsiipi. Mitte ühtegi talumeest selle eest, et ta oma naabrit või kedagi teist on aitama läinud, kindlasti karistatud ei ole, isegi siis mitte, kui paagis on olnud erimärgistatud kütus. Küll aga siis, kui ettevõtted on sõlminud kas Maanteeameti või kohaliku omavalitsusega lepingu, et teid puhtaks lükata, ning nad kasutavad nendel töödel traktoreid, peavad kõigi jaoks kehtima ühtsed reeglid ja asi peab olema üheselt selge.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Suur tänu teile, härra ettekandja, lumelükkamistööde selgitamise eest! Tegelikult ei olnud minu küsimus lumelükkamise kohta, vaid selle kohta, et aasta tagasi, kui oluliselt tõsteti erimärgistatud kütuse aktsiisi, siis te rääkisite siitsamast puldist, et kogu see teema vajab täpsemat käsitlemist. Te rääkisite, et moodustatakse komisjon, kes kogu selle 1,3-miljardilise soodustuse kohta teeb oma ettepanekud, sealhulgas põllumajanduses kasutatava erikütuse tarbeks. Nüüd on aasta sellest mööda läinud ja praegu on ju letis just nimelt seadus, mis võiks seda ideed edasi arendada. Sellepärast mind huvitab, miks siin seaduseelnõus ei ole kajastatud seda terviklikku aktsiisipoliitikat, kas see komisjon oli olemas, mida ta tegi ja missugune see aktsiisipoliitika võiks olla. Rahanduslikult keerulisel ajal oleks see ju tähtis.

Aitäh! Seaduse nimi on küll sarnane, kuid sisu on siiski erinev. See seadus käsitleb teisi teemasid, mistõttu ettepanekuid, mis käsitleksid erimärgistatud kütust, siia seadusesse lisatud ei ole. See ei tähenda, et me ei võiks nende teemadega parlamendi aruteludes edasi minna.

Ma tänan, ettekandja, ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Asume eelnõu 861 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud kokku kaheksa muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Meediateenuste seaduse eelnõu 827 kohta laekus tähtajaks fraktsioonidelt kolm muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuid esitasid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Kultuurikomisjon arutas samuti Eesti Esitajate Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Eesti Pimedate Liidu ettepanekuid. Samuti tegi kultuurikomisjon ise mitu muudatusettepanekut eelnõu kohta. Komisjon arutas eelnõu oma 23. novembri, 6. detsembri ja 13. detsembri istungitel.
Alustan lühidalt komisjoni enda ettepanekutest, mis on küll valdavalt normitehnilist laadi, kuid nendega on ka täpsustatud ja muudetud mõistete definitsioone ning ühtlustatud nende kasutamist kogu eelnõu tekstis. Üks meile kõigile huvipakkuv näide on ilmselt see, et eelnõust on kadunud mõiste "ringhääling". Me oleme siiani harjunud käsitlema mõistet "ringhääling" nii tehnilist kui ka sisulist poolt koos võttes, aga kultuurikomisjon otsustas eelnõu põhimõisteid muuta ja võtta mõiste "teleringhäälingu teenus" asemel kasutusele mõiste "televisiooniteenus" ning mõiste "raadioringhäälingu teenus" asemel mõiste "raadioteenus". Televisiooniteenuste hulka kuulub samuti satelliittelevisiooniteenus, mis eelnõu algtekstist selgesti ei tulenenud. Samuti on viimases variandis loobutud televisiooni- ja raadioteenuste vormide ammendavast loetelust, kuna näiteks televisiooniteenuste hulka kuuluvad ka subtiitrimisteenus ja elektrooniline saatekava. Lühidalt öeldes on meediateenuse sätestamisel meediateenuste seaduses eesmärk eristada teenuse osutamise sisu teenuse edastamise tehnilisest poolest. Tulenevalt mõistete muudatustest tehakse muudatused ka teistes, seotud seadustes.
Nüüd lähemalt fraktsioonide muudatusettepanekutest. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni muudatusettepaneku eesmärk on muuta raadioteenuse osutajale kohustuslikuks veebileht, kus oleks kajastatud ka teenuse osutaja kohta käiv teave, ja muuta televisiooniteenuse osutajale kohustuslikuks elektroonilise saatekava esitamine. Kultuurikomisjon ei toetanud seda ettepanekut, kuna neid nõudeid peeti väiksematele teenuse osutajatele kulukaks. Oldi arvamusel, et turg ise reguleerib neid küsimusi, sest iga teenusepakkuja on huvitatud sellest, et ta oleks turul nähtav.
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni muudatusettepaneku eesmärk on keelata spondeerimine ettevõtjatel, kelle põhitegevus on alkohoolsete jookide tootmine ja müük. Eelmine ettekanne oli just sellega seotud. Pole kahtlust, et alkoholil on samamoodi kahjulik toime nagu tubakatoodetelgi. Kultuurikomisjon ei toetanud seda ettepanekut, kuna tegemist on aruteluga, mis väljuks eelnõu raamidest ja on teatud ohud, et me ei jõua direktiivide ülevõtmisega õigeks ajaks valmis. See problemaatika on tegelikult muu arutelu või vaidluse koht. Samas tekkis küsimus, kas Eesti peaks ikka rakendama märksa rangemaid nõudeid, kui on mujal Euroopas.
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni teise muudatusettepaneku sisu on seotud sõltumatu regulaatori staatusega. Muudatusettepaneku eesmärk oli anda Eesti Rahvusringhäälingu nõukogule meediateenuste seaduse riikliku järelevalve tegija pädevus Kultuuriministeeriumi kõrval. Kultuurikomisjon ei saanud seda muudatusettepanekut toetada, kuna Eesti Rahvusringhäälingu nõukogule ei saa õiguslikult sellist pädevust anda juba seetõttu, et nõukogu on ise ühe meediateenuse osutaja kõrgeim organ. Samas on selge, et Eesti peab endale regulaatorasutuse looma, kuna teistes Euroopa riikides on olemas sellised asutused ja need toimivad. Kultuuriministeerium väitis meile, et ettevalmistusi asjaomase asutuse loomiseks tehakse ja praegu, kuni sellise asutuse loomiseni on regulaatoriks Kultuuriministeerium. Vahemärkusena olgu öeldud, et Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv otseselt ei kohusta liikmesriike regulaatorasutust looma.
Järgmine muudatusettepanek on tulnud Eesti Esitajate Liidult. Nemad tegid ettepaneku muuta eelnõus tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste paragrahvi, tagamaks, et meediateenuste osutajad järgiksid programmi edastamisel autoriõiguse seaduse sätteid. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise ühe võimaliku alusena tuleb nende arvates sätestada autoriõiguse seaduse nõuete rikkumine. Meie seisukoht oli selline, et kõik eeldused autoriõiguse seaduses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks on olemas. Kultuurikomisjoni seisukoht oli ka, et tegemist oleks deklaratiivse sättega, millel puudub konkreetne toimemehhanism, kuna sellist järelevalvet on praktikas väga raske teostada, ja esitajate liidu taotletav eesmärk on täidetav teiste vahenditega, näiteks tegevusloa taotlemisel kehtestatavate nõuetega. Seega ei toetanud kultuurikomisjon liidu taotlust ega ettepanekut.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidul oli kaks ettepanekut. Esimene käsitles seda, et eelnõus võiks määratleda uue mõiste "üldsusele muu esmane suunamine", kuna autoriõiguse seaduse kohaselt tähendab mõiste "edastamine", mida kasutatakse eelnõus, vaid õhu kaudu televisiooni- või raadiosaadete edastamist ja mõiste "taasedastamine" edastust kaabellevivõrgus. Televisiooni- ja raadioteenuse osutaja võib oma programmi levitamisel kasutada raadiovõrgu kõrval või asemel ka mõnda teist sideettevõtjat, makstes sellise levitamise eest tasu. Ettepaneku esitajad leidsid, et kõiki sideettevõtjaid tuleks kohelda turul võrdselt ja sellist edastust ei tohiks käsitleda programmide taasedastamisena. Kultuuriministeeriumi seisukoht ja selgitused põhinesid sellel, et mõiste "üldsusele muu esmane suunamine" sätestamine moonutaks Euroopa Liidu õigust ja selle kohaldamist Eestis. Euroopa Liidu ja Eesti õiguses on televisiooni- ja raadioteenuse osutamine sõnastatud kolme mõiste abil: edastamine, taasedastamine ning satelliidi kaudu edastamine. Me ei toetanud uue mõiste sissetoomist.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu teine ettepanek on teha muudatus elektroonilise side seaduse §-s 90, mille kohaselt on sideettevõtjal kohustus avalikes huvides taasedastada teatud programme, millega kaasneb aga sideettevõtjale erinevate tasude maksmise kohustus. Selle ettepaneku arvestamine tähendaks seda, et tuleb teha teatud parandused autoriõiguse seaduses ning viia sisse tasuta ja ilma nõusolekuta programmide taasedastamise erand. Sisuliselt on siin tegemist vaba kasutuse laiendamisega autoriõiguse seaduses. Vaba kasutuse juhtumid on aga Euroopa Liidu ainupädevuses ning Euroopa Liidu direktiiv (ma ei hakka siin selle numbrit ette lugema) ei võimalda liikmesriikidel vaba kasutuse juhtumeid riigisiseses õiguses laiendada. Nagu te aru saate, kultuurikomisjon ei toetanud ka seda ettepanekut.
Eesti Pimedate Liit soovis, et eelnõu täpsustaks tähtaegu, mis puudutavad nägemis- ja kuulmispuudega inimeste juurdepääsu meediateenusele. Kuid ajalise ja mahulise kohustuse konkreetne seadmine seaduseelnõus on suhteliselt komplitseeritud. Õigemini, seadmine ei ole komplitseeritud, kuid selle kohustuse täitmine on suhteliselt komplitseeritud. Nende pöördumises oli nimetatud näiteks subtiitreid ette lugevat kõnesüntesaatorit, millega kaasnevad televisiooniteenuse osutaja investeeringud, ja lisaks peab teleprogrammil olema eraldi audiokanal heli edastamiseks. See eeldab tehnoloogilise võimaluse olemasolu, mida praegu Eestis kõikjal ei ole. Suur osa kaabellevivõrkudest põhineb ikkagi analoogtehnoloogial, mille puhul täiendavaid audiokanaleid ei ole võimalik pakkuda. Eelnõus on siiski olemas mehhanism, mille kohaselt televisiooniteenuse osutajad peavad Kultuuriministeeriumile regulaarselt aru andma tegevustest, mis on seotud puudega inimestele teenuse paremini kättesaadavaks tegemisega. Eelnõus ongi seatud eesmärk, et nägemis- ja kuulmispuudega inimeste juurdepääs audiovisuaalmeedia teenustele peab järk-järgult paranema. Aga me kahjuks ei saanud nende taotlust ega ettepanekut toetada.
Kuna seadus jõustub 1. jaanuaril 2011, siis te, kallid kolleegid, saate kõik aru, et tuleb teha rahaühiku asendused seaduseelnõu sätetes, kus kroon on vaja asendada euroga.
Komisjonis otsustati üksmeelselt suunata seaduseelnõu 827 tänaseks täiskogu päevakorda ettepanekuga teine lugemine lõpetada.

Aitäh! On vähemalt üks küsimus. Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! See on päris mahukas seadus. Valdavalt on siin tegemist, nagu sa ise oled öelnud, tehnilise seadusmuudatusega, olemasolevas seaduses tehakse tehnilisi muudatusi. Ometi on siin mõned asjad, mis tekitavad küsimusi. Näiteks sätestatakse, et programmis peab olema vähemalt 51% Euroopa saateid, kui uudistesaated maha arvata jne. Tekib küsimus, miks me seda eraldi sätestame, kui samas näiteks 160-st kaabellevivõrkudes edastatavast teleprogrammist on vähemalt kaks kolmandikku sellised, kus ei ole üldse Euroopa saateid, vaid on ainult Hollywoodi filmid.

Aitäh hea küsimuse eest! Aga eelkõige puudutab see eelnõu neid kanaleid, mis on seotud vabaleviga ja mille puhul Eesti annab ise välja tegevuslube. Me saame reguleerida ainult seda osa. Me esitame näiteks omatoodangu nõuded, kui me anname tegevuslube välja.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Austatud eestkõneleja! Alati, kui siin on arutelul meediat käsitlevad seadused ja kõik, mis meediat puudutab, näiteks reklaamiseadus, siis tuleb jutuks alkoholireklaami piiramine. Kas selle seaduse kontekstis oli ka seda arutelu, kuidas piirata või käsitleda alkoholireklaami eri meediakanalites? Me oleme suutnud küll suhteliselt normaalselt piirata, ma arvan, reklaami telekanalites, aga tänapäeva noored vaatavad väga palju internetti. Kui me avame Delfi, siis viimastel päevadel lööb seal kõigepealt üks suur konjakipudel meile näkku ja alles siis saab hakata vaatama, mis seal muud on. Kas oli midagi analoogset arutusel?

Aitäh hea küsimuse eest! Eks meil kõigil süda valutab niisuguste asjade pärast. Aga mul on lihtne vastata, et see teema ei olnud arutelul. See seaduseelnõu tegeleb eelkõige ikkagi televisiooni- ja raadiosarnaste meediate toimimise reguleerimisega. Oli küllaltki palju juttu nendest saadetest ja programmidest, mille puhul on kõne all just alaealiste kaitse. Aga nagu ma ütlesin, ekstra alkoholiteemalisi ja alkoholireklaamiteemalisi arutelusid meil selle seaduseelnõu kontekstis ei olnud.

Georg Pelisaar, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jätkan sealt, kus eelmise küsimusega pooleli jäin. Tõepoolest reguleerib see seadus eelkõige, nagu te ka ise ütlesite, just Eestis toodetavate programmide sisu ja nende edastamist. Samas öeldakse eelnõu esialgse variandi §-s 15 selgelt, et Eestis ei piirata teistest riikidest pärit tele- ja raadioprogrammide ja saadete vastuvõtmist ega taasedastamist. Küll aga võib olla nõnda, et Eestis piiratakse just nimelt Eestis toodetava tele- või raadioprogrammi edastamist. Näiteks, kui riik annab ühele või teisele organisatsioonile ringhäälinguloa, siis ta sellega ei taga, et see ringhäälinguloa alusel tehtav programm jõuaks ka vaatajateni. Kaabeltelevisioonil ei ole kohustust programmi edastada ja vaba levi on teatavasti piiratud.

Aitäh! See on muidugi suhteliselt keeruline teema. Üks asi on see, et me ühineme direktiiviga ning kui meie suunas edastatavad telesaated ja teleprogrammid ei sobi meile, siis me võime alati tulla oma pretensioonidega välja Euroopa Komisjonis, Euroopa Nõukogus. Me võime nõuda direktiivide täitmist kuni selleni välja, et võetakse ära tehnilised võimalused Eestile suunatud programmide edastamiseks. Aga, tõepoolest, ringhäälingulube enam ei anta, antakse tegevuslubasid. Tegevuslubade väljaandmisel kaalutakse just sisulist poolt, programmi vastavust nõuetele, mis on ka eelnõus kirjeldatud, aga tehnilised võimalused on näiteks Levira ja Tehnilise Järelevalve Ameti käes. Selge see, et Kultuuriministeerium eelnevalt konsulteerib ja küsib, kas on vabu sagedusi, kas on platvorme, millelt saab oma programmi edastada, aga vabas levis olevad programmid peaksid olema siiski kõik tasuta edastatud. Kõik teised peavad muidugi sideteenuse pakkujale maksma. Nii lihtne see ongi.

Maret Merisaar, palun!

Suur tänu! Te ütlesite just, et kultuurikomisjoni istungil ei olnud üldse vaidlusi tootepaigutuse üle, mis puudutab alkoholi. Aga kas polnud mitte nii, et Kultuuriministeeriumi esindaja ütles minu küsimuse peale põhjenduseks, et kui me alkoholi puhul keelame ära tootepaigutuse, siis me ei saa enam näiteks James Bondi filme näidata, sest seal on Jim Beami pudel laua peal? Nii et alkoholi pärast ei saaks seda filmi näidata. Kindlasti on Bondil ka sigaret või sigar hammaste vahel, mille pärast ka ei võiks seda filmi näidata.

Aitäh täpsustuse eest! Tõepoolest, sel teemal oli juttu, aga minu vastus oli sellesuunaline, et me ei avanud sel teemal laialdast arutelu, kuna see arutelu toimub ühes teises kohas ja ühe teise objekti ümber. Aga probleem on muidugi olemas.

Maret Merisaar, teine küsimus, palun!

Vabandust, võtan küsimuse tagasi!

Maret Merisaarel küsimust ei ole, küll aga on küsimus Silver Meikaril. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Ma tahan küsida § 8 lõike 1 kohta, milles öeldakse, et 5% programmi mahust peab olema täidetud enda toodetud uudiste või omasaadetega. Kas see tähendab seda, et edaspidi ei või olla enam mingit raadiokanalit, mis laseb lihtsalt playlist'ist muusikat, st mingi osa peab jääma uudiste ja jutusaadete pärusmaaks?

See on hea küsimus, millele vastates ma natukene kimpu jään, aga ma vastan niimoodi: auväärt kolleeg, me võtame direktiivi peaaegu et üksüheselt üle.

Silver Meikar, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Ma pean teid ikkagi kiusama: kuidas me siis praegu käituma peame?

Kui me võtame seaduse homme vastu ja see 1. jaanuaril jõustub, siis praegu saab veel käituda ringhäälinguseaduse järgi, mis kehtib 1. jaanuarini. Aga kui te peate silmas näiteks regionaalse loa alusel tegutsevaid raadiojaamu, siis seal on piirangud oluliselt leebemad. Kui alla 50% Eesti kuulajatest-vaatajatest on neid saateid kuulamas, siis saate küll ilmselt playlist'i alusel muusikat edastada. Edu teie äriplaanile!

Austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande ja küsimustele vastamise eest! Kas fraktsioonide esindajatel ja kõigil ülejäänutel kolleegidel on soovi pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi seaduseelnõu 827 muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon ehk kultuurikomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on selle ettepaneku arvestamata jätnud. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. Kolmanda muudatusettepaneku esitaja on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on selle ettepaneku arvestamata jätnud. Aleksei Lotman, palun!

Roheliste fraktsiooni nimel palun roheliste ettepanekut hääletada.

See oli kolmas muudatusettepanek. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Aleksei Lotman, kas teil on täpsustus?

Ei ole.

Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille esitaja on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 6 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuks jäi 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, viienda muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon, nagu ka kuuenda muudatusettepaneku. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjon on selle ettepaneku arvestamata jätnud, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see ettepanek saalis hääletamisele. Kaheksanda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka üheksanda, kümnenda ja üheteistkümnenda muudatusettepaneku esitaja. Oleme läbi vaadanud kõik seaduseelnõu 827 muudatusettepanekud.
Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine eelnõu, mille arutamise juurde nüüd asume, on majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Algab teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Proua aseesimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 874 teisele lugemisele saatmist 13. detsembril ja ka 9. detsembril, kui tehti protseduurilised otsused. Et mitte neid otsuseid unustada, siis olgu kohe ära öeldud, et majanduskomisjoni ettepanek on kõne all oleva seaduseelnõu teine lugemine läbi viia Riigikogu täiskogus s.a 15. detsembril. Meie ettepanek on teine lugemine lõpetada ning kolmas lugemine läbi viia 16. detsembril, kusjuures komisjon teeb ettepaneku eelnõu seadusena vastu võtta. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks olid oma ettepanekud esitanud Riigikogu liikmed Mai Treial ja Aleksei Lotman. Majanduskomisjoni poole olid kirjalikult pöördunud Põllumajandusministeerium, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Eesti Taksojuhtide Liit, Preismann Koolitus, liikluskorraldaja Henry Arnhold, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Kalle Kulbok, Ants Relvik, Heldur Sepp, Ako Luts, Aadu Udeküll, kolleeg Sven Sester ning Marko Kees. Majanduskomisjon kaasas eelnõu ettevalmistavasse töögruppi eelnõu algataja esindajana ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Priit Vene ja sama talituse peaspetsialisti Eero Aarniste ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõuniku Andres Kulu. Töögrupis on pöördumistes tõstatatud probleeme põhjalikult arutatud ning on kujundatud seisukohad. Samuti töötas töörühm majanduskomisjonile kaalumiseks välja mitu muudatusettepanekut.
Head kolleegid! Teile on välja jagatud muudatusettepanekud, mida on üle 20 ja millest enamik pärineb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, ning teile on välja jagatud ka eelnõu teise lugemise seletuskiri. Mõnda olulisemat muudatusettepanekut ma siit kõnetoolist teile ka tutvustan.
Kõige olulisem, mida majanduskomisjon otsustas, on see, et nii liiklusseaduse, mille kehtima hakkamise kuupäev on 1. jaanuar, kui ka kõne all oleva seaduseelnõu 874 jõustumise tähtajaks on komisjon määranud tuleva aasta, 2011. aasta 1. juuli. Ehk mõlemad seadused, nii liiklusseadus kui ka seda parandav ja täiendav seadus, hakkavad kehtima või astuvad jõusse ühe komplektina, üheskoos ja nii lükatakse poole aasta võrra edasi liiklusseaduse jõustumine.
Teine oluline muudatusettepanek, ettepanek nr 1, hõlmab endas ka kolleegide Treiali ja Lotmani ettepanekuid. Sellest oli juttu juba esimese lugemise ajal. Eelnõust jäetakse välja juhtimisõiguse omamise kohustus väljaspool teed. Põhjustest on juba varem juttu olnud ja neid ma siin pikemalt ei käsitle.
Muudatusettepanekud nr 4 ja 7 on kolleeg Mai Treiali esitatud. Nende eesmärk on keelata nii jalgratturil kui ka tasakaaluliikuri juhil ületada ülekäigurada neil liikumisvahendeil sõites. Komisjon neid ettepanekuid ei toetanud. Nimelt tuletati meelde, et see teema on leidnud pikka käsitlust liiklusseaduse eelnõu menetlemise ajal ja eri osapooled on ära kuulatud. Põhimõte on selles, et teed ületades ei tohi jalgratturid ega tasakaaluliikuri juhid oma tegevusega jalakäijaid ohustada. Neil ei ole sõidukijuhi suhtes eelisõigust. Kui nad seda taotlevad, peavad nad sadulast maha tulema ja liikuma nagu jalakäijad, oma liikumisvahendit käekõrval lükates.
Kolleeg Lotman on esitanud muudatusettepaneku, mis vaatab meile vastu nr 5 alt. Kolleeg Lotmani eesmärk oli leevendada üldist keeldu, et juht ei või sõiduki liikumise ajal mobiiltelefoni käes hoida. Komisjon seda ettepanekut ei toetanud, kuna ka see teema on komisjonis põhjalikult läbi vaieldud. Kuna telefoni kasutamine mootorsõidukis on lubatud vaid vabakäesüsteemi kasutades, siis puudub vajadus mobiiltelefoni käes hoida. Komisjon asus seisukohale, et tekstsõnumite saatmine ja lugemine sõidu ajal on eriti ohtlik.
Kaheksas muudatusettepanek käsitleb seda, et Maanteeamet saab õiguse võtta eri tüübikinnituste toimingute eest riigilõivu. Kohustus neid toiminguid teha neil on, aga seda nüüd täiendatakse riigilõivu võtmise õiguse näol.
Oluline on ettepanek nr 10, millega eelnõu § 1 täiendatakse uute punktidega 13 ja 14. See on seotud sõiduki teisaldamisega. Nimelt puudub eratee omanikul muudatuse kohaselt pädevus sõiduki teisaldamiseks eramaalt, küll aga antakse talle õigus esitada selline nõue politseiasutusele või kohalikule omavalitsusele, kui esinevad liiklusseaduses sätestatud alused sõiduki teisaldamiseks. Nii et igaüks siiski ei või kellegi teise sõidukit ära vedada, vaid peab pöörduma politsei või kohaliku omavalitsuse poole.
Edasi refereerin muudatusettepanekut nr 14, mis eelnõu § 1 täiendab uute punktidega 23 ja 24 eesmärgiga võimaldada 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga liitunud riikides väljastatud juhilubade vahetamist Eesti juhiloa vastu ilma eksamiteta. Ettepaneku sisu on selles, et kuna Eesti ratifitseeris 1968. aasta teeliikluse konventsiooni 2002. aastal, siis on võimalik tuvastada selle konventsiooniga liitunud riikides väljastatud juhilubade õigsust ja seetõttu on võimalik meil see regulatsioon sisse viia.
Muudatusettepanekud nr 12, 13, 21, 22 ja 24 on seotud liiklusseaduse ja eelnõu jõustumise tähtaja edasilükkamisega kuue kuu võrra. Sisuliselt arvestavad need ka kolleeg Treiali ettepanekuid. On ka mitu muudatusettepanekut (nr 6, 9, 16, 20), mis eelnõu sõnastust täpsustavad ja on normitehnilist laadi.
Mainin veel mõnda kõlama jäänud seisukohta komisjoni koosolekutelt. Nimelt pidas komisjon väga tähtsaks, et kuna komisjon teeb täiskogule ettepaneku anda uue liiklusseaduse ja ka seaduseelnõu jõustamiseks n-ö ajapikendust, siis selle aja jooksul peaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium organiseerima väga korraliku teavitustöö inimeste uute sätetega kurssiviimiseks, et kõik liiklejad oleksid kenasti informeeritud. Samuti peab majanduskomisjon oluliseks esitada kõigi meie poole pöördunud liitude ja eraisikute ettepanekud veel kord ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui liiklusseaduse välja töötanud ministeeriumile, et edaspidi selles töös ka neid seisukohti analüüsida ning arvestada. Suur tänu!

Aitäh! Küsimused. Alustab Jaanus Marrandi. Palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Teil oli komisjonis päris pingeline arutelu, nagu ma aru saan, ja ka avalikkusele on teada antud väga selgetest seisukohtadest. Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kui eelnõu algatanud ministeeriumi esindaja oli väga selgel seisukohal, et eelnõu peaks jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril. See tähtaeg on lähedal. Teatavasti asus komisjon teisele seisukohale. Ehk te natuke selgitate neid argumente ja seda põhimõtet, miks Juhan Parts oli küllalt jäigalt seisukohal, et seadus tuleb jõustada 1. jaanuaril, ning ütlete võib-olla lühidalt, miks komisjoni liikmed ikkagi arvasid, et eelnõu algataja selline seisukoht ei ole asjakohane.

Aitäh! Meil on siin kasutada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi memo, mis ütleb (ma refereerin mõningaid seisukohti), et kui liiklusseaduse jõustamine aasta võrra edasi lükata, siis läheb tühja kogu seni meedias tehtud teavitustöö ja tuleb jälle otsast peale hakata. Teatud uuendustega liiklusseaduses on inimesed juba arvestanud ja seaduse jõustumise edasilükkamine oleks nende ootuste petmine. Kuna uuest liiklusseadusest on pikalt räägitud, siis paljud kodanikud ei kanna juba praegu juhiluba ega sõiduki registreerimise tunnistust kaasas. Selle peale öeldi komisjonis, et järelikult nad rikuvad seadust. Liiklusseaduse jõustumisest on teavitatud ka meie lähiriike ning info jõustumise edasilükkamise kohta ei tuleks meie mainele kasuks. Samamoodi kõlas mõte, et mõned liiklusseaduse alamastme õigusaktid, määrused, on kas kehtestatud või kehtestamisel ja ka nende jõustumise tähtaeg tuleks üle vaadata. Need olid põhilised argumendid.

Jaanus Marrandil on ka teine küsimus. Palun!

Tänan! Ega need seisukohad, kui nüüd järele mõelda, väga jõulised või asjakohased just ei olnud, pigem sellised pinnapealsed, virvendust käsitlevad. Küll aga oli edasilükkamise üks väga selge põhjendus kindlasti asjaolu, et mitu alamastme akti on välja töötamata. Pole olemas ka liiklusmärkide kohta käivat täpset seadusandlikku akti, mis need ära kirjeldaks. Mitu asja on tegemata. Kas komisjoni arutelus tõusid üles ka küsimused, miks need on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tegemata? Liiklusseadust on ju väga pikalt menetletud. See on tegelikult ministeeriumi töö olnud ja see on nende endi tegemata töö. Kuidagi veider on kuulata majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi pinnapealseid selgitusi, kui süvaasjadega tegeldud ei ole. Mida ütles minister nende teemade kohta?

Meie komisjonis, kui oli kõne all jõustumise võimalik edasilükkamine, jäid võib-olla kõige rohkem kõlama kaks kolleegide argumenti. Esiteks, kuna kõne all oleva eelnõuga, kus on kokku ligi 60 punkti, me siiski üsna oluliselt korrigeerime jõustuma pidavat liiklusseadust, siis on mõttekas, et need seadused jõustuvad ühel ajal, et kõigil oleks võimalik ennast nende kui tervikuga kurssi viia. See oli punkt üks. Punkt kaks. Teine seisukoht, mis komisjonis läbirääkimiste käigus samamoodi kõlama jäi, oli see, et selleks, et teavitustöö oleks põhjalikum, oleks mõttekas seda ajapikendust ikkagi võimaldada.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Mul on ettekandjale küsimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhjenduste kohta, mille sa tänuväärselt ette lugesid. Lõpus kõlas selline lause, et see oleks kahjulik meie mainele. Kas sa võid täpsustada, keda selle "meie" all mõeldakse? Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, meid kui liiklejaid või keda?

Tänan väga! Kui seda memot refereerida, siis tuleb öelda, et siin ei ole see "meie" täpselt lahti kirjutatud.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud majanduskomisjoni juht! Ma ei saa aru, mis on majandusministeeriumis lahti. Me räägime probleemidest teehangetega, kantsler on töölt kõrvaldatud. Ma küsisin infotunnis peaministrilt Padaoruga seotud teemadel, selle kohta, mis puudutab tema vestlust majandusministriga. Ta ei vastanud sellele küsimusele ja hakkas mulle rääkima Pomerantsist, kes teadaolevalt on siseminister. Nüüd on siin see liiklusseadus, mis minu arvates on täiesti läbi kukkunud. Ainult natuke aega on mööda läinud ja me hakkame seda kõike parandama. Öelge, palun, kas teie kui komisjoni juht näete mingisuguseid probleeme majandusministeeriumi tegevuses selle seaduseelnõuga seoses.

Tänan väga küsimuse eest! Ütlen teile otse ja selgelt, et selle eelnõu ettevalmistamine (me räägime liiklusseaduse põhieelnõust) ja töö sellega oleks pidanud tõenäoliselt olema paremini korraldatud.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud majanduskomisjoni esimees! Eile kuulsin raadiost, et seda seadust ei saa sellepärast vastu võtta, et inimesed ei ole veel harjunud. Ma küsin teie kui majanduskomisjoni esimehe käest: kui see seadus peaks vastu võetama, siis kas teie oskaksite 1. jaanuarist liigelda või peaksite tuleval aastal tulema Tallinnasse bussiga?

Suur tänu, kolleeg, selle küsimuse eest! Ka uue liiklusseadusega, mis peaks praeguste kavade järgi hakkama kehtima 1. jaanuarist 2011, ei muudeta ju liikluskorraldust fundamentaalselt, liiklus jääb ikka parempoolseks, nagu ka valitsus on parempoolne, fooritulede tähendus jääb samaks jne. Põhireeglid jäävad kehtima. Aga ma saan refereerida siin ka komisjoni arutelusid. Kuna praegu menetluses oleva eelnõuga me muudame liiklusseaduses kokku ligi 60 punkti, siis on terve talupojamõistuse järgi kohane ja ka juriidiliselt korrektne, kui me anname inimestele, kõigile liiklejatele võimaluse selle seaduse kui tervikuga (seaduses on nagu kaks osa: I ja II osa) ennast kurssi viia, seda õppida ja õpetada. Mõtleme ka kirjastajate peale, kes liiklusõpikuid välja annavad. Kui kõik asjad on üheskoos, siis on see kindlasti mõistlik.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kas te võite selgitada, mis majanduskomisjonis toimub? Meie menetlesime põhikooli- ja gümnaasiumiseadust peaaegu kaks aastat ning kui me sellega lõpuks lugemisele tulime, siis me julgesime minna ka kooli ja rääkida selle seaduse detailidest. Kui vaadata seda, mis toimus liiklusseadusega, siis pean ütlema, et näiteks mina ei julgenud poolt hääletada, sest ma ei saanud meie omavahelises vestluses siin saalis küsimustele vastuseid. Need küsimused käsitlesid teatud teemasid, kuid nende peale öeldi, et neid lihtsalt ei ole majanduskomisjonis arutatud. Pean tunnistama, et näiteks internet oli juba täis kommentaare, et need ei rakendu. Näiteks mainin sedasama laste võimalust põllu peal masinate juhtimist harjutada. Need on väga valusad teemad. Pean ütlema, et ka minu poeg harjutab seda meie põllu peal ja ma oleksin väga häiritud, kui keegi tuleks kontrollima, kas tal on juba selleks vajalikud dokumendid olemas. Kas teil komisjonis arutelusid nendel teemadel, mis hiljem meedias väga valusalt üles tõusid, tõesti ei tekkinud?

Kindlasti tekkisid. Seesama teema, mille te praegu jutuks võtsite ehk juhtimisõiguse tõendamine väljaspool teed liigeldes, oli üks tõsisemaid küsimusi, mida me komisjonis arutasime. Kindlasti on väga tõsine ka tulemus, millele komisjon konsensuslikult jõudis, et juhtimisõiguse tõestamise nõudmine väljaspool teed ei ole mõttekas, küll aga peab ka väljaspool teed liigeldes olema kaine.

Hannes Astok, palun!

Aitäh! Minu lapsed ei saa naabri põllu peal liiklemist harjutada, sest seal kasvab vili ja nad võivad naabrimehe käest peksa saada. Aga minu küsimus teile, hea ettekandja, on järgmine. Te ütlesite, et kuna valitsus on parempoolne, siis on ka liiklus parempoolne. Kas te prognoosite, et pärast märtsi võib Eestis liiklus muutuda vasakpoolseks?

Tänan väga! Nii väga kui ma ka tahaksin, hea kolleeg, ei saa ma sellele küsimusele vastata, sest ma esindan majanduskomisjoni ja komisjonis toimunud arutelusid, kus see teema päevakorral ei olnud. Ma palun väga vabandust oma väikese kiillause pärast!

Mailis Reps, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma pean ütlema Hannes Astokile, et kui tal tõepoolest selline naaber on, siis meil on olemas lastekaitseteenistused ja kindlasti võiks pöörduda nende poole, sest meil on lastevastane vägivald keelatud. Kui tulla liiklusseaduse juurde, siis mul on äärmiselt hea meel, et me oleme jõudnud 60 muudatuse tegemiseni, aga minu küsimus oli põhilise seaduse menetluse kohta ehk selle kohta, kui me arutasime seda algset seadust esimest korda, kui oldi ülekaalukalt selle poolt. Kas sel ajal olid arutelud komisjonis liiga pealiskaudsed või ei jõutud üldsust teavitada, sest arutelu meedias, mida tegelikult alustati juba elektrooniliselt, oli ka juba siis väga terav? Kas see teadmine komisjoni ei jõudnud?

Uue liiklusseaduse põhiteksti on ju ette valmistatud mitu head aastat. Ka komisjonis oli nõnda, et eelnõu algataja tegi menetlemise käigus kümneid, et mitte öelda sadu muudatusettepanekuid, mis loomulikult tegi menetlemise üsna keeruliseks. Ma ei taha sugugi öelda, et elu peab lihtne olema, aga arutelud olid nii töörühmades kui ka komisjoni istungitel ikka väga-väga pikad. Peab ütlema, et valdavalt need 40 + 20 muudatusettepanekut, mis tulid enne teist lugemist, on sellistel teemadel, mida kõiki komisjonis väga põhjalikult arutati. 40 põhiettepanekuga tuli ju välja eelnõu eest vastutav ministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes need oma töö käigus välja sõelus.

Eiki Nestor, palun!

Mul ongi küsimus selle viimati mainitu kohta. Hea meelega küsiksin, et ega maakera liikumine sellepärast nüüd äkki ei peatu, kui seaduse jõustumine edasi lükkub. Aga küsin siiski tõsisemal teemal. Ikka ju eelnõudega juhtub, et apsud on sees. Tänases päevakorras on mitu punkti, mille puhul me näiteks rahanduskomisjonis oleme avalikult arutanud, miks nii on juhtunud, ja kõik on sellesse mõistvalt suhtunud. Siin on selles mõttes teistsugune olukord. Eelnõu valmis ühes ministeeriumis pikka aega ja nüüd on ka autorid jõudnud järeldusele, et üks või teine asi on valesti. Mida nad ise ütlevad? Kas nad ei näinud seda ette, rääkisid vähe läbi või milles põhjus on?

Ma saan aru, et põhilised probleemid ilmnesid uut seadust rakendama asudes. Tõepoolest, paljudel rakendavatel asutustel oli mitu küsimust, sealhulgas politseil, liikluskomisjonil, Siseministeeriumil ja Justiitsministeeriumil. Eks küsimusi adresseeriti ka komisjonile. Valdavalt olid pöördujaks valitsusasutused. Ma sain aru, et ka alamastme õigusakte ette valmistades tekkisid probleemid, mida on vaja seaduse tasandil täpsemalt reguleerida. Nii need 40 punkti kokku tulid.

Hea komisjoni esimees! On veel küsimusi. Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et aeg-ajalt ikka juhtub. Mul on hea meel, et teie komisjoni esimehena olete tunnistanud, et sedapuhku on juhtunud see, mis ei ole päris hea inimeste jaoks, kas või nende jaoks, kes praegu liiklemist õpivad. Nendele tekitab see kindlasti väga palju probleeme. Te olete välja öelnud, et te toetate edasilükkamist poole aasta võrra, ja teada on, et ka komisjon on seda toetanud. Aga te ütlesite, et eelnõu oli suhteliselt nõrgal tasemel ette valmistatud. Kas te möönate, et ka komisjon ei teinud kõike selleks, et oleks õnnestunud vältida sellise seaduse vastuvõtmist?

Kas te mõtlete liiklusseaduse põhiteksti, mis 1. jaanuarist peaks kehtima hakkama? Ma mainisin, et komisjoni tööd oli kindlasti üsna keeruline organiseerida, sest kui eelnõu algataja tuleb esimese ja teise lugemise vahel välja väga mahukate muudatusettepanekutega, siis me teame, et see ei ole väga kerge situatsioon. Ma pean tunnustama majanduskomisjoni, kes suutis ennast nendest ettepanekutest läbi töötada ja pikkade koosolekute järel otsused vastu võtta. Nende 40 muudatusettepanekuga, millega tuli välja MKM ning mille alusel me algatasime liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, ei muudeta liiklusseadust fundamentaalselt, ma kordan seda veel kord. Aga kuna need puudused on ilmnenud seaduse rakendamise käigus ja neid on leidnud just nimelt need, kes seadust rakendavad ja kes on ju tippspetsialistid, siis oli komisjon nõus täiendava eelnõu algatamisega, et oleks selgus majas. Kuna eelnõu menetlemise ja selle võimaliku jõustumise vaheline aeg, kui see jõustuks 1. jaanuarist, oleks ikkagi, olgem ausad, lubamatult lühike, siis segaduse vältimiseks on komisjonil ettepanek, et mõlemad seadused jõustuksid ühel ajal, ühes komplektis, justkui üks seadus, piltlikult öeldes.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me kõik oleme siin saalis täheldanud, et viimastel aastatel on peaaegu iga eelnõuga niimoodi, et enne teist lugemist tuleb sellesama eelnõu algatajatelt tohutu palju muudatusettepanekuid. See näitab, et eelnõud on ette valmistatud väga kehval tasemel. Ma tahan teada, mis on selle põhjus. Kas põhjus on see, et üldises kärpimishoos on ministeeriumide juriidilist võimekust nii palju kärbitud, et seal ei ole enam piisavalt asjatundjaid ja ei olegi võimalik seaduseelnõusid paremini ette valmistada?

Mina ei tahaks olla nii kategooriline, nagu teie olete. Majanduskomisjon on Riigikogu üks kõige suurema koormusega komisjon, kui me vaatame menetletavaid eelnõusid. Tõepoolest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist tuleb erineva kvaliteediga eelnõusid ja kõne all oleva eelnõuga on tehtud põhjalikku tööd. Aga peab ka aru saama, et kuna liiklusseadus puudutab peaaegu iga inimest, siis pakub see valdkond väga huvi ja kindlasti on igaühel siin oma arvamus. Ma ei kujundaks oma seisukohta, ütlen veel kord, nii kategooriliselt, nagu teie oma küsimuses väitsite.

Teine küsimus Erki Noolelt, palun!

Aitäh! Mul ei ole üks küsimus, mul on kaks küsimust. Minu esimene küsimus on see: kas arutati ka edasilükkamistärmineid? Praegu on tähtaeg pool aastat. Kas oli vahepeal mõni teine või kolmas tähtaeg? Väga osav oleks seda teha enne jaanipäeva, siis oleks kõigil palju tööd. Aga küsin veel, et sellest seaduseelnõust ei jääks väärarusaama. Küsijad on viidanud, et see seadus oleks nagu halb. Aga mis on tegelik põhjus, miks selle seaduse jõustumist edasi lükatakse? Miks see ei jõustu 1. jaanuaril, vaid jõustub või peaks jõustuma kuus kuud hiljem?

Aitäh! Tõepoolest, Keskerakonna fraktsioon on algatanud seaduseelnõu, mille järgi peaks liiklusseaduse jõustumise edasi lükkama ühe aasta võrra. Komisjoni koosolekul tegin ma ettepaneku mitte lükata seda edasi kuus kuud, vaid kolm kuud, nii et seadus jõustuks aprilli algusest. Minu loogika oli selles, et ka neli kuud või kolm ning pool kuud on aeg, mida on võimalik efektiivselt ära kasutada, just nimelt teavitus- ja selgitustöö korraldamiseks. Loogika oleks selles, et kui algab uus suurem hooaeg liikluses, siis minnakse uutele alustele üle. Aga komisjonis leidis toetust kuuekuuline edasilükkamise aeg. Miks seda tehti? Ma kordan veel kord, kuigi ma olen seda õige mitmel korral öelnud, aga pean vist veel mõne korra ütlema: et anda aega teavitustööks. Piisava ja kvaliteetse teavitustöö aluseks on üks kompleksne õiguslik ruum, nii et kahte seadust oleks võimalik tutvustada ja õppida kui ühte tervikut.

Peeter Kreitzberg, palun!

Aitäh! Austatud esineja! Mulle näib, et selle seaduseelnõu puhul nii nagu ka mitme teise valitsuse eelnõu puhul on puudu jäänud eelnevast arutelust, et rahvale oleks selge, mida üldse tahetakse teha, mida tahetakse muuta. Me näeme Riigikogus seda, et opositsiooni eelnõud lükatakse 99% tagasi. Mis te arvate, kas eelnõude menetlemise kvaliteet paraneks, kui me lükkaksime tagasi ka mõne valitsuse eelnõu, mis ei ole hästi ette valmistanud? Meie kultuurikomisjonis muutsime ühe eelnõu kõik paragrahvid ära. Ma arvan, et ükskord peaks juurduma hakkama see praktika, et ka valitsus peaks hakkama korralikke eelnõusid esitama.

Tänan väga! Loomulikult olen ma seda meelt, et alati on kõigil võimalik oma tööd paremini teha. Aga ma ei näe fundamentaalset probleemi selles, et meie komisjoni jõudvad eelnõud oleksid nii kehvasti tehtud, et siin peaks kedagi appi hüüdma. Ent ma kordan veel kord, et ei ole mõtet seda salata, et ministeeriumist tulevad eelnõud on erineva kvaliteediga.

Hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu! Kolm lisaminutit, kokku kaheksa minutit.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Liiklusseadusega oleme täna jõudnud sellesse punkti, et eile küsis üks ajakirjanik minu käest, kuidas majanduskomisjon saab üldse seda seadust menetleda, kui kõigil majanduskomisjoni liikmetel ei ole isegi juhtimisõigust. Ma vaatasin siis majanduskomisjoni liikmetele otsa, ja ainus, kelle puhul mulle tundus, et tal ei pruugi juhtimisõigust olla, on Hannes Astok. Tal ei ole väga suurt sõidupraktikat, ta käib kogu aeg ringi seljakotiga ja jalgsi. Aga see selleks.
Tahan juhtida tähelepanu sellele, et liiklusseaduse ümber toimunu on ühest küljest väga positiivne. See näitab seda, et ühiskond vajab seadusloome juures võimalust seadusandjaga diskuteerida. See, et nüüd on valmis saanud enam-vähem normaalne seadus, on tegelikult kõikide osapoolte töövõit. Natukene tahaksin näppu viibutada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, kes asus muutma juba vastuvõetud seadust enne, kui see oleks 1. jaanuaril jõustuda saanud, kusjuures nendesse muudatusettepanekutesse toodi omakorda sisse ühiskonda raputavaid põhimõtteid. Eelkõige pean silmas sõiduõiguse olemasolu, piltlikult öeldes, põldudel sõites, ja veel mitut päris tõsist diskussiooni vajavat muudatust. Tegelikult tuleb tänada kõiki poliitilisi jõude majanduskomisjonis, kes suutsid teemat konstruktiivselt käsitleda. Tuleb tänada kõiki poliitilisi jõude majanduskomisjonis, kes näitasid üles riigimehelikkust, tegelesid selle seadusega sisuliselt ja olid valmis tunnistama, et kui on tehtud otsus, mida on vaja muuta enne, kui see on jõustunud, siis järelikult pole see olnud hea ega õige otsus.
Siinjuures ei saa ma aru, miks isegi osa meie kolleege väga valuliselt reageerivad sellele, et loodetavasti me homme võtame liiklusseaduse vastu sellisena, nagu see on. Mitte keegi ei saa võtta mürki selle peale, et me enam kunagi seda seadust täiendama ei pea. Kindlasti peame. See ongi seadusloome olemus. Igal juhul oleme nüüd käitunud soliidselt, oleme arvestanud kõikide osapoolte seisukohti. Ka näiteks Keskerakond on seisnud selle eest, et see seadus võetaks vastu natukene edasilükatuna. Me oleme teinud oma positsioonides tõsiseid järeleandmisi ja nõustunud pooleaastase tähtajaga, mis on ka selgelt komisjoni muudatusettepanekuks vormunud. Ka teised pooled on teinud mööndusi. Suur tänu!
Kummaline on ministeeriumi väga valuline reaktsioon, et see mõjub halvasti meie mainele ja millele iganes. Kui mõni aeg tagasi halvustati sisuliselt politseinike väljaõpet selle seaduse kontekstis, siis mina küsin: kus nad olid aastal 2001, kui tekkis idee uuest liiklusseadusest? Ei ole mõtet süüdistada parlamendi majanduskomisjoni, et tema pole millegagi hakkama saanud. Ei ole mõtet süüdistada mitte ühtegi erakonda, et nad ei ole millegagi hakkama saanud. Lõppude lõpuks on meie roll ju teenida rahvast, mitte vastupidi. Selle menetluse juures mind kõige rohkem erutaski see, et ministeeriumi juhtpoliitikute selge surve parlamendile üsna veenvas vormis ei ole kohati enam lõpuni demokraatia. Me peame ikkagi endale aru andma, et parlament või Riigikogu (nimetame seda, kuidas tahame, Eestis on see Riigikogu) on seadusandliku võimu kõrgeim regulaarselt tegutsev organ, kelle rahvas on valinud. Ministeerium ei saa suruda meile peale oma tahet, ja seda veel eriti jõulises vormis.
Seetõttu on mul endiselt rõõm kutsuda teid kõiki üles toetama seda seadust, kui see homme peaks tulema lõpphääletusele. Me arvame, et me oleme teinud inimeste jaoks parima, mis oli meie võimuses, ning loodame, et liiklusolukord meie teedel, tänavatel ja põldudel paraneb niisama jõudsalt, nagu see on paranenud siiamaani. Hea Eesti rahvas on oma järjest paraneva liikluskultuuri, liiklussurmade väheneva arvu ja päris armsa korraga maanteedel näidanud, et nad tahavad täna olla paremad, kui nad olid eile. Aitäh!

Hannes Astok, palun! Kui on soov võtta sõna kohapealt, siis tuleks vajutada klahvile "Sõna". Palun mikrofon Hannes Astokile!

Ma kasutan seda sõnavõttu selleks, et klaarida mõningaid eksiarvamusi. Kolleeg Riisalu! Teadmistes on alati jõud ja teadmine on see, et mul on olemas kehtiv juhtimisõigus. Kui mõnele kolleegile tundub, et mõni teine kolleeg kasutab rohkem ühissõidukeid, mitte ei sõida suure džiibiga igal hommikul mäest üles, siis peaks sellist tegevust rohkem tervitama.
Teine teade on mul kolleeg Mailis Repsile. Kui minu lapsed sõidavad naabrimehe põllu peal, siis nende hirm peksa saada võib olla tingitud sellest, et nad sõidavad sellisel juhul naabrimehe vilja sees, mis ei ole viisakas tegevus. Aitäh!

Aitäh nende täpsustuste eest! Sulgen läbirääkimised.
Asume läbi vaatama liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid. Neid ettepanekuid on kokku 24. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, mis on majanduskomisjon. Teise muudatusettepaneku esitaja on Riigikogu liige Mai Treial ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. Kolmanda muudatusettepaneku esitaja on Riigikogu liige Aleksei Lotman ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon osaliselt arvestanud. Neljanda muudatusettepaneku esitas Mai Treial ja juhtivkomisjon jättis selle ettepaneku arvestamata. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. Viienda muudatusettepaneku esitaja on Aleksei Lotman, juhtivkomisjon on selle ettepaneku arvestamata jätnud. Ka see ettepanek ei kuulu Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt saalis hääletamisele. Kuuenda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial. Juhtivkomisjon on selle ettepaneku arvestamata jätnud ning tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu. Kaheksanda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka üheksanda muudatusettepaneku esitaja. Ka kümnes muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 11. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. 12. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. 13. muudatusettepaneku esitaja on Mai Treial ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 14. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 15., 16., 17., 18., 19., 20. ja 21. muudatusettepanek. 22. muudatusettepaneku esitaja on Riigikogu liige Mai Treial ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon sisuliselt arvestanud. 23. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Ka viimane, 24. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Oleme läbi vaadanud kõik seaduseelnõu 874 muudatusettepanekud.
Majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine eelnõu, mille juurde nüüd asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Alustame eelnõu teist lugemist ja ettekandeks on juba Riigikogu kõnetooli asunud majanduskomisjoni liige Hannes Astok. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas oma 9. detsembri koosolekul Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860. Muudatusettepanekute tähtajaks oli meile laekunud terve hulk muudatusettepanekuid, mida komisjon siis menetles. Muudatusettepanekuid oli 22. Me oleme saanud ka kirju mitmelt sotsiaalpartnerilt, näiteks Paikuse Vallavalitsuselt, Eesti Linnade Liidult, Eesti Maaomavalitsuste Liidult, MTÜ-lt Lääne-Viru Jäätmekeskus, Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuselt ja teistelt.
Milles meie muudatusettepanekud seisnesid? Neid tutvustasid majanduskomisjoni koosolekul Rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm, riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu ning juhtivspetsialist Kadri Teder. Esimese muudatusettepanekuga täpsustatakse avaliku ja erasektori koostööd. Ehitustööde või teenuste kontsessiooni andmisel oli esialgses seaduseelnõus sees, et koostöö on kuni 30 aastat. Rahandusministeerium analüüsis Riigikontrolli esitatud materjale ja üldiselt soovitatakse nn avaliku ja erasektori koostöö ehk siis averuse projektide ehk PPP projektide kestuseks 20–30 aastat. Ja kui alguses pakuti maksimummääraks 30 aastat, siis nüüd jäädi vastavalt Riigikontrolli targale nõuandele n-ö miinimumnormi ehk siis 20 aasta juurde. Seda toetas ka komisjon.
Teine muudatusettepanek tuli Keskerakonna fraktsioonilt, kes tegi ettepaneku võtta sisetehingu piirangust välja teenuste kontsessiooni võimalus. Seda ettepanekut komisjon ei toetanud. Edasi täpsustati lihthangete korraldamise kohustuse sõnastust, mida komisjon toetas. Neljandas muudatusettepanekus on määratletud, et kui teenuste kontsessiooni alusel osutatavate teenuste kogumaksumus on võrdne riigihangete piirmääraga või ületab selle, siis tuleb teha avatud või väljakuulutamisega menetlus. Kui kogumaksumus on väiksem, siis tuleb kasutada lihtsustatud meetodeid. Ka seda toetati. Viienda muudatusettepanekuga täpsustatakse ehitustööde riigihanke piirmäära ületavate ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt. Siin on tegu volitusnormi täpsustamisega, mida toetati. Kuues muudatusettepanek räägib sellest, et pakkuja võib hankija nõutud pakkumuse tagatise ise valida, ta esitab selle kas krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena. Sellega antakse majandusüksustele rohkem võimalusi ise valida, milline on sobilik garantii. Loomulikult peab olema võimalik seda kontrollida ja hankija peab saama seda usaldada. Ka seda ettepanekut toetati. Seitsmes muudatusettepanek täpsustab sõnastust. Uues sõnastuses on kirjas, et kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, siis nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubadega on tegemist ja millised neist peavad pakkujal või taotlejal kvalifitseerumiseks olemas olema. Probleem on olnud selles, et kuni sellist n-ö lõpliku loetelu nõuet ei ole seaduses esitatud, siis hankijad tihtipeale ei täpsusta seda oma nõuetes ja pakkujad peavad seda pärast ridade vahelt välja lugema. Mõni pakkuja näiteks avastab, et tal võiks olla veel mõni unikaalne kvalifikatsioon, mida teised pakkujad ei ole taibanud esitada, näiteks suurte teede hangete puhul arboristi ehk siis põõsaste istutaja kvalifikatsioon. Muudatus peaks andma pakkujatele suurema õigusselguse. Teisisõnu, nad teavad täpselt, millist kvalifikatsiooni neilt nõutakse, ja keegi ei saa seda enam hiljem nõuda või vaidlustada pakkumust põhjendusega, et selline kvalifikatsioon oli puudu. Ka seda ettepanekut toetas majanduskomisjon üksmeelselt.
Edasi täpsustati volitusnorme tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja loomisel, pidamisel ja uuendamisel. Kümnes muudatusettepanek on oluline seetõttu, et kui 2012. aasta veebruarist käivitub riigihangete e-keskkond, siis me tahame jõuda selleni, et 2013. aastast teeksid kõik hankijad vähemalt pooled oma riigihangetest juba selles keskkonnas, mille ka seadus sätestab. 11., 12., 13., 14., 15. ja 16. ettepanek täpsustavad sõnastust. 17. muudatusettepanek on oluline selles osas, mis räägib riigihanke jätkamisest. See tähendab, et kui riigihange on peatatud, siis ei saa seda enne jätkata, kui vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest on möödunud 14 päeva. See 14-päevane moratoorium on selle kaitseks, et kõigil asjaosalistel oleks võimalik vaidlustuskomisjoni otsus vajaduse korral halduskohtusse edasi kaevata. 18. parandusettepanek räägib üleminekusätetest. Kindlasti on olulised  järgmised kaks muudatusettepanekut, mis on ühendatud. Räägiksin ka neist. Nimelt oli valitsusest tulnud eelnõus kirjas, et jäätmekäitlusega seotud teenustele ei saa kohaldada sisetehinguid. Töörühm arutas seda põhjalikult ja leidis, et selline piirang, kus kõigile jäätmekäitlusega seotud teenustele ei saa kohaldada sisetehingusätet, on kindlasti piirav, eksitav, see ei ole mõistlik ega asjakohane. Nimelt on paljudel omavalitsustel olemas jäätmejaamad ja mingid muud asjad, mida nad on nii oma raha eest kui ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel usinalt arendanud ja mida nad ise üleval peavad. Leiti, et oluline oleks kehtestada sisetehingute piirang korraldatud jäätmeveol, kus Eestis on mitmeid ja mitmeid kvalifitseeritud firmasid, on olemas tootmisvõimsused ja kompetents. Leiti, et sellel alal võiksid sisetehingud olla keelatud, ja komisjon hääletas 20. muudatusettepaneku poolt. 19. muudatusettepanekus, mis oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, oli tahetud kogu see piirang jäätmetega seotud teenustelt maha võtta. 21. muudatusettepanek täpsustas seda, kuidas ühispakkujad ja ühistaotlejad tasuvad riigilõivu. Tekkis küsimus, et kui nad mingites asjades kohtusse pöörduvad, kas iga pakkuja peaks siis eraldi tasuma riigilõivu või peaksid nad tegema seda kõik üheskoos. Sõnastus ütleb siis, et riigilõivu tasutakse sellisel juhul ühekordses määras. See küsimus oli tulnud meile kohtunikelt. Viimane muudatusettepanek käsitles juba rakendussätteid.
Komisjoni koosoleku lõpuks otsustati riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste eelnõu saata tänaseks Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 16. detsembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Küsimused. Esimesena saab küsimuseks sõna Tõnis Kõiv. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma sain ettekandest õigesti aru, et kohalike omavalitsuste mure jäätmete pärast on nüüd parandusettepanekuga lahendatud? Või on omavalitsustel siiski tuline soov hakata ka korraldatud jäätmeveo puhul ilma konkurssi ja hanget korraldamata ise jäätmeid vedama? Kuidas siis ikkagi täpselt on?

Aitäh! Nagu ma ettekandes ütlesin, esialgne kavatsus piirata sisetehinguid kõikide jäätmetega seotud teenuste puhul ei olnud kindlasti proportsionaalne. On igati mõistlik, et omavalitsustel on kas või see õigus otsustada, millistesse prügilatesse jäätmeid suunata, kuidas jäätmejaamade tegevust korraldada jne. Tihtipeale on neil oma n-ö majapidamises see kompetents ja võimekus olemas ning selle mõte ongi oma elanikke paremini teenindada. Me saime tõepoolest palju kirju, kus viidati sellele, justkui oleks see vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. Niipalju kui meie koos Rahandusministeeriumiga Euroopa Kohtu otsuseid ja muid materjale lugesime, siis sealt küll selget vastuolu välja ei tulnud. See on ühelt poolt liikmesriigi õigus ja teiselt poolt on kohtu otsustes soovitatud ka teenuste kontsessiooni puhul teha igal juhul avalik konkurss, et tagada läbipaistvus nii teenuse pakkujate kui ka hinnakujunduse osas. Nii et siin kindlasti vastuolu ei ole. Kui me nüüd kujutame ette hüpoteetilist olukorda, et selle ainsa järelejäänud piirangu ehk siis korraldatud jäätmeveo puhul on olukord selline, et mitte keegi ei taha seda teenust osutada, kuigi riigihankeid on korraldatud, ja omavalitsusel on tõepoolest see võimekus olemas, siis peab seesama omavalitsuse loodud firma või ettevõte lihtsalt järjekordsel konkursil osalema ja pakkuma. Siis ongi ühelt poolt see teenus lõpuks osutatud ning teiselt poolt ka hange ja teenuse hankimine läbi viidud, teenuse kontsessioon on tekitatud läbipaistvalt. Selle sügava arusaama järgi, mis meil komisjonis tekkis, peaksid need probleemid olema lahendatud, kui nendel kirjutajatel ei ole oma väidete taga mingisugust teist agendat, millest mina aru ei ole saanud.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Vaadake, alles eelmises päevakorrapunktis me arutasime liiklusseadusega seotud küsimusi ja olime väga hämmingus, kuidas üks hea asi on kuidagi halvasti korraldatud, minu jaoks on see lausa läbi kukkunud. Nüüd me võime lugeda täna tulnud maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu ühist pöördumist, kus tehakse ettepanek teine lugemine katkestada. Nad väidavad ka seda, et nendega ei ole seda eelnõu absoluutselt arutatud, kuigi enne te nimetasite siin neid nn sotsiaalpartnereid, kelleks on ka teie endine tööandja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond. Ma arvan, et see on ikka päris tõsine teema ja sellest ei saa päris niisama mööda minna. Kas majanduskomisjon arutas neid omavalitsuste ettepanekuid, kas omavalitsusi kaasati? Kas te ei tulnud selle peale, mille peale tuli teie oma erakonnakaaslane Tarmo Mänd, kes rahanduskomisjonis tegi ettepaneku kaasata mõne eelnõu puhul ka omavalitsusi ja kutsuda nende esindajaid komisjoni?

Jah, me arutasime neid kirju komisjonis, nagu ma oma ettekandes ka mainisin. Tuleb tunnistada, et mõnel puhul jäi nende kirjade sisu meile selles mõttes natukene häguseks, et arusaamatuks jäi probleemi olemus. Viidati küll võimalikule vastuolule Euroopa Liidu õigusaktidega ja Euroopa Kohtu otsustega, aga milles probleem seisnes, see jäi nendes kirjades pisut arusaamatuks. Loomulikult me uurisime, et milles siis probleem on, ja ma suhtlesin ka oma endise tööandjaga ning isegi oma endise alluvaga, kes sellele kirjale oli alla kirjutanud. Saime aru, et probleem oli selles ebaproportsionaalsuses, et kui see piirang kehtiks kõigi jäätmekäitlusega seotud teenuste puhul, siis see olekski olnud üleliia suur piirang. Sest nagu ma ütlesin, on paljud omavalitsused teinud endale jäätmejaamasid, taaskasutuskeskusi ja igasuguseid muid asju, ohtlike jäätmete kogumise punkte ning kõike muud, mida nad ise majandavad ja üleval peavad. Sellisel moel see olekski olnud ebaproportsionaalne piirang. Nii et meie arusaam, mis nendes debattides tekkis, oli selline, et kui piirang kehtiks ainult korraldatud jäätmeveo puhul, siis ei tohiks sellest probleemi tekkida. Ütlen veel kord, et kui kellelgi on seal taga mingisugune varjatud agenda, soov iga hinna eest oma elanike prügi ise vedada, siis on see teine küsimus.

Olga Sõtnik, kas teil on küsimus? Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Olga Sõtniku!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 860 eesmärk on seletuskirja kohaselt täpsustada kehtiva riigihangete seaduse sätteid, muuta regulatsioon selgemaks ja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud praktilised probleemid. Esmapilgul tundub, et tegemist on seaduseelnõuga, mida  meil oleks tõesti juba ammu vaja, sest kui me vaatame, kui palju riigihankeid vaidlustatakse, kui palju on algatatud kriminaalasju riigihangetega seonduvalt, kui keerulised on hankereeglid jne, siis on tõepoolest viimane aeg selle seadusega midagi ette võtta. Kuid menetluse käigus on välja tulnud mitu nüanssi, mis ei lahenda probleeme, vaid vastupidi, tekitavad neid hoopis juurde. Paraku on riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust saanud järjekordne kohalikke omavalitsusi ahistav ja piirav eelnõu.
Kaks põhilist probleemi, mis on üles kerkinud, on järgmised. Esiteks on arusaamatu, miks teenuste riigihangete puhul on sisetehing lubatav ja teenuste kontsessiooni puhul keelatud. Teiseks ei ole arusaadav, miks keelatakse sisetehingu erandit kohaldada ainult kohalikel omavalitsustel ja ainult jäätmekäitluse valdkonnas. Eelnõu seletuskirjast ei tulene, kas selline piirang on proportsionaalne, kas piirang on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Nii nagu juba kolleeg Õunapuu mainis, eile saabus meie postkastidesse Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ühiskiri ettepanekuga eelnõu teine lugemine katkestada. Lubage mul see ettepanek teile siin ette lugeda:
"Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu läbirääkimiste keskkonna- ja maaküsimuste töörühm arutas riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860 SE 14. detsembri 2010 koosolekul ning teeb ettepaneku katkestada eelnõu teine lugemine, sest näeme tänases eelnõu tekstis lahendamata probleeme ning tõdeme, et omavalitsuste esindajatega ei ole eelnõu arutatud.
Koostöökogu töörühma hinnangul vajavad seaduseelnõust väljajätmist alljärgnevad punktid:
§ 1 punktis 9 toodud riigihangete seaduse § 14¹ lg 3 punkt 1, millega soovitakse teenuste kontsessiooni puhul välistada in-house erandi rakendamine; ja
§ 2, millega sooviti muuta jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse (RT I 2010, 44, 260) § 1 lg 5 (korraldatud jäätmeveole in-house erandi keelamine).
Soovime veel kord rõhutada vajadust kohtuda Riigikogu majanduskomisjoniga ning selgitada oma seisukohti ja otsida eelnõu kitsaskohtadele lahendusi. Vastavasisuliste ettepanekutega on pöördutud Riigikogu majanduskomisjoni poole eelnevalt Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu, Paikuse Vallavalitsuse, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse poolt, juhtides tulemusteta tähelepanu tõstatatud probleemidele, vastuoludele Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega.
Eelnõu vastuvõtmisega tekib olukord, et rikutakse Euroopa Liidu õigust, piiratakse omavalitsuste õigust korraldada oma tegevust läbi omavalitsuste omandis ja kontrolli all olevate üksuste ning diskrediteeritakse  Eesti õigusloomet läbi järjekordse problemaatiliste tagajärgedega seaduse kiirmenetluse.
Pöördudes veel kord Riigikogu majanduskomisjoni ja fraktsioonide poole, usume, et Riigikogu peab kinni enda poolt võetud kohaliku omavalitsusega konsulteerimise kohustusest ning leiab aja ka kohalike omavalitsuste esindajatega läbirääkimiseks." Alla on kirjutanud Jüri Võigemast, Eesti Linnade Liidu tegevdirektor, ja Ott Kasuri, Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor.
Ka Eesti Keskerakond on teinud samasisulise ettepaneku – võtta seaduseelnõust välja eespool nimetatud paragrahvid –, sest me arvame, et riik peab tegutsema selles suunas, et tagada kohalikele omavalitsustele kõik võimalused ja õigused osutada elanikele jäätmeteenuseid ratsionaalse põhjendatuse korral ise ja vajadusel kaasata eraettevõtjaid. Samuti arvame, et kohalike omavalitsustega tuleb rohkem arvestada ja kaasata neid otseselt omavalitsusi puudutavate seaduseelnõude ettevalmistamise protsessi. Seekord kahjuks seda ei tehtud. Eesti Keskerakond ühineb Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu pöördumisega ning teeb ettepaneku seaduseelnõu 860 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Hannes Astok, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Tundub, et hakkame tõele lähemale jõudma. Kuulasin suure huviga kolleeg Olga Sõtniku sõnavõttu ja saan nüüd aru, milles on asi. Nimelt, kirjanduslikku väljendit kasutades, et mitte kedagi solvata, lapsesuuna ütles Olga Sõtnik välja ilmselt selle, milles asi on: riigihangetega seoses on viimasel ajal olnud väga palju korruptsioonijuhtumeid ja kui me lubaksime nüüd seda, et riigihangete asemel on võimalik teha sisetehinguid, teisisõnu, et riigihankeid ei pea tegema, siis läheks olukord paremaks ... Mis tähendaks seda, et siis saaks seal mürgeldada, nii nagu torust tuleb. Võib-olla ma eksin, aga minu ja ma usun, et ka minu erakonnakaaslaste seisukoht on, et kõik, mis puudutab avaliku raha kasutamist, peab olema selge, läbipaistev ja mõõdetav. Me ei saa mitte mingil juhul toetada sellist lähenemist, et me selleks, et vähendada korruptsioonijuhtumeid omavalitsustes, lubame rohkem sisetehinguid.

Olga Sõtnik, sõnavõtt kohalt. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Kuna härra Astok mainis mind oma sõnavõtus, siis ma tahan öelda, et mina küll ei tahtnud teha mingisuguseid seoseid sisetehingute ja korruptsioonijuhtumite vahel. Mul on väga kahju, et härra Astokil jäi selline mulje.

Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Enne Keskerakonna fraktsiooni  tehtud ettepaneku hääletamist vaatame läbi ka kõik seaduseelnõu 860 kohta esitatud muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on kokku 22.
Esimese muudatusettepaneku esitaja on majanduskomisjon, mis on ühtlasi ka juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Teeme seda. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 18, vastu 40, erapooletuid ei ole. Teine muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. Neljas muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. Viies muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. Kuues muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. Seitsmes muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. Kaheksas muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. Üheksas muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. Ka 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17. ja 18. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 19. muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Teeme seda. Kas võime minna hääletamise juurde? 19. muudatusettepanek, esitaja Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
20 poolt, 41 vastu, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
20. muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon. 21. muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon. Ka 22., viimase muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon.
Oleme nüüd kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860 teine lugemine katkestada, siis tuleb meil läbi hääletada ka see ettepanek. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 21, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 860 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine eelnõu, mida arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu. Tegu on esimese lugemisega ja esitajatepoolse ettekande teeb siseminister Marko Pomerants. Palun!

Tere õhtust! Olen siin oma kolleegi Helir-Valdor Seederi palvel. Tegemist on toiduseaduse § 17 muutmisega. See vajadus on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi. Seaduse muutmise eesmärk on viia nimetatud määrusega kooskõlla toiduseaduse § 17, milles käsitletakse lõhna- ja maitseainetega seonduvaid nõudeid. Tulenevalt Euroopa Liidu määruse 1334/2008 uuest terminoloogiast kasutatakse § 17 uues sõnastuses sõnade "tehislik lõhna- ja maitseaine" asemel sõnu "lõhna- ja maitseaine". Samuti on § 17 uuest sõnastusest välja jäetud kehtiva seaduse § 17 lõikes 2 olev volitusnorm Vabariigi Valitsusele kehtestada toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning piirnormid toidugruppide kaupa, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimused ning viisid ja märgistamise erinõuded. Paragrahvi 17 lõikes 2 sätestatud volitusnormi nimetatud nõuete kehtestamiseks ei ole enam vaja, kuna lõhna- ja maitseainete nõuded on edaspidi sätestatud Euroopa Liidu määruses. Seaduse jõustumise järel ei ole toidukäitlejatele kaasneva muudatuse tulemusena lõhna- ja maitseainete nõuded sätestatud enam siseriiklikus õigusaktis, vaid otsekohalduvas Euroopa Liidu määruses.
Toidukäitlejate jaoks ei ole tegemist üksnes vormilise muudatusega. Euroopa Liidu määrusega 1334/2008 täpsustatakse lõhna- ja maitseainete alagruppide mõisteid, piiratakse sõna "looduslik" kasutamist, kaotatakse mõiste "loodusidentne" ning võetakse kasutusele rühm "teised lõhna- ja maitseained". Määrusega täpsustatakse ka märgistamisnõudeid. Tarbijaid tuleb teavitada loodusliku lõhna- ja maitseaine lähteainest, samuti tuleb tarbijat teavitada, kui toidu suitsune maitse tuleneb suitsutuspreparaadist. Arvestades Euroopa Toiduohutusameti uuemaid teaduslikke seisukohti, on muudetud teatavate soovimatute ainete maksimaalseid piirmäärasid. Tarbija jaoks toob selle määruse rakendamine kasu, sest Euroopa Liidu määruses kehtestatud nõuded on rangemad kui varasemad nõuded.
Seadus on eelnõu kohaselt kavas jõustada 2011. aasta 20. jaanuaril. Nimetatud jõustumiskuupäev tuleneb Euroopa Liidu määrusest 1334/2008. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1334/2008 jõustus 20. jaanuaril 2009 ja seda rakendatakse 20. jaanuarist 2011. Ühelt poolt oli ja on jõustumise ja rakendamise vahele jääv periood käitlejatele muudatuste läbiviimise aeg, teisalt saavad käitlejad veel nn lisaaega tulenevalt sama määruse artiklist 30, mille kohaselt võib enne 20. jaanuari 2011 turule viidud või märgistatud tooteid, mis ei vasta määruse nõuetele, turustada kuni nende säilivusaja lõpuni. Käitlejaid on teavitatud määruste jõustumisest ja rakendamisest nii Põllumajandusministeeriumi kodulehekülje, elektronposti kui ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu kaudu.
Tänan! Palun eelnõu toetada!

Tänan! On ka küsimusi. Küsimuseks saab sõna Imre Sooäär. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma usun, et toiduseadus ei ole sinu töölaua peal just kuigi sageli, nii et võib-olla sa oleksid pidanud selle valdkonna eest vastutava ministriga nõu pidama. Aga sellegipoolest ma küsin. Kas sa pead võimalikuks, et seoses nimetatud muudatustega, millest sa siin rääkisid, tuleks üle vaadata ka mõni muu toiduseaduse punkt? Nimelt käivad ajalehtedes kuulujutud, et ikka on veel mingid väga ranged euronõuded, mille pärast käitlejad ei saa normaalselt tegutseda ja neid ahistatakse. Mina seadusest neid nõudeid praegu välja ei loe. Aga juhul kui neid on, kas tuleks siis kõne alla arutada, kuidas see seadus peaks käitlejaid aitama, et ei oleks selliseid probleeme, mis sunnivad elama bürokraatia võimu all ja nii restoranides kui ka turul ja väikekäitlejate juures ei saa normaalselt toidukäitlemisega tegelda?

Aitüma! Olles ka ise töötanud Riigikogus ja tundes selle toimimise mehaanikat, võin teile öelda, et teie ees on praegu ühe konkreetse paragrahvi muutmise seadus ja seda kajastab ka seaduseelnõu nimi. Kui teil on muudatusettepanekuid, mis võiksid leida poolehoidu, siis tuleb muuta ka seaduseelnõu pealkirja, et soovitud muudatus ette võtta. Loomulikult piirab praegu diskussioone ajafaktor, sest kõnealune määrus tuleb jõustada.

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekande eest! Juhtivkomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Kaia Iva!

Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas seaduseelnõu kahel korral. Esimene kord oli 7. detsembril 2010. aastal ning siis otsustati nimetatud eelnõu saata täiskogule esimeseks lugemiseks tänaseks päevaks. Teisel korral, esmaspäeval, 13. detsembril oli komisjoni istungile kutsutud ka Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk. Ministeeriumi esindajana andis ta eelnõust sama põhjaliku ja sorava ülevaate nagu minister Pomerants täna ning seetõttu oli ka arutelu lühike ja tulemuslik. Komisjon otsustas määrata Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu 883 komisjonipoolseks ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Kaia Iva, teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine 15. detsembril lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele kümme päeva pärast esimese lugemise lõpetamist. Kõik need ettepanekud ja otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Näib, et küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest! Kas on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi ei avata ja sellega on seaduseelnõu 883 esimene lugemine lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 30. detsember kell 16.

Järgmine eelnõu, mida me arutama hakkame, on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ja ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli taas siseminister Marko Pomerantsi!

Teie ees on eelnõu 871, hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ettevalmistamist alustati käesoleva aasta alguses. Mõne nädala tagused sündmused EMT ja Elioni võrgu katkestuste näol on veelgi enam kinnitanud sellise regulatsiooni vajalikkust, sest eneseregulatsioon ei ole tulemusi andnud. Järgnevalt eelnõust täpsemalt.
Eelnõu §-ga 1 tehakse hädaolukorra seaduses järgmised muudatused. Punktiga 1 sätestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks korraldada katkematut sidet kui elutähtsat teenust. Hädaolukorra seaduse § 35 kohaselt peab majandusministeerium korraldamise raames koordineerima katkematu side kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist ja nõustama katkematu side teenuse osutajaid, teostama ise või määrama oma allasutuse teostama järelevalvet katkematu side toimepidevuse tagamise üle ning esitama üks kord kahe aasta jooksul Siseministeeriumile ülevaate katkematu side teenuse toimepidevuse korralduse seisust, kusjuures ülevaade peab sisaldama teenuse kui terviku osalise või täieliku katkemise tagajärgede leevendamise ja teenuse toimepidevuse taastamise meetmete kirjeldust.
Punktiga 2 antakse katkematu side mõiste ja määratakse asutused, kellele selle kasutamine on kohustuslik. Katkematu side on elektroonilise side teenus elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks vajalike sõnumite (raadioside, andmeside, SMS-id, häälkõne jms) katkematuks ja töökindlaks edastamiseks Riigikogule, Vabariigi Presidendile, Riigikantseleile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, politseiasutustele, päästeasutustele ja vanglatele. Lisaks annab eelnõu Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada asutuste ja isikute loetelu, kes peavad katkematu side nõudeid täitma. Katkematu side regulatsiooni eesmärk on tagada side ka olukorras, kus igapäevane side ei toimi või tavapärase sideteenuse pakkuja ei ole võimeline teenust pakkuma (näiteks viimased Elioni ja EMT kaasused). Siseministrile nähakse ette volitusnorm kehtestada määrusega nõuded katkematule sidele, majandus- ja kommunikatsiooniministrile nähakse ette volitusnorm kehtestada määrusega katkematu side tagamise kord.
Eelnõu §-ga 2 täpsustatakse julgeolekuasutuste seaduse §-s 7¹ toodud eriside mõistet. Eelnõu kohaselt on eriside elektroonilise side teenus salastatud teavet sisaldavate sõnumite turvaliseks ja töökindlaks edastamiseks.
Eelnõu §-ga 3 täiendatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Piiratud tasemel riigisaladusena sätestatakse katkematu side korraldamist ja katkematule sidele kehtestatud nõudeid puudutav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut.
Eelnõu § 4 sisaldab eelnõu jõustumise sätet. Eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2012. See võimaldab valitsusel 2011. aasta esimesel poolel välja töötada täpsema katkematu side subjektide nimekirja ning kehtestada ka nõuded neile subjektidele. Nõuetest kõige tähtsam on vahest kohustus sõlmida leping alternatiivse sideteenuse pakkujaga juhuks, kui tavapärasel sideteenuse pakkujal esineb teenuse osutamisel probleeme.
Eelnõu vajab kindlasti veel täiendamist järelevalve sättega, st kes hakkab teostama järelevalvet nõuete täitmise üle.
Tänan! Palun eelnõu toetada!

Aitäh, lugupeetud minister! Küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb põhiseaduskomisjoni liige Hannes Rumm. Palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu 7. detsembril. Arutelule olid kutsutud siseminister Marko Pomerants, Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhtaja Lauri Lugna, Siseministeeriumi infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakonna juhataja Hannes Märtin ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa.
Pärast seda, kui minister ja ametnikud olid eelnõu tutvustanud, toimus komisjonis arutelu, millest olulisimana tooksin välja mõttevahetuse selle üle, kas ja kuidas asendusoperaatorite süsteem reaalselt toimima hakkab. Andmeside asjatundjad vastasid, et tehniliselt ei ole see väga keeruline tegevus. Tõenäoliselt nende kaartide omanike, kes hakkavad uut teenust kasutama, arv jääb kogu riigis 600 ja 700 vahele, sest rohkem ei ole otstarbekas ja see oleks ka liiga kulukas. Ametnikud märkisid, et on arutatud ka võimalust luua tavakasutajate jaoks riigisisene roaming juhuks, kui üks operaator teenust pakkuda ei suuda. Sidefirmadega suheldes on aga selgunud, et see mõte ei ole reaalne, sest operaatorite mahud on häälestatud vastavalt nende tegelikule kliendimahule, ja kui korraga terve teise sidefirma klientuur sinna üle kanda, siis tõenäoliselt tekitaks see doominoefekti, kus rivist läheksid välja kõikide sideettevõtete teenused.
Juttu oli veel sellest, kas riigieelarves on olemas summa, mis on vajalik selle seaduseelnõu vastuvõtmise järel tekkivate kulude katmiseks. Seletuskirjas on märgitud, et kulude suurus on 2 miljonit krooni aastas. Härra Püüa vastas, et see raha on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves juba olemas.
Arutelu tulemusena otsustas põhiseaduskomisjon määrata seaduseelnõu ettekandjaks Hannes Rummi, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 871 esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. detsember. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kuna kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 871 esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 30. detsember kell 16.

Asume arutama Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu puhul on taas tegu esimese lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Valitsus soovib selle eelnõuga muuta kogumispensionide seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi – need on investeerimisfondide seadus, Eesti väärtpaberite keskregistri seadus, tulumaksuseadus, kindlustustegevuse seadus, krediidiasutuste seadus ja väärtpaberituru seadus. Eelnõu puudutab nii kohustuslikku ehk teist sammast kui ka täiendavat kogumispensioni ehk kolmandat sammast. Eelnõu eesmärk on vähendada teise pensionisamba haavatavust ning muuta kolmas sammas paindlikumaks ja elujõulisemaks. Põhimõttelisi ümberkorraldusi selle eelnõuga pensionisüsteemis ei tehta, küll aga on esitatud ettepanekutes arvestatud mõlema kogumispensionisüsteemi arengut ning sündmusi ümbritsevas majanduskeskkonnas.
Ettepanekud tuginevad Rahandusministeeriumi analüüsidele. Me analüüsisime aasta algul hiljutise finantskriisi mõju kohustusliku kogumispensioni süsteemile. Olulisemad järeldused, mida võib teha, on esiteks see, et kohustusliku kogumispensioni süsteem osutus finantskriisi suhtes tundlikuks, kuid samas said fondivalitsejad kriisi tingimustes ka erinevalt hakkama. Meie konservatiivsed fondid ei osutunud piisavalt konservatiivseks, mistõttu on vaja üle vaadata konservatiivsete pensionifondide investeeringureeglid. See finantskriis tõi esile kitsaskohad huvide konflikti vältimise ja maandamise regulatsioonis ning tõstatas täiendavate piirangute kehtestamise vajaduse küsimuse. Parandamist vajab ka pensionifondide kohta avaldatava info kättesaadavus. See ei ole alati adekvaatne, ajakohane või teiste fondidega võrreldav.
Neid järeldusi on arvestatud eelnõus esitatud teise samba regulatsiooni muutmise ettepanekute tegemisel. Nii täiendatakse eelnõuga teise samba pensionifondide valitsemisele esitatavaid nõudeid. Need puudutavad muu hulgas fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimist, sisemisi protseduurireegleid ning investeeringutega kaasneva võimaliku huvide konflikti maandamist. Huvide konflikti maandamise reeglite täiendamisel on seatud mitu uut piirangut oma grupi fondidesse investeerimisele, samuti grupi ja sellega seotud isikute korraldatud emissioonides osalemisele.
Konservatiivsete pensionifondide vara investeerimisele kehtestatakse täiendavaid piiranguid. Krediidiriskide vähendamiseks on konservatiivsete pensionifondide võlakirjainvesteeringutele seatud reitingupiirangud. Aktsepteeritud on võlakirjad, millel on vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting, ning arvestada tuleb ka piiranguga, mis on seatud võlakirjainvesteeringute portfelli keskmisele krediidireitingule. Valuutariskide maandamiseks on karmistatud ka konservatiivsete fondide valuutapiirangud. Kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei või moodustada rohkem kui 25% konservatiivse fondi varadest. Teistel kohustuslikel fondidel on see piirang 50% juures.
Eelnõus tehakse ettepanekud suurendada kohustuslike pensionifondide aruandluse läbipaistvust. Nii tuleb fondivalitsejatel hakata esitama eraldi aruannet kohustuslike pensionifondide valitsemise teenuse kohta ning iga kuu avalikustada oma kohustuslike fondiinvesteeringute aruanne. Riskide vähendamise ja läbipaistvuse suurendamise kõrval muudetakse pensionisammast osakuomanike jaoks paindlikumaks. Eelnõu annab võimaluse vahetada fondi senise ühe korra asemel kolmel korral aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Seega suurenevad osakuomaniku võimalused valida vahetustehingu hetke. Kui praegu saab osakuomanik ka sissemakseid uude fondi vaid kord aastas ümber suunata, siis edaspidi sissemaksete suunamist ei piirata. Osakuomanikul tuleb siiski arvestada avalduse menetluse ajaga, mis eelnõu kohaselt on kuni kolm tööpäeva.
Lisaks teise samba süsteemile oleme analüüsinud kolmanda samba arengut. Siin tuleb järeldada, et kolmanda sambaga hõlmatus on liiga väike, täitmaks oma rolli pensioni keskmise asendusmäära tõstmisel. Kolmanda sambaga on kokku liitunud ca 131 000 inimest, see on 15% tööealistest. Lisaks väiksemale hõlmatusele on ka sissemaksete tegijate arv ja sissemaksete suurus väikesed. Kuigi kolmanda samba toodete valik on lai, piiravad maksustamisreeglid erinevate pensionikogumisskeemide vahel liikumist, mis omakorda vähendab teenuse saajate vahelist konkurentsi ja süsteemi paindlikkust. Süsteem sisaldab mitu piirangut, mille kehtestamine oli õigustatud süsteemi käivitamisel, kuid mis nüüd pigem pärsivad süsteemiga liitumist.
Analüüsile tuginedes ning eesmärgiga suurendada inimeste huvi ja valmisolekut osaleda ka kolmandas sambas kaotatakse eelnõuga mitu piirangut, mis on seotud vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise ja vabatahtlikes pensionifondides kogumisfaasis tehtavate väljamaksetega. Ühtlustatakse erinevate kolmanda samba skeemide vahel liikumise reegleid ning võimaldatakse tooteid vahetada osakuomanikule või kindlustusvõtjale väljamakset tegemata, mis vabastab sellised liikumised maksutagajärgedest.
Eelnõu kohaselt muutuvad ka täiendava kogumispensioni sissemaksete maksustatavast tulust mahaarvamise reeglid. Sissemaksetele, mida on võimalik maksustatavast tulust maha arvata, kehtestatakse absoluutne lagi 6000 eurot, mis lisandub tänasele 15% piirmäärale. Teisalt antakse tööandjatele võimalus teha oma töötajate eest täiendava kogumispensioni sissemakseid kohustuseta pidada nendelt kinni tulumaksu. Mahuline piirang on seal sama. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, hea minister! Juhtivkomisjoni ettekannet palun Riigikogu kõnetooli tegema rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Härra minister isiklikult! Komisjoni esindajana puudub mul igasugune soov ja vajadus korrata siin seda, mida minister teile rääkis. Küll aga pean omalt poolt vajalikuks öelda teile kõigepealt üht. Ma usun, et valdavalt on täna siin saalis olevad Riigikogu liikmed ka kogumispensionis osalejad. Nii et kui teid huvitab, mis Eesti kogumispensioniga on möödunud kümne aasta jooksul toimunud, siis palun lugege läbi selle eelnõu seletuskirja lisad nr 1, 2 ja 3 ning te saate oluliselt targemaks. Minu meelest antakse seal täiesti ilus, selge, konkreetne ja kiretu ülevaade, mis meie kogumispensioni fondidega on toimunud. Selle pinnal on ka sündinud eelnõu, millega me teiega olukorda parandama asume. Mida me seejuures teeme, sellest minister juba rääkis.
Komisjoni arutelust niipalju, et komisjoni liikmetel oli loomulikult nii huvitaval teemal hulk küsimusi. Arutati näiteks seda, kas pensionifondidel peaks olema õigus praegustes oludes siin maailmas investeerida ka kulda. Tõdeti, et pensionifondidel on igapidi lubatud  investeerida oma raha sinna, kus kullaga äri tehakse, et suurt vahet ei ole. Oli juttu sellest ja tuletati meelde Riigikogu liikmetele, kellel võib-olla kõik kehtiva seaduse paragrahvid meeles ei ole, et ka praegu on keelatud pensionifondi valimisel fondil, kes teid enda juurde meelitab, inimest mõjutada ja enda poole kallutada. Mõni aasta tagasi me näiteks keelasime ära kinkide jagamise. Praegu arutatava eelnõu järgi ei saa mõju avaldada ka erineva tasu võtmisega ehk tasu peab olema ühesugune, sõltumata sellest, millist fondi kogumispensionär soovib valida.
Juttu oli üldisest finantskirjaoskusest ja leiti, et see pole kõige parem. Oli juttu ka sellest, et majanduskriisis, mis meid tabas, olid kõige suurema riskiastmega pensionifondid alguses küll kõige suuremad kukkujad, aga selle järel on nad nüüd osutunud ka kõige suuremateks tõusjateks. Nii et inimesed, kes jätsid oma pensioniosakud rahulikult nendesse fondidesse, ei ole suurt midagi kaotanud, aga need, kes kippusid vahepeal väiksemat riski võtma, on võib-olla kaotanud. Igati põhjendatud on aga küll see – ka seletuskirjas toodud põhjustel –, et me muudame konservatiivsete pensionifondide reegleid ja mõnevõrra karmistame neid uute nõuetega.
Juttu oli pensionireformi olukorrast teistes riikides, kaasa arvatud näiteks Lätis, kus see värk on peaaegu sama hull kui Ungaris. Juttu oli ka uutest sätetest, mis on seotud kogumispensioni väljamaksmisega. Nimelt on tänastel kogumispensionäridel, keda on juba mitmed tuhanded, võimalus saada oma kogumispensioni kolmel moel. Üks võimalus on teha seda kindlustuslepingu kaudu, mis on tulevikus reeglina ainus võimalus, ja seda juhul, kui inimesel on kogutud oma kontole juba küllalt palju. Teine võimalus on sel juhul, kui kogutavat oli hästi vähe, aeg oli lühike ja palk oli väiksem. Need inimesed on saanud oma raha korraga kätte. Aga mõningaid segadusi on selle mõistega, mille nimi on fondipension. Inimestel, kes on kogunud raha kuni 50-kordse rahvapensioni määra ulatuses, tekkis õigus sõlmida fondipensioni leping. Seejuures jäävad nende osakud fondi alles ja nad saavad regulaarsete väljamaksetena kindla summa raha sellestsamast fondist, kuhu nad on oma raha kogunud. Kuid tegelikult võib kolmel juhul juhtuda nii, et see määr, lagi, mis on lepingu sõlmimiseks peale pandud, ületatakse, kuna inimese osakud jäävad fondi alles. Sel juhul, kui ta saab päranduse, võib ta üle minna, juhul, kui  fondil läheb hästi, võib osakute väärtus tõusta, ja siis selgub, et tal ei olegi enam õigust saada regulaarselt väljamakset fondipensionina, vaid ta peab sõlmima kindlustuslepingu. Kolmas juhtum on ilmselt kõige lihtsam – kui inimene käib tööl ja teenib kogu aeg juurde. Juttu oli ka sellest, mida niisugusel juhul teha, sest praegu on selline olukord, kus inimesed sõlmivad selle lepingu, kuid siis mõne aja pärast selgub, et fondil ei olegi õigust neile seda pensioni maksta.
Oluline oli ka see osa, mis vahepealsel ajal oli võib-olla kõige kuumemalt avalikkuses üleval: nimelt investeerimispiirangu rikkumised, mis ka praegu kehtiva seaduse alusel tuleb fondiomanikul kogumispensionärile hüvitada. Seda on siin vahepeal ka tehtud, kusjuures sellisel moel, et Finantsinspektsioon on teema küll tõstatanud, kuid pensionifondid ise või õigemini nende asutajad on pidanud mõistlikumaks Finantsinspektsiooniga mitte vaielda, vaid hüvitada need n-ö kahjud Finantsinspektsioonile meelepärases suuruses, et tulevikus oleks nende vaidluste puhul võib-olla vähem kahtlusi, kas peab alustama kohtuvaidlusi või tegema midagi muud, et ühtpidi oleks fondidel selgem, mida nad peavad tegema, ja teistpidi oleks ka Finantsinspektsioonil selgem, mida nad võivad nõuda.
Komisjoni üksmeelne otsus oli esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtaeg on 30. detsember kell 16.

Aitäh, austatud ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu 870 esimene lugemine on sellega lõpetatud. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ka selle eelnõu puhul s.a 30. detsember kell 16.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle eelnõu esimest lugemist ja ettekande teeb sotsiaalminister Hanno Pevkur. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Nagu justiitsministril on kombeks, pean ka mina ütlema, et tegemist väga hea eelnõuga. Selle eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/122/EÜ. See direktiiv käib tarbijakaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. veebruar 2011. Uue puhkuseosakute direktiivi ülevõtmise kõrval tehakse eelnõuga tehnilised muudatused ka sotsiaalmaksuseadusesse, täiendatakse mittetulundusühingute seaduse § 12 ning lisatakse § 99².
Aga nüüd lähemalt. Uue puhkuseosakute direktiivi eesmärk on tagada Euroopa Liidus ühtne siseturg. Selleks ühtlustatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnorme seoses ehitise ajutise kasutamise lepinguga, pikaajaliste puhkusetoodete lepinguga, ehitise ajutise kasutamise lepingust tulenevate soodustuste vahetamisega vahetussüsteemi kaudu ning vahetuslepingute teatavate aspektidega. Oma iseloomult on uus puhkuseosakute direktiiv suunatud maksimumharmoneerimisele, mis tähendab, et liikmesriikidel ei ole lubatud säilitada või kehtestada direktiivis sätestatud normidest erinevaid riigisiseseid norme.
Majandusvaldkonna arenedes on turule tulnud ehitise ajutise kasutamisega sarnanevad uued puhkusetooted. Need uued puhkusetooted ja ehitise ajutise kasutamisega seotud teatavad tehingud, nagu vahenduslepingud ja vahetussüsteemi lepingud, ei ole 1994. aastal vastuvõetud, n-ö vana puhkuseosakute direktiiviga hõlmatud. Vana puhkuseosakute direktiivi rakendamine on näidanud, et mõned direktiivis käsitletud teemad vajavad ajakohastamist või selgitamist, vältimaks uue direktiivi järgimisest kõrvalehoidmiseks mõeldud toodete väljatöötamist. Lüngad vana puhkuseosakute direktiivi eeskirjades moonutavad tuntavalt konkurentsi ja põhjustavad tõsiseid probleeme tarbijatele, takistades siseturu tõrgeteta toimimist.
Kuna turismil on liikmesriikide majanduses järjest olulisem osa, tuleks ehitise ajutise kasutamise ja pikaajaliste puhkusetoodete sektori suuremat kasvu ja tootlikkust ergutada ühiseeskirjade vastuvõtmisega. Suurema õiguskindluse loomiseks ning selleks, et aidata kaasa hästitoimiva puhkuseosakute siseturu tekkele, mille võimalusi saaksid tarbijad ja pakkujad täielikult ära kasutada, ning ühenduse ühtse kõrgetasemelise tarbijakaitse  tagamiseks on vaja mitmes põhiküsimuses kujundada ühenduse õiguse ühtlustatud raamistik. Seetõttu tuleks ehitise ajutise kasutamise lepingute, pikaajaliste puhkusetoodete lepingute, vahendamislepingute ja vahetussüsteemi lepingute teatavad aspektid täielikult ühtlustada.
Nüüd siis muudatustest, mida soovitakse sisse viia. Eelnõuga laiendatakse võlaõigusseaduse 20. peatüki reguleerimisala, täiendades seda kolme uue lepinguliigiga: pikaajalise puhkusetoote leping, vahetussüsteemileping ja vahendusleping. Nimetatud lepingutele laieneb eelnõu alusel võlaõigusseaduse 20. peatüki tarbijat kaitsev regulatsioon.
Eelnõuga muudetakse ehitise ajutise kasutamise lepingu mõistet. Edaspidi loetakse leping ehitise ajutise kasutamise lepinguks ja kohaldatakse sellele vastavat regulatsiooni siis, kui lepingu kestus on üle ühe aasta, kusjuures arvesse võetakse ka lepingu pikendamist. Teine oluline muudatus on asjaolu, et ehitise ajutise kasutamise lepingu esemeks võivad olla ka majutuse eesmärgil kasutatavad vallasasjad, näiteks haagissuvilad.
Eelnõuga muutub tarbija lepingueelse teavitamise regulatsioon. Põhjalik lepingueelne teavitamine laieneb lisaks ehitise ajutise kasutamise lepingutele ka pikaajalise puhkusetoote ning vahetussüsteemi- ja vahenduslepingutele. Uuendusena võetakse tarbija teavitamisel kasutusele standardinfo teabeleht, mis tagab küllaltki detailse informatsiooni selge ja arusaadava esitusviisi ning võimaldab tarbijal eri pakkujate pakkumisi võrrelda.
Eelnõus täpsustatakse ehitise ajutise kasutamise, pikaajalise puhkusetoote, vahetussüsteemi- ja vahetuslepingu reklaamile esitatavaid nõudeid. Samuti sätestatakse eelnõus pakkuja kohustused müügiedendus- ja müügiürituste korraldamisel. Nimelt peab pakkuja selgelt viitama selliste ürituste kaubanduslikule iseloomule ning tagama kogu ürituse vältel tarbijale võimaluse tutvuda lepingueelse teabega.
Lepingu keeleregulatsioonis tehtavad muudatused kohustavad pakkujat esitama Eestis elavale tarbijale ka lepingu tõlke eesti keeles. Tarbija õigus taganeda lepingust põhjust avaldamata pikeneb seniselt 10 päevalt 14 päevale. Eelnõus täpsustatakse taganemistähtaja kulgemise alguse regulatsiooni. Tarbija taganemisõiguse kasutamise hõlbustamiseks võetakse kasutusele taganemisõiguse tüüpvorm. Juhul kui tarbija kasutab õigust taganeda ehitise ajutise kasutamise lepingust põhjust avaldamata, loetakse tarbija taganenuks ka kõikvõimalikest seotud lepingutest.
Eelnõuga laiendatakse ettemaksu keelu regulatsiooni. Nimelt ei hõlma keeld mitte ainult makseid, vaid kõikvõimalikke tarbija tehtavaid tehinguid või toiminguid, mis võimaldaksid pakkujal saada tarbijalt mis tahes sooritust enne taganemistähtaja möödumist. Ettemaksu nõudmise ja vastuvõtmise keeld laieneb nii pakkujale endale kui ka kõigile kolmandatele isikutele. Eelnõuga sätestatakse pikaajalise puhkusetoote lepingu teatud erisused, täpsemalt reguleeritakse tasu maksmise ja ülesütlemise korda.
Nüüd sotsiaalmaksuseadusest. Sotsiaalmaksuseaduses tehtav muudatus on tehniline. Nimelt on seaduse § 6 lõikes 1¹ viide valele sättele. Eelnõuga viide muudetakse ja asendatakse õigega.
Lõpetuseks ka mittetulundusühingute seadusesse tehtavatest muudatustest. Eelnõuga lihtsustatakse alaealise isiku mittetulundusühingu liikmeks astumise korda. Mittetulundusühingute seaduse § 12 täiendamisel lõikega 5 välistatakse perekonnaseaduse § 188 lõike 1 punkti 5 kohaldumine juhul, kui alaealine isik soovib astuda mittetulundusühingu liikmeks. Muudatuse tulemusel saab alaealise seaduslik esindaja teha alaealise nimel avalduse mittetulundusühingu liikmeks astumiseks, anda nõusoleku alaealise astumiseks mittetulundusühingu liikmeks või selle hiljem heaks kiita, ilma et ta peaks taotlema kohtult nõusolekut asjaomase tehingu tegemiseks. Samamoodi nagu kehtiva õiguse järgi vajab alaealise seaduslik esindaja ka tulevikus kohtu nõusolekut juhul, kui alaealine soovib olla mittetulundusühingu asutaja.
Mittetulundusühingute seadust täiendatakse §-ga 99². Täiendamise eesmärk on reguleerida alaealiste isikute mittetulundusliikmeks astumise kehtivuse küsimust ajavahemikul, mis jääb 1. juuli 2010 (mil jõustus teatavasti kohtu nõusoleku nõue) ja mittetulundusühingute seaduse § 12 lõike 5 jõustumise vahele. Kui alaealise isiku eestkostja on pärast 1. juulit 2010 esitanud eestkostetava nimel avalduse MTÜ liikmeks astumiseks või on selleks nõusoleku andnud või selle heaks kiitnud, kuid selleks puudus kohtu nõusolek, loetakse liikmeks astumine siiski kehtivaks.
Vabariigi Valitsuse esindajana toetan kindlasti esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Erik Salumäe!

Austatud proua esimees! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 9. detsembril. Kohal olid ning eelnõu tutvustasid justiitsminister Rein Lang, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ning sama talituse nõunikud Triin Tõnisson ja Kristiina Koll. Õiguskomisjonis võlaõigusseadusse tehtavad muudatused küsimusi ei tekitanud, küll aga oli veidi pikem arutelu mittetulundusühingute seadusse tehtava muudatuse üle. Eelkõige sellest aspektist, et kui nüüd on alaealise mittetulundusühingu liikmeks astumise kohta välja pakutud teatud leevendused, võrreldes kehtiva perekonnaseaduse regulatsioonidega, kas siis neid leevendusi võiks arutada ka muude perekonnaseaduse §-s 188 ette nähtud kohtu nõusoleku kohustuse puhul. Justiitsminister kutsus üles kergekäelisi ja rutakaid muudatusi selles loetelus siiski mitte tegema. Küll aga märkis ta tollal ja märgiti ka eile, kui õiguskomisjon arutas perekonnaseaduse rakendamise problemaatikat laiemalt, et Justiitsministeeriumil on kavas ja juba käimaski põhjalikum analüüs nii perekonnaseaduse muude sätete kui ka spetsiifiliselt sellesama § 188 kohta. Rohkem küsimusi komisjonis üles ei kerkinud.
Meie konsensuslikud otsused on esimene lugemine täna lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks 30. detsember kell 4 päeval. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erik Salumäe! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, seetõttu läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 30. detsember kell 16. Seaduseelnõu 881 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine seaduseelnõu on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandjaks palun sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on au teile tutvustada ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu. Ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eesmärk on täiendada ravimiseaduse § 39 teksti, et täpsustada seaduses ravimite käitlemise tegevuslubade registri eesmärki, sisu ja registrile andmete edastamise kohustust ning tagada ravimite käitlemise tegevuslubade registri uute infotehnoloogiliste lahenduste legaalne kasutuselevõtt ja rakendamine.
Ravimite käitlemise tegevuslubade registri pidamise parandamiseks on 2009. aastal valminud Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti ühishankena uus infotehnoloogiline süsteem, mille kasutusala on varasemast oluliselt laiem. Lisaks ravimite käitlemise tegevuslubade andmetele on infosüsteemi lisatud ka tegevusloa taotluse ja taotluse menetlemise andmed, ravimite käitlejate ja defektsete ravimite juhtumite üle riikliku järelevalve käigus kogutud andmed ning apteekide igas kvartalis esitatavate statistiliste aruannete andmed. Lisandunud andmete hulgas ei ole selliseid andmeid, millele oleks vaja eraldi kehtestada kogumise alust. Kõigi andmete esitamise ja kogumise kohustus tuleneb kehtivast ravimiseadusest, kuid siiani menetleti neid Accessi- ja Exceli-põhistes süsteemides ning pabertoimikutes. Eelnõu eesmärk on kindlasti lihtsustada praegust korda, vältida dubleerimist ja anda ravimite käitlejatele võimalus ravimeid kiiremini registreerida, et need jõuaksid kiiremini Eesti turule.
Kui vaadata seaduse mõjusid, siis meie hinnangul on tegemist väga positiivse seadusega, sest eelnõu haakub ka riigi tervishoiupoliitika üldiste strateegiliste eesmärkidega, milleks selle eelnõu valguses on ravimite ohutu käitlemine ja ravimite kättesaadavus patsientidele.
Valitsuse esindajana tahaksin väga loota, et parlament menetleb seaduseelnõu kiiresti. Toetan kindlasti sotsiaalkomisjoni otsust esimene lugemine lõpetada ja suunata eelnõu teisele lugemisele.

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Nüüd kutsun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Tõnis Kõivu. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu 872 oma 2010. aasta 6. detsembri  istungil. Arutelule oli kutsutud Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna nõunik proua Laine Peedu. Soovimata üle korrata ministri tehtud ettekannet eelnõu kohta, ütlen, et sotsiaalkomisjoni jaoks oli märkimist väärt veel see, et sel korral me muudame seadust juba olemasoleva infosüsteemi tarbeks. Seekord on siis niipidi. Tavaliselt käivad asjad vastupidi: kõigepealt loome seadustiku ja siis hakatakse infosüsteemi looma, kuid nagu minister juba märkis, on infosüsteem loodud ja toimib sellekohaste põhimääruste sätete järgi, aga nüüd saavad need regulatsioonid seadusesse.
Sotsiaalkomisjonil oli rõõm konsensuslikult seda eelnõu toetada ja me otsustasime teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 15. detsembril. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks palume määrata s.a 23. detsembri kell 13. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Ka teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 872 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. detsembri kell 13. Seaduseelnõu 872 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun veel kord kõnepulti lugupeetud sotsiaalministri Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on suur heameel tutvustada teile Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu. Sellel seadusel on väga suur ja õilis eesmärk: nimelt parandada ainevahetushaiguste ravi kättesaadavust. See parandamine toimub sel moel, et võimalike Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite ringi laiendatakse meditsiinilisel näidustusel kasutatavate eritoitudega. Jutt käib peamiselt imikute toitesegudest. Praegu kuuluvad haigekassa  hüvitatavate preparaatide hulka ravimid, imikute toitesegud ning fenüülalaniini mittesisaldavad toitained, aga Eesti Inimesegeneetika Ühing on juhtinud tähelepanu täiendavatele vajadustele ainevahetushaiguste ravis.
Käesolevaks ajaks on välja töötatud uusi toitesegusid raviotstarbeliseks kasutamiseks ka muude ainevahetushaiguste puhul peale fenüülketonuuria. Selliste toitesegude hüvitamine ravikindlustatule on kooskõlas ravi kättesaadavuse tagamise ja erinevaid haigusi põdevate isikute võrdse kohtlemise põhimõtetega. Eelnõu on kooskõlas ka tervishoiupoliitika strateegiliste eesmärkidega ja eelkõige just patsientidele ravi kättesaadavamaks tegemisega.
Eelnõul ei ole otsest rahalist mõju ravikindlustuse eelarvele, kuna iga hüvitamine toimub konkreetse toote puhul pärast vastava taotluse menetlemist ja soodsat lahendamist. Taotluse soodsast lahendamisest tulenev Eesti Haigekassa lisakulu sõltub konkreetselt taotletud preparaadi maksumusest ning lahendamisel kehtestatavatest väljakirjutamise tingimustest. Praegu ei ole veel Sotsiaalministeeriumile ühtegi sellist taotlust esitatud, kuid Eesti Haigekassale laekunud andmete põhjal võib täiendav toitesegude hüvitamise vajadus hõlmata ligikaudu 50 isikut. Ja kui arvestada toitesegude maksumust, siis võib sellest kujuneda ligikaudu 40 000-kroonine lisakulu ühe patsiendi kohta aastas. Aga arvestades, et 2011. aasta haigekassa eelarves on ravimite kompenseerimiseks planeeritud 1,5 miljardit krooni, ei ole sellel muudatusel otsest olulist mõju juba kinnitatud eelarvele. Seetõttu me ei näe probleemi seaduse vastuvõtmisel ja ootame pigem eelnõu kiiret menetlemist, et anda tõesti inimestele, kes vajavad eritoitesegusid, võimalus neid kompenseeritult saada.
Sellega ma lõpetan. Toetan sotsiaalkomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada ja loodan, et parlament menetleb seda eelnõu kiiresti. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Ma palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu 873 oma esmaspäevasel, 6. detsembri koosolekul. Eelnõu tutvustas Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütel. Komisjon otsustas konsensuslikult toetada eelnõu, mille eesmärk on parandada ainevahetushaiguste ravi kättesaadavust. Komisjon tegi suurele saalile soovitusliku otsuse esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 23. detsember kell 13. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 873 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. detsembri kell 13. Eelnõu 873 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks tuleb juba kõnepulti lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Palun!

Tere õhtust, lugupeetud Riigikogu ja Riigikogu esimees! Palun toetada valitsuse esitatud seaduseelnõu, millega Eesti ühineb merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokolliga. Lühidalt öeldes käsitleb see protokoll  merinõuete piirmäärasid ja 1996. aasta protokoll tõstab neid piirmäärasid. Ühtlasi annab see Eestile võimaluse piirmäärasid ajakohastada. Oluline on teada, et merinõuete piirmääradele viitab ka Euroopa Liidu 2009. aasta direktiiv, mis käsitleb laevaomanike kindlustust merinõuete korral. Direktiivides nimetatud piirmäärad tuleb Eestil igal juhul üle võtta 31. detsembriks 2011, mistõttu tuleks protokolliga ühinemisel muuta kaubandusliku meresõidu seadust. Selle seaduseelnõu §-ga 2 tehakse ka reservatsioon, mille tegemise õigus tuleneb protokolliga tehtud konventsiooni muudatustest. Reservatsiooni kohaselt jätab Eesti endale õiguse mitte kohaldada konventsiooni nende nõuete suhtes, mis on määratud ohtlike ja kahjulike ainete mereveol vastutuse ja kahju hüvitamise 1996. aasta rahvusvahelises konventsioonis või selle muudatustes ning protokollides. Reservatsiooni tegemine on põhjendatud, kuna Eestil on tulevikus tõenäoliselt kavas ühineda ohtlike ainete konventsiooniga ning reservatsioon annab võimaluse ohtlike ainete konventsioonist tulenevate kahjunõuete puhul kohaldada selle piirmäärasid protokollides sätestatud piirmäärade asemel. Teisisõnu tagab reservatsiooni tegemine selguse piirmäärade kohaldamisel eri konventsioonide alusel,  juhul kui Eestist saab ohtlike ainete konventsiooni osalisriik. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Terje Trei!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 853 oma 7. detsembri kogunemisel. Eelnõu tutvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merendustalituse peaspetsialist Anton Merits. Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas Eesti Laevaomanike Liidult on praeguseks laekunud seisukohti. Esimeseks koosolekuks ei olnud, tõenäoliselt tulevad need teiseks lugemiseks.
Komisjon otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele, teha täiskogule ettepanek eelnõu 853 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 29. detsember kell 12.

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 853 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. detsembri kell 12. Seaduseelnõu 853 esimene lugemine on lõpetatud.

Meie päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun veel kord ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus on esitanud Riigikogu menetlusse elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et 2009. aastal kiitsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu heaks elektroonilise side siseturu direktiivide muudatuste paketi. Nii et kui me räägime sisulistest küsimustest, siis need on paljuski selgeks vaieldud Eesti positsioonide kaudu elektroonilise side siseturu reeglite arutamisel 2007. ja 2008. aastal. Nüüd jõuab see Euroopa tasemel kokkulepe vormistatuna siis ka Eesti siseriiklikusse õigusse. Eestil on kohustus need muudatused üle võtta 2011. aasta 25. maiks. Nii et juhul kui Riigikogu jääb endale kindlaks, suudab riik ka selle kohustuse täita.
Eelnõu on mahukas ja vägagi sisuline. Ma püüan väga lühidalt võtta kokku olulisemad elektroonilise side turu muudatused, mida see eelnõu hõlmab. Esiteks, eelnõu loob võimaluse raadiosageduste kasutamise õigust üle anda ja rentida. Eelnõuga sätestatakse sellise õiguse üleandmise ja rentimise võimaldamine raadiosageduste puhul, mis on kindlaks määratud kas siis Euroopa Komisjoni otsusega või Eesti Raadio sagedusplaaniga. Muudatuse jõustumise korral võib sideettevõtja talle kuuluvat üleliigset raadiosageduse ressurssi teisele sideettevõtjale müüma või rentima hakata. Siiamaani ei olnud see lihtsalt võimalik. Miks see on oluline? Oluline on ta sellel põhjusel, et raadiosagedused on piiratud ressurss ja selline paindlik tegutsemine võimaldab piiratud ressurssi efektiivsemalt kasutada. Piiratud ressursi efektiivsem kasutamine soodustab omakorda konkurentsi mobiilsete sideturuteenuste pakkujate vahel, mis seejuures annab tarbijale suurema valikuvabaduse sideteenuste osutaja valikul. Riigi poolt osaleb selles protsessis Tehnilise Järelevalve Amet, kes kontrollib, et kogu protsess oleks kooskõlas õigusaktidega, ja peab ühtlasi arvestust renditavate sageduste kohta.
Teine suur muudatuste plokk puudutab nõudeid sideteenuste lepingutele, et tarbijad oleksid paremini kaitstud seaduses ettenähtud kohustuslike sideteenuste lepingute tingimuste kaudu. Muudatuste eesmärk on kohustada sideettevõtjad lõppkasutajaga sõlmitavas lepingus pakutavat sideteenust veelgi üksikasjalikumalt kirjeldama. Lõppkasutajale antakse muu hulgas rohkem teavet sideteenuse hindade ja teenuse osutamise tingimuste ning hädaabinumbriga 112 ühenduse loomise võimaluste kohta. Samuti täpsustatakse sidevõrkude teenuste turvalisuse ning teabe nõudeid selles osas, mis puudutab erivajadustega lõppkasutajatele pakutavaid tooteid ja teenuseid.
Kolmas muudatuste plokk käsitleb sidevõrkude turvalisust. Eelnõu kohaselt sätestatakse lisanõuded sidevõrkude ja -teenuste turvalisusele ning terviklikkusele. Selle eesmärk on kindlustada teenuste suurem toimepidevus ning lõppkasutajate isikuandmete parem kaitse. Kuna sideteenused on muutunud lõppkasutajate tavapärases elukorralduses väga oluliseks ning ka ettevõtete igapäevane majandustegevus sõltub teenuste toimepidavusest ning turvalisusest, siis on vaja pöörata nendele küsimustele suuremat tähelepanu ka seaduste tasemel.
Neljas muudatuste plokk puudutab hädaabinumbrile 112 SMS-i saatmise võimalust alates 2012. aasta 1. jaanuarist.
Viies temaatika, mis on pigem siseriiklik temaatika, puudutab sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega seotud kulude hüvitamise jagamist niimoodi, et riik ei hüvitaks sideettevõtjale enam elektroonilise side seaduses sätestatud sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega seotud kulusid. Eelnõu kohaselt jääksid sideettevõtjale kanda riist- ja tarkvara väljavahetamise, muutmise ning uuendamise kulud, mis tekivad sideettevõtjal seoses jälitus- ja julgeolekuasutustele juurdepääsu loomisega. Samas jääksid jälitus- ja julgeolekuasutuste asjaomased kulud nende asutuste endi kanda.
See oleks lühike ülevaade sellest mahukast eelnõust. Palun sellele Riigikogu toetust! Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Aitäh, austatud proua esimees! Lugupeetud minister! See seadusmuudatus ei puuduta küll otseselt valdkonda, mida elektroonilise side seadus tegelikult hõlmab. Räägin näiteks kaabelleviteenusest ja selle reaalsest kasutamisest Eesti tingimustes. Teatavasti on praegu võimalik kohustada kaabelleviteenuse osutajaid edastama avalik-õigusliku ringhäälingu programmi ja maapealsete ringhäälingusaatjate edastatavat programmi. Aga kui Eestis antakse mingile teleprogrammi tootjale ringhäälinguluba, siis tegelikult ei taga ükski seadus, et see teleprogrammi tootja saaks ka reaalselt Eestis eksisteerivasse kaablivõrku. See on jäetud täielikult läbirääkimiste peale. Miks see nii on?

Aitäh! Ma saan teie küsimuse taustast aru. Ma soovitan teha head programmi, mida vaatajad tahavad vaadata, ja ma olen täiesti veendunud, et sellisel juhul on läbirääkimistel selle teleprogrammi tootjal tunduvalt tugevam positsioon kui kaablivõrgu omanikul.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister, ettekandja! Küsin eelnõu kohta, aga teen seda seletuskirja kaudu. Leheküljel 27 on VII osa, mis ütleb, et selle eelnõu § 1 punktis 77 sätestatud muudatuse rakendumisel ei hüvita riik sideettevõtjatele enam elektroonilise side seaduse § 113 lõikes 3 sätestatud sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega seotud kulusid. Kui suured võivad circa olla need kulud, mis sideettevõttele selle seaduse jõustumisel tekivad? Kas nad on sellest teadlikud ja kui palju riik sellest võidab?

Aitäh! Hea küsimus. See on olnud võib-olla selle eelnõu vaieldavamaid kohti, kus lõpuks on valitsuskabineti ja ka nendesamade sideettevõtjatega teatud kompromiss sõlmitud. Ka mina isiklikult leppisin selle kompromissiga, kuigi alguses olin pigem seda meelt, et riik võiks jätkata seda hüvitamist, aga on ka kaalukaid argumente, miks siiski panna see kulu sideettevõtjate peale. Kui me otsime mingeid näiteid või eeskujuriike, siis neid on Euroopas samasuguses kultuuri- ja õigusruumis nii- ja naasuguseid.
Kulude suurusest. Alates 2005. aastast siiamaani on riik sideettevõtjatele kulutanud umbes 40 miljonit krooni. Arvestades sideettevõtjate arvu, on kulude suurus siis suurusjärgus 10 miljonit krooni aastas. Kui me vaatame nüüd Telekomi ettevõtete majandustulemusi ja ka majandusnäitajaid, siis ütleme ausalt, et see ei ole nende jaoks väga suur kulu. Ma ei näe selles midagi dramaatilist, kui seadusandja ütleb, et jah, meil Eestis on selline kord, et kui sa tegutsed sideettevõtjana, siis see on teatud avalik koormis, st sa pead teatud avalikel eesmärkidel võimaldama juurdepääsu oma informatsioonile ja tegema selles osas ka mingisuguseid kulutusi. Olen täiesti nõus, et selle üle võib vaielda, aga ma arvan, et kui vaadata ka teiste Euroopa riikide praktikat, siis on see tegelikult ikkagi otsustuskoht. Üldjoontes võin öelda, et ka sideettevõtjad on seda aktsepteerinud, kuigi nad heameelega jätaksid selle raha enda taskusse ja saaksid raha riigieelarvest.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Teie ettekandest jäi mulle kõrva, et 2012. aastast tekib võimalus saata üldisele hädaabinumbrile SMS-i. Kui ma õigesti kuulsin ja sain õigesti aru, siis äkki te saaksite seda natuke rohkem lahti seletada, et miks ja milleks. Mis võiks olla see praktiline vajadus ja kuidas SMS-i saamise järel peaks edasine suhtlemine hädasolijaga välja nägema? Kas hakatakse tagasi helistama või kuidas? Äkki te saate seda natuke lahti rääkida.

See on hea küsimus. Pigem on selle seadussätte mõte luua selline kohustus, et sellele numbrile oleks võimalik ka SMS-i saata. Ma eeldan – ma ei leia praegu seaduse täpsemaid regulatsioone üles –, et SMS-i abil on võimalik, kasutades tänaseid Telekomi tehnoloogia võimalusi, tulenevalt sõnumi sisust välja selgitada kas või näiteks isiku asukoht. Mõte on suur. Kujutame ette, et isik ei saa helistada, kuid saab saata SMS-i asukohaga – ma arvan, et selle sõnumi saajal ehk siis hädaabikeskusel on siis võimalik astuda järgmisi samme. Ma usun, et seadusandlik regulatsioon – ma ei leia seda praegu tekstist üles – annab sellele n-ö piisava toe.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te mainisite, et üks oluline osa selles seaduses puudutab edaspidi raadiosageduse müümise ja rentimise võimalust. Öelge, palun, kuidas see teie hinnangul hakkaks toimima ning kes võiksid Eesti tingimustes olla selle sageduse müüjad ja ostjad või siis rentijad.

Aitäh! Kindlasti need ettevõtted, kellel on selle sagedusega midagi peale hakata. Just täna oli avalik uudis teatud sageduste müügi kohta, mis võimaldavad pakkuda n-ö neljanda põlvkonna mobiilsideteenuseid. Toimunud konkurss nendele sagedustele näitas, et huvi on suurem, kui tegelikult seda sagedusressurssi jätkub. Oletame, et kui üks ettevõte saab lõpuks lähtuvalt konkursitingimustest selle sageduse, aga tahab tulevikus mingil põhjusel saadud sagedust edasi müüa või rentida, siis nüüd on tal selleks võimalus. Seadus loob selleks protseduurid ja ka tingimused ning kaitseb ennekõike riigi huve, saamaks tasu. Teiseks, sagedust kasutatakse vastavalt konkursi tingimustele ehk sellele, mille alusel see sagedus on saadud, teisisõnu, ka ostja või rentija kasutab seda samadel tingimustel. Ma arvan, et sellisel võimalusel peaks kindlasti olema praktiline tähendus ka Eesti tingimustes. Mujal, kus ettevõtete hulk, tarbijate hulk ja turu maht on suurem, on sellise ressursikauplemise järele kindlasti veel suurem nõudlus, aga ma arvan, et ka Eestis võib see olla täiesti praktiline vajadus.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Head saali kogunenud arvukad elektroonilise side sõbrad! Majanduskomisjon arutas menetletavat eelnõu teisipäeval, 7. detsembril ning meile olid selgitusi jagamas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk.
Paljut sellest, mis praegu ministri suust kõlas, kuulsime ka komisjonis. Komisjoni arutelu keskendus peale muude küsimuste sellelesamale küsimusele, mida hetk tagasi siin saalis arutati. See on küsimus, et kui  seaduseelnõus tahetakse kehtestada sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise ja teabe andmise kulude hüvitamine, milline on siis ettevõtjatele asetatav koormus seoses nende kuludega. Tuleb tunnistada, et see on eelnõu esitajatele praegu ilmselt veel täpsemalt teadmata.
Küsiti ka seda, mil moel menetletakse lahkhelisid, kui julgeolekuasutus ja sideettevõtja ei jõua kokkuleppele. Saime aru, et siis kehtestab kulude suuruse Vabariigi Valitsus oma määrusega, mis muidugi ettevõtjatele liiga suurt kaitset ei anna. See kompromiss, millest minister rääkis, või n-ö kokkulepe meie arusaama järgi sõlmitakse rohkem ministeeriumide vahel, mitte niivõrd ministeeriumide ja sideettevõtete vahel. Aga seda me ilmselt eelnõu menetluse käigus veel täpsustame. Ühesõnaga, need küsimused jäid meil õhku ja me loodame nendele vastust saada, kui me eelnõu enne teist lugemist edasi menetleme.
Komisjon tegi oma koosolekul otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu 855 eelnõu algataja nõusolekul muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga Riigikogu täiskogule tänaseks esimesele lugemisele, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. jaanuar 2011 kell 12. Üksiti otsustas majanduskomisjon oma järgmisel koosolekul saata eelnõu, eeskätt § 1 lõige 78, seisukoha saamiseks  põhiseaduskomisjonile, kuna  meil tekkis küsimus, kas siin võiks olla tegemist põhiseadusliku riivega. Selline oli meie arutelu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Küsimusi teile ei ole. Ei, siiski on. Palun kiiremini! Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Aitäh! Pikk päev on olnud, ei jõua nii kiiresti reageerida. Hea esineja! Me oleme oma keeleuuendustes liikunud ikka sinnapoole, et ilusamaid ja paremaid, lühemaid ja selgemaid väljendeid ning sõnu saada. Niisugused kohmakad sõnad nagu infrastruktuur oleme asendanud ilusate eestikeelsete terminitega. Eelnõust jookseb läbi minu meelest üks väga kohmakas termin: raadiosaateseade. Kas sellel on väga spetsiifiline tähendus, et seda ei võiks asendada näiteks terminiga "raadiosaatja"? Kas te arutasite oma komisjoni istungitel ka termineid ja kohmakaid väljendeid, mis eelnõus esinevad?

Küsimus on intellektuaalselt kahtlemata väga huvitav, ja mitte ainult intellektuaalselt, vaid kindlasti ka keeleuuenduslikult ja üldse filoloogiliselt. Mulle kui filoloogiharidusega inimesele on see südamelähedane teema. Komisjon ei arutanud teie nimetatud keeruka termini võimalikku muutmist või asendamist, aga edasistes arutlustes nii töörühmas ja komisjonis kui ka loodetavasti üldkogu istungil saame selle teema juurde pärast tõsist, põhjalikku ja süvenenud arutelu tagasi pöörduda.

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok, nii põhjaliku vastuse eest! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2011. aasta 12. jaanuar kell 12. Seaduseelnõu 855 esimene lugemine on lõppenud.
Lugupeetud kolleegid! Meie istung on läbi. Aitäh teile kõigile!

Istungi lõpp kell 19.44.