Tere päevast, head Riigikogu liikmed! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head külalised! Televisiooni teel jälgijad! Alustame tänast, 8. detsembri infotundi. Tänases infotunnis on vastajateks haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis Lukas, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning sotsiaalminister Hanno Pevkur. Head ametikaaslased! Teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 31 Riigikogu liiget, puudub 70.
Head ametikaaslased! Ma palun teilt sellist kokkulepet, et igale kirjalikult esitatud küsimusele lisame selle infotunni raames kohapealt kuni kaks küsimust! Tänan teid!

Esimese küsimuse on esitanud Riigikogu liige Mark Soosaar, sellele vastab valitsusliige Tõnis Lukas. Teema on eestlaste saatmine välismaale. Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud haridusminister, täna siis peaministri kuues! Pärnumaa rahvasaadikuna tahan ma esitada kaks mõtlemapanevat arvu: Eestis on kõrgharidusega töötavate inimeste osakaal 25%, aga Pärnus ja Pärnumaal on neid ainult 15%. Neid arve võrreldes peame tunnistama, et eesrindlik Pärnumaa on siiski ääremaa. Mida võtab Vabariigi Valitsus ette, et seda tendentsi tasakaalustada, kutsuda eestlasi välismaalt tagasi ja saata meie noori hoopis parimatesse sealsetesse ülikoolidesse õppima, Eesti inimesi parimatele töökohtadele töötama ja et eestlased, kes välismaal elavad ja töötavad, uusi töökogemusi omandavad, tuleksid tagasi ...

Hea küsija, aeg!

... ja et neil ei katkeks side Eestimaaga?

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Väga hea ja terane küsimus! Muidugi on peamine, mis kutsub inimesi Eestisse tagasi või ka meile vajalikke spetsialiste näiteks meie teaduslaboritesse tööle, elu- ja töökeskkond. Meie oleme huvitatud eelkõige sellest, et eesti keel ja kultuur püsiksid, oleme huvitatud sellest, milline on Eesti noorte tulevik. See, et oma õpipoisi- ja võib-olla ka selliaastad on kasulik olla välismaal ja tulla kogenult tagasi, on väga õige. Samas peame arvestama, et lisaks sellele, et me peame muretsema, et elukeskkond oleks hea, mis stimuleeriks inimesi siin elama ja siia tagasi tulema ning pakuks naudingut, on oluline, et ka meie haridussüsteem oleks hea. See tähendab, et me ei saa Eesti haridusele mõeldud raha, Eesti kõrgkoolidele ja ülikoolidele mõeldud raha anda üliõpilastele, öeldes, et mingu nad ja maksku selle raha eest kinni õppimine Oxfordis, Cambridge'is või kusagil mujal, sest siis jääb meil vähemaks raha, mida anda oma ülikoolide taseme hoidmiseks ja tõstmiseks. Seetõttu ei ole Eesti riik esitanud välisülikoolidele bakalaureuseõppes suurt koolitustellimust, kui nii võib öelda. Me oleme pannud välja hulgaliselt stipendiume magistri- ja doktoriõppes. Kristjan Jaagu programm on kõige tuntum, ehk ka DoRa programm. Võib öelda, et Eestist on viimase seitsme aasta jooksul läinud mobiilsusstipendiumidega mujale õppima 1868 õppurit. Kui paljud neist tagasi tulevad, me praegu ei tea. Aga väga täpselt kontrollitud programmide puhul, kui enne on tehtud ka leping, et tullakse tagasi, on tagasi tuldud.

Tänan! Hea ametikaaslane! Ma usun, et teil on sõnavõtusoov. Et mikrofoni saada, tuleks vajutada klahvile "Sõna". Mark Soosaar, esimene täpsustav küsimus, palun!

Selliseid arve on väga hea kuulda, aga teadaolevalt on mitmed Ida-Euroopa riigid ja ka väljaspool Euroopa Liitu asuvad arenguriigid koostanud lausa valitsusprogrammid, mille abil oma noori parimatesse ülikoolidesse õppima saata. Samuti on nad sõlminud stipendiumilepingud, mis kohustavad neid noori pärast õpinguid tagasi tulema ja töötama teatud aja, kas viis või kümme aastat, oma riigi ja rahva hüvanguks. Kas Eestil on kavas mingi selline programm käivitada?

Aitäh väga hea küsimuse eest! On loomulikult valdkondi, kus kõrgharidusõpe ei ole Eestis maailmatasemel võimalik. Need on spetsiifilisemad erialad. Samas, põhivaldkondades peaks eestikeelset kõrghariduslikku õpet Eestis igal juhul jätkama. See tähendab, tuleb panustada sellele, et meie kõrgharidussüsteem püsiks. Selleks on vaja ka üliõpilasi. Ma kutsun kõiki Eesti üliõpilasi üles vähemalt alustama oma õpinguid siin! See võiks olla praegu riikliku poliitika alus. Jah, meil on koos erakapitaliga näiteks noore õpetlase stipendium (50% pannakse riigi vahenditest ja 50% paneb erakapital), mille eest kümmekond üliõpilast aastas saadetakse teiste riikide headesse ülikoolidesse, aga riiklikku programmi, et saata oma bakalaureuseõppureid väljapoole, meil praegu ei ole, sest see toimuks meie oma haridussüsteemi arvel. Küll aga me kasutame Euroopa struktuurifondide raha vahetusüliõpilaste programmides, kus meie kõrgkoolid osalevad. Meie kõrgkoolidesse astunud üliõpilased lähevad vahetusprogrammi raames mujale ja sealt tulevad vastu teised üliõpilased. Võib öelda, et selles programmis on vahetus võrdne, niipalju kui läheb välja, niipalju tuleb ka sisse. See on ennast vägagi õigustanud. Kui me räägime teadusõppest, doktori- ja magistriõppest, siis on kindlasti oluline märkida, et näiteks väliskõrgkooli eraldatud stipendiume on riikliku koolitustellimuse alusel olnud 108 inimesel, neist 28 on lõpetanud. Meie teada ei ole tagasi tulnud ainult üks või ei nõustu tagasi tulema ainult üks. Nii et, jah, lepingud aitavad noori tagasi tuua küll.

Enne kui me läheme kahe kohapeal registreeritud küsimuse juurde, teine täpsustav küsimus, Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud Tõnis Lukas! Kahju, et Eestil sellist programmi veel ei ole, aga loodame, et see ühel päeval sünnib. Kas haridusministeerium on midagi teinud või tegemas selleks, et nendel eestlastel, kes töötavad välismaal, oleks võimalik oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse või eesti keelt õpetavatesse koolidesse panna? Kas selle võrgu arendamine on ka toimunud ja kuidas sellega seis on? Ülitähtis on, et inimesed, olgu nad siis Euroopa Liidu teistes riikides või ka kaugemal välismaal, ei kaotaks sidet oma kodumaaga, Eesti kultuuriga.

Aitäh küsimuse eest! Me peame oluliseks, et meie noored õpiksid Eestis, aga me näeme ju, et neil on vaja rahvusvahelist keskkonda, rahvusvahelisi sidemeid. Selle rahvusvahelistumise üks põhitelgi on nn ägedad õppekavad, millel on hea kvaliteet, ja mille raames Euroopa raha toel tulevad rahvusvahelised õppejõud Eestisse, Eesti ülikoolide juurde. Tuleb luua rahvusvaheline keskkond Eestis endas, tuleb tuua siia üliõpilasi ka mujalt ja luua meie parematele gümnaasiumilõpetajatele rahvusvaheline keskkond siin, et nad ei peakski seda välismaalt otsima minema. Suurem väljakutse on lähiajal tõestada oma märki või nime, mis meil maailma avalikkuses on, et me oleme infokommunikatsioonitehnoloogia alal väga tuntud tegija. Tuleb luua infotehnoloogia akadeemia rahvusvahelisel tasemel ingliskeelsete õppekavadega, et meie noored saaksid kõrvu teistest rahvustest noortega õppida rahvusvahelisel tasemel õppejõudude juures siin Eestis. Nende puhul, kes lähevad perega välismaale, on muidugi oluline, et nende lastel oleks võimalus, lisaks sellele, et perekonnas räägitakse eesti keelt, tutvuda eesti keele ja kultuuriga ning õppida eesti keelt. Ega me ei saa rajada igale poole eesti koole, kuigi seal, kus eestlasi on juba palju, on hakanud uus laine tulema, näiteks Helsingis, kus on võimalik eestikeelset haridust korraldada. Aga rahalistest võimalustest lähtudes me suurendame igal aastal maailma eri kohtades nende koolide arvu ja nende kõrgkoolide arvu, kus saab õppida eesti keelt. Neid kohti, kus Eesti riik toetab eesti keele õppimist välismaal, on praegu 40.

Tänan! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Austatud haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes! Meie sõjaväelased on Afganistanis, viimas sinna demokraatiat ja meie mallide järgi ka vabadust. Seal on oma elu jätnud mitmed meie noored mehed. Hiljuti võisime ajakirjandusest lugeda, et Kabulis vahistati kaks afgaani ja neid ähvardab praegu surmanuhtlus selle eest, et nad astusid ristiusku. Kuidas sobib teie arvates see, kui meie saadame oma sõdureid riiki, mis oma seaduste kohaselt mõistab surma meie kaaskristlasi? Olen rääkinud.

Aitäh! Surma külvata on üldse amoraalne. Eesti sõdurid on ühinenud Afganistanis rahvusvahelise kontingendiga selleks, et surma oleks maailmas vähem. Mina ei saa siin hariduspoliitilistele küsimustele vastates anda ammendavat kaitsepoliitilist vaadet, aga me oleme Afganistanis koos oma liitlastega ja me oleme Afganistani tsiviilvõimudele ka humanitaarküsimustes abi osutanud. Haridusministrina võin öelda, et ühiskonna ülesehitamine, ka salliva ühiskonna ülesehitamine, niipalju kui see hoopis teises kultuurisfääris võimalik on, ja südametunnistuse vabaduse tunnustamiseni jõudmine või selleni aitamine on ka kindlasti Eesti panus Afganistanis, lisaks relvadele. Nii et jah, ühiskonna ülesehitamine ka Afganistanis on Eesti riigi huvides.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Austatud minister! Praegusel üldisel massihariduse ajal räägitakse ka Eestis väga palju kõrghariduse kvaliteedist, selle konkurentsivõimest, Eesti-sisesest konkurentsist ülikoolide vahel õppekavade mõttes ja akadeemilise personali vähesest liikuvusest, mis üldiselt on Euroopas suur probleem, võrreldes näiteks Ameerikaga. Olin eile ühel majanduskonverentsil, kus arutati Eesti kasvuvisiooni 2018. aastani. Seal tekkis järgmine küsimus. Kui me räägime sellest, et meil peaks olema rahvusülikool, siis me eeldame, et see on eestikeelne või suures osas eestikeelne. Sellel on oma tähendus. Aga samas, ingliskeelse või võõrkeelse õppe osakaal üha suureneb, võib-olla ka kommertspõhjustel. Kas sellises kontekstis ei oleks mõistlik minna üle süsteemile, et tõesti Eesti ostab korraliku kõrgharidus ...

Hea küsija! Teie aeg on läbi.

Aitäh küsimuse eest! Ei, me ei hakka massiliselt ja riigi poliitikana ostma kõrgharidusõpet välismaalt. Me oleme kokku leppinud, et me suudame Eesti ühiskonda omakeelsena hoida ja eesti keel ei saa taanduda köögikeeleks. Järelikult, kõrgharidus- ja teadussfääris peab eesti keel olemas olema. Selleks, et hoida kõrgharidust kõigis valdkondades mingil kriitilisel tasemel, on vaja üliõpilaste massi, kes suudaks eesti keeles õppida. Selle tõttu teeme me ka edaspidi kindlasti panuse põhiliselt Eesti kõrgkoolidele ja sellele, et rahvusvaheline õhkkond loodaks siin, et tasemel õpe toimuks siin. See ei tähenda, et kogu Eesti kõrgharidus läheb ingliskeelseks, aga ingliskeelseid õppekavu eestikeelsete kõrval tuleb luua. Lõpuks, ega siis tipptasemel kõrgharidus saa olla ühekeelne, põhiõppekeel võib olla eesti keel, aga kõigil aegadel on olnud välisõppejõude. Ühes või teises keeles aeg-ajalt loenguid kuulata ja seminaridel osaleda peaks olema igale üliõpilasele jõukohane. Nii et kindlasti me jätkame kõrghariduse raha paigutamist Eestisse, mitte välismaale. Selleks et meie andekamad noored tahaksid Eestis õppida, peame me tegema selle pingutuse ja viima tulevikus sisse õppemaksuta ja tasuta kõrghariduse eestikeelsete õppekavade alusel õppimiseks.

Tänan! Head ametikaaslased! Enne infotunni algust ma ütlesin, et iga teema kohta saab esitada kuni kaks kohapeal registreeritud küsimust. Seda kordan ma ka selle küsimuse menetlemise raames. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme teise küsimuse juurde, mille on esitanud Nikolai Põdramägi, sellele vastab valitsusliige Juhan Parts ja teemaks on liiklusseaduse muutmine. Nikolai Põdramägi, palun!

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud majandusminister! Tuleb tunnistada, et meil on veel nii autojuhtide, jalgratturite kui ka jalakäijate liikluskultuur madal. Alles suvel, pool aastat tagasi, võtsime vastu liiklusseaduse ja nüüd me juba muudame seda, remondime. Ühesõnaga, me toodame toorikuid. Miks me võtame seadusi ja otsuseid vastu kiirustades, kuhu me tormame? Liiklusseadusega jukerdamine ei ole naljaasi, selle taga on ju inimeste elud. Kas liiklusseaduse väljatöötamisel oli ikka töösse kaasatud spetsialiste, autokoolide staažikaid õppejõude jne?

Aitäh selle küsimuse eest! Kui tagantpoolt pihta hakata, siis, loomulikult, liiklusseaduse ongi ju välja töötanud ikkagi liikluseksperdid, eri valdkondade eksperdid. Miks me võtame seadusi vastu kiirustades ja miks on Riigikogu majanduskomisjonil tekkinud vajadus parandada seda vastuvõetud seadust? Seda tuleks küsida Riigikogult. Ka teie toetasite tõenäoliselt liiklusseaduse vastuvõtmist. Aga majandus- ja kommunikatsiooniministrina ütlen, et liiklusseadust on tehtud minu arvates juba kuus aastat ja seda on tehtud väga laiapõhjaliselt. Riigikogus me arutasime seda üle aasta. Suures plaanis on see kindlasti oluline samm edasi. See on oluline samm edasi, niipalju kui üks seadus saab kaasa aidata liiklusohutuse parandamisele. Ma ei mõista praegu seda soovi, et üldse pöörata tagasi Riigikogu juunis tehtud otsus, et lükata selle seaduse jõustumine kuhugi edasi. Ma arvan, et see tekitaks veel rohkem segadust. Praegu on arutelul mõned pisikesed probleemid, mida ma nimetaksin pigem kosmeetilisteks probleemideks. Aga meil on piisavalt aega, ma arvan, ka Riigikogus neid arutada ja vajaduse korral korrigeerida. Ma arvan, et liiklusseadus, mis on 1. jaanuarist planeeritud jõustuma, peaks jõustuma. Lisaks juhin ma ikkagi tähelepanu, et uus liiklusseadus toob kaasa väga palju asju, mis parandavad liiklusohutusalast olukorda. Miks me peaksime siis selle jõustumise edasi lükkama, kui me oleme korra juba otsustanud see seadus jõustada?

Nikolai Põdramägi, esimene täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Alles hiljaaegu telesaates Riigikogu majanduskomisjoni esimees ütles, et seekord käsitletakse liiklusseaduses ainult kõige olulisemaid küsimusi. Teie aga räägite mingitest pisidetailidest. Millised on teie arvates kõige olulisemad küsimused liikluses ja kas liikluses on ka ebaolulisi küsimusi?

Aitäh! Ma ei oska seda olulisust kommenteerida, kõik on ju suhteline, kõik on mingis kontekstis. Veel kord ütlen, et minu arvates on see vastuvõetud liiklusseadus tervikuna ikkagi väga oluline. Oluline on rõhutada ka seda, et ega me oluliselt Eesti liiklusreegleid, liiklustavasid, liikluspõhimõtteid ei muuda. Ma luban endale subjektiivset hinnangut ja ütlen, et ma usun, et 99% asjadest, mis puudutavad jalakäijat, sõidukijuhti või keda iganes liikluses osalevat inimest, jäävad tegelikult samaks. Need on ikkagi väikesed muudatused, kui me vaatame kogu liikluskorraldust. Mis puudutab majanduskomisjoni algatatud eelnõu, siis seal on tõepoolest mõningad üksikud küsimused, mida on tõstatanud politsei, mõned mitmeti tõlgendatavused ja on veel selliseid asju. Ma arvan, et on hea, kui me saame selle selgemaks teha. Aga ma olen täiesti veendunud, et ka see liiklusseadus ei jää puutumatuks. Elu läheb edasi, tulevad uued tehnoloogiad, uued arengud, ikka tuleb seadust täiendada. Ma arvan, et seaduse täiendamine on võrdlemisi mõistlik. Juhin tähelepanu veel sellele, et kui me vaatame üldist olukorda selle seaduse rakendamisel, siis ma arvan, et rakendamiseks on vägagi soodne hetk, sest inimesed on sellest võrdlemisi huvitatud, on olnud põhjalik teavituskampaania, erinevad meediaväljaanded on meie partnerid, nad annavad inimestele informatsiooni, millised nõuded tulevad juurde, mis muutub. Tagasikäigu andmine oleks nagu põhjendamatu. Ma vaatasin ka autokoolide liidu pöördumist, seda, mida nad siis ette heidavad. Seal oli kaks märkust. Esiteks, et pole veel kõiki määrusi. Kinnitan, et kõik määrused saavad olema. Nad viitasid ka liiklusmärke puudutavale määrusele. Ühtegi kehtivat liiklusmärki ei muudeta.

Teine täpsustav küsimus, Nikolai Põdramägi, palun!

Aitäh! Suvel vastu võetud liiklusseaduses on tõepoolest sees nõrku kohti. Kas või see liiklusseaduse muutus, mis tõi küll juurde jalgratturite ohutuma liikluse, aga seda kahjuks jalakäijate arvel. Kas on kavas ka see seadussäte üle vaadata?

Aitäh! Selle üle oli põhjalik vaidlus. Need ettepanekud, millele te tõenäoliselt viitate, tulid ju siit Riigikogust. See oli tegelikult teie omavaheline kokkulepe. Võib-olla mina suhtun ja eelnõu väljatöötanud töögrupid suhtuvad jalgratturite olukorra lihtsamaks või kergemaks muutmisesse võrdlemisi skeptiliselt. Aga praktika näitab. Võib-olla on see mõistlik, kui me ka jalgratturitele anname paremaid võimalusi liigelda. Eks seda näitab praktika. Tulla praegu tagasi selle juurde, mida Riigikogu ise pool aastat tagasi otsustas, on minu arvates täiesti tarbetu.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Marika Tuus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud majandusminister! Mul on niisugune tunne, et nendest liiklusekspertidest, kes selle seaduse tegid, ei ela keegi maal. Selle seaduse üks raskuspunkt on see, et ilma juhiloata ei saa ka enam oma põldu künda, ei saa oma kodumetsast puid koju tuua. Kas te peate normaalseks seda, et näiteks maal kasvav laps ei saa oma eramaal vanemaid aidata ja tehnikaga tuttavaks saada? Milleks tegelikult see seadus tehti? Kas selleks, et lubade eest rohkem riigilõivu eelarvesse saada ja trahvidega eelarvet kosutada või mis see tegelik põhjus on? Seda küsimust on minult väga palju küsinud just maamehed Jõgevamaalt ja Tartumaalt.

Aitäh! Tahaksin praegu teile rääkida, kuidas ma ise väikese lapsena Tartumaal traktoriga sõitsin. See oli väga vilets traktor. Selliseid viletsaid traktoreid ühelgi Eesti korralikul põllumehel enam pole. Väikese lapsena vedasin mingit vankrikest. Nii et see kogemus on mul olemas, just Tartumaalt. Midagi ei juhtunud. Aga samas juhtus ka seda, et traktorist, kes oli hundijalavett tarvitanud, sõitis kuhugi ojja ja kukkus traktori alla. On teada, mis temaga juhtus: see oli tema viimane elupäev. Üldiselt ma arvan, et see põhimõte, mis on seotud traktorite või ATV-de puhul väljaspool teid või tänavaid, mitte avalikes kohtades liiklemisel juhtimisõiguse nõudmisega, kui on teatud muud eesmärgid (seda on viimastel päevadel ka ajakirjanduses arutatud), on täiesti mõistlik. Küll aga ma arvan, et ei tohiks lihtsustada keeldu alkoholi tarvitamise puhul ükskõik millisel moel, ükskõik kus kohas mootorsõidukiga sõita.

Mai Treial, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Minu küsimus on samast valdkonnast, see puudutab noorte võimalusi harjutada mootorsõidukiga sõitmist eramaal ja samuti traktoriga töötamist oma aiamaal. Kuidas te kooskõlastasite seaduseelnõus need paragrahvid, kui te nii südamlikult ütlesite, et olete ka ise kunagi traktoriga sõitmist harjutanud ja peate seda väga vajalikuks? Kas te toetasite niisuguste piirangute kehtestamist või ei toetanud? Ja küsimus teisest valdkonnast: kas võiks liiklusseaduse rakendamise edasi lükata?

Aitäh! Tagantpoolt pihta hakates (ma härra Põdramäe küsimusele juba vastasin): ma arvan, et see oleks väga mittevajalik ja ka mittemõistlik. Kogu seda liiklusseadust ei ole ju mitte üks aasta, vaid on ikkagi viis aastat ette valmistatud, poolteist aastat on seda siin Riigikogus arutatud, pool aastat tagasi on see vastu võetud, see on olnud võrdlemisi suure avalikkuse tähelepanu all, viimased pool aastat on toimunud mitmesugused teavituskampaaniad ja muud üritused. Lükata nüüd kogu seaduse jõustumine edasi – see oleks, ausalt öeldes, kärbse tagaajamine kahuritulega. Kui on erinevaid tehnilisi puudusi, nagu politsei on välja toonud, siis neid saab ju korrigeerida. Nii et ma arvan, et selles osas see olukord kuidagi halvemaks minna ei tohiks. Ma arvan, et ka teil endal on seda otsust raske teha. Pool aastat tagasi kiitis Riigikogu seaduse heaks, pani jõustumise kuupäevaks 1. jaanuari 2011, ja nüüd äkki enne jõule lükata see veel pool aastat edasi! Justkui selle poole aastaga sünniks mingisugune uus tarkus! Ma arvan, et seda kindlasti mitte.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme kolmanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Evelyn Sepp. Sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige Hanno Pevkur ja teemaks on Vabariigi Valitsuse arengukava vägivalla vastu võitlemise kohta. Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab väga konkreetset arengukava, aprillis vastu võetud vägivalla vastu võitlemise arengukava. Paar nädalat tagasi sai peaministri osavõtul taas sugeda Riigikogu, kes justkui pole riigieelarve seletuskirjast leidnud üles vastavaid märksõnu ega teadvat, kui palju raha kulutatakse järgmise aasta eelarvest selles arengukavas ette nähtud tegevustele. Aga üldiselt on teada, et selle arengukava n-ö tegevusplaanis olevad tegevused, mis on ette nähtud järgmiseks aastaks, on seal kirjas tärniga. Tärni tähendus on see, et kui välisvahenditest raha leitakse, siis neid asju tehakse, ja kui ei leita, siis on need tegevused sisuliselt rahaga katmata. Nüüd ma palungi teil täpsustada, kui palju raha on kavandatud selle tegevuskava täitmiseks järgmisel aastal eelarvesse.

Aitäh küsimuse eest! Ma pean küll Riigikogu liiget natuke täpsustama ja paluma tal see küsimus kogu arengukava kohta esitada justiitsministrile, kuna justiitsminister ja Justiitsministeerium vastutavad vägivalla vähendamise arengukava eest tervikuna. Jah, tõesti, see on aprillis kehtestatud. Kui te võtate selle Justiitsministeeriumi kodulehelt lahti, siis näete, et seal on olemas ka rakendusplaan, ja selle rakendusplaani järgi me tegutseme. Sotsiaalministeeriumi vastutada on peamiselt lastevastase vägivallaga seotud tegevused, samamoodi perevägivallaga ja täiskasvanute inimkaubandusega seotud tegevused. Meil kindlasti ei ole ülevaadet kõikidest tegevustest. Selles rakendusplaanis on ressursid planeeritud. Osa tegevusi on tõesti planeeritud rahastada välisvahenditest, osa on planeeritud rahastada ministeeriumi enda eelarvest. Ma toon mõne näite. Eesmärk 1 on laste vastu toimepandud vägivalla vähendamine ja ennetamine, mille teine meede on lasteasutustes vägivalla tõkestamine. Sotsiaalministeeriumi tegevuskuludena on selleks järgmisel aastal ette nähtud 150 000 krooni. Sinna lisanduvad Haridus- ja Teadusministeeriumi otsesed tegevuskulud, mis minul täpselt teada ei ole. Niimoodi võin ma ridade kaupa edasi minna. Ma ei jõua lihtsalt kõike ette lugeda. Aga Sotsiaalministeeriumi tegevuste kohta võin ma teile saata täpselt rida-realt meili, kus on kirjas, mis on planeeritud teha välisvahenditest, mille puhul on otsustatud, et see on välisvahenditega kaetud, ja mis on veel ootel.

Esimene täpsustav küsimus, Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Ma täpsustan küsimust. Perevägivalla ja naistevastase vägivalla vähendamise ja ennetamise eesmärgi all on kirjas ühiskonnaõpetuse aineraamatute täiendamine, ühiskonnaõpetuse õpetajate koolitus nende raamatute kasutamiseks, naistevastase vägivalla ohvritele mõeldud tugitelefoni 1492 teenuse tagamiseks lepingu sõlmimine, naiste varjupaikade jätkusuutlikkuse tagamine, õpetajate, noorsoo- ja sotsiaaltöötajate, prokuröride, kohtunike ja politseinike koolitamine perevägivallateemal ja lõpuks inimkaubanduse ohvrite rehabilitatsioon. Need on need tegevused, mis on kõik Sotsiaalministeeriumi real. Neid on neli või viis. Ma palun öelda, kui palju te olete nende tegevuste jaoks järgmise aasta eelarves raha ette näinud!

Aitäh küsimuse eest! Võtsin kava lahti, kuna ma ei jõudnud seda välja trükkida. Hakkame siis vaatama. Inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja abistamise juhendi täiendamine on ette nähtud Sotsiaalministeeriumi ja Välisministeeriumi tegevuskuludest. Sotsiaalministeerium planeerib lisaks konkreetselt selle juhendi täiendamise peale järgmisel aastal 28 000 krooni. Inimkaubanduse ohvritega kokkupuutuvate spetsialistide baasväljaõppe kulud on Sotsiaalministeeriumi rea peal. See summa ei ole ette nähtud mitte järgmisel aastal, vaid ülejärgmisel aastal ja järgnevatel aastatel. Inimkaubanduse ohvritega kokkupuutuvate spetsialistide täienduskoolitamine on Sotsiaalministeeriumi rea peal. Aastal 2010 on selleks ette nähtud 254 000 krooni ja alates aastast 2011 on planeeritud 200 000 krooni aastas. Ma võiksin edasi lugeda, aga äkki on mõistlikum niimoodi, et ma saadan teile need arvud meiliga, siis ma ei pea kõiki ridu ette lugema, lihtsalt ajanappus tekib. Meil on olemas väga selge arusaam, kui palju me järgmisel aastal panustame. Tavaliselt jääb nende tegevuste maksumus 100 000 – 200 000 krooni piiresse, aga on ka mõned tegevused, mis kahjuks ei leidnud Euroopa Komisjoni heakskiitu ja seetõttu tuleb vaadata, kas me saame neid järgmisel või ülejärgmisel aastal rahastada riigieelarve vahenditest.

Teine täpsustav küsimus, Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Ma siiski ei saa stenogrammi huvides minna mööda konkreetsetest arvudest. Minu viimane küsimus puudutab vägivallaohvritest naiste varjupaikade jätkusuutlikkust. Neid varjupaiku on üle Eesti üheksa. Neid kahjuks rahastatakse n-ö projektipõhiselt, mitte programmipõhiselt, mis toob kaasa probleeme, mida te loodetavasti teate niisama hästi kui mina. 2,3 miljonit krooni aastas on ette nähtud üheksa varjupaiga peale. Millega te seda seletate või kuidas te kavatsete tegelikult viia olukord sinnamaale, et oleks tegemist programmipõhise ja tõesti jätkusuutliku rahastamisega selles valdkonnas?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, ka järgmisel aastal on naiste varjupaikade rahastamine planeeritud Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu. On olemas põhimõtteline nõusolek, et rahastamine tuleb järgmisel aastal sealt. Loomulikult, kui eelarves tekib võimaluse, et me saame selle summa otse riigieelarvesse kirjutada, siis oleks seda mõistlik teha. See teenus on äärmiselt vajalik. Sotsiaalvaldkonna asekantsleriga on seda teemat korduvalt arutatud ja ka tema kinnitab, et Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu järgmisel aastal vahendid leitakse.

Nüüd kuni kaks kohapeal registreeritud küsimust. Raivo Järvi, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Ma küsin hästi üldiselt, selles võtmes, et kus kohas me praegu oleme, võrreldes vahendeid ja tähelepanu jaotumist kas või meie naaberriikidega. Kus me oleme, oleme me erandlikud või oleme me võrreldavad ja kas on ka mingi riik (tihtipeale ei ole mõtet ju jalgratast leiutada), kelle süsteemist me oleme kõige rohkem eeskuju võtnud?

Aitäh küsimuse eest! Me oleme Eestis. Aga kellelt eeskuju võtta? Me oleme püüdnud vaadata nendele, kellelt on sisulisemat eeskuju võtta. Teatud küsimustes oleme pidanud rohkem nõu Põhjamaadega, teatud küsimustes oleme suhelnud meie lõunanaabritega. Naistevastane vägivald ja inimkaubandusega seotud küsimused on kindlasti rohkem tuntud ja teada meie lõunanaabritel, perevastase vägivalla ja lastekaitseküsimuste puhul on nõu saada eelkõige Põhjala riikidest. Nii see kujuneb. Eks me püüame parimaid praktikaid kokku korjata, selleks et seda tegevust Eestis edukalt läbi viia. Seesama vägivalla vähendamise arengukava koos rakendusplaaniga, mille Vabariigi Valitsus 1. aprillil heaks kiitis, lähtubki meie nägemuses parimatest praktikatest ja koostööst Justiitsministeeriumiga. Minu meelest on tegemist üsna hea arengukavaga ja selle rakendusplaan on kindlasti adekvaatne. Teatud tegevuste rahastamiste puhul on küsimus küll selles, kas Euroopa Komisjon või teised välisfondid leiavad võimalust seda toetada või mitte, aga eks iga valdkonna, iga rahastamise ja iga teema puhul on soove alati rohkem kui rahalisi võimalusi.

Tänan! Teine kohapeal registreeritud küsimus. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kuulates vastuseid Evelyni konkreetsetele küsimustele, tundus, et vastuseid peaaegu polnudki. Kahjuks te ka oma erakonnakaaslasele andsite sellise vastuse, millest mina aru ei saanud või sain aru, et te lihtsalt rääkisite, et midagi on arengukavasse kirja pandud. Aga ei olnud mingisugust võrdlust või suhet, milline on olukord võrreldes Põhjala riikidega, kas me protsentuaalselt oleme mingisugusel tasemel võrreldavad või oleme ees või oleme taga, ei olnud ka võrdlust Läti ja Leeduga, kuidas me nendega võrreldes nendes küsimustes välja näeme. Rahanumbrid, mida te suutsite välja öelda, olid küll ääretult väikesed.

Aitäh küsimuse eest! Minu arust vastasin ma Evelyn Sepale üsna konkreetselt. Ma ütlesin, et kuna neid ridu on palju, siis ei ole väga praktiline kulutada infotunni aega kõikide ridade ettelugemisele. Üksikud read, mis on võib-olla 100 000 või 200 000 krooni suurused, ei tundu väga suured, kui aga need kõik kokku liita, siis on summad päris märkimisväärsed. Mis puudutab võrdlust teiste riikidega, siis ei ole väga praktiline rääkida arvudest, kui neid arve kaasas ei ole. Selles mõttes ei anna võrdlus teiste riikidega meile tihtipeale väga palju. On selge, et ka kultuurilisest ja ajaloolisest taustast lähtuvalt on Eesti puhul, Läti ja Leedu puhul ja ka teiste Ida-Euroopa riikide puhul, näiteks Ukraina puhul, inimkaubandustemaatika oluliselt suurem mure. Samas olukord lastevastase vägivallaga meil võib-olla nii palju ei erinegi Põhjamaade omast. Erinevaid uurimusi on tehtud. Aga mingit pingerida selle kohta, mitmendad me oleme inimkaubanduse või lastevastase vägivalla pingereas, on väga keeruline teha. Tavaliselt inimkaubandus väga palju avalikesse andmebaasidesse ei satu. Inimesed paluvad säilitada anonüümsuse. Ka näiteks Eestis inimkaubanduse ohvritega tegelev mittetulundusühing Atoll täiesti teadlikult ei avalikusta oma andmeid.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme neljanda küsimuse juurde, mille on esitanud Jaak Aab. Sellele vastab valitsusliige Juhan Parts, teemaks on taristu. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Mul on hea meel kasutada uudissõna, mis hiljuti konkursil peapreemia võitis. Infrastruktuuri me võime nimetada eestikeelse sõnaga "taristu". Eesti riigi taristu üks osa on kindlasti raudtee. Minu küsimus puudutab Rail Baltica projekti. Viimasel ajal on ka ajakirjandus seda teemat jälle kajastanud. Kõigepealt võib-olla üldisemalt teie hinnang või info selle kohta, mida Eesti riik lähiajal plaanib teha selle projekti elluviimiseks ja kui palju me sõltume oma naabritest, et see ellu viia. Just lähiaastate tegevused, palun!

Aitäh! Kõige olulisem on, et 2011. aasta lõpuks me viiksime lõpule Tallinna–Valga raudteeinfrastruktuuri, vabandust, -taristu rekonstrueerimise. Sellega me saame hakkama. Teine küsimus on, et me peame töötama selles suunas, et seda taristut rohkem kasutama hakataks. On olemas, ütleksin, Eesti idee, meie ettepanek Lätile, Leedule, Poolale ja Euroopa Komisjonile, et Rail Baltica olemasoleval taristul üritada ikkagi käima panna üks rakendus, millest on kasu Eesti inimestele, samamoodi Läti ja Leedu inimestele, Poola inimestele ja meie külalistele – see on see Tallinna–Varssavi reisirongiliin. Selles osas on asjad minemas konkreetsemaks, aga on täiesti selge, et ilma nelja riigi ühistööta seda ei sünni. Viimane seis on see, et jaanuari lõpuks Euroopa Komisjon, kes on võtnud siin koordineeriva rolli, püüab laua peale panna tegevusplaani koostöös nelja riigi raudtee-ettevõttega. See on kokkulepe, mille me saime eelmisel nädalal, kui ma olin Brüsselis. Eraldi töö on Rail Baltica pikem visioon ehk see, kas on mõtet teha Euroopa-mõõtmeline raudteetaristu Tallinnast Poola piirini, kust algab Euroopa mõõde. Selles osas on seis see, et on tellitud väga põhjalik tasuvusanalüüs, on arvestatud kõiki aspekte, sotsiaal-majanduslikest kuni keskkonnaaspektideni välja, ja töö peaks olema meil laual märtsi lõpuks.

Austatud minister! Vastuse aeg on läbi. Esimene täpsustav küsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Jätkan sellest, mida te olete ka Postimehe ajakirjanikule vastates öelnud. Puudutan seda, millist võimalikku liini pidi see taristu läheb ehk millist taristut kasutatakse Rail Baltica projekti elluviimisel, et meilt ükskord hakkaksid kiirrongid Euroopasse sõitma. Te olete öelnud, et praegu on kõige reaalsem see Tartu variant, Tartu–Valga ja sealt edasi, aga samas pole need suuremad ambitsioonid, ka trassi Pärnust läbiviimine, veel maha maetud. Minu küsimuse on ajendanud minu poole pöördunud sellise Eesti väikelinna nagu Mõisaküla inimeste küsimus. See linn on olematu või vale regionaalpoliitika tagajärjel pärast Eesti taasiseseisvumist teinud läbi tõesti suure vähikäigu. Kas neil inimestel on lootust, et nad kunagi näevad ronge vähemalt oma linnast läbi sõitmas?

Aitäh! Ma kordan üle: ei ole mõtet seda üritust millelegi vastandada, tuleks püüda inimestele pakkuda täiendavaid reisimis- ja liikumisvõimalusi raudteel ka olemasoleval Rail Baltica trassil. Seda tasuks teha. Inimesed küll kuulevad, et Rail Baltica, Rail Baltica, Rail Baltica, aga mida see neile annab? Ma arvan, et kui me oleme pannud raha ja me paneme ka praegu raha trassi Tallinnast Valgani, siis me peaksime seisma selle eest, et ikkagi vähemalt proovida meie naabritega jõuda niikaugele, et reisirongid hakkaksid sõitma nii ruttu kui võimalik. Siin on lühemad perspektiivid ja pikemad perspektiivid, see sõltub nelja riigi koostööst. Mis puudutab seda Euroopa-mõõtmelist raudteed ehk võimalikku trassi läbi Mõisaküla, siis ütlen veel kord, praegu tehakse analüüsi, mille käigus analüüsitakse ka seda trassi. Ma ei oska praegu peast öelda, kas see Pärnu kaudu planeeritav võimalik Euroopa-mõõtmeline Rail Baltica läheb mööda vana raudteetammi ehk Mõisakülast läbi või läheb kuskilt mujal. See on siis Mõisaküla elanike raudteealane perspektiiv. Aga ma juhin tähelepanu, et meil oleks mõistlik rääkida siin väga täpselt. Oletame, et me jõuame selle Euroopa-mõõtmelise raudteega niikaugele, et asi tasub ära, asjal on mõtet, aga ikkagi läheb siis selleks 10–15 aastat. Mitte midagi ei ole teha. Seda siis, kui asjal on mõtet ja meil on raha, mida sinna investeerida.

Teine täpsustav küsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lühike küsimus: mis on teie kui majandusministri hinnang sellele? Jah, ma saan kõigest aru. Tõesti, praegu on juba raha pandud sellesse Tartu–Valga lõiku ja on raudteed uuendatud, et rongide sõidukiirust suurendada. Aga milline on teie enda hinnang? Te olete asjaga seotud, olete rääkinud oma kolleegidega lähimaadest, olete suhelnud Euroopa Komisjoniga. Kas selline uus suund üle Pärnu ja Mõisaküla võiks teostuda? Kui tõenäoliseks te seda ise hindate?

Aitäh! Ma saan öelda, et ma olen ise selle nimel viimased kolm ja pool aastat üsna kõvasti tööd teinud. Me oleme jõudnud sinnamaale, et me saame mingisuguse põhjalikuma tasuvusanalüüsi. Ma tahan väga loota, et see analüüs annab reaalsed vastused, et sellel asjal on jumet teatud riikide, võib-olla ka Euroopa investeeringute toetuse korral. Minule isiklikult meeldiks, kui oleks kiirraudtee, kus saaks sõita maksimaalse kiirusega, kaubad liiguksid ja inimesed liiguksid. Loomulikult, visioonina, unelmana tundub see mulle täiesti mõistlik. Ma arvan, et oleks täiesti vastutustundetu öelda midagi järgnevate põlvkondade eest, mismoodi me siin kandis elame ja mismoodi me liigume. Me võime olla kümne aasta pärast olukorras, kus raudteeühenduse tasuvus ja pilt on hoopis teine. Praegu võib-olla tundub meile, et see on kuidagi väga keeruline. Me peame arvestama, et sel projektil on ikkagi perspektiiv järgmise ja ülejärgmise põlvkonna jaoks. Meil ei ole praegu tõenäoliselt seda muret, kuidas järgmisel nädalal saada Berliini. Küll me sinna saame! Ma arvan, et me peame selle projektiga töötama. Isegi kui me näeme järgmise aasta märtsis, et tasuvusanalüüs on kriitiline, arvan ma, et ikkagi ei ole õige sellele projektile ei öelda. Mitte mingil juhul.

Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Lisaks raudteele on niisama oluline taristu ka kohalikud teed. Ma vaatan kohalike teede korrashoiuks riigi poolt eraldatud raha. Aastaks 2008 oli seda 670 miljonit krooni, aastaks 2009 oli 378 miljonit krooni, aastaks 2010 on 178 miljonit krooni, järgmiseks aastaks on sisuliselt sama summa. Kui vaadata tendentsi, siis kohalikele teedele eraldatav raha väheneb, aga kütuseaktsiisid tõusevad. Eriti suur tõus on olnud erimärgistatud kütuse, diisli aktsiisil, mida kõik teavad. Minu küsimus on seotud sellega. Vaatame seda 5%, mis kohalikele omavalitsustele kütuseaktsiisist eraldatakse. Juba eelmisel aastal oli probleeme teedega ja lume lükkamisega. Kuidas te hindate praegu, sellel talvel kohalike omavalitsuste olukorda?

Kindlasti on see pingeline. Praegu minule teadaolevad ilmaennustused nii jäämurde kui ka lume kohta näitavad, et me peame olema kindlasti valmis lisavõimekusi rakendama, ma üldse ei kahtlegi selles. Raha poole pealt, ma arvan, peavad kõik sellega arvestama. Omavalitsuste eelarve on meil ees, see on suurem, kui oli eelmisel aastal. Seda on, härra Sarapuu, oluline rõhutada. Te lasite sellest nagu hopsti üle. See on ikkagi päris suur summa. Mõelge, kõigi omavalitsuste peale on minu teada rohkem 30 miljonit krooni. Kas teie jaoks, härra Sarapuu, 30 miljonit krooni ei ole oluline summa, et te saate lihtsalt öelda, et Juhan Partsi, IRL-i ja Reformierakonda ei huvita omavalitsuste teed? Väga huvitavad. Härra Linde toetab, kõik toetavad. Ma arvan, et olukord on pingeline, aga ma olen suhelnud omavalitsusjuhtidega ja olen täiesti veendunud, et saadakse hakkama. Kindlasti saadakse hakkama. Mis puudutab seda, et me ei suuda teedelt lund ära lükata, siis, kuulge, kes me õigupoolest oleme? Meil on tehnikat, meil on tarku inimesi, meil on traktoreid, igasuguseid asju ja me ei saa nüüd lund ära lükatud! Õige on aga see, härra Sarapuu, et tuleb mõelda selle peale (ja IRL tuleb siin välja oma ideedega), kuidas ikkagi taristusse investeerida, ennekõike kruusateedesse. Ma arvan, et siin peab järgmine valitsus ja Riigikogu võtma ette mingi sellise programmi, mis tõesti ka töötab. See lohistamine selle aktsiisiga siia-sinna, mingitele kohalikele inimestele meeldimise suhteliselt odav ostmine – see ei tööta. Meil on vaja korralikku programmi kruusateede mustkatte alla viimiseks. Teiseks (härra Sarapuu, vaadake ikka siia, ma räägin ju veel teiega), haldusreform loob omavalitsustele võimekust oma teedega hakkama saada.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Hea minister! Palun öelge, kas Vabariigi Valitsuse tarvidusteks ja avaliku sektori tarvis tervikuna on olemas tarvilik taristu tarnimiskava, eeskätt pean silmas meie küberruumitaristu tarvis mõeldud taristutarneid! Olen rääkinud.

Jah ja ei.

Tänan! Head ametikaaslased! Ma infotunni alguses palusin, et esitataks kuni kaks kohapeal registreeritud küsimust iga küsimuse juures. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme viienda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Marika Tuus, sellele vastab valitsusliige Hanno Pevkur. Teemaks on töötusega seonduvad probleemid. Marika Tuus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Minu meelest teie ministrina käsitlete praegu lubamatult vähe töötute temaatikat. See on ju meie kõige tähtsam teema praegu üldse. Olukord on selline, et praegu ikka veel registreerib end iga nädal uueks töötuks 1600–1800 inimest. See on ju väga-väga suur arv. Selle aasta kümne kuuga on uusi registreeritud töötuid kokku juba 80 000. Meil on pikaajalisi registreeritud töötuid umbes 56%, pluss loomulikult kõik need, kes on registritest juba välja kukkunud. Mis teil nende arvude kohta öelda on?

Aitäh küsimuse eest! Teil on imeline oskus alati arvudega manipuleerida. Need ei ole uued registreeritud töötud, keda te mainite, 1600 või 1800, mida te nimetasite. Tegemist on uuesti registreeritud töötutega, mitte uute registreeritud töötutega. Jah, nende hulgas on ka varem tööl olnuid, aga kindlasti ei ole nad kõik varem tööl olnud. Ehk ma tahan öelda, et need, kes on eelmisest töökohast koondatud (neid on paarisaja võrra), ja need, kes võib-olla on läinud töölt ära vabatahtlikult, on need, kes on uuena registreeritud, aga enamik neist on uuesti registreeritud ehk nad on töötukassa registrist mingil põhjusel välja läinud ja on tulnud ennast tagasi registreerima. Selles mõttes tuleb olla täpne. Mis puudutab töötuse üldist seisu, siis minu arust on olukord ikkagi märkimisväärselt paremaks läinud ja läheb järjest paremaks. Kui me vaatame nii statistilist töötust kui ka registreeritud töötust, kui võtame ka need arvud, mida avaldab nii Statistikaamet kui ka töötukassa iga nädal, siis need arvud minu mäletamist mööda lähevad küll üldjoontes paremaks. Eesti majanduse olukord läheb paremaks, uusi töökohti lisandus kolmandas kvartalis juba 28 000, inimesed said tööle. Ärge nähke asjas ainult negatiivset. Jah, kindlasti on teatud sektorites, teatud omavalitsustes, teatud ettevõtetes probleeme. Aga üldine pilt liigub paremuse suunas ja liigub õiges suunas sinnamaani, kuni Reformierakond ja IRL valitsuses on ning Eesti elu edasi lükkavad.

Esimene täpsustav küsimus, Marika Tuus, palun!

Aitäh! Need uutena registreeritud töötud on ka töötud ja täpselt sellisena käivad nad teil igal nädal ka pressiteadetest läbi. Kui jutt läks sanktsioonide alusel väljaarvamisele, siis selle aasta septembriks oli sanktsioonide alusel tööturegistrist välja arvatud 39 000 inimest. See on ikkagi väga suur arv. See, mis teil näitab statistilist vähenemist, teisest küljest tegelikult tähendab, just vastupidi, registreerimata töötute arvu kasvu, heitunud isikute arvu suurenemist. See ei näita alati tööpuuduse vähenemist. See ei näita, et meil läheks olukord tööturul niivõrd palju paremaks. Statistiline tööpuudus on ju 106 000 inimest, pluss kõik need, kes on välismaal, pluss pensionärid, kes enne töötasid ja enam mitte, pluss eelpensionärid, pluss puuetega inimesed. Ma küsingi: miks siis teie ikkagi arvudega manipuleerite?

Teil on ikka kõik asjad segi nagu puder ja kapsad, vabandust! Te mainite statistilist töötust, väites, et see ei sisalda neid, kes on välja arvatud. Vastupidi, just sisaldab. Statistilise töötuse arvestust peab Statistikaamet vastavalt ILO metoodikale ja peab seda väga korrektselt. Kui te meenutate, kui palju on kukkunud statistilise töötuse number kolmas kvartal versus teine kvartal, siis te näete, et need numbrid on kukkunud rohkem kui 19% pealt 15% peale. Väga suur kukkumine. Samamoodi, enam-vähem samas suurusjärgus on kukkunud ka registreeritud töötus ehk need arvud on omavahel korrelatsioonis. Mis puudutab seda, et keegi pressiteateid teeb, siis ütlen, et ei tee. Töötukassas on need arvud olemas ja kui meedia võtab sealt need arvud, siis võtab. Üldiseid kokkuvõtteid enam väga tihedalt ei ole mõtet teha. On mõtet rääkida sellest võib-olla kuu kokkuvõttena või kvartali kokkuvõttena. Neljanda kvartali kokkuvõtte saame Statistikaametist teatavasti järgmise aasta alguses ja siis on näha, mis töötus neljandas kvartalis teinud on. Siin valitsuse poole pealt küll mingit manipuleerimist ei ole. Ma usun, et te võiksite ise olla küsimuse esitamisel natukene täpsem ja vaadata, et asi ei ole üldse hull, et asi liigub paremuse suunas, asi liigub õiges suunas. Majandus kasvab. Vaadake viimase kahe kvartali majanduskasvu. Töökohti tuleb juurde, inimesed saavad reaalselt tööd. See on see, mis inimestele suurema sissetuleku tagab ja annab ka võimaluse riigi suuremateks väljaminekuteks, olgu selleks siis toetused või pensionid.

Head ametikaaslased! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Ma kutsun meid kõiki üles suuremale lugupidamisele ja viisakamale ning arusaadavamale sõnakasutusele küsimuste esitamisel ja vastuste andmisel! Teine täpsustav küsimus, Marika Tuus, palun!

Aitäh! Ma arvan, et te nõustute minuga, et statistiline tööpuudus 106 000 inimest on ikkagi tunduvalt suurem, kui on praegu registreeritud töötus. Statistilise tööpuuduse sisse ei lähe ju need pensionärid, kes enne töötasid, ja eelpensionärid. Nii et ma arvan, et ma ei vassinud siin millegagi. Aga paljud töötud loomulikult ei lähegi enam töötukassasse. Esiteks, neil ei ole raha, et sinna sõita, töötukassa kontoreid on üle Eesti väga vähe. Teiseks, nad ei ole sealt ju mingit abi saanud. Meil on pikaajalisi töötuid, kes on üle aasta tööta olnud või kes on üle kahe aasta tööta olnud. Kui palju neid on! Nad kaebavad, et mitte mingit koolitust ei korraldata, mingit abi nad sealt ei saa. Kuidas te sellele küsimusele vastaksite?

Aitäh küsimuse eest! Vastan jälle samamoodi: see on teie nägemus asjast, et midagi ei saa või ei ole võimalik end registreerida. Esiteks, praegu on parlamendi menetluses, sealhulgas sotsiaalkomisjonis, mille liige te ise olete, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse täpsustused, mis annavad inimestele võimaluse ka elektrooniliselt või telefoni teel endast märku anda. Teiseks, mis puudutab tööturuteenuseid ja koolitusi, siis järgmisel aastal on suurem rõhk pandud just ümberõppele, täiendusõppele ja koolitusele. Kolmandaks, kui vaadata seda, et me 2010. aastal panustame aktiivsetesse tööturumeetmetesse 511 miljonit krooni, siis on selge, et ka järgmisel aastal on see summa samas suurusjärgus ehk 511–512 miljonit krooni. Töötukassa koguneb 15. detsembril, et eelarvet uuesti arutada. Kui te vaatate seda, et 2010. aasta alguses töötus oli väga suur ja inimesed vajasid rohkem abi, aga 2011. aastal on töötuid juba vähem, siis näete, et proportsionaalselt saab rohkem inimesi abi. Muidugi, me ei jõua kõikide töötuteni, ei saagi jõuda, meil ei ole selleks nii palju vahendeid, kui me võib-olla vajaksime ja sooviksime, aga me aitame kõiki, kes pöörduvad töötukassasse, ja püüame neid võimaluste piires aidata. Nii et kui vaadata proportsionaalselt, siis jah, järgmisel aastal on iga tuhande töötu kohta rohkem raha ja me saame pakkuda rohkem ümberõpet ja täiendusõpet. Need on faktid.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastuste eest! Ma tänan, head ametikaaslased, teid küsimuste eest! Infotund on lõppenud.