Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Head kolleegid! Soovin Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda käibemaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. See on eelnõu, mille eesmärk on alandada ravimite ja meditsiinitehnika käibemaksu 9%-lt 5%-le. Sel moel kokku hoitud rahast saaks kõige suurema säästu haigekassa ning see annaks haigekassale võimaluse võimaldada eakatele inimestele ja kõigile lastele 90%-se soodustusega retseptiravimeid.
Ma pean ka seletama, miks ma selle eelnõu pean praegu üle andma. Nimelt me algatasime septembri alguses samasuguse eelnõu, aga sellest eelnõust jäid välja sõnad "sotsiaalministri määrusega kinnitatud nimekiri". See oli põhjus, miks sotsiaalkomisjon otsustas valitsuskoalitsiooni häälteenamusega, et nad ei toeta seda seaduseelnõu. Seejuures on väga imelik: sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu räägib rõõmsalt, kuidas ibuprofeeni lubamine poodidesse aitab kaasa ravimihindade alandamisele, aga kui on tegelik võimalus retseptiravimite hinda allapoole tuua, siis leitakse üks sõnapaar, mis puudu on.
Eile ma tegin rahanduskomisjonis ettepaneku, et lisame need sõnad, mille puudumine ei lase sotsiaalkomisjonil seda eelnõu toetada, aga häälteenamusega – poolt hääletasid IRL ja Reformierakond – keelduti neid eelnõusse lisamast. Ma võtsin selle eelnõu eile Keskerakonna fraktsiooni nimel tagasi ja annan ta nüüd täna uuesti üle koos lisatud sõnadega. Veel kord: idee on alandada ravimite ja meditsiinitehnika käibemaksu määr 5%-ni. Sellest võidavad ravimite ostjad mitusada miljonit krooni aastas. Suurim ravimite ostja aga on haigekassa, kes tänu võidetud rahale saab võimaldada soodusravimeid eakatele ja lastele. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud parlamendi liikmed! Annan sotsiaalkomisjoni nimel parlamendi menetlusse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõu. See seadus täpsustab töötu kohustusi ja individuaalse tööotsimiskava sisu ning leevendab ja muudab paindlikumaks töötukassasse isiklikult vastuvõtule minemise tingimusi. Töötukassasse on lubatud pöörduda ka, kasutades telefoni või isiku tuvastamist võimaldavat infotehnoloogilist lahendust. Samuti soodustab seadus töötuskindlustushüvitise väljamaksmist ka olukorras, kui inimene on vahepeal lühikest aega töötanud.

Aitäh! Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Annan kümne Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadiku nimel üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Arupärimine lähtub murest selle pärast, kuidas ministeeriumis on püütud ligi kahe aasta jooksul läbi viia riigihanget, mis aitaks kohalikel omavalitsustel paremini korraldada oma dokumentide haldamist. Seda on püütud kolm korda teha ja need kolm korda on kõik lõppenud otsuse või hanke tühistamisega. Meile tundub, et selle hanke korraldamisega ei ole kõik korras, seda enam, et oleme saanud informatsiooni, et võib-olla soovitakse eelistada ühte tarkvarafirmat. Seoses sellega on meil härra Kiislerile neli küsimust.
Esiteks: miks ei suudetud läbi viia suhteliselt lihtsalt ja väikse mahuga riigihanget kohaliku omavalitsuse dokumendihalduse võimekuse tõstmiseks? Teiseks: miks seati kolmandas hankes tingimused, mis välistavad kõik kodumaised tarkvaratootjad? Kolmandaks: miks nõuti, et soetataval tarkvaral peab olema juurutuskogemus kümnes Euroopa Liidu riigis, et peab olema kümme rahvusvahelist partnerit jne, kuid vaid üks juurutus Eestis ja seegi mitte kohaliku omavalitsuse, vaid ükskõik millises suvalises asutuses. Ja neljandaks küsime seda, kas Siseministeerium neljanda hanke puhul suudab selle korrektselt läbi viia.

Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Ja kui arupärimine vastab sellele seadusele, siis edastan selle adressaadile otsekohe.
Head kolleegid! Annan edasi järgmised teated.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; viiendaks, majanduskomisjoni üleeile algatatud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; kuuendaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 7. detsember kell 18; seitsmendaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; kaheksandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eile algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimised sotsiaalminister Hanno Pevkurile ning rahandusminister Jürgen Ligile.
Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 rahvasaadikut, puudub 16.
Ja nüüd päevakorra täpsustamine. 

Lugupeetud Riigikogu! Eile jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 795 esimese lugemise arutelu. Jätkame küsimustega ettekandjale. Palun kõnepulti Riigikogu liikme Kadri Simson! Palun teie küsimus, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud ettekandja! Toasooja hinna alandamisest on siin palju juttu olnud. Mäletame, kui Isamaa ja Res Publica Liit augustis lubas toasooja hinda kõvasti alandada. Augustis on seda muidugi lihtne teha, siis võib igasugust juttu suust välja ajada. Kuid nüüd on selgunud, et see meetod ei toimi. Toasoe on kallinenud Haapsalus, Kuressaares ja veel paljudes kohtades. Kas te oskate öelda, miks koalitsioon oma läbikukkunud meetodi asemel ei soovi Keskerakonna fraktsiooniga arutada seda teist võimalust, et inimestele vastu tulla ja toasooja hinda tegelikult alandada? Kas on komisjonist või kuskilt teada, miks seda tegelikult teha ei taheta?

Üks selge viide, kuidas toasooja saaks inimestele odavamaks teha, on käibemaksu alandamine. Väga lihtne: kui tavalises kahetoalises korteris ühes Eesti väikelinnas on ilma käibemaksuta küttearve talvisel perioodil 1000 krooni, siis on vahe, kas makstakse käibemaksu sinna peale 200 krooni või 90 krooni, nagu pakume meie. Ma arvan, et eelkõige ei soovita toasooja käibemaksu alandada sellepärast, et kaks praegust valitsuserakonda omal ajal selle tõstmise poolt hääletasid.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud ettekandja! Ma tahan ühe asja ära seletada. Rahvaliit on olnud Riigikogus kogu aeg toasooja käibemaksu alandamise poolt. Kui aastal 2000 käibemaks tõsteti 0%-lt 5%-le üheks aastaks, siis oli just Rahvaliit see, kes taotles (17. jaanuaril 2001 võeti see seadus vastu), et käibemaksumäär kehtiks aastani 2005. Ja kui oleks Euroopa Liiduga läbirääkimiste käigus kõik need asjad selgelt läbi räägitud, et on võimalik diferentseerida käibemaksumäärasid jne, saanuks toasooja käibemaks ollagi väiksem. Aga minu küsimus on selline. Teatavasti on Konkurentsiamet kehtestanud piirhinna. Kuidas sinu arvates toasooja piirhind mõjutab hinna kujunemist üldse? Kas Konkurentsiametil annaks midagi täpsemalt  analüüsida?

Kõigepealt selle küsimuse esimesest poolest. Tõepoolest, Euroopa Liidus on mitmel pool käibemaksumäärasid alandatud. Ja nende alandamise eesmärk ei ole olnudki eelkõige tarbimist stimuleerida – väga suur eesmärk on olnud ka arvestada erinevate tulurühmade sotsiaalseid vajadusi ja kompenseerida teatud möödapääsmatuid kulutusi. Eestis tuleb tube talvisel ajal paratamatult kütta.
Mis puutub Konkurentsiametisse, siis me ju kõik teame, et Konkurentsiamet ei ole imerelv. Kui ta oleks imerelv, siis näiteks elektri hind pidevalt ei tõuseks. Konkurentsiamet on seda juba pikka aega kooskõlastanud. Konkurentsiameti poole võib soojatootja pöörduda siis, kui kütuse hind on maailmaturul tõusnud 5%. See tähendab, et Konkurentsiamet tehniliselt kinnitab põhjendatud kulutuste ettenäitamisel toasooja hinna tõusu, selle alanemine on märksa aeglasem. Aga sellele hinnale, mille Konkurentsiamet kinnitab, lisandub alati veel käibemaks. Ja seda komponenti me soovimegi alandada. Siin oli infotunnis huvitav mõttevahetus peaministriga, kes ütles, et toasooja käibemaks aitab karistada neid, kes oma tuba kütavad fossiilse kütusega. Tegelikult on väga palju katlamajasid, mis kasutavad ka taastuvenergiakandjaid – ka neid karistatakse selle 20%-lise käibemaksuga. See ei ole mitte aktsiis, mis inimestele pannakse millegi paha eest, fossiilsete kütuste kasutamise või joomise või suitsetamise eest. Käibemaks praegusel hetkel karistab ka tuuleenergia, hüdroenergia või puiduhakke kasutajaid.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Hea ettekandja! Olen omavalitsustes inimestega kohtunud. Alles eelmisel nädalal oli ühel kohtumisel juttu sellest, et ka meie kolleegid Reformierakonnast ja IRL-ist käivad kohapeal ja räägivad, et oi-oi-oi, kui kallis on ikka toasoe, et väga halvasti on kõik. Inimestega koos arutades on neil nagu üks lähenemine. Rahanduskomisjonis on teine lähenemine. Minu küsimus on sellega seotud, et kui nii tõsiselt räägitakse, et oi-oi, mis selle toasoojaga lahti on, kuidas siis rahanduskomisjonis Reformierakonna ja IRL-i esindajad käitusid. Kas arutasid ja tundsid tõsiselt muret ja hääletasid tõenäoliselt siis selle käibemaksu muutmise seaduse eelnõu poolt?

Need rahvasaadikud, kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni, on ise hääletanud mitmekordsete aktsiisitõstmiste poolt ja ka käibemaksu 18%-lt 20-le tõstmise poolt. Kui nad käivad valijatega kohtumas ja seal vangutavad pead, siis nad võiksid ka valijatele öelda, kes on selle kallinenud toasooja autorid: tõusta püsti, kummardada ja lasta valijatel nende autoritega tutvuda. Ega siin muud pole öeldagi. Rahanduskomisjonis võtsid nad kaitsva hoiaku ja ütlesid, et nende meelest on maksutõusud igati õigustatud.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Hea ettekandja! Mind huvitab, kust te võtate julguse Eesti rahvale ja sealhulgas kõigile siin saalis olijatele endiselt hambasse puhuda ja rääkida, et Euroopa trend on käibemaksu alandamine. Ometi te saite veidi aega tagasi infotunnis minu arust selles osas päris korraliku õppetunni.

Lugupeetud Väino Linde! Euroopas on käibemaksu alandatud ja me võimegi jääda peaministriga vastastikku riike ette lugema. Euroopas on palju riike. Alati võib leida mõne näite, kus on käitutud nii nagu Eestis. Valdavas osas on need riigid – näiteks Läti, Kreeka, Ungari –, kes on olnud tõsiselt raskes majanduslanguses nagu Eesti ja kus ajab asju juba IMF. Tõepoolest, sellises kriisis olevad riigid on teinud samasuguseid liigutusi nagu Eesti. Aga ma ei tea, kas me peaksime neid endale eeskujuks võtma. Mis puutub julgusesse rääkida asjadest nii, nagu need on, siis jah, tõepoolest, isegi teie ülbus ei võta seda julgust mult ära.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Kadri, järsku sa tuletad küsijatele meelde, et toidu käibemaksu ei olegi vaja Euroopas enam alandada, sest suurem osa riike on seda ammu teinud ja see ongi madalal tasemel. Mõni üksik on natuke, paar protsenti tõstnud, aga toiduainete käibemaks on keskmiselt 7–8%. Tavakäibemaks on 20% ringis. Nii et seda on ammu tehtud.

Aitäh selle täienduse eest! Me siin räägime siiski toasooja käibemaksust ja ma kordan veel kord üle, miks on Eestis vaja alandatud toasooja käibemaksu määra. Sellepärast, et Eesti oludes ei ole toa kütmine talveperioodil valitav tegevus. Ilma seda tegemata ei ole Eestis võimalik talve üle elada ja kütma peavad ka need inimesed, kellel ei ole küll päris toimetulekuga raskusi, aga kellele maksutõusud on olnud tõsiseks koormaks. Seetõttu me arvamegi, et oleks õiglane kehtestada toasoojale 9%-line käibemaksumäär.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Linde muidugi tõi Pärnumaa valimisvõitluse otse siia saali. Huvitav on Reformierakonna seisukoht, et infotunnid on kujunenud nende arvates õppetundideks. Aga see selleks. Võib-olla sa kordaksid Väino Lindele ja teistele eriti raske mõtlemisega inimestele üle, miks meie eelnõu siiski hea on.

Ühele tavalisele korteriomanikule tähendab see järgmist. Kui talvisel kütteperioodil on tema küttekulu 1000 krooni, siis sellele lisandub praegu 200 krooni käibemaksu. Alandatud käibemaksumäära korral oleks lisatud maks 90 krooni. See on 110 krooni kuus võitu. Jah, ma saan aru, et Väino Linde ja tema erakonnakaaslasest peaminister ütlevad, et see raha pole nende jaoks raha. Aga väga paljudele Eesti peredele ühes kuus 110 krooni maksuraha kokku hoida on suur summa. See on suurem summa, kui paljud väikest palka teenivad inimesed on näiteks tulumaksu alandamisest võitnud. Sellepärast me arvame, et sellest võidavad kõige rohkem inimesed, kelle sissetulek on väike ja kellele on kriisi ajal pandud õlule liiga raske koorem.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Lugupeetud ettekandja! Lugesin stenogrammist teie küsimusi infotunnis Andrus Ansipile ja tekkis väike segadus. Vastates siin Väino Linde küsimusele, tõite näiteks Ungari, öeldes, et seal on nagu Lätiski käitutud hoopis teistmoodi. Aga küsides Andrus Ansipilt, te väitsite, et Ungari kuulub selliste riikide sekka nagu Belgia, Küpros, Prantsusmaa, Malta, Rumeenia, Taani ja Soome, kus käibemaksu on eranditele alandatud. Kas te võiksite ära otsustada, kumba lahtrisse Ungari kuulub?

Silver Meikar, ma ei näe teid väga sageli infotunnis. Infotunnis on kord samamoodi nagu praegu: küsijal on ainult minut aega küsimuse esitamiseks. Minu küsimus oli märksa pikem. Seetõttu ma ütlengi, et käibemaksu standardmäära, mis Eestis on 20% ja Ungaris ilmselt mingi teine protsent, tõepoolest Ungari tõstis. Infotunnis ma aga rääkisin, et alandati vähendatud käibemaksumäära. Meil kehtib ju vähendatud käibemaksumäär näiteks ajakirjandusele, ravimitele ja töövihikutele. Nii et ma rääkisin kahest eri asjast. Üks on standardmäär, mida tõepoolest on sarnaselt Eestiga tõstetud, aga seejuures, kui on tõstetud üldist kaupade-teenuste käibemaksu standardmäära, on erandeid selle võrra veelgi soodsamaks tehtud. Sellest ma rääkisingi.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Hea ettekandja! Teame ju kõik, et toasooja peavad ostma ka omavalitsused. Ja omavalitsused teatavasti käibemaksu tagasi ei saa – erinevalt näiteks firmadest, ettevõtjatest, kes midagi müüvad ja lisavad sinna käibemaksu ning kui midagi ostavad, siis saavad selle käibemaksu, selle vahe tegelikult tagasi. Kas teie arvates ei ole just see põhjus, miks Reformierakond ja IRL, kes peavad ennast ettevõtjate toetajateks, ei näi toasooja käibemaksu tõusust väga häiritud olevat? Neid see ei huvita, et omavalitsuste makstav kõrgem käibemaks mõjutab kaudselt ka kõiki elanikke veel topelt.

Omavalitsused tõesti oma tagasihoidlikul moel üritasid möödunud aastal märku anda, et käibemaksu 2%-line tõus neid mõjutas. Aga toasooja puhul ei ürita me teha mingit erilist erandit, me võtame riiki ühtsena. Me võtame võrdselt nii riigi, linnade kui ka valdade eelarvetest finantseeritavaid asutusi ja organisatsioone ning soovime neile kõigile madalamat käibemaksumäära.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea ettekandja! Praegu me räägime toasoojast ja seejuures ka elektri hinnast, mis on vähemalt kümme korda kõrgem kui vee hind. Ma mõtlen selles mõttes, et keskmisel perel on kodusooja igakuine arve talvel 1000–2000 krooni, veearve aga 100–200 krooni. Tegelikkuses on Tallinna Veest siin saalis hoopis rohkem räägitud. Võiksid sa öelda, miks see nii on? Miks ei taheta rääkida tõsisematest asjadest, räägitakse väikestest arvudest. Miks see nii on?

Ma arvan, et see on kohane küsimus järgmisele ettekandjale, kes hääletas toasooja käibemaksu alandamise vastu. Samas mulle tuleb meelde nii mõnigi valimisreklaam. Praegu just lahkus saalist Keit Pentus, aga kas mitte tema ei kasutanud oma valimisreklaamis minestavat meest, kes minestas just toasooja arvete peale. Praegu oleks võimalus nendele meestele jälle jalad alla aidata just nimelt suuri toasooja arveid vähendades. Just sellel teemal hääletus meid ees ootabki.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!

Hea ettekandja! Täna on kired päris lõkkel olnud juba infotunnist alates. Üks ja teine soovib anda küll õppetunde, küll infotunde. Aga mina, kes ma olen ettevõtlusega kokku puutunud, tahaksin öelda kõigepealt seda, et käibemaksuga koormatakse tarbijat ja ettevõtja on vaid käibemaksu koguja. Sellest ilmselt tuleneb ka see, et reformierakondlased ei taha tarbijaga arvestada ega tarbija huvidest lähtudes rääkida. Võib-olla sa kordad veel üle, andes neile õppetunni: keda käibemaksuga koormatud toasooja probleem tegelikult puudutab? Anname omalt poolt ka õppetunni!

Me soovime toasooja käibemaksu alandada sellistele soojatarbijatele, kes ostavad toasooja. Ehk siis inimestele, kes elavad elamu- või korteriühistutes, ka kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele-organisatsioonidele. Need on valdavalt ikkagi soojaarvete maksjad, kes on tähele pannud, et käibemaks on viimase kolme aastaga neli korda kasvanud: 5%-lt 20-le. Ma tahan veel kord öelda, et me ei saa ja me ei püüagi tagasi keerata aega, mis oli aastal 2007, ja seetõttu on meie ettepanek alandada käibemaksu 9%-ni, mis praegu kehtib meil erandite korral.

Palun, kolleeg Väino Linde, teine küsimus!

Kõigele vaatamata tundub mulle ikkagi, et just nimelt raske mõtlemisega inimesed võivad toetada seda eelnõu, mille te olete meile esitanud ja mis vaese tarbija huvide kaitsmise sildi all tegelikult hoopis reguleerib kõike muud, kaasa arvatud seda, millest ei tahtnud meie hea kolleeg Sarapuu kui teada-tuntud ärimees täpsemalt rääkida. Aga ma ei jäta jonni ja küsin ikkagi: miks te oma tegevuse õigustamiseks kasutate Euroopa riikide maksutrendidele viitamisel iganenud arusaamu ja tänaseks juba mitteautentseid andmeid?

Lugupeetud Väino Linde! Ma ei suuda kuidagi uskuda, et teie, kes te hääletasite aastal 2007 aktsiiside lisamise poolt, eelmisel aastal käibemaksu 2% tõstmise poolt ja veel teist korda aktsiiside suurendamise poolt, saite sel moel hääletades silmas pidada tarbijate huvisid. Selliseid maksukoormaid tarbijatele peale pannes te kindlasti unustasite kodutarbijate huvid ära. Vabandusi võite otsida igasuguseid. Üks neist, mis on enam kõlanud, on see, et Eesti oli eelmisel aastal väga rängas majanduslanguses. See majanduslangus oli oma miinus 14%-ga Euroopa Liidus üks tõsisemaid ja nii pidi mingeid ränki samme astuma. Te otsustasite maksutõusude kasuks. Aga nagu me täna infotunnis peaministrilt kuulsime, on Eestist saamas eeskuju kogu Euroopale ja nüüd on aeg mõni neist rasketest maksutõusudest tagasi pöörata. Ei saa olla, et see ebaõiglus saab põlistatud. Sellepärast niisugune eelnõu siin laua peal ongi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Kutsun nüüd kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Margus Tsahkna. Palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu s.a 8. novembril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Helle Kalda. Eelnõu eesmärk, nagu te olete kuulnud, on vähendada soojusenergia käibemaksu määra käibemaksuseaduses oleva madalaima määrani, milleks on 9%. Komisjonile oli edastatud ka Vabariigi Valitsuse seisukoht. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Lisatud olid ka erinevad põhjused, miks Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toeta. Neid põhjuseid on kokku kaheksa, millest ma mõned tutvustuseks ka ette kannan. Kui on lähemalt küsimusi, siis saab sellega alati tutvuda.
Vabariigi Valitsus otsustas oma istungil mitte toetada Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ettepanekut, viidates ka sellele, et täpselt samasugune seadusmuudatuse ettepanek on juba kaks korda valitsuses arutelul olnud ja valitsus on endiselt samadel seisukohtadel nagu kaks korda varemgi. Võib-olla toon välja ka mõned põhimõttelised seisukohad, kuigi te muidugi kuulsite seda juba peaministrilt endalt infotunnis.
Esiteks, Eesti maksupoliitika põhialus on lihtne maksusüsteem, lai maksubaas ja vähe erandeid. Teiseks, maksusoodustuste vähendamine on suund maksumaksjate võrdse kohtlemise tagamisele, sest iga soodustus tuleb kaudselt teistel kinni maksta. Kolmas põhjendus on selline, et soojusenergiale kehtis vähendatud käibemaksumäär kuni 2007. aasta 1. juulini ja selle määra tõus oli üks kõige pikemat aega ette planeeritud maksumuudatusi. Kuigi valitsuse memos on kirja pandud, et see toimus juba 2001. aastal, siis hoolika kuulajana ma sain aru, et siin saalis jõuti kokkuleppele, et see toimus 2003. aastal. Igatahes otsus, et selline käibemaksumäära tõus toimub, on olnud pikka aega ette teada kogu ühiskonnale – kogu riigile ja tarbijatele. Neljandaks, käibemaks on üldine tarbimismaks riigieelarvesse tulu saamiseks. Erandid moonutavad konkurentsi, on alati kellegi suhtes ebaõiglased ega avalda soovitud mõju. Vähendatud maksumäära rakendamisel saavad soodustust ka need, kes tegelikult riigi tuge ei vaja. Toetused peavad olema siiski vajaduspõhised, mitte kõigile ühesugused.
Käibemaksumäära langetamisest tulenev kulu eelarvele on alati suurem kui soovitav majanduslik kasu. Samas ei teki vähendatud käibemaksumäära rakendamisel survet hindade vähendamiseks, sest nõudlus ei vähene.
Viies põhjendus on eelarveline kaalutlus. Rahandusministeeriumi hinnangul tooks käibemaksumäära alandamine kaasa suurusjärgus 300 miljoni krooni vähemlaekumise riigieelarvesse. Nagu me teame nüüd järgmise aasta riigieelarvet vaadates, pole sellist tulude vähenemist ka selles eelnõus ette nähtud.
Ja siin on veel rida põhjendusi. Üks põhjendus võib-olla ühest teisest valdkonnast puudutab keskkonnaalaseid erinevaid suundumusi Euroopas. Euroopa Komisjoni uurimuses keskkonnakaitseliste maksusoodustuste kohta soovitatakse energia maksustamisel loobuda vähendatud käibemaksumääradest. Seda põhjusel, et need suurendavad energia lõpptarbimist, mis on vastuolus Euroopa Liidu eesmärkidega kliima- ja energiapoliitika valdkonnas. Ja nii edasi. Kõige sellega, ma arvan, te olete juba kaks korda varem tutvunud ja saate nüüd ka kolmas kord tutvuda.
Teine teema, mida komisjonis arutati, oli Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv ja Ecofini kokkulepe selles osas. Lühidalt öeldes käsitleti nõukogu 2006. aasta direktiivi nr 112, milles on põhimõttena kirjas, et liikmesriigid võivad kohaldada maagaasi, elektritarnete ning kaugkütte puhul vähendatud käibemaksumäära tingimusel, et puudub igasugune konkurentsi moonutamise oht. Esimese lõigu alusel vähendatud maksumäära kohaldada kavatsev liikmesriik peab sellest eelnevalt komisjoni teavitama. Komisjon otsustab, kas on olemas konkurentsi moonutamise oht. Kui komisjon ei ole kolme kuu jooksul  teabe saamisest sellekohast otsust teinud, võib järeldada, et konkurentsi moonutamise oht puudub. Võimalus kaugküttele vähendatud määra kohaldada kehtib alates 1. jaanuarist 2006. aastast. See on siis see direktiivi pool.
Ja teine, millega Eesti ka on ühinenud, on Ecofini kokkulepe 10. märtsist. Eesti ühines eraldi deklaratsiooniga, et ei soovi kasutada vähendatud käibemaksumäärade laiendatud kohandamisala. Sellega ühinesid eraldi Austria, Bulgaaria, Taani, Eesti, Saksamaa, Ungari, Läti ja Leedu. See Ecofini otsus on ilusasti ka materjalidele lisatud.
Arutelu käigus – see toimus enam-vähem samamoodi nagu siin – toodi esile paar punkti. Esiteks on seesama eelarveline kaalutlus: hinnanguliselt miinus 300 miljonit krooni eelarvele. Ka räägiti gaasiga kütvate ja puudega kütvate inimeste ebavõrdsest kohtlemisest ning ka sellest, et tõesti eelmine suur käibemaksu tõus selles valdkonnas toimus väga pikaajalise etteteatamisega. See oli varem teada. Nagu ma siin infotunnist järeldasin, vahepeal olid ka erinevad jõud võimul. (Naer.) Ma ei tea, kas see naer oli selle kohta.
Kokkuvõtteks langetas komisjon otsuse teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 23. novembril ja lükata see esimesel lugemisel tagasi. Poolt hääletas 6 ja vastu 5 inimest. Üks komisjoni liige jäi erapooletuks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Eesti on põhjamaa ja kahtlemata on meil seoses nii toasooja, toiduainete kui ka kehakatetega kindlasti rohkem raha vaja välja käia kui nendel rahvastel, kes elavad lõuna pool. Ja et nende hind oleks madalam, on muidugi väga oluline väiksem käibemaksumäär. Suvel vaidlesime palju monopoolsete ettevõtete hinnakujunduse üle ja nüüd on teil kindlasti olnud võimalik seda analüüsida ning ehk on juba ka tulemused teada. Samas mind paneb ikkagi küsima see, kuidas Konkurentsiamet hinnakujundust kehtestab. Ta kehtestab toasoojale piirhinna, kusjuures võetakse aluseks kulupõhine lähenemine. Ja samas on võimalik iga kuu ka hinda muuta.

Küsimus.

Kuidas ikkagi Konkurentsiamet seda hinnakujundust tegelikult analüüsib?

Hea küsija! See on väga huvitav teema, kuid pean tõdema, et sellisel kujul komisjon seda teemat ei käsitlenud. Aga kindlasti võime sel teemal arutleda mõnes teises kohas.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Hea ettekandja! Te selgitasite, miks komisjon ja ka Vabariigi Valitsus jätavad selle eelnõu juba kolmandat korda toetamata. Üks peamine põhjus on selles, et sellisel juhul toetus laieneks ka nendele, kes seda ei vaja. Lugupeetud Margus Tsahkna komisjoni esimehena! Kas tõepoolest komisjoni liikmed leidsid, et on õigustatud see, et kui Eesti elanikkonnast on umbes 2–3% jõukamad, siis 97% inimesi peab kannatama? Kusjuures selle 3% hulgas on 101 Riigikogu liikmele lisaks veel mõned pankurid ja kindlasti mõned edukad ettevõtjad, kes elavad üldjuhul eramajades. Nii et minu küsimus on: kas need inimesed, kes korteris elavad, tavalised tööinimesed, tõepoolest teie toetust ei vääri?

Üks faktiline märkus: ma ei ole selle komisjoni esimees, ma olen tavaliige. Aga sellisel kujul me seda küsimust ei arutanud – et kui palju meil on vaeseid ja rikkaid. Lihtsalt üks argument on olnud nii valitsuse poolt kui ka komisjonis, et see ei ole kõige efektiivsem viis abivajajani jõuda. Aga sellist käsitlust ei olnud, et on rikkad ja vaesed ja et vaestest ei hoolita.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar, teine küsimus!

Austatud kaasettekandja! Te väitsite, et selle seaduse rakendamisel oleks kulu suurem kui sellest saadav tulu. Kas see tähendab esiteks seda, et tulu, mis toasooja pealt niisuguse käibemaksuga saadakse, on liiga väike? Või siis meil on meie IT-stunud riigis nii saamatud IT-spetsialistid, et nad ei suuda kiiresti luua programme, mille kulu ei oleks väga suur, kui toasooja puhul oleks vaja arvestada teistsugust käibemaksu kui teiste kaupade puhul?

Hea küsija! See minu välja öeldud tõdemus oli valitsuse antud seisukoht. Ja valitsuse väide oli järgmine: käibemaksumäära langetamisest tulenev kulu eelarvele on alati suurem kui soovitav majanduslik kasu. Ehk siis nõnda ongi seda mõeldud. Suure tõenäosusega on mõeldud seda, et kui käibemaksumäära alandatakse – mitte ainult sellel konkreetsel juhul, vaid ka üldiselt –, siis otseselt see samasuguses määras lõpphinnas ei kajastu. Ma arvan, see on see mõte.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Hea komisjonipoolne ettekandja! Kui te ei lähtunud Vabariigi Valitsuse seisukohast, siis ma pean vabandust paluma. Ma sain aru, et see oli peamine põhjus, miks te eelnõu tagasi lükkasite, et te arutasite Vabariigi Valitsuse toodud punkte. Siiski ma pöörduksin tagasi nende punktide ja teie ettekande juurde. Te mainisite selgituseks, et tänaseks on koalitsioonile ja ka teile selge, et muud meetmed on paremad. Võib-olla te annate siis ülevaate, millised muud meetmed sellel kütteperioodil laienevad nendele inimestele, kellel on raske oma küttearveid maksta? Kas on lisandunud mingid meetmed, millest ma seni veel ei ole kuulnud?

Komisjonis me neid meetmeid detailselt ei arutanud. Kuid erakorralisi suuri meetmeid ei ole minu teada lisandunud, nagu ka teile arvatavasti on teada. Eelmine küsija proua Mai Treial viitas sellele, et me oleme teiega koos andnud suuremaid volitusi Konkurentsiametile, kontrollimaks monopoolsete ettevõtete hinnapoliitikat. Loodetavasti see toob mingisugust selgust või vähemalt hoiab ära hinnatõusud. Võib-olla hinnad mõnel juhul isegi alanevad, see on meie kõigi ühine lootus. Aga ma arvan, et kogu riigipoolne otsetoetuste süsteem, mis tugineb sotsiaalpoliitikal ja sotsiaaltoetustel, peaks olema see abivahend, millega jõutakse just nimelt konkreetsete abivajajateni.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Oma ettekandes te mainisite, et Euroopa Liidu direktiiv lubab toasoojale käibemaksuerisusi kehtestada. Te nimetasite ka riigid – nende hulgas on ka Eesti –, kes on öelnud, et nemad seda teha ei soovi. Aga kas te nimetaksite ka riike, kes on öelnud, et nad selle võimaluse endale alles jätavad?

Teades, et see küsimus arvatavasti tuleb, palusin ka lisamaterjali – päris põhjaliku ülevaate kõikvõimalikest käibemaksuerisustest ja käibemaksukohustustest, mis Euroopa liikmesriikides kehtivad. See ülevaade on seisuga 1. juuli 2010, nii et suhteliselt värske. Ma ei hakka siit üles otsima detailselt kõiki neid riike, aga teised riigid seoses selle Ecofini otsusega konkreetselt n-ö protokollilist eriarvamust ei sätestanud. Ent nende materjalidega saab tutvuda ja tegelikult on see päris huvitav lugemine, kui mitmekesine võib olla käibemaksu käsitlus. Kuid jah, see koalitsioon, mis Eestis praegu valitseb, on võtnud suuna, et käibemaksumäärasid võimalikult palju ühtlustada ja samal ajal tegelikke abivajajaid muude meetmetega abistada.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud otsuse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil seda hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 795. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Seaduseelnõu 795 on menetlusest välja langenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu! Kuna selle seaduse vastuvõtmiseks on vajalik koosseisu häälteenamus, siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 50 rahvasaadikut, puudub 51.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ... Palun, kolleeg Peep Aru!

Reformierakonna fraktsiooni nimel palun enne hääletust kümme minutit vaheaega! (Naer.)

Hästi, jätkame kell 14.57.
V a h e a e g

Reformierakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Panen lõpphääletusele seaduseelnõu 805. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Kuna seaduseelnõu 805 nõudis vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, jäi see seadusena vastu võtmata.

Järgmine eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu. Sellegi puhul on tegu kolmanda lugemisega. Kas on soov avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Mart Laari! Kas teil on sõnavõtt kohalt või kõne? Kohalt. Annan kohalt sõnavõtuks sõna Mart Laarile. Palun!

IRL-i fraktsiooni nimel palun kümme minutit vaheaega enne hääletamist!

Hääletamiseni me veel jõudnud ei ole. Ma palun seda ettepanekut kirjalikult, kui me hääletamise protseduurini jõuame. Siis saab võtta ka kümneminutilise vaheaja. Küsin veel kord: kas on soovi avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Ken-Marti Vaheri! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud Riigikogu juhataja! IRL-i fraktsioon on väga rahul, et me oleme tänaseks jõudnud hetkeni, mil me hakkame kohe vastu võtma abipolitseiniku seadust.

Ma palun vabandust, hea ettekandja! Lugupeetud kolleegid! Me arutame praegu seaduseelnõu nr 633, tegu on Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõuga. Kui siin saalis oleks võimalik kõik asjasse puutumatud jutud ära jätta ja muud jutud rääkida väljaspool istungisaali, siis me saaksime selle aruteluga edasi minna. Aitäh! Ma palun vabandust, austatud ettekandja! Palun, sõna uuesti teile!

Tänan! IRL-i fraktsioon on väga rõõmus, et me oleme abipolitseiniku seadusega finišisirgele jõudnud. Me oleme seda eelnõu õiguskomisjonis põhjalikult menetlenud. Eelnõu on saanud Riigikogu menetluses väga vajaliku lihvi. Seda on muudetud selliselt, et minu hinnangul rahuldab see nüüd väga erinevaid osapooli ja täidab kõige olulisema eesmärgi, milleks loomulikult on see, et võimalikult palju vabatahtlikke kogukonnaliikmeid saaks kaasatud meie kõigi turvalisuse tagamisse ja politsei abistamisse selles töös.
Abipolitseiniku seadus, mis praegu kehtib, on ajast ja arust. Selle probleemidele on juhtinud tähelepanu õiguskantsler väga mitmel korral oma kümnete lehekülgede pikkuste märgukirjadega, kus ta on toonud välja ka võimalikke põhiseaduslikke riiveid. Tänase eelnõuga me need probleemid lahendame.
Selle seaduse vastuvõtmine tähendab olulist muudatust Eesti õiguskorras: toome Eesti õiguskorda n-ö iseseisva tegutsemispädevusega abipolitseiniku instituudi. Abipolitseinik, kes on läbinud põhjaliku õppe, seaduse keeles nn teise astme õppe, ja on osalenud ka politseitöös abipolitseinikuna vähemalt 100 tundi, saab võimaluse rangelt seaduse alusel iseseisvalt tegutseda. Seda loomulikult politsei korraldusel.
Eelkõige lahendame me sellega, ma arvan, just hajaasustustega Eesti paikkondade probleemi, kus politsei reageerimine ei ole võib-olla nii kiire kui suuremates keskustes, suuremates linnades. Me anname võimaluse aktiivsetele kogukonna liikmetele, kes tunnevad kohustust teiste inimeste, oma ligimeste vara ning ka põhiõiguste ja vabaduste kaitsel väljas olla, seda teha. Neile antakse see õigus ja nad saavad hakata vabatahtlikult neid kohustusi täitma, et abistada politseid meie kõigi hüvanguks.
Abipolitseinikud, kes on esimese astme õppe läbi teinud, saavad täna loodetavasti vastuvõetava seaduse alusel politseitöös osaleda koos politseiametnikuga. See, mida on abipolitseinikul õigus teha, on väga konkreetselt – seda erinevalt praegu kehtivast abipolitseiniku seadusest – kirja pandud. Need õigused on küsitlemine ja dokumentide nõudmine, isikusamasuse tuvastamine, alkoholijoobe kontrollimine kohapeal, ka sõiduki peatamine ja turvakontroll, vallasasja hoiule võtmine ja valdusse sisenemine, valduse läbivaatus ja ka isiku kinnipidamine.
Väga oluliselt me muudame ka seda, et sätestame seaduses täpselt ja ma loodan, et kõikidele inimestele selgelt tulirelva kasutamise õiguse, mis ehk kõige tõenäolisemalt võib riivata inimese põhiõigusi ja vabadusi. Me anname abipolitseinikule õiguse tulirelva kanda ainult ühel eesmärgil: heidutuseks. Seda tohib kasutada vaid hädakaitseks hädakaitsepiire ületamata. Meil on sellel teemal õiguskomisjonis olnud väga pikki vaidlusi ja arutelusid. Jõudsime lahenduseni, et ka abipolitseinik, kes on juba läbi teinud relvaseaduse mõistes tulirelva kasutamise koolituse, peab abipolitseinikuna tulirelva kandmise õiguse saamiseks läbima täiendava 40-tunnise ja arvestusega lõppeva tulirelvakoolituse. Seda nõutakse täiendava õppena kõigilt, kellel selline õigus saab olema. Minu arvates see on igati proportsionaalne lahendus teiste ühiskonnaliikmete seisukohalt, kes teavad, et isik, kes võib heidutuseks tulirelva kanda, kasutab seda relva ainult seaduses selgelt määratletud piirides. Abipolitseiniku relvaõppemaht ja programmi sisu vastab ka politsei relvaõppele ja on igati kaasaegne ning läbi mõeldud.
Ma tahan kindlasti rõhutada ka seda, et sotsiaalsed garantiid on abipolitseiniku seaduse eelnõus märksa läbimõeldumad ning viidud vastavusse politsei ja piirivalve seadusega. Abipolitseiniku hukkumise või töövõimetuks jäämise korral makstakse hüvitist politseiametnikega samadel alustel. Sisuliselt tähendab see seda, et me integreerime abipolitseiniku üheselt politsei ühtsesse süsteemi, hierarhiasse ning sätestame väga täpselt ja põhiseadust järgides piirid, millest lähtuvalt abipolitseinikud saavad oma ülesandeid täita.
Lõpetuseks. Õiguskomisjon pole kaasanud abipolitseiniku seaduse läbitöötamisse mitte ainult erinevate ametiasutuste esindajaid ja eksperte, vaid ka abipolitseinike esindajaid. Ma tahan väga tänada kõiki Eesti abipolitseinikke ja eriti nende esindajaid, kes on õiguskomisjoni istungitel viibinud ja seal aktiivselt sõna võtnud. Nende abiga suutsime eelnõu menetluse käigus veelgi paremaks muuta ja oleme minu arvates saavutanud selle, et uus seadus toob ka rohkem noori inimesi vabatahtlikuna osalema turvalisuse tagamisel Eesti ühiskonnas. Loodetavasti see suurendab nende isikute ridu, kes on end abipolitseinikuna juba registreerinud ja vastava õppe läbi teinud. Praegu on neid mehi-naisi ca 2000. Väga paljud nendest on küll reservis, aga väga tugevat reservi kujutavad endast loomulikult ka paljud teised ühiskonnaliikmed, kes võiksid samuti anda oma panuse selleks, et me kõik ennast turvaliselt tunneksime. IRL kutsub kõiki häid Riigikogu liikmeid üles seda seadust toetama! Tänan teid!

Suur aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd võime asuda hääletust ette valmistama. Kuna Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees ruttas enne sündmustest pisut ette, siis ma küsin üle: kas soov võtta enne lõpphääletust vaheaeg on endiselt jõus? Palun, Mart Laar!

Teate, see viimane sõnavõtt oli nii veenev, et meie jaoks sai absoluutselt kõik selgeks. Nii et me ei vaja vaheaega.

Selge, aitäh! Siis asume ette valmistama seaduseelnõu 633 lõpphääletust.
Head kolleegid! Kuna Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis viime enne lõpphääletust läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 51 Riigikogu liiget, puudub 50 Riigikogu liiget. Võime asuda lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu 633. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 633 on seadusena vastu võetud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on kultuurikomisjoni algatatud kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!

Auväärt istungi juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjoni algatatud kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu sätetega muudetakse kehtiva kutseseaduse mõningaid rakendamistähtaegu. Kultuurikomisjon arutas selle seaduseelnõu menetluslikke samme oma 16. novembri istungil. 11. novembriks ei olnud laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Kultuurikomisjon otsustas konsensuslikult suunata eelnõu tänaseks teisele lugemisele ning konsensuslikult otsustati teha ka ettepanek teine lugemine lõpetada.

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole.
Seaduseelnõu 842 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle seaduseelnõu, mille number on 844, teise lugemisega seonduvat arutas põhiseaduskomisjon kahel istungil: 16. novembri korralisel istungil ja 22. novembri istungil. Mõlemale arutelule oli kutsutud Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ning 22. novembri istungile olid kutsutud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor Mari Pedak, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse strateegia divisjoni juhataja Agu Leinfeld, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna nõunik Priit Vinkel ja Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimees Alo Heinsalu.
Tuletan põgusalt meelde, et nimetatud seaduseelnõu on algatatud selleks, et viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega ja nendest tuleneva praktikaga, mis puudutab elamislubade ühtset vormi. Nimelt, Euroopa Liidus võetakse järgmisel aastal kasutusele elamislubade ID-kaardi kujuline vorm ja edaspidi reisidokumentidesse, passidesse kleebiseid enam ei kanta. See nõue on Eestile täitmiseks kohustuslik.
Seaduseelnõu kohta esitas täiendavalt ettepanekuid Siseministeerium. Need võib jagada kolmeks. Esimene ettepanekute ring on seotud tehniliste parandustega ja puudutab eeskätt seda, millistele isikutele hakkab konsulaarametnik välisesinduses elamisloakaarti välja andma ning kuidas see tehniliselt välja näeb. Sisulist muudatust siinjuures ei ole. Teine osa ettepanekuid on seotud isikutunnistuste väljaandmisega rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel Eestis viibivatele isikutele, kellele kavatsetakse isikutunnistuse ja elamisloakaardi väljaandmist alustada 1. jaanuaril 2012. Neid isikuid on küllaltki vähe, mõnikümmend, nad on näiteks õppejõud, kes töötavad Tartus kaitsekolledžis. Kolmas grupp muudatusi puudutab mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmist. See ei too kaasa selles mõttes sisulist uuendust, et ID-kaart Eestis eksisteerib niikuinii ja mobiiltelefoni kiibile lihtsalt kantakse samad andmed. Mobiiltelefon ei muutu selles mõttes vahendiks, millega hääletada, vaid ta on kaardilugeja funktsioonis. Iseenesest saaks seda muudatust teha ka ilma seadust muutmata, kuid selleks, et tugevdada riigi kontrolli ja turvalisust, on otstarbekas viia sisse riigi kontroll nende kaartide üle.
Nimetatud seaduseelnõu puhul oli komisjon üksmeelne kõikides sisulistes küsimustes. Protseduurilised küsimused otsustati 16. novembri istungil: tehti ettepanek võtta seaduseelnõu teise lugemise arutelu Riigikogu päevakorda tänasel istungil, otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada (otsus tehti konsensusega) ja juhul, kui see lõpetatakse, siis homsel, 25. novembri istungil panna eelnõu kolmandale lugemisele. 22. novembri istungil võeti vastu otsused nende muudatusettepanekute kohta, mis oli esitanud Siseministeerium. Nende suhtes oldi samuti konsensuslikud, välja arvatud ühe ettepaneku puhul, mis puudutas seaduse jõustumist. Selle ettepaneku hääletamisel jagunesid hääled järgmiselt: 4 poolt, 3 vastu ja 1 erapooletu. Küsimus oli lihtsalt selles, et komisjoni liige Evelyn Sepp arvas, et seadus võiks jõustuda hiljem, et tuleks anda aega kontrollida, kas nimetatud protseduurid, mis on vajalikud kõikide nende dokumentide ja digitaal-ID väljaandmiseks, on korralikult ette valmistatud. Valitsuse esindajad leidsid, et selleks põhjust ei ole, et nende töödega saadakse 1. veebruariks kindlasti hakkama. Loen selle sätte ette: "Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril. Käesoleva seaduse § 1 punktid 20 ja 25 osas, millega täiendatakse isikut tõendavate dokumentide seadust §-ga 40⁶, ning § 6 punkt 8 osas, millega täiendatakse riigilõivuseaduse § 257² lõikega 4, jõustuvad 2011. aasta 1. veebruaril. Käesoleva seaduse § 1 punktid 16, 18, 23 ja 24 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril." Nimetatud seaduseelnõu kohta Riigikogu liikmed muudatusettepanekuid ei esitanud.
Palun seaduseelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Küsimused. Küsimuseks saab sõna Väino Linde. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa küll tegelikult juba sellel peatusid, aga võib-olla on siiski tarvilik korra üle selgitada, mida see mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus endast võib kujutada ja milline on see aeg, millal see kehtima hakkab? Just nimelt see osa võiks olla eraldi välja toodud.

Aitäh! Tegelikult on see seletuskirjas päris põhjalikult lahti kirjutatud. Kui austatud kolleegid soovivad selle teemaga põhjalikumalt tutvuda, siis nad võivad seda teha, ma kõike ei hakka ette lugema. Mina, kes ma ei ole spetsialist, võib-olla püüan seda küsimust avada vabamas vormis. Teatavasti on isikut tõendav alusdokument isikutunnistus ehk ID-kaart. ID-kaardil on kiip. ID-kaardi kiibile on elektrooniliselt kantud need andmed, mis on ka füüsiliselt kantud ID-kaardile. Mobiil-ID tähendab põhimõtteliselt seda, et mobiiltelefoni kiibile kantakse needsamad isikutunnistuse andmed ja selle kiibi abil saab tuvastada isikut, saab teha samu protseduure, mida saab teha ID-kaardiga. Oluline on siinjuures see, et see kiip on küll põhimõtteliselt kasutatav eri keskkondades, aga kuna see on mobiiltelefoni kiip, siis see on kasutatav mobiiltelefonis. Ma rõhutasin ja sina pead ilmselt vajalikuks üle rõhutada, et mobiiltelefon ei muutu sellega mitte n-ö infokeskkonnaks, vaid ta on üksnes kaardilugeja funktsioonis ja see keskkond on arvuti kaudu toimiv internet. Millal see kehtima hakkab? Kas ma seda välja ei toonud? Ma saan aru, et täies mahus hakkab see kõik kehtima 2012. aasta jaanuarist, aga 1. veebruarist 2011 (st kuu aega hiljem, kui jõustub seadus, selle kohta on eraldi muudatusettepanek) hakkavad kehtima need punktid, mis puudutavad mobiil-ID-d nende operatsioonide ulatuses, mis on vajalikud näiteks valimistel osalemiseks.

Trivimi Velliste, palun!

Aitäh, proua aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab teiste Euroopa riikide valmisolekut kõnealusteks muudatusteks. Kas komisjonis oli juttu sellest, kui kaugel on sellega ülejäänud Euroopa Liidu riigid? Paljudes riikides kleebitakse praegu veel passidesse elamislubasid. Milline on teiste riikide tehniline valmisolek?

Aitäh! Täpset ülevaadet selle kohta, kui kaugel üks või teine riik on, mul ei ole. Aga kuna tegemist on Euroopa Liidu direktiiviga, mis on täitmiseks kohustuslik ja mis peab olema kõikides liikmesriikides (ma mälu järgi ütlen) tuleva aasta 1. maiks ellu viidud, ehk need dokumendid peavad hiljemalt selleks ajaks olema kasutusel kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, siis sellest võin ma järeldada, et kui liikmesriik jätab selle nõude tolleks ajaks täitmata ega suuda neid rakendusi teha, siis tema suhtes rakenduvad sanktsioonid. Eestis seda probleemi ei ole. Ma arvan, et Eesti on siin üks esimeste seas, võib-olla isegi esimene, aga täpset ülevaadet sellest ei ole.

Evelyn Sepp, palun!

Austatud ettekandja! Keskerakonna fraktsioon on mitmel puhul kohtunud inimestega, kes vastutavad mobiil-ID kasutuselevõtu tehnilise külje eest. Kõik nad on möönnud, et tegelikult on tegemist arutu kiirustamisega. Neil ei ole anda mingisugust mõistlikku ja arvestatavat garantiid selle kohta, et kõik need protseduurid, mis puudutavad turvalisust ja kõike muud, saavad tehtud. Mis sa arvad, kas on mõistlik selle kõigega kiirustada, kui puudub igasugune võimalus seda kõike testida ja kõiki turvaprobleeme praktikas üle kontrollida, sest kõik hanked ja muud asjad on alles käimas?

Aitäh! See, kuidas komisjonis sellesse suhtuti või mida asjast arvati, kajastub hääletustulemuses. Tõepoolest, komisjoni liikmetel olid erinevad arvamused, kas selle rakendamine sellise kiirusega, nagu on ette antud, on põhjendatud või ei ole põhjendatud. Mina leidsin, et need riskid ei ole nii tõsiselt võetavad ja põhjendatud, et ei võiks seda jõustada juba 1. veebruarist 2011. Mis puudutab teist küsimust, siis loomulikult ei ole mul ülevaadet Keskerakonna fraktsiooni kohtumistest. Ma saan toetuda nendele kohtumistele, mis on olnud põhiseaduskomisjonis. Põhiseaduskomisjonis osapooled kinnitasid, et see ei ole ülemäärane kiirustamine ja et esitatud kuupäevad on täiesti sobivad.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mobiil-ID-ga seoses: kas need süsteemid on nüüd valmis, kui te selle kõik 1. veebruarist kehtestate, või neid kuskil veel katsetatakse, lootes, et järsku läheb õnneks? Ma saan aru, et te tahate seda tingimata teha järgmisteks valimisteks. Kas arutati, kas see on ka üldse kooskõlas põhiseaduse mõttega?

Aitäh! Süsteemid on valmis selles mõttes, et nad ei ole praegu rakendatavad, aga nad viiakse rakenduskorda 1. veebruariks. Nii on seda vähemasti Siseministeerium kavandanud. Te küsisite põhiseaduslikkuse kohta. Ma mainisin ka ettekandes, et eelnõu algatajad rõhutasid, et iseenesest selleks, et mobiil-ID kasutusele võtta, ei ole vaja seadust muuta. Kui ei ole vaja seadust muuta, siis sellest ma järeldan, et probleeme põhiseaduslikkusega mobiil-ID puhul ei saa olla. Probleem võib olla laiem, probleem võib olla selles, kas Eesti dokumendid on välja antud kooskõlas põhiseadusega või mitte. Seda ei ole keegi vaidlustanud. Küsimus on tehnoloogiline, küsimus ei ole tegelikult uues dokumendiliigis.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonil või teil isiklikult on mingit analüüsi või informatsiooni, kui palju võiks mobiiltelefoniga hääletuse rakendamise korral valimisaktiivsus suureneda?

Aitäh küsimuse eest! Ei, minul seda informatsiooni ei ole. Ma arvan, et see on suhteliselt kohvipaksu pealt ennustamine. Ma julgen ainult oletada, et kuna järgmisteks valimisteks see süsteem ei ole juurdunud, see on võetud küll kasutusele, aga ei ole juurdunud, siis see mõjutab järgmisi valimisi väga vähe, arvestades ka seda, et tegelikult moodustavad elektroonilised valimised valimiste üldmahust praeguse seisuga küllaltki väikese osa.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Palun seletage Riigikogu stenogrammi huvides, et kui mobiilne rakendus, mis on katsetamata, osutub rünnakukindlusetuks ja midagi juhtub selle rakendusega aktiivsel valimisperioodil, mida see siis tähendab valimiste seaduslikkusele tervikuna!

Saan toetuda sellele, mida komisjonis ütles valimiskomisjoni esindaja. Kui tulevad ilmsiks mingisugused turvariskid, siis valimiskomisjon peatab mobiilhääletuse.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meil ei ole uuenduste vastu midagi, aga mina saan aru nii, et me lihtsalt usume Siseministeeriumi sõna, et nad saavad selleks ajaks oma plaanidega valmis. Eile me siin saalis just kuulsime, kuidas mingisuguse hasartmängumaksu puhul ei saadud kahe aastaga süsteeme korda. Miks te siis nüüd arvate, et me peame uskuma Siseministeeriumi haldussuutlikkust? IT-valdkonnas on korduvalt olnud vastupidiseid näiteid. Te ütlete, et me võtame seaduse vastu ja see hakkabki 1. veebruarist toimima. Miks te seda usute, kui faktid näitavad vastupidist?

Aitäh! Kõige suurema kindlustunde sisendas see, kui teie, härra Seppik, siseministrina seda uskusite. Aga iseenesest ei ole praktikas olnud selliseid probleeme, mis oleksid nii kapitaalselt aia taha läinud, et me peaksime sellest tegema väga karme järeldusi. Nii et ma olen optimistlik.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et m-valimiste üks eesmärk on valimisaktiivsuse suurendamine. Me teame ka seda, et valimishetk on väga emotsionaalne. Meie põhjanaabrid soomlased on viinud selleks, et valimisaktiivsus ja emotsionaalsus oleks suur, oma valimised kuu aega edasi. Äkitselt oleks meil tark sama mõtet rakendada, mis te arvate?

Ma arvan, et arutada seda, kas valimisaega edasi viia või mitte, on hetkel natuke hilja, arvestades, et see on seotud ka põhiseadusega. Ma ei tea nii täpselt Soome praktikat, aga ilmselt olid Soomes tekkinud mingid küsimused, mille tõttu selle muudatuse tegemine oli vajalik. Igaüks arutagu isekeskis või oma fraktsioonis, kas Eestis on sellised probleemid tekkinud. Minu arvates ei ole.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te vastasite poolele minu küsimusest. Te rääkisite sellest juhust, kui m-hääletamine tõrgub ja sellele saadakse operatiivselt jälile. Aga kui see, et m-hääletamine oli rikutud, selgub alles pärast valimiskastide sulgemist, kuidas siis see valimistele mõjub? Mis antud häältest saab? Kas neid on võimalik veel eraldada? Kas on õiguspärane, kui mobiiltelefoni teel hääletanud inimeste hääled ei lähe arvesse sellepärast, et hiljem selgub, et hääletasid ka need, kellel seda õigust ei olnud? Mis iganes võib juhtuda, näiteks hääletab miljon inimest liiga palju.

Aitäh! Pean tunnistama, et seda küsimust tõesti komisjonis ei tõstatunud. Ma arvan (võtke minu nappi teadmist infotehnoloogiavaldkonnas tulemuse või põhjusena), et eraldada neid hääli saab, aga milline on juriidiline protseduur, sellele ma ei ole pädev vastama, sest komisjonis ei olnud see küsimus arutelu all.

Suur tänu, austatud ettekandja! Küsimusi rohkem ei ole. Nüüd on võimalus pidada läbirääkimisi. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Progressi vastu ei saa kellelgi midagi olla, aga kui me tuleme korra tagasi ja meenutame aastatetagust e-hääletuse käivitamise aega ja seda protsessi, siis sellele eelnesid väga pikad ja põhjalikud analüüsid, turvakontrollid, järelkontrollid, testperiood ja kõik muu, mis sellega seondus. Me oleme kuulnud nii Politsei- ja Piirivalveameti esindajate kui ka teiste selle teema eest vastutavate inimeste hinnanguid ja selgitusi kogu käimasoleva protsessi kohta, mis puudutab mobiilidentiteedi või mobiilhääletuse ettevalmistamist.
Ja mida me kuulnud oleme? Kuulnud oleme seda, et sisuliselt hanked süsteemi ülesehitamiseks alles käivad, et keegi seda süsteemi veel näinud ei ole, on küll sõlmitud kokkulepped, et seda tehakse ja keegi selle järele n-ö valvab. Keegi ei saa anda meile mingisugust garantiid ega kindlust, et see saab valmis, ja ammugi mitte ei saa see valmis nii, et seda oleks võimalik kuidagi katsetada või selle turvalisuses veenduda. Ütleme niimoodi, et see ei ole selline süsteemi ettevalmistus, mida saaks pidada piisavaks ja rahuldavaks.
Mõelgem korraks selle üle, mida tegelikult tähendab, kui peaks juhtuma see, et üks valimisviis valimisprotsessi käigus tõrgub. Jah, tehniliselt saab öelda, et me vajutame nupule, ütleme, ei, tsurr!, see ei kehti, me lülitame selle süsteemi välja, valige mõni teine. Aga sellel kõigel on ka väga selge mõju valimistulemuste usaldatavusele, kogu meeleolule ja emotsioonile, mis seda protsessi saadab. See ei ole siis enam ainult tehniline akt.
Meile on kinnitatud, et 1. veebruariks saavad kõik need asjad napilt-napilt valmis. Veel kord ütlen, et loomulikult ei saa valmis turvaanalüüsid ega toimu testperioode, sest seda lihtsalt ei ole võimalik teha. Süsteem ise saab väidetavalt 1. veebruariks valmis. Tõepoolest, ettevalmistus ei ole piisav ega turvaline, see sisaldab endas ohtu valimistulemuse usaldusväärsusele.
Võib-olla veel üks, vähem poliitiline, aga sisuline tähelepanujuhtimine. Kui praegu on n-ö eraõigusliku mobiilidentiteedi kasutajaid umbes 20 000, siis alates 1. veebruarist saabub hetk, kui nad saavad hakata operaatorfirmades vahetama eraõiguslikke identiteete n-ö selle avalik-õigusliku isikutunnistusega võrdsustatud mobiil-ID vastu. See protsess on ainult elektrooniline, isikutuvastust täiendavalt ei toimu jne. Võib-olla pole see isegi kõige suurem probleem, võib-olla ei ole, aga ilmselge on see, et arvestades enne valimisi jäänud lühikest aega ja seda, et peamiselt valimisteks seda rakendust praegu vajatakse, ei ole see ettevalmistus piisav.
See on ka põhjus, miks Keskerakonna fraktsioon tegi põhiseaduskomisjonis ettepaneku lükata jõustumine edasi, et me saaksime olla kindlad, et kõik süsteemid on rakendunud, need on kontrollitud ja tulemus on turvaline. Me ei tohi ise ehitada sinna sisse niisugust võtet, mis võib seada valimistulemuse kui sellise kahtluse alla. Me teeme ettepaneku selle eelnõu lugemine täna katkestada, et komisjon saaks üle kaaluda n-ö mõistliku jõustumise tähtaja. Aitäh!

Kui kõnesoove rohkem ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Enne katkestamisettepaneku läbihääletamist vaatame läbi seaduseelnõu 844 kohta esitatud muudatusettepanekud, mida on kokku 20. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Teine muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud, ka kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni ehk põhiseaduskomisjoni esitatud. Neljas muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud, ka viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Kümnes muudatusettepanek on samuti põhiseaduskomisjoni ehk juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19. ja viimane ehk 20. muudatusettepanek. Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Ma palun panna 20. muudatusettepanek hääletusele.

Alustame 20. muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Juhtivkomisjon ehk põhiseaduskomisjon on esitanud 20. muudatusettepaneku. Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
20. muudatusettepanekut toetas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis toetust.
Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 844 teine lugemine katkestada. Kuna me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud, siis peame läbi hääletama ka katkestamisettepaneku. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 844 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 45 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 844 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! On selge, et meie põhiseadusest tulenev demokraatia printsiip nõuab erakondade rahastamise küsimustes kindlasti avalikkust. See puudutab eelkõige just erakondadele raha annetanuid ja ka seda, kuidas see raha arvele võetakse ning kui avalikustatud ja läbipaistev see erakondade rahastamise protsess on.
Käesolevat eelnõu on põhiseaduskomisjon teiseks lugemiseks ette valmistanud päris mitmel istungil, alates 18. maist kuni 22. oktoobrini on meil sellel teemal toimunud kokku seitse istungit. Tuletan meelde, et eelnõu eesmärk ongi muuta erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise süsteem ja valimiskampaania aruandlus läbipaistvamaks ning defineerida, mis on üldse annetus erakonnale või erakonna liikmele, kehtestada annetuste kohta reeglid, sätestada keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärjed, anda ka järelevalvepädevus sõltumatule järelevalveorganile ja kehtestada karistused neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid.
Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta esitasid meie head kolleegid Eesti Keskerakonna fraktsioonist, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonist ja tänaseks juba minevikuhõlma vajunud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist ning samuti esitas neid Riigikogu liige, lugupeetud Eiki Nestor. Kokku on meil siin tabelis 44 muudatusettepanekut. Eks me siis nüüd vaatame need üheskoos üle.
Eelnõu esimese osa põhiküsimus oli see, kuidas defineerida valimisliite, millistele seadustele need peaksid alluma, kuidas oleks võimalik teostada finantskontrolli nende tegevuse üle valimispropagandaks rahaliste allikate leidmise ja ülesmärkimise osas. Erinevalt esialgsest eelnõust on nüüd põhiseaduskomisjonis otsustatud, et valimisliit on hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing, mis on moodustatud kirjaliku lepingu alusel, mille eesmärk on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohalike omavalitsuste tasandil. Selline muudatus, mis kohustab valimisliite esitama oma aruandeid valimiskampaania kulude kohta, on selle eelnõuga viidud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse ja ka erakonnaseadusesse. Nii et eelkõige on selle eelnõu eesmärk, nagu ma ütlesin, see, et valimisliite, üksikkandidaate ja erakondi käsitletaks aruandeprotsessis võrdsena.
Oleme eelnõu juurde lisatud seletuskirjas päris pikalt selgitanud seltsingu olemust valimisliitude puhul, mõningate erisustega selles osas, et see leping peab kindlasti olema vormistatud kirjalikult, peab olema määratud vastutaja, et ka siis, kui seltsing oma tegevuse lõpetab, oleks selge, kuidas need aruanded ikkagi kontrollkomisjonile esitatakse. Peame seda osa eelnõus päris oluliseks.
Veel peab selle eelnõu kohta ütlema, et komisjon tegi palju tööd, et saavutada Riigikogus esindatud erakondade konsensus, kus ja kuidas peaks olema moodustatud järelevalveorgan, kes kontrolliks erakondade rahastamist, ja milline võiks olla selle järelevalvekomisjoni staatus ja pädevus. Komisjoni istungil oli kaalumisel päris mitmeid variante. Võrreldes esialgse variandiga, mis esimese lugemise ajal oli, on tänaseks eelnõus muudatusettepaneku nr 26 abil tehtud muudatus, mis ütleb, et selle kontrollorgani teenindamise tagab Riigikogu Kantselei ja et sinna kuuluvad Riigikogus esindatud erakondade esindajad (need esindajad ei ole Riigikogu liikmed) ja ka õiguskantsleri, Vabariigi Valimiskomisjoni ning riigikontrolöri nimetatud esindajad. Oleme märkinud ka seda, et selle komisjoni esimese istungi kutsub kokku järgmise Riigikogu koosseisu valitud Riigikogu esimees, ja kuu aja jooksul need, kellel on õigus ja kohustus nimetada oma esindaja sellesse komisjoni, peavad seda tegema ning aruandlus saab uue seaduse järgi alguse järgmise aasta 1. aprillist, s.o teise kvartali esimesest kuupäevast. See tähendab, et esimeses kvartalis esitatakse vastavad aruanded veel praegu kehtiva seaduse järgi, küll aga juba sellele uuele komisjonile.
Rääkisime palju ka erakonna sidusorganisatsioonist, mida käsitlevad muudatusettepanekud nr 16, 17 ja 18. Kehtiv erakonnaseadus sätestab, et erakonnale sätestatud piirangud annetuste vastuvõtmisel laienevad mittetulundusühingule, mille liige erakond on. Komisjoni istungil muutsime seda regulatsiooni selliselt, et sidusorganisatsioonidena käsitletakse selliseid mittetulundusühinguid ning sihtasutusi, mille tegevus on suunatud erakonna poolt sätestatud eesmärkide saavutamiseks, kuid selle alla ei läheks Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, mille regulatsioon ja ka seadusandlik baas on hoopis teine ja me ei saa neid oma riigisisese seadusega reguleerida. Europarlamendi määruse alusel on Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus iseseisev juriidiline isik ja selle tõttu ta sellesse seadusesse meie arusaamist mööda ei mahu.
Eelnõu menetledes me võtsime arvesse päris mitmeid märkusi, mida oli selle eelnõu kohta teinud õiguskantsler. Me kohendasime mitmeid ebaselgusi ja loobusime ka esialgsest sättest, et sellel komisjonil oleks õigus erakondi trahvida, sest meie põhiseaduse mõtte kohaselt saab erakondi karistada kohus. Me oleksime võinud lõpetada sellisel juhul tõsise põhiseadusliku riivega, mida meil kindlasti ei olnud huvi selle eelnõu menetlemisel teha.
Riigikogu fraktsioonid, nagu ma ütlesin, esitasid päris mitmeid muudatusettepanekuid eelnõu kohta ja päris mitmed neist olid ajendatud selle eelnõu reguleerimisala laiendamisest. Siin oli juttu valimisreklaami kulude piirist, selle ettepaneku esitas Rahvaliidu fraktsioon. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon esitas ettepaneku muuta olemasolevat erakondade riigipoolse finantseerimise korda. Komisjonis need ettepanekud toetust ei leidnud. Me ei pidanud vajalikuks laiendada selle eelnõu reguleerimisala, vaid jäime ikkagi selle juurde, mis käsitles erakondade rahastamise üle peetavat järelevalvet ja kõike sellega seonduvat.
Komisjonis oli arutlusel ka kolleeg Eiki Nestori ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek taastada erakondade lubatud rahastusallikana juriidiliste isikute annetused. Ka selle kohta tegi komisjon hääletuse ja me jätsime kehtima praeguse olukorra, et erakonnale või erakonna liikmele saavad annetusi teha füüsilised isikud oma vara arvel.
Eelnõus on täpsustatud mitmeid piiranguid, täpsemalt oleme need kirja pannud eelnõu seletuskirjas. Oleme märkinud seda, et kui erakonna nimekirjas kandideerinud isik tegi valimiskampaania ajal kulutusi erakonna kuludest eraldi, siis tuleb kindlasti lisada tema aruanne erakonna aruandele ja selle aruande õiguspärasuse eest vastutab just nimelt see kandidaat ise.
Võrreldes esialgsega on eelnõust välja arvatud selline võimalus, et erakond saaks võtta laenu füüsilistelt isikutelt või võtta nn SMS-laenu. Ettepanek need võimalused välja arvata tuli Keskerakonna fraktsioonilt ja komisjon seda ka toetas.
Lõppkokkuvõttes ongi põhiseaduskomisjoni ettepanek, et täna pärast muudatusettepanekute läbivaatamist, head kolleegid, võiks selle eelnõu teise lugemise lõpetada, ja kui see nii läheb, siis võime homme selle eelnõu kolmandal lugemisel seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Raivo Järvi. Palun!

Suur tänu, hea juhataja! Hea erakonnakaaslane! Me oleme nüüd poolel teel lahtisest uksest sissemurdmisel. Kui kõik läheb õnnelikult, siis peaks endine õiguskantsler Allar Jõks hakkama lahtisest aknast välja murdma ehk oma aknast välja hüppama. On sul ka teada see aeg, millal see peaks toimuma?

Aitäh! Hea küsija! Ma eeldan ja loodan, et Riigikogu selle seaduse vastu võtab. Edasi sõltub kõik juba sellest, kas Vabariigi President selle välja kuulutab ja kas see seadus leiab avaldamist Riigi Teatajas. See sinu viidatud sündmus võib, aga ei pruugi aset leida sellel kuupäeval, mil see eelnõu on tõesti seaduseks saanud.

Valdur Lahtvee, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, kuulates teie ettekannet, et komisjon ei soovinud või ei viitsinud sisuliselt arutada Erakonna Eestimaa Rohelised ettepanekut muuta erakondade rahastamise praegust korda ja formaalsel põhjusel, kuna see ei puudutanud järelevalvet, vaid rahastamist ennast, lükkas selle ettepaneku kõrvale?

Aitäh! Hea küsija! Osalt nende argumentide tõttu, nagu ma ütlesin ja nagu sina viitasid, aga ka veel sellel põhjusel, et põhiseaduskomisjonile ei ole teada ühtegi põhjust, mis oleks viidanud sellele, et kehtiv süsteem ei tagaks demokraatlikku juhtimisprotsessi parlamendis. Põhiseaduskomisjoni meelsus oli küll selline, et vaid piisavalt suure esindatusega parteid on võimelised osalema parlamendi töös ja nemad on suutelised selleks, et oleks teatud tööjaotus ning ka vastav spetsialiseerumine, hea küsija.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa võiksid meile maakeeli seletada järgmist asja? Kui me püüame selle seaduseelnõuga sätestada sõltumatut erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (loodetavasti järgmises Riigikogus on samuti rohkem kui kaks erakonda), siis ka sellisel juhul, kui me toome sisse õiguskantsleri nimetatud liikme, riigikontrolöri nimetatud liikme ja Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud liikme, on valdav osa komisjoni liikmetest endiselt erakondade nimetatud. Ehk kindlasti ei ole nad sõltumatud, kui asi puudutab nende enda kontrollimist. Miks on üldse vaja erakondade esindajaid sellisesse komisjoni?

Aitäh! Sellele küsimusele on vastatud juba päris mitu korda ka siis, kui seda küsimust on esitatud meedias. Ka praegu on Riigikogu juures erikomisjon, kuhu kuuluvad ainult erakondade esindajad, eri erakondade esindajad. Selle komisjoni sõltumatust ja erapooletust ei ole seatud kahtluse alla, isegi mitte Riigikohtu otsuses, mille Riigikohus tegi peaaegu poolteist aastat tagasi, kui eelmine õiguskantsler kaebas Riigikohtusse erakondade rahastamise kehtiva korra. Põhjus, hea kolleeg Indrek, on selles (sa ka ise tead seda kindlasti), et poliitilises võitluses on erakonnad üksteisele väga tõsised konkurendid ja seetõttu võimalus, et siin saaks midagi varjata, on minu arusaamist mööda täiesti olematu. Seda esiteks. Teiseks, tõepoolest, me pidasime vajalikuks lisada komisjoni selliste auväärt institutsioonide esindajad nagu õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Vabariigi Valimiskomisjoni esindajad, et saavutada selles komisjonis, nagu sa ütlesid, täiendavalt ka näiv sõltumatus. Kõige olulisem on muidugi see, et me ei saa öelda, et erakondade rahastamise kontrollimisega tegeleb ainult üks organ, ainult üks komisjon. Selle eelnõu seaduseks saamise korral ei ole see nii ja see ei ole ka praegu nii. Me peame vaatama kontekstis kõikide organite rolli selles, me peame vaatama audiitortegevust erakondade rahastamise ja erakondade finantsaruannete ülevaatamisel, Maksu- ja Tolliameti tegevust, alates erakondade aruannete esitamisest Maksu- ja Tolliametile, mis toimub minu mäletamist mööda lausa iga kuu, ning me peame vaatama politsei tegevust kõige sellega seoses. Kõige tähtsam on, et erakondade rahastamise osas tuleb tagada läbipaistvus ja avalikkuse kontroll. See on kõige olulisem. Kõik see kokku, ma olen küll veendunud, moodustab sõltumatu rahastamiskontrolli erakondade üle.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult on ju korruptsioonivastane organisatsioon GRECO teinud ettekirjutuse, et erakondade rahastamise kontroll niisugusel kujul, nagu see praegu on, ei ole mõistlik. Sellest ettepanekust lähtuvalt ongi seda asja ümber hakatud korraldama. Seda esiteks. Aga ma küsin hoopis teisel teemal. Kui praegu vaadata erakondade kampaaniaaruandeid, siis selgub, et need on üsna umbmäärased. Kas komisjonis ei arutatud seda, et tegelikult võiks kõik selle ära näidata väga selgelt, kulukohtade viisi, näidates ära ühiku maksumuse ja ka kogusumma? Ehk võiks valimiskulutused rohkem lahti struktureerida ja tuua need välja nii, et need oleksid ülevaatlikud. Oluline vahe on ju selles, kas on ära näidatud ainult telereklaami lõppmaksumus, näiteks 3–4 miljonit, või ka minutite ja sekundite hulk, ühiku maksumus kanalite viisi. Need on erinevad asjad.

Aitäh! Hea küsija! Seda küsimust võib võib-olla tinglikult nimetada lahtisest uksest sissemurdmiseks, hea kolleeg. Selles eelnõus, mida me täna vaatame, on § 12⁸ "Valimiskampaania aruanne", mis koosneb kokku üheksast lõikest. Siin on võrreldes praegu kehtivaga päris üksipulgi lahti kirjutatud, millised kulud aruandes tuleb märkida. Näiteks, sama paragrahvi lõige 7 ütleb, et ära tuleb märkida kulutuste tegemise kuupäev, makse aluseks oleva arve number, makse selgitus, makse summa eurodes. Lõikes 8 räägitakse, et kulud kajastatakse järgmiste kululiikide kaupa: majanduskulud (sealhulgas sidekulud), tööjõukulud, reklaamikulud. Reklaamikulud tuleb ära märkida liigiti, mitte ainult reklaamikulud üldises mõttes. Kirja tuleb panna suhtekorralduskulud, kulud publikatsioonidele (sealhulgas trükistele), transpordikulud, rendikulud, avalike ürituste korraldamise kulud. On jäetud ka veel võimalus panna kirja muud kulud. Nii et komisjon andis oma arusaamist mööda küll parima, et saada võrreldes kehtiva olukorraga märksa selgem ja läbipaistvam lahendus. Loomulikult võime möönda, et alati on võimalik teha ühte või teist seadust, ühte või teist eelnõu paremaks, aga kindlasti oleks tarvilik minna praegu selle eelnõuga edasi, siis me jõuaksime ikka ühe sammu edasi astuda.

Teine küsimus Valdur Lahtveelt, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Vastuses minu esimesele küsimusele te väitsite, et komisjon leidis, et probleemi, millele Erakond Eestimaa Rohelised soovis oma muudatusettepanekuga lahendust pakkuda, ei eksisteeri, et kõik on hästi. Kas ma võin sellest järeldada, et komisjon ei tutvunud ettepanekuga kaasapandud seletusega, kus see probleem oli väga selgelt lahti kirjutatud ja ka muudatusega soovitud tulemus selgelt lahti kirjutatud, ning komisjon ei arutanud ega kaalunud toodud ettepanekut?

Aitäh! See väide ei ole tõene, hea kolleeg. Põhiseaduskomisjonis me arutasime kõikide muudatusettepanekute põhjendusi ja selgitusi. Kui mälu mind ei peta ja ilmselt ei peta, siis ka viimasele põhiseaduskomisjoni istungile, mis toimus selles küsimuses alles üleeile, olime palunud teie erakonna esindaja, aga keda ei olnud, seda ei olnud. Kõigele vaatamata jäi põhiseaduskomisjon seisukohale, et kehtiv süsteem ja kehtivad nõuded ka erakondade liikmeskonna suuruse kohta, et erakonda saaks registreerida erakonnana, on põhiseaduspärased ja lasevad inimestel leida endale vaba poliitilise ühenduse vormis sobiva erakonna ja selle kaudu tegutseda. Seda numbrit allapoole viia ei pidanud komisjon ka puhtpraktilises mõttes tarvilikuks, sest see on ka elus eneses ennast õigustanud.

Teine küsimus Jaanus Marrandilt, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Jätkuks eelmisele küsimusele ja teie vastusele: ega see väga palju ei erine olemasolevast korrast. Samas ei ole ära näidatud ühiku hinda, erinevaid kanaleid jne. Täpsusaste on ikkagi üsna väike ja muutus erakonna kulutuste aruannetes äranäitamisel on mikroskoopiline. Siin väga suurt vahet ei ole, võrreldes kehtiva korraga. Aga ma küsin hoopis teise nurga alt. Erakondade rahastamise teema ja selle kontrolli teema on olnud üleval väga pikka aega. Ma julgen öelda, et eelmine õiguskantsler kaotas oma ametikoha just nimelt sellepärast (see oli üks põhjus), et ta nõudis väga selgelt, avalikkuse arvates vähemalt, erakondade rahastamise kontrolli ...

Küsimus, Jaanus Marrandi, palun!

Miks on selle eelnõu menetlemisega tegelikult neli aastat viivitatud, miks ei ole varem lahenduseni jõutud?

Aitäh! Hea küsija! Mulle tundub, et sa esitad oma meelevaldseid väiteid päris erinevatest olukordadest arusaamise kohta kuidagi kaude selle eelnõu menetlemise raames, aga see on sinu õigus, ei muud. Minul on küll hea meel, et põhiseaduskomisjon on selle eelnõu menetlemisel teinud väga tõsist tööd koos kõigi heade kolleegidega, kes selle eelnõu kohta on muudatusettepanekuid esitanud, ja mille tõttu eelnõu saigi selliseks, nagu ta täna on, ja see on kindlasti olemasoleva olukorraga võrreldes tõsine samm edasi. Nii et siin ma mingisugust asjatut viivitamist päris kindlasti ei näe. Aga, hea kolleeg, minu mäletamist mööda oled sa praegu lausa ühe erikomisjoni esimees, kes peaks nendesamade küsimustega Riigikogus tegelema. Teie komisjonilt ei laekunud mitte ühtegi muudatusettepanekut selle eelnõu paremaks tegemiseks. Ma nägin küll mitu korda komisjoni istungil teie komisjoni vastutavat ametnikku, aga see oli kõik.

Maret Merisaar, palun!

Aitäh! Korruptsioonikomisjonis on olnud üheks suuremaks probleemiks valimisliitudelt aruannete saamine, kuna pärast valimisi valimisliitu enam ei eksisteeri ja ei ole juriidilist isikut, kelle poole pöörduda. Kas see eelnõu lahendab selle probleemi ja kas see trahv 20 000 eurot, mis tuleb maksta, on kohustuslik valimisliidule ka pärast valimisi?

Jah. Me oleme märkinud eelnõu § 1, hea küsija, ka selle, et kui seltsing lõpeb enne valimiskampaania aruande esitamise tähtaega, esitatakse aruanne viivitamata seltsingu lõppemisest arvates. Nii et nad ei saa n-ö aruande esitamisest vabaks, kui nad lõpetavad oma tegevuse näiteks juba enne valimiskampaania lõppu. On ka täpselt ära märgitud, kuidas valimisliidu nimekirjas olevad isikud vastutavad valimisliidu kulude eest ja kuidas see kirjalik seltsinguleping on koostatud. Seletuskirjas on see osa päris pikalt lahti kirjutatud. Praegu eksisteerib valimisliit valimisliiduna ja mööndakse, et ilmselt see on seltsing, aga võib-olla ei ole ka, ja nad on saanud tõesti aruannete esitamisest kõrvale hiilida, kuid enam nad seda kindlasti teha ei saa, sest seltsingu kulude eest vastutavad lõppkokkuvõttes kõik seltsinglased koos. Selle tõttu tasub igal valimisliitu astujal kõige sellega arvestada. Nemad ei ole enam need, kes hõljuksid, piltlikult öeldes, maa ja taeva vahel, vaid ka neile langeb vastutus, samamoodi nagu üksikkandidaadile või valimistel osalenud erakonnale.

Indrek Saar, teine küsimus, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud seaduseelnõu taganttõukaja! Küsin sinu arvamust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõu kohta. Esiteks pean ma küll kommentaariks ütlema, et ma ikkagi kuidagi ei suuda aru saada (ja ma arvan, et ma olen õigesti aru saanud, et ka suur osa selle ala eksperte ega avalikkus ei saa sellest aru), kuidas on võimalik, et erakonnad on iseenda raha kasutamise kontrollimisel sõltumatud. Minu talupojaloogika, vabandust, selleni ei jõua. Aga minu küsimus on selline. Me oleme esitanud eelnõu, mis näeb ette, et pärast valimisi oleks tõepoolest võimalik saada kululiikide kaupa, jälgides reklaamide minutihindu või sentimeetrihindu, üks korralik audit, mida oleks sellelsamal komisjonil võimalik analüüsida ja vastavalt sellele ühte või teist ette võtta. Kas sina komisjoni esimehena arvad, et see on mõistlik ja et seda eelnõu võiks toetada?

Aeg, kolleeg Indrek Saar!

Aitäh! Hea küsija! Ma ei ole päris kindel, millistest ajenditest lähtuvalt sa väidad, et see komisjon, mis on selle eelnõu järgi ette nähtud moodustada, ei ole sõltumatu ja et selle komisjoni tegevus n-ö juba ettearvatult ei oleks sõltumatu. Ma juhin tähelepanu sellele, et me praegu räägime ikkagi eelnõust 655, ja mul on väga raske anda mingeid lubadusi selle eelnõu kohta, mille te mõni päev tagasi oma fraktsiooni nimel Riigikogule üle andsite, kuid mida ei ole komisjonis menetlema hakatud. Väga kerge oleks sellele eelnõule takka kiita või seda tõsiselt kritiseerida, aga need mõlemad variandid oleksid ikkagi otsekui kriidiga jää peale kirjutatud. Võin siiski öelda, et arvamus, et praegu on erakonnad oma aruannete esitamisel kuidagi audiitorkontrolli alt väljas, ei ole kohe kindlasti mitte õige. Kõik Eesti erakonnad, kes saavad riigieelarvest seadusega ettenähtud toetust, on kohustatud tellima auditeerimised riiklikult tunnustatud audiitorilt ja see tehakse nende erakondade endi vahenditest.

Eiki Nestor, palun!

Kui mingi kanal lubab erakonnal näidata oma valimisreklaame turutingimustest odavama hinnaga, kas see kvalifitseerub toetusena erakonnale?

Hea küsija! Vastus on väga lühike. See tõepoolest kvalifitseerub just nimelt sellena, keelatud annetusena. See odavam hind peab olema kättesaadav ka kõigile teistele, kui nii ei ole, siis ongi tegemist keelatud annetusega. See peaks olema §-s 12³, mis käsitleb annetusi, täpsemalt lahti räägitud. Paragrahvi 12³ lõike 2 punkt 3 mainib kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamist või kasutusse andmist erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule. See on keelatud annetus, üks keelatud annetuse viis või vorm.

Teine küsimus Eiki Nestorilt, palun!

Aitäh! Kuidas siis mis iganes komisjon mis iganes koosseisus seda kindlaks teeb, kui tal puudub sõltumatu, kõrvalt antud hinnang, kui suured pidid olema erakondade valimisreklaamikulutused?

Aitäh! Eelkõige alustab komisjon tööd sellega, et ta vaatab erakondade esitatud dokumente ja aruandeid ning tutvub nendega. Komisjonil on õigus nõuda isikutelt lisaseletusi, kutsuda inimesi välja, ta võib nõuda lisadokumente, kui tekivad kõhklused või kahtlused. Võrreldes kehtiva korraga on komisjonil õigus teha ettekirjutusi, kohaldada sunniraha. Selle komisjoni otsused, hea kolleeg, on edasi kaevatavad kohtusse. Sellel komisjonil on loomulikult võimalus pöörduda veel täiendavalt mõne organi poole, näiteks mingisuguse auditi läbiviimiseks, või kui on juba põhistatud kahtlused, siis võib pöörduda kohe vastava õiguskaitseorgani poole. Kõik võimalused oma töö tegemiseks on sellel komisjonil kindlasti olemas. Ma usun, et nüüd on funktsioonid märksa laiemad kui need, mis on praegusel komisjonil, mis on moodustatud ainult Riigikogu liikmetest, kusjuures ka seda, nagu ma alguses märkisin, ei ole Riigikohus hinnanud selliselt, et võiks öelda, et see komisjon ei ole sõltumatu.

Austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande ja küsimustele vastamise eest! Nüüd on võimalus pidada läbirääkimisi. Avan läbirääkimised ja esimesena kutsun Riigikogu kõnetooli Indrek Saare. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel teen ettepaneku eelnõu 655 teine lugemine katkestada. Seda põhjusel, mis meie esitatud küsimustest juba läbi käis. Kui avalikkuse jaoks on arusaamatu, miks me moodustame järelevalvekomisjoni, kus me rahvakeeli öeldes paneme kitse kärneriks, siis enne, kui me ei ole suutnud avalikkusele selgitada, miks see niimoodi on, ei ole mõistlik seda seadust vastu võtta. Seda enam, et nagu ka praegu esitatud küsimused näitasid, on vaja tahet vaadata otsa reklaamikuludele, mis kampaania jooksul tehakse, ja sellele, kas need vastavad tõele, või pärast valimisi spekuleerib laupäevahommikul näiteks Rein Kilk raadios, et need ei vasta absoluutselt tõele, ja seda käsitletakse eksperdihinnanguna. Sellepärast oleme teinud ettepaneku otsuse eelnõu näol, mida oleks viimane aeg ja paras aeg menetleda. Sellepärast on mõistlik selle seaduseelnõu lugemine praegu katkestada, vaadates ühtlasi sotsiaaldemokraatide esitatud otsuse eelnõu, arutada, kas tervenisti või mingis osas oleks see rakendatav selle jaoks, et anda avalikkusele selge signaal, et me tahame moodustada tõepoolest sõltumatut järelevalvekomisjoni. Tuletan meelde, et Audiitorkogu, keda ühena esimestest kutsuti sellesse järelevalvekomisjoni osalema, ütles väga selgelt, et esimene põhjus, miks nad ei kavatse sellises komisjonis osaleda, on see, et sellist kogu, kus jäme ots on kontrollitavate endi käes, ei saa nimetada sõltumatuks. Sellepärast, head kolleegid, kutsun teid üles hääletama selle seaduseelnõu teise lugemise katkestamise poolt, et me võiksime mõne aja pärast tulla siia tagasi palju suurema veendumusega, et sellest, mida me siin teeme, on ka mingit kasu ja et me lihtsalt ei pane linnukest kirja. Aitäh!

Valdur Lahtvee, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon peab erakondade rahastamise järelevalve kontrolli tõhustamist äärmiselt vajalikuks ja leiab, et eelnõu 655 menetlemise käigus on päris palju ära tehtud selleks, et see kontroll oleks tõhusam. Paraku eelnõu sellises konditsioonis, sellise tekstiga, nagu ta täna on, ei ole päris see, mis tagaks erakondade rahastamise järelevalve sõltumatuse. Ma pean silmas § 12¹⁰, mis käsitleb erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni, selle komisjoni määramist ja koosseisu. Kontrollorgan peab olema sõltumatu, kontrollorgan ei tohi olla ühe erakonna mõju all ja tuleks välistada üldse erakondlik mõju kontrollorganile. Praegu jälgivad erakondade rahastamist kas valimiskomisjon või Riigikogu korruptsioonikomisjon ja me oleme praktikas näinud, et see süsteem ei toimi. Ka viimaste valimiste kontekstis osutati päris mitmele rikkumisele, mis kõik sumbusid korruptsioonikomisjoni otsustamatuse, suutmatuse ja huvipuuduse tõttu minna sügavuti kontrollima nende süüdistuste ja etteheidete tagamaid.
Sõltumatus tuleb tagada ja sõltumatuse hindamise kriteeriumideks on eeskätt kontrollorgani isikuline koosseis, liikmete nimetamise ja tagasikutsumise alused. Täna, kui praegust Riigikogu koosseisu vaadates oleksid erakondade esindajad komisjoni koosseisus enamuses (6 : 3), oleks naiivne juba eos sõltumatust oodata. Ma toon näite. Ühes parun Münchhauseni muinasjutus on räägitud, kuidas parun tiris iseennast patsipidi pori seest välja. Loodusseadused sellist iseenda porist väljatõmbamist ei elus ega poliitikas mitte kuidagi ei toimuda lase. Meie rohelistena teame loodusseadusi väga hästi. Usume, et ka teie jagate seda arusaama, et sellisel moel, iseennast kontrollima pannes, on võimalik erakonnad ainult sügavamale porri tallata. Me oleme seda näinud. See tähendab veel suuremat praeguse poliitkultuuri usaldusväärsuse kadu kodanike, valijate silmis. See tähendab, et usaldamatus kogu meie poliitilise süsteemi vastu kasvab, kui me sel moel selle eelnõuga edasi läheme. Seetõttu teeb Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ettepaneku, et eelnõu 655 teine lugemine tuleks katkestada, et selle paragrahviga tööd edasi teha, tagamaks erakondade rahastamise järelevalveorgani sõltumatus. Aitäh!

Andres Herkel, palun!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Kui Indrek Saar ja Valdur Lahtvee oleksid olnud parlamendi eelmise koosseisu liikmed ja nad oleksid pidanud täpselt needsamad kõned siis, kui tollal erakonnaseadust menetleti, siis oleksid need kõned läinud täiesti kümnesse. Sellepärast, et kandes natukene ka institutsionaalset mälu, mis meil siin on, meenub mulle, et see, milline on erakondade rahastamise kontrolli komisjon, lepiti kokku, kui ma õigesti mäletan, tollase justiitsministri ja põhiseaduskomisjoni esimehe poolt ühel komisjoni koosolekul võetud vaheajal ja see sai täpselt selline, nagu see sai – Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, mis koosneb Riigikogu liikmetest. Jah, see on iseenda üle järelevalve teostamine.
Selle seadusega astutakse siiski samm paremuse suunas. Võib-olla ei ole see nii hea, kui me tahaksime, aga see on samm paremuse suunas. Võib-olla on see pool muna, aga see ei ole tühi koor. Viimaste kompromissidega me jõudsime niikaugele, et tulid tagasi õiguskantsleri esindaja nimetamine, riigikontrolöri esindaja nimetamine, Vabariigi Valimiskomisjoni esindaja nimetamine. Vahepeal olid need juba maha kantud, sest keegi kippus neid välistama. Meie erakond on olnud seisukohal, et seda funktsiooni võiks teostada ka Riigikontroll või mittepoliitilistest inimestest koosnev kontrollkomisjon. Aga me oleme liikunud selles protsessis võimalikult suure efektiivsuse ja kompromissi saavutamise suunas.
Üks väike nüanss veel, mis läks meelest ära ka lugupeetud komisjoni esimehel härra Lindel, kui ta ütles, et komisjoni hakkavad kuuluma erakondade esindajad, aga täiesti teadmata tundub see seik olevat Indrek Saarele. See on see, mille me komisjoni töö lõpus sisse viisime: Riigikogus esindatud erakonnad nimetavad komisjoni liikme, kes ei ole Riigikogu liige ega Vabariigi Valitsuse liige. Teiste sõnadega, lugupeetud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, teil on tõenäoliselt võimalus teha see ettepanek ka Allar Jõksile, kes lubas kusagilt välja hüpata, kui me suudame vastu võtta erakonnaseaduse, kus on kirjas efektiivne kontrollkomisjon. Võib-olla on erakondadele tõesti test see, keda me sinna nimetama hakkame, kas selleks saab väga selge poliitilise huvi ja ainult ühe erakonna huvi esindaja või saab selleks näiteks varem Riigikogu liige või poliitikas olnud inimene, kes on piisavalt kompetentne, kuid kellel on ka küllalt arusaamist sellest, et niisuguses komisjonis esindatakse lõppude lõpuks ikkagi Eesti avalikkuse huve, mitte mingeid kildkondlikke huve. Ma möönan, et see on praktika küsimus ja me näeme tulevikus, kuidas see komisjon töötama hakkab. Võib-olla tuleb siin midagi veel muuta, aga praegu seaduseelnõu menetlemise katkestamine ilmselt ei ole sihipärane ja meil puudub eeldus saavutada siin paremaid kontrollorgani kompositsioone või paremaid kompromisse. Seetõttu oleks mõistlik teine lugemine täna lõpetada.
Siin menetletavate eelnõudega on vist niimoodi, et need saavad tihtipeale külge ühe sildi või märksõna. Praegusel juhul on selleks kindlasti see "kontrollkomisjon". Ma tahan siiski rõhutada, et põhiseaduskomisjon tegi selle eelnõuga päris palju tööd ja muutis eelnõu olulisel määral, võrreldes sellega, mis Justiitsministeerium oli algselt esitanud. Ma pean väga tähtsaks ühte asjaolu, nimelt seda, et me leidsime võimaluse teostada kontrolli ka valimisliitude üle, ilma neid sunduslikult mittetulundusühinguteks tegemata. See oleks olnud sisuliselt Eestis kohalike erakondade nõude kehtestamine. Kunagi me tahtsime valimisliite ära kaotada, vähemalt niisugune idee oli üleval, sellele tuli tuliselt vastu hakata ka siinesinejal. Mida vabamad valimisliidud siiski on, seda parem. Seltsingute näol, ma arvan, on see vabadus tagatud. Suur aitäh!

Aitäh! Väino Linde, palun!
(Aivar Riisalu vahelehüüe.)

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tahan ka veidi esineda, vastates samas Aivar Riisalu küsimusele.
Head kolleegid! Praegu eksisteerib Riigikogu juures erikomisjon, kelle ülesanne kehtiva erakonnaseaduse järgi on kontrollida erakondade finantseerimist. Sellesse kuuluvad just nimelt Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajad. Kuni tänase päevani, head siinolijad, ei ole ma veel kuulnud ja ma ei usu ka ise, et sellesse komisjoni kuuluvad Riigikogu liikmed oleksid oma tööd teinud ebaausalt, et me võiksime käsitleda neid inimestena, kes ei ole huvitatud erakondade rahastamise kontrollimisest. Seda, et nad teeksid seda tööd ühekülgselt, ei ole väitnud ka ei Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ega roheliste fraktsiooni esindajad. Nii et mul jääb üle ainult uskuda, et see on suhteliselt populistlik arvamus selle komisjoni kohta, ning et populistlik on ka see arvamus, et uus, moodustatav komisjon, mille liikmeskond on praegusest hoopis erinev, seda on täiendatud, peaks oma töös olema kuidagi vähem sõltumatu kui praegune.
Aga lõppkokkuvõttes on mul siiralt kahju, kui viidata eelmisele õiguskantslerile, et tõepoolest ongi Riigikogus praegu olemas jõud, kes ei soovi selle just nimelt erakondade rahastamise kontrolli eelnõu Riigikogus lõpuni menetleda ja on nõus kas või eelnõu menetlemise katkestamise abil jällegi kõik selle lihtsalt kuu peale saatma. Selle pärast on mul küll väga suur häbi! Aga ma usun siiski, et see ei ole Riigikogu enamuse tahe. Tänan!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Enne teise lugemise katkestamise ettepaneku läbihääletamist vaatame läbi 44 muudatusettepanekut, mis seaduseelnõu 655 kohta esitatud on. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku esitaja on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon seda ettepanekut arvestanud ei ole, tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest seda ettepanekut Riigikogu suures saalis hääletada võimalik ei ole. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja seda muudatusettepanekut on juhtivkomisjon sisuliselt arvestanud. Viies muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Kuues muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud. Seitsmenda muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. Kaheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka üheksas muudatusettepanek. Kümnenda muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja selle ettepaneku on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. 11. muudatusettepaneku on esitanud Eiki Nestor ja ka selle muudatusettepaneku on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. 12. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon täielikult arvestanud. 13. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 14. muudatusettepanek. Ka 15. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, samamoodi on juhtivkomisjoni esitatud 16. muudatusettepanek. 17. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon täielikult arvestanud. 18. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 19. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja seda ettepanekut juhtivkomisjon arvestanud ei ole, tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest pole seda ettepanekut meil võimalik ka saalis hääletada. 20. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, seda ettepanekut juhtivkomisjon arvestanud ei ole, ka see muudatusettepanek ei kuulu tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest hääletamisele. 21. muudatusettepanekuga on sama lugu, ka selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon seda ettepanekut arvestanud ei ole, kuid tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. 22. muudatusettepaneku esitaja on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon seda ettepanekut arvestanud ei ole. Mai Treial.

Aitäh! Ma palun seda hääletada.

Selle muudatusettepanekuga on samasugune lugu nagu paari eelneva ettepanekuga, et tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest, konkreetselt §-st 106, see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu, seda ei ole võimalik hääletamisele panna. 23. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 24. muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud. 25. muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud. Ka 26. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 27. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon seda ettepanekut arvestanud ei ole, ka see ettepanek ei kuulu tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikest 2 hääletamisele. 28. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon osaliselt arvestanud. 29. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata ja taas, tulenevalt kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikest 2, see ettepanek hääletamisele ei kuulu. 30. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka 31. muudatusettepaneku esitaja, ka 32. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni ehk põhiseaduskomisjoni esitatud, nagu ka 33., 34., 35., 36., 37., 38., 39., 40., 41., 42., 43. ja 44. muudatusettepanek. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 655 teine lugemine lõpetada. Kuna aga Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 655 teine lugemine katkestada, peame selle ettepaneku läbi hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 655 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 655 teine lugemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Enne järgmise päevakorrapunkti juurde asumist on mul teade, mis on eelkõige mõeldud riigikaitsekomisjoni liikmetele. Nimelt, riigikaitsekomisjoni esimees kutsub täna kokku komisjoni erakorralise istungi, mis algab viis minutit pärast täiskogu istungi lõppu.

Asume järgmise päevakorrapunkti juurde, jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 653 teise lugemise jätkamisele saatmist neljapäeval, 18. novembril. Komisjoni olid arutelu juurde kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Andres Lippmaa, merendustalituse peaspetsialist Rainer Henno, õigusosakonna peaspetsialist Hindrek Allvee ning Veeteede Ameti nõunik Priit Lööper.
Pärast teise lugemise katkestamist esitas muudatusettepanekuid ka algataja. Need on muudatusettepanekud nr 2, 3, 4, 5 ja 6. Mitmed neist olid seotud Eesti Merelootside Ühingu ja AS-i Eesti Loots ettepanekutega. Täpsustati teatud redaktsioone ja tehti ka sisulisi ettepanekuid. Eriti juhiksin ma tähelepanu muudatusettepanekule nr 6, kus käsitletakse pikka aega vaidlusi tekitanud laevade ülevaatamise tasu küsimust. See tasu muudeti nüüd meetripõhiseks ehk tasu on konkreetselt määratud laeva pikkusest tulenevalt, sõltumata sellest, mitu Veeteede Ameti spetsialisti seda ülevaatust teeb. Varem, kui oli mitu spetsialisti ja maksti tunnipõhiselt, oli palju vaidlusi. Nüüd on see tasu meetripõhine ja tundub, et üks pikaajaline vaidlusküsimus on lahenduse leidnud.
Teised ettepanekud olid rohkem redaktsioonilist laadi. Näiteks on muudatusettepanekus nr 2 muudetud redaktsiooni, sõnad "avariiohtlikku olukorda" on asendatud sõnadega "ohtlikku juhtumit", mis on võib-olla lühem ja selgem.
Kaks muudatusettepanekut olid minu esitatud: muudatusettepanek nr 1, mis kätkeb endas juba varem esitatud muudatust, mis näeb ette tankerite eskortimist sadamasse sissesõidul, ja muudatusettepanek nr 7, mille üle on ka siin korduvalt olnud arutelusid ja mis varasematel lugemistel ei ole toetust leidnud. Seekord leidis seitsmes muudatusettepanek konsensusliku toetuse ja ka algataja nõustus sellega.
Kõik muudatusettepanekud, välja arvatud ettepanek nr 1, leidsid komisjonis konsensuslikku toetust. Muudatusettepanekut nr 1, mis puudutab ohutut pukseerimist, komisjon ei toetanud (3 poolt ja 5 vastu, erapooletuid 0).
Lõpuks tegi komisjon ka organisatsioonilised ettepanekud: saata Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 653 Riigikogu täiskogusse teise lugemise jätkamiseks 24. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 8. detsembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. See otsus tehti konsensusega. Sellega olid komisjoni otsused tehtud. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli tagasi Kalev Kallo! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tahan seekord peatuda muudatusettepanekul nr 1, mis käsitleb tankerite eskortimist sadamasse sissesõidul, millest on siin korduvalt juttu olnud. Võib-olla ei olekski see nii väga vajalik olnud, aga ühes kollases väljaandes ilmus eile üks väga huvitav kirjutis, mille pealkiri hõikas: "Seadus, mis toob tulu vaid ühele ainsale firmale." See sunnib asja veidi selgitama.
Julgen öelda, et mereasjanduses isegi suurem võhik kui ajakirjanik saab aru, et meresõiduohutuse seadus ega meresõiduohutus tervikuna ei saa kuidagi kasulik olla vaid ühele firmale. Seda määratlust nimetan ma küll absurdi tipuks. Täpselt samuti nagu ei saa näiteks liiklusseadus olla kasulik kas ainult Tulika Taksole või Tallinna Autobussikoondisele. Sama absurdne on ka see eelmine väide. Meresõiduohutuse eiramine on maailmas juba toonud korvamatut kahju keskkonnale ja karta on, et seda juhtub veelgi. Aga kui lugeda artikli sisu, siis jääb mulje, et muudatusettepanek, mis käsitleb naftatankerite eskortimist, oleks nagu Riigikogu liikme Kallo isiklik huvi. Tegelikult arutati kõik need muudatusettepanekud, mis meresõiduohutuse seaduse kohta taheti esitada, läbi Merendusnõukojas. Nõukoja ettepanekud esitas Eesti Laevaomanike Liit kirjalikult Riigikogu majanduskomisjoni juba 14. aprillil. Kuna kirja ei saa käsitleda ametliku muudatusettepanekuna, siis lepiti Merendusnõukojas kokku, et ma vormistan need ametlike muudatusettepanekutena Riigikogu kodukorra kohaselt tähtajaks, milleks esimese lugemise järgselt oli 21. aprill. Kokku oli muudatusettepanekuid kuus, nende hulgas tankerite eskortimist käsitlev muudatus. On hea meel öelda, et neli laevaomanike liidu kirjas esitatud muudatust on juba varem seaduses kajastamist leidnud. Aga kuna teine lugemine katkestati, siis esitas laevaomanike liit oma 28. juuni kirjas juba muudatuse täiendused, mis käsitlesid tankerite kandevõimet, et kehtestada eskortimine alates kandevõimest 70 000 tonni, sellest alates oleks eskortimine hädavajalik. Saadud informatsiooni ja arvutuste põhjal täiendasin ma muudatusettepanekut enne teise lugemise jätkamist. Esimesel korral leidis ka see muudatus tegelikult komisjonis toetamist, see hääletati välja teise lugemise jätkamisel. Seega oli loomulikult igati loogiline esitada see uuesti teise lugemise edasisele jätkamisele. 2. novembril 2010 saatis ka Eestimaa Looduse Fond kirja Riigikogu majanduskomisjonile ja kõikidele Riigikogus esindatud fraktsioonidele tungiva palvega tankerite eskortimist puudutav säte seaduseelnõusse kindlasti sisse lülitada. Seda muudatust on toetanud kõik, kes muretsevad keskkonna ja Läänemere tervise pärast. Hoolitsus Läänemere eest tuleneb omakorda rahvusvahelisest Läänemere strateegiast. Kõik, kes püüavad väita, et ohtu ei ole, võiksid mõelda Mehhiko lahes aset leidnud katastroofile. Jah, see võib olla üks võimalus kümnest tuhandest, aga me ei tea kunagi, kui lähedal see kümnetuhandes kord on. See muudatus sisaldab endas eelkõige muret meie kodumere tervise pärast. See ei ole ainult Kallo isiklik mure, see on väga paljude mure, kui ehk välja arvata eespool nimetatud kollase väljaande toimetus. Ühe väikese puksiirifirma huvid on sellega võrreldes kuskil sajandal kohal või veel kaugemal. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Asume seaduseelnõu 653 muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Kalev Kallo, juhtivkomisjon seda ettepanekut arvestanud ei ole. Palun, Kalev Kallo!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Teeme seda. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille esitaja on Kalev Kallo ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Esimene muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku esitaja on samuti juhtivkomisjon. Ka neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka viienda ja kuuenda muudatusettepaneku. Seitsmenda muudatusettepaneku esitaja on Kalev Kallo ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon täielikult arvestanud. Oleme läbi vaadanud kõik seaduseelnõu 653 kohta esitatud muudatusettepanekud.
Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni liikme Toomas Vareki!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse s.a 27. septembril algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 824 esimene lugemine lõpetati s.a 10. novembril. Väliskomisjoni ettepanekul määras Riigikogu juhatus pärast esimest lugemist muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seitse tööpäeva, 19. novembri kell 16. Nimetatud tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud.
Väliskomisjoni s.a 26. oktoobri istungil tehtud menetluslike otsuste põhjal tehti Riigikogu juhatusele ettepanek võtta nimetatud eelnõu Riigikogu täiskogu s.a 24. novembri päevakorda teisele lugemisele. Väliskomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu 824 teine lugemine lõpetatakse, tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 824 Riigikogu täiskogu kümnendal töönädalal, kolmapäeval, 8. detsembril kolmandale lugemisele. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Läbirääkimiste pidamise soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid, nagu ettekandja mainis, seaduseelnõu 824 kohta esitatud ei ole.
Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 824 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine eelnõu on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise me täna katkestame. Olgu see alustuseks öeldud, et pinged maha võtta.
Esimene lugemine toimus 19. jaanuaril 2010 ja selle eelnõu kohta on Riigikogust laekunud 21 muudatusettepanekut. Me oleme õiguskomisjonis, nagu tavaliselt, teinud eelnõuga põhjaliku töö ning küsinud mitmetelt institutsioonidelt ja ekspertidelt arvamusi. Arvamused on laekunud Riigikohtult, Eesti Advokatuurilt, Eesti Juristide Liidult, Eesti Kohtunike Ühingult ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt. 12. märtsil otsustasime komisjoni istungil moodustada praktikutest-õigusteoreetikutest töörühma, kes töötaks arvamused läbi ja formuleeriks nende põhjal parandusettepanekud eelnõu kohta. Nimetatud töögrupi põhiliikmed on olnud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Priit Pikamäe, liige Eerik Kergandberg, Riigikohtu nõunik Juhan Sarv, riigi peaprokurör Norman Aas, Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Kurm, Eesti Advokatuuri juhatuse liige vandeadvokaat Jaanus Tehver ning Justiitsministeeriumi asekantsler Heili Sepp, lisaks on tööst osa võtnud Andreas Kangur Tartu Ülikoolist, Helve Särgava, Orvi Tali ja Liina Pohlak Harju Maakohtust, Ingeri Tamm Tartu Maakohtust ning Riigikohtu nõunik Allan Plekksepp.
Justiitsministeerium esitas selle aasta oktoobris töögrupi ettevalmistatud muudatusettepanekud meile arutamiseks. Nende uute muudatusettepanekute tõttu võttis Keskerakonna fraktsioon tagasi üheksa muudatusettepanekut, sisuliselt leidis arvestamist täiendavalt üheksa Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut.
Väga lühidalt toon välja peamised sisulised muudatused. Nagu te näete, on eelnõu 599 juures mahukas, üle 40 leheküljest koosnev seletuskiri, kus kõikide muudatusettepanekute juures on toodud ära kommentaarid ja selgitused. Teen mõne lühikese täpsustuse ja märkuse selle eelnõu kohta.
Esiteks, muudatusettepanekutega nr 17 ja 18 loobutakse vabatahtlikust süü ülestunnistusest kui eraldi tõendiliigist.
Teiseks, muudatusettepanekuga nr 23 loobutakse süüdistatava ja kahtlustatava kriminaalvastutuse sätestamisest valeütluse eest, kuid nähakse loomulikult ette süüdistatava kohustus rääkida kohtus tõtt. See on eelkõige Riigikohtu märkuste põhjal tehtav muudatus.
Kolmandaks, loobutakse õiguslikule eriteadmisele tugineva ekspertiisi võimaluse loomisest (muudatusettepanekud nr 31 ja 33).
Neljandaks (see on tõsist arutelu tekitanud küsimus), muudatusettepanekuga nr 85 me loobume kohtu sidumisest prokuröri küsitava karistuse ülemmääraga.
Viiendaks, muudatusettepanekutega nr 60 ja 61 me jätame välja kokkuleppemenetluse taotlemise lubatavuse kõikide süütegude puhul ja näeme ette raskete kuritegude kataloogi, mille puhul kokkuleppemenetlus on keelatud.
Kuuendaks, me parandame kokkuleppe vaidlustamise võimalusi muudatusettepanekutega nr 89, 90 ja 93.
Seitsmendaks, Riigikohtu ettepanekul lisame regulatsiooni, mis määratleb tsiviilhagi esitamise lõpptähtaja kohtueelse menetluse lõpuga.
Lisaks sellele on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendist tulenevalt parandatud kaitseõiguse garantiisid muudatusettepanekutega nr 10 ja 62. Samuti täpsustame kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja tagamise sätteid, nähes muu hulgas ette võimaluse mõistliku menetlusaja ületamise korral kriminaalasi lõpetada või isiku karistust kergendada (muudatusettepanekud nr 45 ning 72 ja 73).
Me valmistasime seda eelnõu teiseks lugemiseks ette mitmel istungil märtsis, oktoobris ja novembris, vahepeal töötas minu nimetatud töörühm. Ekspertidena osalesid väga mitmed töörühma liikmed ka õiguskomisjoni istungitel ja aruteludel. Me otsustasime kõik töörühma tasakaalupunktide ja kompromissidena pakutud ettepanekud algatada ning tegime konsensuslikult ettepaneku lugemine täna katkestada ja paluda Riigikogu juhatusel määrata uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. detsember kell 6 õhtul. Tänan teid!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme seaduseelnõu 599 muudatusettepanekute juurde. Neid ettepanekuid on kokku 122. Nagu tavaks, nimetan ettepaneku numbri ja esitaja ning kui esitaja ei ole juhtivkomisjon, milleks on õiguskomisjon, siis ka juhtivkomisjoni seisukoha. Esimese muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Neljanda muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Ettepanek nr 5, esitaja on juhtivkomisjon. Ettepanek nr 6, esitaja on juhtivkomisjon. Ettepanek nr 7, esitaja on juhtivkomisjon. Ettepanek nr 8, esitaja on juhtivkomisjon. Ettepanek nr 9, esitaja on juhtivkomisjon. Ettepanek nr 10, esitaja on juhtivkomisjon. Ettepanek nr 11, esitaja on juhtivkomisjon. Ettepanek nr 12, esitaja on samuti juhtivkomisjon. Ka 13. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon ja samamoodi on 14. muudatusettepaneku esitaja juhtivkomisjon. 15. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon sisuliselt arvestanud. 16. muudatusettepanek on samuti Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja ka seda ettepanekut on juhtivkomisjon sisuliselt arvestanud. 17. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 18., 19. ja 20. ettepanek. 21. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon seda ettepanekut arvestanud ei ole. 22. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Õiguskomisjon on esitanud 23. muudatusettepaneku. 24. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon sisuliselt arvestanud. 25. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 26., 27., 28. ja 29. muudatusettepanek. 30. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 31. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 32. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 33. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 34., 35., 36., 37., 38., 39., 40., 41., 42., 43., 44., 45., 46., 47., 48., 49., 50., 51., 52. ja 53. muudatusettepanek. 54. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 55. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ja selle ettepaneku on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. 56. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 57. ja 58. muudatusettepanek. 59. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon sisuliselt arvestanud. 60. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 61., 62., 63., 64., 65., 66., 67., 68., 69., 70., 71., 72., 73., 74., 75., 76., 77. ja 78. muudatusettepanek. 79. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 80. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ka 81. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Samamoodi on juhtivkomisjon 82., 83., 84., 85., 86., 87., 88., 89., 90., 91., 92., 93., 94., 95. ja 96. muudatusettepaneku esitaja. 97. ettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 98., 99., 100., 101., 102., 103., 104., 105., 106., 107., 108., 109., 110., 111., 112., 113., 114. ja 115. muudatusettepanek. 116. muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja seda muudatusettepanekut on juhtivkomisjon sisuliselt arvestanud. 117. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, ka 118. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 119., 120., 121. ja 122. muudatusettepanek. Oleme läbi vaadanud kõik seaduseelnõu nr 599 kohta tehtud muudatusettepanekud.
Nagu õiguskomisjoni esimees ettekannet pidades ütles, on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Seaduseelnõu 599 teine lugemine on katkestatud. Määran eelnõu 599 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 1. detsembri kell 18.

Järgmine punkt päevakorras on seaduseelnõu 810 teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 15. ja 22. novembril ning koostöös Rahandusministeeriumiga tegi rahanduskomisjon konsensuslikult eelnõus 11 muudatust. Muudatusettepanekuga nr 1 täiendati eelnõu pealkirja lauseosaga "investeerimisfondide seaduse", täiendati eelnõu jõustumisparagrahviga ja investeerimisfondide seaduses tehti muudatus, et tehtavad fondi tingimuste või põhikirja muudatused jõustuvad nende fondivalitseja veebilehel avaldamisele järgneval tööpäeval. Muudatusettepanek nr 2 käsitleb intressi maksmise kohustust. Selle muudatusega viiakse krediidiasutuste seadusesse sisse muudatus, mille kohaselt ei kohaldata võlaõigusseaduse sätet muudele hoiustele kui üksnes maksekontol oleva raha, s.o arvelduskonto jäägi suhtes. Muudatusettepanek 3 on täpsustava sisuga. Muudatusettepanekuga nr 4 reguleeritakse täpsemalt aktsiate või nendega seotud kontode käsutamise piiranguid ja kirjete kustutamist. Selle sätte lisamisega täiendatakse seadust selliselt, et aktsiad või aktsiatega seotud konto jäävad blokeerituks kuni blokeerimise aluseks oleva korralduse tühistamiseni, uue korralduse tegemiseni või muu õigusaktides ettenähtud ajani. Muudatusettepanek nr 5 on täpsustava sisuga. Muudatusettepanekuga nr 6 reguleeritakse valitsuse korralduse jõustumist sundvõõrandamise kohta. Muudatusettepanek nr 7 on väike veaparandus. Muudatusettepanekuga nr 8 viiakse krediidiasutuste seadus vastavusse Euroopa Liidu direktiividega. Muudatusettepanekuga nr 9 välistatakse kehtinust rangematele omavahendite nõuetele vastamise tagasiulatuv mõju. Muudatusettepanek nr 10 on normitehniline täpsustus. Muudatusettepanekuga nr 11 viiakse eelnõu vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga, täpsemalt, hoiuste tagamise direktiiviga. Sellest tulenevalt tõstetakse hoiuste tagamise piirmäära seniselt 50 000 eurolt 100 000 eurole iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.
Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja teha eelnõu kolmas lugemine s.a 8. detsembril. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Alustame eelnõu 810 muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on laekunud 11, kõik on juhtivkomisjoni esitatud. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ning üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Nii nagu meil on tavaks saanud, teeb teisel lugemisel ettekande juhtivkomisjoni esindaja. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Palun vabandust mõningase hilinemise pärast!

Kõik on hästi, siin ei olnud mingit süüd.

Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõuga 823 on Riigikogu rahanduskomisjon teinud väga tõsist tööd. Kuna töötuskindlustus ise sündis kunagi valitsuse, tööandjate ja ametiühingute koostöös, siis osalesid ka selles töös Eesti Tööandjate Keskliidu poolt Tarmo Kriis ja Eesti ametiühingute poolt Harri Taliga. Põhiline teema, mis komisjoni töös kõige rohkem aega võttis, oli seotud tööhõiveprogrammi kui suurusega, sellega, kes peaks tööhõiveprogrammi ette valmistama, ja ka sellega, kes peaks selle kinnitama. Põhjus oli lihtne. Nimelt on töötuskindlustus nii üles ehitatud, et töötukassa on avalik-õiguslik isik. Tema nõukogu, kuhu kuuluvad kaks esindajat Vabariigi Valitsuse poolt (nendest üks Rahandusministeeriumist), kaks esindajat Eesti Tööandjate Keskliidu poolt ja kaks esindajat Eesti ametiühingute poolt, on vastutav kogu selle kindlustuse tulude ja kulude eest kuni isikliku vastutuseni välja. Nüüd aga on juhtunud niimoodi, et kindlustusmaksed kaasati aktiivse tööhõivepoliitika rahastamisse ja loodi uus sihtkapital, mis võimaldab võtta nendest maksetest teatud osa töötute koolituseks, toetatud töökohtade kinnimaksmiseks ja muuks. Nende maht kinnitati esitatud eelnõu alusel Vabariigi Valitsuse poolt. Seda nimetatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse uue täienduse alusel tööhõiveprogrammiks. Tööhõiveprogramm on dokument, kus kinnitatakse see, kui palju mille peale aktiivses tööhõivepoliitikas raha kulutatakse, kaasa arvatud see, kui palju sisuliselt võetakse kindlustusmaksetest raha juurde nendele kulutustele, mida riigieelarvest või riigi muudest tuludest, kaasa arvatud Euroopa Liidu rahast, selle töö jaoks kasutatakse. Valitsuse esitatud eelnõus oli lühidalt öeldes ette nähtud see, et valitsus kinnitab selle tööhõiveprogrammi ja ainuke õigus, mis töötukassal on, on see, et ta saab anda arvamuse. Teisisõnu, tööhõiveprogrammiga langetati oluline otsus paljudeks aastateks, ja otsus mitte ainult sisu poole pealt, vaid ka rahastamise poole pealt, tööhõiveprogrammi hakkas täitma töötukassa ja kogu see tegevus kajastus töötukassa tuludes ja kuludes, aga töötukassa võis anda ainult oma arvamuse. Püüti leida tasakaalu. Minister Pevkur, kes nendel läbirääkimistel osales, soovis, et valitsusel oleks poliitiline vastutus selle programmi eest. Teisest küljest paneb töötukassa avalik-õiguslik staatus selle juhid vastutama tulude ja kulude eest. Kompromiss leiti muudatusettepanekute näol, mis on teie tabelis numbrite 2 ja 3 all. Ehk tulevikus töötukassa koostöös ministeeriumiga valmistab selle programmi ette, töötukassa nõukogu peab selle heaks kiitma, kusjuures sellisel moel, et minister töötukassa nõukogu liikmena peab kindlasti selle tööhõiveprogrammi poolt olema. Seejärel esitatakse see Vabariigi Valitsusele, kes selle kinnitab. Sisuliselt on härra ministril küll kaks vetoõigust, aga siin vahet ei ole, kui on juba üks vetoõigus, siis võib ka kaks olla. Selle sõnastusega, mis on toodud muudatusettepanekus nr 2, nõustusid komisjoni istungil nii Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit kui ka Sotsiaalministeerium. See tingis ka selle, mis on toodud muudatusettepaneku nr 2 teises osas: töötukassa seaduses sätestatud kohustusi täiendatakse sõnastusega, et töötukassa nõukogu peab tähtajalise tööhõiveprogrammi heaks kiitma. Seetõttu sai osaliselt arvestatud muudatusettepanekut nr 3, mille esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mis vastupidi valitsuse eelnõus esitatule nägi ette, et tööhõiveprogrammi kinnitab hoopis töötukassa nõukogu. Ju on see mõtlemine veel liiga revolutsiooniline, nii et kompromiss on saavutatud muudatusettepanekus nr 2.
Tähelepanuväärne on veel muudatusettepanek nr 9. See on seotud muudatusettepanekuga nr 13. Esialgses eelnõus nähti ette, et tööhõiveprogrammi täitev töötukassa oleks olnud olukorras, kui tööhõiveprogrammi täitmiseks rahalistest vahenditest puudu tuleb, sunnitud võtma vahendeid oma reservidest. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku seda mitte lubada ja seda ettepanekut toetas palavalt Rahandusministeerium. Kuna see säte seadusest välja jäi, siis täiendati eelnõu sellise täpsustusega, mis on kirjas muudatusettepanekus nr 9. See räägib sellest, mis juhtub siis, kui töötukassa tööhõiveprogrammi täidab, aga seejuures ei ole tal piisavalt vahendeid. Milline on regulatsioon, kuidas siis käituda? Sisuliselt on see regulatsioon täpselt samasugune nagu tööhõiveprogrammi kinnitamisel.
Muud muudatusettepanekud, mis on arvestatud, liigitaksin ma redaktsiooniliste kilda. Nimelt on ju mõeldud ja ka eelnõu seletuskirjas oli kirjas, et töötuskindlustusmakseid võib kasutada aktiivsete tööhõivemeetmete rahastamiseks, kuid ühe tööturutoetuse, s.o riikliku töötu abiraha kinnimaksmiseks mitte. Seda tuleb ka tulevikus teha riigi muudest tuludest, riigieelarve tuludest. See täpsustus oli jäänud eelnõu koostajatel ühest paragrahvist ekslikult välja.
Komisjon ei arvestanud neid ettepanekuid, mis oli esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mis olid seotud selle fraktsiooni sooviga, et töötajate maksetest aktiivseid tööturumeetmeid ei rahastataks, küll aga tehtaks seda Vabariigi Valitsuse ja tööandjate maksetest.
Lühidalt on see kõik. Komisjoni otsus oli eelnõu teine lugemine täna lõpetada.

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Ma tahan siiski paar sõna rääkida nendest muudatusettepanekutest, mille esitasid sotsiaaldemokraadid ja mida komisjon ei arvestanud. Meie praeguses töötuskindlustuses on maksemäär jaotunud tööandjate ja töötajate vahel selliselt, et tööandjate koormus on üks kolmandik ja töötajate koormus on kaks kolmandikku. Kui töötuskindlustuse seadus vastu võeti, oli tööandjate koormus 0,5% ja töötajate koormus 1%, ja nii on ka praegu, kui kogukoormus on 4,2%, sellest kannavad tööandjad 1,4% ja töötajad 2,8%. Nende numbriteni jõuti sellel lihtsal moodusel, et arvutati välja kulu, mida töötuskindlustusel tulevikus kanda tuleb. Ehk need maksemäärad on otseselt seotud sellega, et töötuskindlustuses kantakse siiamaani ainult kahesuguseid kulusid. Töötajad saavad kindlustusmakse eest hüvitist, kui nad töötuks jäävad, ja tööandjad kindlustavad ennast selle olukorra puhuks, kui nad on maksejõuetud. Mõnda aega on Eesti tööandjad kollektiivselt kinni maksnud ka töötajate koondamised.
Ma tahan Riigikogu liikmetele öelda, et selles kindlustuses on kaks eraldi rahafondi. Üks, kuhu maksavad raha tööandjad, ja teine, kuhu maksavad töötajad. Kusjuures töötajate raha ei tohi kasutada tööandjate kohustuste täitmiseks, aga tööandjate raha võib kasutada töötajate kohustuste täitmiseks. Olukorras, kus me muudame kindlustusest saadavat hüvitist, ehk sinna hulka hakkavad kuuluma ka ümberõpe, toetatud töökohad ja muud aktiivsed tööturumeetmed, minu meelest ei kehti enam vahekord üks kolmandik tööandjatelt ja kaks kolmandikku töötajatelt. Siit ka meie ettepanek, et tulevikus oleksid need kohustused jagatud võrdselt: 2,1% tööandjatelt ja 2,1% töötajatelt (maksimumina). On ka teine, puhtpõhimõtteline ettepanek. Ümberõpe ja toetatud töökohad on meie meelest siiski õige kinni maksta tööandjate sissemaksetest, juhul kui nad seda õigeks peavad (nad on avalikult öelnud, et peavad), ja riigi sissemaksetest. See ei ole ikkagi sünnis, kui töötajad ise maksavad kinni selle, et tööandjad neid tööle võtavad, näiteks toetatud töökohtade puhul nii välja kukub.
Seetõttu teatan meie fraktsiooni nimel, et panen need muudatusettepanekud hääletusele, ja kutsun teid üles neid toetama! Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Asume nüüd eelnõu 823 muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda võib osaliselt arvestada. Neljanda muudatusettepaneku on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleb jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kes on palunud seda ettepanekut ka hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Katkestan hääletuse. Protseduuriline küsimus, Peep Aru, palun!

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Tava on selline, et puldist öeldakse ka juhtivkomisjoni seisukoht, seekord te jätsite selle ütlemata.

Hea ametikaaslane Peep Aru! Ma tänan teid! Ma ütlesin juhtivkomisjoni seisukoha siis, kui me vaatasime läbi muudatusettepanekuid, aga ma võtan selle märkuse arvesse ja kordan seda seisukohta. Proovime uuesti, head ametikaaslased. Me oleme muudatusettepaneku nr 4 juures. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Kordan: juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja palus seda muudatusettepanekut hääletada. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26 Riigikogu liiget, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme viienda muudatusettepaneku juurde. Protseduuriline küsimus, Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud juhataja! Palun kontrollida hääletustulemusi, sest niipalju kui mina nägin, siis ka Mai Treiali kõrval keegi justkui hääletas, kuigi see koht on tühi.

Me kindlasti kontrollime seda. Aitäh teile! Andke palun mikrofon tagasi Jaanus Marrandile!

Hääletustulemused ei saa olla kehtivad, kui selle koha pealt tulevad hääled, kuigi seal keegi ei istu.

Olete te kindel, et seal keegi ei istunud?

Loomulikult!

Selge. Kuulutan välja juhataja viieminutilise vaheaja. Istung jätkub kell 17.32.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Kell on 17.32. Hea ametikaaslane Jaanus Marrandi! Ma kõigepealt tänan teid selle tähelepanujuhtimise eest! Teil oli õigus, selle koha pealt on tulnud kaks häält, mis ei ole võimalik. Mul on, head ametikaaslased, teile selline ettepanek: kui te ei protesti selle vastu, siis me tühistame eelneva hääletuse ja proovime uuesti hääletada neljandat muudatusettepanekut. Kas keegi protestib? Eiki Nestor, palun!

Ma seda loomulikult ei protesti, tühi koht ei saanud hääletada, aga järsku peaks vaatama, et ega tühi koht ei ole päev läbi hääletanud.

Me kontrollisime. Tühi koht ei ole päev läbi hääletanud, ma kinnitan teile. Ma tänan teid, head ametikaaslased, mõistva suhtumise eest! Tühistan eelmise hääletuse. Head ametikaaslased! Me oleme neljanda muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on palunud neljandat muudatusettepanekut hääletada. Indrek Saar, palun, protseduuriline küsimus!

Kas te täpsustaksite, mida mõeldi tühja koha all? Mis on Riigikogu saalis tühi koht? Kas see on mis või kes või mida selle all silmas peeti?

Hea ametikaaslane! See ei ole küll protseduuriline küsimus, aga ma arvan, et seda võib vaadata ühelt poolt mis-küsimusena ja teiselt poolt kes-küsimusena.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Head ametikaaslased! Tühistan hääletuse. Võtan juhataja vaheaja, et saaks tehnilisi probleeme lahendada, esialgu viieks minutiks. Istung jätkub kell 17.39.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Kell on 17.39. Meie tehnilises süsteemis on praegu tõsiseid probleeme. Ma võtan veel ühe juhataja vaheaja. Istung jätkub kell 18.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Kell on 18. Me oleme neljanda muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on palunud hääletada muudatusettepanekut nr 4.
Head ametikaaslased! Enne kui me läheme istungiga edasi, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 20 Riigikogu liiget, vastu 43 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme viienda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 21 Riigikogu liiget, vastu 44 Riigikogu liiget, 3 Riigikogu liiget jäid erapooletuks. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme seitsmenda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 11. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 12. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanekut võib osaliselt arvestada. 13. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanekut tuleb täielikult arvestada. 14. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleb jätta arvestamata. 15. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleb jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 20 Riigikogu liiget, vastu 43 Riigikogu liiget, 3 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Head ametikaaslased! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja ka kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu aseesimees! Kõrgeauline Riigikogu! Mul on suur heameel valitsuse nimel tutvustada Riigikogu menetluses olevat tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 856.
See on ajalooline seadus Eesti tervishoiukorralduses. Selle eelnõu eesmärk on tervishoiutöötajaks õppivate üliõpilaste töötamisvõimaluste reguleerimine ehk üliõpilastele arstina praktiseerimise võimaluse loomine. Teine eesmärk on võib-olla vähem tähtis, aga kindlasti ei või seda kõrvale jätta, see on kehtiva seadusandliku regulatsiooni vastavusse viimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ, mis käsitleb kutsekvalifikatsiooni tunnustamise põhimõtteid.
Selle seaduseelnõu põhiline sisu, nagu ma ütlesin, on arstitudengitele töötamisõiguse andmine. Kui te eelnõu ette võtate, siis näete, et eelnõu esimeses punktis sätestatakse korraldus, millised üliõpilased millist tööd tohivad teha. Eelnõu kohaselt tohib hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud neljanda kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, töötada hambaarsti juhendamisel; arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud neljanda kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, tohib töötada arsti juhendamisel; ämmaemandaõppe üliõpilane, kes on läbinud teise kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, tohib töötada ämmaemanda või õe juhendamisel; õeõppe üliõpilane, kes on läbinud teise kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, tohib töötada õe või ämmaemanda juhendamisel; arsti- või hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud kolmanda kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, tohib töötada õe juhendamisel.
Me väga loodame, et selle eelnõu seadusena jõustumise korral on praegustel arstitudengitel suurem motivatsioon ja võimalus hakata juba varem oma teadmisi Eesti patsientide ravimisel rakendama. Samamoodi loob see kindlasti eeldused ja võimalused, et üha rohkem arste jääks Eestisse ja saaks võimaluse ennast siduda ühe või teise haiglaga juba õpingute perioodil. See loob kindlasti võimaluse ka haiglatele selleks, et töösuhe arstiüliõpilastega kokku leppida juba varasemas staadiumis, kui seda on residentuuriaeg.
Me väga loodame, et auväärt Riigikogu menetleb eelnõu võimalikult kiiresti, mis annaks arstitudengitele võimaluse juba järgmisel aastal patsientidele tervishoiuteenust osutada. Aitäh!

Austatud minister! Teile on küsimusi. Maret Maripuu, palun!

Aitäh! Hea minister! Mul on väga hea meel, et see oluline eelnõu on lõpuks Riigikogu saali jõudnud. Selle teema käsitlemise puhul on aga olnud väga palju vaidlusi selle üle, kuidas neid üliõpilasi, kes haiglasse tööle lähevad, nimetada. Praegu pole seadusesse seda nimetust kirja pandud. Kes seda otsustab?

Aitäh! Seda ei olegi vaja otsustada seaduse mõttes. Sellel, kas tegemist on arsti abilisega või abiarstiga, ei ole seaduse kontekstis olulist tähendust. Oluline tähendus on sellel, et arstitudengid ei tohi tervishoiuteenust osutada iseseisvalt, vaid vastutus on arstidel. Ma usun, et see on selle juures kõige olulisem.

Nikolai Põdramägi, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Mis te arvate, kui paljud üliõpilased seda võimalust kasutama hakkavad?

Aitäh küsimuse eest! Selle eelnõu ettevalmistamisel on olnud üks kandvamaid jõude üliõpilaskond ise ehk arstitudengid. Arstitudengid on seda eelnõu pikisilmi oodanud. Ma usun, et seda võimalust kasutab nendest väga suur hulk. Väga raske on öelda täpset protsenti või arvu, aga kindlasti ei saa neid olla rohkem, kui on neljanda kursuse kohustuslikud ained läbinud arstitudengeid. Tahaksin loota, et neid on võimalikult suur hulk, aga eks praktika näitab. Nad on ise seda väga oodanud ja nad on lootnud, et see võimalus tekiks, et neil tekiks varasemalt side tervishoiuasutustega. Suur eeskuju on olnud Soome, kus see süsteem väga hästi toimib. Ma loodan, et see rakendub edukalt ka Eestis.

Austatud minister! Ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetavad kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 856 oma istungil s.a 16. novembril. Eelnõu tutvustas Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik. Nagu minister mainis, on eelnõu eesmärk täiendada tervishoiuteenuste korraldamise seadust sätetega, mis võimaldavad tervishoiutöötajaks õppivatel üliõpilastel osutada tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel. Arsti- ja hambaarstiõppe tudengitele antakse võimalus töötada omandataval kutsealal sama kutseala tervishoiutöötajate juhendamisel ja vastutusel. See annab tulevaseks tööks parema ettevalmistuse, aitab kaasa kutsekindluse tagamisele ning võimaldab tervishoiutöötajaks õppivatel üliõpilastel õppimise käigus omandatud teadmisi ja oskusi praktikas kinnitada. Töötamise käigus õpivad tudengid tajuma tegeliku kutsetööga seonduvat vastutust ning saavad meeskonnatöö kogemuse. Kui lihtsamad ülesanded on võimalik delegeerida töötavatele üliõpilastele, siis jääb teenust osutavatel tervishoiutöötajatel enam aega keerulisemate otsuste tegemiseks. Kuna üliõpilane osutab tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel, on minimeeritud ka võimalikud riskid. Nagu ütles juba minister ettekandes, selle eelnõuga vähendatakse üliõpilaste Soome minemise soovi, kuna nüüd on neil võimalus saada praktikat ka Eestis.
Komisjon otsustas konsensusega saata seaduseelnõu 856 esimesele lugemisele s.a 24. novembril, ettepanekuga esimene lugemine lõpetada, ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. detsember kell 16.30. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma näen, et fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Head kolleegid, kes te veel saali olete jäänud! Mul on hea meel, et üks kord selle nelja aasta jooksul on võimalus (see on päris harv võimalus) tunnustada ka valitsust ja valitsusliiget sotsiaalministrit, et sellise eelnõuga lõpuks siiski on siia saali jõutud. Me tunnustame ka selle eest, et varsti saab sellest kolm aastat, kui Keskerakonna fraktsioon täpselt samasisulise eelnõu Riigikogu menetlusse esitas. Nimelt, Keskerakonna fraktsioon algatas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juba 28. veebruaril 2008. aastal. Selles oli üks väga lihtne lause, üks pügal: "Ülikooli V ja VI kursuse arstiteaduse põhiõppes õppival üliõpilasel on õigus töötada abiarstina eriarstina registreeritud tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel." Ehk sisu oli täpselt seesama, mis on Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseeelnõus. Nüüd loen ma ette, mis Vabariigi Valitsus tookord meie eelnõust arvas. See on vastus Riigikogu sotsiaalkomisjoni 28. veebruari 2008. aasta kirjale: "Leiame, et arstiteaduskonna põhiõppe üliõpilasel ei ole veel pädevust töötada eriarsti abilisena. Tegemist on üliõpilasega, kes alles omandab põhiteadmisi meditsiinist, seega ei saa talle panna kohustust töötada eriarstiabi erinevates valdkondades, mida õpitakse alles pärast põhiõppe lõpetamist eriarstiõppes (residentuuris)."
Mis mul öelda on? Vähemalt on hea meel, et ei kulunudki eriti palju aega, ainult kolm aastat, ja valitsuse arvamus on kardinaalselt muutunud.
Ega me seda ettepanekut niisama ei teinud. Selle ettepanekuga tuli fraktsiooni meie fraktsiooni esinaine Vilja Savisaar ja me algatasime selle eelnõu. See ettepanek tuli haiglatelt. Arstide põud on suur. Eks üliõpilasi ole ka siiamaani kasutatud, ainult et on puudunud seaduslik ja selge alus, kelle vastutusel ja kuidas üliõpilane pärast neljandat kursust töötada võib. Soomes on see regulatsioon ammu olemas. Haiglate juhid olid väga mures, kuna väga paljud arstitudengid läksid pärast neljandat kursust Soome tööle, eriarsti juhendamisel töötama, ja siis tekkis oht, et nad ka residentuuri läksid Soome ja ka tööle läksid Soome ning meil kasvas arstide põud veelgi.
Keskerakonna fraktsiooni nimel kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama! Loodan, et ka meie pikalt riiulil olnud eelnõu ühendatakse esimese ja teise lugemise vahel sotsiaalkomisjonis Vabariigi Valitsuse eelnõuga. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 856 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsembri kell 16.30.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine tuleneb vajadusest muuta riigimetsade majandamine paindlikumaks ja läbipaistvamaks, luua eeldused elektroonilise veoselehe kasutuselevõtuks ning anda Keskkonnaametile võimalus tagastada kontrollitud ning tegevust lubava või keelava märkega metsateatis esitajale elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.
Seaduseelnõuga antakse võimalus metsamaterjali veol kasutada paberveoselehe kõrval ka elektroonilist veoselehte. Tänu käsitsitöö vähenemisele muutub veoselehtede käsitlemise protsess efektiivsemaks. Edaspidi kehtestab keskkonnaminister määrusega veoselehele esitatavad nõuded, sealhulgas nende andmete loetelu, mis on veoselehele kandmiseks kohustuslikud. Veoselehe vormi valik jäetakse vabaks, oluline on nõutavate andmete olemasolu.
Seaduseelnõuga lisatakse täiendavad võimalused metsateatise selle esitajale tagastamiseks. Metsateatist on praegu võimalik esitada muu hulgas elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu. Muudatus tagab Keskkonnaametile võimaluse kontrollitud ning tegevust lubava või keelava märkega metsateatis tagastada esitajale samu kanaleid kaudu. Muudatuse tõttu lüheneb metsamajandamise kavandamise aeg, kuna metsaomanik saab taotletud tegevuse lubamise või mittelubamise otsuse kätte operatiivselt.
Seaduseelnõuga pikendatakse suurte riigimetsa majandajate uuendusraie optimaalse pindala kavandamist viieaastase perioodini. Selline meetod võimaldab ajas hajutada ühe aastaga seonduvaid, eelkõige ilmast tulenevaid mõjusid ja riske. Raiemahud oluliselt ei muutu, sest pikema perioodi keskmine raiemaht vastab praegu kehtestatud ühe aasta raiemahule. Optimaalse raiepindala arvutamine pikemaks perioodiks võimaldab kohe reageerida metsamaa pindala ning piirangute muutumisele, eelkõige kaitsealade ja püsielupaikade lisandumisele. Muudatus puudutab suuremaid riigimetsa majandajaid, kellel on kohustus lähtuda metsa majandamisel arvestuslangi arvestamise metoodikast, kuna alates 1000 hektarist on otstarbekas planeerida pikaajalist ühtlast metsakasutust. Nimetatud suured riigimetsa majandajad kooskõlastavad kavandatavad uuendusraiete pindalad Keskkonnateabe Keskusega. Nii muutub riigimetsa majandajate uuendusraiete pindala määramine läbipaistvamaks ning paremini jälgitavaks, ühtlasi on tagatud kontroll kavandatavate uuendusraiete pindalade arvestuslangile vastavuse üle ja seeläbi ka riigimetsade jätkusuutlik majandamine. Tänan tähelepanu eest!

Head ametikaaslased! Kas teil on ministrile küsimusi? Ei ole. Austatud minister! Ma tänan teid ettekande eest! Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Katrin Karisma-Krummi!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 843 algatas s.a 25. oktoobril Vabariigi Valitsus. Riigikogu juhatus määras juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Eelnõu üks eesmärk on luua eeldused digitaalse veoselehe kasutusele võtmiseks, teine oluline eesmärk on muuta paindlikumaks ja läbipaistvamaks riigimetsas uuendusraiete kavandamise sätted ning kolmas eesmärk on likvideerida seaduses ilmnenud vead.
Komisjon otsustas oma 8. novembri istungil (konsensusega) lõpetada metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 843 esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsember kell 16. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 843 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsembri kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud Riigikogu! Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga võetakse üle tubakadirektiivide muudatused sigarettide aktsiisi uue alammäära rakendamiseks, seejuures on Eestile antud üleminekuaeg 2017. aasta 31. detsembrini. Sigarite, sigarillode ja suitsetamistubaka aktsiisimäärad on kooskõlas tubakadirektiivide muudatustega. Suitsetamistubaka aktsiisimäära tuleb tõsta 4,21 euro võrra kilogrammi kohta, et saavutada 2018. aastal jõustuv määr 60 eurot. Tubakadirektiivide muudatustest vajasid ülevõtmist ka tubakatoodete definitsioonid. Näiteks täpsustatakse sigarettide pikkuse määratlust, et välistada pikkuselt kahe sigareti mõõtu toote maksustamist ühe sigareti aktsiisimääraga. Sigari puhul täpsustatakse välimise ümbrislehe materjali, see peab olema tubakast, et välistada sigarettide, mille ümbrisleht on tubakaga sarnast värvi, kuid paberist, maksustamist oluliselt madalama määra alusel.
Lisaks tubakadirektiividest tulenevatele muudatustele laiendatakse aktsiisilaopidamise eritingimusi veinitootmisele, sest kääritatud jook ja vein on samaväärsed tooted ja neid peab kohtlema ühtemoodi.
Kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega muudetakse eelnõuga teadus- ja arendustegevuse määratlust, sest määratluse aluseks olevat teadus- ja arendustegevuse registrit enam pole.
Teisest liikmesriigist saabuva reisija puhul jäetakse ära kütuse koguseline aktsiisivabastuse piirang, mis on 10 liitrit. Reisija toodud isiklikuks otstarbeks kasutatava aktsiisikauba puhul rakendatakse Euroopa Liidus aktsiisikauba soetamise liikmesriigis maksustamise põhimõtet.
Muudatused peavad olema üle võetud järgmise aasta 1. jaanuariks. Tänan!

Head ametikaaslased! Kas teil on ministrile küsimusi? Austatud minister! Ma tänan teid ettekande eest! Küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 15. novembril. Eelnõu tutvustasid ning komisjoni liikmete küsimustele vastasid Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ja peaspetsialist Heidi Vessel. Huvitaval kombel ei puudutanud peamised aruteluteemad komisjonis eelnõu sisu kitsamas tõlgenduses, küll aga seda valdkonda.
Nimelt, esimene oluline teema oli tubakatoodete vanade maksumärkide kasutamise tähtaeg. Kehtiva seaduse järgi on vanade maksumärkidega kaupa võimalik müüa pärast aastavahetust kolm kuud. Vahepeal oli eelnõu projektis pakutud selle aja pikendamist kuue kuuni, aga parlamendi ette jõudnud eelnõus seda pikendamist ei ole ja seda siin ka ei tule. Siin on ärevust põhjustanud väga erinevad turuosaliste seisukohad. On turuosalisi, kes sooviksid seda tähtaega pikendada, ja on ka neid, kes soovivad eeskätt rõhuda õiguskindlusele. Ma usun, et õiguskindlus ongi see märksõna, mis siin määravaks saab, sest tegemist on regulatsiooniga, mis jõustub juba aasta alguses. Praegu mingite väga põhimõtteliste muudatuste tegemist ei saa õigeks pidada.
Mõnevõrra üllatuslikult tõusid teiseks oluliseks aruteluteemaks lihtsustatud nõuded väikeses koguses alkoholi tootjatele. Oli väga elav ja mitmekesine arutelu, kas ikkagi võib koduõlut laatadel müüa, millised on siin kultuuriloolised aspektid ja rahvatervise küsimused. Selles küsimuses mingit väga põhjapanevat järeldust komisjon ei teinud, küll aga, kui lubate üsna vabalt tõlgendada, oli komisjoni enamuse arvamus, et kui kehtiva seaduse järgi on laatadel koduõlle müümine sisuliselt keelatud, sest tegemist on väiketootjatega, kellel on õigus seda müüa üksnes tootmiskohas, siis selle regulatsiooni võiks põhimõtteliselt üle vaadata selle kasuks, et laatadel oleks koduõlu müügil ikkagi legaalselt. Me kõik teame väga hästi, et on väga raske leida laata, kus koduõlu müügil ei ole.
Komisjon teeb konsensuslikult ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. detsember kell 15. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 861 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. detsembri kell 15.
Esimene lugemine on lõpetatud ning 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on muuta regulatsioon selgemaks ja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud praktilisi probleeme. Selle eelnõu koostamiseks moodustati mullu rahandusministri käskkirjaga riigihangete nõuandev komisjon, kuhu kuuluvad Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, riigihangete vaidlustuskomisjoni ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna esindajad. Koostöös komisjoniga kirjeldati kõik praktilised probleemid ning arutati läbi nende reguleerimine eelnõus. Eelnõu väljatöötamisse kaasati ka ettevõtjate liidud, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia liit. Komisjoni ülesanne oli hankijatelt ja pakkujatelt laekunud riigihangete seaduse muutmise ettepanekute aktuaalsuse ja asjakohasuse hindamine ning Rahandusministeeriumi ettevalmistatud eelnõu tekstidele hinnangu andmine.
Eelnõus sätestatud teemadering on väga lai, hõlmates 13 alateemat. Peamiselt on tegemist muudatustega, millega lihtsustatakse või täpsustatakse hankimise reeglistikku.
Kesksel kohal on eelnõus lihthangete temaatika. Lihthankeks nimetatakse riigihanget, mille rahaline piir ei ületa asjade ja teenuste puhul 40 000 eurot ehk 625 000 krooni ning ehitustööde puhul 250 000 eurot ehk 3,9 miljonit krooni. Lihthange, nagu nimigi ütleb, on avatud hankemenetlusega võrreldes lihtsustatud menetlusreeglitega riigihange. Lihthangete temaatika toodi eelnõusse, kuna hankijate hinnangul ei ole praktikas riigihangete üldpõhimõtetest juhinduv regulatsioon piisav. Hankijad sooviksid siiski rohkem suuniseid ka lihthanke korraldamiseks. Uue korra kohaselt on hankijal võimalik ise moodustada lihthanke läbiviimise täpsed reeglid, lähtuvalt ostetavast asjast, teenusest või ehitustööst. Hankija võib selleks kasutada erinevaid avatud hankemenetluse või ka läbirääkimistega menetluse elemente. Oluline on, et hankija on reeglid läbi mõelnud ning need on lihthanke teates kirjas. Seega mängib tugev planeerimine lihthangete edukuse juures määravat rolli.
Avalikkuses tähelepanu pälvinud muudatus on majasisene hankereegel. Riigihangete seadus sisaldab 13 erandit, mille esinemise korral ei ole hankijad kohustatud riigihangete seadust rakendama. Näiteks, kui sõlmitakse tööleping või kui sõlmitav leping on seotud riigisaladusega. Üks nimetatud erand on ka majasisene hankereegel, mil hankija ei pea asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel läbi viima hankemenetlust, kui asju, teenuseid või ehitustöid pakkuv ettevõte on selle hankija omandis ning loodud just sellel eesmärgil, et näiteks pakkuda teenuseid tema omanikuks olevale hankijale. Kuna majasisene hankereegel ei tulene otseselt riigihangete direktiivist, vaid Euroopa Kohtu ajas muutuvast praktikast, vajab senine majasisene hankereegel seaduses täpsustamist. Muudatused ongi seotud sellega, kuidas täpsemini kindlaks määrata sellele ettevõttele kehtivaid tingimusi, kes tohib erandina ehk riigihangete seadust rakendamata ning konkurssi kaasamata müüa omanikuks olevale hankijale asju või pakkuda teenuseid või ehitustöid. Kuna majasisese erandi näol on tegemist kõrvalekaldega normaalsest konkurentsiolukorrast, peavad selle kasutamise tingimused olema seaduses väga täpselt kindlaks määratud.
Eelnõu sisaldab ka jäätmeseaduse muudatust. Taustana tuleb märkida, et seni on korraldatud jäätmeveo konkursside läbiviimisel rakendatud riigihangete seaduse erandit, mille kohaselt ei pea hankija korraldama hankemenetlust, kui tegemist on eri- või ainuõiguse andmisega. Kuna nimetatud erandi kasutamine jäätmevaldkonnas ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, kaob tulevikus võimalus läbi viia korraldatud jäätmeveo konkursse konkurentsiseaduse alusel. Jäätmevaldkond liigub taas riigihangete seaduse üldregulatsiooni alla, mistõttu tuleb korraldatud jäätmeveo konkursside läbiviimiseks korraldada riigihange. Eelnõus olev muudatus ei luba korraldatud jäätmeveo konkursside asemel kasutada kirjeldatud majasisest hankereeglit. Selle toimel säilib ka edaspidi Eestis jäätmevaldkonnas konkurents. Täpsustuseks peab ütlema, et kohalikel omavalitsustel, keda muudatus puudutab, on endiselt kõik võimalused asutada munitsipaalettevõtteid ning nende kaudu osaleda avatud konkurentsi tingimustes korraldatud jäätmeveo konkurssidel. Kuna riigihangete seaduse üldpõhimõtteks on pakkujate võrdne kohtlemine ning olemasoleva konkurentsi ärakasutamine, ongi nimetatud muudatus vajalik konkurentsi ja ettevõtlusvabaduse kaitseks jäätmevaldkonnas.
Vajab märkimist, et majasisest erandit tuleb Euroopa Kohtu seisukohtade kohaselt tõlgendada alati kitsendavalt, võttes arvesse konkreetset territooriumi ning seal valitsevat konkurentsiolukorda. Seda ongi tehtud.
Mitu muudatust eelnõus on seotud vajadusega kehtivat regulatsiooni täpsustada. Näiteks tuleb edaspidi pärast hankelepingu sõlmimist esitada aruanne riigihangete registrile senise kümne päeva asemel kahekümne päeva jooksul. Tähtaja muutmisel võeti arvesse asjaolu, et ühishangete korral, milles osalevad näiteks kakskümmend asutust, on aruande tarbeks informatsiooni koondamine äärmiselt ajamahukas.
Samuti sisaldab eelnõu muudatusi tähtaegades, mis puudutavad hanketeate esitamist. Tulenevalt riigihangete registri elektroonilistest võimalustest on pakkumuste esitamise aega võimalik lühendada. Riigihankemenetluse ajaline lühenemine aitab kiiremini jõuda hankelepingu sõlmimise ning tegelike töödeni.
Seega saame siinkohal rääkida positiivsest mõjust nii riigisisestele kui ka struktuurivahenditega seotud hankemenetlustele.
Mitu eelnõu alateemat on suunatud nii hankemenetluse protsessi kui ka üksikute hangete paremale planeerimisele. Praktika näitab, et hankemenetlused, mis ebaõnnestuvad või vaidlustatakse, on hankijatel tavaliselt halvasti ette valmistatud või puudulikult planeeritud. Ettevalmistuse olulisuse rõhutamiseks kohustab eelnõu hankijaid koostama hankekorda, millest nähtub, kes on asutuses üksikute hankeelementide ettevalmistamise ja ka läbiviimise eest vastutavad, millised on majasisesed protseduurid ning tähtajad. Lisaks loob hankekorra kehtestamine suurema protseduurilise selguse, hankijate sarnasema tegutsemise, parema kontrollitavuse järelevalvemenetluse korras, järjepidevuse inimeste vahetumisel ning aitab tagada läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte rakendamist.
Paremale planeerimisele on suunatud ka hankija kohustus kehtestada läbirääkimiste või dialoogi pidamise kord. Hankija on kohustatud läbirääkimiste korras kindlaks määrama, kuidas ja millistel alustel ta läbirääkimisi läbi viia kavatseb, millistest reeglitest läbirääkimistel lähtub ning millise metoodika alusel vähendab läbiräägitavaid pakkumusi või lahendusi. Selliste juhendite kehtestamine suurendab hankemenetluse läbipaistvust ning annab pakkujatele konkreetseid suuniseid, mille üle läbi räägitakse ning millised on hankija ootused.
Kokkuvõtvalt öeldes on nii võimalik kokku hoida aega ja kulusid, mis on ju vastavuses riigihangete aluspõhimõtetega. Eelnõuga jäetakse seadusest välja hankija kohustus küsida informatsiooni alltöövõtjate kohta, pakkujad ei pea enam pakkumuse esitamiseks sõlmima eelkokkuleppeid alltöövõtjatega. Praegune regulatsioon on osutunud formaalseks, kuna pakkuja nimetatud alltöövõtjad pakkumuses märgitud töid sageli tegelikult ei tee. Muudatuse toimel väheneb nii hankija kui ka pakkuja halduskoormus.
Kokkuvõtteks: eelnõus on esitatud lahendused olulisematele probleemidele, mida on esitanud erinevad asjaosalised, eelnõus esitatud muudatustega soovitakse vähendada nii hankijate kui ka pakkujate halduskoormust ning suunata hankijaid enam tähelepanu pöörama hanke planeerimisele. Tänan!

Austatud minister! Teile on küsimusi. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Eks seda riigihangete seadust ole kritiseeritud vasakult ja paremalt ning mitmeidki vaidlustusi ja ehituste venimisi on selle taha peidetud või sellega põhjendatud. Kõige kurioossem näide on see, mis nüüd hiljuti lahvatas: Aruvalla-Kose teelõigu üle on kaks aastat vaieldud, seda ei ole ehitatud, vaid selle üle on vaieldud, aga ega vaidlemise peal ju ei sõida. Minu küsimus tuleneb sellest, mida juba ettekandes lühidalt mainiti: kas praegune riigihangete seadus lubab läbi viia korralikke ja toimivaid hankeid ning kas praegu meile ette kantud muudatused sunnivad hankekorraldajaid veelgi korralikumalt oma tööd tegema, mis on korrektse ja eduka riigihanke läbiviimise eeldus?

Aitäh! Vastus esimesele küsimusele on minu arvates jah, võimaldab küll korralikke hankeid läbi viia. Selles mõttes on osutatud ka peamisele probleemile, et hankevaidlused tulenevad kõige sagedamini enamasti hankija vigadest, seda ühelt poolt, ja teiselt poolt tulenevad need loomulikult tugevatest majandushuvidest. Ma arvan, et ega riigihangete seadus enne valmis ei saa kui Tallinna linn. Kõik on väga suured huvilised, kogu aeg kritiseerivad seda. Ideid on muidugi vähem kui juttu. Me oleme püüdnud neid ideid ja nende genereerijaid maksimaalselt kaasata, nagu siin sai ka öeldud. Ma ei tea, vähemalt mõningane kodurahu tundub praegu olevat. Kõik on saanud väga palju rääkida. Nüüd oleme kaks eelnõu valmis saanud, see on see teine. Saab ikka, kui osatakse, ma arvan. Aga huvid jäävad.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Auväärt rahandusminister! Öelge, palun, kas sisetehing olemuslikult ei tööta vastu vabale turumajandusele ja ettevõtlusele, ning kui see on nii, kas siis sisetehingut ei tuleks võimalikult palju piirata, ka sellisel juhul, kui sellega ei anta teenuste kontsessiooni. Olen rääkinud.

Te mõtlete vist majasisest hanget. Seda piirataksegi maksimaalselt ja selle eelnõuga veel täiendavalt. Nagu ma ütlesin, tulebki seda võimalust maksimaalselt kitsalt tõlgendada, ütleb Euroopa Kohus, samas direktiiv sellist võimalust otseselt üldse ette ei näe. See on kohtupraktikast tulenev võimalus. Seda tuleb kitsendavalt tõlgendada ja seda tehaksegi.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kindlasti on sellel eelnõul üsna palju positiivseid jooni. Aga nagu te ka mainisite, suurt elevust ja tähelepanu on pälvinud just jäätmekäitluse osa, mis majasisese tehingu raamidesse enam ei mahu. Kindlasti on jäätmekäitlejad selle üle väga õnnelikud. Kas te lisaks jäätmekäitlejate liidule olete nõu pidanud ka omavalitsustega ja nende käest küsinud, kuidas nendele see asi meeldib?

Aitäh! Ausa konkurentsi reeglite kehtestamine on tegelikult keskvõimu ülesanne. Neid reegleid me oleme tões ja usus püüdnud kehtestada. Mina ei näe põhjust, miks omavalitsused peaksid ausa konkurentsi vastu olema. Ma ei tulnud selle pealegi, et neid praegusel juhul partneriks pidada. Ma usun, et nendega kontakte on olnud, aga ma ei ole selle köögipoole juures ju kogu aeg ka olnud. Mis puutub jäätmekäitlejatesse, siis nende kirjast või pöördumisest lugesin ma ausalt öeldes ajalehest tagantjärele. Mina ei ole seda lugenud. Aga samas mina selle muudatuse algatasin. Ma ei tea, kas ma siis unes nägin või ... Ma arvan, et ajakirjandus on siin vinti üle keeranud ja pole täpselt aru saanud, kes mis informatsiooni talle sokutab.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kõige veidram on see, et alles suvel me võtsime vastu jäätmeseaduse muudatuse, mille kohaselt tuleva aasta 1. jaanuarist osutatakse korraldatud jäätmeveo teenust riigihangete seaduse regulatsiooni järgi. Seesama regulatsioon annab praegu kohalikele omavalitsustele õiguse osutada erinevaid avalikke teenuseid, sealhulgas jäätmekäitlusteenust, jäätmevedu, seda vajaduse korral ka in-house korras. Siit küsimus: kas valitsuskabinetis ei ole omavahel piisavalt kooskõla, et ei oleks niisugust lapsust juhtunud juba suvel vastuvõetud seaduses ja me ei peaks praegu muutma juba vastuvõetud ja veel mitte kehtima hakanud seadust?

Aitäh! Täpsustuseks: ega mitte keegi ei ole võtnud omavalitsustelt õigust prügivedu ise korraldada. See õigus oli enne ja see on alles. Suvel tehti seda, et võimaldati neil seda teha ilma konkursita, mis minu arvates ei käi kokku ausa konkurentsi reeglitega, õiguskindluse põhimõttega ega ka ettevõtlusvabaduse reeglitega. Kuidas saab olukorras, kus turg toimib, kus turul on hulk pakkujaid, järsku öelda, et seda tegevusala erasektori jaoks enam nagu pole? See ei ole mõistlik, küll aga peavad kõik oma eeliseid konkursi korras tõestama, olgu see munitsipaal- või eraettevõte. Ma arvan, et see on selline loomulik reegel. Miks suvel selline muudatus siia sokutati, sellest, ausalt öeldes, ma ei olegi lõpuni aru saanud. See tuli kuskilt ministeeriumide rägastikust väga seosetult. Mina ei tea, miks on vaja jäätmeseadusesse järsku riigihanke reegel sokutada. Meie ei ole sellist algatust teinud ega saanud ka ammendavaid põhjendusi, kust see sokutati ja mis eesmärgil.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Jääb natuke mõistmatuks, kui rahandusminister ei tea, kust teatud peatükk sisse sokutatakse. Aga mina küsin, miks mingi osa ei sokutatud sisse. Nimelt, tõsised probleemid on olnud siiani just sellesama maantee-ehitusega, Keskkonnaministeeriumis on probleeme vee- ja kanalisatsioonitrassidega, kus riigihankeid on väga palju vaidlustatud, ja meil on tõsine probleem sellega, et Euroopa Liidu struktuurifondide raha õigeks ajaks ära kasutada. Kui ministeeriumidelt on küsitud aru Euroopa Liidu raha kasutamise ja riigihangete parema korraldamise kohta, siis kogu aeg on öeldud, et valitsuselt tuleb riigihangete seadus, kuhu tuleb sisse, et kui riigihange vaidlustatakse, siis peab tegelikult maksma sisse teatud rahalise garantii. Kuid seda osa ei ole siin sees. Miks see osa on välja jäänud?

Aitäh! Kõigepealt selle esimese väite kohta: mina ei ole kunagi kaitsnud jäätmeseadust. Vabandust, ma tegin seda üle-eelmises Riigikogus, aga rahandusministrina ei ole ma seda teinud ja sellepärast ma ei tea, miks tagaukse kaudu selline riigihangete erand siia sokutati. Teie naeratusest järeldan, et võib-olla te tegite seda ise. Mis see teine küsimus oli? Miks ei ole hankijatele kehtestatud garantiid? Ausalt öeldes selline nõue oleks sobiv ainult väga ekstreemsetel põhjustel, näiteks maksupettuste vältimiseks, aga see on kindlasti ettevõtlust väga koormav piirang, kui kohustatakse andma mingisugust garantiid. Ma ei ole iseenesest vaidluses selle konkreetse sätte üle osalenudki. Ma ei tea, kui kaugele selline ettepanek kunagi on jõudnud. Ma ei ole päris kindel, et see on mõistlik piiramine. See on oluline tõke, ma arvan, majanduses ja õiguse saamisel. Kohtu poole pöördumise õigus peaks olema maksimaalselt vaba. Mida kõrgem see barjäär on, seda keerulisem on olla kindel, et tegemist on õigusriigiga, arvan ma.

Rein Ratas, teine küsimus, palun!

Tänan, juhataja! Auväärt rahandusminister! Palun öelge, mis põhjusel seaduseelnõu seletuskirjas puudub igasugune selgitus, miks peeti vajalikuks teha üks erand, st mitte lubada jäätmekäitluses sisetehingu kasutamist! Olen rääkinud.

Aitäh! Ma ei pööraks sellele liiga suurt tähelepanu. Nähtavasti valmis seletuskiri varem kui eelnõu lõplik tekst. Keegi on lohakas olnud, aga loogiline seletus on antud. Konkurents ja riigihanked – selle alusel on tehtud põhireegel. Seletada tuleks pigem, miks peaks prügiveo puhul olema tegemist erandiga. Mina ei ole seda seletust saanud. Ma olen näinud, et mingi seltskond, osa neist on võrkpallurid, osa on linnaametnikud, toodab mingeid imelikke tekste, kus nad väljendavad arusaamatust selle üle, et järsku on vaba konkurents kehtestatud. Ma ei saa sellest aru. Ma ei ole nendest lugudest ka aru saanud. Võib-olla ma ei ole küllalt hoolikalt lugenud, aga see argumentatsioon on väga nõrk olnud. Seda, et kehtib üldine konkurentsipõhimõte, ei pea ilmtingimata seletuskirja panema. Iseasi, et seda teemat võiks ikkagi mainida. Kui seda tõesti ei ole mainitud, siis on see lohakus.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ettekandja! Puudutan ka seda kurikuulsat jäätmeseaduse täiendamise osa. Kas sa oled ministrina nõus, et eelnõu seletuskirja lause "See tähendab, et kohalikel omavalitsustel ei ole võimalik jäätmeveo korraldamiseks luua vastavat struktuuriüksust või munitsipaalettevõtet" on mõnevõrra ebatäpne ja sellest tulenevalt on need arusaamatused tekkinud? Munitsipaalettevõtet ei ole KOV-ide süsteemis loodud enam kümmekond aastat, aga see säte ei võta nii või teisiti kohalikelt omavalitsustelt ära õigust luua mingit üksust või äriühingut, kelle tegevuse eesmärgiks võib olla jäätmeveoteenuse osutamine. Aga see ei tähenda automaatselt veel seda, et ta võiks praktiliselt saada selle õiguse iseenesest, vaid ta peab riigihankes osalema ja selle õiguse võitma. Kas ma saan õigesti aru, et see kõik on lõppkokkuvõttes ikkagi tarbija huvides?

Küsimus oli: eks ju? Vastus on jah. Ma olen teiega nõus. Aga kui seletuskirjas on tõesti (ma pean vaatama) midagi sellist, siis ma olen segaduses. Mõeldud küll nii ei ole. Mingi rudiment mingist etapist on sinna jäänud ja järelikult on tegemist lohakusega. Minu arusaamaga eelnõust ei haaku see mitte kuidagi.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Riigihankesüsteemiga sellisel kujul, nagu ta meil on, ei ole tõesti paljud rahul. On ka avaldatud arvamust (minu meelest isegi minister Lang ütles seda), et keskeltläbi läheb see asi maksma 30% rohkem ja läheb maksma selle tõttu rohkem, et on kõik need viivitused, kõik need jamad. Kas seda seadust ei annaks teha siiski veel tõhusamaks? Kas näiteks ei saaks siin kasutada sama süsteemi, nagu sundvõõrandamisega on, et otsus on langetatud, asi läheb käima, aga protsessid käivad n-ö tasahilju ja tagantjärele ning otsused ja trahvid tulevad pärast, kui tulevad? Oluline on, et ükski asi ei jääks aastateks seisma ja riik ei kaotaks tohutult raha.

Aitäh! Ma ei tea, kus see 30% küll on öeldud. See on nii võimas väide, et ainult Rein Lang võib nii võimsalt esineda. Ma arvan, et tal on energiat rohkem kui analüüsi seal taga, aga üldiselt on ta tore minister. Minu ajal on just seda teemat, kuidas vaidlustamine ei pidurdaks protsesse, juba hulk aega arutatud. Ma olen kuulanud ja imestanud, kuhu see üldse välja saaks jõuda, kui õigusriigis võtta ära vaidlustamise õigus. Mulle tundub, et pakutud lahendused ei ole olnud põhiseadusega kooskõlas. Ma olen isegi sellesama Reinuga sel teemal vaielnud. Ta on olnud minu seisukohtade suhtes väga kriitiline, aga mina harrastusjuristina arvan, et kohtusse kaebamise õigust ära võtta on ikka äärmiselt keeruline. Mis statistikasse puutub, siis tegelikult vaidlustatakse hangetest ainult 4%. See asi on tehtud suuremaks, kui see on. Üks põhjus siin on see, et need, mida vaidlustatakse, on tavaliselt kallimad hanked. Võib-olla rahalise mahu poolest on vaidlustatud hangete hulk palju suurem, aga selle kohta ei ole ma saanud mahti täpset analüüsi küsida. Nende vaidlustuste korral minu arust tegelikult muudetakse või tühistatakse otsus alla 1% juhtumite puhul. Umbes selline on see statistika, ma mälu järgi ütlen. Aga on ka väga väikseid hankeid. Hangete arv ei ole probleemi suuruse ainus indikaator, võib-olla ei ole see isegi mitte kõige iseloomulikum indikaator. Probleeme on, aga neid natuke võib-olla ka võimendatakse üle. Ma kardan, et õigusriik ongi kallis. Kui vaadata ka seda saali siin, siis pagana palju on siin inimesi, selle asemel võiksid nad ikkagi päris tööd teha. Mõni võib nii mõelda, mina ei mõtle.

Leino Mägi, palun!

Austatud minister! Tõesti, riigihangete ümber on viimasel aastal siin väga palju nalja saanud. Tänases Äripäevas on lugu lausa sellest, et hanke võitnud firma ise taandab ennast. Ma kunagi suvel juba esitasin teile selle küsimuse. Vaidlustamise puhul võiks ju küll keegi kautsjoni sisse maksta, sest praegu vaidlustatakse peaaegu kõike. Kas on põhjust või ei ole põhjust, aga vaidlustatakse vaidlustamise pärast. Sellega tuleks küll midagi ette võtta. Euroopa struktuurifondide raha seisab, tööd seisavad ja kõrvaltvaatajal on piinlik.

Aitäh! Neid drastilisi juhtumeid näiteks tuuakse, aga ma arvan, et need ei ole enamasti üldsegi mitte naljakad, vaid pigem kurvad. Mis puudutab struktuurivahendite kasutamist, siis siin oleme praeguse seisuga Euroopa parimad. Aga see on bürokraatlik süsteem ja õigusriik on tülikas asi. Ma seda kautsjoniprobleemi pean natukene uurima, et selgitada, kui palju neid ettepanekuid konkreetselt on tehtud ja kui konkreetsed on olnud vastused. Aga ma natuke seda pelgan, kõiksugu kohtu poole pöördumise barjäärid on ikka üks võrdlemisi delikaatne küsimus. On arusaadav, et kuskil on kompromissi koht, aga ma ei ole kindel, et see on õige koht. Jama on palju, see on tõsi.

Lugupeetud minister! Küsimused on otsa saanud. Suur tänu! Jätkame eelnõu arutelu. Majanduskomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Proua aseesimees! Austatud kolleegid! Austatud ministrid! Majanduskomisjon on riigihangete seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arutanud kahel korral, üks kord eelnõu kontseptsiooni tasandil, enne jaanipäeva, ja eelnõu ennast arutati 18. novembril s.a, kui majanduskomisjonile jagasid selgitusi Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu ja juhtivspetsialist Kadri Teder. Nii et majanduskomisjon on olnud selle eelnõu väljatöötamisega ja põhiliste muudatustega kursis juba üsna varakult. 18. novembril andsid Rahandusministeeriumi kõrged ametnikud meile eelnõust ülevaate ning pärast ministri põhjalikku ettekannet ei ole arusaadavalt mõtet seda korrata. Komisjoni liikmetel olid küsimused täpselt samal teemal, nagu siin suures saalis, ehk in-house sättest tuleneva jäätmeveoga seonduvalt. Võib öelda, et komisjoni istungil kujunes kaks leeri. Ühed arvasid, et omavalitsustes loodud ettevõtetel, munitsipaalettevõtetel võib olla ka konkursiväliselt õigus ühte või teist tööd tegema hakata, ning teine osapool, kes oli arvukam, leidis, et munitsipaalettevõtted peavad ikkagi ka alluma üldistele konkurentsireeglitele.
Komisjoni ettepanek oli saata eelnõu esimesele lugemisele suurde saali 24. novembril, ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. See otsus tehti konsensuslikult. Mõningane vaidlus tekkis meil muudatusettepanekute esitamise tähtaja üle. Toetust leidis ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. november kell 12. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur aitäh, austatud ettekandja! Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Rein Ratase!

Proua juhataja! Hea Riigikogu! Kohalikule omavalitsusele on pandud paljud kohustused kohaliku elu korraldamisel, sealhulgas kohustus tagada jäätmehooldus. Seadusandja peaks muutma seadusi selles suunas, et need töötaksid paremini just inimeste huvides. Inimestele kui jäätmevaldajatele on pandud selge kohustus liituda korraldatud jäätmeveoga, mille toimimise eest vastutab kohalik omavalitsus. Tema peab osutama avalikku teenust parimal võimalikul viisil. Käsitletav riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu püüab sellele parimale võimalikule teele panna suurima võimaliku takistuse. Sisetehingute lubatavuses tehakse vaid üks erand: see ei kehti jäätmekäitluse kohta. Võib öelda ka nii, et nimetatud erandi üpris pikad põhjuslikud kõrvad paistavad kenasti välja. Ega päris põhjuseta ei rääkinud hiljutisel jäätmepäeval endine õiguskantsler sellest, et jäätmeväljal on puhkenud tõsine sõda. Aga sõjas kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, ka poliitilisi. Näide Tallinnast, kus korraldatud jäätmevedu hakati arendama 2005. aastal. Möödunud viie aasta jooksul ei ole Lasnamäe piirkonnas kordagi linna poolt vastava lepingu rakendamiseni jõutud. Samasugune olukord on suures osas ka Mustamäel. Need on aga jäätmevedajatele parimad kasumi teenimise kohad. Mis ühele hea, see teisele halb. Lasnamäe ja Mustamäe elanikele on aastatepikkuste kohtuvaidluste tagajärjel seal tegutsevate jäätmefirmade osutatavate teenuste hind kuni kolm korda kõrgem kui korraldatud jäätmeveo piirkondades mujal Tallinnas.
Ministri vastustes küsimustele oli juba juttu, et millegipärast on seaduseelnõu seletuskiri tublisti radikaalsem kui eelnõu ise. Leheküljel 18 on öeldud: "... kohalikel omavalitsustel ei ole võimalik jäätmeveo korraldamiseks luua vastavat struktuuriüksust või munitsipaalettevõtet." Kui see soov ja tahe on tõesti olemas, siis tuleb see loomulikult viia ka eelnõu teksti. Keelame ära ja jutt jätta! Olen rääkinud.

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna esindaja Väino Linde!

Auväärt istungi juhataja! Head kolleegid! See, mida me eelkõneleja suust kuulsime, ei ole kindlasti mitte puhas tõde. Samas pean ma kahjuks möönma ka seda, et see, mis selle eelnõu seletuskirjas on, ei ole meie fraktsiooni arvates selles osas, mis käsitleb jäätmeseaduse muutmist, päris üheselt arusaadav, ja me mööname, et see muudatus on seletuskirja järgi mõnevõrra eksitav.
Sellepärast tahangi fraktsiooni nimel rääkida ikkagi täpsemalt üle. Selle sätte mõte ei ole mitte see, et mingi erand jääks püsima, vaid just nimelt selle erandi keelamine, et väljaspool riigihanget ei saaks jäätmevedu praktiliselt teostada. Olen nõus sellega, et munitsipaalettevõtte mõiste on ju meie õigusruumist kadunud juba kümmekond aastat ja see ei oleks pidanud selles seletuskirjas olema. Aga kohalikul omavalitsusel on vastavalt KOKS-i paragrahvidele ju endiselt õigus luua oma struktuuriüksusi või asutada äriühinguid. Selle äriühingu või selle struktuuriüksuse tegevusalaks võib ju ka edaspidi olla jäätmeveoteenuse osutamine. Kuid, head kolleegid, küsimuse tuum on selles, et see kõik ei anna loodud struktuuriüksusele või äriühingule automaatselt õigust omavalitsuse territooriumil, ma ei tea, suvalise hinnaga ja suvalisel meetodil asuda reaalselt seda teenust osutama. Nii või teisiti tuleb välja kuulutada riigihange ja kui see struktuuriüksus või omavalitsuse loodud äriühing võrdsetel alustel osaleb riigihankel ja tema tingimused osutuvad kõige paremaks, kui ta võidab selle riigihanke, siis otse loomulikult saab ta seda teenust pakkuda. See kõik ongi põhjendatud ainult ühe eesmärgiga: et tarbija saaks odavamat teenust.
Meie oleme igal juhul päri selle eelnõu edasise menetlemisega Riigikogus. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Seaduseelnõu 860 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 860 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. novembri kell 12.

Tänase päevakorra 15. punkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu. Tegu on esimese lugemisega. Ettekandeks on mul hea meel paluda Riigikogu kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Tere õhtust, head sõbrad! Austatud rahvasaadikud! Hea eesistuja! Valitsus paneb ette pikendada Eesti kaitseväelaste mandaati, osalemaks Euroopa Liidu operatsioonil Bosnias. Eesti Vabariik osaleb seal 2005. aastast alates. Meie kontingendi suurus praegu on kaks kaitseväelast, üks ohvitser ja üks allohvitser. Ette pandud on mandaadi ülempiir viis kaitseväelast, et oleks tagatud piisav paindlikkus rotatsiooni vahetumise hetkeks ja liitlaste võimalikele palvetele vastutulemiseks, saates lisaks ühe kaitseväelase. Loodame, et Bosnias ja Hertsegoviinas toimuv stabiliseerumisprotsess võimaldab lähitulevikus Euroopa Liidu missiooni kujundada ümber koolitus- ja nõuandemissiooniks. Loodan Riigikogu koosseisu heakskiitu sellele ettepanekule. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud minister! Riigikaitsekomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Jaak Salumetsa!

Hea juhataja! Head kolleegid! Otsuse eelnõu 852 käsitleb kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas ehk selle aja pikendamist 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini. Riigikaitsekomisjon käsitles seda eelnõu oma 15. novembri istungil. Eelnõu esitaja esindajatena osalesid riigikaitsekomisjonis kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Riigikaitsekomisjon otsustas oma istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Eelnõu esitaja ettekandja on kaitseminister Jaak Aaviksoo, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja ehk Jaak Salumets. Riigikaitsekomisjon otsustas 15. novembri 2010. aasta istungil konsensusega esitada arutluse all olev Riigikogu otsuse eelnõu selle esitaja nõusolekul esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõusse on lisatud selle jõustumise punkt nr 3. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon s.a 15. novembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt paluda Riigikogu esimehel määrata lühem muudatusettepanekute esitamise tähtaeg – s.a 6. detsember kell 9.30. Tänan tähelepanu eest!

Hea ettekandja! Ma täpsustan: kas muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 6. või 16. detsember?

6. detsember.

Aitäh! Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Otsuse eelnõu 852 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 852 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. detsembri kell 9.30.

Järgmine eelnõu on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu. Riigikogu kõnetooli on taas asunud kaitseminister Jaak Aaviksoo. Palun!

Austatud eesistuja! Hea Riigikogu! Valitsus paneb ette pikendada Eesti kontingendi mandaati NATO missioonil Kosovos. Eesti Vabariik osaleb NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999. aastast, seega juba üle 11 aasta. Aastal 2004 osalesime missioonil 122 kaitseväelasega. Seoses missiooni ulatuse vähenemisega ja olukorra normaliseerumisega on rahvusvahelist sekkumist Kosovos vähendatud, sealhulgas on vähendatud Eesti kaitseväelaste panust. Hiljuti vähendasime Eesti panustamist lahinguüksustega, nüüd on KFOR-i koosseisus üks Eesti kaitseväelane, kes teenib KFOR-i peakorteris Prištinas. Lähtudes poliitilisest otsusest jätkata panustamist NATO missiooni koosseisus Kosovo olukorra stabiliseerimiseks ja rahu tagamiseks, teeme ettepaneku pikendada Eesti kontingendi mandaati järgmise aasta lõpuni, seades ülempiiriks kolm kaitseväelast, nagu juba öeldud, 2011. aasta 31. detsembrini. Palun ettepanekule teie toetust!

On vähemalt üks küsimus. Nikolai Põdramägi.

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Meil on täna päevakorras veel mitu otsuse eelnõu, mis käsitlevad kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Kas Kaitseministeeriumil on olemas korralik rehabilitatsiooniprogramm ja väljaõpe? Nii mõnigi haavatud võitleja on kurtnud, et neid ei toetata piisavalt ja nad on justkui unustatud. Oli isegi selline juhtum, et endine sõdur tegi enesetapu. Tundub, et ka sõdurite väljaõpe välismissioonidel osalemiseks jätab soovida või on õppeaeg liiga lühike. Noor poiss, kes läks autoraha teenima, hukkus ilmselt väheste kogemuste ja vähese ettevalmistuse tõttu.

Ma ei jaga teie hinnanguid. Olen veendunud, et Eesti kaitseväelaste väljaõpe on heal tasemel, kusjuures kaitseväelaste väljaõppele pühendatav tähelepanu on aasta-aastalt kasvanud, kooskõlas meie saavutatud praktiliste kogemustega eri missioonidel. Mis puudutab rehabilitatsiooniteenuseid, mida me loomulikult oleme kohustatud osutama kõikidele neile, kes missioonide käigus on kannatada saanud, siis viimaste aastate jooksul toimunud progress on märkimisväärne. Juhin tähelepanu, et tõsisemad kogemused rehabilitatsiooniteenuste osutamisel on saadud praktiliste kogemuste käigus Iraagis, aga eelkõige Afganistanis. Nelja aasta jooksul ei ole välja arendatud mitte ainult kaitseväe ja Kaitseministeeriumi valitsemisala toetussüsteem kaitseväelastele, vaid Briti militaar- ja tsiviilstruktuuride toetusega on välja arendatud ka tsiviilvõimekused Eesti Vabariigis koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga. Kavandamisel on nende võimaluste edasiarendamine kooskõlas saavutatud kogemustega ja liitlaste parimat traditsiooni järgides.

Suur aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Riigikaitsekomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Tõnu Juuli!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele saatmist 15. novembri istungil. Sellel istungil osalesid ka kaitseminister Jaak Aaviksoo ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Ühtlasi on eelnõuga seotud riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni 9. novembri väljasõiduistung kaitseväe peastaapi, kus komisjonid said kaitseväe juhatajalt kindralleitnant Ants Laaneotsalt hea ülevaate missioonipiirkondades toimuvast.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 15. novembri istungil konsensusega esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõusse on lisatud jõustumist käsitlev punkt nr 2. Otsuse eelnõu alusel jätkab Eesti panustamist NATO juhitaval rahvusvahelisel missioonil KFOR, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1244. Eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi. Praegu teenib KFOR-i peakorteris Prištinas üks Eesti kaitseväelane, lisaks kaitseväele panustab Eesti seitsme inimesega Kosovo tsiviilmissioonil EULEX.
Riigikaitsekomisjon otsustas 15. novembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustati paluda Riigikogu esimehel määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamiseks lühem tähtaeg – s.a 6. detsember kell 9.30. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Otsuse eelnõu 851 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 851 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. detsembri kell 9.30.

Jätkame päevakorrapunktide käsitlemist. Järgmine eelnõu, mille juurde asume, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu. Ettekandeks palun taas Riigikogu kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Lugupeetud eesistuja! Head riigikogulased! Kolmanda missioonimandaadi pikendamise ettepanekuna esitan teile Riigikogu otsuse eelnõu Põhjala lahingugrupi mandaadi kohta. Põhjala lahingugrupp on pataljoni taktikaline grupp suurusega 1500+ meest või naist, kes on 15-päevases valmisolekus, suundumaks Euroopa Liidu Nõukogu konsensusliku otsuse alusel lahinguülesande täitmiseks ÜRO põhikirja 6. ja 7. peatükis sätestatu või muu rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevale sõjalisele missioonile. Põhjala lahingugrupi juhtriik on Rootsi, sellesse kuuluvad lisaks rootslastele Norra, Soome, Iiri ja Eesti üksused. Samalaadses Euroopa Liidu lahingugrupis osalesime 2008. aastal, seda lahingugruppi operatsiooniks ei kasutatud. Eesti osaluseks on planeeritud kuni 55 kaitseväelast. Peame osalust Euroopa Liidu lahingugrupis strateegiliselt oluliseks Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi kaitsedimensiooni tugevdamiseks. Lahingugrupi kasutamise otsus, nagu juba viidatud, langetatakse Euroopa Liidu Nõukogu konsensusliku otsuse alusel. Seetõttu on praegu selle võimaliku kasutamise üle spekuleerida alusetu, ehkki on oluline, et ilma Eesti osaluseta niisugust otsust langetada ei saa.
Loodan Riigikogu toetusele seda mandaati puudutava otsuse vastuvõtmisel.

Küsimuseks saab sõna Nikolai Põdramägi. Palun!

Aitäh, juhataja! Aitäh, minister! Kas võime aasta pärast öelda, et Eesti poisid enam Iraagis nn väljaõppemissioonidel ei osale?

Lugupeetud küsija! Me arutame praegu otsuse eelnõu 850, mis käsitleb kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus. See küsimus seda eelnõu ei puudutanud, mistõttu ministril ei ole paraku võimalik sellele vastata. Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh, lugupeetud minister, ettekande eest! Riigikaitsekomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Jaan Kundla!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist s.a 15. novembri istungil. Eelnõu esitaja esindajatena osalesid riigikaitsekomisjoni istungil kaitseminister Jaak Aaviksoo ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Selle eelnõuga on seotud ka riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni s.a 9. novembri väljasõiduistung kaitseväe peastaapi, kus komisjonid said kaitseväe juhatajalt kindralleitnant Ants Laaneotsalt ülevaate Eesti kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvast, sealhulgas Eesti kaitseväelaste ettevalmistusest osalemiseks Põhjala lahingugrupi koosseisus.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 2010. aasta 15. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu päevakorda kolmapäeval, 2010. aasta 24. novembril. Eelnõu esitaja ettekandja on kaitseminister Jaak Aaviksoo, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja.
Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 15. novembril 2010 konsensusega esitada arutluse all olev otsuse eelnõu esitaja nõusolekul esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu esimese lugemise tekstis olev muudatus on alla joonitud. Muudatus puudutab arutluse all oleva Riigikogu otsuse jõustumist ehk eelnõu punkti nr 2. Võrreldes varem kehtinud Riigi Teataja seadusega, ei ole alates 1. juunist 2010 seaduse tasandil sätestatud Riigikogu otsuse jõustumise aega. Varem kehtinud Riigi Teataja seaduse alusel jõustus Riigikogu otsus selle allakirjutamisest. Arutluse all olevasse otsuse eelnõusse tegi riigikaitsekomisjon jõustumist käsitleva muudatuse komisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekul. Ühtlasi leiab Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond, et Riigikogu otsustes tuleb sätestada nende jõustumise tähtaeg.
Lähemalt eelnõust. Põhjala lahingugrupp on 15-päevases valmiduses olev 1500 kaitseväelasest koosnev Euroopa Liidu reageerimisüksus. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jaoks oluline olla tegev ka Euroopa Liidu ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. Lahingugruppi kuuluv Eesti kergejalaväerühm asub valmisoleku perioodil Eestis ning rühm on komplekteeritud kutseliste kaitseväelastega. Lahingugrupi kasutamise otsustab Euroopa Liidu Nõukogu konsensuse alusel, mis tähendab, et lahingugrupi kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 15. novembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt paluda Riigikogu esimehel määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamiseks lühem tähtaeg – s.a 6. detsember kell 9.30. Tänan!

Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Otsuse eelnõu 850 esimene lugemine on lõpetatud. Ma määran eelnõu 850 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. detsembri kell 9.30.

Järgmine eelnõu, mille juurde nüüd asume, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu. Ettekandeks Riigikogu kõnetooli palun kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Hea eesistuja! Riigikogu liikmed! Hea kolleeg härra Põdramägi! Nüüd hakkame arutama Eesti Vabariigi kaitseväelaste kasutamist Iraagis. Me paneme ette pikendada mandaati järgmise kalendriaasta lõpuni. Iraagis on praegu tegemist NATO treeningmissiooniga, millesse panustavad 14 riiki kokku umbes 170 kaitseväelasega. Eesti osaleb praegu kahe kaitseväelasega. Ettepanek on määrata ülemlagi – kuni viis kaitseväelast, tagamaks rotatsiooni ajaks õiguslik alus kontingendi kahekordse mahu viibimisele Iraagi territooriumil. Iraagi missioon on tasapisi muutumas sõjalisest sekkumisest ja rahutagamissekkumisest väljaõppemissiooniks. Eesti panustamine NATO missiooni koosseisu on kooskõlas Eesti välispoliitiliste prioriteetidega ning kooskõlas Eesti ja Iraagi vahel saavutatud kokkulepetega.
Head Riigikogu liikmed! Palun ka see ettepanek heaks kiita!

Küsimuseks saab sõna Nikolai Põdramägi. Palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma tõepoolest hüppasin enne oma küsimusega pisut ajast ette. Korrektsuse huvides esitan ma selle küsimuse uuesti. Kas aasta pärast võime öelda, et Eesti poisid enam Iraagis nn väljaõppemissioonidel ei osale?

Ma arvan, et praegu sellele küsimusele vastuse andmine oleks ennatlik. Kui NATO treeningmissioon Iraagis jätkub, siis päris kindlasti tuleks Eestil kaaluda jätkuvalt panustamist selle missiooni koosseisu. Oleme veendunud, et Iraagi julgeolekujõudude koolitamine on eelduseks rahu ja stabiilsuse tagamisel selles regioonis ja seega on see ka Eesti rahvuslikes huvides.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud minister! Juhtivkomisjoni ettekande teeb riigikaitsekomisjoni liige Trivimi Velliste. Palun!

Austatud proua esimees! Härra minister! Kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu järjekorranumbriga 849 enne esimesele lugemisele esitamist oma 15. novembri istungil. Eelnõu esitaja esindajana osalesid komisjoni istungil, nii nagu eelmistegi eelnõude puhul, kaitseminister Jaak Aaviksoo ning ministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Ka selle eelnõu aruteluga on seotud, nii nagu mõne eelmisegi eelnõu aruteluga, riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung kaitseväe peastaapi, kus komisjonid said põhjaliku ülevaate Eesti kaitseväe osalusel rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast.
Komisjon otsustas oma 15. novembri istungil üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu päevakorda kolmapäevaks, 2010. aasta 24. novembriks. Eelnõu esitaja ettekandjaks määrati kaitseminister Jaak Aaviksoo ja komisjoni ettekandjaks siinkõneleja.
NATO väljaõppemissiooni eesmärk on üksnes Iraagi julgeolekujõudude väljaõppeasutuste nõustamine ning jälgimine, nagu seda rõhutas ka minister äsja siit kõnetoolist. Julgeolekutagamisoperatsioonides Eesti kaitseväelased ei osale. Arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi.
Juhtivkomisjon otsustas 15. novembril üksmeelselt esitada esitaja nõusolekul eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõusse on lisatud otsuse jõustumist käsitlev punkt 3. Ühtlasi on otsuse eelnõu punkt 1 viidud keeleliselt kooskõlla teisi missioone käsitlevate otsuste eelnõudega, lisades sõnad "pikendada alates 2011. aasta 1. jaanuarist". Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 15. novembri istungil üksmeelselt teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks võiks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt olla kümme tööpäeva ehk s.a 8. detsember kell 18. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Otsuse eelnõu 849 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 8. detsember kell 18.

Järgmine otsuse eelnõu, mille juurde asume, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu. Ettekandeks on juba Riigikogu kõnetoolis kaitseminister Jaak Aaviksoo. Palun!

Austatud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Paneme teie ette arutelule järjekordse otsuse eelnõu, mis käsitleb Eesti missiooni mandaadi pikendamist. Nimelt osalevad kaitseväelased ÜRO mandaadi alusel toimuval sõjalisel missioonil Lähis-Idas. Selle operatsiooni mandaat katab Liibanoni, Iisraeli, Egiptust ja Süüriat. Missioon on asutatud 29. mail 1948. aastal ehk 62 aastat tagasi. Juhin sellele kuupäevale tähelepanu sellepärast, et suudaksime mõista, et maailma konfliktide lahendamine nõuab parasjagu nii palju aega, kui seda nõuab konflikti iseloom, mitte aga välised asjaolud. Loodame, et Eesti Vabariik ÜRO liikmesriigina on jätkuvalt valmis panustama selle missiooni koosseisu, kus osalevad 23 riiki kokku 151 sõjalise vaatlejaga. Senine Eesti Vabariigi panus on olnud üks kaitseväelane. Laiendamaks oma kompetentsi ja osalust sellel missioonil, oleme kavandanud alates 2011. aasta kevadest panustada täiendava sõjalise vaatlejaga, kelle põhiasukoht on Damaskuses.
Head rahvaesindajad! Loodame, et valitsuse ettepandud otsuse eelnõu on teile vastuvõetav ja te toetate seda. Tänan!

Headel rahvaesindajatel küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud minister! Riigikaitsekomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Toivo Tootseni!

Proua juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu oma s.a 15. novembri istungil. Eelnõu esitaja esindajatena osalesid sellel istungil kaitseminister Jaak Aaviksoo ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep.
Kuna härra minister rääkis juba üsna pikalt selle eelnõu sisust, siis ma ei hakka seda kordama. Lisan siia juurde, et lisaks sellele, et selle sõjalise vaatlusmissiooni aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon nr 50, täpsustab UNTSO-ga seonduvat ÜRO Julgeolekunõukogu 1949. aasta augusti resolutsioon nr 70. Tegemist on tõepoolest puhtakujulise ÜRO missiooniga, nn sinikiivrite vaatlusmissiooniga.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 15. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu päevakorda kolmapäeval, 24. novembril. Konsensusega otsustati esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõusse on nimelt lisatud punkt nr 2, mis ütleb, et käesolev otsus jõustub selle allakirjutamisel. Selle muudatuse esitas riigikaitsekomisjon meie komisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekul. Eelnõu algataja oli sellega nõus. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon oma 15. novembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva ehk see tähtaeg on s.a 8. detsember kell 18. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas on läbirääkimiste pidamise soovi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Otsuse eelnõu 848 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 8. detsember kell 18.

Viimane otsuse eelnõu, mida täna arutama asume, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu. Palun taas Riigikogu kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Hea eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuuenda Riigikogu otsusena, mis käsitleb Eesti kaitseväelaste kasutamist, esitan teile eelnõu, mis näeb ette pikendada Eesti Vabariigi kaitseväelaste viibimist Afganistani Islamivabariigis 2011. aasta 31. detsembrini, kusjuures kaitseväelaste arvu ülempiir on 170 kaitseväelast.
Käesoleval ajal viibib Afganistani Islamivabariigis NATO missiooni ISAF koosseisus 160 kaitseväelast. Põhiline kontingent on Eesti jalaväekompanii, mida on tugevdatud erinevate täiendavate üksustega, kes võitlevad koos Ühendkuningriigi, Taani ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelastega Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis.
Afganistani missioon on kogu maailma avalikkuse, samuti NATO kui Eesti Vabariigi põhilise julgeolekugarandi jaoks oluline missioon. Olukorra stabiliseerimine ja järkjärguline julgeolekuvastutuse üleandmine Afganistani seaduslikule valitsusele on meie kõigi huvides. Piirkonna keerukust ja riigisisese olukorra komplitseeritust arvestades on tegemist raske ülesandega, eelkõige Lõuna-Afganistanis, kus relvakonfliktid on igapäevased ja need on kaasa toonud hulgaliselt hukkunuid nii liitlasvägede, Afganistani julgeolekujõudude kui ka Afganistani tsiviilelanikkonna hulgas. Vaatamata olukorra keerukusele, on viimasel ajal märgata arengutrende, mis võimaldavad mitte ainult välisliitlastel, vaid ka Afganistani keskvalitsusel hinnata julgeolekuolukorda selliselt, et 2014. aasta lõpuks saaks Kabuli keskvalitsus võtta endale täieliku vastutuse julgeolekuolukorra eest ka Afganistani Islamivabariigis. Kooskõlas selle tähtajaga on võimalik võõrvägede kohaloleku vähendamine ja missiooni olemuse muutmine, nii et lahinguüksuste asemel kasutataks treeningu- ja toetusüksusi. Niisugune areng on kavandatud sellesse missiooni ka Eesti panustamist puudutavalt.
Tahan juhtida teie tähelepanu, head Riigikogu liikmed, asjaolule, et äsja Lissabonis lõppenud NATO tippkohtumisel Afganistani panustajatega peetud sessioonil, kus osales lisaks NATO 28 liikmesriigile, kes kõik panustavad ISAF-i missiooni Afganistanis, ka 20 partnerit teistest riikidest, kes samuti on osalised ISAF-i missioonil, valitses meeleolu, mida varasematel aastatel, vaatamata kõikide osaliste soovile sellel missioonil edu saavutada, ei ole märgata olnud. Eriti Afganistani Islamivabariigi presidendi Hamid Karzai väljendatud veendumus, et 2014. aasta lõpp on mõistlik ja võimalik tähtaeg julgeolekuvastutuse ülevõtmiseks, ajendas ka teisi riike suurendama oma panustamist kas kaitseüksuste, lahinguüksuste või väljaõppeüksustega, kas politseimissioonil või ÜRO toetavatel majandusabimissioonidel eesmärgiga seda protsessi kiirendada ja võimaldada vähendada eelseisvatel aastatel rahvusvahelist sekkumist.
Head kolleegid! Olen nagu teiegi hästi teadlik, et Eesti koos teiste NATO liitlastega on kandnud Afganistanis olulisi kaotusi. See panus, mida Eesti kaitsevägi, Eesti Vabariik oma kodanike näol on andnud Afganistani olukorra stabiliseerimiseks, on märkimisväärne. Seda on hinnanud meie liitlased ja Afganistani riik. Mõistan soovi sellel operatsioonil edu saavutada ja vähendada Eesti panustamist Afganistani missiooni. Ometi olen veendunud, et see saab sündida ainult koostöös meie liitlaste, Afganistani keskvalitsuse ja rahvusvahelise avalikkusega. Sellepärast palun teid toetada ettepanekut jätkata samal tasemel panustamist, lootuses, et järgmine kord teie ees seistes on võimalik seda panustamist, vähemasti panustamist lahinguüksustega, vähendada. Tänan tähelepanu eest!

Küsimuseks saab sõna Nikolai Põdramägi. Palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Eestlane on üldiselt rahumeelne inimene ja arstidele ei meeldi sõjatemaatika. Sellepärast olengi ma natukene alarmeeritud ja olen täna liiga palju küsinud. Aga ma küsin ikkagi veel. Afganistanis täidab Eesti tõepoolest NATO missiooni. On õige vähe jäänud neid riike, kes seal veel osalevad. Olen aru saanud, et USA kavatseb õige pea sellest kaotatud sõjast koju tulla. Kas meie palgasõdurid jäävad siis veel sinna edasi sõdima?

Hea rahvasaadik! Teie hinnangud sellele missioonile on iseäralikud. Afganistani missioon on rahvusvaheline sekkumine ÜRO mandaadi alusel, kusjuures konsensuslik sekkumine. Selle missiooni omistamine üksikutele riikidele või selles missioonis osalejate sildistamine ei teeni minu paremat arusaamist pidi ei üleilmse rahu huve ega Eesti rahvuslikke huve. Usun, et selles piirkonnas sõjalise sekkumise vähendamine ei ole mitte ainult meedikute, vaid ka füüsikute, õpetajate, keemikute ja poliitikute huvi. Loodan, et me saame sellest huvist lähtudes sellele missioonile ka positiivse lahenduse.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Täna te kaitsete valitsuse seisukohta, et rahutagamismissiooni Afganistanis tuleks ühe aasta võrra pikendada. Kuid mõni aeg tagasi te ütlesite meedias (ma ei tea, kas see oli teie isiklik seisukoht või oli see valitsuse seisukoht), et järgmisest aastast ei lähe meie kaitseväelased enam Afganistani. Kas teie seisukoht on muutunud või oli see, mille te meedias välja ütlesite, teie isiklik seisukoht?

Niisugust seisukohta või niisugust lubadust, et Eesti kaitseväelased 2011. aastal Afganistani missioonil ei osale, ei ole väljendanud ei Eesti Vabariigi kaitseminister ega ka kodanik Jaak Aaviksoo. Küll on minu sooviks olnud, et see panustamine võiks lõppeda niipea, kui olud seda võimaldavad. Selline seisukoht on mul jätkuvalt ja ma ei kavatse sellest taganeda.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Te mainisite väga õigesti, et Eesti ei ole Afganistanis üksi, et seal on ka palju teisi riike. Te kindlasti olete suhelnud oma kolleegidega näiteks Kanadast või Hollandist. Kas te valgustaksite Riigikogu, milline on nende riikide seisukoht Afganistani missiooni kohta ja kui kaua nemad kavatsevad seal riigis oma vägedega samasugust panust anda nagu näiteks Eesti?

Afganistani missioonil osalevad, nagu ma juba ütlesin, 28 NATO liikmesriiki, kõik ilma eranditeta. Lisaks sellele veel 20 riiki. Nagu ma juba ütlesin, ÜRO mandaati selleks missiooniks on konsensuslikult toetanud rahvusvaheline avalikkus. Eri riikide panustamise vorm, ulatus ja ajaline pikkus on nende riikide parlamentide suveräänne tahe, millesse ma sekkuda ei sooviks. Ma olen konsulteerinud nende riikidega, kus debatt Afganistani missioonil osalemise üle on olnud viimasel ajal aktiivne, ning tean, et nii Kanada kui ka Holland, aga ka Poola ja mõni teinegi riik, päris kindlasti ka Eesti, kaaluvad oma panustamise vormi muutmist vastavalt rahvuslikele huvidele ja kohapeal valitsevale olukorrale.

Teine küsimus Kadri Simsonilt, palun!

Aitäh! Mitmes riigis on parlament otsustanud oma väed missioonilt ära tuua. Kuidas teie kaitseministrina näete, milline peaks olema Eesti väljumisstrateegia Afganistanist? Kas see sõltub ka Eestist või te tõepoolest tahate öelda, et see sõltub ainult meie liitlastest?

See sõltub, head kolleegid, eelkõige teie tahtest, kes te olete siia kokku kogunenud selleks, et väljendada Eesti rahva tahet. Teie tahtesse ei taha ma sekkuda muul moel kui ainult anda head nõu ja vahendada seda, mida on arutatud täidesaatva võimu tasemel eri foorumitel, kus Afganistani missiooni panustamist on arutatud. Minu nõuanne teile oleks mõista meie liitlasi, mõista rahvusvahelise avalikkuse muret selle olukorra pärast, mis valitseb Afganistanis ja terves regioonis, mõista Afganistani Islamivabariigi seadusliku valitsuse palvet toetada neid 2014. aasta lõpuni, ja kui te seda mõtet jagate, siis toetada valitsuse tehtud ettepanekut.

Järgmisena saab küsimuseks sõna Toivo Tootsen. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui me viibisime Afganistanis, siis öeldi meile küll, et meie kaitseväelased on tõesti väga tublid, ja öeldi suur aitäh selle eest, et nad seal on, aga öeldi ka, et veel rohkem oleks vaja abi väljaõppes. Seda on ju ka NATO juhatus toonitanud. Ta on mitmel korral pöördunud liikmesriikide poole palvega saata sinna rohkem inimesi, kes osaleksid kohapealsete kaitseväelaste väljaõpetamisel ehk Afganistani oma kaitseväe tugevdamisel ja kujundamisel. Oli hea kuulda, et meil ongi kava hakata valmistuma selleks, et lahinguüksus asendada väljaõppeüksusega. Sain ma õigesti aru?

Seda protsessi ei ole Eesti Vabariik kindlasti täna alustanud. Juba 2008. aasta algusest viibivad Afganistanis politseimissioonil Eesti politseiametnikud ning ÜRO missiooni UNAMA koosseisus turvalisuse küsimustega tegelev ametnik. Käesoleva aasta oktoobri algusest panustab Eesti NATO treeningmissiooni Afganistanis nelja politseiametnikuga. Lisaks sellele panustab Eesti nn NTM-A ehk väljaõppe- ja üleminekumissiooni Afganistanis kaitsenõunikuga. Ajavahemikul 2002–2009 eraldas Eesti Afganistanile riikliku arenguabina üle 20 miljoni krooni. Oleme kasvatanud oma arengukoostöö- ja humanitaarabi ning planeerinud selleks käesoleval aastal 7,3 miljonit krooni. Eesti ja liitlaste abi Afganistanile muutub järk-järgult sõjalisest panustamisest rohkem tsiviil- ja humanitaarpanustamiseks, sealhulgas Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Loodan, et selline järkjärguline, aga mitte ülepeakaela, vaid kohalikke olusid arvestav ja julgeolekusituatsiooni silmas pidav üleminek on mõistlik lähenemine, ja seda kavatseb ka täitevvõim, sealhulgas Kaitseministeerium, järgida.

Austatud minister! Küsimused on otsas. Aitäh ettekande eest! Riigikaitsekomisjoni ettekande teeb riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 15. novembri istungil. Eelnõu esitaja esindajatena osalesid riigikaitsekomisjoni istungil kaitseminister Jaak Aaviksoo ning Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep. Ühtlasi on eelnõuga seotud riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni s.a 9. novembri väljasõiduistung kaitseväe peastaapi. Ei saa märkimata jätta ka 11. novembril Riigikogus toimunud riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmete kohtumist Afganistani Helmandi provintsi kuberneri Mohammad Gulab Mangaliga. Kohtumisel arutasime arenguid Afganistanis ja konkreetselt Helmandi provintsis. Kuberner Mangal andis põhjaliku ülevaate nii julgeolekuolukorrast kui ka tsiviilarengutest selles piirkonnas. Mangal ütles Eestit abi eest tänades, et see abi on olnud tõepoolest tuntav ja see on aidanud eelkõige just tavalisi inimesi, kes tänu suurenenud julgeolekule saavad tagasi pöörduda normaalse elu juurde. Ka osutas Mangal tõsiasjale, et turvatud piirkondades on moonikasvatus järsult vähenenud ja elanikud on asunud kasvatama traditsioonilisi põllukultuure. Mangal rõhutas samuti Eesti osa tervishoidu panustamisel, mille eest Afganistani elanikud on tema kinnitusel Eestile siiralt tänulikud.
Saamaks ülevaadet Afganistanis toimuvast ning lahendamist vajavatest probleemidest, külastas riigikaitsekomisjoni delegatsioon selle aasta veebruaris Afganistani ning käis kõikides NATO üksustes, kus Eesti kaitseväelased teenivad. Kohtuti ka toonase ISAF-i ülema kindral McChrystali ning teiste NATO üksuste ülematega. Ühtlasi olid kohtumised Afganistani parlamendis ja muudes ametiasutustes. Lisaks külastasime kohalikke sõjalisi õppeasutusi ja väljaõppekeskusi. Kõigil kohtumistel tunnustati Eestit nii sõjalise kui ka tsiviilpanuse eest.
Selle visiidi tulemusena saatsime kaitseväe juhatajale ja kaitseministrile kirja, milles kirjeldasime Eesti kaitseväelaste tõstatatud probleeme ning esitasime oma komisjoni ettepanekud. Hea meel on tõdeda, et kaitseväe juhatajalt saadud ülevaate põhjal on nüüdseks paranenud nii Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste turvalisus kui on saadud ka uut lahingutehnikat. Näiteks on antud meie kaitseväelaste kasutusse tugevama soomuskaitsega ja tõhusama tulejõuga soomukid Pasi XA-188 ning Ameerika Ühendriikide antud miinipildujad, lähiajal antakse üle ka MRAP-tüüpi soomukid, mis vastavad just nendele reaalsetele nõudmistele, mis Afganistanis on.
Riigikaitsekomisjon oma 15. novembri s.a istungil kinnitas veel kord, et Afganistani missiooni näol on tegemist NATO olulisima sõjalise missiooniga, millele laienevad vastavad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid. Arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt täidab Eesti oma NATO-liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi ning osalemine NATO juhitaval rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis tuleneb otseselt Eesti riigi julgeolekuhuvidest.
Riigikaitsekomisjon otsustas eespool nimetatud istungil konsensusega esitada arutluse all olev otsuse eelnõu selle algataja nõusolekul esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu esimese lugemise tekstis olevad muudatused on alla joonitud. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu päevakorda kolmapäeval, 24. novembril. Eelnõu ettekandja on kaitseminister Jaak Aaviksoo, riigikaitsekomisjoni ettekandja on siinkõneleja. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt määrata kümme tööpäeva ehk s.a 8. detsember kell 18. Tänan!

Lugupeetud ettekandja! Küsimusi ei ole. Suur aitäh ettekande eest! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Otsuse eelnõu 847 esimene lugemine on lõpetatud ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 8. detsember kell 18.
Head ametikaaslased! Tänane istung on läbi.

Istungi lõpp kell 20.00.