Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu üheksanda töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu: kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi; hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Marko Pomerants; ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse eelnõu ja ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse eelnõu, kahe viimati nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Proua esimees! Majanduskomisjon algatab liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga täpsustatakse liiklusseaduse reguleerimisala, viivistasu aegumise regulatsiooni, alarmsõidukite märgutulede kasutamist, sõiduki valvega hoiukohta teisaldamise ja seal hoidmise tasumäärade kehtestamise aluseid ning mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tähtpäevaga ja juhtimisõigusega seonduvaid üleminekusätteid. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud õiguskantslerilt, Justiitsministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Siseministeeriumist tulnud tarkusega. Tänan väga!

Tänan! Palun, kolleeg Jaak Aab!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Enda ja veel viie Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel annan üle arupärimise Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile. Arupärimine puudutab Eesti euromüntide ennetähtaegset müüki. Novembri alguses esitles Eesti Pank Eesti euromüntide stardikomplekti, mida saab alates 1. detsembrist osta kommertspankade ja Eesti Posti kontoritest. Tegemist on esimese ametliku võimalusega hoida käes alates 1. jaanuarist kehtima hakkavaid Eesti euromünte. Ometigi olid eelmisel nädalal ajalehe Sakala väitel praegu tavainimestele kättesaamatud Eesti euromündid ühes Riia numismaatikapoes müügil, seejuures küsiti nominaalväärtusest kolm korda kõrgemat hinda. Tegemist ei ole väikese kogusega, sest artiklis kirjeldab Lätis elav numismaatikahuviline, et kaupluses oli Eesti euromünte terve kastitäis. Seal on juttu ka sellest, et ei müüda mitte lihtsalt lahtisi euromünte, vaid just neid komplekte, mis olid esitlusel ja mida peaks 1. detsembrist iga Eesti inimene osta saama. Et mitte tühjade sõnade juurde jääda, siis ütlen, et see inimene helistas ka mulle ja tõenduseks tõi mulle kaks euromünti, üheeurose ja kaheeurose, mis ta Läti numismaatikapoest oli ostnud. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Indrek Saar!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel on mul hea meel üle anda eelnõu, mis peaks tagama suurema läbipaistvuse selles, kuidas kasutavad erakonnad kampaaniavahendeid. Meie ettepanek on, et Vabariigi Valitsus eraldaks reservfondist raha selle jaoks, et Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon saaks tellida sõltumatu eksperdihinnangu 2011. aasta parlamendivalimistel tehtud kulutuste hindamiseks. Seda tuleks teha võimalikult kiiresti, et see eksperdihinnang saaks ette valmistatud kampaania käigus, et seda ei tuleks teha tagantjärele, ja meie loodud komisjon (seda me hakkame arutama sel nädalal) saaks eksperdihinnangu või audiitorihinnangu, mida ta omakorda saaks hinnata. Sellega me ehk tagame selle, et kaob hulk spekulatsioone, mis erakondade ümber ja nende kampaaniate maksumuse ümber ikka ja jälle enne ja pärast valimiskampaaniaid tekivad, ning mõnel nutikamal erakonnaliikmel jääb äkki ka mõni vigur kampaania käigus tegemata. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Head kolleegid! 12 Riigikogu liikme nimel annan üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Arupärimine puudutab seda, et viimastel nädalatel on pidevalt avaldatud uudiseid, et tööpuudus ametlikult väheneb. Samas on selle aasta kümne esimese kuuga ennast uue töötuna arvele võtnud 80 000 inimest ja 50 000 inimest on palunud ennast töötustatistikast kustutada sellel põhjusel, et nad on leidnud töö. Ilmselgelt on uusi töötuid juurde tulnud rohkem, kui on neid töötuid, kes on leidnud uue töökoha. Aga lisaks on 35 000 inimest, mida on laias laastus niisama palju kui elanikke Rakvere ja Viljandi linnas kokku, kustutatud töötute statistikast sanktsioonidega. Me vaatame murega, kuidas sotsiaalminister arvabki, et inimeste kustutamine n-ö tööturuteenuste saajate nimekirjast lahendab probleemi. Sellest tulenevalt küsime sotsiaalministrilt, mida ta on ette võtnud ja mida plaanitakse teha pikaajalise töötuse vähendamiseks. Mida julgeb ta öelda pensioniealiste inimeste kohta, sest just tõsteti pensioniiga, aga need inimesed on üks suuremaid riskirühmi, kes võivad pikaks ajaks töötuks jääda? Kevadel lubas sotsiaalminister lahendada nende pikaajaliste töötute probleemi, kes elavad maal ega saa endale enam lubada kord kuus töötukassas käimist. Kas see lubadus on ka kuidagi teostumas? Senimaani tegusid näha ei ole olnud. Ma tänan tähelepanu eest!

Tänan! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kuus eelnõu ja kaks arupärimist. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetluskäigu kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu s.a 17. novembril algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; keskkonnakomisjoni s.a 17. novembril algatatud jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 18. novembril algatatud looduskaitseseaduse, ehitusseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Aivar Riisalu, Jüri Ratase ja Evelyn Sepa s.a 18. novembril algatatud ühistranspordiseaduse § 24 täiendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; rahanduskomisjoni s.a 18. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2010. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse selle aasta novembris esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, mis käsitleb Galileo programmil põhineva satelliitraadionavigatsioonisüsteemi kaudu pakutavale avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 6. detsember kell 12. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 18. novembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni, maaelukomisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 6. detsember kell 12. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 18. novembril esitatud Eesti põhiseisukohad Euroopa Liidu eelarveraamistiku, ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma rahanduskomisjoni ja maaelukomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 25. november kell 18.
Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 823 ning Vabariigi Valitsuse algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 23. novembri kell 18.
Head kolleegid! Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Palun tähelepanu, on kaks muudatust! Esiteks, maaelukomisjon teeb ettepaneku jätta selle töönädala kolmapäevasest päevakorrast välja kuues päevakorrapunkt, maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse § 66 täiendamise seaduse eelnõu 840 teine lugemine. Sellest tulenevalt jääb selle nädala päevakorrast välja ka neljapäevase päevakorra teine punkt, eelnõu 840 kolmas lugemine. Neljapäevase päevakorra viimase punkti, keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 866 esimese lugemise arutelul teeb ettekande keskkonnakomisjoni aseesimees Erki Nool.
Head kolleegid! Koos nende parandustega panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Selle nädala päevakord on kinnitatud.

Alustame arupärimisele vastamist. Riigikogu liikmed Inara Luigas, Helle Kalda, Lauri Laasi, Kalev Kallo, Valeri Korb, Tiit Kuusmik, Arvo Sarapuu, Vladimir Velman, Marika Tuus, Georg Pelisaar, Jaak Aab ja Mailis Reps esitasid 19. oktoobril s.a arupärimise hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmise kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Inara Luigase!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetud rahandusminister! 19. oktoobril s.a esitasime arupärimise hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmise kohta. Arupärimises tunneme muret praeguse olukorra pärast Eesti riigis ja suurenenud inflatsiooni pärast. Oktoobri alguses avaldatud Euroopa Statistikaameti andmeil kiirenes inflatsioon euroalal septembris eelmise aastaga võrreldes 1,8%, Euroopa Liidus tervikuna oli aga inflatsioon septembris keskmiselt 2,2%. Võrdluseks toon, et oktoobris oli Euroopa Liidus inflatsioon keskmiselt 2,3%. Meid teeb murelikuks aga fakt, et Eesti on ka inflatsiooninäitaja osas tõusnud Euroopa esikolmikusse, seda just negatiivsete näitajate poolest. Eestis oli septembris inflatsioon 3,8% ja oktoobris 4,5%. Sellest suurem oli inflatsioon vaid Rumeenias (7,7%) ja Kreekas (5,7%). Me arvame, et kõigi teiste tegurite kõrval on inflatsioonis oma osa kindlasti ka Vabariigi Valitsuse käitumisel, mis oma fiskaalpoliitikaga on tekitanud inflatsioonisurve. Me teame, et Maastrichti kriteeriumide hulgas on hinnastabiilsuse kriteerium. Hinnastabiilsuse kriteerium ütleb, et riigi inflatsioonitase ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunktiga kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Seega võib lähitulevikus tekkida Eestil probleeme kriteeriumide täitmisega, just selle hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmisega. 1997. aastal Amsterdamis vastu võetud stabiilsuse ja kasvu pakt näeb aga selliseks puhuks ette ka sanktsioone.
Meil on rahandusministrile kolm küsimust. Kuidas on juhtunud nii, et Eesti kuulub jälle ühe negatiivse näitaja poolest Euroopa esikolmikusse? Milliseid meetmeid on valitsusel ja ka Rahandusministeeriumil kavas võtta, et ohjeldada inflatsiooni väljumist kontrolli alt? Mida olete Eestis toimunud majandusbuumist õppinud ning kuidas on plaanis majanduse tsüklilisust tulevikus tasakaalustada? Ootame rahandusministrilt vastuseid. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Inara Luigas! Palun teid, härra rahandusminister, kõnepulti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Katsun siis kuidagi vastata. Peab tunnistama, et kui teie arupärimistes algavad segadused traditsiooniliselt juba enne küsimusi, sissejuhatuses, siis seekord algavad need juba pealkirjast. Maastrichti hinnastabiilsuse kriteerium on asi, mille Eesti on täitnud. See on eksam, mis on läbitud. Ei saa juttugi olla mingisugustest sanktsioonidest selle eest, et meie inflatsioon on kiirem kui kõige aeglasema inflatsiooniga Euroopa Liidu riikides. Nii et jätke see meelde: ei saa olla mingit juttu sanktsioonidest, kui enam ei ole isegi eksamit mitte. Kuid seda, et Eesti inflatsioon on tavapäraselt kiirem kui Euroopas, võite näha sellelt jooniselt. Kriteeriumi joon on sinine, Eesti inflatsiooni joon on punane. Nagu te näete, on Eesti inflatsioon olnud aeglasem kui kõige aeglasem inflatsioon Euroopas ainult kahel korral: üks kord 2004. aasta alguses (või 2005. aastal, jooniselt on raske välja lugeda) ja teine kord selle aasta alguses. Kindlasti saaksite te auhinna, kui te suudaksite tõestada, et Eesti fiskaalpoliitika on kuidagi Eesti Euroopa keskmisest kiiremas inflatsioonis süüdi, sest Eesti fiskaalpoliitika on mitu korda rangem kui Euroopa fiskaalpoliitika keskmiselt ja ei saa kuidagi öelda, et mitu korda väiksem defitsiit oleks suurema inflatsiooni allikas.
Proovin nüüd vastata küsimuste kaupa. Esimene küsimus: "Kuidas on juhtunud nii, et Eesti kuulub jälle ühe negatiivse näitaja poolest Euroopa esikolmikusse?" Nagu te võite siit jooniselt näha, ega ta ikka ei ole küll eesotsas. Oktoobri seisuga oli Eesti 12 kuu keskmine inflatsioon 1,56%. Me täidame selle kriteeriumi nõuet (kui see meie jaoks kehtiks) ikkagi kuhjaga. Peab ütlema, et võrdlus euroala inflatsiooniga näitab, et Eesti inflatsiooni allikad on domineerivalt välismaised. On põhimõtteliselt kaks kaubagruppi, mis Eesti inflatsiooni on üles vedanud, need on nafta (nafta hind eurodes on aastaga tõusnud 28%, dollarites on hind tõusnud 15%) ja toiduained (nende hind maailmaturul on 26% kõrgem kui aasta tagasi, sealjuures on piim ja teravili eriti palju kallinenud). Mis need põhjused on? Eks ole uudistestki teada, et maailmas on ühelt poolt olnud küll majanduse elavnemist, aga on olnud ka väga ebasoodsaid loodusnähtusi ja valitsuste reageeringuid neile. On olnud ajutisi ekspordipiiranguid, mis kehtivad minu teada veel Venemaal ja Ukrainas, mis on tekitanud toiduainete hinnahüppe, aga on olnud ka põuda ja üleujutusi rohkem kui tavalistel aastatel. See kõik on midagi sellist, mida Eesti valitsus kahjuks ei kontrolli. Kui Eesti inflatsiooni vaadata, siis oktoobris kallines toit 8,7% ja mootorikütus 12%. Ühtki valitsuse otsust nende kallinemiste taga ei olnud. Miks oli inflatsioon Eestis sügisel (septembris ja oktoobris) märgatavalt kiirem kui Euroopas keskmiselt? Selle üle ei tasu väga imestada. Eelmiselt jooniselt te nägite, et Eesti inflatsioon on olnud kogu aeg suur. Kui eurotsoon on seadnud oma hinnastabiilsuse mõõtmeks selle, et hinnatõus oleks alla 2%, siis Eestis on hinnatõus lähiaastatel kahtlemata veidi kiirem, tõenäoliselt 2–4%. See johtub madalamast hinnatasemest ja hindade ühtlustamisest, mis on meil ju kogu aeg toimunud, sõltumata eurost, eurotsoonist või majanduskriisist.
Nüüd tarbijahinnaindeksi või harmoneeritud tarbijahinnaindeksi tõusust, 4,7% või 4,1%. See on standardiseeritud mõõde, mida te olete siin võrdluseks toonud. Kõigepealt on siin väga tugev mõju sellel, et eelmisel aastal samal ajal hinnad langesid. Ühesõnaga, aasta keskmine 1,5% ei välista kuidagi seda, et oktoobriga võrreldes on tõus sõltuvalt mõõtühikust 4,5% või 4,7%, sest eelmine kord oli hinnajõnks allapoole, praegu on jõnks ülespoole. Siin tekivad vahed. See on üks kuu, kui võtate septembri juurde, on kaks kuud. Aga põhimõtteliselt mõõdetakse inflatsiooni kaugemas perspektiivis ja meil ei ole asi üldse veel hull. Ma ütlen "veel hull" sellepärast, et meie selle aasta inflatsioon on siiski 3% lähedal ja järgmise aasta suhtes 4% lähedal. Need on kindlasti häirivad numbrid, aga mitte väga hullud. Kui me vaatame kaugemat perspektiivi, siis on meil enamasti olnud sellest veel kiirem inflatsioon. Põhjused on ikka jätkuvalt, domineerivalt maailmaturul. Järgmisel aastal hakkab ka inimeste ostujõud kohanema, sest majandus on ju hakanud kasvama. Kui nüüd lahutada siit toit ja kütus või toit ja energia, siis selle näitaja nimi on baasinflatsioon. Siin on Euroopa ja Eesti tase üsna lähedased. Aga suund on mõlemal sama. Eesti baasinflatsioon ja ka eurotsooni baasinflatsioon on olnud 1% ringis ka sügisel. Siit jooniselt võite näha, milline on inflatsioonitegurite panus harmoneeritud tarbijahinnaindeksi aastasesse muutusesse. Siit ei ole ju raske välja lugeda, et sisemised tegurid on hoopis teised, kui need olid buumi ajal. Buumi ajal oli valdav allikas sisemaine hinnatõus pluss see, et toiduained kallinesid majanduskasvu mõjul, seda siiski ka rahvusvaheliselt, mitte ainult Eestis. Toon teile silme ette toiduhindade muutumise Euroopas. Eesti ja Euroopa toiduhinnad liiguvad sünkroonis ning väga sarnane on see graafik ka Läti ja Leeduga võrreldes. Läti ja Leeduga võrreldes torkab silma see, et me oleme kogu aeg tsüklis ees. Me hakkasime kiiremini kasvama, meie majanduse langus oli ka kiirem. Samamoodi on hindadega. Läti hinnatõus ei ole veel märkimisväärne olnud, aga kindlasti jõuavad nad samasse faasi, osalt sõltuvalt sellest, kuidas nende majandus taastub, aga ka natuke sellest sõltumata, sest toiduhinnad kujunevad ikkagi maailmaturul. Need kujunevad mitut moodi, osa asju me impordime, aga nende kaupade hindu, mida me ekspordime, tõstavad kaupmehed ka kodus. Tuletame meelde Oliver Kruuda võitlust kõrgemate piimahindade eest. Ta ei varjanud, et ta saab välismaal kõrgemat hinda ja et tal ei ole mõtet kodus odavamalt müüa. Sellise kauba ostab kodumaine ostja ikka ära ja kui ei osta, siis Venemaa turg on taas lahti ja eksport Venemaale on taastunud. Mis veel sellest graafikust silma paistab, on see, et Eesti ja muu Baltikumi hinnad on väga erinevad oma volatiilsuse poolest. Eestis on nii tõus kui ka langus palju suuremad ja nii ka kogu Baltikumis. Mis selle põhjus on? Põhjus on mõistagi palju suurem avatus, palju väiksem turg ja palju kehvem läbirääkimiste võime. Eesti kaupmeestel on väga ebastabiilsed, lühikesed lepingud. Euroopa kaupmeestel on pikad, stabiilse hinnaga lepingud, sellepärast ei tule maailmaturuhind nende jaehindadesse nii jõuliselt sisse. Tõsi on ka see, et toidu ja kütuste osa meie tarbimiskorvis on tunduvalt suurem. See on omane nii Põhjamaa rahvastele kui ka vaesematele rahvastele, lihtsalt meie sissetulekust läheb söögile ja küttele proportsionaalselt suurem summa. Õnnetuseks on need just rahvusvahelised kaubad, mida me rohkem tarbime. Nii et siin ei ole midagi väga imestada, küll aga võib seda muidugi kahetseda. Siin on näide piima jae- ja kokkuostuhindade kohta möödunud aasta lõpul. Tendents on näha, kuid jah, siin on pealkiri uuenenud, aga graafik ei ole. Kui te vaatate buumi aega, siis sel ajal olid hinnatõusud muidugi tunduvalt kiiremad, praegu on suund uuesti üles läinud, aga hinnatõusu allikad on hoopis teised. Maailmaturg on allikana sama, aga laenupidu ei ole meil nüüd kuidagi hinnatõusu põhjus. Piimatööstuse puhul peab tunnistama ilmselt ka seda, et investeeringud on jäänud vahepeal tegemata, tootmisvõimsus on pigem vähenenud. Ka põllumajanduse tootmisvõimus on vähenenud, vähemalt lehmade arv on vähenenud. Investeeringuid ei ole selles mõttes tehtud. Aga ekspordivõimalused on olemas. Kui mahtu ei suurendata, siis suurendatakse hinda. See on loomulik, tavaline majandusloogika. Maailmaturu arengust rääkides: seal on samamoodi alates 2009. aasta algusest olnud suund ülespoole. Siin on toodud välja nafta, siin on toodud välja piimatooted ja teravili. Kui rääkida lihast, siis lihahinnad ei ole veel sel määral tõusnud, seda põhjusel, et lehmad ei ole enne tapamajja minekut nii palju vilja süüa jõudnud.
Teine küsimus oli selle kohta, millised on meetmed, et ohjeldada inflatsiooni väljumist kontrolli alt. Mingit kontrolli alt väljumist ei paista kuskilt, ei ole laenupidu, ei ole riigi ülekulutamist. Inflatsioon on viimastel kuudel lihtsalt ebameeldivalt suur olnud. Ohjeldamiseks on vanad tuntud vahendid, mis tegelikult on kõik käigus. Maailmaturgu me ei dikteeri, eksporti me Oliver Kruudal ära ei keela, aga me ajame ranget eelarvepoliitikat. Teie heidate oma küsimuses ette fiskaalpoliitikat, tegelikult on ju teil endal suur idee võtta laen ja panna Eesti õitsema. See oleks kindlasti üks väga ohtlik tegevus ka hindade seisukohast. Me oleme neljaks aastaks sisuliselt külmutanud tegevuskulud. See tähendab, et riik ei küta palgatõusu. Palgatõusud sõltuvad ikkagi iga firma enda võimalustest, mitte võidujooksust riigiga, nagu buumi ajal oli. Omaette võte on administratiivsete hinnatõusude vältimine. Siin on muidugi oma roll kohalikel omavalitsustel ja Konkurentsiametil. Valitsusel on siin väga kaudne roll. Põhimõtteliselt, mis puudutab üleriiklikke hindu, siis on Eestis hinnakujundus sõltumatu. Aga muidugi olid valitsuse positsioonid üks põhjus, miks näiteks Eesti Energia võttis oma hinnatõusutaotluse tagasi. See, kas Konkurentsiamet oleks selle tõusu kinnitanud, ei tulnudki küsimuse alla. Tõenäoliselt ei oleks kinnitanud, aga väiksemas ulatuses ei saa seda välistada. Omaette küsimus on kaudsed maksud, praegu mõjutab kõige rohkem tubakaaktsiis. Me ei kavatse seda vähendada. Me hajutasime selle kasvu, aga ma arvan, et see tõus oli õilis asi. Tallinna müügimaks mõjutab, aga see on varsti minevik. Konkurentsiametile soovime palju jõudu ja oleme teda ka seadusandlikult toetanud.
Viimane küsimus on see, kas me oleme kriisist õppinud. Kohe lõpetan! Küsimus on pigem selles, kas teie olete õppinud. Sellest küsimusest ei loe mitte kuidagi välja seda, et te saaksite aru, kuidas protsessid maailmas toimuvad. Mina õpin iga päev, pean ausalt ütlema. Teadsin enne üht-teist, nüüd tean palju rohkem. Aga põhiline õppetund riigile on konservatiivne eelarvepoliitika. Nii et palun anda sellekohaseid lubadusi ka valimisteks! Kõige riskantsem asi üldse, kõige suurem risk, mida riik võib võtta, on see, kui eelarve lastakse käest. Seda te näete maailmas igal pool. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Küsimused. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab ka esmatarbekaupade hindu. Viimane uurimus minimaalse toidukorvi kohta, millega inimene elatud saab, tehti jaanuaris 2007, kui me olime koos valitsuses ja veel kõrvuti istusime. Tol ajal just sellepärast tõstetigi kahe aasta jooksul mitut sotsiaaltoetust, tugevasti ehk ligi poole võrra tõsteti töötutoetust, kuna Sotsiaalministeerium tõestas, et väiksema toetusega pole inimesel võimalik ära elada, seda tõestati just nimelt selle minimaalse toidukorvi põhjal. Mida te arvate, miks ei ole nüüd juba kolm aastat niisugust uurimust tellitud ja kas seda oleks vaja? Muidugi, kui me selle toidukorvi maksumuse teada saame, võib selguda, et praegused toetused võivad olla väga minimaalsed.

Küsimus väljub kindlasti minu haldusalast, aga muidugi teen ma paar märkust. Esiteks, paljud 2007. aasta otsused olid tagantjärele vaadates ekslikud, need ei hinnanud õigesti riigi reaalseid võimalusi. Tegelikult kirjutati eelarvesse juurde rohkem kulutusi, kui eelarve struktuurse tasakaalu põhjal oleks olnud võimalik. Niipea kui buum lõppes, me hakkasimegi põdema tolleaegsete otsuste pärast, aga muidugi ei saa ma eitada, et selliste otsustega jätkati veel 2008. aastal. 2007. ega ka 2008. aasta otsuste üle ei tasu küll uhke olla, välja arvatud selle üle, et me siiski midagi kõrvale panime. Need reservid on olnud kriisi ajal kulda väärt. Analüüsides meie võimalusi, võib praegu kindlalt öelda, et sai vigu tehtud ja neid sai koos tehtud. Kaitseminister tegi neid vähem kui sotsiaalminister.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud minister! Mind huvitavad administratiivsed hinnatõusud. Te ei saanud vastu panna kiusatusele mainida Tallinna müügimaksu, kuigi te teate niisama hästi kui mina, et Tallinna müügimaksu mõju oli kuus korda väiksem kui käibemaksu tõstmisel 2%. Möödunud aastal, kui te kaitsesite käibemaksu tõstmist 2%, te ütlesite, et sellega on kiire, ja ütlesite ka, et iga kuu saab riik sellest maksutõusust juurde 150 miljonit krooni – järelikult, aastal 2010 saadakse 1,8 miljardit krooni. Lisaks tõsteti paljude kütuste aktsiise. Riigieelarve seletuskirjast võis lugeda, et sellest planeeritakse saada aastas 800 miljonit krooni. Nüüd te ütlete, et riik ei saa mitte midagi teha, aga samas on Eesti hinnatõusu võti see, et me kulutame söögile ja kütusele proportsionaalselt rohkem. Kas te tõesti saate öelda, et need maksud, mida riik korjab 1,8 miljardit krooni enam, ei mõjuta hindu?

Ma ei tea, kuidas anda teile viisakas soovitus, aga iga oma küsimusega teete umbes viis viga. Kui ma stenogrammi ette võtaksin, siis ma saaksin hakata neid nimetama, ma kõiki lihtsalt ei mäleta. Käibemaksu tõus toimus eelmisel suvel. Selle tehniline mõju sai suvega ka läbi. Kui te käibemaksu osa nii tähtsaks peate, siis kuidas te seletate 2,2% hinnalangust sügisel pärast käibemaksu tõusu? Mina ei alahinda käibemaksu rolli, aga teie ülehindate seda ikka võimsalt. Käibemaksu tõus oli hädavajalik just nende asjaolude tõttu, mille kohta küsis tegelikult Jaak Aab. Tema küsimus oli üsna sisukas, see läks lihtsalt liiga pikaks, ma ei saanud kogu tuuma avada. Käibemaksu tõus oli üks põhjus, miks me saime säilitada pensionide ja kõigi sotsiaalkulutuste väljamaksed. See põhjus oli käibemaksu ja aktsiiside tõus. Eesmärk ei ole ainult eelarve tasakaalu ajamine, eesmärk on ka majanduskriisi sotsiaalsete mõjude leevendamine. Tallinna müügimaks on see, mille mõju praegu kehtib. Selles on erinevus. Käibemaksu mõju on läbi. Aktsiiside poolest toimib edasi tubakaaktsiisi tõusu mõju – 10% jaanuarist. Mina ei arva, et me peaksime sellest loobuma. Eelmise aasta jaanuaris, kui ma ei eksi, oli see tõus vist 5%, nüüd on 10% ja 10%. Ma arvan, et see ongi eesmärk: tõsta tubaka hinda natuke kõrgemaks, kui on mugav ostmiseks. Pole midagi häbeneda. Aga teil oli vigu veel. Kui te täpsustate, siis ma võin hea meelega jätkata.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Te võite loomulikult õigustada, kuidas tahate, aga fakt jääb faktiks: Eesti on praegu kolme riigi hulgas, kus inflatsioon on kõige suurem. Midagi pole parata, nii see on. Teie rääkisite sigarettidest, meie räägime toiduainete kõrgetest hindadest. Ma toon näite. Ka Hiinas on ju toiduainete hinnad kõrged. Paar päeva tagasi lugesime pressiteatest, et riik on võtnud väga mitu meedet, et astuda sellele vastu. Meie ütleme, et läheb nii, nagu läheb, turg reguleerib. Te eitate käibemaksu mõju. Muide, kaupmeeste liit ise ütles, et käibemaksu tõusu nad praegu alles rakendavad ja sellest ka need suured hinnatõusud. Eelmisel suvel nad kohe hindu ei tõstnud. Miks ikkagi riik midagi ette ei võta, et hindu reguleerida, muutes kas või toiduainete käibemaksu madalamaks, nagu on Euroopas?

Kus on Euroopa Liidus kõige kõrgemad toiduainete hinnad? Iirimaal. Kus on kõige madalam toiduainete käibemaks? Iirimaal. Ma olen seda näidet juba kasutanud ja kasutan veel. Küsisin Soome rahandusministrilt luba talle viidata. Ta on ülikriitiline toiduainete käibemaksu alandamise suhtes. Ülikriitiline! Ta räägib täpselt samast analüüsist, millest räägin mina. See on raha, mis läheb suures osas kaupmeestele. Selle osa, mis kandub edasi hindadesse (ajutiselt, muide), omastavad need, kes rohkem ja kallimalt söövad. See on sotsiaalselt väga ebaõiglane samm sedapidi hindu reguleerida, sest nii jääb riigil otseselt vähemaks võimalusi sotsiaalpoliitikat ajada. Selles on probleem. See on rumal samm, eriti olukorras, kus eelarve on miinuses. Te võite inimeste ülekaalu veelgi suurendada. Kui on väga head aastad, siis võib nalja teha, et sööge, eestlased. Tegelikult söövad eestlased keskeltläbi piisavalt. Osal inimestel toiduraha ei jagu ja neid tuleb toetada. Aga neid ei saa toetada, kui me trikitame sel moel huupi maksudega, teeme maksusoodustusi. Me ei saa vaeseid inimesi, kellel tõesti on kõht tühi, toetada sel juhul, kui me alandame rikastel käibemaksu. Käibemaksu tõstetakse praegu üle Euroopa. Peaaegu kõik riigid teevad seda. Iirimaa teeks seda kindlasti ka, kui Inglise naela kurss ei oleks nii madal. Iirimaal on väga suur probleem Inglismaa madalad hinnad, mille peamine põhjus on langenud kursiga Inglise nael. Muidu teeksid nad samamoodi, nagu on teinud umbes pooled Euroopa riigid, nad tõstaksid käibemaksu, sest see on majandusele kõige ohutum viis maksutulu koguda. Seda öelge ka Siiri Oviirile, kes on kirjutanud artikli sellest, et meile määratakse sanktsioonid, sest meil on toiduainete käibemaks, ja et Euroopas käib kõik teistpidi, kui mina räägin, st Euroopas ei tõsteta üldse käibemaksu. Neid riike lugesin ma viimane kord üles kümme, aga ma tean, et Soome on tõstmas käibemaksu teist korda. Kas sellel on mõtet, ühel kaubal maksu alla lasta, tunnistada, et läks valesti, ja siis tõsta uuesti 2% kaupa? Sama on praegu tegemas Läti, ma ei tea, kas te olete kuulnud. Neid riike on õige mitu, kus on juba maksu tõstetud või kus plaanitakse seda tõsta. Mõni teeb seda mitu korda. Igal maksupoliitikal on sügav majanduslik sisu. See ei ole ainult nii, et tehakse oma alternatiivettepanekud, et teeme teistmoodi kui valitsus, oleme vasakpoolsed, räägime rahvale, mis neile meeldib. See on väga halb viis poliitikat ajada.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Kui ma õigesti aru sain, siis te ütlesite, et riik ei peaks võtma otseselt osa kaubandusturu hinnapoliitikast, las see toimib nii, nagu toimib, maailmas on sellised tendentsid ja Eesti muidugi osaleb nendes. Aga mina toon teise näite. Näiteks võttis Singapur selle aasta riigieelarve koostamisel üheks eesmärgiks hindade reguleerimise ja pani oma eelarve maksimaalselt tööle, et seda küsimust balansseerida. Kaks eri ideoloogiat: üks on Eestis ja teine on Singapuris. Mis te arvate, võib-olla võiks Eesti võtta üle kogemusi näiteks ka sellest edukast riigist?

Aitäh! Singapuri kogemust on Eestis väga palju uuritud. Peab ütlema, et enamik asju, mida seal tehakse, enamik neid radikaalseid samme ei ole meie poliitilises süsteemis võimalikud. Meil ei ole võimalik kehtestada hindu, meil ei ole see lihtsalt võimalik. Mis Hiinasse puutub, siis Hiina analüüsiga olen ma täpselt kursis. Hiina, Türgi ja teised sellised riigid, kes ei ole eurotsoonis ega Euroopa regulatsioonide all, ajavad väga lõtva eelarvepoliitikat. Nende toiduainete inflatsioonimäär on kahekohaline, meil see veel kahekohaline ei ole. Esimene soovitus neile on mitte toota juurde raha, vaid ajada eelarve tasakaalu. Sellised soovitused on neile. Rangem raha- ja eelarvepoliitika on see, mida Hiinale või Türgile rahvusvaheliselt soovitatakse. Me ei saa neid riike kuidagi kopeerida. Loomulikult on demokraatial ja vabal turumajandusel omad puudused ja ka rangel eelarvepoliitikal on omad puudused, aga me oleme selles positsioonis, kus me oleme, ning teistsugust olukorda me tegelikult südames ju ei taha.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Tõdesite, et üks hinnatõusu komponent või mootor on elektri hind. Kuidas te suhtute oma kolleegi Juhan Partsi mõttesse alandada lähiajal kiiresti taastuvenergia tasusid?

Aitäh! Ma olen rohkem kursis selle esimese eelnõuga. Iseenesest olen ju ka mina öelnud, et paljud taastuvenergiaprojektid on üle kullatud, need on liiga suure tasuvusega ja see ei ole mõistlik. Samas, ega ma ei ole neid analüüse ise teinud, need andmed pärinevad Konkurentsiametist. Selles mõttes ei vastuta ma kõige selle eest. Hiljem olen ma saanud natukene targemaks selle poolest, et tean, et kõik projektid nii tasuvad ei ole. Kindlasti olen ma niipalju demokraat, et tunnistada, et kõigil tootjatel ja investeerijatel on teatud õiguspärane ootus. Suure tõenäosusega ei saa neid tasusid käigu pealt vähendada, kuigi siin võib öelda, et tarbijal on ka oma õiguspärane ootus. Ma arvan, et riigi mõistlik käitumine on natuke sujuvam. Võib vaielda, kas tasusid vähendatakse ainult uute või ka vanade projektide puhul. Aga kindlasti see esimene skeem, mida Juhan Parts pakkus, ei olnud mõistlik. Selle mõte oli garanteerida teatud kapitalitootlus, mis sisuliselt tähendab, et näiteks tuuliku puhul ei olnud vahet, kas see püstitada tuule kätte või tuulevarju, raha tuli ikka ühepalju. Igasuguseid pingutusi efektiivsuse nimel oleks kohe karistatud kompensatsioonide vähendamisega. See ei ole mõistlik skeem ja Juhan on selle ka tagasi võtnud. Tema uus skeem lähtub minu teada börsihindadest ja see on kaalumist väärt, aga kindlasti on siin hästi kriitiline koht ajaperspektiiv ja ka õigusriigi printsiip. Ei saa iga päev skeeme muuta. 2007. aastal oli meie fraktsioon nende tasude suhtes ainsana kriitiline (mitte küll kõik liikmed, aga enamik). 2010. aasta alguses Riigikogu ju suurendas kompenseeritavaid võimsusi. Oleks väga kummaline, kui me kaks korda aastas neid otsuseid ümber teeksime. Energeetikainvesteeringud tehakse kümneteks aastateks, paarikümneks aastaks. Öelda nüüd, et 2007. aasta on juba kauge minevik, et see enam ei loe, või et aastat 2010 me ei mäletagi enam, me ei mäleta, milline ilmgi siis oli – nii ka ei saa ju, eks ole? Ma arvan, et järgmisel Riigikogul on peamurdmist, mida täpselt teha. Me erakondades, ma usun, murrame kõik juba pead. Siis vaidleme edasi. Ma arvan, et praegu läheb juba natukene kiireks ja valimiste tõttu ka liiga lärmakaks, et head tulemust saada.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma usun, et te olete minuga nõus, et hindade tõustes tekib olukord, kus inimesed ei hakka rohkem ostma, ettevõtetel ei ole siis rohkem mõtet toota, töötus ei vähene ja majandus kosub viletsalt. Probleem on seega see, et Eesti väiksusest tulenevalt paljudes valdkondades konkurents ikkagi ei toimi. Tahakski teada teie kui rahandusministri ja ka Rahandusministeeriumi seisukohta. On palju kirjutatud ja räägitud Eesti väiksusest, sellest, et ettevõtlust on üsna palju kontsentreeritud ja ei ole niisugust ergutust, et turule tekiks juurde uusi pakkujaid. Mida te arvate, kas seoses hindade tõusuga on see Eestis praegu probleem või ei ole?

Kindlasti on, kui mõelda kas või jaekaubanduskettidele. Ma täpselt ei tea, kui palju neid on, aga igatahes on, ma usun, jaekaubanduses päris tugev konkurents. Imelik küll, nende marginaalid on taastunud. Selles mõttes ei leia mu väide jällegi kinnitust. Aga väike turg tähendab ka seda, et kui siia tuleks näiteks mõni Saksa kett, siis oleks see kohe vapustus. Võib-olla langeksid kõik kohe kahjumisse ja tuleks uus kiusatus kartellileppeid sõlmida. Mina ei tea, kui palju meil kartellileppeid on. Keegi ei tea. See on üks populaarne seletus Eesti hinnatõusudele, aga domineeriv seletus on siiski mujal. Meil ei ole sisemaiseid põhjusi hinda tõsta, meil oli neid põhjusi minevikus, ettevõtjad on olnud kahjumis ja nad on võlgades, nad ei saa muud moodi. Aga inimeste ostujõud ei ole taastunud. Selles mõttes on olukord kehv, et meile surutakse peale rahvusvahelisi hindu, mida me tegelikult ei soovi maksta. Teatud kaupade puhul ei ole meil valikut. Hinnad on väga erinevad, kaupade nõudluse elastsus on väga erinev, kui peenemalt öelda. Esmatarbekaupadega on see probleem, et need ostetakse ära niikuinii, sinna hulka kuuluvad põhitoiduained ja ravimid, ning siis kärbivad inimesed igalt poolt mujalt oma eelarvet. See on probleem. Aga jah, inflatsioon on halb, see teeb rahva vaesemaks. Kokkuvõttes väheneb sellega ostujõud, vähenevad ka investeeringud ja aeglustub majanduskasv. Aga nagu ma ütlesin, mingit väga erilist inflatsiooni Eestis praegu ei ole. Kahe kuu näitajad on olnud halvad, aga see on inflatsiooni kiirenemise näitaja, mitte veel inflatsiooni pikema perioodi näitaja. Ma vaatasin toiduainete hindu Soomes ja võin lisada, et 2008.–2010. aastani on Eesti ja Soome toiduained kallinenud ühtemoodi. Vaatamata sellele, et Soome on vahepeal käibemaksu alla lasknud, on Soomes toiduainete hinnad endiselt tunduvalt kõrgemad. Inflatsiooni tuleb vaadata ikkagi laiemalt, aasta jooksul, kõik teised on abistavad näitajad. See septembri või oktoobri number – üle 4% või üle 3%, sõltuvalt sellest, kas me kasutame harmoneeritud või mitteharmoneeritud näitajat – on ainult indikaator, mis näitab, et hinnatõus on kiirenenud. Seda riski me oleme näinud juba pikka aega, teatud toorainete hinnad on viimasel ajal kasvanud kümneid protsente. Puuvilla puhul räägitakse 60% hinnatõusust. Meil puuvilla ei kasvatata ja valitsusel, võib öelda, puuvillaistandusi üldse ei ole. Mida teha?

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas see siis ei olnud meie tubli valitsuse suur saavutus, et enne eurotsooniga liitumist ja kriteeriumide hindamist suudeti inflatsioon hoida üsna madalal?

See oli kahtlemata ka valitsuse suur saavutus, aga kriis tuli meile selle kriteeriumi täitmisel kõvasti appi. Nagu te teate, oli kriisi ajal väga kriitiline teema eelarve defitsiidi kriteerium. Sellesse me panustasime väga palju. Sellesse panustades me kaheldamatult ohjeldasime ka inflatsiooni, seda ei saa eitada. Praegu on meist suurema inflatsiooniga olnud (ma oktoobri näitajaid täpselt ei tea) vanadest riikidest Suurbritannia ja Kreeka. Kreekas oli see kindlasti suurem, Suurbritannia oli umbes samal joonel, suuresti põhjusel, et neil on olnud väga lõtv fiskaalpoliitika. Uus valitsus on teinud selle koha pealt täieliku pöörde. Neil on olnud ka lõtv rahapoliitika, Inglise nael on palju lihtsamini emiteeritav kui euro. Nad on püüdnud leevendada kriisi rahamassiga, aga uus valitsus on andnud hinnangu, et see ei ole väljapääs, turult enam lõputult normaalse hinnaga laenu ei saa. Kokkuvõttes ei lahenda see ühtegi probleemi, ainult vaigistab valu. See on inglaste praegune hoiak ja seda saab ainult tervitada. Sama hoiak domineerib praegu Euroopas ja see on ühiselt kokku lepitud, palju tugevamini kui Maastrichtis.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi. Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Tegelikult on meil hea meel, et ka rahandusminister tunneb muret selle pärast, et viimaste kuude inflatsioon on olnud väga suur. See teeb tõesti muret ilmselt nii valitsusele kui ka igale riigi kodanikule. Kui rääkida sellest, et Vabariigi Valitsus ütleb, et meie riigis on kõik kontrolli all ja meie riigis on kõik hästi, siis tegelikult räägib see, mis on viimasel ajal inflatsiooniga toimunud, hoopis teist keelt.
Tuletan meelde, et Euroopa Liidus oli septembri keskmine inflatsiooninäitaja 2,2%, oktoobris oli see näitaja 2,3%. Eestis aga oli septembris inflatsiooninäitaja 3,8% ja oktoobris tõusis inflatsioonitase 4,5%-le. Kui me räägime inflatsiooni tõusu mõjuteguritest, siis kindlasti on rahandusministril õigus, et osaliselt mõjutab inflatsiooni kõik see, mis tuleb väljastpoolt, ja inflatsioon oleneb ka maailmaturuhindadest, kuid me ei tohiks vähem tähtsustada kõike seda, mis toimub meie riigis. Peaksime mainima seda, et inflatsiooniteguriteks on ka kõik valitsuse algatatud otsused, mis siin saalis kinnitatakse, ehk kõik aktsiisimäärade tõusud ja käibemaksu tõus. Tegelikult oli kolleeg Marika Tuusil täiesti õigus, kui ta ütles, et kaupmehed põhjendavad siiamaani, et kõikide hindade tõusu taga on oluliselt aktsiisitõusud. Just kütuse hinna ja elektriaktsiisi tõus mõjutavad otseselt iga toodet ja iga teenust.
Loomulikult on see kurb. Oleks veel mõistetav, kui aktsiisitõusud oleksid põhjendatud rohelise eluviisiga, kuid praegune valitsus tõstab aktsiise vaid selleks, et katta eelarvekulutusi. Tuletan veel meelde, et eelmisel nädalal avaldati Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni majandusprognoosid ja raport, kus käsitleti ka Eesti riigi majandusolukorda, sealhulgas inflatsiooni. Seal mainitakse, et eurole üleminekul tuleb soovimatute hinnatõusude vältimiseks olla eriti tähelepanelik. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon viitab sellele, et Vabariigi Valitsus peaks Eesti riigis rohkem tegelema inflatsiooni ohjeldamisega, lisaks sellele toob ta esile, et peaks rohkem tähelepanu pöörama aktiivsetele tööturumeetmetele.
Mainin veel seda, et kui Eesti riik on täitnud kõik kriteeriumid, et saada eurotsooni liikmeks, siis Euroopa Liidu liikmesriigina eurotsoonis olles me peaksime teadma, et ka meie oleme seotud stabiilsuse ja kasvu paktiga. See tähendab seda, et kõiki neid kriteeriume täites ei tule Eesti riigil probleeme, kuid kui nendest kriteeriumidest kõrvale kaldutakse, siis on komisjonil õigus teha riigile ettekirjutusi. Kui juba tehakse ettekirjutusi ja hoiatusi, siis need hoiatused ei kaunista Eesti riigi mainet.
Kõike seda kokku võttes: Vabariigi Valitsus peaks siiski väga tähelepanelikult jälgima inflatsioonikriteeriume ja saama inflatsiooni kuidagi kontrolli alla. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Head kolleegid! Kui keegi soovib registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis, siis palun seda teha pärast haamrilööki! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Head kolleegid! Meie esmaspäevane töökorraldus ei võimalda Riigikogu liikmel ministriga tõsist debatti pidada, üheminutiline küsimus annab ministrile võimaluse vastata, et ta ei saanud küsimusest aru, ja rääkida kõigest muust.
Ma tahan natuke peatuda sellel, miks me möödunud nädalal pidasime riigieelarve arutelul ööistungit, ning ka sellel, miks me arvame, et selles eelarves ja valitsuskoalitsiooni kätes on praegu võimalus pidurdada siin Eestis kiiruse poolest kolmandat hinnatõusu Euroopas. Sellepärast, et paraku on kriisiaastatel, mis on nõudnud Eesti inimestelt väga palju kannatlikkust ja paljuski oma sissetulekute loovutamist, tehtud hulgaliselt maksutõuse. Kui rahandusminister Jürgen Ligi tahtis öelda, et need maksutõusud, mis selle valitsuse ajal ellu on viidud, ei mõjuta inflatsiooni, siis nii mõnigi maksutõus mõjub viitsütikuna.
Ma vaatasin järele, see valitsus on ainuüksi kõige tavalisemale bensiinile aktsiisina liitnud kaks krooni liitri kohta ja lisaks veel käibemaksuna ühe krooni liitri kohta. Paratamatult jõuab kas või kütuse hinna tõus lõppkokkuvõttes ikkagi alati ka selle inimese ostutšekile, kes ostab esmatarbe- ja toidukaupu. Eelmisel aastal toimusid eriti valusad hinnatõusud. Laias laastus tähendab see seda, et igalt Eesti leibkonnalt on käibemaksu tõus, millega seoses oli planeeritud 150 miljonit lisakrooni ühes kuus, ja aktsiiside tõus, millega seoses oli planeeritud aastas 800 miljonit lisakrooni, ainuüksi sellel aastal ära võtnud 4500 krooni. Kui me arvame, et need lisatud maksud tulevad eikuskilt, siis peab ütlema, et eikuskilt need paraku ei tule. Võib-olla mingi koorma võtsid kaupmehed esialgu enda kanda, aga tegelikult jõuavad need maksutõusud, käibemaksu tõus ja aktsiiside tõus, siiski lõpuks lõpptarbijate ehk tavaliste Eesti inimeste ja tavaliste Eesti perede kanda.
Kui minister Jürgen Ligi ütles, et meie hinnatõus on kiirem sellepärast, et meie tarbimiskorvis on suurem rõhk toasoojal ehk Eestis ei ole toa kütmine luksus, siis ma eeldan, et see arusaam aitab ka homme koalitsiooni liikmetel Riigikogus edasi menetleda Keskerakonna algatatud seaduseelnõu, millega me soovime toasooja käibemaksu taas alandada. Toasooja käibemaks oli 2007. aastal 5%, nüüdseks on seda neli korda tõstetud. Paratamatult ei tule see lisatud maks kuskilt mujalt, vaid see tuleb kinni maksta kõigil korteri- või majaomanikel. Nii et olles hinnatõusu poolest Euroopa Liidu kolme esimese seas, on Eestil vaja, et valitsus muudaks maksupoliitikat. Seda kiiret maksutõusu võis mõista eelmisel aastal, kui valitsuses oli teatav paanika ja oli vaja kiiresti eelarveauke lappida, aga selline kriisiaja poliitika ei saa jätkuda lõputult, sest eelkõige võetakse seda maksu just nendelt inimestelt, kellel on niigi toimetulekuga raskusi. Jälle tsiteerin ministrit. Ta ütles, et esmatarbekaubad ostetakse ikka ära, mis iganes hind neil on. Minister soovis sellega näidata, et toiduainetele ei ole mõtet madalamat käibemaksu rakendada. Ma ütleksin, et vastupidi, inimestel ei ole võimalik ilma toiduta toime tulla ja seetõttu panevad just esmatarbekaupadele, toidukaupadele, ravimitele, toasoojale lisatud maksud kõige suurema koormuse neile inimestele, kellel võib-olla tulumaksuga maksustatavat tulu ei olegi. Seda maksu maksavad ka pensionärid, seda maksu maksavad ka lapsed, seda maksu maksavad ka need inimesed, kes praegu tööd otsivad. Kuigi nad tulumaksu alandamisest mitte midagi pole võitnud, on lisatud käibemaks ja aktsiisid neile koormaks.
Ma ei ole rahul sellega, et me valitsuse tegevuse kajastamise asemel kuuleme lihtsustatud maigutusi, et valitsus poes hindu ei määra. Tegelikult ütleb ka Eesti Pank, et meie inflatsioon jääb lähiaastatel euroala keskmisest kõrgemaks, seda just administratiivsete meetmete tõttu. Seetõttu oleks võimalik maksualandustega hinnatõusu ohjeldada. See on ka üks põhjus, miks me ootame, et järgmise aasta riigieelarves oleksid plaanis vähemalt mingid maksualandused, näiteks toasooja, ravimite või põllumeeste kasutatava kütuse puhul. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.04.