Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kaheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Karel Rüütli, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu nimel annan menetlusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia õppetoetuste ja õppelaenu seadus kooskõlla õiguspärase ootuse printsiibiga. 1. juulil 2009 muudeti õppetoetuste ja õppelaenu seadust ning kaotati ära õppelaenu hüvitamine kõigile avaliku sektori töötajatele, kes ei olnud selleks hetkeks kõrgkooliõpinguid lõpetanud ja töötanud aasta aega avalikus sektoris. Samuti kaotati ära õppelaenu osaline kustutamine lastevanematele, kes olid lõpetanud õpingud ja kasvatasid alla viieaastast last. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse nii kiire muutmise tõttu on mitmed inimesed pöördunud kohtusse. Paljud inimesed tunnetavad, et süsteem on ebaõiglane ja nende õiglustunnet on riivatud. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral viiakse õppetoetuste ja õppelaenu seadus ...

Austatud ettekandja! Ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Saalis on liiga kõva lärm. Ma palun need jutud, mida te ajate, ajada saalist väljaspool! See lärm segab ettekandjat, see segab neid häid ametikaaslasi, kes soovivad ettekannet kuulata. Palun, hea ettekandja, jätkake!

Aitäh! Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral viiakse õppetoetuste ja õppelaenu seadus kooskõlla õiguskindluse põhimõtetega isikute suhtes, kes alustasid oma õpinguid enne 1. juulit 2009. aastal ning tegid seda heas usus, et nad saavad oma õpingud lõpetada riigi pakutud finantseerimistingimustel. Üliõpilaskondade liit on kogunud üle 12 000 allkirja ja on esitanud need Ene Ergmale. Allkirjad näitavad, et see teema on äärmiselt tõsine. Ei saa nõus olla praeguse olukorraga, kus ühest küljest reegleid kehtestatakse, samas reegleid mingis olukorras muudetakse. Eriti kurb on asjaolu, et veel ei ole kehtima hakanud vajadustepõhine õppetoetuste süsteem. See piirab samuti noorte inimeste ligipääsu haridusele. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel annan üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Teema on töötukassa koolitused. Me oleme pikka aega teadnud, et töötuse tase on väga kõrge. Seis on selline, et paljud sellised töökohad, mis olid vajalikud enne masu ja majanduskriisi, on kadunud. Ettevõtetes, tööstustes vajatakse teistsuguse ettevalmistusega töölisi. See nõuab tõsist ümberõppeprogrammi, nõuab seda, et me aitaksime töötutel inimestel omandada uut eriala, uusi teadmisi, uusi oskusi. Samas aga on eelmise aastaga võrreldes töötukassa pakutavateks koolitusteks eraldatud raha vähendatud ligi poole võrra. Nii et 2010. aastal eraldatakse 2009. aastaga võrreldes koolituseks poole vähem raha. See on tõsine probleem. Kui rääkida inimestega, kes on jäänud töötuks ja kes käivad töötukassas, siis nad ütlevad, et koolitusi peaaegu ei pakuta. Samuti on suhteliselt keeruline see süsteem, kuidas valitakse välja koolitajaid, millistel teemadel, millise sisuga koolitusi tehakse. Kindlasti soovime ministrilt teada, kas seda süsteemi on võimalik muuta kiiremaks ja paindlikumaks, et kiiremini reageerida. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Mart Jüssi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Praegu olen ma teie ees keskkonnakomisjoni esindajana. Keskkonnakomisjoni nimel annan ma Riigikogu menetlusse jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis, kui see seaduseks saab, reguleerib meie elu tulevikus kahes punktis. Ühe punkti alusel korjatakse kasutusest kokku väga ohtlikke kloororgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid ja teises punktis annab see eelnõu kohalikule omavalitsusele õiguse kehtestada jäätmeveo vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korda. Nii et sellised kaks punkti. Tänan tähelepanu eest!

Palun Riigikogu kõnetooli Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Meil on arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. See puudutab Kreenholmi pankrotimenetluse alustamist. Mõni aeg tagasi vapustas inimesi teade, et AS-i Kreenholmi Valdus suuromanik taotleb Narvas asuva Kreenholmi tekstiiliettevõtte pankrotti. Suuromaniku teatel on Kreenholmi päästmiseks tehtud suuri jõupingutusi, on püütud vähendada kulutusi ja võlausaldajatega on kokku lepitud maksegraafikud, kuid kõigele vaatamata ei õnnestunud Kreenholmi päästa. Kuigi väidetavalt käib töö selle nimel, et leida investorid, kes oleksid valmis Kreenholmi kas ostma või selle tegevuse üle võtma, on see siiski vähe tõenäoline. Veel neli aastat tagasi töötas Kreenholmis üle 3000 inimese. Nagu me mäletame, siis kui Kreenholm erastati või riik Kreenholmi ära müüs, oli üks tingimus, et seal peab olema minimaalselt 2000 töökohta. Aga nüüd on olukord selline, nagu see on. Siin on küsimused. Arupärimisele on alla kirjutanud seitse Riigikogu liiget. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laasi!

Härra juhataja! Head kolleegid! Meil on arupärimine sotsiaalministrile. Me ei saa ei üle ega ümber igasugustest hämaratest töötukassa hangetest, neid tuleb nagu Vändrast saelaudu. Ka see arupärimine puudutab järjekordset töötukassa hanget. Meeldetuletuseks niipalju, et 2010. aasta alguses pälvis meedia suure tähelepanu töötukassa väljakuulutatud meenehange, mille läbiviimisel eirati seadusi, sealhulgas riigihangete seadust. Euroopa Sotsiaalfondist saadud raha eest osteti helkureid, pliiatseid, pastakaid, dokumendikaasi, kiletaskuid ning seina-, laua- ja meeldetuletuskalendreid kokku 678 000 krooni eest. Nüüd on töötukassa taas alustanud ulatuslikku mainekujunduslikku kampaaniat, nimelt on Eesti Töötukassa kuulutanud välja lihtsustatud menetluse korras hanke, mille sisu on "Eesti Töötukassa informatsiooni kujunduse ja paigutuse ühtse kontseptsiooni tellimine". Hankija soovib tellida Eesti Töötukassa väärtusi ja eesmärke klientidele ja töötajatele edastatavate sõnumite kujundust ja ühtset kontseptsiooni. Jällegi läheb loosi Euroopa Liidu Sotsiaalfondi raha. Hanke pakkumise tähtaeg on 16. november 2010 kell 11. Nii et üllatavalt lühike aeg. Siit tulenevalt on meil sotsiaalministrile viis küsimust. Kuus Keskerakonna fraktsiooni liiget paluvad selgitada asjaolusid seoses selle meie jaoks suhteliselt hämara hankega. Aitäh!

Helle Kalda, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on 18 Riigikogu liikme nimel üle anda arupärimine rahandusminister Jürgen Ligile. Arupärimise sisu on eurokalkulaatorite kinkimine. Me teame, et 1. jaanuarist me läheme üle eurole. Seoses sellega on Rahandusministeerium vedamas eurokampaaniat, mille käigus saavad kõik majapidamised infolehti ja eurokalkulaatori. Eurokampaania läks maksumaksjale maksma selles valdkonnas 5,5 miljonit krooni, millest 4,5 miljonit krooni oli kulu kalkulaatorile ja ligi miljon krooni nende jaotamiseks. Eesti riigieelarve valguses või praeguse valitsuse valguses on 5,5 miljonit krooni suhteliselt väike summa, kuid arvestades riigi suurt puudujääki ja sellest tulenevaid pidevaid kärpeid, on tegemist üsna suure summaga. Vaatasin huvi pärast, mida oleks saanud selle rahaga teha. Sellega oleks saanud Rõuge hooldekodu muuta tuleohutusnõuetele vastavaks, Kärdla lasteaia kunstiklassi oleks saanud remontida, Kehra lasteaia oleks saanud remontida, Narva Pääsukese lasteaia oleks saanud remontida. Selle summaga oleks saanud need kõik korda teha. Meediakajastuse kohaselt on uuringutest selgunud, et eurokalkulaatorit ei hakka kunagi kasutama 70% inimestest, kindlasti ütles eurokalkulaatori kasutamisele jah 10%. Kuid võin öelda, et küsimus ei ole üksi selles. Eurokalkulaator on niivõrd väikene, et seda kasutada ei ole võimalik. On huvitav teada, kas nüüd saadetakse inimestele ka prillid, et nad suudaksid eurokalkulaatorit kasutada. Jääb paratamatult mulje, nagu oleks eurokalkulaator tegelikult Reformierakonna varajane jõulukingitus Eesti rahvale. Kuna eurokalkulaatoril sõna otseses mõttes otstarve puudub, siis on äärmiselt kahetsusväärne, et valitsus sellist reklaami ja selliseid kingitusi teeb. Sellest tulenevalt ...

Hea ettekandja! Aeg on läbi.

Sellest tulenevalt on meil kaheksa küsimust.

Evelyn Sepp, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Koos kolleegidega esitan arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. See arupärimine puudutab olukorda, milles on kandev roll haldusfirmadel. Ilmselt ei ole kellelegi meist uudiseks sellised juhtumid, mida on viimasel ajal kahjuks väga massiliselt, kus mõne kommunaalmaksuvõlglase tõttu või väljatõstetud inimese tõttu tekivad ühistul suured võlad ja kommunaalettevõte lõpetab mõne kommunaalteenuse pakkumise terves majas. Tavaliselt kannatab terve majatäis inimesi paari võlglase võlgade tõttu. Siin on pakutud erinevaid lahendusi ja on arutatud selle üle, kes see puhver või filter võiks olla, kes sellistes olukordades haldusfirmadele kannatust lisaks. Kas see võiks olla mõni Tagatisfondi-laadne finantsinstrument või midagi muud? Me avaldame mõnes mõttes üllatust ja ka hämmingut, et nii tähtis minister ei ole sellele teemale siiani piisavat ennetavat tähelepanu pööranud. Meie küsimused puudutavadki majandus- ja kommunikatsiooniministri tegevust sel teemal, seda, kas fondi loomise vajalikkust ja võimalikkust on arutatud või on arutatud mingeid muid lahendusi, sest ees on külm talv ja on ilmselge, et selliseid olukordi tuleb aina juurde ja juurde ning inimesi, kes ei suuda oma arveid maksta, tuleb paraku samuti juurde, nende arv ei vähene. Me ei saa kindlasti lubada olukorda, et arveid korralikult maksnud inimesed seetõttu kannatavad. Aitäh!

Mailis Reps, palun Riigikogu kõnetooli!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Tahan teile tutvustada arupärimist, mille esitan koos teiste Keskerakonna fraktsiooni liikmetega haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Nimelt on viimasel paaril nädalal olnud jälle korduvalt juttu kahjuks väga kurval teemal – koolikiusamise, koolis aset leidva vägivalla teemal. Õnneks on selle probleemi teemal viimastel aastatel olnud mitmel korral ka diskussioone, konverentse ja seminare. Õpilased ise on välja pakkunud mitmeid mentorikampaaniaid jne, aga kahjuks peame jällegi tõdema, et faktid räägivad teist keelt. Nimelt on juhtumeid, kui tulevad esile lastega toimunud kurvad lood. Näiteks see juba kurikuulsaks saanud grupiviisiline enesetapukatse. Sellest tulenevalt on meil ministrile küsimused seoses tugiõpetajate rakendamisega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemise ajal ei jõudnud me kokkuleppele, milliseid tugisüsteeme hakatakse tegelikult riiklikult toetama, pigem pandi see kohustus abstraktselt kooli pidajale kui sellisele. Seetõttu tahame teada ministri seisukohta, mis saab koolipsühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide, osaliselt ka eripedagoogide staatusest, nende palgaküsimustest, kuidas neid hakatakse koolides rakendama, millised on eelarvega seotud plaanid ning kas ministeeriumis need initsiatiivid, mis on aastate jooksul olnud, on tegelikkuses ka tulemust andnud ja milline on koolide tagasiside. Aitäh!

Head ametikaaslased! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning kuus arupärimist. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 15. novembril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; kultuurikomisjoni s.a 15. novembril algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 16. novembril algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Asume nüüd tänase päevakorra punktide menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on õiguskomisjoni algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Ain Seppiku! Head ametikaaslased! Saalis on liiga suur lärm. Ma palun olla vaiksemalt!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Järsku läheb vaja.
See pika nimega seadus, mille saatust me kohe otsustama hakkame, on olnud Riigikogu menetluses juba pikka aega. Seda on ikka ja jälle ümber tehtud ja parandatud ning üha parandatud ja ümber tehtud. Kes neid algseid ideid ja mõttelende enam mäletabki! Kuhugi õiguskomisjoni sahtlitesse on tolmuma jäetud ka Keskerakonna fraktsiooni lihtne ning lihtsate ja kaitsetute, võlavangis inimeste jaoks mõeldud seadus, mille sisu oli lühikokkuvõttes, peab mälu värskendama, järgmine. Võlaorjusesse sattunud inimene toob näiteks ära võlgu võetud korteri võtmed ning sellega on tema kohustused võlausaldaja, enamasti panga ees täidetud. Paraku ei ole meie parempoolsed tõeliseks monopolidevastaseks võitluseks veel valmis ega küpsed.
(Ken-Marti Vaheri vahelehüüe.)

Hea ametikaaslane Ken-Marti Vaher! Palun austame ettekandjat! Te saate oma emotsioone väljendada läbirääkimiste käigus. Hea ettekandja! Ma palun vabandust!

Lugupeetud juhataja! Ma palun see aeg nüüd maha võtta Ken-Marti Vaheri ajast, mitte minu ajast.
Kuhu me jäimegi? Küpsuse juurde. Meie eelnõu lihtsalt ei menetleta. Kuid kasu sellest Keskerakonna fraktsiooni eelnõust oli, kuna nimelt selle eelnõu tõttu ja selle survel oli ka koalitsioon sunnitud midagi nn teise Eesti heaks tegema ning nii sündiski meie survel arutletav seaduseelnõu numbriga 743. Eesti praegust tegelikkust arvestades võib öelda, et hea, et niigi läks. Sest meil on viimasel ajal komme öelda, et kõik, mida teeb see, kes meile ei meeldi, on ju lollus. See on juba peaministri isiklik sõnavara.
See eelnõu on kahtlemata samm edasi, see toob teatud tingimustel inimestele kergendust ning võimaldab neil rasked ajad üle elada. Seda tuleb tunnistada. Sisuliselt on tegemist nn füüsilise isiku saneerimise seadusega, mis meie õigusruumis seni on puudunud. Juriidiliste isikute saneerimine juba toimib ning esialgsed vastukajad, vaatamata ka vastuolulistele seisukohtadele, on positiivsed. Meile meeldib, et eelnõu võimaldab nii kohustuste täitmise tähtaja pikendamist, osadena täitmist kui ka, mis on eriti tähtis, teatud tingimustel kohustuse vähendamist. Kohustuse vähendamine tähendab tegelikult ka Keskerakonna fraktsiooni eelnõus sisaldunud seisukohta, et näiteks osa võlast jääb võlausaldaja kanda. Igati sümpaatne on eelnõu põhieesmärk (üks nendest) – vältida inimese pankrotti minemist ning sinna jäämist. Üksikisikule tekitab pankrotti minek peale juriidiliste probleemide ka väga tugeva psüühilise löögi, mis võib jätta jäljed igaveseks.
Eelnõus on veel teisigi meie poolt heaks kiidetavaid abinõusid inimeste olukorra kergendamiseks, mis osaliselt kattuvad ka meie põhimõtetega. Näiteks, kohtu võimalus kinnitada ümberkujundamiskava ilma võlausaldaja nõusolekuta, füüsilisest isikust ettevõtjat puudutav regulatsioon jne. Need on meie arvates uudsed ja vajalikud ettepanekud.
Kuid ei maksa arvata, et see eelnõu päästab inimesed massilisest võlgnevusest ja taastab nende endise helge elu. Seda see eelnõu ei tee ega ole võimelinegi tegema. Sellise hooga kui Tallinna Veega võideldi, vähemalt sõnades, meie parempoolsed pankadega võidelda ei julge ega söanda. Eelnõus on vähe radikaalsust ning see on äärmiselt pikk, regulatsioonid on kohmakad ja tegelik protsess on aeganõudev. Menetlus on äärmuseni bürokratiseeritud (vaadake vaid neid pabereid, mis kõik tuleb vaesel võlgnikul täita) ja kohmakas. Tekstist arusaamine nõuab juriidilise nõustaja abi ehk, teisisõnu, inimestel, kes on võlaorjusesse sattunud, on selle eelnõuga lihtsalt oht minna õigusabikulude tõttu pankrotti. Juriidiliselt on eelnõu seejuures igati jokk. Minu sõnades veendumiseks asetage, lugupeetud kolleegid, ennast korraks tavainimeste olukorda, kes on sattunud võlgadesse, kellel ei ole juriidilisi teadmisi, kogemusi ega oskusi, ja vaadake (muidugi lugege seadus enne läbi, paljud teist seda teinud ei ole), kuidas te sellest regulatsioonist võiksite kasu ja abi saada, kiiret abi seejuures. See on muidugi eksperiment, kuid viige see omal nahal läbi, kui suudate, ning siis mõelge ka selle Maali peale, kelle jaoks see on justkui tegelikult mõeldud kui imevahend.
Lõppkokkuvõttes: eelnõu on kahtlemata praeguse olukorraga võrreldes õigusmaastikul samm edasi ning sellisena igati tervitatav ja ma arvan, et ka toetatav. Samal ajal on see äärmiselt bürokraatlik ja kohmakas ega suuda enamiku inimeste probleeme lahendada. Kuid parem pool muna kui tühi koor. Ning, koalitsioon, võtke ka meie eelnõu sahtlist välja, pühkige sellelt tolm ning aidake see meil seadusena vastu võtta, inimesed saavad siis kiiremini ja efektiivsemat abi ning on teile tänulikud. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Ken-Marti Vaheri! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud Riigikogu juhataja! Mul on IRL-i fraktsiooni nimel väga hea meel, et eelmise aasta sügisel IRL-i väljakäidud idee koduomanike võlakaitse seaduse väljatöötamisest ja vastuvõtmisest on minu hinnangul jõudnud väga lühikese aja jooksul kolmandale lugemisele. Ma väga loodan, et järgmise tunni aja jooksul see seadus ka Riigikogus vastu võetakse.
Ma tänan meie suurimat opositsioonierakonda, kes hämmastaval kombel tuleb samuti seda eelnõu toetama! Aitäh, Ain, nende heade sõnade eest! Sa väitsid, et võlakaitse seaduse eelnõu on tänaseks kolmandaks lugemiseks põhjalikult muutunud ja tundmatuseni moondunud. See ei ole aga nii. Võib õnneks öelda, et sisuliselt on see eelnõu, mille Riigikogu õiguskomisjon algatas eelmise aasta lõpul, valdavas osas säilitanud oma kontseptsiooni ja põhilise sisu. See eelnõu on parlamendi menetluse jooksul muutunud kindlasti lihvitumaks. Aga ma saan aru, et Keskerakonna fraktsioon ei saagi kõike teada selle eelnõu detailidest, sest selle aasta sügisel ei ole Keskerakonda kuuluvad Riigikogu õiguskomisjoni liikmed võlakaitse seaduse aruteludel lihtsalt osalenud. Ma mõistan, valimised on tulemas, te peate olema ringkondades. See on arusaadav. Meie oleme teinud aga tööd ja see eelnõu on saamas kaante vahele.
Võlakaitse seadus on, ma julgen öelda, kõige mahukam parlamendi enda algatatud seaduseelnõu selle parlamendikoosseisu jooksul. Nagu te teate, enamik seaduseelnõusid jõuab Eesti Vabariigis parlamenti Vabariigi Valitsuse ettevalmistatuna, täna on meie ees aga mahukas, põhjalik eelnõu, mille on algatanud parlament ja mida on menetletud parlamendis. Seda ei ole tehtud loomulikult mitte ainult parlamendi jõududega, vaid ma tahan siinkohal väga siiralt ja südamest tänada meie õiguseksperte ja õiguskomisjoni töörühma liikmeid, töörühma juhti professor Paul Varulit, kes on väga palju oma vaba aega selle eelnõu väljatöötamisse panustanud, samuti õigusteaduse doktorit Villu Kõve, õigusteaduse doktorit Martin Käerdit, Indrek Niklust Justiitsministeeriumist ja veel mitmeid inimesi, kes on kõik selle eelnõuga palju tööd teinud, ka õiguskomisjoni nõunikku Linnar Liivamäge jt. Ma tahan kindlasti tänada kõiki parlamendis esindatud jõudusid selle eest, et te aitasite kaasa ja mõtlesite kaasa selles töörühmas, mis oli väga laiapõhjaline ja tõi välja nii mitmedki praktikas esiletulnud küsimused, mis on selles eelnõus saanud vägagi põhjaliku ja adekvaatse lahenduse.
Ma ei taha olla nõus selle hinnanguga, nagu võlgade ümberkujundamine oleks pikk ja keerukas protsess. Me oleme püüdnud teha selle eelkõige 160 000 kodulaenuvõtjale võimalikult lühikeseks, bürokraatiavabaks ja ka nende rahakotile vastavaks. See tähendab, et igaüks, kellel on ajutised makseraskused ja kes ei suuda oma võetud kohustusi, võlgu hetkel teenindada, peaks omalt poolt tegema selle seaduse alusel esimese sammu, et leppida kokku võlausaldajaga. Kui seda ei suudeta teha, siis oleme loonud selle jaoks uue menetlusliigi Eesti õiguses – võlgade ümberkujundamise, kus sõltumatu ja erapooletu kohus hindab, milline on isiku võime ajutist maksejõuetust ületada, tulla tagasi tavalise võlgade teenindamise juurde, saades näiteks tööd pärast ajutist kriisi, parandades oma majanduslikku seisukorda ja lõppkokkuvõttes vältides pankrotti. See on ju kogu selle asja eesmärk, et vältida paljude perede laostumist, kes majandusliku õitsengu ajal endale uue kodu soetasid või oma kodu renoveerisid. See puudutab väga paljusid paljulapselisi peresid, kes on tahtnud ruumikitsikusest välja rabelda ja on võtnud selleks laenu, aga majanduskriisi tingimustes on sattunud raskustesse. Me tahame neid inimesi praktiliselt aidata. See eelnõu siin on see praktiline samm, millega tegelikult paljudele inimestele ulatatakse abikäsi ja, mis väga oluline, sunnitakse ka krediidiasutusi ehk panku tulema inimestele vastu, muutuma inimnäolisemaks ja ületama selle tõsise kriisi, ma arvan, et ka usalduskriisi, mis tegelikult paljudel on tekkinud pankade ja meie krediidiasutuste vastu tervikuna.
Lühidalt kokku võttes: milline on kasu kodulaenuvõtjale, paljudele tuhandetele koduomanikele üle Eesti? Esiteks, tagatiseks seatud kodu oluliselt parem kaitse praegusega võrrelduna, mis tähendab seda, et pankadel on selle seaduse kohaselt motivatsiooni leida inimestega kompromiss, ajatada laenumakseid, anda maksepuhkusi, nad ei hakka kohe kodusid sundmüügis realiseerima. Teiseks, kõrvalnõuete vähendamine. See õigus on kohtule võlakaitse seadusega antud. Kõrvalnõuded, mida eelkõige pangad on inimestele seadnud juhul, kui kodu on juba sundmüügis olnud ja üles on jäänud veel täiendav laenuosa, mis tuleb jällegi inimesel ära maksta, käivad paljudele üle jõu. Nende kõrvalnõuete vähendamine on võlakaitse seaduse alusel kindlasti võimalik. Kolmandaks, täitekulude vähendamine. Neljandaks, väga oluline printsiip, mis puudutab lisatagatiste nõudmist pelgalt kinnisvaraturu olukorra muutmise tõttu. Võlakaitse seaduse vastuvõtmise korral enam ei lubata, et pangal on võimalik sisuliselt lakke vaadates minna suvaliselt nõudma inimeste käest lisatagatist, kui näiteks majandusliku olukorra, kinnisvaraturu muutuse tõttu on tagatise väärtus muutunud väiksemaks kui võetud võlakohustus.
Seega, kokkuvõttes tekib kodulaenuvõtjatel nimetatud seaduse alusel praegusest suurem kaitse. Me tasakaalustame pankade ja võlgnike suhet, anname inimestele võimaluse oma õigusi kaitsta ja leida kaitset just nimelt kohtumenetluses, sest kelle juurde veel me saame minna selleks, et olla kindlad erapooletus otsuses, kui mitte kohtuinstantsi juurde.
Seega, lugupeetud Riigikogu liikmed, IRL-i fraktsiooni nimel ma tänan teid kõiki selle koostöö eest, Riigikogu õiguskomisjoni nimel samuti! Meil on olnud minu arust väga konstruktiivne arutelude ring. Ma loodan, et see seadus leiab täna kõikide poliitiliste jõudude toetuse. Aitäh!

Kadri Simson, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Läbirääkimistele kohaselt pean ma ühe Ken-Marti kõnes olnud vale väite ümber lükkama. Ken-Marti ütles, et Keskerakonna esindajad töörühmades ei osalenud, vaid selle asemel kohtusid Keskerakonna esindajad valijatega. Ma ei tea, millisesse erakonda kuuluvaks Ken-Marti Vaher mind pidas, aga ühe samateemalise seaduseelnõu algatajana olen ma nendes töörühmades osalenud.

Tänan! Läheme nüüd ... Protseduuriline küsimus, Ken-Marti Vaher, palun!

Tänan! Ma kasutan võimalust veel kord korrata üle selle, mida ma kõnes mainisin. Ma mainisin üsna selgelt, et selle aasta sügisel ei ole Keskerakonna fraktsiooni esindajad võlakaitse töörühmades kahjuks osalenud, samuti on õiguskomisjoni istungitel olnud tühjad kohad, millest me saame täiesti aru, sest on olnud kindlasti teisi tegemisi jne. Jah, Keskerakonna fraktsiooni esindajad osalesid selles protsessis selle algusjärgus. Ma väga tänan teid teie panuse eest ja tänan kõiki teisi fraktsioone selle eest, et te kaasa aitasite!

Tänan! Ma palun, head ametikaaslased, Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Hannes Rummu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatide nimel rääkides alustan sellest, et meenutan veel korraks, kellele on see seadus, mille me täna kindlasti suure häälte ülekaaluga heaks kiidame, suunatud.
Augusti lõpus oli Eestis ainuüksi eluasemelaene võetud 157 857, rääkimata kõikidest muudest laenudest. Nende eluasemelaenude jäägi kogumaht oli 91 miljardit krooni. Võrrelgem seda summat meie aastase riigieelarvega. See on päris mõtlemapanev number. Kahjuks on 4–5% eluasemelaenuvõlgnikest sellised inimesed, kes ei suutnud tänavu oma võlakohustusi enam täita ja nende võlaaeg kasvas üle 60 päeva. See on tõsine ohusignaal. Sotsiaaldemokraatidena oleme kindlad, et sellises olukorras ei saa riik pealt vaadata, mida võlausaldaja ja võlgnik omavahelistes suhetes teevad, vaid riik peab siin sekkuma ja ulatama inimestele oma abikäe.
Mul on väga kahju, et Eestis on siin sageli valitsenud küüniline suhtumine: ise olid loll, kui võlgu võtsid ja võlgu jäid, vaata nüüd ise, kuidas hakkama saad. Nii Lääne-Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides, mis imagoloogiliselt on ülivaba majanduse võrdkuju, on arusaam sellistes küsimustes väga selgelt tasakaalustatum, ei lähtuta ainult võlausaldaja huvidest, vaid ka võlgnike huvidest. Nagu näitasid komisjoni aruteludes meid nõustanud väliseksperdid, on Lääne-Euroopas seadusandlus juba aastakümneid liikunud sinnapoole, et tasakaalustada võlgniku ja võlausaldaja suhteid. Ida-Euroopas on see teistmoodi. Mul on hea meel, et selle seaduse vastuvõtmisega me mõtteliselt liigutame Eestit Ida-Euroopast Lääne-Euroopa poole, kuhu me ju aastakümneid oleme tahtnud kuuluda.
Aga kellele see seadus on siis suunatud? Esiteks, üks osa seadusest on suunatud neile inimestele, kellel on tekkinud ajutisi makseraskusi. Näiteks perele, kus üks pereliige on kaotanud töö ja tõenäoliselt lühiajaliselt ei ole võimalik võlgu tasuda. Praegu sõltub selle pere hea käekäik, see, kas nad kaotavad oma vara ja pankrotistuvad või mitte, võlausaldaja tahtest. Nüüd pakub riik sellistele peredele abi sõltumatu institutsiooni, kohtu näol, kes saab võlgu ümber kujundada ega pea sealjuures arvestama ainult ja läbinisti võlausaldajate tahtega.
Teiseks on see seadus suunatud neile inimestele, kes on nn lootusetud võlgnikud, neile inimestele, kes niikuinii ei suuda enam oma võlgu tasuda. Selliste inimeste arv kahjuks kasvab. Kui tänavu loetakse neid inimesi veel kümnetes, siis järgmisel aastal kardetavasti juba sadades. Nende inimeste jaoks tähendab praegune pankrotiseadus seda, et kui nad lähevad üksikisiku pankrotti, siis selle pankroti läbitegemine kestab viis aastat. Selle aja jooksul peavad nad iga kuu oma sissetulekutest pärast elatusmiinimumi mahaarvamist võlausaldajatele ära maksma 75–85%. Ma usun, et sellise eksperimendi läbitegemine, mis tunne on olla sellise inimese või sellise pere nahas, käib üle jõu isegi meie kolleegile Heimar Lengile. Seetõttu on mul hea meel, et sotsiaaldemokraatide ettepanekul on üksikisiku pankroti tähtaega seaduse menetlemise käigus lühendatud viielt aastalt kolmele aastale. Ka kolm aastat on küllalt pikk ja raske aeg igale võlgu olevale perele, et tasuda ära piisaval hulgal laenu võlausaldajatele ja, teistpidi, teha endale selgeks, milline on mis tahes finantsotsustega kaasnev vastutus.
Kolmandaks on mitmed võlanõustajad mulle kinnitanud, et selle seaduse menetlemine Riigikogus on mõjunud iseenesest tervendavalt ja tasakaalustavalt võlausaldajate käitumisele. Juba iseenesest see fakt, et riik sekkus võlausaldajate ja võlgnike suhtesse, on muutnud võlausaldajate käitumist. Pangad ja teised finantsasutused on hakanud käituma palju vastutulelikumalt, kuna nad on aru saanud, et kui nad vindi üle keeravad, siis sekkub riik võib-olla veel jõulisemalt. Sotsiaaldemokraadina ei saa ma jätta tähelepanu juhtimata asjaolule, et selle seadusega me kahjuks ei seadustanud võlanõustaja institutsiooni, mis praegu Eestis mõningates omavalitsustes eksisteerib, kuid kindlasti mitte küllalt kättesaadavas mahus ja sugugi mitte kõigile elanikele. Palun lisaaega!

Lisaaeg kolm minutit.

Kolleeg Ain Seppik juhtis õigustatult tähelepanu, et seaduse need peatükid, mis käsitlevad võlgniku kohustusi, on väga detailselt lahti kirjutatud. Varalistes suhetes teisiti ei saagi, aga kohati peab tõesti olema kas juriidiline või äriline kõrgharidus, et nendest sätetest aru saada. Praktikas tähendab seaduse keerulisus seda, et kui inimene ise ei suuda esimese korraga kõiki vajalikke dokumente kokku panna, siis jookseb ta mitu korda panga, mõne teise võlausaldaja ja kohtunike vahet. See suurendab võlausaldajate ja kohtunike töökoormust. See on ka põhjus, miks kohtunike ühing ja pangaliit toetasid sotsiaaldemokraatide ettepanekut, et kohtueelsete võlausaldajate kättesaadavus tuleb tagada kogu Eestis. Mul on väga kahju, et seda meie ettepanekut ei arvestatud. Tõenäoliselt suureneb selle mittearvestamise tagajärjel järgmisel aastal, pärast seaduse jõustumist, järsult kohtute töökoormus.
Kindlasti olen seda meelt, et see seadus on märgilise tähendusega. Olen kindlasti sama meelt Ken-Marti Vaheriga, et see on kõige mahukam seadus, mille selle parlamendikoosseisu ajal on algatanud parlament ise, ta mitte ei ole lihtsalt võtnud ja heaks kiitnud valitsuse esitatud eelnõu. Kindlasti ei oleks Riigikogu liikmed sellega ise hakkama saanud, seetõttu tänan töörühma, kes seda seaduseelnõu kirjutasid ja lõpmatuseni lihvisid! Olgu siinkohal tänatud Paul Varul, Villu Kõve, Martin Käerdi, Indrek Niklus ja Signe Viimsalu. Aga kindlasti väärib eraldi tunnustamist ka kahe õiguskomisjoni liikme töö, nimelt Ken-Marti Vaheri ja Erik Salumäe töö, samuti komisjoni nõuniku Linnar Liivamäe töö. Minu meelest tegid need kolm meest selle eelnõuga kaugelt rohkem tööd kui mis tahes Riigikogu komisjonis muidu tavaks on.
Lõpetuseks ütlen, et mul on natuke kahju sellepärast, et kohati tekkis selle eelnõu menetlemise algusfaasis arusaam, et see seaduseelnõu lahendab kõikide võlgnike kõik probleemid. Paratamatult see niimoodi ei ole. Aga ma olen kindel, et kui me selle seaduse abil järgmisel kahel aastal suudame aidata kas 1000 või 1500 peret, siis on see seadus kuhjaga oma eesmärgi täitnud, me oleme suure hulga Eesti peresid päästnud vaesusest ja pankrotistumisest. Seetõttu olen ka kindel, et me kiidame selle seaduse täna üksmeelselt heaks. Aitäh teile!

Tänan! Palun, vastusõnavõtt kohalt, Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Stenogrammi huvides, kuna minu nime mainiti, tahtsin öelda, et hetkel ei ole mina võlgu ühelegi Lääne pangale, kes Eestis tegutsevad, Eestis teatavasti oma panku pole. Ma ei ole ka Eesti riigile võlgu, kuid mulle tundub, et Eesti riik on kõvasti võlgu oma rahvale, just nimelt Ansipi valitsuse tegevuse tagajärjel sotsiaalpoliitika vallas.

Hannes Rumm, palun!

Ma palun vabandust kolleeg Lengilt vääritimõistmise pärast! Mina pidasin silmas seda, et te olete kuulsust kogunud oma eksperimendiga tulla kuus toime 1000 krooniga, ja tõin lihtsalt näiteks, et isegi ilmselt teie pole võimeline läbi tegema eksperimenti, mille käigus tuleb viis aastat hakkama saada (pärast elatusmiinimumi mahaarvamist) ainult 25%-ga oma palgast.

Aitäh! Meil on kombeks üks vasturepliik korraga.
Nii! Rohkem kõnesoove ega repliigisoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ning alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased! Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt nõuab eelnõu 743 Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Panen lõpphääletusele eelnõu 743. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 87 Riigikogu liiget, vastu 1 Riigikogu liige, erapooletuid ei ole. Õiguskomisjoni algatatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu 743 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu teine lugemine toimus eelmisel nädalal, nagu te mäletate, ja me katkestasime selle selleks, et anda veel võimalus esitada täiendavaid muudatusettepanekuid. Neid on ka esitatud. Selles tabelis teie ees on täna Robert Antropovi esitatud muudatusettepanekud ja ka õiguskomisjoni enda muudatusettepanekud. Kõik otsused muudatusettepanekute kohta on komisjonis langetatud konsensuslikult.
Mõni sõna nende muudatuste kohta, mida me oleme selle vahepealse lühikese aja jooksul teinud. Kõigepealt, õiguskomisjon on täiendanud § 11 järgmiselt. Me oleme tõstnud ühe astme võrra kõrgemale otsustuspädevust, kes saab sõlmida tsiviilõigusliku lepingu mittetulundusühinguga abipolitseinike tegevuse korraldamiseks, endise Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asemel on see tõstetud siseministri tasemele. Näeme siiski ette, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor teeb ettepaneku nimetatud lepingu sõlmimiseks. Oleme lisanud ka lõike 2, mille kohaselt see sõlmitud leping koos lisadega avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel. Üldiselt on kogu § 11 loogika sarnane päästeseadusega, täpsemalt öeldes, päästeseaduse § 2 lõikega 5, mis on teatavasti juba Riigikogus vastu võetud.
Muudatusettepanek nr 3 räägib eelnõu § 12 muudatustest. Siin oleme täpsustanud abipolitseiniku tulirelva kandmise õiguse peatamise aluseid ja oleme lisanud ka tulirelva kandmise kehtetuks tunnistamise alused. Esiteks, abipolitseiniku tulirelva kandmise õiguse peatab politseiasutuse juht juhul, kui abipolitseiniku poolt on tulirelva kasutamisega põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju või on rikutud tulirelva käitlemise nõudeid. Teiseks peatatakse tulirelva kandmise õigus kuni peatumise aluseks olnud asjaolu äralangemiseni või kuni tulirelva õiguspärase kasutamise või käitlemise tuvastamiseni. Oleme §-s 34¹ ka kohustanud abipolitseinikku viivitamata teavitama politseiasutuse juhtimiskeskust, kui ta on oma ülesannete täitmisel pidanud tulirelva kasutama.
Muudatusettepanek nr 8 viitab kohtute seadusele ja sätestab kohtukordniku ülesanded. Me oleme nüüd tänapäevastanud ja värskendanud kohtukordniku instituuti puudutavaid sätteid ja lisanud selle uue abipolitseiniku seaduse sabasse.
Õiguskomisjon on võtnud vastu põhimõttelised otsused täna teine lugemine lõpetada ja kui täna teine lugemine lõpetatakse, siis me tahaksime paluda Riigikogu toetust, et see seadus järgmisel nädalal kolmandal lugemisel vastu võtta. Tänan!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Trivimi Velliste, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka olukorra reaalsest muutumisest õhtuti tänaval? Kas me selle seaduse jõustumise korral võime oodata, et me näeme patrulle senisest palju rohkem, ja kas see motiveerib eriti meie Kaitseliidu rohkearvulist liikmeskonda?

Tänan! Ma arvan, et kindlasti motiveerib. Abipolitseinikud ootavad seda seadust, nad on olnud õiguskomisjoni istungitel ekspertidena, et läbi arutada kõikvõimalikke detaile, mis abipolitseiniku praegust tööd puudutavad. Meie tehtav kõige põhimõttelisem muudatus Eesti õiguskorras on loomulikult iseseisva pädevusega abipolitseiniku instituudi loomine, mida puudutab abipolitseiniku seaduse § 3 lõige 2, viitena ka §-le 14, mis räägib sellest, et kui abipolitseinik, kes on läbinud esimese astme õppe, läbib ka teise astme õppe, mis on vägagi põhjalik, saab ta politsei kirjaliku ülesande olemasolu korral võimaluse iseseisva pädevusega abipolitseiniku tegevuseks. Ma arvan, et paljudes Eesti paikades, eelkõige hajaasustusega paikades võib see kaasa tuua selle, et inimesed on huvitatud sellest, et abipolitseinikuks hakata ja abistada politseid kogukonna turvalisuse tagamisel ja avaliku korra järelevalves. Ma arvan, et peale õigusselguse (õiguskantsler on ju juhtinud tähelepanu, et praegune abipolitseiniku seadus on ajast ja arust ega kannata kriitikat) toob see minu hinnangul kaasa praeguste abipolitseinike motivatsiooni suurenemise, sest riik ütleb üheselt: meie jaoks on abipolitseinikud väga tähtsad inimesed, nad on väga oluline vundamendikivi kogukonna turvalisuse tagamisel. Neid on umbes 2000, märkimisväärne hulk neist on küll reservis, aga siiski väga palju tublisid mehi ja naisi on iga päev ja iga öö ka tänavatel. See uus seadus, ma loodan, toob ka noored inimesed üha enam vabatahtlikku tööd tegema.

Valdur Lahtvee, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli arutusel väike vastuolu, mis on praeguse eelnõu § 33 ja § 34 vahel? See vastuolu seisneb selles, et § 33 järgi võib abipolitseinik tõrjuda vahetut ohtu elule või kehalisele puutumatusele erivahenditega, välja arvatud tulirelv, aga järgmise paragrahvi, § 34 järgi võib ta tulirelva kasutada abipolitseiniku ülesannete täitmisel üksnes hädakaitses. Nimelt, kui kodanikku rünnatakse ja tekib vahetu oht elule ja kehalisele puutumatusele, siis võib ta kasutada kõiki vahendeid, ka tulirelva, kui kodanikul on registreeritud tulirelv. Abipolitseinikul seda võimalust ei ole. Kas ja kuidas peaks abipolitseinik toimima, kui talle tungitakse kallale kirvega? Kui kirves tõuseb, kas siis tuleks reageerida erivahendiga, ja siis, kui kirves langeb, püstoliga? Kuidas ta küll sellele reageeriks?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei näe sellist vastuolu, mida teie näete. Ma arvan, et siin on võimalikult selgelt püütud kirjeldada neid piire, millest lähtuvalt tulirelva kasutamine on põhjendatud. Nagu te teate, me oleme andnud abipolitseinikule sarnase pädevuse, oleme n-ö korranud samasugust pädevust, mis on tegelikult igal tavakodanikul hädakaitses relva kasutamisel. Me oleme öelnud, et abipolitseiniku jaoks on relv eelkõige heidutusliku funktsiooniga. See tähendab heidutust ehk see tähendab tema arsenalis olevat relvastust, mis on avalikult nähtav, erinevalt relvaseadusest, mis sisaldab kontseptsiooni n-ö varjatud relva kandmisest. Abipolitseinikul on see relv heidutusena avalikult nähtaval. See on see arsenal, mida ta võib ka kasutada, aga teiste erivahenditega võrreldes väga rangelt piiritletud määras. Hädakaitse on seaduses üsnagi täpselt sõnastatud, ma võin seda tsiteerida. Karistusseadustiku § 28 "Hädakaitse": "Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri." Siin paragrahvis on ka täpsustatud, mis on hädakaitse piir. Ma arvan, et 40 tundi kestval tulirelvakoolitusel (seda ei asenda tulirelvakoolitus, mida isik on saanud relvaseaduse alusel, vaid ta peab saama eraldi koolituse) tehakse abipolitseinikele, ma arvan, väga selge kaasuspõhise õppe alusel täpselt selgeks, millistel tingimustel on tal võimalik tulirelva kabuurist tõmmata. Aga üldine põhimõte on, et see on heidutuslik. Nagu ma täna põgusalt mainisin, tegime ka selle muudatuse, et kui kahetsusväärsel juhul tuleb abipolitseinikul tõesti tulirelva kasutada, siis peab ta sellest kohe teatama politsei juhtimiskeskusesse ja olema väga teadlik sellest, et see on ainult väga selgetes piirides ja äärmuslikul juhul tehtav samm.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kindlasti olen päri sellega, et ka abipolitseinikul on kodanikuõigused ja tal on sellest tulenevalt õigus ennast kaitsta ja olla kaitstud ka seaduse mõttes. Kindlasti on ta käsitletav võimuesindajana, kui ta täidab vastavalt karistusseadustikule abipolitseiniku ülesandeid. Aga küsida tahtsin seda: kuivõrd on välistatud see võimalus, et niisuguse iseseisva pädevusega abipolitseiniku instituudi lisamisega sellesse eelnõusse ja kõige sellega ei toimuks abipolitseiniku kui mittepolitseiniku poolt hiiliv politsei ülesannete täies ulatuses ülevõtmine professionaalses mõttes, millele on viidanud õiguskantsler?

Tänan sind küsimuse eest! Minu vestlused õiguskantsleriga ja meie peaaegu et lõputud arutelud korrakaitseteemadel õiguskomisjonis viimase kolme ja poole aasta jooksul on mind veennud pigem selles, et õiguskantsler (ka kindlasti ma ise ja ma saan aru, et ka sina kui küsija) ei taha riigile kuuluva sunnijõu ainupädevuse n-ö ärastamist ehk hiilivat minekut erakätesse. Selge kogukonnakeskne vabatahtlik töö ühemõtteliselt selges politseihierarhias on aga see, mille vastu, ma arvan, ei ole me keegi. Vastupidi, minu arust see on see koht, kuhu me saaksimegi kaasata igati põhiseaduslikkuse vaimus, kogu meie õiguskorra vaimus neid inimesi, kes tahavad kaasa aidata turvalisusele Eestis, me saame tuua nad läbi selle koridori turvalisuse tagamisele eri kogukondades. Selle tõttu me olemegi kulutanud nii palju aega abipolitseiniku seadusele, et lahendada neid muresid, mida on mitmed inimesed esile toonud, et Eesti on praegu avaliku korra kaitse võimega ebaühtlaselt kaetud, politsei ei ole igal pool ühtlaselt esil ja kohal ning meil on kohti, mis vajavad palju rohkem tähelepanu. Me proovimegi seda selliselt teha. Mina ei näe seda võimalust, et abipolitseiniku instituudi kaudu oleks võimalik hiilivalt hakata politseile kuuluvat sunnijõudu, tema ainupädevust kuidagi kõrvale viima. Ei, vastupidi, me toome ju vabatahtlikud just politsei juurde ja allutame nad selgelt politseilisele tööle. Loomulikult oleme taganud ka selle väga tähtsa komponendi, et inimestele peab olema selgelt arusaadav, kes neid avalikus ruumis kaitseb, et need kaitsjad on ühemõtteliselt arusaadavas vormiriietuses, et nad on tuvastatavad, et neil on väga selgelt seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning et kõik see toimub politsei korraldusel ja ühtses politseisüsteemis.

Palun, kolleeg Mati Raidma!

Aitäh, austatud esimees! Küsimus puudutab abipolitseiniku poolt politseivormi kandmist. Paragrahvi 35 lõige 3 ütleb, et abipolitseinik võib kanda politseiametniku vormiriietust abipolitseiniku eritunnustega. Sama paragrahvi teised lõiked sisaldavad aga sellist väljendit nagu "abipolitseiniku ülesannete täitmisel". Selles lõikes see puudub. Kas algataja mõte ongi see, et anda abipolitseinikele politseivormi ja kollase vesti kandmise õigus ka väljaspool abipolitseiniku ülesannete täitmise aega?

Tänan! Ei. See ei ole kindlasti see mõte. Mõte on see, et vormiriietust kantakse abipolitseiniku ülesannete täitmisel. Ma arvan, et me peame seda lõiget ikkagi lugema koosmõjus selle paragrahvi teiste lõigetega, mis minu arust üsna täpselt ütlevad edasi selle, mis on olnud, ma arvan, nii seadusandja kui ka eelnõu autorite mõte. Seda tehakse ikkagi ülesannete täitmise ajal. Abipolitseiniku eritunnus on ohutusvest ja rinnamärk. Samuti oleme täiendanud lõiget 5 ehk seda, millist rõivastust abipolitseinik ülesande täitmise ajal kanda ei tohi, oleme seda täpsustanud, võrreldes praeguse sõnastusega, ja muutnud seda minu arust selgemaks. Nii et ma ei näe praegu selle paragrahvi lugemisel sellist tõlgenduse probleemi.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Paragrahv 20 ütleb, et abipolitseinik võib peatada sõiduki. Aga kas ta võib ka sõiduki läbi otsida, nõuda pakiruumi avamist jne? Siit ei ole seda võimalik välja lugeda.

Tänan selle küsimuse eest! Üldine loogika on selles, et abipolitseinik peab kinnipidamisest viivitamata teavitama politseid. Abipolitseinikul on sõiduki peatamise õigus, aga ta peab kohe kaasama politseiametniku ja edasi teeb menetlustoiminguid politseinik.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Ma ei saanud aru, kas ta siis võib auto läbi otsida või ei või.

Paragrahvis 25 "Isiku kinnipidamine" on pikalt kirjutatud, mida abipolitseinik teha tohib. Abipolitseinik võib isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul määral inimese füüsilist vabadust, kui see on vältimatu vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. On loetletud väga täpselt ka see, kuidas peab abipolitseinik politsei kaasama, viivitamata sellest politseile teada andma ja tegelikult jätma ülejäänud menetlustoimingute tegemise politseiametnikule.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on esitatud kaheksa muudatusettepanekut. Vaatame nad läbi. Esimese on esitanud kolleeg Robert Antropov, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Teise ettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, kolmanda ettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, neljanda ettepaneku on esitanud kolleeg Robert Antropov, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Viienda muudatusettepaneku on esitanud samuti kolleeg Robert Antropov, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Samuti on kuuenda ja seitsmenda ettepaneku esitanud Robert Antropov, juhtivkomisjon on neid ettepanekuid täielikult arvestanud. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ettepanekut on täielikult arvestatud.
Head kolleegid! Seaduseelnõu 633 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas riigieelarve kohta laekunud muudatusettepanekuid 9. oktoobril. Enne muudatusettepanekute arutelu kuulas komisjon ära ministrite detailsema info Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kohta. Teatavasti oli varem eraldi ära kuulatud regionaalministri valitsemisala kohta käiv info. Seda kõike eeskätt opositsiooni liikmetelt tulnud ettepanekute tõttu, et oleks olemas detailne ja küllaldane informatsioon just nimelt nende ministeeriumide haldusalade kohta, mille kohta seda kõige enam teada sooviti.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus 126 ettepanekut. Rahanduskomisjon koostas ka ise ühe ettepaneku, mis seisneb suures osas ministeeriumidest saadud täpsustava info arvestamises, selgitused on lisatud ettepaneku juurde. Valdavalt on tegemist tehnilise muudatusettepanekuga.
Nüüd laekunud ettepanekutest lähemalt. Rahanduskomisjon toetas Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekut säilitada kõrgemate riigiteenijate ametipalk 2010. aasta tasemel kuni 2011. eelarveaasta lõpuni. Samuti toetasime vastavate seadusmuudatuste sätestamist riigieelarve rakendusparagrahvides.
Samuti toetas komisjon Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanekut tõsta toimetulekupiiri määra 76,7 eurole kuus ehk pisut enam kui 1200 kroonile. Osaliselt on arvestatud teiste opositsioonifraktsioonide samasisulisi ettepanekuid, millel, tõsi, olid erinevad katteallikad ja huvitaval kombel erines ühe eurosendi võrra ka number, seda roheliste ettepaneku puhul toimetulekutoetuse saajate kasuks, mis on ka minu hinnangul õige lähenemine, sest kui kõikvõimalike toetuste summasid ümardada, siis peakski seda tegema inimese kasuks.
Täielikult on arvestatud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekuid lisada riigieelarve eelnõusse täiendav kirje rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskusele, Rahvusooperile Estonia, Eesti Rahvusraamatukogule ja Eesti Rahvusringhäälingule. Tegemist ei ole sättega, mis nõuaks lisakulusid, küll aga on see nende nelja asutuse jaoks väga olulise ja sümboolse tähendusega, see markeerib selgelt ära (eeskätt pean ma silmas Rahvusooperit Estonia, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Rahvusringhäälingut) nende sõltumatuse ühest ministeeriumist või valitsusest tervikuna. Kuigi need numbrid on olnud kirjas ka seletuskirjas ja mingit soovi neid muuta või ümber tõsta pole kellelgi olnud, on tegemist sümboolse tähendusega muudatusega. Seda toetas komisjon konsensuslikult.
Ülejäänud ettepanekud komisjoni toetust ei leidnud ja seda päris mitmetel põhjustel. Kõigepealt, katteallikad. Mitmes ettepanekus on katteallikaks kasutatud Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringumahu vähenemist, mis, kui kõiki neid ettepanekuid oleks toetatud, oleks võrreldes 2010. aastaga kokku vähenenud 61,4%. Ma usun, et siin saalis ei ole kedagi, kes vaidleks vastu, kui ma ütlen, et see kahjustaks tõsiselt kaitseväe põhiülesannete täitmist. Kui mis iganes riigieelarve valdkonna rahastamist nii jõuliselt kärpida, siis see valdkond sisuliselt lakkaks olemast.
Osa muudatuste katteallikatena olid esitatud kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadavad vahendid. Neid ettepanekuid ei olnud võimalik toetada seetõttu, et neid vahendeid on võimalik kasutada vaid väga kindlate tegevuste katteks, eeskätt kasvuhoonegaaside emissiooni vähendavate tegevuste jaoks ja ka sellisel juhul ei saa riigieelarvega ühte või teist objekti ette kirjutada. Kuna tegemist on kahepoolsete lepingutega, siis ühepoolselt seadusesse kirjutamine ei saa kõne alla tulla. Seda me nende muudatusettepanekute tegijatele väga põhjalikult ka selgitasime. Vaatamata sellele ei võetud tagasi ka muudatusettepanekuid, mis nägid ette kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadavate vahendite suunamist näiteks sotsiaalsete kulutuste katmisesse, mis on reeglite järgi täielikult välistatud. Kui me midagi sellist teeksime, siis oleks tegemist väga jõhkra eelarvedistsipliini rikkumisega ja ka lepingute rikkumisega, sest tegemist on kahepoolsete lepingutega.
Väga suurel arvul, aga mitte nii väga suures rahalises mahus on esitatud ettepanekuid kohalike omavalitsuste objektide lisafinantseerimiseks. Ma tuletan lihtsalt meelde, et 2011. aasta eelarves on investeeringuid kokku üle 16 miljardi krooni, kõik need investeeringud lähevad ühte või teise kohalikku omavalitsusse. Ainuüksi omavalitsustele kuuluvate objektide jaoks on eelarves ette nähtud vähemalt 146 miljonit eurot. Lisaks on küllalt tõenäoline, et järgmise aasta jooksul suunatakse teatud osa CO₂ kvoodi müügist saadud raha ka kohalike omavalitsuste objektidesse, seda juba väga läbipaistvate ja selgete kriteeriumide alusel. Nimelt reastatakse eri omavalitsuste objektid nii kasusaajate järgi, CO₂ kokkuhoiu järgi kui ka rahalise kulutuse efektiivsuse järgi.
Samuti nähti väga ulatuslikult katteallikana ette Riigikogu Kantselei tegevuskulude vähendamist, mis ületas selgelt, ütleme, Riigikogu Kantselei võimaliku taluvuse piiri. Ma saan väga hästi aru, et siin peeti tegelikult silmas kõrgemate riigiteenijate palgatõusu edasilükkamist, aga vastupidi mõnes ajakirjandusväljaandes väidetule ei ole see vahendite hulk peamiselt mitte Riigikogu Kantselei eelarves, vaid väga paljudes teistes eelarvetes. Kui seda palgakontseptsiooni muudatust ei oleks ka edasi lükatud, ei oleks Riigikogus sellegipoolest ulatuslikku palgatõusu olnud, Riigikogu palgatõus oleks olnud üks tagasihoidlikumaid. Seetõttu tähendaks Riigikogu Kantselei eelarvest raha võtmine tegelikult Riigikogu komisjonide töötasude ja tegevuskulude vähendamist jne, mis, ma usun, ei olnud muudatuse tegijate eesmärk.
Samuti ei olnud komisjonil võimalik toetada ülikoolidele eraldatud summade eraldi väljatoomist riigieelarves, sest see on teatavas vastuolus riikliku koolitustellimuse loogikaga ja selle muudatuse toetamise korral puuduks igasugune võimalus paindlikkuseks ja riikliku koolitustellimuse suunamiseks.
Astmelise tulumaksu kehtestamist ja soojusenergia käibemaksu langetamist komisjon samuti ei toetanud. Kõige olulisem põhjendus astmelise tulumaksu puhul on see, et üks päev enne komisjoni istungit oli Riigikogu täiskogu selle kohta juba oma seisukoha kujundanud. Aga kindlasti on ka rahanduskomisjoni enamuse hinnang see, et nii jõuline maksukoormuse tõus, nagu astmeline tulumaks vastavalt pakutud eelnõule kaasa tooks, mõjuks Eesti majanduse arengule pärssivalt ja seetõttu ei ole see mõistlik.
Küsimused ja arutatud teemad komisjonis puudutasid lisaks eeltoodule ja nimetatud ministeeriumide valitsemisaladele ka politsei ja Päästeameti rahastamist ning ministeeriumide esitatud muudatuste põhjusi.
Komisjon langetas järgmised otsused: teha Riigikogule ettepanek lõpetada eelnõu teine lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. november kell 15. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõigepealt palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Me oleme siin Riigikogus eelarveid vastu võttes juba peaaegu kalestunud, sest möödunud aastatel on vastu võetud rida kriisieelarveid. Neid oli vaja sellepärast, et meie majanduslangus oli raskem kui enamikul Euroopa riikidel. Nii peetaksegi toona tehtud maksutõuse juba paratamatuseks. See siiski ei ole nii.
Kolm aastat majanduslangust on nõudnud Eesti inimestelt erakordselt palju mõistvust, kannatlikkust ning valmisolekut loovutada märkimisväärne osa oma senisest sissetulekust. Valitsuse pakutud raviks ongi olnud needsamad kriisieelarved, mille väljendiks on olnud maksutõusud, mis iga Eesti pere eelarvest on viinud sel aastal ligi 4500 krooni enam raha välja kui aasta tagasi. See majanduslangus tõi meile ka Euroopa Liidu ühe rängima tööpuuduse. Valitsuse pakutud ravi on osutunud tegelikult abituks ja ebaõiglaseks, sellist kriisiaja poliitikat ei saa rakendada lõputult.
Järgmiseks aastaks planeeritud eelarve ei paku endiselt lahendusi praeguste kõige valusamate probleemide lahendamiseks. See eelarve ei tee midagi üleüldise hinnatõusu takistamiseks. Tegevuse asemel kuuleme lihtsustatud maigutusi, et ega valitsus poes hindu ei määra. Aga tegelikult nendib ka Eesti Pank, et suure hinnatõusu taga on olnud administratiivsed meetmed. Nad hoiatavad, et meie inflatsioon jääb lähiaastatel euroala keskmisest kõrgemaks ja mitte ainult väliste tegurite, vaid ka administratiivsete meetmete tõttu. Rääkides nüüd eesti keeles: välise surve vastu ei saa Eesti teha just palju, aga administratiivsed meetmed ehk meie enda valitsuse ja Riigikogu enamuse tõstetud maksud on küll siin Riigikogu saalis vaidluse objektiks.
Praegune riigieelarve eelnõu, mis näeb ette tõstetud maksude ja kõrgete aktsiisidega jätkata, tähendab, et jäetakse kasutamata võimalus hinnatõusu ohjeldada. Praegune valitsuse poliitika räägib vaid eelarve defitsiidist, inimeste toimetulekuprobleeme aga eiratakse. Küsimus on ju selles, kes kannab koormat suhteliselt rohkem ja milliste maksudega seda tehakse. Riik, mis oma inimestest lugu peab, ei saa rahulduda meie lihtsakoelise maksusüsteemiga, mis koormab väiksema sissetulekuga inimesi nii, et nad seda koormat kanda ei jõua, ja jagab hüvesid kõige jõukamatele. On ju üsna selge, et kaudsed maksud ja teised hinda tõstvad meetmed, eeskätt põllumeeste poolt kasutatava kütuse aktsiis, mis on alates selle valitsuse ametisse astumisest 2007. aastal tõusnud ligi kaks korda, ja elektriaktsiis, mida see valitsus on tõstnud viis korda kõrgemaks, kui Euroopa Liit nõuab, tähendavad otseseid hinnatõuse.
Keskerakonna valik kuulub selgelt teistsugusele poliitikale, aktsiise ja käibemaksu tuleb esmavajalike kaupade ja teenuste gruppides vähendada ning püüda leida riigi tegutsemiseks puudujäävat osa teistsuguste maksude, ka õiglasemalt jaotatud tulumaksu abil.
Me nägime täna ka Riigikogu infotunnis, et valitsus kiitleb tihti oma saavutustega eelarve tasakaalu alal. Vabariigi Valitsus peab tähtsaks riigieelarve tasakaalu. Aga kuidas on olukord inimeste eelarvete tasakaaluga, pere eelarvete tasakaaluga? Kuidas on lood linnade ja valdade eelarvete tasakaaluga? Millal saavad linnad ja vallad tagasi sellesama osa tulumaksust, mis neilt 2009. aastal üheainsa hääletusega ära võeti? Riigi rahanduse Euroopa meistri tiitliga on kerge hoobelda, kui selle eest pannakse maksma keegi teine.
Rääkides koorma jagamisest, tuleb öelda, et küttevõlglaste arvust meil rääkida ei taheta, kuid just need numbrid annavad põhjuse väita, et 2011. aasta üks olulisemaid küsimusi toimetuleku osas on toasooja käibemaksu alandamine. Siin ei räägi ma mitte ainult neist inimestest, kes tõesti on nii raskes olukorras, et vajavad toimetulekutoetust, vaid ka nendest peredest, kes riigi seatud kriteeriumi põhjal n-ö toime tulevad, kes saavad inimese kohta üle 1200 krooni, aga tegelikult lööb maksukoormus neid valusalt. 2007. aastal oli toasooja käibemaks 5%, aga see on nüüdseks tõstetud 20%-le. Selline maksutõus tähendab, et talviseid küttearveid on raskem tasuda. Eesti oludes on kütmine aga sundvajadus, mitte valik.
Teiseks, 2009. aastal kaotati ära matusetoetus. Lähedast viimsele teekonnale saatvad inimesed peavad maksma 3000 krooni enam. Kas ikka tasub eelarve tasakaaluga hoobelda, teades, et see saavutati leinavate inimeste arvel?
Me oleme opositsioonis püüdnud olla mõistvad ja aru saada, et eelmisel aastal tehti riigieelarve muudatusi paanilises seisus. Kuid see paanika ei olnud ju paratamatu, see paanika oli sellesama valitsuse enda tegude tagajärg! See paanika kulmineerus sellega, et häälte saamiseks pidi valitsus andma ühele fraktsioonile n-ö meelehead, mis on riigikontrolöri arvates tähendanud raha väärkasutust.
Aga selles eelarves on paanika asendunud lihtsalt stagnatsiooniga, mittemidagitegemisega. Me ei näe uues eelarves uusi tõhusaid samme pikaajalise töötuse probleemiga tegelemiseks. Samal ajal, kui Eesti tööturupoliitika on Euroopa Liidu üks halvemini finantseerituid, mis väikese rahva jaoks tähendab sisuliselt veelgi väiksemaks jäämist. Hõivatute arv on endiselt madalamaid pärast taasiseseisvumist. Kui me kasutame opositsiooni käes olevaid vahendeid, siis selle eesmärk on ainult üks: anda siit Riigikogu saalist välja sõnum, et Eesti hinnatõusu on võimalik pidurdada ja seda peab pidurdama, sest see sööb majanduse taastumist. Eesti peab hoidma oma inimvara ja selleks tuleb toimiva tööpoliitika abil leida lahendus pikaajalisele tööpuudusele. Me tahame siit anda sõnumi, et Eesti jaoks ei ole piisav ainult keskvalitsuse tasakaal, sest ainult linnade ja valdade toimetulek tagab jätkusuutliku elukeskkonna kõikjal üle riigi. Samuti ei tohi Eesti valik olla maksukoormuse panemine eelkõige väiksema sissetulekuga inimeste õlule, nii et nad seda koormat kanda ei jõua. Samas leitakse ka raskematel eelarveaastatel lisavahendeid, et jagada hüvesid kõige jõukamatele.
Riigieelarve on see mehhanism, mis aitab kriisist taastuval riigil teha otsuseid, selliseid otsuseid, mis hoiaksid meie inimesi. Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete hinna kiire tõus ja põllumeeste kasutatava kütuse kõrge aktsiis. Kahjuks see eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendust ei paku. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Palun kaheksa minutit!

Kaheksa minutit.

5. novembri Vikerraadio "Reporteritunnis" väitis reformierakondlane Andrus Ansip, kes on ühtlasi peaminister, et põllumehed on kulutanud 4,5 miljardit krooni Eesti maksumaksja raha. Pärast saadet tuli Eesti Põllumeeste Keskliidu juhtidel oma liikmetele anda üsna palju selgitusi, kuidas on see võimalik. Imestamist oli ikka tohutult palju, samas tekkis kuri kahtlus, et valitsusjuht tahab tegelikkust ilustada ja nii avalikkust meelega eksitada, korrutades tegeliku summa kahega. On näha, et Reformierakond püüab enne valimisi esitada tõele mittevastavat infot ning tugineb loosungipõhisele poliitikale, üritades ka Saksa, Soome ja Prantsusmaa maksumaksja raha najal võltsedulugu jutustada. Kuulajaid jääb aga õnneks järjest vähemaks, kahjuks ka suitsusid külades. Arvud on küll ilusad, kuid riigijuhtimise kunst pole mitte arvude kunstlik kokkulöömine, vaid inimeste heaolu suurendamine. Vaat see on kunst!
Praegune Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu juhitud valitsus on rahvast võõrandunud ega tea, mis maal tegelikult toimub. Samas soovitakse maainimeste hääli püüda infot moonutades, reaalsust suurte sõnadega ilustades. Kuid loodame, et maarahvas ei ole rumal. Need suured sõnad ei peegeldu ju 2011. aasta riigieelarves.
Valitsus, kes on selle eelarve koostanud ja Riigikogule edastanud, pidanuks seda eelarvet koostades endalt küsima: kuidas me liigume Euroopale lähemale? Kuna seda küsimust valitsus endalt ei küsinud, siis tulebki kahjuks tõdeda, et 2011. aasta riigieelarvega kaugeneb valitsus veelgi rahvast ja ka Eesti Euroopast. Tuletame meelde: suletud metskonnad, postkontorid, poed, koolid, bussiliinid. See on ju kinnitus sellele, et riik on lahkunud Eesti küladest.
Keskerakonna fraktsioon esitas 2011. aasta riigieelarve eelnõu kohta palju muudatusettepanekuid, millega muu hulgas soovime vähendada põllumajanduses kasutatava erimärgistusega kütuse aktsiisi määra ja taastada kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93%-le. Me tegime ka muudatusettepanekud kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste suurendamiseks, et tagada nende omafinantseeringute osa. On ju selge, et inimene pöördub abi saamiseks ikka omavalitsuse poole, kuid valitsus on vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, suurendades samal ajal nende kohustusi. Valitsuse tegevusele on andnud hinnangu ka Euroopa kohalike omavalitsuste esinduskogu, kes nõuab Eestilt kiiremas korras seaduste muutmist, et kohalikele omavalitsustele eraldataks rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Kuid selles eelarves ei leia me peaaegu mitte ühtegi lahendust omavalitsuste probleemidele. Miks me siis räägime aastast aastasse, et tahame tagada meie maaettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused? Ka see jutt on ju katteta. Eurostati andmetel on keskmine otsetoetuse summa põllumajandusettevõtjale Eestis 11 798 krooni, millega oleme Euroopas tagantpoolt viiendal kohal. Kuidas on võrdse konkurentsiga selle numbri valguses? Miks me siis imestame, et elu maal hääbub? Juhin taas kord Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu riikides on toiduainete käibemaks 0% kuni 10%, Eestis aga kaks korda kõrgem. Tänavusest riigieelarvest makstakse põllumajandustootjatele makstavat riigisisest lisamakset Euroopa Liidu lubatud määrast ligi 120 miljoni krooni võrra vähem, ehkki öeldakse, et eelmise aastaga võrreldes on 20 miljonit krooni juurde pandud. Euroopa Liidu otsetoetuse maksimummäär on 680 miljonit krooni, mida meil lubatakse maksta, millegipärast me seda ei tee. Käibemaksu ja aktsiiside tõstmise tõttu on elektrienergia ja kütus aasta jooksul pidevalt kallinenud. Kuid 2011. aasta eelarve ei paku ka siin lahendusi. Kõik see on kaasa toonud toidukaupade järsu kallinemise, see on kahjustanud Eesti põllumeeste konkurentsivõimet ning seadnud ohtu tootmise järjepidevuse. Seega, lugupeetud koalitsioonierakondade liikmed, ei ole vaja imestada, kui Eestis hinnad tõusevad.
Maarahva kongressil ütles riigimees Arvo Sirendi järgmised mõtted: "Rahuaegne allakäik on suurem kui sõjaaegne hävituspataljoni, pruuni ja punase okupatsiooni ja kolhoseerimise tagajärjel toimunu kokku. Piima kogutoodanguga oleme 1927. aasta tasemel, liha tootmisega 1958. aasta tasemel, munade tootmisega 1953. aasta tasemel, lambavilla toodame kümnendiku 1920. aasta tasemest. Samal ajal veame sisse 5 miljardi krooni eest toiduaineid, mida võiksime palju kvaliteetsemalt ise toota. Toiduimpordile kulutatud 100 miljardit oleks kulunud meie oma põllumajandusele." Jah, tänane valitsus ei taha seda juttu kuulata, see teeb meele mõruks, aga paljudel ajab selja pingesse. Põllumehi piinatakse rohkem kui tubaka- ja napsimehi. Ma ei taha uskuda, et tubaka- ja napsimehed on valitsuse põhielektoraat, aga mine sa tea, sest erimärgistatud kütuse aktsiisi tõsteti kohe ja siis ei muretsenud, huvitav küll, keegi selle tõstmise sujuvuse pärast, nagu seda tehti tubakaaktsiisi puhul, kui räägiti, kui sujuvalt tuleks kõiki aktsiise tõsta.
See eelarveprojekt ei too uut elu maale ega turguta ääremaid, see on peost suhu elamise eelarve. Tundub, et praegune valitsus tahab igaveseks kustutada põlise maamehe tarkuse, et põllumees on põline rikas.
2011. aasta eelarve annab kinnitust, et võimuparteidel pole ühtki argumenti, miks nad ei saaks maarahva seisukohti toetada. Küsimus on lihtsalt selles, milline on prioriteet, ja küsimus on ka aususes, kuidas need prioriteedid paika pannakse, neist ei pea ainult rääkima. Tänagi infotunnis kuulsime, et põllumajandus on prioriteet, aga samas ei osata tänaseni vastata, miks siis erikütuse aktsiisi on mitu korda tõstetud. Parandame siis selle vea, kui põllumajandus on prioriteet. Kas me liigume tuleviku suunas, mis lähtub üliliberaalsest maailmavaatest ja kus pole kohta maaelule, või peab toimuma pööre ning riigi poliitikat asub tasakaalustama hoopis uus valitsus ja siis juba maaelu taaselustades?
Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete hinna kiire tõus ja põllumeeste kasutatava kütuse kõrge aktsiis. Kahjuks see eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendust ei paku. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Toon teieni ühe mõtte ajakirjanik Anneli Ammase kirjutisest eilses Postimehes. "Eesti ühiskond on jõudnud taas kord seisakusse, kus väliselt kõik justkui toimib, aga hinges pole keegi rahul: ei valitsejad ega rahvas. Rahvale tundub, et riik (mingi võõras moodustis) ja valitsus (võõrad ja ilmselt kosmosest või Euroopa Liidust meile karistuseks saadetud) ei hooli meist (tublidest ja õnnetusse jäetutest) ja täidab vaid oma kukruid. Valitsejaile tundub, et rahvas ei saa nende tööst ja vaevast nagunii aru – pole neilt mõtet enam midagi küsida, sest nad arvavad, et nad teavad justkui jumaliku päritolu tõttu isegi kõike, mida teha."
Ikka seesama, mida oleme siin saalis rääkinud. Et on ainult kaks arvamust: valearvamus ja Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu jumalik arvamus. Ja kui sa julged selle vastu olla, siis oled justkui Eesti riigi vastu, iseseisva Eesti riigi vaenlane. Selles riigis ei tohi olla vaene, töötu, haige või invaliid, isegi laps pole soovitatav olla, veel vähem pensionär, sest Eestis kui kauboikapitalismi katselaboris pole nende jaoks lihtsalt kohta. Ja pole ime, et järjest enam võtab maad minevikuigatsus ja nõukanostalgia, sest esimene Eesti ei anna mahajääjatele võimalusi. Professor Olev Raju kirjutas eilses Äripäevas, et kui Reformierakonnal õnnestub veel kord sellise programmiga valijaid lollitada, siis on ta Eesti rahvas pettunud. Ja mine tea, võib-olla juhtubki jälle nii, sest ajupesu ja kartellimeedia teevad usinasti seda, mis kästakse.
Loen teile ette ühe aastataguse Delfi päevakommentaari, täpsemalt päevakommi, mis ilmus vastuseks Taavi Rõivase artiklile "Aktsiisitõus ei käi kellelegi üle jõu": "Eesti on kummaline riik, kus töötud ja väikese ja keskmise sissetulekuga inimesed pooldavad paremäärmuslikku ja IRL-i liberaalseid reformiste. Aastatepikkuse ajupesuga on rahvale sisendatud, et kui vastandud Ansipile, oled venelaste poolt. Vene kaart töötab laitmatult! Samuti usuvad saunikud liberite juttu, et nutikamad saavad miljonärideks. Nii mõeldakse miljonäri mõtteid, endal püksitagumik läikimas ja taskud tühjad. Kolmas vaal, millele kodumaine ideoloogiline seep panuse teeb, on euro tulek. Nälgime veel aastakese, siis annab läbinägelik Ansip meile uue kõva raha ja me hakkame lusikaga kalamarja vohmima. Kuid ei too ka euro õnne meie õuele."
Näete siis! Nüüd on euro samahästi kui käes, kuid lubaduse teine pool on tegelikult täitmata ja murtud. Palku ja pensione pole tõstetud, aga hinnad peavadki tõusma, öeldakse meile – suurkaupmeestel olevat kasum masuaastatel saamata jäänud. Pangad on asunud uue koorimise lainele, et kasum siis jällegi Eestimaalt maksuvabalt välja viia.
Kuhu on jäänud valitsuse lubaduste täitmine? Kärpimised pidid ju ajutised olema. Aprillis 2007, kui valitsus paika pandi, hakkasin ma koostama kärbete nimekirja ja stenogrammi huvides loen selle täna ette. Siin võib-olla ei ole küll kõike, aga las ta siis jääb.
Alustati juunis, nagu mäletate, kütuseaktsiisi tõstmisega, kaotati 400-kroonine ranitsatoetus, lõpetati tasuline isapuhkus, lõpetati pensionide tasuta kojukanne, vähendati seadusega ette nähtud pensionitõusu 14%-lt 5%-ni, kaotati 3000-kroonine matusetoetus, vähendati puudeastmete toetusi ja võimalusi töövõimetust tõestada, kärbiti rehabilitatsioonisummasid, pangad hakkasid pensionide väljavõtmise eest suuremat tasu nõudma, pensioniiga otsustati tulevikus tõsta 65. eluaastani. Lõpetati õppelaenu osaline kustutamine, vähendati üliõpilaste toetusi, vähendati riigieelarveliste õppekohtade arvu, kaotati pere esimese lapse pealt tulumaksuvabastus, loobuti lapsehooldustasu suurendamisest, lõpetati lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale, peatati maksuvaba tulu määra suurendamine, suurendati märksa mitmekümneid riigilõive, kärbiti kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu protsenti, vähendati teehoiukulusid, vähendati ajateenistujate toetuste summasid, tõsteti ravimite, raamatute ja perioodika käibemaksu, matuseteenuste käibemaks tõusis 18%-ni. Tõusis kontsertide ja muude etenduste, samuti  muuseumi- ja kinopiletite käibemaks, pärast tõsteti käibemaks üldse 18%-lt 20-le. Loobuti lapsetoetuste lahtikirjutamisest ja senisel moel toimetulekutoetustest, tervishoiusummasid aga kärbiti kaks korda rohkem kui eraldisi muudele aladele. Hooldusravile kehtestati 15%-line omaosalus, mis moodustab haige kohta 3000 krooni kuus. Tõsteti märksa taastusravitasu ja kaotati hambaravi 300-kroonine hüvitis tööealistele, vähendati haigushüvitisi 80%-lt 70%-le sissetulekust ja last põetaval vanemal 80%-ni. Haigusraha hakati maksma alles alates 4. haiguspäevast, karmistati represseeritute tervise taastamise raha saamise tingimusi, tõsteti töötuskindlustusmaks viiekordseks, külmutati töötu abiraha suurendamine pooleni alampalgast, vähendati koondamisest etteteatamise aega, kaotati õhtuse tööaja soodusarvestus, kaotati lisatasustamine puhkepäevade eest. Koondamine tehti imelihtsaks. Sajad postkontorid ja pangakontorid suleti, lõpetati laupäevane kojukanne, vähendati põllumajandustoetusi. Jne, jne. Aga loomulikult tõsteti korduvalt kütuse-, maagaasi-, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, mida siin on täna korduvalt öeldud. Nagu me teame, eriotstarbeline kütus on praegu meil Euroopa miinimumnõudest üle 5 korra kallim, elektriaktsiis kodutarbijale üle 5 korra kõrgem, äritarbijale üle 9 korra kõrgem, elektri hind on vaid kahe viimase aastaga 24% tõusnud jne.
Ma arvan, et me kärpisime oma majanduse surnuks, jõudes eelmisel aastal miinus 14,1%-ni. Kukkumine oli alates 2007. aastast kokku 26% ja selle kukkumisega saime koos Leedu, Läti, Armeenia ja Ukrainaga viimasteks maailmas. Me kärpisime end ka kiireima töötuse juurdekasvuga riigiks. Euro nimel viisime tegelikult turule Eesti rahva.
Ma kindlasti ei saa seda eelarvet toetada, sest kõik tänased probleemid – tööpuudus, hinnatõus, maaelu hääbumine, toasooja kõrge hind, kohalike omavalitsuste alarahastatus – kõik need probleemid, nagu näeme, on jäetud eelarves puudutamata ja heastamata. Kärped on endised, midagi ei ole muudetud. Ma kutsun ka teisi oma kolleege üles seda eelnõu mitte toetama. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Head kolleegid! Kahjuks mina vist ei suuda nii ilusat ja head ja emotsionaalset ettekannet teha nagu eelkõnelnud kolleegid. Aga tõesti, kui kuulata neid arve, mis Arvo Sarapuu ühe teise Arvo poolt ühes teises saalis välja öeldu põhjal ette kandis, siis paneb mõtlema küll.
Nüüd aga eelarvest. Kui midagi tegema hakatakse, siis tehakse endale olukord selgeks. Milline on siis Eestis praegu olukord? Millised on tõsisemad probleemid? Me teame, et on lubamatult suur tööpuudus, omavalitsusi alarahastatakse – sellest on siin palju räägitud. Elektri ja kodusooja kõrge hind on siin saalis alatihti jutuks, toiduainete hinna kiire tõus, kõrged aktsiisid, energiakandjatel eriti. Selliselt positsioonilt lähtudes oleks me täna pidanud lähenema oma järgmise aasta riigieelarvele.
Enne kui ma sisu juurde lähen, veidi vormist. Mitmel korral olen ma siin saalis teinud ettepanekuid, et tegelikult võiks eelarve olla palju kergemini loetav. Teen konkreetselt sellise ettepaneku, et üks rida võiks olla täpselt sama koha peal, kus see eelmine aasta oli, siis oleks rahvasaadikutel ja kõigil teistel seda palju lihtsam lugeda. Nüüd otsi ja vaata – tähendab, et üldist pilti saada, see on ikkagi raske ja keeruline. See vahest võibki raske olla, aga see võib samas ka eksitav olla. Eelarveridade asukohti muudetakse aasta-aastalt ning võrrelda ja anda õiglast hinnangut on keeruline isegi inimesel, kes on aastakümneid eri eelarveid lugenud ja uurinud.
Nüüd sisust, mis on muidugi palju tähtsam, aga sisu juurde jõuab ikkagi vormi kaudu. Kõigepealt tulude poolest. Eks eelarve kiitmine ole ju koalitsiooni ülesanne. Võib-olla nii palju ütleks, et tõesti on tore, kui seda eelarvet vaadata eelmise aasta omaga võrreldes, et maksutulud nagu suurenevad. See arv on tore, riigil nagu peaks hästi minema. Aga kui minna sisu juurde ja uurida, kuidas eri maksud käituvad ja kuidas maksutulu juurdekasv on saavutatud, siis see osa rõõmu ei valmista. Miks ei valmista? Ei valmista juba sellepärast, et kui me vaatame eelarve teist poolt, kulude poolt, siis tegelikult ükskõik, kuidas me seda maksu ka ei kogu, me jätkusuutlikult selle eelarve järgi elada ei saa. Maksutulud on praktiliselt võrdsed meie igapäevaste kulutamistega, riigieelarve igapäevaste kulutamistega. Selle tagajärjel tuleb jätkusuutlikkuse koha peale panna küsimärk. Jah, tõesti, selle üle 60 miljardi maksutulu koha pealt saame rääkida seda, et üle 20 miljardi on muud tulud, need on ühekordsed tulud, aga on ka Euroopa Liidu summad ja nüüd me vaidleme, kui kaua neid veel saab olema. Ma palun veel kolm minutit lisaks!

Kolm minutit.

Mis ma sellega öelda tahtsin? Ma hästi ei usu, et tulude pool on selline, mida ei oleks pidanud muutma. Kui me eelarve koostamise juurde tagasi tuleme, siis ega tulude poole koostamisel erilisi läbirääkimisi ei olnud. Ei püütudki rääkida sellest, milline on eelarvestrateegia, kas me muudame maksude osakaalu, kas me tõsiselt vaatame tulumaksu, vaatame kaudseid makse. Lihtsalt positsioneeriti ennast nii, et meie neid asju ei vaata – need asjad on naelaga seina löödud ja siitmaalt me ei muuda mitte grammigi. Tegelikult ühes väikeses riigis peaks olema eelarve tegemisel palju rohkem emotsioone, läbirääkimisi ja palju rohkem süvenemist, eelarvet ei tohiks koostada dogmade ja, kuidas seda nüüd öelda, löök- või hüüdlausete põhjal.
Aga lõpetuseks ma tahaksin öelda seda, millest ma alustasin. Tõesti, kas see kohe-kohe vastuvõetav eelarve lahendab meie tööpuuduse probleemi, omavalitsuste alarahastamise, elektri ja kodusooja kõrge hinna probleemi? Ükski asi ei saa muidugi neid probleeme lõplikult lahendada, aga kas eelarve toob kergendust? Ei too. Ja sellepärast on kahjuks nii, et see eelarve ei ole selline, nagu ma tahaksin seda näha. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Mai Treiali! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Päris kindlasti sõltub Eesti inimeste elukvaliteet tööhõivevõimaluste suurendamisest ja sellest, milline on juurdepääs haridusele ning arstiabile. Elukvaliteedi tõusu mootor on ühiskonna turvalisuse kasv, kuritegevuse ja eri piirkondade mahajäämuse vähendamine ning loomulikult see, kuidas pakutakse abivajajatele sotsiaalset kaitset. 2007. aasta valimiste järel võimule tulnud valitsus lubas inimestele vähendada makse ning samas märksa suurendada sotsiaaltoetusi, pakkuda enam sotsiaalset kaitset. Neli aastat aega lubadusi ellu viia hakkab ümber saama.
Meie riigi viimaste aastate maksupoliitikas on võetud suund tõsta tarbimismakse ja alandada otseseid makse. Maksusüsteem peaks kindlustama selle, et ebavõrdsus ja vaesus ei suurene, meil on aga maksukoormus nihkunud väiksema sissetulekuga inimeste poole. Kui üldjuhul on eri valdkondade eraldisi riigieelarvest kärbitud mõne protsendipunkti võrra, siis peresid puudutavate meetmete osas on selliseid, kus kärped on lausa 100%. Kahjuks on Eesti riigi kulutused sotsiaalvaldkonnale Euroopa keskmisest endiselt ligi kaks korda väiksemad. Rahvaliidu arvates on meie riigi laste ja perede toetuse süsteem tasakaalust väljas, süveneb sündimust soodustavate toetuste ja perede heaolu suurendavate toetuste ebavõrdsus, seda viimaste kahjuks.
Valitsus on kasutamata jätnud sajad miljonid kroonid maapiirkondade arenguks ettenähtud Euroopa Liidu toetusi. Arstiabi, ühistranspordi, kaubanduse, side ja teiste avalike teenuste kättesaadavus maal on halvenenud ning põllumajandustootjate sissetulekutest on oluline osa ära lõigatud, lisaks sellele on viimastel aastatel rohkem kui miljardi krooni võrra vähendatud kohalikeks investeeringuteks, sealhulgas teedehoiule, koolidele ja lasteaedadele ettenähtud summasid. Omavalitsustele üksikisiku tulumaksust laekuvate summade protsendi ja tasandusfondi vähendamine ning aktsiisist laekuvate summade kahanemine on kohalike omavalitsuste toimetulekut raskendanud. Kui omavalitsuste tulubaasi ei parandata, muutub nii mõneski paigas avaliku teenuse osutamine võimatuks. Kohalike omavalitsuste liidud tegid võimalike lahenduste leidmiseks oma ettepanekud, enamikku neist aga 2011. aasta riigieelarve koostamisel ei arvestatud.
Seetõttu võib jätkuda elanike äravool küladest ja muudest väikeasulatest, sealhulgas välismaale. Suur osa maarahvast ei tule oma eluga enam toime. Vanematel pole tööd, lapsed ei saa koolis käia, pole kauplust ega postkontorit, suletakse kultuuriasutusi, arstiabi ja muud teenused nihkuvad inimesest kaugemale.
Püüdes tekkinud probleeme lahendada, tegime koos kolleeg Ester Tuiksooga 2011. aasta riigieelarve muutmiseks üheksa ettepanekut kohalike omavalitsuste tasandusfondi suurendamiseks, eelarvelaekumiste vähenemise kompenseerimiseks, toimetulekutoetuse maksmise määramise ja väljamaksmise ning muude kohalikele omavalitsustele üle antud kohustuste administratiivkulude ja uute teenuste loomise ning arendamise, sealhulgas investeeringute kulude katmiseks. On ka ettepanek eraldada kohalike teede hoiuks vähemalt 10% teehoiusummadest. Praegu on eelnõus arvestatud ainult 5%-ga, mis tähendab, et 2011. aastal on selleks ette nähtud ligi neli korda vähem raha kui kolm aastat tagasi. Meie muudatusettepanekud 3 (lk 16), 6 (lk 17) ja 85 (lk 46) on need, mida rahanduskomisjon ei ole kahjuks arvestanud, aga ma loodan, et need leiavad toetuse täiskogu istungil.
Head kolleegid! Kui need muudatused jäävad tähelepanuta, süvenevad lõhed eri paikkondade eluvõimes veelgi.
Kindlasti mäletate, head kolleegid, 29. septembri infotundi ja minu küsimust sotsiaalminister Pevkurile. Küsisin sotsiaalministrilt, kuidas on võimalik 1000 krooniga kuus ära elada. Ministril ei olnud midagi konkreetset öelda. Küll aga algatas uudisteportaal Delfi seejärel eksperimendi, kuidas 1000 krooniga on võimalik ära elada. Eksperimendis osalesid üks Riigikogu liige ja üks tudeng. Tulemustest on kindlasti juba kõik kuulnud.
Käesoleval aastal on toimetulekutoetuse taotlejate arv kasvanud, kuid asjaomaste kulude mahu kasv on hoopiski pidurdunud. Seni kehtiv toimetulekupiir on inimväärseks äraelamiseks kahtlemata ebapiisav. Viimatised ekspertide arvutused elatusmiinimumi ja minimaalse toidukorvi maksumuse kohta pärinevad aastast 2007 – vastavalt 2341 krooni ja 1031 krooni – ning võib arvata, et mullune aktsiisi ja käibemaksu tõus on minimaalse toidukorvi maksumust veelgi kergitanud. Oleks igati loogiline, et toimetulekupiiri summa katab vähemalt minimaalse toidukorvi maksumuse.
Peab ütlema, et meie püüdlusi on osaliselt arvestatud. Muudatusettepanek 127 pani ette tõsta toimetulukupiir 1000 kroonilt 1200 kroonini. Nagu selgus, ei olnud küll meie muudatusettepaneku puhul rahastamise katteallikad need kõige sobilikumad, kuid oleme muudatusettepaneku tegijatena nõus, et ühise arutluse tulemusel on leitud sobivaim katteallikas ning toimetulekupiir uuel aastal siiski tõuseb. Kõige tähtsam on tõsiasi, et niisuguse otsuseni lõpuks jõuti.
Küll aga ei leidnud toetust meie muudatusettepanek nr 125 suurendada lapsetoetuse määra nende laste puhul, kelle vanemad on töötud. Loodan väga, et riigieelarve eelnõu kolmandaks lugemiseks selleski valdkonnas midagi paremuse poole muutub. Mõelgem nendele inimestele ja nende abivajadusele ning toetagem neid!
Muudatusettepanekud 109 ja 126 puudutasid proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamiseks ettenähtud raha, mis on jäänud 2010. aasta tasemele. Samas on tegelik kulu selles vallas 703 000 eurot suurem. Siit ettepanek suurendada samavõrra 2011. aastaks ette nähtud summat ja 0,9 miljoni euro võrra puudega inimeste igakuuliste toetuste summat. On väga kahju, et seda ei arvestatud. Seda enam, et Eesti Patsientide Esindusühing on pöördunud Riigikogu poole ja kinnitanud, et puudega inimestel ja teistel riskigruppi kuuluvatel inimestel on väga suuri raskusi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaamisega. Nad on sattunud veelgi suuremasse vaesusse ning tõrjutusse, taastus- ja hooldusravi omaosalus on liiga suur ning ka ravimite hinnad käivad inimestele aina rohkem üle jõu. Täna on veel võimalik lahendusi leida. Kutsun üles toetama neid nimetatud muudatusettepanekuid! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Palun kõnepulti kolleeg Eldar Efendijevi!

Proua eesistuja! Austatud kolleegid! Meile teiseks lugemiseks esitatud 2011. aasta riigieelarve tekitab muret paljudes valdkondades. Näiteks väga suur osa eelarves on seotud välisressurssidega: Euroopa Liidu struktuuride rahandusabi on ligi 15,5 miljardit krooni. See on ligi üks miljard eurot, mis vastab umbes 17%-le meie eelarvest. See on enam-vähem sama suur summa, kui on eraldatud meie investeerimisvaldkonnale, kus on ette nähtud 16 miljardit krooni.
See on väga suur panus ja võib nõustuda nendega, kes hindavad sellist olukorda nagu sõltuvust Euroopa Liidu ressurssidest. Kui võtta aluseks, et Eesti kavatseb saada kuni aastani 2014 veel 2,9 miljardit eurot ja et me aastail 2007–2009 juba saime 2,2 miljardit eurot, siis oleme tõesti olukorras, kus meie püsimine sõltub Euroopa Liidu rahast. Eriti meie kulude osas, kus on praegu ette nähtud defitsiit ligi 4 miljardit.
Muidugi võib rääkida, et eelarvedefitsiit on väike, 243,6 miljonit krooni, ja et see on 1,6% SKT-st. See on hea näitaja Euroopa Liidu tasemel, aga kui võtta aluseks praegune olukord Euroopa Liidus, eurotsoonis, siis see ei näi üldse mitte roosa. Mispärast? Sest Euroopa Liidul ei ole kinnitatud oma eelarvet tulevaks aastaks. See tähendab, et need summad ka meie eelarves ripuvad õhus. Rahandusministeerium väidab, et seda pole vaja üle dramatiseerida, sest ilma kinnitatud eelarveta toimib reegel: igakuulised kulutused võivad ulatuda 1/12-ni näiteks aasta 2010 eelarve piirides. Aga kõik uued projektid, mis on seotud aastaga 2011, külmutatakse. Sellest rääkis Euroopa Liidu eelarvekomissar Janusz Lewandowski: 90% eelarvelistest investeeringutest, mis olid ette nähtud majanduse kasvu tagamiseks ja uute töökohtade loomiseks, lükatakse edasi. Võib loota käimasolevatele läbirääkimistele ja sellele, et detsembris saavutatakse kontrollnumbrite kinnitamine, aga Euroopa Liidu uue eelarve tegemine võtab aega kuni pool aastat. Väljatöötamine algab nullist, see on reegel.
Sellega on seotud ka teine probleem. Juhul kui kõik läheb optimaalselt, kas Eesti on ikka suuteline neid ressursse kasutama? Paljud mahukad tööd on seotud ka aastatsükliga. Kui me arvestame sedagi, et Euroopa Liidu ressursi kasutamine ei ole meil nii efektiivne, kui peaks olema – sellise hinnangu andis ka Riigikontroll –, siis on meil rohkem küsimusi kui vastuseid ja kindlat tunnet.
Veel: probleemid Kreeka ja Iirimaaga on palju teravamad, kui osati karta. Juba on tekkinud konflikt. Austria on keeldunud täitmast oma osalust detsembrikuises toetuspaketis. Kreeka jaoks on ette nähtud 190 miljonit eurot, üldine detsembri summa on 9 miljardit eurot. Kreeka aga ei täida oma kohustusi. Ma kardan, et see on ainult algus. Ma palun aega juurde!

Kolm minutit.

Aitäh! Iirimaa situatsioon on ka küllalt raske, riik vajab väga suuri summasid. Portugal juba ütles, et ka tema võib varsti tulla välja taotlusega, et vajab abi, ja need summad on samuti väga suured. Kui võrrelda detsembri toetust Kreekale – 9 miljardit, nagu ma ütlesin – ja tuleva aasta Euroopa Liidu eelarvet – 123 miljardit eurot –, vaidlussumma on 3,5 miljardit eurot, siis mina küll ei ole nii optimistlik nagu rahandusminister, kelle arvates Iirimaa, Portugali ning Kreeka probleemid puudutavad meid ainult kaudselt. Austria juba oma sõna ütles, vaatame, mis edasi saab. Kui siia lisada Van Rompuy avaldus, et Euroopa Liit oli hiljuti lõpu äärel ja peab nüüd üritama ellu jääda, siis ma ei näe mingit roosat pilti, mida meile püütakse maalida. Selles situatsioonis on väga tähtis reformida oma ressurssi, nagu ütles Alain Lamassoure, Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni pealik. Sellest võib teha järelduse: edaspidi võib minna mitte nii, nagu see oli veel eile.
Nii või naa, aga olukord puudutab meidki ja tingimata ka Euroopa Liidu toetusi, mis võivad väheneda. Kui me paneme juurde inflatsiooni Eestis 4,5%, mis on suuruselt kolmas Euroopa Liidus, siis peame arvestama, et inflatsioon sööb osa ressurssi – ja küllaltki suure osa – ära. Kordan: mina ei ole eelarve tuludes kindel ja loomulikult ka kuludes mitte.
Teine rida küsimusi on seotud parandusettepanekutega. Sellest on juba räägitud. Ma tahan ainult rõhutada, et ka tuleval aastal jääb kehtima väiksem sissetulek KOV-idele ja sellega püsib nende suutmatus täita oma kohustusi oma haldusterritooriumil. Jääb küsimärgi alla hindade tõus ja riigi võimekus osaleda selles regulatsioonis. Riik on näidanud, et ta ei ole suuteline osalema ka tööpuuduse probleemi lahendamises, ja kui ta ka kasutab neid ressursse, siis on küsimärgi all, kui efektiivselt ta seda teeb. Riigikontrollgi on viidanud meie miinustele.
Ja veel. Oli ootus ja lootus seoses riikliku Ida-Virumaa arenguprogrammiga ja sealsete probleemide lahendamisega. Programmi tähtajad on kirjas, aga ressurssi pole. Tekib küsimus, mis see siis on. Väga kummaline lähenemine, kui programmi dokument võib olla omaette asi ning programmi tegevus ja selle rahastamine teine asi. Väga kahju, kui programm jääb ainult deklaratsiooniks, eriti situatsioonis, kui eile pandi kinni Kreenholm, täna aga betoonitehas Narvas. Mis ootab ees homme? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Alustan oma kõnet küsimusest: mida ootavad Eesti inimesed Eesti riigieelarvest? Eks ikka seda, mida nad riigilt endalt ootavad, olgu see seotud hariduse, ühiskonna turvalisuse, sotsiaalse sidususe või muu valdkonnaga. Üks kõige valusamaid murekohti on inimestel kindlasti nende tervis. Kuid tervishoid näib olevat valdkond, millest riik on püüdnud ennast üha enam ja enam eemale jätta ning suurendada inimeste omavastutust. Juba aastaid on tööealised inimesed olnud ilma hambaravihüvitiseta ning Euroopas on see pretsedent. Eesti on retseptiravimite hinna omaosaluse poolest Euroopas esirinnas: meie inimesed peavad nende eest keskmiselt 43% ise kinni maksma. See ületab Euroopa keskmist näitajat ligi seitse korda! Üksnes ravimite käibemaksu tõstmine 5%-lt 9%-le on nõudnud meie kõigi taskutest aastas üle 130 miljoni krooni. Seejuures peab haigekassa raviraha arvel käibemaksu tõusu tõttu arvestama 90 miljoni krooni suuruse kuluga. On tekkinud kahetsusväärne olukord, kus riik võtab tervishoiust raha välja, selle asemel, et seda sinna juurde panna. Ometi on just viimast tugevalt soovitanud Maailma Terviseorganisatsioon – vastasel juhul kukub meie tervishoiusüsteem kokku.
Oleme jõudnud faasi, kus inimene peab maksma hooldusravi eest 100 krooni päevas. Kui seda teenust kasutab pensionär, kulub tal selleks kogu pension. Muude püsiväljaminekute jaoks, näiteks korteri küttearved ja teised kommunaalkulud, paraku ei jätku. Lisaks on vähendatud tööealiste inimeste haigushüvitisi, mille tagajärg on see, et inimesed üritavad haigusi püstijalu läbi põdeda. Sellel võivad olla tõsised tagajärjed. Koalitsiooni põhjendus, miks nii on tehtud, on lihtne: lihtsalt raha ei jätku. Samas on Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon esitanud ettepaneku võtta halbadel aegadel kasutusele haigekassa jaotamata kasumit suuremas ulatuses kui seni. Oleme vastavad ettepanekud teinud mitu korda ning neid on toetanud erinevad tervisevaldkonna inimesi ühendavad mittetulundusorganisatsioonid. Elanike tervis aga otsustati riigieelarve tasakaalu nimel ohvriks tuua. Ma palun lisaaega!

Kolm minutit, palun!

Julgen väita, et see ei ole kindlasti reservide kogumise eesmärgiga kooskõlas ning kaugemas perspektiivis toob kaasa suuri kulutusi. Maailma Terviseorganisatsiooni analüüs näitas, et elanike kehva tervise tõttu jääb Eestil aastas kuni 15% SKT-st saamata. See summa küündib 30 miljardi kroonini!
On oluline, et riigijuhtide arusaamadesse jõuaks tõsiasi, et rahvastiku parem tervis ei ole üksnes majanduskasvu kõrvalprodukt, vaid see mõjutab omakorda majanduse arengut. Hea tervis tõstab produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasemel. Seega on kokkuhoid terviselt äärmiselt lühinägelik samm ning tõotab anda pikaajalist negatiivset mõju.
Kokku võttes ei oska ma vastata küsimusele, kellele on tehtud see riigieelarve. Kardan, et meie inimesed sellist eelarvet soovinud ei ole. Lisaks tervishoiuküsimustele on Eesti probleemid praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire kallinemine ja kõrged aktsiisid põllumeeste kasutatavale diislikütusele. Kahjuks see eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendusi ei paku.

Aitäh! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Toivo Tootseni!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mõni nädal tagasi oli järgmise aasta eelarve eelnõu siin Riigikogu saalis esimesel lugemisel ja Keskerakonna fraktsioon juhtis juba siis tähelepanu mitmele asjaolule. Ütlesime, et Eestil on seljataga rasked ajad, raskemad kui enamikul Euroopa riikidel. Kolm aastat majanduslangust on nõudnud Eesti inimestelt erakordselt palju mõistust, kannatlikkust ning valmisolekut loovutada märkimisväärne osa oma senisest sissetulekust. Me elasime üle Euroopa peaaegu et kõige kiirema ja kõige sügavama majanduslanguse. Kui aga enamik Euroopa riike on seadnud kriisis esikohale inimesed, siis meie praegune valitsus on kõige tähtsamale kohale seadnud eelarve tasakaalu ja püüu iga hinna eest eurole üle minna. Jah, see õnnestuski, aga sadade tuhandete inimeste kannatuste hinnaga.
Juba eelnõu esimesel lugemisel tõdesime, et ka praegu käsitletava eelarve puhul ei saa praegune valitsus aru, et mitte kõik Eesti inimesed ei teeni väga kõrget palka, mis annaks neile vajaliku puhvri kriisiaja kärbete üleelamiseks. Avaldasime juba siis, esimesel lugemisel muret, et see eelarve ei paku lahendust, kuidas kriisist kiiremini välja tulla. Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles fraktsiooni nimel sõna võttes: "See eelarve pakub paigalseisu. Ta pakub sellesama jätkamist, mis meil juba sellel aastal mureks on olnud. See eelarveprojekt ei anna inimestele võimalust tõusnud hindade, vähenenud sissetulekute ning kärbitud toetuste olukorras toime tulla. Me ei saa vaadata ükskõikselt pealt, kui sellise paberi peal väga hästi välja nägeva eelarve hinnaks on see, et Eesti arengu jaoks olulised otsused lükatakse määramatuks ajaks edasi."
Me juhtisime tähelepanu sellele, et oma inimestest lugu pidav riik ei tohi rahulduda meie lihtsakoelise maksusüsteemiga, sellise maksusüsteemiga, mis koormab väiksema sissetulekuga inimesi nii, et nad seda koormat kanda ei jõua, ja jagab hüvesid kõige jõukamatele. Me ei saa rahul olla sellega, et kaudsete maksude ränk tõus möödunud aastal, mis asetas maksukoormuse ebavõrdselt just kõige nõrgemate inimeste õlgadele, nüüd ju tegelikult põlistatakse. See kaudsete maksude koormus langeb ebaõiglaselt just pensionäride ja lastega perede õlgadele, sest kaudsed maksud puudutavad kõiki – nii sülelapsi kui ka kõrges eas pensionäre – ja lausa küüniline on valitsuse väide, et seekord makse ei tõsteta. Jah, aga neid makse tõsteti juba möödunud aastal, neid tõsteti mitu korda enam, kui vaja oli, ja need maksutõusud jäävad ju muutmata!
Eelnõu esimesel lugemisel juhtisime fraktsioonipoolses sõnavõtus tähelepanu sellele, et see eelarve ei paku lahendusi kõige valusamatele meie ees seisvatele küsimustele. Tööpuudus püsib kõrgena, samas kui lisatud aktsiiside ja käibemaksu survel on hakanud hinnad väga kiirelt kerkima. Eestis on sellel aastal tööga hõivatus olnud taasiseseisvuse aja väikseim. Eesti tööturupoliitika on Euroopa alafinantseerituimaid ja meie noorte tööpuudus ulatub 40%-ni. Ja need noored on inimesed, kellest tegelikult sõltub Eesti tulevik. Me ei ole nii suur riik, et võiksime tööjõuga pillavalt ringi käia. Need noored elu- ja tööjõus inimesed on kasutamata ressurss! Praegu ei tooda need inimesed riigile mitte sentigi tulu, vaid nad vajavad ise abi. Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit, palun!

Lubasime esimesel lugemisel, et Keskerakonna fraktsioon teeb riigieelarve seaduse eelnõusse hulga muudatusettepanekuid, ja me tegimegi neid. Tegime muudatusettepanekud, mille eesmärk oli vähendada toasooja käibemaksu ja põllumajanduses kasutatava erimärgistatud kütuse aktsiisimäära. Meie muudatusettepanek oli suurendada koolitoidutoetust, taastada kohalike omavalitsuste tulumaksubaas 11,93% tasemel ja taastada ka riiklik matusetoetus. Tegime muudatusettepanekuid, mille siht oli aidata inimestel toime tulla. Meie muudatusettepanekute eesmärk oli toetada neid inimesi, kellel pole enam mitte kuskilt oma väljaminekuid kärpida, kelle toimetulek ripub juba praegu juuksekarva otsas.
Aktsiisi- ja käibemaksu tõusu tagajärjel on märkimisväärselt suurenenud elanike kommunaalmaksed, sealhulgas küttekulud. Keskerakonna fraktsioon soovis olukorra parandamiseks vähendada toasooja käibemaksu seniselt 20%-lt 9%-le ja me tegime vastava muudatusettepaneku. Valitsus on vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, suurendades samal ajal nende kohustusi. Seetõttu soovisime oma muudatusettepanekutega taastada omavalitsustele eraldatavate tulumaksusummade osakaalu varasemal tasemel ja suurendada omavalitsuste investeeringutoetusi. Samuti soovis Keskerakond muudatusettepanekutega suurendada koolitoidutoetust nii põhikooli-, gümnaasiumi- kui ka kutsekooliõpilastele 1 euroni päevas. Ma tuletan meelde, et just Keskerakonna valitsuses oleku ajal hakkas riik meie ettepanekul rahastama põhikooli- ja kutsekooliõpilaste lõunaid. Koolitoit on paljudele lastele ainus soe toidukord päevas, kuid sellest on ilma jäetud gümnaasiumiõpilased, kelle koolipäevad on kõige pikemad ning kelle energiavajadus on ju tegelikult kõige suurem.
Veel tegi meie fraktsioon ettepaneku suurendada Politsei- ja Piirivalveameti tegevuskulusid, et vältida politseinike ja piirivalvurite sundpuhkusi. Samuti tegime ettepaneku Päästeameti vahendite suurendamiseks, et tagada kiire ja piisav reageerimine hädaolukorras.
Kõik need ettepanekud me tegime, aga kahjuks hääletati need komisjonis välja. Ja ka mul jääb üle ainult tõdeda, et Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava kütuse kõrge aktsiis. See eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendust ei paku. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Kalev Kallo! Kaheksa minutit, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Üldiselt on teada, et mingit taset, kõrget kohta või tiitlit on kergem saavutada, kui seda hiljem hoida. Tundub, et eelarvel, mida me siin menetleme, on ainult üks eesmärk: püüda, maksku, mis maksab, säilitada ka järgmisel aastal peaministrile ja rahandusministrile parima poliitiku ja parima rahandusministri tiitel. Rahva toimetuleku ning heaolu parandamisega ei ole sellel eelarvel kuigi suurt pistmist. Tundub, et nende tiitlite määrajad on sedavõrd küünilised, et neid absoluutselt ei huvita, millise hinnaga ja kelle arvel on need ainult kaugelt vaadates ja väljastpoolt läikivad tulemused saavutatud. Nad kindlasti ei tea, et me kuulame hommikuti raadiost reklaami, mis teatab, et paljudel inimestel ei ole toitu laual ega midagi süüa ja sellepärast on tublid inimesed ellu kutsunud ühenduse Eesti Toidupank, kes palub elanikel oma järelejäänud mündid kokku korjata ja tuua kogumispunktidesse, et kogutud raha eest näljas olevatele inimestele süüa osta.
Tihti kuuleme lastest, kes söövad heal juhul ainult üks kord päeva jooksul ja tihti pole sedagi. Kuuleme koolilastest, kelle ainuke söögikord päevas on lõunane koolitoit, mida selle raha eest, mis viis aastat tagasi piisav oli, praeguses valitsejate esilekutsutud kappavas hinnatõusus enam kuidagi pakkuda ei ole võimalik. Siin võiks järgneda pikk loetelu töötutest ja muudest toimetulekuraskustes olevatest inimestest jne, jne. See on see hind, mille eest eelnimetatud ministrid on ordenid rinda ja kuldraamis kiituskirjad seinale saanud.
Võrdluseks meenub üsna hiljutine aeg, kus oma rahva kiusamisega esirinnas olnud riigijuhid olid Moskvas aupaistes ja need, kes püüdsid oma rahva eest seista, vahetati kiiresti välja. Tundub, et meie praegust valitsust vist välja ei vahetata.
Tekib küsimus, mis on sellel pistmist menetletava eelnõuga. Aga kõige otsesemalt. Käesoleva aasta eelarvega on see olukord tekkinud ja menetletav eelnõu üksnes kindlustab selle jätkumist ja halvenemist. Eelkõige muutub rahva elujärg halvemaks just nimelt üha suuremate hinnatõusude tagajärjel, sest see eelarve ei paku mitte mingisugust kaitset hinnatõusude eest ega leevendust tagajärgedele. Kõik me mäletame peaministri karmil ilmel öeldud sõnu pärast eurole ülemineku otsuse langetamist: ta kinnitas, et euro tulek mingeid hindu ei tõsta ja vastupidi käitujad kutsutakse karmilt korrale. Nüüd sellest enam ei räägita ja peaministri lubadusega on juhtunud see, mis pea kõigi tema varasemate lubadustega.
Tekkis isegi mingi halenaljakas liikumine – firmad kirjutasid allkirju mingile leppele, et seoses euro tulekuga nad kohustuvad hindu mitte tõstma. Praegu pole ka sellest heast algatusest pea midagi enam kuulda, sest kõik tormasid suure hooga hindu tõstma, jõudmaks enne euro tulekut hinnad võimalikult kõrgeks ajada, et euro saabudes pidulikult raporteerida hindade mittetõstmisest seoses eurole üleminekuga. Niisugune olukord tundub rahuldavat nii pea- kui rahandusministrit. Neil on nüüd uus retoorika: me oleme seotud maailmamajandusega ja kuna seal hinnad tõusevad, siis see mõjutab meid otseselt ja meil ei ole mitte midagi võimalik teha. Eriti küüniline on see, et valitsuskuuleka käsundusohvitserina laulab sama laulu ka Konkurentsiamet, kes peaks olema ellu kutsutud küll rohkem tarbija huve kaitsma.
Kõik see on puhas vale ja demagoogia! Heitke pilt Euroopa statistikale, ja te näete jälle, et Eestis tõusevad hinnad rohkem kui kuskil mujal Euroopas. See ei saagi teisiti olla, sest eeldused selleks on loonud meie iseenda kiidetud valitsus. Kütuseaktsiis on tõstetud tasemeni, mis ületab Euroopa Liidu leppega kokku lepitud miinimumi mäekõrguselt, põllumajanduskütuse osas viis korda. Minister kurdab tuimalt Riigikogu kõnepuldist, et elektriaktsiisi pidime kehtestama seoses Euroopa Liidu lepinguga, unustades seejuures, et meie elektriaktsiis on mitu korda kõrgem Euroopa Liidu lepingus ettenähtud miinimumist. Jälle paralleel: nagu varem püüdsid võimukandjad oma rahva ees end õigustades süüdistada Moskvat, nii kasutavad nad nüüd selleks Brüsselit. Midagi ei ole siin maailmas uut! Käigu pealt lisati mitu protsenti käibemaksu jne. Kõigi nende valitsuse käikude tõttu on elektri hind tööstustarbijatele viimase kahe aasta jooksul tõusnud ligi kaks korda. Praeguseks on nende sisendite kallinemine jõudnud toodete hindadesse, valitsejad aga teevad imestunud näo ja süüdistavad hindade tõusus maailmamajandust.
Lugupeetud võõraste aurahadega pärjatud ministrid! Ei ole tarvis süüdlasi otsides ringi vaadata ega pead keerutada! Vaadake peeglisse, ja kõik saab selgeks!
Ah et jälle küsimus, kuidas on see seotud eelarve eelnõuga? Täiesti otseselt. Sellest eelarve eelnõust ega sellega kaasnevatest seadustest te ei leia mitte ühtegi aktsiisi ega kaudse maksu alandamist. Seega tõusevad hinnad veelgi, aga mitte maailmamajanduse süül – see on ikka meie enda põhjustatud.
Praegustel võimuparteidel tundub olevat ainult üks sinine unistus, mille võiks kokku võtta alljärgnevalt. Eesti ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Reformierakond koos Isamaa ja Res Publica Liiduga, kes üheskoos määravad kindlaks meie ühiskonna arenemise perspektiivid, sise- ja välispoliitika suuna, juhtides Eesti rahva loovat tegevust teel igakülgsele riiklikule õitsengule, nii nagu nemad seda näevad. Ja teised ärgu segagu vahele.
Kokkuvõtteks: Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava kütuse kõrge aktsiis. Kahjuks see eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendust ei paku.

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Lauri Laasi!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Üks riigi ülesandeid on pakkuda inimestele turvatunnet ning see peaks kajastuma ka riigieelarves. Aga kui turvaliselt end inimesed Eesti Vabariigis tunnevad? Väidetakse küll, et kõik on korras, kuritegevust suudetakse ohjeldada ning ega töötus ka enam ei kasva. Ent millegipärast tegelikus elus see ei väljendu ning meie inimesed lähevad Eestist lihtsalt minema.
Alles hiljuti käisin ühes Eesti kaugemas piirkonnas. Esimene, mis silma jäi, oli see, et külad on tühjaks jäänud ja majade aknad pimedad. Küsimuse peale, kuhu inimesed jäänud on, vastasid kohalikud, et paljud läksid välismaale paremat elu otsima. Ühe hooldekodu perenaisel on mõlemad lapsed läinud üle lahe tööd otsima, kuna siin seda saada ei ole. Kusjuures mõlemad olevat kõrgharidusega noored inimesed, kes tegelikult ei soovinud ära minna ning oleksid olnud nõus ka väikese tasu eest siin Eestimaal töötama. Üks talupidaja rääkis, et tema lapsed on Soomes elanud juba pikemat aega ning on seal ka pere loonud. Ja paraku nad enam Eestist puudust ei tunne, kuna seal olevat elu hoopis ilusam. Nimelt, nende sõnade järgi inimestest seal hoolitakse.
Kahjuks ei ole need vaid vähesed näited sellest, et minnakse välismaale paremat elu otsima. Eestimaa jookseb tühjaks, maapiirkondades ei ole enam inimesi, kes sealset elu edasi viiksid. Alles on jäänud vähesed eakad, kellelt elu edasiviimist ei ole õiglane oodata – nemad on oma elutöö ära teinud ning saavad selle eest pensioni.
Eestlaste kodumaale jäämist ja meie rahva püsimajäämist ei taga üksnes poolteiseaastane vanemahüvitise maksmine. Tarvis on luua terviklik süsteem, mis tõesti motiveeriks inimest siia jääma. See ei olene üksnes perepoliitikast, vaid üleüldisest ühiskonna turvatundest, muu hulgas näiteks hästi toimivast korrakaitse-, tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalsüsteemist.
On arusaadav, et rasketel aegadel tuleb kokku hoida, kuid siinkohal võiks õppida teiste riikide kogemustest. On valdkondi, mille arvel kokkuhoidmine tähendab topeltkulutusi tulevikus. Raskel ajal tuleb sinna hoopis raha juurde suunata, mitte sealt ära võtta.
Kuidas aitab see riigieelarve, mida me Riigikogus praegu menetleme, kaasa inimeste turvatunde kasvule? Päästeameti hinnangul jääb neil selleks aastaks 20 miljonit krooni puudu, et tagada oma ülesannete normaalne täitmine. Päästeteenistujad on tunnistanud, et suudavad veel tegutseda seetõttu, et on olemas vabatahtlike komandod, kes aitavad neil seda tööd teha. Tegelikkuses on asi aga nii, et kõiki piirkondi ei suudeta tulekahju puhkemisel ära katta. Palgad jäävad neil möödunud aasta tasemele, mil need langesid tegelikult 25–28%, kuigi väideti, et palga langus oli kõigest 8%.
Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul jääb neil puudu ligi 30 miljonit krooni. Puudujäägi tagajärjel saadetakse politseinikke palgata puhkusele. Eelkõige kannatab selle tulemusena elanike turvalisus.
Tervishoid on valdkond, kus oleksime saanud suuremaid kärpeid ära hoida, võttes kasutusele jaotamata kasumi. Nüüd oleme olukorras, kus patsientide omavastutus on Euroopa riikide suurim. Samuti tuleb arsti juurde pääsemiseks teinekord oodata kuid. Kui nii kaua oodata ei saa, lähevad inimesed eraarsti juurde ning maksavad teenuse eest, mille eest nad on sotsiaalmaksu kaudu korra juba maksnud. See ei paranda riigieelarve olukorda samuti.
Raskel ajal peaks olema haridus see, mis inimesi kriisist välja aitab ja nende elule uue suuna annab. Paraku on meil ka ümberõppevõimalused kasinad. Kõrgharidus on tasuline, õppetoetused olematud ja õppelaenu teise hariduse omandamisel ei anta.
Seega tekib küsimus, mis peaks motiveerima inimesi, keda siin ei hoia perekondlikud sidemed ega ka töökoht. Milleks üldse Eestisse jääda? Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge aktsiis. Kahjuks see eelarve sellisel kujul neid probleeme ei lahenda. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Meie ees on täna uus vana riigieelarve. Uus pole see mitte ainult selle poolest, et nagu igal aastal, on seegi riigieelarve eeloleva aasta majanduse alus. Uus on see riigieelarve ka selle poolest, et esimest korda ajaloos on Eesti riigieelarve rahaühikuks uus valuuta, euro. Kui näiteks tädi Maali tahaks võrrelda seda eelarvet eelmisega, siis teda ei aitaks ka talle koju toimetatud eurokalkulaator, sest see ei ole suuteline suuri numbreid ära sööma. Aga tädi Maalil riigi rahast asja polegi ja tema isikliku rahaga saab uus eurokalkulaator hästi hakkama. Numbrikohti jääb isegi üle. Selles mõttes on see eelarve tädi Maali ja suurema osa teiste Eesti inimeste jaoks vana. Inimeste sissetulekud ei kasva suuremaks. Nii et enamiku Eesti inimeste jaoks ka järgmine aasta kergendust ei too. Vastupidi: arvestades hinnatõusu igas elutähtsas valdkonnas, võib öelda, et elu läheb aina kallimaks.
See ongi Reformierakonna liberaalmajanduse püha lehma hind! See eelnõu on praegust Eesti liberaalset ideoloogiat kontsentreeriv dokument, mille kolmnurgas riigieelarve – rikaste kasumid – vaeste sissetulekud näitab riik rikastele liberaalset naeratust ja vaestele karmi elutõe hambaid.
See kõik pole praeguses Eestis uudis. Eesti rahvas on sellega viimastel aastatel isegi harjunud ja enamgi – kuna seesama rahvas valib endale valitsejaid nii, nagu ta valib, võib teha järelduse, et just sellist elu ta tahabki. Siinkohal võiks öelda, et poliitilist vastutust jagab praeguses valitsuses Reformierakonnaga Isamaa ja Res Publica Liit, kuid viimaste jälge 2011. aasta riigieelarves on raske leida. See pole ka ime, kuna koalitsiooni vanem vend oskas ka varem oma partneritest üle olla. Samuti pole mingi ime, et ükski muudatus, mida pakuvad opositsioonierakonnad, ei saagi läbi minna, eriti mis puudutab astmelist tulumaksu, milles praegune riigivõim näeb kohut edukate ettevõtjate jaoks.
Seega pole ime, et muudatusettepanekud, mis esitas eelnõu kohta Eesti Keskerakonna fraktsioon, on Riigikogu rahanduskomisjoni enamlased maha hääletanud. Näiteks muudatusettepanek nr 99, mis paneb ette suurendada tulumaksu 19 miljoni 650 000 euro võrra. Tsiteerin siinkohal muudatusettepaneku nr 99 selgitust: "Riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tõsteti maagaasi aktsiisimäära 367 kroonini 1000 kuupmeetri kohta. Lisaks tõsteti sama seadusega ka käibemaks 20%-le. Sellega on suurenenud elanikkonna kulutused toasoojale ja praeguses majandusolukorras mõjub see rängalt eeskätt vaesematele rahvakihtidele, kes elavad keskküttega elamutes. Keskerakonna fraktsioon näeb ette, et toasooja käibemaksu langetamisest 9%-le laekumata jääv käibemaks kompenseeritakse astmelise tulumaksu kehtestamisega." Loomulikult selline ettepanek ei saanud rahanduskomisjonis läbi minna.
Ja lõpetuseks: Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge aktsiis. Kahjuks see eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendusi ei paku. Ma tänan!

Suur tänu! Palun kõnepulti kolleeg Valeri Korbi!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pöördun teie poole, et leida toetust Riigikogus 2011. aasta riigieelarve eelnõu menetlemise protsessis kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamiseks. Mäletame, et 2009. aasta veebruarikuus kärbiti kriisiotsusega linnade ja valdade tulubaasi, samal ajal nende kohustusi aga suurendati. Tulubaasi külmutamine ka 2011. aastaks ei ole asjakohane. Muidugi on võimalik kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine lükata määramatusse tulevikku, kuid kindlasti ei aita kohalike omavalitsuste kui avaliku sektori kohapealset elu korraldava lüli 20%-line tulubaasi langus kuidagi kaasa kohaliku elu arengu väljavaadete paranemisele või majanduse taastumisele. Linnade ja valdade tulubaasi kahanemist 21%, sealhulgas 2010. aastal 10,9%, on võimendanud omavalitsuse eelarvetele laekuva üksikisiku tulumaksu osa vähendamine 11,93%-lt 11,4%-le ning see on ülimalt kriitiline. Sellist olukorda, kus tulubaas on vähenenud enam kui viiendiku võrra, ei ole tulnud lahendada ühelgi teisel avaliku sektori lülil.
Riigieelarve maksutulud kahanesid 2010. aastal võrreldes 2008. aastaga 9,4%. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvavad need 2011. aastal 4,32% võrreldes 2010. aastaga. Kohalike omavalitsuste tulubaas suureneb 2011. aastal vaid 1,7%. 2009. ja 2010. aasta tulubaasi kärbe on kohaliku elu korraldamiseks mõeldud rahast võtnud juba 1,3 miljardit krooni. Selle võrra on linnades ja valdades vähem tänavavalgustust, teede remonti, vahendeid lasteaedadele ja koolidele, noorsootööks ja sporditegevuseks ning muuks igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikke vahendeid. Paljudel omavalitsustel puudub ka suurtes investeerimisprojektides osalemise võimalus, kuna nad ei suuda tagada omafinantseeringu osa. Omavalitsused ei saa eraldada raha koolitoidukulude katteks, riigi poolt eraldatavate summadega aga pole toiduainete kallinemise tagajärjel võimalik toime tulla. Koolitoit on paljudele lastele ainus soe toit päevas, kuid gümnaasiumiõpilased, kelle koolipäevad on kõige pikemad ning kelle energiavajadus on suurim, on sellest ilma jäetud.
Tulubaasi kärpimise otsuste jõusse jäämine 2011. aastal kustutab kohapealse elukorralduse igapäevase toimimise ja arendamise vahenditest veel 740 miljonit krooni, sealhulgas 440 miljonit krooni üksikisiku tulumaksu ja 300 miljonit krooni tulude ühtlustamise summasid.
Uskudes, et 2009. aasta kriisiotsuseid vastu võttes ei olnud Riigikogu tahe viia ellu kohaliku omavalitsuse tulubaasi üle 20%-line kahanemine, nagu nüüdseks on kujunenud, esitan Riigikogule ettepaneku ja taotluse 2011. aasta kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta. Esimene: taastada üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv osa tasemel 11,93%. Teiseks: taastada kohalike omavalitsuste tulubaasi ühtlustamine vahendite tasemel 1,43 miljardit krooni. Kolmas: suurendada riigipoolset koolitoidutoetust 1 euroni päevas, tõsta toimetulekupiir 1000 kroonist 1200 kroonini ja suurendada investeeringute toetust omafinantseeringute osa tagamiseks.
Usun, et paljud inimesed võivad öelda, et Eesti suurimad probleemid on praegu tööpuudus, kohaliku omavalitsuse eelarve vähenemine ja toiduainete hinna kiire tõus. Kahjuks tuleb öelda, et see eelarve nendele probleemidele lahendust ei paku. Aitäh teile!

Suur tänu! Ma kutsun kõnepulti kolleeg Toomas Vareki!

Austatud Riigikogu esimees! Palun kaheksa minutit!

Kaheksa minutit.

Meie ees on täna Riigikogu selle aasta kõige olulisem eelnõu: riigieelarve eelnõu. Olles ise aastaid tegelnud kohalike omavalitsuste probleemidega, pean vajalikuks oma kõnes keskenduda kohaliku omavalitsuse tulubaasi teemale.
Kohalik omavalitsus on kõige elanikulähedasem avaliku võimu institutsioon. Tuletan meelde, et Eesti on juba 1994. aastal ratifitseeritud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga võtnud endale kohustuse tagada kohalikule omavalitsusele piisav tulubaas.
Käesolev aasta on toonud kaasa mitmeid suunda näitavaid arenguid meie linnade ja valdade finantsautonoomia küsimuses. Aluse pani sellele tänavu talvel Riigikohtu poolt 16. märtsil tehtud põhimõtteline lahend. Meie kõrgeima kohtu otsuse kohaselt tuleb riigil välja töötada õigusaktid, mis, esiteks, sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud; teiseks, eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha ehk tulubaasi riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud vahenditest. Tuleb ette näha kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamine riigieelarvest. Küsin praeguse riigieelarve menetlemise kontekstis: kas ülesanne, mille kõrge kohus riigile pani, on täidetud? Ja vastan kohe ise: ei ole täidetud. Viimase uudisena jõudis meieni 26.–28. oktoobrini toimunud Euroopa Nõukogu regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kongressi raport kohaliku demokraatia olukorrast Eestis. Kuigi sellised dokumendid sõnastatakse reeglina diplomaatiliselt, võib välja lugeda mitut tõsist etteheidet kohaliku omavalitsuse ja riigi vahekorra kohta. Raportis on kirjas ka konkreetsed ettepanekud Eesti riigile, mis võiksid olla aluseks küsimuse edasisele lahendamisele.
Head kolleegid! Praegustes majanduslikult keerulistes tingimustes lasub just kohalikul omavalitsusel põhiraskus sotsiaalsete tagasilöökide leevendamisel ning ühiskonna stabiilsuse tagamisel. Linnade ja valdade praegune tulubaasi 21% kahanemine, sealhulgas 2010. aastal 10,9%, on ülimalt kriitiline. 2009. ja 2010. aasta tulubaasi kärbe on kohaliku elu korraldamiseks mõeldud rahast liitude hinnangul võtnud juba 1,3 miljardit krooni. Selle võrra on linnades ja valdades vähem tänavavalgustust, teede remonti, lasteaedade ja koolide vahendeid, raha noorsootööks ja sporditegemiseks ning lasteaiakohtade loomiseks.
Nagu me kõik teame, lõppesid tänavu riigi ja kohalike omavalitsuste vahelised eelarveläbirääkimised tulemuseta. Tegemist oli omalaadse pretsedendiga. Küsimus pole mitte selles, et iga kohalike omavalitsuste liitude ettepanek peaks kohe arvestamist leidma, kuid hea tava peaks eeldama siiski seda, et pooled üritavad kompromissi leida. Riigi esindajate jäikus selles küsimuses ei ole hea tava. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Nõukogu väliseksperdid.
Eesti Keskerakonna hinnangul vajavad kiiremas korras lahendamist järgmised kohaliku omavalitsuse tulubaasi küsimused: esiteks, tulubaasi taastamine ehk üksikisiku tulumaksu osa laekumise taastamine tasemele 11,93%; teiseks, tasandusfondi mahu taastamine. Kuid olulisem on isegi muu.
Kutsun üles asuma täitma Riigikohtu otsust ning võtma tõsiselt käsile kohaliku omavalitsuse ülesannete, tulubaasi ja organisatsiooni küsimused ning kaasama vastavasisulisse debatti nii üleriigilised linnade ja valdade liidud, ülikoolid kui ka avalikkuse esindajad. Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena kohaliku omavalitsuse temaatika menetlemine andis sisuliseks debatiks hea aluse ning näitas, et ühiskonnas on tahe küsimusega tegelda olemas. Kahjuks jäävad põhimõttelised küsimused uue Riigikogu lahendada, kuid algust saaksime ju juba praegu teha.
Olen omavalitsusliitudega samal seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga ühinemisel võetud tähtajalised kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine on võimalik ainult riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise korral. Sellepärast peab riik ette nägema summad ka veemajandusprojektide vähemalt osaliseks riigipoolseks kaasfinantseerimiseks. Praegu on nii, et riik võttis kohustuse, aga selle täitmise jättis kohaliku omavalitsuse õlule, täiendavat raha selleks eraldamata.
Ootame valitsuselt ja koalitsioonilt seda, et valitsus ja koalitsioon arvestaksid Eesti riigi ühe alustala, meie linnade ja valdade õiglaste vajadustega ning vaataksid koostöös ekspertidega kohalike omavalitsuste tulubaasi küsimuse üle.
Peale omavalitsuste on vaeslapse ossa jäetud ka Eesti kodanikud. Registreeritud töötus 2010. aasta kolmandas kvartalis oli 15,5% ning 2011. aasta riigieelarve ei prognoosi töötute arvu kiiret vähenemist. Loomulikult ei saagi tööpuudus väheneda, kui uusi töökohti ei teki, ning uusi töökohti ei teki, kui Vabariigi Valitsus ei tegele tööpuudusega. Seejuures süveneb pikaajaline töötus. See on Eesti-suguse väikeriigi jaoks ressursi raiskamine. Ja ka need inimesed, kes saavad miinimumpalka, on raskustes, sest hinnad tõusevad iga päevaga ning suurt rolli selles mängivad Vabariigi Valitsuse otsused.
Kahju, et valitsus on majanduslanguse põhikoormuse asetanud eelkõige väiksema sissetulekuga inimeste õlgadele. Kui mujal Euroopas kasutatakse laialdaselt vähendatud käibemaksumäärasid, siis meie praegune valitsus on üritanud neid erisusi maksimaalselt eirata. Nii on näiteks tõusnud toasooja käibemaks 5%-lt 20%-le ja eelmisel külmal talvel tundsime selle mõju oma küttearvetel.
Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete hinna kiire tõus ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge aktsiis. Kahjuks see eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendusi ei paku. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Heimar Lengi!

Ma palun ka kolm minutit juurde igaks juhuks!

Kaheksa minutit, palun!

Lugupeetud kolleegid! Saalis on meid praegu viis inimest koos minuga ehk koos ettekandjaga. Olgu see tulevastele põlvedele teadmiseks.

Viis? Võiks ikkagi täpsemalt kokku lugeda.

Kaks, neli, viis – ma olen kuues! Seitse – näete, tehti parandus! Proua esimees ütles, et seitse inimest on saalis. Lugupeetud ajalookirjutajad tulevikus, pange kirja: aasta 2011 eelarvet arutati seitsme inimesega siin saalis! Koalitsioonierakonnad ei tunne asja vastu üldse huvi, istuvad oma tubades ja seepärast ma tuletaksin neile üht asja meelde. Head kolleegid Reformierakonnast, IRL-ist ja roheliste erakonnast! Eestis ei ole elu nii hea, kui me arvame. Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete hinna kiire tõus ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge aktsiis. See eelarve, millest me täna räägime ja mille arutamist koalitsioonierakonnad saalis kuulata ei taha, ei paku nendele probleemidele lahendusi.
Ma lisan siia juurde veel noorte suure tööpuuduse – see näitaja on meil Euroopa kõrgeimaid. 40% noortest pole tööd saanud. Lisan siia juurde meie tupikusse aetud meditsiini, arstiabi ja sotsiaalpoliitika ning uue reformiga kardetavasti hukatusse saadetava hariduselu ka. Ma näen selle reformi vilju Valga linnas, kust ma olen siia rahvasaadikuks valitud. Terve linn on hariduskorralduse muutmise vastu – aga see ei loe. Ministeerium tahab, et gümnaasium ümber korraldataks. Lapsevanemad ja õpetajad ei taha, õpilased ka ei taha, aga see ei loe mitte kui midagi! Niisamuti nagu ei loe siin saalis see, mida räägime meie, sest eelarve saatus on ette määratud, oodatakse vaid, millal saab see aeg täis, et on aeg nuppu vajutada, ja otsused tehakse jällegi ära.
Ma tuletan meelde, kallid kolleegid, kuidas me siin 2008. aastal julgesime rääkida, et Eesti on ohus, et meil tuleks midagi ette võtta. Mida meile siin saalis vastati? "See on täielik jama!" ütles peaminister, see ongi kriis, kus tema tahaks elada. Me tegelesime siin Riigikogu opositsioonina päevast päeva valitsuse maa peale toomisega. Need aga, kes julgesid siis rääkida nn raskest maandumisest, töötuse ohtlikust suurenemisest ja kasvavast vaesusest Eestis, tembeldas Ansip riigivaenlasteks – just nii ta ütles! –, soovitades neil siit minema minna. See oli paar aastat tagasi. Ja kus me oleme nüüd? Me näeme ja teame, et me oleme, nagu ma juba ütlesin, suure tööpuudusega vaene riik. Meenutan teile, et sellesama aasta suveks, millal me siin häirekella lõime, oli meie majandus langenud juba 10 protsendipunkti võrra. See oli aeg, mil sügisel muutis rahvusvaheline reitinguagentuur meie reitingu stabiilse asemel negatiivseks. Eesti Pank aga oli välja käinud musta stsenaariumi Eesti tuleviku kohta.

Ma ei näe praegu põrmugi paremat olukorda, kuid valitsus ei taha kuulata opositsiooni häält. See, mis toimub Eesti Riigikogus – teerull sõidab opositsioonist üle, opositsiooni ettepanekuid ei arvestata üldse ega taheta dialoogi alustada –, meenutab mulle üht hiljutist seika seoses ajalehega Õhtuleht. Mõni päev tagasi kirjutasin ma ühe pika loo, mis avaldati arvamusrubriigis: "Hüvasti, Kreenholm, sa roheline saar!". Ma kirjutasin, et on uskumatu, et Kreenholmi Manufaktuur võidakse pankrotti lasta. Oli see ju omal ajal oma 13 000 töötajaga Euroopa kõige suurem tekstiiliettevõte. Ja alles 1972. aastal, seega mitte kuigi ammu – meie põlvkond mäletab seda –, töötas Kreenholmis 10 500 inimest. Nüüd seda ettevõtet enam ei ole! Täna kuulsime, et anti sisse arupärimine selle ettevõtte surma kohta. Kuulsime, et kui see ettevõte anti erakätesse, oli kokkulepe ettevõtjatega, et nad peavad säilitama vähemalt 2000 töökohta. Nüüdseks on töökohti jäänud järele üksainukene ümmargune null.

Head kolleegid, kes te istute praegu oma tubades! Ma loen teile ette ühe tsitaadi. Ma loen ise seda õudusega, aga selle on Eesti meedia avaldanud. Noortel kinnisvaraarendajatel on praegu suured plaanid rajada legendaarse Kreenholmi Manufaktuuri tootmishoonetesse ja sinna territooriumile üks võimas lõbumaja. Sõna otseses mõttes suur lõbustuspark Venemaalt tulevatele rikastele ettevõtjatele, ärimeestele ja muidumeestele. Meelelahutajaid tahetakse ka Venemaalt sisse tuua, kuna Eesti omad ei ole sellise kvaliteediga, et suurt raha Kreenholmi meelitada. Kas ei ole õudne, mis Eestis toimub?! Ja samas artiklis ma küsisin ja küsin ka praegu oma kolleegide käest, kes on valitsuserakondades ja kes otsustavad Eesti tulevikku: kes on 20 aasta jooksul hävitanud meie kuulsad ettevõtted? Sellesama Kreenholmi, raadiotehase RET, Tarbeklaasi, Polümeeri, Ilmarise. Volta tehas on kadunud, Balti Manufaktuur – minge vaadake, aknad haigutavad tühjalt! Seal olid mitmed tuhanded töölised! Kuhu need kõik on jäänud? Kes on maha müünud selle suure varanduse ja kes on selle raha tasku pannud?

Ma värskendan teie mälu ja ütlen, et näiteks seesama Kreenholm tootis oma hiilgeajal 136 miljonit meetrit kangast aastas. Kujutagem ette, see toodeti Eestis! See kasum tuli Eestisse. Nüüd ei ole meil ei oma suuri ettevõtjaid, ei ole panku, ei ole meil peaaegu enam mitte kui midagi, põllumajandusest rääkimata.
Miks ma seda lugu praegu meenutan? Sellepärast, et ma küsisin selles artiklis ka, kuhu on jäänud sadakond suurt ja väiksemat kalapüügilaeva, traallaeva, ujuvbaasi tootmiskoondises Ookean ja Eesti Merelaevanduses. Peaminister tundis ennast puudutatuna, sest ta andis oma nõunikule Kalev Kukele korralduse kirjutada vastuartikkel. See ilmus eile, täna ma sain oma repliigi sinna vastu kirjutada. Ja mis te arvate, millest kirjutas Kalev Kukk? Toimus täpselt sama, mis siin Riigikogu saalis. Meie räägime Eestimaa tulevikust, meie kolleegid seda kuulda ei taha. Kalev Kukk kirjutas, et loo autor nostalgitseb. Ei rääkinud ühtegi sõna sellest, kuhu on jäänud meie riigi varandus. Ma küsin siitsamast puldist: kuhu see siis jäänud on, lugupeetud peaminister?
Ärge unustage, härra Ansip ja valitsuskoalitsiooni erakonnad, kes te tubades istute, et Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasoojuse kõrge hind ja toiduainete kõrge hind. Ma tänan teid, lugupeetud proua eesistuja!

Tänan! Nüüd ma palun kõnepulti kolleeg Rein Ratase! Kaheksa minutit.

Austatud esimees! Auväärt Riigikogu! Riigieelarve on ausalt sirge ja mitmeti adekvaatne riigi pilt, mis näitab selle maa mahtu ja suutelisust, aga ka suundumusi ja rõhuasetusi. Tulude ja kulude vahekord ja struktuur ütleb selliselt, mil määral eelarve loojad on arvestanud Eesti rahva tarkust, et suu tuleb seada sekki mööda.
Eesti 2011. aasta riigieelarve eelnõu on koostanud ilmselt targad rahanduse asjatundjad, kes oma poliitülemustele kuulekate alamatena on suutnud fiskaalpragmaatika rüütada demokraatlikku trikoloori. Teisiti pole see ka mõeldav, sest võõras mure on puu otsas ja oma särk on ihule ikka ja alati kõige lähemal.
Käsitletav eelarve eelnõu ei ole lihtsalt hea fiskaalkavand. See on väga hea dokument, praegust aega ja selle poliitilisi tingimusi arvestades. Ennast korrates ja väites, et tegemist on väga hea riigieelarve eelnõuga, lubage samas küsida: kelle jaoks see eelarve eelnõu on väga hea? Eeskätt kindlasti meie riikide liidu pealinna Brüsseli jaoks, sest tema kaks käsku – ära luba sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes rohkem kui 3%-list eelarvedefitsiiti ja ära võta võlga rohkem kui 60% võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga – on täidetud. Väga hea eelnõu on see meie tublide välisfirmade jaoks, kes oma Eestis teenitud kasumimiljardid viivad maksuvabalt välja reinvesteerimiseks. See on väga hea eelarve eelnõu ka kõrgepalgalistele, kes toidupoes ja söömaasutustes hinda ei vaata ja ostavad seda, mida hing himustab.
Igal mõõdupuul on aga kaks otsa: ülemine ja alumine. Ja mis ühele on väga hea, võib teisele olla väga halb. Praegu Riigikogu arutatav riigieelarve eelnõu on väga halb fiskaaldokument just nende jaoks, kes toidupoes vaatavad väga hoolega leiva ja piima hinda. Aga igas elutsüklis on toitumislüli esmane ja kõige tähtsam! Kas sellest eelnõust mingilgi moel kumab tahe ohjeldada toiduainete ja toasoojuse hinna tõusu? Ei, seda tahet ja väiksematki sammu selles suunas pole näha. Võimalusi selleks aga on, eeskätt võiks viia käibemaksu ja elektri- ning kütuseaktsiisi kolme aasta tagusele tasandile ning sealt edasi veelgi madalamale.
Euroopa Liidu ühtse käibemaksusüsteemi kohaselt peab käibemaks olema vähemalt 15% ja alandatud määr vähemalt 5%. Seda alandatud määra võiks rakendada sotsiaalse ja kultuurilise suunitlusega kaupade ning teenuste puhul, näiteks toidukaupade puhul. Eestis toiduainetele kehtiv käibemaksumäär 20% on üks Euroopa Liidu kõrgeimaid, elektri- ja kütuseaktsiis aga kordades suurem kui Euroopa Liidus paigale pandud alammäär.
Kolumnist Mihkel Mutt kirjutab Postimehes õiget juttu, et vaid sööv eestlane püsib kodumaal ja meil on tõepoolest vabadus kõhu kõrvalt kokku hoida. Euroopa riigid maksustavad oma kodanikke just protsesside mõjutamiseks riigile sobivas suunas. Enamikus arenenud riikides kehtib kõrgem tulumaksumäär suuremat tulu saavatele inimestele. Seda selleks, et tasandada sissetulekute ebavõrdsust ühiskonnas ja süvendada solidaarsust erinevate inimgruppide vahel. Näib aga, et meie valitsevad erakonnad ei lähtu protsesside mõjutamisest riigile sobivas suunas, vaid hoopis oma poliitilistele ambitsioonidele sobivas suunas.
Maailma heaolu 2010. aasta raporti järgi on keskmine eestlane 20 korda vaesem kui šveitslane ja 17 korda vaesem kui norralane. Ega vaesus pole häbiasi, kuid kaalugem siiski tõsiselt, kas Eesti riigis vaesemad inimesed peavad muutuma üha vaesemaks ja rikkad saama üha rikkamaks või püüame siin leida solidaarse lahendi, mis kindlasti ei saa olla konsensuslik. Seetõttu on näiteks varem antud, kuid nüüdseks kaotatud riiklik matuse- ja ranitsatoetus vägagi indikatiivsed vahendid põlvkondadevahelise sideme tagamisel. Andkem siis seda laadi toetusi neile, kes seda vajavad!
Eduka majandus- ja sotsiaalpoliitika alus on asjakohane omavalitsus- ja hariduspoliitika. Nädal tagasi kuulsime siit Riigikogu kõnetoolist Pekka Linnaineni sõnu: "Soomes on omavalitsus püha!" Need on rasked sõnad, arvestades Eesti tegelikkust, samas on need julgustavad sõnad, sest omavalitsused on vundament, millele toetuvad majandus, sotsiaalia ja haridus. Mida Juku külakoolis ei õpi, seda Juhan ei tea. Seetõttu palun väga tõsiselt kaaluda, kas näiteks muudatusettepanekud 8–50 on ikka vaja tagasi lükata või on neil oma sügav mõte. Mina arvan, et nendega tuleb arvestada.
Üks relativismi postulaate on, et igaühel on oma tõde. Teisisõnu: üldist tõde ei ole olemas. Ma mõistan, et valitsevatel erakondadel on oma tõde, relativistlik tõde. Neil on oma huvigrupid, kelle eest nad seisavad. Samas nad ei ütle teistele gruppidele, et me teie eest ei seisa. Seegi on poliitika. Seetõttu pole ka selle eelarve eelnõu koostamisel lähtutud heast tavast kaasata üldsust, kaasata opositsiooni.
Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge hind. Kahjuks see eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendust ei paku. Olen rääkinud ja oma hinge kergendanud!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ongi kätte jõudnud see aeg, kui XI Riigikogu koosseis menetleb oma ametiaja viimast riigieelarve seaduse eelnõu. Millega jääb järgmise aasta eelarve meile mällu? Eelkõige teeb selle eriliseks see, et see on koostatud kahes valuutas, nii Eesti kroonides kui ka eurodes.
Kindlasti eristab seda eelarvet eelmistest riigieelarvetest see, et tegemist on väga läbipaistmatu eelarvega. Väga paljudes valdkondades varem väga üksikasjalikult lahti kirjutatud kulud on nüüd koondatud ühe rea peale ning lõplik jagamine konkreetsete asutuste ja objektide vahel jääb ministri ja ministeeriumi otsustada. Jah, tõepoolest, täpsem jaotus on toodud seletuskirjas. Kuid teatavasti pole seletuskirjal mingit seadusandlikku mõju ning seetõttu on raha jagamine väga subjektiivne ning läbipaistmatu.
Veel üks tuleva aasta eelarve erisus on see, et see jääb 3,8 miljardi krooni ulatuses defitsiiti. Järgmise aasta eelarve kulude maht on 94,2 miljardit krooni, mis on 4 miljardi krooni võrra enam kui tänavu, ning tulude maht on 89,4 miljardit krooni.
Muudatusettepanekuid 2011. aasta eelarve kohta tehti kokku 127, millest koalitsioon toetas ainult kolme. Keskerakonna fraktsioon tegi omalt poolt 93 muudatusettepanekut. Ma tooksin välja seitse kõige tähtsamat.
Esiteks, Keskerakond soovib vähendada toasooja käibemaksu seniselt 20%-lt 9%-le. Kuni 2007. aastani oli toasooja käibemaks 5%, siis tõsteti see 18%-le ja nüüd on käibemaks nii nagu enamikul muudel kaupadel 20%. Samas te kõik teate, et toasoe ei ole kallinenud ainult käibemaksu 15% tõstmise pärast, vaid mitmel energiakandjal on ka tugevalt aktsiisi tõstetud. Selle tagajärjel on elanike kommunaalmaksed, eelkõige kulud toasoojale, suurenenud märkimisväärselt. Meie muudatusettepaneku arvestamine oleks leevendanud üleüldist hinnatõusu, mis meid viimastel kuudel tabanud on, kuid kahjuks rahanduskomisjoni koalitsiooni kuuluvad liikmed seda ei toetanud.
Teiseks, Keskerakond soovib toetada kohalike omavalitsuste tulubaasi, nii et nad saaksid tulumaksu summadest 11,93% nagu varem. Valitsus on vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, suurendades samal ajal nende kohustusi. Sellist käitumist on tauninud mitu rahvusvahelist organisatsiooni, sealhulgas Euroopa omavalitsuste esinduskogu, kes veel suvel soovitas Eestil kiiremas korras seadust muuta, et kohalikele omavalitsustele eraldataks rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Ka see ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmandaks, Keskerakond esitas ettepaneku tõsta toimetulekupiiri 1000 kroonilt 1200 kroonile. Õnneks see ettepanek leidis toetust. Selle piiri tõstmiseks oligi viimane aeg, sest viimati tõsteti toimetuleku piirmäära 2008. aasta jaanuaris. Praeguseks on minimaalse toidukorvi maksumus hinnatõusu tagajärjel märkimisväärselt suurem.
Neljandaks, Keskerakond soovib alandada ka erimärgistatud kütuse aktsiisi. 2009. aastal tõsteti erimärgistatud kütuse aktsiisimäära, mistõttu Eesti põllumehed maksavad erimärgistatud kütuse aktsiisi 5,2 korda rohkem, kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär.
Viiendaks soovib Keskerakond suurendada koolitoidutoetuse nii põhikooli-, gümnaasiumi- kui ka kutsekooliõpilastele 1 euroni päevas. Keskerakonna valitsuses oleku ajal hakkas riik finantseerima põhikooli- ja kutsekooliõpilaste lõunaid, sest koolitoit on kahjuks muutunud tänapäeval paljudele lastele ainsaks soojaks toiduks päevas. Paraku on sellest ilma jäetud gümnaasiumiõpilased, kelle koolipäevad on kõige pikemad ning kelle energiavajadus suurem. Samuti on viimasel ajal hoogustunud toiduainete kallinemine, mis ei võimalda enam 75 eurosendi eest pakkuda põhikoolilastele tervislikku koolilõunat. Veelgi hullem on kutseõppurite olukord, sest nende koolitoidutoetus on vaid 71 eurosenti. Ning kordan: me peame oluliseks, et koolilõunatoetus oleks tagatud ka gümnaasiumiõpilastele. Praegu seda ei ole.
Kuuendaks, Keskerakond tegi ettepaneku suurendada Politsei- ja Piirivalveameti tegevuskulusid umbes 2 miljoni euro võrra, et vältida politseinike ja piirivalvurite sundpuhkusi. Sel aastal on paljud politseinikud ja piirivalvurid pidanud olema sundpuhkusel, sest Politsei- ja Piirivalveametil pole piisavalt raha töötasude maksmiseks. Selline olukord ei ole normaalne ning tuleb järgmisel aastal kindlasti lahendada. Lisaks esitati ettepanekud Päästeameti summade suurendamiseks, et tagada kiirem ja piisav reageerimine hädaolukorras.
Seitsmendaks, Keskerakond soovis taastada riikliku matusetoetuse, mis kehtis eelmise aasta suveni.
Ei matusetoetuse taastamist, koolitoidutoetuse suurendamist ja laiendamist gümnasistidele, Politsei- ja Piirivalveameti tegevuskulude suurendamist ega erimärgistatud kütuse aktsiisi langetamist koalitsioon ei toetanud. Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Ka mina isiklikult olen teinud muudatusettepaneku eraldada Kultuuriministeeriumi kaudu 480 000 eurot Tallinna linnale. Raha oli ette nähtud Tallinna Loomaaia paksunahaliste maja ninasarvikute ja kääbusjõehobude osa rekonstrueerimiseks. 2009. aastal korraldas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Tallinna Loomaaia paksunahaliste maja ninasarvikute ja kääbusjõehobude osa rekonstrueerimistööde teostaja leidmiseks riigihanke. Selle hanke võitis AS Astlanda pakkumisega 16,8 miljonit krooni. Ehitusleping kehtib nelja aasta jooksul, ehitustöid on võimalik teostada etapiviisiliselt ning mitme aasta jooksul. Tallinna Loomaaed on tähtis üleriigiline turismi- ja loodusharidusobjekt, kahjuks alarahastatuse tõttu on loomade pidamise tingimused väga viletsad. See on toonud endaga kaasa mitme rahvusvahelise organisatsiooni ning külastajate kriitikat. Kuna tegemist on Eesti jaoks unikaalse asutusega, võiks loomaaiale peale Tallinna linna eelarveliste vahendite eraldada ka riigi raha. Kahjuks seegi muudatusettepanek ei leidnud Reformierakonna ega Isamaa ja Res Publica Liidu esindajate toetust ning seega Tallinna Loomaaia rajatiste seisukord ei parane ka järgmisel aastal. Samas on Tallinna Loomaaia investeerimisvajadused muidugi palju suuremad kui see summa, millest ma räägin. Oma järjekorda ootavad jääkarud, kelle ekspositsiooni ümberehitus läheb maksma umbes 60 miljonit krooni. Kokku võttes on väga kahju, et koalitsioon ei toetanud seda muudatusettepanekut.
Seega, Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu teerullipoliitika jätkub, konstruktiivseid opositsiooni ettepanekuid ei arvestata, sisulist diskussiooni ei toimu. Vastupidi, koalitsioonipoliitikud püüavad oma opositsioonis olevaid kolleege naeruvääristada ning alandada. See aga probleemide lahendamiseni ei vii. Probleemid on teada väga hästi kõikidele: suur tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete hinna kiire tõus ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge aktsiis. Kahjuks eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendusi ei paku. Seetõttu ei pea ma võimalikuks seda eelarvet toetada. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Ester Tuiksoo!

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Eelarve 2011. aastaks on loomulikult valitsuskoalitsiooni nägu. See on muidugi arusaadav. Siinkohal on mul hea võimalus juhtida tähelepanu mõningatele eelarve puudustele. Siit puldist on paljud vajakajäämised juba välja toodud ja kindlasti põhjendatult. 2011. aasta riigieelarve kohta on tehtud hulk parandusettepanekuid, mis vääriksid läbiarutamist ja arvesse võtmist, kuid kahjuks seda rahanduskomisjonis ei ole tehtud.
Kindlasti peab süvenema kohalike omavalitsuste eelarvete tasandusfondi, suurendades seda tasandusfondi 6,31 miljoni ulatuses, mille puudujäägi korvaks eelarvelaekumiste vähenemise kompenseerimine. Sellega hoiaks ära ka võimalikud omavalitsuste pankrotid. Investeeringukulude katmiseks ja toimetulekutoetuste maksmiseks võiks veel eraldada 3,1 miljonit. Omavalitsustel lasub suure kohustusena kohalike teede korrashoid. Oleme tüdimuseni rääkinud aktsiisist eraldatavast protsendist, mis veel lähiminevikus oli kuni 15%, praegu aga on vaid 5%. Tõsi, absoluutarvudes võivad ju summad suuremad olla, aga 15% on ikkagi suurem kui 5%. Seda võiks kindlasti kaaluda.
Järgmise aasta eelarve kohta on tehtud ka muudatusettepanek suurendada teede korrashoiu raha 11 miljoni võrra. Kõik need lumelükkamise mured ja parandamist vajavad teed – sellele probleemile leiaks nii ju kergema lahenduse.
Loomulikult pean ma vajalikuks suurendada kaitsekulutuste arvel põllumeestele eraldatavat otsetoetuste summat 7,67 miljoni euro võrra. Praegu on see tunduvalt väiksem. Me kuuleme pidevalt valitsuskoalitsiooni kelkimist, kuidas nemad maksavad toetusi Euroopa maksumaksja raha arvel. Kangelastegu oleks see, kui koalitsioon otsustaks ära kasutada Euroopa Liidu antud võimaluse ja maksta lubatud oma riigi toetused välja maksimummääras. Uuel finantsperioodil ei pruugi meil seda õigust enam olla. On kahetsusväärne, et Põllumajandusministeerium on lõpetanud programmi "Eesti toit" arendamise. Teeme ettepaneku suurendada PRIA teavitus- ja müügiedendamistoetusi 5 miljoni krooni võrra ja taaskäivitada see tegevus selliste partnerite abil, nagu on Eesti Toiduliit, põllumajandus-kaubanduskoda, põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit, rääkimata alaliitudest nagu piimaliit, kalaliit ja leivaliit. Nüüdseks avaldatud küsitlustulemuste põhjal on selgunud, et Eesti toiduainete märgistust "Tunnustatud Eesti maitse" tunneb üheksa inimest kümnest. Kõik riigid väärtustavad omal maal toodetud toiduaineid, ainult meil on see väärtustamine katkenud. Loodan siiski, et valitsuskoalitsioon leiab võimaluse toetada omamaist tootjat ja töötlejat ahelas põllult ja laudast letini ja lauani.
Peatun ka ühel piinlikul momendil, mis selgus majanduskomisjoni külaskäigul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Meile anti ülevaade ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2011. aasta eelarvest, mis oli rohkemate selgitustega kui see materjal, mis on meieni jõudnud Riigikogus. Nimelt on ühel sealse eelarve real 6 miljonit MTÜ-dele ja sihtasutustele. Ma palun juurde kolm minutit!

Kolm minutit lisaaega.

Minu küsimuse peale, kuidas on see 6 miljonit jagatud, vastati, et sellest 2 miljonit on otse eraldatud koduomanike liidule. Tuletan teile meelde, head kolleegid, et see ühendus reklaamis eelmisel istungiperioodil otseselt üht erakonda esindavaid Riigikogu liikmeid. Kas tõepoolest pole vigadest õpitud? Kas tõesti tegeldakse enne Riigikogu valimisi sellise tegevusega edasi?
Lisaks on meil siin Riigikogus tehtud mitu sotsiaaltoetuste muutmise ettepanekut ning toimetulekutoetuse parandusi peretoetuste suurendamiseks. Olen need ettepanekud koos kolleeg Mai Treialiga teinud, et väärtustada nii põllumehi, toidutöötlejaid, omavalitsusi kui ka väikese sissetulekuga töötuid inimesi. Kutsun üles neid muudatusettepanekuid toetama! Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Järgmisena palun Riigikogu kõnetooli Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kolleeg Väino Linde on ka kuhugi kadunud. Ah, saalis?! Siis on kõik korras.
Jälle on käes eelarve arutamise aeg ning jälle on neid, kes seda eelarvet taevani kiidavad, ja neid, kes selle dokumendi sisus ja mõjus kahtlevad, ning ka neid, kes sellega üldse nõus ei ole. Nii on see siin saalis alati olnud. Tuletan teile meelde, et selles saalis kiideti taevani ka näiteks 2009. aasta eelarvet – mäletate ju 2008. aasta detsembrit? –, mida kohe 2009. aasta alguses ümber tegema tuli hakata.
Kui selle eelarve puhul räägitakse, et me hästi palju investeerime mitmesugustesse objektidesse – metalli, liiva ja betooni – et me saame edukalt jätkata selle eelarve toel sõdimist või siis – oleneb, kustpoolt vaadata – rahu tagamist kaugetel maadel ning teha palju muudki head ja paremat, siis on täiesti jäänud tähelepanuta, et juba aastaid pole Eesti riik investeerinud meie enda sisejulgeolekusse. Olukord on koguni vastupidine. Politsei eelarvet on selle valitsuse ajal kokkuvõttes vähendatud koguni 400 miljoni krooni võrra. Alguses anti, siis võeti tagasi. See on veel kõige naljakam. Aga jah, seesama valitsus alguses pani raha juurde – siis, kui ta tööd alustas –, pärast aga võttis selle kõik tagasi. Nagu ma ütlesin, umbes 400 miljonit krooni on vähendatud kaitsepolitsei ehk kapo eelarvet. See ei näita ju midagi muud kui selle valitsuse ükskõiksust ja hoolimatust nii meie inimeste kui ka meie riigi turvalisuse suhtes. Ometi oli ju Eesti politsei see, kes 2007. aasta aprillis poliitikute loodud ohtliku olukorra lahendas ja poliitikute valearvestused heastas. Ja mis saadi tasuks? Tasuks saadi palgata puhkusepäevad, mis paistavad millegipärast jätkuvat ka järgmisel aastal. Iga politseinik saab ühe ilma palgata puhkusenädala. See on siis valitsuse tänu ja kingitus nendele vapratele meestele! Politseis endas nimetatakse neid hellitavalt masupäevadeks. Termin on juba juurdunud.
Ma tean, et selline seisukoht võimul olijatele ei meeldi ning nad leiavad kindlasti igasuguseid õigustusi oma valikutele, alates Haiti kooleraepideemiast kuni olukorrani Lätis. Faktid aga on tülikad asjad ning nimetatud faktid näitavad selle valitsuse äärmist hoolimatust korrakaitse suhtes.
Ma ei ole küll vandenõuteooriate pooldaja, kuid vägisi kipub pähe mõte, et politseistruktuuride alarahastamine on kuidagi seotud politseinike viimaste aastate edusammudega ning teatud, ma ütleksin, tabude rikkumisega. Politseijõud on näidanud, et vaatamata poliitilisele survele ei jälita ja karista nad ainult keskerakondlasi, vaid ka võimulolijaid ja nende sõpru. Meenutagem kapo edukat tegutsemist seni puutumatuna püsinud Tartus ja reformierakondlase kohtu alla andmist Pärnus. Muidugi, tasakaaluks tuli ka keskerakondlane kohtu alla anda. Või siis kõige värskem uudis: läbiotsimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Palun kolm minutit lisaks!

Kolm minutit lisaaega.

Ma väga loodan, et see viimane ei vähenda seekord kaitsepolitsei eelarvet. Teate, ma tõesti ei tea, kas mul on õigus. Ma loodan väga, et meie riigis see asi ehk veel nii ikka ei ole. Kuid tunnistagem: sellisteks kahtlusteks on alust, kui vaadata praeguse võimu ülbust ja onupojapoliitikat.
Ühele asjale, lugupeetud kolleegid, tahaksin teie tähelepanu veel juhtida. Selle üle peaks tingimata mõtlema ka järgmine parlamendikoosseis. Meie julgeolek ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Selle loomiseks, hoidmiseks ja kaitsmiseks tuleb teha pidevalt igapäevast rutiinset tööd ning seda ka tehakse. Paraku võin öelda, et need mehed hakkavad väsima. Ma tean, millest ma räägin. Need mehed hakkavad väsima pidevatest reformidest, ümberkorraldustest ja rahapuudusest. Nagu ma juba ütlesin, kaitsepolitsei eelarvet on vähendatud umbes 40 miljoni krooni võrra kahe aasta jooksul. Olukord ei ole parem ka järgmisel aastal. Eelarve küll kasvab, kuid seejuures kulub kogu kasv ära täiendavate ülesannete täitmisele.
Ma tahan teid kõiki siin, kes te ju ka mingil määral vastutate Eesti riigi julgeoleku eest, tõsiselt hoiatada: kui me kiiresti ei paranda lähiaastatel oma vastuluure võimekust ja selle tegevuse rahastamist, siis oleme mõne aasta pärast lootusetult oma partneritest ja ka naabritest maha jäänud. Talendikad selle ala profid võivad lõppude lõpuks käega lüüa ning midagi kindlamat ja tasuvamat tegema hakata. Ent see on paraku elukutse, kus väljaõpe on üks asi, kogemused aga kulla hinnaga. Ma ei ole seda ise välja mõelnud, sellised meeleolud kahjuks klantspinna all hõõguvad. Me ei taha seda endale tunnistada, kuid mõne aja pärast võib olla juba hilja.
Kui nüüd rääkida veel kord sellest eelarvest võib-olla natuke laiemas plaanis kui korrakaitse, vastuluure ja sisejulgeolek, ka välisjulgeolek, siis tuleb veel kord alla kriipsutada, et Eesti probleemid on praegu korrast ära ja rahastamata korrakaitse, tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, ka toasooja kõrge hind, mis viimasel ajal vaatamata meile räägitavatele muinasjuttudele monopolidevastasest võitlusest muudkui tõuseb, toiduainete kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge aktsiis. Kahjuks see eelarve nendele probleemidele lahendusi ei paku. Tänan teid!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Inara Luigase! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu me kõik teame, on Eestis endiselt majanduskriis ja vaatamata Statistikaameti positiivsetele ootustele SKT osas ei näe me tegelikult probleemidele lahendusi. Eestis vaatavad vastu tööpuudus, vaesus, inimeste väljaränne, kodude sundmüügid, pankrotid ja majanduspiirkonna üldine allakäik. Riigi roll on pakkuda probleemidele lahendusi ning neid lahendusi saab riik pakkuda eelkõige läbi eelarve.
Eesti kõige suurem majandusprobleem, kui ebakompetentne ja inimestele selja keeranud valitsus välja arvata, on tööpuudus. Tööpuudus on võtnud inimestelt sissetulekud, paisanud kodud sundmüüki, lõhkunud perekonnad ja sundinud paljusid välismaalt õnne otsima ja kodumaale selja keerama. Parim riigi käes olev võimalus töötust leevendada on teha seda riigieelarve kaudu. Kas 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõus väljendub mingil kujul, et valitsus soovib töötuse vähendamiseks midagi ette võtta? Ei väljendu! Eelarve jätkab valitsuse senist suunda, et igaüks vaadaku ise, kuidas ellu jääb, ja kellele ei meeldi, lahkugu riigist. 2011. aasta riigieelarve aitab Eestis süveneda pikaajalisel tööpuudusel ja muuta noorte tööpuudus püsivaks. Selline eelarve võõrutab suure hulga Eesti inimesi lõplikult tööst ega lase paljudel noortel Eesti tööjõuturule üldse siseneda.
Madalseisus viibiv Eesti vajab prioriteetide seadmist. 2011. aasta riigieelarve on hea võimalus panna paika selged sihid, millised valdkonnad peaksid saama rahastatud eelisjärjekorras ja millistele sektoritele toetudes me tulenevalt sellest oma majandust taas üles ehitama peaksime. Vaadates 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, tuleb aga tõdeda, et valitsus ei ole kasutanud võimalust tuua selgelt esile Eesti arenguperspektiivid, selged sihid ja eesmärgid. 2011. aasta eelarve tsementeerib majanduse paigalseisu ega kaitse meid edasiste võimalike majanduslanguste eest. Kui arenenud Euroopa riigid on kavandanud oma eelarvetes meetmeid majanduse turgutamiseks, siis meie valitsus ei ole seda vajalikuks pidanud. Majanduses kujutab paigalseis endast vaieldamatult aga tagasiminekut, sest teised lihtsalt lähevad edasi. Meie riik kaotab konkurentsivõimes ja Skandinaavia tiigriks muutumise asemel reserveerime sellise eelarvega omale kindla koha Euroopa luuserite hulgas.
2011. aasta riigieelarve peamine eesmärk näib olevat eelarvedefitsiidi hoidmine Euroopa Liidu kehtestatud kriteeriumide raamistikus. See, kui kramplikult valitsus neid kriteeriume järgida püüab, näitab seda, et valitsus on oma eelarvepoliitikas ebakindel ja kardab, et iga väiksemgi muutus tulude või kulude osas võib viia eelarve üle kontrolli kaotamiseni. Kui valitsus suudaks eelarveteemat korralikult haarata ja seda ka hallata, siis krampliku kriteeriumide järgimise asemel oleksid eelarvepoliitika prioriteedid areng ja meie majanduse taastumine.
Riigieelarve seaduse eelnõus nähakse ette riigi võlakohustuste kasvu, kuid ei peeta vajalikuks selgitada, mida võetava laenu eest teha kavatsetakse. Vägisi jääb mulje, et avaliku sektori laenu võtmine sellise valitsuse poolt, kes on ikka uhkustanud väikese riigivõlaga, on hädakäik. See on viide sellele, et meie eelarvega on lood väga halvad. Miks muidu plaanib meie parempoolne ja igasugust riigilaenu võtmist senimaani kategooriliselt eitanud valitsus võla võtmise teed minna? Riigilaenu võtmine võib olla hea idee vaid juhul, kui laenatav raha paigutatakse arengusse, majanduskriisist ülesaamisesse, tööpuuduse vähendamisse ja üldiste pikaajaliste eesmärkide saavutamisse.
Kuid nagu me teame, ei ole 2011. aasta eelarve arengule suunatud eelarve, see on edasieksisteerimise ja madalseisus virelemise eelarve. Seega saab tegemist olla vaid hädalaenuga, et lappida eelarvesse peidetud probleemidega seotud auke.
Järgmise aasta eelarve peab teenima esimest Eestit, toetama ja soodustama nende tegevust, kes on niigi edukad ning täiendavat toetamist ja poputamist enam ei vaja. Esimese Eesti toetamise hinnaga põlistatakse aga meie ühiskonnas vaesus ja muudetakse suur osa meie rahvast orjarahvaks, täpselt nii, nagu see mõni sajand tagasi oli. Parempoolne valitsus soovib korrata meie ajalugu, seda tehakse lihtsalt tänapäeva vahenditega.
Keskerakond on soovinud eelarvega vähendada toasooja käibemaksu ja põllumajanduses kasutatava erimärgistatud kütuse aktsiisi määra. Keskerakond leiab, et inimeste kodu on püha ja inimestele tuleb tagada võime maksta oma koduga seotud kulud kinni ka raskes majanduslikus seisus olevas riigis. Keskerakond leiab, et meie unarusse jäetud põllumajandus vajab jalule aitamist ja et on viimane aeg põllumeest kuulda võtta. Tema ju meid kõiki lõpuks siiski toidab.
Keskerakond on teinud veel ettepaneku suurendada koolitoidutoetust, taastada kohalike omavalitsuste tulubaas ja riiklik matusetoetus. Kahjuks peab juba mitmendat korda tõdema, ei kohalikud omavalitsused, koolilapsed ja vähekindlustatud inimesed ei lähe praegusele lausliberaalsele parempoolsele koalitsioonile mingilgi määral korda.
2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu probleemide loetelu võiks veel pikalt jätkata, kuid ka eeltoodust on selge, et tegemist on väga Eesti-vaenuliku ja rahvale selga keerava eelnõuga. Sellist eelarvet Eesti praegu ei vaja. Aitäh!

Kalle Laanet, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Valitsus tõi Riigikokku arutamiseks ja kinnitamiseks tuleva aasta riigieelarve projekti, mis jätab sisejulgeoleku valdkonna kahetsusväärsel kombel vaeslapse ossa. Kui tuua võrdlus ajaloost, siis võime tuua paralleeli selles mõttes, et alamad klassid ei taha enam samamoodi edasi elada, ülemad klassid aga ei saa enam samamoodi edasi elada. Võime selle võrdluse üle kanda praegusesse sisejulgeoleku valdkonda. Reatöötajatel on selle palga juures motivatsioon kadunud ja perele leiva lauale toomine raskendatud. Rääkimata sellest, millised võivad olla kohustused pankade ees – neid on ääretult raske täita. Politsei juhtidel pole loomulikult võimalik kuskilt raha juurde võtta, sest meie, poliitikud, neile raha juurde ei anna. Kogu organisatsioon on pandud sundseisu. Juba tänavu pidid politseinikud kogema palgata puhkusepäevi. Meie naaberriigis Lätis suisa tuldi tänavale, et näidata, milline on korrakaitset tagavate isikute tegelik olukord. Ma väga loodan, et Eestimaal sinnamaani ei jõuta.
Politseinike töötasudeks on järgmiseks aastaks vaja lisa 32 miljonit krooni. See tagaks politseijõudude võimekuse senisel tasemel. Raha tuleb leida Riigikogus eelarve menetluse käigus ning eelarve kogu 90 miljardi krooni juures ei tohiks see olla ületamatu. See on koht, kus seadusandja ei tohi enam olla vaid valitsuse kummitempel ja ettepandud arvude mehaaniline kinnitaja. Kui Riigikogu jätab Politsei- ja Piirivalveameti lisarahast ilma, siis tuleb ametil kas jätkata töötajatele tasustamata puhkusepäevade andmist, vähendada veelgi töötasu või koondada pool tuhat töötajat. 500 inimest – see on Eesti tingimustes ääretult suur arv. Kes või mis selle all kannataks? Loomulikult meie inimesed, meie riigi siseturvalisus. Praeguse majanduskriisi ajal on palgakärped enamiku elukutsete puhul vähemal või suuremal määral mõistetavad. Kuid arvestades asjaolu, et kriis soosib selgelt ka kuritegevuse kasvu, ei tohiks riigis korda tagavate asutuste eelarveid vähendada. Vastasel korral aitab riik kaasa sisejulgeoleku kahanemisele. Turvalisuse valdkonnas ei tohi tegutseda tuletõrjumise printsiibil: kui tuli lahti, siis kustutama! Palgata puhkusepäevade lahendus ohustab tõsiselt meie kõigi turvalisust ning kärbib kõvasti korrakaitsjate motivatsiooni oma tööd teha. Kord allamäge veerema hakanud vankrit on aga raske pidama saada ja taas õigele rajale suunata.
Eesti politseid on uuesti üles ehitatud aastast 1991. Olles olnud politseiorganisatsiooni liige selle taasloomisest alates, tean ma, milliseid probleeme tuli algusaastatel lahendada ja kui negatiivne oli avalik arvamus politsei kohta. Raske oli muuta ka paljude politseinike hoiakuid, kes ei saanud aru, et nende tegevuse põhiprioriteet on raskemate juhtumite ärahoidmine ning et kergete liiklusrikkumiste eest trahvimine on teisejärguline.
Nüüdseks on politsei teinud suure arenguhüppe ning seda kinnitavad ka avaliku arvamuse küsitluse tulemused. Politsei reiting on aastatega vaid paranenud. Politsei on hakanud muutuma karistusorgani asemel kodanikele abikätt ulatavaks klienditeenindajaks ning demokraatliku ühiskonna turvatunde pakkujaks. Praegu aga on tekkinud ühiskonnas mitmed küsimused, kuidas ikkagi saab politsei olla klienditeenindaja. Ta on mitmes rollis. Eelkõige on ta meie tavakodanikele abikäe pakkuja. Loomulikult ei ole ta mitte kurjategijate, vaid kannatanute teenindaja. Kahjuks on Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisajal astutud mitu sammu tagasi. Poliitiliselt on politseile peale surutud keskendumine eelkõige trahvide sissenõudmisele. Riik peab aru saama, et politsei pole repressiivorgan ning trahvidega ei saa muuta inimeste kujunenud hoiakuid ja väärtushinnanguid. Selle lihtsa tõe mõistmine käib paljudele sisejulgeoleku eest vastutajatele üle jõu.
Eriti imekspandav see polegi, sest Siseministeeriumis on alanud laiem politiseerimine ning haldusala arendamine läbi poliitilise filtri. Üks elav näide on see, et kogu personalitööd Siseministeeriumi valdkonnas juhib poliitilist kaubamärki kandev isik. Tegemist on avaliku teenistuse alustalade õõnestamisega. Seni on kehtinud kirjutamata kokkulepe, et erakonnad jõustruktuure ei politiseeri. Me peame ju otsima võimalusi, kuidas tõsta riigi sisejulgeolekut tagavate meeste ja naiste töötahe tasemele, mis võimaldab päev päeva kõrval seista silmitsi ohuga ning samas nautida oma tööd ja olla toeks oma perekonnale. Neile tuleb garanteerida vääriline palk ja luua motiveeriv töökeskkond. Tervisele ja elulegi ohtlikku tööd tehes tuleb mõelda nii enda kui perekonna tulevikule. See tähendab, et politseinikel peavad säilima praegused sotsiaalsed garantiid ning kindlustunne tuleviku ees. Turvatunnet saavad pakkuda vaid need inimesed, kes tunnevad end ise kindlalt.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on teinud riigieelarve muudatusettepanekuid, mille arvestamine tagaks politsei- ja piirivalveametnikele inimväärse töötasu. Sisejulgeoleku vajaduste eiramine on vaid üks tuleva aasta riigieelarve puudustest, tervikuna on pilt veelgi kurvem. Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge aktsiis. Kahjuks see eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendusi ei paku. Aitäh!

Nikolai Põdramägi, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid Riigikogu saalis! Kolleegid oma töötubades telerite ees! Tuleva aasta Eesti riigieelarve on pea 6 miljardit eurot. Kui uskuda peaministri juttu, siis 2011. aasta eelarve koostamisel on tuginetud tervele mõistusele. Tahan minagi uskuda, et see on nii. See eelarve on tehtud ajal, kui Eestimaal on nii sügav kriis, mida Maarjamaal varem pole olnud ja milles eestlane elada ei tahaks. See on kriis mitte ainult majanduses, vaid praktiliselt igas eluvaldkonnas: kriis hariduses, tervishoius, kultuuris, kriis inimsuhetes. Lokkab vaesus! Oleme 17 korda vaesemad kui Šveits ja 16 korda vaesemad kui Norra! Jah, Lätist oleme rikkamad, aga kas see ongi meile lohutuseks? Paberil võib Eesti riigi 2011. aasta eelarve hea välja näha – paber kannatab kõik! Kolm viimast aastat maksutõuse on aidanud kaasa sellele nn heale eelarvele.
Tööpuudus on suurem kui kunagi varem. Väljaränne on suurem kui kunagi varem. Hindade tõus, kütuse ja elektri kallinemine, ravimite ja meditsiinitehnika käibemaksu kahekordne tõus. Mullu kärbiti haigekassast teenuste piirhinda 6%, seda lubati teha vaid üheks aastaks, nüüd antud 2% lisaraha ei kata toda kärbet. Riik sai tulu juurde, aga mille arvel? Eks ikka inimeste tervise arvel. Kas valitsus on ikka rahaga mõistlikult ringi käinud?
Vabadussõja võidusammas, millele on juba kulutatud üle 150 miljoni krooni ja otsa pole näha, kuna kulusid tuleb teha ka pärast samba valmimist. Julgesin kaitseministrilt võidusamba kohta aru pärida, vastuseks tembeldati mind ja kõiki eestlasi, kes samba vastu huvi tunnevad, pidalitõbisteks. Siiani pole vabandust palutud ja paistab, et ei palutagi. Kas meil ei olegi enam õigust valitsuselt küsida, mis riigis toimub?
Mina arstina ei pea õigeks, et väike Eesti riik teeb tohutuid kulutusi mõttetuks sõjategevuseks võõrastes riikides ainult selleks, et olla truu ja ustav NATO-le. Kas kõik NATO liikmesriigid osalevad või osalesid Iraagi või Afganistani sõjas? Ei! Ja need riigid, kes osalesidki, tõmbuvad järjest rohkem tagasi. Jääb mulje, et isegi USA, kes on nendes sõdades üks osapooltest, tõmbab juba otsi koomale ja viimaseks sõduriks nendel lahinguväljadel jääb Eesti sõdur. Julgen arvata, et USA sõjad sellega ei lõpe. Küll ta otsib ja leiab uusi sõjatandreid ning põhjendusi, miks on vaja kellelegi appi tõtata ja sinna oma kultuuri, korda ja demokraatiat viia.
Käisin kunagi Washingtonis ja mis te arvate, mida giid seal meile näitas? Meid viidi Korea ja Vietnami sõja mälestusmärke imetlema. Julgesin seal küsida, et minu teada on USA-s 50 osariiki ja Koread ega Vietnami nende hulgas küll ei ole. Kes teid sinna kutsus või mis te sinna ära kaotasite? Nüüd on Korea sõjast üle 50 aasta möödas. Kas Koreas on asjad korras? Või amerikaniseerub Afganistan?
Miks ei võiks väike riik Eesti käituda nii nagu meie lähinaabrid Rootsi ja Norra – vaoshoitult? Kes meil keelab vaoshoitud olla? Kas NATO-le on tingimata meie mehi tarvis? Meid, eestlasi, on niigi vähe! Sedasi võib juhtuda, et eestlane tuleb võtta UNESCO kaitse alla nagu Kihnu kultuur või Setu leelo. NATO-le piisaks, kui saab kasutada meie maad, merd ja õhuruumi. Äsja valmis NATO-le lennuväli, mis läks maksma miljardeid kroone, aga kas Eesti rahvas teab, et NATO maksis sellest vaid 1/3. Kes maksis ülejäänud 2/3, pole raske ära arvata. Meie aga räägime, et ei ole raha. Ei ole raha tervishoiule, kultuurile, haridusele, sest meie prioriteedid on teised.
Hiljuti oli Riigikogu sotsiaalkomisjonis arutusel küsimus, et oleks vaja institutsiooni, kes tegeleks laste õiguste kaitsega. Oleks vaja õigusvahemeest ehk ombudsmani – nüüd kiputakse ilusaid eestikeelseid ja arusaadavaid sõnu võõrapärastega asendama. Kõik komisjoni liikmed olid nõus, et ombudsman on vajalik, aga raha – 2,8 miljonit – pole kusagilt võtta. Lugesin ajakirjandusest, et kaitseväel on plaanis osta viis tanki, iga tank umbes 6 miljonit krooni. Pakkusin komisjonis välja, et kui õige jätaks ühe tanki ostmata, saaks ombudsmani ja jääks raha veel ülegi. Mis vahet on, kas meil on neli või viis tanki? Kelle vastu me oma viie tankiga läheme või mida kaitseme? Ainult ärritame ja õrritame! Ärme otsime vaenlasi, intriige, tülisid! Otsime sõpru nii lähedalt kui kaugelt!
Valitsus, pööra oma pale Eesti rahva ja maa poole, vaata, mis toimub! Eesti suur probleem on praegu enneolematu tööpuudus. Narvas jäi hiljuti üle 500 inimese tööta. See pole löök mitte ainult ühele inimesele, vaid valus löök kogu perele. Kohalikud omavalitsused on alarahastatud, maaelu hääbub. On tekkinud sotsiaalpõgenikud, kes põgenevad Tallinna või Tartu, aga veelgi hullem: lahkutakse välismaale. Toasooja ja toiduainete hinnad on pööraselt tõusnud, põllumeeste kasutatava diislikütuse aktsiis on väga kõrge. 2011. aasta eelarve nendele probleemidele kahjuks lahendust ei paku. Tänan!

Helle Kalda, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid Keskerakonnast! Kahjuks teisi kolleege ma saalis ei näe mitte ühtegi. Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava kütuse kõrge aktsiis. Seda me oleme kuulnud täna siin saalis peaaegu kõikides ettekannetes. Ja kas ainult täna? Ei, seda me oleme kuulnud siin riiklikult tähtsate küsimuste arutelul ja seda me oleme kuulnud oma valijatelt, seda kirjutab viimasel ajal isegi meedia. Kas see on küsimus Brüsselis? Kas see on küsimus Lätis? Kas see on küsimus Soomes? Või oleme me teinud ise valesid otsuseid, kuidas raha kulutada ja makse koguda, et raha saada?
Kahjuks peab tõdema, et Riigikogule nüüd esitatud eelarve eelnõust ei nähtu enam, kuhu me täpselt raha kulutame. Me võime lugeda viimaste aastate riigieelarveid, kus on näha, kust kohast raha tuleb, mil moel me eelarvesse raha tegelikult kokku saame. Me ei saa arutada 2011. aasta riigieelarvet, kui me ei vaata viimaseid aastaeelarveid. Ja mida me näeme? Praeguse valitsuse viimase aasta riigieelarve on vastuolus Euroopa Liidu arusaamadega tänapäeva majandusest, seda eriti maksupoliitika osas.
Toon välja olulisema. Rõhuasetus nii otseste kui ka kaudsete maksude kiirele, järsule tõusule on eriti majanduse madalseisu ajal vale olnud. Mulle õpetati juba ülikoolis, et majanduse madalseisu ajal makse ei tõsteta. Helistasin ükspäev ühele majandustudengile, kes ütles, et nendele õpetatakse täpipealt sama: niisuguseid otsuseid kriisiajal teha pole õige.
Mis selle tagajärg on? See suurendab ühiskonnas ebavõrdsust ja on andnud täiendava hoobi meie majandusele, hoogustades selle allakäiku. Tagajärjeks on pankrottide laine ja massiline tööpuudus. Et see nii läheb, võime lugeda ka majandusteooriast.
2011. aasta eelarve suurendab inflatsiooni, mis võtab suurelt osalt Eesti inimestelt nende vähesegi ostujõu. Alust loota keskklassi teket pole. Kaudseid makse puudutavate maksumuudatuste koosmõju riigieelarves on tänavu kokku 3,320 miljardit krooni. Kas see on hind, mille eest oleme otsustanud kogu oma ühiskonna maha müüa?
Teiseks, Riigikogu koalitsiooni poolthäältega 2009. aasta veebruaris langetatud maksuotsuste tagajärjel on pooltel linnadel ja valdadel eelarve tulubaas praeguseks vähenenud enam kui 20% võrreldes 2008. aastaga. Kas 2011. aastal need otsused tühistatakse? Ei tühistata. Tulumaksusumma eraldiste vähendamine 11,93%-lt 11,4%-le jääb jõusse. Kas see on õiglane? Kas tegu on väikese summaga? Toon välja, kui suur on kaotus. 2009. ja 2010. aasta omavalitsuste tulubaasi kärbe on kohaliku elu korraldamise rahast võtnud 1,3 miljardit krooni. Vaeslapse ossa on jäänud lasteaiad, koolid, noorsootöö, sporditegevus, teede remont, tänavavalgustus ja palju muud. Kas see pole meile oluline? Tulubaasi kärpimise otsus jääb ju jõusse ka 2011. aastal. Omavalitsuste tulubaas väheneb 740 miljonit krooni: 440 miljonit üksikisiku tulumaksu vahendeid ja 300 miljonit tulude ühtlustamise vahendeid. Parempoolse valitsuse kurss meie omavalitsuste tasalülitamisel ja kohaliku elu väljasuretamisel ei tohiks jätkuda. Ometi on täna arutatav eelarve järjekordne samm selles suunas. See ei ole hea uudis Eestile ja ma arvan, et see ei ole hea uudis ka Euroopa Liidule.
Kolmandaks, 2011. aasta eelarvet me täidame jälle meie riigi olulise vara mahamüümisega. Vara müügist loodab valitsus järgmisel eelarveaastal teenida peaaegu 450 miljonit krooni. 93% sellest müügist moodustab maa müük, millest omakorda on suurima osakaaluga Keskkonnaministeeriumi müüdav maa. Koalitsiooni looduskaitsealaste maade äri ei näi kohe kuidagi lõppevat. Küsimus, mis tuleb selle eelarve menetlemisel küsida, on kahtlemata see, kui kaua suudab meie riik sellisel viisil üldse püsida, kui me tegeleme vaid enda varatuks müümisega.
Ja vaatamata riigi vara müügile on meil tegemist eelarvega, mille puudujääk on ikka 1,6% SKT-st. Võrreldes 2010. aastaga on puudujääk kasvanud, üha rohkem vara me müüme ja üha kehvemas seisus oleme. Oleks aeg silmad avada ja saada aru, kus me tegelikult viibime, mis me teeme.
Neljandaks. Valitsus on planeerinud saada täiendavaid tulusid heitmekvootide müügist. Asjaomane prognoos on suurendatud 784,1 miljoni kroonini. Samas teeb Euroopa Liit meie aadressil kriitikat, et Eesti täidab oma riigieelarvet liigsel määral saastekvootide müügist. Kuid ega meie valitsus enam ka Brüsselit ei usu ega järgi tema soovitusi.
Viiendaks tooksin eraldi esile elektriaktsiisi tõusu 1. märtsist 2010, mil me läksime üle 50 kroonilt 70 kroonile 1 megavati kohta. See on meie karuteene majandusele. Meie riigis kehtiv aktsiis on kodutarbijale viis ja äritarbijale üheksa korda kõrgem, kui on Euroopas nõutud miinimummäär. Sellise aktsiisipoliitika tõttu on kaotanud paljud meie ettevõtted konkurentsivõime ja saanud tuule tiibadesse inflatsioon. Elekter on sisendiks kõikidele kaupadele ja teenustele, mida Eestis toodetakse-pakutakse. Ülemäärasest aktsiisist tingitud elektri kallinemine tõstab paratamatult ka kõiki muid hindu – mil moel ettevõtjad muidu seda aktsiisi maksma peaksid? Ja see ei ole mingi teoreetiline või ülespuhutud oht, me kõik oleme tunnistajateks olnud viimaste kuude ülikiirele hinnatõusule. Eriti võikalt kõlavad selle taustal parempoolse valitsuse süüdistused, kus vastutus hindade tõusu eest pannakse ahnetele ettevõtetele, kartellilepingutele, kohalikele omavalitsustele, eriti Tallinna linnale.
Kuuendaks, kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peale Läti on asunud alandama käibemaksumäära. Terve Euroopa on teadvustanud endale vajaduse pakkuda rahvale taskukohaseid kaupu ja teenuseid ning pidurdanud inflatsiooni. Meie uus eelarve on risti vastupidine sellele poliitikale. Eesti valitsus on otsustanud edasipidigi vastuvoolu ujuda ja kindlustada Eesti liidrirolli majanduslanguse süvendamisel, mitte aga suure töötuse ja vaesuse likvideerimisel ning pankrottide vähendamisel. Aitäh teile!

Enn Eesmaa, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu! Igasuguse riigi riigieelarve prioriteet peaks alati, seega Eesti puhul ka tänavu, olema majandusareng. Ja praeguses Eestis ilmtingimata ka tööpuuduse vähendamine. Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kahjuks sellekohaseid lahendusi ei paku või pakub ebapiisavalt.
Eks igaühel meist ole elatud elu jooksul tekkinud isiklikke tähelepanekuid ja kogemusi. Räägin teile enda omadest seoses töötusega. Veidi vähem kui paarkümmend aastat tagasi sõitsin sageli Tallinna ja Helsingi vahet, olin Mainos-TV korrespondent Eestis ja teisteski Balti riikides. Mäletan, et minusuguseid, kes Soomes tööl käisid, oli siis vähe. Ja kuna tollal oli ka laevu vähe, siis me peaaegu et tundsime üksteist ja pärisime üksteiselt tihti, kuidas läheb. Ei mäleta, et keegi oleks võõrsil töötamise põhjusena nimetanud tööpuudust kodumaal. Pigem taheti rohkem teenida ja paremates tingimustes töötades hinnalisi kogemusi hankida.
Nüüd on kümned Soome sõitvad laevad seal töötavatest kodus tööta jäänud eestlastest tulvil, eriti nädalalõppudel. Nendel inimestel, kellest enamik on noored, on veel kõvasti vedanud – Soomes makstakse praegugi korralikult ja mis peamine, neil on töökoht. Alles täna lugesime teadet selle kohta, et Soomes teenivad koristajad keskmiselt 22 000 krooni kuus. Eestis on seis nutusem.
Meedias on kõlanud, et tööpuudus on meil juba 10%-ni alanenud. Siiski on meil ilma tööta iga viies inimene. Seda kinnitab Eurostati statistika, mida oleks mõttetu kallutatuses süüdistada. Siinjuures pole veel arvestatud Eestist välja rännanud inimesi ja neid, kes näiteks Soomes pikkadel töönädalatel leiba teenivad. Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt töötus sel aastal mitte ei vähene, vaid hoopis kasvab, jõudes ligi 18%-ni. Omaette probleem on pikaajaline töötus, mille protsent kasvab kvartaalselt üle 10%. Kõrgeim on see näitaja Jõgevamaal. Euroopa Liidus on Eesti omast suurem pikaajalise töötuse määr vaid Lätis ja Slovakkias. Uuringu kohaselt tuleb pikaajalistest töötutest suurte raskustega igapäevaselt toime vaid 64% vastanuist. Teisisõnu on nendel inimestel, nendel peredel nälg majas.
Kuidas neid õnnetuid abistada? Tööturu ja ettevõtluse kontaktmessil "Tallinn töötab 2010" püüdsime koondada ettevõtjaid, mittetulundusühinguid ja avaliku sektori esindajaid, kes pakuvad, vahendavad või loovad uusi töökohti ning annavad ümber- ja täiendusõpet. Pakkusime koostöös avaliku ja mittetulundussektoriga ettevõtluse-, tööõiguse- ja tööhõivealast teavitamist ning nõustamist nii ettevõtetele kui üksikisikutele. Oluline on oma tegevused tähtsuse järjekorda seada. Raha ja rahastki olulisem aitamise soov pole ju ilmast kadunud.
Keskerakonna fraktsioon Riigikogus on teistest tunduvalt aktiivsemalt teinud algatusi töötuse vähendamiseks. Peame seda praegu Eesti elu suurimaks probleemiks. Esitasime eelnõu selle kohta, et riik, kohalikud omavalitsused ja kolmas sektor hakkaksid looma sotsiaalseid töökohti. Algatasime eelnõu, et ettevõtja, kes palkab töötu, vabastatakse sotsiaalmaksu maksmise kohustusest kuni kahe keskmise palga ulatuses terve aasta vältel. Selle tasub tööandja eest riik. Meie algatatud töökohtade loomise seadus tagaks Eesti Arengufondile kindlad summad riigieelarvest, millega saaks aidata alustavaid ettevõtteid.
Keskerakond on seisnud eluasemelaenu võtjate eest, kelle maksevõime on riigi hädise majandusolukorra tõttu halvenenud. Seetõttu esitasime eelnõu selle kohta, et eluasemelaen kustutatakse täies mahus, kui eluase pangale loovutatakse. Oluliseks peame ka ettepanekut toasooja käibemaksu vähendamiseks. Vähem kui kolme aastaga on see tõusnud 5%-lt 20%-le. Euroopa Liidus kehtib vähendatud käibemaksumäär ja see on 9%. Paratamatult tuleb meelde Vene-aegne nukker lause, õigemini selle ajakohastatud variant: tahaks ka Euroopa Liitu!
Keskerakonna eesmärk on viia Eesti esialgu vähemalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele ja seda kõigi, ennekõike aga inimestele esmatähtsate näitajate osas. Eesti põhiprobleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge aktsiis. Kahjuks täna arutlusel olev eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendusi ei paku, seetõttu on meist paljudel raske seda eelarvet sellisena toetada. Õnneks pole eelarve teine lugemine veel lõppenud ja kolmas on alles ees. Aitäh!

Jüri Ratas, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Täna menetluses olev järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu ei puuduta mitte ainult 2011. aastat, vaid selle kvaliteet ja jätkusuutlikkus on aluseks ka järgnevate aastate sotsiaal-majanduslikule arengule. Kui palju ja kas üldse me oleme õppinud kriisist ning enne kriisi tehtud vigadest? Missugused on tegevused, et ümber struktureerida oma rahandus- ja kogu majanduspoliitika? Kuidas suudame järgmiste aastate eelarvete ning eelarvestrateegiaga parandada inimeste elatustaset? Kas me liiga sageli ei näe Eestimaa elu ainult läbi arvude prisma, ajades taga tasakaalu? Ehk tuleks seda hoopis vaadata läbi selle prisma, milline on Eestimaal elavate inimeste käekäik?
Riigikontrolör Mihkel Oviir esines hiljuti Riigikogus ettekandega riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2009. aastal, märkides muu hulgas, et maksutulud on hoolimata maksude tõstmisest jõudsalt vähenenud. Kui 2008. aastal moodustasid maksutulud riigieelarvest 83% ja 2009. aastal 74%, siis käesoleval aastal moodustavad need eeldatavasti 72,8%. Rahandusministeerium on prognoosinud, et aastatel 2011–2014 jääb riigieelarve tulude maht samaks. Rahandusministeeriumi prognoosidest selgub, et aastatel 2010–2014 ületavad riigieelarve kulud tulusid tervelt 19,5 miljardi krooni võrra. Puudujäägi katmiseks on kavas laenusid võtta ja reserve kasutada. See tähendab keskvalitsuse võlakoormuse märkimisväärset suurenemist. Kui 2008. aastal oli Eurostati andmetel Eesti valitsussektori võlatase 4,6% SKT-st, siis 2009. aastal oli keskvalitsuse võlg 7,7 miljardit krooni ja kohalikel omavalitsustel 8,7 miljardit krooni ning need võlad moodustasid kokku 7,2% SKT-st. 2011. aasta lõpuks moodustab ainuüksi valitsussektori võlakoormuse tase 11,9% SKT-st ehk 19 miljardit krooni ja kohalikel omavalitsustel 9,3 miljardit krooni. 2014. aastal moodustab valitsussektori võlakoormus juba 19% SKT-st, mis tähendab võlakoormuse neljakordset kasvu. Riigikontrolöri kriitika keskvalitsuse üha suureneva laenukoormuse üle lähiaastatel ja tema jutt sellega seotud komplikatsioonidest riigi tasakaalustatud arengu tagamisel võeti valitsuskoalitsioonis vastu külma ja tõrjuva ükskõiksusega, kui viisakalt väljenduda. Tsiteerin siinkohal riigikontrolöri 27. oktoobri sõnavõttu Riigikogus: "Pean nentima, et ma pole ametis oldud seitsme aasta jooksul varem kohanud täitevvõimu sedavõrd tõrjuvat hoiakut kui praegu, ükskõik, millise probleemi Riigikontroll ka pole välja toonud. Erinevate auditite järeldused on järjest kuulutatud kasutuskõlbmatuteks, ja seda sisuliste selgitusteta. Kui julged öelda midagi, mis ei lähe kokku partei loosungi või analüüsioskuseta inimeste arusaamadega, võidakse küsida: kas sulle ei meeldi Eesti Vabariik? Jah, see on kahjuks üsna levinud diskussioonitase."
Või siis teine näide. Hiljuti vastas üks valitsusliige Eesti Päevalehes avaldatud intervjuus hulgale küsimustele. Näiteks: "Viimasel ajal on ilmunud mitu kriitilist artiklit ettevõtete tulumaksuvabastuse kohta. Näiteks Eesti Ekspressis oli suur artikkel, kus toodi näiteid, kuidas Eestis tegutsevad välisfirmade tütred laenavad oma emafirmadele. Väideti, et selliste laenuskeemide eesmärk on kasumi maksustamisest kõrvalehoidmine." Minister vastas järgmiselt: "Jah, oli artikkel. Olid näited ja ühe ebapädeva parteilasest majandusprofessori kommentaar." Lehe toimetus lisab sinna sulgudesse omalt poolt: kommenteerijaks oli Viktor Trasberg.
Minu arvates valitsuskoalitsioon on võtnud jäiga eitava hoiaku iga ettepaneku või kriitika suhtes, mis ei ole neile meeltmööda. See näitab, et sisuline dialoog opositsiooni ja koalitsiooni vahel on välistatud, kuigi sõnades väidetakse, et kõik ettepanekud arutatakse hoolikalt läbi.
2007. aastast alates on tarbimismaksude, käibemaksu ja aktsiiside tõstmisega radikaalselt lõhutud otseste ja kaudsete maksude tasakaalu. Tarbimismaksude tõstmine süvendas majanduslangust, sest see vähendas järsult siseturu nõudlust. Käibemaksu tõus mõjutab kõige rohkem just väikese sissetulekuga inimeste elujärge. Seepärast on Keskerakond järjekindlalt nõudnud ja nõuab edasi väiksemaid tarbimismakse toasoojale, toiduainetele ja ravimitele ning otseste maksude osakaalu suurendamist.
Eeltoodu kokkuvõtteks rõhutan, et elujõulise Eesti riigi ülalpidamiseks vajame kiiresti maksureformi. Ja mitte ainult seda. Haldusreformi ei ole alustatudki, maareform ja omandireform on lõpule viimata. Nende kohta ei leia eelnõu seletuskirjast sõnagi, järelikult neid kahjuks ei teostatagi. Kohalikud omavalitsused on avaliku sektori osa ja nende eelarved on osa valitsussektori eelarvest. Nagu teada, korraldati sellegi eelarve kavandamiseks valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimised. Kahjuks jäi tänavustel läbirääkimistel lõpp-protokollile alla kirjutamata, sest paljud omavalitsuste õigustatud ja põhjendatud ettepanekud jäid rahuldamata. Näiteks ei saavutatud kokkulepet tõsta üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse laekuv osa 11,93% tasemele, suurendada tasandusfondi summasid ning muuta teeseadust nii, et kütuseaktsiisist kohalike teede teehoiuks eraldatav osa kasvaks kordades. Samuti jäi kokku leppimata koolilõunatoetuse osas.
Seega näeme, et valitsus ignoreerib paljudes eelarveküsimustes omavalitsusliitude ettepanekuid ega arvesta neid kui võrdväärseid partnereid. Samal ajal on Euroopa regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kongress teinud Eesti valitsusele Euroopa kohaliku omavalitsuse harta jämeda rikkumise kohta märkuse ja andnud teravas toonis soovituse kiiremas korras seadustikku nii muuta, et kohalikele omavalitsustele eraldataks rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Samuti nõutakse Eesti omavalitsustele tulude suurendamiseks õigust enam kohalikke makse kehtestada. Pealinnale aga tuleb pealinna ülesannete täitmiseks seadusega kindlustada eristaatus.
Head kuulajad! Eesti probleemid on praegu tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge aktsiis. Tänan teid!

Aivar Riisalu, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Head kolleegid ja eesistuja! Mina lähenen riigieelarve arutelu problemaatikale hoopis kummalise nurga alt. Opositsioon ju põhiolemuselt saab aru, et riigieelarve on riigile oluline dokument. Seetõttu on täiesti normaalne, et olulise dokumendi vastuvõtmisel tekib sisuline diskussioon. Mina isiklikult – kuna teise lugemise sõnavõtt on eelkõige isiklike seisukohtade avaldamise võimalus – olen mures, et meie riigieelarve on nii pisike, nii väike. Nüüd seoses euro tulekuga mingi 6 miljardit eurot. See on ikka tõesti üks õnnetu arv!
Minu näppude vahel on Eesti Õliühingu pöördumine minu kui Riigikogu liikme poole. Selles on selge sõnaga öeldud, et Eesti riigil puudub soov sellessesamasse eelarvesse kaasata Maksu- ja Tolliameti andmetel umbes 700 miljonit krooni, aga õliühingu suurte liikmete hinnangul miljard, halvemal juhul isegi ligi 1,5 miljardit krooni.
Küsite: kuidas see on võimalik? Võimalik on see väga lihtsal põhjusel. Eestis nimelt ei räägi praegu mitte keegi sellest, milline on varimajanduse osakaal, kui palju jääb varimajanduse tagajärjel riigieelarvesse raha laekumata. Õliühing on oma haldusalas teemaga tegelnud. Millest probleem on tekkinud? Probleem on tekkinud sellest, et järjekordselt tõusnud käibemaks on andnud varimajandusele uue hoo. Kõrge käibemaks on ahvatlenud paljusid valima käibemaksupettuste tee.
Teatavasti hoitakse Eestis kütust kehtivate seaduste ja väljakujunenud süsteemi kohaselt aktsiisiladudes. Käibemaksu maksmise kohustus tekib alles nendel ettevõtetel, kes kütuse aktsiisilaost välja viivad ja vabasse ringlusse vormistavad. Need ettevõtted peaksid riigile käibemaksu maksma. Kahjuks väga arvestatavas mahus seda praegu ei tehta. Ja kui õliühingu liikmed on küsinud, kuidas on võimalik, et turul ringleb mitu krooni odavam kütus, kui igasugune maksuloogika seda tegelikult võimaldaks ja maailmaturu hind ka – see on ju üks hinnakomponendi osa –, siis vastust neil kuskilt võtta ei ole. Maksu- ja Tolliamet tõstab käed üles ja ütleb, et kahjuks ei saa me mitte midagi teha.
Eestis on 350 ettevõtet, kellel on kütuse käitlemise luba. See on täiesti mõistusevastane arv. Näiteks naaberriigis Soomes on neid kuus või seitse. Õliühing on küsinud, kas Maksu- ja Tolliamet on pöördunud Rahandusministeeriumi poole ettepanekuga avada mingi spetsiaalne arve, kuhu kütusekäitlejad peaksid käibemaksu kandma, et oleks mingi ülevaade, mismoodi selle asjaga Eestis tegelikult lood on. Minu andmeil on teada ainult üks juhtum, kus mingi Õismäe korterisse vormistatud ettevõte jättis maksmata üle 130 miljoni krooni käibemaksu. Aktsiisimaks seejuures oli täielikult tasutud, sest aktsiisilaost kütust teistmoodi kätte ei saa. Eesti riigil on õnnestunud see süsteem käivitada.
Õliühing on pakkunud välja mitu lahendust. Nad tunnistavad, et mitte ükski nendest lahendustest ei ole olnud sobilik – viidatakse eurodirektiividele ja muudele sellistele asjadele. Ent tekib küsimus: kellele on see kasulik, et ainuüksi ühes majandusharus on nii suures mahus varimajandusel võimalik karistamatult tegutseda? Paratamatult tekib küsimus, mis Eestis tegelikult toimub. Kui hull on see olukord, kus me oma niigi piskust majandusest eeldatavaid makse kätte ei saa?
Lisaks sunnitakse seaduse järgi tegutsevad turuosalised ebatervet konkurentsi taluma. Täna räägitakse irvitades sellest, et suure kütuselao või aktsiisilao ukse taga on võimalik tunni jooksul osta mitusada tuhat liitrit, suurte autode kaupa, kütust kaks krooni odavamalt, kui turuloogika eeldaks. Loomulikult ei saa suured kütusemüüjad, kellest üks osa on seotud Soome või Norra riigiga ja teine osa on lihtsalt suured ettevõtted, seda ahvatlevat võimalust kasutada. Lihtsalt ei ole mõistlik nii tobedat riski võtta.
Selle kõige taustal võiks küsida, kuidas olukorrast välja tulla. Lahendused ei ole tõepoolest lihtsad, sest need eeldaksid seadusandlikku erimenetlust. Ja eeldaksid soovi probleem lahendada. Loomulikult ei saa me piirata vaba ettevõtlust, aga hea tahtmise korral saaksime needsamad aktsiisilaod panna vastutama selle eest, et sealt kauba väljumisel saaks Eesti riik käibemaksu kätte. Kui me seda ainult tahaks! Loomulikult oleks litsentsitingimuste karmistamine mõistlik samm. Väidetavalt direktiivid seda ei luba. Lätis miskipärast direktiivid seda lubavad. Nii tekibki küsimus: kas need direktiivid ikka on sellised kollid, mis ei lase meil oma riigi majandust korda teha?
Litsentsimise puhul on vaieldamatult probleem, et see nõuab täiendavat bürokraatiat. Kuskiltmaalt võib see eeldada seda, et ettevõte peaks eraldama garantiisummadeks mingeid täiendavaid käibevahendeid, mis on ebamugav, aga võib olla mõistlik.
Igal juhul ma loodan, et ühel hetkel saabub meile aeg, kus me ei pea arutama dokumente, kus terve ärivaldkond anub seadusandjalt, valitsuselt, jõustruktuuridelt või kellelt iganes abi, et Eestis valitseks normaalne olukord. Et nad saaksid normaalselt makse maksta ja et me saaksime rääkida näiteks sellest, et tänu paremini laekuvale käibemaksule on Eesti riigi eelarve juba 7 miljardit eurot. Aitäh!

Evelyn Sepp, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seda saali vaadates ja siinset meeleolu tunnetades tekivad kuidagi väga segased tunded. Ärgem unustagem, et riigieelarve on selle Riigikogu või üldse Riigikogu peaaegu et kõige tähtsam dokument. Seepärast teeb see huvi või õigemini huvi puudumine siin nõutuks. Väga lihtne on asjatada ja olla pahane, kui mõni soome rahvusest pröökur Õhtulehe vahendusel midagi eestlaste tuimuse kohta ütleb. On öeldud, et 30% inimestest ei taha minna valima. Kui aga teha siin saalis kiire arvutus, siis ma kardan, et vähem kui 10% Riigikogust on üldse sellest huvitatud, mis Riigikogus toimub.
Siin saalis toimuv ei ole tegelikult siin istuvate parteide esindajate omavaheline asi. Iga partei esindaja siin esindab Eesti inimesi. Kui saalis istub praegu täpselt neli koalitsioonipoliitikut, siis millest see meile kõneleb? See kõneleb sellest, et, head kolleegid, teil on täiesti ükskõik, mis siin saalis toimub, et teil on täiesti ükskõik, mis Eesti riigis toimub. Ärge tulge rääkima, et te olete tohutult pingutanud ja ponnistanud ja et eelarvega kujundatavad protsessid teile korda lähevad. Ei lähe! See on saal, kus te peaksite üles näitama vähemalt seda, et teil on mingisuguse diskussiooni pidamise soov. Minu arvates küsimus ei ole selles, et mina seda soovi ei näe. Ma kardan, et seda ei näe ka keegi teine. Ei näe minu kolleegid Keskerakonnast ega ka mujalt.
Miks niisugune võib-olla kummaline ja mitte nii traditsiooniline sissejuhatus sellele kõnele? Põhjus on väga lihtne. See kultuur või kultuuritus, see eelnõude menetlemise viis, milleni me jõudnud oleme, on tegelikult selle Riigikogu testament, see on mõnes mõttes ka selle Riigikogu pärandus. Midagi rõõmustavat see ju ei tähenda.
Tavaliselt on Riigikogus mõned hetked, mis alati palju elevust tekitavad – olgu see siis suvepuhkusele minek või sügisel esimene istung või ka jõuluvana ootamine. Aga riigieelarve vastuvõtmine on Riigikogu, ka lahkuva Riigikogu kõige tähtsam hetk. Selles meeleolus, milles me seda eelarvet menetleme, me ka lahkume. Ja selles meeleolus jätkab järgmine parlamendi koosseis. Kui on tekkinud selline poliitiline kultuur, nagu see tänaseks on tekkinud – igaüks, kellel on midagi kriitilist öelda või midagi küsida, tembeldatakse siin kõnepuldis juba regulaarselt lolliks ja Eesti riigi vaenlaseks –, siis ma ei tea ... Lugupeetud valitsuskoalitsioon, kui teile ei meeldi selline rahvas – te ei sõima siin mitte oma kolleege, kes kõrvalpinkides istuvad, vaid tegelikult te sõimate neid inimesi, kes Eestis elavad –, siis valige endale mõni teine rahvas. Valige endale mõni teine riik. Ma arvan, et see on kõige vähem kulukas ja kõige ausam lahendus.
Inimesed ei saa endale valida teist kodumaad. Ma loodan, et nad on nii palju ärksad, et nad valivad endale teise valitsuse. See on ka tegelikult üks küsimus, millele on täiesti asjakohane tähelepanu juhtida. Head Eesti inimesed! Juba veebruari lõpus ja isegi palju varem on igaühel põhjust küsida: kui mul on halb olla, kas see on sellepärast, et kõik ülejäänud on rumalad ja halvad? Või on need inimesed, kelle pädevuses on olnud teha valikuid ja otsuseid, teinud valesid ja ebaõiglaseid valikuid? Kui nii, siis pole kedagi millegi eest süüdistada, pigem ikka iseend oma mõttelaiskuse ja mugavuse eest. Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Kõik need arvulised ja faktilised tähelepanekud, mida kolleegid siin teinud on, on ju kahjuks õiged. Meil ei ole midagi peale hakata oma õitsva majandusega, kui inimesi, kes siin elavad, ei ühenda mitte midagi muud – ei ühenda ühised väärtused, ei ühenda hoolimine, ei ühenda perspektiivitunne. Nüüdseks oleme jõudnud selleni, et vähemalt 100 000 Eesti inimest ei ela enam Eestis – nad on leidnud endale mõnes mõttes teise kodumaa. Aga nagu eelmistel nädalatel on ka siit kõnepuldist kuulda olnud, ei ole see kellegi mure.
Ei ole vaja otsida lahendust, ei ole vaja küsida küsimusi, miks need asjad Eestis nii on. Selle kõne raames on need tähelepanujuhtimised aktuaalsed ainult ühel põhjusel: sest see eelarve puudutab absoluutselt iga Eesti inimest. See on dokument, millega juhitakse meie poliitilisi protsesse. Võib-olla oleks meil tõesti aeg lõpetada ära nentimine, et majandus juhib meid ja maailm juhib meid. Meie ikkagi juhime ise oma elu, kui me seda tahame teha. Kuid inimesed, kes on endale teatud häältega taganud selle malaka, mille abil võimul püsida, ei taha millegipärast seda kasutada. Ilmselt ei ole neil lihtsalt enam midagi öelda ja siis on parem ka mitte kuulata – võib-olla hakkaks häbi.
Kui tulla veel mõne konkreetse asja juurde, siis mis on peamine, mis selle eelarvega tulnuks lahendada? Kindlasti on see hinnatõus. Ainult pime ei saa aru, et maksukoormuse suur kasv, paljude maksude tõstmine, mis on pannud Eesti ettevõtjad olukorda, kus nad ei ole konkurentsivõimelised, on kõige suurem hinnatõusude mootor. Seda ei ole mõtet eitada. Me teame hästi, et väga paljud poliitilised otsused, mis on tehtud viimaste aastate jooksul ja ka tänavu, mõjutavad elektri hinda ja paljusid muid tähtsaid hindu päris mitu aastat ette. Tõelised katastroofid seisavad alles ees.
Aga tõepoolest, Eesti põhiprobleemid on, kui lühidalt kokku võtta ja veel kord üle korrata, tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire kallinemine ja põllumeeste kasutatava diislikütuse kõrge aktsiis. Kahjuks täna arutluse all olev eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendusi ei paku. Näib, et lahenduste pakkujad ei saa aga sellest aru, et nad on läbi kukkunud. Aitäh!

Georg Pelisaar, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Siin on täna üsna palju räägitud sellest, millised on Keskerakonna arvates peamised Eestimaa probleemid, ja et eelarve neile paraku lahendust ei paku. Mina tahaksin keskenduda peaasjalikult maaelule ja omavalitsustele, sest minu arvates on ülimalt oluline, et riik toimetaks võrdselt kõigi huvides, olenemata inimeste elupaigast, soost, rahvusest ja veel vähem parteilisest kuuluvusest. Praeguse võimuliidu, Reformierakonna ja IRL-i tegemistest on aga päris suur osa pühendatud omavalitsuste kägistamisele. Tuleb silmas pidada, et käibemaksu ja aktsiisi tõus ei löö mitte ainult kodanikke, vaid ka omavalitsusi. Ka omavalitsustel tuleb ju maksta kütte, elektri ja vee eest, sest omavalitsuste rahastada on koolid, kultuuriasutused, ka raamatukogud, näiteks.
Raamatukogudega on veel üks probleem, millest ma samuti tahaksin rääkida. Rahvaraamatukogu seaduses on ette nähtud, et nelja raamatukogutöötaja tasu makstakse keskraamatukogude puhul toetusena riigieelarvest. Riigieelarve kärpimise käigus vähendati eelmisel aastal aga kõvasti sedagi summat. Ja see tähendas mida? Tähendas seda, et keskraamatukogude puhul too nelja inimese palk, mis jääb saamata, lööb tugevalt ka kohaliku omavalitsuse eelarvet.
Kultuuriministrile esitatud küsimuses sai see teema tõstatatud. Kultuuriminister väitis, et see ei tähenda sugugi mitte ühe ega ammugi mitte nelja inimese koondamist, vaid see raha tuleks omavalitsusel leida, olgu tegu Põlvamaa või Raplamaa või mis tahes muu keskraamatukoguga. Ja põhjendus oli lihtne: need inimesed teenindavad ka kohalikke omavalitsusi. Ning keskraamatukogude ülesanne on teenindada kogu maakonna raamatukogusid. Ja need ülesanded on üsna mitmepalgelised.
Kui juba niisuguse kärpe puhul peetakse loomulikuks, et see tuleb katta omavalitsuse eelarvest, mis siis rääkida kõikvõimalikest muudest kärbetest. Kui me vaatame, kuidas on toimitud teistes riikides kriisiaegadel, siis näeme, et üks, mida pole kärbitud, on just nimelt omavalitsuste eelarve. Sest kui inimesel on probleeme, siis ei lähe ta koputama kultuuriministri uksele, ka mitte sotsiaalministri uksele, vaid eelkõige kohaliku omavalitsuse uksele. Sealt otsib ta abi.
Praegustes tingimustes on aga omavalitsusel raske midagi ette võtta, et inimeste probleeme lahendada. Kui üksikisikute muredega saab ehk hakkamagi, kas või sotsiaaltoetuse maksmise abil, siis asutuste probleemide lahendamisega paraku enam omavalitsus toime ei tule. Mingit reservi pole ju ette nähtud.
Teisalt on mul riigile etteheide ka selles osas, et kodanikele on ju jäetud ütlemata, mida võib omavalitsus jätta tegemata selle tõttu, et tema eelarvet on kärbitud. Salamisi on küll libisenud ajakirjandusse info, näiteks tulumaksust eraldatava osa kärpe puhul, et silmas on peetud omavalitsuste rolli vähendamist kas või noorsootöö rahastamisel. Samas aga, mida saab omavalitsus rahastamata jätta, kui rahvas on harjunud talt ühte või teist teenust saama?
Nii pole omavalitsused mitte ainult jäetud puudusesse, vaid nad seisavad silmitsi ka probleemidega, kuidas teha oma inimestele selgeks, et nad ei saa enam ühte või teist teenust pakkuda. Ei saa tellida noortele bussi näiteks sõiduks Tallinna loomaaeda või Riigikogusse külla tulekuks. Seda raha lihtsalt ei ole. Varasematel aastatel aga on olnud.
Vähe sellest, olukord on läinud nii hulluks, et koolide kadumise ja postkontorite sulgemise kõrval on mitmed kauplusedki maal oma uksed sulgenud. Põhjus on üsna lihtne: elanikke jääb seoses koolide ja postkontorite sulgemisega ning töökohtade kadumisega vähemaks. Teisalt aga on kõik maksud tõusnud ka sellesama kaupmehe jaoks. Ja nüüd, et siiski kaubandusteenus tagada, tuleb omavalitsustel appi minna nendele, kes rändkauplusega ringi sõidavad. On see siis normaalne ja loomulik? Tean omavalitsusi, kes maksavad 10 000 krooni kuus selleks, et kauplusauto teenindaks ühte punkti kaheksal korral kuus. See on kulu, millega siin Tallinnas ilmselt keegi ei oska arvestada. Maapiirkondades on see paraku reaalsus.
Kui vaadata, milliste probleemidega omavalitsused veel peavad kokku puutuma, siis saab loetelu vägagi pikk. Järgmise aasta eelarve ei paku mingisugustki leevendust, kuigi öeldakse, et riigil on hakanud paremini minema. Ja tõsi ta on, riigil peabki paremini minema, kuna riigile laekub nüüd ka suur osa maksurahast, mis varem läks kohalikku eelarvesse. Riik sai käibemaksu ja aktsiiside tõstmisest kasu ka omavalitsustelt, sest omavalitsusedki maksavad neid makse.
Seetõttu tahan veel kord toonitada, et Eesti probleemid on praegu eelkõige tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastatus ja kõrged aktsiisid. Kahjuks see eelarve ei too nendele probleemidele lahendusi kuidagi. Aitäh!

Mailis Reps, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, head ametikaaslased! 2011. aasta eelarve menetluse jooksul on nii esimesel kui ka teisel lugemisel mainitud ja välja toodud nii mitmeidki asjaolusid. Ka mina soovin rõhutada, et 2011. aasta eelarve probleemid ei tundu olevat need, mis on tegelikult Eesti probleemid: tööpuudus, maaelu hääbumine, kohaliku omavalitsuse alarahastamine, toasooja kõrge hind, toiduainete hinna väga kiire tõus, põllumeeste kasutatava kütuse kõrge aktsiis. Kahjuks jäävad need probleemid ja küsimused 2011. aasta eelarves lahenduseta.
Mis siis on teemad, millele võib-olla üks või teine Riigikogu liige on siin täna juba tähelepanu juhtinud? Need on needsamad tööpuudus, maaelu, kohalikud omavalitsused, toasoe, toiduainete hinna tõus. Aga ma tahan siia juurde tuua veel ühe küsimuse ja probleemi.
Viimastel kuudel on palju diskuteeritud toiduainete hinna väga kiire tõusu üle. On räägitud sellest, et toimetulekutoetus ei ole enam piisav selleks, et inimene saaks endale elementaarsetki toidukorvi lubada. On räägitud sellest, kui valusalt on see löönud pensionäre, üksikvanemaid, suurperesid. Aga kahjuks on oluliselt vähem räägitud sellest, et ka koolitoit on üsna valusa löögi all. Toiduainete hinna tõus tähendab seda, et 75 eurosenti ei ole selgelt enam piisav, tagamaks tegelikult lastele sooja tervislikku koolitoitu. Eriti arvestades selle menüüga, mida Sotsiaalministeerium laste tervise seisukohast soovituslikult ette kirjutab. Me oleme 2002. aastast peale samm-sammult rakendanud tasuta koolitoidu põhikoolis, kahjuks ei ole koalitsioon viimastel aastatel leidnud võimalust või soovi laiendada seda gümnaasiumiastmele. Aga ma loodan, et pärast märtsivalimisi saab ka see olukord lahenduse ja gümnaasiumiõpilased saavad samuti riigieelarve toel sooja toidu.
Hinnatõus ei ole kahjuks veel peatunud. Vaadates käibemaksu, vaadates aktsiise ja, see on kõige kurvem, tõusvaid kütusehindu, mis kõik kiiresti kajastuvad jälle nendessamades toiduainete hindades, jääb suure küsimärgi alla, mis saab koolitoidust 2011. aastal. Kas puudujääv osa tuleb laste tervise arvel ehk kvaliteedi arvel, kas omavalitsustel on vaja juurde maksta (aga eelkõnelejad on juba rääkinud, et väga paljud omavalitsused ei ole suutelised seda vahet katma) või tuleb see puudujääv osa lapsevanema rahakotist? Aga praegu ei suuda isegi gümnaasiumiõpilaste vanemad (Eesti Õpilasomavalitsuste Liit on seda korduvalt välja toonud) sellist väikest osa koolitoidule juurde maksta. Kahjuks on neid lastevanemaid väga palju. Alati on ju nii olnud, et teatud osale lastest on koolitoidu maksumust ikka püütud kompenseerida omavalitsuste eelarvetest, üsna mitmete perede lastele, näiteks suurperede lastele, on koolitoit olnud tasuta. Kuid nii mitmedki väiksemad omavalitsused, kes seda alati on teinud, on nüüd teatanud, et see käib neile üle jõu.
Milline on lahendus? Usun, et vaadates hinnatõusu, vaadates koolitoiduportsjoni maksumust, rääkimata toitlustajate kasumist, toitlustajate otsestest või kaudsetest kuludest, rääkides ainult toiduainete hindadest ja toiduportsjonist, räägime me tegelikult vähemalt ühest eurost. See üks euro ehk 15,6 krooni tundub ühele võib-olla suur, teisele väike summa, aga kui me arvutame selle ümber pere toiduportsjoniks, siis on näha, et tegelikult toitlustatakse väga ökonoomselt. Kui aastaid tagasi oli koolitoiduks ette nähtud 11 krooni ja 80 senti (ma räägin 2002. aastast), siis tähendas see tõepoolest toiduainete maksumust. Nii mõneski koolis oli menüü uhkust tekitav. Kahjuks peavad kokad praegu tegema väga palju imetegusid, et eelarvega välja tulla. Veel kord ütlen: siin ei ole räägitud toitlustajate kaudsetest või otsestest kuludest, vaid puhtalt toiduainete hinnast.
Seetõttu on mul ettepanek ja suur palve 2011. aasta riigieelarve menetluse teise ja kolmanda lugemise vahel, aga loodetavasti juba teise lugemise ajal, muudatusettepanekute arutelu ajal, pöörata koolitoidu maksumusele tähelepanu. Ma loodan, et te leiate need võimalused ja, ütleme, ka soovi, toetada meie muudatusettepanekut suurendada seda summat 1 euroni. See on küll ainult üks väike osa sellest eelarvest, aga see mõjutab tuhandeid kooliõpilasi. Ma usun, et täna ei ole Riigikogus enam ühtegi liiget, kes vaidlustaks koolitoiduvajaduse, sest tagasiside nii õpilastelt, lastevanematelt kui ka koolidelt, kuidas ühtne, kõigile koolitoidu pakkumine on parandanud lastel toidu kättesaadavust, on juba täiesti piisav.
Veel kord kordan üle, mis on meie peamised mured, mida eelarve kahjuks ei lahenda: tööpuudus, kohalike omavalitsuste alarahastamine, toiduainete hinna kiire tõus ja kõrged aktsiisid. Aitäh!

Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Head vähesed saalis viibivad kolleegid ja paljud mitteviibivad kolleegid! Head Eesti inimesed! Täna on siit kõnepuldist riigieelarve eelnõust ja selle kohta tehtud konkreetsetest muudatusettepanekutest põhjalikult räägitud. Võiksin ka mina lahata seda, mis siin eelarves kirjas on, ja veel enam seda, mida siin kirjas ei ole. Ja juttu jätkuks tõesti kauemaks. Tahan aga rääkida hoopis tõelistest põhjustest ja tõelistest suunajatest, mis ja kes on meile toonud Euroopa ühe sügavama majanduskriisi, suure tööpuuduse, inimeste kiirelt kasvava võlakoormuse ja vaesuse.
Olen veendunud, et enamiku Eesti inimeste kehv olukord tuleneb otseselt paremerakondade kujundatud majandus- ja maksupoliitika mudelist. Oma panuse sellesse on andnud Isamaa, Res Publica ja muidugi kõige rohkem Reformierakond, kes on valitsuses olnud juba viimased 15 aastat. Müts maha, just Reformierakond on saanud oma tahtmise. Eestis valitsev röövkapitalism, piiranguteta valitsev turumajandus ja hoolimatus enamiku Eesti inimeste vastu on peaaegu 100% ellu viidud. Reformierakond kaitseb vaid 5–10% jõukamate inimeste huve, kes on selgelt orienteeritud suure kasumi teenimisele, ja ta kaitseb neid huvisid tõesti osavalt. Ülejäänud Eesti vireleb ja jääbki virelema, kui me sama mudeliga jätkame.
Keskerakonnal õnnestus Reformierakonnaga koos valitsuses olles teda ohjeldada, õnnestus peatada tulumaksu alandamist, kasvatada riigi kulutusi sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja turvalisusvaldkonnas, tõsta pensione, toetada rohkem majandust ja toetada palju rohkem omavalitsusi.
Kõige parem tõestus Reformierakonna juurutatud majandusmudeli toimimise ja tagajärgede kohta on viimaste aastate majanduskriis. Rohkem tõestust vaja ei olegi, on vaja teha loogilised järeldused. Suurim majanduslangus Euroopas oli nendes riikides, kus on madalad maksud, eelkõige otsesed maksud ja just madal tulumaks nii inimeste kui ka ettevõtete tuludelt. Otseste maksude, sealhulgas tulumaksu laekumine ei kuku majanduskriisi algusega nii drastiliselt kui kaudsete maksude, käibemaksu ja aktsiiside laekumine. See säilitab kõrgete otseste maksudega riikidele vahendid kiiresti reageerida. Eelarvesse laekub endiselt raha, eelarveraha võib panustada majanduse turgutamisse ja töötuse kasvu pidurdamisse. Just nii käitusidki Põhjamaad ja teised Euroopa arenenud riigid. Nende majandus langes vaid mõni protsent ja töötus kasvas mitu korda vähem kui Eestis. Meil see võimalus puudus. Eelarvesse laekus tunduvalt vähem raha. Kriisi alguses väheneb nõudlus kaupade ja teenuste järele kiiresti, selle tagajärjel kukub järsult käibemaksu ja aktsiiside laekumine. Meil aga moodustavad eelarvest suure osa just nimelt käibemaks ja aktsiisid. Madalate maksude tõttu õhukeses riigis ja niigi väikeses eelarves tekib kohe suur auk. Ehk viletsus toodab veel suuremat viletsust.
Pange tähele, siis avanes paremerakondadele hiilgav võimalus veelgi kärpida sotsiaal-, tervishoiu- ja hariduskulutusi. Nende jõukaid valijaid ju tõesti ei huvita, et riik midagi kõigile kindlustaks. Nemad ostavad arstiabi ja hea hariduse raha eest, mida neil isegi kriisitingimustes on tänu madalatele otsestele maksudele küllaga. Tegelikult ei toeta see majandusmudel ka stabiilset ja pikaajalise äriplaaniga ettevõtlust. Madal kasumi maksustamine motiveerib teenima ...
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Madal kasumi maksustamine motiveerib teenima kiiret ülikasumit. Kähku ja rohkem raha tasku ja pärast seda tulgu või veeuputus! Sellise käitumise hea näide on pankade õhutatud kinnisvaramull. Kiirelt teenitud ülikasum võimaldab õitsvalt elada ja kokkukrabatud rahalt intresse teenida. Kui Põhjamaades peetakse normaalseks teenida aastas mõni protsent ettevõtlusse investeeritud rahalt, siis meil peetakse isegi 20% kasumit kehvaks. Kõrge tulumaksu korral pole võimalik ettevõttest välja võtta hiigelkasumeid, tulebki äriplaan teha pikaks ajaks, arendada ettevõte elujõuliseks, suurendada ettevõtte tootlust. Just nii arendatakse ettevõtteid kõrge tulumaksuga riikides. Tulemuseks on nii ettevõtjate kui ka töötajate heaolu, kõrge tööhõive, väga heal tasemel ja kõigile kättesaadav arstiabi, sotsiaalhoolekanne ja haridus.
Reformierakonna mudeliga jätkates tuleb järgmine kriis (ja see tuleb kindlasti, majandus toimib niimoodi) vähemalt niisama sügav ja töötus niisama suur.
Põhiküsimus ongi ju selles, millist Eestit me tahame. Kas kauboikapitalismiga lõunaameerikalikku banaanivabariiki, kus väga vähestel on hea elada, või euroopalikku heaoluühiskonda, kus riik kindlustab kõigile põhilised õigused: õiguse heale haridusele, sotsiaal- ja arstiabile, turvalisusele?
Mina ja Keskerakond oleme kindlalt euroopaliku Eesti poolt ja järelikult vastu madalatele otsestele maksudele ja vastu kõrgetele kaudsetele maksudele, mis võtavad just nimelt vähese sissetulekuga inimese taskust. Käibemaksu ja aktsiiside tõstmine on pannud meie inimesed väga raskesse olukorda. Usun, et ka enamik eestimaalasi soovib sama ja teeb oma valiku juba varsti valimiskastide juures. Uskuge, normaalses riigis on sellise elu poolt ka jõukad inimesed, kes on uhked oma suurema panuse üle ühiskassasse, kellel on hea elada eluga rahulolevate inimeste seas kõrgelt arenenud ühiskonnas. Reformierakonna mudel töötab kahjuks aga nagu Ameerika raudtee: kähku üles ja siis jälle sügavale auku tagasi. Kas me tahame elada kogu aeg Ameerika raudteel või tahame stabiilselt arenevat riiki, stabiilselt arenevat majandust, stabiilselt arenevat elu?
Nüüd kokkuvõtteks järgmise aasta eelarvest. Veel kord: Eesti probleemid on praegu tööpuudus, kiirelt kasvav vaesus, maaelu hääbumine, arstiabi ja ravimite halvenev kättesaadavus, kohalike omavalitsuste alarahastamine, toasooja kõrge hind, toiduainete hinna kiire tõus ja põllumeeste kasutatava kütuse kõrge aktsiis. Kahjuks eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendust ei paku. Aitäh!

Lauri Vahtre, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu! Eesti peamised probleemid on kivised põllud, muutlikud ilmad ja talvine pimedus, aga nendega saab hakkama, kui ei nõuta võimatut, vaid tegeldakse sellega, mis on võimalik. Kuid on veel üks suur probleem, vähemalt käesoleval ajalooetapil. Nimelt, Eesti Keskerakonna jonn, mille tõttu keeldutakse mõistmast, et jagada saab üksnes seda, mida on, ja see, kes lubab jagada rohkem, kui tal on, lihtsalt petab inimesi. Kuidas seda probleemi lahendada (ma pean silmas Keskerakonna kollektiivset jonni), ma ei tea. Selle eelnõu arutelul peetud vihakõned seda asja küll parandada ei aita. Ma tänan!

Kõnesoove rohkem ei ole, lõpetan läbirääkimised. Head ametikaaslased! Asume läbi vaatama 127 muudatusettepanekut, mis seaduseelnõu 822 kohta esitatud on. Nagu varasematelgi kordadel kombeks, nimetan muudatusettepaneku numbri ja selle esitaja ning kui esitajaks ei ole juhtivkomisjon, siis ka juhtivkomisjoni seisukoha.
Esimese muudatusettepaneku esitaja on Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Teise muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun teist muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

See viimane ettepanek palun esitada ka kirjalikult! Kümneminutiline vaheaeg, istung jätkub kell 19.08.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud. Eesti Keskerakonna fraktsioon soovis panna hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud rahanduskomisjon.
Panen muudatusettepaneku nr 2 hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis toetust.
Läheme kolmanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Mai Treial ja Ester Tuiksoo. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta ettepanek arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Selge. Head ametikaaslased! Kuulutan välja vaheaja. Riigikogu istung jätkub kell 19.19.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Keskerakonna võetud vaheaeg on läbi. Keskerakonna fraktsioon palus panna hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Mai Treial ja Ester Tuiksoo. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleb jätta arvestamata.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 28 Riigikogu liiget, vastu oli 54 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanekut tuleb täielikult arvestada. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanekut võib osaliselt arvestada. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun viiendat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Protseduuriline küsimus, Taavi Rõivas. Kuulan teid.

Aitäh, austatud juhataja! Palun selgitada, mis juhtuks, kui me viiendat muudatusettepanekut toetaksime, sest see on osaliselt kattuv neljanda muudatusettepanekuga! Vahe on selles, et viiendas muudatusettepanekus on summa 1 eurosendi võrra väiksem ja on teine katteallikas. Kuna me eelmist ettepanekut konsensuslikult toetasime ja kui me nüüd peaksime seda ettepanekut samuti toetama, siis tekib suur segadus. Kas ei oleks korrektne lähtuda juhtivkomisjoni ettepanekust ja arvestadagi seda osaliselt?

Tänan! Ma lähtun praegu sellest protseduurireeglist, et kui üks fraktsioon soovib enne hääletamist võtta kümneminutilist vaheaega, siis ta võib seda võtta. Protseduuriline küsimus, Taavi Rõivas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma absoluutselt ei kahtle selle vaheaja vajalikkuses, mida head keskerakondlased soovivad, aga ma tõsiselt muretsen selle pärast, mis juhtub, kui me peaksime toetama mõlemat muudatusettepanekut, nii neljandat kui ka viiendat. Milliseks siis jääb reaalselt katteallikas ja kas toimetulekupiiri summaks jääb 76,69, nagu on praegu hääletusele pandavas ettepanekus, või 76,7, nagu oli eelmises muudatusettepanekus?

Aitäh teile! Ma arvan, et vastus peitub juhtivkomisjoni otsuses. Te peaksite juhtivkomisjoniga nõu pidama. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 19.32.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Kadri Simson! Kas teil on protseduuriline küsimus? Palun!

Jah, protseduuriline. See kümneminutiline vaheaeg sai väga otstarbekalt kasutatud. Kuna see muudatusettepanek on osaliselt arvestatud ja selle toetamine tähendaks vajadust eelnõu menetlemine katkestada, siis me ei nõua selle muudatusettepaneku hääletamist.

Kas keegi protestib selle palve peale? Läheme edasi. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Mai Treial ja Ester Tuiksoo. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleks jätta ettepanek arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun kuuendat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 19.43.
V a h e a e g
 

Head ametikaaslased! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on läbi. Me oleme kuuenda muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Mai Treial ja Ester Tuiksoo. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Keskerakonna fraktsioon palus seda muudatusettepanekut hääletada.
Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 27 Riigikogu liiget, vastu oli 53 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanekut võib arvestada osaliselt. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun kaheksandat muudatusettepanekut hääletada, aga selle jaoks, et ka koalitsiooni liikmed saaksid muudatusettepaneku läbi lugeda ja näha, et see käsitleb koolitoitu, palun ma kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 19.55.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Eesti Keskerakonna fraktsioon palus hääletada kaheksandat muudatusettepanekut, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 28 Riigikogu liiget, vastu oli 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 20.06.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Kell on 20.06. Me oleme üheksanda muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Eesti Keskerakonna fraktsioon palus muudatusettepanekut hääletada.
Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 25 Riigikogu liiget, vastu oli 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun kümnendat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Head ametikaaslased! Kuulutan välja vaheaja. Riigikogu täiskogu istung jätkub kell 20.17.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Kell on 20.17. Läheme päevakorraga edasi. Me oleme kümnenda muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Keskerakonna fraktsioon palus seda muudatusettepanekut hääletada.
Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 24 Riigikogu liiget, vastu oli 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 11. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun 11. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Head ametikaaslased! Kuulutan välja vaheaja. Riigikogu täiskogu istung jätkub kell 20.28.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Kell on 20.28 ja me jätkame seaduseelnõu menetlemist. Me oleme muudatusettepaneku nr 11 juures, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Eesti Keskerakonna fraktsioon palus seda muudatusettepanekut hääletada.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu oli 51 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 12. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun 12. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Head ametikaaslased! Kuulutan välja Riigikogu täiskogu istungi vaheaja. Istung jätkub kell 20.39.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Kell on 20.39. Me oleme 12. muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Ühtlasi on Eesti Keskerakonna fraktsioon palunud muudatusettepanekut nr 12 hääletada.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu oli 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 13. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun 13. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 20.50.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me oleme 13. muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Eesti Keskerakonna fraktsioon on palunud seda muudatusettepanekut hääletada.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 29 Riigikogu liiget, vastu oli 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme järgmise muudatusettepaneku juurde. Muudatusettepaneku nr 14 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanekut tuleks täielikult arvestada. 15. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palume 15. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Head ametikaaslased! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 21.02.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Kell on 21.02. Jätkame päevakorrapunktide menetlemist. Me oleme 15. muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Eesti Keskerakonna fraktsioon on palunud muudatusettepanekut nr 15 hääletada.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 29 Riigikogu liiget, vastu oli 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 16. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Helle Kalda. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun 16. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega, et koalitsiooni liikmetel oleks võimalik tutvuda lasteaedade programmile mõeldud raha eraldamisega.

Palun tuua see ettepanek ka kirjalikult! Taavi Rõivas, protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Mul on küsimus: kas parlamendil on võimalik üldse toetada ettepanekut, mille katteallikaks on asi, mis ei sõltu parlamendist ehk mis on kahepoolse lepingu tulemus? Siin on nimelt kahetsusväärselt nii juhtunud. Kui tahes õilis selle muudatusettepaneku sisu ka ei oleks, Riigikogul ei ole parimagi tahtmise juures võimalik seadusega ühepoolselt kehtestada kahepoolset lepingut. Kas meil põhimõtteliselt on üldse võimalik sellist ettepanekut hääletada?

Ma tänan teid, hea ametikaaslane Taavi Rõivas! Eks iga Riigikogu liige vastab sellele küsimusele ise, mina ei saa siin ette öelda, kuidas tuleb hääletada. Väino Linde, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on selline protseduuriline küsimus: kas seadus üldse lubab sellisel tublil Keskerakonna fraktsiooni esimehel nagu Kadri Simson panna muudatusettepanekut hääletusele ja samal ajal teha sinna juurde mingisugune kujundlik ettepanek selgituseks või põhjenduseks?

Ma tänan teid! Kodu- ja töökord näeb ette võimaluse, et fraktsiooni juhtkond võib panna muudatusettepanekuid hääletusele ja paluda enne seda vaheaega. Kujundliku seisukoha võtmise kohta ei ole seaduses midagi öeldud. Maret Maripuu, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Kas kodu- ja töökorra seadus lubab oma ettepanekuid kommenteerida?

Kodu- ja töökorra seadus lubab öelda, et soovitakse võtta vaheaeg, kui selleks on fraktsiooni juhtkonna liikmel soov. Evelyn Sepp, palun, protseduuriline küsimus!

Ma protseduuriliselt õiendan rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase küsimust, sest kui kodukorraseadus näeb ette komisjonis hääletamise võimaluse, siis järelikult on neidsamu parandusettepanekuid võimalik hääletada ka saalis. Muidu rikkus rahanduskomisjon seadust, kui ta hääletas seda parandust, mille kohta Taavi Rõivas küsimuse esitas.

Ma tänan teid! Taavi Rõivas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Evelyn Sepp proovis seda küsimust naljaks pöörata, aga ma kinnitan, et teema on tõsine, sest ma tõesti ei kujuta ette, mis juhtub, kui me toetame katteallikana asja, mille üle otsustamine tegelikult ei ole parlamendi pädevuses. Kui te loete, mis on ette nähtud katteallikaks, siis te näete, et tegemist on kasvuhoonegaaside kvootide müügi rahast ja rohelise investeerimisskeemi kohaselt rahastatavate projektidega, mis teadupärast on kahepoolsete lepingute küsimus, mida ei ole võimalik ühepoolselt isegi mitte seadusega kehtestada. Minu küsimus, austatud juhataja, on see: kui me toetame seda ettepanekut, sest ma usun, et paljude jaoks on selle ettepaneku esimene pool, kulupool, sümpaatne, siis mis olukord tekib, kui parlament seadusega kehtestab sisuliselt kahepoolse lepingu? Minu meelest tekib õiguslik nonsenss ja seetõttu me peaksime seda ...

Hea ametikaaslane! Protseduuriliseks küsimuseks ettenähtud aeg on läbi. Hea ametikaaslane Taavi Rõivas! Kahjuks ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Nendele küsimustele, mida teie küsisite selle minuti jooksul, peavad minu meelest andma vastuse juhtivkomisjon ja läbirääkimised. Igor Gräzin, palun, protseduuriline küsimus!

Väikese asjaga on tehtud kaks ülijämedat viga. Esimesele juhtis tähelepanu Taavi Rõivas. Ma olen seisukohal, et Eesti parlament ei tohi minna seaduse tahtliku rikkumise teed. Teiseks, kahjuks ei õnnestunud ka esitajal protseduurist kinni pidada. Me istume siin homseni. Ma arvan, et me võime selle asja vahele jätta, et sina esimehena saaksid langetada juriidiliselt enam-vähem pädeva otsuse. Tõstame selle lihtsalt tagasi, sest praegu seda lahendada ei saa, see on juriidiline jamps.

Hea ametikaaslane Igor Gräzin! Ma tänan teid! Austatud ametikaaslased! Meil käib Riigikogu istung. Ma palun saalis vaikust! Head ametikaaslased! Ma saan aru, et on väga huvitav, kuid ma palun saalis vaikust! Kas meil on veel protseduurilisi küsimusi? Palun tõsta käsi, kui on protseduuriline küsimus! Helle Kalda, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Nimetatud ettepanek on minu tehtud. Tuletan meelde, et riigieelarves on olemas rida, kus on kasvuhoonegaaside müük. Ma paluksin vaheaega ja palun seda muudatusettepanekut hääletada. (Naer.)

Hea ametikaaslane Helle Kalda ja head ametikaaslased! Ma tuletan meelde, et meil on käimas muudatusettepanekute läbivaatamine, mitte läbirääkimised. Kui teil on protseduurilisi küsimusi, siis palun need esitada! Silver Meikar, palun!

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Mul on täiesti protseduuriline küsimus.

Mul on selle üle väga hea meel. Palun!

Mul on ka väga hea meel. See kümneminutiline vaheaeg, mis võetakse, võetakse selleks, et pidada aru. Kas see aeg, kui me oleme siin umbes viis minutit juba arutanud, läheb sellest kümnest minutist maha?

See on tõesti protseduuriline küsimus. Vastus: see viis minutit ei lähe sellest kümnest minutist maha. Palun, Peep Aru, protseduuriline küsimus! Vajutage klahvile "Sõna", natuke oodake, kuni märgutuli läheb põlema. Palun!

Aitäh! Kuna lugupeetud juhataja sellist seadusrikkumise olukorda ära ei lahendanud, kas ma võin siis protesti märgiks jätta hääletamata?

Hea ametikaaslane! Mina ei ütle, kuidas te peate hääletama või kuidas te ei pea hääletama. Te teete seda oma südametunnistuse järgi. Ma kahjuks ei näe ... Väino Linde, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kas ma võin protseduuriliselt esitada niisuguse küsimuse: kas ma olen õigel teel, kui ma loodan selle nonsensi, millele hea kolleeg Taavi Rõivas praegu viitas, lahendamiseks niisugust teed, et võib loota parlamendi tervele mõistusele selle hääletuse puhul, mida me kohe hakkame pärast väikest vaheaega tegema?

Aitäh, hea ametikaaslane! Te olete õigel teel. Mitu aastat, seda ma ei tea. Aga te olete õigel teel. Rohkem ma protseduurilisi küsimusi ei näe. Nüüd tulen ma tagasi selle ettepaneku juurde, mille tegi Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, kes palus, et enne muudatusettepaneku nr 16 hääletamist me võtaksime kümneminutilise vaheaja ja arutaksime seda küsimust. Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 21.20.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, mille on esitanud kolleeg Helle Kalda ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 17 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, ettepanek on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 17 hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Hästi. Jätkame kell 21.31.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 18 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 18. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 21.42.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 19. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 21.53.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Ma panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
20. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Palun 20. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 22.04.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille  juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
21. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 21. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 22.14.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
22. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 22. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 22.24.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
23. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja see ettepanek on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 22.35.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
24. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Palun muudatusettepanekut nr 24 hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 22.45.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
25. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun hääletada 25. muudatusettepanekut ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 22.56.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
26. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 26. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 23.06.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 26. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
27. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja see ettepanek on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub panna hääletusele muudatusettepaneku nr 27 ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 23.17.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 27. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 45 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
28. muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun, Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Keskerakonna fraktsioon palub 28. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 23.28.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 28. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Keskerakonna fraktsiooni esitatud 28. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
29. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Keskerakonna fraktsioon palub 29. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 23.38.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi. Panen hääletusele 29. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
30. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub enne  muudatusettepaneku nr 30 hääletust kümneminutilist vaheaega ja palub seda ettepanekut hääletada.

Istung jätkub kell 23.48.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
31. ettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne 31. muudatusettepaneku hääletust ka kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 23.58.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. 31. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
32. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palub enne 32. muudatusettepaneku hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub 9 minutit pärast südaööd ehk kell 00.09.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
33. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole ettepanekut toetanud. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne muudatusettepaneku hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 00.20.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 33. parandusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
5 poolt, 38 vastu, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
34. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 00.30.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
4 poolt, 44 vastu, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
35. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne muudatusettepaneku hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 00.40.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku toetajaid oli 3, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
36. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kümme minutit enne kella ühte ehk kell 00.50.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 36. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 3 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
37. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 01.00.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 5 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
38. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 01.10.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on läbi. Me oleme 38. muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 31 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 39. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Vaheaeg lõpeb kell 01.21.
V a h e a e g

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 39. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 30 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
40. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleb jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 01.32.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Kell on 01.32.
Panen hääletusele 40. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 29 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
41. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 01.43.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud, aru on peetud. Kell on 01.43. Asume menetlema 41. muudatusettepanekut.
Panen hääletusele 41. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
42. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 01.54.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele parandusettepaneku nr 42. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
43. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 02.05.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 43. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
44. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 02.16.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Keskerakonna võetud vaheaeg on lõppenud. Lumi on vahepeal maha tulnud, ilm on läinud kaunimaks. Läheme päevakorraga edasi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 44. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 29 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
45. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 02.27.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud. Jätkame istungit.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 45. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
On selgunud tulemused: 4 Riigikogu liiget oli poolt, 32 Riigikogu liiget oli vastu, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 45 ei leidnud toetust.
Läheme 46. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 02.38.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 46. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 31 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine on 47. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut tingimata hääletada ja ühtlasi palume enne muudatusettepaneku nr 47 hääletust kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 02.49.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud. Jätkame istungit. Oleme 47. muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Eesti Keskerakonna fraktsioon on palunud seda muudatusettepanekut hääletada.
Panen hääletusele 47. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 48. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 03.00.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 48, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 49 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja see ettepanek on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne muudatusettepaneku hääletust kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 03.11.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
On aeg panna hääletusele 49. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
(Aplaus ja naer.) Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 50 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik! Palun, kolleeg Eiki Nestor! Eiki Nestoril oli käsi püsti.

Jah, mul on protseduuriline küsimus. Kümme minutit on teatud ajavahemik. Kui pikk on see Riigikogus?

Ma kümme minutit tagasi alustasin kutsumist ja tegin seda kell 3.11, sest 3.11 oli meil algus. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut, mida te just mainisite, hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 03.23.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 50, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 51 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 51, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
52. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 53 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 53. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 03.35.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 53, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
54. muudatusettepaneku on esitanud Jüri Tamm, Eiki Nestor, Kalev Kotkas ja Indrek Saar, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 54. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 03.46.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 54, mille on esitanud Jüri Tamm, Eiki Nestor, Kalev Kotkas ja Indrek Saar ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 55 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 55. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 03.57.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 55, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 56 on esitanud kolleeg Olga Sõtnik, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 56. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 04.08. Palun, kolleeg Taavi Rõivas, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Nagu ühes eelmises muudatusettepanekus, nii on ka siin katteallikaks asi, mida Riigikogu ei saa ühepoolselt otsustada ehk kahepoolne leping. Kui parlamendi enamus leiab (ma väga loodan, et ta leiab), et Tallinna Loomaaia ninasarvikupuur ehk põhjus, mille pärast me tegelikult siin nii pikalt oleme istunud, saab selle väärilise investeeringu, siis mis juhtub, kui me teeme seda asja arvel, mille arvel me tegelikult seda ei tohi teha või mis ei ole meie võimuses?

Hea kolleeg! Minu meelest tuleb sellised asjad otsustada juba komisjonis ja rääkida sellised probleemid seal läbi. See on läbirääkimiste teema. Teiseks, me ei hakka seda siin uuesti arutama. See on komisjoni teema. Teil ei ole protseduuriline küsimus. Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Ma lihtsalt informeerin saali, et komisjonis me juhtisime tähelepanu sellele, et parimagi tahtmise juures ei ole võimalik seda muudatusettepanekut toetada. Me selgitasime seda kõikidele komisjoni liikmetele, ometi nõuti komisjonis hääletust, milleks rahvasaadikutel ilmselt on õigus. Minu küsimus on: kas Riigikogu täiskogu peab hääletama muudatusettepanekut, mis jõustumise korral oleks kohe õigustühine? Millise segaduse me sellisel juhul tekitame ja kas see on seda väärt? Ma rõhutan veel kord, et see konkreetne ninasarvikupuur kindlasti väärib toetamist, aga sellest katteallikast raha eraldamine ei ole meie võimuses.

Hea kolleeg! Te ütlesite, et viisite komisjonis läbi hääletuse. Ka täiskogu on otsustusvõimeline ja annab oma otsuse selle küsimuse kohta. Kindlasti olen ma veendunud, et me peaksime otsustama niisuguseid asju komisjoni tasemel, mitte tegelema sellega praegu saalis täiskogu ees. Kolleeg Igor Gräzin! Milline on teie protseduuriline küsimus?

Küsimus on selles, et ma siin ettepanekut väga hästi ei näe, sest üks nõue, mis ettepaneku kohta on, on see, et tuleb näidata ära katteallikas. Praegusel juhul on jäetud katteallikas lihtsalt näitamata. Lihtsalt on tegemist sellega, mille kohta öeldakse fictional collateral ehk puuduv tagatis. Siin ei ole midagi hääletada, ei saa olla ei poolt, ei vastu, ei erapooletu. See ei ole ju suhtumise küsimus. On tehtud, ma kordan veel kord, jäme juriidiline viga. Miks me peame sellega edasi minema?

Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Vaheaeg. Jätkame kell 04.08, nagu ma ütlesin. (Vahelehüüded.) No jätkame kell 04.11. Väga tore!
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 56, mille on esitanud Olga Sõtnik ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolleeg Vladimir Velman! Hääletamise ajal ei saanud ma teie poole pöörduda. Palun, milles on küsimus?

Proua Riigikogu esimees! Mul on kuulmisega kõik korras ja ma kuulsin siseraadiost väga hästi, kuidas te enne eelmist hääletust ütlesite Rõivase ja Gräzini kohta: "Idioodid!" Ma nõuan, et te nendelt vabandust paluksite!

Ma palun vabandust, kui ma niimoodi ütlesin!
Järgmine muudatusettepanek on muudatusettepanek nr 57. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub panna 57. muudatusettepaneku hääletusele ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 04.22.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 57, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 58 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 58. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 04.33.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 58, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 59 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun natuke kiiremini, hea kolleeg! Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub panna 59. muudatusettepaneku hääletusele ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 04.44.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 59. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 27, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 60 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 60. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 04.55.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 60, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 61 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 61. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 05.06.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 61. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 7, vastu 22, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
62. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Keskerakonna fraktsioon palub panna hääletusele muudatusettepaneku nr 62 ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 05.16.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 62. muudatusettepaneku. Protseduuriline küsimus, Evelyn Sepp.

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et kui on võetud kümneminutiline vaheaeg, siis see tähendab, et vaheaeg kestab kümme minutit ja see vaheaeg on mõeldud selleks, milleks iganes vaheaja võtja seda aega kasutada soovib. Vaheaja arvel ei saa te teha n-ö hääletust ettevalmistavaid toiminguid. See on väga halb praktika, mida te olete kujundanud. Ma küll inimesena mõistan, miks te seda püüate teha, aga hääletust ettevalmistavaid toiminguid te võite teha alles pärast vaheaja lõppemist.

Aitäh selle märkuse eest! Vaheaeg lõppes kell 05.16. 05.16 on see aeg, kui läheb hääletusele 62. muudatusettepanek. Tulenevalt nii tavast kui ka meie kodu- ja töökorra seadusest antakse minut enne hääletust sellest helisignaaliga märku.
Panen hääletusele 62. muudatusettepaneku. Kui teil on protseduuriline küsimus, siis ma palun vajutada klahvile "Sõna". Protseduuriline küsimus, Evelyn Sepp, palun!

Jah, te tsiteerisite kodukorda õigesti, aga see minut algab alles pärast vaheaja lõppu.

Aitäh! See minut algab üks minut enne hääletust.
Panen hääletusele 62. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 22, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
63. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub panna 63. muudatusettepaneku hääletusele ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 05.28.
V a h e a e g

Kell on 05.28, vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 63. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 6 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei olnud. 63. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
64. ettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 64. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 05.38.
V a h e a e g

Kell on 05.38, vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 64. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 25 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
65. muudatusettepanek on Keskerakonna esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku toetamata. Palun, Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 65. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 05.48.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 65. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 27, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
66. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 66. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 05.58. Ühtlasi on, head kolleegid, mul teile hea meel teatada, et me oleme läbi vaadanud juba üle poole muudatusettepanekutest. (Aplaus.)
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 66. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
8 poolt, 28 vastu, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
67. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palume enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 06.08.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 67. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5 Riigikogu liiget, 37 oli vastu, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
68. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 06.18.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 68. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 3, vastu 28, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
69. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 06.28.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 69. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku toetajaid oli 3, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
70. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 06.38.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 70. ettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
3 poolt, 33 vastu, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
71. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 06.48.
V a h e a e g

Kell on 06.48, vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 71. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletajaid oli 3, vastu oli 29 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
72. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 06.58.
V a h e a e g

Kell on 06.58, vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 72. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 3, vastu 28, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
73. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 07.08.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 73, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 3 Riigikogu liiget, vastu oli 27, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 74 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 07.18.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 74, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 75 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 07.28.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 75, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
76. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 07.39.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 76, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 24, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 77 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 07.50.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 77, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 3 Riigikogu liiget, vastu oli 26, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 78 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 08.00.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 78, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 29, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 79 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 08.10.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 79, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 80 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Palun muudatusettepanekut nr 80 hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 08.20.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 80, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 81 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 81 hääletada ja enne seda palun kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 08.30.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 81, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 82 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, on jäetud arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 82 hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 08.40.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 82, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 83 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata, kuid Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt ei kuulu see hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 84 on esitanud Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 84 hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Jah, kohe. Palun, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Mul on küsimus: millise meetodiga on meil võimalik seda parandusettepanekut hääletada, kuna teatavasti hasartmängumaksust laekuv tulu jaotatakse täies mahus ära hasartmängumaksuseaduse alusel ning mitte mingi meetodiga ei saa see olla riigieelarve seaduse sisu? Preili Sepp on seda parandusettepanekut tehes selle kahe silma vahele jätnud. Kas meil üldse on võimalik seda siin hääletada?

Lugupeetud kolleeg! Selle ettepaneku on muudatusettepanekute nimekirja lisanud rahanduskomisjon. See oli väga hea informatsioon. Ma arvan, et Riigikogu liikmed, kui nad hääletavad, arvestavad sellega, et ei tehtaks niisugust rumalust. Jätkame kell 08.52.
V a h e a e g

Millised on probleemid? Palun vajutada klahvile "Sõna"!

Aitäh, proua esimees! Eelnevale repliigile tahan omalt poolt vastata, et täpselt samasuguseid skeeme on eri puhkudel kasutatud ka suurte kultuuriobjektide rahastamiseks, seda on riigieelarves samal viisil otsustatud ja ministeerium on sisulise katteallikana esitanud hasartmängumaksust laekuva raha. Kuna rahanduskomisjon on pannud selle ettepaneku tabelisse meile hääletamiseks ja seda ka ise hääletanud, siis on see ilmselt juriidiliselt korrektne.

Läheme hääletuse juurde. Kolleeg Väino Linde, palun!

See iseenesest ei tähendanud seda, et preili Sepp oleks teinud seaduskohase ettepaneku. Seda kindlasti mitte.

Läheme nüüd hääletuse juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 84, mille on esitanud Evelyn Sepp ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 85 on esitanud Mai Treial ja Ester Tuiksoo, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Palun muudatusettepanekut nr 85 hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 09.03.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 85, mille on esitanud kolleegid Mai Treial ja Ester Tuiksoo ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 86 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma palun 86. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 09.14.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud, jätkame istungit. Oleme 86. muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele 86. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 11 Riigikogu liiget, vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 87. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 87 hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 09.25.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud. Oleme 87. muudatusettepaneku juures, mida Keskerakonna fraktsioon on palunud hääletada.
Panen hääletusele 87. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 14 Riigikogu liiget, vastu 30 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 88. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun 88. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 09.36.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me oleme 88. muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 88. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 15 Riigikogu liiget, vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 89. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma palun 89. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 09.47.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud. Oleme muudatusettepaneku nr 89 juures.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 89. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 21 Riigikogu liiget, vastu 38 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud  toetust.
Head ametikaaslased! Seoses neljapäevase istungi rakendamisega võtan nüüd 13-minutilise juhataja vaheaja. Me jätkame kell 10 neljapäevase istungiga.

Istungi lõpp kell 9.47.