Tere päevast, head ametikaaslased! Alustame 27. oktoobri infotundi. Infotunnis osalevad täna peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Enne küsimuste juurde minemist teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 35 Riigikogu liiget, puudub 66.
Võime alustada. Tänaseks infotunniks on eelnevalt registreeritud viis teemat. Et me kõik need teemad saaksime ära käsitleda, olgu etteruttavalt öeldud, et iga teema puhul saab lisaks teema tõstataja täpsustavatele küsimustele esitada ühe täpsustava küsimuse koha pealt.

Esimese teema tõstataja on Mark Soosaar. Küsimus on peaminister Andrus Ansipile ning teema puudutab riigi energiajulgeolekut ja tulevikku. Palun, Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister Andrus Ansip! Rahvas ja riik saab olla edukas siis, kui tal on piisavalt reserve ja ka energiaallikaid. Eesti energiajulgeoleku seisukohalt on väga tähtis, et me oleksime sõltumatud ja energiaga kindlasti hästi varustatud. Aastaid kestnud Nord Streami lugu tundub olevat meie jaoks lõppenud ja võimalik majanduslik kasu on meist mööda läinud. Samuti ei võetud kuigi korralikult kuulda meie keskkonnamuresid. Millised on valitsuse ja parteide õppetunnid ja vastutus selle eest, mis Läänemeres on toimunud?

Aitäh! Kas toimunud või toimumas, ka selle üle võib veel diskuteerida. Loomulikult me usume, et keskkonnaküsimused ja ka merekeskkonnaküsimused on samavõrd olulised nii Eesti kui ka Soome, Rootsi ja Taani inimestele ning nemad, kes nad on andnud nõusoleku selle torujuhtme ehitamiseks, hoolitsevad ka selle eest, et need tööd meres ei tekitaks täiendavaid keskkonnariske. Kui rääkida energiajulgeolekust, mida te oma küsimuses puudutasite, siis seoses gaasiga tuleb kindlasti silmas pidada seda, et Euroopa Liidus on vaid neli sellist liikmesriiki, kellele on tehtud praegu kolmanda energiadirektiiviga erand, kellelt ei ole nõutud torude ning importiva organisatsiooni ja müüva organisatsiooni lahutamist ehk kellelt ei ole otseselt nõutud seda ownership unbundling'u tegemist. Kuid see erand ei ole ette nähtud mitte tähtajatult, vaid see kehtib kuni selleni, kui kas üks nendest neljast riigist või nad kõik saavad valmis ehitatud ühendused väljapoole jäävate riikidega, kui neil ei ole enam monopoolset gaasivarustust. Eesti on minu meelest praegu selles suunas liikumas, me ei soovi sõltuda ainult ühest tarnijast, me soovime oma varustuskindlust parandada. Eesti huvides on see võrkude omandiline eraldamine ära teha, see loob võimaluse LNG gaasi tulekuks Eesti turule. LNG gaas on kolmandiku jagu odavam kui torust tulev gaas.

Esimene täpsustav küsimus Mark Soosaarelt. Palun!

Lugupeetud peaminister! Elektrit on inimkond nautinud vaevalt sadakond aastat. Ka meil Eestis ehitati esimene avalik elektrijaam Pärnusse 103 aastat tagasi. Samas käib võidujooks taastuvenergiale üleminekul, sest selge on see, et lõpmatuseni maakoore all seda musta kulda ei ole. Otsingud toimuvad ju paljudes suundades. Taani parlament võttis juba 1985. aastal vastu otsuse, et minnakse üle taastuvenergeetikale ja jäetakse tuumaperiood vahele. Hiljuti tuli teade Californiast, kus on ehitamisel päikeseenergiaelektrijaam, mis hakkab andma nii palju energiat, kui on pool Eesti vajadusest. Samas on veel vaba koht selle riigi jaoks, kes läheb esimesena üle taastuvenergeetikale. Mõned saared on seda juba teinud, näiteks Taanis. Kas meil Eestis ei tasuks üritada seda kohta saavutada?

Aitäh! Ma arvan, et ei ole väga mõistlik endale kättesaamatuid eesmärke seada. Kui Islandis üritatakse maa soojusega rahuldada kogu riigi energeetilised vajadused, siis nendel püüdlustel on rohkem reaalset katet, kui oleks Eesti sellekohastel püüdlustel. Põlevkivienergeetika oli ja jääb ka lähemas tulevikus Eesti elektritootmise üheks põhiliseks alustalaks. Me oleme viimastel aastatel taastuvenergiale väga suurt tähelepanu pööranud. Me oleme riiklikult subsideerinud biokütuste ja tuuleenergia kasutamist. Kuid tulenevalt tänasest uudisest, et elektri tootmine Eestis on hüppeliselt kasvanud, ja sellest, et me ei kasuta enam Leedust imporditud elektrienergiat, vaid me katame 10% ka Leedu tarbimisvajadusest, tuleb meil tunnistada, et tegelikult ei ole meil põlevkivielektri osatähtsus kogu elektrienergia tootmises mitte vähenenud, vaid hoopistükkis kasvanud. See oli nii ka juba möödunud, 2009. aastal. Võrreldes 2007. aastaga kasvas põlevkivielektri osakaal 93,6%-st 98,5%-ni. Ehk meie eesmärk on taastuvelektri suurem osatähtsus meie energiabilansis. Paraku me oleme praegu numbrite järgi hoopis vähikäiku teinud.

Teine täpsustav küsimus, Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud peaminister! Teie kui keemik, ma arvan, toetate ka ikkagi seda, et tähtsat maavara põlevkivi võiks kasutada pigem keemiatööstuses kui seda ära põletada. Ma ei häbene tunnistada, et ma olen tuline tuuleelektri pooldaja, muidugi tingimusel, kui tuulepargid asuvad piisavalt kaugel inimeste elamutest ja kohalikud elanikud saavad Taani eeskujul osa sellest tulust, mida tuuleelektrijaamad toodavad. Eelmisel nädalal andsin koolis tunde ja küsisin õpilaste käest, kumba nad näiteks Pärnu lahe kaldal eelistaksid, kas tuumajaama või tuuleelektrijaama. Ma võin kinnitada, et ilma igasuguse mõjutamiseta on ka noored selle tulevikuenergiaallika poolt. Ma tahan küsida järgmist. Meil on olnud suur edu saastekvootide müümisel. Kas ei oleks õige seda tulu kasutada taastuvenergeetika jõuliseks arendamiseks ja selle hinnatõusu tasandamiseks, mis tuuleenergeetika arendamise investeeringute puhul kaasa tuleb?

Ma muidugi ei ole nõus selle väitega, et tuuleenergia on see, mis elektrienergia hinda oleks kohutavalt tõstnud. Kui Eesti Energia kogu aasta käive on mõõdetav suurusjärgus kümme miljardit krooni või elektrienergia käive siseturul suurusjärgus kuus miljardit krooni, siis möödunud aastal me maksime tuuleelektri eest dotatsiooni 97 miljonit krooni. Eraldi võetuna tundub see päris suur summa, kuid kogu kontekstis on see peaaegu olematu summa. Mina reaalaineid õppinud inimesena ei saa olla emotsionaalne, kui ma hakkan võrdlema tuuleelektrit tuumaelektriga. Tuumaenergeetika on tänapäeval väga ohutu ja võib-olla keskkonnale isegi ohutum kui mõnel juhul tuuleelektri tootmine, kui tekitatakse keskkonnasaastet ja suurendatakse nii ohtu keskkonnale. On ju Šotimaalt teada maailmakuulsad näited selle kohta, kuidas tuulepargi tõttu on bioloogiline kooslus muutunud, generaatorite või tiivikute, turbiinide töö tõttu ei ole linnukesed saanud nokkida ussikesi, ussikesed on ära söönud kõik selle, mis neile on maitsenud, ja on tekkinud uued bioloogilised kooslused. See on keskkonnakatastroofi mõõtu olnud. Keegi ei ütle seda, et tuuleenergeetika on täiesti roheline ja keskkonnale täiesti ohutu. Samas ei saa välistada, et tuumareaktoritega võib midagi juhtuda, aga see tõenäosus on siiski väga-väga väike.

Nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus Lembit Kaljuveelt, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Minu küsimus puudutab taastuvenergiat. Elering korjab tänavu kõigilt tarbijatelt taastuvenergia tasu 846 miljonit krooni. Tegelikult kasutatakse sellest ära 600 miljonit, 246 miljonit jääb Eleringi tasku ootama. Taastuvenergia tasust läheb 200 miljonit Narva jaamadele, järelikult üle poole sellest kogutavast 846 miljonist jääb Eesti riigi ettevõtete kätte. Minister Juhan Parts tahab siin muudatusi teha. Milline hakkab siis olema Eesti valitsuse taastuvenergiapoliitika? Siin tahetakse muuta dotatsioonide suurusi jne. Rääkige palun natuke sellest!

Ideede esitamine on alati teretulnud. Kui kellelgi on tekkinud arvamus, et elektri hind on kõrge taastuvelektri liiga suure toetamise pärast, siis loomulikult vajab see hüpotees, see idee ka argumenteerimist ja sellele tuleb tõestus leida. Jah, ma tean, et ka tuuleenergia dotatsioonideks on sel aastal prognooside järgi kavandatud kulutada 327,6 miljonit krooni, aga praeguste teadmiste järgi kulub sellest rahast ära ainult 151,2 miljonit krooni ehk tegelik dotatsioonimaht on märksa väiksem, kui sellest on viimasel ajal ajakirjanduses ja siin Riigikogu saalis kõneldud. Ma arvan, et 2007. aastast, mil need taastuvenergiatoetused kehtestati, on liiga vähe aega mööda läinud, selleks et teha põhjapanevaid analüüse, kuidas need toetused on tegelikult mõjutanud taastuvenergia tootmismahtude suurendamist Eestis. Kindlasti on ajavahemik selle aasta veebruarist tänase päevani (Riigikogu teatavasti otsustas jaanuari lõpus tõsta taastuvelektritoetuse mahtu 50%, suurendada toetatava energia kogust 400 GWh-lt 600 GWh-le) liiga lühike selleks, et otsustada, kas selline toetuste 50% suurendamine oli õigustatud või mitte, oli see efektiivne või mitte. Kui spekuleerida toetuste vähendamise teemal, siis minu esimene eelistus oleks muidugi pöörata tagasi see otsus, mis langetati Riigikogus tänavu 28. jaanuaril, ehk vähendada taastuvenergiatoetuse mahtu.

Aitäh! Lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine küsija on Kadri Simson. Küsimus on kaitseminister Jaak Aaviksoole ja teema puudutab koostööd Riigikontrolliga. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Möödunud nädalal lahvatas mitmes meediakanalis paralleelselt skandaal, et Kaitseministeerium ja kaitsevägi takistavad Riigikontrollil teha rutiinset auditit. Riigikontrolli sõnum oli see, et nad on sisuliselt olnud sunnitud peatama mobilisatsioonivaru käsitleva auditi ettevalmistamise, sest vaieldakse Kaitseministeeriumiga, kas kontrollitaval on õigust otsustada selle üle, milliseid dokumente ja infot Riigikontroll ehk kontrollija üldse näha saab. Vaidlused on kestnud juba peaaegu seitse kuud. Probleem olevat ka selles, et dokumendid, millele audiitor alguses ligi sai, sisaldasid riigisaladust, vahepeal otsustas Kaitseministeerium aga salastatuse astet tõsta ja kuulutada needsamad dokumendid NATO salajast informatsiooni sisaldavaks. Kas riigiasutustes ongi nüüd selline tava, et selleks, et kaitsta oma materjale, tõstetakse aina salastatuse astet? Kas see on teie meelest hea tava?

Aitäh! Hea küsija! Ka mind tegi sügavalt murelikuks see, mida te nimetasite lahvatuseks Eesti meedias. Ma arvan, et tõsiste riigisaladuste ja salastatud välisteabega seotud küsimuste lahendamiseks ei ole meedia parim koht ning see viitab niisuguse menetluse algatajate küsitavatele motiividele. Alustan sellest, et Kaitseministeerium ja Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused on alati valmis igakülgseks koostööks Riigikontrolliga, enamgi veel, me peame Riigikontrollilt saadud tagasisidet oluliseks oma töö korraldamisel. Samas tuleb nii Riigikontrolli kui ka avalikkuse tähelepanu juhtida asjaolule, et nende tegevusvaldkondade auditeerimisel, kus leidub riigisaladusi, eriti salastatud välisteavet, sealhulgas NATO välisteavet, tuleb lisaks Riigikontrolli seadusele arvestada ka riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuetega. Tähtsamad printsiibid seejuures on juurdepääsuloa ja teadmisvajaduse olemasolu. Samuti tuleb silmas pidada vajadust mitte lubada valdkondliku salastatud teabe kontsentreerumist üksikute isikute kätte, millele on tähelepanu juhtinud julgeolekukomisjon ja NATO eksperdid. Lisaks tuleb tundlike teemade käsitlemisel näidata üles tarvilist ettevaatust, olemaks veendunud, et kõik seaduste nõuded on täidetud. Kõnealuses küsimuses puudutab see asjasse puutuvate ametnike delikaatseid isikuandmeid, mida ma ei saa siin saalis avalikkuse ees kommenteerida. Tänaseks oleme veendunud, et ettevaatus on olnud põhjendatud. Olen valmis täpsustavateks vastusteks pädevates Riigikogu komisjonides. Lõpetuseks tahan lisada, et praeguseks on Riigikontrolli ametnikel olemas load ja töötlemisvõimalused. Takistusi ei ole olnud juba pikemat aega, sealhulgas kirja kirjutamise hetkel.

Täpsustav küsimus Kadri Simsonilt, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Töö oli pikalt takistatud seetõttu, et riigisaladusest sai NATO saladus. Riigikontrolli ametnikel oli küll olemas õigus töötada riigisaladusega ja kaitsepolitsei oli neile väljastanud juurdepääsuloa täiesti salajase tasemega riigisaladusele, kuid neil puudus õigus töötada NATO salajase teabega. Seejuures teeb NATO salajastele dokumentidele juurdepääsuloa andmise taustauuringu samuti Kaitsepolitseiamet, aga loa annab välja Kaitseministeerium ise. Kas teil oli põhjust või kas teie alluvatel oli põhjust arvata, et Kaitsepolitseiamet ei ole teinud seda taustauuringut korrektselt, ja seetõttu selle loa andmisega nii pikalt viivitati?

Kõigepealt, see, et kaitsevägi või Kaitseministeerium kuulutab mõne dokumendi NATO salastatud teabeks, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Selliste otsuste survestamine poliitilisel tasandil, sealhulgas teiste, väliste ametkondade poolt, ei ole kuidagi põhjendatud. Teiseks tahan märkida, et NATO teabele juurdepääsuloa annab sõltumatu, seaduse alusel loodud institutsioon, kes ei allu kaitseministrile ega Riigikontrollile. Nad on oma menetluses vabad ja lähtuvad nende tegevuse aluseks olevatest seadustest ja NATO direktiividest.

Kadri Simson, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Eesti Ekspress oli üks ajalehtedest, kes eelmisel nädalal seda teemat kommenteeris. Ta tegi vastasseisust Kaitseministeeriumi ja Riigikontrolli vahel mitu järeldust. Üks järeldus oli selline, et Riigikontroll avastas, et isegi Kaitseministeerium ei tea kõiki peastaabi asju, kuna ohvitserid ei anna infot. Kuidas te seda kommenteerite?

Ma ei oska seda kuidagi kommenteerida. Ajakirjanduslikke spekulatsioone niisugusel tasemel siin kommenteerida oleks kohatu.

Nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus Toivo Tootsenilt, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Auditit alustati juba ligi aasta tagasi, pinged tulid välja mitu kuud tagasi ja jõudsid niikaugele, et riigikontrolör oli sunnitud saatma kirja Riigikogusse. Alles nüüd te ütlete, et kõik asjad on lahendatud. Ütelge mulle, härra minister, miks te ei saanud varem omavahel kokku. Miks te ei saanud seda asja ära klaarida juba tunduvalt varem, nii et riigikontrolör poleks pidanud Riigikogu poole pöörduma?

Mul on seda väga raske kommenteerida, sest riigikontrolör ei ole oma probleemidega minu poole kordagi pöördunud, vaatamata asjaolule, et me kohtume iga nädal Vabariigi Valitsuse istungil. Minule teadaolevalt takistusi selle auditi tegemiseks ei ole. Olen saanud oma nõudmise peale ka Riigikontrolli kirja koopia, oleme valmis seda dokumenti kommenteerima pädevas Riigikogu komisjonis. Juhin veel kord tähelepanu: probleemi põhjus on delikaatsetes isikuandmetes, mis on seadusega kaitstud ja mida ma siin saalis päris kindlasti kommenteerida ei saa. Rõhutan siia juurde, et meie ettevaatus on olnud tarvilik ja asjakohane.

Lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine teema on Eesti Energia investeeringud. Küsija on Aivar Riisalu ning küsimus on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Viimasel ajal on mitu juhtivat poliitikut rääkinud sellest, et Eesti Energia investeeringud on väidetavalt laialivalguvad, segased, kohati geograafiliselt põhjendamatud. Samas taotleb Eesti Energia investeeringutele vihjates aeg-ajalt uut hinnatõusu energiavaldkonnas. Andke hinnang või öelge mulle, et tegelikult on kõik hästi.

Aitäh! Tegelikult ongi kõik hästi. Kui me räägime Eesti Energia investeerimisplaanist, siis mis asi see investeerimisplaan on? See on üks osa äristrateegiast ja selle kinnitab ettevõtte nõukogu. Ettevõtte omanikku ehk siis meid, Riigikogu ja valitsust, puudutab see sedavõrd, kuivõrd need investeeringud vajavad lisakapitali. Nii oleks asi kõige mõistlikumalt korraldatud ja nii see suures plaanis ka on. Praegu on olemas ettevõtte äristrateegia järgmise kümne aasta perspektiiviga, kus kesksemad, suuremahulisemad investeeringud on ette nähtud kindlasti uutesse tootmisvõimsustesse. Seda tehakse selleks, et tagada meie julgeolek, tagada meie varustuskindlus ja, mis peamine, tagada mõistlik elektri hind ka kaugemas perspektiivis. Kui me ei investeeri uutesse tootmisvõimsustesse, võib meid kaugemas perspektiivis tabada hinnašokk, nii nagu me näeme Leedu näitel. Teine investeerimissuund on kindlasti see, et tuleb välja arendada võimalus kasutada põlevkivi transpordikütuse tootmiseks. See toimub järk-järgult, kuni aastani 2016, ja loob võimaluse ka põlevkivitehnoloogia ekspordiks. Kolmas investeerimissuund on tõepoolest võrgud, mis on Eesti Energia käes, need on jaotusvõrgud, see ei ole põhivõrk. Siin me räägime põhiliselt sellest, et jaotusvõrgud peaksid suutma ennast taastada, ja kahtlemata peame muutma seda, et jaotusvõrgud muutuksid niivõrd arendatuks, et tarbijad saaksid reaalselt säästa. Aga ma jätkan vastust teie lisaküsimuse abil.

Aivar Riisalu soovib täpsustada. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Tõepoolest on kinnistunud minu arusaam, et kogu kriitika Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Energia aadressil investeeringute mõistlikkuse osas on olnud poliitiline võitlus. Kuigi muret teeb üks asi. Börsile on nüüd sisenenud suured ettevõtted, paari aasta jooksul me läheme kõik vabaturule üle. Samas, investeerida on vaja, investeeringute surve elektri hinnale on kindlasti olemas. Öelge, kas tulevik, kui me kõik riigis läheme paari aasta jooksul üle börsilt elektri ostmisele, toob meile kaasa 40% hinnatõusu ja kuidas see mõjutab Eesti konkurentsivõimet. Ehk järsku hakkavad suured ettevõtted siit lahkuma odavama energeetikaga piirkondadesse? Mis te sellest arvate?

Ma ei arva, et nad hakkavad lahkuma. Seda esiteks. Teiseks, see protsent, mis te ütlesite, on liiga suur. See ei ole ju protsent lõpphinnast. Kolmandaks, me kindlasti peame (see töö on meil ettevalmistamisel), kui me mõtleme elektrituru avamise peale täies ulatuses, kaitsma tavatarbijaid ja n-ö universaalteenuse kaitse ka Eesti seadustesse tooma. See on meil kavas. Neljandaks, me peaksime minu arvates tõsiselt tegelema ikkagi nende energia hinnakomponentide korrigeerimisega, mis on üle paisutatud. Selliseks komponendiks on kindlasti taastuvenergia maks. Siin ei ole mitte midagi teha. See on praegu üle paisutatud ja seda tuleks muuta nii ruttu kui võimalik. See on minu täiesti selge seisukoht. On kindlasti erinevaid lahendusi. Üks on see, mis on majandusministeeriumi pakutud eelnõus. Praegu lõpeb selle eelnõu esimene kooskõlastusring. Ma väga loodan, et esmaspäeval ma suudan pakkuda Justiitsministeeriumi ringi jaoks, olles kuulanud ära turuosalised, erinevad ministeeriumid, järgmise variandi, mis, ma arvan, on natuke lähedasem sellele, millest peaminister eelnevalt rääkis. Ma näen siin ka teatud kokkuleppevõimalusi. Aga me ikkagi võidame taastuvenergia tasult. See, milline hakkab olema turuhind, sõltub väga palju olukorrast turul. Me oleme ikkagi ka muutuste faasis, tekib Põhjala ja Balti turuhind. Me peame möönma, et praegu, kui me võrdleme elektribörsi hindu Põhjamaades ja Baltimaades, on keskmine tavapärasest kõrgem, kui me vaatame näitena kas või Põhjala elektribörsi, tootjahindu kümne aasta perspektiivis. Me oleme praegu sellises faasis. Ma arvan, et hirmujutud, tohutud protsendid on võib-olla natuke üle pingutatud.

Teine täpsustav küsimus Aivar Riisalult, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Tuleb kahjuks tunnistada, et aktiivenergia hind kodutarbijale ja börsilt ostvale ettevõttele ühe kilovatt-tunni eest erineb 52%, kodutarbijale on praegu kilovatt-tunni hind 52% odavam. Ühest küljest on see ju paratamatu, kuna me oleme Euroopa Liiduga liitudes võtnud selle kohustuse. Te räägite taastuvenergia tasu vähendamisest. Samas me maksame viis korda kõrgemat elektriaktsiisi kui meie lähinaabrid. Milline on teie seisukoht, kas elektriaktsiisi leevendamine võiks olukorda parandada, et energeetiliselt muutuks paremaks meie konkurentsivõime n-ö majandusriigina?

Meie elektriaktsiis tuleneb jällegi kokkulepetest Euroopaga ja see on suhteliselt miinimumtasemel. Küll aga olen ma nõus sellega (aga ma olen siin võrdlemisi üksi olnud, toetust on vähe olnud), et me peaksime kasutama seda võimalust, et suurtarbijatele rakendada minimaalset aktsiisi. See ei ole mitte ainult majanduslikult mõistlik, vaid see on tegelikult mõistlik ka elektrisüsteemi toimimise seisukohalt. Ma kindlasti toetan seda, et suurtarbijatele võiks elektriaktsiis olla teatud määral väiksem, toetan seda, mida Euroopa maksualased kokkulepped võimaldavad teha.

Protseduuriline küsimus Raivo Järvilt.

Austatud eesistuja! On teada, et 1918. aastal käisid nii Soomes kui ka Eestis debatid, kas mitte luua nendest riikidest põhjamaine kuningriik. Kas üleval tablool olev märge, et vastab minister Juhan I, on teed rajav vihje?

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Kogenud Riigikogu liikmena te olete kindlasti kursis meie tehniliste võimalustega ja sellega, kuidas tabloo ühte või teist nime kajastab. Aga ma tänan selle täpsustuse eest!
Jätkame infotunni küsimustega. Kohapeal registreeritud küsimuseks saab selle teema raames (teema puudutab Eesti Energia investeeringuid, mitte Riigikogu tablood) sõna Arvo Sarapuu. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Eesti Energia on lennukas. Me oleme lugenud sellest, kuidas Eesti Energia tahab olla kohal Jordaanias, Marokos, Kasahstanis, USA-s. Oleme teadlikud (ma mõtlen tarbija seisukohalt), et seitse miljardit on arveldusarvel, samas tahetakse hinda tõsta. Kui nüüd tarbija poolt vaadata, siis kui palju näiteks ikkagi tarbija praegu on kursis ja kui palju ministeerium on kursis? Kui rääkida sellest investeeringute kavast, millest täna on juttu olnud, siis millise ajavahemiku tagant kavatsetakse näiteks elektri hinda tõsta? Kui palju ja kuhu tahetakse ikkagi konkreetselt investeerida? Me samuti teame, et Eesti Energia on ju monopol. Kui selle monopoli positsioon riigi suhtes ei muutu, siis on tarbijal ju õigus nõuda investeeringute avalikustamist. Kuidas tarbijakaitseorganisatsioonid teie arvates selle info kätte saavad?

Tarbijakaitseorganisatsioonidel on info kättesaadavusega niimoodi, et küsigu. Ma arvan, et enamik informatsiooni, mida on oluline teada, on tegelikult avalik. Mis aga puudutab monopoliks olekut, siis õige on ju see, et Eesti Energia on osaliselt monopol, ning selles osas tuleb anda kõik võimalused, et Konkurentsiamet suudaks monopoli ohjeldada, tuleb anda volitused ja võimekus. Ma arvan, et me oleme seda teinud. Ka näiteks jaotusvõrguga seoses (jaotusvõrk on monopol, elektri tootmine osaliselt tegelikult enam ei ole monopol) oli näha, et süsteem toimib. Konkurentsiamet ei aktsepteerinud igati ettevõtte huvidest lähtuvat taotlust. Nii et me näeme, et see süsteem toimib. Mis puudutab veel neid investeeringuid, siis härra Riisalu küsimusele vastates ma sellest rääkisin. Ma veel kord ütlen, et minu arvates on kaks keskset küsimust, ma kordan need üle. Esiteks, tootmisvõimsuste loomine reaalselt Eestis, et ära hoida Leedu stsenaariumi kordumine ehk tegelikult pikaajaline hinnašokk. Praegu on Leedus suurusjärgus 70% importelektrit. Ma ei hakka seda struktuuri teile ette lugema, seda saate internetist vaadata. Teine asi on tegelikult valiku koht ja ma arvan, et selle valiku me tegime siin, kui me kinnitasime energeetika arengukavas, et me läheme põlevkiviõlitööstuse väljaarendamise peale. Siin on kaks põhjust. Esiteks, see loob võimaluse oluliselt parandada meie makromajanduslikku bilanssi. Tegelikult, kui me selle tehnoloogia keskkonnapuhtalt ja efektiivselt välja arendame, siis on meil võimalik toota transpordikütust sisuliselt kohapeal. Teiseks on siin tehnoloogia ekspordi võimalus.

Lõpetan selle teema käsitlemise.

Tänase infotunni neljas teema, mille juurde nüüd asume, on Nikolai Põdramäe püstitatud võidusammast puudutav küsimus. Küsimus on kaitseminister Jaak Aaviksoole. Palun, Nikolai Põdramägi!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kaitseminister! Küsimus on Vabadussõja võidusamba kohta. See sammas rajati, tähistamaks Eesti võitu 1918.–1920. aasta Vabadussõjas. Sammas pidi sümboliseerima vabadust, mida on raske saavutada, kuid mis on habras ja võib kergelt hävineda. Eesti on vaba, aga sammas on habras, ja nagu pidalitõbine, kellel pidevalt kukub mingi tükk küljest ära, on see siiamaani remondis. Rahvas ei ole seda omaks võtnud ja on seda nimetanud küll häbisambaks, küll pimesambaks. Kevadel Riigikogu ees esinedes andsite lubaduse, et sügiseks saab võidusammas korda. 23. septembril algas sügis, esimene lumigi on läinud, aga sammas on endiselt pime ja aedikus. Ma ei küsigi enam, millal saab sammas korda, vaid küsin, kas nii käitutaksegi sümbolitega. Mis saab edasi?

Aitäh! Tööd kulgevad plaanipäraselt. Samba valgustuse ja ventilatsiooni hanke lepingujärgne tähtaeg on jaanuari lõpus. Ma olen veendunud, et sammas saab selle aja jooksul korda koos kõikide muude probleemide lahendamisega.

Nikolai Põdramägi soovib täpsustada. Palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et teile kui füüsikule meeldib eksperimenteerida ja katsetada, aga see ei ole katsetamise koht. Thomas Alva Edison katsetas ka vähemalt tuhande elektripirniga, enne kui lõpuks sai selle põlema. Eesti rahval ei jätku nii kauaks kannatust ega raha, et oodata, kuni võidusammas teie katsetuste abil lõpuks särama jääks. Kui teie oma ministriportfellist ja -taburetist loobuda ei soovi – aga seda te ju ometi ei soovi –, siis andke see võidusammas korda teha kellelegi teisele, minu pärast kas või peaministrile isiklikult. Mis te sellest arvate?

Hea küsija! Loomulikult olen ma seda meelt, et kõiki asju tuleb katsetada. Võib-olla katsetuste alahindamine meie Tšehhi partnerite poolt oligi põhjus, miks me pidime nendega suhte lõpetama ja leidma firma, kes suudab töö korralikult lõpule viia. Tegemist on unikaalse ehitusega, mille puhul katsetamine on möödapääsmatu ja selle tegevuse naeruvääristamine on kohatu. Kui mõni pidalitõbine tõesti ei peaks uskuma, et sammas valmis saab, siis olen nõus talle selles küsimuses abi pakkuma ja tema usku kasvatama, mida ma ka täna siin püüan teha.

Kohapeal registreeritud küsimus Mai Treialilt, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Eakate ühendus Tegusad pöördus 11. juunil s.a valitsuse ja peaministri poole avaliku kirjaga. Eakad avaldasid kahetsust Vabadussõja võidusamba rajamisel ilmnenud saamatuse pärast ning leidsid, et ebaõnnestumiste eest peab vastutuse võtma Kaitseministeerium. Kahjuks ei ole eakad saanud vastust ei Kaitseministeeriumist ega ka Vabariigi Valitsusest. Võib-olla te täna selgitate, miks ei ole eakatele vastust tulnud, ning selgitate ka seda, et kui ehitustööde praak esialgsetel hinnangutel nõudis vähemalt 10 miljonit krooni lisakulu, siis kas see kulu on veel lisa saamas, millega seda õigustatakse ja kas keegi ikka võtab vastutuse.

Aitäh! Konkreetse kirja osas ei oska kommenteerida. Püüan selgusele jõuda ja kui see on tõepoolest vastuseta jäänud, siis ka vastata. Mis puudutab lisakulutusi firmaga KH Energia-Konsult sõlmitud lepinguga seoses, siis see nõutakse sisse firmalt Sans Souci tema tegemata jäetud töö eest.

Aitäh! Kuna teema tõstatajal oli üks täpsustav küsimus, saame nüüd võtta veel ühe kohapeal registreeritud küsimuse. Lauri Laasi, palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Kas te saate meile tänase päeva seisuga öelda, milliseks kujuneb selle sambaprojekti lõppmaksumus?

Sambaprojekti lõppmaksumus selgub sel hetkel, kui sammas on lõplikult valmis ning kõik tulud ja kulud on kokku löödud, sealhulgas on lõppenud eeldatav kohtuprotsess Sans Souciga kulude kompenseerimise üle.

Aitäh! Lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine teema on avaliku sektori palgad. Teema tõstataja on Lauri Luik ja küsimus on peaminister Andrus Ansipile. Palun, Lauri Luik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Nagu öeldud, minu küsimus puudutab avaliku sektori palku. Möödunud nädalal kirjutas ajaleht Postimees loo, kus väidetakse, et palgakärped on ministeeriumides, sealhulgas peaministri otsesesse alluvusse kuuluvas Riigikantseleis, pooltel juhtudel butafooria ning silmamoondus. Milles see silmamoondus ja butafooria teie arvates seisneb?

Aitäh! Nii nagu kaitseminister ei pidanud kohaseks hakata siin auväärses Riigikogus tegelema ajakirjanduslike spekulatsioonidega, nii ei pea ka mina võimalikuks hakata spekuleerima selle üle, mis võis tunduda ajakirjanikule silmamoondusena või butafooriana. Fakt jääb faktiks, artiklis nimetatud Riigikantselei asub tõepoolest peaministri läheduses ja sellessamas Riigikantseleis on tõepoolest palka vähendatud väga arvestatavas ulatuses ehk 10 miljonit krooni aastas. Kui 2008. aastal oli töötasufond 56,5 miljonit krooni, siis 2009. aastal oli töötasufond 46,2 miljonit krooni ja 2010. aastal on töötasufond 36,9 miljonit krooni. Mitte mingil juhul ei ole siin tegemist raamatupidamisliku silmamoondusega, mitte mingil juhul ei ole siin tegemist butafooriaga. See on ehe kokkuhoitud raha, mida maksumaksjad ei pea maksma Riigikantselei ametnikele, sest ametnike palka on vähendatud, aga suuremal määral tuleb palgafondi kokkuhoid sellest, et töötajaid on koondatud. Kindlasti on igale natukenegi matemaatikat või statistikat õppinud inimesele arusaadav, et kui koondatakse näiteks kolmandik töötajatest ja samal ajal väheneb palgafond peaaegu kolmandiku võrra, siis on võimalik ka olukord, kus keskmine palk mitte ei kahane, vaid kasvab, sest kui koondatute hulgas oli rohkem madalapalgalisi, siis on järelejäänute palk järelikult suurem. Kuid Riigikantselei puhul, kui võtta arvesse kõik lisatasud, on igal aastal ka järelejäänutel keskmine palk kahanenud.

Lauri Luik, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Minu täpsustav küsimus puudutab avaliku sektori palku võrreldes erasektori palkadega. Kas oskate öelda, kuidas on näiteks viimase aastaga võrreldes nende omavaheline suhe muutunud?

Muutus on olnud suhteliselt proportsionaalne nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. Vähenemine on toimunud mõlemal pool. Kui mälu mind ei peta, siis erasektoris oli vähenemine möödunud aastal 5,3%, võrreldes sellele eelnenud aastaga, ja avalikus sektoris 5,6%. Ehk siis palgad on avalikus sektoris vähenenud pisut enam kui erasektoris. Avalikus sektoris tuleb selgelt eristada avalikke teenistujaid, kelle palk on olulisel määral vähenenud – 12% (viitan nüüd mälu järgi), vähem on vähenenud töötajate palk riigile kuuluvates äriühingutes, kus mõningatel juhtudel pole palk üldse vähenenud, ning oluliselt vähem on avalike teenistujatega võrreldes vähenenud töölepingu alusel riigilt palka saavate inimeste sissetulek. Ehk need eesmärgid, mis valitsus seadis avaliku teenistuse kulusid kärpides, on saavutatud ning seejuures ilma butafooriata ja raamatupidamisliku silmamoonduseta.

Aitäh! Selle teema kohta rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle teema käsitlemise.

Nüüd on kõigil Riigikogu liikmetel võimalus kohapeal teemasid tõstatada. Palun, nagu kombeks on, nimetada kõigepealt selle ministri nimi, kellele küsimus esitatakse, ja seejärel küsida küsimus. Esimesena saab küsimuseks sõna Jaak Aab. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Minu küsimus on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Hea minister! Te vastasite täna energeetika kaugemate perspektiivide ja investeeringute kohta. Ka minu poole on inimesed tihtipeale pöördunud sellise murega, et kõik need suured investeeringud, mida Eesti Energia teeb Jordaaniasse, Marokosse või taastuvenergiasse, on väga mahukad, ja põhiline küsimus on siin see, kui palju see mõjutab elektri hinda meie tarbija jaoks. Kas see tõstab hinda, kui palju tõstab ja millises ajaperspektiivis see tõstab?

Mitte ükski Eesti Energia välisprojekt ei mõjuta elektri hinda Eesti tarbijate jaoks. See on praegu niimoodi ja see on kindlasti nii ka tulevikus. Kõik sellised rahvusvahelised projektid, mis puudutavad võimalikku põlevkiviõliarendust, tehakse eraldi ärimudeli, eraldi finantseerimismudeli alusel. Tõenäoliselt mõjutab see Eesti majandust positiivselt, sest meie selge huvi on teenida tehnoloogiaekspordi pealt ja sõltuvalt nende projektide arendusest teenida ka reaalse toodangu pealt, aga see sõltub ühest või teisest konkreetsest ärimudelist. Mitte ükski rahvusvahelisse projekti tehtud kulutus ei mõjuta tegelikult hinda Eesti kodutarbija jaoks, mitte ükski, seda ka mitte praegu. Isegi see, kui Sandor Liive või keegi kolmas-neljas sõidab, ütleme, Jordaaniasse, mida on neile ette heidetud, siis ka need kulud kaetakse õlitööstuse eksporditulude arvel. Õlitööstuse eksport ei ole mitte ühelgi moel seotud elektri hinnaga, pigem see tegelikult parandab Eesti Energia kontserni terviklikku majandusseisu ja selle tõttu on reguleeritud hinnad – need, mida me oma arvetel näeme – pigem väiksemad kui suuremad.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, proua juhataja! Minu küsimus on majandusminister Juhan Partsile. Ma lugesin peaministrile ette arvud taastuvenergia kohta. Tegelikult jääb pool sellest kogutavast taastuvenergiarahast riigiettevõtete kätte, 240 000 läheb Taavi Veskimäele Eleringi ja 200 000 saavad käibevahenditeks Narva Elektrijaamad märja puiduga kütmise eest, teistele jääb ka midagi. Minu arvates on see taastuvenergia tasu maksmine halvasti korraldatud. Mis te ise sellest arvate?

Aitäh! Minu arvates võib esineda kriitikat taastuvenergia maksu prognoosimise kohta. Ma olen väga kriitiline selle süsteemi osas, isegi kui me jätame toetuse või maksu suuruse kõrvale. Näiteks ettevõtja jaoks selgub üks maks (lõpetame ilusad sõnad, et toetused jne, sest see on maks, see on maks ettevõtja ja meie kõigi jaoks) tegelikult 1. detsembril, alles kuu aega enne uut aastat. See on ettevõtte, aga ka perekonna eelarve seisukohalt ebanormaalne. Mis puudutab võimalikku üleprognoosimist 2009. aastal, siis on järelikult lootust, et selle tõttu me saame järgmisel aastal tasu vähendada. Aga me ju ei tea uusi projekte, mis liituvad 2011. aastal, juhul kui me ei jõua mingit seadusmuudatust vastu võtta. Kindlasti ei lähe see raha kuhugi kaduma, vaid tarbijatel on lootust 2011. aastal võita. Mis puudutab Narva Elektrijaamasid laiemalt, kui rääkida taastuvenergeetika eesmärkide täitmisest ja kui ma jätan praegu kõrvale konkreetse vaidluse selle seaduseelnõu üle, siis ma arvan, et me peaksime taastuvenergia osas keskenduma ennekõike suurematele investeerimisprojektidele. Nii-öelda pisikesed butiigid, mis on ühiku kohta väga kallid, on tegelikult mõeldud väga rikkale rahvale. Narva Elektrijaamad on minu meelest tüüpiline näide, kus me tegelikult vähem reostame keskkonda, me toodame taastuvelektrit. Kõige olulisem ajend, mis oli koalitsioonil seda tehes, olid ikkagi reaalsed töökohad. Me lõime Eesti metsandusse sellega reaalselt 500 töökohta. Sõbrad! Te loetlete osaliselt bluffides sadu tuhandeid töötuid, aga meie loome selliste sammudega reaalseid töökohti!

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Minugi küsimus on majandusminister Juhanile, kodanikunimega Parts. Aga nüüd täiesti tõsiselt. Infotund on info saamiseks, seetõttu on minu küsimus täiesti kiretu. Kas vastab tõele, et mõne aja eest te kohtusite Suurbritannia esimese asetranspordiministriga? Millised olid läbimurded? Kas on ka midagi head Eestile teatada?

Ma kohtusin Suurbritannia transpordiministriga, Briti konservatiiviga, Briti uue põlvkonna poliitikuga. Meie jutuajamine keskendus põhiliselt Euroopa transpordipoliitika küsimustele, sest Euroopa transpordipoliitikas seisab ju ees mitu strateegilist otsust järgmise kümne aasta perspektiivis. Otsisime ühisosa, esiteks. Teine teema oli sadamatevaheline koostöö. Kolmas teema oli liiklusohutus. Me leppisime mõneti kokku ka ekspertide liiklusohutusalases koostöös. Neljas teema, mis minu arvates on Eestis vaja uuesti kõne alla võtta, oli erakapitali kaasamine transpordiinfrastruktuuri investeeringutesse. Seda tuleks teha niimoodi, et see majanduslikult töötaks. Brittidel on väga häid näiteid eri transpordivaldkondade kohta, kus seda on tehtud ja kus ka Briti uus koalitsioonivalitsus seda kavatseb teha.

Jaan Kundla, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Mõni päev tagasi tuli mulle võidusamba juures vastu minu jaoks tundmatu inimene ja pöördus minu poole: "Härra Jaan Kundla! Te olete Riigikogu liige. Ehk seletaksite, miks on pikemat aega samba ümber aed." Inimene oli mures, sest ta ei saa sinna lilli viia. Tõsi see on. Käin iga päev kaks korda võidusambast mööda ja näen, et mingit tegevust seal ei toimu. Kas sammas on varisemisohtlik või on põhjus milleski muus? Näiteks täna hommikul oli samba ümbrus isegi koristamata, nähtavasti ei saa sinna ligi ka koristaja. Siit küsimus: kas te soovitate mulle, mida oleks mõistlik vastata, kui keegi veel niimoodi minu poole pöördub?

Praegu toimub samba vuukide täitmine, mille järel asutakse nurgaliiste paigaldama. Loodan, et selle tööga saadakse lähinädalatel ühele poole.

Tõnu Juul, palun!

Kõigepealt lühidalt vabadussambast. Mina kuulun kindlasti nende hulka, kellele see sammas väga meeldib ja ma loodan ...

Vabandust! Palun nimetage kõigepealt minister, kellele te küsimuse esitate!

Küsimus tuleb. Ma loodan, et jõuluks saab sinna ka tuled sisse. Siis oleks asi väga kena. Aga küsimus on majandusministrile. Mul on väga selgelt meeles aeg, kui Eesti Energia juhid, kui nad hakkasid arendama projekti, et toota elektrienergiat puidust, rääkisid väga ilusat juttu, et kõik Eestimaa kännud leiavad nüüd koha selles ahjus. Mul on küsimus: kas mõni känd on sinna ahju tänase päeva seisuga ka läinud?

Kindlasti. Ma olen selles täiesti veendunud. Ma ise seal katla juures ei seisa ega loe neid kände, aga ma olen täiesti veendunud, et Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on Narva jaamade põhiline partner, käitub väga vastutustundlikult ja on, ma loodan, tõesti rakendanud need tootmisprotsessid, mida nad lubasid rakendada, kui Jaanus Tamkivi selle sooviga välja tuli. Reaalne hakkepuit, mis muidu mädaneks meie metsas, on see, mis annab osaliselt meile elektrit ja Narva linnale soojust.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud peaminister! Järgmine küsimus tuleb teile. Alustuseks meenutan ma ühte vana lugu selle kohta, kui kiire on ajakirjandus Ameerikas. Mees hüppas 100. korruselt alla, vaatas 35. korruse aknast sisse ja nägi New York Timesi, kus oli juba kirjas, et all maapinnal ootavad teda tuletõrjujad kummilinadega. Selle infotunni ajal helistati mulle Meie Maa toimetusest Saaremaalt ja paluti, et ma esitaksin teile järgmise küsimuse. Nimelt on saarlased hästi pahased, et riigi doteeritav laevaliin, mis sõidab Kuivastu ja Virtsu vahel, müüb ainult selle laevaliini omanikule kuuluvat ajalehte ning ignoreerib ajalehte Meie Maa, mis kahjuks ei ole selle laevaliini pardal umbes jaanipäevast alates enam saadaval. Kuidas teie kui peaminister seda hindate? See on saarlaste küsimus.

Vaat seda ma küll ette ei kujutanud, et ma praamil ajalehemüüki korraldama pean hakkama. Minu meelest oleks sellel laevafirmal puhtäriliselt mõistlik müüa kõiki väljaandeid, mitte piirduda ainult selle väljaandega, mille väljaandmisega ta ise seotud on. Kui hakatakse (ma ei räägi nüüd konkreetselt ühest ajalehest, vaid laiemalt ajakirjandusest) kasutama mingisuguseid ärilisi eeliseid, selleks et oma väljaandele edu saada, ja ajakirjanduslik sisu ei ole enam see, mille põhjal inimesed saavad teha oma ostueelistusi, siis tavaliselt sellised väljaanded, mida kõigest jõust peale pressitakse, kaua ei püsi. Minu meelest on Eesti ajakirjandus märksa parem kui mõne teise riigi ajakirjandus just eelkõige seetõttu, et meie ajakirjandus ei ole mõne oligarhi või ärigrupi omanduses, kes soovib oma ajakirjanduslikke väljaandeid kasutada eelkõige muude äriliste huvide heaks. Eesti ajakirjandus on sõltumatu ja vaba, ta vähemalt püüdleb objektiivsusele, püüab selgitada tõde. Poliitikute meelest ja ka minu meelest see tal üsna tihti väga hästi ei õnnestu, aga ma hindan nende püüdlusi selgitada tõde. Ma arvan, et sealsamas praami peal oleks mõistlik inimestele jätta siiski võimalus valida, mida nad loevad.

Aitäh! Tänase infotunni tõenäoliselt viimase küsimuse esitamise võimaluse saab Lembit Kaljuvee. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Minu küsimus on lugupeetud majandusministrile ja puudutab puidu kasutamist Narva Elektrijaamades. Siin võib leida positiivseid momente, aga üldkokkuvõttes, ma rõhutan, üldkokkuvõttes, on see mõttetu ja kasutu tegevus, sest soojustehniliselt nii märg puit, mida seal kasutatakse, tegelikult mingit soojust ei anna. On teada, et 56% niiskussisaldusega puit kasutab oma energia ära aurustamiseks. Teiseks, seal ei köeta mitte puidujäätmetega. Mul on pildid, mille peal on virnades näha igasugust tarbepuitu jm. Minu arvates tuleks see mõttetus lõpetada. Miks te ei ole sellesse asja süvenenud ja seal korda majja loonud?

Aitäh! Mis puudutab teie selliseid väiteid, siis ma ei tea, kust te neid võtate. Räägime biomassi kasutamisest suuremates jaamades. Raivo Järvi lahkus meie hulgast, ta küsis mu käest ... (Naer.) Ta lahkus ju? Ta küsis Suurbritannia kohta. Euroopa suurimad kivisöejaamad teevad väga tõsiselt täpselt samu asju. Mulle tutvustati kahetunnise loengu jooksul kõiki insener-tehnilisi, majanduslikke, keskkonnaalaseid lahendusi, mis on osaliselt seotud kivisöega. Praegu valmistatakse ette investeeringuid, et kasutada ainult puhtalt biomassi. Vaatame, mis toimub, ja ärge tehke selliseid järeldusi. Mis puudutab seda puidumaterjali, siis mina usun oma kolleegi Jaanus Tamkivi, RMK juhte ja ka Narva jaamade juhte. Hakkpuit, mis sinna viiakse, on see, mis on praegu Eesti metsades selle hinnaga paremini kättesaadav. See jutt, mida aetakse, et Narva jaamad on viinud puiduhakke hinna nii kõrgele, et me isegi ei näe lage, on täielik loba, vabandage väljendust! Ärge uskuge ärihuvidega inimeste jutte, mida nad teile ajavad. Võib-olla on teil endalgi mingid ärihuvid. Narva jaamad kasutavad puiduhakkest Eestis 3–4%. Puiduhakketurgu peaksime vaatama laiemalt: Soome, Skandinaavia, Loode-Venemaa, Baltimaad. See on tegelikult küünemust sellel puiduhakketurul. Oleme ausad, see jutt, mida räägitakse ja mida meie n-ö sõltumatu ajakirjandus esitab tõe pähe, lihtsalt ei vasta tõele. Ma olen nõus sellega, et kui sinna läheb mingisugune mänd või kuusk või muu puu, millest saaks teha palju väärtuslikumaid tooteid, siis on tegemist väga amoraalse teoga Eesti majanduse suhtes. Me peame kasutama väärt puitu palju suurema lisandväärtuse tootmiseks!

Nii emotsionaalselt me tänase infotunni ka lõpetame. Suur aitäh, lugupeetud ministrid, infotunnis osalemise eest!