Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kuuenda töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Ja teiseks, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Marko Pomerants. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Aab!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon algatab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on pikendada töötutoetuse maksmise perioodi 540 päevani. Töötutoetust makstaks seega kuni poolteist aastat. Seda muidugi juhul, kui töötu täidab kõik need tingimused, mis töötukassa ja seadused ette kirjutavad. Töötutoetust makstakse kehtiva seaduse järgi töötuna registreeritud isikule kuni 270 päeva. Arvestades praegust majandussituatsiooni, ei ole see piisav aeg uue töö leidmiseks. Samuti ei ole töötu paljudel juhtudel motiveeritud töötuna arvel olemist jätkama, kuna see toob talle kaasa mitmesuguseid kulutusi. Näiteks tuleb maksta sõidu eest töötukassa piirkondlikku osakonda. Ametliku töötu seisundi kaotamisega on aga suurem tõenäosus heituda ning loobuda töö otsimisest sootuks. Viimasel ajal on töötukassas registreeritud pikaajaliste töötute arv kasvanud, praegu on neid ca 50 000 inimest. Kui me võrdleme end teiste riikidega, siis on pikaajalisi töötuid rohkem ainult Lätis ja Slovakkias. Kindlasti on töötule motiveerivam ja parem maksta töötutoetust, mis on seotud tema varasema töötamisega, mitte toimetulekutoetust, mille puhul inimesel ei pea olema seotust töötamisega. Eelnõu jõustumisel seadusena tuleb arvestada, et väheneb toimetulekutoetust saavate inimeste arv ning vastavalt ka selleks kuluv summa. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm seaduseelnõu. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, maaelukomisjoni s.a 20. oktoobril algatatud riigivaraseaduse § 66 täiendamise seaduse eelnõu, mille  juhtivkomisjon on maaelukomisjon; teiseks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 21. oktoobril algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; kolmandaks, kultuurikomisjoni s.a 21. oktoobril algatatud kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Tulenevalt rahanduskomisjoni ja õiguskomisjoni kokkuleppest on juhatus määranud Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse, päästeseaduse, riigilõivuseaduse, tuleohutuse seaduse, äriseadustiku ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 833 uueks juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Edastasin Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 rahvasaadikut, puudub 13.
Head kolleegid! Läheme nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teil laudadel. Panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 84 rahvasaadikut, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Päevakord on kinnitatud.

Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Enn Eesmaa, Ain Seppiku, Aivar Riisalu, Toivo Tootseni ja Lembit Kaljuvee tänavu 16. septembril esitatud arupärimine kohtute kaadrinappuse kohta. Palun kõnetooli kolleeg Evelyn Sepa!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Austatud justiitsminister! Arupärimine on tõsine ja selle sisu märksa mahukam, kui ühe arupärimise teksti mõtteid mahub. Ei ole vist kellelegi suur saladus, et kriminaalmenetluste tähtajad venivad, ja venivad väga erinevatel põhjustel. Ei ole ka kuigi suur saladus see, et inimeste põhiõigused saavad nende pikkade menetluste käigus oluliselt kahjustatud. Samuti ei ole väga suur saladus see, et riik toimib hästi siis, kui toimivad tasakaalustatult kõik tema kolm võimuharu ning miks mitte ka neljas võimuharu, kes on hästi ja erapooletult informeeriv.
See arupärimine keskendub suures plaanis Eesti kohtusüsteemi võimekusele, kitsamalt võttes aga tõstatab küsimuse üldisema olukorra kohta konkreetse näite põhjal. See näide pärineb Harju Maakohtust, kus on väga palju kohtunikukohti täitmata. Need kohad on täitmata olnud kaua aega, menetlused on väga pikad, kohtunikud on üle koormatud ning kohtuasjade jagamise süsteem ei võimalda tegelikult hinnata kohtunike kvalitatiivselt erinevat tööpanust.
Kogu selle kaua kestnud olukorra taustal on täiesti põhjendatud analüüsida Vabariigi Valitsuse poolt sisuliselt, ehkki mitte vormiliselt kavandatud kohtute reformi. Te kindlasti mäletate nii kohtunikkonna politiseerimise katseid kui ka riigikohtunike selget protesti selle vastu. Mäletate ehk ka seda, kuidas kohtureformi käigus kavandati teatud mõttes muuta kohtunike pädevust – selles mõttes, et oleks vähem kohtunikke ja rohkem n-ö allutatud, palgalist, töölepingu alusel töötavat tööjõudu. Lisaks on sellega kaasnenud muidki probleeme ja kaasneb ka tulevikus, kui seltskonnal, kes selle kindlasti läbi tahaks jahvatada ja sellisel kujul vastu võtta, hakkab rohkem poliitilist jaksu olema.  
Me oleme kolleegidega esitanud viis küsimust, millele me ootame justiitsministri selgeid vastuseid ja ka põhjendusi. Kogu selle arupärimise fookus on väga ühemõtteliselt suunatud küsimusele, kui kaua kestab raha kokkuhoid inimeste põhiõiguste arvel, kohtumenetluse kvaliteedi ja kiiruse arvel ning selles mõttes ka kohtute sõltumatuse arvel. On üks selline ütlemine: mis tasuta, see kasuta. Kui kohus on muudetud tegelikult mittetoimivaks, siis pole võimalik, et see kahjustab ainult kohut ennast, koormates kohtunikud üle. See muudab naeruväärseks ka kohtusüsteemi enda ja õõnestab väga olulisel määral tema autoriteeti. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Palun teid, lugupeetud justiitsminister, nüüd kõnepulti, et vastus anda!

Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Enne, kui ma hakkan vastama konkreetsetele küsimustele, pean kahetsusega ütlema, et arupärijaid esindanud Evelyn Sepal, kes siin kõneles, on minu arvates need asjad pisut sassis. Arusaam, kuidas kohtute töö Eestis korraldatud on, ei ole ilmselt Riigikogu liikmeni veel päris jõudnud. Aga üritame seda tühikut tema arusaamises siis täita.
Esimene küsimus: "Kas olete justiitsministrina andnud korraldusi vakantseid kohtunikukohti mitte täita?"  Vastus on: ei ole.
Teine küsimus: "Millega põhjendate nende vakantsete ametikohtade mittetäitmist?" Käsitletaval juhul ei saa me rääkida ametikohtade mittetäitmisest. Kohtunike ametikohtade täitmiseks korraldatav konkurss kestab kaheksa kuni üheksa kuud ja seda vastavalt Riigikogus vastuvõetud seadusele. Kohtunike ootamatutest lahkumistest tingituna võib aeg-ajalt tõepoolest tekkida täitmata kohti, aga kahjuks saab täitmata kohtade arvu ennetavalt prognoosida vaid lähtuvalt sellest aspektist, kas kellelgi tekib tulenevalt kohtute seaduse §-st 48 kohustus 68-aastaselt ametist lahkuda. Need kohtunikud, kellel on tekkinud kas tänavu või varasematel aastatel õigus pensionile jääda – neil, kellel on käes pensioniiga ja täis 15 aastat kohtunikustaaži või kellel pole pensioniiga käes, kuid on 30 aastat kohtunikustaaži –, võivad kohtute seaduse § 78 lõike 1 ja § 79 alusel kuni 68. eluaastani kohut mõista. Justiitsministril puudub igasugune volitus nõuda kohtunikelt varajast infot nende tulevikuplaanide kohta. Nii näiteks on praegu ametisolevatest kohtunikest 13-l õigus jääda pensionile, toonitan: õigus jääda pensionile. Ennetavalt ei saa aga konkursse nendele kohtadele välja kuulutada, ka see tuleneb seadusest. Muide, kohtute seaduse eelnõus, mis ei ole valitsuse esitatud eelnõu, vaid Riigikohtu esimehelt Riigikogu juhatusele üle antud eelnõu, on need kitsaskohad ära reguleeritud. See on seesama eelnõu, mida te siin nii oskuslikult tümitasite.
Mõnevõrra suurema täitmata kohtunikukohtade arvu on põhjustanud kohtunike üheaegne lahkumine väga lühikese etteteatamise tähtajaga. Nende hulgas on ka sunnitud lahkumised, milleks on kahetsusväärselt põhjust andnud kriminaalmenetlus. Kui näiteks 2007. aastal lahkus kokku seitse kohtunikku, 2008. aastal kolm kohtunikku, siis 2009. aastal lahkus 16 kohtunikku. 2010. aastal on praeguseks lahkunud üheksa kohtunikku. 2009. aastal on ametisse nimetatud üheksa uut kohtunikku ning 2010. aastal neli uut kohtunikku. Ja käsitletaval ajal on pooleli konkursid kuue uue kohtuniku leidmiseks. Näiteks Harju Maakohus saab veel sel aastal kolm uut kohtunikku ning 2011. aastal veel kaks kohtunikku üleviimise korras. Nende andmete põhjal peaks 2011. aasta aprilliks Harju Maakohtus täitmata olema viis kohtunikukohta. Kogu riigis peaks 2011. aasta aprillis 223 seadusjärgsest kohtunikukohast täitmata olema üheksa. Kohtute haldamise nõukoja 2008. aasta 11. ja 12. detsembri otsuse kohaselt on kümme täitmata kohtunikukohta rahuldav tulemus. See on läbi aegade ikka nii olnud. Eeltoodust nähtub, et olukorras, kus lühikese ajaga on ootamatult tekkinud suur hulk vakantseid ametikohti (praegu on neid 17), on Justiitsministeerium alati reageerinud kiiresti ja ka tulemuslikult.
Kolmas küsimus: "Kas kohtunikukohtade vakantseks jätmise näol on tegemist kulude varjatud kärpimisega kohtusüsteemi arvel?" Tegemist pole olnud kulude ei varjatud ega avaliku kärpimisega. Täitmata kohtunikukohtadest vabanenud eelarvesummad on jäänud kohtusüsteemi kasutada. Kohtusüsteemil on olnud võimalus kasutada mõne puuduva kohtuniku palgaraha täiendava personali värbamiseks. Näiteks Daimar Liiv on pikalt töötanud väliseksperdina Ukrainas, kuid naaseb tagasi kohtusse. Tallinna Halduskohus on kasutanud tema palgaraha kahe täiendavalt teenistusse võetud konsultandi palgaks, luues kohtus olukorra, kus igal kohtunikul on oma konsultant ja töö sujub seetõttu märksa paremini. 2010. aasta esimese poolaasta kokkuvõtete põhjal on alust väita, et niisugune töökorraldus on kohtu jõudlust kasvatanud peaaegu 26%.
Neljas küsimus: "Kuidas mõjutab kohtunike ülekoormus õigusemõistmise kvaliteeti?" Õigusemõistmise kvaliteedi all tuleb silmas pidada eelkõige kohtulahendite sisulist kvaliteeti ehk seda, kui paljud alama astme kohtu lahenditest jäävad jõusse. 2007.–2009. aasta tsiviilasjade menetluse statistika kohaselt ei vaidlustanud menetlusosalised 95–97% esimese astme kohtu lahenditest. Kordan: 95–97% esimese astme tsiviilasjadest ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohtus läbi vaadatud esimese astme kohtu lahenditest on täiesti muutmata jäänud 50–52%. Kordan: nendest otsustest, mis edasi on kaevatud, on 50–52% täiesti muutmata jäänud. Täiesti muutmata! Lisanduvad siis osaliselt muudetud lahendid ja täielikult muudetud lahendid, tühistatud lahendid. Võttes arvesse nii apellatsioonimenetluse läbinud lahendeid kui ka lahendeid, millega menetlusosalised juba esimeses astmes rahule on jäänud, on alust väita, et maakohtutes 97–98% asjadest lahendatakse õigesti, s.o kvaliteetselt. Järelikult pole kohtute töökoormuse kasv õigusemõistmise kvaliteedile märkimisväärset mõju avaldanud.
Rääkides ülekoormusest, tuleks ühtlasi vaadata kohtusse saabunud asjade statistikat. 2010. aasta esimesel poolaastal saabus maakohtutesse kokku 11 960 kriminaalmenetluse asja, st 2,9% vähem kui 2009. aastal samal perioodil. Kriminaalmenetluse asju saabus üld- ja lihtmenetlusse maakohtutesse kokku 4702, st 11,3% vähem kui 2009. aastal samal perioodil. Tsiviilasjade puhul on koormus mõnevõrra suurenenud, seda eelkõige Harju Maakohtus. Kasv on olnud 10,8%. Aga jättes kõrvale olukorra Harju Maakohtus, võib öelda, et riigis tervikuna me kohtunike ülekoormusest rääkida ei saa.
Viies küsimus: "Mida kavatseb Justiitsministeerium ette võtta selleks, et tagada kohtumenetlus mõistliku aja jooksul?" Jällegi: Justiitsministeerium tegutseb vastavalt seadusele omaenda volituste piires. Ja meie volitused kohtunikele ettekirjutusi teha on äärmiselt piiratud.
Mida me aga oleme teinud? Alates 2007. aastast oleme koostanud kohtunike personaalstatistikat. Kokkuleppel kohtutega seadsime prioriteediks vanade asjade lõpuni menetlemise. Esimese ja teise astme kohtute menetluse statistika on muide Justiitsministeeriumi veebilehel kõigile kättesaadav, aadress on www.kohus.ee/10925. Sellega saate otse menetlusstatistiliste andmete juurde. Selle statistika alusel näiteks on keskmine arvestuslik menetlusaeg maakohtutes menetlusliikide kaupa aastatel 2007–2009 (jutt on siis viimasest kolmest aastast) lühenenud 28%–38%. Toon ka mõned näited menetlusliikide kaupa. Tsiviilasjad:  2007 – arvestuslik keskmine menetlusaeg oli 309 päeva, 2009 – arvestuslik keskmine menetlusaeg 206 päeva. Muutuja on miinus 33%. Üldmenetluse kriminaalasjad: 2007 – arvestuslik keskmine menetlusaeg 667 päeva, 2008 – 515 päeva, 2009 – 451 päeva. Muutuja on miinus 32%. Väärteomenetlusasjad: 2007 – 121 päeva, 2008 – 81 päeva, 2009 – 75 päeva. Muutuja on miinus 38%. Haldusasjad: 2007 – 180 päeva, 2008 – 132 päeva, 2009 – 130 päeva. Muutuja on kokku miinus 28%. Toon veel näite Viru Maakohtust. 2007. aastal oli Viru Maakohtus üldmenetluses kriminaalasjade keskmine arvestuslik menetlusaeg ca 900 päeva. Nüüd on see 500 päeva, millega ka muidugi rahul olla ei saa. Halduskohtutest on kõige koormatum Tallinna Halduskohus, kus on arvestuslik keskmine menetlusaeg 2007. aasta 218 päevalt lühenenud 159 päevale. Ka selle 159 päevaga muidugi rahul olla ei saa, aga muutuja on päris hea.
Justiitsministeerium tegeleb vanade kohtuasjade monitoorimisega juba pikemat aega, edastades kaks korda aastas kohtunikele detailsed andmed iga kohtuniku menetluses olevate vanade asjade kohta. Nimetatud tegevus on tublisti kaasa aidanud vanade asjade vähenemisele. Ühtlasi on kohtute esimeestel kohustus kohtuasjade statistikast kohtute haldamise nõukoja ees aru anda ja ka see meede on aidanud kaasa asjade arutamisele mõistliku aja jooksul.
Kui vaadata menetlustähtaegade statistikat 2010. aasta esimesel poolaastal, siis on see 2009. aasta sama ajaga võrreldes lühenenud näiteks Viru Maakohtus tsiviilasjades 17,7%, Harju Maakohtu kriminaalasjade üld- ja lühimenetluses ca 11%. Justiitsministeeriumis on töös ka metoodika, kuidas jagada kohtuasju võrdselt, võttes arvesse nende raskusastet. Kohtuasjade jagamise korraldamise otsustamine on seaduse alusel kohtute üldkogude pädevuses, kes kinnitavad iga kohtu sisese tööjaotusplaani. Küll on Justiitsministeerium kohtute haldamise nõukoja algatusel ja koostöös kohtunikega – toonitan, et teatud osa kohtunikega – töötanud välja põhimõtted eri liiki kohtuasjade lahendamiseks kuluva aja määratlemiseks. Tegu on nn koormuspunkti põhimõtetega, et oleks võimalik tagada kohtunike võrdne koormus ka tingimustes, kus kohtunik on spetsialiseerunud näiteks kriminaal- või tsiviilasjadele või veelgi detailsemalt, näiteks tsiviilasjades tööõigusasjadele. Koormuspunkti põhimõtete kohaselt on määratletud tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasjade lahendamiseks kuluva aja erinevused, kuid ka nimetatud menetlusliikide sisesed erinevused. Näiteks kui palju rohkem või vähem aega kulub ühe tööõigusasja lahendamiseks võrreldes abielulahutusega või maksuotsuse kohta esitatud kaebuse lahendamiseks võrreldes mõne kinnipeetava kaebusega.
Kohtute haldamise nõukoda kiitis need põhimõtted 2009. aasta detsembris esialgselt heaks ning neid rakendatakse juba mitmes kohtus, näiteks Tallinna Halduskohtus, Viru Maakohtus ja Harju Maakohtus, ja seda nii kohtuasjade jagamisel kui ka töötulemuste aruannetes. Uue töökorralduse tulemusena on näiteks Tallinna Halduskohtus kohtunikud jagunenud nelja gruppi ning igale grupile on määratud kindel asjade nomenklatuur:  4–5 kindlat haldusasjade kategooriat, millest lähtudes iga grupi kohtunikele asju jagatakse ja millele need kohtunikud on spetsialiseerunud. Iga grupi asjade nomenklatuuri määratlemisel lähtutakse sellest, et oleks tagatud kõigi gruppide ja nendesse kuuluvate kohtunike töökoormuse võrdsus. Seega on kohtunikel vaatamata spetsialiseerumisele võrdne koormus. Spetsialiseerumine on tõesti Eesti kohtusüsteemis suhteliselt uus asi. Ükski asi  ei tule teatavasti ilma negatiivsete kõrvalmõjudeta, aga tuleb öelda, et spetsialiseerumisest on kõvasti kasu olnud. Loodan, et see vastus aitas natukene selgitada kohtus toimuvat. Aitäh!

Suur tänu, härra justiitsminister, ettekande eest! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Lugupeetud minister! Teie nimetatud kõrge protsent kajastab ainult otsuseid, mis kohtutes on tehtud. Kuid minu käes on aastatagune väljavõte ühest juhtivast Eesti ajalehest, kus kirjeldatakse kümmet juhtumit, mil kohtunikud on rängalt eksinud mitmesuguste tegudega oma ametipostil. Kindlasti on paljudel meeles kriminaalkuriteod, mis kohtunikud tänavu Ida-Virumaal toime on pannud. Kui palju on väiksemaid rikkumisi, seda me ei teagi. Näitena olgu toodud üks maakohtu otsus, millega autojuhile, kes sõitis surnuks kolm inimest, määrati karistuseks juhiloa äravõtmine kolmeks kuuks. Asi läks siiski teise astme kohtusse, kus süüdlasele määrati reaalne vanglakaristus. See nõudis kohtunikelt täiendavat tööd. Ma arvan, et te kindlasti õigustate kohtunike eluaegset ametissemääramist, nagu põhiseadus ette näeb, vajadusega tagada nende sõltumatus. Aga kas sellega me ei tee karuteenet?

Kui teil on midagi konkreetset teada anda, siis edastage mulle see informatsioon, kuigi Justiitsministeerium ei saa selle konkreetse informatsiooniga muud teha kui jagada seda Riigikohtu esimehega, kellel on distsiplinaarvõim kohtunike üle. Jah, Eesti põhiseadus sätestab kohtuniku ameti eluaegsena. Mina ei kuulu nende hulka, kes hakkaksid esitama muudatusettepanekut, millega see põhimõte tühistada. Sellest on rohkem kasu kui kahju.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Austatud minister! See, et kohtunikud on üle koormatud, võib tuleneda samuti sellest, nagu on juttudest selgunud, et nad peavad tegema ka sellist tööd, mis ei nõua kohtuniku kvalifikatsiooni. Ja oligi hea kuulda, et nüüd on vist peaaegu igal kohtunikul oma konsultant. Tahangi küsida: kas selles suunas liigutakse edasi, et see abijõud, kes on kohtuniku käsutuses, teeks lihtsamaid töid ja kiirendaks sellega menetlust?

Mul on väga hea meel, et sa, Toivo, oma küsimuse just niimoodi püstitad. Ka Justiitsministeerium on seisukohal, et kui me maksame kohtunikule väga head palka ja nõuame talt kõige vähem magistrikraadi, siis me ei tohiks kõrgepalgalisi teadusmagistreid panna tegema tehnilist tööd. Muide, esimese astme kohtunikud näiteks Saksamaal teevad suurema osa oma tehnilisest tööst ise, aga nende positsioon on ühiskonnas natuke teistsugune kui Eestis. Ka meie leiame, et lahendus peab peituma nii uue tehnoloogia kasutuselevõtus kui ka täiendava abipersonali palkamises. Ja sinnapoole me liigume. Need põhimõtted on kirja pandud ka uues kohtute seaduses, mille eelnõu Märt Rask parlamendile edastanud on. Mul on väga kahju, et erakond, keda sa esindad, on põhiseaduskomisjonis oma liikme kaudu asunud seda eelnõu ründama. Miks, see on minule arusaamatu.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Hea ettekandja! Statistikat, mis võrdleb asjade seisu 2007. aastal ja praegu ning kajastab suuremat paranenud kvaliteediga kohtuasjade arvu, on hea kuulata. Samas kuulaks hea meelega ka statistikat selle kohta, kui palju selle perioodi jooksul on muutunud prokuröride kohtumõistmise osakaal võrrelduna kohtunike mõistetud asjadega. Nagu me teame, on kokkuleppemenetlustes suurem osa prokuröril ja nende menetluste osakaal on määratult kasvanud. Võib püstitada nii õigusteoreetilise kui ka praktilise küsimuse, kas see on põhjendatud. Kas pole nende 2007. aasta ja praeguste andmete analüüsi puhul tegu mittevõrreldavate näitajatega?

See küsimus näitab järjekordselt, et te olete kogu selles asjas täiesti ebakompetentne. Te väidate, et prokuratuur mõistab õigust – kuidas te saate niimoodi öelda, olles põhiseaduskomisjoni liige?! Ei mõista ju! Õigust mõistab Eestis kohus, nii nagu põhiseaduses on kirja pandud. Ka nendes lühimenetluse asjades kohus ju kinnitab need kokkulepped, mis on süüdistatava ja prokuröri vahel tehtud. Kui kohtunik seda kokkulepet ei kinnita, siis läheb asi üldmenetlusse ja lahendatakse teistsuguste reeglite järgi. Kaitseõigus on ju täpselt samamoodi tagatud inimesele, inimene ei pea minema mitte mingitel tingimustel kokkuleppele prokuröriga. Selleks on meil olemas avalik-õiguslik advokatuur, kes jagab inimestele riiklikku menetlusabi, ja seda rohkem kui 30 miljoni krooni ulatuses. See ei puuduta üldse kohtustatistikat.
Teil on see asi sassis nagu Kört-Pärtli särk pühapäevahommikul. Te räägite ühelt poolt üldmenetluse ja kokkuleppemenetluse osakaalust, teiselt poolt aga näiteks kohtunike koormatusest tsiviilasjades. Need ei ole võrreldavad näitajad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra justiitsminister! Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Evelyn Sepa!

Head kolleegid ja vähem lugupeetud justiitsminister! Rein Langi räuskamine siin kõnepuldis on juba reegliks muutunud, aga vahest oleks tal kohasem räusata oma kodus, mitte siin saalis. See märkus, et ma olen asjatundmatu, on ehk ka asjakohane, kuid viitan siiski allikale, millele ma tuginesin. Kui mina olen asjatundmatu, väites seda, mida siin arupärimises on väidetud, siis seda on kahjuks ka Harju Maakohtu esimees. Loen teile ette uudise 7. septembrist käesoleval aastal. Tsiteerin: "Harju Maakohtu esimehe Helve Särgava kinnitusel on kohtunikud kaadri nappuse tõttu tööga üle koormatud, mistõttu esineb ka olukordi, kus uute süüasjade istungite algusajad lükatakse mitmete kuude taha. Särgava sõnul jagatakse kohtumenetlusse jõudnud süüasjad kohtunike vahel võrdselt, arvestades kohtunike spetsialiseerumist. Tänavu esimesel poolaastal on näiteks igale Harju Maakohtu kohtunikule jagatud ligi 100 kriminaalasja, kusjuures paljud neist on paljude süüdistatavatega ning materjalimahukad. See tähendab, et ühe süüasja arutamine võib kesta mitu kuud. "Kohtuistungite määramise pikad tähtajad ongi tingitud eelkõige just kohtunike hõivatusest ning teatud osas ka sellest, et kohtuistungi toimumise ajad tuleb kooskõlastada kohtumenetluse pooltega ehk prokuröride ja advokaatidega," selgitas Särgava BNS-ile. Tema sõnul on täiesti selge, et mõistetav karistus täidab oma eesmärgi, kui see määratakse võimalikult kiiresti pärast kuriteo toimepanemist. "Samas, kui isik mõistetakse õigeks, on samuti väga oluline, et see saab toimuma kiiresti pärast süüdistusakti kohtusse saabumist," ütles Särgava. Tema sõnul on kohtunikud tööga üle koormatud pidevalt täitmata töökohtade tõttu. "Praegu on Harju Maakohtus üheksa vakantset kohtuniku ametikohta," tõi Särgava välja. Istungite määramisel kaugemasse tulevikku mängib rolli ka kohtuasjade suur arv, nende mahukus ning menetluse katkematuse printsiip, mis tähendab, et enne ühe asja menetlemise lõppu ei saa kohtunik reeglina uue asja arutamist alustada. Särgava sõnul on kohtunikel endil raske kohtumenetluse kiirust tõsta. "Võin kinnitada, et kõik minu kolleegid töötavad nii kiiresti ja intensiivselt, kui see on inimloomusele võimalik," lisas Särgava. Süüasjade kuhjumine on probleemiks kohtutes üle Eesti. Näiteks saatis Lääne Ringkonnaprokuratuur taastusravikeskuse Estonia ametikuritegudes süüdistatava eksjuhi Vello Järvesalu kohtu alla juba mullu septembris, esimene istung toimus aga alles teisipäeval." Ilmselt viidatakse kuupäevale septembri alguses. Ja parandage mind, kui Järvesalu mitte ei kuulunud Reformierakonda! Seda muidugi selles pressiteates ei ole. Ülejäänute puhul eks igaüks siin näe ise. On loomulikult hea, et Justiitsministeerium astub samme, et see kriitika saaks lahendatud ning osutuks selles mõttes konstruktiivseks ja tulemus positiivseks.
Aga nüüd veel kaks asja, mis äsjases ministri sõnavõtus kuigi asjakohased ei olnud. Esiteks, tasuta riigi õigusabi, mille maht on kaduvväike võrreldes selle vajadusega. Nii ongi inimeste võimalus seda saada vägagi küsitav. Sellele on tähelepanu juhtinud ka teised põhiseaduslikud institutsioonid ja ministri räuskamine siin kõnepuldis ei muuda seda fakti olematuks. Tema käes on hoovad, ka eelarve hoovad, et olukord muutuks märksa rahuldavamaks, kui see seni on olnud.
Mis puutub kokkuleppemenetlustesse, siis nende puhul teevad sisulise töö ära prokurörid ja kohus on vaid formaalne kinnitaja – praktikas vähemalt. Ja vehkida siin seadusega ei ole samuti kuigi asjakohane. Kui on välja kujunenud olukord, kus 95–97% kohtuasjadest lahendatakse kokkuleppemenetluste raames, siis võib tõesti küsida: kes mõistab Eestis kohut? Kohtunikud nende asjade puhul ei mõista kohut, vaid kinnitavad kokkuleppe. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Inara Luigase, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Aivar Riisalu, Toomas Vareki, Nelli Privalova, Jaak Aabi, Arvo Sarapuu, Ain Seppiku ja Helle Kalda tänavu 23. septembril esitatud arupärimine erakorralise pensionireservi olukorra kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Oleme teile esitanud arupärimise 23. septembril ja see on erakorralise pensionireservi olukorra kohta. Sissejuhatuseks nii palju, et Riigikontroll on arvanud oma 2008. aasta aruandes, et kui pensionireservide kasutamist jätkatakse samas tempos, siis on erakorraline pensionireserv 2010. aastaks tühi. Kui tänavuse 31. mai seisuga oli erakorralises reservis veel 250 miljonit krooni, siis juulikuus haigutas reservis juba tühjus. Iseenesest me teame kõik väga hästi, et reservid ongi selleks loodud, et neid keerulistel ja rasketel aegadel kasutada, aga kui me vaatame Eesti majandusruumi, siis keerulised ja rasked ajad pole kaugeltki läbi. SEB analüütik Hardo Pajula on pensionivarude kohta öelnud, et tegemist pole ajutise kitsikusega, vaid väga sügavate juurtega probleemi esimeste nähtavate õitega. Valitsus on seni lootnud, et tööturul on peatselt näha paranemise märke, sest euroga liitumine annab riigile kindlustunde ja usalduse, nagu väidetakse. Samas on nii Riigikontroll oma aruandes kui ka arengufond oma raportis tõdenud, et Eesti konkurentsivõime ei ole kuigivõrd kasvanud ning ka lähitulevikus erilise paranemise märke ei paista. Lisaks on välisinvestorid hakanud jõuliselt investeerima Leedusse, kuigi euro tuleb Eestisse. Kui lähiajal ettevõtete tootlikkus ja ekspordivõime ei kasva, ei kasva ka riigi konkurentsivõime. Seega ei teki meil riigis uusi töökohti, ei vähene töötus ega suurene sotsiaalmaksu laekumine. Seoses sellega on meil rahandusministrile viis küsimust, millele palume vastata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Inara Luigas! Palun teid, lugupeetud rahandusminister, vastamiseks kõnepulti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Arupärijad on siin, nagu ette loeti, andnud hinnanguid Eesti majandusele ja siis näpuotsaga ka küsimusi esitanud. Kui ma need küsimused kuidagi kokku võtan, siis kurdetakse selgelt – kuigi tegu on, jah, ka küsimärgiga väidetega – pensioni suhte ja kulude üle. Kurdetakse, et pensionireservis ei ole raha, et pensioni makstakse justkui muude riigieelarve kulude arvel ja viidatakse mingile sisulisele reformile, mis on tegemata, aga ei nimetata kuskil, mis reformist juttu on. Kui ma need küsimused kokku panen ja arvestan seda, mida tegelikult küsijad väga hästi teavad – seda, et pensione makstakse riigi maksutuludest seadusega ettenähtud piires –, siis ma järeldan, et nendes küsimustes peituv ettepanek on vähendada pensione. Selle peale ma küll vastan, et seda ettepanekut valitsus ei toeta. Pensionid tuleb ettenähtud ulatuses välja maksta ja ei ole mingit alust väita, et pensione makstakse kuidagi teiste kulude arvel. Ühte raha ei saa mitu korda välja maksta. Nii palju, kui seaduse ja riigieelarvega on ette nähtud, nii palju välja makstakse. Ning pension on siin kindlasti prioriteet.
Kui siinset Eesti majanduse kirjeldust vaadata, siis peaks kindlasti mõne asja ära õiendama. Kõigepealt väide, et tööturul justkui ei ole paranemismärke. Tegelikult siiski on. Statistikaameti andmetel oli teises kvartalis 5200 hõivatut rohkem kui esimeses kvartalis ja et maksumaksjaid on vastavalt ka juurde tulnud, näitab Maksu- ja Tolliameti statistika. Registreeritud töötus on teatavasti kahanenud 10,6%-ni, enne oli see 14,6%. See on kindlalt paranemine tööturul.
Kurdetakse, et Eesti konkurentsivõime ei ole kuigivõrd paranenud ning ka lähitulevikus pole erilisi paranemise märke näha. Juhin tähelepanu, et kaheksa kuu eksport on tänavu 26% suurem kui eelmisel aastal. Augustis näiteks kasvas Eesti eksport aasta võrdluses 37%. Kui see ei ole konkurentsivõime paranemine, siis mis see on? Eksport on uuesti 2008. aasta tipu tasemel. Võin tuua andmeid ka tootmisvõimsuste koormatuse kohta, mis on mitmes sektoris samal tasemel, kui oli kõige suurema koormatuse ajal. Tootlikkus ehk SKT hõivatu kohta on selle aasta esimeses ja teises kvartalis kasvanud vastavalt 8% ja 9%. Nii et pole alust väita, et konkurentsivõime ei ole kasvanud.
Veel on huvitav väide, mida on kohe piinlik kommenteerida, sest ei tahaks naabrile halba. Too väide on, et välisinvestorid on hakanud jõuliselt investeerima Leedusse, kuigi euro tuleb Eestisse. Olgu siis märgitud, et otseste välisinvesteeringute maht Eestis on ka absoluutarvudes, rääkimata elaniku kohta, kõige suurem Balti riikides. Sissevoolu Eestisse iseloomustas 2009. aasta neljandas kvartalis ning 2010. aasta esimeses ja teises kvartalis, nii värsked andmed meil on, vastavalt kasv 25,9%, 8% ja 8,9% SKT-st. Leedu näitajad on –2,6%, –0,5% ja –1,5% SKT-st. Nii et kahju on, aga ma arvan, et Leedu siiski saab järjele. Nad on hakanud ajama senisest märksa rangemat eelarvepoliitikat ja oma kulusid ratsionaliseerima. Ent soovime neile jõudu, et nad veelgi kiiremini seda teeksid ja samuti euro kasutusele võtaksid. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud rahandusminister! Ma ei tea, mis teksti te lugesite, aga te ei vastanud küsimusele, mis arupärijaid tegelikult huvitas. Püüan selle nagu inimkeelde panna. Kui Keskerakond aastal 2007 valitsusest lahkus, jäi meist maha 5 miljardit erakorralisse pensionireservi. See oli mõeldud just nimelt niisuguste raskete aastate üleelamiseks, kui töötavaid inimesi, kes maksavad sotsiaalmaksu, peaks mingil põhjusel vähemaks jääma. Samas mullu te andsite teada – ma loen ette ühe suvalise uudise eelmise aasta maist, mis räägib Rahandusministeeriumi raportist –, et riik võttis aprillis 1,55 miljardit krooni pensionireservist, et katta jooksvaid kulusid. Mind huvitab see, et need 5 miljardit krooni on nüüdseks ära kulutatud jooksvateks kuludeks. Mis need jooksvad kulud olid? 1,55 miljardit ei ole see summa, mis isegi kõige hullema tööpuuduse ajal jäi vaheks sotsiaalmaksu laekumiste ja pensionide väljamaksete vahel.

Kulla proua Simson! Mina jälgisin tähelepanelikult, mida Inara Luigas siit ette luges. Tema pühendas kogu oma tähelepanu Eesti majandusele hinnangu andmisele ja ma pidasin vajalikuks sellele vastata. Küsimusi tema ette ei lugenud ja mina võtsin selle teema sama lühidalt kokku. Tema ju küsimusi üldse ei maininudki.
Mis puutub erakorralisse pensionireservi, siis see on erakorraline reserv, kuhu seaduse järgi võib raha kanda, aga ei pea kandma. Ja ma ei oleks nii uhke selle üle, et Keskerakond jättis 5 miljardit järgmisele valitsusele. Seda mitmel põhjusel. Kõigepealt ei olnud see teie otsus. Teiseks tähendas sellise reservi kogumine seda, et pensioni maksti välja mõnevõrra vähem. Ja too raha pole kulunud mitte jooksvateks kuludeks, nagu te väidate, vaid pensionideks. Erakorralist pensionireservi ei saa kasutada muuks kui pensionide maksmiseks ja me oleme teinud pensioniindeksi pensionäridele soodsamaks, et vähem säästa ja rohkem praegusel raskel ajal välja maksta. See oli Riigikogu otsus. Võib-olla selle otsuse tegemise ajal ei võetud kõiki kriisi olusid arvesse, aga selle tulemusel on pensionid suuremad, kui need oleksid juhul, kui oleks jätkatud sama poliitikat, mida ajas kuulsusrikas eelmine valitsus.

Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Aab!

Hea minister! Kui rääkida sellest, kuidas see 5 miljardit tekkis, siis me olime koos valitsuses ja mina sotsiaalministrina tegin koos rahandusministriga selle ettepaneku valitsusele. Mul on hea meel, et seda toetati, ja toetasid ka sina, kuigi kõlas arvamusi, et miks me sinna raha kanname, kulutame selle kuskil ikka ära. Need olid ülelaekuvad tulud ja oli väga õige, et me selle reservi tekitasime. Kahjuks on need summad sisuliselt otsas. Minu küsimus on, mis edasi saab. Sellise suhteliselt väikese tulubaasi juures, mis riigil on, tulusid kuigi palju ei laeku, aga pensionide maksmise peab kindlustama – see on seaduses ette nähtud. Tõesti võib tekkida oht, et me ei suuda pensioni välja maksta, kuna meil riigieelarves piisavalt tulusid kaugemas perspektiivis ei ole. Mis on sinu hinnang: mis saab edasi?

Mis siis saab? Saab see, et pensionid makstakse välja seaduse alusel. Selleks on oma indeks ja seda rakendades makstakse pensionid välja prioriteetse kuluna. Ja kui pensionid kasvavad, siis on kõik muud kulud tulnud kokku võtta. Midagi ei maksta selles mõttes millegi arvel – meil ju pole kohustust kulutada igal pool aina rohkem. Aga pensionäride arv kasvab, nende tööstaaž kasvab ja selle tulemusena on objektiivne paratamatus, et kasvab ka pensionikulu.
Me oleme siin saalis pensioniiga tõstnud. Teie olete siin saalis, mina aga ühes teises saalis selle otsuse teinud ja see on kindlasti strateegiliselt õige otsus. See on üks tegur, mis olukorda leevendab. Erakorralisel pensionireservil aga ei ole küll pensionide väljamaksmises mingit tähtsust. Mitte mingit! Selle loomine on olnud subjektiivne otsus, millel ei ole sügavamalt juriidilist ega majanduslikku seletust. Pensionid makstakse välja seaduse järgi riigi likviidsetest varadest, mis on meil alati olemas olnud.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Hea minister! Te panite nüüd vägisi Inara Luigasele sõnad suhu, et me tahaksime nagu pensione vähendada. Te olete hästi peaministrilt õppinud, ma vaatan! Ka tema paneb pidevalt meile sõnu suhu. Kuid ma soovitan teil kõikvõimalike muude andmebaaside kõrval vaadata ka haigekassa ja ravikindlustatute andmebaase ja siis te näete, et ei ole sugugi töökohti juurde tulnud. Iga nädal meil jääb 1800–2000 järjekordset inimest töötuks. Nii et maksuraha ei ole kuskilt juurde tulemas. Minu küsimus ongi: millistest vahenditest te ikkagi plaanite pensionid välja maksta? Ma kordan veel, et eelmine rahandusminister ütles küll otse välja, et pensionireservist võeti raha aukude lappimiseks.

Ei kujuta ette, mis väide see küll olla võis. Aga mina ei pannud kellelegi sõnu suhu. Ma lihtsalt arvan, et me ei peaks siin vastastikku lolli mängima ja küsima asju, mida me kindlalt ise teame. Te teate väga hästi, et pensionid makstakse välja seaduse järgi riigi tuludest ja selleks ei pea piisama sotsiaalmaksu tuludest. Nendest ei ole juba hulk aega piisanud. Need on katnud umbes 75% vajalikust ja see ongi pensionireformi mõte ka olnud, et pensionid ei sõltuks ainult sotsiaalmaksust.
Me võime siin palli edasi-tagasi veeretada, aga tööhõive kasvab. Mina ei teadnud, et teie neid pealkirju kirjutate – viimasel ajal on tõesti hakanud pealkirjad olema selles toonis, et lisandunud on nii ja nii mitu uut töötut, mitte et töötute arv on vähenenud nii ja nii mitme võrra. Tegelikult ju töötute arv meil väheneb ja see on lihtsalt protsessi üks külg, et osa inimesi kaotab töö, aga rohkem jälle leiab töö. Selles mõttes ei lähe asi mitte halvenemise, vaid paranemise suunas.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud minister! Tegelikult pole pensioniea tõstmist taotlenud ega ka toetanud ei Rahvaliit ega Keskerakond. See on sisuliselt Reformierakonna ettevõtmine. Küll saan ma öelda, et Vabariigi Valitsus on väga osavalt ajanud käe küll haigekassa, küll töötukassa, küll erakorralise pensionireservi taskusse ja sellega täitnud riigieelarve auke. Vabariigi Valitsus ei pea ka mitte millekski Euroopa sotsiaalharta ratifitseeritud sätteid ja seda, et Eestile heidetakse ette, et meil on madalad pensionid, just need meie kõige väiksemad. Mina küsin: mis ajal te olete maksnud erakorralisest pensionireservist raha?

Ma tõesti ei tea, kas te vastutate ka oma sõnade eest. Mida tähendab, et valitsus on ajanud oma käe haigekassa või töötukassa taskusse või kuidas te täpselt ütlesitegi? Mida see tähendab? Valitsus on oma palgad külmutanud juba hulk aega tagasi, Riigikogu ei ole sellega hakkama saanud. Kus on põhiseaduslik põhjus? Kes oma käsi kellegi taskusse ajab? Kuhu see raha on läinud teie arvates? See on läinud seadusega ettenähtud kohta. Haigekassa raha on läinud meditsiini heaks ja pensionikassa raha on läinud pensionide maksmiseks. Ma ei tea, miks te peate siin udu ajama ja valetama. Ma ei saa arugi, mida te küsida tahtsite. Kui te sellist udu sinna ette ajate, siis kaob küsimus ära. Proovige uuesti!

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Lugupeetud rahandusminister! Ma ei teagi, kelle käest ma pean küsima, kas juhataja käest või teilt, et meil oli arupärimises viis küsimust, aga mitte ühelegi te konkreetselt ei vastanud. Ma jätsin küsimused ette lugemata aja kokkuhoiu mõttes, teie aga kommenteerisite lihtsalt arupärimise sissejuhatust. Kas te olete nõus minu arupärimise uuesti üle vaatama ja nendele küsimustele vastama?

Ainult teie pärast ma teen seda! Üldiselt on arupärimisele sisuliselt ju vastatud. Ka mina tahtsin aega kokku hoida. Esimene küsimus oli, et pensionile on kulunud 1,6 miljardit kuus, Sotsiaalkindlustusametile on aga laekunud sotsiaalmaksu, nagu ma aru saan, 1,2–1,3 miljardit kuus. Ja küsitakse, millest see vahe on kaetud. Nagu on siin korduvalt varem riigieelarve lugemisel öeldud: need kulud kaetakse riigi muudest tuludest.
"Kui pensionide väljamaksed teha teistest tuluallikatest, peab proportsionaalselt vähendama teatud kuluartikleid. Kui seda tehakse taoliselt, siis millised kulud vähenevad?" Meil on olemas riigieelarve, et kogu see tabel ette näidata. Neid kulusid, mis vähenevad, seal väga palju ei ole, küll aga on neid, mis suurenevad. Võtke raamat ette ja lugege! Me arutasime seda kolmapäeval rahanduskomisjonis ja see võib jälle jutuks tulla. Te kogu aeg tekitate pensionäridele muret selle jutuga, et nemad ohustavad riigi muid väljaminekuid.
Kolmandaks: "Järgmise aasta eelarvest hakatakse tegema makseid ka pensioni II sambasse, suurusega 1,2 miljardit krooni. Millest finantseeritakse pensioni II samba makseid?" Seda ütleb seadus: sotsiaalmaksu tulust.
"Miks on valitsus mänginud nii tõsiste asjadega pimesikumängu?" Ma ei oska selle peale muud teha kui õlgu kehitada. Siin ei ole öeldud, mis pimesikumäng, mis tõsine reform – on mingisugused vihjed, millest on võimatu aru saada, ja ma jätan vastamata. Ma ei ole mängur.
"Arvestades majanduse tsüklilisust, on reservide olemasolu keskpikas perspektiivis väga oluline." Aitäh! See kirjutage endale üles, kui hakkate järgmisel korral eelarvet kritiseerima. "Millal tekib teie arvates taas võimalus erakorralise pensionireservi täitmiseks?" Selleks ei ole praktilist vajadust. Minu hinnangul on see suhteliselt propagandistlik reserv, mida on otsustatud pidada selleks, et poliitikud saaksid oma valimisringkonnas rääkida, et nemad tegid säärase otsuse, või ka sellepärast, et pensionäridel tõesti oleks rahulikum meel. Aga te kogu aeg külvate ärevust, justkui pensionideks jääks raha puudu. Te teete seda juba mitmendat korda ja teile on alati vastatud, et pensionide väljamaksmise seisukohast sellel praktilist tähtsust ei ole. Selleks on muud tuluallikad, kui see reserv tühjaks saab. Selle reservi nimi ongi erakorraline pensionireserv, ja seda mitte juhuslikult – sellel ei ole fundamentaalset süstemaatilist seost pensionide väljamaksmisega.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Hea rahandusminister! Meil siin Riigikogus on hea tava, et kui arupärija selgitab oma seisukohti ja küsimusi ette ei loe, siis reeglina minister loeb küsimused ette ja vastab siis. Minu küsimus puudutab arupärimise kolmandat küsimust. Riik võttis ühepoolselt teisest sambast oma osa ära, sest laekuvad sotsiaalmaksud ei võimaldanud riigil enam seda raha maksta. Kuidas praegu sotsiaalmaksu laekumisega on? Kas järgmiseks aastaks võetud kohustus taastada 1,2 miljardi ulatuses teise samba maksed jääb pikemaks ajaks? Kuidas selle aasta sotsiaalmaks laekunud on?

See, mis teise sambaga ette võetakse, on seaduses kirjas. Ja seda seadust me ju oleme lubanud täita. Minu arust on natukene küüniline, et ainus, mis ühel erakonnal eelarve kohta öelda on – see ei käi teie kohta! –, on see, et küll oli hea, et valitsus otsustas maksed teise sambasse taastada. Otsus oleks olnud see, kui oleks seda seadust muudetud. Seda ju keegi ei kavandanud. See kohustus on täitmiseks ja maksed taastatakse. Taastatakse, nii nagu seadus ette näeb ja nagu te ise olete siin hääletanud. See vahepealne peatamine oli mitmes mõttes oluline. See säästis ühelt poolt riiki võlgadest ja maksutõusudest, teiselt poolt aga inimesi sundsäästmisest, mis kriisi ajal pole loogiline tegevus. Hulgal inimestel ju ei ole jõudu säästa, kui on kriis. Ja milleks siis neid makseid jätkata? Nii et minu arvates see oli küll hästi valus otsus, aga õige otsus.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Härra minister! Ma puhtsõbralikult soovitan teil järgmine kord, kui te tulete siia saali ette küsimustele vastama, üks rahusti sisse võtta. Teie esinemisstiil on praegu tõepoolest väga kole, eriti naissaadikutele vastates ei tohi niimoodi endast välja minna ja inimesi solvata. Seda enam, et küsimused on väga asjakohased. Teie koalitsioonipartner Mart Laar on viimastel aastatel korduvalt öelnud: kui riigil on raha puudu, siis jätame pensionid maksmata. See tekitab ärevust. Seda enam, et eelmisel aastal te jätsite oma lubaduse täitmata: ainult kolmandiku võrra tõstsite pensioni, kaks kolmandikku lubatust jäi pensionäridele raha välja maksmata. Lubatud 700 krooni asemel tuli juurde umbes 200 krooni. Nii et te olete praegu pensionäridele võlgu. Sellepärast ongi meil mure, kas tulevikus saab see raha makstud. Kas eelmise aasta võlg on kavas näiteks järgmisel aastal pensionäridele ära maksta? Mida te lubasite ja mida te maksite – need arvud on siin olemas.

Ma arvan, et tablett kuluks praegu teile ära, sest mina ei ole kordagi närvi läinud. Teie läksite küll. Jämedaks ka. Ära ei ole midagi võetud. Ühel hetkel muudeti majandusprognoosi. Muudeti isegi liiga aeglaselt. Pensionid tõusid 5% sel ajal, kui kõigil teistel ümberringi palka kärbiti. See oli tegelikult suur vastutulek, oleme ausad. See tekitas ka pinge teie lugupeetud erakorralisse pensionireservi, mis nüüdseks on otsas, ja kogu riigieelarvesse. Aga ma arvan, et kokkuvõttes selline samm oli arukas nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult, sest osa inimeste ostujõud hoiti alles ja see natukenegi toetas sisenõudlust, mis ju kukkus täiesti ära, kui laenamine ära lõppes, kui palku kärbiti, kui tööpuudus algas ja kui rahvas lihtsalt kohkus ära, ei julgenud enam tarbida. Pensionärid olid need, kes julgesid tarbida. Loomulikult on pensionid väikesed ja nende 5%-line tõus on mitmeti põhjendatav, vaatamata sellele, et sotsiaalmaksu laekumine kahanes, nagu prognoosid olidki.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti kolleeg Inara Luigase.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Kõigepealt ma tahan rääkida natukene arvudest. 2008. aastal laekus sotsiaalmaksu riigieelarvesse 31,299 miljardit krooni, 2009. aastal laekus sotsiaalmaksu riigieelarvesse 28,084 miljardit krooni, 2010. aastaks prognoositakse sotsiaalmaksu laekumisi 26,970 miljardit krooni. Järgmise aasta eelarvet vaadates näeme, et sotsiaalmaksu prognoositakse 27,390 miljardit krooni. Kõik me teame, et sotsiaalmaksu maksetest hakatakse järgmisel aastal tegema makseid ka teise pensionisambasse, kogumispensioni fondi, ja selleks kulub 1,215 miljardit krooni. Kui me teeme lihtsa matemaatilise tehte, siis näeme, et sotsiaalmaksu maksetest ei piisa pensionide väljamaksmiseks ja juba siinkohal tekib miljardiline puudujääk. Kui rahandusminister oleks ausalt välja öelnud, et pensionide väljamakseteks mineva puudujäägi katteks võetakse laenu, oleks täna siin tema jutt olnud õige, aga seda ta ei öelnud millegipärast.
Kui rääkida erakorralisest pensionireservist, siis see loodigi selleks, et tagada pensionäridele pensionide väljamaksmine ka rasketel ja keerulistel aegadel. See oli justkui leping rahva ja võimu vahel. Praegune Vabariigi Valitsus otsustas eelmisel aastal erakorraliselt seadustada erakorralise pensionireservi kasutamise ka jooksvateks kuludeks, mitte ainult pensionide väljamaksmiseks.
Heimar Lenk tegi täna rahandusministrile ühe soovituse. Ma arvan, et rahandusminister oli täna tõesti kas pahane või halvas tujus, aga tahtis teha ka head nalja, öeldes siin, et Keskerakond soovib pensione vähendada. Ta teab, et Keskerakond pensione ei vähenda. Aga nii võiks ju nalja teha ka väitega, et erakorraline pensionireserv võeti kasutusele seepärast, et meie kallis peaminister tahtis jõulukuuske ehtida, ent jõuluehetest tuli puudu ja nii kasutas ta jõuluehete ostmiseks erakorralist pensionireservi.
Meid kõiki teeb murelikuks, et reserv on otsas, aga mingisugust majandustõusu pole Eestis näha. Kui analüüsida 2011. aasta riigieelarvet, siis kõik need investeeringud, millega praegune valitsus keksib, ei anna meile mingisugust majanduslikku tõusu. Seega ei parane tööhõive ega laeku ka rohkem sotsiaalmaksu. Eesti Keskerakonna seeniorid on pidanud aastakonverentse ja on mitmel konverentsil teinud avaliku pöördumise Vabariigi Valitsuse ja teiste institutsioonide poole, täpsemalt ka presidendi ja Riigikogu poole. Eelmise nädala neljapäeval, 21. oktoobril toimus Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu aastakoosolek, kus võeti vastu pöördumine Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, presidendi ja üldsuse poole. Selles nõutakse Eesti ühiskonna probleemidele tähelepanu pööramist. Eesti suurim pensionäride organisatsioon, milles on 4500 liiget, nõuab oma pöördumises tähelepanu pööramist ühiskonnas valitsevatele probleemidele, nagu suur tööpuudus, šokeeriv hinnatõus, vaesuse suurenemine, pensionäride käsitamine koormana ühiskonnale ja erakorralise pensionireservi mõõdutundetu kasutamine.
Rahandusminister ütles äsja, et pensionid makstakse välja. Kui ei jätku sotsiaalmaksu rahast, siis võetakse puudu jääv osa mingist teisest tuluallikast. Kust, seda ta konkreetselt ei öelnud. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Jättes kommenteerimata suure osa eelkõnelnu jutust, sest sellega ma laskuksin ise samale piinlikule tasemele, kus see jutt kahjuks oli, õiendan ma siiski ära kaks täiesti kohatut faktiviga. Esiteks ei ole õige väita, et Eesti riik võtab pensionide maksmiseks laenu. See on vale. Eesti riik võtab ka puudujäägis eelarve korral laenu eeskätt kaasfinantseerimiseks, mitte mingil juhul ei võeta laenu selleks, et pensione välja maksta. Teiseks: täiesti kohatu on süüdistus, justkui oleks võetud sotsiaalmaksurahast, pensionide maksmiseks ettenähtud summadest raha kuhugi mujale. Eelkõneleja jutu peaministri jõulukaunistustest jätan ma tema südametunnistusele – see oli täiesti kohatu ja piinlik.
Aga kordan siis veel kord üle. Mitte pensionidele mõeldud rahast ehk sotsiaalmaksu pensioniosast ei tehta kulutusi muude valdkondade vajaduste täitmiseks, vaid vastupidi: riigieelarve muudest tuludest, ka väljastpoolt sotsiaalmaksu, leitakse võimalusi rahastada pensione. See on olnud täiesti teadlik poliitiline otsus. Seda saab suurepäraselt teha ka ilma, et me paneme osale riigieelarve või ka riigireservide tükkidele kõlavaid nimetusi. Jah, me võime seda teha. Me võime ka stabiliseerimisreservi pensionireserviks ümber nimetada, aga ega sisu sellest ei muutu.
Oluline on see, et te peate ükskord leppima tõsiasjaga, et vaatamata sellele, et te plakatid välja kleepisite, head ametikaaslased Keskerakonnast, pensionid Eestis ei langenud. Vaatamata sellele, et kümned ennast eksperdiks pidavad ja end ka avalikult eksperdiks tituleerinud isikud ütlesid, et Eestil ei ole võimalik kriisi ajal eelarvet kokku panna nii, et pensione ei vähendata, saadi sellega ometi hakkama. Ma arvan, et sellega on põhjust rahul olla. Tekitada poleemikat teemal, mida konkreetsel riigieelarve real tehakse – see on nii kunstlik ja konstrueeritud. Kogu eelkõneleja piinliku jutu taustal tahan ma avaldada arvamust, et me võiksime tegelikult keskenduda olulisele. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Taavi Rõivas! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Mai Treiali!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud minister! Ühelt poolt teeb mind kurvaks, et meil on läinud küsimustele vastamise voorus kuidagi asjad niimoodi, et valitsuse esindajad on võtnud nõuks tegelda kõige muuga kui küsimustele vastamisega. Pigem antakse siin koolitundi ja laskutakse isiklikule tasandile, et solvata inimesi, kes siin Riigikogu saalis tööl on.
Lugupeetud minister! Miks te ei vastanud küsimusele, kuhu ikkagi pensionireservi raha on kulutatud? Nagu mitu küsijat on täna saalis nentinud, oli see reserv 5 miljardit, mis praegu veel ametis olevale valitsusele 2007. aastal ettemaksuna jäi, mõeldud pensionide maksmiseks rasketel aegadel. Ja need rasked ajad ka saabusid. Te ütlete nüüd, minister Ligi, et vajadus sellise reservi järele on kadunud, aga ma julgen meelde tuletada, et ka erakorraline pensionireserv on seadusse kirja pandud. Nii et seda ei saa ühe suletõmbega kustutada või jutu sees niisama öelda, et selline reserv ei ole üldse vajalik!
Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast, missugused saavad olema järgmisel aastal pensionid, siis nüüd on esimene kord, kus indeks on väiksem kui üks. Aga seadusest tulenevalt seda ei saa vähendada. See tähendab ka seda, et järgmisel aastal sisuliselt on pensionid külmutatud. Kui võtame näiteks rahvapensioni, mille suurus tänavu on 2009 krooni, siis järgmisel aastal tuleb statistilist keskmist arvestades rahvapensionile juurde ainult üks kroon. Kui me räägime keskmisest pensionist, siis see hakkab suurem olema 0,9 krooni ehk siis 10 senti alla ühe krooni. Aga keegi ei ole valitsuses rääkinud sellest, missugune on tegelikult pensionide ostujõud. Kui me räägime pensionide ostujõust, kus on arvesse võetud kõik need aktsiiside ja käibemaksu tõusud, siis on väga selgesti näha, et tegelikult on pensionid vähenenud. Ja seega te olete pensionäridele valetanud.
Ja räägime ka hinnatõusudest tarbimismaksude kaudu – kallinenud on toasoe ja teised kommunaalteenused, rääkimata ravimitest. Nii et, lugupeetud minister, mina soovin, et te vastaksite mulle kirjalikult, kuhu ja kuidas kasutati pensionireservi raha 5 miljardit krooni. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Viimane arupärimine on Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Toomas Vareki, Kalev Kallo, Lauri Laasi ja Jüri Ratase 12. oktoobril esitatud arupärimine 2011. aasta riigieelarve tulude kohta. Palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Enne arupärimise tutvustamist pean ma ütlema, et minu meelest on väga halb, kui valitsuskoalitsiooni esindajad siin paraaditsevalt ülbitsevad, selle asemel et püüda tekkinud küsimustele sisuliselt vastata.
Ka meie arupärimine aasta 2011 eelarve kohta tulenes sellest, et kui minister Riigikogus esimesel lugemisel eelarvet tutvustab, ei ole tal sageli tahtmist või võimet saalis tekkinud küsimustele vastuseid anda. Me mäletame, et see esimene lugemine toimus siin eelmisel kolmapäeval. Minister Ligi pidi mitmel juhul ütlema, et eelarve on paks raamat, ta ei hakka seda praegu lehitsema ja konkreetseid vastuseid otsima. Nii et justkui aimates seda, et minister vajab küsimusi kirjalikult ette, me arupärijatega need küsimused ministrile andsimegi.
Eelkõige huvitasid meid eelarves plaanitud mittemaksulised tulud, mis on juba mitu aastat järjest olnud väga suures mahus. Tuleva aasta eelarves moodustavad mittemaksulistest tuludest tulud varadelt 2,7 miljardit, sellest intressitulud 604,2 miljonit, omanikutulud 1,83 miljardit ning üüri- ja renditulud 303,4 miljonit krooni. Ilmselt on nendest ühekordsetest tuludest kõige rohkem vastukaja pälvinud Eesti Energiaga seotud tulud. Võib-olla on vastukaja olnud nii suur sellepärast, et enne seda, kui opositsioonisaadikud riigieelarvet üldse nägid, räägiti sellest, et Eesti Energial on suured investeerimisvajadused ja nende rahuldamiseks tuleb võtta laenu. Kui aga eelarve avalikuks sai, tuli välja, et laenust ei ole järgmisel aastal enam juttu. Ilmnes hoopis, et ettevõttest võetakse välja kasum ehk dividendid.
Tuletan teile meelde rahandusminister Jürgen Ligi enda seisukohti aasta tagasi. Kui ta tänavust eelarvet Riigikogule tutvustas, ütles ta siinsamas kõnetoolis, kus praegu mina olen, järgmist: "Ma arvan, et me natuke isegi peame punastama selle tõttu, et oleme kriisiolukorras nii palju dividende võtnud, kuigi seda võib põhjendada erasektori samasuguse käitumisega ja kuigi sealt saab raha võtta. Eesti Energial on investeerimisvajadus kordades suurem, kui on akumuleerunud kasum. Me võtame 2009. ja 2010. aastal koos tulumaksuga 4 miljardi ringis." Seega võetakse nii, et vähe pole. Aga ometi on ka tuleva aasta eelarvesse jälle need dividendid sisse kirjutatud. Võib-olla kõige kahetsusväärsem on see, et kui plaan dividende välja võtta avalikuks tuli, teatas Eesti Energia, et tal on vaja tõsta elektri hinda. Väga piltlikult, puust ja punaseks tehes näitas see, et too kasum tuleb ikkagi kõigi tarbijate elektriarvete kaudu.
Et minister saaks sisuliselt vastata küsimustele, mis me talle kirjalikult saatsime, loen ma need ette ka. Esiteks palume vastust sellisele küsimusele: "Millistest riigiettevõtetest ning kui suures ulatuses on plaanis võtta 2011. aastal dividende?" Teiseks soovime ministrilt ülevaadet, kui suure osa planeeritud omanikutuludest moodustavad Eesti Panga ja RMK kasumieraldis. Kolmandaks, me lugesime välja riigieelarve seletuskirjast, et intressituludest moodustab suurima osa stabiliseerimisreservilt teenitav intressitulu. Mille arvel ja kui suures ulatuses laekub siis ülejäänud intressitulu, mida ei ole eraldi välja toodud?
Ma usun, et ministril on õnnestunud kahe nädala jooksul koos oma nõunikega meile põhjalikud vastused kokku panna ning sellest vastusest kujuneb rahulikum ja vähem solvav arutelu, kui minister endale eelmisele arupärimisele vastates lubas. Aitäh!

Suur tänu, Kadri Simson! Palun teid, härra rahandusminister, kõnepulti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Küll on tore, et keegi tundis ennast puudutatuna, võib-olla järgmine etapp on, et te hakkate mõtlema ja kuulama, mida ma räägin. Äkki selle küsimuse puhul ei tule selliseid kõnesid. Kui ma eelmisel korral ütlesin korduvalt, et pensionid makstakse välja lisaks sotsiaalmaksule ka teistest maksudest, siis tuli siia pulti ikka üks inimene ja sisuliselt teine veel, kes ütlesid, et te tõstsite makse ja petsite pensionäre. Tähtsuselt teine maks, mille arvel pensione välja maksti, oli käibemaks. Seda ei saa ette heita, et me maksime pensionid välja. Palun ikkagi jälgida, mida ma räägin, siis pole põhjust mulle ette heita, et ma pole vastanud! Ma vastasin mitu korda kõikidele küsimustele, mis kirjas olid.
Proovime nüüd selle küsimusega. Ma olen Riigikogus juba andnud vastuse, kui suures ulatuses on plaanis dividende võtta. See ulatus on 67% – nii palju makstakse dividende ettevõtete puhaskasumist. See oli väga konservatiivne hinnang. Meil ei ole lõplikke summasid ja seetõttu me räägime ainult üldsummast. See võib minna ühel juhul niipidi, teisel juhul teistpidi. Kokkuvõttes on see meie arvates konservatiivne hinnang. See oli punkt 1. Punkt 2: peale selle, et kogu kasumit ei võeta välja, on tegu protsendiga puhaskasumist. Kui me ajaksime taga eelarve statistilist tasakaalu, siis me saaksime superdividendi vältimiseks võtta ärikasumi välja ulatuses, mida on korrigeeritud vastavalt vara ostu-müügi ühekordsele tulule. Nii et me võtame tegelikult välja tunduvalt vähem, kui me võtta saaksime.
Mis puutub Kadri Simsoni tsitaati eelmise eelarve lugemisest, siis eks see oli öeldud konkreetses kontekstis. Eelarve puhul ongi probleem, kui tehakse suur ponnistus kulude põhjal, mis ei ole stabiilsed. Dividenditulu iseenesest on iga-aastane. Ei saa öelda, et dividenditulu on ühekordne tulu. Kuid kuna 2009. aasta allikaks olid 2008. aasta kasumid, mis olid suhteliselt suured, siis loomulikult oli selles risk sees. Aga see on ju olnud kogu aeg. Nii et ma ütlesin, et natuke peaks punastama. Ent see ei olnud mingi vale otsus, rahvusvahelised eksperdid on seda väga õigeks pidanud, et me sellise ühekordse suurema ponnistuse tegime. Meil on natuke kahju jah, et seda teha tuli, nii nagu ma ka eelmisel aastal ütlesin, aga hea meel on teada anda, et sel aastal me võtame tunduvalt vähem. Kui 2009. aastal oli eelarves dividendide summa 2,7 miljonit, siis tänavu on 2,035 miljonit ja 2011. aastal 1,633 miljonit.

Miljardit!

Selle järgi võite näha, et niisugune dividendide väljavõtmise kasv oli ajutine. See oli, võib öelda, vastutsükliline meede, sest 2009. aastal, kõige raskemal aastal, kasutati tunduvalt kergema 2008. aasta kasumit ja muidugi ka ettevõtte tulumaksu, et eelarve mõõna leevendada.
Nüüd, millised ettevõtted need on. Ega meil uusi ettevõtteid tekkinud ei ole. Meil on nendeks, kui rääkida nii ettevõtetest kui ka muudest vormidest, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsataim – esimene on OÜ, teine on AS –, Riigimetsa Majandamise Keskus, siis Eesti Energia, Eesti Loots, Lennuliiklusteenistuse AS, Tallinna Sadam, Teede Tehnokeskus, Pärnumaa Teed, Tartumaa Teed, Virumaa Teed, Võrumaa Teed, Saaremaa Teed, Levira, Eesti Raudtee, Eesti Loto, Riigimetsa Majandamise Keskus. Iseenesest võib ju asjaomaseid arve teile saata, aga need kõik on hinnangulised. Aasta ei ole ju lõppenud ja järgmise aasta dividendid arvestatakse selle majandusaasta järgi, mis praegu käib. Üldsumma sai mainitud. Üldiselt eelarve struktuur selles mõttes paraneb, et meil on dividende eelarves vähem ja võrreldes võimalikuga väiksemas ulatuses kui seni.
Küsisite eraldi ka Eesti Panga kohta. Eesti Pangast ei ole plaanis järgmine aasta tulu võtta. Lihtsalt sel põhjusel, et esiteks on olukord finantsturgudel järsult muutunud. Riskivabade instrumentide tootlus on praegu väga väike, mis kajastub ka kahjumis. Juba hangitud, juba ostetud, soetatud instrumente tuleb ümber hinnata. Teiseks on Eesti Pangal suured kulud seoses eurole üleminekuga. Sularaha vahetatakse välja ja see nõuab materiaalseid kulusid, kas või korralikku turvateenust näiteks ja kõike muud, Eesti Pangalt isegi rohkem kui valitsuselt. Vaatame, kas midagi jäi vastamata. RMK kohta on ka küsitud. RMK kasumieraldis on 200 miljonit krooni.
Veel küsite intressitulude kohta: mille arvel ning kui suures ulatuses need peale stabiliseerimisreservi laekuvad. Võin siis otsida. Eelarve intressitulusid on kokku planeeritud 429 miljonit krooni ehk 27,4 miljonit eurot. Intresse on summas 63,2 miljonit krooni ehk 4 miljonit eurot, intress stabiliseerimisreservilt on summas 119,3 miljonit krooni ehk 7,6 miljonit eurot. Intress muudelt varadelt, peamiselt kassareservilt ja sihtasutuste rahadelt, moodustab 246,8 miljonit krooni ehk 15,8 miljonit eurot. See oleks kõik. Tänan!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud rahandusminister! Aasta tagasi te ütlesite, et Eesti Energia investeerimisvajadus on kordades suurem kui võimalus sealt dividende välja võtta. Ilmselgelt see olukord ei ole muutunud ja Eesti Energia on teada andnud oma soovist laenu võtta. Mingil hetkel tuli ka Rahandusministeeriumist signaal, et Eesti riik võiks kaaluda seda, et ta annab Eesti Energiale õiguse laenu võtta, nüüdseks on see päevakorralt maha võetud. Kas te oskate öelda, millal jõuab päevakorrale see, et Eesti Energia saab enda jaoks vajalikud investeeringud tehtud? Ega see ei juhtu tuleval või ületuleval aastal? Ühesõnaga: millal selline investeering tehtud saab?

Ma ei tea, millisest investeeringust on jutt. Ent Eesti valitsus ei anna Eesti Energiale õigust laenu võtta, Eesti Energia võtab need laenud ikkagi omapäi. Aga millest see signaal tuli? Kahtlemata oli selle taga avaliku aktsiaemissiooni arutelu valitsuses. Eesti Energial ja majandusministeeriumil oli ilmne soov koguda tänavuseks jaanipäevaks aktsiaemissioonilt ümmarguselt 7 miljardit krooni ja sellega oma investeerimisplaane rahastada. Investeerimisplaanid iseenesest on valitsuses ka kinnitatud, aga see plaan sai ikkagi kriitika osaliseks. Riik alati kõhkleb oma osalust, olgugi et praegusel juhul vähemusosalust, sellises firmas ära andmast. Teiseks on valitsuses tekkinud suuri kõhklusi ka investeeringute programmi osas – kui vajalikud need ikka on. Seni ei ole seda investeeringute plaani ümber tehtud. Samas ma ei nimetaks neid kõiki vajalikeks investeeringuteks. Need on väga laialivalguvad nii sisult kui ka territoriaalselt ja nende hulgas on ka välisprojekte. Nii et päris kõike me praeguse seisuga heaks ei kiida. Aga selles ei ole ka midagi lõplikku. Võib-olla muutmist ei tulegi, lihtsalt plaan, et riik võtaks laenu ja paigutaks aktsiakapitali Eesti Energiasse, kes sel juhul saaks omakorda võime turult laenu võtta, nihkub ajas edasi. Eesti Energia on väga likviidne ja enne 2012. aastat ei plaani riik Eesti Energia aktsiakapitali raha paigutada.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Lugupeetud minister! Te mainisite stabiliseerimisreservilt teenitavat intressitulu. Nimetasite mingeid arve, ma kahjuks ei pannud neid kõiki tähele ega märkinud üles, aga ma saan need stenogrammist kenasti järele vaadata. Aga mul on selline küsimus. Eesti Vabariigi rahandusminister on oma ameti järgi stabiliseerimisreservi nõukogu esimees. Teie ametisoleku aja jooksul pole stabiliseerimisreservi nõukogu mitte kordagi kokku kutsutud. Mina kui stabiliseerimisreservi nõukogu liige sooviksin küll korraks nõukoguga kokku tulla ja ära kuulata, milline reservi seis on. Miks te pole viimasel ajal kordagi nõukogu kokku kutsunud?

Aitäh! Päris huvitav küsimus. Mina ei ole selle nõukogu järele puudust tundnud, mul ameteid jätkub. Osa neist on mulle pandud seadusega – ametikoha järgi pean ma täitma erinevaid ameteid, mõni neist on operatiivselt või regulaarselt vajalik, stabiliseerimisreservi puhul ma sellist vajadust pole tundnud. Eks ma hinda olukorda, mida seal üldse oleks arutada. Kui on, siis arutame, kui ei ole, siis ei aruta, aga vastame teile igatahes. Need intressid, mida te küsisite, on 119,3 miljonit krooni ehk 7,6 miljonit eurot. Aga ega see kuigi praktiline ei ole, kui te küsite arupärimise vormis asju, mida saaks küsida kirjalikult. Asjaomaste arvude hulk on väga suur, te ei jaksa neid jälgida ja nii meil diskussiooni ei teki. Te ei jõua neid arve jälgida. Rahanduskomisjonist saab selliseid asju küsida kirjalikult. Arupärimine on kõige kehvem viis suurt arvude hulka arutada.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea minister! Kui vaadata järgmise aasta eelarve eelnõu, siis minule jääb küll mulje, et maksutulu sisupoolega ei ministeerium ega ka valitsus tegelnud ei ole.  Maksutulu sisu ju ei muutu. Maksud jäävad samaks, arv jääb samaks. Miks te ei tahtnud üles võtta diskussiooni, et sisuliselt maksusüsteemi reformima hakata? Paljud, eriti oponendid, on meid süüdistanud, et Eesti on sellepärast suure töötusega ja eriliselt vaene riik, et meie maksusüsteem on vale. Miks me pole püüdnudki seda süsteemi muutma hakata?

Vaat see on mulle küll tõsine üllatus, et tööpuudus oleks kuidagi põhjustatud Eesti maksusüsteemist. Eesti maksusüsteemi on alati peetud väga ettevõtlussõbralikuks ja tööhõivesõbralikuks. Maksudega ei ole probleeme, välja arvatud muidugi tööjõumaksudega, millega me asume Euroopa skaalal, ütleme, kehva keskmiku kohal. Tore oleks, kui saaks tööjõumakse vähemaks, mida me oleme ju tulumaksu kaudu ka teinud. Meie tulumaksul on tööjõumaksuna ka majanduse stimuleerimise võime. Kui sealt vähem ära võtta, siis investeeritakse rohkem majandusse. See on olnud õige samm, aga selleks ei ole praegu jõudu. Kui teil on mingeid ettepanekuid, siis esitage need, aga tervikuna võib maksusüsteemi väga heaks pidada. Ja väga heaks võib pidada ka neid samme, mis me oleme astunud. Me tõstsime just nimelt tarbimismakse, mitte tulumaksu ja muid tööjõumakse. Ning see on täpselt see, mida teoreetikud ja ka Euroopa praktika soovitavad. Meie – aga mis seal salata, ka Läti ja Leedu – olime võib-olla esimesed, kes läksid käibemaksu ja käibemaksu erandite kallale, sest need on teoreetiliselt ka valutud maksud. Veel valutumad oleksid teoreetiliselt mõned varamaksud, aga nendega on, nagu on. Need on äärmiselt valusad meie oludes, kus vara on tihti laenudega koormatud ja sageli ei ole tegu mingi päritud varaga, mille sa lihtsalt võtad vastu. Tänapäeva Eestis on vara väga sageli värskelt hangitud ja panna sinna veel mingi maks, ma arvan, ei ole mõistlik.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Härra minister! Vastates esimesele küsimusele, te nimetasite mõned ettevõtted, kust kavatsetakse dividende välja võtta. Mõnda te nimetasite lausa kaks korda, näiteks RMK-d, võib-olla mõnda aga ei nimetanud üldse. Ehk toote välja kolm firmat, kust hinnanguliselt võetakse kõige rohkem raha välja. Ma saan aru, et pole võimalik lõplikke arve öelda, aga mingisugused hinnangud teil ju on. Palun nimetage kolm kõige suuremat dividendiandjat!

Aga kui sinna hulka äkki RMK läheb, ega te siis ei pahanda, et teda jälle nimetan? Mõistagi on nende hulgas Eesti Energia, mõistagi on nende hulgas Tallinna Sadam. Need on kõige suurema käibega firmad. Ja kes siis kolmandaks kvalifitseerub? Eesti Lotolt on näiteks 67 miljonit plaanitud. RMK-lt ongi 200 miljonit! Nii et palun vabandust, et mitmendat korda RMK-d nimetan!

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister, vastamise eest! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Pärast haamrilööki saab end registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis.  Palun, kolleeg Kadri Simson!

Head kolleegid! Ma tulin siia kõnetooli, et reageerida rahandusminister Jürgen Ligi äsjasele ülesastumisele. Nimelt, vastates kolleeg Inara Luigase esitatud arupärimisele, läks minister Ligi libedale teele. Ta kippus Riigikogu liikmetega üleolevas toonis suhtlema ja muu hulgas ütles ka seda, et tööpuuduse pärast pole väga vaja muretseda, sest tööhõive kasvab.
Lugedes rahandusministri enda käe alt välja tulnud tuleva aasta riigieelarvet, näeme seal päris erapooletut olukorra analüüsi, kus öeldakse, et tänavu on võrreldes eelmise aastaga Eestis 25 000 töökohta vähem – hõive on kahanenud 25 000 inimese võrra – ja tuleval aastal võime eeldada, et hõive kasvab 5000 võrra. Järelikult ei ole siin midagi roosilist, olukord on märksa mornim, kui rahandusminister meile tunnistada soovib. Me ei tohi kindlasti piirduda rahandusministri esitatud ametliku töötuse statistikaga. Ametlik töötuse statistika arvestab seda, et inimene, kes on ametlikult töötu, käib vähemalt kord kuus töötukassas ja teeb seda ka siis, kui tal on töötuna täitunud üheksa kuud. Miks ma toon välja üheksa kuud? Sellepärast, et peale üheksa kuu täitumist ei ole tööd otsival inimesel töötukassast enam mingit rahatuge saada ja tema tahtmine töötukassas käia sõltub üksnes sellest, kas tal on säilinud lootus tööd leida.
Kui me vaatame töötukassa andmeid, siis septembris registreeris ennast Eestis uue töötuna 8300 inimest, töötu staatusest pääses tänu töö leidmisele 4600 inimest. Seega uusi töötuid oli rohkem kui neid, kes töö leidsid. Sanktsioonidega kustutati töötute nimekirjast 3300 inimest ja need ei ole sellised inimesed, kelle võiks päriselt ära unustada. Selle aasta algusest saadik on sanktsioonidega kustutatud üle 32 000 inimese – see on piltlikult sama palju kui kõik Viljandi ja Võru linna elanikud kokku. See ei ole arv, millest võiks mööda vaadata.
Statistikaamet paneb meile südamele ka seda, et 58 000 inimest on Eestis otsinud tööd juba üle aasta ja selle arvuga me oleme Euroopas nii hullul positsioonil, et meist hullemas seisus on oma pikaajalise töötusega vaid Läti ja Slovakkia. Nii et valitsus võiks öelda, et olgu jumal tänatud Läti eest – jälle oleme naabritest paremad! Tegelikult on nendest inimestest, kes pikka aega tööd otsinud, kahel kolmandikul igapäevase toimetulekuga väga suuri raskusi. See tuleneb kindlasti ka sellest, et Eesti lihtsakoeline maksusüsteem paneb maksukoormuse nende inimeste peale, kellel ei ole mitte mingit sissetulekut. Jah, ta paneb maksukoormuse hinnatõusude ja tarbimismaksude näol pensionäridele, aga ta paneb selle ka lastega peredele ja nendelegi inimestele, kellel ei ole tööd ja kellel ei ole seetõttu sissetulekut.
Ma tahaksin teile täpsemalt seletada, miks me seisame selle eest, et inimene peaks olema ametlikult töötu, kui tal ei ole tööd. Miks ei tohi olla üleolev ja suhtuda asjasse nii, et kui sul ei ole tööd, aga sa oled statistikast maha tõmmatud, siis me unustame su? Sellepärast, et ametlik töötu staatus annab inimesele mingigi aluse uskuda sellesse, et tööd leida on võimalik. See sunnib teda aktiivselt tööd otsima. Selle tõttu tegi Keskerakond ettepaneku, et 1000-kroonine töötutoetus ei kestaks mitte üheksa kuud, vaid poolteist aastat, 18 kuud. Töötutoetus motiveerib inimest aktiivselt tööd otsima. Toimetulekutoetus, mis on sama suur ja tuleb omavalitsuste kaudu, seda ei tee – selle eesmärk on võimaldada inimesele minimaalne raha, et ellu jääda. Selsamal põhjusel me leiame, et maal elavatele inimestele tuleb kompenseerida kuus korra bussisõit töötukassa asupaika. Seda tahtsingi öelda ministri optimistliku avalduse peale. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Kadri Simson! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.38.