Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Enne, kui ma hakkan vastama konkreetsetele küsimustele, pean kahetsusega ütlema, et arupärijaid esindanud Evelyn Sepal, kes siin kõneles, on minu arvates need asjad pisut sassis. Arusaam, kuidas kohtute töö Eestis korraldatud on, ei ole ilmselt Riigikogu liikmeni veel päris jõudnud. Aga üritame seda tühikut tema arusaamises siis täita.
Esimene küsimus: "Kas olete justiitsministrina andnud korraldusi vakantseid kohtunikukohti mitte täita?" Vastus on: ei ole.
Teine küsimus: "Millega põhjendate nende vakantsete ametikohtade mittetäitmist?" Käsitletaval juhul ei saa me rääkida ametikohtade mittetäitmisest. Kohtunike ametikohtade täitmiseks korraldatav konkurss kestab kaheksa kuni üheksa kuud ja seda vastavalt Riigikogus vastuvõetud seadusele. Kohtunike ootamatutest lahkumistest tingituna võib aeg-ajalt tõepoolest tekkida täitmata kohti, aga kahjuks saab täitmata kohtade arvu ennetavalt prognoosida vaid lähtuvalt sellest aspektist, kas kellelgi tekib tulenevalt kohtute seaduse §-st 48 kohustus 68-aastaselt ametist lahkuda. Need kohtunikud, kellel on tekkinud kas tänavu või varasematel aastatel õigus pensionile jääda – neil, kellel on käes pensioniiga ja täis 15 aastat kohtunikustaaži või kellel pole pensioniiga käes, kuid on 30 aastat kohtunikustaaži –, võivad kohtute seaduse § 78 lõike 1 ja § 79 alusel kuni 68. eluaastani kohut mõista. Justiitsministril puudub igasugune volitus nõuda kohtunikelt varajast infot nende tulevikuplaanide kohta. Nii näiteks on praegu ametisolevatest kohtunikest 13-l õigus jääda pensionile, toonitan: õigus jääda pensionile. Ennetavalt ei saa aga konkursse nendele kohtadele välja kuulutada, ka see tuleneb seadusest. Muide, kohtute seaduse eelnõus, mis ei ole valitsuse esitatud eelnõu, vaid Riigikohtu esimehelt Riigikogu juhatusele üle antud eelnõu, on need kitsaskohad ära reguleeritud. See on seesama eelnõu, mida te siin nii oskuslikult tümitasite.
Mõnevõrra suurema täitmata kohtunikukohtade arvu on põhjustanud kohtunike üheaegne lahkumine väga lühikese etteteatamise tähtajaga. Nende hulgas on ka sunnitud lahkumised, milleks on kahetsusväärselt põhjust andnud kriminaalmenetlus. Kui näiteks 2007. aastal lahkus kokku seitse kohtunikku, 2008. aastal kolm kohtunikku, siis 2009. aastal lahkus 16 kohtunikku. 2010. aastal on praeguseks lahkunud üheksa kohtunikku. 2009. aastal on ametisse nimetatud üheksa uut kohtunikku ning 2010. aastal neli uut kohtunikku. Ja käsitletaval ajal on pooleli konkursid kuue uue kohtuniku leidmiseks. Näiteks Harju Maakohus saab veel sel aastal kolm uut kohtunikku ning 2011. aastal veel kaks kohtunikku üleviimise korras. Nende andmete põhjal peaks 2011. aasta aprilliks Harju Maakohtus täitmata olema viis kohtunikukohta. Kogu riigis peaks 2011. aasta aprillis 223 seadusjärgsest kohtunikukohast täitmata olema üheksa. Kohtute haldamise nõukoja 2008. aasta 11. ja 12. detsembri otsuse kohaselt on kümme täitmata kohtunikukohta rahuldav tulemus. See on läbi aegade ikka nii olnud. Eeltoodust nähtub, et olukorras, kus lühikese ajaga on ootamatult tekkinud suur hulk vakantseid ametikohti (praegu on neid 17), on Justiitsministeerium alati reageerinud kiiresti ja ka tulemuslikult.
Kolmas küsimus: "Kas kohtunikukohtade vakantseks jätmise näol on tegemist kulude varjatud kärpimisega kohtusüsteemi arvel?" Tegemist pole olnud kulude ei varjatud ega avaliku kärpimisega. Täitmata kohtunikukohtadest vabanenud eelarvesummad on jäänud kohtusüsteemi kasutada. Kohtusüsteemil on olnud võimalus kasutada mõne puuduva kohtuniku palgaraha täiendava personali värbamiseks. Näiteks Daimar Liiv on pikalt töötanud väliseksperdina Ukrainas, kuid naaseb tagasi kohtusse. Tallinna Halduskohus on kasutanud tema palgaraha kahe täiendavalt teenistusse võetud konsultandi palgaks, luues kohtus olukorra, kus igal kohtunikul on oma konsultant ja töö sujub seetõttu märksa paremini. 2010. aasta esimese poolaasta kokkuvõtete põhjal on alust väita, et niisugune töökorraldus on kohtu jõudlust kasvatanud peaaegu 26%.
Neljas küsimus: "Kuidas mõjutab kohtunike ülekoormus õigusemõistmise kvaliteeti?" Õigusemõistmise kvaliteedi all tuleb silmas pidada eelkõige kohtulahendite sisulist kvaliteeti ehk seda, kui paljud alama astme kohtu lahenditest jäävad jõusse. 2007.–2009. aasta tsiviilasjade menetluse statistika kohaselt ei vaidlustanud menetlusosalised 95–97% esimese astme kohtu lahenditest. Kordan: 95–97% esimese astme tsiviilasjadest ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohtus läbi vaadatud esimese astme kohtu lahenditest on täiesti muutmata jäänud 50–52%. Kordan: nendest otsustest, mis edasi on kaevatud, on 50–52% täiesti muutmata jäänud. Täiesti muutmata! Lisanduvad siis osaliselt muudetud lahendid ja täielikult muudetud lahendid, tühistatud lahendid. Võttes arvesse nii apellatsioonimenetluse läbinud lahendeid kui ka lahendeid, millega menetlusosalised juba esimeses astmes rahule on jäänud, on alust väita, et maakohtutes 97–98% asjadest lahendatakse õigesti, s.o kvaliteetselt. Järelikult pole kohtute töökoormuse kasv õigusemõistmise kvaliteedile märkimisväärset mõju avaldanud.
Rääkides ülekoormusest, tuleks ühtlasi vaadata kohtusse saabunud asjade statistikat. 2010. aasta esimesel poolaastal saabus maakohtutesse kokku 11 960 kriminaalmenetluse asja, st 2,9% vähem kui 2009. aastal samal perioodil. Kriminaalmenetluse asju saabus üld- ja lihtmenetlusse maakohtutesse kokku 4702, st 11,3% vähem kui 2009. aastal samal perioodil. Tsiviilasjade puhul on koormus mõnevõrra suurenenud, seda eelkõige Harju Maakohtus. Kasv on olnud 10,8%. Aga jättes kõrvale olukorra Harju Maakohtus, võib öelda, et riigis tervikuna me kohtunike ülekoormusest rääkida ei saa.
Viies küsimus: "Mida kavatseb Justiitsministeerium ette võtta selleks, et tagada kohtumenetlus mõistliku aja jooksul?" Jällegi: Justiitsministeerium tegutseb vastavalt seadusele omaenda volituste piires. Ja meie volitused kohtunikele ettekirjutusi teha on äärmiselt piiratud.
Mida me aga oleme teinud? Alates 2007. aastast oleme koostanud kohtunike personaalstatistikat. Kokkuleppel kohtutega seadsime prioriteediks vanade asjade lõpuni menetlemise. Esimese ja teise astme kohtute menetluse statistika on muide Justiitsministeeriumi veebilehel kõigile kättesaadav, aadress on www.kohus.ee/10925. Sellega saate otse menetlusstatistiliste andmete juurde. Selle statistika alusel näiteks on keskmine arvestuslik menetlusaeg maakohtutes menetlusliikide kaupa aastatel 2007–2009 (jutt on siis viimasest kolmest aastast) lühenenud 28%–38%. Toon ka mõned näited menetlusliikide kaupa. Tsiviilasjad: 2007 – arvestuslik keskmine menetlusaeg oli 309 päeva, 2009 – arvestuslik keskmine menetlusaeg 206 päeva. Muutuja on miinus 33%. Üldmenetluse kriminaalasjad: 2007 – arvestuslik keskmine menetlusaeg 667 päeva, 2008 – 515 päeva, 2009 – 451 päeva. Muutuja on miinus 32%. Väärteomenetlusasjad: 2007 – 121 päeva, 2008 – 81 päeva, 2009 – 75 päeva. Muutuja on miinus 38%. Haldusasjad: 2007 – 180 päeva, 2008 – 132 päeva, 2009 – 130 päeva. Muutuja on kokku miinus 28%. Toon veel näite Viru Maakohtust. 2007. aastal oli Viru Maakohtus üldmenetluses kriminaalasjade keskmine arvestuslik menetlusaeg ca 900 päeva. Nüüd on see 500 päeva, millega ka muidugi rahul olla ei saa. Halduskohtutest on kõige koormatum Tallinna Halduskohus, kus on arvestuslik keskmine menetlusaeg 2007. aasta 218 päevalt lühenenud 159 päevale. Ka selle 159 päevaga muidugi rahul olla ei saa, aga muutuja on päris hea.
Justiitsministeerium tegeleb vanade kohtuasjade monitoorimisega juba pikemat aega, edastades kaks korda aastas kohtunikele detailsed andmed iga kohtuniku menetluses olevate vanade asjade kohta. Nimetatud tegevus on tublisti kaasa aidanud vanade asjade vähenemisele. Ühtlasi on kohtute esimeestel kohustus kohtuasjade statistikast kohtute haldamise nõukoja ees aru anda ja ka see meede on aidanud kaasa asjade arutamisele mõistliku aja jooksul.
Kui vaadata menetlustähtaegade statistikat 2010. aasta esimesel poolaastal, siis on see 2009. aasta sama ajaga võrreldes lühenenud näiteks Viru Maakohtus tsiviilasjades 17,7%, Harju Maakohtu kriminaalasjade üld- ja lühimenetluses ca 11%. Justiitsministeeriumis on töös ka metoodika, kuidas jagada kohtuasju võrdselt, võttes arvesse nende raskusastet. Kohtuasjade jagamise korraldamise otsustamine on seaduse alusel kohtute üldkogude pädevuses, kes kinnitavad iga kohtu sisese tööjaotusplaani. Küll on Justiitsministeerium kohtute haldamise nõukoja algatusel ja koostöös kohtunikega – toonitan, et teatud osa kohtunikega – töötanud välja põhimõtted eri liiki kohtuasjade lahendamiseks kuluva aja määratlemiseks. Tegu on nn koormuspunkti põhimõtetega, et oleks võimalik tagada kohtunike võrdne koormus ka tingimustes, kus kohtunik on spetsialiseerunud näiteks kriminaal- või tsiviilasjadele või veelgi detailsemalt, näiteks tsiviilasjades tööõigusasjadele. Koormuspunkti põhimõtete kohaselt on määratletud tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasjade lahendamiseks kuluva aja erinevused, kuid ka nimetatud menetlusliikide sisesed erinevused. Näiteks kui palju rohkem või vähem aega kulub ühe tööõigusasja lahendamiseks võrreldes abielulahutusega või maksuotsuse kohta esitatud kaebuse lahendamiseks võrreldes mõne kinnipeetava kaebusega.
Kohtute haldamise nõukoda kiitis need põhimõtted 2009. aasta detsembris esialgselt heaks ning neid rakendatakse juba mitmes kohtus, näiteks Tallinna Halduskohtus, Viru Maakohtus ja Harju Maakohtus, ja seda nii kohtuasjade jagamisel kui ka töötulemuste aruannetes. Uue töökorralduse tulemusena on näiteks Tallinna Halduskohtus kohtunikud jagunenud nelja gruppi ning igale grupile on määratud kindel asjade nomenklatuur: 4–5 kindlat haldusasjade kategooriat, millest lähtudes iga grupi kohtunikele asju jagatakse ja millele need kohtunikud on spetsialiseerunud. Iga grupi asjade nomenklatuuri määratlemisel lähtutakse sellest, et oleks tagatud kõigi gruppide ja nendesse kuuluvate kohtunike töökoormuse võrdsus. Seega on kohtunikel vaatamata spetsialiseerumisele võrdne koormus. Spetsialiseerumine on tõesti Eesti kohtusüsteemis suhteliselt uus asi. Ükski asi ei tule teatavasti ilma negatiivsete kõrvalmõjudeta, aga tuleb öelda, et spetsialiseerumisest on kõvasti kasu olnud. Loodan, et see vastus aitas natukene selgitada kohtus toimuvat. Aitäh!