Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu neljanda töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid! Kas soovitakse üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Austatud Riigikogu esimees! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle arupärimise lugupeetud sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Arupärimine käsitleb toimetulekutoetuse suurust. See on meil mitmeid aastaid olnud 1000 krooni peal. Elu läheb üha kallimaks, hinnad tõusevad kiires tempos ja meie meelest on see 1000 krooni jäänud ajale jalgu. Tahame küsida minister Hanno Pevkuri käest, kas on kavas toimetulekutoetust suurendada. Ta tegi sellest juttu selle aasta kevadel. Teod pole sõnadele aga järgnenud. Meid huvitab, mida ta arvab, kuidas selle asjaga tulevikus jääb. Küsime ka seda, miks ei ole viimasel ajal enam Eestis tehtud minimaalse toidukorvi uuringuid. Soovime, et ta seletaks, mis on toimetulekutoetuse eesmärk ja kas 1000 krooniga kuus saab inimene enda toidetud ja kommunaalkulud makstud. Selline on meie arupärimine. Las minister mõtleb ja vastab meile.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Viie Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel annan üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine puudutab elektri hinna tõusu. Eesti Energia esitas Konkurentsiametile taotluse jaotusvõrgu tariifi tõstmiseks 18,8%, seejuures alles 1. juunil 2010 kergitas Elering ülekandeteenuste hinda. Seega on elektri hinna tõus saamas Eestis juba regulaarseks nähtuseks. Eesti Energia põhjendab hinnatõusu suurte investeeringutega. Samas võttis riik majandusaastal 2008–2009 Eesti Energiast välja üle 1,2 miljardi krooni dividende ning majandusaastal 2009–2010 on välja võetud lausa 2 miljardit krooni. Eesti Energia kodutarbija põhitariif on praegu 1 kroon 60 senti kilovatt-tunni eest, millele lisandub võrguteenuse hind, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis. Meil on härra ministrile kolm küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Head kolleegid! Ma annan viie Riigikogu liikme nimel üle arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Kuigi me teame, et rahandusministril on aega vastata kaks kuud ja ta võib vastusega sellele riigieelarveteemalisele arupärimisele jõuda Riigikogu ette ka pärast eelarve vastuvõtmist, loodame me tema kiirele reageerimisele ja see on n-ö abikäsi talle eelarvearuteludeks. Me soovime saada seletust selle kohta, mida riigieelarve seletuskiri täpselt välja ei ütle. Nimelt, täpset ülevaadet, millistest riigiettevõtetest ja kui palju on kavas võtta 2011. aastal dividende, millistest omanikutuludest planeeritakse saada 1,83 miljardit riigieelarve tuludepoolele ning millised on üüri- ja renditulud järgmise aasta riigieelarves. Aitäh!

Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse eile algatatud meediateenuste seaduse eelnõu ja on määranud juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni.
Olen edastanud Riigikogu liikmete esitatud kaks arupärimist haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele.
Sel kolmapäeval, 13. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Alustame päevakorrapunktide käsitlemist. Päevakorra esimene punkt on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Hea Riigikogu esimees! Tere hommikust, head kolleegid! Keskkonnakomisjoni volitusel toon mina täna teie ette ühe Riigikogu otsuse eelnõu, mille ettevalmistamine oli keskkonnakomisjoni kohus ja pädevus. See otsuse eelnõu puudutab keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamist ehk eelneva otsuse muutmist. Taustast lühidalt niipalju, et selle sihtasutuse nõukogu liikmed ja nende määramine on seadusega reguleeritud ja sätestatud viisil, et Riigikogul on õigus ja kohustus nimetada sinna neli liiget, kelle volitused kestavad kolm aastat. Tänavusel suvel kahe liikme, Erki Noole ja Margus Tsahkna volitused selles nõukogus lõppesid, mistõttu Riigikogu peab tegema otsuse, mille esimene punkt arvab riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus) nõukogu koosseisust välja nimetatud Riigikogu liikmed ja teine punkt uuendab nende volitused, nimetab nad uuesti selle nõukogu liikmeteks.
See otsus valmistati komisjonis ette komisjoni korralisel koosolekul 27. septembril. Eelnevalt olime selle teema välja kuulutanud ja meile esitati liikmekandidaate. Esitati neli kandidaati, lisaks Erki Noolele ja Margus Tsahknale esitasid sotsiaaldemokraadid Mark Soosaare ja Keskerakonna fraktsioon Aivar Riisalu kandidatuuri. Protseduuri järgi otsustasime seda hääletusel, mille tulemusena said Erki Nool ja Margus Tsahkna 5 häält ning Mark Soosaar ja Aivar Riisalu 3 häält. Sellest tulemusest lähtudes kandsime otsuse eelnõusse need nimed, mis ma esitasin.
See on minu poolt kõik. Kui teil on küsimusi, siis ma heameelega vastan nendele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Jüssi! Jah, teile on küsimusi. Iga Riigikogu liige saab esitada ühe küsimuse. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Ma saan aru, et see tulemus vormistati salajasel hääletamisel. Aga üldiselt on üks selline üleüldine demokraatlik printsiip, mida peaks ka tunnustama, et opositsiooni esindaja peaks niisugustes nõukogudes osalema. KIK-i nõukogus see nii ei ole. Teie kui roheliste esindaja olete alati toetanud konsensuslikku ja kodanikuühiskonnale suunatud poliitikat ja arusaamu. Miks ikkagi on nii, et te ei ole suutnud jõuda arutelude tulemusel sinnamaani, et KIK-i nõukogus oleksid ka opositsiooni inimesed esindatud, nii nagu demokraatlikud reeglid ette näevad?

Aitäh! Sisulist arutelu, mis puudutab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu, on niikaua, kui mina olen Riigikogus olnud, selle koosseisu ajal, ka peetud ja seda on keskkonnakomisjonis arutatud, aga paraku ei ole need asjad niimoodi päädinud. Kasutades neid teisi demokraatlikke protsesse, mis meie kasutada on, on need tulemused olnud teistsugused. Kui isiklik arvamus siia lisada, siis, tõepoolest, mina sellel hääletamisel isegi ei osalenud, sest ma arvan, et kui üldse peab selles nõukogus olema Riigikogu liikmeid, siis oleks mõistlik, et seal oleks iga fraktsiooni esindaja, sest keskkonnaasjad on sellised, mis jäävad kehtima või ei jää kehtima, sõltumata sellest, kes parasjagu riigis võimul on. Igatahes oleks see eelistatud olukord, aga see ei ole teostunud.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg ja komisjoni esimees! Kas ma peaksin seda hääletustulemust lugema isiklikuks suurimaks poliitiliseks läbikukkumiseks?

Ei, hea kolleeg, sa ei peaks seda pidama üheks või teiseks, selle võib lihtsalt võtta teadmiseks kui hääletamise tulemuse, mis andis keskkonnakomisjonile selged suunised selle kohta, mis nimed me peaksime kandma otsuse eelnõusse, mis teie ees otsustamiseks on.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Ma saan aru, et te kasutasite kahe koha täitmiseks hääletust, kus igal komisjoni liikmel oli kaks häält, mis tagas komisjonis nappi enamust omavale seltskonnale võimaluse täita mõlemad kohad. Te ilma häbenemata nimetasite seda demokraatlikuks printsiibiks. Võib-olla te parandate ennast, sest selline hääletus kahe koha täitmiseks kindlasti ei vasta demokraatliku protseduuri nõuetele.

Tänan, hea kolleeg! Kriitika on terav, aga ma olen seda kriitikat ka enne kuulnud ja võtnud natukene aega selle peale mõtlemiseks, kas teistsugused hääletused oleksid viinud teistsugustele tulemustele. Võtame natuke aega ja arvutame selle läbi. Minu saadud vastus on, et ei oleks. Aga võib-olla ei ole minu arvutamisoskus piisavalt poliitiliselt pädev.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kui ma vaatan seda otsuse eelnõu, siis meenub mulle üks tore lugu kirjandusklassikast, kus vestlevad tuntud tegelased, mõisavalitseja Joosep Toots ja Raja Teele. Kui Joosep Toots küsis, kes võiks olla talle sobiv pruudikandidaat, siis kõigepealt soovitas Raja Teele iseennast. Praegu vaatan, et kui Erki Nool on kirjutanud alla sellele otsusele, siis see oleks ka nagu nii, et kõigepealt soovitan iseennast. Miks teie kui komisjoni esimees ei ole sellele otsuse eelnõule alla kirjutanud? Kas see tähendab seda, et teie olite selle otsuse eelnõu vastu? Nii saan ma järeldada ka teie ühest vastusest kolleegile.

Aitäh! Teie järeldus on ekslik. Põhjus ei ole mitte selles. Põhjus on selles, et selle otsuse eelnõu lõpliku vormistamise ajal olin mina välismaal ja minu tagasitoomine sealt ühe allkirja nimel oleks olnud palju keerulisem kui kutsuda Toompea lossi Erki Nool, kes on komisjoni aseesimees ja kellel on samuti õigus komisjoni nimel dokumentidele alla kirjutada. Põhjus on tehniline, üldse mitte meelsuslik või muus mõttes poliitiline.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Hea ettekandja! Selles mõttes on lõbus, et on olemas matemaatika ja siis on poliitaritmeetika. Ma esitan lihtsama küsimuse. Kas praegu kuulub KIK-i nõukogusse ka mõni rahvasaadik, kes ei toeta võimuliitu?

Vabandage, ma ei oska öelda, kas seal on rahvasaadikud, kes toetavad või ei toeta võimuliitu, sest mina ei ole KIK-i nõukogu liige ja ma ei oska anda keskkonnakomisjoni poolt vaadates hinnanguid nende poliitilistele veendumustele selles konkreetses võtmes.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mart Jüssi! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid samuti ei ole. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu 826. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 28, erapooletuid oli 1. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Päevakorra teine punkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli Riigikogu liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eelnõu 767 käsitleb mõnes mõttes teile tuttavat teemat. Me oleme seda arutanud ka varem, aga seekord lubage see sisse juhatada värskete andmetega. Need andmed on pärit uuringust, mille on koostanud Tartu Ülikoolis rakendusuuringutega tegelevad inimesed ja Poliitikauuringute Keskus Praxis. Soovitan kõigil, kes tahavad lähemas tulevikus kasutada sellist sõnaühendit nagu "turvaline paindlikkus tööturul", selle uuringuga tutvuda. Seal on antud päris tõsine ja sisuline hinnang. Selle eelnõuga seoses tahan teile tutvustada kahte slaidi sellest uuringust.
Nimelt, kõigepealt tööpoliitika kulutustest ühe töötu kohta SKT-st 2008. aasta andmetel nii toetuste, meetmete kui ka teenuste osas. Te näete, et kõige suuremad kulutused Euroopa Liidus on Belgias ja kõige väiksemad kulutused on Eestis. See on ka üks selle uuringu selge järeldus, mis inimliku poole pealt lähtub tõsiasjast, et kui tahetakse õppida uut ametit või leida uut tööd, siis on vajalik ka teatud toimetulek sellel ajal, ja kui seda toimetulekut ei ole, siis need inimesed lähevad tööturule lihtsalt kaduma. Toetuste osa on vist kõigile selge, selleks on nii töötuskindlustus kui ka riigi makstav abiraha neile, kellel kindlustusõigust ei ole. Meetmete osa näitab seda hulka rahast, mis läheb aktiivsele tööhõivepoliitikale ehk ümber- ja täiendusõppeks ning ka näiteks toetatud töökohtade loomiseks tööandja juures. Teenuste osa näitab seda, mida pakutakse tööealisele inimesele eriteenusena, kas või näiteks lasteaiakoha näol, et ta saaks tööl käia, või siis näiteks, et tema vanemad, kes hoolitsust vajavad, saaksid hoolitsetud. Eesti on siin ülekaalukalt kõige vähem kulutav riik.
Teine, sellest tulenev slaid pärineb samast uuringust ja räägib 18–64-aastastest tööealistest inimestest ja sellisest mõistest nagu "suhteline vaesus". Eesti töötud inimesed vanuses 18–64 eluaastat on võrreldes töölkäivate inimestega suhteliselt kõige nigelamas seisus terves Euroopa Liidus. Ma palun vabandust! Need slaidid ei meeldi inimestele, kes tahavad Heritage Fondi uuringuid lugeda, aga see on Eesti olukorra karm reaalne võrdlus teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Kui turvalisest paindlikkusest rääkida, siis juba siis, kui need debatid algasid, oli asja sõlmküsimus selles, et see on tõesti tõhus süsteem ainult sellisel juhul, kui me vastavalt sellele kulutame inimeste ümber- ja väljaõppesse, toetatud töökohtade loomisesse ja nende toimetuleku kindlustamisse sellel ajal, kui nad töötud on.
Selle eelnõuga püütakse lahendada ühte probleemi ehk toimetulekuprobleemi ja selle lahenduse katteallikaks on needsamad maksed, mida praegu töötuskindlustusse tehakse. Töötuskindlustuse loogika on selline, et tema tulud peavad ületama kulusid sellel ajal, kui majanduses on hea aeg ja tööpuudus on väike. Töötuskindlustus teeb valitsussektori eelarve tasakaalustamise selles mõttes tõesti keerukaks, et kulutused ületavad seal tulusid siis, kui on suur tööpuudus, nii nagu praegu on. Aga meil on täiesti ebaloogiline olukord, mida on nimetanud ebaloogiliseks ka rahandusminister isiklikult. Ausalt, selle eest talle suur aitäh, et valitsusliidus leidub vähemalt üks mees, kes julgeb tunnistada, et tegemist ei ole loogilise asjaga. Meil ületavad töötuskindlustuse tulud praegu kulutusi. Nii et kogu selle eelnõu kulud saaksid kaetud sellesama rahaga, mis praegu töötuskindlustusse läheb ja mingit täiendavat maksetõusu tarvis ei oleks.
Ettepanekud kordan ka teile üle, need ei ole teile uued. Kõige olulisem ja kõige tähtsam on, et me soovime laiendada nende inimeste ringi, kellel praegu on töötuskindlustushüvitise saamise õigus. Sisuliselt anname tagasi sellesama kuju, mis oli siis, kui töötuskindlustus 2000. aastal sellessamas saalis seaduseks sai, ehk see õigus peaks olema nii nendel inimestel, keda koondatakse, kui ka nendel inimestel, kes lahkuvad töölt tööandja ettepanekul mingi muu töölepingu seaduse paragrahvi alusel. Sisuliselt ei saaks töötuskindlustusest raha ainult need inimesed, kes vahetavad töökohta, või need inimesed, kes on toime pannud mingi rikkumise, mistõttu nende töösuhe lõpetatakse. Kõigil muudel juhtudel oleks õigus töötuskindlustusest raha saada. Praegu on sajast pöördunust see õigus 20–30 inimesel. Kui töötuskindlustus loodi, siis selle loojate mõte oli, et selliseid inimesi oleks vähemalt 60–70, siis oleks nagu uba olemas.
Teine oluline ettepanek on suurendada makstavate toetuste suurust, nii nagu töölepingu seaduse muutmisel Vabariigi Valitsusega kokku lepiti. Seda kokkulepet on jätkuvalt rikutud. Vaatamata kõigele peaks kokkulepetest kinnipidamise kultuur lõpuks ka Eestisse jõudma, ükskõik, kuidas valijad sellesse ka suhtuvad, aga muidu tekib küsimus, miks üldse valitsusega läbirääkimisi pidada ja kokkuleppeid sõlmida ning siis peaksid ühiskonna mõjutamise meetodid olema hoopis teistsugused. Ehk meie ettepanek on, et esimesel poolel aastal oleks toetuse suurus 70% varasemast palgast ja hiljem 50%. Madalamad määrad ja pikem ooteaeg oleks neil inimestel, kes lahkuvad töölt poolte kokkuleppel või on sunnitud seda tegema omal soovil, et vältida olukordi, et ka töökohavahetuse tõttu peaks töötuskindlustusest raha saama.
Oluline ja sisuline muudatus on ka see, et tööandjate osafondist praegu väljamakstav koondamishüvitis, mida makstakse mitme kuu jooksul, makstaks inimestele välja korraga. See annaks koondamishüvitisele tagasi tema mõtte. Koondamishüvitis ei ole oma sisult töötuskindlustushüvitis teatud perioodiks, vaid tema mõte ongi selles, et korvata inimesele töökoha kaotus. Praegu maksavad Eesti tööandjad selle ühe kuu ulatuses kinni üksinda ja ülejäänud osas kõik koos. Meie ettepanek on lihtne: selle suurus ei peaks muutuma ja vastab sellele kokkuleppele, küll aga tuleks ta korraga välja maksta.
Viimane ettepanek ei ole ka mitte kulukas, kuna sisuliselt me toetame praegu neid inimesi teises vormis. Nimelt on Eesti osaline ka sellises dokumendis nagu Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeks. Selle alusel loetakse riikliku töötu abiraha miinimumsuuruseks pool alampalga suurust. Meil on see toetussumma praegu oluliselt väiksem ehk ainult 1000 krooni. Tegelike kulutuste koha pealt sel olulist mõju ei ole, kuna 1000 krooni saajad on tavaliselt kõik ka toimetulekutoetuse saajad. Mitte ainult ülalmainitud Tartu Ülikooli ja Praxise uuring, vaid ka paljud muud uuringud näitavad, et avaliku võimu suhtlus töötutega ka abiraha osas on mõistlik sellisel moel, et selle riikliku abiraha saamiseks oleks õige, kui töötu külastab neid kohti, kus talle pakutakse väljaõppevõimalust, toetatud töökohta, muid teenuseid, mis on seotud sellega, et teda rutem tööle saada. Toimetulekutoetus on ka tänuväärne, aga selle maksmisel paraku selliseid teenuseid keegi ei osuta ja osutama ei peagi, sest see on ette nähtud lihtsalt vaesuse leevendamise meetmena ja seal seda ei tehta. Nii et riikliku töötu abiraha tõstmine pooleni alampalgast vähendaks vajadust maksta toimetulekutoetusi, küll aga oleks avaliku võimu suhe töötu inimesega aktiivne, mitte passiivne, selles mõttes, nagu ta toimetulekutoetuse maksmisel on.
See on lühidalt kõik. Ma arvan, et tegu on väga hea eelnõuga, ja loodan, et Eesti riik, Riigikogu kaasa arvatud, saab ükskord aru, et töötud inimesed vajavad tõhusat abi, selleks et tööle naasta. Muidu me raiskame ressursse, mida riigis niigi napib. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Head kolleegid! Kuna meil on tekkinud teatud probleemid elektroonikaga, siis ma võtan kümneks minutiks juhataja vaheaja. Jätkame kell 10.38.
V a h e a e g

Head kolleegid! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Kuna meil olid teatud probleemid elektroonikaga, siis palun teeme veel üks kord kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 51 Riigikogu liiget, puudub 50.
Ma palun uuesti kõnepulti kolleeg Eiki Nestori! Head kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Et eelnõu on vajalik, on kindlamast kindlam. Aga minu mureks on olnud ikka töötuga pered, kus on lapsi. Kas te olete mõelnud, kuidas oleks selle eelnõuga võimalik just nende perede olukorda parandada?

Meil on selle kohta olnud menetluses üks teine eelnõu, mis on meie meelest sisuliselt õigem. Meil on ju kahte liiki toetusi. Ühed toetused on mõeldud töötutele kindlustuse näol või riikliku abirahana neile, kellel ei ole kindlustusõigust. Teised on peretoetused, mis on omaette suurus. Nüüd on küsimus, millise süsteemi kaudu oleks mõistlikum täiendavalt toetada peresid, kus on töötud vanemad. Meie veendumus on, et mõistlikum oleks seda teha peretoetuste süsteemi kaudu. See oleks loogilisem ja arusaadavam. Mitte kindlustushüvitise kaudu, sest kindlustushüvitise puhul tekib hulk küsimusi, mis on seotud kindlustusloogikaga, sissemaksed ja väljamaksed peavad olema selles mõttes tasakaalus. Nii et eelnõu, mis oli Riigikogu menetluses ja mis nägi ette lisatoetuse selleks puhuks, kui vanemad on töötud, oleks kindlasti asjakohane ja mõistlik. Aga mure on arusaadav ja õige. Peretoetuste kaudu oleks seda ka õigem teha. Valdavalt kasutavad teised Euroopa Liidu liikmesriigid, kelle kohta ma siin pilte näitasin, sama põhimõtet. On üksikuid riike, kus on see ka kindlustuse sees. Nad ise ei pea seda kõige õnnestunumaks variandiks, kuid sellist asja on loomulikult väga keeruline muuta. Nii et kui rääkida töötutest ja lastest ning küsida, kas töötuskindlustushüvitis või töötutoetused või peretoetused, siis kindlasti oleks mõistlikum toetada mingi sihtotstarbelise peretoetuse kaudu.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jah, sa märkisid, et Euroopa riikides on erinevaid lahendusi. Mul on selle kohta ka üks analüüs palutud teha. Aga Rahvaliit on esitanud samasisulise eelnõu ja see eelnõu on praegugi veel Riigikogu sotsiaalkomisjonis, ootab paremaid aegu. Kogu aeg rõhutatakse, et me ei saa oma registreid niimoodi korrastada, registrite korrastamine on ääretult keeruline ja kallis. Ma muidugi ei usu, et see meie elu takistuseks on saamas. Kuidas neid inimesi üles leida? Ma mõtlen, et praegu, selle lahendusega jooksevad andmed iseenesest töötukassasse kokku. Kuidas sa seda kommenteerid?

Kui ausalt kõik algusest peale ära rääkida, siis katsed tekitada mingitki normaalset registrimajandust meie arvepidamises töötute üle tekkisid aastal 2000. Kui niisama ausalt jätkata, siis oli väga üllatav siin kuulda, et neid pingutusi on jätkanud ka ministrid Maripuu ja Pevkur. See võib iseloomustada seda, mis toimus selles ametis siis, kui ta veel tööturuamet oli. Tänaseks, ma siiski loodan, on uus ja ühendatud süsteem suutnud või on suutmas luua korralikku arvepidamist, mis on tasemel. Kas nad on sellega juba valmis saanud või mitte, seda ma ei oska öelda, aga puhtpõhimõtteliselt ei peaks olema üldse mingit probleemi, kuidas asju kokku viia. See, et näiteks ka mitmed kohalikud omavalitsused kurdavad selle üle, et nendel on ühenduse pidamine keerukas, on teada. See on loodetavasti mööduv nähtus. Tegelikult mingit takistust ei ole, kõik need registrid võiksid olla rahulikult koos ja ma arvan, et ilma suurema vaevata on need ka kokkuviidavad. Näiteks töötukassa IT-pool on väga hästi ühendatud maksuameti IT-poolega aegade algusest saadik. Sisuliselt, puhtfüüsiliselt, pärast otsuse langetamist, et ühele töötule hakatakse maksma töötuskindlustushüvitist, tähendab see ainult nupule vajutamist, kuna töötukassas midagi arvutada vaja ei ole, kõik need andmed on ühises andmebaasis olemas.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin natuke laiema küsimuse. Just anti teada, kes on selle aasta Nobeli majanduspreemia võitjad. Need kolm härrasmeest tegelesid tööturu- ja tööjõupoliitika uurimisega. See oli üks nende valdkondi, selle eest nad said ka Nobeli preemia. Nende üks väiteid on see, et mida suuremad on töötutele antavad rahalised hüvitised, seda suurem on ka töötus ja seda pikem on aeg, kuni inimene leiab endale uue töö. Ehk on konkreetne seos selle vahel, kui suured on need hüved ja kui kaua inimene mingi konkreetse süsteemi sees on tööotsija ja mitte töötaja. Oskate oma eelnõu kontekstis selle kohta mingit seisukohta võtta?

Oskan kindlasti võtta. Kas see lause, mis sa ütlesid, väärib Nobeli preemiat või mitte, seda ma ei oska öelda. Ju siis väärib. Aga iseenesest ei ole selles mitte midagi uut, seetõttu on ka nende teemade kokkuviimisel alati kaks poolt. Ühtpidi peab olema inimesele tagatud aktiivne võimalus osaleda ümberõppes, täiendusõppes. Kui makromajandusest rääkida, siis ühiskonnad kulutavad raha selleks, et hoida neid inimesi tööturul. Teisest küljest on sellel asjal alati ka teine pool, hüvitiste määr peaks olema selline, mis hoiaks huvi uuesti tööle minna ja õppida. Mis puudutab Eestit, siis need pildid, mida ma alguses näitasin, iseloomustavad seda olukorda kõige paremini. Meie praegused määrad, 50% esimese poole aasta jooksul ja 40% järgmise poole aasta jooksul, sündisid kunagi sellel põhjusel, et need on Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksis toodud kõige madalamad määrad. Määrad, mida see eelnõu pakub, 70% ja 50%, on, ütleme siis nii, Euroopa keskmised. Nii et mitte midagi imelikku selles ei oleks. Võib-olla tõesti on nendel nobelistidel tuline õigus, kui me räägime riikidest, kus näiteks kolme aasta jooksul saadakse 90% oma endisest palgast, aga Eesti praegustes oludes ei saa kindlasti kurta selle üle, et need määrad oleksid sellised, mis võtaksid inimestelt ära huvi uuesti tööle minna või tööle naasta. Muuseas, ka seesama mainitud Eametsa ja Võrgu uuring annab selget tunnistust, et Eestis sellist probleemi ei ole.

Palun, kolleeg Robert Antropov!

Aitäh! Ettekandja! Te ütlesite, et selle eelnõuga laieneb töötuskindlustushüvitiste saajate ring. Samas ei ole seletuskirjas ega muudes materjalides välja toodud, kui palju inimesi lisandub töötuskindlustushüvitise saajate hulka. Teiseks väitsite, et eelarvele ei avalda eelnõu vastuvõtmine mitte mingisugust mõju, ja seda numbrit ei ole ka kuskil välja toodud. Kuidas te kommenteerite?

On küll välja toodud. Ma siis kordan üle. Alustame viimasest küsimusest. See eelnõu maksab 15–16%-lise tööpuuduse puhul 800 miljonit krooni aastas. See eelnõu tähendab seda, et need 800 miljonit krooni makstakse välja täpselt sellestsamast töötukassast, kuhu praegu töötuskindlustusmaksed laekuvad. Ei oleks vaja täiendavalt tõsta maksemäära. Töötuskindlustus tuleks nende toetusmäärade puhul aasta jooksul oma tulude ja kuludega kokku. Praeguses olukorras on töötuskindlustuse tulud, vaatamata suurele tööpuudusele, 800 miljoni krooni võrra aastas suuremad kui kulud, mis on täiesti ebaloogiline. Me kogume sinna raha valesti ja valel ajal. Sinna oleks pidanud raha koguma hoopis teisel ajal. Tegemist on maksega, mida makstakse töötuskindlustusse, mitte maksuga. Näiteks riigieelarves, mida me järgmisel nädalal hakkame siin suures saalis arutama, töötuskindlustusmaksed üldse ei kajastu. Küll kajastub töötuskindlustuse tulude ja kulude pool valitsussektori üldistes tasakaalunäitajates. Saavutada nendes oludes valitsussektori tasakaal selle hinnaga, et me töötutele raha ei maksa, on ebaeetiline. See ei ole see koht. Tasakaalu saavutamine töötute arvel ei ole õige. See on nende inimeste endi makstud raha selleks ajaks, kui nad töötud on. Neil on täielik õigus seda raha sealt saada. Eelarve tasakaalu otsused peavad langema muude riigi tulude ja kulude kohta. Kui palju see laieneb, selle kohta statistika puudub. Me ei oska öelda, mis seal võib olla, küll on varasemad uuringud näidanud, et see protsent võiks olla suurusjärgus 70% praeguse 20–30% asemel. Sellist statistikat, millise paragrahvi alusel nad töölt lahkuvad, Eestis keegi ei pea. Ilmselt oleks selle pidamist ka küllalt keeruline nõuda. Kõik.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Ma palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Robert Antropovi!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud kolleegid! Kuna meil oli siin saalis väike elektrooniline viperus, siis ma jätkan selle koha pealt, kus lugupeetud Eiki Nestor lõpetas oma eelnõu tutvustava ettekande: selleks, et töötuid riigile lähemal hoida, pidevalt nendega ühendust omada, neid paremini elus hoida, tuleks töötuskindlustushüvitist suurendada, hüvitise saajate ringi laiendada jne. Täna oli juba juttu nobelistidest ehk kolmest teadlasest, kes väitsid absoluutselt vastupidist. Nemad väitsid, et mida rohkem riik maksab toetusi, mida suuremad ja pikaajalisemad need toetused on, seda kaugemale needsamad toetuste saajad riigist eemalduvad. Selle lause ütles Silver Meikar peast, aga ma loen selle ette. See on väga selgelt välja öeldud. Selle lause eest ja selle järelduse eest nad saidki Nobeli preemia. See lause kõlab niimoodi: "Mida suuremad ja kestvamad on töötushüvitised, seda suurem on tööpuudus." See on see täpne järeldus, mida need teadlased välja tõid.
Aga tõepoolest oli õiguskomisjonis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu 767 arutusel 27. septembril. Eiki Nestor tutvustas meile seda eelnõu. Kohal viibisid ka Sotsiaalministeeriumi esindajad. Komisjon otsustas, olles tutvunud eelnõu sisuga ja eelnevalt ka Vabariigi Valitsuse seisukohtadega (5 poolt ja 3 vastu), suunata see eelnõu küll saali esimesele lugemisele, kuid esimest lugemist siin saalis mitte lõpetada.
Jah, võib-olla tõesti tundub see otsus kuidagi ebaloogiline ja isegi võib-olla küüniline, sest kõik me saame aru, et headel aegadel tuleks reserve koguda ja halbadel aegadel neid kulutada, aga meie muudkui kogume ja kogume. Milleks neid reserve üldse vaja on? Aga vastus on tegelikult väga lihtne: eelarves peab reserve olema piisavalt mitte ainult tänaseks päevaks, vaid ka homseks, ülehomseks ja ka järgmiseks kriisiks. Ma toon ühe näite, mis tuli välja nende reservide kasutamise poole pealt aastal 2009. Nimelt, aasta 2009 näitas, et töötuskindlustushüvitise väljamaksmine oli kümme korda suurem kui varasemal perioodil ja kasutusse läks enam kui seitsme aasta jooksul kogutud reserv. Tõmmata ennast praegu tühjaks oleks väga vastutustundetu, sest, vastupidi, me peaksime arvestama riigi eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkusega ja valitsussektori eelarve ülejäägi hoidmisega. Pigem peame toetama aktiivseid tööturumeetmeid, nagu näiteks koolitus ja uusettevõtlus, kui passiivseid meetmeid (toetuse maksmist). Kui inimesed naasevad kiiremini tööturule, siis vähenevad kulud ka töötuskindlustusele ja makseid on tulevikus võimalik jätkuvalt alandada.
See oli õiguskomisjoni loogika ja selle otsuse loogika. Sellest tulenevalt palun täna hääletada selle eelnõu vastu, et esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Jätkame nüüd küsimustega, hea ettekandja. Küsimuseks saab sõna Silver Meikar. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kasutan võimalust selle üheminutilise küsimuse raames hoopis kommenteerida. Kindlasti ei saanud nad Nobeli preemiat selle ühe lause eest, vaid ikkagi teoreetilise, analüütilise lähenemise eest kogu tööjõuproblemaatikale. See üks lause on kahtlemata kontekstist välja tõmmatud, kuid see tekitas kõige rohkem furoori, Eiki Nestoril oli õigus, just lääne meedias. Aga ma küsin: kas te olete nende teooriaga põhjalikumalt tutvunud?

Ei, põhjalikumalt ei ole, sest see uudis ilmus alles eilsetes lehtedes. On võimalik minna Nobeli preemia kodulehele ja lugeda see töö läbi. Aga kui rääkida sellest, miks selline uuring üldse tehti, siis üks nendest kolmest teadlasest oli pikaajaline töötu ja ta soovis uurida, millest on tekkinud tema probleemid töö leidmisel, kuidas riik on tema suhtes käitunud. Ta jõudis koos kolleegidega selle töö tulemusena just nendele järeldustele. Nii et loeme kõik huviga selle töö põhjalikumalt läbi, võib-olla leiab sealt ka muid huvitavaid lauseid.

Hea ettekandja ja lugupeetud küsijad! Ma mõistan soovi intellektuaalselt huvipakkuvatel teemadel filosofeerida ja arutleda, kuid hetkel me arutame seaduseelnõu 767. Palun nii küsimustes kui ka vastustes jääda eelnõu raamesse! Küsimuseks saab sõna Jaanus Marrandi. Palun!

Tänan, lugupeetud õiguskomisjoni kaasettekandja! Minu küsimus on rohkem protseduurilist laadi. Ausalt öeldes jälgisin ma teie ettekannet väga hoolega ja mulle tundus, et te esinesite tegelikult sõnavõtuga, mitte komisjonis toimunud arutelu ettekandmisega. Tegelikult te rikkusite sellega demokraatlikku põhimõtet, kodukorraseadust. Kõigepealt on küsimus, miks te rikkusite kodukorraseadust. Teiseks olid teil ettekandes ka sellised kummalised väljendid nagu "ennast tühjaks tõmbama" jne. Mida tähendavad teie arvates just nimelt komisjoni arutelu mõttes niisugused väljendid nagu "ennast tühjaks tõmbama"? Mina ei saanud aru, võib-olla selgitate.

Aitäh! Esiteks, ma usun, et ma ei rikkunud kodukorraseadust, sest minu ettekandes olid ka need kohustuslikud laused, mida tuleb komisjoni seisukohta tutvustades öelda. Mis puudutab muud juttu, siis needsamad väljendid, needsamad laused on kõlanud õiguskomisjonis sellesama eelnõu arutamisel. Nii et siin ei ole mitte midagi väga keerulist. Kui sa paned kokku oma sõnavõtu, siis sa kasutad komisjonis kõlanud argumente ja arvamusi.

Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen teiega 100% nõus, et see komisjoni otsus on küüniline, nii nagu te siin enne väitsite. Praegu kogutakse 800 miljonit krooni reservidesse, et kindlustada ennast selle eest, et ees võivad olla veel raskemad ajad. Kas te ei lähe koalitsiooni esindajana vastuollu selle retoorikaga, mida teie erakond pidevalt kasutab, et ekspordinumbrid suurenevad, majandus hakkab kasvama jne? Minule on jäänud mulje, et ajad lähevad paremaks. Siin te väitsite, justkui meil oleks vaja tulevaste raskete aegade jaoks raha koguda. Mille jaoks te siis seda raha kogute?

Aitäh! Mis puudutab sõna "küüniline", siis ma usun, et seda saab stenogrammist kontrollida. Ma ütlesin: võib tunduda esmapilgul küünilisena, aga ... Ja siis läheb lause edasi, et see nii ei ole. Mis puudutab võimalikke järgnevaid kriise, siis, teate, maailmamajanduses üldse ja riikides üldse on alati räägitud, et kui meil on majanduskriis, siis me seda analüüsime, õpime sellest ja püüame tulevikus vigu vältida ehk kriise vältida. Vaatamata sellele toimuvad kriisid teatud sagedusega ja alati on nendes midagi uut. Kui ma väitsin, et me oleme valmis kõikvõimalikeks kriisideks, rasketeks päevadeks, et ennast ei pea mitte kohe tühjaks tõmbama, siis ma just seda pidasingi silmas, et meil peab olema reserv. Ma tõin näite, et eelmisel aastal me kasutasime seitsme aasta jooksul kogutud raha. See reserv peab meil olema ja neid samme praegu astutakse, et mitte neid reserve kulutada, vaid koguda.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Hea esineja! Tundub, et töövaldkond ei ole nüüd küll teie ala, te lükkate pidevalt seda teemat teistesse vagudesse. Aga ma küsin nii: kas me üldse peaksime sellest praegu siin nii pikalt rääkima, sest selles kõiges on valitsus väga kindlalt ju kokku leppinud ametiühingutega, nii töötu abiraha kui ka töötuskindlustushüvitise suurendamises, ja seda on teinud teie oma minister? Miks te ei pea kokkulepetest kinni, miks te praegu inimesi petate?

Aitäh! Mis puudutab seda, kas see teema on minu eriala või ei ole, siis kõik teemad, mida Riigikogus arutatakse, on kõik iga riigikogulase teemad, valdame me neid siis natuke paremini või natukene halvemini, aga me peame olema kursis nende kõikide valdkondadega. Mis puudutab seda, et me kedagi petame, siis see nii ei ole. Praeguse valitsuskoalitsiooni selge poliitika on välja öeldud ja selles suunas ka liigutakse, et vajaduse korral reserve kasutatakse, sealhulgas töötuskindlustushüvitise väljamaksmisel. Kui selleks otsest vajadust ei ole, siis reserve kogutakse. See kogumine on jätkuvalt hädavajalik.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te kasutasite eelnõu tõrjumiseks üht värskete nobelistide tsitaati. See ei ole kindlasti mitte ainult intellektuaalselt huvitav, vaid ka väga asjakohane. Ma tean, et vähemalt Nobeli kirjanduspreemiat ei saadagi mitte ühe teose eest. Ma väga kahtlen, kas ka majanduspreemiat antakse välja ühe lause eest. Aga ma küsiksin nii. Kui tõepoolest peab paika see argument, et mida pikema perioodi vältel hüvitisi välja makstakse ja mida suuremad nad on, seda halvem on see tööhõivele, siis tõenäoliselt peab formaalloogiliselt paika pidama ka vastupidine, et mida madalamad need hüvitised on ja mida lühema aja jooksul neid makstakse, seda parem on see tööhõivele. Kas te teate, kas lugupeetud nobelistid on ka siin leidnud mingisuguse n-ö miinimumpunkti, millest allapoole ei tohiks langeda, või on tööhõive seisukohalt parim, kui töötuskindlustushüvitisi üldse ei maksta?

Aitäh! Ma vastaksin sellele heameelega, aga ma pean austama meie istungi juhatajat, kes juhtis meie tähelepanu sellele, et täna me ei aruta Nobeli preemia sisu, vaid me räägime hoopis seaduseelnõust. Nii et ma ei vasta sellele küsimusele.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite pikalt-laialt reservidest ja ka sellest, et ega see hüvitiste maksmine nobelisti arvates üks hea asi polegi. Õige mõte! Kui lähtume näiteks sotsiaaldarvinismist, siis nõrgad kaovad ja tugevad tõusevad. Eiki Nestor kinnitas, et see käsitletav seaduseelnõu on üks hea dokument. Mida leidis siis õiguskomisjon, kas see eelnõu on hea või on halb? Olen rääkinud.

Teatavasti koosneb õiguskomisjon komisjoni liikmetest ja igal liikmel on oma arvamus. Kui ühes või teises komisjonis ei suudeta leida konsensust, siis pannakse küsimus hääletamisele. Nagu ma ütlesin, õiguskomisjon hääletas seda konkreetset eelnõu nii: 5 poolt, 3 vastu.

Eiki Nestor, palun!

Ma arvan, et nobelistid tunneksid ennast selle arutelu juures ebamugavalt. Aga et mitte selle kohta küsida, ütlen ma kohe ära, et oli üks riik, kus töötu abiraha ei makstud, tänu sellele töötuid ei olnud, aga tööd ka ei tehtud. Nüüd on õnneks see aeg möödas. Küsin lihtsama küsimuse. Kui rahvasaadik Antropov kindlustab oma auto, aga siis juhtub sellega mingi pahandus ja ta tahaks hüvitist saada, kindlustusselts aga ütleb, et oo, me maksame ainult ühe jupi eest, et meil on vaja reserve koguda, kas see siis tunduks õiglane?

See ei puuduta jällegi teemat, nii et ma ei vasta sellele küsimusele.

Igor Gräzin.

Kasutan juhust, et kolleegi täpsustada. Mikser, kui ta koolis käis, õppis integraale. Ta teab, et integraalil on olemas ülemised ja alumised rajad, nii ka praegusel juhul, ja absoluutseid väiteid, et üldse mitte maksta jne, ei tohi esitada. Saad aru, integraal on S-i moodi, üleval on üks ja all teine arv. Nii et rehkenda! Edasi, Nobeli kirjanduspreemia antakse ühe-kahe teose eest. Need uuringud algasid 1962. aastal ja viidi läbi enamikus Euroopa riikides. Enam kõrgemat tippteadust ei eksisteeri. Küsimus: Robert, kas sulle jääb selline mulje, et kehtiv töölepingu seadus vastab rahvusvahelise majandusteaduse kõige kõrgemale tasemele, nagu see fikseeriti kolm päeva tagasi?

Mina võin ainult kinnitada, et siis me peaksime teineteist õnnitlema, kuna meie töölepingu seadus võitis Nobeli preemia.

Rein Ratas, teine küsimus, palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Kas teie äsjasest vastusest minu eelmisele küsimusele, kus te viitasite õiguskomisjoni liikmete hääletustulemusele, võin ma teha järelduse, et õiguskomisjon häälteenamusega leidis, et käsitletav seaduseelnõu on üks halb seaduseelnõu, mida ei tohi pärast esimest lugemist mitte edasi menetleda? Olen rääkinud.

Aitäh! Ei püstitatud küsimust, kas see on halb või hea seaduseelnõu, vaid küsimus pandi hääletusele selliselt, et esimest lugemist siin saalis mitte lõpetada. Selle poolt hääletas 5 komisjoni liiget ja vastu oli 3.

Küsimuseks saab sõna Kalev Kotkas. Palun!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kas õiguskomisjoni enamus peab ennast tõesti targemaks Tartu Ülikooli ja Praxise teadlastest ega pea vajalikuks mitte midagi ette võtta nende häbiväärsete viimaste kohtade likvideerimiseks, mis nendelt skeemidelt näha olid?

Ma arvan, et see ei ole küsimus õiguskomisjonile. Kindlasti ei pea õiguskomisjon ennast kõige targemaks ei siin Riigikogus ega ka riigis. Õiguskomisjon lähtub nendest argumentidest ja faktidest, mis tema ette tuuakse, nendeks on eelnõu autorite põhjendused ja Vabariigi Valitsuse seisukohad. Kogu seda kooslust hinnates langetab õiguskomisjon oma otsuse. See otsus on olnud selline.

Teine küsimus Sven Mikserilt, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et me kulutasime 2009. aastal ära seitsme aastaga kogutud reservid, aga me kõik teame, et pärast seda, kui 2009. aastal töötuskindlustusmakse määra märkimisväärselt, mitu korda tõsteti, on jooksvad laekumised tunduvalt väljamakseid ületanud ja seda väga suure tööpuuduse olukorras. Teie väide, et kogutakse veel suurema tööpuuduse ajaks, ei pea tõenäoliselt paika. On ju üsna avalikult välja öeldud, et seda suuremat laekumist ka suure tööpuuduse olukorras kasutatakse üleüldise eelarvepositsiooni parandamiseks ehk eelarve tasakaalu säilitamiseks. Sellepärast ma küsin, mida ütleb selle kohta töötuskindlustuse seadus ja mida ütleb töötukassa arengukava, kuidas on seal sõnastatud töötuskindlustusmaksetest laekuva raha kasutamise eesmärgid.

Aitäh! Esiteks, see küsimus ei olnud õiguskomisjonis arutlusel. Võin öelda lihtsalt mälu järgi, mis arvudest oli juttu, lisaks sellele, et riik kulutas viimase seitsme aasta jooksul kogutud raha, ja miks seda reservi on vaja edasi koguda. Eesmärk on koguda töötuskindlustuse reservi selline rahasumma, mis vastaks kümne aasta vajadusele ehk perspektiivis peab seda raha olema nii palju. Aga see on mälu järgi öeldud, ma võin siin eksida.

Karel Rüütli, teine küsimus, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Viimastel nädalatel olen ma päris palju mööda Eestit ringi sõitnud ja olen kohtunud väga paljude inimestega. Väga paljude mure on just see, et paljud pered on väga keerulises ja raskes majanduslikus olukorras. Nende arutelude põhjal, mida ka siin Riigikogus on olnud, me teame, et umbes 40 000 last elab vaesuses, 10 000 last elab peredes, kus vanemad saavad toimetulekutoetust, ehk lapsed peavad päevas hakkama saama 27 krooniga. Äkki te oskate mulle nõu anda. Mida ma peaksin ütlema nendele vanematele ja nendele lastele, kelle kõhud on tühjad, aga riik kogub endale veel raskemateks aegadeks meeletult reserve? Äkki te oskate mind aidata.

Aitäh! Kindlasti ei saa ma nõustuda sellega, et see küsimus kuuluks nagu õiguskomisjonil arutatu hulka. Aga ma võin öelda oma isikliku arvamuse. Kindlasti, vaesusega tuleb ka edaspidi tegelda. Ma usun, et nii nagu meie erakond võtab ka tulevane võimalik valitsuskoalitsioon vaesuse vastu võitlemise samamoodi oma prioriteetide hulka. Mis puudutab töötuskindlustushüvitiste väljamaksmist ja nende suurust, siis praegune seisukoht riigis on selline ja suund on võetud sellele, et me loome töökohti juurde, selleks et töötuid kaasata tööle ja seeläbi maksta neile väärilist palka, et nad saaksid oma peret ülal pidada ja lapsi toita.

Kalev Kotkas, teine küsimus, palun!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kuidas teile tundub, kas sellele eelnõule juhtivkomisjoni määramisel on juhtunud mingi tööõnnetus? Kas töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse teemasid ei peaks arutama mitte sotsiaalkomisjon, kus on rohkem pädevust nende teemade jaoks?

Aitäh! See ei sõltunud jälle õiguskomisjoni otsusest, vaid Riigikogu juhatus otsustas nii. Seega olime meie fakti ees ja õiguskomisjon arutas seda eelnõu.

Jaanus Marrandi, teine küsimus, palun!

Tänan! Lugupeetud õiguskomisjoni kaasettekandja! Te nägite kindlasti neid kahte slaidi, kus ühe peal oli Euroopas kõige viimasel kohal olev Eesti n-ö suhtelise summa poolest, mis eraldatakse tööturumeetmetele, ja teisel töötute suhteline vaesus, mis on kõige suurem kogu Euroopas. Need on väga olulised käärid, kõige suuremad käärid terves Euroopas. Komisjonis te otsustasite, et te seda eelnõu ei toeta ehk, nagu te väljendasite, ei lase töötukassat tühjaks tõmmata. Aga missugused mõtted teil olid komisjonis selles suunas, kuidas neid kääre ikkagi vähendada ja kuidas saaks teha nii, et Eesti ei torkaks Euroopas väga selgelt silma ühepoolse "paindlikkusega"?

Jällegi, see ei ole küsimus õiguskomisjonile. Aga neid slaide kommenteerides ütlen niipalju, et me kõik nägime neid slaide ilmselt esimest korda, need vajavad analüüsimist, põhjalikumat tutvumist. Nii et ma praegu neid arve ei kommenteeri, aga võin niipalju öelda, et nii töötutoetused kui ka näiteks pensionid, millest vaesuse puhul räägitakse, on aasta-aastalt suurenenud. Eesti ei saa ühe päevaga pururikkaks ega Šveitsiks, aga me kindlasti liigume selles suunas.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Mina olen saanud tänu ettekandele teada, et hea majandusloogika on see, et kui on hea aeg, siis kogume reserve, ja kui on raske aeg, siis kogume veel rohkem reserve. Mina tahan teada, mis te hakkate pihta nende reservidega, mis te olete kogunud kõikidel nendel aegadel, kunagi 50 aasta pärast. Mina arvan, et riigi majanduse areng saab ikkagi toetuda sellele, et riigis on võimalikult palju teovõimelisi inimesi. Kui osa neist vahepeal üle parda visatakse, siis ei ole võimalik loota, et ka heal ajal need inimesed head tööd teevad. Ma tulen ikkagi tagasi selle töökorraldusliku küsimuse juurde. Kui ma vaatan sinna ettepoole, siis näen, et Riigikogu juhatusse kuulub vähemalt üks teie erakonnakaaslane. Riigikogu juhatuses on jäme ots koalitsiooni käes ja teie koalitsiooni liikmena võiksite ju Riigikogu juhatusele seda öelda, kui seaduseelnõu on saadetud komisjoni, millel puudub igasugune pädevus sellega tegelemiseks, nagu teie jutust on välja tulnud. Miks te seda ei tee?

Jällegi ei ole küsimus ilmselt mulle adresseeritud, ei tea, kellele ta peaks olema suunatud. Aga mis puudutab inimeste kaasamist ettevõtlusse, siis, Indrek, sa just ise vastasid sellele küsimusele, miks me kogume. Me kogumegi selleks, et seda raha paremini ära kasutada aktiivsete tööturumeetmete võtmiseks (koolitused, uusettevõtlus jne). Sellega me neid inimesi aktiivsesse tööellu kaasamegi.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te olete mitmel puhul öelnud, et see küsimus ei ole teie komisjonile ja teie komisjon ei saa vastata ühele või teisele küsimusele. Samas ütlete, et komisjon ei saanud midagi teha peale selle, et asja arutada. Ma kõigepealt ütlen, et IX koosseisus oli mul võimalus töötada neli aastat õiguskomisjonis ja ma mäletan, et tookord, kui komisjoni juhtisid Jüri Adams ja hiljem teie erakonnakaaslane Väino Linde, oli juhtumeid, kui eelnõu saadeti juhatusse tagasi ja tehti ettepanek suunata see teise komisjoni, kui see ei mahtunud õiguskomisjoni teemade hulka. Miks te seda ei teinud? Seda esiteks. Teiseks, vanasti kasutati laialdaselt eksperte. Milliseid eksperte kasutasite teie õiguskomisjonis selle küsimuse arutamisel?

Aitäh! Küsimust, kas saata või mitte eelnõu komisjonist tagasi või võib-olla pakkuda selle eelnõu menetlemist mõnele teisele komisjonile, õiguskomisjonis ei arutatud. See on esimene asi. Teine asi, milliseid eksperte me kasutasime? Neid eksperte on ka varasemalt kasutatud, kui sarnast eelnõu menetleti selle aasta märtsis. Maikuus ei läbinud see saalis esimest lugemist. Ka seekord olid kaasatud Sotsiaalministeeriumi inimesed. Selle kohta oli koostatud Sotsiaalministeeriumi kirjalik vastus ehk Vabariigi Valitsuse seisukoht selle eelnõu kohta. See on vastus.

Indrek Saar, teine küsimus, palun!

Ma tulen ikkagi tagasi selle protseduuri loogika juurde. Sa ütlesid, et ma küsin vale inimese käest. Mina Riigikogu liikmena olen aru saanud, et kui ma kuulun kuhugi komisjoni ja sinna komisjoni saadetakse seaduseelnõu, mis ei peaks selles komisjonis olema, siis ma juhin sellele tähelepanu ja vajaduse korral ka protesteerin selle vastu. Kuidas sina oled aru saanud, kes siis peaks sellega tegelema kui mitte sina?

Aitäh, Indrek! Sa jälle vastasid väga hästi oma küsimusele. Sa oled samamoodi õiguskomisjoni liige. Ma küsin: miks sina seda ei teinud?

Head kolleegid! Enne järgmisele küsijale sõna andmist tuletan meelde, et töölepingu seaduse tervikteksti suunamine õiguskomisjoni otsustati selle uue tervikteksti vastuvõtmisel Riigikogu saali poolt. Juhatus oma otsuses, mis puudutas töölepingu seaduse muutmist, juhindus Riigikogu suures saalis tehtud otsusest. Küsimuseks saab sõna Marika Tuus!

Aitäh! Võib-olla te selguse mõttes nimetate ikkagi üle, kuidas on näiteks uue töölepingu seadusega muutunud vallandamisest etteteatamise aeg vastavalt staažile (üle 10 aasta, 5–10 aastat, alla 5 aasta, alla 1 aasta), kuidas on muutunud koondamishüvitised, jällegi kuude kaupa, ja ka töötu abiraha suurused. Võib-olla tuletate meelde.

Aitäh! Aja kokkuhoiu mõttes pean jällegi ütlema, et see küsimus ei kuulu minu ettekande raamidesse, aga ma soovitan esitada põhjalik arupärimine vastavale ministrile ja te kindlasti saate kõik vastused oma küsimustele.

Väino Linde, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin on olnud pikem vaidlus, kas see teema ikka kuulub õiguskomisjoni valdkonda või mitte. Ole hea, värskenda mu mälu. Uue töölepingu seaduse vastuvõtmine ja kogu see pikk menetlusprotsess –  millises komisjonis see kõik toimus?

See toimus õiguskomisjonis.

Lugupeetud ettekandja! Suur tänu! Rohkem küsimusi ... Vabandust, siiski on vähemalt üks küsimus veel! Küsimuseks saab sõna Eiki Nestor. Palun!

Kuna siin läks juba jutt mälu peale, siis võib-olla rahvasaadik Antropov mäletab, millises komisjonis arutati töötuskindlustuse seadust, enne kui see vastu võeti, ja kui ta ei mäleta, siis ma ütlen, et õige vastus on sotsiaalkomisjon.

Ja mis aastal see oli? Mina olen Riigikogus olnud natuke kauem kui ühe aasta.

Hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest!  Avan läbirääkimised. Esimesena palun Riigikogu kõnetooli Aleksei Lotmani!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Kui me fraktsioonis arutasime, mida selle eelnõuga teha, ja vaatasime komisjoni põhjendusi, miks seda ei peaks edasi menetlema, siis me ei saanud midagi aru ja otsustasime, et me ei toeta selle eelnõu väljaviskamist, sest me tahame aru saada, mis toimub ja mis eelnõu see on. Tegelikult on see põhjus suuresti ära langenud, sest Eiki Nestor selgitas päris veenvalt, miks seda eelnõu on vaja, aga seda arusaamatumaks jäid komisjoni põhjendused, miks seda eelnõu ei tohiks menetleda. Loomulikult, ma ei ole 100% kindel, et kui praegu oleks lõpphääletus, et me siis seda eelnõu täpselt sellisel kujul toetaksime, aga selle edasimenetlemist me kindlasti toetame ehk selle väljaviskamist me ei toeta. Kui päris täpselt jälgida seda, mida komisjoni kaasesineja ütles, et tuleks vastu hääletada, siis tundub, et siin nagu erilist vastuolu ei olegi. Arvestades meie pisut skisofreenilist kodukorda, mistõttu on nii, et kui tahad eelnõu esimesel lugemisel toetada, siis pead vajutama punast nuppu, me seda seekord teemegi. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma tahan alustada vabandusega kõigi töötute ees! Kaasettekandja pakkus saalile võimaluse sellel kurval teemal pisut lustida. Aga tegelikult, rääkides n-ö sellest nobelistlikust loogikast, oleme me ju sarnast loogikat kuulnud palju kordi peaministri partei liikmete suust ka siis, kui räägitakse maksudest. Ehk inimeste valmidus makse maksta on suurem siis, kui maksumäär on madalam, ja kui mõnda maksumäära, eriti otseste maksude puhul, näiteks ühe protsendipunkti võrra alandada ja samal ajal maksedistsipliini tugevdada ning kui majandus mühinal kasvab, siis tõesti laekub riigieelarvesse tulusid rohkem kui endise kõrgema maksumäära puhul. Aga ka see loogika formaalloogiliselt, võrdse maksudistsipliini puhul ja siis, kui majandus ei kasva, ei pea paika, isegi minemata selle loogikaga n-ö nulli või absurdi, pidades siin kinni kolleeg Gräzini mainitud integraalide loogikast.
Aga selle eelnõu kontekstis tuleb kindlasti tagasi tulla tööturu turvalise paindlikkuse mõiste juurde. Sellest mõistest on ka peaminister Ansip juba mitme aasta eest ja mitme aasta jooksul rääkinud. Paraku, kui puhkes kriis, siis kadus turvalisus, jäi üksnes paindlikkus. Juba siis sai sotsiaaldemokraatide poolt korduvalt välja öeldud, et peaministri ja tema erakonna lähenemine sellele teemale on ühekülgne ja pealiskaudne, et mitte öelda primitiivne.
Ma tuletan meelde, et valitsus on viimastel aastatel vaadanud töötukassat kui instrumenti valitsussektori üldise eelarvetasakaalu kindlustamiseks. Säärast eesmärki ei leia me ei seadusest ega töötukassa arengukavast. Kassa ülesanne on hoopis kindlustada töö otsimise ajaks osaliseltki seda inimest, kes on töö kaotanud, ja praegu on neid inimesi väga palju, kindlasti üle 100 000. Töötuskindlustus on just seesugune kindlustus, kuhu makstakse raha sisse siis, kui on head ajad, ja kust makstakse raha välja siis, kui on halvad ajad.
Kui kehtivat seadust menetleti, siis toodi korduvalt näiteks turvalise ja paindliku Taani riigi mudelit. Tõesti, Taani sarnase süsteemi vastu pole ilmselt isegi sotsiaaldemokraatidel midagi öelda ja siin võib-olla peab tõepoolest paika ka see väljatoodud värskete nobelistide loogika. On ju ometi väga suur vahe, kas töötuskindlustushüvitist makstakse aasta või kolme aasta jooksul, kas selle määraks on 50% või 90% varasemast palgast ja kas ümberõppele ja toetatud töökohtadele koos toetustega kulutatakse 0,06% või 0,66% SKT-st.
Ma tuletan austatud Riigikogule meelde, et turvaline paindlikkus ei tähenda mitte ainult tööandja väiksemaid kohustusi töökoha koondamisel, vaid ka tõhusat sotsiaalkaitsesüsteemi, suuremaid kulutusi aktiivsele tööpoliitikale ja efektiivset elukestva õppe korraldamist. Kõnesoleva eelnõuga soovitakse muuta sotsiaalkaitsesüsteemi tõhusamaks, seda eelkõige töötuskindlustushüvitist saavate töötajate ringi laiendamise ja makstava toetusraha suurendamise näol. Turvalist paindlikkust rakendavad riigid saavad aru, et töötuks olemine on terve ühiskonna probleem, et töölesaamiseks tuleb töötu toimetulekut toetada, teda koolitada ja õpetada, mitte aga näljutada. Kordan üle: meie eesmärk ei ole mitte töötupõlve ihaldusväärseks muutmine, vaid selline olukord, kus töötuks jäänule on tagatud elementaarne toimetulek ja võimalus valmistada end ette tööturule naasmiseks. Alles möödunud nädalal avaldatud, Eesti teadlaste tehtud uuring näitas, et kuigi suure tööpuuduse tõttu on viimastel aastatel riigi kulutused aktiivsele tööpoliitikale tõesti suurenenud, on need ühe töötu kohta arvestatuna hoopis väiksemaks jäänud. Seejuures ei kasuta me siin põhiliselt mitte meie, vaid Euroopa maksumaksjate raha ehk Euroopa Liidu toetusi. 2011. aasta riigieelarve eelnõust saame teada, et ka siin ei ole võimalused tulevikku vaadates mitte sugugi lõpmatud.
Ma rõhutan lõpuks veel üle sotsiaaldemokraatide seisukohad. Kui tööturu paindlikkuse huvides on töötajate koondamine muudetud lihtsamaks, siis, esiteks, sotsiaaltoetuste süsteem peaks muutuma tõhusamaks, just nagu selles eelnõus välja on pakutud ja varem selles ka kokku on lepitud. Teiseks, kuigi meie töötukassa võime aktiivsete tööturumeetmete kaudu inimest tööle aidata ei ole halvem kui teiste riikide oma, siis kulutused selles vallas on häbiväärselt madalad ja seega ka mitte nii tulemuslikud, kui võiksid olla. Seda olukorda peame muutma. Kolmandaks, elukestva õppe küsimuses oleme mitmeski mõttes lapsekingades, sest praegu me karistame koolitust täiendava maksukoormusega ja koolituseta jäävad just need inimesed, kes seda koolitust kõige rohkem vajaksid. Ka siin vajame konstruktiivseid muutusi.
Ütlen nii, et kui sotsiaaldemokraatia on kombinatsioon sotsiaalsusest ja demokraatiast, siis kindlasti peab ka paindlik turvalisus olema kombinatsioon paindlikkusest ja turvalisusest. Nii et sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad selle eelnõu edasist menetlemist. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Tõnis Kõivu Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tuleb tõesti tunnistada, et majanduskriisi ajal tuli Eestis langetada mitmeid valusaid otsuseid. Praegu menetluses oleva eelnõuga seoses tahan meenutada neist kahte.
2009. aastal tuli märkimisväärselt tõsta nii töötaja kui ka tööandja tasutavat töötuskindlustusmakset, et tulla toime töötuse kasvust ja abitaotlejate arvu suurenemisest tuleneva lisakuluga. Nii nagu siin on õigesti märgitud, tervelt seitsme aasta jooksul kogutud reservidest ei piisanud. Aga töötuskindlustusmaksete tõus garanteeris muu hulgas kindlustunde igale töötajale ja töötule, et töötukassas ei lõpe raha otsa. Teine tööturuga seotud märkimisväärne kriisiaegne otsus oli uuest töölepingu seadusest tulenevate hüvitiste tõusu jõustumise edasilükkamine 2013. aasta alguseni. Töötuskindlustusmakse tõus ja hüvitiste tõusu edasilükkamine pidid ravima ühte ja sama probleemi, et töötukassas jaguks raha töötutele väljamakseteks, et mitte ükski töötuks jäänu ei peaks muretsema, kas tema toetamiseks ja koolitamiseks raha ikka jagub või ei jagu. Nii eile, täna kui ka homme võisime ja võime südamerahuga kinnitada, et töötuskindlustus kehtib ja raha jagub. Kusjuures Reformierakonna arvates ei ole sugugi paslik eristada Eesti maksumaksja ja Euroopa maksumaksja raha. Meie oleme ka ju, muide, Euroopas. See on kõik üks maksumaksja raha, tuleb ta siit või tuleb ta sealt, see on kõik maksumaksja raha.
Reformierakond on seisukohal, et sihiks tuleb võtta töötuskindlustusmaksete alandamine, et vähendada Eesti tööjõu maksukoormust ja parandada riigi konkurentsivõimet. Viimast on jällegi vaja selleks, et kasvatada investeeringute mahtu, mis loovad reaalselt uusi töökohti. Reformierakonna teine siht on laiendada töötuskindlustusmaksest rahastatavate meetmete hulka. Töötu ei vaja mitte ainult hüvitist, ta vajab uut töökohta. Selleks tuleb arendada tema oskusi, teda õpetada, pakkuda paremaid tööturuteenuseid. Töötuskindlustusmaksetest kogunenud raha peab saama kasutada mitte ainult hüvitise maksmiseks ehk passiivseks meetmeks, vaid ka töötule teiste teenuste pakkumiseks ehk aktiivseteks meetmeteks. Kui inimesed naasevad kiiremini tööturule, siis vähenevad kulud töötuskindlustusele ja makset on tulevikus võimalik jätkuvalt alandada.
Kokkuvõtlikult öeldes toetab Reformierakonna fraktsioon selliseid poliitikaid, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ja töötute tööleaitamisele. Meie ees seisev eelnõu ei tee kumbagi neist. Seetõttu ei saa me seda kuidagi toetada ja kutsume siinkohal üles ka teisi fraktsioone eelnõu mitte toetama. Ei saa minagi üle ega ümber nobelistide tsiteerimisest. Eks me saame täpsemalt uurida, mis auhinnatud teadustöös kirjas on, kuid järeldus on ühene: mida heldemalt jagatakse hüvitisi töötutele, seda kõrgem on töötuse tase ja seda pikemaks venib töö otsimise periood. Palun seda eelnõu mitte toetada! Aitäh!

Kui kõnesoove rohkem ei ole, siis lõpetan läbirääkimised. Head ametikaaslased! Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 767 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me peame selle ettepaneku läbi hääletama.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku seaduseelnõu 767 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 767 lükati tagasi ja see langes menetlusest välja.

Tänase päevakorra järgmine punkt on Riigikogu liikmete Kalev Kotkase ja Eiki Nestori algatatud avaliku teenistuse seaduse § 108 täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Eelnõu 765 on eelnõu, mille kohta Nobeli preemiaid ei ole kindlasti jagatud. Nii et selles mõttes on kaasettekandjal lihtsam, ta ei pea millelegi viitama. Küll on tegemist väga praktilise ja lihtsa ...

Vabandust, austatud ettekandja! Lugupeetud kolleegid! Meil käib seaduseelnõu 765 arutelu. Ma palun kõik selle eelnõuga mitteseotud vestlused pidada Riigikogu istungite saalist väljaspool! Vabandust, ettekandja! Uuesti sõna teile.

Tänan juhatajat abi eest! Eelnõu sisu on iseenesest väga lihtne ja on seotud praktiliste küsimustega avalikus teenistuses. Nimelt, kehtiva avaliku teenistuse seaduse § 108 käsitleb teenistussuhte peatumise aluseid. Need põhjused, millisel juhul teenistussuhe võib peatuda, on erinevad, alates ametniku kirjalikust avaldusest, kui ta soovib näiteks töölt eemal olla, selle põhjuseks võib olla näiteks mingi pikem reis, mis iganes põhjused võivad olla. Kõige selgem ja tuntum teenistussuhte peatumise alus on muidugi puhkus, lisaks see, kui inimene on haige, kui inimesel on muid kohustusi, kaasa arvatud ajateenistuses olek, kui ta näiteks täidab eksperdi ülesandeid Euroopa Liidus või kui ta täidab ülesandeid, mis on seotud õppekogunemistega. Selles loetelus on ka selline asi, et ametniku teenistussuhe peatub ajal, mil ametnik on arestis või vahi all.
Meie ettepanek on lihtne. Nimelt, praktilises elus on tekkinud side § 108 kahe punkti vahel. Nimelt, ühtpidi on inimese enda soov või kokkulepe teda ametisse nimetanud isikuga, et töötaja on mingi aja töölt eemal, ja teisest küljest on see soov ajendatud § 108 punktis 7 toodud põhjusest. Nimelt, teenistussuhe peatub ka ajaks, mil ametnikult ebaseaduslikult nõutakse ülesannete täitmist teisel teenistuskohal ning ta keeldub niisuguste ülesannete täitmisest. Eelnõu algatamise mõte tuli sellest, et avalikus teenistuses on tekkinud olukordi, kus selline korraldus antakse, ja ametnik, kes peaks korraldust täitma, vaidlustab selle, korralduse andnud ametnik, ütleme nii, mõistab seda protesti ja lepitakse omavahel kokku, et kohus otsustab, kummal on õigus. Kehtiva avaliku teenistuse seaduse § 108 loetelus sellist punkti välja ei too. Ühtpidi oleks tegemist nagu punktiga 7, et on korraldus, mis on ebaseaduslik, mis on vaidlustatud ja mida ametnik täitma ei suvatse hakata või ei soovi hakata, aga teistpidi on ta nagu ise avaldanud soovi või on teda nimetanud ametnikuga kokku leppinud, et otsuse langetab kohus.
Miks see tähtis on? Ühel lihtsal põhjusel. Nimelt, peale kõige muu on avalikul teenistusel kui tööandjal ka kohustus tasuda oma inimeste eest sotsiaalmaksu. Kui § 108 punkti 1 puhul (see on inimese enda vaba soov mõni aeg avalikust teenistusest kõrval olla) meie seadused seda ei nõua, siis kõigil muudel juhtudel nõuavad. Piltlikult öeldes, kui üks korrumpeerunud omavalitsusametnik istub arestis, siis teda tööle nimetanud linn või vald maksab selle aja eest ka sotsiaalmaksu, tema töösuhe on peatunud. Kui aga ametniku ja talle korralduse andnud ametniku vahel tekib vaidlus, kas neid ülesandeid peaks ikka täitma või mitte, ja ka lepitakse kokku, et vaidluse lahendab kohus, siis sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole ja see inimene jääb teatud aja jooksul ilma ravikindlustusest. See on põhimõtteliselt vale. Kui juba on kokku lepitud, siis meie meelest peaks ka kehtiv avaliku teenistuse seadus looma sellise võimaluse, et pooled saavad kokku leppida, et siin mõistab õigust kohus. Tegemist ei ole inimese enda soovil minekuga n-ö palgata puhkusele, vaid siiski töösuhtes tekkinud vaidlusega. Selle aja jooksul võiks ka ametniku nimetamise õigust omavale isikule jääda kohustus maksta sotsiaalmaksu ja inimesele peaks jääma õigus saada ravikindlustust. Nii et siit tuli idee täiendada seda § 108 punkti 7 järgmiselt, et teenistussuhte peatumise üheks aluseks oleks aeg, mil ametnikult ebaseaduslikult nõutakse ülesannete täitmist teisel teenistuskohal ning ta keeldub niisuguste ülesannete täitmisest, ja lisaks sellele ka siis, kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega seetõttu, et poolte vahel on töösuhtest tingitud vaidlus. See on meie täiendus.
Ma ütlen kohe ära, et meil ei olnud mingit soovi ega ambitsiooni muuta selle ühe väikese muudatusega kogu avaliku teenistuse seadust. Seda ülesannet me endale ei pannud, kuna teame väga hästi, et Riigikogu menetluses on eelnõu täistekst ja ju selle menetlus läheb oma rada. Nii et ma palun selle eelnõu puhul meile mitte panna pahaks seda, et me kogu avaliku teenistuse seadust ümber ei tee! Sellist eesmärki meil ei olnud. Aitäh!

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Väino Linde. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Aitäh, hea ettekandja ja pikaajaline hea kolleeg siin Riigikogus! Ma ei taha alustada norimisega ja usun, et selle eelnõu eelviimane sõna, mis räägib töövaidlusest, on tegelikult lapsus linguae ja te mõtlete siin kindlasti ikkagi teenistusvaidlusi. Aga ma küsin täpsemalt. Selgita veel korra, millega seonduvalt te ei usu praegu kehtiva avaliku teenistuse seaduse § 108 punkti 1, mis hõlmab tegelikult ju kõiki kokkuleppeid teenistussuhte peatamiseks, sinna alla on võimalik paigutada ka see osa, mida te nüüd eraldi selle eelnõuga tahate välja tuua.

Põhimõtteline erinevus seisneb selles, kas ametiasutus peaks olema kohustatud tasuma selle aja eest sotsiaalmaksu või mitte. Ma arvan, et kui inimene ise soovib vaba aega võtta ja tema tööandja või ametiasutus leiab, et tal ei ole midagi selle vastu, siis töölepingu loogika järgi puudub ühel kohustus anda teisele tööd ja teisel kohustus teha seda tööd ehk leping peatub ja see taastub uuesti sel hetkel, kui inimene peab tööle tulema, avaliku teenistuse loogika järgi puudub võimalus anda korraldusi ja mõlemad peavad sellega arvestama. Niisugune kokkuleppevõimalus on. Küsimus, kas sellel ajal peaks olema tagatud ka ravikindlustus või mitte, on minu meelest nagu ühtpidi Eestis sotsiaalmaksuseadusega lahendatud ja on lahendatud loogiliselt. Selles kontekstis tekib küsimus, et see ei ole päris õige. Teisisõnu: ametiasutusel peaks olema jätkuvalt kohustus selle ametniku eest sotsiaalmaksu tasuda, kuna see ei ole tingitud inimese enda soovist (võib-olla tahab ta reisida, sugulasi külastada või mingil muul põhjusel vaba aega võtta), vaid on tingitud siiski sellest, et on tekkinud vaidlus selle üle, kas ametnik neid kohustusi täitma peab või mitte. Siin on see vahe, seetõttu ei mahu see selle punkti 1 alla mitte kuidagi.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete öelnud oma eelnõu seletuskirjas, et selle eelnõu rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Kui aga eesmärk on teatud juhtudel ametnike sotsiaalseid garantiisid suurendada ja see puudutab näiteks riigiametnikke, siis kust see lisakulu kaetud saab?

Vastavad kulud on ju ette nähtud. Ma ei usu, et keegi kulude kokkuhoiu tõttu teenistussuhte peatamise paragrahvi kasutab. Kui ametnik käiks tööl, oleksid ju kulud ikka olemas. On ju nii? Me maksaksime nagunii sotsiaalmaksu. Teiseks, ma usun ka, et neid juhtumeid, kus on mängus § 108 punkt 7, et üks pool vaidlustab talle pandud kohustuse, hakkab kohut käima, on kindlasti rohkem kui juhtumeid, kus on mõlemapoolne mõistmine, et kohus lõpuks otsustab, kas see korraldus oli seaduslik või mitte. Neid juhtumeid palju ei ole. See ei ole mingi kulunäitaja.

Lugupeetud ettekandja! Aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu liikmed Kalev Kotkas ja Eiki Nestor on algatanud avaliku teenistuse seaduse § 108 täiendamise seaduse eelnõu. Põhiseaduskomisjon juhtivkomisjonina arutas seda eelnõu oma istungitel 21. ja 28. septembril. Arutelul osalesid lisaks komisjoni liikmetele Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunikud Ebe Sarapuu ja Signe Reinsalu.
Algatajate esindajana tutvustas eelnõu Eiki Nestor, märkides, et tegemist on ilmnenud probleemide lahendamisega avaliku teenistuse seaduse rakendamisel, probleem ei ole väga ulatuslik ega hõlma väga paljusid inimesi, kuid olukorras, kus teenistussuhe peatub ametiasutuse ja ametniku omavahelisel kokkuleppel, et tegemist on teenistusliku vaidlusega (eelnõus nimetatud küll töövaidluseks), võiks ametiasutus jätkata sotsiaalmaksu tasumist. Nii säiliks ametnikul ravikindlustus perioodi jooksul, mil teenistussuhe on peatunud ja kohus pole veel jõudnud otsust teha, ja nii oleks paremini tagatud sotsiaalsed garantiid avalikus teenistuses.
Komisjoni liikmetel tekkis küsimusi töövaidluse lisamise kohta teenistussuhte peatumise aluste loetellu ja kahtlusi, et esitatud seadustäiendus muudab avaliku teenistuse seaduse § 108 ebaselgemaks ja selle mõjude ettearvamise raskeks. Vabariigi Valitsus oli oma 10. juuni istungil otsustanud eelnõu mitte toetada.
Ka arutelude juures olnud valitsuse esindajate sõnul on eelnõu tekst ja seletuskiri mõistetavad teisiti, kui algatajate selgitustest komisjonile tulenes, ja selgust ega mõistmist ei tulnud ka põhiseaduskomisjonis toimunud teisel arutelul.
Ebaselgeks jäi, milliseid sotsiaalseid garantiisid algatajad silmas pidasid, kuna teenistussuhte peatumine vastastikusel kokkuleppel, sõltumata põhjusest, on seadusega reguleeritud. Samuti on avaliku teenistuse seaduse §-s 48 reguleeritud, et ametnikul, kes on ebaseaduslikult üle viidud, on õigus kogu aja eest palka saada. Avaliku teenistuse seaduse §-d 62 ja 63 näevad ette, kuidas ametnik käitub, saades korraldusi, mille õigsuses ta kahtleb või mis on eelduslikult õigusvastased.
Selle arutelu tulemusena jõudis komisjon otsusteni teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 765 esimene lugemine Riigikogu täiskogu 12. oktoobri istungi päevakorda, määrata eelnõu põhiseaduskomisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja ja teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 765 esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuid ei olnud.
See on minu kui komisjoni esindaja poolt praegu kõik.

Komisjoni esindajale küsimusi ei ole. Aitäh ettekande eest! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 765 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis peame selle ettepaneku läbi hääletama.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku seaduseelnõu 765 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 21 ning 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ettepanek leidis toetust. Seaduseelnõu 765 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja on menetlusest välja langenud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 11.53.