Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kalle Laanet, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mitmel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile ja see käsitleb erakorralist meditsiini saartel. Ajendiks on 23. septembri Eesti Päevalehes välja toodud tervishoiuteenuste kättesaadavusega seotud teravad probleemid Hiiumaal, kus pooled insuldi saanud haigetest on surnud. See on seotud sellega, et seal ei ole kompuutertomograafi. Sellega kaasnevalt on meil viis küsimust härra Pevkurile. Aitäh!

Mart Jüssi, palun!

Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjoni nimel annan Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu, mis käsitleb SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete nimetamist. Ettepanekute tegemine selles vallas on keskkonnakomisjoni kohus ja pädevus. Oleme seda küsimust arutanud sellepärast, et kahe selle sihtasutuse nõukogu liikme volitused lõppesid suvel. Otsuse eelnõuga teeme ettepaneku uute liikmete nimetamiseks. Aitäh!

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Te olete kindlasti teadlikud, et käesolev aasta on ÜRO loodusliku mitmekesisuse ehk eesti keeles elurikkuse aasta. Väga suur elurikkus on meil Eestis looduskaitsealadel, eriti loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites. Kurvastusega saime augustis teada, et näiteks Pärnumaal Varbla vallas Pihelga laiul, kus on sihtkaitsevöönd, kus inimesed võivad liikuda augustist aprillini, on keegi härrasmees ehitanud igavese uhke talukompleksi ja sadama, seal korraldatakse pidusid. Tutvudes selle teemaga teiste Euroopa Liidu riikide põhiseadustes, pidasime sotsiaaldemokraatidega nõu ning otsustasime töösse anda ühe eelnõu, mis annab riigile õiguse ilma tasu maksmata riigistada ebaseaduslikud hooned ja rajatised loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites juhul, kui neid saab edaspidi kasutada teaduslikes või avalikes huvides. Oli väga meeldiv tõdeda, et eilsel keskkonnakomisjoni istungil keskkonnaminister Jaanus Tamkivi 100% toetas seda mõttekäiku. Ma loodan, et see eelnõu saab selle Riigikogu koosseisu ajal seaduseks. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning ühe arupärimise. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile algatatud Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on väliskomisjon. Samuti on Riigikogu esimees edastanud Riigikogu liikmete arupärimise siseminister Marko Pomerantsile.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25.
Tänases päevakorras on ka üks täpsustus. Nimelt, tänase päevakorra 11. punkti arutelul, eelnõu 789 esimesel lugemisel, teeb algatajate ettekande kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Austatud Riigikogu! Eile jäi meil istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 769 esimese lugemise arutelu. Jätkame küsimustega juhtivkomisjoni ettekandjale. Ma palun Riigikogu kõnetooli tagasi sotsiaalkomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta!
Läheme edasi küsimustega. Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilmselt sattus saal eile selle küsimuse arutamisel sinu sissejuhatusest segadusse. Sa kiitsid eelnõu ettekandja kõnet, aga mitte eelnõu ennast. Kuna me siin ei menetle ju kõnesid, vaid eelnõusid, siis jäi poolele saalile mulje, nagu oleks ka eelnõu väärt, et seda edasi menetleda. Aga mul on küsimus selle kohta, mis puudutab selle eelnõu maksumust just halduskulude osas. Kas sa saaksid välja tuua, kui suur on eelnõu algatajate välja arvestatud halduskulu, mis selle eelnõu seaduseks saamisega võib kaasneda? Selle kohta ka komisjonis küsiti.

Aitäh küsimuse eest! Halduskulude kohta ei ole esialgu täpsemaid kalkulatsioone kui Sotsiaalministeeriumi tehtud arvutus lisaraha osas süsteemi parandamiseks. Raha oleks vaja 1,2 miljonit krooni. Kui palju hakkab süsteemi haldamine edaspidi praegusega võrreldes rohkem maksma, seda arvutust käepärast ei ole.

Austatud ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Tõnis Kõivu! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! ÜRO rahvastikuprognoos ütles 2003. aastal Eesti kohta, et Eestis elab aastal 2050 vaid 750 000 inimest. Viis aastat hiljem suutsime oma demograafilisi trende muuta ja 2008. aasta prognoosi kohaselt ennustatakse meie rahvaarvuks 2050. aastal juba 1,2 miljonit inimest. Olen seisukohal, et seda trendi paljuski muutis ka 1. jaanuarist 2004 jõustunud vanemahüvitise süsteem, mis töötab ja on mõjus. Sündide arv on sellest ajast, kui vanemahüvitis kehtima hakkas, kasvanud üle 3000 lapse, 13 000-st 16 000-ni. See oligi üks vanemahüvitise eesmärkidest, lausa esimene eesmärk – suurendada sündimust ja kompenseerida saamata jäänud tulu. See ei olnud loodud mitte selleks, et vähendada vaesust. Saamata jääva tulu kompenseerimine annab turvatunde laste sünnitamiseks.
Vanemahüvitise teine eesmärk oli emade või ka isade kiire ja valutu naasmine tööturule. Menetletav, esimesel lugemisel olev sotsiaaldemokraatide ettepanek on selle eesmärgiga väga selgelt vastuolus. Ükski tööandja ei saa arvestada töötajaga, kes võib lausa poole päeva kaupa töölt ära minna tervelt kaheksa aasta jooksul. Toonitan siinkohal, et vanemahüvitis ei ole sotsiaaltoetus, sest hüvitatav summa moodustub varem makstud sotsiaalmaksu põhjal. Teatavasti sotsiaalmaksul ju lage ei ole. Suuremat vanemahüvitist saavad inimesed on oluliselt rohkem panustanud avaliku sektori ülalpidamisse.
Veel kord: sotsiaaldemokraatide ettepanek vanemahüvitise muutmiseks kahjustab märkimisväärselt eelkõige naiste olukorda tööturul, muutes nende töölevõtmise tööandja jaoks halvaks unenäoks. Iial ei teaks ükski ettevõtja, millal tema väikese lapsega töötaja otsustab äkitselt töölt ära jääda. Siit on väga lihtne järeldada, et tööandjad hakkavad hoiduma noorte emade ja isade töölevõtmisest. Meil ei ole seda ju vaja. Reformierakond ei ole kindlasti nõus naiste olukorra kahjustamisega tööturul.
Samuti arvame, et vanemahüvitise reformidest ei tohi mingil juhul saada valimiseelne teema, mis võib mõjuda hoopis vastupidi. Lapsi planeerivad pered hakkavad kartma, et muudetaksegi vanemahüvitise üldisi põhimõtteid, ja see võib sündimuskäitumist mõjutada negatiivses suunas. Kutsun erakondi üles hoiduma vanemahüvitise süsteemi muutmise valimiskampaaniasse kiskumisest.
Samas on Reformierakond alati valmis toimivaid süsteeme veelgi paremaks muutma, nii pikenes ju vanemahüvitise maksmine lapse aastaseks saamisest lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Oleme valmis arutama ettepanekuid, mis mitte ei lõhu olemasolevat süsteemi, ei vähenda perede kindlustunnet ega halvenda naiste olukorda tööturul, vaid muudavad selle kõik paremaks.
Reformierakond ei näe vanemahüvitise süsteemis järskude muudatuste vajadust, sest võrdluses teiste riikidega töötab süsteem juba praegu paremini. Praxise analüüsid näitavad, et vastupidi üleeuroopalisele trendile on Eestis sünnitama hakanud just kõrgema haridusega üle 30-aastased naised. Sagenenud on ka peresse teise ja kolmanda lapse sündimine. Võrreldes sündide arvu ühe naise kohta ehk sündimuskordajat, selgub, et Eesti sündimuskordaja on aastatel 2004–2008 suurenenud tunduvalt rohkem kui näiteks Soomes, Rootsis või Taanis. Aga rahuloluks ega loorberitele puhkama jäämiseks ei ole siiski põhjust, sest summaarne sündimuskordaja on ainult 1,65 (mitte 1,6, nagu eile siin ekslikult kõlas), aga on üldteada, et rahva taastootmiseks peab see kordaja olema vähemalt 2,1.
Ma loodan siiralt, et kõik see eeltoodu oli piisav põhjendus, miks Reformierakonna fraktsioon ei ole nõus lõhkuma töötavat ja mõjusat vanemahüvitise süsteemi. Eesti ei ole veel saavutanud positiivset iivet ja veel pikem tee on rahva taastootmiseks vajaliku sündimuskordaja saavutamiseni. Seetõttu on Reformierakonna fraktsioonil ettepanek toetada sotsiaalkomisjoni ettepanekut hääletada nimetatud eelnõu Riigikogu menetlusest välja. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Mul on väga kahju, et eelkõneleja ei ole tunginud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu sisusse ja teeb üsna meelevaldseid järeldusi. Ma kordan veel kord üle, miks sotsiaaldemokraadid soovivad vanemahüvitise seadust muuta, ja seda eelkõige sellepärast, et ma tahan põhjalikult vastata hea kolleegi Taavi Rõivase eile esitatud küsimusele.
Kehtiv seadus täidab oma eesmärki ainult osaliselt, säilitades riigi toetuse abil varasema sissetuleku lapsevanemal, kelle tulu väheneb lapse kasvatamise tõttu, aga oma eesmärki – aidata tööd ja pereelu paremini ühitada – ta ei täida, sest vanemahüvitise süsteem on arutult jäik. Praegu on üldjuhul emal otsekui sundus lapse hooldamiseks mõeldud ja varasema töötasu määras hüvitatav poolteist aastat ühtejärge kodus veeta. Seda võiks aga jaokaupa kasutada, kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni või esimese kooliaasta lõpuni.
Teiseks peaks sujuvamalt, mitte ühe kuu tagant nagu praegu saama vahetada vanemahüvitise saajat. Ema ja isa võiksid omavahel ära jagada nädalad, millal kas või kordamööda lapsega kodus olla, paar päeva üks ja paar päeva teine. See ärgitaks mõlemat vanemat lapsega tegelema ning aitaks valutumalt kokku sobitada mõlema ametitööd ja kodust elu. Ärgem unustagem, et laps vajab kahte vanemat ja vanemad vajavad lapsi.
Paindlik süsteem lihtsustab naiste tööturule naasmist ja suurendab nende konkurentsivõimet. Ärgem unustagem ka seda, et perepoliitika peab ju vastama lapsevanema vajadustele, mitte suruma ta sundseisu.
Sotsiaaldemokraatide eelnõu kohaselt saavad kõik need, kes ei soovi vanemahüvitise perioodi hajutada, olla jätkuvalt lapsega kodus poolteist aastat järjest. Eile jäi siin Riigikogu saalis korduvalt kõrva küsimus, miks komisjon koalitsiooni häältega tahab eelnõu menetlusest välja arvata, kui kõik poliitilised jõud on tegelikult mõelnud jäiga vanemahüvitise skeemi muutmisele. Isamaa ja Res Publica Liit lausa toetab sotsiaaldemokraatide algatust võimaldada lastevanematel vanemahüvitist osadeks jagatult välja võtta mis tahes ajal kuni lapse esimese kooliaasta lõpuni. Seda enam, et ka Sotsiaalministeerium tegeleb vanemahüvitise skeemi paindlikumaks muutmisega ja otsib lahendusi. Nõustus ju komisjoni ettekandjagi iga sõnaga, mis ma siin saalis ütlesin.
Komisjoni ettekandja väitis, et seadus pole piisavalt küps rakendamiseks, seal on mõningad lahtised otsad. Aga, head Riigikogu liikmed, selleks me siin olemegi, et lahtised otsad kinnitada. Tähtis on see, et uutest valikuvõimalustest võidavad nii lapsed kui ka emad ja isad.
Sotsiaaldemokraadid kutsuvad teid, head Riigikogu liikmed, eelnõu esimesel lugemisel mitte tagasi lükkama ja teevad ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning minna eelnõu menetlemisega koos edasi. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuna eelnõu 769 kohta on teinud juhtivkomisjon, sotsiaalkomisjon, ettepaneku, et eelnõu tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata, siis alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 769 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 47 Riigikogu liiget, vastu 31 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu 769 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Peep Aru!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui siin saalis arutatakse majandusalaseid ja rahandusalaseid küsimusi, siis Eesti Reformierakonnale on need alati väga südamelähedased. Seetõttu ei saanud ma ka seekord jätta pulti tulemata, et veel kord üle rääkida, millega me täna siin hakkama saame.
Me oleme palju rääkinud meie väikesest riigivõlast, konservatiivsest eelarvepoliitikast, euro tulekust. Kena on teada, et Eestil läheb maailma riikide hulgas majandusvaldkonnas päris hästi. Majandusvabaduse poolest oleme 12. kohal, äritegemise võimaluste poolest 24. kohal –  pole ju paha. Mis selle põhjused on? Ühelt poolt kindlasti meie madalad, väheseid erandeid lubavad maksud. Teisalt meie hea äriseadustik ja loomulikult kõik teised ärisse, rahandusse ja ettevõtlusesse puutuvad seadused. Sellise hea kuvandi säilitamiseks peame pidevalt tegelema äritegevust käsitlevate seaduste lihtsustamisega ja kindlasti ka nende selgitamisega.
Täna on vastuvõtmisel seaduseelnõu 733, äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega lihtsustatakse, tuletan meelde, päris mitut osaühingu reeglit. Eelnõus võimaldatakse osaühingut asutada ilma sissemakseid tegemata, vähendatakse dokumentide vorminõudeid ja audiitori kaasamise kohustust. Lihtsustatakse osa võõrandamisel ostueesõiguse regulatsiooni, kaotatakse ka juhatuse liikme tähtajalisuse nõue. Ettevõtliku vaimu ärgitamiseks ongi kõige tähtsam luua võimalus alustada ettevõtlusega lihtsalt ja kiirelt ning ilma asjatute kulutusteta nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Hea äriidee tekkimisel ei tohi riigi loodud õiguslikud raamid selle realiseerimist takistada. Selle eelnõuga luuakse eeldused, et osaühingut saab asutada, tegemata märkimisväärseid kapitaalmahutusi. 40 000 krooni või tulevikus 2500 euro puudumine ei ole enam ettevõtluses osalemisel takistuseks. On ju palju ettevõtlusvaldkondi, kus vajatakse eelkõige teadmisi ja pealehakkamist. Täna vastuvõetav muudatus aitab kindlasti lahendada ka FIE-dega seotud probleeme, see teeb ülemineku FIE-lt osaühingule lihtsaks ja ka mõistlikuks. Kõik ettevõtjapotentsiaaliga tudengid, koduperenaised, töötud ja miks mitte ka pensionärid saavad nüüd lisavõimaluse, loodan, et ka impulsi ettevõtlusega alustamiseks. Kindlasti vähendab see survet sotsiaalsüsteemile. Aga on üldtuntud tõde, et ettevõtluses koguneva rikkuse kaudu saame siin riigis kõik rikkamaks.
Tahtsin selles pisikeses sõnavõtus rõhutada just nimelt selle täna vastuvõetava eelnõu tähtsust, sest pisikestest sammudest kujuneb tegelikult kogu Eesti ettevõtluskliima. Reformierakond loomulikult toetab eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 733 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 733 Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 73 Riigikogu liiget, puudub 28.
Panen lõpphääletusele eelnõu 733. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu 733 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Austatud kolleegid, Riigikogu liikmed! Selle päevakorrapunkti menetlemist võiks alustada veidi harjumatult ühe käelise harjutusega. Nimelt, kellel on laual niisugune asi, mille nimi on päevakord, käesoleva nädala päevakord, siis see võib selle lahti lüüa homse päeva juurest ja võib esimesele päevakorrapunktile suure risti peale tõmmata, mis tähendab seda, et Riigikogu põhiseaduskomisjon eile üksmeelselt otsustas, et eelnõu lugemine tuleb katkestada. Me palume määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. oktoobri kell 6 õhtul.
Mida veel eelnõu kohta öelda? Juba esmalt määratud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitasid muudatusettepaneku head kolleegid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist. Komisjon, vaadanud läbi selle ettepaneku, otsustas seda ettepanekut toetada. Teisi muudatusettepanekuid tähtajaks kolleegidelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ei laekunud. Võin öelda kaks sõna selle muudatusettepaneku sisu kohta. Nimelt tehti ettepanek ka edaspidi säilitada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses praegu kehtiv kord, et keeldutakse andmast riigisaladusele juurdepääsu luba isikutele, keda on karistatud kas tahtlikult või ettevaatamatusest toime pandud riigivastase kuriteo või inimsusvastase kuriteo eest. Eelnõus, mis meile Vabariigi Valitsusest laekus, oli seda olukorda üritatud lahendada mõnevõrra pehmemalt. Eelnõus oli säte, et kui isikule on määratud riigivastase kuriteo eest vähem kui 5-aastane vanglakaristus või ta on selle teo toime pannud ettevaatamatusest, siis võib ametnik keelduda talle juurdepääsuloa andmisest, aga võib ka mitte keelduda. Arutades võimalust, et kaalutlusõigusest lähtuvalt peaks riik laskma ametnikul otsustada, kas see isik, kes on varem riigisaladuse lekitanud, vastava kuriteo toime pannud, võiks mõningal juhul jälle sellisele asjale ligi pääseda, toetas põhiseaduskomisjon IRL-i ettepanekut säilitada olemasolev kord, arvates, et riik ei peaks siin väga kergekäelist suhtumist üles näitama.
Istungeid, kus me seda eelnõu arutasime, pidasime 21. septembril ja 27. septembril. Head ametnikud Siseministeeriumist koos kaitsepolitsei ühe vastutava töötajaga tõid välja küsimuse, et kehtiva regulatsiooni kohaselt peaksid nad kõik teabevaldaja arhiivis sisalduvad teabekandjad üle vaatama 2011. aasta 1. jaanuariks, et teha kindlaks, kas need sisaldavad riigisaladust või mitte. Jutt on tegelikult vastavatest toimikutest, nende toimikute materjalidest. Seda oleks Siseministeerium ja tema võimkonda kuuluv kaitsepolitsei pidanud tegema kolme aasta jooksul ja 2011. aasta 1. jaanuariks valmis saama. Kuid meile ütles Siseministeerium üleeile, et olukord on selline, et selle ajaga kindlasti seda tööd valmis ei saada. Tehti ettepanek, et võiks olla muudatusettepanek selle tähtaja pikendamise kohta. Põhiseaduskomisjonis ei hakanud me kaaluma neid põhjusi, miks vastutav ametkond meie riigis ei ole seadust vajalikul määral täitnud, kas see tulenes prioriteetide ümberhindamisest või millest iganes. Aga möönsime, et ilmselt ei ole võimalik paari kuuga seda tööd ära teha, kui seda tänaseni tehtud ei ole. On tarvis tõesti tähtaega pikendada. Siseministeeriumi ettepanek oli, et see tähtaeg võiks olla aasta 2015, Justiitsministeeriumi ettepanek oli aasta 2012, kui ma õigesti mäletan. Ega see vaidlus põhiseaduskomisjonis niimoodi konsensuslikult ei lõppenud, et ministeeriumide esindajad oleksid jõudnud päris ühele seisukohale. Lõppkokkuvõttes saavutas komisjonis toetuse teil tabelis olev neljas muudatusettepanek, et toimikute läbivaatamine peaks olema lõppenud 2015. aasta 1. jaanuariks, kuid me möönsime, et tegelikult peaksid ministeeriumid jõudma kokkuleppele. See 2015 ei sobinud jällegi Justiitsministeeriumile, kes on selle eelnõu puhul Vabariigi Valitsuse esindaja ja juhtiv ministeerium.
Sellest keerulisest vaidlusest tulenevalt otsustas põhiseaduskomisjon eile, et tuleks selle eelnõu lugemine katkestada ja anda võimalus kolleegidele teha muudatusettepanekute esitamise tähtaja jooksul täiendusi ja ettepanekuid ning võib-olla saab ka Vabariigi Valitsus tulla mingi ettepanekuga, mis oleks üheselt võetav ega pruugiks tekitada ühele või teisele ministeeriumile arvamust, et teda on eelistatud või et põhiseaduskomisjon ei ole tema seisukohta arvestanud. Vabariigi Valitsus peaks olema eelnõude menetlemisel ikkagi ühtne. On ju nii?
Sellega lubage mul selle eelnõu tutvustamine praegu lõpetada. Aitäh!

Tänan! Kuid, austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Hannes Astok, palun!

Aitäh, hea ettekandja, põhjaliku ülevaate eest komisjonis toimunud arutelust! Kas komisjon või teie külalised arutasid ka seda, kui tihti viimase aja praktikas on tulnud ette, et inimsusvastaste kuritegude eest süüdi mõistetud inimesed on tulnud taotlema endale riigisaladusele juurdepääsu luba?

Aitäh! See küsimus teeb, hea küsija, sulle au! Põhiseaduskomisjoni käsutuses oleva informatsiooni kohaselt võin väita, et sellist olukorda, tänu taevale, ei ole Eesti Vabariigis veel ette tulnud.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Auväärt kõrge komisjoni esimees! Raudne kantsler Bismarck olevat maa esindajaid nende kärajatel vorminud oma tahte ja käsu kohaselt, sõna tõsises mõttes piitsa kasutades. Teie olite kadestusväärselt ja ülimalt sümpaatselt raudkindel, et homses päevakorras võime selle eelnõu kolmandale lugemisele kriipsu peale tõmmata. Kas te selle mahakriipsutamise kohta selle saali seisukohta siis ei tahagi küsida ja seda polegi vaja, sest siin saalis ollakse selle mahakriipsutamise poolt? Olen rääkinud.

Aitäh, hea küsija! Mulle tuleb meelde, et Bismarck on öelnud ka niimoodi, et aidatagu teda vaid sadulasse, ratsutada oskab ta juba ise. Aga sinu küsimusele vastan ma lühidalt: aitäh, ei taha saali arvamust teada!

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame eelnõu 764 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on teinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Määran eelnõu 764 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. oktoobri kell 18.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ma ei hakka enam pikalt rääkima, millest see eelnõu tegelikult koosneb. Selle eelnõu esitamise eesmärk on Euroopa Liidu direktiivi (tarbijakrediididirektiiv 23. aprillist 2008) ülevõtmine. Õiguskomisjon arutas seda eelnõu pärast esimest lugemist kahel istungil. Komisjonile muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon tegi ühe muudatusettepaneku, mis puudutas rakendussätteid ehk seaduse jõustumise aega. Komisjoni konsensuslik otsus oli suunata võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiskogu päevakorda teisele lugemisele ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha lõpphääletus 30. septembril ehk homme. Ettepanek on eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Asume muudatusettepaneku läbivaatamise juurde. Eelnõu 761 kohta on laekunud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja ühtlasi on neljanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutles nimetatud pika nimega seadust oma korralisel istungil 20. septembril s.a. Selle eelnõu eelnev menetluskäik oli olnud selline, et see oli esimesel lugemisel 16. juunil 2010 ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 1. juuli 2010 kell 16. Fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga tegi keskkonnakomisjon ise mõningad muudatusettepanekud, mis on kõik tehnilist laadi. Ühe puhul on tegemist lihtsalt numeratsiooni muutusega ja ülejäänud kuus on seotud sellega, et vanas seaduses olid kirjas Eesti kroonid, aga arvestades selle seaduse planeeritud jõustumisaega, on need ümber arvutatud eurodesse ja siis said ka mõned rakenduslikud sätted muudetud. Nii et muudatusettepanekud on tehnilised ja kõik komisjoni tehtud.
Komisjonis arutati natuke selle eelnõu üldist seisu, sest see oli ühisistung koos maaelukomisjoniga, kus GMO teemat oli laiemalt avatud. Selles valguses toimus üldine arutelu ja tehti otsused teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta selle eelnõu teine lugemine tänasesse päevakorda, teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandale lugemisele Riigikogu VIII istungjärgu neljanda töönädala kolmapäeval, 13. oktoobril 2010, lõpetada seaduseelnõu kolmas lugemine, teha täiskogule ettepanek panna seaduseelnõu lõpphääletusele ja võtta seadusena vastu.
See on minu poolt lühidalt kõik. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Aleksei Lotman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teadupärast on teie komisjonis menetluses ka üks enam-vähem samasuguse nimetusega, aga teistsuguse järjekorranumbriga eelnõu. Kas selle menetlust seoses kõnealuse eelnõuga ka arutati?

Jah, seda eelnõu me puudutasime. Nagu siin saalis ka varem on jutuks olnud, on need väga lähedased, isegi kohati identsed eelnõud. Roheliste eelnõu on enne menetlusse antud ja valitsuse oma hiljem. Üldises võrdluses selgus, et valitsuse eelnõu on, nagu eesti keeles ilusasti öeldakse, kaua tehtud kaunikene, paljud aspektid on väga põhjalikult, suurema detailsusega lahti kirjutatud. Selles mõttes on see eelnõu selgelt täiuslikum. Aga erinevused on eelnõudes siiski olemas, neid me üksipulgi läbi ei vaadanud. Üldiselt, arvestades ka istungil viibinud Keskkonnaministeeriumi esindaja Liina Eegi seisukohta, võib öelda, et need eelnõud on teineteisele lähedased ja väidetavalt ka laial ringil kooskõlastatud. Ma mõistan, et sinu küsimuse tegelik sisu on see, et mõned nendest erinevustest võivad olla põhimõttelised.

Tänan, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Aleksei Lotmani!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tõepoolest, tegemist on ühe olulise eelnõuga ja nagu õigusega öeldi, see valitsuse esitatud eelnõu on kaua tehtud kaunikene. Juba pikemat aega galopeeris samal distantsil üks teine hobune, kes oli Erakonna Eestimaa Rohelised oma, kuid hiljem startinud valitsuse eelnõu kappas mõni aeg tagasi sellest mööda ja kappas suvisel ajal sedavõrd kiiresti, et jäi piisavalt kaalumata võimalus kahe eelnõu menetlus ühendada. Sellest tulenevalt kaalus roheliste fraktsioon sellisel kriisi- või hädakoosolekul väga tõsiselt täna lugemise katkestamist, sest mõnes üsna põhimõttelises küsimuses ei arvesta valitsuse eelnõu meie hinnangul ettevaatusprintsiipi. Üldiselt eelnõu seda järgib, kuid mõned sätted ei ole sellega vastavuses. Kuid olles veel kord seda asja väga põhjalikult kaalunud, otsustasid rohelised, et ei algata praegu selle eelnõu lugemise katkestamist, ja me loodame tõsiselt, et need küsimused saavad lahenduse sel viisil, et roheliste menetlusse antud eelnõu jätkab oma menetluskäiku keskkonnakomisjonis ja sellega saavad need küsimused lahendatud. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja alustame eelnõu 768 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, neljas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, viies muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, kuues muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, seitsmes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuuriminister Laine Jänese!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt täpsustatakse ja täiendatakse muinsuskaitseseadust, samuti mitut muud sama temaatikaga seonduvat seadust. Eesmärk on lahendada mitmeid väiksemaid seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme. Samas lisanduvad seadusesse paar uut teemat, mida seni ei ole reguleeritud. Kõik muudatused kannavad ühte eesmärki: tõhustada kultuuriväärtuste kaitset.
Olulisemad muudatused on järgmised. Olulise muudatusena lihtsustatakse mälestiste omanike tegevust, kuna piiratakse tegevuste ringi, milleks mälestise omanik või valdaja peab taotlema Muinsuskaitseameti luba. Näiteks remondiks ja muudeks sellisteks mälestise hooldamise töödeks luba küsima ei pea. Samuti ei ole selleks vaja eritingimusi, eritingimustele vastavat projekti ega erialast järelevalvet. See teeb remonditööde korraldamise omanikele senisest lihtsamaks ja odavamaks. Kui aga tegemist on näiteks restaureerimise või ehitamisega kultuuriväärtusega seotud hoones, on luba endiselt nõutav.
Teine suurem muudatuste plokk on seotud veealuse kultuuripärandi kaitse normide sisseviimisega seadusesse, sealhulgas veealustele mälestistele sukeldumise regulatsiooni normide kohaldamisega. Mälestistele sukeldumist ei keelata, see peab lihtsalt toimuma kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga. Teatud tegevused on veealusel mälestisel siiski keelatud, näiteks traalimine, süvendamine ja ankurdamine. Seadusmuudatused valmistavad ette Eesti Vabariigi liitumist UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga. Kuna esmaspäeval oli infotunnis juttu sellest, kas on piisavalt vahendeid selle töö tegemiseks ja ettevalmistamiseks, siis tuletan meelde, et INTERREG-i kaudu on Muinsuskaitseamet saanud kolmeks aastaks 15 miljonit krooni toetust. See summa läheb tehnoloogiale, registri koostamisele, rahvusvahelisele koostööle, mis on kõik abiks veealuste mälestiste temaatikaga seonduvalt.
Kolmas suurem muudatus ehk isegi valdkonna sissetoomine on see, et reguleeritakse otsinguvahendite kasutamist. Otsinguvahendi, näiteks metallidetektori kasutamise piirang ei ole samuti absoluutne. Muinsuskaitseameti antud luba on kohustuslik juhul, kui mälestisel, selle kaitsevööndis või väljaspool linnu, aleveid ja alevikke otsitakse kultuuriväärtusega asja või kasutatakse selle asja otsimiseks otsinguvahendit. Muudatuse eesmärk on vältida juhtumeid, et kultuuriväärtusega asja leiab inimene, kes teadmatusest võib kahjustada asja ennast või selle leiukohta, millel võib olla eraldi arheoloogiline väärtus. Muinsuskaitseameti luba antakse isikutele, kes on sobiva hariduse või koolitusega omandanud piisavad teadmised kultuuriväärtusega asjade ja nende otsimise kohta.
Eelnõuga pakutakse välja lahendused, millega soovitakse motiveerida kultuuriväärtusega asjade leidjaid nendest riigile teatama. Näiteks suurendatakse makstava leiutasu ülemmäära ning võimaldatakse leid teatud tingimustel tasuta võõrandada leidjale.
Nüüd mõnest väiksemast muudatusest. Muudetakse asjade loetelu, mis võivad olla kinnismälestiseks. Loetelusse lisatakse lohukivid ning ajaloolise väärtusega pargid, samuti eraldi veealused mälestised, näiteks uppunud vee-, õhu- ja muud sõidukid. Mälestiste liigitust täiendatakse mõistetega "tööstusmälestis" ja "veealune mälestis". Senine mõiste "arhitektuurimälestis" asendatakse laiema mõistega "ehitismälestis". Kaotatakse Muinsuskaitse Nõukogu liikmete arvu nõue (praegu on seaduse tasandil välja toodud 12 liiget), kuna seda ei ole vaja seadusesse kirjutada. Samuti teeb Muinsuskaitse Nõukogu edaspidi mälestiseks tunnistamise ettepanekuid üksnes kinnisasja kohta, vallasasjade osas teeb ettepanekuid Muinsuskaitseamet. Valla- ja linnavalitsusele antakse õigus kontrollida, kas mälestiste kaitsevööndiga seotud tööd ning projektid on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga, samuti antakse valla- või linnavalitsusele võimalus kokkuleppel Muinsuskaitseametiga tähistada mälestisi ameti poolt kooskõlastatud tähistega. Mitme paragrahvi muutmisel on arvestatud eeldatavasti lähitulevikus jõustuvat majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu. Sellest tulenevalt on muudetud paragrahvide terminoloogiat ning ülesehitust, mis on tehnilised muudatused.
Nüüd kuludest ja jõustumisest. Võrreldes kehtiva seadusega ei kaasne seaduse vastuvõtmisele järgneva rakendamisega lisakulusid kohalike omavalitsuste eelarvetele. Otsinguvahendite kasutamise regulatsiooni rakendamiseks luuakse täiendav ametikoht, millega kaasneb lisakulu Muinsuskaitseameti eelarvele, ja selleks on järgmiseks aastaks leitud vahendid Kultuuriministeeriumi omavahendite arvel. Seaduse muudatused plaanitakse jõustada 1. märtsil 2011. aastal, see võimaldab kõik eelnõust tulenevad kultuuriministri ja Vabariigi Valitsuse määruste muudatused ette valmistada ja samal ajal jõustada. Aitäh!

Tänan! Austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Hea minister! Kalmistute rüüstamine nendesamade metallidetektoritega on suhteliselt uus teema, aga järjest rohkem on sellest ka ajakirjanduses juttu olnud. Eile õhtul saabus ka Riigikogu liikmete postkastidesse just sellesama muinsuskaitseseadusega seotud ja metalliotsijaid puudutav küsimus. Minul on järgmine küsimus. Kui kalmistut on rüüstatud, siis on tihtipeale olnud väga raske tuvastada, kas on kasutatud metallidetektorit või mitte. Ilmne on, et on, aga väga raske on pärast tõestada, mis seal öösel toimunud on. Kas metallidetektorid ei peaks olema Muinsuskaitseametis registreeritud, et oleks võimalik kuidagi kontrollida, et neid on kasutatud? Või on mingi muu võimalus kindlaks teha, kas need metallidetektoritega otsijad ikkagi järgivad seadust või mitte? Praegu on see suhteliselt raskesti kontrollitav.

Aitäh! Ma usun, et osaliselt kuulub see jälitustegevus ja uurimine, kes täpselt on midagi rüüstanud, kindlasti politsei töövaldkonda. Aga mis puudutab Muinsuskaitseameti valdkonda, siis antakse välja lube ja tehakse koolitusi. Lube antakse nendele, keda on enne koolitatud, ja on kindel teadmine, et kultuuripärandi otsimise valdkonnas on neil kõik oskused olemas. Mis puudutab rüüstamist ja erinevate vahendite tarvitamist, siis see on teise haldusala pädevuses.

Trivimi Velliste, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud proua minister! Hiljuti küsis kolleeg Rein Ratas minu käest, kas ma mäletan, et 1993. aastal, kui ma ise olin valitsusliige, oli valitsuse tööjaotus natuke teistsugune. Nimelt allus Muinsuskaitseamet mõnda aega Keskkonnaministeeriumile. Muidugi ei küsi ma teilt praegu seda, kas Muinsuskaitseamet tuleks uuesti viia Keskkonnaministeeriumi alla, vaid ma küsin seda: mis te arvate, kas Keskkonnaministeerium ja Kultuuriministeerium ei peaks tegema senisest veelgi tihedamat koostööd ja kas muinsuskaitse tavalises tähenduses ja keskkonnakaitse tavalises tähenduses ei võiks olla tunduvalt rohkem lõimitud kui siiamaani, kuni selleni välja, et näiteks muinsuskaitseinspektorid ja keskkonnainspektorid saaksid mingisugust ühist koolitust ja teeksid oma tööd mõnes mõttes koos?

Aitäh küsimuse eest! Jah, ma olen sellega täiesti nõus. Oleme ka ministrite tasandil arutanud, kuidas oleks võimalik kasutada inimressurssi maakondades jõudsamalt nii ühe kui ka teise valdkonna tarvis ja kasuks. Nii et see on kindlasti mõeldav. Ma usun, et juba praegu tehakse koostööd ka erinevate pühapaikade teemal, mis on looduslikud pühapaigad, ning on moodustatud ühiskomisjone ja töörühmi. Igasugune koostöö on teretulnud ja kindlasti on võimalik seda süvendada.

Tänan, austatud minister! Vabandust, siiski on veel üks küsimus! Silver Meikar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen sellesama teema juurde, mille tõstatas hea kolleeg Imre. Nendelt metalli otsivatelt aktiivsetelt kodanikelt on tulnud üks kiri, kus küsitakse, et kui nüüd otsustatakse, et tuleb läbida mingi koolitus, siis kes seda koolitust peaks korraldama ja kas need institutsioonid, kes seda korraldavad, on ka selleks ettevalmistusi teinud, kas on olemas regulatsioon, milline see koolitus täpselt välja peab nägema ja kas see hakkab toimuma enne seda, kui see seadus kehtima hakkab.

Aitäh! Koolitust korraldavad kindlasti sellised organisatsioonid, kellel on olemas koolitusluba ja selle jaoks vastav pädevus. Seda korraldab Muinsuskaitseamet ja kõik regulatsioonid on võimalik Muinsuskaitseametist teada saada. Muinsuskaitseamet on eri ühingutega, kes tegelevad metalli otsimisega ja kes on ühinenud seltsidesse või muudesse ühingutesse, tegemas väga head koostööd ja koostöös nendega on ka need seadusmuudatused siin ette valmistatud. Nii et kindlasti on võimalik pärast selle seaduse jõustumist saada otse Muinsuskaitseametist informatsiooni, kes vastutab selle koolitamise eest.

Nüüd, austatud minister, on nii, nagu mõnikord Eestis on, et alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Läheme küsimustega edasi. Mart Jüssi, palun!

Suur tänu! Ma vean selle jutu uuesti korraks vee alla tagasi. Siin on selged asjad, mis on keelatud: ankurdamine, traalimine ja süvendamine. Aga me keskkonnavaldkonnas teame, et teinekord on sellise asja varjatus tema teatud mõttes parim kaitse. Veealused väärtused on nii kaua, kuni me ei tea, kus nad täpselt on, suhteliselt hästi kaitstud. Teisest küljest, kui on tegemist traalimise või ankurdamisega, siis me iial ei tea, kuhu me oma ankru või traali täpselt viskame. Kas sellega kaasneb nende väärtuste väga täpne kandmine kõikidele navigatsioonikaartidele, et inimesed teaksid selle veealuse kultuuripärandi olemasolust ja väldiksid neid keelatud tegevusi, või äkki nad hoopis tähistatakse kuidagi, et nad oleksid paremini märgatavad, ja kuidas see mõjub nende kaitsele?

Aitäh! Nagu ma nimetasin, seesama INTERREG-i programm sisaldab ka registri koostamist ja rahvusvahelist koostööd. Kindlasti on just need mõisted vastuseks teie küsimustele. Tähistada saab seda, mille kohta on olemas informatsioon, et ta on olemas, ehk kõigepealt on registri koostamine ja seejärel tähistamine. Ma usun, et spetsialistid leiavad parima lahenduse, kuidas tuleb ühte või teist asja tähistada, et see oleks piisavalt kaitstud ja samal ajal oleks teada, et seda ei ohusta üks juhuslikult visatud ankur. Ma arvan, et siin on väga vaja spetsialistide arutelu. Vaevalt, et poliitilisel tasandil siin mingit otsust teha saaks, see on sisuline töö.

Palun, kolleeg Mari-Ann Kelam!

Suur tänu! Aitäh ettekande eest! Mul on lihtsalt täpsustav küsimus. Kas metallidetektoriga otsinguid tehes peab igaüks loa võtma, ükskõik, kust ta otsib? See jäi mulle natuke ebaselgeks. Rannakioski ümber sügisel münte otsida on üks asi, aga kuskil surnuaias tuhnida on midagi muud.

Aitäh! Veel kord täpsustan ja loen ette seletuskirja selle osa. Selle muudatuse eesmärk on vältida juhtumeid, kus kultuuriväärtusega asja leiab inimene, kes võib seda teadmatusest kahjustada. Ehk tegelikult antakse lube koolitatud inimestele ja nendele, kes tegelevad kultuuriväärtuste otsimisega sihipäraselt. Me ei saa olla kaitstud selle eest, et keegi midagi juhuslikult leiab. Kui näiteks otsitakse, ma ei tea, teatud metalltorusid seoses mingisuguste tehnoloogiliste töödega, mis ei ole seotud kultuuripärandi otsimisega, siis loomulikult ei ole see seotud koolitusega, mida korraldab Muinsuskaitseamet. See ei ole niisugune absoluutne nõue, vaid see puudutab inimesi, kes sihipäraselt kultuuripärandi otsimisega tegelevad. Aga me ei saa olla kaitstud juhuste eest. Siis tuleb kõigepealt loota inimese südametunnistusele.

Palun, kolleeg Silver Meikar, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Jätkan sedasama teemat. Ma arvan, et see seadus on väga vajalik ja ka see muudatus on väga vajalik. Aga siinsamas eelnõus on kirjas ka vanusepiirang lubade väljastamisel, kuigi kujutan ette, et on võib-olla ka märksa nooremaid kui 18-aastaseid harrastajaid, kes näiteks oma vanematega käivad ja otsivad ning neil on selline perekondlik traditsioon. Kas oleks võimalik mõelda läbi see vanusepiirang, et luba võiksid saada ka märksa nooremad inimesed?

Mina arvan, et erinevad vanusepiirangud ja õigused inimestele, kes on saanud täisealiseks, on reguleeritud ka teiste seadustega. Kui alaealine laps käitub kuidagimoodi seadusvastaselt, siis on päris paljud asjad siiski vanemate vastutusel. Ma arvan siiski, et see on vanemate vastutus. Seda ettepanekut võib muidugi Riigikogus arutada, see ei ole kindlasti välistatud. Kui on kindel ettepanek ja põhjendus, mispärast peaks olema siin mingi teine vanus, siis on Riigikogu kindlasti teretulnud seda arutama. Muinsuskaitseamet on lähtunud teadmisest, et 18 aasta vanune on täisealine.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua kultuuriminister! Ma palun kõnepulti kultuurikomisjoni liikme kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Proua juhataja! Kolleegid! Kultuurikomisjon tutvus kõnealuse eelnõuga 21. septembril, mil komisjonis oli seda tutvustamas lugupeetud kultuuriminister ja koos temaga Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu. Kohal oli ka Kultuuriministeeriumi õigusosakonna nõunik Peeter Papstel, aga komisjoni liikmetel ei tekkinud küsimusi, mis oleksid vajanud õigusosakonna nõuniku vastust. Komisjon võttis selle eelnõu koostamise eesmärgi teadmiseks ja tunnustas ministeeriumi initsiatiivi muinsuskaitseseaduse mõnede aspektide täpsustamisel, eriti selles osas, mis toob sisse uue ja väga olulise veealuste mälestiste teema ning ühtlasi täpsustab ja konkretiseerib seda, mis on uuemal ajal tähelepanu pälvinud, nimelt suhtumist metallidetektorite tihtipeale omavolilisse ja kultuurimälestise suhtes ohtlikku kasutamisse.
Komisjon leidis, et eelnõu väärib igati saatmist esimesele lugemisele, ning otsustas teha Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kui asi nõnda läheb, siis muudatusettepanekuid ootab komisjon 13. oktoobriks kella 18-ks. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Kõigepealt kutsun kõnepulti kolleeg Mark Soosaare Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Armas kultuuriminister Laine Jänes! Ma palun kaheksa minutit!

Kaheksa minutit.

Sotsiaaldemokraadid tervitavad muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemist Riigikogus, sest peame väga oluliseks meie pärandkultuuri säilimist, edasiarendamist ja elustamist. Aga see mitu aastat tehtud seadusmuudatuste pakett näitab veenvalt, et paradigma meie pärandi kaitses ei ole muutunud. Ilmselt peab Riigikogu ikkagi väga tõsiselt mõtlema ka põhiseadusliku aluse loomisele, et oleksid tagatud järgmised olulised momendid, mida me kahjuks sellest eelnõust ei leia.
Esiteks, riigi osa meie pärandkultuuri kaitsmisel on väga ja väga nõrk. Ma julgen öelda, et Muinsuskaitseamet ei ole oma tööga hakkama saanud. Ta ei ole tööga hakkama saanud sellepärast, et spetsialiste on vähe, raha on ka vähe ja suhe elanikega on halb. Esimesena nimetaksin ma väga viletsat informatsiooni uute muinsuskaitsealade ja mälestiste kohta. See on täiesti ebaloomulik, et kui 6. veebruaril 2006 Vabariigi Valitsus laiendas Pärnu vanalinna muinsuskaitseala kuni rannarajoonini ja Pärnu linnas tekkis Eesti suurim linnaline muinsuskaitseala, siis märkeid selle kohta registrites veel aasta lõpus ehk novembris, kaheksa kuud hiljem ei olnud. Ma tunnen kaasa nendele kinnisvaraomandajatele, kes on omandanud väga suuri kinnistuid muinsuskaitsealal, teadmata, et seal on piirangud ja kitsendused. See on täiesti ebanormaalne olukord.
Teiseks, mälestiste ja kaitsealade tähistamine on meil väga puudulik, kohati on nõukogudeaegsed märgid, kohati ei ole üldse märke. Kui on tähistatud heas korras Tihemetsa ehk Voltveti mõisahärrade loss, praegune kutsehariduskeskus, aga teisel pool teed on tähistamata teine ehitusmälestis, Eesti pikim kõrts ehk Voltveti kõrts, siis olgem ausad, tähistagem ka see ja näidakem kõigile, mismoodi unikaalne kõrts kivihunnikuks variseb. Ma saan aru, et seda silti on sinna väga raske kinnitada, aga see tuleb sinna kinnitada, muidu ei liigu asjad paigast!
Ja veel. Sageli ei ole tagatud juurdepääs mälestistele. Pärnus on rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti Olev Siinmaa kaks mööblikomplekti. Esimene neist asub Pärnu linnale kuuluvas Vana-Apteegis. Sinna on juurdepääs täielikult takistatud. See mööblikomplekt, Eesti ainukene stiilne 20. sajandi apteegimööbel, on hävimisohus. Ma saan aru, et võib-olla ongi kasulik hoida seda luku taga, et keegi ei näeks, kuidas üldrahvalikud väärtused hävivad.
Teinegi lugu. Heauskne ostja omandab Siinmaa enda funktsionalistliku maja, kus on sees kaitsealune mööbel, aga teda ei ole sellest piisavalt informeeritud. Pealegi ta ei tea, kuidas ta peab kaitsealust mööblit hoidma, et ta peab seda avalikkuse soovi korral kõigile näitama. Siinmaa maja praegune omanik on oma majast kaitsealuse mööbli lihtsalt välja viinud ning seda enam olemas ei ole.
Suhe muinsuskaitsetöötaja ja rahva vahel peab kardinaalselt muutuma. See ei muutu, kui me ei muuda seadusi. Mälestiste omanikud, valdajad, rahvas ei ole mälestiste hoidmisesse tegelikult kaasatud. Kaitse alla võtmise protsessis ei ole omanikul üldse mingisugust sõnaõigust. Praeguste seaduste kohaselt otsustatakse see omaniku seljataga. Muinsuskaitseala laiendamisel ja kehtestamisel puudub rahva kaasamise protsess. Kuidas siis saab tahta, lugupeetud kultuuriminister, et rahvas hoiaks neid väärtusi, mis asuvad meie muinsuskaitsealadel? Ma saan aru, et teil on praegu seal tähtsamaid asju rääkida, aga kui te tulite siia muinsuskaitseseadust kaitsma, siis palun kuulake, mida sotsiaaldemokraadid sellest arvavad!
Muinsuskaitsealadel asuvate kinnistute omanikele ja omandi valdajatele ei laiene võimalus ega õigus pöörduda riigi poole toetuse saamiseks, et nad võiksid oma maju nõuetekohaselt restaureerida, rekonstrueerida, renoveerida. Me oleme sellest korduvalt rääkinud. Kui Raivo Palmaru oli kultuuriminister, andsime ka vastava eelnõu menetlusse, kuid valitsus lükkas selle tagasi. Oleme rääkinud maksusoodustustest nendele, kes hoolikalt säilitavad ja püüavad taastada üldrahvalikke väärtusi ehk mälestisi ja muinsuskaitsealadel asuvaid ansambleid. Me ei ole sellega mitte kusagile suutnud liikuda.
Jõuame lõpuks marginaalsete asjade juurde, nagu seda on detektoritega põllul ringikäimine. Jumal tänatud, et Eesti Vabariigi seadused ei kehti Itaalia plaažidel, kus te näete ööpimeduses liikumas detektoritega inimesi, kes eurosid otsivad. Aga nad korjavad üles ka pudelikorgid ja muu rämpsu, seda tänu oma detektoritele. Me ei saa suhtuda Eesti inimestesse nii, et kõik, kes liiguvad enne kündmist põldudel metalliotsijaga, et mitte puruks künda oma põllul võib-olla leiduvat rahapada, on ebaausad. Me peame eeldama, et meie inimesed on ausad ja et nad oma leiust teatavad ning riik õnnelikke leidjaid tõsiselt võetavalt ka motiveerib.
Ma palun vabandust, kui ma läksin isiklikuks, proua minister, aga mure on suur! Ma usun, et te jääte oma sõnade juurde, mida te siin Riigikogus olete korduvalt öelnud, et meil on vaja paradigmaatilist muutust ja et meil on vaja luua põhiseaduslik alus eesti kultuuripärandi kaitsmiseks, euroopalikul tasandil kaitsmiseks, ja et te toetate ka teist eelnõu, mille esimene lugemine eile lõppes. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Palun kõnepulti kolleeg Trivimi Velliste Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud proua esimees! Austatud proua minister! Head kolleegid! Saatuse tahtel räägime me täna siin saalis juba teist päeva järjest oma esivanemate pärandist. Räägime muinsuskaitsest. Oma eilsetes aruteludes jõudsime selge äratundmiseni, et meie pärandi olukord on vastuoluline. Ühelt poolt on meil tõesti väga eredaid ja meeldivaid näiteid, nagu on Tallinna vanalinn, mis kuulub maailma kõige silmatorkavama pärandi hulka, kuigi ka selle igapäevasel kaitsmisel on suuri probleeme. Aga teiselt poolt kirjeldas meie mälestiste olukorda väga ilmekalt muinsuskaitse ümarlaua korraldatud näitus "Ultima memoria", kus me võisime näha, missugune on kümnete ja kümnete, sadade ja sadade mälestiste olukord Eesti eri maakondades. Selle tõttu on muidugi selge, et meie sõnavõtud on kantud murest meie pärandi tuleviku pärast.
Väga sageli räägitakse sellega seoses rahast. Raha on teatavasti alati probleem, sest raha ei ole kunagi piisavalt. Aga ma arvan siiski, et raha ei ole mitte peamine probleem, vaid kõige peamine probleem on inimene, inimese teadvus. Tehnika areng on aastatuhandete jooksul liikunud edasi seitsmepenikoormasaabastega, kuid inimese vaimne areng, inimese kõlbeline pale ei ole viimase paari tuhande aasta jooksul tõenäoliselt oluliselt muutunud. Kui mitu tuhat aastat tagasi üks inimene lõi teise maha puunuiaga, siis praegu teeb ta seda arvutiklahvile vajutades, aga sisu ei ole ju sellega muutunud. Käsulaud "Ära valeta, ära varasta, ära lõhu!" on aastatuhandeid vana, aga vaevalt et valetamine, varastamine ja lõhkumine on viimase mitme tuhande aasta jooksul vähenenud. Tehniline areng on toonud kaasa selle, et sukeldujad sukelduvad üha sügavamale ja metalliotsijad leiavad metalli üha kergema vaevaga ja üha sügavamalt maapinnast.
Kahtlemata ei ole käesolev eelnõu mõeldud selleks, et ära keelata igasugune sukeldumine või ära keelata metalltorude otsimine maa seest, nagu seda ka proua minister siit kõnepuldist ütles. Loomulikult, kui toru on kusagil katki läinud, saab selle toru metalliotsijaga ka edaspidi üles leida. Kuid eelnõu otstarve on palju laiem ja palju üldisem, selleks on suhtumise muutumine ühiskonnas, riigi ja kodaniku omavahelise suhte parandamine selles valdkonnas. Eile me rääkisime, et eramets on meie kõigi hüve, mis siis, et ta on eraomaniku omand ja tema hüve. Samamoodi rõhutasime, et eramõis on meie kõigi uhkus, mis siis, et ta on ühe mõisniku omand ja uhkus. Samamoodi on 500-aastane laevavrakk merepõhjas või 1000-aastane münt maapinnas meie kõigi vara. Vahel kurdetakse, et metallidetektorite kasutamise piiramine pärsib majandustegevust. Kui selle majandustegevuse all mõeldakse meie kõigi varaks oleva 1000-aastase mündi müümist internetis, siis see eelnõu tõepoolest pärsib majandustegevust!
Küsimus on niisiis selles, kuidas kõike eelöeldut inimestele selgitada, kuidas parandada selles valdkonnas kodaniku ja riigivõimu suhet. Siin on loomulikult jälle igivana küsimus piitsa ja prääniku vahekorrast. Me teame, et ühiskonnas on neid liikmeid, kellele mõjub paremini piits, aga palju rohkem on neid, kellele mõjub präänik. Me teame kõik inglaste legendaarset suhtumist oma politseisse, mille kohta minu üliõpilaspäevil kasutati väljendit moja militsija menja berežjot.
Küsime täna, kas Muinsuskaitseamet on siis Eesti kultuuripolitsei. Vastus on: jah ja ei. Kindlasti ei tohi Muinsuskaitseamet olla mingi kuri lõukoer, millele äsja siit kõnepuldist viitas kolleeg Mark Soosaar, aga ma ei saa kindlasti nõustuda Mark Soosaarega selles osas, just nagu Muinsuskaitseamet ei arvestaks valdajate, kodanike huve. Me peame silmas pidama, et Muinsuskaitseamet töötab nende inimressurssidega ja selle rahaga, mis on tema kasutada. Kui enamikus maakondades on üks muinsuskaitseinspektor, siis tuleb sellega ka arvestada ja seda teada. Sellepärast küsisingi enne proua ministrilt, kas me ei vajaks mitte paradigma muutust. Kui keskkonnakaitses on ühes maakonnas terve suurusjärgu võrra rohkem inspektoreid kui muinsuskaitses, siis tõenäoliselt oleks oluline need ressursid omavahel lõimida nii, et senisest tunduvalt rohkem jätkuks ka muinsuskaitsele. Sellisel juhul langeksid ära võib-olla mõned etteheited ka Muinsuskaitseametile.
Niisiis, on tarvis saavutada olukord, kus mälestise omanik teeks häid ja mõistlikke otsuseid isegi siis, kui Muinsuskaitseametit üldse olemas ei oleks. Kuna ta on olemas, siis Muinsuskaitseamet saab ütelda, kuidas teha veel paremini, kui omanik niigi teeks.
Selle eelnõu ettevalmistuse käigus on räägitud ka sellest, kas me ei peaks mälestisi kategoriseerima ja suhtuma neisse erinevalt. Kui tegemist on näiteks Kadrioru lossi või Tallinna raekojaga, siis tuleks suhtuda mälestisse ühtemoodi, kui aga tegemist on näiteks tavalise alevi ajaloolise jaamahoone välikäimlaga, mis on ka muinsusena kaitse all, siis on nõuded jälle teistsugused. Kahtlemata on mälestiste kategoriseerimine väga oluline teema. Ei oleks midagi halba selles, kui neid võetaks täiendavalt veel kaitse alla ka kohaliku omavalitsuse algatusel. Aga seda on mõistlik teha ainult sel tingimusel, kui kõik senised riiklikud mälestised jäävad alles.
Kõige lõpuks rõhutan, et kuna Eesti riik, nagu me teame, on valmis saanud ja üleminekuaeg on lõppenud, siis loodetavasti tuleb tagasi ka talguvaim ja koos talguvaimuga saavad kõik tasandid senisest enam meie pärandi hoidmisse panustada, olgu selleks siis riik, kohalik omavalitsus või seltside võrk. Ja siis, kui kosub riigikassa, saame rohkem raha ka muinsuskaitse kiirabile. Ma tänan!

Suur tänu, kolleeg Trivimi Velliste! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 13. oktoober kell 18. Seaduseelnõu 806 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnepulti justiitsminister Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Loomulikult on tegemist väga hea eelnõuga. Täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise eesmärk on teha koostööd teiste riikidega eestkosteküsimustes ja määrata kindlaks need põhimõtted, millest konventsiooni osalisriigid lähtuvad abinõude tarvitusele võtmisel mitme riigiga seotud eestkostet vajava täiskasvanu või tema vara kaitseks. Konventsiooni eesmärk on pakkuda kaitset täiskasvanutele, kes oma isiklike võimete kahjustatuse või piiratuse tõttu ei suuda ise oma huve kaitsta, aidata kaasa vastuolude vältimisele konventsiooni osalisriikide õigussüsteemide vahel, seda kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, tunnustamise ja täiskasvanute kaitseks abinõude tarvitusele võtmise küsimustes, ning tõhustada rahvusvahelist koostööd täiskasvanute kaitseks.
Eestis on rahvastiku vananemise ja sellega seotud täiskasvanute kaitse problemaatika muutunud üha aktuaalsemaks ning tulenevalt isikute järjest suurenevast piiriülesest liikumisest süveneb ka vajadus kaitse järele rahvusvahelisel tasandil. Näiteks peaks konventsioon kohalduma olukorras, kus eakas eestlane otsustab minna Hispaaniasse vanaduspõlve veetma, kuid kõrge vanuse tõttu ei suuda ta teatud aja möödudes enam ise oma asjadega toime tulla. Nüüd tekivad näiteks järgmised küsimused. Millise riigi kohus on pädev selle isiku teovõime piiratuse küsimusega tegelema? Millise riigi asutused või isikud võivad olla eestkostjaks ja millised on nende õigused? Lisaks tekivad probleemid siis, kui abi vajavast täiskasvanust on jäänud teise liikmesriiki maha vara, näiteks maa, hooned, kinnistud. Kellel on õigus nendega tegelda? Või kui täiskasvanu on vaja paigutada kinnisesse asutusse ravi saamiseks, siis peab teadma, mis riigi kohus seda teha võib ja mis õiguse alusel. Konventsioonis esitatakse sellise rahvusvahelise kaitse tagamiseks kohtualluvuse eeskirjad, mis lähtuvad peamiselt asjaomase isiku harilikust viibimiskohast. Sätestatakse ka kollisiooninormid, mille kohaselt üldjuhul kohaldatakse asukohariigi õigust. Lisaks kehtestatakse tunnustamise ja täitmise eeskirjad, piirates võimalusi teises riigis tehtud otsuste tunnustamisest või selle täitmise lubamisest keelduda, ning osalisriikidevahelise koostöö eeskirjad.
Vajadusele selle konventsiooniga ühineda on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Euroopa Liit.
Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele, kes olid 2. oktoobril 1999 Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmesriigid. Konventsioon jõustus 1. jaanuaril 2009 ning jõustumisest alates võivad kõik riigid konventsiooniga ühineda. 2010. aasta aprilli alguse seisuga olid konventsiooni allkirjastanud 13 ja sellega ühinenud neli riiki. 14. oktoobril 2008 nõustus Välisministeerium Justiitsministeeriumi ettepanekuga ühineda konventsiooniga ning tegi Justiitsministeeriumile ülesandeks ette valmistada konventsiooniga ühinemise eelnõu.
Vabariigi Valitsuse esindajana toetan kindlasti eelnõu esimese lugemise lõpetamist täna. Tänan väga!

Suur tänu, härra justiitsminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ma ei hakka eelnõu sisu kordama. Tegemist on täiskasvanute kaitse konventsiooniga ja see puudutab n-ö haavatavaid täiskasvanuid ehk eestkostet vajavaid täiskasvanuid. Minister tegi Langile omase põhjalikkusega põhjaliku ettekande ja ega siin rohkem suurt midagi öelda ei ole. Olid toodud ka näited, ma ei hakka neid Riigikogu ees kordama.
Õiguskomisjon arutas seda eelnõu esimesel lugemisel 20. septembril s.a. Kohal viibisid ka minister Lang ja ametnikud, kes selgitasid eelnõu esitajate seisukohti. Selge on ka see, et Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku selle konventsiooniga ühinemiseks.
Komisjoni konsensuslik otsus pärast arutelu oli suunata täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 804 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele täna ja ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute õiguskomisjoni esitamise tähtajaks määrata kolmapäev, 13. oktoober kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ain Seppik! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 13. oktoober kell 18.
Seaduseelnõu 804 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti siseminister Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid ja lugupeetud inimesed, kes te olete meid uudistama tulnud! Eesti riik peab teinekord tegelema ka selliste asjadega, nagu sätestama inimestele väljasõidukohustuse ja mõningatel juhtudel ka sissesõidukeelu sellesse riiki. Aga milleks siis selline eelnõu?
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud Eesti kohustusest harmoneerida Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, mis pärineb 16. detsembrist 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. Seda direktiivi ei kohaldata Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike ning nende pereliikmete suhtes.
Direktiiviga kehtestatakse ühised eeskirjad liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, väljasaatmisel, kinnipidamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel, tagades seejuures Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega tunnustatud isikute põhiõiguste kaitse. Direktiivi riigisisesesse õigusesse transponeerimise tähtaeg on selle aasta jõulud – 24. detsember. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse uus terviktekst jõustuks eelnõu kohaselt 24. detsembril.
Kehtiv väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu regulatsioon annab haldusorganile õiguse välismaalane Eestist välja saata ilma lahkumisettekirjutust tegemata. Seaduse muutmisel kohustatakse haldusorganit vormistama iga viibimisaluseta välismaalase suhtes haldusakt Eestist lahkumise kohustuse täitmiseks. Erinevalt kehtivast regulatsioonist ei jäeta seaduse muutmisega ettekirjutuse tegemisel või tegemata jätmisel haldusorganile laia kaalutlusõigust, vaid sätestatakse täpsed juhud, millal võimaldatakse välismaalasele vabatahtliku tagasipöördumise õigust ning millal välismaalaste suhtes tehtud lahkumisettekirjutus kohe sundtäidetakse.
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse uue terviktekstiga sisustatakse saatjata alaealise välismaalase mõiste, võttes aluseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud definitsiooni. Selle kohaselt on saatjata alaealine välismaalane alla 18-aastane välismaalane, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema või eestkostjata või kes jääb Eestis viibides ilma vanema või eestkostjata. Direktiivi artikli 10 kohaselt tuleb väljasaatmist teostaval haldusorganil enne saatjata alaealise väljasaatmist liikmesriigi territooriumilt veenduda, et alaealine saadetakse tagasi tema perekonnaliikme või määratud eestkostja juurde või naasmisriigi vastuvõtuasutusse. Seega on direktiiviga kehtestatud saatjata alaealise väljasaatmise keeld juhul, kui sellega pole võetud arvesse lapse parimaid huve, sama nõue viiakse seadusmuudatustega sisse riigisisesesse õigusesse.
Rahvusvahelise õiguse põhimõtte kohaselt on riigil suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Olulise erinevusena kehtivast regulatsioonist sätestatakse seaduse muutmisel, et välismaalase suhtes tehtud lahkumisettekirjutusega kaasneb üldjuhul sissesõidukeeld. Seega kohaldatakse sissesõidukeeldu kui sanktsioonivahendit mitte enam ainult välismaalase väljasaatmisega seoses, vaid ka välismaalase suhtes, kes on ületanud viisa või elamisloaga määratud riigis viibimise aega. Piiravam regulatsioon peaks kaasa aitama sellele, et välismaalasel oleks suurem motivatsioon enne ettenähtud viibimisaja või elamisloa kehtivusaja lõppemist päritoluriiki tagasi pöörduda.
Sissesõidukeeldu ei kohaldata inimkaubanduse ohvritele, kellele on liikmesriik väljastanud elamisloa nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/81/EÜ kohaselt.
Enamik Euroopa Liidu liikmesriike, sealhulgas Eesti, pole seni oma riigisiseses õiguses sätestanud välismaalase kinnipidamise tähtaega. Kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. See tähendab, et sisuliselt võib kahekuulist kinnipidamise tähtaega halduskohtu loal pikendada, kui kinnipidamist taotlev asutus seda vajalikuks peab. Direktiivist tulenevalt fikseeritakse 18-kuuline maksimaalne välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg seaduses ja see kohustab täitevvõimuasutusi tegema kõik endast oleneva, et välismaalase kinnipidamine ning väljasaatmismenetlus oleks võimalikult lühike. Siinkohal on oluline märkida, et kinnipidamisaja hulka ei loeta aega, mille jooksul on haldusorgan menetlenud väljasaadetava varjupaigataotlust. Eestis on väljasaadetava keskmine kinnipidamisaeg olnud seni 3,8 kuud.
Direktiiv kohustab liikmesriike andma viibimisaluseta välismaalasele vajaliku tasuta õigusabi lahkumisettekirjutusega seotud otsuste vaidlustamiseks. Eelnõuga sätestatakse Siseministeeriumile või Politsei- ja Piirivalveametile võimalus sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga leping tasuta õigusabi andmiseks. Regulatsiooni kehtestamise eesmärk on vähendada riigi koormust ning kasutada efektiivsemalt Euroopa Liidu rahastamisvõimalusi nimetatud kohustuse täitmiseks. Kuni halduslepingu sõlmimiseni tagatakse välismaalasele tasuta õigusabi andmine riigi õigusabi seaduses sätestatud korras.
Direktiivis sätestatud nõudeid ei pea liikmesriik kohaldama välismaalaste suhtes, kelle liikmesriigi pädevad asutused on kinni pidanud seoses Euroopa Liidu välispiiri ebaseadusliku ületamisega või kelle suhtes on tehtud riiki mittelubamise otsus vastavalt Schengeni piirieeskirjas sätestatud vormile. Samuti jäävad direktiivi reguleerimisalast välja välismaalased, kes kuuluvad väljasaatmisele pärast tingimisi karistuse kandmist või tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamist või vangistuse ärakandmist. Eelnimetatud isikutele ei anta eelnõu kohaselt võimalust taotleda ja saada haldusmenetluses tasuta õigusabi.
Vastavalt naasmisdirektiivile peab järelevalvet pidama valitsusasutusest sõltumatu organisatsioon, kes peab järelevalvet selle üle, kas väljasaatmist teostav asutus järgib menetlusnõudeid, ja selle asutuse pädevus on ka anda arvamusi ning soovitusi. See tähendab, et riigiasutus kui Eesti Vabariigi asutatud eraõiguslik juriidiline isik, kelle üle teostab asutajaõigusi selleks volitatud riigiasutus, ei täida sõltumatuse kriteeriumi. Põhiseaduslikule institutsioonile Vabariigi Valitsus ülesannet panna ei saa. Seega jäävad võimalikeks alternatiivideks kas juba asutatud eraõiguslikud juriidilised isikud või rahvusvahelised organisatsioonid. Siseministeerium tegeleb aktiivselt sõltumatu eraõigusliku juriidilise isiku või organisatsiooni leidmisega. Seaduse rakendamiseks on vaja muuta ametite menetlusjuhiseid, viia sisse muudatusi andmekogudesse ja koolitada ametnikke. Kulud kantakse vastavate valitsusasutuste eelarvetest.
Palun eelnõu toetada!

Suur tänu, härra siseminister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Eesti ühiskonnas on viimasel ajal aina rohkem ja rohkem hirmu illegaalse immigratsiooni ees, eelkõige Aasia riikidest, kus teatud kriisid sunnivad inimesi kodumaad vahetama. Kas see seadus aitab meil kuidagiviisi selle suureneva illegaalse immigratsiooni ohu vastu võidelda?

Õige vastus oleks siin see, et immigratsioonioht, sõltumata sellest seadusest, on igal juhul olemas. See seadus annab täpsema regulatsiooni, kuidas käituda, kui kolmandate riikide kodanikud pole kinni pidanud nendest reeglitest, mis neile on Eesti riigis ja tegelikult igas riigis viibimiseks kehtestatud. Kõige lihtsam näide on küll legaalselt riigis olek, aga viisa kehtivuse aja ületamine.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra siseminister! Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas 13. septembri s.a korralisel istungil seaduseelnõu 793. Komisjoni istungil viibisid lisaks komisjoni liikmetele siseminister Marko Pomerants, Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus, Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Gerly Kaljuvee ning Siseministeeriumi nõunik Maila Pardla.
Nimetatud eelnõu suhtes oli komisjon üksmeelne. Nii nagu minister rõhutas, tuleneb nimetatud riigisisese regulatsiooni vajadus juba rahvusvahelisest õigusaktist ehk Euroopa Liidu tasemel olevast dokumendist. Selles mõttes võib seda nimetada ka rakenduslikuks seaduseks. Komisjon oli selle seaduse menetlemise suhtes üksmeelne.
Võib-olla täpsustaks paari küsimust, mis tõstatusid arutelul põhiseaduskomisjonis.
Esiteks, küsimus, kas sissesõidupiirangul on olemas mingi ülempiir, mida nähakse ette paindumatuna, või võidakse seda mingite isikukategooriate puhul erandina pikendada. Kui me räägime siin viiest aastast, kas see tähendab siis seda, et seda pikendada ei saagi, kui näiteks ilmnevad asjaolud, et tegemist on riigi julgeolekule ohtliku isikuga? Sellele vastas Ruth Annus, et viieaastane sissesõidukeeld ei ole absoluutselt imperatiivne, vaid direktiivi kohaselt ei tohi sissesõidukeeld üldjuhul olla pikem kui viis aastat, jättes liikmesriigile võimaluse kehtestada ka pikemaid piiranguid, eeskätt julgeolekulistel kaalutlustel. Eesti on valinud võimaluse, mida direktiiv veel võimaldab, kuna on olemuselt leebem kui kehtiv seadus: ettekirjutuse alusel riigist lahkumisega ei kaasne automaatselt pikem sissesõidukeeld kui viis aastat. Kui väljasaatmist teostav haldusorgan aga leiab, et selle isiku suhtes oleks põhjendatud pikem sissesõidukeeld, siis pöördub ta vastava piirangu kehtestamiseks Siseministeeriumisse.
Muudest küsimustest niipalju, et tõstatus küsimus, kas sissesõidukeelud, kui Eesti neid peaks rakendama, kehtivad kogu Schengeni viisaruumi suhtes. Selles suhtes direktiiv uut korda ei kehtesta, aga olemasolevate Euroopa Liidu aktide taustal puudutab see tõesti kogu Schengeni viisaruumi. Sellest võivad mõned liikmesriigid teha küll erandeid oma riigi territooriumi suhtes, kuid põhimõte on ikkagi see, et ühe liikmesriigi kehtestatud sissesõidukeeld laieneb kogu Schengeni viisaruumile.
Põhiseaduskomisjon toetas järgmisi menetluslikke otsuseid: viia seaduseelnõu arutelu läbi 29. septembri istungil ning põhiseaduskomisjoni ettepanek on täna eelnõu esimene lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. oktoober kell 18 (kümme tööpäeva) ning eelnõu põhiseaduskomisjonipoolseks ettekandjaks määrati teie ees olev Mart Nutt. Kõik otsused tehti konsensusega (poolt 7, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Nutt! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Ain Seppik Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Meie fraktsiooni ees seisab küsimus, kas see seadus on vajalik ja tähtis. Vaadates koalitsiooni absoluutset huvipuudust ja täielikku ignorantsust, on meil tekkinud küsimus, et võib-olla Eesti õigusruumis sellist seadust ei ole vaja. Seetõttu teeb meie fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu 793 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna just praegu tegi Keskerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu 793 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 793 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 13. oktoober kell 18.
Seaduseelnõu 793 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel tutvustada meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu ja loota, et parlament täna esimese lugemise lõpetab ning suunab eelnõu teisele ja kolmandale lugemisele.
Selle eelnõu peamine eesmärk on ühtlustada Eesti õigusruum Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2007/47/EÜ, millega omakorda muudeti aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevat direktiivi 90/385/EMÜ ja veel mõnda direktiivi. Kindlasti on Eesti õigusruum pärast selle eelnõu seadusena jõustumist meditsiiniseadmete koha pealt vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Kui vaadata riigisisest igapäevast toimimist, siis kindlasti üks punkt, mis pälvib tähelepanu ka laiema avalikkuse seas, on see, et juba eelmise aasta 3. aprillist ei tohi turustada n-ö vana head, elavhõbedat sisaldavat termomeetrit, mis on tavakasutajatele mõeldud. See piirang viiakse tulenevalt Euroopa Liidu õigusest sisse ka Eesti õigusruumi. Samuti täpsustatakse eelnõuga vastutusvaldkonda ja selle eesmärk on tagada senisest tõhusam ja parem järelevalve. Samamoodi on senisest täpsemalt püütud kirja panna meditsiiniseadmete kliiniliste uuringutega seotud tegevused, lisaks ka turule laskja, levitaja ja kasutuselevõtja kohustus teavitada Terviseametit potentsiaalselt ohtlike meditsiiniseadmete kättesaadavaks tegemisest või kasutusele võtmisest.
Kogu selle eelnõu iseloom lähtub kindlasti patsientide kaitsmisest. Eelnõu ettekandjana toetan ja loodan, et ka suur saal toetab sotsiaalkomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada. Sellega ma siinkohal lõpetan. Aitäh!

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Küsimusi ettekandjale ei ole. Ma palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu esmaspäeval, 13. septembril. Eelnõu tutvustas komisjoni liikmetele Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialist Tairi Välinurm. Kuna minister tegi väga põhjaliku eelnõu tutvustuse, siis ma pikemalt eelnõu sisul ei peatu. Komisjonis ühtegi uut teemat üles ei kerkinud ja täielikus üksmeeles tehti järgmised menetluslikud otsused: saata seaduseelnõu 791 esimesele lugemisele 29. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Kaasettekandjaks otsustati määrata mind ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kodukorraseaduse kohaselt 13. oktoober kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Ka teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 13. oktoober kell 18.
Seaduseelnõu 791 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Veel kord palun ettekandjaks sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Valitsusel on hea meel tuua Riigikogu saali väga oluline seadus, mille eesmärk on viia Eesti õigus taas kord kooskõlla ühe Euroopa Nõukogu direktiiviga, seekord direktiiviga 2005/47/EÜ. Kuigi praktikas ei peaks nimetatud seadusmuudatus ühtegi Eesti inimest puudutama, tegi Euroopa Komisjon Euroopa Liidu ühtse õiguse kohaldamise huvides Eestile märgukirja ja algatas rikkumismenetluse, kuna raudteetöötajaid puudutav direktiivipunkt on riigisiseselt üle võtmata. Selle eelnõuga see viga parandatakse ja raudteetöötajate osas viiakse Eesti riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Sisu poole pealt puudutab see raudteetöötajate puhkeaega. Eelnõu sätestab vedurimeeskonna tööpäevasisese vaheaja, mille kohaselt pärast 8-tunnist töötamist on vedurijuhil ja tema abil õigus saada 45-minutiline tööpäevasisene vaheaeg ja kui tööpäev kestab 6–8 tundi, võib vaheaeg olla 30 minutit. Puhtterminoloogiliselt tuleb Eesti õigusruumi, ka raudteeseadusesse uus mõiste, see on puhkeaeg väljaspool elukohta. Praktikas käsitleb see eelnõu selliseid juhtumeid, et näiteks kui Eestis oleks olemas Tallinna–Valka rongiliin ja rong peatuks Valkas, siis peaks vedurimeeskond saama õiguse puhkuseks ka Läti territooriumil.
Kindlasti me toetame sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine lõpetada ja suunata eelnõu teisele lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Küsimusi teile ei ole. Järjekordselt palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu teisipäeval, 21. septembril. Eelnõu tutvustas komisjoni liikmetele Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Seili Suder. Eelnõu komisjonis kirglikke vaidlusi esile ei kutsunud. Kõik otsused tehti konsensusega ja need on järgmised: saata eelnõu 800 täiskogu saali esimesele lugemisele 29. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada, ettekandjaks määrasid sotsiaalkomisjoni liikmed mind ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kodukorraseaduse kohaselt 13. oktoober kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Ka teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 13. oktoober kell 18.
Seaduseelnõu 800 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea kolleegi Juhan Partsi volitusel tutvustan teile Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Ülemaailmne Postiliit on ÜRO eriorganisatsioon, mis on asutatud 1874. aastal. Praegu on organisatsioonis 191 liikmesriiki. Eesti Vabariik on UPU liige alates 7. juulist 1922 ja meie liikmesus taastati 30. aprillil 1992. UPU koordineerib postiteenuse osutajate ülemaailmset koostööd, kehtestab rahvusvahelise postiteenuse osutamise reegleid, annab soovitusi rahvusvaheliste postiteenuste arenguks ja nende kvaliteedi parandamiseks.
24. kongress toimus 23. juulist 12. augustini 2008. aastal Genfis. Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse postiliidu nimetatud kongressil allkirjastatud korraldavate dokumentide muudatused. Nende aktide ratifitseerimise vajadus Riigikogus tuleneb põhikirja lisaprotokolli preambulist ja põhikirja 30. artikli lõikest 2. On oluline märkida, et UPU põhikirja, üldeeskirjade ja ülemaailmse postikonventsiooni eelmised muudatused ratifitseeris Riigikogu 2004. aastal Bukarestis toimunud 23. kongressi järel.
Nüüd olulisemad punktid. Põhikirja ja üldeeskirjade muudatused on UPU enda tööd korraldavad dokumendid ja liikmesriikidele nende muudatustega lisakohustusi ei kaasne. Muudatuste eesmärk on ajakohastada ja tõhustada UPU tööprotsessi.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palume sellesse seaduseelnõusse heatahtlikult suhtuda! Aitäh!

Suur tänu, härra kaitseminister! Küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Proua esimees! Austatud kolleegid! Austatud minister! Majanduskomisjoni päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu esimesele lugemisele saatmiseks s.a 20. septembril. Minister Aaviksoo andis täpselt edasi seisukohad, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ja nõunik Elena Reilent komisjonile esitasid.
Mainin täienduseks seda, et komisjoni liikmeid huvitas muu hulgas võimalik lisakulu, mis tekib Eesti riigieelarvesse seoses lisaprotokollide ja konventsiooni ratifitseerimisega. Seda lisakulu ei ole, sest liikmemaksu suurus jääb selliseks, nagu see on olnud (452 000 Eesti krooni). See summa on ette nähtud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves.
Samamoodi tundsid komisjoni liikmed huvi, miks on mõnevõrra viibinud ratifitseerimise protsess. See on seotud sellega, et kongressi aktide täistekstid ei olnud lõplikult vormistatud ja nende eesti keelde tõlkimine võttis ka aega. Aga arvestades rahvusvaheliste lepingute menetlemise loogikat, ei ole Eesti sugugi mitte hiljaks jäänud, vaid on edasi liikunud väga mõistlikus tempos.
Komisjonis küsiti ka, kas ikkagi on tarvis parlamendis selliseid lisaprotokolle-konventsioone ratifitseerida, aga selline vajadus siiski on.
Majanduskomisjon otsustas minu ettepaneku põhjal, et saadame Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 24. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 29. septembril, teeme täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja teeme ettepaneku muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 6. oktoober kell 12. Kõik need otsused on komisjon teinud konsensuslikult. Suur tänu!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Ka teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 789 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. oktoobri kell 12.
Seaduseelnõu 789 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu on lühike, aga selle lühikese teksti taga on üks oluline muutus. Praegune riigikaitse planeerimise süsteem koosneb viiest tasemest. Esiteks, Riigikogus vastuvõetavad julgeolekupoliitika alused. Teiseks, sõjalise kaitse strateegiline kava, mis määrab kitsamalt kindlaks sõjalises kaitses taotletavad eesmärgid. Kolmandaks, sõjalise kaitse arengukava, mis kümne aasta perspektiivis kirjeldab kaitsevõime parandamise prioriteetseid suundi. Neljandaks, sõjalise kaitse tegevuskava ehk nelja-aastane plaan. Viiendaks, kaitsetegevuse operatiivkava, mis lahendab olemasolevate võimetega ettevõetavaid kaitsetegevuse kavasid.
Käesolev muudatus puudutab sõjalise kaitse strateegilise kava asendamist riigikaitse strateegiaga. Milles seisneb see põhimõtteline muudatus? See seisneb arusaamises, et moodsa maailma relvakonfliktid on oma olemuselt palju keerulisemad kui kitsalt klassikalised sõjalised konfliktid, mida saab lahendada üksnes sõjalise kaitsega. Seega peab ka Eesti Vabariik olema valmis oma riigi kaitseks mitte pelgalt sõjaliste vahenditega, vaid peab kaasama riigikaitsesse ja selle kavandamisse ka strateegilisel tasemel teisi valdkondi: sisekaitset, psühholoogilist kaitset, kriitilise infrastruktuuri kaitset, kodanikkonna kaitset. Nende valdkondade kaitse kavandamine saab sündida ainult seaduse alusel. Kõne all olev seadusmuudatus, ehkki sisult väikene, asendades sõjalise kaitse strateegilise kava riigikaitse strateegiaga, võimaldab praktikas asuda realiseerima laiapõhjalist, erinevaid kaitsmist vajavaid valdkondi hõlmava strateegia koostamist. Sellesse strateegia koostamisse tuleb kaasata ka teised ministeeriumid peale Kaitseministeeriumi.
Head kolleegid! Ma loodan, et leiate võimaluse seda seadusmuudatust toetada. Kaitseministeerium ja muudatuse järel ka teised asjaosalised ministeeriumid on valmis strateegia väljatöötamisega edasi minema, et see kõige lähemal ajal vastu võtta. Eelnevast tulenevalt on seaduses tehtud ettepanek vastav muudatus jõustada eelseisva aasta 1. jaanuaril, mil lõpeb kehtiva sõjalise kaitse strateegilise kava lõpptähtaeg. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun ettekandjaks kõnepulti riigikaitsekomisjoni aseesimehe Toivo Tootseni!

Proua esimees! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 20. septembri istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu algatajate esindajatena Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop ning kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelep.
Eelnõu eesmärk on ajakohastada riigikaitselisi termineid. Nagu te kuulsite, oli kaitseministri ettekanne eelnõu kohta piisavalt ülevaatlik. Ma ei hakka tema öeldut üle kordama. Küll aga saime ka riigikaitsekomisjonis aru, et tähtis ei ole mitte niivõrd mõnede terminite korrastamine, kuivõrd tõesti selle eelnõu sisu, mitmedki asjad ju tegelikult muutuvad. Riigikaitsekomisjoni istungil tõstatus näiteks küsimus eelnõus oleva mõiste "riigikaitse strateegia" asendamise kohta "riigikaitse strateegilise kavaga", arvati, et viimati nimetatu ei ole nii üldine ja on konkreetne ning kohustavam. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et eelnõu punktis 4, kui muudetakse § 27 lõiget 2, ei ole täpsustatud, et strateegia vaadatakse igal neljandal aastal üle Vabariigi Valitsuses. Minister mainis, et riigikaitse strateegia ettevalmistamisse tuleb kaasata teisi ministeeriume, kuid näiteks minu meelest ei väljenda selle seaduse sätted väga selgelt seda, kuidas nad on kaasatud.
Eelnevast johtuvalt tegeleb riigikaitsekomisjon selle teemaga eelnõu esimese ja teise lugemise vahel ilmselt üsna tõsiselt. Komisjon otsustas oma 20. septembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu kolmanda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 29. septembriks. Komisjoni ettekandjaks määrati mind. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva ehk selleks tähtajaks on 13. oktoober kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 13. oktoober kell 18.
Seaduseelnõu 805 esimene lugemine on lõpetatud.

Viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus" eelnõu esimene lugemine. Palun kõnepulti kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Hea eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus paneb ette kasutada kaitseväge Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus.
Miks osaleb Eesti Atalanta operatsioonis? Piraatlus Aafrika Sarve piirkonnas on viimasel ajal pidevalt laienenud ja see on oluline oht vabale mereliiklusele ja kaubandusele, sealhulgas ohustab see Eesti kodanikke ja elanikke, kes nendel laevadel teenivad. Meile on teada, et piraadid on Eesti kodanikke ja elanikke pantvangi võtnud.
Operatsiooni Atalanta õiguslik alus on ÜRO mandaadid ja Euroopa Liidu mandaat. Kavandatud on, et Eesti osaleb kuni 15 kaitseväelasest koosneva laevakaitsemeeskonnaga, mis läheks operatsiooni piirkonda Saksa laevameeskonna koosseisus.
Operatsiooni Atalanta piirkonda siirdumisel on võimalik selle laeva osalus NATO operatsiooni Active Endeavour raamides Vahemere piirkonnas. Selles operatsioonis osalise osalemise katteks on ette pandud, et oleks mandaat ka mereoperatsiooni Active Endeavour jaoks.
See oleks Eesti esmakordne panustamine laevakaitsemeeskonnaga. Esimene rotatsioon on ette nähtud alates novembrist 2010 (seega sel aastal) kuni aprillini 2011. Edaspidiste rotatsioonide üle käivad läbirääkimised eri osapooltega, eelkõige laevu omavate suurriikidega. Meil on pikemaajaline huvi osaleda ka teises, kolmandas ja neljandas rotatsioonis. Seega on planeeritud osaleda kuni 2012. aasta lõpuni.
Head kolleegid! Loodame, et toetate valitsuse ettepandud osalust piraatlusevastases operatsioonis Atalanta ja sellega seonduvas NATO mereoperatsioonis Active Endeavour. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra kaitseminister! Küsimusi ettekandjale ei ole. Palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Jaak Salumetsa!

Proua eesistuja! Auväärt kolleegid, niipalju kui meid siin saalis on! Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu 815 (tüüpnimega Atalanta) enne esimesele lugemisele esitamist oma istungitel, mis toimusid 20. ja 27. septembril. 20. septembri istungil osalesid Kaitseministeeriumi ametnikud, 27. septembri istungil osalesid koos väliskomisjoni liikmetega Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Veeteede Ameti esindajad.
Muu hulgas käsitleti julgeolekuolukorda Somaalia piraatide tegutsemispiirkonnas, valdkonda reguleerivat rahvusvahelist ja riigisisest õigust, Eesti meremeeste ja Eesti lipu all sõitvate laevade kaitset. Nagu härra kaitseminister oma ettekandes mainis, osaleks otsuse eelnõu kohaselt Eesti laevakaitsemeeskond nii Euroopa Liidu piraatlusevastases operatsioonis Atalanta kui ka NATO mereoperatsioonis Active Endeavour. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 20. septembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu kolmanda töönädala päevakorda 29. septembril, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu esitaja nõusolekul arutlusel olev otsuse eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu esimese lugemise muudetud tekstis olevad muudatused on alla joonitud. Muudatus puudutab arutluse all oleva Riigikogu otsuse jõustumist. Võrreldes varem kehtinud Riigi Teataja seadusega ei ole alates 1. juunist 2010 seaduse tasandil sätestatud Riigikogu otsuse jõustumise aega. Varem kehtinud Riigi Teataja seaduse järgi jõustus Riigikogu otsus selle allakirjutamisel. Arutluse all olevasse otsuse eelnõusse tegi riigikaitsekomisjon jõustumist käsitleva muudatuse komisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekul. Ühtlasi leiab Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond, et Riigikogu otsustes tuleb sätestada nende jõustumise tähtaeg.
Lõpetuseks. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva – 13. oktoober kell 18. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Jaak Salumets! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 13. oktoober kell 18. Otsuse eelnõu 815 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Me oleme ammendanud oma päevakorra. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.14.