Tere päevast, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ning arupärimiste üleandmine. Ma palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Marika Tuus, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. See puudutab tööturuameti tegevuse lõpetamist ja sellega seoses osa vara kadumist. Nimelt on Riigikontroll oma auditis välja toonud väga mitmeid puudusi seoses tööturuameti tegevuse lõpetamisega. Tõdeti, et ei ole võimalik veenduda, et kogu vara, mis tööturuameti raamatupidamises arvel oli, tegelikult ka üle anti. Aastainventuuriga, komisjoni enda tehtud inventuuriga tuvastati, et puudu on 74 arvutit, printerit, projektorit ja muud sellist objekti. Seoses sellega ongi meil väga mitmeid küsimusi. Küsime, kuhu need 74 objekti kadusid, ja küsime ministrilt, kas ta tõesti peab seda loomulikuks ja kas ta kavatseb välja selgitada süüdlased. Aitäh!

Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! 13 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel on mul üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Möödunud nädalal lugesime ajakirjandusest järjekordsest infotehnoloogilisest segadusest Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Andmekaitse Inspektsioon tegi sotsiaalministrile ettekirjutuse, kuna tervise infosüsteemi patsiendiportaalis võib kasutaja näha enne teda portaali kasutanud isiku kontot ja tema delikaatseid isikuandmeid, äärmisel juhul peale isikuandmete ka meditsiinilisi andmeid. Probleem avaldub siis, kui kasutaja eirab turvakäitumise tavasid ehk arvuti antakse ühelt inimeselt teisele kasutamiseks üle sama kasutajakonto all olukorras, kus osa rakendusi on lahti jäetud. Samas leiab Andmekaitse Inspektsioon, et E-tervise Sihtasutus ei tohiks kohustada inimest turvameetmeid looma ning tehnilised probleemid ei vabanda seaduse mittetäitmist. Ülaltoodu pole esimene probleem Sotsiaalministeeriumi haldusala infotehnoloogiliste lahendustega. Segadusi on olnud viimasel ajal, nagu te mäletate, nii puuetega inimestele toetuste väljamaksmise infotehnoloogiliste lahendustega kui ka e-retsepti projektiga. Tahamegi ministrilt teada saada, mida on minister ette võtnud selliste probleemide ärahoidmiseks. Aitäh!

Võtsin juhatuse nimel vastu ühe seaduseelnõu ning kaks arupärimist. Kui need vastavad meie kodu- ja töökorras ettenähtud nõuetele, siis otsustatakse eelnõu menetlusse võtmine kolme tööpäeva jooksul ja arupärimised edastatakse kohe adressaatidele.
Head ametikaaslased! Mul on teile ka mõned teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud ka juhtivkomisjonid. Kõigepealt 19 Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu: käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks sai rahanduskomisjon; kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks sai keskkonnakomisjon; keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks sai keskkonnakomisjon; raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks sai sotsiaalkomisjon; Eesti Vabariigi valitsuse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks sai rahanduskomisjon; maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu üleminekusätteid käsitleva protokolli muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; keeleseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Head ametikaaslased! Kas te lubate mul jätkata teadete ettelugemist või soovite vahepeal vaheaega? Võtan juhataja kolmeminutilise vaheaja, et oleks võimalik kõik kõva häälega räägitavad jutud ära rääkida. Istung jätkub kell 14.09.
V a h e a e g

Austatud kolleegid! Ma loodan, et te olete saanud kõik olulised jutud vaheajal ära rääkida. Kui mõni jutt pooleli jäi, siis palun seda jätkata Riigikogu istungite saalist väljapoole jäävates ruumides! Jätkame nüüd teadetega, mis puudutavad Riigikogu menetlusse võetud eelnõusid: keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Menetlusse võeti ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud käibemaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Head kolleegid! Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Esimene eelnõu tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 777 on seadusena vastu võetud.

Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu. Selle eelnõu puhul on tegu teise lugemise jätkamisega. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teatavasti reguleerib nimetatud eelnõu kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvekorraldust ja finantsjuhtimist. Eelnõu on Riigikogu menetluses olnud peaaegu kaks aastat ja läbinud põhjaliku arutelude ja muudatuste tee. See ei ole komisjoni aruande osa, aga ma võin kinnitada oma peaaegu 3,5-aastasest töökogemusest rahanduskomisjonis: ma ei mäleta, et ühtegi eelnõu oleks nii pikalt ja põhjalikult arutatud ja püütud jõuda paljudes-paljudes küsimustes konsensusele. Ma arvan, et suures osas oleme koostöös omavalitsusliitude, samuti näiteks haiglate liidu ja paljude omavalitsustega selleni ka jõudnud. Nii et ma tegelikult tahaksin tunnustada seda protsessi, mis on kahe aasta vältel kulgenud. Tegemist on väga keerulise seadusega, kuhu jookseb kokku väga palju huvisid. Kindlasti ei ole võimalik kõiki soove iga omavalitsuse tasemel arvestada, aga saavutatud on vähemasti üks: omavalitsused on saanud konkreetse reeglistiku ja lähtutakse sellestsamast olukorrast, mis kehtib valitsussektori üksustele tervikuna. See oligi eesmärk omaette. On olnud palju väitlusi, palju vaidlusi rahanduskomisjoni sees ja omavalitsuste vahel ning ka Rahandusministeeriumi kui algatajaga, aga me oleme jõudnud lähedale sellele, et ma julgen rääkida üsna suurest konsensuse astmest. Täna teeb komisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lõpetada ja viia läbi kolmas lugemine 16. septembril.
Nüüd lähen veidike ajalukku tagasi. Käesoleva eelnõu teine lugemine toimus 27. jaanuaril s.a. Teiseks lugemiseks esitas komisjon muudetud teksti, milles sisaldus 45 olulist muudatust, võrreldes esimesele lugemisele esitatud eelnõuga. Teise lugemise jätkamiseks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 10. veebruar s.a. Laekus 46 ettepanekut Riigikogu fraktsioonidelt ja rahanduskomisjon juhtivkomisjonina esitas veel 45 ettepanekut. Komisjon arutas kuuel istungil ettepanekute teemad üksikasjalikult läbi koos kohalike omavalitsusliitude ja haiglate liidu esindajatega, nagu ma enne mainisin. Kohtumised toimusid ka mitmete teiste organisatsioonide esindajatega. Arutelu tulemusena on komisjoni muudatustes arvestatud mitmeid nende märkusi ja ettepanekuid, paljudes küsimustes leiti kompromiss, muutes eelnõu sätteid. Üheksa rahanduskomisjoni ettepanekut on otseselt koostatud omavalitsusliitude märkuste alusel ja opositsiooni ettepanekutest on arvestatud või osaliselt arvestatud enam kui pooled.
Nüüd mõned olulisemad näited, mille üle suurem diskussioon nende kahe aasta vältel on käinud ja kuhu selle tulemusel on jõutud. Ma räägin kõigepealt veel muudatustest, mis nende parandusettepanekute taustal tekkisid, ja siis mõned näited. Eelnõu täiendatakse kahe uue mõistega: mõiste "konsolideerumisgrupp" asendatakse mõistega "kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus" ning tuuakse sisse mõiste "sõltuv üksus". Netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piirangut rakendatakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all olevate üksuste suhtes. See on uus põhimõtteline hoiak.
Lisaeelarve koostamine muudetakse paindlikumaks, võrreldes eelmisel korral teisel lugemisel olnud eelnõuga. Sisekontrolli puudutavad sätted viiakse üle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse reguleerimisalasse. Luuakse uus bilansiväline konto, kus kajastatakse mittekatkestatavate või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavate või teatud leppetrahvide maksmisega katkestatavate kasutusrendilepingute kohaselt tasumisele kuuluvad kohustused. Muudatus võimaldab võtta arvesse kõik pikaajalised kohustused, mis mõjutavad olulisel moel omavalitsuse finantsolukorda.
Eelnõust on välja jäetud kasutusrendilepingute maksimaalse kehtivusaja piirang (teatavasti eelmises eelnõus oli sees kümme aastat). Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava perioodi pikendatakse 1 + 2 aastalt 1 + 3 aastale, et anda kohalikele omavalitsustele pikem periood finantsdistsipliini meetmete iseseisvaks rakendamiseks. Muudetakse paindlikumaks tervishoiuteenuse osutaja investeeringute finantseerimine olukorras, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei suuda järgida kehtestatud netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piiranguid. See tähendab, et haiglate tegevust see ei mõjutaks, neid vaadatakse eraldi. See on komisjoni üks olulisi kompromisse.
Lisatakse sätted olukorra puhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavaga netovõlakoormuse piirmäärast eelseisva kolme aasta jooksul ilmselgelt kinni pidada. Kõrvaldatakse eelnõus olnud vastuolu raske finantsolukorra ohu komisjoni moodustamise ja juhtimise osas ning laiendatakse komisjoni kuuluvate isikute ringi kahe esindajaga üleriigilistest omavalitsusliitudest. Kohaliku omavalitsuse üksusele jäetakse suurem ajavaru, 30 päeva asemel antakse 60 päeva aega õigusaktide saneerimiskavaga kooskõlla viimiseks pärast viimase vastuvõtmist. Rakendussätetega nähakse ette valla- ja linnaeelarve seaduse kehtimine 2011. aasta eelarveprotsessi suhtes ja 2012. aasta eelarvete koostamine vastavalt käesolevale eelnõule. Netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piirangud hakkavad kehtima 2012. aasta algusest, kui eelarved on vastu võetud uues struktuuris.
Eelnõuga muudetakse audiitortegevuse seadust seoses kohaliku omavalitsuse üksuse revisjonikomisjoni, mis täidab praegu auditikomitee ülesandeid, liikmete nõuetele vastavuse täiendamisega. Samuti on muudatustega tagatud siseaudiitori suurem sõltumatus.
Eelnõuga muudetakse valla- ja linnaeelarve seadust seoses Eesti kohalike omavalitsuste üksuste ebavõrdse olukorraga väärtpaberiõiguse seisukohalt.
Põhiteemad, mille üle diskussioon sellel menetlusetapil käis, olid teatavasti konsolideerimisgrupi netovõlakoormuse piirmäär, haiglate võlakoormuse arvestus ja RKAS-iga seotud tehingutest tulenev. Selgituseks ma ütleksin niipalju, rääkides kõigepealt netovõlakoormuse piirmäärast, et käesoleva eelnõuga tõstetakse oluliselt kehtivat netovõlakoormuse piirmäära ja muudetakse süsteemi. Finantsmajanduslikult tugevad kohalikud omavalitsused on tõestanud, et nad suudavad teenindada kehtestatud ülemmäärast suuremat laenukoormust. Kehtiva valla- ja linnaeelarve seaduse § 8 lõige 1 näeb ette, et omavalitsus võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi tingimusel, et kõigi tagasi maksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muu rahalise kohustusega ei tohi ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvestatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised.
Kehtival ülemmääral on teatavasti mitmeid puudusi, VLES-i mõiste "muud võlakohustused" ei ole defineeritud ja võimaldab erinevat tõlgendamist, likviidsete varade mahuga ei ole arvestatud. Omafinantseerimise võimekusest sõltuv individuaalne netovõlakoormuse määra rakendamine käesolevas eelnõus on oluline uuendus, mis annab neile omavalitsusüksustele, kellel on võimekus kohustusi teenindada, võimalusi võlakoormust ka suurendada. Uus metoodika on andnud selleks täiesti konkreetsed võimalused. Selle rakendamine tähendaks tegelikult seda, et piirmäär võiks tõusta 60–100%-ni, mille aluseks oleks aasta arvestuslik tulude maht. See on oluline samm edasi ja kindlasti sobiv nendele omavalitsustele, kes suudavad laenu teenindada suuremal määral.
Arvestust oli algselt kavandatud pidada konsolideerimisgrupi kohta. Arutelu tulemusena asendatakse eelnõus sõna "konsolideerimisgrupp" sõnaga "arvestusüksus" ja eelnõu täiendatakse mõistega "sõltuv üksus". Vastavalt kokkuleppele rakendatakse netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piiranguid kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all olevate üksuste suhtes. Need üksused saavad oma peamise tulu kohalikult omavalitsuselt ja kohalik omavalitsus vastutab selle eest, et need üksused oleksid jätkusuutlikud. Esimene ja peamine reegel on siin see, kes siis sõltuvaks üksuseks kvalifitseerub: kui üksuse tuludest üle poole moodustab tulu avalikult sektorilt ehk kohalikult omavalitsuselt. See oli pikkade vaidluste tulemusena leitud kompromiss, esialgne variant nägi ette ja see puudutas eriti Tallinna linna, et  nad olid automaatselt konsolideerimisgrupi liikmed, ka kõik äriühingud. Kasutatud on analoogiat valitsussektori tasandilt ja siia sobib kõige paremini RKAS-i näide, kus ongi suur osa tuludest riigi käest saadud. Seda analoogiat on kohaldatud nüüd kohalikele omavalitsustele ja nendel omavalitsustel, kellel on äriühingud, seda probleemi enam ei ole. See on suur samm ühtlustamise suunas.
Teine lisareegel on seotud sellega, et üksus on kohaliku omavalitsuse poolt doteeritav või osutab kohalikule omavalitsusele teenust renditehingu kaudu. Et ei mindaks liiale, on seal pandud piirmääraks, et kui kulud lähevad 10%-st üle, siis käsitletakse teda sõltuva üksusena.
Ühest asjast, mida ma juba puudutasin, tahaksin veel kord lähemalt rääkida. Palju vaidlusi tekitas haiglate finantseerimisvõimekus, laenuvõtmise võime ja see oli meil mitmel korral arutusel. Kohal käis ka haiglate liidu esindaja ja me leidsime mõistliku kompromissi, mis on nüüd seaduse teksti kirjutatud. Sellega muudetakse paindlikumaks tervishoiuteenuse osutaja investeeringute finantseerimine olukorras, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei täida kehtestatud netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piiranguid. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse kohta finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava on lubatud koostada selliselt, et Rahandusministeeriumiga kooskõlastatult võib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõttes tervishoiuteenuse osutaja suurendada vajaduse korral oma netovõlakoormust kuni 60%-ni. Tähendab, ta ei lähtu omavalitsusüksuse võlakoormusest, vaid lähtub oma netovõlakoormusest. Ja see on lahendus, mis kõiki suuremaid haiglaid praegu ka rahuldab.
Nüüd pean vajalikuks peatuda veel paaril-kolmel asjal, millest rääkisin teile siin kõnepuldis 27. jaanuaril, kui oli kõne all selle seaduseelnõu vastavus põhiseadusele ja muud olulised probleemid. Me pöördusime tollal põhiseaduskomisjoni poole ja saime sealt kahes olulises küsimuses vajalikud selgitused. Kui te vaatate praegu eelnõu § 53, siis seal on tehtud olulised muudatused rahandusministri pädevuse piirides, mis puudutab rahade äravõtmist nii tasandusfondi kui tulumaksu eraldiste osas, mis oli seal sisse kirjutatud kohustusena. Nüüd on see reguleeritud § 51 lõikes 4, mille järgi vastav komisjon annab omavalitsusele kõigepealt aja puuduste likvideerimiseks, ja kui seda ei tehta, siis informeeritakse sellest rahandusministrit. Põhiseaduskomisjoni ettepaneku kohaselt on sisse toodud kaalutlusõigus ja see välistab väga järsu karistamise paugupealt, kui keegi on eksinud. Me peame seda õigeks, selle poolt olid kõik rahanduskomisjoni liikmed.
Veel radikaalsem tundus esimeses eelnõus olnud instrument, kus taheti minna omavalitsuse volikogu liikme volituste peatamiseni välja, mis oli tõesti liialt äärmuslik ja täiesti põhiseadusvastane. Kui te vaatate § 58, siis nüüd räägitakse selles palju leebemast variandist ja nimelt sellest, et volikogu laialisaatmine – mitte saadiku volituste peatamine – saaks toimuda juhul, kui käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 pandud kohustust kinnitada 30 päeva jooksul saneerimiskava ei suudeta täita. See variant on rahuldanud ka kõiki rahanduskomisjoni liikmeid.
Probleemiks oli, mis saab siis, kui Riigikogu või Vabariigi Valitsus oma otsustega vähendab kohaliku omavalitsuse sissetulekut või suurendab tema väljaminekut. Siin on nüüd pikkade vaidluste tulemusel sündinud kompromiss. Eelnõus on § 25, mis paneb riigile kohustuse hüvitada kehtestatud õigusakti mõjud või vähendada kohustusi. See on suur samm selles suhtes, et omavalitsused ei jää õigusliku kaitseta. Siin on kasutatud seda regulatsiooni, mis praegu on veel kirjas valla- ja linnaeelarve seaduses, see redaktsioon on sealt siia üle toodud. Komisjon tegeles sellega pikalt ja me peame omavalitsuse suhtes seda üsna suureks töövõiduks. Sellega on riik tunnistanud seda, et tagajärgede eest vastutamata ei tohi teha ühtegi liigutust, mis puudutab omavalitsuste autonoomiat.
Lõpetuseks tahaksin rääkida veel ühest asjast. Ma esitasin rahanduskomisjonis oma kolleegidele esmaspäeval küsimuse, millised märkused on selle eelnõu kohta, mis me saime esmaspäevaseks komisjoni istungiks. Ma ei registreerinud seal mitte ühtegi märkust peale selle, mille ma tõstatasin. Ma olin võrrelnud kahte eelnõu, mida ettekandja loomulikult peabki tegema, ja ma leidsin sealt ühe koha, mis ei ole olnud päriselt meie komisjoni pikkade arutelude tulemusel saavutatud kokkuleppe kohane. See puudutas neid omavalitsusi, kes olid omal ajal RKAS-i kaudu liitunud nn kooliprogrammiga ja sõlminud pikaajalised kasutusrendilepingud kuni 30 aastaks. Ma ei saa siin öelda komisjoni hinnangut, komisjon ei ole selles küsimuses alati väga üksmeelne olnud. Ma räägin antud juhul sellest, kuidas mina asjast aru saan. Siin on mitmel omavalitsusel tekkinud kohustused, mis piiravad nende edasist arengut, kuna selle projekti kohustused loetakse eespool nimetatud 60% hulka. Algselt, projekti käivitamisel ei pidanud sellist piirangut tulema, kuna raha anti riigi poolt ja laenu võttis RKAS. Ma arvan, et see on ka täna nende omavalitsuste suhtes, kes sellega seotud on, küllaltki ebaõiglane. Neid omavalitsusi on kaheksa, kõigest kaheksa meie 226-st, aga nad on omavalitsused ja nad on oma tegevuse eest vastutavad omavalitsusüksused. Ma pean seda ebaõiglaseks kahel põhjusel, kui see küsimus lõpuni ei lahene. Nimelt see, et omavalitsused liitusid teistel tingimustel ja vahepeal muudeti mängureegleid, mis ei ole kõige aumehelikum tegu. Omavalitsuste jaoks tähendab see aga nende laenamisvõimaluse piiramist. Teiseks sõlmiti kasutusrendilepinguid, mille tasumine toimub jooksvalt aasta tuludest-kuludest 30 aasta vältel, nüüd on need arvestatud laenukoormuse katteks. Väidetavalt sekkus siia Eurostat, kes need asjad paika pani, ja raamatupidamisreeglitega on need asjad muutunud. Me vaidlesime esmaspäeval rahanduskomisjonis selle üle päris pikalt. Jõudsime järeldusele ja leppisime kokku, et kui me ei suuda sellel etapil korrektset regulatsiooni sisse kirjutada, siis  tegeleb rahanduskomisjon nende kaheksa omavalitsusega eraldi ja me esitame ettepanekud ning vajadusel ka seaduse muudatused, nii et see probleem saab lahendatud veel käesoleva sügise jooksul. Loomulikult hinnatakse siin kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust. Ma tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Läheme nüüd küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna Helle Kalda. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Märkisid, et esmaspäeval ei olnud komisjonis märkusi. Märkusi ei saanudki olla, sellepärast et komisjoni liikmed said materjalid alles samal momendil. Internetis ei olnud ka mitte esmaspäeva õhtul materjale üleval, et ka kohalikud omavalitsused oleksid siis saanud oma seisukohta öelda.
Aga mul on küsimus selle kohta, et peaaegu kaks aastat olid Rahvaliidul ja ka teil oma seisukohad ja muudatusettepanekud nimetatud eelnõu kohta. Täna te ütlete, et väga paljusid Rahvaliidu omasid arvestati, väga paljusid ei arvestatud. Kas teie põhimõtted on nüüd poole aastaga muutunud? Et kui te kureerisite sedasama eelnõu, siis ei suutnud viia sisse seda, mis on väga oluline, näiteks § 27 lõige 2, kus investeeringute summasid ei viida üle. Neid näiteid võib päris palju tuua. Miks teie mõtted on nüüd muutunud ja te leiate, et seda pole enam kohalikule omavalitsusele vaja?

Palun vabandust, hea ettekandja! Ma juhin küsijate tähelepanu sellele, et meil on praegu puldis juhtivkomisjoni esindaja, kes tutvustab komisjoni arutelu. Küsimused peaksid puudutama eelkõige komisjonis toimunud arutelu ja olema suunatud Tarmo Männile kui komisjoni esindajale. Aga nüüd on vastuseks sõna Tarmo Männil!

Ma tänan selle küsimuse eest! Kõigepealt, ma tean, et komisjoni liikmetel olid materjalid käes jooksvalt kogu aeg selle hetkeni, kui me viimased muudatusettepanekud esmaspäeval läbi vaatasime, ja siis pandi need õhtul üles internetti. Nii on meie komisjoni ametnikud mind informeerinud. Selles mõttes mingit dokumendi kusagil hoidmist ei ole küll olnud. Aga viimane variant valmis meil esmaspäeva lõunaks, kui me hääletasime kuut viimast punkti, mis olid lisandunud. Pärast seda tehti korrektiivid ja asjad pandi internetti üles.
Mis puudutab minu käitumist, siis me kevadel vestlesime siin sel teemal ja ma võin hea meelega jätkata, kuigi eelnõu sisu see ei puuduta. Täna seda fraktsiooni kahjuks enam ei ole, kes oleks oma seisukohti kaitsnud, aga olles selle eelnõu eest vastutaja, ütlen ma täie vastutustundega, et me ei lähtunud siin ühegi erakonna huvidest. Seda tööd on tehtud, ma enne toonitasin, kahe aasta jooksul erakondade huvide üleselt, lähtutud on sellest, et ühtlustada tuleb valitsussektorile kehtivad reeglid. See konkreetne asi, mis puudutab § 27, et ei saa vahendeid üle kanda – vahendeid saab üle kanda. Küsimus on selles, kes kannab, kas teeb seda vallavalitsus või volikogu. Meie pidasime õigemaks, et seda teeb volikogu. Ma olen sellel seisukohal ka täna. Ja see muudatusettepanek ei tulnud Rahvaliidu fraktsioonist enam sellel ajal, kui mina seal olin. Tänan tähelepanu eest!

Protseduuriline küsimus Jaanus Marrandilt, palun!

Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et  täpselt samamoodi ei rääkinud ettekandja kogu aeg komisjoni seisukohtadest, vaid ta rääkis ka oma isiklikest arusaamadest. Nii et lugupeetav istungi juhataja oleks pidanud juhtima ettekandja tähelepanu sellele, et ta ei peaks rääkima mitte oma isiklikest arusaamadest, vaid komisjoni seisukohtadest.

Aitäh! Siin ei olnud küll protseduurilist küsimust, aga tähelepanek on kahtlemata õige. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse §-st 105 on teisel lugemisel tegu eelnõu sätete aruteluga ja juhtivkomisjoni esindaja edastab meile juhtivkomisjonis toimunud arutelu.
Läheme küsimustega edasi. Küsimuseks saab sõna Toomas Varek.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Eelnõu on väga tõsine, arutatud on väga pikalt ja, nii nagu sa ütlesid, püüti leida konsensust. Muudatusettepanekute arv on 91. Kas see eelnõu lahendab Viljandi maakonna Kõpu valla, kus on alla tuhande elaniku, või Ida-Virumaa Alajõe valla, kus on samuti vähe elanikke, ja meie kõige suurema omavalitsuse Tallinna linna finantsjuhtimise probleeme? Sa nimetasid, et tahetakse tuua sisse muudatus, mis puudutab RKAS-i ja neid omavalitsusi. Kas see on viide sellele, et komisjon teeb katkestamise ettepaneku?

Ma tänan küsimuse eest! Mina ei ole Kõpu vallaga rääkinud. Ma mainisin enne, et nii komisjon kui ka algataja lähtusid sellest ja kõik vaidlused teenisid ühte eesmärki: reeglid peaksid olema nii Kõpu vallale kui Tallinna linnale ühed. Finantsjuhtimissüsteem saab olla üks, olenemata elanike arvust. Kõige enam me tegelesime tõepoolest Tallinna kui kõige suurema ja kõige keerukama omavalitsuse probleemidega, kus oli nüüdseks saanud sõltuvaid üksusi kõige enam. See probleem lahendati Tallinna jaoks väga soodsalt ära, nii et selle küsimuse ma võtaksin maha, et meil oli mingi eelistus.
Mis puudutab RKAS-i asja, siis ma ütlen kolleeg Marrandile, et ma ei tahtnud siin selle nimetamisega väljendada isiklikku arvamust, aga komisjoni liikmed teavad, et ma võitlesin komisjonis selle nimel, et RKAS-i teema saaks lahendatud. Ma kandsin siin ette, et selle me teeme jooksvalt veel lähiaegadel ära. Need kaheksa omavalitsust vaadatakse üle ja vajaduse korral viiakse sisse seadusmuudatused, mis on tarvis, et nende laenu piiratus ei takistaks neil struktuurivahendite kasutamist. See ei tähenda, et komisjon teeb ettepaneku täna lugemine katkestada.

Küsimuseks saab sõna Kalev Kallo. Palun!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minul on üks konkreetne küsimus. Enne aga ütleks nii, et loomulikult on see eelnõu tublisti paranenud ja on lähenetud konsensusele. Võib öelda, et ta võiks ju hea olla, aga nagu öeldakse, kurat on ikka peidetud detailidesse, ja siin on ka niimoodi. Nimelt muudatus 11, mis muudab § 25 teksti – see on see, kui valitsus või Riigikogu või kes tahes eelarveaasta jooksul vähendab kohaliku omavalitsuse tulusid. Kõik on ju kena, aga vaid kuni selle kohani, et kui väljaminekud suurenevad, hüvitab riik õigusakti mõjud samas ulatuses. Aga vaat see kurat tuleb pärast seda: "või vähendab proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustusi". Kohustuste täitmiseks on kohalik omavalitsus sõlminud ju kellegagi lepingud, on need mittetulundusühingud või kes tahes. Nüüd äkki ütleb riik aasta keskel, et koduõendusega ei pea sina enam tegelema. Mis teha siis nende koduõdedega, kellega on lepingud sõlmitud?

Tänan selle küsimuse eest! Ettekandes ma mainisin, et isiklikult pean selle punkti lisandumist eelnõusse pärast teise lugemise katkestamist suureks töövõiduks, mis kaitseb oluliselt meie omavalitsusi. Meil oli sellega tegemist. Siin on tõenäoliselt meil omavahel väga suur konsensuslik osa ikkagi ju olemas. Mis puudutab seda, et funktsioonid võidakse uuesti läbi vaadata – rahanduskomisjoni töökogemuse põhjal ma tean, et see ei käi küll nüüd niimoodi, et riik seda suvaliselt teeb, see räägitakse läbi kohaliku omavalitsusega. Aga kasutatud on kehtiva valla- ja linnaeelarve seaduse teksti. Tähendab, see on juba seaduses olemas, nüüd me palusime, et see KOFS-is jätkuks, kuna valla- ja linnaeelarve seadusega oleks see kehtinud ainult käesoleva aasta lõpuni. Tegelikult ei ole korda mingil moel muudetud. Kui meil oleks teada juhtumid, kus ilma omavalitsustega läbi rääkimata on miski asi muudetud ja nemad saavad tagantjärele teada, siis riik oleks käitunud vääritult. Minul seda teadmist ei ole.

Küsimuseks saab sõna Jaanus Marrandi. Palun!

Tänan, lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi teema juurde. Tegemist on ju olukorraga, kus riik on käitunud omavalitsuste suhtes väga ebaausalt, kutsudes kõigepealt ise üles ja pakkudes Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu neile laenu ja raha ning tõmmates siis n-ö viimasel hetkel tooli alt ära ja lugedes neid kohustusi ka omavalitsuste kohustusteks. Seetõttu on ikkagi omavalitsuste toimetulek europrojektidega ja võib-olla ka igapäevases elus väga selgelt pärsitud. Omavalitsustel on õiguspärase ootuse printsiibi järgi põhjust eeldada, et riik lahendab sellesama enda tekitatud probleemi, aga mitte ei jäta omavalitsused külma kätte, olgu neid või kaheksa tükki. Minu seisukoht on üsna selge: ei ole mõistlik jätta seda teemat selle eelnõu valguses lahendamata. Kas ei oleks mõistlik katkestada eelnõu lugemine, mitte tulla teie jutu põhjal kunagi hiljem selle probleemi juurde tagasi, vaid lahendada just nimelt kohe ära kogu see teema riigi seisukohalt?

Tänan! Hea kolleeg, me rääkisime selle sissejuhatava jutu mõlemad ühtemoodi. Ka mina pean seda ebaõiglaseks. See taotlus oli, aga kuna nüüd on olemas ka meie seadusest ülemad dokumendid, siis Eurostati nõuetest lähtuvalt on need muudatused tehtud ja me hakkame otsima seda lahendust, et need omavalitsused, kellel on finantsvõimekus olemas, saavad ka edaspidi laenu võtta. See oligi meie arutelu sisu ja see on komisjoni seisukoht.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on üldine küsimus. Kuidas te hindate, kas see seadus võimaldab nüüd omavalitsustel tulla välja olukorrast, kus nad ei saa täismahus oma ülesandeid täita? Ühelt poolt sellepärast, et riik vähendas raha ja võttis nende käest mõned valdkonnad, ma mõtlen sporti, ma mõtlen noorsoovaldkonda, osaliselt ka andis juurde kohustusi – ma räägin praegu jälle haridusest. Need lõiked teevad poole omavalitsuste eelarvest. Kas selle seadusega on võimalik need probleemid lahendada või probleemid ikkagi jäävad ja on ka tuleval aastal juba uute eelarvete koostamisel ja kinnitamisel probleemid?

Tänan küsimuse eest! Kahjuks selle seaduse eesmärk on teine. Tulubaasi küsimused tulenevad teistest seadustest. Ma tean, et need probleemid on olemas, ma tean, et need võivad kesta seni, kuni me oleme oma eelarvega defitsiidis. Tean, millised on omavalitsuste hoiakud eraldiste suhtes, aga selle eelnõu eesmärk on teine. See annab konkreetsed eelarve alused, finantsjuhtimise hoovad ja rakendushoovad selleks, kuidas minna uue eelarve planeerimise korraga edasi aastast 2012, mil kogu omavalitsuse arvestus viiakse üle tekkepõhisele majandamisele. Nii et kahjuks selle seadusega seda ei lahendata. Ma ei taha sellega öelda, et olukord ei parane, korrastamisega see alati paraneb, ja ma ei saa ka väita, et siia on jõutud sisse viia kõik, mida elu tulevikus võib ette tuua. Oluline samm edasi on igal juhul tehtud. Juba see on samm edasi, kui on teada, et kõigile kehtib ühesugune kord. Ma võib-olla lähen oma mõtetega liiga kaugele, aga ma ei tea ühtegi dokumenti, kaasa arvatud piibel, mida poleks ümber kirjutatud, ja nii on ka selle seadusega. Kui on tarvis, siis lisatakse sätteid ja tehakse ümber. Aga eesmärk oli tal teine, mitte tulubaasi rikastamine, vaid arvestuse korrastamine ja reeglite loomine.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi selle § 25 juurde, kus mainitakse seda, et kui kohalikel omavalitsustel vähendatakse sissetulekuid, siis proportsionaalselt vähendatakse ka kohustusi. Mitte päris sellises sõnastuses, aga kohalike omavalitsuste kohta oli ka praegu seaduses nii kirjas. Minu kahtlus selle seadussätte puhul on see, et riik võtab endale jätkuvalt õiguse parandada riigieelarve positsiooni kohalike omavalitsuste arvel. Kui me 2009. aastal kärpisime kohalike omavalitsuste tulubaasi, siis me muuseas ütlesime, et ärge tegelge spordiga, ärge tegelge noorsootööga, ja tegelikult me jätkame riigieelarve parandamist kohalike omavalitsuste tulubaasi arvel. Kas sa oled sedasama meelt ja kas sa arvad, et see on üks teema, mille juurde me peaksime kohe ruttu tagasi pöörduma?

Tänan! Ma püüdsin sellele küsimusele vastata, aga ilmselt vastasin mitteammendavalt. Meie oleme ju ka riik ja meie oleme kõrgeima võimu kandjate esindajad seadusandlikus kogus. Samal ajal ei ole meil õigust näidata praegu kellelegi näpuga, et oleks püüd omavalitsuste suhtes pahatahtlikult käituda ja seepärast jäetakse see funktsioon lahti kirjutamata ja võetakse see neilt ära nendega läbi rääkimata. Ma ei kujuta seda olukorda ette ja ma ei tea ühtegi juhtumit, et nii oleks käitutud. See pole võimalik.

Teine küsimus Jaanus Marrandilt. Palun!

Lugupeetud ettekandja! Seda eelnõu on menetletud kahe aasta jooksul. Nüüd ma vaatan selle jõustumisaega: jõustumisaeg on ka üsna pikk planeeritud. Tegelikult on neid teemasid, mille kohta te räägite, et need on RKAS-i teemad, olnud aega lahendada küll ja küll. Ka enne jõustumist on seda eelnõu veel võimalik parandada ja viia need teemad sinna sisse. Teie vastused, et "me tuleme selle juurde tagasi kunagi hiljem ja põhjalikult nende kaheksa omavalitsuse suhtes" ei ole nagu väga selgelt asjakohased. Ma ikkagi küsiksin, arvestades seda pikka menetlusaega ja ka plaanitud jõustumisaega: mis takistab mõne omavalitsuse teemat kohe, selgelt ja konkreetselt sellesama eelnõu piires ära lahendada, katkestades selle lugemine praegu?

Mis puutub rakendussätetesse, siis tähtajad on pikad seetõttu, et vajalik on ettevalmistav periood. Aastal 2011 kehtib omavalitsustes veel eelarvestamise kord, mis tugineb valla- ja linnaeelarve seadusele, aga valmistatakse ette uus tekkepõhine eelarve 2012. aastaks. See määrab ulatuse ja laienduse, mis seal teha tuleb.
Mis puutub veel sellesse RKAS-i teemasse – ma vastan sellele vist kolmas kord juba – siis ma olen selle poolt, et see küsimus on tarvis lahendada. Nendega on ebaõiglaselt käitutud. Aga asi on selles mõttes õiguslikult märksa keerulisem, et Eurostat sekkus sellesse küsimusse. Seda meie riik ei otsustanud iseseisvalt ja just sealt said need asjad alguse. Nüüd tuleb meil leida lahendus, et ühe poolega oleks kõik kooskõlas ja ka valdade elu ei oleks pärsitud. Seda lahendust rahanduskomisjon hakkab otsima ja see ei ole minu isiklik arvamus, see on meie komisjoni esmaspäevane otsus. Probleemi olemasolu tunnistatakse ja hakatakse otsima lahendust. Eurostatis me ei ole suutelised ega ka pädevad midagi muutma. Probleem on aga tõesti olemas ja õnneks jäi sinna hammasrataste vahele vaid kaheksa omavalitsust, oleks võinud jääda märksa rohkem, sest koolide programm on praegu alles poole peal. Aga umbusk selle suhtes on tõenäoliselt olemas, et asi nüüd enam ei edene, ja finantsvõimekus on ka vähenenud.

Teiseks küsimuseks saab sõna Helle Kalda. Palun!

Hea kolleeg! Ma ei ole nõus, et küsimus on ainult RKAS-is, probleeme on eelnõus veel. Aga mul on endiselt küsimus § 27 kohta, täpsemini selle lõike 2 kohta. Miks lubatakse uude aastasse üle viia ainult investeeringute summad, mille kohta on sõlmitud lepingud? Lepingutega katmata osa peab kajastuma eelarves mitteülekantavana ja samuti ei ole lubatud tegevuskulude ülekandmine isegi siis, kui need on eelarves juba määratud ülekantavatena? Miks selline põhimõte on? Miks seda põhimõtet ei muudetud?

Me töötame ühes komisjonis. Ma ei mäleta, et me oleks seda küsimust seal eraldi arutanud ja et keegi oleks selle seal tõstatanud. Kuid ülekantavate summade suhtes on kindel kord ja riigi tasandil käitutakse täpselt samamoodi.

Küsimuseks saab sõna Toivo Tootsen!

Hea ettekandja! Tulen tagasi sellesama § 25 juurde, muudatusettepanek 11. Asi on selles, et on väga tähtis, milline see sõnastus on. Kui sa ütlesid, et praegu see sellisel kujul ju on ja toimib, siis asi selles ongi, et see toimib halvasti ja toimib valesti. Just seda formuleeringut kasutades vähendati omavalitsuste tulubaasi ja vähendati ka nende kohustusi sellega, et neile öeldi, et teie ei pea enam tegelema noorsootöö ja spordiga. Oli nii? Kas ei sattunud paljud omavalitsused just selle tõttu raskustesse? Milline omavalitsus siis on loobunud tegelemast noorsootöö ja spordiga?! See oleks võimatu olnud! Järelikult pidid nad raha kuskilt mujalt kärpima. Just seda muudatusettepanekut on vaja vältida ja sõnastada see asi teistmoodi. Kas ei tundu nii?

Asja oleks võimalik konkreetsete negatiivsete näidete põhjal loomulikult täiustada. See, mis siia kanti, oli kõige lihtsamalt saavutatav kompromiss: võeti VLES-ist ülekantav paragrahv ega hakatud seda laiendama ja muutma. Ma isiklikult veel kord ütlen, et ma pean seda tohutuks võiduks, sest esialgu seda seal ei olnud. See oleks lõppenud ja sellega oleks jäänud. Need negatiivsed näited loomulikult mürgitavad olukorda ja see tuleb hukka mõista ja nendele tuleb ka vastavalt vastata. Selles seadustekstis seda lahtikirjutust aga ei tulnud, meil ei olnud ka neid negatiivseid näiteid, millest sina praegu rääkisid. Ma veel kord ütlen, et tervikuna ma hindan väga, et see siia saali tuli. See annab omavalitsustele igal juhul kindlustunde ja ma eeldan, et riik ja ka seadusandliku kogu esindajad, samuti valitsuse liikmed suhtuvad eelnõusse heatahtlikult ega otsusta läbirääkimata või -mõtlemata.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud kolleeg! Tahan küsida kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise kohta. Minu küsimus on seotud sellega, kas tulevikus kohalikud omavalitsused jätkavad kassapõhise eelarve koostamist või on lähiaastatel ette näha üleminekut tekkepõhise eelarve koostamisele, millest on varem juttu olnud?

Seaduse paragrahvides on need asjad kirjas, ma võib-olla aja kokkuhoiu mõttes ei hakkaks seda ette lugema. Seadus näeb ette mõlemad variandid, kuid alates aastast 2012 peaks eelarve olema tekkepõhine. Aga see mehhanism on siin sees kindlasti olemas.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Nüüd on võimalus avada läbirääkimised, kui kõnesoove on. Avan läbirääkimised. Esimesena palun kõnetooli Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, kes te veel saali olete jäänud! Kohaliku omavalitsuse üksuste finantsjuhtimise seaduse eelnõu me oleme tõesti arutanud juba 16. oktoobrist 2008. aastast. Olen nõus, et eelnõusse on tehtud väga palju muudatusi. Täpsustuseks ütlen veel seda, et kui seaduseelnõu toodi Riigikogusse, siis omavalitsusliitude arvamust väga paljudes osades ei olnud arvestatud ega olnud ka põhjendatud, miks ei ole arvestatud.
Hea meel on, et tänu opositsiooni tugevusele me suutsime saavutada, et Eesti Linnade Liit ja ka Eesti Maaomavalitsuste Liit haarati rahanduskomisjoni töösse. Aitäh komisjoni esimehele, et seekord tuldi ka milleski vastu!
Väga suur töö tehti nende aastate jooksul ära ühise tööna. Kindlasti väga suure panuse andis ka Rahandusministeeriumi töörühm, see toimus ministeeriumi tasandil, mitte komisjoni tasandil. Samas on kurb tõdeda, et tänavu 23. märtsil oli viimane kord, mil omavalitsusliidud selle täna meie laudade peal oleva eelnõu arutamisele kaasati.
Komisjon arutas nimetatud eelnõu oma 8. juuni istungil, eriti just muudatusettepanekuid, sealhulgas ka muudatusettepanekut – ütlen seda stenogrammi huvides –, mis puudutas § 27. Nii et hea komisjoni ettekandja, sellest teemast, §-st 27, oli komisjonis juttu. Kui ei olnud, siis on kurb tõdeda, et komisjon ei arutanudki seda, mis muudatusettepanekuid rahanduskomisjon tegi. Aga täpsustuseks võin öelda, et me siiski arutasime seda.
Kurb on selle juures tõsiasi, et nagu ma ütlesin, alates 8. juunist kohalike omavalitsuste liitusid viimasesse arutelustaadiumisse, kus tehti väga palju põhimõttelisi muudatusi, ei kaasatud. Ka komisjoni protokoll sai internetti üles alles selle nädala esmaspäeval. Nii ei saanud kohalike omavalitsuste liidud arutellu sekkuda ega öelda oma arvamust muudatuste kohta, mis tehti 8. juunil. Kogu eelnõu aga sai meil alles teisipäeval suure hädaga üles avalikule debatile.
Keskerakonna fraktsioon ei ole nõus – selles osas me oleme täielikult nõus omavalitsusliitudega – osa muudatusettepanekutega, mis rahanduskomisjon tegi. Need on muudatusettepanek nr 1, mille kohta oli täna väga palju küsimusi ja millest ma ei hakka uuesti rääkima, ja muudatusettepanek, mis puudutab § 25. Kohalike omavalitsuste liidud ei ole nõus just sellega, et lisati juurde formuleering: vähendada proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustusi. Me kõik saame aru, mida see tähendab. Samuti ei ole me nõus muudatusettepanekuga nr 13, mille kohta ma esitasin samuti omapoolse küsimuse ja mis jäi komisjoni ettekandjal kahjuks vastamata. Ei ole me ka nõus muudatusettepanekutega nr 29 ja 30. Need ettepanekud kajastavad finantsjuhtimises väga olulist valdkonda, see on laenude temaatikat, kus ei arvestata rendilepingute puhul omatulude poolt. Arvestatakse ainult pikaajalistel rendilepingutel kohustuse poolt ja kohustused võetakse üles ühel aastal, mis on väga räige.
Loomulikult oleme täiesti nõus, et tõstatati RKAS-i probleem, ja peab ütlema, et komisjoni ettekandja lahkas seda komisjonis väga põhjalikult. Mul on väga hea meel, et ta on seda kogu aeg teinud, ja seda tegi ta ka sellel komisjoni istungil. See on väga tõsine probleem. Kahjuks ei tulnud koalitsioonipartner kaasa. Mul oli tunne, et härra Mänd oli nõus, et me katkestame teise lugemise.
Me oleme seisukohal, et kõiki neid muudatusettepanekuid tuleks siiski arutada kohalike omavalitsustega, ja teeme täna Riigikogu juhatusele ettepaneku eelnõu 366 teine lugemine katkestada. Ma loodan, et te kõik saate aru, et need teemad on väga olulised. Kui meil on aega olnud tänaseni, siis on meil veel kuu aega arutada neid teemasid ja need probleemid lahendada. Sel juhul ei tule meil kuu aja pärast uuesti kokku tulla ja hakata seadust ümber tegema. Aitäh teile!

Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepanekuid on kokku 91. Nagu tavaks, nimetan muudatusettepaneku numbri, esitaja ja kui esitaja pole juhtivkomisjon, siis ka juhtivkomisjoni seisukoha. Muudatusettepanek nr 1 on juhtivkomisjoni esitatud. Ettepanek nr 2 on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt. Muudatusettepanek nr 3 on juhtivkomisjoni esitatud. Ettepanek nr 4 on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. Muudatusettepaneku nr 5 esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka ettepanekute nr 6, 7 ja 8 esitaja. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub üheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletamise ettevalmistamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 10 esitaja on Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 11. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 12. muudatusettepanek. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 11. muudatusettepanekut hääletada.

Ettepanekut nr 11? Alustame 11. muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille esitaja on juhtivkomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37, vastu 29 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
12. muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. 13. muudatusettepaneku esitaja on samuti juhtivkomisjon. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 13. muudatusettepanekut hääletada.

Teeme seda. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille esitaja on juhtivkomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37, vastu 24 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. 13. muudatusettepanek leidis toetust.
14. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. 15. muudatusettepanek, esitaja samuti Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata. 16. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. 17. muudatusettepaneku esitaja on Rahvaliidu fraktsioon ja ettepanekut on osaliselt arvestatud. 18. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 19. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. 20. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 21. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 21. muudatusettepanekut hääletada.

Teeme seda. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 24, vastu 37 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
22. muudatusettepanek, esitaja Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 22. muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepanekut toetas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 37 ja 1 oli erapooletu. 22. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
23. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon osaliselt arvestanud. 24. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. 25. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 26. ettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja see on täielikult arvestatud. 27. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud, ka see ettepanek on täielikult arvestatud. 28. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka 29. muudatusettepaneku esitaja. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 29. muudatusettepanekut hääletada.

Teeme seda. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele 29. muudatusettepaneku, mille esitaja on juhtivkomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 24, erapooletuid ei olnud. 29. muudatusettepanek leidis toetust.
30. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 30. muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille esitaja on juhtivkomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 24, erapooletuid ei olnud. 30. muudatusettepanek leidis toetust.
31. muudatusettepaneku esitaja on Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu. 32. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud. Ka see on jäetud arvestamata ja ka see ettepanek tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest saalis hääletamisele ei kuulu. 33. ettepanek on samuti Rahvaliidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ka see ettepanek tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest hääletamisele ei kuulu. 34. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on selle ettepaneku jätnud arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 34. muudatusettepanekut hääletada.

Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. 34. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
35. muudatusettepaneku esitaja on Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 36. muudatusettepanek on samuti Rahvaliidu esitatud ja jäetud juhtivkomisjonis arvestamata. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu. 37. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ka see ettepanek saalis hääletamisele ei kuulu. 38. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud.
39. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna esitatud ja juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. 40. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjonis täielikult arvestatud. 41. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. 42. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. 43. muudatusettepanek on samuti Rahvaliidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. 44. muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. 45. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. 46. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. 47. muudatusettepaneku esitaja on samuti juhtivkomisjon, nagu ka 48., 49., 50., 51., 52., 53., 54., 55. muudatusettepaneku esitaja. 56. muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. 57. muudatusettepaneku esitaja on Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. 58. muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 58. muudatusettepanekut hääletada.

Teeme seda. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele 58. muudatusettepaneku, esitaja Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. 58. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
59. muudatusettepaneku esitaja on Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see hääletamisele ei kuulu. 60. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. 61. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 62. muudatusettepaneku esitaja on Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu. 63. muudatusettepaneku esitaja on Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 63. muudatusettepanekut hääletada.

Teeme seda. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele 63. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. 63. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
64. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 65. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 65. muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 65. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. 65. ettepanek ei leidnud toetust.
66. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest see ettepanek hääletamisele ei kuulu. 67. muudatusettepanek samuti Rahvaliidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele. 68. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on selle ettepaneku jätnud arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 68. muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 68. muudatusettepaneku, mille esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. 68. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
69. muudatusettepanek, esitaja Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 70. muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. 71. muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka 72., 73., 74., 75., 76., 77., 78., 79. ja 80. muudatusettepanek. Palun Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 80. muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 80. muudatusettepaneku, mille esitaja on juhtivkomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36 rahvasaadikut, vastu 26, erapooletuid ei olnud. 80. muudatusettepanek leidis toetust.
81. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja see ettepanek hääletamisele ei kuulu. 82. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt. 83. muudatusettepanek, Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjonis osaliselt arvestatud. 84. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, nagu ka ettepanekud 85 ja 86. Muudatusettepanek nr 87 on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub 87. muudatusettepanekut hääletada.

Teeme seda. Kas võime minna hääletamise juurde?
Panen hääletusele 87. muudatusettepaneku, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid ei olnud. 87. parandusettepanek ei leidnud toetust.
88. muudatusettepaneku esitaja on Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 89. muudatusettepaneku esitaja on samuti Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 90. muudatusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon, nagu ka viimase, 91. muudatusettepaneku esitaja.
Oleme nüüd läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, kuid Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud Riigikogu juhatusele ettepaneku eelnõu 366 teine lugemine katkestada. Ka see ettepanek tuleb meil läbi hääletada. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 366 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu nr 366 teine lugemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.23.