Austatud juhataja! Head kolleegid! Teatavasti reguleerib nimetatud eelnõu kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvekorraldust ja finantsjuhtimist. Eelnõu on Riigikogu menetluses olnud peaaegu kaks aastat ja läbinud põhjaliku arutelude ja muudatuste tee. See ei ole komisjoni aruande osa, aga ma võin kinnitada oma peaaegu 3,5-aastasest töökogemusest rahanduskomisjonis: ma ei mäleta, et ühtegi eelnõu oleks nii pikalt ja põhjalikult arutatud ja püütud jõuda paljudes-paljudes küsimustes konsensusele. Ma arvan, et suures osas oleme koostöös omavalitsusliitude, samuti näiteks haiglate liidu ja paljude omavalitsustega selleni ka jõudnud. Nii et ma tegelikult tahaksin tunnustada seda protsessi, mis on kahe aasta vältel kulgenud. Tegemist on väga keerulise seadusega, kuhu jookseb kokku väga palju huvisid. Kindlasti ei ole võimalik kõiki soove iga omavalitsuse tasemel arvestada, aga saavutatud on vähemasti üks: omavalitsused on saanud konkreetse reeglistiku ja lähtutakse sellestsamast olukorrast, mis kehtib valitsussektori üksustele tervikuna. See oligi eesmärk omaette. On olnud palju väitlusi, palju vaidlusi rahanduskomisjoni sees ja omavalitsuste vahel ning ka Rahandusministeeriumi kui algatajaga, aga me oleme jõudnud lähedale sellele, et ma julgen rääkida üsna suurest konsensuse astmest. Täna teeb komisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lõpetada ja viia läbi kolmas lugemine 16. septembril.
Nüüd lähen veidike ajalukku tagasi. Käesoleva eelnõu teine lugemine toimus 27. jaanuaril s.a. Teiseks lugemiseks esitas komisjon muudetud teksti, milles sisaldus 45 olulist muudatust, võrreldes esimesele lugemisele esitatud eelnõuga. Teise lugemise jätkamiseks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 10. veebruar s.a. Laekus 46 ettepanekut Riigikogu fraktsioonidelt ja rahanduskomisjon juhtivkomisjonina esitas veel 45 ettepanekut. Komisjon arutas kuuel istungil ettepanekute teemad üksikasjalikult läbi koos kohalike omavalitsusliitude ja haiglate liidu esindajatega, nagu ma enne mainisin. Kohtumised toimusid ka mitmete teiste organisatsioonide esindajatega. Arutelu tulemusena on komisjoni muudatustes arvestatud mitmeid nende märkusi ja ettepanekuid, paljudes küsimustes leiti kompromiss, muutes eelnõu sätteid. Üheksa rahanduskomisjoni ettepanekut on otseselt koostatud omavalitsusliitude märkuste alusel ja opositsiooni ettepanekutest on arvestatud või osaliselt arvestatud enam kui pooled.
Nüüd mõned olulisemad näited, mille üle suurem diskussioon nende kahe aasta vältel on käinud ja kuhu selle tulemusel on jõutud. Ma räägin kõigepealt veel muudatustest, mis nende parandusettepanekute taustal tekkisid, ja siis mõned näited. Eelnõu täiendatakse kahe uue mõistega: mõiste "konsolideerumisgrupp" asendatakse mõistega "kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus" ning tuuakse sisse mõiste "sõltuv üksus". Netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piirangut rakendatakse kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all olevate üksuste suhtes. See on uus põhimõtteline hoiak.
Lisaeelarve koostamine muudetakse paindlikumaks, võrreldes eelmisel korral teisel lugemisel olnud eelnõuga. Sisekontrolli puudutavad sätted viiakse üle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse reguleerimisalasse. Luuakse uus bilansiväline konto, kus kajastatakse mittekatkestatavate või teatud etteteatamistähtajaga katkestatavate või teatud leppetrahvide maksmisega katkestatavate kasutusrendilepingute kohaselt tasumisele kuuluvad kohustused. Muudatus võimaldab võtta arvesse kõik pikaajalised kohustused, mis mõjutavad olulisel moel omavalitsuse finantsolukorda.
Eelnõust on välja jäetud kasutusrendilepingute maksimaalse kehtivusaja piirang (teatavasti eelmises eelnõus oli sees kümme aastat). Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava perioodi pikendatakse 1 + 2 aastalt 1 + 3 aastale, et anda kohalikele omavalitsustele pikem periood finantsdistsipliini meetmete iseseisvaks rakendamiseks. Muudetakse paindlikumaks tervishoiuteenuse osutaja investeeringute finantseerimine olukorras, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei suuda järgida kehtestatud netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piiranguid. See tähendab, et haiglate tegevust see ei mõjutaks, neid vaadatakse eraldi. See on komisjoni üks olulisi kompromisse.
Lisatakse sätted olukorra puhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavaga netovõlakoormuse piirmäärast eelseisva kolme aasta jooksul ilmselgelt kinni pidada. Kõrvaldatakse eelnõus olnud vastuolu raske finantsolukorra ohu komisjoni moodustamise ja juhtimise osas ning laiendatakse komisjoni kuuluvate isikute ringi kahe esindajaga üleriigilistest omavalitsusliitudest. Kohaliku omavalitsuse üksusele jäetakse suurem ajavaru, 30 päeva asemel antakse 60 päeva aega õigusaktide saneerimiskavaga kooskõlla viimiseks pärast viimase vastuvõtmist. Rakendussätetega nähakse ette valla- ja linnaeelarve seaduse kehtimine 2011. aasta eelarveprotsessi suhtes ja 2012. aasta eelarvete koostamine vastavalt käesolevale eelnõule. Netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piirangud hakkavad kehtima 2012. aasta algusest, kui eelarved on vastu võetud uues struktuuris.
Eelnõuga muudetakse audiitortegevuse seadust seoses kohaliku omavalitsuse üksuse revisjonikomisjoni, mis täidab praegu auditikomitee ülesandeid, liikmete nõuetele vastavuse täiendamisega. Samuti on muudatustega tagatud siseaudiitori suurem sõltumatus.
Eelnõuga muudetakse valla- ja linnaeelarve seadust seoses Eesti kohalike omavalitsuste üksuste ebavõrdse olukorraga väärtpaberiõiguse seisukohalt.
Põhiteemad, mille üle diskussioon sellel menetlusetapil käis, olid teatavasti konsolideerimisgrupi netovõlakoormuse piirmäär, haiglate võlakoormuse arvestus ja RKAS-iga seotud tehingutest tulenev. Selgituseks ma ütleksin niipalju, rääkides kõigepealt netovõlakoormuse piirmäärast, et käesoleva eelnõuga tõstetakse oluliselt kehtivat netovõlakoormuse piirmäära ja muudetakse süsteemi. Finantsmajanduslikult tugevad kohalikud omavalitsused on tõestanud, et nad suudavad teenindada kehtestatud ülemmäärast suuremat laenukoormust. Kehtiva valla- ja linnaeelarve seaduse § 8 lõige 1 näeb ette, et omavalitsus võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi tingimusel, et kõigi tagasi maksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muu rahalise kohustusega ei tohi ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvestatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised.
Kehtival ülemmääral on teatavasti mitmeid puudusi, VLES-i mõiste "muud võlakohustused" ei ole defineeritud ja võimaldab erinevat tõlgendamist, likviidsete varade mahuga ei ole arvestatud. Omafinantseerimise võimekusest sõltuv individuaalne netovõlakoormuse määra rakendamine käesolevas eelnõus on oluline uuendus, mis annab neile omavalitsusüksustele, kellel on võimekus kohustusi teenindada, võimalusi võlakoormust ka suurendada. Uus metoodika on andnud selleks täiesti konkreetsed võimalused. Selle rakendamine tähendaks tegelikult seda, et piirmäär võiks tõusta 60–100%-ni, mille aluseks oleks aasta arvestuslik tulude maht. See on oluline samm edasi ja kindlasti sobiv nendele omavalitsustele, kes suudavad laenu teenindada suuremal määral.
Arvestust oli algselt kavandatud pidada konsolideerimisgrupi kohta. Arutelu tulemusena asendatakse eelnõus sõna "konsolideerimisgrupp" sõnaga "arvestusüksus" ja eelnõu täiendatakse mõistega "sõltuv üksus". Vastavalt kokkuleppele rakendatakse netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piiranguid kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all olevate üksuste suhtes. Need üksused saavad oma peamise tulu kohalikult omavalitsuselt ja kohalik omavalitsus vastutab selle eest, et need üksused oleksid jätkusuutlikud. Esimene ja peamine reegel on siin see, kes siis sõltuvaks üksuseks kvalifitseerub: kui üksuse tuludest üle poole moodustab tulu avalikult sektorilt ehk kohalikult omavalitsuselt. See oli pikkade vaidluste tulemusena leitud kompromiss, esialgne variant nägi ette ja see puudutas eriti Tallinna linna, et nad olid automaatselt konsolideerimisgrupi liikmed, ka kõik äriühingud. Kasutatud on analoogiat valitsussektori tasandilt ja siia sobib kõige paremini RKAS-i näide, kus ongi suur osa tuludest riigi käest saadud. Seda analoogiat on kohaldatud nüüd kohalikele omavalitsustele ja nendel omavalitsustel, kellel on äriühingud, seda probleemi enam ei ole. See on suur samm ühtlustamise suunas.
Teine lisareegel on seotud sellega, et üksus on kohaliku omavalitsuse poolt doteeritav või osutab kohalikule omavalitsusele teenust renditehingu kaudu. Et ei mindaks liiale, on seal pandud piirmääraks, et kui kulud lähevad 10%-st üle, siis käsitletakse teda sõltuva üksusena.
Ühest asjast, mida ma juba puudutasin, tahaksin veel kord lähemalt rääkida. Palju vaidlusi tekitas haiglate finantseerimisvõimekus, laenuvõtmise võime ja see oli meil mitmel korral arutusel. Kohal käis ka haiglate liidu esindaja ja me leidsime mõistliku kompromissi, mis on nüüd seaduse teksti kirjutatud. Sellega muudetakse paindlikumaks tervishoiuteenuse osutaja investeeringute finantseerimine olukorras, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ei täida kehtestatud netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi piiranguid. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse kohta finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava on lubatud koostada selliselt, et Rahandusministeeriumiga kooskõlastatult võib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõttes tervishoiuteenuse osutaja suurendada vajaduse korral oma netovõlakoormust kuni 60%-ni. Tähendab, ta ei lähtu omavalitsusüksuse võlakoormusest, vaid lähtub oma netovõlakoormusest. Ja see on lahendus, mis kõiki suuremaid haiglaid praegu ka rahuldab.
Nüüd pean vajalikuks peatuda veel paaril-kolmel asjal, millest rääkisin teile siin kõnepuldis 27. jaanuaril, kui oli kõne all selle seaduseelnõu vastavus põhiseadusele ja muud olulised probleemid. Me pöördusime tollal põhiseaduskomisjoni poole ja saime sealt kahes olulises küsimuses vajalikud selgitused. Kui te vaatate praegu eelnõu § 53, siis seal on tehtud olulised muudatused rahandusministri pädevuse piirides, mis puudutab rahade äravõtmist nii tasandusfondi kui tulumaksu eraldiste osas, mis oli seal sisse kirjutatud kohustusena. Nüüd on see reguleeritud § 51 lõikes 4, mille järgi vastav komisjon annab omavalitsusele kõigepealt aja puuduste likvideerimiseks, ja kui seda ei tehta, siis informeeritakse sellest rahandusministrit. Põhiseaduskomisjoni ettepaneku kohaselt on sisse toodud kaalutlusõigus ja see välistab väga järsu karistamise paugupealt, kui keegi on eksinud. Me peame seda õigeks, selle poolt olid kõik rahanduskomisjoni liikmed.
Veel radikaalsem tundus esimeses eelnõus olnud instrument, kus taheti minna omavalitsuse volikogu liikme volituste peatamiseni välja, mis oli tõesti liialt äärmuslik ja täiesti põhiseadusvastane. Kui te vaatate § 58, siis nüüd räägitakse selles palju leebemast variandist ja nimelt sellest, et volikogu laialisaatmine – mitte saadiku volituste peatamine – saaks toimuda juhul, kui käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 pandud kohustust kinnitada 30 päeva jooksul saneerimiskava ei suudeta täita. See variant on rahuldanud ka kõiki rahanduskomisjoni liikmeid.
Probleemiks oli, mis saab siis, kui Riigikogu või Vabariigi Valitsus oma otsustega vähendab kohaliku omavalitsuse sissetulekut või suurendab tema väljaminekut. Siin on nüüd pikkade vaidluste tulemusel sündinud kompromiss. Eelnõus on § 25, mis paneb riigile kohustuse hüvitada kehtestatud õigusakti mõjud või vähendada kohustusi. See on suur samm selles suhtes, et omavalitsused ei jää õigusliku kaitseta. Siin on kasutatud seda regulatsiooni, mis praegu on veel kirjas valla- ja linnaeelarve seaduses, see redaktsioon on sealt siia üle toodud. Komisjon tegeles sellega pikalt ja me peame omavalitsuse suhtes seda üsna suureks töövõiduks. Sellega on riik tunnistanud seda, et tagajärgede eest vastutamata ei tohi teha ühtegi liigutust, mis puudutab omavalitsuste autonoomiat.
Lõpetuseks tahaksin rääkida veel ühest asjast. Ma esitasin rahanduskomisjonis oma kolleegidele esmaspäeval küsimuse, millised märkused on selle eelnõu kohta, mis me saime esmaspäevaseks komisjoni istungiks. Ma ei registreerinud seal mitte ühtegi märkust peale selle, mille ma tõstatasin. Ma olin võrrelnud kahte eelnõu, mida ettekandja loomulikult peabki tegema, ja ma leidsin sealt ühe koha, mis ei ole olnud päriselt meie komisjoni pikkade arutelude tulemusel saavutatud kokkuleppe kohane. See puudutas neid omavalitsusi, kes olid omal ajal RKAS-i kaudu liitunud nn kooliprogrammiga ja sõlminud pikaajalised kasutusrendilepingud kuni 30 aastaks. Ma ei saa siin öelda komisjoni hinnangut, komisjon ei ole selles küsimuses alati väga üksmeelne olnud. Ma räägin antud juhul sellest, kuidas mina asjast aru saan. Siin on mitmel omavalitsusel tekkinud kohustused, mis piiravad nende edasist arengut, kuna selle projekti kohustused loetakse eespool nimetatud 60% hulka. Algselt, projekti käivitamisel ei pidanud sellist piirangut tulema, kuna raha anti riigi poolt ja laenu võttis RKAS. Ma arvan, et see on ka täna nende omavalitsuste suhtes, kes sellega seotud on, küllaltki ebaõiglane. Neid omavalitsusi on kaheksa, kõigest kaheksa meie 226-st, aga nad on omavalitsused ja nad on oma tegevuse eest vastutavad omavalitsusüksused. Ma pean seda ebaõiglaseks kahel põhjusel, kui see küsimus lõpuni ei lahene. Nimelt see, et omavalitsused liitusid teistel tingimustel ja vahepeal muudeti mängureegleid, mis ei ole kõige aumehelikum tegu. Omavalitsuste jaoks tähendab see aga nende laenamisvõimaluse piiramist. Teiseks sõlmiti kasutusrendilepinguid, mille tasumine toimub jooksvalt aasta tuludest-kuludest 30 aasta vältel, nüüd on need arvestatud laenukoormuse katteks. Väidetavalt sekkus siia Eurostat, kes need asjad paika pani, ja raamatupidamisreeglitega on need asjad muutunud. Me vaidlesime esmaspäeval rahanduskomisjonis selle üle päris pikalt. Jõudsime järeldusele ja leppisime kokku, et kui me ei suuda sellel etapil korrektset regulatsiooni sisse kirjutada, siis tegeleb rahanduskomisjon nende kaheksa omavalitsusega eraldi ja me esitame ettepanekud ning vajadusel ka seaduse muudatused, nii et see probleem saab lahendatud veel käesoleva sügise jooksul. Loomulikult hinnatakse siin kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust. Ma tänan tähelepanu eest!