Tere hommikust, austatud ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 18. töönädala neljapäevast istungit.

Head ametikaaslased! Seoses Riigikogu liikme Urmas Kruuse tagasiastumisega asus tänasest Riigikogu liikmeks asendusliige Terje Trei. Mul ongi hea meel ja suur au paluda Riigikogu liige Terje Trei Riigikogu kõnetooli ja kuulata ära tema ametivanne. Palun, proua Trei!

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XI koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Tänan! Tulge nüüd ilusasti siit Riigikogu kõnetooli tagant välja, minge vasakule ja kirjutage ka allkiri.

Head ametikaaslased! Kui kellelgi on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi, siis palun andke märku! Valdur Lahtvee, palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel annan üle eelnõu teeseaduse muutmiseks ühes väikses osas. Nimelt on pärast maareformi lõpuleviimist küllalt sagedased juhtumid, kus osale kinnistutele pääseb juurde vaid erateed pidi, mille omanik on tee kas sulgenud või keelanud teistel seda kasutada, sealhulgas ka pääsuks kinnistutele, kus see eratee on ainus juurdepääsuvõimalus. Omanikud keelduvad servituudi seadmisest olemasoleva tee kasutamiseks või juurdepääsu tagava uue tee ehitamiseks või siis pole uue tee ehitamine võimalik või majanduslikult otstarbekas. Tagamaks omanike põhiõigust kasutada oma kinnistut, sealhulgas õigust sellele juurde pääseda, tuleb selline konflikt lahendada ja sätestada kinnistule juurdepääsu ainus võimalus – õigus kasutada teise omaniku erateed – teeseaduse täiendusega, mille me välja pakume. Teine väike täiendus puudutab liiklusmärkide nähtavuse parandamist, et suurendada liiklusohutust.

Palun Riigikogu kõnetooli Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Eiki Nestori, Jaan Õunapuu, Mark Soosaare, Jüri Tamme, Karel Rüütli, Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Jaanus Marrandi, Indrek Saare ja Kalev Kotka nimel üle arupärimise justiitsminister Rein Langile. Me soovime oma arupärimises teada, kunas tulevad Eesti riigis seadused, mis kaitsevad naisi vägivalla eest.

Jüri Tamm, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lubage mul tutvustada Eesti Vabariigi peaministrile Andrus Ansipile esitatud arupärimist, mis puudutab meie kõikide igapäevatööd. Viimastel aastatel on oluliselt halvenenud Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogu menetlusse antud eelnõude kvaliteet. Näiteks suur osa Riigikogu majanduskomisjoni menetlusse antud eelnõudest saadetakse esimesele lugemisele juba muudetud kujul, sest arutelude tulemusel on leitud eelnõudest nii sisulisi kui ka tehnilisi ebatäpsusi. Vaatamata sellele on vaja teha teiseks lugemiseks või selle jätkamiseks palju muudatusettepanekuid, millest suur osa on eelnõu algataja esindaja muudatusettepanekud. Eelnõude ettevalmistamisel tekkinud vead on tingitud kas liigsest kiirustamisest või pikast kooskõlastusajast. Lisaks sisulistele ebatäpsustele esinevad mõlemal juhul eelnõus ühesugused vead – muudetakse või tunnistatakse kehtetuks sätteid, mis on juba kehtetuks tunnistatud, või täiendatakse sätetega, mis on juba teiste muudatustega sisse viidud, muudetud on mõisteid või sõnastusi, kuid osas sätetes on need jäänud muutmata. Eelnõude väljatöötajad ei ole alati osanud näha, kuidas üks või teine seadussäte tegelikus elus rakendub. Lisaks eelöeldule tuleb eelnõusid ka tehniliselt korrastada, sest Vabariigi Valitsuse kinnitatud õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri erineb Riigikogu juhatuse kehtestatud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirjast. Sellest tulenevalt esitan Eesti Vabariigi peaministrile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel arupärimise, kas peaministril ja vastavate valdkondade ministritel on ülevaade ...

Hea ettekandja! Teie aeg on läbi. Ma võtan selle arupärimise vastu.

Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja kaks arupärimist ning nende edasine menetlemine otsustatakse vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile.
Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Asume nüüd menetlema tänaseid päevakorrapunkte.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Me võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head ametikaaslased! Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 725 koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 93 Riigikogu liiget, puudub 8.
Panen lõpphääletusele eelnõu 725. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 92 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 725 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soove ei ole. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 475. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu 475 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Mul on hea võimalus avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Mart Laari!

Lugupeetud esimees! Austatud kolleegid! Me oleme täna Riigikogus jõudnud olulise seaduse vastuvõtmise lävele. Miks see seadus tänasele Eestile sedavõrd oluline on? Me näeme ju seda, et ehkki paaril viimasel kuul on tööpuudus Eestis jõudsalt vähenenud, pole majandussurutis kaugeltki läbi. Näeme seda, et paljudel peredel on raske ots otsaga kokku tulla. Riik ei saa nende muredele selga keerata, vaid peab tegema omalt poolt kõik, et inimesi aidata. Üks võimalus teha seda reaalselt, mitte ainult lihtsalt suuri sõnu teha, on panna piir kütte- ja veehindade kontrollimatule kasvule, sest on ju teada, et muude väljaminekute kõrval on just koduga seotud kulude suurendamine niigi raskustes peredele raske koorma selga ladunud.
Ühelt poolt pärsivad põhjendamatult kõrged kommunaalteenuste hinnad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning halvendavad perspektiivis maksumajandusliku keskkonna taastumist, teisalt on universaalteenuste põhjendamatul hinnakujundusel aga negatiivne mõju, nagu ma enne ütlesin, kodutarbijatele. Statistika kohaselt on tunduvalt kasvanud kodutarbijatest kommunaalteenuste võlgnike arv ja seoses kütteperioodi algusega suureneb see aastavahetusel kahjuks ilmselt veelgi. Iseenesest on riskigrupiks lastega perekonnad, pensionärid, eluaseme tagasimaksetega hädas olevad koduomanikud ja mitmed teised vähekindlustatud elanikegrupid.
Selle taustal tuleb küsida, kas pidevalt kasvavad kütte- ja veearved on tõesti paratamatud. Tegelikult mitte. Tänased seadused lihtsalt ei taga tarbijatele piisavat kaitset monopoolsete ettevõtete hinnakujunduse eest. Just monopolide hoiatamiseks andsid Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond ja rohelised Riigikogu menetlusse seaduse, mille vastuvõtmise lävel me täna seisame ja mis peaks sundima monopoolseid ettevõtteid senisest rohkem arvestama tarbijate huvisid. See praktika, kus koduomanikud on monopolide ees kaitseta, peab lihtsalt lõppema ja selleks tulebki Konkurentsiametile anda oluliselt suuremad õigused monopolide ohjeldamiseks. Kui Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus hakkavad kooskõlastama vee-ettevõtjate hindu ning soojatootjate hindu, kontrolliks tootmismahtudest sõltumatu Konkurentsiamet ...

Austatud ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Saalis on liiga kõva lärm. Ma palun, austage ettekandjat, ma palun teil olla vaiksemalt!

... siis loob see võimaluse kontrollida, kui põhjendatud on ühe või teise ettevõtte kasumlikkuse määr, ning vajaduse korral seda piirata. Selle seaduse vastuvõtmise on muutnud eriti vajalikuks praeguseks teatavaks saanud faktid monopolide tugevnemisest ja uute monopolide kasvust Eesti turul. Ühelt poolt võib ju tervitada rahvusvaheliste hiidude sisenemist Eesti turgudele ning näha selles tunnustust Eesti arengule, teisalt on aga selge, et kui Eesti sellele omalt poolt reageerimata jätab ning Konkurentsiametile täiendavaid võimalusi ei anna, siis pügatakse meid paljaks nagu lambaid, ja tehakse seda õige halastamatult. Just selle tõttu on väga vajalik see seadus rakendada ja samal ajal on näha ka need positiivsed tulemused, mida selle vastuvõtmine kaasa toob. Esiteks jääb ilmselt nii Tallinnas kui mõnelgi pool mujal ära järgmise aasta 1. jaanuariks planeeritud hinnatõus ning paari aasta jooksul on oodata vee hinna alanemist õige mitme protsendi võrra, Konkurentsiameti hinnangul 10% või 15%. Soojusenergia osas tähendab see seda, et ebaefektiivse süsteemivõrgu omanik ei saa enam istuda käed rüpes. Konkurentsiametil on õigus nõuda konkursi korraldamist, mis toob kaasa kohalike kütuste kasutuselevõtu ning aitab alandada soojuse hinda. Hinnanguliselt on sellega võimalik lähemate aastate jooksul saavutada 15–20%-line soojuse hinna langus. Kohtla-Järvel tekib seaduse vastuvõtmise järel võimalus hoida ära eelseisev suur hinnatõus, kohalike kütuste osakaal suureneb ka Tallinnas, viies lähematel aastatel siin soojuse hinna alla.
Kuigi vahepeal tundus, et vaikne vastasseis monopolide ohjeldamise seadusele viib selle hääbumisele või muutub monopolidevastane seadus nende toetamise seaduseks, on praeguseks kõik tõkked selle seaduse teelt kõrvaldatud. IRL on selle üle rõõmus, me toetame selle seaduse vastuvõtmist ja leiame, et see on kõigile Eesti inimestele hea ja vajalik uudis. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lembit Kaljuvee!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Töötades siin Riigikogus monopoliseaduse kallal, on Keskerakonna fraktsioonil olnud kahesugused tunded ja mõtted. Üks asi on see, et kindlasti me vajame monopolidevastast seadust, kui seda nii nimetada võib. Kui vaadata seda, mis toimub meie elektriturul, mis toimub meie veeturul, siis on hinnad tõusnud kiiresti ja monopolid on tõstnud hindu paljuski põhjendamatult. Või kui me vaatame Tallinna Vee või üldse vee-ettevõtete tegutsemist turul, kui me vaatame, mida on Eesti Energia teinud kahe viimase aasta jooksul – tõstnud võrguteenuste ja n-ö elektri kojutoimetamise krooni pealt poolteise krooni peale jne. See on üks pool.
Asja teine pool. Kui meil eile oli siin teine lugemine, siis ma kahjuks pulti ei jõudnud, aga hirmus tahtmine oli tulla ja rääkida mõnest asjast meie noortele sõpradele, kes eile teisel lugemisel hästi innustatult kaasa rääkisid, kui palju – 500 miljonit – on võetud tallinlaste taskust. Aga nende poolt oleks olnud väga ilus rääkida sellest, kes tegelikult Tallinna Vee erastas. Kes see oli? See oli Isamaaliit, kes võitles kunagi selle eest, et Tallinna Vesi erastada, ja erastada sellistel tingimustel, millega sellele monopoolsele ettevõttele anti müügilepinguga võimalus selliseks veehinnaralliks! Tegelikult on muidugi teistpidi hea, et IRL selle seaduse koos teiste erakondadega siia arutada tõi, aga see on nõnda öelda vigade parandus, mitte võitlus selle nimel, et tallinlased, nüüd me aitame teid. Tegelik abi oleks olnud see, kui ettevõtte erastamisel oleks leping korralikult ette valmistatud. Me peame vaatama, mis tingis selle seaduse siia saali toomise, ja tõesti, esimene asi on see, et me peaksime nimetama neid asju õige nimega ja kogu ajaloo läbi käima. Ja see peaks olema ka hoiatuseks, et me infrastruktuuriettevõtteid nii naljalt ei erastaks, ei tahaks neid börsile tuua. Aga tundub, et IRL ei ole sellest veel õppinud, et ei tohi infrastruktuuriettevõtteid nii kergekäeliselt erastada. Me mäletame ju, alles kuu aega tagasi me tegelesime Eesti Energia börsile toomisega.
Sellised olid siis need kahepoolsed mõtted – monopolide seadust on vaja, aga asjal on ka teine pool ja sellest ma rääkisin. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Toomas Trapido!

Hea juhataja! Head kolleegid! Monopoolseid ettevõtteid ohjeldada on kahtlemata vaja. See on täiesti selge ja seetõttu me seda eelnõu ka toetame. Meie maailm on selline, kus tõepoolest kõik on kõigega seotud, ja seetõttu ma tahaksin enne selle eelnõu vastuvõtmist tuua välja mõned seosed, et me siis tulevikus teeksime võib-olla ka selle eelnõu põhjal targemaid otsuseid.
Esiteks, on väga hea, et selle eelnõu vastuvõtmise tulemusena väheneb tõenäoliselt sõltuvus imporditavatest kütustest, eelkõige Venemaalt tulevast gaasist. See, mida me aga selle eelnõu vastuvõtmisega soodustame, on biomassi, eelkõige tõenäoliselt puidu, puiduhakke kasutus, mis on, ma ütleksin, ka hea selle tingimusega, et looduskaitselisi või loodusväärtuslikke kohti ei kahjustata.
Natuke probleemsemad on turvas ja prügi. Turvas nimelt, kui me vaatame seda meie eluea kontekstis, ei ole kahtlemata taastuv loodusvara ja ma loodan, et me selle seaduse vastuvõtmise järel ei hakka ebaefektiivselt ka lekkivates trassides jne põletama väga palju rohkem Eesti rabadest kaevatud turvast. Teine probleemne koht, nagu ma ütlesin, on prügi põletamine. Kui olmeprügi põletamine on alternatiiviks selle ladestamisele prügilas, siis see on kahtlemata hea areng. Aga kui tuua näide 80 km põhja poolt, Helsingist, kus on ka jäätmepõletustehas, siis võib juhtuda niimoodi, et jäätmepõletajad saadavad ühiskonda sõnumi: "Ärge sorteerige! Tooge kõik meile, me teame, mis selle prügiga peale hakata!" Ma loodan, et meie tulevased jäätmepõletajad selliseid sõnumeid kunagi ühiskonnale ei saada ja et jäätmepõletusele läheb tõepoolest ainult see prügi, mis oleks läinud prügimäele ladestamisele. Siis on see kahtlemata samm õiges suunas.
Ma loodan, et need hirmud ei realiseeru ja et selle eelnõu vastuvõtmisega muutub paremaks keskkond ning ohjeldatakse tõepoolest monopoolseid ettevõtteid, mis on kasulik ka Eesti elanikele. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Urmas Klaasi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Oleme jõudnud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusega kolmandale lugemisele ning eelnõu seadusena vastuvõtmiseni.
Reformierakonna fraktsiooni seisukohalt oli kõige olulisem, kui me selle eelnõu algatamisega ühinesime, mõistlik hind tarbijale, et sooja, vee ja teiste elutähtsate ressursside tarbijad maksaksid õiglast ja mõistlikku hinda. Me oleme olnud, head kolleegid, osalised vaidlustes, kas sellist seadust on üldse vaja ja kuidas monopole ohjeldada, olgu nendeks siis kas Eesti Energia, Veolia, Dalkia või Gazprom.
Reformierakonna fraktsioon on arvamusel, et see seadus kindlasti survestab monopolide pakutavate teenuste hindu. Oleme aga samas veendunud, et selle seaduse vastuvõtmine ei tähenda, nagu võiksid tarbija ja ka parlament nüüd jalad rahulikult seinale lüüa. Me oleme arvamusel, et seadus peaks lõpetama senise füüsilise isiku ja juriidilise isiku ehk ettevõtja ning tavatarbija ebavõrdse kohtlemise. Kõik peaksid maksma vee eest kulupõhiste, läbipaistvate, ausate hindade alusel. Me olime nõus kompromissettepanekuga, et see juhtub 15 aasta vältel, kuid peame õigeks kiiremat ebavõrdse kohtlemise lõpetamist. Reformierakond oleks pooldanud veemonopolide ohjeldamisel karmimat lähenemist, vaekauss langes aga leebema tee kasuks ja võiks öelda, et hea seegi.
Kindlasti jäävad jätkuvalt arutlusteemadeks Eesti energiaportfelli mitmekesistamine ja meie riigi sõltuvuse vähendamine imporditavatest energiakandjatest. Siin on mitu põhjust. Meil ei maksa luua, head kolleegid, illusioone, et Venemaa uueks relvaks kutsutava Gazpromi huvid pole Eestis kohal ja et ta ei soovi end siin maksma panna. Asjaolu, miks me samuti peame nii oluliseks vähendada Vene gaasi osakaalu, on loomulikult gaasi hind. Sellest toodetav toasoe on lihtsalt kallim. Võrdluseks: Valgas toodetav toasoe on 30% odavam kui Tallinnas, Tartus on toasoe 20–25% odavam kui Tallinnas. Ja kui me nüüd küsime, millest tuleneb selline vahe, siis vahe ei tulene mitte sellest, kes on soojatootja, vaid sellest, millega toasooja toodetakse. Valga ja Tartu odavama hinna põhjuseks on kodumaise küttematerjali kasutamine. Reformierakond soovib kindlasti sooja hinda alandada ja viia selle tasemele, mis poleks suurem kui põhjendatud kulud tootmiseks ja mõistlik tootlus ettevõtjale.
Tahan Reformierakonna fraktsiooni nimel toonitada, et siin Riigikogus energeetikadebatte pidades ja monopolidele päitseid pähe pannes peame seisma Eestimaa tarbija eest, kellel peab olema alati võimalus saada mõistliku tasu eest toasooja, vett ja elektrit.
Head kolleegid! Täna hommikul kell 9.27 tuli minu postkasti õiguskantsler Indrek Tederi memorandum ja ma mõistan õiguskantsleri muret seoses seaduse jõustumistähtaegadega ning ka võimaliku õigusselgusetuse pärast, mis tema hinnangul tekib seaduse jõustumise ja rakendamise vahepealsel ajal.
Palun kaks minutit lisaaega.

Kaks minutit lisaaega.

Kuid nagu head kolleegid ja vilunud juristid Isamaa ja Res Publica Liidust eelnõu algatajatena kinnitavad, pole see õiguslik probleem, vaid õigusteoreetiline probleem. Ja kuna ka tavaloogika ütleb meile, et vahepeal kehtivad senised, kinnitatud hinnad, siis on Reformierakonna fraktsioon nõus selle eelnõu seadusena vastuvõtmisega. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Et eelkõnelejaid üle trumbata, peaksin ma nüüd lihtsalt ütlema, et kõigile vee- ja soojatarbijatele tuleks tegelikult peale maksta selle eest, et nad tarbijad on. Aga ma jätan selle üleskutse tegemata ja tahan selle eelnõu puhul öelda järgmist.
Meil on olnud siin kindlad tavad, aga selle eelnõu puhul neid kahjuks järgitud ei ole. Ma kutsun teid siiski üles esitama tulevikus peretoetuste muutmise seadust, mitte õnneliku lapsepõlve seadust, pensionikindlustuse seaduse muutmise seadust ja mitte helge vanaduspõlve seadust. Ja praegusel juhul on ju tegemist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning kaugkütteseaduse muutmisega. See, et te oma poliitilises tegevuses suudate toota uudiseid ühe kindla pealkirjaga, on ju täiesti arusaadav ja ka valijatele rohkem mõistetav, aga seadusloomes võiksime omavahel jääda siiski korrektseks.
Seetõttu ütlen veel kord: kaugkütteseaduse ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine on see, mida me praegu hääletama hakkame. Monopolide vastu peale seaduse ju teisi rohtusid ei olegi. Millised need regulatsioonid on, on tõesti alati tõsine poliitiline küsimus.

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me võime asuda eelnõu 597 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime alustada lõpphääletust?
Panen lõpphääletusele eelnõu 597. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 52 Riigikogu liiget, 3 on vastu ja erapooletuid ei ole. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse eelnõu 597 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu noorsootöö seadus ütleb, puudutab see peamiselt noori inimesi. See sihtgrupp on väga tänuväärne, sest see on just see osa Eesti ühiskonnast, mida tasub väetada, see on see osa Eesti ühiskonnast, keda tuleks kõige rohkem õpetada ja harjutada kaasamise kogemust ning ausat ja läbipaistvat poliitikat. Uut noorsootöö seadust on ette valmistatud väga palju aastaid. Selle suhtes olid noorsootöötajatel ja teistel noortega tegelevatel inimestel ning noortel endil väga suured ootused. Kuid mis on nende ootuste tulemus? Üks susisev-visisev tühi õhupall. Tänaseks, aastaks 2010 on õiguskultuur sellest ajast, kui noorsootöö seadus esimest korda vastu võeti, väga palju muutunud või vähemalt peaks olema, seadused peaksid olema regulatiivsed, mitte loosunglikud. Kuid paraku ei sisalda uus noorsootöö seadus endas praktiliselt ühtegi uut, progressiivset normi, ei reguleeri mitte midagi, ei anna uusi õigusi, ei anna noorsootööle mitte mingisugust lisaväärtust. Ja selles mõttes on see tegelikult noorte petmine. Mõnes mõttes on see ka nende noorteühenduste petmine, kes tulid, töötasid kaasa ja kandsid oma ideaale, harjutasid ehk seda, mida me mõne teise vahendiga püüame noortes utsitada, aga tõenäoliselt on lõpuks nende ainukene emotsioon suur pettumus. Ühelt poolt selle tõttu, et nad on saanud petta, teiselt poolt selle tõttu, et neid on lihtsalt ära kasutatud, ja kolmandaks seetõttu, et uus seadus ei reguleeri sisuliselt mitte midagi.
Tegin ka ise kaks parandusettepanekut, mis võiksid meid suunata peamise küsimuse, noortevolikogu juurde, ehk mis asi see on ja kas kellelgi on õigus või kohustus seda moodustada. Aga tühja sellest! Me saime aru, et see kohustus on vaid kellegi õigus seda teha või mitte teha. Kui me vaatame sama konstruktsiooni veel mõnes teises sättes, siis on ka ministril õigus kaasata eksperte. See ei tähenda, et tal on kohustus neid kaasata.
Ja kui millegi üle veel selle seaduse puhul võiks kurvastada, siis selle üle, et ajal, kui me räägime kaasatuse olulisusest, oleme ära kaotanud sellise institutsiooni nagu noortenõukogu, kõige kõrgema eksperdikogu, mis on noorteühendusi seaduse mõttes liitnud ja nende tegevust ning toetamist mõjutanud. Selle asemel on meil üks kõiketeadev minister, kes võib oma määruste tasemel susserdada edaspidi igasuguseid regulatsioone n-ö oma maitse järgi, aga meil, noortel ja noorteühendustel ei ole suurt rolli nende otsuste mõjutamisel. See on tõesti äärmiselt kahetsusväärne ja ma usun, et küllap noorteühendused teevad sellest ka oma järeldused. Ja kui eelnõu menetluse käigus siit Riigikogu kõnepuldist räägiti, et see on kompromiss, siis vaadake, kompromiss ei ole see, kui mitte midagi ei saavutata, ka kompromissil peab olema eesmärk. Aga mis on selle eelnõu eesmärk, on täna juba väga raske öelda. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja oli siin kõnepuldis natuke emotsionaalne. Ma siis avan veidi selle eelnõu positiivseid külgi.
Nimelt, esimene noorsootöö seadus taasiseseisvunud Eesti Vabariigis võeti vastu 1999. aastal. Kuni tänaseni on seadus püsinud sisuliselt muutumatuna, sellesse on tehtud vaid üksikuid paragrahve puudutavaid muudatusi, olgugi et ministreid, kes haridusministeeriumi on juhtinud, on olnud mitmeid. Noortepoliitika ja noorsootöö on aga viimase 11 aasta jooksul teinud tiigrihüppe. 11 aastat tagasi ei olnud olemas noorteühenduste katusorganisatsiooni, ka noortevolikogu oli tol ajal suhteliselt tundmatu sõna. Noorsootöö mõiste ja põhimõtted said aastaid tagasi seadusesse kirja pandud küllaltki lakooniliselt. Tänases seaduses on noorsootöö mõistet oluliselt ajakohastatud ning strateegia tasandilt on seaduse tasandile toodud noorsootöö põhimõtted, milleks muu hulgas on ka noorte osalus ja vaba tahe, samuti sallivus, partnerlus ja võrdne kohtlemine. Noorsootöö mõiste on saanud senisest enam euroopaliku sisu ka seaduse tasandil. 2005. aastal esitas noorteühingute katusorganisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit ettepanekud noorsootöö seaduse täiendamiseks noorte õigusi, noortevolikogu ja noorteühenduste liitu puudutavate paragrahvidega.
Enam kui viis aastat on kõne all olnud vajadus uue noorsootöö seaduse järele. Nüüd oleme uue seaduse vastuvõtmise lävepakul. Noortevolikogude seadustamine on uues seaduses sisalduvatest muudatustest kahtlemata kaalukaim. Seni tegutsesid noortevolikogud Eestis ilma seadusliku aluseta, olles mõnel pool küll volikogu või valitsuse õigusaktidega fikseeritud, aga teistes kohtades tegutsetakse mitteformaalse noortegrupina, millega konsulteerimise kohustust omavalitsusel ei ole. Tänane Riigikogu otsus noortevolikogude seadustamise kohta annab kindlustunde eelkõige noortele endile. Seadusandja poolt on noorte osalemine otsustusprotsessides ja noorte kaasamine igati soositud tegevus ning omavalitsusjuhid peavad sellega arvestama.
Noorteühingute aastatoetuse regulatsioon on muudetud selgemaks. Loetletud said aluspõhimõtted, mida haridus- ja teadusminister peab noorteühingute toetuse määramisel arvestama. Loodan, et ka edaspidi käsitletakse toetusi rohkem vajaduspõhisena, just noortetöö korraldamiseks, mitte erakondade topeltrahastamiseks, mis paljude seas on tekitanud põhjendamatut pahameelt. Ka noortelaagrite osas on loodud võrreldav selgus.
Ma möönan, et kuigi tegemist on suure edasiminekuga noorsootöö ja noortepoliitika maastikul, on veel teemasid, mis otsivad lahendust. Nii näiteks noortele avalduvate mõjude analüüsimise kohustuslikkus riiklikes arengukavades Rootsi näitel või noorsootöö mõiste asendamine noortetöö mõistega. Noored ja noorsootöötajad on tõstatanud vajaduse defineerida noorsootöötaja mõiste, samuti peaks olema prioriteet omavalitsustepoolse noorteühingute, noorteprojektide ja -programmide toetamise kohustuse taastamine. Kuigi eelmisel aastal sai see kohustus raske majandusliku olukorra ja vahendite puudumise tõttu maha võetud, oli noorsootöö paljudes omavalitsustes siiski prioriteet, mille rahastamist jätkati. Ma arvan, et nii see peabki olema.
Kuid on jäänud veel üks teema. Valimisdebatt, mis eeldab põhiseaduse, mitte noorsootöö seaduse muutmist, kuid see on siiski oluline osa riigi noortepoliitikast. On väga tähtis, et see seadus ei jääks ka järgmiseks 11 aastaks muutumatuks, vaid oleks igal ajal avatud noorte olukorda parandavatele muudatustele.
Ma palun pool minutit lisaaega.

Üks minut lisaaega.

Siinkohal kutsungi kaasa mõtlema noori puudutavates küsimustes, ka kõiki neid, kes selle seaduseelnõu menetlemisel palju kriitikat külvasid. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ning asume eelnõu 676 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 676. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse eelnõu 676 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Minu lauale on tulnud ühe meie ametikaaslase palve. See on üks teade ja ma loen selle teile kiiresti ette. Nimelt toimub pärast tänast istungit siin saalis kahe toetusrühma, laste õiguste toetusrühma ja tuleviku toetusrühma asutamine. Kõik, kes soovivad, olge kohal!

Läheme edasi viienda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 730. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 730 on seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Raivo Järvi!

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Parafraseerides läinud klassikuid, kui kutsuti üles jääma oma liistude juurde, olen ma selle seaduseelnõu puhul seda tõesti teinud – ma võtan sõna kui rahvasaadik ja ka kui kunstnik. Ja ma meenutan Vladimir Taigeri ehk meie paraku lahkuva krooni autori mõtet, kes ütles, et kunst pole kunsti teha, kunst on kunstist elada. Ma meenutan veel üht episoodi ajast, kui käisid diskussioonid Kumu loomise üle. Ma ütlesin siis heale kooliõele ja oma erakonnakaaslasele Signe Kivile üpriski skandaalselt, et minu meelest on see vale asi valel ajal, mille peale Signe ütles mulle, et nüüd ta minuga kaks nädalat ei räägi. Kumu on meil valmis ja välismaa külalised vaatavad meie poole alt üles. Ja tegelikult, kui liikuda mööda Euroopat, mida me Euroopa Liidu komisjoniga ka teeme, vaatavad nad ikka rohkem meile alt üles, imestades, kuidas me oleme kõike seda suutnud. Ometigi me oleme nii metsikult kärpinud, jättes küll puutumata need kõige haavatavamad. Ja ma arvan, et selle seaduse valguses, kui tulevikus liigutakse meie ametiruumides, siis võivad nad jällegi öelda: kuidas te olete kõike seda suutnud?
Tegelikult on Eesti üks kummaline fenomen. Ma mäletan, kui mind lõpuks Vene võimu lõppedes välismaale lasti ja ma maabusin oma onu külalisena Kanadas, olin ma üllatunud, et suurel Kanada riigil ei ole oma ooperiteatrit. "Meie riik ei ole nii rikas," ütlesid kanadalased ja olid äärmiselt üllatunud, kui kuulsid, et meil on ühe miljoni inimese peale kaks ooperiteatrit. "Kuulge, te olete ju väga rikas riik!" ütlesid nad selle peale. Ja nüüd ongi asi selles, et järelikult hakkab see riik valmis saama.
Lõpetuseks ma meenutaksin ühte episoodi USA teise presidendi John Adamsi elust. Ameerika Ühendriigid olid äsja loodud, käis sõda Inglismaaga ja John Adams oli Prantsusmaa õukonnas, et kosida endale liitlasi sõjaks Inglismaa vastu. Ja kui ta oli selles puuderdatud aristokraatide seltskonnas, küsisid need, kuidas Ameerikas on lood kaunite kunstidega. John Adams vastas selle peale, et vaadake, meie riik on sõjas, meie esmane eesmärk on koolitada oma lastest sõja- ja riigimehed, nemad koolitavad oma lastest kaupmehed ja põllumehed, et nood saaksid lubada oma lastel tegelda kaunite kunstidega. Järelikult hakkab see aeg saabuma ja ma kutsun tõesti üles kõiki, kes te suvel ka Euroopa koridorides liigute, mitte lööma käega ja ütlema, et oh, mis meie siin väikses Eestis. Me oleme tõesti teinud päris tublit tööd ja ka selle väikese seaduse valguses me võime ajada rinna kummi ja lubada teistel endale alt üles vaadata. Tänan!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 756. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu 756 on seadusena vastu võetud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 760. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 760 on seadusena vastu võetud. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Oleme jõudnud kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Kui riigivaraseaduse muutmise seadus rahanduskomisjonis algatati, siis esialgu tundus see seadusmuudatus üpris süütu, kuid menetlemise käigus tekkis üha rohkem küsimusi ja lõppkokkuvõttena võibki tekkida selline olukord, kus riik vabaneb kogu vastutusest nendel juhtudel, kui laenu võtavad riigi asutatud sihtasutused. Praegu kehtiva riigivaraseaduse kohaselt peavad riigi asutatud sihtasutused laenude võtmiseks saama asutajate nõusoleku. Riigipoolne asutaja õiguste teostaja võib nõusoleku anda aga ainult juhul, kui laenudega on arvestatud riigieelarve strateegia või riigieelarve koostamise protsessis või on saadud Vabariigi Valitsuse või rahandusministri nõusolek (sõltuvalt sellest, milline on laenu suurus või milline on laenu tähtaeg).
Me saame loomulikult aru, et juba lähiajal tekkiv eelarvesurve paneb ka riigi asutatud sihtasutusi mõtlema sellele, et võtta oma tegevuse tagamiseks laenu. Ja kui nüüd muudatusega sõnastatakse riigivaraseadus nii, et riigi asutatud sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel, siis eemaldutakse täielikult vastutusest ja suurendatakse kontrollimatust, millega seatakse omakorda ohtu nii valitsussektori eelarverida kui ka kogu riigieelarve, sest selle muudatusega jäetakse välja regulatsioon, mis puudutab Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri nõusolekut laenuvõtmisel.
Nagu me kõik teame, kehtib alates 1. märtsist 2009 kuni aastani 2011 kõigile kohalikele omavalitsustele laenu ja muude kohustuste võtmisel piirang ja kohalikud omavalitsused saavad laenu võtta ainult Rahandusministeeriumi nõusolekul ning välisvahenditega tehtavate projektide kaasfinantseerimiseks. Selle piirangu eesmärk on suunata omavalitsusi ajama majanduslikult raskel ajal ning valimiste eel vastutustundlikku rahanduspoliitikat. Täpselt samasugust vastutustundlikku käitumist ootame aga ka kõigilt riigi asutatud sihtasutustelt. Meie arvates on praegune kord ja reeglite sõnastus riigivaraseaduses riigi tänases majandusruumis ja õigusregulatsioonis igati õigustatud ning väärib ka edaspidi kohta riigivaraseaduses. Keskerakonna fraktsioon seda seadusmuudatust ei toeta! Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ning alustame eelnõu 772 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 772. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 56 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Rahanduskomisjoni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 772 on seadusena vastu võetud. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tuletan teile veel kord meelde, et nüüd algab siin kahe toetusrühma, laste õiguste toetusrühma ja tuleviku toetusrühma moodustamine.
Head ametikaaslased! Soovin teile ilusat jaanikuu jätku ning sisukat suvist tööaega! Ma tänan teid! Sellega on istung lõppenud. (Aplaus.)

Istungi lõpp kell 10.56.