10:00 Istungi rakendamine
Aseesimees Jüri Ratas
Tere hommikust, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 16. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kalev Kallo, palun!
Kalev Kallo
Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Rühma Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel on mul au üle anda arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Selle aasta 28. mail ilmus majandusportaalis E24 artikkel pealkirjaga "Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jagab firmadele toetusi nagu kombinaat". Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga sai EAS üheks Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksuseks Eestis, kes peaks leidma rakenduse miljarditele kroonidele Euroopa Liidu rahale. Artiklist selgub, et EAS-ist toetust saanute seas on hulk maksuvõlglasi ja viletsa maksedistsipliiniga ettevõtteid. Samuti on toetust saanute hulgas palju pankrotistunud ettevõtteid. Näiteks 1,9 miljonit krooni toetust saanud Wallenium Grupp läks pankrotti ning tekkis uus ettevõte Wallenium OÜ, mis on saanud jälle kahel korral toetust. Seejuures kulus sellest 1,9 miljonist kroonist vaid 175 000 krooni tootmisseadmetele, ülejäänud toetus on kulunud koolituste peale. Meil on selle kohta neli küsimust.
Aseesimees Jüri Ratas
Palun Riigikogu kõnetooli Lembit Kaljuvee!
Lembit Kaljuvee
Härra juhataja! Head kolleegid! Hiljuti esines saates "Foorum" lugupeetud akadeemik Raukas väga kriitiliselt Eesti Energia Jordaania projekti suhtes. Seoses sellega on meil, Keskerakonna fraktsiooni üheksal liikmel, arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Me tahame teada, kui palju sinna on juba raha kulutatud ja mis saab sellest projektist edasi. Mina mäletan, et neli aastat tagasi, kui selle projektiga alustati, oli majandus- ja kommunikatsiooniministri postil Edgar Savisaar. Mäletan, et pandi paika niimoodi, et aasta jooksul tehakse otsus, kas selle projektiga minnakse edasi, ja otsus tehakse siis, kui Jordaania riigilt saadakse kontsessioon maavarade kasutamiseks. Teadaolevalt käis peaminister eelmisel kuul seal ja kirjutas sellisele lepingule alla, aga me ei tea, kas see kontsessioonileping kuulub ka parlamendis ratifitseerimisele ja millisel seisukohal on selles küsimuses Jordaania parlament. Tegemist on päris tõsise projektiga, väga suurte summadega. Teatud informatsiooni kohaselt on seal ära kulutatud juba ligemale 100 miljonit krooni, aga asjad ei lähe sellises tempos, nagu kunagi planeeriti. Meie arvates ei ole need asjad korras. Meil on selle kohta viis küsimust Juhan Partsile. Aitäh!
Aseesimees Jüri Ratas
Tõnis Kõiv, palun!
Tõnis Kõiv
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan Reformierakonna fraktsiooni, IRL-i fraktsiooni ja roheliste fraktsiooni liikmete nimel – kokku on allakirjutanuid 53 – üle Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu eesmärk on valimisaastate arvu vähendamine, rõhutan, vähendamata sealjuures demokraatiat ning kodanike võimalusi riigi arengu määramisel kaasa rääkida. Praeguse valimiskorralduse jätkudes ootab Eestit ees olukord, kus järgmise saja aasta jooksul tervelt 70 aastal toimuvad valimised ja ülejäänud 30 aastat on vahetult valimisaastaile eelnevad aastad. Seega, kui põhiseadusmuudatus tegemata jätta, siis elaks Eesti järgmised sada aastat pideva valimiskampaania olukorras. Kestev valimiseelne olukord võib põhjustada survet lühiajalistele huvidele orienteeritud eelarvepoliitika läbiviimiseks, mis niiviisi kumuleerudes ohustab Eesti Vabariigi pikaajalisi strateegilisi huve. Valimisaastate arvu vähendamine valimiste arvu samaks jättes vähendab kirjeldatud riski ja loob kaugemas perspektiivis pinnase ratsionaalsema avaliku poliitilise keskustelu tekkeks. Eelnõu järgi valitakse alates 2027. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris, ning alates 2029. aastast valitakse Euroopa Parlamendi liikmed ja president korraliselt samuti alati ühel ja samal aastal. Muudatuse eesmärgiks oleva valimiste rütmi saavutamiseks on vaja kahel korral ajutiselt lühendada kohaliku omavalitsuse volikogu ja presidendi volituste kestust. Eelnõu seadusena jõustumise korral inimeste võimalused riigi arengus kaasa rääkida ei vähene. Kõik valimised toimuvad endiselt eraldi. Kutsun üles tõsiselt arutama üleantavat eelnõu, et läbikaalutult teha pikaajalise positiivse mõjuga otsus. Aitäh!
Aseesimees Jüri Ratas
Urmas Reinsalu, palun!
Urmas Reinsalu
Põhiseaduslike institutsioonide valimist ja moodustamist puudutavates küsimustes on vaja tagada põhiseaduses sätestatud nõudena õigusselgus. See tähendab seda, et põhiseadusliku institutsiooni valimise ja valijameeste määramise reeglid peavad olema sätestatud seaduse tasemel. Eesti Reformierakonna fraktsiooni, IRL-i fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan parlamendi menetlusse Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peaks seaduse tasemel selgelt kindlaks määrama, millisel moel ja kuidas leiab kohaliku omavalitsuse volikogudes aset valijameeste valimine. Meie pakutud korra järgi toimuks see volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel oleks üks hääl. Valituks osutuks enim hääli saanud kandidaat, juhul kui valijamehi on sellel volikogul valida mitu, siis enim hääli saanud kandidaadid ning võrdse häältearvu korral heidetakse liisku. Selline seaduses selgelt kindlaks määratud menetlus peaks vältima neid õiguslikke vaidlusi, mis leidsid aset 2001. aastal. Meil on võimalik parlamendis ilma ülemäärase valimissaginata see eelnõu ära menetleda. Sellekohasele probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsleri asetäitja Nele Parrest oma artiklis "Vabariigi Presidendi valimise kord", mis on avaldatud ajakirja Juridica 2009. aasta 9. numbris. Õigusselgus on vajalik ja see aitab meil probleemidest lahti saada. Aitäh!
Aseesimees Jüri Ratas
Rohkem kõnesoove ei ole. Läheme teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile, sotsiaalminister Hanno Pevkurile, keskkonnaminister Jaanus Tamkivile ja riigikontrolör Mihkel Oviirile.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.