Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 29 Riigikogu liiget, puudub 72.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas peaministri ülesannetes, justiitsminister Rein Lang ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler.

Alustame esimese küsimusega. Palun, kolleeg Kadri Simson, küsimus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele!

Aitäh! Lugupeetud Tõnis Lukas! Te olete täna siin meie ees peaministrit asendamas. Seoses sellega küsin teilt tuleva aasta eelarve planeerimise protsessi kohta. Nimelt võis ajakirjandusest lugeda, et valitsuskabinetis jagas rahandusminister Jürgen Ligi välja ettepanekud uuteks kärbeteks, sealhulgas oli tuleva aasta kärpeks ette nähtud 3,6 miljardit krooni. Samas hoiatas OECD, et Euroopa Liidu liikmesriikides läheb sotsiaaltoetusteks keskmiselt 27% SKT-st ja Eestis ainult 12,5%. Nüüd on kärped plaanis just laste- ja sotsiaaltoetuste arvel. Mida te sellest kärpest arvate?

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Selle aasta eelarvelaekumised näitavad, et ei sel ega ka järgmisel aastal ei ole vajadust kärbeteks. Sinu mainitud Rahandusministeeriumi ettepanekud olid lihtsalt n-ö teoreetiline käsitlus, kuidas tulevikus korraldada eelarve menetlemist. Mingeid ettepanekuid, opositsiooni suureks kurvastuseks, valitsus tegelikult arutama ei hakanudki.

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Lugupeetud haridusminister! See Ligi teoreetiline käsitlus pakkus välja ka ettepaneku kaotada kõigi põhikooliõpilaste tasuta koolitoit. Mäletate niisama hästi kui mina, et samasugune ettepanek oli kaks aastat tagasi, kui tehti esimesi kärpeid. Rahandusministeerium tegi ettepaneku vähendada seoses eelarvekärbetega koolilõunatoetuseks mõeldud summat poole võrra. Siis me suutsime selle ära hoida. Lugupeetud haridusminister! Ütelge, mis on Eesti perede toimetulekus viimase kahe aasta jooksul muutunud, et saaks jälle arutama hakata kõigi põhikooliõpilaste tasuta koolilõuna ärakaotamist.

Aitäh! Mul on hea meel üle korrata, et sel aastal koolilõunatoetus õpilase kohta eelmise aastaga võrreldes suurenes ja koolilõunatoetuse vähendamise ettepanekut ei ole valitsuses arutatud. Ma ei näe, et oleks põhjust eelarvet kärpida, eriti veel selliste kohtade pealt.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud haridusminister! Meil kõigil on hea kuulda, et sellel aastal tasuta koolilõunat oht ei ähvarda. Aga kas te saate anda kinnitust, et tuleval aastal ei tule seda teoreetilist käsitlust, et muuta koolilõuna vajaduspõhiseks? Need on ilusad retoorilised sõnad, aga me kõik mäletame, et vajaduspõhine oli koolilõuna enne seda, kui ta muutus tasuta koolitoiduks kõigile põhikooliõpilastele. Siis sõi koolitoitu 2,5 korda vähem õpilasi kui praegu. Kas on olemas mingid arvutused, kui palju peaks bürokraatiaaparaat kulutama, et hakata välja selgitama näiteks laste koolilõunavajadust ja laiemalt ka näiteks selle 300-kroonise lastetoetuse vajadust? Kas selliseid arvutusi on juba tehtud?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Teoreetiline käsitlus igasuguste toetuste vajaduspõhisuse kohta on ju alati olemas, see on olemas kõigis riikides ja see on ka Eestis aeg-ajalt jutuks tulnud. Seesama OECD raport, millele te viitasite, näitab, et näiteks kolm kõige rikkamat detsiili saavad Eestis 59% peretoetustest. Nii et siin tõenäoliselt on, mida arutada. Aga, tõepoolest, see oli üks teemadest Rahandusministeeriumi loetelus, mida võiks käsitleda. Valitsus seda käsitlemiseks ei võtnud. Järgmise aasta koolitoidutoetuse osas võivad kõik lapsed ja lastevanemad rahulikud olla, see ei vähene.

Nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister peaministri kohustustes! Te ütlesite, et eelarve laekub hästi ja kärpeid enam ei tule. Kas siis võib teha sellise järelduse, et pensionärid võivad hakata lootma pensionitõusule, mida sel aastal ei olnud ja ka eelmisel aastal ei olnud? On sellest juttu olnud?

Aitäh! Me ei ole järgmise aasta eelarvet nii detailselt tegema hakanud, et oleksime rääkinud väga konkreetselt valdkondade piirsummadest, praegusel juhul sotsiaalvaldkonna piirsummadest. Aga ühte asja ma selle eelarve kujunemise kohta ütlen. Te viitasite, et mina rõhutasin, et senine laekumine on olnud optimistlik ja kui niimoodi jätkub, siis on selle aasta eelarve hästi prognoositud ja eelarvesummad laekuvad täies mahus. Niimoodi loodame me teha ka järgmise aasta eelarvet, nii et kärbetest pole põhjust rääkida. Kahtlemata on igal valdkonnal ka oma tõususoovid ja -vajadused. Nende üle hakkame me lähiajal valitsuses diskuteerima. Ma toonitaksin aga seda, mida on euro Eesti rahanduspoliitikas teinud. Euro on liitnud Tallinna ja ülejäänud Eesti kokku kui armastajapaari. Nimelt, eelarve tasakaal on tegelikult valitsussektori eelarve tasakaaluga seotud, arvestatakse valitsussektori eelarve tasakaalu. Kui Tallinn võtab sõltumatult suured laenud, siis tuleb see muidugi kõigil riigieelarvest kinni maksta, sest see läheb ühendatud anumatesse. Nii avalik-õiguslike isikute kui ka omavalitsuste laenukoormus arvestatakse valitsussektori tasakaalu hulka. Kui omavalitsused ei tee sõltumatult niisuguseid samme, mis võiksid laenukoormuse suureks muuta ja panna ka kõik ülejäänud maksumaksjad laenuorjusesse (ma loodan, et Tallinn ei võta suuri laene), siis ei pea ka riigieelarvet vähendama.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Haridusminister ei ole mitte ainult minister, vaid ta peaks olema ka isiklik eeskuju ja esimene õpetaja. Kui see esimene õpetaja on nii valelik nagu eelkõneleja, vastates Riigikogu liikmetele, siis on see suhteliselt häbiväärne. Aga teie üks erakonnakaaslane on Riigikogus raevukalt väljendanud seisukohta, et koolitoidu kõigile lastele tasuta ja võrdväärselt tagamine on vaesuse premeerimine. Teie küll räägite summadest, mis ei vähene. Mina küsin, milline on teie erakonna ideoloogiline positsioon, kas tasuta koolitoit on n-ö haridusküsimus, haridussüsteemi osa, kus lapsi tuleks käsitleda võrdselt, või on see siis jällegi kiviaegne vaesuse premeerimise teema.

Aitäh! Proua Sepp! Teie olete olnud seni aususe etalon ja loodetavasti olete seda ka tulevikus. Meie erakond peab silmas, et koolitoidutoetus ei peaks vähenema. Õpilased peaksid saama koolitoidutoetuse ka järgmisel aastal vähemalt selle aasta mahus. Nagu ma ütlesin, selle aasta eelarves koolitoidutoetus õpilase kohta suurenes. See ei ole haridusteoreetiliselt muidugi selline haridusküsimus nagu õppekava või õppekeskkond, õppevara ja muud niisugused asjad, aga see on siiski õpilaste hakkamasaamiseks, keskendumisvõime parandamiseks väga oluline, siis on kindel, et koolipäeva jooksul on kõigil kõht täis.

Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Te väljendusite nii kujundlikult, et Tallinn ja riik on nagu armastajapaar. Ma ei saa aga aru, miks te teisele partnerile, armastatule, kogu aeg krae vahele sülitate. Küsimus on selles: kas te võite kinnitada tulevase eelarve kohta, et korrakaitses ei tule mingeid kärpeid? Kas politseinike, kohtunike, vanglaametnike, piirivalvurite palgad ja tegevuskulud jäävad järgmisel aastal samaks?

Aitäh! Selle ettepaneku järgi, mis Rahandusministeerium on teinud, ei näe me ette vajadust tegevuskulusid kärpida. Nii et praegu, järgmiste aastate eelarvestrateegiat tehes ja alustades detailsemat järgmise aasta eelarveprotsessi, võin ma öelda, et niisugust ülesannet ei püstitata ja praegu on küll antud kindlus, et niisugustest kärbetest ei ole tarvis isegi mitte rääkida. Miks ma tõin Tallinna näite? Tallinn on kõige suurem omavalitsus ja Tallinna võetud laenud mõjutavad lihtsalt kogu riigi valitsussektori eelarve tasakaalu kõige rohkem.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ministeeriumi 11. mai pressiteatest võib lugeda: "Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus peame pistma rinda Euroopa tippudega. See on võimalik ainult siis, kui uuenduslikkus pole sündmus, vaid igapäevane töökultuuri osa. Just innovatiivsed lahendused tehnoloogias, aga ka turunduses, juhtimises ning IT võimaluste ärakasutamisel võimaldavad luua uusi kõrgepalgalisi töökohti." Nii olete te öelnud. Kuidagi raske on neid kõrgelennulisi sõnu lugeda, silmas pidades pikaajalist töötust maapiirkondades ja eriti olukorda Ida-Virumaal. Austatud minister! Mida olete teie selleks teinud, et maapiirkondade elanike ja eriti Ida-Virumaa elanike olukorda parandada, et need kõrgelennulised sõnad ka tegudeks saaksid?

Aitäh, proua Treial! Need sõnad ma tõesti laususin konverentsil, kus arutati regioonidevahelist koostööd programmi "Interreg IVC" raames. Tartu Teaduspark on selles väga aktiivne osaleja väga mitme projektiga ja teda toodi korduvalt välja kui väga positiivset näidet Euroopas. See näitab, et kui ise võtta initsiatiiv, olla aktiivne, siis saab väga hästi kaasata Euroopa raha. See on kindlasti Tartus kaasa aidanud töökohtade loomisele. Kui meie tegevusest laiemalt rääkida, siis just innovatiivsemaid töökohti silmas pidades on minu arust meie kõige olulisem toetusprogramm olnud regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise programmi raames. Hiljaaegu otsustasime toetada erinevaid projekte, kogu programmi maht on 300 miljonit krooni. Selles meetmes ei ole abikõlblikud Tallinn, Harjumaa ja Tartu, mis tähendab, et see on otseselt mõeldud selleks, et kvaliteetsemad, kõrgemat haridustaset nõudvad töökohad tekiksid järjest rohkem ka väljaspool neid peamisi keskusi, aidates sellega teistes piirkondades tööpuudusprobleemi leevendada.

Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ega te nüüd konkreetselt ikka ei rääkinud küll, kui palju töökohti võiks olla loota. Aga tahan öelda, et Eesti avaliku halduse üks väga suur probleem on registrite, mida meil tegelikult on väga palju, ristkasutuse puudumine. Kui teid ministriks pandi, siis te ütlesite, et teie esmaseks ülesandeks hakkab olema e-riigiga tegelemine, mis olevat olnud teie eelkäija nõrk koht. Aga nüüd on juba üle kahe aasta tegevus toimunud ja pole nagu eriti midagi märgata. Austatud minister! Kas on loota olukorra paranemist registrikasutuse valdkonnas ja mida te võtate selleks ette koalitsioonile jäänud vähem kui aasta jooksul?

Aitäh! Kõigepealt, meil on valmimas uus rahvastikuregistri programm, see on täiesti uus programm. Teiseks, kui te räägite e-riigist, siis võin öelda, et meil on töös eurotoetustest taotletud raha eest kohaliku omavalitsuse portaali loomine. Meil on väga võimsaid andmebaase, millega riigiametnikud saavad tööd teha. Aga kui me räägime e-riigist, siis meil on tihtipeale puudus sellest, kuidas inimesed saaksid paremini suhelda riigiga elektroonilisel viisil. Meil on valmimas rakendus, mida me saame pakkuda väga odavalt kõigile Eesti omavalitsustele, kes soovivad seda kasutada. Nii et riigi poolt tuleb neile koduleht, selle kasutamise võimalused, ja iga omavalitsus saab kujundada selle näo, lisada sinna andmeid vastavalt kohaliku omavalitsuse vajadustele. Aga see oleks väga suur IT-kulude kokkuhoid eelkõige just kohalikele omavalitsustele, kellel praegu on raske neid investeeringuid teha. Me teeme need keskselt ära ja anname kõigile võimaluse.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te ise rõhutate ka, et meil on võimsad andmebaasid. Aga Rahvaliit on esitanud ühe seaduseelnõu, millega me tahame abistada nende perede lapsi, kus üks vanem on töötu või mõlemad vanemad on töötud. Praegu öeldakse, et kuna andmebaasid ei võimalda ristkasutust, siis me isegi ei tea, kui palju täpselt on neid lapsi, keda oleks vaja aidata. See jutt on siin lausa kohatu. Teie juhite ruumilist planeerimist, korraldate seda üleriigiliselt, te ostate järelevalveteenust. Ehk tutvustate oma tegevust ja saavutusi selles valdkonnas? Mida saan ma öelda nendele kümnetele tuhandetele inimestele, kunas abi ikkagi nendeni jõuab?

Aitäh, proua Treial! Te suutsite küll väga mitu teemat ühte küsimusse kokku siduda. Ma püüan seda nüüd kuidagi lahti harutada. Mis puudutab registrit, siis see jutt on väga asjakohane. Seda kõigepealt. Tõesti, nii on. Meil on väga võimsad andmebaasid. Nagu ma teile nimetasin, tihti on just vaja seda, et neid võimsaid andmebaase ei rakendataks mitte ainult ametnike töö mugavamaks muutmiseks, vaid kodanike teenindamiseks lihtsamal moel. Selles suunas tuleb samme astuda ja on väga mitmeid samme ka astutud, nagu me näeme. Teiseks rääkisite te ruumilisest planeerimisest, sellest, mida me selles vallas teeme. Kõige tähtsam tegevus siin on üleriigilise planeeringu "Eesti 2030" algatamine, mis on meil praegu töös. Lähiajal toimub seminar, kuhu ma ka teid kutsun osalema ja kus arutatakse, mida see planeering peaks sisaldama, millised on Eesti ruumilise planeerimise põhiküsimused (teedevõrgustik, transpordivõrgustik, elanikkonna paiknemine, keskkond, energeetika). Lõpuks jõudsite te välja inimeste sissetuleku probleemideni. Loomulikult, tööpuuduse küsimus on peaküsimus meile kõigile. Kui me vaatame regionaalselt, siis tõsi on see, nagu te alguses väitsite, et tööpuudus on kõige suurem Ida-Virumaal. Samas on Ida-Virumaaga piirnevates maakondades Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal tööpuudus madalam kui Harjumaal. Ida-Virumaa näitajaid mõjutab kindlasti väga oluliselt suurte linnade statistika. Väikeste valdade tulemused on teistsugused. See paneb tõsiselt tööle selles suunas, et ka need Ida-Virumaa suured linnad oleksid sellise mainega, et ettevõtjad tahaksid sinna töökohti teha.

Härra minister! Vastamiseks on aega kaks minutit. Nüüd viis kohapeal registreeritud küsimust, mitte rohkem, et me jõuaksime ka lugupeetud justiitsminister Rein Langini. Kõigepealt kolleeg Kadri Simson.

Lugupeetud minister! Teie peaksite olema valitsuses see minister, kes seisab selle eest, et riigi teenused oleksid inimestele kättesaadavad, vaatamata sellele, kas nad elavad linnas või maal. Minu küsimus puudutab tööpuudust. Me kõik teame, et töötukassa on olnud viimastel aastatel ja viimastel kuudel sunnitud tuhandeid inimesi registrist sanktsioonidega kustutama. Need inimesed on ilma jäänud ametlikust töötu staatusest, kuigi nad pole tööd leidnud. Üks põhjus on see, et nad ei jõua kord kuus töötukassasse. Keskerakond on algatanud seaduseelnõu, et inimesed, kes tulevad maalt, saaksid kord kuus oma sõidupiletid kompenseeritud. Kui sa elad ainult 1000 kroonist, mida pikaajalised töötud saavad, on ka bussipiletihind märkimisväärne kulutus. See mõte on põhimõtteliselt saanud toetust, kuid on jäänud kellegi sahtlisse. Kas teie toetate seda mõtet, et maal elavad töötud saaksid toetust, et käia linnas asuvas töötukassa kontoris? Nii kajastuksid nad ka ametlikus töötuse statistikas. Praegu ei kipu see nii olema.

Aitäh! Väga hea küsimus. Mina toetan pigem seda, et töötukassa peab jõudma inimeste juurde. Kui asutuse asukoht on selline, et inimestel ei ole võimalik mõistliku aja jooksul või mõistlike kulutustega sinna minna, siis peavad riigiasutused ja muud institutsioonid töötama nii, et näiteks mõnel päeval nädalas või mõnel päeval kuus avatakse väljasõiduvastuvõtt, et inimesi saaks teenindada kohapeal, tuua teenus neile lähemale, ei ole vaja sundida inimesi neid kulutusi tegema.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Lugupeetud minister! Sain täna hommikul Võrumaalt e-kirja, milles kirjutatakse, et Võru Vallavalitsus märkis 1998. aastal endise talumaa tagastamise korraldusse maaomanikule nõude, et see ei teeks takistusi liikumiseks talu maid läbivatel teedel. 2005. aastal vastu võetud teeseaduse § 5² kohaselt võib erateed kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Võru Vallavalitsusel ei ole seega enam seaduslikku alust nõuda oma korralduse vastava punkti täitmist. Võru vallas olevat umbes 100 sellist teelõiku, kogu riigis on neid üle 10 000. Kirjutaja kirjutab, et praegusel ajal puudub tal liikumisvõimalus, kuna tema kinnistul pole mitte ühtegi meetrit teed. Ta on pöördunud regionaalministri poole, aga tulemust pole. Küsimus ongi: kuidas kavatsete seda probleemi lahendama hakata? Kas on kavas muuta seadusi?

Meie seaduste kohaselt on servituudi seadmine võimalik. Siin sõltub palju kohaliku omavalitsuse initsiatiivist. Kui te küsite, mida ma kavatsen teha, siis teie signaali peale võtan ühendust Võru vallavanemaga ja arutan temaga läbi, kuidas saab need servituudid seada.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Austatud regionaalminister! Ka mul on regionaalpoliitiline küsimus. Nimelt, Riigikontrolli audit ütleb, et Eestis on üsna palju selliseid omavalitsusi, mis asuvad riigiasutustest kaugemal kui ühe tunni tee kaugusel. Pärnumaal näiteks on Varbla vald ja Kihnu vald sellised. Eilsel väikesaarte komisjoni koosolekul selgus, et on terve hulk väikesaari, kus ei ole üldse ühistransporti ega võimalust ka näiteks nädala jooksul riigiasutuseni jõuda. Selge, et saareline elu on saareline elu ja sellega tuleb arvestada. Aga hiljutisel kodanikuühenduste temaatilisel arutelul siin Riigikogus kuulsime teie suust, et näiteks Belgias ja Hollandis on avalike teenuste osutamist tellitud 12–13% ulatuses kolmandalt sektorilt. Kuidas te kavatsete Eestis lahendada seda probleemi, et riik jõuaks hästi kaugel elavatele inimestele hästi lähedale?

Aitäh! Ei saa kõiki riigiasutusi ühte patta panna, olukord on väga erinev. Riigikontrolli aruanne tõi näiteks välja selle, et 17-l (tänaseks on minu arust see number juba 14-le langenud) Hiiumaal elaval mittekodanikul on suhteliselt keeruline käia Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses keeleeksamit andmas. Tõsi, see ongi reaalne probleem. Aga küsimus on selles, kas me oleme nii rikkad, et me saame rajada nendele inimestele Hiiumaal eksami sooritamise keskuse. Loomulikult on nende inimeste mure aktuaalne, me tahame, et nad kõik selle eksami sooritaksid, aga oluline on, millised on need optimaalsed kulutused, mida me saame teha. Sama probleem on oluline ka väiksemate saarte puhul. Mis puudutab ühendust riigiasutustega, siis mul on väga hea meel tõdeda, et valitsus võttis vastu otsuse toetada 340 miljoni krooniga laevade ehitamist ühenduse pidamiseks väikesaartega, just viie saarega, kus on suhteliselt suur püsielanikkond. Need on Kihnu, Ruhnu, Abruka, Prangli ja Vormsi. See on suur samm edasi, et tagada inimestele turvatunne, et alati on ühendus olemas. Mis kodanikuühendustesse puutub, siis meil on valminud avalike teenuste delegeerimise kontseptsioon kodanikuühendustele. Tahtsin selle juba valitsusse esitada, aga tuli veel muudatusettepanekuid, eelkõige Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidult. Lähiajal esitan selle valitsusele.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea regionaalminister! Ka minu küsimus puudutab Riigikontrolli avaldatud auditit. Eelmisel nädalal avaldatud auditist selgub, et riigiasutusi ümber korraldades on lähtutud organisatsioonide, mitte aga inimeste vajadustest, ning on jäetud korralikult analüüsimata, mida muudatused üldse annavad. Põhiline järeldus on see, et riigi teenuste kättesaadavus on halvenenud ja samas pole olnud ka rahalist kokkuhoidu, millega on tihtipeale põhjendatud riigiasutuste ümberkorraldamist, maakonnakeskustest regioonikeskustesse viimist jms. Tuleb välja ka see, et ligi 30 000 inimest ei suuda ühe päeva jooksul üldse maakonnakeskuses ära käia. See on ühistranspordiküsimus, millest te isegi olete rääkinud. Kas selle auditi põhjal on plaanis võtta vastu mingisuguseid konkreetseid otsuseid, ka eelarvelisi otsuseid, toetada ühistransporti?

Aitäh! Kõigepealt sellest Riigikontrolli aruandest. Seal on üks kummaline ütlus, millega ma ei saa 100% nõustuda. Seal on öeldud, et kokkuhoidu ei tekkinud, kuna ülejäänud raha kasutati samas valdkonnas või samas asutuses teisteks tegevusteks ära. Kui ikkagi tegevuskulud vähenevad ja ülejäänud raha kasutatakse mingiteks olulisteks avalikeks tegevusteks ära, siis mina väidan, et kokkuhoid sündis. See on muidugi tõlgendamise küsimus, aga minu meelest on see väga oluline aspekt. Ma olen nõus (ma olen seda ka varem siin tunnistanud), et meil on olnud aastate jooksul nii, et kui riigiasutused optimeerivad oma struktuure, siis nad mõtlevad kokkuhoiule, mida nad näiteks transpordis saavutavad. Aga vähem on analüüsitud seda, et kui ametnik ehk teenindaja ja elanik peavad kuskil kokku saama, siis keegi selle transpordikulu ju kinni maksab. Optimeerimine sünnib siis, kui ei pea inimesi nii palju jooksutama ja saab asjad muul viisil korraldatud. Tihti ei ole seda poolt kaalutud. Loomulikult on sellistes tingimustes ühistransport oluline. Mul on hea meel, et ka nendel kõige raskematel eelarveaastatel, mis meil praegu on olnud, ei ole ühistranspordi dotatsiooni sentigi vähendatud. Sedasama taset on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubanud hoida ka järgmisel aastal. Küll peab üle vaatama toetatavad ühistranspordiliinid, just nendest kriteeriumidest lähtuvalt, mida Riigikontroll välja tõi.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud regionaalminister! Kui te alustasite sellele küsimusele vastamist, siis te ütlesite, et Euroopa raha toel on tehtud väga palju projekte, on loodud juba väga palju töökohti. Kas te suudate tuua näiteks mõne arvu, kui palju seda raha sellel aastal on teie valdkonda tulnud ja kui palju töökohti on loodud? Tööpuudust mõõdame me iga kuu väga täpselt, mitu protsenti ja kui palju. Äkki ütlete meile mõne sellekohase arvu.

Möödunud aastal maksime me oma regionaalprogrammidega toetusi üle miljardi Eesti krooni. Sel aastal ettenähtud summa on natuke suurem ja esimese kolme kuu jooksul olime me pisut graafikust ees. Ma ei oska teile täpset summat öelda, aga kindlasti on sel aastal juba üle 200 miljoni krooni toetusi makstud ja me maksame kindlasti ka selle aasta jooksul välja rohkem kui miljard krooni. Arvutusi töökohtade loomise kohta on erinevaid, ka eksperdid on toonud välja erinevaid meetodeid. Näiteks öeldakse, mitu töökohta iga miljoni krooni kohta tekib eelkõige ehitustegevuses ja sealt tulenevalt ka teistes, teenindavates valdkondades.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Ain Seppikult justiitsminister Rein Langile. Palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Korrakaitseseaduse eelnõu on Riigikogu menetluses olnud juba peaaegu kolm aastat, kuid te olete suutnud esitada parlamendile niivõrd ebakvaliteetse eelnõu, et seniajani ei ole seda, vaatamata meie pingutustele, õnnestunud seadusena vastu võtta. Mida ja millal olete teie vastutava ministrina ette võtnud selle seaduse viimiseks sellisesse valmisolekusse, et Riigikogu saaks selle seaduseelnõuga tõsiselt tegelema asuda, või ongi teie suurim eesmärk selle eelnõu menetlemisega venitamine?

Suur tänu! On rõõm tõdeda, et päike on taas toonud Ain Seppikusse uut huumorimeelt. Õiguskomisjoni täieõigusliku liikmena, Keskerakonna esindajana, Keskerakonna tarmuka töörühma liidrina teab ta ju suurepäraselt, kuidas on toimunud korrakaitseseaduse eelnõu menetlemine Riigikogus. Me peame arvestama ühte asja. Korrakaitseseaduse eelnõu kirjutati valmis ministeeriumidevahelises töörühmas enne 2007. aasta aprillis Tallinnas toimunud sündmusi, millest me kõvasti õppisime. Oli täiesti loomulik, et aastatel 2007–2008 Riigikogu debateeris nende sündmuste ja valitsuse pakutud seadusregulatsioonide ümber tuliselt. Ma pean siiralt ütlema, et mina ei saa aru, mis takistab õiguskomisjonil selle eelnõuga edasiliikumist, teise lugemise jätkamist, teise lugemise lõpetamist ja eelnõu vastuvõtmist. Avaldan valitsuse esindajana hämmeldust selle üle, et õiguskomisjon ei ole saanud siin toimetada oluliselt kiiremini.

Palun, täiendav küsimus, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister Rein Lang! Teie huumorimeel on veel piiritum ja veel päikeselisem kui minu oma. On ikka suur kunst süüdistada opositsiooni selles, et parlament ei suuda eelnõusid vastu võtta. Aga teil on õigus, see eelnõu valmis oma põhijoontes juba 2006. aastal ning seda tänu Keskerakonna siseministri Kalle Laaneti tulemusrikkale tööle. 2007. aasta kevadel esitas Keskerakonna fraktsioon Riigikogu menetlusse oma põhiloomuselt sellesisulise eelnõu, ehkki kvaliteedilt parema. Valitsus seda eelnõu meile täiesti seletamatutel põhjustel ei toetanud. Kas valitsuse selline seisukoht oli tõepoolest tingitud üksnes sellest, et eelnõu esitas nn vale erakond, ning kas see põhimõte on teie tegutsemise aluseks eelnõude toetamisel või mittetoetamisel?

Tundub, et infotund on täna täis huumorit. Esiteks pean vajalikuks rõhutada, et korrakaitseseaduse eelnõu töötas välja Justiitsministeerium, selles töös osalesid nõu, jõu ja abiga ka siseminister Kalle Laanet ja tema alluvad. Ma pean ütlema, et see koostöö oli väga hea, nagu meil on üldse kombeks justiitsministrite ja siseministrite vahel edendada konstruktiivset koostööd. Mis puudutab Keskerakonna poolt Riigikogu menetlusse antud eelnõu, siis see oli teatavasti identne valitsuse esitatud seaduseelnõuga. Neil ei olnud mitte mingisugust vahet. Nii et selle eelnõuga, mida õiguskomisjon menetleb või minu arvates ei menetle, ei ole mingisugust sisulist vahet. Kordan: ega valitsus ei võta Riigikogus vastu eelnõusid, selleks on olemas Riigikogu täiskogu. Riigikogu täiskogule valmistab küsimusi ette Riigikogu komisjon. Kui Riigikogu komisjon ei suuda töötada, siis on minu meelest midagi kuskil halvasti. Aga komisjoni liikmena, härra Seppik, võite te anda oma kaaluka panuse. Väga ootaks teilt seda!

Palun, teine täpsustav küsimus, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Meie oleme kaalukaid panuseid andnud küll, kuid siin on teine pool ehk koalitsioon olnud kahjuks veel kaalukam. Aga selge on, et seda eelnõu on vaja. Te olete tegelikult varjamisi asunud korrakaitset reguleerima muudes seadustes, hägustades selliselt oluliselt sellekohaste seaduste üldpilti. Täna esines teie valitsuskaaslane, kaitseminister Jaak Aaviksoo särava avaldusega, et politsei peaks ka osalema riigikaitses. Kuid nähtavasti ei ole ta suutnud teilt välja peilida, et teie tegevuse tagajärjel puuduvad politseil vastavad reeglid. Öelge, palun, kas te üldse kavatsete korrakaitseseaduse eelnõuga edasi tegelda või olete sellest mingil põhjusel loobunud.

Tänan väga! Mina tegelen sellega täiesti pidevalt, esitades õiguskomisjonile küsimusi, miks see eelnõu ei jõua kuidagimoodi teise lugemise lõpetamiseni. Ain, sa ju tead tegelikult suurepäraselt, mille üle vaidlus käib. Vaidlus käib endiselt selle üle, kas Eestis on kodanikuühendustel mingisugune roll korrakaitses või ei ole. Selles osas ei ole meil sinuga minu teada mingisuguseid põhimõttelisi eriarvamusi. Mina küll väga loodan, et sa aitad komisjonis seda küsimust lahendada. Demokraatias langetatakse otsused lõpuks ju hääletamise teel. Kõikides küsimustes konsensusele me tõenäoliselt ei jõua, ehkki oleks hea, kui jõuaksime. Selles küsimuses vaevalt et jõuame. Järelikult tuleb ühel hetkel hääletada ja see hääletustulemus siis seadusena vastu võtta.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Tore on muidugi, kui riigi tippjuristid on humoorikad. Aga korrakaitse õiguslikust reguleerimisest rääkides on minu arvates inimeste jaoks üks põhinäitaja see, kuidas me saame hakkama raskete kuritegude lahendamisega. Mulle meenub viimasest perioodist, et nende asjadega hakkama ei saada, ma mõtlen Tallinna kurikalugu ja seda, et Lääne-Virumaal on ühe jahimehe tapmine aasta aega lahendamata. Ma oma maavanemapraktikast ei mäleta sellist asja, et rasked kuriteod oleksid jäänud lahendamata. Järelikult on korrakaitse hakanud õiguslikult ikkagi tõsiselt lonkama. Justiitsministeeriumil tuleks koos Siseministeeriumiga need asjad kindlasti üle vaadata. Mis sa sellest arvad?

Aitäh! Hea Lembit! Nüüd on sul need asjad natuke sassis. Raske isikuvastase kuriteoga tegelemine ja kuritegevusvastane võitlus ning korrakaitse on ju tegelikult kaks eri asja. Korrakaitseseadus ei reguleeri mitte kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlus on midagi muud. Jah, ma pean möönma, et 2009. aastal üldine lõplike menetlusotsuste tegemise osakaal kõikides algatatud asjades veidi vähenes. Kui see 2008. aastal oli üle 50%, siis 2009. aastal oli see natuke alla 50%. Samas, kui me vaatame seda numbrit, kas natuke üle või natuke alla 50%, siis sellega oleme me Euroopa Liidus väga heal kohal. Tavaliselt, kui riik saab raporteerida, et umbes pooled kuriteod saavad lõpliku õigusliku hinnangu selle kaudu, et nad jõuavad kohtusse ja kohus langetab nende suhtes otsuse, siis see on ikka väga hea näitaja. Ma loodan, et tänavu jõuame me jälle üle 50%. Alused ja lootused selleks on selgelt olemas. Ma ei hakka siin lahkama võimalikke põhjusi, miks 2009. aasta oli natuke kehvem kui 2008. aasta. Siseministriga kohtume me koos kaaskondadega regulaarselt kaks korda aastas ja muidu ka vähemalt korra või kakski nädalas. Kõik need teemad on meil arutusel. Nii et meil horisontaalses koostöös mingisugust probleemi selles osas kindlasti ei ole. Konkreetne juhtum on muidugi kahetsusväärne, aga siin ei oska ma küll midagi tarka öelda, miks see asi on venima jäänud, miks see asi n-ö pime on. Selle küsimuse võiks esitada eelkõige kohalikule politseiprefektile.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Hea minister! Mul oli ka au ja rõõm kaks aastat kuuluda õiguskomisjoni ja eks ma puutu nende inimestega veel siiani tihedalt kokku. Ain Seppikul oli õigus, et nii mitmedki õiguskomisjoni liikmed on väitnud, et ebakvaliteetse korrakaitseseaduse eelnõu kõrval on teie juhitavast ministeeriumist viimasel ajal tulnud ebakvaliteetseid seaduseelnõusid nagu Vändrast saelaudu ja õiguskomisjoni töö olevat seetõttu tõsiselt pärsitud. Arutamata eelnõude hulk aina kasvab ja kasvab. Sellele olevat tähelepanu juhtinud ka teie enda erakonnakaaslased komisjonis. Nii võibki tekkida õigustatud küsimus, kas te kavatsete üldse vastutada oma ebakvaliteetse töö eest ja milles see vastutus võiks seisneda.

Aitäh! Ei ole eriti täheldada ebakvaliteetset õigusloomet Justiitsministeeriumi poolt. Eks need hinnangute andmised jäävad hinnangute andjate südametunnistusele. Tahaksin väga, et nendes küsimustes oldaks konkreetne. Ma veel kord kordan: sellesama korrakaitseõiguse puhul vaidleme me ju ühe konkreetse põhimõtte üle ja vaidleme juba kaks aastat järjest ega julge otsustada. Minu meelest ei tee mitteotsustamine küll parlamendile kunagi au. Otsustama peab. Täpselt samamoodi on paljudes teistes asjades. Loomulikult, need inimesed, kes ühe või teise uuendusliku põhimõttega ei taha nõus olla, ütlevad, et tegemist on ebakvaliteetse õigusloomega. Tihtipeale on ju küsimus väga selgelt poliitilistes seisukohtades. Ma täiesti möönan, et õiguslikes küsimustes ja küsimustes, mis puudutavad õiguskorda, tuleb alati püüelda üldise konsensuse poole. Aga kui seda konsensust ei saavutata ja samas on selge, et elu peab edasi liikuma, siis tuleb mõnikord ka hääletada ja otsustada hääletamise kaudu. See on demokraatia.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Evelyn Sepalt justiitsminister Rein Langile. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma olen enam kui kindel, et meie järgnev mõttevahetus ei kulge humoorikas prismas. On tõsi, et varem samal teemal, milleni me kohe jõuame, tehtud mõtteavaldused on sattunud lausa laulu sisse. Minu küsimus puudutab naistevastast vägivalda. Nimelt, mitme ministeeriumi mitte kuigi viljakas koostöös on valmimas üks tegevuskava (konkreetsed tegevused, seadusandlikud muudatused, programmid, koolitus, kompetents, loomulikult finantsid ja muu, mis sellega kaasneb), mis peaks väga olulises osas puudutama naistevastast vägivalda. Kui kaugel on Justiitsministeeriumi kureeritava tegevuskava valmimine praegu? Mis nime see hetkeseisuga kannab? See peaks puudutama ka naistevastase vägivalla vastu võitlemist.

Aitäh! Jah, kahetsusväärselt ei kujune meie dialoog ilmselt nii sõbralikuks. Ma nimelt olen sunnitud märkima, et tolle vägivallavastase arengukava on valitsus heaks kiitnud. Kui ma ei eksi, siis kuu aega tagasi.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Minu küsimus puudutab seda, mis nimega see on, kui palju selles keskendutakse naistevastase vägivalla spetsiifikale ja vägivalla vastu võitlemisega seotud erinevatele tegevustele ning kui palju on selleks kavandatud finantse.

Aitäh! Jah, eraldi niisugust tegevuskava nagu naistevastase vägivallaga võitlemise tegevuskava Eesti Vabariigi valitsusel ei ole. Teadlikult olen ma igal pool ka öelnud, et meie jaoks Justiitsministeeriumis on vägivald vägivald ja me ei saa hakata suhtuma vägivalda erinevalt, sõltuvalt sellest, kas see on toime pandud laste suhtes, naiste suhtes, vanurite suhtes või meeste suhtes. Selles mõttes, jah, möönan: justiitsminister ja Justiitsministeerium on väga selgel seisukohal, et vägivallaga tuleb võidelda kõikidel tasanditel, tuleb võidelda kõikide gruppide vastase vägivallaga, mitte tõstes üht või teist gruppi eraldi esile ja kavandada eraldi mingeid tegevusi teatava grupi suhtes, olgu see grupp moodustatud siis sootunnuste põhjal või mingite muude tunnuste põhjal. Ma põhistan seda ka sellega, et Eesti põhiseadus ja Euroopa õigus ütlevad väga selgelt, et diskrimineerimist olla ei tohi. Kui me hakkame tegema mingisuguseid tegevuskavasid, mis on suunatud üksnes ühe soo esindajatele, siis võib asi väga kergesti lõppeda sellega, et me diskrimineerime ühte sugupoolt.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma luban endale jääda selles küsimuses väga põhimõttelisele eriarvamusele ja pelgalt ühe analoogia põhjal, mida n-ö analüüsimeetodina oleks põhjust kasutada. Ei ole mõtet rääkida, et Eesti riik võitleb näiteks invaliidide õiguste eest. On päris selge, et liikumispuudega inimesel on ühed vajadused, kuulmispuudega inimesel on teised vajadused, ja kui tehakse tegevuskava, siis tuleb teha väga spetsiifiline tegevuskava, mis üht, teist või kolmandat gruppi aitab. Aga minu kolmas küsimus puudutab seda, et kui teie enda erakonnakaaslased Sotsiaalministeeriumist või ka Välisministeeriumist on väga põhimõtteliselt teise lähenemise toetajad, Välisministeerium püüab väga tugevalt saada esindatud erinevates rahvusvahelistes inimõigusorganisatsioonides ja töögruppides, just nimelt naistevastase vägivalla vastu võitlevates ja muudes naiste õiguste eest seisvates gruppides, siis miks Justiitsministeerium püüab kahjustada Eesti kui terviku positsiooni selles küsimuses.

Aitäh! Kui te küsite minult luba eriarvamusele jäämiseks, siis ütlen, et teil on kahtlemata õigus eriarvamusele jääda. Siin ei ole mitte mingisugust vastuolu meie riigisisese tegevuse ja tegevuse vahel rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti kultuurikontekst on oluliselt teistsugune kui isegi Lõuna-Euroopa kultuurikontekst, rääkimata Aafrikast või Aasiast. Näiteks ka paljudes araabia maades on suhtumine naistesse meie kultuuri jaoks täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu, ja sellisele diskrimineerimisele on igati mõistlik vastata tegevusega rahvusvahelisel tasandil. Mis puudutab meie kultuurikonteksti, siis meie käsutuses on üks Statistikaameti uuring, mille kohaselt võib väita, et Eesti mehed kannatavad perevägivalla, lähisuhtevägivalla all rohkem kui Eesti naised. See oli meie jaoks ka sedavõrd üllatav tulemus, et me oleme taotlenud spetsiaalselt vahendeid, et teha korrektne sotsioloogiline uuring selles küsimuses. Need vahendid oleme saanud ja 2010. aastal see uuring ka tehakse. Ma olen üpris kindel, et 2011. aastal on meil juba selgem pilt lähisuhtevägivalla olemusest Eestis. Aga mis puudutab väidet, nagu Eestis ja eesti kultuuris koheldaks naisi üldiselt ebainimlikult ja selleks peab riik rakendama mingeid erilisi arengukavasid, siis, proua Sepp, jään ma siin eriarvamusele.

Palun kaks kohapeal registreeritud küsimust! Kõigepealt kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Küsimus puudutab ministeeriumidevahelist koostööd. Mul on hea meel selle koostöö valdkonnas puudutada ühte väga õrna momenti. Me oleme teiega vaielnud siin saalis hädaolukorra seaduse menetlemise ajal selle üle, millal siis Eestis on hädaolukord ja millal ei ole mitte. Te väitsite, et kui tööpuudus on 20%, siis jõuab hädaolukord kätte. Ida-Virumaal ongi praegu tööpuudus üle 20%, Valga-, Võru- ja Põlvamaa hakkavad sellele lähenema. Minu küsimus ongi: mida te olete ette võtnud või võtate, et ministeeriumidevahelist koostööd arendades ja oma kolleege appi kutsudes oleks võimalik neid probleeme lahendada?

Aitäh! Mis küsimuses? Kui te küsite minu käest uuesti, kas 20%-line tööpuudus kogu riigis võiks olla hädaolukord, siis nagu ma teile tookord vastasin, on see faktiküsimus. Eestis ei ole ju tööpuudus 20%. See, kui tööpuudus on ühes konkreetses regioonis 20% ja kõrvalregioonis, nagu Jõgevamaal, kust teie pärit olete, on see oluliselt väiksem, siis rääkida riigi tasemel mingisugusest hädaolukorrast on minu arvates veidike pentsik. Mis puudutab riigiasutuste horisontaalset koostööd, siis, jah, sellega on Eestis kindlasti probleeme. Neid probleeme võib lugeda ka Riigikontrolli audititest. Võin ainult propageerida seda praktikat, mida Justiitsministeerium on viljelnud nüüd juba viis aastat järjest: perioodilised kohtumised teiste ministeeriumidega nendes asjades, kus haldusalad kattuvad. Justiitsministeeriumil toimuvad need kohtumised eelkõige Siseministeeriumiga ja meil on lausa välja töötatud konkreetne koostöövorm, mismoodi me seda teeme. See ei tähenda seda, et me ei arendaks horisontaalset koostööd Sotsiaalministeeriumiga, Välisministeeriumiga ja kellega iganes. See on meie igapäevane töö.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Ma tulen ka ministeeriumidevahelise koostöö juurde. Täna tegi teie kolleeg Siim Valmar Kiisler, kes on Siseministeeriumist, Riigikogus minu meelest väga võimsa ja selge avalduse. Ma saan aru, et edaspidi hakkab töötukassa töötute juures kodus käima ja seal neid iga kuu töötutena registreerima. Kas teie ka sellest midagi teate ja kas kavatsetakse selleks muuta seadust või reguleeritakse seda kuidagi teisiti?

Aitäh! Juba kolmandat korda pean ma täna tõdema, et, Ain, sul on suurepärane huumorimeel. Siim ei öelnud ju seda, mida sa praegu väidad, et ta ütles.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Kaia Ivalt haridusminister Tõnis Lukasele.

Aitäh! Kõigepealt kasutan juhust ja õiendan ühe vea. Kolleeg Lenk põimis eelmise küsimuse juures oma küsimusse osavalt ühe vale. Nimelt väitis ta, et viimastel aastatel ei ole Eesti Vabariigis pension tõusnud. See ei ole õige, eelmise aasta 1. aprillist pension tõusis. Aga minu küsimus puudutab hoopis nooremaid kaasmaalasi. Nimelt on viimastel aastatel olnud jätkuv traditsioon, et Haridus- ja Teadusministeerium on toetanud õpilasmalevate programmi. Väga paljud Eesti noored on tänu sellele saanud esmased tööharjumused, töökogemused ja nad on saanud ka lisaraha teenida. Milline on olukord sel aastal, kas see programm jätkub ja millised on noorte perspektiivid tööd saada?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Sel aastal saab õpilasmalevate kaudu tööd veel rohkem noori kui eelmisel aastal. Nii et see programm mitte ainult ei jätku, vaid eelmise aastaga võrreldes paisub. 34 tööandja juures on end praegu rühmadesse registreerinud üle 4600 noore. Sa nimetasid õigesti, et oluline on esmase tööharjumuse saamine, harjumine töödistsipliiniga, mitmetel juhtudel on ka taskuraha teenimine ikkagi väga oluline motiiv. Kui vaadata, et malevatesse kuuluvad 12–26-aastased noored, siis üks osa nendest, pealt kahekümnesed, on juba nii ehk naa tööealised, ja nende puhul võib osalemise põhjuseks olla tööpuudus. Nad ei leia praegusel ajal nii lihtsasti tööd, suvekuudel rühmades osaledes või väljaspool rühma nendesamade tööandjate juures jätkates on neil see võimalus aga olemas. Nii et, jah, koostöös omavalitsuste ja ettevõtjatega läheb neid rühmi päris palju välja. Ma arvan, et seda mahtu võiks veel suurendada. Tegelikult on praegu tööandjad teinud oma plaanid, mida neil veel aprillis, kui me korraldasime Eesti Noorsootöö Keskuse konkursi, ei olnud. Nii et ma arvan, et võiks veel rohkem noori ka sellel suvel rakendada.

Palun, kolleeg Kaia Iva, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Samas me teame, et praegu on Eestis üldiselt suur tööpuudus ja ka  tööinimesed ei leia endale sobivat rakendust. Kas töökohtade leidmine noortele, kes tahavad töökohal olla vaid teatud perioodil, suvevaheajal, on siiski reaalselt võimalik ja kas need töökohad on reaalselt tagatud? Kuidas selle teemaga lood on?

Tegelikult on nii avalik võim, kohalikud omavalitsused kui ka ettevõtjad olnud töökohtade pakkumisel päris leidlikud. Tõepoolest, kestused on siin erinevad, mõned tööd on lühemad, mõned kestavad pikemalt, aga noori rakendatakse puhastus- ja koristustöödel, heakorratöödel, kohalike turismi-, haridus-, ajaloo-, kultuuriobjektidel, marjakorjamisel, rohimisel, kivide ladumisel, turbatööstuses. Omavalitsustes, muide, mitmel puhul ka suursündmuste korraldamisel. Lisaks pakuvad talunikud ja ühistud välja kariloomade aedikute ehitust ja muid talutöid. Ettepanekuid on päris huvitavaid. Osa noori on näiteks RMK loodusobjektidel. Siinkohal kutsun ma üles veel sellel aastal, nagu ma juba ütlesin, seda võimalust kasutama. Noored on huvitatud tööleminekust. Ma kutsun ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi üles veel lisaks selliseid töökohti looma. Kui aprillis, kui konkursi esimene voor läbi viidi, ei olnud veel täpselt teada, milliseid töökohti augustis pakkuda võib, siis nüüd on tööandjatel rahalised võimalused ja töövõimalused paremini teada. Haridusministeerium kuulutab juunikuus välja täiendava konkursivooru, et leida neid ettevõtjaid, kes tööd pakuksid. Muide, praegu ehitatakse üle Eesti näiteks 53 kutsekoolide objekti. Nende kõigi ümber saaks teha heakorratöid. Lisaks sellele on muud haridusobjektid, kultuuriobjektid, paljud muud objektid. Eesti ehitab ja noored võiksid täita teatavaid funktsioone heakorratöödel ehitiste ümber. Nii et kutsun ettevõtteid üles reageerima!

Kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Raivo Järvi!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun vabandust, kuna rikun teatud mõttes infotunni kodukorda. Pöördun teie poole, austatud juhataja! Räägiti koduvägivallast, mis on väga paljuski seotud koduse kasvatusega. Kas te peate õigeks, kui küsija esitab justiitsministrile küsimuse ning läheb siis vestlema oma kolleegiga, kuulamata vastust? Kas ei muuda see infotunni kui formaadi mõttetuks?

Ma vastan hiljem. Palun, kolleeg Evelyn Sepp, viimane küsimus!

Aitäh! Austatud minister! On äärmiselt oluline, et lapsed saaksid varakult tööharjumuse ja ka teatava töökogemuse, aga tänaseks, eriti nüüd, halvenenud majandusolukorras, on paraku juhtunud see, et lapsed, tõenäoliselt ka siis n-ö musta tööjõuna, on pere peaaegu ainukesed toitjad ja see segab nende normaalset õppe- ja haridusteed juba põhikoolis. Mul on raske välja tuua seda statistikat, aga empiiriliselt võttes on see väga sage probleem. Kas noorte tööhõive vähendamist sellest vaatenurgast on haridusministeerium ka kuidagi analüüsinud või arutanud?

Aitäh! Kui lapsed, ka koolieas, teevad tõepoolest niisugust tööd, kus neid ei võeta tõsiselt või luuakse neile halbu tingimusi või makstakse neile liiga vähe, või töötavad nad lausa mustalt või kui neid diskrimineeritakse, siis on see kahtlemata väga kurioosne ja see on vastuvõetamatu. Sellele peaksid reageerima need organisatsioonid, kes selliseid asju tuvastama peaksid. Haridusministeeriumil ei ole informatsiooni selle kohta, et lapsi töökohtadel väärkoheldakse. See, et osa koolinoori ka töötab, on teada. Mõned töötavad perefirmades, mõned mõnel pool mujal. Ka koolis on ju juba täisealisi inimesi. Gümnasistidest on üks osa täisealised inimesed ja kui nad valivad juba töömehe või -naise tee, siis võivad nad seda teha. Mina räägin teile praegu noortele töövõimaluste pakkumisest, mida peaks rohkem tegema. Tööandjatel, kes tahavad oma suhte nende noortega korrektselt vormistada töömalevate kaudu, on suurepärane võimalus, kui juunikuus tehakse uus voor. Haridusministeerium kuulutab selle välja. Registreerige, mõelge, et need noored on päris hea tööjõud ja nad on teile tänulikud. Nii et neid töökohtade pakkumisi noortele võiks suvel olla tuhandete võrra rohkem, kui neid praegu on. Aga juba praegu oleme selleks suveks registreerinud 4600 töökohta noortele. See on suur asi.

Suur tänu, lugupeetud minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Infotund on läbi. Aitäh küsimuste esitamise eest, aitäh küsimustele vastamise eest! Raivo Järvi märkus oli minu meelest väga õige.