Tere hommikust, austatud ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalus üle anda eelnõusid ning arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni neljal liikmel on üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Meie arupärimine puudutab elektroonilisi sigarette, vesipiipe ja huuletubakat. Käesoleva aasta algul avaldas ajaleht Postimees artikli, milles öeldi, et e-sigarettide ohutus seati kahtluse alla. Artikli autorid hoiatasid, et inimesed peaksid lõpetama e-sigarettide kasutamise, kuni ohutusuuringud järgmise aasta jooksul valmis saavad. Samas on teada, et on tehtud kolm suuremat uuringut teistes riikides, üks USA-s, üks Kreeka uurimisinstituudis ja üks Uus-Meremaa erafirmas. Eesti tubakaekspert Andrus Lipand on öelnud, et e-sigareti jõulises turuletulekus peitub mitmeid ohtusid, juba ongi müügile tulnud sinna sigaretti sobivad nikotiinikapslid, mis on aga tervisele ohtlikud. Samas on laialt levinud ka vesipiipude pakkumine. Nii ongi meil kokku seitse küsimust. Millised on teaduslike uuringute tulemused ja järeldused vesipiipude, e-sigarettide ja huuletubaka mõjust inimeste tervisele ja keskkonnale? Kas kavatsete võtta meetmeid ja kui, siis milliseid meetmeid kavatsete võtta suitsetamise leviku ja suitsetamise eri viisidest tingitud kahjulike mõjude vähendamiseks? Kokku on seitse küsimust. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Lembit Kaljuvee!

Proua juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine lugupeetud minister Juhan Partsile. Arupärimine puudutab Eesti Energia reklaamikampaaniat. Eesti Energia on viimasel ajal laialdaselt avalikku tähelepanu saanud. 21. aprillil avalikustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium üksikasjaliku Eesti Energia aktsiaemissiooni plaani. See plaan leidis laialdast vastuseisu ühiskonnas eesotsas Eesti akadeemilise eliidiga. Lisaks ilmusid linnapilti Eesti Energia välireklaamid ning telekanalitesse Eesti Energia reklaamklipid. Tegemist on väga suurejoonelise ja kalli reklaamikampaaniaga, kus muu hulgas näidatakse Eesti energiasektori muinasjutulist tulevikku aastal 2100. Meie, kaheksa rahvasaadikut, tahtsime teada saada, kas ja milleks selline ühe monopoolse ettevõtte jõuline kampaania vajalik on. Aitäh!

Palun, Kalev Kotkas!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Enda ning kolleegide Eiki Nestori, Kalle Laaneti, Ain Seppiku ja Hannes Rummu nimel annan üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Mure seisneb selles, et neljapäeva, 6. mai õhtust alates on tõsiselt häiritud praamiliiklus Rohuküla–Heltermaa liinil. Heltermaa sadamast väljastatud info põhjal selgus, et uus süvendatud kaikoht, mis ainsana on varustatud uute parvlaevade vastuvõtuks vajaliku kaldaaparelliga, ei vasta deklareeritud süvisele 5,2 meetrit, tegelik vee sügavus on kohati umbes 4,9 meetrit. Tänaseks on selgunud, et merepõhja plaadistus on paigast liikunud ja see on laevadele väga ohtlik. Praamiühendust Hiiumaaga on tabanud järjekordne valus tagasilöök. Saamaks selgust, mida riik kavatseb nii täbaras olukorras ette võtta, on meil ministrile esitatud seitse küsimust. Aitäh!

Rohkem eelnõude ega arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Võtsin vastu kolm arupärimist. Kui need vastavad meie kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, siis edastatakse need arupärimised viivitamatult adressaatidele.
Mul on ka kaks teadet. Esiteks, homme, s.a 15. mail osalevad Riigikogu infotunnis valitsusliikmetest haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis Lukas, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete esitatud arupärimised majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, välisminister Urmas Paetile, sotsiaalminister Hanno Pevkurile ning siseminister Marko Pomerantsile.
Head ametikaaslased! Kontrollime nüüd, millised Riigikogu liikmed on kohal. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Võime asuda tänase päevakorra punktide menetlemise juurde. Tänases päevakorras on meil kolme eelnõu arutelud. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun algatajate ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Marika Tuusi!

Tere hommikust, head kolleegid! Austatud istungi juhataja! Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas 22. veebruaril töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millel on väga mitu eesmärki. Osa parandusi on tehtud puhtalt õigusselguse huvides, selleks et vältida arusaamatusi ja mitmeti tõlgendatavust. Osa parandusi on vägagi põhimõttelist laadi, sest me leiame, et töötajatele on uue seadusega jäetud liiga vähe õigusi, liiga vähe sotsiaalseid garantiisid, ja me tahame anda töötajatele suurema koondamiskaitse, nagu see valdavalt on Euroopa riikides.
Nimelt tahame me muuta paragrahve, mis puudutavad töölepingu muutmise ja ülesütlemise vormistamist. Töölepingu muutmise mõiste ja kirjaliku vormi nõue on vajalik õigusselguse huvides. Seega, eelnõu kohaselt saab töölepingut üles öelda ja muuta vaid kirjalikult. Kehtiva seaduse järgi, mis jõustus eelmisest suvest, saab ka ülesütlemise teadet edastada SMS-i teel, e-kirja teel või faksiga. Üldreegel peaks ju ikkagi olema see, et kõik lepinguga seotud toimingud tehakse sama vorminõuet täites.
Teiseks. Kui tööleping öeldakse üles erakorraliselt, tööandjast tuleneval põhjusel, peaks sellele eelnema hoiatus. Selguse huvides peab ka hoiatus kindlasti olema kirjalik. Kehtivas seaduses ei ole praegu siin üldse mingit vorminõuet ette nähtud ja tööandja võib seda teha ka suuliselt.
Samuti soovime, et raseda ja töötaja, kellel on õigus saada rasedus- või sünnituspuhkust, samuti töötaja, kes täidab olulisi perekondlikke kohustusi, näiteks alla 3-aastase lapse kasvatamine või vanemate hooldamine, töölepingut saaks lõpetada ikkagi ainult Tööinspektsiooni loal, nagu see oli varem.
Samuti sätestame, et tööandja ei või lepingut üles öelda sel ajal, kui töötajal on seaduslik õigus keelduda töö tegemisest, näiteks haiguse ajal, puhkuse ajal või seadusliku streigi ajal, välja arvatud pankrottide puhul.
Soovime tugevdada alla 3-aastast last kasvatava vanema koondamiskaitset ka sel teel, et töötaja peaks tööle ennistatama.
Soovime samuti, et töölepingu ülesütlemise avaldus, ka muutmise avaldus, nii nagu eespool räägitud, oleks kirjalikus vormis. Praegu võib seda avaldust esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk, nagu juba nimetatud, SMS-i teel või mingil niisugusel lihtsustatud viisil.
Meie eelnõu jõustuks s.a 1. juulist. See on praegu lühidalt kõik.

Aitäh! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas eelnõu 693 3. mail. Õiguskomisjoni istungist võttis osa ka Sotsiaalministeeriumi esindaja sotsiaalminister Hanno Pevkuri näol. Algatajad andsid eelnõust põgusa ülevaate. Oli diskussioon, õiguskomisjoni liikmed esitasid eelnõu kohta küsimusi sotsiaalministrile, aga ka algatajatele.
Sotsiaalminister andis ülevaate Vabariigi Valitsuse arvamusest, mis oli esitatud ka kirjalikult. 25. märtsil arutas Vabariigi Valitsus nimetatud eelnõu ja otsustas eelnõu mitte toetada. Vabariigi Valitsuse otsuse peamine põhjus on asjaolu, et eelnõus soovitakse mõne pügala puhul taastada uue töölepingu seaduse jõustumise eelsed regulatsioonid. Minister meenutas meile, et sotsiaalpartneritega jõuti kõikides eelnõus toodud punktides kokkuleppele. Valitsuse seisukohalt ei ole pakutud muudatused praegu otstarbekad. Minister märkis ka seda, et kohtueelse vaidluse ja kohtuvaidluse korral on tõendamiskohustus teate ükskõik millises vormis töötajale esitamisel selle esitajal ehk tööandjal ja see puudutab nii ülesütlemise avaldust kui ka hoiatust. Ta täpsustas sedagi, et Tööinspektsioonil on tegelikult õigus teha vaid vormi, mitte sisu kontrolli.
Vastates algatajate esindajate küsimustele, eelkõige küsimusele, mis puudutas üldist seisukohta töölepingu seaduse rakendamise kohta, esitas minister oma subjektiivse hinnangu, et töösuhte lõpetamise osas ei ole Sotsiaalministeeriumi hinnangul pärast töölepingu seaduse jõustumist märkimisväärset muudatust toimunud, pigem on see andnud uusi võimalusi töösuhte paindlikuna hoidmiseks. Tööinspektsiooni hinnangul pole töölepingu seaduse jõustumisega tööturu olukord muutunud. Lisaks märkis ta, et töötukassa ja töölepingu seaduse koostoime on olnud mõlemale poolele pigem kasulik.
Algatajate küsimuse kohta, mis puudutas koondamiste arvu, näiteks pool aastat enne ja pärast töölepingu seaduse jõustumist, märkis sotsiaalminister, et see analüüs ei ole veel valminud, aga esitatakse õiguskomisjonile niipea, kui on võimalik.
Algatajate küsimuse kohta, mis puudutas sotsiaalpartneritega kokkulepitut, kinnitas sotsiaalminister, et eelnõus 693 käsitletavate teemade puhul jõuti sotsiaalpartneritega kokkuleppele igas punktis.
Samuti oli küsimus alla 3-aastast last kasvatavate vanemate tööõigusliku kaitse kohta ja väide, et töölepingu seaduse menetluses mõnikord ei arvestatud sotsiaalpartnerite arvamustega. Sotsiaalminister selgitas, et seadus annab töösuhte regulatsioonis alla 3-aastaste laste vanematele selge õigusliku kaitse, samuti, et tööleping on osa võlaõiguse üldkontseptsioonist, mis tähendab üldist lepinguvabadust ja õigust oma tahte avaldamisele. Samas annab seadus nõrgemale poolele teatud hulga garantiisid ja kaitseid, nii nagu ka mitmetes muudes Euroopa riikides.
Sooviti teada, kas töölepingu seaduse mõjude kohta on tehtud mingeidki uuringuid. Hetkel oli Sotsiaalministeeriumi vastus, et teaduspõhist uuringut veel ei ole, kuid on olemas jooksvad ülevaated töövaidluskomisjonide tegemistest senise töölepingu seaduse kehtivuse ajal. Töövaidluste arv on suurenenud, kuid Tööinspektsiooni hinnangul on see peamiselt tingitud tööturu seisust. Lisaks saab välja tuua, et Tööinspektsiooni hinnangul pole töövaidluste sisu märkimisväärselt muutunud.
Vastuseks algatajate küsimusele, mis puudutas töölepingupoolte võrdsust, seda, kas valitsuse hinnangul on tööandjad ja töövõtjad võrdsed, tõi Justiitsministeeriumi esindaja, kes samuti osales meie arutelul, välja järgmised asjaolud. Lepingupooled ei ole alati võrdses seisus, kuigi klassikaline võlaõigus seda eeldab. Nii-öelda kaasaegne võlaõigus, mille osa on ka tööleping ja töölepinguõigus, arvestab nõrgema poolega ja annab nõrgemale poolele võlaõigusseadusest kui üldseadusest tulenevalt täiendavaid kaitseid.
Viimase küsimusena käsitleti teemat, mis puudutab inimeste tööle ennistamist, seda, mis põhjusel ei ennistata inimesi tööle, kui kohus on koondamise tunnistanud ebaseaduslikuks. Selgitusena tõi Vabariigi Valitsuse esindaja välja, et kaasusest tulenevalt ei soovi inimesed tihti oma töökohta tagasi saada, nad on näiteks vaidluse ajal leidnud uue töö, uue rakenduse. See on ka põhjus, miks regulatsiooni muudeti. Üldine printsiip on hüvitisepõhine ehk kui leping on lõpetatud ebaseaduslikult, siis on inimesel õigus saada hüvitist.
Õiguskomisjoni arutelu lõppes menetlusotsustega, mis olid järgmised: täna esimene lugemine läbi viia ja esimest lugemist mitte lõpetada. Tänan!

Aitäh! Teile on küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Marika Tuus. Palun!

Aitäh! Hea esineja! Tegelikult oleme me näinud, et unistus, et inimestest kerge lahtisaamine ja paindlik vallandamine toob palju töökohti juurde ning elavdab tööturgu ja ka majandust, pole ju täide läinud. Meist on saanud töötuse kiireima kasvuga riik, samuti on majanduslangus olnud meil väga suur, ka veel selle aasta esimeses kvartalis. Mis võib selle põhjus olla ja miks niimoodi arvati?

Tänan! Ma eeldan, et kui me täna arutaksime tööpoliitika üldisi suundi või mingeid muid laiemaid, riiklikult olulise tähtsusega küsimusi, siis kindlasti oleks paslik nii üldise küsimuse üle arutleda ja seda pikemalt puudutada. Selle eelnõu osas püüdsin ma anda komisjoni istungil toimunust võimalikult täpse ülevaate. Peab ütlema, et sellisest vaatenurgast me õiguskomisjoni istungil seda teemat ei puudutanud. Küll aga mitmed teemad, mis nimetatud eelnõuga on tõstatatud (sooviti muuta kehtivat töölepingu seadust), said õiguskomisjoni istungil diskussiooni osaliseks. Eelkõige see, mis puudutas seda (nüüd võib-olla juba laiemalt kui eelnõus toodud regulatsioon), kas on muutunud töövaidluste sisu, mida see eelnõu peamiselt puudutab, kas vorminõuetega on töölepingu seaduses probleeme, kas neid vorminõudeid tuleks muuta jäigemaks. Tööinspektsioon kinnitab, et töövaidluste sisu ei ole muutunud, küll on töövaidluste arv kasvanud, mis on arusaadav ja mõistetav ka üldisest majandusolukorrast tulenevalt. Kõne all oli see, mis puudutab inimeste tahteavaldust ehk tegelikult lepingupoolte tahteavaldust töölepingu sõlmimisel ja ka töölepingu ülesütlemisel. Need olid peamised teemad, mille ümber diskussioon keerles. Ma väga loodan, et algatajad said nimetatud teemal vastused otseselt sellelt valitsusliikmelt, kes selle teemaga tegeleb, ehk sotsiaalministrilt. Meie diskussioon oli minu arust päris hea ja põhjalik.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Suur tänu hea ülevaate eest sellest, milline oli valitsuse esindajate positsioon! Aga mispärast ei pidanud komisjon otstarbekaks edaspidi arutada läbi seda teemat, et võib-olla parandada, täpsustada Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut, sest selle eelnõuga püstitatud probleemid ju jäävad ja praeguses olukorras on neid lahendada raske?

Aitäh küsimuse eest! Nimetatud eelnõu on peamiselt suunatud vorminõuetele ehk tegelikult töösuhte vorminõuetele. Mis puudutab tööinspektori nõusolekut, siis selle teema me vaidlesime eelmisel aastal üsnagi põhjalikult läbi, saades aru, et n-ö sisulist õigust töölepingu ülesütlemisele hinnangu langetamise osas saab ikkagi mõista kohus. Sellist õigust tööinspektoril ei ole. Samuti see teema, millest on pikalt räägitud, see nn kirjaliku vormi nõude olemasolu. Meil on olemas, nagu te suurepäraselt teate, peale võlaõigusseaduse, mille osa on töölepingu seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis täpsustab ja annab väga täpse definitsiooni sellele, mis erinevus on kirjalikul vormil, mis erinevus on kirjalikku taasesitamist võimaldaval vormil või ka elektroonilisel vormil. Need on kõik olemas eraõiguse üldseadustes. Nendele viitab ka töölepingu seadus, loomulikult nende erisustega, mida on eriseadusesse tahetud kirja panna. On täiesti selge ja minu arust väga positiivne, et nimetatud seaduse kohta esitatakse täiendavaid muudatusettepanekuid. Nagu me mäletame, käisid tulised vaidlused töölepingu seaduse uue versiooni üle, minu arust muutus see parlamendi menetluse ajal, arvestades kõikide fraktsioonide ettepanekuid, ka oluliselt paremaks võrreldes selle eelnõuga, mille algatajad esitasid. Ma arvan, et me jätkame seda diskussiooni. Praegu aga ei pidanud õiguskomisjon mõistlikuks ettepanekuid, mida Keskerakonna fraktsioon on esitanud, sellisel kujul vastu võtta. Me peame piisavaks ja võrdlemisi paindlikuks neid vorminõudeid, mida töölepingu seadus praegu ette näeb.

Küsimuseks saab sõna Rein Ratas.

Tänan, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma mõistan, miks te valdava osa oma ettekandest refereerisite sotsiaalministri seisukohti. Töölepingu seadus käsitleb ju eeskätt sotsiaalküsimusi ja õiguskomisjon pole teps mitte sotsiaalkomisjon. Kas teie juhitavas komisjonis väljendasid komisjoni liikmed küsimust arutades ka oma seisukohti ja diskuteerisid või ainult kuulasid sotsiaalministrit ja Justiitsministeeriumi esindajat, noogutasid peaga jne? Olen rääkinud.

Pean tunnistama, et peaga noogutamist ma ei täheldanud. Küll aga ei olnud huvitaval kombel küsimuste arv eelnõu sisu kohta väga suur, pigem puudutasid ka algatajate küsimused, mis sotsiaalministrile olid suunatud, eelnõuga mitteseonduvaid teemasid. Ma proovisin teile õiguskomisjoni diskussiooni võimalikult põhjalikult refereerida. Jah, ma olen teiega selles mõttes täiesti nõus, et töölepingu seaduse muudatusi menetlevad mitmed komisjonid. See parlamentaarne tava, milline hakkab olema juhtivkomisjon töölepingu seaduse küsimuste lahendamisel, võib-olla alles kujuneb välja. Nagu te mäletate, emaseaduse, põhiseaduse uue versiooni otsustamisel oli ka palju diskussiooni, kas see läheb sotsiaalkomisjoni või õiguskomisjoni pädevusse. Otsustati, et üldisest Euroopa praktikast lähtuvalt võiks töölepingu seadus võlaõigusseaduse osana kuuluda õiguskomisjoni pädevusse. Niimoodi me seda ka menetlesime. Me teame, et alles eelmisel nädalal oli siinsamas parlamendisaalis üks töölepingu seaduse muutmist käsitlev seaduseelnõu, mis oli hoopis sotsiaalkomisjoni menetleda. Selle tava väljakujundamine jääb paljuski Riigikogu juhatuse pädevusse. Sellest lähtuvalt on teemade püstitus mõnevõrra erinev, on erinev see, milliseid küsimusi esitavad ja milliseid diskussioone arendavad õiguskomisjoni liikmed ning milliseid küsimusi tõstatavad ja millel peatuvad sotsiaalkomisjoni kompetentsed liikmed.

Nikolai Põdramägi, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Igati mõistlik ja humaanne eelnõu. Aga teilt ei kuulnud küll ühtki mõistlikku vastuargumenti, miks seda eelnõu ei võiks toetada või vähemalt edasi arutada. Nimetage mõni tõsiselt võetav vastuargument.

Tänan, härra Põdramägi! Ma arvan, et teil on parlamendi täieõigusliku liikmena olnud võimalik tutvuda selle eelnõu kohta esitatud arvamustega. Aga ma võin väga vabalt peale komisjoni istungil toimunu refereerimise peatuda ka eelnõul ja sellel, mida anda edasi Vabariigi Valitsuse seisukohast, millega õiguskomisjoni enamus nõustus. Töölepingu seaduse § 12 muutmisega soovitakse sisulise uuendusena näha ette, et töölepingu muutmine tuleb vormistada kirjalikult, ja antakse töölepingu muutmise definitsioon. Võlaõigusseadus ei anna ühegi lepinguliigi puhul lepingu muutmise mõistet sellisena, nagu see on käsitletavas eelnõus. Seetõttu ei saa seda pidada vajalikuks ka töölepingu seaduses. Mitmed selle eelnõu pügalad räägivad sellest kirjaliku vormi nõudest. Nagu ma ütlesin, tsiviilseadustiku üldosa seadus annab §-des 78–80 üsna täpse ülevaate sellest, millised on lepinguliikide puhul võimalikud vormid. Kirjalik vorm erineb kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist selle poolest, et see on omakäeliselt allkirjastatud. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei pea seda tingimata olema. Seetõttu on töölepingu seadus olnud paindlikum ja käsitlenud mitmetel puhkudel, kaasa arvatud § 88 lõikes 3, mida eelnõu tahab muuta, et on võimalik kasutada kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Jällegi tuuakse sisse tööinspektori nõusolek, mille üle oli pikk vaidlus siin saalis ja ka komisjonis. See puudutab neid töötajaid, kes on rasedus- ja sünnituspuhkusel või kes on rasedad. Nagu ma ütlesin, tööinspektor ei saa anda mingit sisulist tähendust ehk sisulist tõlgendust sellele, kas ülesütlemine oli õigustatud või mitte. Tööinspektori kontrollipädevus piirdub tegelikult vormiliste kriteeriumidega. Seda sätestab ka töölepingu seaduse § 115 "Riiklik järelevalve". Samuti, mis puudutab muudatust, mis käsitleb ülesütlemise keeldu sel ajal, kui töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, siis selle paneb jällegi väga täpselt paika tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis annab meile mitmetes paragrahvides tahteavalduse liigid ja tahteavalduse sisu, millest lähtub juba see põhimõte, et töölepingut on võimalik üles öelda ainult siis, kui tahteavaldus on kätte toimetatud. Seda ei saa teha aga siis, kui inimene on näiteks puhkusel, esindab töötajaid jne. Muudatus, mis puudutab töötajate esindaja tööle jäämise eelisõigust töölepingu ülesütlemise korral, on kahjuks või õnneks juba töölepingu seaduses kirjas, nimelt § 89 lõikes 5. Mis puudutab ülesütlemise avaldusega seoses tehtud muudatust §-s 95, siis siin on jällegi sama lugu, soovitakse, et töölepingu ülesütlemise avaldus peaks olema kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi asemel alati kirjalikus vormis. Kehtiva töölepingu seaduse §-s 95 on ülesütlemise avalduse kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm esitatud selliselt, et töötaja saaks seda avaldust hiljem kasutada, ja mingit sisulist tähtsust ei oma see, kas tööandja ülesütlemisavalduse omakäeliselt allkirjastab või on võimalik seda tõesti kirjalikult taasesitada, sest tööandjal on niikuinii ju kohustus ka ise järgida, et kõik seaduse nõuded oleksid täidetud. Niipalju põgusalt nendest põhjendustest, aga nendel võib loomulikult pikemalt peatuda.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Lisaks sellele, et mõlemad nn komisjonis enamuses olnud erakonnad, kes on valitsuses, on seda deklareerinud, olete te ka ise valijatega kohtumisel öelnud, et iibeteema ja noorte emade kaitse on teile väga südamelähedane. Kas te võite selgitada, miks te olete seadusandlikul tasandil vastu sellele, et noortele emadele kui töölepingusuhte nõrgemale poolele anda eriline kaitse?

Tänan selle küsimuse eest! Töölepingu seadus sätestab noortele emadele erilise kaitse. On kõrgendatud kaitse töölepingu ülesütlemisel, rasedatele ei ole lubatud töölepingut üles öelda koondamise tõttu, on sätestatud tööle jäämise eelisõigus koondamise korral ja töölepingu ülesütlemise korral. Töölepingu seaduse §-s 92 sätestatakse selgelt: tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi, jne. Jällegi, hea küsija, nagu te mäletate, arutasime me nende teemade üle üsna pikalt töölepingu seaduse vastuvõtmisel, samuti töölepingu seaduse muudatuste paketi puhul, mida me menetlesime alles eelmise aasta kevadel. Peab ütlema, et minu arust on nende küsimuste arutamine jätkuvalt igati teretulnud. Ma oleksin hea meelega tahtnud näha (aga ma jällegi ei saa kuidagi seda ette heita lugupeetud algatajatele), et töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri oleks olnud pikem kui pool lehekülge, et oleks välja toodud statistika või konkreetsed juhtumid, kaasused, mis puudutavad praegust olukorda, mida me peaksime kindlasti muutma.
Ma olen täiesti valmis ja arvan, et kogu koalitsioon ja teisedki fraktsioonid Riigikogus on valmis arutama just seda teemat, mis puudutab teie tõstatatud probleeme seoses töötajatega, kes kasvatavad alla 3-aastast last. Tuletame meelde ka seda, et üldine lähenemine, milles sotsiaalpartnerid leppisid kokku ja mille kohta anti meile ülevaade töölepingu seaduse uue versiooni menetlemisel parlamendis, on see, et koondamise eest kaitstakse eelkõige neid alla 3-aastast last kasvatavaid vanemaid, kes reaalselt kasutavad lapsehoolduspuhkust ehk reaalselt on lapsehoolduspuhkuse rakendajad. Selle põhjendus oli väga selge: nad on töölt ajutiselt kõrvaldatud. Nende puhul oleks vaja selgelt tagada, et töökoht on olemas. Nendel on tööotsimine oluliselt keerulisem kui nendel, kellel on õigus olla ajutiselt tööturult eemal, aga kes tegelikult ei kasuta seda õigust. See oli väga konkreetne pügal, milles sotsiaalpartnerid kokku leppisid ja mille minu mäletamist mööda ka allkirjastasid. Seega, kordan veel kord: on olemas töölepingu seaduse § 89 lõige 5, mis sätestab koondamise korral tööle jäämise eelisõiguse, samuti § 92 lõige 2, mis sätestab pööratud tõendamiskohustuse. Ma arvan, et nendel põhjustel võime me siiski öelda, et rasedatele, lapsehoolduspuhkusel olijatele ja ka alla 3-aastast last kasvatavatele isikutele on töölepingu seaduse kohaselt tagatud praegu piisav kaitse. Aga veel kord: kui meil on olemas töölepingu seaduse praktika, rakendus mõistliku aja jooksul (ma ei väida üldse, et seda praegu ei ole, tegelikult on juba päris hulk aega mööda läinud), kui meil on olemas piisavalt juhtumeid, kaasuseid ja põhjendatud, argumenteeritud vajadus täiendavaid kaitseklausleid peale panna, muuta seadust jäigemaks, siis tuleme hea meelega selle teema juurde tagasi. Aga see on ainult üks konkreetne pügal, üks teema, mida eelnõu peale mitmete vorminõuete ja vorminõuete muutmise puudutab.

Teiseks küsimuseks saab sõna Mailis Reps. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas õiguskomisjonis selle eelnõu menetluse juures või, nagu te ütlete, eelmiste menetluste juures väljendas enamus seda arvamust, mida ma olen lugenud mitmest meediaväljaandest, et just sellepärast on vaja vähendada töölepingu seaduses noorte emade ja noorte isade kaitset, et tööintervjuudel on tavaliselt üks küsimusi see, milline on pere tulevik, ja kui on tegemist tõenäolise tulevase noore emaga, siis teda lihtsalt ei võetagi tööle? Selline vähendatud kaitse peaks väljendama väiksemat ohtu tööandjale. Kas sellist teemat ka teie komisjonis arendati?

Tänan väga! Kindlasti mitte. Proua Reps! Ma väga palun kohe anda teada sellistest juhtumitest, kui tõesti ilmnevad sellised asjad, et tööandja ütleb selgelt, et nad töösuhet ei algata, ja viitab just teie toodud põhjusele. Need on väga ebameeldivad juhtumid, kui neid tööturul praegu on. Ma arvan, et sellest peaks tõesti andma teada Tööinspektsioonile ja nende inimeste õiguste eest igakülgselt seisma.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, austatud ettekandja! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marika Tuusi!

Head kolleegid! Me kuulsime, et töövaidluste arv on kasvanud. Miks see nii on ja millised on kõige sagedamini korduvad küsimused? Mul on võimalus tutvustada teile värsket Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukohta, Harri Taliga seisukohta. Ma arvan, et ta lubab seda teha ja tuua välja mõned kõige tähtsamad põhjused. See mõttevahetus oli meil täna hommikul.
Keskliit arvab, et lepingu ülesütlemise avaldus peab kindlasti olema kirjalik ja sisaldama ka põhjendust, miks tööandja lepingu üles ütleb. Muidu tekib olukord, kus tööandja saab eirata seaduse nõuet ülesütlemise põhjendamise kohta, kui töötaja ülesütlemist ei vaidlusta. Sisuliselt on siis tegemist sisutühja ja puhtalt deklaratiivse seadussättega. See soodustab pigem seaduse eiramist kui seaduskuulekust.
Teiseks, mis puudutab olukorda, kus kohus tunnistab töölepingu ülesütlemise tühiseks, kuna ülesütlemine oli ebaseaduslik, sellel puudus seaduslik alus, siis ametiühingute arvates tuleks sätestada, et ülesütlemine (nagu te teate, seaduse järgi võib ju ikkagi töötajat vallandada, mis siis, et ta saavutas kohtus õiguse) peab jõustuma sellest päevast, kui kohus selle otsuse tegi, aga mitte sellest päevast, kui tööandja on seda öelnud. See suurendaks tööandja vastutust ja vähendaks ohtu, et ebaseaduslik ülesütlemine on kõige lihtsam ja kindlam viis töötajast lahti saada.
Veel üks teema, mis seostub töölepingu seadusega, on riigilõivud. Näiteks töötasude menetlemine kohtus on riigilõivust vabastatud. Samas, töölepingu ülesütlemisega kaasneva hüvitise nõude pealt tuleb maksta väga suurt lõivu. On selge, et see takistab töötajate pöördumist kohtusse, kui inimene, kes pole mitu kuud palka saanud, peab kolme keskmise kuupalga suuruse hüvitise nõudmisel tasuma 7500 krooni riigilõivu. See raha tal lihtsalt puudub.
Aga selge, et need vaidlused on ju tekkinud sellepärast, et uue töölepingu näol on tegemist võlaõigusliku lepinguga. See on sisuliselt ostu-müügitehing. On ju teada, et need pooled ei ole majanduslikult võrdsed. Eks sellepärast neid vaidlusi nii palju ongi.
Kui siin mainiti, et töölepingu osas leppisid osapooled omavahel kokku enne seaduse jõustumist, siis ma tuletan ikkagi meelde, et lepiti kokku, pandi allkirjad alla, kuid hiljem valitsus taganes ja võttis need punktid tagasi. Kõigepealt, seadus jõustus varem, nimelt 1. juulist 2009, mida ei olnud ette nähtud. Oli kokku lepitud, et töötu abiraha on pool alampalgast, seda ju ei ole, nagu te teate. Oli mõeldud, et töötuskindlustushüvitist hakatakse maksma ka omal soovil lahkujatele, küll väiksemas ulatuses, 40% (me teame küll, mida see omal soovil lahkumine tegelikult tähendab, töötaja lihtsalt sunnitakse lahkuma), ka see ei hakanud kehtima. Kogu aeg toonitati turvalist ja paindlikku töösuhet. Paindlik ta tõepoolest on, töötajast saab imelihtsalt lahti. Kui lihtsalt nägu ei meeldi, siis öeldakse, et ei tule tööülesannetega toime, tehakse faksi teel teatavaks ja ongi kõik. Aga seda teist poolt me rakendanud ei ole, töösuhte turvalisust, mis on töötaja huvides.
Ütlen kokkuvõtteks Äripäevas kunagi avaldatud sõnumi (seal oli see positiivses mõttes), et ebavajalikest töötajatest lahtisaamine on uue seadusega muutunud neli korda odavamaks ja kümneid kordi kiiremaks. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 693 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis peame selle ettepaneku läbi hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 693 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu oli 31 Riigikogu liiget, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 693 on menetlusest välja langenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun algatajatepoolseks ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõul on põhiliselt kaks eesmärki. Esimene eesmärk on see, et eelnõuga tõstetakse toimetulekupiir 1200 kroonini ning see sätestatakse sotsiaalhoolekande seaduses. Teine suurem ettepanek muudatusteks on see, et muudetakse toimetulekutoetuse arvestamise aluseid, lisades avaliku töö eest saadud tasu, represseeritutele makstavad toetused ja riiklikud peretoetused sissetulekute hulka, mida ei arvestata toimetulekutoetuse maksmisel. Kehtiva sotsiaalmaksuseaduse järgi kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks toimetulekupiiri suuruse. Eelnõu järgi kehtestatakse piir sotsiaalhoolekande seaduses, mis võimaldab toimetulekutoetusega seotud küsimusi lahata ka riigieelarvest lahus, et see oluline teema ei jääks muude vaidlusküsimuste hulka ja varju. Kindlasti toome siin välja ka selle, et kuna enamiku erinevate põhiliste sotsiaaltoetuste puhul on need määrad sätestatud seadustes, siis me leiame, et ka toimetulekutoetuse piir tuleks sätestada seaduses. Toimetulekupiiriks pakume eelnõu järgi 1200 krooni – see on siis esimese pereliikme kohta. Teise ja iga järgneva pereliikme toimetulekupiiri suurus on arvestuslikult 960 krooni.
Praegu ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka ühekordseid toetusi, mida maksavad kohalikud omavalitsused, puuetega inimeste toetusi, õppelaenu ning töötutele makstavat sõidu- ja majutustoetust. Need on toetused, millel on kindel otstarve ning mis ei peaks kuluma muude esmavajaduste rahuldamiseks. Meie arvates on sellest nimekirjast ebaõiglaselt välja jäänud represseeritutele makstavad toetused ja riiklikud peretoetused.
Samuti teeme me ettepaneku, et avaliku töö eest saadavaid tulusid ei arvestataks toimetulekutoetuse hulka. See motiveeriks just pikaajalisi töötuid, kes ei saa töötuskindlushüvitist ega ka töötutoetust, sellest tööturumeetmest osa võtma, avalikus töös osalema. See sissetulek ei ole väga suur, seda makstakse minimaalse tunnitasu alusel ja kui see arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetuleku hulka, siis praktiliselt inimesed seda tasu lihtsalt ei saa.
Mispärast oleme me teinud ettepaneku toimetulekutoetuse piiri tõstmiseks ja arvestamise aluste muutmiseks? Sotsiaalteadlased on välja toonud viimase aja tendentsi, mis puudutab tööpuuduse ja töötute arvu kasvu, et toimetulekutoetust taotlevate ja saavate perede arv on 2008. aastaga võrreldes juba kordi suurenenud. See tähendab, et kui varem oli toimetulekutoetust saavate inimeste ja perede hulk suhteliselt väike, siis töötuse kasvuga on see tõsiselt suurenenud. Samas on sotsiaalteadlased toonud välja selle, et töötute peredest on hinnanguliselt ligi pooled vaesusriskis. Aga just nendest peredest, kus pereliikmed on jäänud töötuks, kus ei saada ka enam töötuskindlustushüvitist ja kus on jäädud töötutoetuse peale või saadakse toimetulekutoetust, on, me võime öelda, pooled vaesusriskis. See on väga suur arv ja seni ei ole me ka valitsuse poolelt kuulnud ühtegi konkreetset ettepanekut siin saalis, millega selliseid sotsiaalseid tagajärgi leevendada. Meile räägitakse ainult töötuskindlustushüvitisest. See oli praktiliselt täpselt samadel alustel juba enne seda kriisisituatsiooni olemas ja midagi juurde tulnud ei ole. Ka töötutoetus, nii nagu siin eelmise päevakorrapunkti puhul samuti räägiti, on väga madal. Töötutoetus ei võimalda katta kulutusi, mis näiteks inimesel on vaja teha, et tööd otsida. Selline universaalne toetus, mis aitaks neid peresid, kus on töötuid ja kus on olemas vaesusrisk, on siiski toimetulekutoetus. See on see, mis aitaks just vaesusriskis olevaid peresid. Kindlasti on väga oluline ka see ettepanek, millega siin on juba esinetud ja mille me uuesti veel kord teeme, et lastetoetusi ei arvestataks sissetulekute hulka, kui toimetulekutoetust makstakse, sest praktiliselt annab riik siis ühe käega perele lastetoetust ja teise käega tõmbab sellesama summa võrra väiksemaks toimetulekutoetust, aga just lastega peredes on olukord kõige raskem. Pakume siis välja sellise meetme, mis aitaks töötuse sotsiaalseid tagajärgi leevendada. Sotsiaalministeeriumi poolelt on küll kõlanud ka arglikke ettepanekuid, et midagi tuleks ette võtta, aga kahjuks pole ühegi eelnõuga senini veel siia saali jõutud. Me teeme selle ettepaneku ja palume kõigil seda toetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun vabandust! Üks kolleeg oli pisut aeglane. Kuid siiski on küsimus kolleeg Marek Strandbergil. Palun sõna Marek Strandbergile!

Meie kolleegid on jah veidi aeglased. Aga küsimus on seotud järgmisega. Kui te nüüd arvate, et neid toetusi peaks suurendama ja rohkem maksma, siis mille arvel need toetussummad laekuma hakkavad? Kui suurel määral peavad tööd omavad inimesed oma tööpanuseid kasvatama või makse suurendama? Kas te eelnõu esitajana oskate hinnata, milline on teie eelnõu rakendamiseks vajaliku lisaraha hulk ühiskonnas ja millised võiksid olla need oletatavad allikad?

Tänan küsimuse eest! Jah, küsimus on hea. Me oleme hinnanud, et toimetulekutoetusteks oleks vaja täiendavalt eraldada 80–90 miljonit krooni. Kui see praegu, 2010. aastal, on 350 miljonit, siis meie hinnangul peaks see järgmisel aastal, kui need muudatused sisse viiakse, olema ca 415 miljonit krooni, mis omavalitsustele toimetulekutoetusteks eraldatakse. Mis puudutab seda, kust kohast neid kaetakse, siis olen siin varemgi rääkinud ja meie fraktsiooni esindajad on öelnud, et kõik oleneb ju ka prioriteetidest. Ei taha siin pikalt arutleda maksubaaside üle ja nende ettepanekute üle, mida meie oleme esitanud ja mis võimaldaksid ka sotsiaalkulutusi suuremal määral katta. Aga kindlasti, kui me vaatame, kuidas on sellele kriisisituatsioonile ja töötuse kasvule reageeritud normaalses Euroopa riigis, siis sotsiaalkulutusi pole vähendatud, vaid neid on suurendatud. Meil kiputakse neid vähendama, mis tähendabki seda, et me ei toeta, me ei võta vastu ühtegi meedet, mis aitaks leevendada neid raskeid tagajärgi, mis töötusel on meie perede hakkamasaamisele ja sissetulekutele.

Aitäh! Küsimusi on veel. Küsimuseks saab sõna Kadri Simson. Palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! 2007. aasta alguses, kui teie olite veel sotsiaalminister, arvutati minu teada viimati välja minimaalne toidukorvi maksumus, mis oli toona, üle kolme aasta tagasi, 1031 krooni. Siis oli see toimetulekutoetus, 1000 krooni, sellega korrelatsioonis. Mis praegu peaks olema selle minimaalse toidukorviga juhtunud?

Tänan küsimuse eest! Kui arvestada seda inflatsiooni, mis on 2007. aastast siiamaani toimunud, ja just nimelt nende kulutuste osa, mis nõuab toimetulekutoetuse saamist – eluasemekulude tõus mitme energialiigi kallinemise, kütte kallinemise tõttu –, siis on selle tarbimiskorvi maksumus kindlasti suurem. Ei oska välja pakkuda, kui mitu protsenti, aga kindlasti on see suurem. Samas on sotsiaalteadlased välja toonud, et üks kõige suuremaid puudusi toimetuleku kindlustamisel on meil just nimelt see, et meie toimetulekupiir ei ole seotud ühegi niisuguse, ütleme, uuringutega või teaduspõhiselt tõestatava summaga. Üks võimalus ongi uuesti välja arvutada see minimaalne tarbimiskorv, milline ta siis tegelikult on, ja siduda toimetulekutoetuse piir just nimelt sellega. Ma arvan, et see 1200 krooni, mis meie praegu välja pakume, võiks olla lähedal sellele minimaalsele tarbimiskorvi maksumusele, mis alates 2007. aastast on tõusnud.

Küsimuseks saab sõna Taavi Rõivas. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! See teema, mille Marek Strandberg tõstatas, on üsna põhimõttelise tähtsusega. Ka rahanduskomisjonis oli veel viimati näiteks eile arutelul mitmeid Keskerakonna fraktsiooni eelnõusid, mis oluliselt suurendavad riigieelarve kulusid. Ka see eelnõu kuulub nende hulka ja te ütlesite, et see on prioriteetide küsimus, kust raha saada. Heakene küll! Kui me arvestame, et lähiajal meil liiga kiiret eelarve kasvu oodata ei ole, siis mis võiks see mitteprioriteet olla. Nagu ma aru saan, on see valdkond teie jaoks prioriteetne, kuhu raha juurde anda, aga öelge siis, palun, mis on see mitteprioriteetne valdkond, kust me võiksime selle raha võtta, ja siis me saaksime selle eelnõu aruteluga sisulisemalt edasi minna.

Tänan küsimuse eest! Ma vastan suhteliselt lühidalt. Me oleme teinud ka ettepanekuid selles suunas, kuidas eelarvesse rohkem raha saada, ja need puudutavad maksustamist, üksikisiku tulumaksu jne. Nii et ma ei näe põhjust taandada see vaidlus jälle ainult kärbetele. Ei saa öelda, et me pole teinud ettepanekuid riigieelarvet täiendada. Me oleme seda teinud ja me oleme alati öelnud, et just nimelt teatud sotsiaalkulutused on see prioriteet, kuhu seda raha tuleks panna.

Aitäh, hea ettekandja! Nüüd on küsimused otsas. Tänan ettekande eest! Palun nüüd juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 3. mai istungil. Algatajate poolt tutvustas eelnõu Jaak Aab. Eelnõu eesmärk on viia toimetulekupiiri kehtestamine iga-aastasest riigieelarve seadusest sotsiaalhoolekande seadusesse ja tõsta seda 200 krooni võrra, st 1200 kroonini, aastast 2011. Täiendataks ka loetelu, mida arvata toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka.
Vabariigi Valitsus otsustas oma 15. aprilli istungil seda eelnõu mitte toetada. Valitsuse positsioone tutvustas komisjonile Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Marek Atonen.
Eelnõu põhilised puudused, millele Vabariigi Valitsus osutas, on järgmised. Kehtiv sotsiaalhoolekande seadus sätestab, et toimetulekupiiri suuruse üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Kehtiva toimetulekupiiri muutmine toob endaga kaasa riigieelarvega kehtestatud toimetulekutoetuse vahendite kulu muutuse. Seega ei ole põhjendatud seaduse muutmine selliselt, et otsustamine oleks vähem paindlik ning tingiks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise vajaduse toimetulekupiiri iga muutmise korral. Praegune regulatsioon tagab paremini toimetulekupiiri ning selle maksmisega kaasnevate vahendite vajaduse sidususe. Lisaks soovitakse eelnõuga muuta toimetulekutoetuse arvestamise aluseid ja jätta perekonna sissetulekust välja avaliku töö eest saadud tasu, okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstavad toetused ja riiklikud peretoetused. Vastav muudatus ei võimalda tagada võrdseid toimetulekupiiri arvestamise aluseid.
Tulenevalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-st 16 on avalik töö ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust. Vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse seletuskirjas toodule käsitletakse avaliku töö tasu toimetulekutoetuse maksmise korral sissetulekuna, sest tegu on töötasuga. Ühte liiki töötasu eristamine muu töö eest saadavast tasust ei ole põhjendatav ning seda ei ole põhjendatud ka sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstavaid toetusi ei arvestata ka tulenevalt praegu kehtivast seadusest sissetulekuna toimetuleku maksmisel, kuna tegemist on sotsiaalhoolekande seaduse § 22² lõike 2 punktis 1 toodud ühekordsete toetustega, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigieelarve vahenditest. Sellest tulenevalt ei ole ka põhjendatav vastava erisuse kehtestamine sotsiaalhoolekande seaduses. Peretoetuste seaduse alusel makstavad toetused võib jagada igakuiselt makstavateks toetusteks ja ühekordselt makstavateks toetusteks. Ka ühekordseid toetusi ei arvestata praegusel hetkel toimetulekutoetuse arvestamisel sisse, küll aga tehakse seda igakuiste peretoetuste puhul. Igakuiste peretoetuste väljaarvamine perekonna sissetulekutest tekitab ühtse toimetulekupiiri käsitluse raames erinevate toimetulekuvõimalustega perekonnad. Teatavasti on toimetulekutoetuse eesmärk tagada üksi elavale isikule või perekonnale sissetulek sellisel tasemel, mis pärast eluasemekulude tasumist kataks toimetulekupiiri. Komisjonis nõustus algatajate esindaja – mida ta küll siin praegu eelnõu ettekandes ei teinud –, et mis puudutab okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstavaid toetusi, sai see ettepanek tema arvates eelnõusse lisatud kiirustades ja tegelikult kehtivas seaduses probleeme ei ole. Samuti meenutas komisjoni esimees seda, et komisjon avaldas üksmeelselt toetust Sotsiaalministeeriumile läbirääkimistel Rahandusministeeriumiga järgmise aasta riigieelarve üle, et saaks võimalikuks toimetulekutoetuse tõstmine 1200 kroonini. Seega on küsitav, kas tasub muuta süsteemi vähem paindlikuks, nagu algatajad ette panevad.
Mis puudutab peretoetuste mittearvestamist sissetulekute hulka, siis komisjonis meenutati neid motiive, miks 2005. aastal jõustunud riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega hakati toimetulekutoetuse määramisel sissetulekutena arvesse võtma igakuiseid lapsetoetusi. Põhiprobleem oli tol ajal vaesuslõks ja toetust saavate perede vähene motivatsioon tööle minna, sest toetust saades oli mõne pere puhul sissetulek suurem kui see, mida ta saanuks miinimumpalga korral. Praeguse tööpuuduse oludes on need põhimõtted ministeeriumis ülevaatamisel. Komisjonis meenutati Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja sõnavõttu Riigikogu avatud uste päeva raames toimunud sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, kus ta ütles, et ministeerium töötab praegusel hetkel kolme põhiülesande kallal, s.o toimetulekupiiri tõstmine 1200 kroonini, toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate kaalude muutmine, st võrdsustada lapsed koefitsiendiga 1, ja kolmas variant – mitte lugeda enam lastetoetusi sissetulekuteks. Praegu toimub Sotsiaalministeeriumis nende ettepanekute analüüs, et hinnata nende mõju nii järgmise aasta riigieelarvele kui ka sellele, kuidas iga konkreetne muudatus aitab vaesust leevendada.
Selliselt meie arutelu komisjonis kulges, kuni jõuti menetluslike otsusteni. Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele 11.mail, s.o täna. Komisjoni liige Heljo Pikhof tegi ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada. Selle poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu 5. Hääletuse tulemusena ettepanek toetust ei leidnud. Sellest tulenevalt on komisjoni ettepanek esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. mai kell 18.

Tänan! Teile on küsimusi. Küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite, et Sotsiaalministeerium valmistab ette muudatusi toimetulekutoetuse määramisel ja selle piirmäära tõstmisel 1000 kroonilt 1200 kroonile. Lisaks tehakse veel teatud muudatusi. Kas te olete kursis ka sellega, et kõik need muudatused nõuavad lisaraha riigieelarves. Millised on need rahalised katted, mis on see tulu, mis tuleb riigieelarvesse? Olge hea, öelge mõni sõna ka nende asjade kohta.

Aitäh! Neid teemasid komisjonis ei arutatud, küll aga viidati sellele, mida asekantsler ütles Riigikogu avatud uste päevade raames toimunud sotsiaalkomisjoni avalikul istungil. Nad töötavad nende kolme variandi kallal ja nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, hinnatakse konkreetset mõju riigieelarvele ja seda, milline on iga meetme mõju konkreetselt vaesuse leevendamisel. Pärast seda, kui nende analüüsidega on ühele poole saadud – praegu käib ka riigieelarvestrateegia arutelu –, oskame nendele küsimustele täpsemalt vastata.

Teiseks küsimuseks saab sõna Kadri Simson. Palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me kuulsime eelmise ettekandja käest, et see 1000-kroonine toimetulekutoetus on märgatavalt allpool minimaalse toidukorvi maksumust. Kas te oskate seletada, miks viimastel aastatel ei ole minimaalse toidukorvi maksumust enam välja arvutatud? See peaks vägagi sotsiaalvaldkonda puutuma.

Aitäh! See küsimus ei olnud komisjonis arutelul.

Teiseks küsimuseks on sõna Taavi Rõivasel.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus just selle kohta, mis komisjonis toimus. Enne öeldi siin, et komisjoni liige Heljo Pikhof tegi ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada. Kas Heljo Pikhof esitas ka mingeid argumente, miks see eelnõu tema hinnangul halb on või jättis ta selle ettepanekut tehes tegemata?

Ta ei motiveerinud oma ettepanekut.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Kui ministeeriumi ametnikud ja mitmed komisjoni liikmed on veendunud, et 1000 krooniga on võimalik ennast kuus ära toita, kas siis keegi on teinud katset, kuidas see õnnestub?

Küsimuse püstitus jäi arusaamatuks, sest nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, avaldas komisjon Sotsiaalministeeriumile üksmeelselt toetust läbirääkimiste pidamiseks Rahandusministeeriumiga, et leida lisavahendeid, et aastast 2011 saaks toimetulekupiiri tõsta.

Küsimuseks saab sõna Eiki Nestor. Palun!

Mind huvitab ka komisjonis toimunu, mille vastu siin nii elav huvi paistab olevat. Kas saab välistada seda, et selle ettepaneku taga, mille Heljo Pikhof tegi, võis olla näiteks soov, et komisjon ei langetaks vastupidist otsust, et jääks just selline otsus, nagu ta on, et eelnõu jääks menetlusse?

Aitäh! Raske öelda! Ma ei tea, mis oli sinu kalli kolleegi konkreetne motiiv.

Küsimuseks saab sõna Väino Linde. Palun!

Aitäh! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Hea istungi juhataja! Kui me siin ühe oma hea kolleegi hääletuse sisemist hingeelu juba lahkame, siis ma küsin ka selle kohta. Kuidas see hea kolleeg sotsiaalkomisjonis pärast seda, kui ta oli teinud ettepaneku eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada, siis ise sellele oma ettepanekule hääletuse kaudu reageeris?

Aitäh! Tema omaenda ettepanekut ei toetanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kui on soovi, siis avan läbirääkimised. Palun esimesena Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt väike selgitus selle kohta, mis puudutab okupatsioonirežiimide poolt represseeritute toetusi. Praktikas on olnud probleeme selle tõlgendamisega, kas need siis arvatakse toimetulekutoetuse hulka või ei arvata. Sotsiaalministeerium kinnitas, et seda loetakse ühekordseks toetuseks ega arvestata sinna hulka ja vastavalt sellele ma ka algataja esindajana ütlesin, et kui see tõesti on niimoodi ja see on täiesti kindel, siis me oleme eelnõu edasisel menetlemisel nõus tegema selles vastavaid muudatusi. Mis puudutab jälle üles  kerkinud küsimust, millised on vahendid jne, siis kui ka Sotsiaalministeerium on põhiliselt kaalunud neid ettepanekuid, millega meie oleme siin välja tulnud, tuleb meil kõigil järelikult kaaluda sedagi, millistest vahenditest seda teha. Minu arust on täiesti arusaadav – kui alata sotsiaalteadlastest, kes on käinud meil komisjoni istungil esinemas ja keda me oleme ka siin saalis kuulnud –, et põhiline võimalus vaesusriski vähendada on just see toimetulekutoetus. Ja ma ei näe ka mingit erilist takistust, miks see piir ei võiks olla seaduses, miks ta peab olema just eelarves. Väga paljud muud toetused on ju seaduses määratletud. Miks ei võiks ka toimetulekutoetus olla seal määratletud. Just nimelt sellepärast, et siis ei satuks selline oluline määr eelarve menetlemisel kärpeohtu. See on üks selliseid prioriteete, mis ei tohiks olla eelarvevaidluste teema. Sellepärast oleme me ta seaduse tasemele toonud. Ja lõpetuseks palun seda kindlasti toetada, kuna selliseid ettepanekuid on tulnud ju tegelikult nii ministeeriumi poolt kui – vähemalt nüüd võib juba öelda – ka opositsioonifraktsioonide poolt. Palun siis toetada, et me saaksime jätkata arutelu nende teemade üle, kuidas neid inimesi, neid peresid paremini toetada, millised on need kõige efektiivsemad meetmed. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Mulle on laekunud ka Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 711 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 34, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks.
Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 711 on menetlusest välja langenud.

Kolmas päevakorrapunkt on täna rahanduskomisjoni algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Tegemist on Riigikogu rahanduskomisjoni konsensuslikult algatatud eelnõuga, mis valmis koostöös Eesti Kaupmeeste Liidu ja Eesti Tööandjate Keskliiduga. Selle eelnõu eesmärk on leevendada ajutiselt Tallinna müügimaksuga seonduvalt müügihinna väljapanemise reegleid, vältimaks hinnasiltide vahetamist Tallinnas kaks korda lühikese aja jooksul – esmalt müügimaksust tulenevalt ja seejärel euro kasutuselevõtust tulenevalt. Eelnõu kohaselt võib käesoleva aasta 1. juunist, mil müügimaks kehtima hakkab, kuni detsembri lõpuni Tallinna kauplustes ostja poolt tasutav lõpphind olla kuni 1% suurem kaubale kleebitud või kauba vahetus läheduses eksponeeritud müügihinnast. Analoogne hinna avaldamise leevendus laieneb ka teenindusasutustele. Kuivõrd müügimaks jõustub 1. juunist, tuleb ka kõnealust leevendust lubav muudatus jõustada samal ajal. See eeldab eelnõu kiiret menetlemist käesoleval ja järgmisel töönädalal. Komisjon otsustas taas kord konsensuslikult teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja palub määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. mai, s.o homme kell 18. Aitäh!

Aitäh! Esimesena saab küsimuseks sõna Jüri Tamm. Palun!

Austatud Taavi Rõivas! Ma nägin tekstiga tutvudes sellist võimalust, et ettevõtjad hakkavad infoplakateid panema kas siis kassade juurde või sissekäikude juurde. Teadaolevalt külastab Eestit eriti suvel väga palju turiste, kes annavad väga suure osa müügitulust. Kas te olete komisjonis arutanud ka seda, mis keeles peaks see informatsioon olema, sest teatud poodides näiteks ostetakse 1000 euro suuruse summa eest ja mitte kõik ei oska eesti keelt. Kas sellisel puhul võib näiteks Keeleinspektsiooni sekkumine olla üheks ohuks?

Aitäh väga huvitava küsimuse eest! Ma ütlen kohe ära, et komisjon ei ole seda eraldi käsitlenud. Küll aga peab silt eelduslikult loomulikult kehtiva keeleseaduse alusel vähemasti eesti keeles olema ja kui kauplus ise soovib seda paralleelselt tõlkida mõnda teise keelde, siis ma praegusel hetkel küll selles probleemi ei näe. Aga usun, et meil on võimalik seda teisel lugemisel eraldi käsitleda. Ma tänan selle teema püstituse eest, see tundub täiesti asjakohane olevat.

Teiseks küsimuseks saab sõna Jüri Tamm. Palun!

Aitäh mõistva suhtumise eest! Aga ma jätkaksin seda teemat. Juhul kui klient tõesti ei saa informatsioonist aru – olgu ta näiteks hispaaniakeelne või hiinakeelne kodanik –, kelle vastu siis hagi või nõue esitatakse rikkumise puhul, kas ettevõtja vastu või riigi vastu, kes sellise möönduse tegi, või Tallinna linna vastu?

Aitäh! Mina ei soovitaks üldse hagi esitada, sest küllap on meil kõigil olnud kogemusi mõnes võõras riigis, kus me ei saa väga täpselt kohalikust keelest aru. Sealsamas hispaania keelt rääkivas Hispaanias, kui ma ei eksi, lisandub mõnes paigas teatud osa makse veel arvele, rääkimata näiteks Ameerika Ühendriikidest, kus on samuti osariigipõhine müügimaks, mis hiljem arvele lisandub. See võib seal inglise keelt mitte valdavatele inimestele ka üllatusena tulla. Ma usun, et peamine on ikkagi see, et Eesti tarbijad saaksid selle adekvaatse info kätte, see on analoogne üleminekuperiood sellega, mis me kehtestasime käibemaksumäära tõstes, ja see tagab, ma loodan, ka selle, et kauplusekettidel, mis ei asu mitte ainult Tallinnas, vaid üle Eesti, on võimalik jätta infosüsteemis, mis näiteks silte trükib, hinnad ühtlaselt samaks igal pool ja lisada see 1% siis tõesti vaid Tallinnas. Ka praegu on näiteks ajakirjanduses olnud väga palju spekulatsioone sel teemal, et Tallinna müügimaks võib praktikas tõsta hindu üle kogu Eesti sel lihtsal põhjusel, et kaubandusketid on üle-eestilised ja nende erinevate hindade, mida mõne suure kaupluse puhul on sadu tuhandeid, näitamine eri poodides erinevana võib olla liiga keeruline. Ma usun, et see väike muudatus leevendab ka seda riski, et mujal, väljaspool Tallinna, hinnad Tallinna müügimaksu tõttu tõusevad. Aga päris kindlasti leevendab see kaupmeeste halduskoormust, mis ilma selle muudatuseta oleks kaupmeeste hinnangul ikka väga suur. Aitäh!

Küsimuseks saab sõna Tõnis Kõiv. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et kui tänasel päeval saab väga hinnatundlik klient toidupoes käies, lettide vahel jalutades ja kaupa valides väga lihtsalt arvutades teada, kui palju tal kassas raha kulub, kui palju ta osta saab, siis selle eelnõu jõustumisel peab ta hakkama veel protsenti arvestama või ei saagi väga täpselt teada, kui palju tal see kaup tegelikult kassas maksma võib minna, sest sinna lisandub Savisaare müügimaks. Kuidas see mõjub näiteks siin mitmes päevakorrapunktis arutusel olnud toidukorvi maksumusele?

Aitäh! Vara on veel öelda, kui suur mõju hinnatõusule sellel müügimaksul saab olema. Seda näitab kindlasti aeg. Aga ma usun, et kindlasti ta hinnatõusu kaasa toob ja praegu otsimegi võimalusi selleks, et seda hinnatõusu väljaspool Tallinna vähemasti ei tuleks, sest väljaspool Tallinna elavatel inimestel ei ole olnud võimalust oma poliitilise valiku kaudu teha midagi selleks, et Tallinnas müügimaksu ei kehtestataks. Tallinnas kehtestatav müügimaks, kui ta de facto rakenduks ka mujal Eestis, oleks ülejäänud Eesti suhtes kindlasti ebaõiglane.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Rahanduskomisjoni algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 754 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. mai kell 18.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud. Edukaid komisjoni istungeid kõigile!

Istungi lõpp kell 11.24.