Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 13. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt küsin, kas ametikaaslastel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi.
Kui eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita, siis läheme teadete juurde. Mul on teile edastada järgmised teated. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 29. aprillil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni eelnõude "Euroopa Liidu Nõukogu otsus tõhustatud koostöö lubamise kohta abielulahutuse ja lahuselu kohaldatava õiguse valdkonnas" ning  "Euroopa Liidu Nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamisest abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõude kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 17. mai kell 12. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 29. aprillil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 17. mai kell 12.
Kolmapäeval, s.a 5. mail osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja rahandusminister Jürgen Ligi.
Riigikogu esimees on edastanud viie Riigikogu liikme esitatud arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Me võime minna tänase päevakorra punktide menetlemise juurde. Kõigepealt tuleb meil päevakorda pisut täpsustada. Nimelt jäi neljapäevasel istungil istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 689 esimese lugemise arutelu. Arutelu jäi pooleli küsimuste juures. Küsimustele vastas juhtivkomisjoni ettekandja Tõnis Kõiv. Ma palun juhtivkomisjoni ettekandja Tõnis Kõivu Riigikogu kõnetooli tagasi! Me võime päevakorrapunkti menetlemist jätkata sealt, kus see pooleli jäi. Küsimisjärg jõudis Heljo Pikhofini, nii et küsimuseks on sõna Heljo Pikhofil. Palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Kas sa kordaksid üle veel need põhjendused, miks Vabariigi Valitsus eelnõu ei toetanud? Veel parem oleks, kui sa need ette loeksid.

Head kolleegid! Kõigepealt aitäh küsijale! Loomulikult ei ole mul midagi Vabariigi Valitsuse esitatud põhjenduste ülekordamise vastu, kuid, kolleegid, aega kokku hoides ei tee ma seda liiga pikalt, vaid ütlen lühidalt. Vabariigi Valitsus ei toeta seda eelnõu, sest eelnõuga muudetakse töölepingu seaduse arutelude käigus sotsiaalpartnerite poolt kokku lepitud põhimõtteid. Tegelikult on kõik ülejäänud põhjused paljuski seotud sellesamaga, et muudetakse põhimõtteid. Lisaks on oluline ka see, et töötukassal on jätkuvalt vaja taastada reservid, mis on vajalikud töötuskindlustushüvitiste väljamaksmise tagamiseks. Kõige lõpuks on Rahandusministeerium lisanud, et kõikvõimalike lahenduste puhul tuleb arvestada ka riigieelarveliste võimalustega ning eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkusega. Ütlen järgmiste küsijate jaoks juba ette, et mina olen siin puldis sotsiaalkomisjoni ettekandja ja selle eelnõuga seoses ei ole sotsiaalkomisjonis vahepealsel ajal, arutelu katkemisest kuni tänase päevani, mingeid arutelusid toimunud.

Küsimuseks saab sõna Kaia Iva. Palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Algatajad on oma eelnõu selgitamiseks öelnud, et selle eelnõu eesmärk on töötukassasse kogutud raha kasutamine sihtotstarbeliselt. Kas komisjonis oli jutuks ja oli fakte, et töötukassasse kogutud raha oleks kasutatud mittesihtotstarbeliselt?

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, seda sai mainitud ka eelmine kord, et keegi ei esitanud väidet, et töötukassasse tööandjatelt ja töötajatelt kokkukogutud maksuraha oleks kasutatud kuidagi ebaotstarbekalt või ebasihipäraselt.

Mai Treial, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas sa oleksid nii hea ja värskendaksid natukene neid seisukohti, mis puudutavad seda, et töölepingu osas on sõlmitud teatud kokkulepped sotsiaalpartnerite vahel? Sa rõhutasid, et ei ole otstarbekas neid praegu muuta. Aga ametiühingud selle kokkuleppe ühe osapoolena on küll rõhutanud, et tegelikult on nad väga mures, sest tööpuudus on väga suur, samas on nad rõhutanud seda, et töötutele makstavad toetused on väikesed. Kas vahepeal on sotsiaalkomisjoni tulnud näiteks ametiühingute esindajatelt mingisuguseid täiendavaid ettepanekuid?

Aitäh küsimuse eest! Kõige suurem, kõige tähtsam või kõige olulisem põhimõte, mis on sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitud ja mida eelnõu esitajad muuta tahavad, on see, et koondamishüvitist ja töötuskindlustushüvitist ühel ajal ei maksta. Eelnõu kohaselt maksab töötukassa isikule välja ühe ja sama ajaperioodi eest nii kindlustushüvitise koondamise korral kui ka töötuskindlustushüvitise, mis tähendab, et inimene saab eelnõu kohaselt hüvitistena 150% oma eelnevast töisest sissetulekust kuus. See läheb selgesse vastuollu sellega, mida sotsiaalpartnerid on uue töölepingu seaduse loomise käigus kokku leppinud. Samuti see, et kui töötu algatusel töölepingu ülesütlemisel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel või töö- või teenistussuhte lõppemisel poolte kokkuleppel tekib õigus töötuskindlustushüvitisele madalamas asendusmääras kui pealesunnitud töötuse korral, siis eelnõuga soovitakse tõsta hüvitise asendusmäära 40%-lt 50%-le ja lisaks on kehtestatud eelnevalt 30-päevane ooteaeg. Need on need kaks põhilist punkti, mis nende kokkulepetega kokku ei käi. Olen sunnitud uuesti ütlema, et selle eelnõuga seoses, mille ettekandja mina siin komisjoni nimel olen, ei ole sotsiaalkomisjonis mingeid arenguid toimunud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja!

Palun ka lisaaega, igaks juhuks!

Lisaaega on kolm minutit, kokku on kaheksa minutit.

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Vabariigi Valitsuse arvamused esitatud eelnõude kohta teinekord õnnestuvad, teinekord mitte. See, mille siin kolleeg sotsiaalkomisjoni nimel ette luges, on täielik demagoogia. Demagoogia selles mõttes, et kui töölepingu seaduse väljatöötamisel jõuti kokkuleppele, et ühtepidi muutub tööturg paindlikumaks ja teiselt poolt turvalisemaks, siis hiljem Vabariigi Valitsus oma lubadusest taganes, kokkuleppest kinni ei pidanud ja võttis kogu selle turvalisusepoole maha. Selle eelnõu eesmärk ongi seda turvalisust taastada ehk maksta hüvitisi nendes määrades, nagu kokku lepiti, ja ühtlasi taastada olukord, et töökoha kaotuse eest, sõltuvalt tööstaažist, saavad inimesed ka valuraha, seetõttu et neil enam töökohta ei ole.
Rahast. Kehtiva seaduse alusel, tuginedes nendele prognoosidele, millel põhineb meie eelarve, ehk eelmise aasta sügisel tehtud prognoosidele, jääb selle aasta maksemääradega töötukassa plussi kokku 564 miljoni krooni võrra. Järgmisel aastal, mil see seadus peaks jõustuma, on töötukassa ülejääk üle ühe miljardi krooni. Kui see eelnõu seadusena vastu võtta, siis töötukassa tagavarad, mis praegu on kaks miljardit krooni, suurenevad veel 119 miljoni krooni võrra. Raha on olemas.
Sisuliselt, head rahvasaadikud, hääletades te näitate järgmist: need, kes on selle eelnõu menetlemise poolt, arvavad, et valitsus peab täitma tema poolt sõlmitud kokkuleppeid, ja need, kes on selle eelnõu vastu, arvavad, et valitsus võib teha, mis ta tahab. Aitäh!

Palun, Reformierakonna fraktsiooni esindaja Tõnis Kõiv! Lisaaega kolm minutit, kokku kaheksa minutit.

Head kolleegid! Kui enne küsimustele vastates ei saanud ma avaldada isiklikku arvamust või fraktsiooni nimel midagi öelda, siis nüüd on selleks küll väga hea võimalus.
Kõigepealt saan öelda, et Reformierakonna fraktsiooni arvates on töötajatele vaja esmajoones uut töökohta. Hüvitised on ka olulised just selle uue töökoha otsingul ja on käsitletavad ajutise abina. Hüvitiste puhul peame me alati küsima, kust see raha tuleb. Töötukassas ei ole mingisugust imeveskit, mis muudkui jahvatab, raha tekib ja seda saab välja maksta, vaid see raha tuleb ikkagi ju tööl käivatelt inimestelt, kes seda maksavad, kõikidelt ettevõtetelt. Kõrged hüvitised tähendavad kõrgeid makse, kõrged maksud tähendavad majanduse kidumist, majanduse kidumine tähendab uusi töötuid, mis omakorda tähendab suuremat inimeste hulka, kellele tuleb hakata hüvitisi maksma.
Alles mõni aasta tagasi tundusid töötukassa reservid olevat hiiglaslikud ja kõlas arvamusi, et need on lausa ebavajalikult suured, neid ei ole mõtet koguda. Globaalne majanduskriis tõi aga koju kätte karmi reaalsuse, et meil on suur tööpuudus ja meil on vaja paljudele inimestele hüvitisi maksta. Selleks et meil oleks võimalik hüvitisi maksta, on töötuskindlustuse maksemäärasid olnud vaja mitmekordselt tõsta. Tuletan meelde, et tööandja maksab töötuskindlustuseks praegu palgafondilt 1,4%, töötaja maksab 2,8%. Perioodil 2006–2008 olid samad protsendid mitu korda väiksemad, vastavalt 0,3% ja 0,6%.
Töötukassa arengukavas on seatud eesmärk tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive. Selle eesmärgi täitmist rahastatakse töötuskindlustusmaksetest. Just uute töökohtade loomine vähendab survet töötukassale. Uued töökohad peaksid olema meie peaeesmärk, mitte kõrgemad hüvitised. Majanduskriisist ei aita meid välja suurem kulutamine, vaid kohandumine uute oludega: struktuursed reformid, majanduse ümberstruktureerimine ning sellega kaasnev uute töökohtade loomine. Sellega käib loomulikult kaasas töötukassa jätkusuutlikkus, et ühelgi töötul ei oleks mingitki põhjust kahelda, kas töötukassal on ikka raha, et maksta talle välja hüvitist, maksta tema koolituse eest, maksta talle stipendiumi, maksta tema tööpraktika eest, maksta tööandjale töötu töölevõtmiseks palgatoetust. Kõikide nende meetmete rahastamise suhtes ei tohiks olla töötul ühtegi kahtlust.
Eurole üleminek, mille nimel me kõik oleme viimased aasta-poolteist pingutanud, avaldab majandusele väga selgelt positiivset mõju. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul võib euro kasutusele võtmine suurendada SKT-d 20 aasta jooksul 3–20% ja tähendada keskmiselt 0,15–1% täiendavat majanduskasvu aastas. Euro suurendab meie majanduskeskkonna atraktiivsust ja avardab võimalusi välisinvesteeringute tulekuks. Sealt tulevad ju jälle uued töökohad. Seda on juba võib-olla tüütuseni korratud, aga kordamine on tarkuse ema.
Eesti maksukoormuse struktuuris on tööjõumaksude osakaal suur. See ei soodusta tegelikult investeeringute tulekut Eestisse. Sellepärast on väga selge, et kui töötukassas hakkab raha n-ö üle jääma ja reservid hakkavad jälle taastuma, siis tuleb ikkagi esimeses järjekorras asuda töötuskindlustusmaksemäärade vähendamise teele, et soodustada ettevõtlust ja uute töökohtade loomist. Samuti tuleb vähendada tööjõumakse ja seada sotsiaalmaksule ülempiir, sest see toob Eestisse tarku töökohti ja sellega seonduvalt teisigi töökohti juurde.
Reformierakond ei toeta konkreetset eelnõu hüvitiste suurendamiseks, sest meie toetame pikaajalisi lahendusi ja tegutseme selle nimel, et kõigil Eesti inimestel oleks tööd. Me toetame ja langetame neid otsuseid, mis selleni viivad. Me soovime Eestit, kus igal inimesel on töökoht ning inimene arendab oma oskusi terve elu, tööturu muutuvate vajadustega kaasas käies, aga mitte Eestit, kus loodetakse võimalikult suurt töötuhüvitist saada. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 689 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu hääletas 42 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 689 on menetlusest välja langenud.

Tänase päevakorra järgmine punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Meeldivat hommikutundi, head kolleegid! Hea istungi juhataja! 19. aprill oli see tore esmaspäevane päev, mil põhiseaduskomisjon esimese päevakorrapunkti raames arutas selle eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Meil oli algatajate esindajana kohal hea kolleeg Marko Mihkelson ja oli ka veel eksperte-asjatundjaid Välisministeeriumist, Riigikantseleist ning meie oma Riigikogu Kantseleist. Ütlen ka selle kohe ära, et muudatusettepanekuid eelnõu kohta kolleegid, Riigikogu komisjonid ega fraktsioonid ei esitanud, küll aga oli Vabariigi Valitsus esitanud oma arvamuse, mis oli selle eelnõu puhul loomulikult toetav, kuid tõi välja paar nüanssi, millest tulenevalt põhiseaduskomisjon otsustas lõppkokkuvõttes algatada mõned muudatusettepanekud. Need käsitlesid eelkõige seda, et Euroopa Liidu asjade menetlemise korra kohaselt sisaldavad Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule seisukohavõtuks esitatavate Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude seletuskirjad nii või teisiti mõjude analüüsi, kus on väljakujunenud praktika kohaselt juttu ka proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttest. Me tegime eelnõu kohta muudatusettepaneku, et Vabariigi Valitsus ei pea alati arvamuse andmiseks uuesti kokku tulema, vaid Vabariigi Valitsus võib oma arvamuse puhul tugineda varasemale arvamusele või seisukohale. See hoiaks oluliselt aega kokku. Sellest tulenevalt on siin kirjas muudatusettepanekud nr 6 ja 7. Tegime muudatusettepaneku, et Vabariigi Valitsus saab kindlasti anda oma seisukoha ja juhtivkomisjon kuulab ära Vabariigi Valitsuse arvamuse, kuid valitsus ei pea alati eraldi kokku tulema, kuid, kui ta peab seda vajalikuks, siis ta tuleb kokku. See aeg, mis meil on kogu selle protseduuri jaoks, kaheksa nädalat, on ikkagi piiratud ja see ei tulene mitte meie otsusest, vaid Lissaboni lepingust.
Rääkisime veel sellest, et Välisministeerium oli huvitatud, kui palju neil on võimalik rääkida kaasa Euroopa Liidu Kohtule esitatava hagi teksti koostamisel. Kuid me jäime ikkagi eelnõus olemasoleva sõnastuse juurde, et kui komisjon otsustab esitada Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldab nõuet Vabariigi Valitsusele esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi Euroopa Liidu seadusandlikus aktis esineva subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise asjas, siis see eelnõu peab sisaldama selle hagi teksti. Leidsime, et Välisministeeriumil on võimalik hagi teksti koostamise või kujundamise osas kaasa rääkida selle kaudu, et Riigikogu küsib nii või teisiti Vabariigi Valitsuse arvamust ja Välisministeerium saab selle arvamuse kaudu selle teksti kohta teha kas täiendusi või muudatusettepanekuid.
Mul muud selle eelnõu kohta öelda, head kolleegid, ei olegi, kui seda, et meie ettepanek on täna selle eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata.
Me võime asuda läbi vaatama seaduseelnõu 697 muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekuid on kokku seitse. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ka teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda ja seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu 697 teine lugemine on lõpetatud.

Tänase päevakorra järgmine punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun algatajate ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Ain Seppiku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõnealuse eelnõu eesmärk on riigilõivumäärade vähendamine tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning seeläbi inimeste õiguskaitse tõhustamine. Nimelt, 2009. aasta 1. jaanuarist muutusid riigilõivumäärad tsiviil- ja halduskohtumenetluses mitmekordseks, keskmiselt viiekordseks. Lõivude tõstmise idee oli küllalt ootamatu ja selle mõte oli, et inimesed peaksid kohtus käimise ise kinni maksma. Jutt oli küll tsiviilkohtupidamisest. Varjatud eesmärgina oli loomulikult soov täita inimeste tasku arvel riigikassat. Oleme seisukohal, et riigi tulud peavad laekuma eeskätt maksude, mitte riigilõivude kaudu.
Justiitsminister Rein Lang, kes tollal riigilõivude tõstmist valitsuse poolt n-ö vedas, on seda põhjendanud sellega, et inimesed üldiselt rahuldavad kohtusse pöördudes oma madalaid tundeid ning nad peaksid mitu korda mõtlema, enne kui üldse kohtusse pöörduvad. Kuigi põhiseadus räägib ju midagi muud.
Meie arvates on liiga kõrged riigilõivumäärad saanud takistuseks põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud tõhusa õiguskaitse teostamisele. Fraktsioon on seisukohal, et kõrged riigilõivud ei saa olla tõhusad, kui need piiravad igaühel oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist.
Kehtiva seaduse kohaselt tuleb 100 000 krooni suuruse nõude esitamisel maksta riigilõivu 10 000 krooni, mis on ca kaks korda rohkem kui Lätis, kolm korda rohkem kui Leedus, viis korda rohkem kui Soomes, kuus korda rohkem kui isegi Venemaal ja lausa 14 korda rohkem kui Rootsis.
Eelnõu ei vii riigilõivumäärasid tagasi enne 2009. aastat kehtinud tasemele. Me saame aru, et elu on muutunud, kuid määrasid vähendatakse läbivalt keskmiselt kolmandiku võrra. Näiteks pankrotiavalduse esitamisel tasutavat riigilõivumäära vähendab eelnõu poole võrra: 6000 kroonist 3000 kroonini. Tuletan meelde, et enne 2009. aasta algust kehtinud riigilõiv pankrotiavalduse esitamisel oli 1600 krooni. Sellisel vähendamisel just pankrotiavalduse esitamise puhul on oma loogika, kuna pankrotiavaldused on kahjuks meie eduloo, nagu ütles eile peaminister, üks musti häbiplekke, sest nende arv on oluliselt kasvanud selle majandussituatsiooni tõttu, mis meil on.
Riigilõivude oluline suurendamine on praegu ka Riigikohtu tähelepanu objektiks. Riigikohus on seda arutanud oma konkreetses kaasuses 2009. aastal, selle kaasuse number on 3-4-1-25-09. Tegemist on pretsedendiga. Kohus arutas küsimust, kas juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel tasutav riigilõiv (konkreetsel juhul 75 000 krooni kehtiva riigilõivuseaduse alusel) on proportsionaalne meede menetlusökonoomia tagamiseks. Riigikohus otsustas, et kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine kätkeb endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele ja lõivu ebaproportsionaalsuse kahtluse korral tuleks sellist kahtlust põhiseaduslikkuse järelevalve korras põhjalikult analüüsida. Riigikohus märkis, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on. Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga. Meie arvame, et riigilõivude viiekordne tõstmine 2009. aasta alguses just seda tähendas.
Lugupeetud kolleegid! Seadus peaks meie projekti kohaselt jõustuma 1. jaanuarist järgmisel aastal, kuna see on selgelt seotud riigieelarvega. Valitsus on öelnud, et see võtaks riigieelarvest ca 60 miljonit krooni. Jah, võtaks küll, kuid tooks inimestele olulist kergendust ja kasu, kui nad soovivad realiseerida oma põhiseaduslikku õigust, kohtusse pöördumise õigust. Pealegi, nagu ma märkisin, alles eile kuulsime me siin peaministrit esinemas ja rääkimas meie eduloost, 60 miljonit krooni ei ole meie eelarve praegust mahtu ja võimalusi arvestades mingi summa. Tuletagem meelde, millise summaga opereeriti, kui oli vaja siin saalis rohelistega kokkulepet saavutada, see summa oli märgatavalt suurem. Nii et see ei saa olla põhjus. Põhjus on nähtavasti milleski muus, põhjus on ideoloogias, millega kavatsetakse kõik kohtupidamise kulud panna inimeste enda kanda. Esialgu räägitakse tsiviilkohtupidamisest, kuid Justiitsministeerium ei ole suutnud seniajani vastata, kui palju tsiviilkohtupidamine tegelikult maksab. Meie jaoks on tõsine küsimus see, kas me peaksime sellele üle minema või peaksid tsiviilkohtupidamise kulud vähemalt osaliselt jääma siiski meie kõigi ehk ka riigi kanda.
Seega leiab meie fraktsioon, et riigilõivude vähendamine elavdaks ka majandust ning võimaldaks inimestel realiseerida oma põhiseaduslikku õigust kohtusse pöörduda. Sellest tulenevalt palun ma seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi on. Esimesena saab küsimuseks sõna Raivo Järvi. Palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Sa oled kaua kohtusüsteemis töötanud ning ilmselt oskad anda teavet ja juhatust. Üks põhjus nende lõivude puhul on tegelikult seesama, nagu on ka arsti juures käimise puhul, et arsti, kes on väga koormatud, ei peaks tüütama n-ö marginaalsete asjadega, kui on palju abivajajaid. Üks põhjus siin oli just kohtute ülekoormatus. Aga nüüd küsin ma selle Rootsi näite kohta, kus on meiega n-ö 14-kordne vahe. Mis valemi abil on nemad suutelised kõiki kaasusi läbi hekseldama, kas siis töötajate arvu suurendades? Aga see tähendab ju veelgi suuremat survet riigi rahakotile. Oled sa sellega kursis?

Aitäh küsimuse eest! Ega ma päris kursis ei ole. Me oleme õiguskomisjonis seda teemat käsitlenud ka Justiitsministeeriumi inimestega ja palunud neilt analüüsi, milline on riigilõivu viiekordse tõstmise mõju inimestele. Seda ei ole suudetud seniajani teha. Ma olen kaks korda pöördunud õiguskantsleri poole, kes ütleb, et mõjude analüüsiks on veel vara, ka tema ei suuda seda teha. Tegelikult räägime me täna selle eelnõu puhul riigilõivude ebaproportsionaalsest ja ootamatust viiekordseks tõstmisest. Me püüame neid lõive tagasi viia mingisuguse mõistliku määrani, et inimestel oleks siiski võimalik kergemini kohtusse pöörduda. Vaadake, ega balansi leidmine ei ole lihtne. Tõepoolest, kus see balanss on? Kas me peaksime suurendama kohtutöötajate arvu? Ma isiklikult arvan, et Eestis peaks seda tegema, kuid justiitsministri poliitika on praegu täiesti vastupidine. Ta ei täida viimasel ajal ka vabaks jäävaid kohtunike ametikohti. Ta oleks kohustatud seda tegema, aga ta lihtsalt ei esita kandidaate. Ilmselt püütakse sellega kokku hoida, mis minu arvates on hukatuslik. Teine asi on muidugi see, mida Riigikogu see koosseis on päris intensiivselt teinud, see on menetluse lihtsustamine. See on see Rootsi põhiline tee. Kõiki asju ei pea tingimata arutama pikkadel kohtuistungitel, on osa asju, mida saab menetleda lihtsamalt. See parlamendikoosseis on siin mitmeid kergendusi sisse viinud. Ma arvan, et siin on kompleksne lähenemine võimalik, kuid meie pakume muidugi ühte teed, riigilõivude vähendamist, et inimesed saaksid rohkem kohtusse pöörduda. Meie ideoloogia kohaselt ei peaks me õigusriigis inimesi kohtust kõikide vahenditega eemale hoidma.

Küsimuseks saab sõna Helle Kalda. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Sa mainisid, et üks seisukoht on panna kõik kulud inimeste kanda. Samal ajal me teame, et väga paljud inimesed ei suutnud ka varem seda lõivu maksta. Peale selle ei oska nad üldse kohtu poole pöörduda. Kuidas te kommenteerite juristide liidu tänast seisukohta, et inimesed ei saa enam ka õigusabi, et mingiski osas saada nõu, kuidas saaks mõnes asjas soodustust? Kuidas te seda kommenteerite, mis on valitsuse seisukoht?

See läheb selle eelnõu teemast natukene välja. Aga juristide liidul ilmselt ei ole lihtsalt raha. Ega tasuta lõunaid ei ole, tasuta õigusabi ei ole ka olemas. Kui ka inimesed saadakse tööle tasuta, siis mingisugused kulud kas või bürookulude näol sellise õigusabi puhul alati on. See on laiem küsimus, see on õigusabi kättesaadavuse küsimus. Sellega on Eesti riigis väga tõsised probleemid. Enamikul, kes on sattunud mõnda advokaadibüroosse ja näinud sealseid hinnakirju, tekib tahtmine tagurpidi tagasi tulla, sest hinnad on tõesti erakordselt kõrged. Kui seal korra suu lahti teed, siis on sinu rahast oluline osa juba läinud. See on pigem see küsimus, et meil eksisteerib ju ka riigi õigusabi institutsioon ja kui palju me oleme suutnud sinna raha panna. Kui me räägime siin võrdlusest Soomega, siis need summad on kolm korda väiksemad. Me peaksime ilmselt mõtlema laiemalt ja neid summasid suurendama. See on, jah, tõhusa õiguskaitse probleem, mida Eestis on püütud lahendada, aga minu meelest ei ole sellega kaugeltki kõik korras. Riigilõivumäärad on teine asi, mis takistavad kohtusse pöördumist. Kuid kahtlemata see, et inimestel sageli puuduvad teadmised ja oskused õigusabi küsida, on omaette probleem, mille üle tuleks võib-olla laiemalt diskuteerida ja mille üle ka õiguskomisjonis on aeg-ajalt ikka diskuteeritud, eriti siis, kui arutatakse eelarvet. Paraku on see olnud suures osas kõne kurtidele kõrvadele.

Imre Sooäär, palun!

Ma tänan! Hea ettekandja! Pankrotimenetlust kasutatakse väga tihti ka jõumeetodina, et turul paremat positsiooni võita, et konkurentide ees eeliseid võita. Paljud pankrotimenetlused hääbuvad ja seetõttu ei tohiks pankrottide algatamine  olla väga kergekäeline, sest see destabiliseerib turgu. Ma saan aru, et teie eelnõu tahab pankrottide arvu suurendada, aga mis saab nendest inimestest, kes pankrottide tõttu oma töökoha kaotavad? Valitsus on teinud suuri jõupingutusi ja tööpuudus on hakanud vähenema. Sisuliselt pakute teie nüüd vastupidise lahenduse, et pankrottide kaudu hakkaks tööpuudus suurenema. Mis teil vastumeetmena on selles eelnõus pakkuda? Mis saab nendest inimestest, kes pankrottide tõttu töö kaotavad?

Aitäh! See küsimus muidugi väljub täielikult riigilõivumäärade arutelu raamest. Riigilõivude tõstmise või langetamisega iseenesest ei kutsuta pankrotte esile, see on pigem majanduslik probleem. Siin on lugupeetud küsija asjad enda jaoks lõplikult segamini ajanud. Mis puudutab riigilõivumäärasid pankrottide puhul, siis meie sügavam eesmärk on see, et inimesel oleks võimalik vajaduse korral pankrotiavaldusega kohtusse pöörduda. Küsimus on nimelt selles, et juhatuse liikmed vastutavad oma naha ja karvadega, ka kriminaalkorras, kui nad õigel ajal pankrotiavaldust ei esita. Pankrotiavalduse esitamise riigilõiv on liiga suur. Me võime seda veel tõsta, teie loogika kohaselt siis pankrottide arv võib-olla veel väheneks. Kui see lõiv on aga liiga suur, siis juhatuse liikmed või kes iganes omanikud ei saa üldse pankrotiavaldusega kohtusse pöörduda ja tegelikult ähvardab neid sellisel juhul lausa nõiaring. Me arvame, et pankrottide arv väheneb kahtlemata siis, kui majandussituatsioon paraneb, ja siis väheneb ka kohtusse pöördumine. Kuid õigus on teil selles mõttes küll, et sageli kasutatakse pankrotti selleks, et vältida tsiviilvaidlust. Tsiviilvaidluses on teised riigilõivud, pankrotiavalduse puhul on see lõiv ikkagi suhteliselt väike, ka praegune 6000 krooni on võrreldes hagi hinnast tuleneva riigilõivuga võib-olla tõesti väike. Kuid sellisel juhul on õiguslikud meetmed, pankrotti ei kuulutata lihtsalt välja ja asi läheb ikka tsiviilkohtupidamise korras arutamisele, leitakse, et nõue on ebaselge jne. Kuid meie eesmärk on see, et kui tõepoolest on pankrot (kahjuks praegu Eestis on see tavaline nähtus) ja kui ei suudeta minna ka saneerimismenetlusse (see on uus menetlus, mille Riigikogu on kehtestanud), et siis oleks võimalik siiski võrdlemisi väikese riigilõivuga esitada pankrotiavaldust. See on meie eesmärk. See ei suurenda pankrottide arvu ega too iseenesest kaasa töökohakaotusi. Selline on lihtsalt tekkinud majandussituatsioon, pankrotiavalduse esitamine on selle tagajärg.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas eelnõu ettevalmistamisel ei tulnud kõne alla, et juriidilistel ja füüsilistel isikutel võiksid riigilõivu suurused olla erinevad? Minu konkreetne küsimus puudutab füüsilist isikut, kes pöördus mitme vale hagiga kohtu poole, kohus mõistis seda ja ka mitmekordse arutamise järel hagi ei rahuldatud. Kui lõiv oleks olnud suurem, siis selliste valekaebustega vähemalt see inimene ei oleks kohtusse pöördunud. Tuleks võib-olla ka sellest seisukohast asja vaadata.

Seda me tõepoolest ei arutanud, kuna me lähtusime selle seaduse ettevalmistamisel n-ö subjektide võrdse kohtlemise printsiibist. Füüsilistel ja juriidilistel isikutel ei saa olla erinevad riigilõivud. Kuid sellel puhul, millest teie rääkisite, on olemas väga selge karistus. Kui on esitatud põhjendamata hagi, siis tsiviilkohtumenetluse korras on karistuseks kohtukulude kinnimaksmine kaotava poole poolt. See on sageli tükk maad suurem ja olulisem sanktsioon kui riigilõiv. See, kes protsessi kaotab, maksab ka vastaspoole kulud kinni. Tõsi küll, see on natuke keerulisem, ma veidi utreerin, aga põhimõte on selline. See on tegelikult karistus selliste põhjendamatute hagiavalduste esitamise eest.

Teiseks küsimuseks saab sõna Imre Sooäär. Palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on väga hea meel, et te jõudsite oma vastuse lõpus selle ivani. Ma tunnistan, et minu küsimuse esimene pool ja teie vastuse esimene pool oli selline tüüpiline poliitiline kukepoks, mis tavaliselt ikka siin Riigikogu saalis toimub. Aga kas te olete nõus, et võib-olla mõnel juhul tuleks vaadata ka riigilõivude suurendamise poole, sest kui pankrotiavaldustel ei ole alust, siis ajakirjanduses kasutatakse neid n-ö jõumeetodina, tegelikult on need avaldused alusetud, menetlused tihti vaibuvad, aga see tekitab ebastabiilsust ja võibki lõpuks viia mõne ettevõtte pankrotini, sest kui ajakirjanduses on suurelt esikaanel, et see firma jääb pankrotti, siis kohe pannakse arved kinni, tekib usaldamatus ja lõpuks inimesed kaotavadki töö. Võib-olla mõnel juhul tuleks vaadata seda, et liiga kerge pankrotiavalduse esitamine viib tegelikult majanduse destabiliseerimisele.

Ei, lugupeetud kolleeg, me siin muidugi mingit kukepoksi ei harrasta, aga meie kontseptsiooni kohaselt peab olema võimalikult kerge kohtusse avaldust esitada. Kõik karistused, mis järgnevad sellele, kui avaldus oli teadvalt vale või oli mingil muul eesmärgil esitatud, tulevad juba selle järelmina, näiteks tsiviilkohtumenetluses tuleb kohtukulud kinni maksta. Meie kontseptsiooni kohaselt peaks olema siiski võimalikult kerge kohtusse avaldust esitada. Mis puudutab seda, et mõnikord kasutatakse seda võimalust konkurendi mustamiseks, siis siin on ju teised õiguskaitsemehhanismid. On võimalik au ja väärikuse kaitseks pöörduda kohtu poole (ma räägin puhtteoreetiliselt) ja juba umbes kolme aasta pärast saate võib-olla lahendi, kui teie au ja väärikust on jõutud mustata nii, et juba ise ka peeglisse vaadates häbenete. Aga see on teine probleem Eestis. Mis seal salata, selles mõttes on kolleeg Sooäärel õigus, ega siis sellist inimese mahatampimist ja hävitamist ei kasutata ainult tsiviilasjades, viimasel ajal kasutatakse meil seda eriti intensiivselt kriminaalasjades, kui ajalehtedes avaldatakse asjasse täiesti mittepuutuvat informatsiooni, sisuliselt inimeste erakõnesid, mida on koos tõendit moodustavate kõnedega pealt kuulatud jne. See on hoopis laiem probleem. Tõepoolest, teil on õigus, mina olen ka tähele pannud, et majanduses parema positsiooni saavutamiseks kasutatakse teinekord seda, et esitatakse pankrotiavaldus, siis tuleb suur pealkiri ajalehe esiküljel, et see asutus on pankrotis, ja pärast kuskil seal taga, nagu surmakuulutuste rubriigis, avaldatakse teade, et pankrotimenetlus rauges. See on pigem ajakirjanduse eetika küsimus ja laiem küsimus. Aga mis puutub riigilõivudesse, siis riigilõivud peavad olema kahtlemata sellised, et nad võimaldaksid põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud tõhusat õiguskaitset ehk inimeste viivitamatut pöördumist kohtusse. Kohus on kujunenud ju meie süsteemis praegu ainukeseks kohaks, kus inimene tegelikult veel õiguskaitset saab. Kahjuks see nii on või, õigemini, võib-olla see nii peabki õigusriigis olema ja me pole sellega lihtsalt harjunud, kohtusse pöördumine ei ole mingi häbiasi, see on oma õiguste kaitse teostamise normaalne viis.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Minu poole pöördusid hiljuti inimesed, kes ei olnud juba kuid palka kätte saanud, sest firma omanik oli oma tegevuse teise firma alla viinud, aga eelmist kehandit ei lõpetanud. Seetõttu riik kuidagi ei sekkunud. Öeldi, et tuleb kaevata kohtusse. Aga ilma palka saamata oli kohtusse kaebamine kallis. Kas see seaduseelnõu võiks selliseid inimesi aidata?

Selliseid inimesi see seaduseelnõu kindlasti aitab, kuna see, nagu ma ütlesin, läbivalt vähendab riigilõive umbes kolmandiku võrra. Nii et kahtlemata on inimestel kergem pöörduda kohtusse, ka sellistel inimestel, kes soovivad hagimenetluse korras oma saamata jäänud töötasu saada. Kuid see puudutab ka kõiki teisi majandusvaidlusi. Uskuge mind, majandusvaidlusi on praegu väga palju. Kõikidel nendel juhtudel ta olukorda kergendab, ta ei kergenda mitte ainult füüsiliste isikute olukorda, vaid kergendab kahtlemata ka majanduse teiste subjektide, juriidiliste isikute olukorda küllalt oluliselt. Ega ma täpselt ei saagi aru, miks valitsus selle vastu on. Valitsus ju selgelt väidab, et meie majandussituatsioon on paranemise teel. Kui uued lõivud kehtestati tegelikult sel põhjusel, et situatsioon majanduses oluliselt halvenes ja oli vaja täiendada riigikassat, siis nüüd võiks teises suunas liikuda, vähemalt kui peaministrit uskuda, aga kas teda alati uskuda saab, see on iseküsimus.

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas nimetatud eelnõu 19. aprillil s.a. Komisjonis tutvustas eelnõu ka täna siin esinenud fraktsiooni esindaja Ain Seppik, kes selgitas komisjonile eelnõu eesmärki – vajadust tõhustada õiguskaitset, õiguse realiseerimist riigilõivumäärade vähendamise kaudu – ja põhjendas seda sellega, et 2009. aasta 1. jaanuarist tõusid riigilõivumäärad tsiviil- ja halduskohtumenetluses mitmekordseks.
Vabariigi Valitsus oma arvamuses nimetatud eelnõu ei toetanud, kuna riigilõivude muutmisele on lähenetud ebaühtlaselt, põhjendamata uute riigilõivumäärade vajalikkust ja kulupõhisust, puudub ka mõju menetluse ökonoomia osas. Justiitsministeeriumi esialgsel hinnangul on need kulud, mida riigieelarve kandma peaks, 60 miljonit krooni. Seda ettekandja ka märkis, kuid täpset mõju ei osatud välja tuua. Riigilõivu üks eesmärk on riigi tehtavate kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt. Teiselt poolt peab õigusemõistmine olema tagatud ka neile isikutele, kes ei jõua tsiviilkohtupidamise kulu oma vaidlusasjas kanda. Seadusandja on andnud siin kohtule võimaluse kaaluda kõiki huvisid ja menetlusabi andmise kaudu võimaldada kohtusse pöörduda kõigil isikutel, kellel on selleks põhjendatud vajadus. Isikutel, kelle majanduslik olukord ei võimalda riigilõivu tasuda seaduses sätestatud ulatuses, on võimalik taotleda ja saada abi riigilt. Riigikogu menetluses on praegu hagi hinna eelnõu 657, millega kavatsetakse menetlusabivõimalusi veelgi laiendada.
Küsimused ja teemad, mis komisjonis puudutamist leidsid, olid järgmised. Pikka arutelu komisjonis ei tekkinud. Arutelu käis põhiliselt selle ümber, et puudub analüüs, kuidas hinnata riigilõivude tegelikku mõju õigusemõistmisele ja mis kulutusi see toob kaasa riigile. Sellega küsimuste sisu piirdus. Juhiti tähelepanu, et Justiitsministeerium peaks selle analüüsi koostama. Enne tänast ettekannet me rahanduskomisjoni kaudu täpsustasime seda ettepanekut ja saime vastuse, et Justiitsministeeriumil ei ole selle teema kohta veel koostatud põhjalikku analüüsi ja hetkel seda nende tööplaanis ka ei ole. Aga andmed, mis me saime rahanduskomisjoni, on sellised. 2007. aastal hinnati tsiviilkohtumenetluse kuludeks ca 145 miljonit krooni, millest nimetatud aastal kaeti vaidlevate poolte riigilõivudega ca 53 miljonit, see moodustas üldistest kuludest 36%. See tähendab, et ülejäänud osa tuli tegelikult katta riigil. Riigilõivumäärade muutmise eesmärk oli saavutada olukord, et 2009. aastal võetavad riigilõivud kataksid vähemalt 90% maakohtute tsiviilkohtumenetluse tegevuskuludest. Teada on ka see, et tsiviilkohtumenetluse toimingutelt laekus 2009. aastal riigilõivu kokku 135 miljonit krooni. Tegelikult oli siin tõepoolest märgatav tõus ja sellele 90%-le läheneti. Samas näitab kohtumenetluse statistika, et riigilõivumäärade tõstmine ei ole vähendanud kohtusse pöördumiste arvu. Vastupidi, tsiviilasjade arv kasvas 2009. aastal 16%. Lisainfoks veel see, et Eesti Advokatuurilt saadud andmete kohaselt ei kasvanud 2007. aasta ja 2009. aasta võrdluses tsiviilasjades riigi õigusabi taotlejate arv. 2007. aastal oli neid 7,16% üldarvust ja 2009. aastal oli neid 9,57% üldarvust, 2% piires on see tõus olnud.
Komisjoni otsus oli järgmine: lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Selle ettepaneku poolt hääletas 6, selle vastu oli 5 komisjoni liiget. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! On küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Marek Strandberg. Palun!

Minu küsimus on seotud sellega, kas kohtupidamine puudutab siis tõepoolest ainult kahte osapoolt või on kohtupidamine ja kohus kui selline ka demokraatia ülalhoidmise möödapääsmatu eeldus. Selles mõttes puudutab ju õiglane kohtulahend absoluutselt kõiki. Kiirelt realiseeruv pankrot on majanduse loomulik osa, vähendades sellega teiste ettevõtete konkurentsiriski jne. Kas komisjon on ikkagi kaalunud seda, kui suures osas tuleb kohut käia huviliste oma raha eest ja kui suures osas on see ikkagi ühiskonna oluline funktsioon, nagu haridus ja muud sellised asjad?

Tänan! Pean märkima, et komisjon sellisel kujul küsimust ei tõstatanud ja seda me ei arutanud. Küll võin lisada, et see ongi alati kahe vaidleva poole küsimus. Küsimus on selles, mis osas riik selles kõiges osaleb. Kui 2007. aastal olid riigi kulutused peaaegu kaks kolmandikku sellest, mis kohtupidamisele kulutati, siis võime maksumaksjatena tõstatada küsimuse, miks see meie rahast kinni makstakse. Sellel on kaks poolt. Lõpliku selguse peab andma analüüs, kui see lõpuks sügisel tuleb. Komisjonis ei olnud vastuväidet, et selle juurde mitte tagasi tulla.

Küsimuseks saab sõna Rein Ratas. Palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas rahanduskomisjon käsitles menetlusökonoomia eesmärgi ja praeguste riigilõivumäärade võimalikku disproportsionaalsust ja kui ei, siis miks? Olen rääkinud.

Tänan! Minu mälu järgi komisjon seda küsimust niimoodi ei käsitlenud. Meie arutelu tugines põhiliselt sellele, et kui tuleb analüüs, siis tuleb uuesti nende küsimuste juurde tagasi tulla. Rohkem mul praegu midagi lisada ei ole.

Teiseks küsimuseks saab sõna Marek Strandberg. Palun!

Kas komisjon kaalus küsimust sellest vaatevinklist, et tegelikult sätestab ju riik kohtuskäimise ja kohtustruktuuri tervenisti põhiseaduses? Mis puudutab seisukohta, et riik aitab kuidagi kohtupidamisele kaasa, siis, vastupidi, riik on võtnud endale põhiseadusliku kohustuse võimaldada inimestel kohtus käia. Selles kontekstis on ju mõistetamatu, miks seda kohtuskäimist tahetakse muuta selliseks riigi pakutavaks teenuseks, mida see ju selgelt ei ole. Kas komisjonis oli arutuse all just nimelt riigi n-ö põhiseaduslik roll sellise kohtupidamise puhul?

Tänan! Ma ennist viitasin, et see ei olnud meie arutelu põhiobjekt, ja viitasin ka sellele, et praegu on hagi hinna seadus õiguskomisjoni menetluses, seal peaksid need küsimused päevakorrale kerkima. Selle kohta on võimalik oma ettepanekuid teha.

Rein Ratas, teine küsimus, palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! On ju nii, et finantsistid ei ole juristid ja võib öelda ka vastupidi. Kui rahanduskomisjon ei käsitlenud menetlusökonoomia eesmärgi ja praeguste riigilõivumäärade disproportsionaalsust, mis on ilmne, siis kas ei tulnud kõne alla küsimus, et tuleks tellida asjakohane eksperdiarvamus? Olen rääkinud.

Tänan! Veel kord olen sunnitud ütlema, et seda küsimust sellisena ei arutatud. Põhiliselt oli küsimus selles, milline on analüüs, mis peegeldab tegelikke kulusid kohtutes. Komisjonis ei olnud seis selline resoluutne, pigem jäi komisjon (siin saalis on komisjoni liikmeid piisavalt) seisukohale, et ootame ära Justiitsministeeriumi analüüsi, mitte ei hakka eraldi analüüsi tellima.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sa juba mitmendat korda ütled, et seda küsimust sellisena ei arutatud. Samas ei tahagi te neid küsimusi arutada, sest te tahate selle eelnõu menetlusest välja võtta. Kus on siin idu?

Tänan! Igas komisjonis on oma töökord, on ettepanekud, mida hääletatakse. Ma ei saa öelda, et keegi eraldi tahtis seda välja hääletada. Küsimus oli selles, et valitsus andis hinnangu, et kulutused on analüüsimata, põhjendamata ja ka eelnõu seletuskirjas esitamata. Et riigi tulud vähenevad, seda on eelnõu autor möönnud, aga ta ütleb teise lausega ka seda, et neid kulutusi on võimalik järgmise aasta eelarvega katta. Me räägime tegelikult Riigikogu menetlusnormidest eelnõude puhul. Seda pahatahtlikkust ei näidanud keegi üles, et öelda, et seda eelnõu üldse menetleda ei tuleks.

Teine küsimus Helle Kaldalt, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Mäletan, kui me arutasime riigilõivuseaduse muutmise seadust, kui tõsteti riigilõivusid. Siis oli sinu seisukoht kardinaalselt teine ja sa leidsid, et valitsuse seisukoht ei ole põhjendatud ja pole ka analüüse selle tõstmise kohta. Milline praeguses situatsioonis sinu seisukoht on?

Ma tänan selle kodutöö eest! Mäletan seda seisukohta, aga seis oli ju täpselt see, millest me räägime täna, et mõju ei hinnata enne, kui analüüs on tehtud. Sellel seisukohal olen ma ka täna.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, kui kolleegidel on kõnesoove. Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 691 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 691 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 691 langes menetlusest välja.

Tänase päevakorra järgmine punkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun algatajate ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mul on teile üks küsimus: kas me tahame midagi teha selleks, et meil tööpuudus ka tegelikult väheneks, et inimestel oleks tarku töökohti, kus nad teeniksid korralikku tulu, ja võiks loota, et järgmise majanduslanguse ajal ei juhtu nii nagu seekord, et kiirelt tekkinud odavad töökohad niisama kiiresti ära kaovad? Kui te täna ringi vaatate, siis näete, et kallid töökohad on Eestis alles jäänud, seal on puudus hoopis tööjõust. Seetõttu esitame teile (ei mäletagi enam, mitmendat korda juba) uuesti ettepaneku muuta tulumaksuseaduse neid paragrahve, mis räägivad investeerimisest, ja teeme ettepaneku mitte lugeda erisoodustuseks tööandja kulutusi töötajate tasemekoolitusele ehk sellele haridusele, mis lõpeb diplomiga. Teeme ka ettepaneku, et kui tööandjad teevad töötajate tervise huvides kulutusi 3000 krooni jagu aastas, siis ka neid kulutusi töötajate tervisele erisoodustuseks ei loetaks. Praegu on olukord selline, et me oleme ühtepidi tekitanud tööandjates huvi, et nende töötajad oleksid terved ega jääks haigeks, aga kui nad seda loomulikku soovi ellu hakkavad viima, siis me kahjuks karistame neid erisoodustusmaksuga. Teine näide. Riik on äpu, ei suuda kuidagi tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust luua. Isegi praegustes tingimustes on mitmed tööandjad aru saanud, et mõistlik oleks oma töötajaid tööõnnetuste ja kutsehaiguste asjus kindlustada, nad kindlustavad nad ära ja maksavad pärast seda veel erisoodustusmaksu. Mille eest? Riik ise ei saa hakkama ja siis võtab veel neilt raha.
Selle eelnõu puhul on alalõpmata olnud vaidlusalune teema, kuidas see mõjub riigieelarvele. Seekord otsustasime käituda väga lihtsalt. Kuigi need andmed ei ole üksipulgi kõik lahti löödud, siis maksimumi, millise kohutava kahju meie eelnõu võib riigi tuludele põhjustada, saab välja arvutada küll. Nimelt, 2009. aastal poole aasta pealt tehtud arvutused näitavad (see eelnõu on juba nii ammu sündinud, ta jõuab teie ette väga pikka teed pidi), et 2009. aasta esimese poolaastaga kanti töötajate taseme- ja vabaharidusliku koolitusega seotud kulutusi kokku 10 130 744 krooni. Mis puudutab tervisele tehtud kulutusi, siis need võivad tööandjate maksudeklaratsioonides peituda kahel real. Ühel real on kirjas täiendavate kindlustusmaksete tasumine, mida seadused ei nõua. Seda tehti 6 924 394 krooni ulatuses. Teine koht, kus need kulud võivad peituda, on kas erinevate õiguste või teenuste tasuta üleandmise seas või müügi all turuhinnast madalama hinnaga. Seda deklareeriti eelmise aasta esimese poolaastaga 17 699 207 krooni ulatuses. Kui me nüüd viime need arvud aasta peale ja arvutame kokku, kui palju jääb riigil raha saamata, siis tervisekuludest jääks riigil aastas saamata sotsiaalmaksu 16 miljonit ja tasemekoolituse kuludest 6 miljonit krooni. Kui lugeda täpselt samamoodi kõik need deklareeritud kulud selle seaduse alla käivaks, siis tulumaksu laekuks riigile vähem 10 miljonit krooni tervisekuludest ja 4 miljonit krooni tasemekoolitusest. Kokkuvõttes on see kõik null.
Mind huvitab ikka see küsimus, et kui me paigutame raha rauda ja betooni, siis me ütleme, et see on investeering, aga kui me paigutame raha inimesesse, siis see on millegipärast kulu või, veel jubedam, erisoodustus. Mis kuradi erisoodustus! Vabandage, aga ajab juba vanduma! Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi on. Küsimuseks saab sõna Marek Strandberg. Palun!

Minu küsimus on selline. Kas eelnõu esitaja on valmis möönma, et esimeses etapis võiks olla mõistlik hõlmata nende erisoodustusmaksust vabastatavate tööandja maksete puhul vahekohtunikuga ehk arstiga kokkulepitud terviseteenuseid? Raviteenused võiksid olla esimeses etapis vabastatud erisoodustusmaksust ja kui need mehhanismid toimivad, siis võiks seda võib-olla laiendada.

Ma vist, Marek, mäletan ühte su vanad ideed. Selle ideega ma päris hästi nõus ei ole, sest ma ei kujuta ette, kuidas seda administreerida saab. Küll aga on meil selles eelnõus sees arsti ettekirjutus, need on töötervishoiuarsti poolt ettekirjutatud meditsiinilised näidustused, mis iganes ülesandeid ta tööandjale paneb. Kui tööandja neid täidab töötajate tervise huvides, siis see ei peaks olema erisoodustusmaksuga maksustatud. Kui mõni mäletab meie eelmist eelnõu, siis see 3000 krooni, mis siin eelnõus on, on väiksem, kui seal olnud summa, kuid selle 3000 krooni autor on Eesti Tööandjate Keskliit, see on nende tehtud uuringu tulemus. Nad on leidnud, et kuna kõigil on selle eelnõu puhul hirm administreerimise pärast, siis nad võivad öelda, et selle summa piires saavad Eesti tööandjad rahuldatud oma soovid, mis neil töötajate tervise huvides on. Aga muidu teed pritsi gripi vastu või annad mingit tabletti ja maksad kinni ning siis maksad veel 21% + 33% sellest tehtud kulust riigile.

Jüri Tamm, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma arvan, et Eesti ettevõtjad teevad praegu kindlasti rohkem kulutusi tervise edendamisse ja koolitusse, kui need arvud näitavad. Aga kahjuks on meie seadusandlik ruum selline, et püütakse kõrvale hiilida erisoodustusmaksust ja teha kulutusi mingis muus vormis. Öelge, palun, kas te arutasite komisjonis ka seda, mis on selle seaduseelnõu moraalne väärtus. Kõik need tegevused, mis on suunatud ettevõtte töötingimuste parandamiseks, peaksid ju olema legaliseeritud.

Nii-öelda moraalsetel teemadel rahanduskomisjon väga pikka juttu ei aja, pean tunnistama. Rohkem räägitakse seaduse mõjudest. Teine ja väga oluline pool arutelust on seaduse administreerimise võimalused. See, et neid kulutusi tehakse erinevate viguritega, on ju rahvasaadikutele teada. Toon kommenteerimiseks ühe näite. Kaks tublit paarimeest osutavad taksoteenust, üks neist saab tõsise südamekahjustuse. Pärast seda määratakse talle taastusravi, haigekassa võimalused taastusravi osas on ajaliselt piiratud, kuid arst leiab, et teist taastusravikuuri oleks veel vaja. Tööandja on nõus selle eest maksma. Maksmine käib ümber nurga, sellel teel, et suheldakse paarimehega, kes parasjagu tööl on, ja see tasub oma paarimehe kulud. Mille jaoks seda vaja on? Kellele? Kas me mängime peitust või mängime lolli? See on täiesti selge investeering oma töötajasse, kes on tublit tööd teinud ja võib uuesti tööle tagasi tulla. Teada on ka, ütleme, kollektiivsed spordiühingutesse astumised ja mitmed muud variandid. Tegelikult oleks see seadus minu meelest kindlasti ausam ka administreerimise mõttes kui praegune vigurdamine.

Aitäh! Eelnõu algataja ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu samuti 19. aprilli istungil. Eelnõu tutvustas tänane ettekandja, rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor, kes tutvustas põhilisi erinevusi 2009. aasta septembris menetlusest väljahääletatud analoogsest eelnõust 520. Ta rõhutas kahte erinevust. Eelnõuga soovitakse jätta erisoodustuste alt välja tasemekoolitus (tavapärane põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamine) ning töötaja kohta tehtud terviseedendamise kulutuste piirmäära, mida ei käsitleta erisoodustusena, on võrreldes eelmise eelnõuga alandatud 10 korda (see on märkimisväärne vahe), jättes selle summa aastas 3000 kroonile.
Valitsus seda eelnõu ei toetanud ja põhjendas seda mittetoetamist järgmiste asjaoludega. Põhiline oli see, et tuleks hoiduda sotsiaalmaksu laekumist vähendavatest muudatustest, sest riikliku ravi- ja pensionikindlustuse finantseerimine sõltub vahetult sotsiaalmaksu laekumisest. Eelnõu vähendab sotsiaalmaksubaasi, mis omakorda vähendab võimalusi rahastada sotsiaalkindlustuskulusid. Teise asjaoluna toodi valitsuse põhjenduses välja see, et eelnõus toodud töötajate tervise edendamiseks tehtud maksuvabade kulutuste loetelu pole piisavalt läbimõeldud ega sihipärane. Loetelu on väidetavalt sedavõrd lai, et kataks sisuliselt kogu ravikindlustusala. Eelnõu seletuskirjas toodud seaduse mõjude ja kulude osas esineb valitsuse arvates samuti lünki. Selles kasutatakse eelnõu koostajate oletusi ja kontrollimata eeldusi, mis ei võimalda hinnata eelnõu rakendamise tegelikku mõju sotsiaalmaksu laekumisele.
Selles küsimuses rahanduskomisjonis kahjuks laialdast diskussiooni ei olnud. Peatuti  jällegi ainult ühel küsimusel, mis on selle komisjoni põhiline teema. Selleks oli kulude pool, see, kui suurt mõju seadus ikkagi avaldab riigieelarvele ja sotsiaalmaksu laekumisele. Tänane ettekandja väitis komisjonis täpselt samuti nagu siin, et kulusid peaaegu ei teki. Valitsus esitas oma seisukoha, et tegemist saab olla laekumata sotsiaalmaksutuludega ja see maht ei ole selge selle analüüsi põhjal, mille ettekandja siin täna esitas.
See oli kogu meie väitlus, laiemat diskussiooni ei olnud. Komisjoni otsus oli mitte toetada eelnõu edasist menetlemist ja hääletada ta esimesel lugemisel menetlusest välja. Seda ettepanekut toetas 6 komisjoni liiget, vastu oli 4. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! On küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Eiki Nestor. Palun!

Aitäh, kolleeg! Meie eelnõu kulude pool põhineb Eesti ettevõtjate esitatud maksudeklaratsioonidel. Vabariigi Valitsus, nii nagu sa ette kandsid, leiab, et meie kulude pool põhineb eelnõu autorite oletustel. Kas sellest võib teha järelduse, et Eesti tööandjate esitatud maksudeklaratsioonid põhinevad sotsiaaldemokraatide oletustel?

Tänan! Me töötame ühes komisjonis. Me seda sisuliselt niimoodi ei arutanud. Mina ei sea neid väiteid kahtluse alla. Valitsus ütleb, et see ei olnud piisav, mis eelnõu seletuskirjas on esitatud. Rohkem me sel teemal arutelu ei pidanud.

Teiseks küsimuseks saab sõna Jüri Tamm. Palun!

Aitäh! Austatud kaasettekandja! Te olete päris pika kogemusega poliitik ja ka rahanduskomisjoni liige. Samasugust eelnõu olen ma mõni aeg tagasi rahanduskomisjonis isiklikult tutvustanud. Mida te arvate, mis tingimustel ja millal rahanduskomisjon saab selliseid eelnõusid hakata arutama sisuliselt ehk saab hakata rääkima sellest, mida üldse tähendab erisoodustusmaks, ja saab võib-olla muuta arutelu laiemaks, näiteks rääkida ka wining and dining'u sissetoomisest erisoodustusmaksu puhul, sest me räägime ainult otsesest saamata jäänud tulust, oskamata märgata kaudseid tulusid. Mida peaks siis tegema, missuguseid dokumente esitama või peaks selle küsimuse tooma riiklikult tähtsa küsimuse aruteluna suurde saali? Mis te arvate?

Ma tänan! See on nüüd küsimus rahanduskomisjoni liikmele, see ei ole vist personaalne küsimus. Ma võin vastata, et me seda tõepoolest niimoodi ei arutanud. Ma ei ole oma rahanduskomisjonis töötamise kolmeaastase kogemuse jooksul kunagi märganud, et meil ei ole valmidust millegi üle arutleda. Praegused prioriteedid on ju rahanduspoliitiliselt paika pandud selliselt, et erisusi on aastate vältel pigem vähendatud kui suurendatud. See on allutatud ühele eesmärgile, mida selle saali enamus toetab. Kui tulevad tagasi ilusad ajad ja võib kõikvõimalikke soodustusi teha (need ajad võib-olla Eesti rahva ellu tulevad), siis olen ma absoluutselt selle poolt, et taastuks see olukord, kui raha oli jagada nii palju, kui sooviti. Aga võimalik, et see niimoodi ei lähe. Kõikvõimalikud erisused saavad tekkida siis, kui riigi garanteeritud kulud on kaetud. Praegu on sellega raskusi. Me teame väga hästi, mis toimub sotsiaalfondi rahaga, kuidas on lood pensionidega, kuidas on lood haigekassa kuludega. Kui need probleemid suudetakse riiklikult  lahendada, siis on ju suur osa asjadest ära tehtud. Mis puudutab erisuste juurdeloomist (tõenäoliselt on see ka rahanduskomisjoni liikmete hoiak ja see on minu enda hoiak, kuigi me räägime praegu siin personaalselt, komisjon pole seda arutanud), siis võiks ju selle juurde tagasi tulla, aga praegu ei ole õige aeg seda teha.

Küsimuseks saab sõna Evelyn Sepp. Palun!

Aitäh! Härra Mänd! Te tegite siin just äsja lausa skandaalse avalduse, öeldes, et kõik te ju teate, milline seis on meil sotsiaalkindlustusrahaga. Ma ei ole päris kindel, et me kõik seda teame, aga ma võin oletada, et te pidasite silmas, et seis on väga halb. Te ütlesite, et teil on komisjonis olnud vankumatu valmisolek kõiki asju arutada. Aga miks te siis ei võtnud aega ega selgitanud õige metoodika alusel selle eelnõu väidetavat maksumust, kui teile tundus, et maksudeklaratsioonide järgi kokkuvõetud andmed ei ole teie jaoks adekvaatsed? Miks te ei tegelnud selle eelnõu n-ö rahalise positsiooni täpsema selgitamisega? Mis teid segas seda tegemast?

Tänan! Selle küsimusega väljume me küll selle arutelu piirest, mis toimus komisjonis selle eelnõu ümber. Mis puudutab seda väidet, et tegemist on skandaalse avaldusega, siis ma tuletan meelde, et tegemist ei ole skandaalse avaldusega, aga hiljaaegu kõige enam furoori tekitanud küsimus oli pensioniea tõstmine, mis tehti sellel eesmärgil, et tulevikus jätkata pensionide väljamaksmist selles mahus, nagu on rahvale lubatud. Ma ei rääkinud pensionikindlustusraha praegusest puudujäägist, vaid rääkisin tulevikust. Mis puudutab seda, miks me ei plaaninud seda mõju ise uurida, siis menetlusnormide kohaselt on see eelnõu autorite roll.

Teiseks küsimuseks saab sõna Marek Strandberg. Palun!

Hea ettekandja! Üldiselt on teada, et Eesti meditsiini- ja tervishoiukorraldus vajab lisaraha. Minu arusaama kohaselt pakub see eelnõu välja ühe lihtsaima lahenduse, nimelt vähendab ettevõtja maksukoormust juhul, kui see meditsiini- ja tervishoiukorraldusse raha lisab. Kui selline lähenemine ei ole komisjoni arvates mõistlik, siis kas komisjonil on olemas teadmine selle kohta, kust meditsiini- ja tervishoiusüsteemi ilma makse tõstmata seda raha on võimalik saada?

Ma tänan! Ma loodan, et ma sain küsimusest õigesti aru. (Väga pahasti on kuulda, kui küsimusi esitatakse.) Ma veel kord mainin, et ma saan piirduda sellega, mis selle eelnõu arutelul komisjonis toimus. Seda me ei arutanud, mida lugupeetud küsija praegu küsis.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Seaduseelnõu algatajad on seda koostanud koos sotsiaalpartneritega, keda ettekandja siin ka nimetas, näiteks Eesti Tööandjate Keskliit. Missugused olid komisjonis sotsiaalpartnerite arvamused? Ma loodan, et sotsiaalpartnerid olid teil komisjonis, aga kui neid ei olnud, siis miks neid ei olnud sinna kutsutud, näiteks Eesti Tööandjate Keskliitu, EVEA-d ja keda iganes veel?

Tänan! Neid arvamusi komisjonis ei olnud. Ka sellele küsimusele ei saa ma vastata.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud eestkõneleja! Minu küsimus on selline. Kas on välja toodud arvud selle kohta, et kui erisoodustusmaksu ei olnud, kui palju siis riik kaotas raha, ja kui palju ta tänu sellele raha võidab? Teine küsimus on see, et kas komisjonis arutati ka seda väidet, et sel juhul suureneb spordiklubide käive. Minu arvamus on, et käive suureneb spordibaasidel, millest enamikku finantseerib riik või neid haldavad kohalikud omavalitsused. Ilmselt nende käive selle seaduse muutumise korral suureneb, aga mitte spordiklubide käive.

Tänan! Mis puudutab esimest küsimust, siis see oligi põhiväide, et need kulutused või laekumata jäänud tulud on oletuslikud, seda väidab just valitsuse pool, ja puudub täielik ülevaade sellest, mida see tegelikult sotsiaalkindlustusele maksma läheb. See oligi põhiväide, millest rahanduskomisjon lähtus. Täna tõi ettekandja välja oma kaalutlused, mis on ka seletuskirjas. Rahandusministeerium ja valitsus ei pidanud neid täiuslikuks. Nad ei öelnud, et need on täiesti valed, nad ütlesid, et need on puudulikud. Mis puudutab spordibaaside osa, siis jään ma kahjuks vastuse võlgu, seda me küll ei hinnanud.

Teiseks küsimuseks sõna Evelyn Sepale, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Vastates ühele eelnevale küsimusele, juhtisid sa meie tähelepanu sellele, et eelnõu algatajate roll vastavalt Riigikogu reeglitele on alustada eelnõu arvutusliku poolega kulude osas. Samas peab sellesama kodukorra kohaselt juhtivkomisjon selle arutelu siin igati kvaliteetselt ette valmistama. Nüüd me kuulsime, et teie ei ole kontrollinud, kas vastab tõele maksumus, mis seletuskirjas on esitatud. Te ei ole kutsunud komisjoni sotsiaalpartnereid ega neid ära kuulanud. Miks te raiskate Riigikogu aega, te ei ole ju seda arutelu siin saalis ette valmistanud?

Ma tänan! Päris karm hinnang. Rahanduskomisjon ei saanud endale võtta eelnõu algataja rolli. Nende menetlusnormide järgi, mis on ette nähtud selle saali jaoks, peab eelnõu esitaja, ükskõik kes ta on, kas valitsus, Riigikogu liige, fraktsioon või komisjon, põhjendama eelnõu tegelikke mõjusid, tulude ja kulude poolt. See on algataja roll. Sellest me lähtusime. Rahanduskomisjon ei pidanud vajalikuks hakata ise neid analüüse koostama ja ma arvan, et seda ei ole tehtud üheski komisjonis.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Remargi korras: ma vaatan, et Reformierakond on niisuguste sensitiivsete ja ebameeldivate eelnõude kaitsjaks millegipärast sind pannud. Aga see oli muidugi juhus. Mulle lõikas nii eelmise kui ka selle eelnõu arutelu puhul kõrva, et komisjon räägib valitsuse arvamusest ja siis lõpeb kogu loogika, mõistus ja arutelu. Igal komisjonil pidavat oma töökord ja praktika olema. Kas rahanduskomisjon üldse teab midagi parlamentarismist ja kas ta üldse kriitiliselt hindab valitsuse arvamust või on komisjoni arvamuse alus see, et kui valitsus on nii öelnud, siis nii jääbki?

Ma tänan, lugupeetud kolleeg! Ma ei arva, et minul on Reformierakonnas kanda see roll, et pean kõik ebameeldivad asjad siia tooma. Mul on rahanduskomisjonis oma roll, mida ma pean täitma. Mina ei rutanud neid asju oponeerima. Igat asja on võimalik lahendada, kui selleks on olemas võimalused, tegelik vajadus ja üksmeel. Küsimus on selles, et rahanduskomisjon saab lähtuda täpselt samadest normidest nagu õiguskomisjon, kus sina töötad. Ei ole mingisuguseid erinevusi. Mis puudutab seda, et ma rõhutasin valitsuse seisukohti, siis see on meie arvates korrektne ja seda tehakse alati, alati kuulatakse ära valitsuse seisukoht, mis on menetlusnormide osa. Me viibisime ühel istungil, Ain Seppik. Sa oled lugupeetud ja suurte kogemustega mees ning tead väga hästi, et me seda seal ei arutanud. Kui ma tahaksin olla täiesti bürokraatlik, siis piirduksin sellega, et ütleksin, et need küsimused, mida me oleme siin pikka aega arutanud, ei olnud komisjonis arutlusel. See on Tarmo Männi ja saali vaheline diskussioon. Ka see on kindlasti parlamentarismi tunnus, et ma lihtsalt ei ütle: "Seda ei arutatud ja ma teiega ei räägi." Seda ma praegu ei teinud.

Teiseks küsimuseks saab sõna Eiki Nestor. Palun!

Ma pean kõigepealt ütlema, et seda, mille eest Eesti tööandjad erisoodustusmaksu maksavad, saab igaüks vaadata maksuameti koduleheküljelt. Loomulikult on Vabariigi Valitsusel õigus, et meie poolt seletuskirjas toodud arvud ei ole kõige täpsemad. Ma toon kõige lihtsama näite. Seal on ühe rea peal tööandja kulutused taseme- ja vabahariduskoolitusele. Me teeme ettepaneku tuua tasemekoolitus erisoodustuste hulgast välja, aga praegu on selle rea peal kogukulud. Nii et need arvud, mis siin eelnõu seletuskirjas on, on maksimaalsed. Kui kogukulu oleks olnud tasemekoolituse kulud, siis jääks riigil saamata nii palju, aga kuna seal on ka midagi muud, siis jääb summa väiksemaks. Rohkem lihtsalt ei ole deklaratsiooni põhjal võimalik täpsust saavutada. Kas sa oled nõus möönma, et meie toodud tulude alalaekumine on maksimaalne võimalik summa, mis riigil seetõttu saamata jääb?

Ma tänan! Kuna me töötame Eikiga ühes komisjonis, kasutan ma tõenäoliselt seda vormelit, et sellisel kujul seda ei arutanud. Minu isiklik arvamus ei tähenda siin midagi. Ka komisjoni seisukoht oli selline, et need arvud on ebapiisavad. Keegi ei ole öelnud, et Eiki Nestori esitatud arvud on valed, aga need on ebapiisavad. Niimoodi käsitlesime me seda osa.

Teiseks küsimuseks saab sõna Ain Seppik. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma nõustun täiesti teiega selles osas, et parlamentarismi mõnitamises ja eiramises saab veel kaugemale minna, eile näitas seda ka peaminister arupärimistele vastates. Kuid minu küsimus on järgmine. Missugused on siiski need sisulised põhjused, miks rahanduskomisjon ehk, õigemini, selle koalitsiooni kuuluv osa selle minu arvates mõistliku eelnõuga ei nõustunud? Kas sisuline põhjus on ainult valitsuse eitav arvamus või on koalitsioonil, üllatus-üllatus, ka mingi iseseisev arvamus selle eelnõu kohta? Kas see eelnõu ei vääri üldse arutamist Riigikogus ja tuleb kohe tagasi lükata? Miks?

Ma tänan! Protokolli huvides lisan jälle juurde: komisjon ei arutanud seda, mille kohta Ain Seppik praegu küsis. Aga mis puudutab eelnõu tagasilükkamise tegelikku põhjust, siis alati on võimalik rääkida kahest asjast: on otstarbekus ja on reaalsed võimalused. Praeguse koalitsiooni poliitika on suunatud ühele eesmärgile, millele ma vihjasin: kõigi erisuste kaotamisele, et kindlustada eelarve tasakaal ja mahtumine nende kriteeriumide sisse, mis on püstitatud, et nii saavutada eesmärk, mille abil saab uuesti elavdada majandust ja hakata tulusid juurde tekitama ning luua erisusi siis, kui selleks on õige aeg. Praegu ei ole valitsuskoalitsiooni jaoks selleks õige aeg. Sellele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon, sellele on juhtinud tähelepanu IMF-i delegatsioon. Mina ei ole küll kuulnud öeldavat, et see eelnõu tuleks ilma arutamata tagasi lükata. Võimalik, et ma olen olnud liiga vähe selles olukorras, kus ma täna olen. Ma ei ole seda kohanud. Teisel pool istudes ei olnud mina kunagi selle vastu, et ratsionaalsus peaks võitma, sest elus on võimalik kõiges kokku leppida. Tuli välja, et nende kahe eelnõu puhul, millest mina olen sunnitud opositsioonierakondade meelest mitte meeldivalt rääkima või siin vastasseisu esindama, ei ole praegu olemas neid võimalusi, mis valitsuskoalitsiooni poliitikaga kokku läheksid. See ei ole Vabariigi Valitsuse tahe, seda siin fetišeeritakse, vaid see on olnud koalitsiooni tahe tervikuna ja nii see hääletusmehhanism ju töötab. See ongi parlamentarism. Kui see ei ole, siis mis asi see on?

Küsimuseks saab sõna Hannes Rumm. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Minu küsimus on ajendatud lihtsast inimlikust uudishimust. Hakkasin ka Ain Seppiku küsimuse ajal mõtlema, mis see põhjus siis on, et Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, teie nüüdne erakonnakaaslane, on järjest määranud selliste eelnõude arutelude tutvustajaks, mis käsitlevad tööpuudusega võitlemist ja vaesuse likvideerimist, just teid. Ma saan aru, et ühelt poolt on Tarmo Männi puhul tegemist väga kogenud riigimehega, aga teiselt poolt paratamatult Reformierakonna poisiohtu liikmega. Miks teile on erakonnas selline roll määratud?

Ma tänan! Protokolli huvides on esimene osa vastusest seesama, mida ma olen ennegi öelnud: seda arutelu ei toimunud, komisjonis arutati ainult ühte asja, mis puudutas kulusid. Rahanduskomisjonis on olnud probleem see, et Taavi Rõivas noore mehena on alati olnud nõus kõiki eelnõusid ise siin tutvustama, surumata seda kellelegi peale. Seal sellist jaotust ei ole, et nüüd on sinu kord või nüüd on sinu kord. Mina ei ole täheldanud, et minul oleks kästud seda teha.

Enne kui ma annan küsimuseks sõna Erki Noolele, juhin kolleegide tähelepanu sellele, et meil peaks toimuma hetkel eelnõu sisuline arutelu, ja ma palun ka sisulise arutelu juurde jääda! Teiseks küsimuseks saab sõna Erki Nool.

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni liige! Rahanduskomisjon peaks tegelikult hästi palju arutama arve. Ma küsin sisuliselt: mida see seadusmuudatus võiks hinnanguliselt riigile maksma minna ja kui see mingist kohast võtab raha ära, kas on ka spekulatsioone, kui palju see võiks haigekassa raha kokku hoida?

Tänan! Ma olen seda vist juba paar korda öelnud, et me ei tea seda tegelikku summat.

Küsimuseks saab sõna Taavi Rõivas. Palun!

Aitäh! Kõigepealt teadmiseks headele kolleegidele, et seoses tuhapilvega olin ma päris pikalt ära. Aga see ei puuduta üldse seda teemat, sest rahanduskomisjon ei ole mingi soolokomisjon ja see, et erinevad komisjoni liikmed, sealhulgas aseesimees, eelnõude arutelusid tutvustavad, on igati normaalne nähtus. Hannes Rummu märkused olid minu meelest täiesti kohatud. Aga mul on küsimus eelnõu sisu kohta, millest siin on vahepeal väga kaugele mindud: kas sotsiaaldemokraadid eelnõu algatajana pakkusid allikat, mille arvel katta vähenevaid laekumisi, muu hulgas pensionikassasse, haigekassasse ja riigieelarvesse tervikuna? Kas nad sellist katteallikat pakkusid ja kas nad omalt poolt esitasid adekvaatsed rehkendused, kui palju riigil tulusid saamata jääb?

Ma tänan! Neid katteallikaid ei ole pakutud minu arvates ühel põhjusel. Eiki Nestor väitis komisjonis ja väitis ka täna siin Riigikogu ees, et tegelikult kulusid ei teki. Valitsus omakorda väidab, et need viited, mis on seletuskirjas toodud, mis puudutavad tervisekindlustussummasid, on Maksu- ja Tolliametilt võetud summad deklareeringute järgi, see oli kogu analüüsi alus ja valitsus ei pidanud seda piisavaks. Sellest tulenevalt ei saanud komisjon selgeks, kui suur on tegelik tulude vähenemise summa.

Küsimuseks saab sõna Helle Kalda. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis määratakse tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ettekandja. Seda ei tehta lihtsalt selleks, et ta tuleks ja loeks ette, et seda arutati või mitte. Te teatud mõttes vastutate selle eelnõu eest. Mulle väga meeldib Riigikogu majanduskomisjoni töövorm, kus eelnõusid arutatakse ka töökomisjonides. Kui me täna arutame nii tähtsat eelnõu, kui on nii palju lahtisi küsimusi ja komisjoni istungil nendesse ei süvenetud (ma ei usu, et te olete nüüd täielikult ümber sündinud, kui te olete teises erakonnas), siis miks te ei kasutanud võimalust, et seda teemat süviti arutada? Siis oleks täna ka Riigikogul olnud natukenegi teine maine. Praegu jääb küll selline tunne, et komisjonis mitte midagi ei tehta, mitte midagi ei tahetagi arutada ja me suhtume ausalt öeldes asjasse väga ükskõikselt. Miks te ei kasuta sellist väga tõhusat töövormi, nagu kasutab majanduskomisjon, mida ka juhib Reformierakond?

Ma tänan selle küsimuse eest! Ma küll ei tahaks, et me siin täna räägiksime persoonidest või ümbersündimisest või sellest, et meie komisjon ei tööta. Helle! Me töötame koos ühes komisjonis, me teame väga hästi, et see komisjon töötab üsna pingsalt. Kohane on alati rääkida ka nendest näidetest, kus on saavutatud selline tase ja konsensus, et vastu võetakse parteipoliitikaüleseid otsuseid. Ma toon näitena kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse eelnõu, mida me oleme menetlenud jätkuvalt ja jätkuvalt ning täna kell 2 algab omavalitsusliitude osavõtul taas sisuline arutelu, et kõik omavalitsusi puudutavad küsimused saaksid lahendatud konsensuse alusel. Ma ei saa öelda, et meil ei ole neid näiteid ja et meie komisjon ei tööta. Helle! Seda pattu ma oma hinge peale ei võta, selle avalduse tegid sina. Aga Taavi Rõivas on siin saalis, me võime selle küsimuse tõstatada järgmisel rahanduskomisjoni istungil. Moodustame töörühmad ja arutame läbi, kas me oma töös neid vajame või mitte, kas meie töö on olnud sisuline või mitte. Mina ei ole sellele hinnangu andja. Aga nende kahe eelnõu kõrval, mis täna saalis pahameelt tekitavad, on positiivseid näiteid küll ja küll.

Küsimuseks saab sõna Toomas Tõniste. Palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma isiklikult olen küll seda meelt, et iga tervisespordile kulutatud kroon toob vähemalt topelt tagasi. Sellepärast mind ikkagi huvitab, kes peaks selle arvutuse tegema, kas eelnõu esitaja või võiks ka mõni ministeerium välja arvutada oletatava tulu. Kokkuvõttes võib see bilanss tulla positiivne ja veel kuhjaga positiivne. Kas selline arutelu oli komisjonis?

Tänan küsimuse eest! Sellist arutelu ei olnud. Aga me teame ju, et meil kõigil, kui me rahvasaadikuna esitame eelnõu, on õigus pöörduda kõigi valitsusinstantside, ministeeriumide, ametite poole, et andmeid koguda ja paluda abi. Mitte keegi ei saa sellest keelduda. Selle eelnõu puhul see sellisena ei kajastunud ja tugineti teisele andmebaasile.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kolleeg Taavi Rõivas juhtis tähelepanu meie eelnõu justkui nõrgale kohale, et ei ole toodud kulude katteallikaid. Kas valitsuskoalitsioonile on teada selline rusikareegel, et üks kroon kulutusi töötaja terviseedendusele annab kolm krooni kokkuhoidu ravikindlustuse rea peal?

Tänan! Valitsuse vastuses seda kirjas küll ei ole. Mulle meeldib eriti see ütlus, et kui traktoril on maksuvabastus, siis inimestel seda olla ei tohiks. Ka see ei olnud meie arutelu teema, seda on teie erakond oma retoorikas kasutanud. See küsimus ei ole minu personaalne küsimus. See ei kerkinud komisjonis sellisena üles ka mitte ettekandja poolt.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuulates teie väidet, et praeguses situatsioonis on igal juhul mõistlik toetada valitsuse seisukohta erisuste kaotamise osas, tulid mulle meelde mitu aastat kestnud debatid siin saalis, kus te olete, vastupidi, seisnud just nimelt näiteks käibemaksuerisuste säilitamise eest ja olete olnud nende kaotamise vastu. Otsisin Riigikogu stenogrammist välja teie sõnad 15. oktoobrist 2008, kui te käibemaksuerisuste kaotamise puhul olete öelnud, et teile tuli meelde üks suur poliitik: "... kes ütles nii: "Vilets on see poliitik, kes räägib seda, mida mõtleb ja teab." Sellele mõttele viis mind see käsitlus, kuidas me räägime täna käibemaksu ja eriti riigilõivu suurendamise vajadusest, öeldes, et see tegelikult kõik ongi nii ja nendel alustel, nagu eelnõus kirjas on. Ma olin samuti rahanduskomisjoni istungil ja me käsitlesime seda asja pisut sügavamalt ja ka teiste tahkude pealt, seades kahtluse alla maksutõusude objektiivsuse ja aluse." Minu küsimus ongi: kui seda asja, seda eelnõu, mida te hetkel kommenteerite, vaadata sisulise poole pealt, kas te siis jääte selle juurde, et erisused on halvad?

Ma juhin tähelepanu, et hetkel on Riigikogu kõnetoolis rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni esindaja, kes annab ülevaate rahanduskomisjonis toimunud arutelust. See küsimus ei puudutanud seda arutelu. Kui vastaja soovib vastata, siis selleks on võimalus, aga rõhutan veel kord, et see küsimus ei puudutanud arutelu. Kas vastaja soovib vastata?

Tänan! Ma isegi ei oska öelda, millega ma olen ära teeninud selle au, et ma saan siin saalis võtta endale vastutuse kogu valitsuse eest. Ma saan aru, kui tähtsad on need eelnõud, mida täna arutatakse, arvestades aega, kuhu me siirdume. Enne seda on veel üks aeg, kus on teatud kriteeriumid, ja see on palju lähemal kui see tõotatud maa ehk järgmisesse aastasse minek. Aga hetkel ma kinnitan, et kui me oleme võtnud selle eesmärgi, ja seda ma toetan (euro nimel on nii palju võideldud ja tehtud ja see on ka nii oluline, et seda protsessi tagasi pöörata ei soovitaks ma mitte mingil juhul), siis praegu ei ole minu isikliku seisukoha kohaselt tõepoolest erisuste aeg. Kui tulevad paremad ajad, siis on teine asi.

Küsimuseks saab sõna Aivar Riisalu. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin hästi konkreetselt. Kas rahanduskomisjonis oli juttu, miks tegelikult sisuliselt keeldutakse üsna mõnusa ja progressiivse seaduseelnõu arutelust ja on selge seisukoht, et see tuleks esimesel lugemisel välja hääletada? Miks te keeldute arutelust?

Tänan! Ma olen mitu korda, lugupeetud kolleeg, maininud, et seda teemat ei olnud rahanduskomisjonis arutelul. Ma ei saa väita, et mina isiklikult sellest keeldusin ega tahtnud seda eelnõu arutada. Arutelu piirdus seal ainult ühe küsimusega.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Te olete ju rahanduskomisjoni juhtiv funktsionäär, kes korraldab selle tööd. Miks te siis rahanduskomisjoni tööd nii kehvasti korraldasite, et te sisuliselt teemat ei ole püüdnud arutadagi, ei ole püüdnud teemasse süveneda? Järsku oleks just see väga selge põhjus esimese lugemise lõpetamiseks. Tehke see töö ära, mis teil tegemata jäi, ja andke demokraatiale õige voolusäng kätte. Muidu tekib tõepoolest siin praegu mulje, et see lihtsalt ei meeldi, see on paha opositsiooni eelnõu, vuh, minema, pole vaja arutada!

Aitäh! Jah, protokolli huvides võib öelda, et seda tõesti ei arutatud. Aga küsimus on ju selles, et komisjon oleks võinud teha möönduse, mida ei tehtud. Oleks võinud teha möönduse, et eelnõu algataja saaks selle vajaliku aja ja teeks ise uuringud ära. Selline on eelnõude Riigikogus menetlemise kord, punktid 49 ja 50 käsitlevad seda, mis peab olema eelnõu seletuskirjas esitatud: kulude ja tulude analüüs, mõju riigieelarvele jne. Ma arvan, et praegu ei ole ühegi komisjoni praktikas olnud seda, et ise oleks hakatud seda analüüsi tegema. See on eelnõude menetlemise korra kohaselt eelnõu autori kohustus.

Urmas Klaas, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Muidugi on üsna kurb meel selle üle, et see arutelu siin on nii sapine ja täis sellist kurjust. Ma eeldaksin rohkem argumenteeritust ja konstruktiivsust. Aga minu küsimus on selline: kas te selle arutelu käigus vaatasite teemat selles mõttes laiemalt ja kas eelnõu algatajad viisid teema laiemale arutelule? Teatavasti on tervist edendavad tegevused ju ka kuurordiravi ja kõikvõimalikes spaades käimine. Mõne inimese vaimsele tervisele mõjub väga hästi juturaamatu lugemine, aga mõnele jällegi ei mõju see hästi, võib-olla eriti siis, kui ei ole hea raamat, temale meeldib hoopis jalgrattaga sõita. Kuidas selliste valikute puhul ikkagi teha õigeid otsuseid, mida toetada ja mida mitte toetada?

Ma sissejuhatavas osas märkisin, et ettekandja rõhus kahele asjale, mille poolest eelnõu erineb eelmise aasta septembris arutatud eelnõust 520, üks oli tasemekoolituse vabastamine erisoodustuse alt ja teine oli erisoodustusmaksumäära alandamine 30 000 kroonilt 3000 kroonile. Sellega arutelu piirdus.

Teiseks küsimuseks saab sõna Jaanus Marrandi. Palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatasin seletuskirjast täpselt järele. Siin on kirjutatud "Maksu- ja Tolliameti andmetel". Tegelikult on siin isegi välja toodud need summad, kui palju võiks raha kaduma minna. Tulen tagasi eelmise küsimuse juurde. Ongi põhjust arutada selle üle, et mõnele meeldib raamatut lugeda, teisele spaas käia, aga keegi peab tõsist ravi saama, et oma tervist parandada, ning ongi põhjust esimene lugemine lõpetada, et siis neid asju kaaluda ja täpsustada. Rahalised andmed on siin olemas. Seda enam, et nii teie kui ka komisjoni esimehe maailmavaatelisele alusele peaks see eelnõu äärmiselt sobiv olema, sest terviseedendus, maksude vähendamine ja see poliitika on teile iseenesest maailmavaateliselt väga omane.

Ma tänan! Ma juhtisin enne tähelepanu sellele, et Maksu- ja Tolliameti andmetele eelnõu autorid tuginesidki, aga seda ei pidanud ei Vabariigi Valitsus ega komisjon piisavaks, et hinnata tegelikku mõju riigieelarvele.

Teiseks küsimuseks saab sõna Aivar Riisalu. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin protokolli huvides: kas komisjonis arutati seda, et seda eelnõu ei arutata?

Lugupeetud kolleeg! Ei, nii seda ei arutatud.

Teiseks küsimuseks saab sõna Taavi Rõivas. Palun!

Aitäh! Ma juhin kõigepealt heade kolleegide tähelepanu seaduseelnõu seletuskirjale, mis pealkirja järgi on küll seletuskiri, aga mis vähemalt mõju analüüsi osas seletuskirja mõõtu paraku välja ei anna. Siin on kirjas Maksu- ja Tolliametile 2009. aastal deklareeritud andmed, olukorras, kus konkreetne valdkond ei ole maksusoodustuse objekt. Härra Mänd! Kas nende andmete edasikandmine aega, kui soovitakse kehtestada maksusoodustus, ja eeldatakse, et need andmed mitte krooni võrragi ei muutu, on teie hinnangul naiivne või pigem väga naiivne?

Ma tänan!

Kolleegid! Ma palun saalis vaikust ja palun Riigikogu liikmetel jääda üksteise suhtes lugupidavaks ja kultuurseks!

Ma arvan niimoodi, et kui soodustus kehtestatakse, siis kulud ka tekivad. Kindla peale ei saa see deklareerimismaht jääda selleks, mis täna seal kirjas on.

Teiseks küsimuseks saab sõna Indrek Saar.

Vabandust, aga ma tahan täpsustada seda, millest vaidlus tekkis! Maksu- ja Tolliamet ju näitab praegu seda, kui palju seda maksu laekub. Meid ju ei huvita see, mis on sellele lisanduv n-ö saamata jäänud tulu, meid huvitab see, mis jääb saamata, sellega on probleem. Kuidas te seda kommenteerite? Te väitsite, et komisjon ei pidanud Maksu- ja Tolliameti andmeid piisavaks. Mida siis komisjon arvas, mis oleks piisav? Mis oleks piisav arvutuskäik? Kes selle tegema peaks, et komisjoni arvates oleks võimalik tõsiselt seda arvutuskäiku hinnata?

Tänan! Seletuskirjas on kaks või kolm näitajat. Eiki Nestor kandis ette, et mujalt ei olnudki andmeid võtta kui Maksu- ja Tolliameti deklareeringutelt. Meie eeldame küll seda, et riigi majanduslikud ja rahanduslikud analüüsid kätkevad palju laiemat baasi, kui seda on deklareeritud tegelik kulu. Keegi lugupeetud spordimeestest alguses väitis, et neid kulutusi tehakse nagunii. Mina ei taha väita, et midagi kusagil varjatakse, aga kui seadustada, siis kindlasti need asjad nii ei jää. Ei prognoosita seda, mis oli eelmisel aastal, vaid on kohustus prognoosida mõju 2011. aasta eelarvele, seda, milliseid mõjutusi see kaasa toob. Rahanduskomisjonil on kohustus hinnata olukorda, et esitada pärast tasakaalustatud eelarve.

Küsimuseks saab sõna Sven Mikser. Palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui te mingil minu jaoks teadmata põhjusel olete sattunud siin ebaõiglase kiusamise alla, siis ma tunnen teile kaasa. Aga kuna kolleeg Rõivas küsis teie isiklikku arvamust (te olete ka rahanduskomisjoni liige, koguni aseesimees) ja sai oma küsimusele vastuse, siis julgen ma ka küsida teie isiklikku arvamust, mis sisaldub ju selles komisjoni kollektiivses arvamuses. Ma küsingi: kas teie isiklik vastuseis sellele eelnõule on peamiselt põhjustatud sellest, et seletuskirjas esitatud arvutused on ebapiisavad, või on see eelnõu oma ideoloogialt teile kui parempoolsele poliitikule ja liberaalile raskesti vastuvõetav?

Ma tänan selle kaastunde eest! Ma ei tunne, et mulle oleks liiga tehtud. Kunagi pidi see aeg siin saalis kätte jõudma, kui see pahameel vallandub ja saadakse välja öelda, mida arvatakse. Ma olen öelnud (see jääb nüüd tõesti sellest päevakorrapunktist väljapoole), et ma ei olegi oma olemuselt vasakpoolne poliitik ja see erakond, kus ma enne olin, ei ole ka täna veel vasakpoolne erakond.

Kolleegid! Ma palun arutelu käigus püsida eelnõu raames! Küsimuseks saab sõna Toivo Tootsen. Palun!

Aitäh! Kas sina ja komisjoni mingi osa siiski peavad mingitki mõtet, mis selles eelnõus on, nii arutamiskõlblikuks, et seda tasuks komisjonis edasi arutada ja kas või komisjoni eelnõuga ning ka vastavate rehkendustega välja tulla?

Ma tänan! Ma arvan, et sellest oli siin enne juttu. Kuna meie komisjon sattus komisjoni enda liikme poolt kahtluse alla, et me ei tööta piisava süvenemisega või piisava tähelepanelikkusega, ei lasku diskussiooni paljude küsimuste juures, siis ma arvan, et meie komisjoni esimees ei ole selle vastu, et komisjoni istungil sisuliselt need küsimused läbi arutada, ka selle eelnõu taustal, ja kui on, millest mõõtu võtta, siis seda kindlasti teha. Aga ma esitasin oma arvates need raamid, mis on olemas, miks erisusi mitte kehtestada. Ma arvan, et kogu pahameel sellest ongi põhjustatud. Ma ei arva, et minu tagasihoidlik isik siin mingit suurt rolli mängib.

Teiseks küsimuseks saab sõna Sven Mikser. Palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te lasete ennast vist kontekstist eksitada ega vastanud minu küsimusele. Mina ei seadnud üldse kahtluse alla seda, et teie süda kuulub teie erakonnale. Ma küsisin, kas teie vastuseis sellele eelnõule lähtub eeskätt sellest, et arvutused, nagu te ütlesite, on ebapiisavad, või on lähenemine, et sellist maksusoodustust võiks kasutada, teile maailmavaateliselt vastuvõetamatu. See oli minu küsimus. Ma küsin nüüd selle üle.

Mina komisjonis hääletades lähtusin sellest, et see eelnõu ei olnud vastavalt menetlusnormidele tehtud ja tegelik tulude vähenemise pool ei olnud välja toodud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Esimesena palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Taavi Rõivase!

Lugupeetud juhataja! Head ametikaaslased! Sel teemal on parlament arutlenud viimased viis aastat, võib-olla isegi viimased kümme aastat. Nii et igasugused etteheited, et seda eelnõu ei ole sisuliselt arutatud, saavad tulla vaid inimestelt, kes on väga lühikese mäluga, või inimestelt, kes ei taha mäletada. Olukorras, kus kümme korda järjest esitatakse peaaegu identne eelnõu, on vist liiast loota kümme korda järjest peaaegu identset arutelu. Räägime ikkagi asjadest ja räägime, kuni need printsiibid on üks kord või mõned korrad selgeks vaieldud. Kümme korda sama juttu ajada oleks parlamendi tööaja raiskamine.
Vabandust! Kolleeg Jüri Tamm segab pidevalt vahele, mul ei ole võimalik rääkida. Ma väga loodan, et stenogrammi jõuavad kõik need ühinenud sotsiaaldemokraatide vaheleütlemised, mis täna siin saalis on olnud. Minu meelest on Eesti ajaloo jaoks oluline näha murrangut ühe siiani küllalt soliidse partei poliitilises kultuuris. See murrang ei ole kahjuks olnud positiivsuse poole. Ma pean juhtima tähelepanu, et need vaheleütlemised on kümnekordselt ületanud hea maitse piiri. Ma palun headel kolleegidel seda tähele panna! Samamoodi olen ma väga nördinud, et minu ettekannet pidevalt katkestatakse.
Eelnõu maksumusest. Tsiteerin seletuskirja: "Eelnõu koostajatel puudub informatsioon, kui paljud tööandjad rahastavad oma töötajate tervisespordile ning haiguste ennetamisele suunatud tegevusi ja ravi, tasuvad töötajate täiendava haiguskindlustuse makseid või maksavad töötajate tasemekoolituse eest." Puudub info, seda esiteks. Järgneb oletus, et enamasti seda ei tehta ja seetõttu ei kaasne seadusmuudatusega märkimisväärset riigieelarve tulude vähenemist. Andke andeks! Niimoodi ei saa seaduse mõjusid hinnata. On olemas alternatiivkulud, on olemas fakt, et kui asutakse maksusoodustust kasutama, siis jääb see raha kuskil mujal maksudena deklareerimata. Ei ole olemas taevast sadavat raha. Isegi sotsiaaldemokraadid opositsioonis olles võiksid endale lubada teatud riigimehelikkust, et mitte tulla välja selliste mõjuhinnangutega, kus räägitakse nullsummalisest mängust.
Juhin tähelepanu, et rahanduskomisjonis menetletavate eelnõude puhul on mitmed opositsioonierakonnad seda nõuet eelnõudele, et eelnõu algatajad on kohustatud analüüsima seaduse rakendamisega seotud kulutusi, süstemaatiliselt eiranud. Viimati oli näiteks Keskerakonna algatatud eelnõu seoses tööpuuduse vähendamisega, kus eelnõu algataja sõnaselgelt ütles, et tegemist on nullsummalise mänguga. Ma väidan, et nii pealiskaudne mõjude hinnang alandab parlamendi väärikust. Me võiksime võtta kohustust seaduse mõjusid analüüsida oluliselt tõsisemalt, kui me seda praegu teeme.
Valitsus oma arvamuses analüüsis eelnõu mõjusid põhjalikumalt ja leidis, et see ei ole sugugi mitte nullsummaline mäng. Komisjonis oli väga selgelt üleval teema, et selle eelnõu mõjul vähenevad maksulaekumised, väheneb ka sotsiaalmaksu laekumine, mis tähendab vähem vahendeid pensionikassa jaoks, mis tähendab vähem vahendeid haigekassa jaoks. Kui keegi eelnõu algatajatest või opositsioonist arvab, et nendes kassades on praegu liiga palju raha, siis öelge see selgelt välja, aga ärge veiderdage jutuga, et see eelnõu midagi ei maksa. Sellest saab iga lapski aru, et nii naiivne ei tasu olla.
Selle maksusoodustuse kui sellise kohta leiab Reformierakonna fraktsioon, et tervisespordivaldkond, tervisesse investeerimine on vaieldamatult prioriteet ja tervisesse investeerimist on võimalik soodustada mitu korda efektiivsemalt kui maksusoodustuse kaudu. Väikese nüansina võib tähelepanu juhtida, et selle seaduse alla mahuvad muu hulgas näiteks spaakülastused ja ...

Kolleeg! Teil on võimalik kasutada lisaaega, kui te seda soovite. Üks minut lisaaega.

... väga halva tõlgenduse korral võib siia hulka lugeda ka spordipoest ostetavad ketsid, mida saab kasutada mitte ainult sportimiseks. Vaieldamatult on maksusoodustus oma olemuselt ebaefektiivsem kui ühe valdkonna otse toetamine. Valitsuskoalitsioon ongi lähtunud sellest, et toetada nii tervisesporti kui ka tervist üldisemalt riigieelarve eraldiste kaudu, mitte maksusoodustuste kaudu. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Mul kindlasti lisaaega vaja ei lähe. Ma kordan veel kord üle. Nii täpseid andmeid kulude kohta ei ole isegi valitsuse esitatud eelnõudes. Need on võetud tuludeklaratsioonist, ettevõtted on need andmed ise deklareerinud. Kas saate aru? Näiteks on vabaharidusliku koolituse ja tasemekoolituse kulud. Meie teeme ettepaneku tasemekoolituse kulude katmist enam mitte lugeda erisoodustuseks. Kui palju seal hulgas on vabaharidusele kulutatud summasid, seda me ei tea, aga see on maksimum, mis riigil saamata jääb.
Mul ajab hinge täis, kui kümme aastat aetakse samasugust demagoogiat, nagu Taavi Rõivas siin praegu rääkis, et kui me need koolituskulud ja tervisekulud võtame erisoodustuste alt välja, siis hakkavad tööandjad investeerima ja riigil jääb raha saamata. Taavi! Mul oleks soov, et sa kuulaksid praegu, kui sa saad! See on puhas demagoogia, niimoodi arvutada ei tohi. Ma toon näite. Anname üle eelnõu, kus on kirjas, et igaüks võib 10 000 krooni eest sõita Kuu peale ja see on maksuvaba. Siis tuleb selle loogika järgi, mille Taavi esitas, välja, et riigil jääb saamata 74 720 000 krooni. Kust see arv tuleb? Reformierakonnas on 7472 liiget. Usute seda? Ei ole ju nii, ei jää ju saamata!

Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Tegelikult on ju niimoodi, et see vaidlus, mis siin käib, on meie meelest moel või teisel täiesti arukal moel lahendatav. Ühtepidi me näeme, kuidas arvatakse, et kui see erisoodustusmaksu äravõtmine ettevõtjalt-tööandjalt sünniks, siis kõikvõimalikud sellised määramatu tähendusega, pehmed, tervisele hästi mõjuvad teenused muutuksid just nagu töötasu osaks. See võib tõesti nii minna, kuigi ka meie oleme vaadanud, et Maksu- ja Tolliameti andmetest seda kuidagi ei nähtu.
On ju täiesti ilmne, et selline jõuliselt sekkuv meditsiin, ravi ja muu selline, vajab kahte asja: ühtepidi kulude märkimisväärset vähendamist ehk haiglareformi lõpuleviimist, mida see eelnõu ei puuduta, ja teiseks loomulikult lisaraha. Seda lisaraha ei ole võimalik meie arusaama järgi võtta mingisugustest järjekordsetest maksudest, vaid seda on võimalik saada ainuüksi siis, kui lisaks teistele ühiskonnas heakskiidetud kapitalidele hakatakse mõistma ka inimkapitali tähendust ja sellesse investeerimist kui töövõime, konkurentsivõime ja heaolu osa.
Ma arvan, et kuigi paljude punktidega selles eelnõus ei ole ka meie nõus, siis ometi on võimalik leida sealt ühisosa, mis võiks olla selle eelnõu menetlemise sisuks ja tähenduseks, mis võiks puudutada näiteks esialgu kas või raviteenuste ja retseptiravimite kinnimaksmiselt ja ka kindlustuse kinnimaksmiselt erisoodustusmaksu kaotamist. Need oleksid täiesti otsesed ja selged mõjurid inimeste tervisele. Need läheksid kokku ka meie arusaamaga sellest, et lähiaastatel on riigil vaja teha märkimisväärseid panuseid selleks, et eluiga ja tervelt elatud aastate arv kasvaksid. See on seotud pensioniea tõusuga, mis on tänaseks juba otsustatud. See nõuab ka investeeringuid inimestesse, täiesti paratamatult. Me ise loodame, et kui see eelnõu menetlusse jääb, siis selles muudatuste tegemine, selle sisuline arutamine, Maksu- ja Tolliametilt õigete andmete või oletuste küsimine parandaks selle eelnõu kvaliteeti. Meie jaoks on ilmne, et ilma inimkapitali, ilusasti öeldes, inimestesse investeerimiseta ei ole mingit põhjust loota, et kuidagi iseeneslikult tervis paraneks, eluiga pikeneks ja muud sellised nähtused toimuksid. Aitäh!

Aitäh! Palun repliigiks mikrofon kolleeg Taavi Rõivasele!

Kuna minu nime siin korduvalt nimetati, siis ma palun tõesti võimalust repliigiks. Ma ei tea, mis pingeid Eiki Nestor üle elab, aga nende pingete siia saali toomine on ilmselgelt kohatu ja järjest piinlikum. Ma juhin tähelepanu, et need naeruväärsed arvud selles seletuskirjas ei ole mitte minu esitatud, vaid need on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud. See natukene absurdne näide Kuule lendamise kohta ei ole loomulikult isegi nende arvude kontekstis võib-olla eriti illustreeriv, küll aga on võib-olla illustreeriv väita seda, et kui täna on näiteks ketsid ettevõtete jaoks maksustatud väga kõrge maksumääraga, ja kui nüüd nende ketside pealt võtta see kõrge maksumäär ära ja eeldada, et siis ostetakse täpselt niisama vähe ketse, siis see on erakordselt naiivne. Aga ometi just sellisest arvutusest sotsiaaldemokraadid seletuskirjas lähtusid. See oli see, millele ma tähelepanu juhtisin, ja see on see, millest Eiki Nestor aru ei saanud. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 694 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 40 Riigikogu liiget, erapooletuid oli 1. Ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 694 on menetlusest välja langenud.
Tänane istung on lõppenud. Soovin teile konstruktiivset ja rahumeelset tööd komisjonides!

Istungi lõpp kell 12.13.