Head kolleegid! Kui enne küsimustele vastates ei saanud ma avaldada isiklikku arvamust või fraktsiooni nimel midagi öelda, siis nüüd on selleks küll väga hea võimalus.
Kõigepealt saan öelda, et Reformierakonna fraktsiooni arvates on töötajatele vaja esmajoones uut töökohta. Hüvitised on ka olulised just selle uue töökoha otsingul ja on käsitletavad ajutise abina. Hüvitiste puhul peame me alati küsima, kust see raha tuleb. Töötukassas ei ole mingisugust imeveskit, mis muudkui jahvatab, raha tekib ja seda saab välja maksta, vaid see raha tuleb ikkagi ju tööl käivatelt inimestelt, kes seda maksavad, kõikidelt ettevõtetelt. Kõrged hüvitised tähendavad kõrgeid makse, kõrged maksud tähendavad majanduse kidumist, majanduse kidumine tähendab uusi töötuid, mis omakorda tähendab suuremat inimeste hulka, kellele tuleb hakata hüvitisi maksma.
Alles mõni aasta tagasi tundusid töötukassa reservid olevat hiiglaslikud ja kõlas arvamusi, et need on lausa ebavajalikult suured, neid ei ole mõtet koguda. Globaalne majanduskriis tõi aga koju kätte karmi reaalsuse, et meil on suur tööpuudus ja meil on vaja paljudele inimestele hüvitisi maksta. Selleks et meil oleks võimalik hüvitisi maksta, on töötuskindlustuse maksemäärasid olnud vaja mitmekordselt tõsta. Tuletan meelde, et tööandja maksab töötuskindlustuseks praegu palgafondilt 1,4%, töötaja maksab 2,8%. Perioodil 2006–2008 olid samad protsendid mitu korda väiksemad, vastavalt 0,3% ja 0,6%.
Töötukassa arengukavas on seatud eesmärk tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive. Selle eesmärgi täitmist rahastatakse töötuskindlustusmaksetest. Just uute töökohtade loomine vähendab survet töötukassale. Uued töökohad peaksid olema meie peaeesmärk, mitte kõrgemad hüvitised. Majanduskriisist ei aita meid välja suurem kulutamine, vaid kohandumine uute oludega: struktuursed reformid, majanduse ümberstruktureerimine ning sellega kaasnev uute töökohtade loomine. Sellega käib loomulikult kaasas töötukassa jätkusuutlikkus, et ühelgi töötul ei oleks mingitki põhjust kahelda, kas töötukassal on ikka raha, et maksta talle välja hüvitist, maksta tema koolituse eest, maksta talle stipendiumi, maksta tema tööpraktika eest, maksta tööandjale töötu töölevõtmiseks palgatoetust. Kõikide nende meetmete rahastamise suhtes ei tohiks olla töötul ühtegi kahtlust.
Eurole üleminek, mille nimel me kõik oleme viimased aasta-poolteist pingutanud, avaldab majandusele väga selgelt positiivset mõju. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul võib euro kasutusele võtmine suurendada SKT-d 20 aasta jooksul 3–20% ja tähendada keskmiselt 0,15–1% täiendavat majanduskasvu aastas. Euro suurendab meie majanduskeskkonna atraktiivsust ja avardab võimalusi välisinvesteeringute tulekuks. Sealt tulevad ju jälle uued töökohad. Seda on juba võib-olla tüütuseni korratud, aga kordamine on tarkuse ema.
Eesti maksukoormuse struktuuris on tööjõumaksude osakaal suur. See ei soodusta tegelikult investeeringute tulekut Eestisse. Sellepärast on väga selge, et kui töötukassas hakkab raha n-ö üle jääma ja reservid hakkavad jälle taastuma, siis tuleb ikkagi esimeses järjekorras asuda töötuskindlustusmaksemäärade vähendamise teele, et soodustada ettevõtlust ja uute töökohtade loomist. Samuti tuleb vähendada tööjõumakse ja seada sotsiaalmaksule ülempiir, sest see toob Eestisse tarku töökohti ja sellega seonduvalt teisigi töökohti juurde.
Reformierakond ei toeta konkreetset eelnõu hüvitiste suurendamiseks, sest meie toetame pikaajalisi lahendusi ja tegutseme selle nimel, et kõigil Eesti inimestel oleks tööd. Me toetame ja langetame neid otsuseid, mis selleni viivad. Me soovime Eestit, kus igal inimesel on töökoht ning inimene arendab oma oskusi terve elu, tööturu muutuvate vajadustega kaasas käies, aga mitte Eestit, kus loodetakse võimalikult suurt töötuhüvitist saada. Aitäh tähelepanu eest!