Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Kõigepealt teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 36 Riigikogu liiget, puudub 65.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja välisminister Urmas Paet.

Esimene küsimus on kolleeg Mark Soosaarelt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Viimane nädalavahetus annab selgitust, kust üks Eesti kõnekäänd pärit on. Võib-olla on see kõnekäänd mitmesaja aasta vanune, aga seda tuhka ei raputanud meile seekord pähe mitte mõni diskuteeriv poliitik, vaid hoopis Islandi suur tuhamägi. Minu küsimus teile on: kas Vabariigi Valitsus sellest olukorrast, mis tekkis, ka midagi õppis? Etteruttavalt ütlen niipalju, et see, kuidas Välisministeerium selles keerulises olukorras sai hakkama meie inimeste abistamisega, on igal juhul kiiduväärt. Aga kui nüüd peaks uuesti selline loodusõnnetus tekkima, kas siis Vabariigi Valitsus käitub samuti või on midagi muud plaanis?

Aitäh! Ju on kõigil sellest vulkaanilisest tuhast ja sellega kaasnenud segadusest üht-teist õppida. Iga kriis on oma näoga ja kopeerida ühest kriisist saadud kogemust teise kriisi ei ole ilmselt võimalik. Ma olen nõus teie hinnanguga Välisministeeriumile. Välisministeerium reageeris kiiresti, saatis oma konsulaarteenistuse inimesed kriisipiirkondadesse või nendesse piirkondadesse, kus Eesti inimesed olid lõksu jäänud. Eesti riik on ilmselt üldse ainukene riik, kes andis inimestele tagatiseta laenu, et nad saaksid oma eluga mõnda aega hakkama nendes kohtades, kuhu nad olid sunnitud kauemaks jääma. Praeguseks on lugu selline, et enamasti igale poole kas on juba järele lennatud või peaksid inimesed homme õhtuks tagasi saabuma. Ka meie turismifirmad on päris operatiivselt tegutsenud. Ega praegu olegi lennukite saamine nii hirmus lihtne, sest häda on ju üleeuroopaline. Aga suure tõenäosusega saavad homme õhtuks kõik turistid tagasi. Hea uudis on see, et juba on 180 uut turisti Türki läkitatud. Elu seisma ei jää.

Palun, kolleeg Mark Soosaar, esimene täpsustav küsimus!

Lugupeetud peaminister! Mõtlemapanev on see, et selle tuhapilve all elamise ajal idapoolsete riikide lennukid siiski küllaltki julgelt lendasid. Kuidas on meil lood riiklike julgeolekuriskidega? Kas teie või meie välisminister tõstatate selle teema ülehomme algaval NATO välisministrite kokkusaamisel? Soome hävituslennukid siiski pidid maanduma. Kas seda riski püütakse ka analüüsida ja tulevikus arvestada?

Aitäh! Sellest, et mõni lennuk otse tuhapilve sees sõites on mingeid kahjustusi saanud, ei saa teha järeldust, et ongi nii, et ühtedele lennukitele tuhk mõjub, teistele ei mõju. Küsimus on ikkagi selles, kui suur see tuhakontsentratsioon kuskil on, kui tihe on see tuhapilv. Küllap mõjub ta igasugusele tehnikale enam-vähem ühtemoodi. Ma ei oleks väga kriitiline hinnangute andmises kõikvõimalikele institutsioonidele, kes selle lennukeelu kehtestasid, Eurocontrolile ja teistele. Eks siis, kui ohustaja on suhteliselt tundmatu ja defineerimatu, on alati kasulikum karmimaid ettevaatusabinõusid tarvitusele võtta, ja siis, kui selle ohuallikaga on rohkem tutvutud ja seda tundma õpitud, saab neid ettevaatusabinõusid järjest leevendada. Nii ongi praegu toimitud. Muidugi on hea, et nüüd on ka Euroopas kolmeastmeline taevaruumi suhtumine. Tõtt-öelda on mulle teadaolevalt Ameerika Ühendriikides selline süsteem, selline liigendus juba viimased paarkümmend aastat kehtinud. Oli vaja ühte suurt ärritajat Euroopas, et see ühe nädalavahetusega siin ära otsustada.

Palun, kolleeg Mark Soosaar, teine täpsustav küsimus!

Lugupeetud peaminister! Ühe väikese riigi jõud seisneb ka selles, et ta on väga mobiilne, kiiresti arenev ja võib teatud etappe ju ka vahele jätta. Aga kas teile ei tundu, et me oleme liiga palju pannud lennuühenduse kaardile? Nüüd, kui uuesti on tekkinud küsimus maapealsetest ühendustest Euroopaga, pean mina kui Pärnumaalt valitud rahvasaadik siiski küsima, kas meil ei tasuks mõelda ka meie randades asuvaid sadamaid ühendava raudteeühenduse peale, ütleme, Tallinn–Pärnu–Riia, edasi Leedu jne. On ju räägitud Euroopa laiusega raudtee toomisest siia. Ma saan aru küll, et teie kui Tartu taustaga mees peate seisma Tartust läbimineva Rail Baltica eest, aga mina kui Pärnumaalt valitud rahvasaadik pean seisma Pärnumaa raudteeühenduse eest, mis ka meie julgeolekuriske hajutaks.

Rail Balticat on kindlasti vaja. Aga praegu on lugu selline, et kui meilt Läti poole on kuidagimoodi võimalik saada, siis mida kaugemale, seda raskemaks Varssavi poole liikumine muutub. Varssavist Leedu poole rongi ei lähe. Vaja oleks see liiklus käivitada ja mitte lihtsalt käivitada, vaid liikumiskiirus peaks olema vastuvõetav kõigile reisijatele, mitte ainult hädaolukorras, vaid ka igapäevaseks liiklemiseks peaks see kiirus olema vastuvõetav. Loomulikult peaks kogu projekt olema äriliselt tasuv. Teada on, et reisijate arv Helsingi ja Varssavi vahel ei ole praeguste prognooside järgi mitte mingil juhul võimeline Rail Balticat äriprojektina ära toitma. Muude riikide kogemus kõneleb sellest, et riigisisene liiklus on selliste pikkade transiitmarsruutide käigushoidmiseks ilmtingimata vajalik. Eestis liigub märksa rohkem inimesi Tallinna ja Tartu vahel, seetõttu on see marsruudi valik kindlasti õigustatud. Aga me kõik koos peaksime seda asja ajama, lisaks Eestile veel Läti ja Leedu ning Poola. Eestis oleme me juba märkimisväärseid summasid kulutanud selleks, et remontida korralikult ära Tartu ja Valga vaheline raudteelõik, ja nüüd läheb enam kui 400 miljonit krooni selleks, et Tallinna ja Tartu vahelist lõiku paremasse korda seada, et rongidel oleks võimalik liikuda kiirusel 120 kilomeetrit tunnis. Tööd käivad.

Nüüd kuus kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kõigepealt kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Austatud peaminister! Väga värskelt jõudis minuni üks inimeste mure. Ma ei tea kedagi teist, kellele see küsimus võiks olla meelepärasem. See puudutab tuhka, nimelt selle keemilist koostist. Kas see tuhk, mis määrib ja ummistab, võib endaga kaasa tuua ka radioaktiivse tolmu ohu ja kuidas toimub inimeste teavitamine sellest ohust? Milliseid samme peaks ettevaatavalt astuma, et need ohud ja riskid oleksid võimalikult väikesed?

Aitäh! Radiatsioonihirmu nüüd küll ei maksa tunda. Tavaliselt on vulkaaniline tuhk põhiliselt sama koostisega mis rannaliiv või klaas. Tegemist on ränidioksiidiga, aga seal on loomulikult üht-teist muud veel lisaks. Enamasti on vulkaaniline tuhk nõrgalt happelise iseloomuga. Seda, et seal sees võiks olla ka radioaktiivseid elemente, Islandi vulkaani puhul mingit alust kahtlustada ei ole. Ei ole vaja luua ühest vulkaanist kujutlust kui tuumapommist või tont teab millest. Juba tuhk üksi ilma radiatsioonita jõuab üksjagu pahandust tekitada, ärme seda veel hullemaks mõtleme. Aga maailmas on olemas vulkaanide jälgimise jaamad, neid on koguni üheksa. Need annavad adekvaatset informatsiooni nii tuhapilvede kui ka muude olluste liikumise kohta, mis ühest vulkaanist võivad atmosfääri paiskuda. Sellest Islandi vulkaanist paiskus atmosfääri küllalt kõrgetesse kihtidesse,12 kuni 14 kilomeetri kõrgusele, arvestatav kogus tuhka. Sellised mikroosakesed jäävad sinna küllalt pikaks ajaks, enne kui nad alla sadenevad. Me teame, et ka vihmapiisa kese on üks tolmukübemekene ja ükskord see vihmana alla sajab. Midagi sellest tuleb ka Eesti kohale. Aga radiatsiooni sealt küll ei tule.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Eelmises infotunnis küsisin ma minister Jaanus Tamkivi käest, kuidas ta suhtub sellesse, et Nord Stream on küsinud meie koostöö kohta keskkonnamonitooringu osas. Jaanus Tamkivi oli väga positiivselt häälestatud. Eile küsisin seda minister Paeti käest. Tema arvas, et las spetsialistid arutavad, eks me siis vaatame, mis me selle asjaga teeme. Milline teie seisukoht on? Kas me hakkame Nord Streamiga monitooringu osas koostööd tegema?

Aitäh! Otse loomulikult. Me ju tunneme huvi selle vastu, missugused võiksid olla piiriülesed keskkonnamõjud, mis võivad kaasneda selle gaasitoru ehitamisega. Otse loomulikult oleme me huvitatud sellest, et saada teada, mis toimub või missugused on mõjud meie majandusvööndis või territoriaalvetes. Seega pean ma küll väga vajalikuks Eesti teadlaste osalemist selles monitoorimisprotsessis, teistsugune lähenemine ei tule mulle mõttessegi. Me tahame teada, mis toimub ümbritsevas maailmas, sealhulgas Läänemere eriti tundlikus keskkonnas, ja ainus võimalus teada saada on uurida. Loomulikult peame me nendes uuringutes osalema.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, austatud esimees! Auväärt härra peaminister! Päike tõuseb siis, kui ta tõuseb, ja loojub siis, kui ta loojub, meie tahtest olenemata. Nii ärkab ka vulkaan siis, kui tema tahab. Kas praegu saadud Islandi kogemus näitab, et vägevast inimesest võrratult vägevam on muu loodus ja meil tuleb üha tõsisemalt tegelda loodusjõudude tulemite leevendamise meetmetega, olgu siis tegemist kliima soojenemise või hoopis ähvardava külmenemisega? Olen rääkinud.

Aitäh! Loomulikult jääb loodus alati võimsamaks, kui inimene on, ja sellest Islandi tuhapilvest on meil üksjagu palju õppida. Ka organisatsioonilises mõttes peaks käitumine olema tulevikus adekvaatsem. See on õppetund, mille Euroopa tasandil vastavad institutsioonid on juba omaks võtnud. On vaja diferentseeritud lähenemist, ohuallikat on vaja kiiremini adekvaatselt kirjeldada, mitte üritada kaitsta kõikvõimalike ohtude eest kogu Euroopa territooriumi, vaid kirjeldada see konkreetne oht ära konkreetses kohas ja võtta siis vastavalt märksa tagasihoidlikumad, kuid piisavad meetmed igas geograafilises punktis. Ma olen täiesti nõus teie väitega. Jah, inimene jääb loodusele alla ka tulevikus.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Euroopas on kõige tähtsam koht, kus õhunavigatsiooni kohta otsuseid langetatakse, Eurocontrol. See on koht, kus lennuohutust silmas pidades vaadatakse meteoroloogide koostatud tuhapilvede levimise kaarti ja selle analüüsi tulemusel otsustatakse, kas õhuruum sulgeda või mitte. Selgub üks väga vahva tõsiasi. Eesti on väga paljude organisatsioonide ja liitude liige. Neid on pikkade ja lühikeste nimedega, päris naljakate nimedega liitusid on, mille liikmemaksu me maksame. Kui Eurocontrolil on 38 liiget, siis Eesti ja Läti on uhkelt n-ö valgel kaardil, ei ole liikmed. Minu küsimus on seotud sellega, miks Eesti ei ole liige. Kas siin on mingi põhjus või on see niisugune selge poliitika, et me oleme eemale hoidnud?

Aitäh! Informatsiooni oleme me Eurocontrolilt saanud niisama palju, kui on ilmselt saanud Eurocontroli liikmed. Selles osas ei oleks meie liikmesus olukorda kindlasti kuidagimoodi paremaks muutnud. Nad on andnud kõigile informatsiooni nii palju, kui neil seda olnud on. Tunnistagem, esialgu oli seda informatsiooni suhteliselt vähevõitu, selleks et adekvaatseid meetmeid võtta. Seetõttu on minu isiklik hinnang, et reageeriti üksjagu üle. Aga seda ei saa ette heita, see on ikka nii, et kui midagi juhtub, siis võtab üksjagu aega, enne kui saadakse aru, mis täpselt juhtus, missugune konkreetne oht meie ees seisab, ja siis on võimalik neid väga paljusid ettevaatusabinõusid, mida esmalt rakendati, ka ära jätta. Reageerida väga konkreetselt identifitseeritud ohule on märksa odavam kui reageerida kõikvõimalikele ohtudele üldiselt ja igal pool, aga paratamatus on selline, et kui juhtub looduskatastroof või mõni muu õnnetus, siis ega täpselt ei teata, mis juhtus. Nii võib ka näiteks tööstuskatastroofide puhul juhtuda, et need organisatsioonid, kes peaksid sellele õnnetusele reageerima, ei tea täpselt, milles konkreetselt oht seisneb. Niipea kui oht täpselt ära kirjeldatakse, muutuvad vastumeetmed märksa efektiivsemaks ja maksumaksjale märksa odavamaks.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud peaminister! Eile õhtul võisime ühest telesaatest kuulda, et nende tuhapilvede kohta pole tehtud mingeid teaduslikke uuringuid. Kas Eesti kavatseb algatada neid uuringuid, kuna vajadus on olemas, või loodab üksnes teiste riikide abile?

Aitäh! Ei, Eesti iseseisvalt küll Islandi vulkaani õhku paisatud tuhapilve uurima ei lähe. Eks need uuringud saavad ikkagi aja jooksul toimuda. Kui tuhk on õhus, siis tuleb arvestada selle kui faktiga ja vastavalt reageerida. Ma leian, et praegune reaktsioon, kehtestada lennukeeld, selleks et säästa inimelusid, oli esimeses etapis vajalik. Uurimiseks mingisugust aega ei olnud, otsus tuli langetada kohe. Loomulikult, vulkaanide uurimiskeskused, lühendatult VAAC, jälgivad vulkaane ja annavad informatsiooni ka Eurocontrolile. Selle järgi on võimalik koostada kaarte, teades õhuvoole, tuulte suundasid, seda, kuhu tuhapilved hajuvad. Vastavalt sellele Eurocontrol lennupiirangud kehtestas. Uurida, missugune on selle tuha täpne koostis, missugune on osakeste suurus, missugust kahju võivad nad sisepõlemismootorile või mõnda muud tüüpi mootorile tekitada – see nõuaks kindlasti rohkem aega kui need mõned tunnid, mis otsuse langetajate käsutuses olid. Tulevikus on sellised uuringud kindlasti vajalikud. Ma ei usu, et meie teadlastel on väga suuri võimalusi suurte jõudude paigutamiseks sellisesse uurimistöösse. Kui mul oleks minu isiklik või peaministri lennuk, siis ma oleksin valmis andma selle uurijate käsutusse. Aga nagu te kõik teate, Eestil seda probleemi ei ole.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Kolleeg Jaan Kundla.

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Kas on informatsiooni selle kohta, milliseid tegelikke kahjustusi lendavatele objektidele tuhk tekitas? Minule teadaolevalt tekitati Soome lennukitele reaalsed kahjustusi, mis oleksid olnud kahtlemata ohtlikud. See andis aluse rangete piirangute sisseseadmiseks.

Aitäh! Ega minagi rohkem ei tea kui teie. Ma tean täpselt samamoodi neid asju, mida teie teate. On kõigile arusaadav, et küllalt suure kontsentratsiooniga tuhapilv võib kahjustada mootoreid, võib kahjustada lennukeid. See on selgemast selgem ja sellest kaalutlusest lähtudes lennupiirang ka kehtestati. Otsustajatel ei olnud kindlasti aega uurida, mida täpselt konkreetselt see tuhk võib lennumasinale teha. Tavaliselt on vulkaaniline tuhk küllalt abrasiivsete iseloomuomadustega ehk liikuvat pinda kahjustavad nad umbes samamoodi nagu liivapaber. Kas konkreetselt see tuhk käitub samamoodi, on mulle teadmata. Teine võimalus on, et ülipeened tuhaosakesed ladestuvad pöörlevatele pindadele ja nii tekitavad täiendavaid hõõrdumistakistusi, kuni selleni, et mootorid seiskuvad. Need on reaalsed ohud, mõneti vastandlikud, aga tagajärjed võivad olla ühtviisi letaalsed. Ma arvan, et parem on teadmatuses üle reageerida kui lihtsalt olla vapper ja söösta tugevamate jõududega rinda pistma.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Evelyn Sepalt välisminister Urmas Paetile. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ehkki Euroopa ääremaa, on Eesti siiski moodsa maailma osa. Siin elavad teiste seas inimesed, kes moodustavad n-ö kooselusid ja peresid ning kellel ei ole Eesti kodakondsust või ühel nendest ei ole Eesti kodakondsust. Nendel inimestel on sageli ka lapsed. Viimasel ajal on avalikkuse ette jõudnud päris mitmeid skandaalseid juhtumeid, kus üks vanem viib lapse Eestist ära, tõsi küll, nende juhtumite puhul keskendutakse rohkem vanemate omavahelisele intriigile. Teisel vanemal on väga keeruline last mõnest teisest riigist leida või oma vanemlikke õigusi selle lapse suhtes kasutada. Kuidas Välisministeerium on ennast ette valmistanud selliste juhtumite ilmselt kasvavaks arvuks, nendega tegelemiseks? Kes ja kuidas sellega Välisministeeriumis tegeleb?

Jah, Eesti on selle küsimusega tegelemiseks valmistunud, kuigi selge on, et iga selline juhtum on unikaalne. Lisaks asja õiguslikule poolele, mida niikuinii tuleb jälgida, on sellistel puhkudel tegemist ka väga sensitiivsete isiklike teemadega, konkreetseid inimesi, sealhulgas lapsi puudutavate teemadega. Pahatihti on sellistes väga pikka aega kestvates kohtuvaidlustes, näiteks lapse loksutamise puhul ühest kohast teise, ühe vanema juurest teise juurde, kannataja tegelikult laps. Mina saan siin rääkida juriidilisest poolest. Jah, Välisministeeriumi juriidilise osakonna ametnikud selle teemaga tegelevad. Eesti on ühinenud kolme rahvusvahelise konventsiooniga, mis seda temaatikat käsitlevad. Nende konventsioonide kohta võib öelda, et need on selles mõttes otsekohalduvad. Ühe puhul on riigisisene vastutav asutus Sotsiaalministeerium, see puudutab lapsendamisega seotud küsimusi. Mis puudutab konventsiooni, mille pealkiri on "Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon", ja teist konventsiooni, mille pealkiri on "Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioon", mille eesmärk on määrata kindlaks riik, mille ametiasutuste pädevuses on võtta tarvitusele abinõusid lapse isiku või ka tema vara kaitseks, siis nende kahe konventsiooni puhul on Eesti riigi poolt seadusega määratud Justiitsministeerium selleks, kelle pädevuses on tegelik igapäevane tegelemine selliste probleemidega.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Et minna natukene konkreetsemaks, kirjeldan ma kiirelt ühte juhtumit. Laps elab emaga, emal on Eesti kodakondsus, isal on Rootsi kodakondsus, nad elasid Eestis, lapsel on ema nõusolekul ka Rootsi kodakondsus. Nüüdseks on ilmnenud, et isa on Rootsis taotlenud, võltsides ema andmeid, lapsele n-ö teise identiteedi, registreerinud lapse vale identiteedi all Rootsi koolijärjekorda. Ema on Eestis pöördunud nii Justiitsministeeriumi ametnike poole kui ka Välisministeeriumi ametnike poole ja mitmel muul viisil otsinud ametlikku ja avalikku abi selleks, et see küsimus lahendada. Mis nõu teie sellises olukorras annaksite? Tõenäoliselt ei ole see mitte üksikjuhtum. Neid on, karta on, Eestis juba väga palju.

Kindlasti on Välisministeeriumis ja Justiitsministeeriumis minust oluliselt pädevamad spetsialistid selles konkreetses küsimuses juriidilise nõu andmiseks. Kuigi senine praktika on see, et kui vanemad n-ö lapse kasvatamise õiguse või hooldusõiguse osas kokkuleppele ei jõua, siis on kohus see koht, kes peab otsuse tegema. Te rääkisite, et võib olla tegemist võltsimisega. Siis on see lisaks ilmselt politseiuurimise teema. Kindlasti ühegi riigi, sealhulgas Rootsi ja Eesti riigi seadused võltsimist kuidagi õigeks ei pea, ka juriidilises mõttes. Aga minu soovitus on, kui me ikkagi väga konkreetsetest asjadest räägime, et peaks vaatama sellele konkreetsele sündmusele näkku ja nii meie ministeeriumi kui ka Justiitsministeeriumi spetsialistidelt tellima ekspertiisi ja võtma soovitused. Kuigi, jah, praktika kõige üldisemalt on see, et need õiguslikud vaidlused lõpevad kohtus.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Kas sa saad kinnitada, et Välisministeerium ja Eesti diplomaadid on tõemeeli valmis siiralt kaitsma Eesti kodanike huve, ka Eesti kodakondsusega laste huve ega eelista mitte oma n-ö diplomaatilisi sõbrasuhteid näiteks Rootsi kolleegidega?

See küsimus, ma arvan, on kergelt üle pingutatud või isegi palju üle pingutatud. Selge on see, et Eesti diplomaadid esindavad Eesti riigi huve. Kõnesoleval juhul, mis puudutab lapse kasvatamise õigust, hooldusõigust, ei ole tegelikult väga palju tegemist sellega, et on riigi huvid versus teise riigi huvid, vaid siin on ikkagi perekonnaõiguse ja lapse kasvatamise õiguse temaatika. Otseselt ka Eesti seadusruumi järgi Välisministeeriumi diplomaadid ja konsulid mujal maailmas kaitsevad konsulaarküsimustes Eesti kodanikke, ükskõik, on need siis lapsed või täiskasvanud. Mis puudutab neidsamu õiguslikke vaidlusi, siis on Eestis pädev asutus Justiitsministeerium, kes koostöös praegusel juhul Rootsi justiitsministeeriumi ja tema allasutustega peab püüdma seda asja lahendada. Ütlen veel kord, et kui see ei õnnestu, siis tihti need asjad lõpevad kohtuvaidluse ja kohtuotsusega.

Suur tänu, härra välisminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Nikolai Põdramäelt kaitseminister Jaak Aaviksoole.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kaitseminister! Mind on teinud murelikuks asjaolu, kuidas Kaitseministeeriumis on viimasel ajal rahaga ümber käidud. Kogu riigis on majanduslik surutis, kokkuhoid ja kärped, iga kroon on rangelt arvel, aga Kaitseministeeriumis käib priiskamine. Vabadussambast on saanud lausa häbiplekk. Kulutused on siiani olnud väga suured ja kulutused jätkuvad. Mida aga ei ole, see on valmis sammas, ja pole kindel, kas sügiseks seda saabki. Kinnistu Rävala 14 osteti 74,8 miljoni krooni eest, kui turuhind oli 30 miljonit krooni madalam. Kas Rävala 14 täidab nüüd soovitud funktsiooni, kas ametnikud said endale lisaruume? Mitukümmend miljonit krooni on kergekäeliselt, arutult kulutatud, aga asjad ei funktsioneeri, nagu peaks, ja keegi ei vastuta. Kui keegi ei vastuta, kes siis ikkagi vastutab?

Aitäh! Teie hinnangud Kaitseministeeriumi rahakasutuse kohta jäävad teie enda südametunnistusele. Mis puudutab konkreetset kinnistut Rävala 14, siis sellele küsimusele oli mul siin saalis võimalik, loodan, ammendavalt vastata. Muus osas, usun, järgime Eestis kehtestatud seadusi ja määrusi ning muid normdokumente.

Palun, kolleeg Nikolai Põdramägi, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Kaitseministeeriumis rahaga helde ümberkäimise register on nii pikk, et ühe minuti sisse ei mahtunud kõik ära ja seetõttu pean tõesti veel küsima. Dokumendihaldussüsteemi eest makstud 9 miljonile kroonile olite nõus juurde maksma 7,93 miljonit krooni. Aga kas süsteem on nüüdseks täielikult käivitunud? 2009. aasta detsembris said 166 välismissioonil teenivat sõdurit igaüks 20 000 krooni, mis jaanuaris neilt ära võeti. Oli see palk, jõulukingitus või välislähetustasu, jäi segaseks. Ilmselt peab 2011. aasta eelarve kokkupanemisel sellega arvestama, kui Kaitseministeeriumile raha eraldama hakatakse.

Aitäh küsimuse eest! Peab kindlasti arvestama.

Suur tänu, härra kaitseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Kuna meil on jäänud aega üle, siis võib esitada küsimusi peaministrile või ministrile. Aga palun iga kord öelda, kellele küsimus on mõeldud! Alustame kolleeg Maret Merisaarega.

Suur tänu! Ma küsin, ajendatuna eilsest rahvusringhäälingu kultuurisaatest "OP!", kus küllaltki positiivses võtmes käsitleti nn kuldsõduri happening'i. Olin ka tunnistajaks meie peres selle pärast tekkinud pahameeletormile. Kuidas lugupeetud peaminister suhtub selliste kunstiprojektide rahastamisse, mis kisuvad ühiskonnas üles selliseid pingeid ja rahvuslikku vastumeelsust?

Aitäh! Kahjuks ei ole ma hea kommenteerija, sest ma ei näinud eile teie viidatud saadet. Aga ma eeldan, et kunstnikud tahavad teravdada ühiskonna tähelepanu, tahavad suunata seda tähelepanu teatud konkreetsetele valusatele probleemidele. Ma usun, et kõik nende püüdlused on ikkagi kantud soovist probleemidele lahendus leida, eelkõige tekitada diskussiooni ja siis diskussiooni abil juba leida kõige parem lahendus. Ma ei usu, et meie kunstnikud sooviksid ühiskonda lõhestada, ilma et nad selle polariseerumisega taotleksid kokkuleppele jõudmist. Kunsti on igal pool rahastanud nii riigid, kasutades maksumaksjate raha, kui ka metseenid. Ma usun, et see hea traditsioon, mis on kestnud aastatuhandeid, kestab ka pärast meid edasi veel aastatuhandeid. Kunst ei pea ilmtingimata kõigile maksumaksjatele meeldima, ka sel juhul, kui seda kunsti on maksumaksja rahaga toetatud.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Minu küsimus on peaminister Andrus Ansipile ja see puudutab ühe teie erakonna tipp-poliitiku, Valga linnapea Ivar Undi arvamust üleeilses Postimehes. Artikli pealkiri on "Pensionikassa viiks tasakaalu pensionide vähendamine". See on üks väga selge seisukoht selle kohta, et Reformierakond tahab (muide, siin on öeldud, et kiirkorras) pensione vähendada ja teeb ettepaneku töötavatelt pensionäridelt pension ära võtta. Ongi küsimus, kas ta valmistab maad ette teie seisukohale või kuidas teie erakonna tipp-poliitikusse suhtuda.

Tegemist on väga rumala seisukohaga. Ma ei suuda meenutada nime, aga mulle meenub, et ka üks tippkeskerakondlane on täpselt samasuguse arvamusega mõni aeg tagasi lagedale tulnud. Ma võiksin täpselt samamoodi küsida, kas see on Keskerakonna seisukoht, mis käsib pensione alandada, ja on see Keskerakonna seisukoht, mis käsib töötavatelt pensionäridelt pensioni ära võtta. Miks see konkreetne arvamuslugu oli minu meelest rumal? See noor inimene ei tea, et vastavalt Eurostati andmetele elab Eestis koguni 39% 65-aastastest ja vanematest inimestest vaesusriskis. See on piisav põhjus, miks peaks igale inimesele olema selge, et pensionide alandamine ei ole võimalik. Eesti Statistikaamet ütleb, et 80% üksi elavatest pensionäridest Eestis elab vaesusriskis. Ma ei saa aru, kuidas on üldse võimalik tulla mõttele kärpida nende inimeste sissetulekut, kes elavad vaesusriskis. See on absoluutselt välistatud, seda ei juhtu. Te ise teate, et Reformierakonna juhitud valitsused on järjekindlalt pensione suurendanud. Viimase viie aasta jooksul on need kasvanud koguni kaks korda. Iga erakonna liikme arvamust ei maksa kindlasti pidada erakonna arvamuseks, täpselt samuti, nagu mina ei pea ühe rumala keskerakondlase arvamust kogu teie erakonna arvamuseks. Kahju, et mulle selle keskerakondlase nimi praegu ei meenu.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Võib ka nii tõlgendada, et tubli parteisõdur tõstatas sellepärast sellise küsimuse, et te saaksite öelda, et iial sellist asja ei juhtu. Aga vaatame, kuidas te minu küsimusele vastate. Maailma suurima finantsteenuste ettevõtte Citigroup klientidele on saadetud kiri, kus on kirjas, et euroala tõenäoliselt laguneb, kui liikmesriigid ei sula üheks nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Seal kirjeldatakse Kreeka olukorda ja ka seda, et lagunemine ähvardab isegi juhul, kui Kreeka olukord lahendatakse. Analüütik on öelnud täpselt nii: "Kardame, et ilma valmiduseta peamiste riikide seas – eriti Saksamaal – liikuda selles [liitriigi] suunas, on euro kui ühine ja laienev ühisraha vältimatult hukatusele määratud." Minu küsimus on seotud sellega, mis siis saab, kui me euroalaga liitume olukorras, kus ei pruugi meie jaoks kõige parem olukord tekkida.

Euroopa Liidus ei langeta otsuseid mitte teie viidatud pangandusgrupp ega mõni teine pangandusgrupp, vaid need otsused langetatakse vastavates nõukogudes või ülemkogus. Mul ei ole mitte mingisugust põhjust arvata, et lähemate aastakümnete jooksul keegi kaaluks selles seltskonnas selliste otsuste langetamist, mille võimalikkusele teie praegu viitasite. Ütleksin enamgi veel: küllalt palju on olnud nimekaid pangandusgruppe, kes on leidnud, et euro ei hakka üleüldse olema elujõuline ja seetõttu eurot tegelikult ei sünnigi. Aga euro on osutunud vägagi elujõuliseks. Ma olen päris veendunud, et selle ülemaailmse finantskriisiga toimetulemine on tänu sellele, et paljudes riikides on kasutusel olnud ühisraha euro, olnud märksa kergem. Kujutagem endale ette olukorda, kui kõikides liikmesriikides oleks olnud pisikene omavaluuta. Siis oleks lisaks sellele globaalsele probleemile olnud kõikidel riikidel vaja tegelda veel oma naabermaadega või üksteise võidu alandada oma raha kurssi, selleks et üritada tööpuudust piiri taha eksportida. Ma arvan, et kõigile nendele inimestele, kes eurost vähegi teavad, on täiesti selge, et euro on olnud kõikidele liikmesriikidele kasulik. Euro on olnud kasulik ka Eestile, selles mõttes, et Eesti kroon ja Eesti krooni kurss on jäigalt seotud euroga.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister, küsimus on teile. Te rääkisite vaesusriskist, mis ähvardab just nimelt vanemaid inimesi. Aga seoses töötuse väga suure kasvuga on paljud pered, ka lastega pered, vaesusriski piirimail, just need pered, kus ema või isa on töötu. Euroopas pööratakse sellele küllalt palju tähelepanu. Paljud riigid on niisuguses kriisisituatsioonis võtnud vastu eraldi sotsiaalprogrammid. Eesti on kahjuks sotsiaaltoetusi eelarvekärbetega vähendanud, on see siis õppetoetus, kutsekoolide koolilõuna või kooliminemise toetus. Te olete küll öelnud, et töötuskindlustushüvitis peaks seda kõike kompenseerima. Aga kas on siiski plaanis ka mingeid muid meetmeid? Töötuskindlustushüvitisi on inimesed ise töötukassasse kogunud. Kas ka riik tahaks midagi panustada sotsiaalsetesse meetmetesse?

Aitäh! Euroopas on viimasel kümnel aastal valitsenud trend sissetulekute ebaühtluse suurenemisele, kuid Eestis on olnud trend, et sissetulekute ebaühtlus väheneb. Seega on Eesti liikunud vastassuunas Euroopas valitsevale trendile. Kui aastal 2000 oli Eestis kõige suuremat sissetulekut saava tulukvintiili ja kõige väiksemat sissetulekut saava kvintiili erinevus Euroopa Liidu kõige suurem, ehk Euroopa Liidus jaotusid tulud kõige ebaühtlasemalt just nimelt meil siin Eestis, siis aastaks 2008 oli Eesti saavutanud Euroopa Liidu keskmise taseme. Ülemise ja alumise tulukvintiili keskmine erinevus Euroopa Liidus on 5,0 korda ja Eestis on täpselt samuti 5,0 korda. Ei ole kindlasti õige vaadata mingit konkreetset meedet, mis ühes riigis on ja mida teises riigis ei ole, ja teha sellest järeldus, et neil on kõik hästi, aga meil on kõik halvasti. Seesama tulude ühtlustumise trend Eestis on hea trend ja me oleme tulude võrdsema jaotuse saavutanud Eestis eelkõige tänu meie heale maksusüsteemile, mis on soodustanud tulude võrdsemat jaotamist, aga samas on sotsiaalkindlustussüsteem Eestis märksa efektiivsem, kui see on väga paljudes teistes riikides. Seetõttu ongi lõpptulemus just selline, nagu ta on: Eestis on tulud hakanud võrdsemalt jaotuma kui kümme aastat tagasi.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Minu küsimus on lugupeetud välisministrile. Lugupeetud härra minister! Paar päeva tagasi tuli uudis, et Eesti ja Venemaa Föderatsiooni ärimehed kirjutasid alla koostöölepingule. Kommentaarides oli mainitud, et järgmine samm on poliitilise otsuse taga. Tahangi küsida, lugupeetud härra minister, kuidas Eesti riigi tasemel see koostööprotsess toetust leiab ja mis suunas.

Aitäh küsimuse eest! Jah, Enn Veskimäega ja teiste Eesti ettevõtjatega kõnelesime me selle kokkuleppe sõlmimisest nende Vene-poolsete partneritega nii enne kui ka pärast selle lepingu sõlmimist. Iseenesest on mul hea meel, et meie ettevõtlusorganisatsioonid suudavad koos töötada ja kokkuleppeid sõlmida. Tegelikult, see on suund, mida ma olen alati tahtnud näha, et ilma otsese poliitilise tegevuseta, ka ilma otsese n-ö riigi sekkumiseta suudavad eri valdkondade esindusorganisatsioonid ise teha koostööd ja kokkuleppeid sõlmida. See on minu meelest päris positiivne samm võib-olla vähem politiseeritud majandussuhete poole, mida me alati oleme soovinud saavutada. Mis puudutab riiklikul tasemel majanduskoostöösse sekkumist või riigi tasemel sellega tegelemist, siis mäletatavasti tegelikult juba aastal 2007 Eesti valitsus omalt poolt kiitis heaks nii majanduskoostöölepingu eelnõu kui ka valitsustevahelise komisjoni loomise eelnõu. Tollal oli Venemaa soov, et selleks, et valitsustevaheline komisjon saaks oma tegevuse taas käivitada, võiksid mõlemad need olemas olla. Eesti pool on selles osas oma kodutöö teinud ja loodetavasti ikkagi nähtavas tulevikus teeb Vene pool sama, siis me saame ka need riikidevahelised majanduskoostöölepped sõlmida. Mis aga sisu poolt puudutab, siis teatavasti on Venemaa Eesti ekspordis praegu kolmandal kohal, kui vaadata riikide pingerida, impordis viiendal kohal. Venemaale suunduva ekspordi maht kogu Eesti ekspordist on väikese kõikumisega 10% ümber, mis on tegelikult sama tase, mis oli 1990. aastate lõpus. 2000. aastate esimesel poolel toimus teatav allakäik, viimastel aastatel on jälle tõus. Nii et protsendi poolest oleme me praegu samal tasemel, kus kümme aastat tagasi.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, hea esimees! Minu küsimus on taas kord välisministrile. Viidates eelmisele küsimusele, leian ka mina, et igasugune dialoog ja kontaktide tihenemine Venemaaga on väga tervitatav. Nüüd küsin ma selles valguses, kus NATO välisministrid on väisamas Eestit ning teada on, et Venemaa puhul on tegemist arvestatava partnerriigiga. Ma ei küsi mitte välisministri enda arvamust, vaid kiretuid fakte, mis on ministeeriumi käsutuses: miks ikkagi Vene välisminister Lavrov Tallinnasse ei saabu?

Ta ei saabu seekord sellepärast, et ei toimu NATO-Venemaa nõukogu istungit. Eri konsultatsioonidel NATO ja Venemaa vahel jõuti tulemusele, et NATO-Venemaa nõukogu kohtumist Tallinnas selle kohtumise raames ei toimu. Iseenesest ei ole hullu lahti midagi, NATO välisministrite kohtumise ja samuti ISAF-i ehk Afganistani missioonis panustavate riikide kohtumise päevakord on väga tihe. Küll NATO ja Venemaa arutavad tulevikus neid küsimusi, mida kahel riigil arutada on. Aga et eelmisele küsimusele vastamisel sai aeg otsa, siis ütlen nüüd, et üks hea näide on tegelikult ka turistide arv, näiteks Venemaalt Eestisse tulevate turistide arv, kui me räägime majandussuhetest. Kui eelmisel aastal peaaegu kõikidest teistest riikidest Eestisse tulnud turistide arv vähenes, siis Vene turistide arv suurenes ja väga oluliselt. Samuti, kui Venemaalt eelmisel aastal välja liikunud turistide arv vähenes, siis Eesti suunal see sellest hoolimata tõusis. Nii et kui me vaatame majandussuhete dünaamikat, siis viimastel aastatel on see olnud väga paljudes aspektides positiivses trendis.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud välisminister! Mul on mõnes mõttes spekulatiivne küsimus. Ma tahan ka küsida Eesti ja Venemaa majandussuhete kohta. Kui need suhted hakkavad arenema ja Vene ärimehed kavatsevad oma kapitali paigutada piiriäärsetesse piirkondadesse, kas neil ei teki siis probleemi kinnisvara ostmisega ja kapitali paigutamisega, nagu see oli varem? Mõni aeg tagasi oli see üks takistus. Milline on praegune olukord ja kas see suund on praegu rohkem avatud Vene ärimeeste huvide jaoks?

Kõigepealt, kindlasti ei saa täna öelda nii, et "kui kunagi hakkavad Eesti ja Venemaa majandussuhted arenema". Veel kord: praegu on Venemaa meie riigi ekspordis kõikide riikide seas kolmandal kohal. See näitab, et ta on juba praegu Eestile väga oluline kaubanduspartner. Seesama 10% kogumahust 2000. aasta 2,4%-ga võrreldes näitab ka väga selgelt viimase kümne aasta tendentsi. See on protsentuaalne. Aga kui me räägime tegelikest mahtudest, siis võrreldes kümne aasta taguse ajaga on need mahud rahalises väärtuses rohkem kui kahekordistunud. Selles osas, ma arvan, ei ole ka praegu põhjust väga kurta midagi. Hoolimata majanduskriisist nii siin kui ka Venemaal näiteks meie piimatööstuse eksport Venemaale viimasel aastal kasvas, mitte ei kahanenud. Eks kindlasti saab teha veel asju edasi ja kui majandusringkondadel on vastastikust huvi, siis kindlasti need asjad ka juhtuvad. Mis puudutab investeeringuid, siis selles osas ei kohtle Eesti seadused Venemaalt lähtuvaid investeeringuid kuidagi teistmoodi kui ükskõik kust mujalt tulevaid investeeringuid. Samamoodi, kui on majanduslik huvitatus ja soov investeerida ükskõik millisest riigist Eestisse, siis ma küll ei näe, mis peaks olema probleem, peale selle, et majanduslikud hoovad võivad seda kuidagi takistada.

Palun, kolleeg Tõnu Juul!

Austatud esimees! Küsimus on kaitseministrile. Selle aasta jaanuaris käis riigikaitsekomisjon töövisiidil Afganistanis. Me kohtusime paljude Eesti väekontingendi esindajatega. Üks põhimure, mis jäi kõlama, oli vajadus saada Eesti väekontingendi jaoks vähemalt kaks tänapäeva tipptasemel põhjakaitsega soomukit või lahingumasinat. Praegused Pasid või need, mis on Hollandi kontingendi kasutuses, sinna hulka kindlasti ei kuulu. Kas on mingisugust võimalust ja lootust, et meeste mure, kes Afganistanis teenivad, saaks ära lahendatud?

Aitäh! Praegu Eesti kontingendi käsutuses olevad soomusmasinad Pasid ei ole loomulikult soomustehnika mitte kõige viimane sõna, ometi tähendavad need soomusmasinad kindlasti üle keskmise tasemega soomuskaitset võrreldes paljude meie liitlaste olukorraga Afganistanis, sealhulgas Lõuna-Afganistanis. Tõsi on see, et Kaitseministeerium on koos kaitseväega läbi vaatamas kaitseväe soomusmasinate perspektiivi. Käivad läbirääkimised eri versioonide üle. Praegu kokkuleppeid ei ole, küll ma aga loodan, et selle aasta jooksul, õigemini, isegi selle aasta esimese poole jooksul me selles küsimuses edasi jõuame. Hetkel ma konkreetsemaks minna ei saa.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud välisminister Urmas Paet! Viimase nädalavahetuse väga kurb pilt Krakówist jättis küll sellise mulje, et Venemaa on valmis paluma andestust või on üsna lähedal sellele, et paluda andestust selle eest, mida Nõukogude Liit tegi Poolaga ja Poola inimestega. Selleks, et üks riik saaks andestust paluda teise eest (teatavasti on Venemaa ju Nõukogude Liidu õigusjärglane), peab ka see riik, kes soovib, et temalt andestust palutakse, looma omalt poolt selleks pinnase. Kuidas on praegu teie vaade nendele võimalustele, et Venemaa paluks vabandust ka nende repressioonide eest, mida ta pani toime Balti riikides Teise maailmasõja päevil ja sellele järgneval ajal?

Kõigepealt, mina ei paneks võrdusmärki praeguse Venemaa ja Nõukogude Liidu vahele. Aga mis puudutab õigusjärgsust, siis, jah, õigusjärgsuse moment on olemas. Mis puudutab vabanduse palumist, siis ma eelistan alati vabanduse palumist, mis tuleb ilma surveta, ilma väljapressimiseta. Ma ei arva, et vabanduse palumine, mis on tehtud surve all või suure nõudmise või väljapressimise tagajärjel, oleks siiras ja seetõttu maksaks rohkem kui vabanduse palumisest loobumine. Kui vaadata ka praegust Eesti ja Venemaa suhete seisu, siis, esiteks, ma ei näe neid asju, mida Eesti Venemaalt nõuaks, mis oleksid sellised, mis kuidagi meie suhete atmosfääri kujundaksid või oleksid kujundanud sellisena, et kui keegi tahab siiralt oma emotsioone, tundeid väljendada, sealhulgas vabandust paluda, et see siis oleks võimatu. Selles kontekstis n-ö vabanduse palumise palumist, nõudmist, survestamist ei pea ma väga õigeks, sest siis on põhjust väga palju kahelda selle palumise siiruses, kui see vabanduse palumine ka tulema peaks.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ka minu küsimus on austatud välisministrile. Küsimus on Birma kohta. Birma on üks neid riike, kellele on Euroopa Liit pideva inimõiguste rikkumise eest kehtestanud teatud sanktsioonid, mida viimasel ajal n-ö pragmaatilisemad poliitikud tahavad leevendada. Ma pean vabandust paluma, et ma ei ole päris täpselt olukorda jälginud. Kui kaugel see olukord on ja milline on Eesti positsioon, kui see asi peaks Euroopa Liidu välispoliitika revideerimisel kõne alla tulema?

Aitäh! Kõigepealt, reklaami korras ütlen, et tulge reedel Euroopa Liidu asjade komisjoni istungile. Nimelt on Birma küsimus esmaspäevasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel päevakorras ja ülevaade sellest, sealhulgas Eesti seisukohad, kantakse ette reedel, nii nagu ikka iga kord Euroopa Liidu asjade komisjonile. Seal saab kindlasti põhjalikumalt seda lugu käsitleda. Mis on sanktsioonide eesmärk? Sanktsioonide eesmärk on ikkagi see, et asjad muutuksid selles piirkonnas, kus need sanktsioonid on kehtestatud, ehk nad peavad olema targad, mitte sellised tuimad, et iga hinna eest ja lõpuni välja, ükskõik, kas nad mõjuvad või ei mõju või kas midagi juhtub. Kui Birmat vaadata, siis seal on plaanis järjekordsed valimised. Loomulikult on Euroopa Liidu huvi see, et need valimised võiksid olla vabamad kui kõik senised ja looma võimalusi ka neile, kes on need vähesed tsiviilühiskonna esindajad ja opositsioonis praeguste võimukandjatega. Ka see on see kontekst, mida näiteks Euroopa Liidu välisministrid hakkavad esmaspäeval arutama, kuidas oleks kõige paremini võimalik ühelt poolt toetada ja teiselt poolt survestada Birma režiimi nendesamade eelolevate valimiste valguses, et tulemus nendes jätkuvalt kehvades oludes oleks võimalikult hea, et vabadust sinna ikka mõnevõrra juurde tuleks. Hetkel ei ole mingisugust sanktsioonide tühistamist kavas, aga see on selles mõttes põhjalikum jutt, taktika küsimus eelseisvate valimiste ja valitseva olukorra kontekstis, kuidas ikkagi Euroopa Liidu ja muu rahvusvahelise üldsuse käitumine Birma suhtes oleks võimalikult tark, et saavutada natukenegi seda, mida on pikka aega soovitud.

Head kolleegid! Infotunni aeg on läbi. Aitäh kõigile küsimuste esitamise eest! Aitäh, lugupeetud peaminister ja ministrid, vastamise eest! Infotund on lõppenud.