Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Lugupeetud kolleegid! Täna on Eestis üleriigiline leinapäev. Teen ettepaneku mälestada leinaseisakuga lennukatastroofis hukkunud Poola Vabariigi presidenti Lech Kaczynskit, parlamendiliikmeid ja teisi ohvreid. (Leinaseisak.)
Tänan! Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Marko Pomerants. Teiseks, rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artikli 14 lõike 1 alusel deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Kolmandaks, Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse noortevahetuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Neljandaks, äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Koos 20 ametikaaslasega esitame arupärimise õiguskantslerile.
Hiljuti lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse, mis oli algatatud möödunud aasta septembris seoses Välisministeeriumi avaldusega karistusseadustiku riigisaladuse avaldamist käsitleva paragrahvi tunnustel. Meedia andmetel jõudis Riigiprokuratuur järeldusele, et justiitsminister Rein Lang avaldas antud asjas piiratud tasemega riigisaladuse, kuid kuna minister oma sõnul ei pidanud seda õigusvastaseks, siis ei saa ta käesoleval juhul kanda selle teo eest Riigiprokuratuuri arvates ka kriminaalvastutust. Paraku tekitab Riigiprokuratuuri seisukoht rea küsitavusi sellise otsuse objektiivsuses. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi teostab just justiitsminister järelevalvet Riigiprokuratuuri tegevuse üle, sealhulgas sisuliselt määrab ametisse peaprokuröri. Kuigi ta teostab sellist järelevalvet oma pädevuse piires, tundub siiski ebaloomulik ja ebaobjektiivne, et järelevalvatav saab mingeid sisulisi otsuseid vastu võtta järelevalvaja ehk siis antud juhul justiitsministri suhtes.
Seoses sellega ongi meil õiguskantslerile neli küsimust. Näiteks järgmised. Kas Riigiprokuratuur on õigustatud tegema menetluslikke otsuseid justiitsministri üle või vajaks selline olukord eraldi seaduslikku regulatsiooni? Kes ja millises mahus peaks üldse teostama järelevalvet Riigiprokuratuuri tegevuse seaduslikkuse üle ning kas praegune järelevalvesüsteem võimaldab prokuratuuril üldse objektiivseid otsuseid vastu võtta? Ja veel kaks küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Koos kolleegide Kalvi Kõva, Indrek Saare ja Kalev Kotkasega esitame arupärimise peaministrile. Arupärimine on ajendatud Riigikohtu otsusest. Tulenevalt sellest peaks Riigikogu lähemal ajal vastu võtma seadused, mis võimaldaksid eristada omavalitsustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast. Riigieelarve esitamine Riigikogule on teatavasti mõistlikul moel Vabariigi Valitsuse prioriteet ja ju peaks ka sel teemal eelnõude koostamine ja kokkuleppimine kohalike omavalitsustega olema samamoodi valitsuse teha. Seetõttu küsimegi peaministrilt, milliseid seadusi kavatseb valitsus muuta ja mis kuupäevaks need eelnõud meile esitatakse ning kui tõsiseks hindab peaminister seda ohtu, et kui need seadused on esitamata, läbi arutamata ja vastu võtmata, siis järgmise aasta riigieelarve ei pruugi vastata meie põhiseadusele.

Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Esitan kultuurikomisjoni poolt menetlusse välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kultuurikomisjon otsustas oma 6. aprilli istungil algatada välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on lahendada välisüliõpilaste Eestisse õppima asumise probleemid, mis on tekkinud seoses kõrgharidustaseme õppekavade üleminekuhindamisega ja õppimiseks elamisloa taotlemisel nõutava õppekavade riikliku tunnustamisega. Aitäh!

Juhatuse nimel olen vastu võtnud viis seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul, ja kui arupärimised vastavad kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan need otsekohe adressaadile.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 8. aprillil algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 8. aprillil algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Olen edastanud seitsme Riigikogu liikme arupärimise kultuuriminister Laine Jänesele.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Palun nüüd tähelepanu! Maaelukomisjon teeb juhtivkomisjonina ettepaneku mitte arutada kolmapäevase istungi teist päevakorrapunkti, milleks oli eelnõu 713 kolmas lugemine. Selle täiendusega panen selle nädala päevakorra hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Päevakord on kinnitatud.

Alustame tänase päevakorrapunkti menetlemist. Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Lauri Laasi, Enn Eesmaa ja Valeri Korbi s.a 23. märtsil esitatud arupärimine Viljandi riigikooli loomise kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head Riigikogu liikmed! Teil on küll kõigil olnud võimalik selle arupärimise tekstiga tutvuda, kuid kindluse mõttes ma siiski tutvustaksin seda lähemalt, et te järgneva diskussiooni ajal teaksite, millest on tekkinud küsimus.
Nimelt on tänaseks nii Viljandi linnavõim kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler avalikustanud kava, mille kohaselt muudetakse kolm senist gümnaasiumi põhikoolideks ja luuakse riigigümnaasium. Haridus- ja Teadusministeerium on avaldanud valmisolekut Viljandi riigigümnaasiumi asutamiseks. Viljandi Linnavolikogu võttis 25. veebruaril vastu otsuse "Viljandi koolivõrgu korrastamine". Lähtudes eeltoodust on Viljandi linn ning Haridus- ja Teadusministeerium leppinud kokku, et alustavad läbirääkimisi Viljandis ühe riigigümnaasiumi asutamiseks ja pidamiseks arvestusega, et Viljandi Linnavalitsus saaks esitada läbirääkimiste tulemusena valmiva tegevuskava volikogu 2010. aasta aprillikuu istungile ning riigigümnaasium alustaks tegevust alates 1. septembrist 2011.
Osapooled soovivad luua riigigümnaasiumi seniste Viljandi linna üldhariduskoolide gümnaasiumiklasside ühendamisega üheks uut kvaliteeti pakkuvaks kooliks. Läbirääkimiste käigus soovivad Haridus- ja Teadusministeerium  ning Viljandi linn leppida kokku tingimustes, mis puudutavad gümnaasiumiosa üleandmise korraldust, koolihoone asukohta, õppekeskkonna kaasajastamist, riigigümnaasiumi rahastamise küsimusi, Viljandi linna ja teiste puudutatud omavalitsuste kaasamist riigigümnaasiumi arengut puudutavate küsimuste lahendamisel ning üleminekuga seotud muid küsimusi.
Viljandi noored on algatanud rahvaküsitluse, mille tulemustest selgub, et ligi 2000 vastajast 80% ei toeta olemasolevate gümnaasiumide põhikoolideks muutmist ja ühe riigigümnaasiumi loomist. Siinkohal ütleksin märkusena juurde, et tänase arupärimise esitamise eesmärk on saada järgnevate küsimustega rohkem selgust riigikoolide loomises, sest praeguseks on ju teada, et neid  haridus- ja teadusministriga ning ministeeriumiga läbirääkijaid ei ole enam ammugi ainult Viljandis, vaid pea igas maakonnas on mitmeid, kes soovivad teada saada, millistel alustel ja kuidas ja mida see tegelikkuses tähendab. Nii et ma usun, et võib-olla suudab minister täna nendele küsimustele vastates anda neile vastused või tekitada omavalitsustes selle teema vastu rohkem huvi. Nii et ma ei loeks neid küsimusi ette – ma küll ei tea, kas härra Tõnis Lukasel on võimalus seda teha, aga küsimuste sisu seondub rahastamise, õpetajate, ühiselamute, ümberkorralduse ja analüüsidega. Nii et ma loodan, et minister saab ka küsimustele viidata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Palun nüüd kõnepulti haridus- ja teadusministri!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Head külalised! On tõepoolest kaheksa küsimust, mis puudutavad eelkõige Viljandi linna ettepanekut muuta oma senist koolivõrku koos riigiga. Ja ma vastan nendele küsimustele järjekorras. Kõigepealt, meie tööjaotus on selline, nagu tööandja ütles – loen ette küsimuse ja siis vastan.
Esimene küsimus: "Kas Teie hinnangul peaks Viljandi Linnavolikogu riigikooli loomiseks korraldama rahvaküsitluse, mis oleks volikogule ja linnavalitsusele otsuse tegemise juures siduvaks?" Kui volikogu ja linnavalitsus on midagi otsustanud, siis mina arvan, et nende pöördumine on õiguslikult igati korrektne ning seepärast asus Haridus- ja Teadusministeerium Viljandi linna ettepanekul läbirääkimistesse Viljandi linnaga. Selleks, et riik nendesse läbirääkimistesse astuks, ei ole küll rahvaküsitlust juriidiliselt vaja ja ma ei tea, kas seda enam või mitte, aga arvestada tuleb, et alles oli üks rahvaküsitlus – rahvalt küsiti, keda valida kohalikku volikokku. Need valimised olid ära ja uus koalitsioon, kuhu kuuluvad Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Keskerakond, on oma ettepaneku riigile teinud. Nii et riik vähemalt ministeeriumi poolt ei nõua täiendavat rahvaküsitlust. Küllap volikogu on linnakodanikega arutelu juba korraldanud.
Teine küsimus: "Kuivõrd toob riigikooli loomine kaasa eelisrahastamise?" Riik investeerib hoonete renoveerimisse riigikoolide puhul niikuinii, eelisrahastamist teiste riigigümnaasiumidega võrreldes ei plaanita. Riigikoolide vastu on riigil juba olemuslikult kohustusi, näiteks Nõo Reaalgümnaasiumi renoveerimist otsustas valitsus rahastada 70 miljoni krooni ulatuses ja see hea kool riigikoolina renoveerida. Ma ei nimetaks seda sugugi eelisrahastamiseks kellegi teise arvel, see on lihtsalt riigi kohustus.
Kolmas küsimus: "Mil määral saab uus kool riigieelarvest lisaraha või tuleb see teiste olemasolevate gümnaasiumide arvelt?" Iga riigigümnaasiumi hakatakse rahastama samade põhimõtete järgi kui praegu olemasolevaid riigigümnaasiume. Minu teada olid rakendussätted täna kultuurikomisjonis arutluse all, seal ses osas muudatusi ei tehtud. Investeeringurahad ei tule teiste koolide arvel ja kui rääkida näiteks tegevuskulude rahastamisest, siis ei ole ju keegi küsinud, kas Tallinna Muusikakeskkooli rahastamine riigikoolina tänapäevani ja siit edasi või Nõo või Noarootsi kooli rahastamine toimub kellelegi teise arvel. Riigikoolide rahastamiseks on seaduses selgelt fikseeritud põhimõtted ja nende järgi neid ka rahastatakse.
Neljas küsimus: "Kas ja kuidas tuleks Teie hinnangul spetsialiseeritud kooli korral kaugemalt õppima asuvatele õpilastele tagada ühiselamukoht ja õppetoetus?" See on natuke laiem küsimus, sest Viljandi plaanitavas gümnaasiumis, niipalju, kui mina tean – toonitan veel kord, et läbirääkimised on alanud ja kohalikul rahval on ka selgemad plaanid –, tahetakse kuni seitse suunda avada ja muid niisuguseid sisulisi ettevalmistusi on väga palju tehtud, aga seda ei saa nimetada väga kitsalt spetsialiseerunud kooliks, vähemalt minu teada mitte, küll aga on praegu spetsialiseerunud gümnaasiume, kui  gümnaasiumi puhul võib nii üldse öelda, näiteks Nõo Reaalgümnaasium, Tallinna Muusikakeskkool, mis on riigigümnaasiumid. Ja laiemas võrgus on kahtlemata erivajadustega laste koole, kutsekoolid on spetsialiseerunud, kui haridusasutustest üldiselt rääkida. Üldise põhimõttena peab Haridus- ja Teadusministeerium oluliseks niisugust transpordikorraldust, et gümnaasiumiõpilased jõuaksid kodust kooli ja koolist koju. Kui on vaja ühiselamukulusid või õpilaskodukulusid katta, siis praegu menetluses olevas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on üks muudatus sisse viidud, mis annab riigile võimaluse osaleda ka gümnaasiumi puhul õpilaskodukohtade ja transpordikulutuste katmisel vastavate toetustega. Nii et vajaduse korral, kui see on oluline toetus omavalitsustele õpilaste kooli saamiseks ja koju saamiseks, on kindlasti võimalik riigieelarveline toetus. Õpilaskodude alternatiiviks võib olla ka näiteks kodumajutuse doteerimine.
Viies küsimus: "Kuidas rahastatakse ümberkorraldust? Kas reformi jõustumisel tuleb omavalitsustel leida täiendavaid vahendeid õpilaste kaasrahastamiseks või kannatavad olemasolevad koolid, kuna nende vahendeid kärbitakse?" Kooli korralduslikku uuendust uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ette ei näe ja sellele küsimusele ma seepärast rohkem ei vasta. Selline ettepanek, et uues põhikooliseaduses mitte teha seda koolivõrgu uuendust tsentraalselt, tuli minu teada enamikult fraktsioonidelt. Sellepärast on see kindlasti oluline otsus. Koolivõrgu reformi seaduse tasemel ju ei ole, see ei saa siis ka midagi endaga kaasa tuua.
Kuues küsimus: "Kas Haridus- ja Teadusministeerium on analüüsinud, millised on nimetatud reformi mõjud ja võimalikud tagajärjed Viljandi maakonnas ning millised on reformi võimalikud sotsiaalsed tagajärjed? Millised on analüüside tulemused?" Haridus- ja Teadusministeerium tegi üle aasta tagasi Viljandimaa tellimusel maakonna koolivõrgu detailse analüüsi, kus kirjeldatakse õpilaste ja õpetajate arvu prognoosi, õpilasrännet, koolivõrguvajaduse eri variante olenevalt seatud kriteeriumitest. Seda on mitmel korral arutatud maakonna ja omavalitsuste esindajatega, koolijuhtidega. Analüüs on kõigile kättesaadav ka ministeeriumi koduleheküljel kõrvuti teiste maakondlike analüüsidega. Kindlasti on Viljandi linna kava kohalikus mõttes väga tähelepanuväärne – muuta praegust koolivõrku ju kaunis oluliselt, jätta kolm põhikooli ja üks puhas gümnaasium. Aga nagu te, jah, hästi teate, nagu ma ka eelmise punkti puhul ütlesin, ei ole põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus sellelaadilist reformi ette nähtud ja seega ei tasu sealt ka riigi ettekirjutusi otsida. Nii et meil ei ole võimalik rääkida üldisest reformist, aga Viljandi mastaabis on see kindlasti oluline uuendus.
Seitsmes küsimus: "Mis saab õpilastest, kes suurde riigikooli ei saa? Millised on Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsid selles osas?" Nagu eespool öeldud, on Viljandimaa õpiränne detailselt kaardistatud. Nagu iga teisegi gümnaasiumi puhul ei peaks ju vastuvõtutingimused olema oluliselt erinevad praegustesse Viljandi gümnaasiumidesse vastuvõtmise omadest. Meil ei ole põhjust eeldada, et Viljandi gümnaasiumidesse võetakse õpilasi vastu ilma igasuguste tingimusteta. Nii et vastuvõtutingimused tuleb täita. Kui õpilased ei soovi õppida selles Viljandi gümnaasiumis, mida praegu plaanitakse luua, siis nad saavad õppida ju teistes koolides ja jätkata oma õpinguid, kui tegemist on Viljandimaa õpilastega, teistes Viljandimaa või mujal asuvates keskharidust pakkuvates õppeasutustes. Pealegi on linn taotlenud selle puhta gümnaasiumi jaoks rohkem klassiruume ja rohkem klassikomplekte kui praegustel andmetel isegi sel aastal Viljandi gümnaasiumides täituks või vähemalt järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Nii et tegelikult on Viljandi linn taotlenud ruume ja soovinud neid planeerida varuga. Nii et selles plaanis ei saa väljajäämisest sugugi rääkida. Viljandi ise on oma õpilaste arvu kahanemist ka päris oluliselt analüüsinud (üldandmed on meil kõigil teada). Minu mälu järgi, kui hiljuti oli Viljandi gümnaasiumides üle 800 gümnasisti, siis prognoositakse selle numbri langust kuni 554-ni ja stabiliseerumist umbes sellel joonel tükiks ajaks. Nii et see on selge, et klassikomplektide arv ka väheneb.
Kaheksas küsimus: "Milline on Viljandi kutseõppekeskuses valmisolek, korraldamaks enamik erialasid ümber põhikoolil põhinevaks õppeks või selleks, et mõni gümnaasium jääb kutsekooli eelõppeks?" Riigikooli loomine Viljandi kutseõppekeskuse niisugust ümberkorraldust ei eelda. Kuid näiteks ka käesoleval aastal on Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool taotlenud uute erialade avamist ja kui näiteks paljudes maakondlikes kutsehariduskeskustes on olnud ka probleem, et tüdrukutel ei ole head valikut, siis minu teada on sellised õppekavad valminud ja sellest sügisest taotletakse täiendavat vastuvõttu. Nii et jah, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool on üks nendest piirkondlikest kutsehariduskeskustest, kes mõtleb sellele, et tõepoolest laiendada erialade nomenklatuuri. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Alustame kolleeg Heimar Lengist!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Teie vastused sellele väga tõsisele küsimusele olid suhteliselt pealiskaudsed ja kiretud. Ja sellepärast ma küsin üle. Haridusreform, mida te olete vedanud paar aastat ning mille käigus te tahtsite hulga gümnaasiume likvideerida ja need ümber korraldada, kukkus sisuliselt läbi. Valitsus võttis selle tagasi, sellest pole enam palju juttu olnud. Ja nüüd on mul järgmine küsimus. Nüüd te tahate seda teha Viljandis, kus on teie erakonna, IRL-i jaoks suhteliselt soodne erakondlik maastik. Palun tõestage mulle lühidalt, et see ei ole hiiliv haridusreform, mis algab Viljandist.

Aitäh! Teie nürilt kirglikus küsimuses oli paar motiivi. Üks neist, mille varju tegelikult küsimus jäi, oli erakondlikkus. Selle kohta ma ütlen, et Viljandis on võimul ka Keskerakond ja kõik juhtumid, mis praegu on avatud läbirääkimisteks – neid läbirääkimisi on avatud tegelikult väga vähe, kuid konsultatsioonid kaasa arvatud on nendest juhtumitest ligi pooled sellised, kus taotlejaks on omavalitsus, kus Keskerakond on kas ainuvõimul või võimukoalitsiooni osaline. Nii et erakondlik motiiv teie kenas küsimuses, mis lehtedes kindlasti ära trükitakse, ei ole tegelikult asjakohane. Kohalikud inimesed mõtlevad tõsiselt, mida teha oma koolivõrguga. Ja juhul, kui nende kavad on sellised, mida on põhjust toetada just selles plaanis, et nad loovad demokraatlikke võimalusi piirkonnas laiemalt, annavad võimaluse koolidel püsida, näiteks ümbruskonna põhikoolidel, see tähendab, ettepanekud on orienteeritud puhtale gümnaasiumile, mis on selles maakondlikus koostöös ju teatavaks tipuks – tal on oma roll –, aga mille loomisega on selge, et ka teised koolid saavad piirkonnas jätkata, sest kui kolm täistsüklikooli omavahel konkureerivad, on nad orienteeritud ka ümbritsevate põhikoolide tühjakstõmbamisele, aga puhtad gümnaasiumid sellele orienteeritud ei ole – kui sellised eeldused on paljudel juhtudel olemas, siis me astume läbirääkimistesse. Praegu on läbirääkimised alanud tegelikult ainult Viljandiga, sest nii Viljandi Linnavalitsus kui volikogu on oma arvamuse öelnud ja on teinud taotluse. Koeru volikogu on teinud taotluse hakata riigiga koos koolivõrku planeerima ja Tartu Linnavalitsus on teinud taotluse. Volikogu otsust Tartu puhul saab veel oodata, ülejäänud on konsultatsioonid. Nii et loomulikult, kui jõutakse volikogu ettepanekuteni, et riiki läbirääkimistesse kaasata, siis kaalutakse seda asja, kas sellel on mõtet, missuguse abiga peaks olema üldse tegemist. Mõnel juhul võib olla selleks juriidiline nõu ja praegu mitmel juhul, kus ongi meiega ühendust võetud, soovitakse just juriidilist nõu ja analüüsi. Aga see kõik selgub tulevikus.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Selline riigikooli loomine Viljandis on nii või teisiti, me saame aru, gümnaasiumihariduse tsentraliseerimine ehk siis sellise suure riigikooli teke mõjutab nii või teisiti kõiki maakonnakoole. Nagu te ütlesite, on kohti isegi varuga ja nii või teisiti mõjutab see nii õpilasi kui õpetajaid liikuma olemasolevatest maakonnakoolidest Viljandisse. Pigem on küsimus selles, milline on ja kas on ühtlane gümnaasiumihariduse kättesaadavus maakonnas, arvestades seda, et ka paremad õpetajad liiguvad tõenäoliselt sinna, kus on võimalik suuremat koormust saada ja õpetada ning nende järel liiguvad sinna ka õpilased. Mis saab siis teistest koolidest? Kuidas te hindate seda õppekvaliteeti, mis sinna jääb?

Lugupeetud küsija! Praegused Viljandi gümnaasiumid on palju suurema varuga, kokkuvõttes palju suurema varuga klassikomplektide osas kui see linnavalitsuse plaanitav puhas gümnaasium. Nii et praegu on kõigis nendes kolmes gümnaasiumis tegelikult varu maakonna õpilaste jaoks. Ja nagu ma teile kirjeldasin, pumpavad täistsükli koolid piirkonnakoole ebademokraatlikul moel tühjaks. Nii et tegelikult mina ei oleks nii pessimistlik kui teie. Ma arvan, et nii Lõuna-Viljandimaale kui Põhja-Viljandimaale saab üks gümnaasium kindlasti jääda. Läbirääkimised – ma olin Lõuna-Viljandimaa omavalitsusjuhtidega koos – minu teada on algatatud, kas nad käivad, seda on mul raske öelda. Nii et mina toetan ka väljaspool maakondi piirkondlike gümnaasiumide säilitamist ja tegelikult puhas gümnaasium põhikooli õpilastele ligipääsuks ja sellisena, mis ei tõmba ümbritsevaid põhikoole tühjaks, on igale maakonnale kasuks – nii õpilastele kui õpetajatele.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Praegu on näha niisugune muster, et igas maakonnas kipub kuidagi tekkima oma riigikool. Mina mäletan veel seda aega, kus hirmsasti nähti vaeva sellega, et igas maakonnas oma koolivõrk läbi vaielda ja töötada ning kokku leppida, aga nüüd sellist, ütleme siis, koolivõrgu eestvedajat maavalitsuse näol nagu hästi tunda ei ole. Kuidas teile tundub, kes oleks see õige, kas omavalitsuste liit või maavalitsus, kes niisuguse mõistliku koolivõrgu läbi vaidleb, kokku lepib ja omavahel kindlaks teeb selles mõttes, et kui me võtame näiteks Järvamaa, kui Koeru tekib riigigümnaasium, siis Järva-Jaani ja Ambla ja teised selle võrra ei kannataks?

Aitäh! Väga õige, et plaane peab pidama koostöös. Selle põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse mõte on algusest peale ka olnud anda omavalitsustele võimalus arutada, kus piirkonnas ei saa kõigis omavalitsustes gümnaasiume tulevikus ette näha. Need omavalitsused näevad juba isegi, et õpilaste arv väheneb, aga siis tuleb teha vähemalt koostööd, et piirkonnast see kool päris ära ei kaoks. Maakondlik analüüs on tegelikult kõige alus. Võin öelda, et kõik maakonnad, mis seni on esitanud sotsiaalse infrastruktuuri kava, on tegelikult teinud selle omapoolse ettepanekuna ja see on ma ei tea, kuidas hääletatud, aga põhimõtteliselt läbi arutatud kohapeal. Nende maakondade puhul, mis on esitanud ettepaneku mitme aasta jooksul, võib öelda, et kõikjal on nähtud, et täpselt sama arv gümnaasiume ei jätka – nii Pärnumaa puhul, viimati ka Raplamaa puhul. Pärnumaa puhul juba mõni aeg tagasi, ka Tartumaa puhul. Paljudel juhtudel on välja toodud need, mis kindlasti jätkavad. On eeldatud, et gümnaasiumide arv üldiselt langeb, see tuleb õpilaste arvu kahanemisest suurepäraselt välja. Ja sellepärast me oleme teinud analüüsi maakondade alusel, arvestades neid võrgustikke. Nii et partnerlus on kahtlemata väga oluline ja mina näiteks ei näe, et mõni väiksem omavalitsus kohapeal saaks ilma naabritega läbi rääkimata oma gümnaasiumiosaga jätkata või sellele uut tuult tiibadesse. Ja ma väga hindan seda koostööd, mis on Ambla, Järva-Jaani ja Koeru vahel alanud – mõnda aega on juba koos käidud ja arutelu toimub Piibe ühisgümnaasiumi üle. Nii et ma arvan, et kohalikud inimesed oskavad oma asju perspektiiviga vaadata.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma jätkaksin seda maakonna teemat küsimusega, kas te oskate praegu midagi öelda või on kavatsus teha mõne aja pärast täpsustusi Ida-Virumaa kohta. Kui me arutasime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, siis püstitati ka küsimus Narva eesti gümnaasiumist, koolidest Jõhvi, Sillamäe ja Kohtla-Järve linnas ning nende probleemidest. Kas on teada, kuidas riik ja haridusministeerium kavatsevad käituda nende gümnaasiumide suhtes?

Aitäh! Nende eesti gümnaasiumide või eesti koolide puhul, mille kohta te küsite, peab riik kindlasti ka pingutama ja aitama omavalitsust, et kooli pidamine saaks edeneda ja õpilaste arvu puhul ei peaks me vaatama nii väga neid arve. Oluline on eestikeelse hariduse säilitamine nendes piirkondades ja heal tasemel säilitamine. Koolivõrgu suhtes, nagu ma ütlesin, riik omavalitsustele ettekirjutusi ei tee. Praegu võib öelda, et Sillamäe linn on pöördunud Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, analüüsimaks võimalust kolme praeguse üheklassilise või ilma paralleelideta gümnaasiumi asemele ühe gümnaasiumi tegemist. Rohkem läbirääkimisi ei käi ja sellest ma saan aru, et teised, nii väiksemad kui suuremad omavalitsused on valmis jätkama praeguste koolidega ja kui teevad neid muudatusi, siis nii, et riigi toetust ja muud juriidilist analüüsi tarvis ei ole ning ma arvan, et see on väga hea. Igal juhul on nendel koolidel olemas kindlus, et kui kohapealne rahvas otsustab, siis suurus ei ole tähtis ja püütakse jätkata.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Te nimetasite, et Viljandimaa on praegu võib-olla ainuke, kellega läbirääkimised on teoksil, siis tulid juurde veel Koeru ja Tartu linn ja nüüd veel Sillamäe, aga mind huvitaksid Jõgevamaa ja Tartumaa. Millised on praegu seal nägemused, kas ka käivad läbirääkimised ja kui mitte, siis võib-olla ehk konsultatsioonid, nagu te nimetasite? Kes on teie poole pöördunud, kelle poole olete teie pöördunud? Kas te ei arva, et need, kes praegu tõesti pöörduvad ja abi vajavad, teevad seda ilmselt ainult sellepärast, et riik on neid vaeseks teinud – omavalitsuste raha on kokku tõmmatud ja maksu laekumine on ju samuti nigel?

Aitäh! Kohalike asjade tundjate koorekiht on kogunenud siia saali väga tihti ja kohalikud inimesed vaatavad neid asju võib-olla natuke teisiti kui Riigikogu liikmed. Päris mitmed omavalitsused näevad päris hästi, et kohapeal gümnaasiumiõpilaste arv langeb ja neil tuleb astuda mingeid samme, ja muidugi on nad tänulikud nii koostööle teiste omavalitsustega kui riigi toetusele, kui see annab võimaluse gümnaasiumi või üldse kooli selles piirkonnas säilitada. Ma arvan, et see ongi üks põhjus, miks on tehtud palju pöördumisi riigi poole – nähakse, et äkki see annab mingi teatava lisaventiili selleks, et sellest murest nagu õhku välja lasta, annab mingi uue lahenduse, et riik pakub välja piirkondliku koostöö, mida omavahel võib-olla ei ole suudetud nende aastatega teha. Mina hindan väga neid omavalitsustepoolseid mõttetalguid ja seda, et tõesti on hakatud koolivõrguga väga tõsiselt tegelema. Jah, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võib olla küll niisugune käivitav mootor olnud, kuid mitte ainult. Ka omavalitsuste liikmed oskavad arvutada nii seda, kui palju on õpilasi, kas neid tulevikus jätkub, kui praegu on näiteks neli õpilast gümnaasiumiklassis ja õpilaste arv väheneb veel mitukümmend protsenti, kui ka seda, kas raha jätkub. Alati ei pea neile kõike niimoodi ette kirjutama, kui nad oma murega tulevad. Keskerakonna linnavalitsuste ja vallavalitsuste liikmed ei ole minu meelest reeturid Keskerakonna üldise poliitika suhtes, kui nad tegelikult murest tulevad ja küsivad, kuidas koolivõrku teha, ja teevad mingeid ettepanekuid.
Kui konkreetselt, siis Põltsamaa delegatsioon on huvi tundnud informatsiooni vastu ja ka Rõngu, aga Rõngu signaliseerib juba oma kõigile teada muret nii hoone kui kooli tuleviku pärast. Rohkem omavalitsusi ei ole minu teada – ega ainult minuga ühendust ei võeta ja viimastel päevadel on neid ühendusevõtmisi mitmeid olnud – Tartumaalt ega Jõgevamaalt ühendust võtnud, kui nüüd Tartu linn välja jätta.

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Suur tänu! Ega põhikoolide ja gümnaasiumide eraldi tekkimine ei ole mingi probleem ja seda võib ainult heaks kiita, kui see toimub kohalike omavalitsuste omal initsiatiivil ja kokkuleppel. Eesti koolivõrk vajab ju korrastamist, selles pole üldiselt mingit probleemi. Mis puudutab Viljandi eksperimenti, siis see ei puuduta üldse Viljandit, sest gümnaasiumiaste on teatavasti üleriigilise komplekteerimisega. Tegelikult on ju küsimus, mida paljud tahavad teilt teada, see, kui palju te Viljandi gümnaasiumi rajamisele riigi poolt raha eraldate ja kas kõik teised soovijad, olgu neid 20, 80 või 100, on võimelised saama samasuguse summa. Niipalju kui mina olen kuulnud, on koolide huvi teiega kiiresti läbi rääkida pigem selles, et saada rahalist toetust, mida te kindlasti kõigile loodavatele gümnaasiumidele anda ei suuda, ja sellepärast ongi väga palju küsimusi õhus. Kui palju te oleksite valmis Viljandi gümnaasiumile raha andma või olete lubanud anda?

Aitäh! Mina ei suuda muidugi ühegi kooli jaoks piisavalt raha anda. Meie koos valitsuse ja Riigikoguga saame teha riigieelarvet, planeerida üldist hariduspoliitikat ja kui nüüd selle diskussiooni käigus on näha, et huvi muuta proportsioone koolivõrgus on nii suur, siis tuleb selle teema juurde tsentraalselt tagasi tulla ja arutada seda siin Riigikogu saalis. Loomulikult ei ole võimalust praegu hariduseelarvet arvestades selle raames hakata n-ö ühekaupa lahendama kõiki küsimusi, küll aga võime me ju öelda, et mis õigus on meil näiteks Viljandi delegatsioonile või kellelegi teisele selga pöörata, kui meil on olemas riigigümnaasiumid Nõos, Noarootsis. Tallinnas, kus käib enamik Tallinna lapsi, on riigigümnaasium, mida rahastatakse riigieelarvest. Siis ei ole meil õigust ka teistele ei öelda. Jah, eks raha hariduseelarvega seoses saab ükskord otsa. Kui me investeeringutest räägime, siis Viljandi puhul on valitsus andnud võimaluse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile opereerida Viljandis alla 70 miljoni krooni ulatuses (see number ei pruugi olla päris täpne). Loomulikult tähendab see seda, et riigieelarves on see koorem jaotatud rendimaksena pika perioodi peale ja sellist rendimaksete tasumist või ülevõtmist riigi poolt on, kui see on terve piirkonna küsimus, tegelikult võimalik planeerida, aga mitte ülemäära palju – see on õige. Eks see ongi nii, et need läbirääkimised on alanud Viljandiga. Neid läbirääkimisi ei ole ühegi teise kohaga, kuigi Koeru ja Tartu on ka ametlikult ettepaneku esitanud, aga loomulikult riik omalt poolt vaatab, kuivõrd me peame seda riigi funktsiooniks ja kuivõrd on võimalus toetada. Nii et arutelud on tõsised, ega automaatselt ei sünni miski.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on väga meeldiv kuulda, et lõpuks saab ka Nõo Reaalgümnaasium raha riigieelarvest. Me teame, et meil on riigigümnaasiume ühe käe sõrmedel lugeda ja peab ütlema, et häbiväärne on, et nii kaua aastaid ei ole riik suutnud neid korda teha. Minul valutab süda hoopis selle pärast, et me teame, et kohalikul tasandil on põhikool nagu Nõogi ammu korda tehtud, aga riigi tasandil, nagu ma kuulen, hakatakse alles korda tegema. Kas ei muutu olukord hoopis selliseks, et lõpuks hakatakse tegema siis riigi tasandil ainult poliitiliste otsuste tulemusena – üks kool saab korda või teine saab korda? Kujukas näide on ju Nõo: 20 aastat on mööda läinud, kui lõpuks raha saab. Kuidas te kindlustate, et kui riigigümnaasiumid tulevad, siis riik suudab neid koole ikka võrdselt ja õiglaselt korda teha?

Aitäh! Omavalitsuse ettepanek, kas riigigümnaasiumi teha või riigiga koos oma koolivõrku planeerida, ei eelda alati täiendavat raha. Sellesama Viljandi puhul on näiteks üks gümnaasium täiesti riigi vahenditest korda tehtud, teine osaliselt – Riigi Kinnisvara AS kaks gümnaasiumi. Kui kohalikud mehed ütlevad, et piisaval määral, siis võime öelda, et mõlemad on piisaval määral korda tehtud. Koeru, kes taotles, on saanud riigiinvesteeringu. Nii et nad on oma raha juba saanud, selles mõttes nad ei taotle seda staatust mitte raha pärast. Võru ja Valga on saanud nüüd selle aasta otsusega KOIT-kavast investeeringuvahendeid gümnaasiumi peale. Mina leian, et kui plaan on teha puhas gümnaasium, saab seda raha suurepäraselt kasutada selleks otstarbeks. Mis puudutab Nõod, siis ei saa siiski eitada, et läbi aegade on ka Nõo Vallavalitsusel põhikooliga seoses olnud riigilt üht-teist küsida ja on ka praegu. Nii et ega ilma riigi abita pole ka see, mis Nõo põhikooli puudutab, täiel määral juhtunud. Aga loomulikult, taotlused jagunevad erinevalt ja minu meelest neid, kes tulid riigiga rääkima, et saada nõu ja mingit perspektiivi ja üldse raha ei küsi, ei tasuks ka väga alahinnata. Me räägime praegu 16 ühendusevõtmisest ja konsultatsioonist. Ainult kolme puhul on omavalitsused taotlenud. Ärge ära ka ehmatage, võib-olla ülejäänud omavalitsused ei taotlegi riigilt mingit täpsemat tuge. Ega see, et omavalitsuse esindajad mõtlevad asja peale, ei ole ju patt.

Palun, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Austatud minister! Ka minul Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlase ja praegu nõukogu liikmena on hea meel selle üle, et samas otsuses, kus Viljandi sai renoveerimisraha, sai seda ka Nõo Reaalgümnaasium. Küll aga tahaksin ma eespool küsinut parandada, et Nõo põhikool ei ole kaugeltki korras ja ka praegu antakse tunde internaadi tubades, mis on kohandatud klassiruumideks, ning kool taotleb praegu üsna suurt Euroopa Liidu abi. Aga minu küsimus on järgmine. Me  näeme praegu, et reaalteadusi peab Eestis rohkem õpetama. Meil on vaja Eesti majandus ümber struktureerida ja luua töökohti, mis baseeruvad just nimelt reaalainetel. Milliseid samme on olnud kavas või on lähiajal plaanis selleks, et oleks võimalik luua töökohti, mis nõuavad väga tugevat reaalteaduslikku baasi?

Aitäh! Tõepoolest ettevõtjad, eriti suurte otsuste eel, näiteks välisinvestorid, aga ka meie oma ettevõtjad, küsivad, kas on olemas piisavalt baasi, kas vähemalt haridussüsteem valmistab ette piisavalt ettevalmistatud inimesi pikas perspektiivis. Reaal- ja loodusteadused ei ole ainus, mida koolis õpetada. Aga need suunad peaksid olema igas maakonnas, kodule suhteliselt lähedal nii hästi esindatud, et igas maakonnas on võimalik nendes valdkondades ka tipptasemel valikkursusi võtta. Ja selles mõttes ma näen, et puhaste gümnaasiumide taotlemine maakonnakeskustesse kindlasti kindlustab seda võimalust ja on igati hea. Kas maakonnakeskustest väljaspool reaal- ja loodusteaduste suunda luuakse, see toimub ka vastavalt kohalike inimeste pealehakkamisele. Nõo taset tuleb säilitada, see on juba praegu väga hea, aga mujalgi peab pakkuma vähemalt nende ainete õppimise võimalust ka piirkonniti. Aga maakonnakeskuses peab süvendatud loodusteaduste, reaalteaduste õpe olema kindlasti võimaldatud.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! On küll korduvalt küsitud, aga minu huvi on ka rohkem selle finantseerimise poole peal. Mõnes osas ei ole teie vastused päris täpsed olnud. Mind huvitab, et kui nüüd riigigümnaasiumid tehakse, kas on siis mingi kindel reegel, kuidas neid hakatakse finantseerima, või, nagu teie vastustest on kõlanud, räägitakse igaühega läbi – üks saab vastavalt läbirääkimistele ühed tingimused, teine teised ja kolmas kolmandad, niisugust kindlat reeglit ei ole. Või siis, kui pikaajalised need kokkulepped on? Lepitakse kokku küll, et kool saab nii ja nii palju abi, aga tuleb teine valitsus, selle leppe aeg lõpeb otsa ja siis jääb see kool ei tea kui kauaks virelema. Kas on kavas ühtsed reeglid, et kui riigigümnaasiumid tekivad, on kõik ühtlaselt finantsidega tagatud ja üks ei ole mitte kehvem ega teine parem?

Aitäh! Jällegi, alguses ma toonitan, et kõik need 16 infovahetust või küsimist ei puuduta sugugi riigigümnaasiume. Lihtsalt, et me ei läheks jälle pealkirjade tasemele, et nüüd luuakse igal pool riigigümnaasiume, kõik tahavad endale riigigümnaasiume ja raha. On mitmeid selliseid juhtumeid, kus on tegemist hoopis teise taotlusega. Näiteks Türi ei ole küsinud ei riigigümnaasiumi ega raha, vaid arutab, kas teha puhas gümnaasium või progümnaasiumiga koos – praegusest koolivõrgust erinev lahendus kohapeal. Või siis gümnaasiumi ja kutsekooli ühendamine kahel juhul. Ühel juhul selle lõpuleviimine Väike-Maarjas, teisel juhul Antslas, mis on kohalike inimeste huvi. See ei pea ka tähendama sugugi mitte täiendavaid rahasummasid, vähemalt nendest ei ole alguses räägitud. Võib-olla läbirääkimiste käigus tuleb see välja. Aga võib juhtuda niimoodi, et läbirääkimisi ei tulegi rohkem ja need omavalitsused, kes käivad praegu küsimas, eeldavad, et selline iseseisvus, oma identiteedikeskuse ja kohaliku munitsipaalgümnaasiumi jätkamine on kõige parem.
Loomulikult, see raha, mida arvestatakse, peab olema eelarves planeeritud. Eelarvestrateegia tegemine käib ja haridusministeerium peab nägema ette, taotlema võimalikke vahendeid järgmistesse aastatesse. Kui suured need on, selgub siis, kui me teeme konkreetsed ettepanekud. Praegu, nagu ma ütlesin, on Viljandis tegemist rendimaksega, mida saaks planeerida eelarvesse. See tähendab, et selliste piirkondlike gümnaasiumide puhul oleks Noarootsi ja Nõo kõrval kolmas Viljandi, kes saab oma eelarvetoetuse, nii nagu need kaks mainitutki saavad, aga kindlasti jääb see eelarvetoetus väiksemaks või ütleme, ta jääb praegusel hinnangul kindlasti väiksemaks, kui näiteks Nõo seda saab, sest investeeringki, mida Viljandi on taotlenud, on palju väiksem kui Nõo puhul.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Aulik minister! Klassikalise riigigümnaasiumi loomine Viljandis on tegelikult nn puhta riigigümnaasiumi taastamine. Siin saalis on kaks inimest, kes on selle klassikalise gümnaasiumi lõpetanud. Üks istub sinu selja taga (Ene Ergma) ja naerab praegu mõnusasti ning teine räägib sinuga. Me mõlemad võime kinnitada, et õpikeskkond oli küll väga hea, olgugi, et olid 1960. aastad ja tollal õpetati hoopis teistsugust ajalugu. Tundub, et Viljandi eeskuju tahaksid järgida ka teised maakonnad. Viljandi eksperiment tekitab ju õigustatud ootuse teisteski maakondades. Kas lugupeetud minister näeb siin regionaalpoliitilist mõõdet? Ma kujutan ette, et näiteks Pärnu maakond tahaks väga säilitada Tõstamaa keskkooli, kus gümnaasiumiastmes õpib ainult 30 õpilast, aga on loodud väga hea õpikeskkond ja väga head on ka tulemused. Kas riik näeb tulevikus ette niisugust koolivõrgu korrastamist?

Aitäh!  Puhaste gümnaasiumide loomine väljapoole maakonnakeskusi või niisuguste elujõuliste gümnaasiumide säilitamine või suurendamine näiteks mingite piirkondlike kokkulepetega nõuabki neid piirkondlikke kokkuleppeid. Kui näiteks Tõstamaa vald nüüd ise riigi poole pöördub, et teeks sellise vägeva riigigümnaasiumi, ja teiste omavalitsustega ei räägi ning piirkondlikult ei ole võimalik kirjeldada, milline on see n-ö laiem kasu, kas seal on mõned spetsiaalsed suunad, mida selles piirkonnas mujal ei ole, või ei ole ka näidatud, kuidas teiste piirkondade lapsed sinna õppima pääsevad, siis on raske ette kujutada, et riik seal riigigümnaasiumi teeks. See peab kindlasti olema huvitav laiemalt tervele piirkonnale. Ma arvan, et see, milleni me praegu oleme jõudnud, et läbi halli kivi ja vastu tahtmist sellist tsentraalset koolivõrgu kujundamist ei tule seaduse alusel, on õige otsus. Samas ma arvan, et puhtad gümnaasiumid peaksid regiooniti olema siiski kättesaadavad, et põhikoolidel oleks perspektiiv, et nad teavad ja seal õppivate laste vanemad teavad, et laps võib rahulikult käia kodu lähedal põhikoolis ära ja pääseb siis 10. klassi vaba konkursi järgi, kui ta tubli on, teistega võrdselt ning linnalapsed ei ole sugugi eelistatud või midagi sellist. Maakonnad on meil väga erinevad. Kusagil on maakonnakeskus päris keskel, kusagil on see regionaalne tööjaotus natuke keerulisem. Võtame näiteks Valgamaa, kus omavalitsused on juba ammu kokku leppinud, et kolm sellist keskust peavad jääma. Ma arvan, et kõik need gümnaasiumid kindlasti jätkavad, ja ma arvan, et nad on perspektiivsed, mõni väiksem, mõni suurem, kui peame silmas Valgat, Tõrvat ja Otepääd. Eks see ole piirkondlik asi väga palju, kui riik sekkub. Aga esmane asi on see, et me ikkagi anname nõu mudelite ja õppekavade osas üldiselt. Uskuge mind, ma ei ole kusagile läinud ettepanekut tegema, et teeme nüüd riigikooli või tulge läbirääkimisi pidama. Kõik initsiatiivid on tulnud kohtadelt.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Sisuliselt ärajäänud haridusreformi asemel on oht, mis kumab selle plaani juures, see, et sisuliselt saaks olema tegemist niisuguse sõbraliku, omavalitsuste võib-olla katuseraha nime all teatud koolide toetamisega, kui sellele ei eelne põhjalik regionaalpoliitiline analüüs, kuhu riik peaks investeerima, ja ka selge siht, millist lisaväärtust on riik ühes või teises regionaalses üksuses valmis finantseerima. Paraku ma seda kuulnud ei ole. Palun kommenteerige, kas niisuguste standarditega ja sisuline haldusreform ei peaks eelnema korraliku eesmärgipüstitusega enne, kui riik hakkab investeerima sellisesse omaalgatuslikku haridusvõrgu korrastumisse, kas järjekord ei peaks olema teistsugune?

Aitäh! Ma arvan, et Viljandisse jääb gümnaasium isegi ilma haldusreformita, nii et see ei puutu siin tegelikult asjasse. Mingit niisugust ettevõtmist, et nüüd hakkame igale poole riigigümnaasiume tegema või ka läbirääkimisi pidama, ju ei ole. Need on praegu kohalikud initsiatiivid. Haridusreformist ja koolireformist ei ole mina ka kunagi rääkinud, küll aga haridusuuendusest. Ja kui te ütlete, et sisuliselt jäi haridusuuendus ära, siis niipalju kui see puudutab õppekava, ta ei jää ära. Nii et sisulised aspektid on leidnud Riigikogu ja valitsuse toetust tegelikult ju rohkem kui need tehnilised ja koolikorralduslikud aspektid. Mis puutub sõbralikkusesse, siis enamikku nendest sõbralikest omavalitsustest, kellega läbirääkimised käivad, juhib Keskerakond ja nii valimisliidud kui kõik erakonnad on nendes omavalitsustes esindatud ka juhtimise tasandil. Riik ei eelda siin kindlasti mingit sõbralikkust ega konkreetseid kuulumisi erakondadesse. Toetatakse, kui on otstarbekas riigil toetada. Praegu, nagu ma ütlesin, ei ole neid vahendeid niimoodi, et me saame, nagu siin Riigikogu menetluses olevas seaduses ka ettepanekuid tehti, riigistada näiteks kogu gümnaasiumitaseme või, ütleme, teise haridustaseme. Ei, selleks ei ole ju ei üldist kokkulepet ega ka vahendeid planeeritud. Siis peaks üldse ka tulubaasi ümber jagama omavalitsuste ja riigi vahel. Nii et midagi mastaapset siin ei käi ja kõik, mis toimub, on avalik ja on algatatud omavalitsuste poolt.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te olete täna siin saalis korduvalt öelnud, et hästi palju oleneb kohalikest omavalitsustest, kui palju peetakse läbirääkimisi ja kuhu selle haridus- ja koolireformiga jõutakse, kas jõutakse riigigümnaasiumideni või maakondlike, maakonnakesksete gümnaasiumideni. Selge on see, et kõikide nende gümnaasiumide tekkega kaasneb kaks asja. Üks on õpilaste ränne sinna gümnaasiumisse ja teine ka finantside suunamine. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse juures oli palju juttu ka sellest, et paljudele koolidele jäetakse erisus ja on paljud kogukonnad, kes taotlevad gümnaasiumidele erisusi, näiteks Kagu-Eestis Värskas. Te ise olete öelnud siit kõnetoolist, et sellistel puhkudel võtab haridusministeerium neid arvesse ja teeb erandi. Millised on siin lahendid ja kas te jääte ikkagi selles osas oma vastuste juurde?

Aitäh! Värskat puudutavatest erisustest ma tean seda, et setu kultuuri õpe on riigi poolt makstud mingis ulatuses õppekavas valikainete hulgas sees. Muid erandeid ju, proua Luigas, pole kusagilt teha, sest ei ole ju mingit tsentraalset muutmise ettepanekut. Tähendab, neid tingimusi ei ole ka esitatud nendele koolidele, kus on praegu kaks, kolm, neli õpilast. Seda, kas Värska jätkab gümnaasiumiga ja Räpina jätkab gümnaasiumiga, otsustavad ikkagi kohapealsed inimesed. Kui rääkida Värskast, siis Setu kuningriik on minu teada teinud ettepaneku, et nelja valla gümnaasium peaks olema Värskas. Nii et teil on ju väga lai baas ka selleks jätkamiseks. Nii et ärge heitke meelt. Aga mis erandeid te veel sooviksite teiste Eesti koolidega võrreldes, seda saame pärast arutada. Ma arvan, et kõik koolid on siiski tähelepanu väärt. Väga selged erandid saavad olla piirkondlikud ja kultuurilised. Selliseid on riik valmis ka Värskale tegema.

Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Aitäh! Meie arutelud ja küsimused on ikka peaaegu et ühte auku: õpilaskodud, rahastamine, transport. Aga ma tahaksin küsida sinu käest ka arvamust ja hinnangut sellele, et meie õppekavauuendus on aastate jooksul liikunud ikka selles suunas, et rohkem õpilaste huve, võimeid, ootusi ja lootusi toetada ning neile rohkem valikuid pakkuda. Uus seaduse variant, mis meil praegu on, võimaldab küll seda teha nii huvikooli kui ka kutsekooli kaudu. Mingil määral võimaldab see ka tekitada võrgustikke maakondlikul tasandil, nagu Läänemaal kavatsetakse teha. Ütle mulle, palun, kui suur peaks sinu hinnangul olema üks puhas gümnaasium, et seal oleks võimalik täita neid õppekava tingimusi ja kõike seda head, mida uus õppekava pakub?

Aitäh! Uue õppekavaga me seadsime tingimuseks, et koolis peab õpilastele olema pakutud kolm erinevat suunda. See kõlab muidugi väga võimsalt. Aga kui mõelda, siis ega ettekirjutusi suuruse kohta niimoodi, et neid saab ainult kolme-, nelja- ja viieklassilistes gümnaasiumides pakkuda, see säte iseenesest ei tee. Nii et siin on ka rahastamise pool. Rahastamise pool, võib ütelda, on välja arvutatud nii, et uus õppekava tuleb täies mahus riigipoolsest rahastamisest välja siis, kui iga klassi tasemel on 30 õpilast. Praegune õppekava siis, kui on 21 õpilast. Me kõik teame, et paljud vallad on valmis ise oma koolile juurde maksma. Kui rääkida suundadest, siis on kolm suunda. Mis suunad need saavad olla? Näiteks kolme suuna hulgas, kui kohapeal otsustatakse, ei pea isegi matemaatikat ega loodusteadust olema, sest need saab võõrkeele ja emakeelega ja sotsiaalainetega kokku. Õpilane valib kaks suunda nendest täismahus ja üksikuid aineid, nagu sa väga õigesti ütlesid, võib komplekteerida ka väljastpoolt oma kooli, kas üldhariduskoolist või lausa huvikoolist. Siin oleks vaja koolidevahelist koostööd. Mina arvan, et eks kõik koolid peavad oma perspektiivid seadma. Praegusel juhul ma tean, et näiteks Tartu Tamme Gümnaasium õpetab kahe klassikomplektiga nelja suunda või, ütleme siis, spetsialiseerib, nii et mõlema klassi jagab omakorda kaheks ja spetsialiseerib selle klassi erinevad pooled veel eraldi valdkondadele. Selline võimekus oleneb sellest, kas on võtta häid õpetajaid ja muid spetsialiste, neid üksikuid tunniandjaid mujalt kutsuda, ning ka sellest, kas kool on teiste linna koolidega kõrvuti, paar kvartalit eemal, või on näiteks kaugel metsas. Nii et olukorrad on väga erinevad, aga nagu me oleme kokku leppinud, riiklikke ettekirjutusi kooli suuruse kohta seaduse tasemel ei tule.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud esinaine! Hea minister! Ma tahtsin täpsustada nende gümnaasiumide koha pealt. Kindlasti oleks ja on neid küsimusi rohkem. Eks see oligi selle arupärimise esitamise eesmärk, et võib-olla saab mõni asi selgemaks. Me ühelt poolt loome riigigümnaasiume ja vaatame ka tegelikult ajalugu – Noarootsi gümnaasium ei sündinud ju ka mitte just kõige suuremasse maakonnakeskusesse, viisakalt öeldes. Tal on ka olnud kergemaid ja raskemaid aegu, aga ta on oma niši leidnud. Osalt on ju arusaadav omavalitsuste küsimus praegu väga raskes olukorras oleva kooli puhul, kus perspektiiv on selline kaheldav ja võib-olla ka suured laenud peal. Teiselt poolt on mõni kool leidnud niši, aga pole sellist lahendit leidnud. Kuidas te kommenteeriksite, miks näiteks Keila-Joa kool, olles praegu riigikool, kiratseb ja ei ole sellist gümnaasiumiarendust leidnud?

Riigil on tegelikult koolivõrk päris lai. Põhilised kaks ühisnimetajat on hariduslike erivajadustega laste koolid ja kutsekoolid. Keila-Joa on spetsialiseeritud, ütleme siis, sanatoorseks kooliks. Nagu te, lugupeetud küsija, hästi teate, on Keila-Joa olnud ka riiklike investeeringute loetelus. Selle investeeringute loeteluga ei ole me nii jõudsalt edasi liikunud praeguse majanduskriisi tingimustes, kui mõni aasta tagasi loodeti, aga tegelikult, ma juhin tähelepanu, oleme me päris hästi edasi liikunud, me oleme sellest loetelust pooled koolid saanud ka praegu investeeringute alla, kuigi eelarve läks vahepeal kärbetesse jne. Pingutused riigikoolide nimel, nende kordategemise nimel jätkuvad ja ka see otsus, mis puudutas valitsuse poolt, et RKAS volitatakse Viljandi kooli korda tegema, puudutas samal ajal samuti Nõo kooli. Nii et loomulikult on riigil vastutus ka nende koolide ees, mis tal juba on.

Suur tänu, härra minister, küsimustele vastamise eest! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kolleegid! Ma pean tunnistama, et ega mulle palju selgemaks ei saanud see üritus, mille nimi on Viljandi riigigümnaasium. Ma arvan, et see, mis väärib tegelemist ja süsteemset lähenemist ministeeriumi poolt, on terve Eesti koolivõrk ja haridussüsteem. Ma ei tea, kui viljakas on raisata nüüd aega, tõestamaks ühe kooli näite varal, et lisaks Treffneri gümnaasiumile on loodav ka teine gümnaasium ja see sedakorda riigigümnaasiumina. Mina näiteks ei saa aru, kas peab keset kõrbe tekitama oaase riigi täiendava rahastamise toel, mis tõesti võib jätta mulje, et me oleme uuesti parteikoole loomas. Samal ajal ei vaidle ju muidugi keegi siin saalis selle vastu, et võiksid tekkida omavalitsusgümnaasiumid omavaheliste läbirääkimiste teel. Ja miks mitte ei võiks nad kõik tekkida ka riigi täiendava rahastamise toel?
Miks meie PGS-i menetlemine kinni jooksis? Aga väga lihtsal põhjusel: ministeeriumist ei suutnud ju keegi vastata, kes kui palju rahastab seda protsessi, mida nimetatakse põhikooli ja gümnaasiumi totaalseks lahutamiseks. Nüüd äkki on üksikute koolide puhul väga selgeks saanud, kes ühe, teise, kolmanda kooli rahastamist reguleerib, kes rahastab. Ma arvan, et see ei ole õige lähenemine. Minu meelest peaks riik välja töötama litsentsimise tingimused, millistele tingimustele peab vastama suvaline gümnaasium. Ja ta peab vastama küsimusele, kui palju ta ise on valmis raha sinna lisama, ja mitte ainult Viljandi gümnaasiumile või ühele-teisele veel, vaid kõikidele gümnaasiumidele, kes on valmis tekkima. Minu meelest oli suur osa sellest jutust, mida me siin kuulsime, räägitud selles võtmes, et gümnaasiumide tekkimine liitumise teel on väga kasulik. Ma arvan, et mitte keegi ei vaidlegi selle vastu. Aga meid huvitab terve Eesti koolisüsteem ja võrdne kohtlemine, ühesugune lähenemine kõikidele gümnaasiumidele. Mind isiklikult huvitab süsteemne lähenemine. Me ei suutnud tegelikult seda läbi mõelda, kuidas lahutamine peaks toimuma, ja nüüd hakkame siis üksikute eksemplaride abil tõestama, et näete, on võimalik küll, ainult et on võimalik sajast juhust ühel, kahel, kolmel seda niimoodi riigi tohutu abiga teha. Miks peab üldse riigigümnaasium tekkima? Riigigümnaasium ei ole selline, mida te välja pakkusite, et kõik omavalitsused, kelle õpilased seal õpivad, rahastavad proportsionaalselt õpilaste arvuga. See ei ole üldse riigigümnaasium. Ma väidan, et rahastamissegadus kestab endiselt. Selle võtmes ei suuda ma küll selle info baasil sellesse ettevõtmisesse väga tõsiselt suhtuda. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea haridus- ja teadusminister! Head kolleegid! Arupärimise esitamise eesmärk oli püüda saada nii mõnigi vastus, mida omavalitsused praegu meie käest küsivad. Ma pean kurvastusega ütlema, et tõenäoliselt peaksin ma seda arupärimist veidi täpsustama ja selle uuesti esitama. Tõenäoliselt oli ikka küsijate probleem, sest ma ei saanud väga konkreetseid vastuseid. Mida siis küsitakse? Küsitakse seda, et kui minnakse läbirääkimistele Haridus- ja Teadusministeeriumiga, milline saab siis olema see riigikooli mudel. Võib-olla ootakski ministrilt vähemalt edaspidi selgitust, mida see riigikooli mudel tegelikult tähendab. Omavahelistes vestlustes võime me ju seda erinevalt mõista. Kui me vaatame praegu olemasolevaid gümnaasiume, näiteks Noarootsis või Nõos, siis me võime ju uhkusega öelda, et tegemist on suurepärase tulemiga. Need on tegelikult koolid, mis on täitnud niši väga võimekatele lastele, kes tihti tulevad üsna rasketest oludest. Kui küsida nende laste valiku põhjuseid, siis pahatihti võib üks valiku põhjuseid olla just see, et linnas elamine kujunes veidi kallimaks. Mõni tuleb ka eksootikat otsima. Nii et seega on meil praegu riigikoolide puhul olemas näide kahest sellisest – Nõos võib-olla natuke keskusest väljas asuvast, aga Noarootsis selgelt veidi keskusest eemal olevast – koolist. Meil on olemas näide ka Treffneri gümnaasiumi näol, mis ju laste rände poolt vaadatuna korjab pea üle Eestimaa ehk siis vähemalt Lõuna-Eestist lapsed kokku. Kas me julgeme nende kahe mudeli najal öelda, et ka näiteks Viljandi, Sillamäe, Narva või kes iganes, kes praegu peab läbirääkimisi, tuleb sama mudeliga? Mina ei oska sellele täna vastata.
Mulle jäi mulje – ma loodan, et ma ei tee ülekohut –, et ega vist Tõnis Lukas ise ka täpselt ei tea, milline see riigikoolide mudel hakkab olema. Meil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlus järgmisel nädalal niikaugel, et me hakkame vaatama kogu paketti. Võib-olla on teil ministeeriumi poole pealt anda nii mõnigi märge kaasa, kuidas me saaksime seda täpsustada. Ma küll ei tahaks, et läbirääkimiste tulem on see, et näiteks ühes kohas kustutatakse laen, mis on RKAS-iga võetud, teises kohas võib-olla otsitakse mõni hea õpetaja ja kolmandas kohas veel midagi muud. See on liberaalse maailmavaate koha pealt üsna huvitav lähenemine, aga ma arvan, et riigi ülesehitusest ja hariduspoliitilisest loogikast vaadatuna ei ole kindlasti teretulnud, kui iga kooli ülesehitamisel ja üleandmisel on oma põhjused. Ei ole ju saladus, et Koeru on olnud päris palju läbirääkimistel sellesama Piibe gümnaasiumi üle, aga kui me räägime läbirääkimiste tulemustest, siis ega tegelikult ju kokkulepet ei ole sõlmitud, et näiteks Järva-Jaani vabatahtlikult arvab, et Koeru on see kõige parem koht. Läbirääkimised on ikka pigem olnud selles suunas, et soovitakse just oma kooli säilitada.
Viljandi koha pealt tekib ka ju see küsimus, millised on analüüsid. Kahjuks ei saanud me nendele küsimustele vastust just sellest vaatenurgast, mis on tegelikult tõusetunud. Tõusetub ju küsimus, et kui Viljandisse tekib tugev riigigümnaasium, mis loomulikult haarab kaasa ülejäänud gümnaasiumide õpilasi ja tõenäoliselt ka õpetajaid, kas siis riigi ülesanne ja Riigikogu ülesanne ei oleks mitte vaadata Viljandi Linnavalitsuse ja volikogu otsusest veidi kaugemale, et kuidas see mõjub Võhmale, Suure-Jaanile või teistele omavalitsustele. See oli tegelikult põhjus, miks tuli vastuolu põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest, sest kui me vaatasime keskuse lapse koha pealt, siis andis see kindlasti boonuseid, aga kui me vaatasime maakonna lapse koha pealt, siis andis see väga palju vastuseta küsimusi ja muresid.
Nii et minu väga suur palve oleks, et edaspidi saaks veidikenegi kindlustunnet, milline saab olema see uute riigigümnaasiumide ülesehitus ja mis saab ülejäänud riigigümnaasiumidest, kas nad saavad veidi alamärgistatud, kas toimub riigigümnaasiumide teatud eelisarendamine ja kelle arvel see raha tegelikult tuleb, sest hariduse eelarve on ju läbi aastate olnud proportsionaalselt enam-vähem ühes suuruses. Me oleme neid potte ja prioriteete edasi-tagasi tõstnud, aga ega see protsendi järk eelarves oluliselt hüpanud ei ole. Nii et need on võib-olla kõige suuremad küsimused täna. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Head kolleegid! Sõnavõtuks vabas mikrofonis saab registreeruda pärast minu haamrilööki. Kolleeg Valeri Korb, palun!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Möödunud neljapäeval arutasime laste ja noorte vaesuse probleeme. Seoses sellega tahaksin avaldada mõned mõtted.
Käesoleval ajal valmistab muret valitsuse suutmatus tõkestada lastega perede vaesumist. Praegu kasvab ligi 30 000 last vaesuse piiril või lausvaesuses. Leian, et suhtelise vaesuse tase on viimase kümne aasta jooksul jäänud praktiliselt samaks. See on seotud ühiskonnas valitseva materiaalse ebavõrdsusega, mille määr on viimaste aastatega tugevasti kõikuma löönud. Meil tuleb tunnistada, et Eesti on jätkuvalt ebavõrdse tulujaotusega riik. Kui ebavõrdsus hakkaks oluliselt kahanema, siis väheneks ka suhteline vaesus. Vaesuse hindamisel võib lähtuda ka absoluutsest vaesusest. Kui inimesel jätkub raha vaid minimaalsete eluks vajalike kaupade ja teenuste jaoks, siis võib tema seisundit nimetada absoluutseks vaesuseks. Selle tase on Eestis väga kiiresti tõusma hakanud.
Kiired muutused Eesti ühiskonnas on endaga kaasa toonud hulgaliselt sotsiaalseid probleeme, mille lahendamiseks ja leevendamiseks vajatakse tulemuslikumat sotsiaalse kaitse süsteemi ja sotsiaalpoliitikat. Vaatamata sellele, et elanikkonda püütakse toetada hoolekandepoliitika meetmetega, milleks on peamiselt toimetulekut tagavad toetused ja teenused, peame tunnistama, et on ikkagi inimesi, kes ei suuda ühiskonna keerulistel üleminekuperioodidel vajalikul määral toime tulla. See kohustab riiki lühiajaliselt ja operatiivselt suurendama alla vaesuspiiri langenud elanikkonna ja eriti lastega perekondade ressursitaset teatud erisituatsioonides. Kas meil on teada statistilisi andmeid, kui paljudel töötutest on peres lapsi, ülalpeetavaid? Käesoleval ajal puudub omavalitsustel ülevaade töötute peredes kasvavate laste arvust ja nende laste vajadustest. Omavalitsused osutavad abi ja toetust vastavalt hätta jäänud pere pöördumisele. Tööturuteenuste osutajad ei fikseeri praegu registreerimisel ja nõustamisel andmeid töötute perekondade kohta. Töötu nõustamisel ja tööturuteenuste rakendamisel tuleb võtta sihtgrupina erilise tähelepanu alla töötu peres kasvavate laste olukord ning lisada tööturumeetmete hulka töötute perede täiendavad toetavad teenused. Kõige suuremates raskustes on töötute vanematega perede lapsed. Töötute lastel on juba vähenenud ja vähenevad veelgi võimalused huvitegevuseks, laste ja noorte seas kasvab tõrjutus. See omakorda mõjutab noorte enesehinnangut, mis on niigi madal, ja, mis on väga oluline, noorte seas suureneb põhikoolist väljalangemine.
Paljude inimestega vesteldes on selgunud alljärgnev. Töötute inimeste toimetulek on muutunud äärmiselt raskeks praeguses ühiskonnas. Peale töötu abiraha saamise perioodi lõppemist elavad töötud peamiselt sotsiaaltoetustest ja lastetoetustest. Kuigi töötud on hõlmatud riikliku tööhõivestrateegiaga ja sotsiaalhoolekandega, on nende toimetulek pärsitud. Samuti peab valdav osa üksikvanematest oma toimetulekut halvaks. Peamine probleem üksikvanemate toimetuleku puhul on raha nappus, mis ei võimalda vajalikku toimetulekut endale ja lastele. Toimetulematuse suurimaks põhjuseks peetakse ebapiisavat sissetulekut vähetasustatud töökoha tõttu, töökoha puudumist ning toetuse puudumist või vähesust.
Kahjuks on ainult viis minutit aega antud. Aga, lugupeetud kolleegid, laste vaesusriski vähendamiseks ning heitunute põlvkonna tekke vältimiseks tuleks viivitamatult rakendada täiendavaid meetmeid töötute peredes kasvavate laste ja noorukite turvalise arengu võimaluste kaitseks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Valeri Korb! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.24.