Tere õhtust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu üheksanda töönädala teisipäevast täiendavat istungit, mis kestab päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 24. märtsil kella 9-ni. Täiendava istungi päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652 teise lugemise arutelu jätkamine. Palun, kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid Riigikogust! Kõigepealt on mul üle anda arupärimine lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Küsimus on Väo–Maardu tee rekonstrueerimisega kaasnevates probleemides. 2010. aasta riigieelarve seletuskirjast võib lugeda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi olulisimaid investeeringuid tänavu on E20 ehk Tallinna–Narva maantee Väo–Maardu teelõigu ehitus. Maanteeameti andmetel on tegu autoliikluse sageduselt Eesti maanteede kõige intensiivsemalt kasutatud lõiguga. Ja kui võrrelda Tallinna piiril ja pärast Maardut loendatud autode arvu, siis järeldub, et 45% Tallinna piiril loendatud autodest on lisandunud Maardu linnast, Loo alevikust või Iru külast ja vastassuunal vastupidi: nii suur hulk autosid on suundunud nimetatud asulatesse. Selle tõttu on eriti tähtis, et koos maanteelõigu põhitee rekonstrueerimisega nähtaks projektis ette senisest mitte halvemad juurdepääsu tagavad rekonstrueeritava maanteelõigu kogujateed. Maardu Linnavalitsuse ja Maanteeameti lahkarvamused selles küsimuses said alguse juba aastal 2003 ning sellega seoses on majandus- ja kommunikatsiooniministrile järgmised küsimused. Kas on toimunud kokkusaamisi Maardu Linnavalitsusega ja kui on, siis milliste tulemusteni on jõutud? Kas Tallinna–Narva maantee Väo–Maardu teelõik on plaanitud ehitada eritasandiliste liiklussõlmedega esimese klassi maanteeks? Miks on Maanteeamet vastu vajalike kogujateede ehitusele? Miks ei ole lahendatud kogujateed Kallaverest prügila ristmikuni? Kuidas on plaanitud lahendada Fosforiidi raudteeviadukti ehitus, vajalike hoonete ja maa võõrandamine ning kuidas tahetakse katta vajalikud kulud riigi tasandil? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile seoses alkoholi liigtarbimisega Eestis. Me teame, et liigne napsitamine on Eestis kolme suurimat tervisekadu põhjustava teguri hulgas, olles seotud nii vaimse kui füüsilise tervisega. Eesti on alkoholi tarbimise poolest Euroopas Tšehhi järel teisel kohal. 2008. aastal tarbiti meil 11,9 liitrit puhast alkoholi ühe elaniku kohta. Samuti juhib Eesti Eurostati andmetel konkurentsitult Euroopa viinasurmade edetabelit. 2008. aastal suri keskmiselt 100 000 elaniku kohta viinasurma 11 inimest. Eesti paistab Euroopas silma ka lühikese eluea, noorte meeste õnnetussurmade, suure hulga alkoholijoobes saadud traumade, suure hulga roolijoodikute ja alaealiste alkoholi tarbimise poolest, samuti laste vigastuste poolest. Seoses kriitilise olukorraga ja praeguste sotsiaal-majanduslike raskustega on meil ministrile mitu küsimust. Kõigepealt: mida plaanib Vabariigi Valitsus ette võtta, kaitsmaks Eesti rahva vaimset ja füüsilist tervist praegusel raskel ajal seoses alkoholi liigtarbimisega? Kas alkoholi kui ühe suurima terviseohustaja kättesaadavust tuleks täiendavalt piirata? Mis samme on astutud, et vähendada Eestis täiskasvanud elanikkonna napsitamist? Kas ministri hinnangul peaks neid probleeme tõsisemalt käsitlema?

Tänan! Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Seitsmel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on seoses õppelaenude hüvitamisega arupärimine justiitsminister Rein Langile. Nimelt ilmus 13. märtsil ajalehes Eesti Päevaleht artikkel pealkirjaga "Õppelaen viib riigi taas kohtupinki". Nagu me teame, on riik kohtus seoses õppelaenudega juba kaotanud õpetajale, kellele lõpetati õppelaenu hüvitamine. Seekord oli tegemist küll suhteliselt erandliku juhtumiga, kuid oodata on uusi kohtulahinguid näiteks inimestelt, kellele õppelaenu kustutamine lõpetati  lapseootuse ajal. Kaebuse sisseandmise põhjused on aga samad: inimeste õigustatud ootusi on rikutud ja riik on õppelaenude kustutamise lõpetanud põhiseadusvastaselt. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juriidiline nõustaja Rene Lauk ütles, et eesmärk on minna õppelaenude kustutamist puudutavate kohtuasjadega samm-sammult järjest kaugemale.
Üks õppelaenu võtnud inimeste rühm on kohtus õiguse saanud, järgmised ja juba suuremat hulka inimesi puudutavad vaidlused ootavad aga ees. Seoses sellega on meil justiitsministrile neli küsimust, mis puudutavad kõik seda, kuidas riik kavatseb edasi käituda ja miks on inimeste õigustatud ootusi rikutud. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Roheliste fraktsioonil on hea meel üle anda Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pensionireformiga seonduvate rahvatervist parandavate tegevuste käivitamiseks". Kõnealune eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada 2010. aasta oktoobrikuuks välja ja esitada Riigikogule kinnitamiseks rahvastiku tervise arengukavast lähtuv tegevuskava ja vajalikud eelnõud, millega tagada, et kui pensionireformi tulemusena pensionile mineku iga tõuseb, oleks inimestel tervelt elatud eluaastaid tulevikus rohkem, eeldatav eluiga kasvaks ning tervisekindlustus ja meditsiinisüsteem oleks muudetud kuluefektiivseks ja tulemuslikuks, et eksisteeriksid terviseedenduse ja meditsiiniteenuste lisakindlustusmehhanismid. Muu hulgas tuleks paralleelselt pensionile mineku ea tõusuga seadustada nädalase täistööaja vähenemine, kompenseerimaks sedasama pensioniea tõusu, ja võimalusel kaaluda rahvahääletuse korraldamist hiljemalt 2011. aasta alguseks seoses sellise tervishoiukorralduse muutusega. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Austatud esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine põllumajandusministrile mesinduse teemal. Juba aastaid on Eestis hukkunud sadu, kui mitte tuhandeid mesilasperesid herbitsiidide vale kasutamise tagajärjel põllumajanduses, mis seisneb selles, et õitsvaid taimi pritsitakse mesilaste aktiivse lendluse ajal. 20. aprillil 2006. aastal välja antud põllumajandusministri määruse nr 50 § 5 punkt 8 sätestab, et taimekaitsevahenditega on keelatud pritsida ala, millel on õitsvaid taimi, v.a juhul, kui taimekaitsevahendi pakendil on märge, et taimekaitsevahendit võib kasutada õitsemise ja mesilaste lendluse ajal. Ja ka selle märke korral tohib pritsida vaid vara hommikul või hilja õhtul, kui tolmeldajate aktiivne lend on lõppenud. Seadusandlikult ei ole paika pandud mesilastele ja mesinikele tekkinud kahju hindamise ja hüvitamise kord.
Küsimused on järgmised. Millal hakatakse täitma põllumajandusministri määrust nr 50 ja rakendama mõjukaid meetmeid selle määruse rikkujate vastu? Teine küsimus: mis ajaks lubate mesinikele, et on kehtestatud seadusandlik kord kahjude hindamiseks ja hüvitamiseks? Kolmandaks: miks ei kohelda mesinikke kui põllumajandustootjaid toetuste määramisel sarnaselt teiste põllumajandustootjatega? Jään ootama vastuseid nimetatud küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Üheksa rahvasaadiku nimel, kes kuuluvad Keskerakonda ja Rahvaliitu, annan üle arupärimise sotsiaalministrile. Nimelt ilmnes eelmisel nädalal meedia vahendusel järjekordne uue töölepingu seadusega seotud kurb tõsiasi. Mullu jõustunud uue töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse tõttu võivad lapsepuhkuselt naasmise järel koondatud lapsevanemad puhkuse-eelse palga alusel arvestatud hüvitisest ilma jääda. Töötukassa praeguse tõlgenduse kohaselt läheb arvesse ka vanemahüvitise saamise perioodil töövõtulepingu ja suulise võlaõiguslepingu alusel tehtud töö, olgu töötasuks kas või paarsada krooni. Kummastav on ka see, et puhkuse ajal tööd mitte teinud vanem saab koondamisel töötukassast suuremat hüvitist. Langenud majandusnäitajate juures ei ole kahjuks aga tavatu, et lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi tulnud ema või isa tööleping lõpetatakse, sest uus seadus alla kolmeaastaste laste vanemaid endisel kujul enam ei kaitse. Appi peaks sellisel puhul tulema töötuskindlustushüvitis. Sellest tulenevalt on meil ministrile kolm küsimust.
Esiteks: kas selline situatsioon vastab töölepingu seaduse vastuvõtmisel palju kiidetud turvalise paindlikkuse ideele? Miks astub Reformierakond nii tugevalt lastega perede olukorda raskendavaid samme? Kas plaanite töötuskindlustuse seadust muuta, et niisugune olukord lahendada? Kuidas plaanitakse noortele peredele ebaõiglaselt tekitatud kahju hüvitada?

Aitäh! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kaheksa kolleegi nimel on mul üle anda arupärimine rahandusminister Jürgen Ligile. Me oleme siin täna rääkinud sellest, et tulevikus on Eestis sotsiaalmaksu maksjaid vähem ja et sotsiaalmaksust makstavaid pensione on rohkem. Lahendus on kärpida tehtavaid kulutusi. Oleme praeguseks jõudnud seisu, kus sotsiaalmaksu laekub plaanitust märgatavalt vähem. Sotsiaalmaksu laekus tänavu märtsi esimese kahe nädalaga 1,95 miljardit krooni, eelmise aasta märtsis 2,45 miljardit krooni. Seega on praeguse seisuga laekunud sotsiaalmaksu viiendik vähem kui aasta tagasi. Me võime küll ennast lohutada sellega, et märtsikuu veel kestab, kuid ettevõtjad on kohustatud deklareerima sotsiaalmaksu iga kuu 10. kuupäevaks, mistõttu sotsiaalmaksu on loota veel võlglastelt. Kui me vaatame veebruarikuud, siis veebruaris laekus sotsiaalmaksu eelarvesse 12,2% vähem kui aasta tagasi ja jaanuaris 8,7% vähem kui aasta tagasi. Seoses sellega on meil rahandusministrile kolm küsimust.
Esiteks, seoses käesoleva aasta eelarve planeerimisega: 2010. aasta riigieelarves on sotsiaalmaksu laekumiseks prognoositud optimistlikult 26,97 miljardit krooni, mida on vaid 4% vähem, kui oli eelmisel aastal. Millise hinnangu annab rahandusminister sellele puudujäägile? Küsime samuti, kui suurt töötuse määra on ministeerium arvestanud prognoosi ja eelarvet koostades, ja millal saab valitsus aru, et töötavatest inimestest on riigile märksa suurem kasu kui töötutest. Ning millal asub valitsus tegutsema selle nimel, et kogu Eestis hakatakse looma sotsiaalseid töökohti? Alla on kirjutanud kaheksa Riigikogu liiget. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Tere jälle, head kolleegid! Järgnevalt annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Nimelt mind ja mu kolleege ning usutavasti ka teid kõiki huvitab, mis ikkagi saab meie koolireformi kavast edasi. Täpsemalt on avalikkuse ette jõudnud üsna kindel teade, et uue kava järgi on kokku lepitud vähemalt ühe riigigümnaasiumi asutamine. Samas on teada, et veel käivad läbirääkimised üsna mitme omavalitsusega. Seetõttu meid huvitabki Viljandi näitel, millised täpsemad kavad on kokku lepitud. Kas riigikooli loomise korral on plaanis kehtestada kooli lisa- või eelisrahastamine? Kas selle rahastamine hakkab olema teiste koolide arvel või on olemas plaan lisaraha eraldamiseks? Kui on, siis tahaksime teada, kus see riigieelarves on. Veel tahaksime teada, kas on plaan tagada ühiselamukohad. Ning kas õppetoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu on tulemas? Kas on tulemas reformiga kaasnev õpilaste kaasrahastamine? Jne, jne.
Täpsemalt huvitab meid Viljandi näitel, kuidas selline riigikoolide loomine-ülesehitamine, õpilaste transport ja majutamine saab olema. Ning milline on kutsekoolide tulevik sellise reformi korral? Usun, et kui Tõnis Lukas nendele küsimustele siin vastab, siis saame täpsemalt teada, kuidas põhikooli- ja gümnaasiumiseadus tegelikult toimima hakkab. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu ja seitse arupärimist. Kui eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud kaugkütteseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse eile esitatud Riigikogu otsuse "Eesti julgeolekupoliitika alused" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; viiendaks, riigikaitsekomisjoni täna algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon.
Olen edastanud ühe Riigikogu liikmete arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, kaks arupärimist peaminister Andrus Ansipile, ühe arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile ja ühe arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.
Lugupeetud kolleegid! Kuna meil on probleeme arvutisüsteemi ümberlülitusega, võtan ma viieminutilise juhataja vaheaja. Jätkame oma tööd 18.25.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 rahvasaadikut, puudub 9. Riigikogu on täiendaval istungil otsustusvõimeline. Alustame. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Kooskõlas kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõikega 2 on mul mitu küsimust, selgitamaks istungi läbiviimise korda. Tuleb ju tunnistada, et selline täiendav istung teisipäeva õhtul on võrdlemisi erakordne ja see loob tulevikuks palju õiguslikke pretsedente, mis on väga huvitavad. Aja kokkuhoiu mõttes – kõigil on ju kiire – esitaksin oma küsimused kahes plokis. Üks puudutab kodu- ja töökorra seaduse § 49, millest oli juttu ka eile. Vastavalt selle seadussätte lõikele 3 peab Riigikogu esimees teavitama Riigikogu liikmeid täiendavast istungist massiteabevahendite kaudu. Esimene küsimus ongi, millal ja milliste massiteabevahendite kaudu te teatasite sellest täiendavast istungist, nagu seadus nõuab.

Lugupeetud kolleeg Ain Seppik! Kasutasime teatamiseks BNS-i ja ERR-i uudiseid, Delfi portaali, ajalehtede online-väljaandeid – Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Õhtuleht –, ka ETV-d ja raadiot, näiteks Kukut. Ametlik teadaanne on üleval olnud juba Riigikogu veebilehel ja Lossiveebis. Palun, kolleeg Ain Seppik, te ütlesite, et teil on veel ka teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Mul on tervelt neli küsimust selles plokis. Nii et see on alles teine. Puudutab jällegi § 49, mida ma aja kokkuhoiu mõttes tsiteerima ei hakka. Teine küsimus on see: kas tänaseks on selgunud, millised on nood seaduses ettenähtud kaalukad põhjused – neid peaks olema seaduse järgi mitu –, mis sundisid otsustama lühema etteteatamise aja kasuks? Te eile ütlesite ainult seda, et oli soov seaduseelnõu põhjalikumalt käsitleda – midagi sellist.

Me eile selgitasime mitu korda neid kaalukaid põhjuseid ja oma otsuse tegi Riigikogu üldkogu siin saalis. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Mulle tundub, et te rikute praegu seadust. Ma vaatasin meie kodulehelt – ei ole seal niisugust Riigikogu juhatuse otsust, mille alusel saaks kokku kutsuda tänase täiendava istungi. See on üks pool küsimusest. Teine pool on see, et täiendava istungi saate kokku kutsuda ainult teie Riigikogu juhatuse kaudu, mitte ükski fraktsioon ega Riigikogu liikmed erinevas koosluses.

Lugupeetud kolleeg Mai Treial! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 2 otsustab täiendava istungi toimumise ja valmistab selle päevakorra ette Riigikogu juhatus. § 49 lõikes 3 on öeldud, et täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees, ja seda ma tegin. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Mul on nüüd kolmas küsimus. Palun öelge, kas juhatusel on üldse teada, miks selle eelnõu menetlemisega nii arutult kiirustatakse. Ei saa ju tõsiselt võtta teie eilset väidet, et soovitakse eelnõu põhjalikult arutada ja seetõttu kiirustatakse võimalikult palju. Kas on nende fraktsioonide ettepaneku osas selgunud, miks nad soovisid nii kiiresti selle eelnõuga tegelda?

Juhatus võtab alati arvesse, kui fraktsioonid juhatuse poole pöörduvad. Fraktsioonid palusid teha täiendava istungi, juhatus arutas seda ja nagu te väga hästi teate, konsensusele ei jõudnud. Seepärast otsustas selle küsimuse eile ära suur saal. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Ma ei saanud vastust, kas teil on juhatuse otsus selle kohta olemas. Kui on, siis kas seda saab ka näha? Ja ma veel kord väidan, et täiendava istungi kokkukutsumise õigus on vastavalt kodu- ja töökorra seadusele Riigikogu juhatusel, mitte ühelgi fraktsioonil.

Lugupeetud kolleeg Mai Treial! Sellise kirja ma tegin ja selline kiri läks ka kõikidesse fraktsioonidesse – kutsusin selle kirjaga tänaseks kokku täiendava istungi. See kiri on olemas. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Mul on nüüd seoses §-ga 49 viimane küsimus. Kas juhatuse teada on üldse püütud selle eelnõu menetlemise osas saavutada kokkulepet opositsiooniga või ongi sellise menetlemise eesmärk n-ö teerullitaktika näitamine? Ma viitan kodu- ja töökorra seaduse §-le 13, mis annab juhatusele tohutud volitused, kaasa arvatud koguni protseduurireeglite kehtestamine. Seetõttu peab juhatus olema väga ettevaatlik mingi kitsa grupi huvide esindamisel siin Riigikogus.

Lugupeetud kolleeg! Ma ei saa küll seda öelda. Selle otsuse poolt ei hääletanud mitte kitsas grupp, vaid päris hulk Riigikogu liikmeid, kellel on samasugune mandaat nagu teil. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Austatud juhataja! Te äsja mainisite, et kõikidele Riigikogu fraktsioonidele saadeti kiri selle kohta, et erakorraline istung tuleb kokku. Ma palun vabandust, aga mina ei ole küll ühtegi kirja saanud! Äkki te täpsustate, kuskohas see kiri on?

Lugupeetud kolleeg Karel Rüütli! Kui te soovite, me toome teile selle kirja lisaks siia ka, aga kõikidele läks kiri välja. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Nüüd tuleb minu jaoks isiklikult ja ka õiguspraktika seisukohalt huvitav küsimus. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse näol on meil tegemist nn menetlusseadustikuga, kus üldiselt lubatud on kõik see, mis on kirjas. Aja jooksul on kujunenud muidugi ka praktika ja tavad, millest on reeglina samuti kinni peetud. Tõsi, § 13 annab juhatusele võrdlemisi laia võimaluse ka protseduurireegleid kehtestada – seda tuleb tunnistada, et me oleme selle võimaluse sisse jätnud. Antud juhul on juhatus otsustanud, et täiendaval istungil jätkatakse eelnõu 652 teist lugemist, mis algas tänasel korralisel istungil. See, lugupeetud esimees, on kahtlemata pretsedent, kuna varem ei ole midagi sellist toimunud. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus siin mingeid otseseid juhiseid tõepoolest ei anna, kuna ilmselt ei ole selle autorid suutnud sellist olukorda ette näha. Ainult § 53 lõikes 3 on ette nähtud, et töönädala jooksul arutamata jäänud küsimused võetakse uue tööpäeva päevakorda esimeseks. Siin tekib niisugune küsimus: kas juhatus juba muudab seadust või jääb selle § 13 raamesse? Küsimus on, kas täiendaval istungil on seaduse järgi üldse võimalik jätkata korralisel istungil alustatud eelnõu lugemist, ning kui on, siis millise kodu- ja töökorra seaduse sätte alusel?

Riigikogu juhatus lähtub täielikult Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Te ei vastanud küsimusele, et meil tõepoolest on olnud täiendavaid istungeid, kus me oleme võtnud päevakorda mõne seaduse kolmanda lugemise selleks, et valitsuskoalitsioon saaks kiiresti seaduseelnõu seadustada. Sellist juhtumit, kus teine lugemine on pooleli jäänud ja peaks tavaolukorras jätkuma järgmisel istungipäeval, nii nagu kodukord seda ette näeb, aga selle asemel kutsutakse kokku täiendav istung, meie kodu- ja töökorras kirjas ei ole. Millisele punktile te tuginete?

Kodu- ja töökorra seadus ei keela seda tegemast. Ja milline on päevakord, selle määrab juhatus. Ning seda ongi tehtud. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud esimees! Teil võib olla ka õigus, kui te ka seadusele viitaksite. Kuid minu teine küsimus on: kas me peaksime alustama seaduseelnõu 652 arutamist hoopis otsast peale? Tegemist on ju eraldi istungiga ning seejuures täiendava istungiga, mis on kokku kutsutud mingitel meile ikka veel teadmata põhjustel. Milline on teie arvamus? Kas poole pealt või otsast pihta?

Minu seisukoht on, et me ei pea seda tegema. Me jätkame arutelu sellest momendist, kui ta pooleli jäi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Kuna me oleme selles olukorras esmakordselt, kas te kirjeldaksite meile, mis selle eelnõuga edasi saab, kui see arutelu, mida te nüüd jätkate, ei jõua lõpuni ka ajaks, kui homme algab Riigikogu korraline töö?

Siis saab selle eelnõuga edasi järgmist: kui me ei lõpeta arutelu ära, siis me jätkame seda korralisel istungjärgul. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Siit kerkib minu jaoks praegu viimane põhimõtteline küsimus tulevikuks: kas eksisteerib praeguse juhatuse arvates üldse mingeid piiranguid täiendava istungi päevakorra sisustamisel või võib sellesse panna ükskõik milliseid küsimusi ning see sõltub vaid juhatuse tahtest? Ehk teisisõnu: kuidas teie Riigikogu esimehena sisustate Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punkti 5?

See, mis tuleb päevakorda, sõltub muidugi sellest, kas juhatuses saadakse konsensus. Kui konsensust ei saavutata, siis otsustab Riigikogu täiskogu, nii nagu eile toimuski. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Riigikogu üldkogu küll otsustas seda, et kui ei lõpe teine lugemine, siis teie peate tegema otsuse, nii nagu kodu- ja töökorras on kirjas. Palun vastake kolleeg Ain Seppiku küsimusele, kas me peame seda teist lugemist nüüd täiendaval istungil algusest pihta hakkama. Aitäh!

Ma juba üks kord vastasin, et ei pea. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Palun selgitage ka Riigikogu liikmetele, et kui täna istung ei lõpe, millal jätkub teise lugemise menetlus? Aitäh!

Kui tänase istungi vältel ei menetleta seda eelnõu lõpuni, jääb see pooleli ja me jätkame edasist menetlust homme kell 14 korralisel istungil. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud juhataja! Ma palun teie tõlgendust veel kahele kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile! Nimelt § 49 lõige 1 ütleb, et Riigikogu täiendav istung võib toimuda väljaspool käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud tööajagraafikut. Ja § 47 ütleb teisipäevase tööajagraafiku kohta, et kell 14.00 algab alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Kas selles tähenduses teisipäev kell 18 on väljaspool §-s 47 sätestatud tööajagraafikut? Aitäh!

On küll, sest kõikide komisjonide töö on selleks ajaks lõppenud.

Alustame tänase päevakorraga ehk jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Heljo Pikhofi! Küsimus teile kolleeg Mailis Repsilt.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma proovin siin selles segaduses teile küsimuse esitada. Meil jäi mõni tund tagasi arutelu pooleli küsimuse juures ...

Lugupeetud kolleegid! Palun tasemini! Palun vabandust, ma palun korda!

Lugupeetud ettekandja! Meil jäid mõni tund tagasi küsimused pooleli aasta 2026 üle arutledes. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et tõenäoliselt aastaks 2026 peaks juhul, kui seadus vastu võetakse, pension tõusma. Samal ajal on, nagu te ka viitasite, kõlanud arvamusi, et tõenäoliselt ikkagi praeguses olukorras pension väheneb. Ma sooviksingi selgitust, kas komisjonis selgus kuidagi, kas me peaksime lähtuma ühe ministri jutust või hoopis seletuskirjast?

Kui me vaatame seletuskirja, siis seal, ma kontrollisin üle, tõesti on näha, et pension peaks aastaks 2026 tõusma. Samas need slaidid, mida meile komisjonis näidati, räägivad vastupidist: et kui me pensioniiga ei tõsta, siis pension langeb kõvasti. Võta siis täpselt kinni.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Hea kolleeg! Pensioniea tõstmisel on oluline analüüsida, kui suur ikkagi on selle põlvkonna töö tootlikkus. Kas komisjonis arutati, mida näitavad analüüsid: kas halva tervisega inimeste sunniviisiline tööl hoidmine ikka toob kaasa oodatava kasu?

Võib-olla ma kordan üle veel mõned punktid, millest siin on eelnevalt juba räägitud. Kui neid kõiki koos võtta, siis ehk saab selgema ülevaate. Komisjonis leidsid opositsioonierakondade esindajad, et valitsus kiirustab liialt pensioniea tõstmisega. Kuigi valitsus väidab, et on tegu ettenägelikkusega, võib öelda, et nii see pole. Pigem on tegu lühinägelikkusega.
Tõusetus terve hulk probleeme, mis peaks enne pensioniea tõstmist ära lahendama, sest need õõnestavad juba praegu riikliku pensionikindlustuse seaduse mõtet. Ma kordan veel kord üle, et on välja töötamata tööpensionide süsteem, millest hüvitataks soodustingimustel pensionile jäävate inimeste pension. Kehtestamata on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, läbi mõtlemata, kuidas kompenseerida pensionipõlves laste kasvatamisele läinud aega.
Aastast 1994 on meil pensioniiga juba järk-järgult tõusnud. Samas võime öelda, et rööbiti pensioniea tõusuga on suurenenud ka tööõnnetuspensioni saajate arv ja seda eriti pensionieelses vanuses. Töövõimetute naiste osakaal vanuses 55–59 on suisa kasvanud kahekordseks. Samuti on sellel ajavahemikul laienenud erandite loetelu: need on eelpensionid, soodustingimustel pensionid ja eripensionid ning kasvanud on ka nende saajate hulk.
Kui me nüüd kõike seda koos vaatame, siis näeme, et pensionile siirdumine enne pensioniiga on meil pigem reegel kui erand. Võib öelda, et pensioniea tõusuga on suurenenud küll vanaduspensionäride arv, kuid kasvanud on just teiste, nn noorpensionäride arv, kes on sunnitud minema enne tegelikku vanaduspensioniiga kas siis eelpensionile, soodustingimustel vanaduspensionile või töövõimetuspensionile.
Me arutasime komisjonis laialt ka seda, et me peaksime tõsiselt mõtlema, kas mitte jätta pensioniea piirid avaramaks. Ma juba enne ütlesin, et tegelikult pole ju praegugi kohustus 63-aastaselt pensionile jääda, vanaduspensioni saamist saab edasi lükata, võites pisut pensioni suuruses, või siis valida ennetähtaegse pensioni, mis tähendab seda, et vanaduspõlve sissetulek jääb kasinamaks.
Paindlikkusest selles vallas oligi komisjonis juttu. Sellele rõhus ka ekspert professor Lauri Leppik. Nii mõnigi lähiriik – Soome, Rootsi, ka Läti ja Poola – on suundumas veelgi suurema paindlikkuse poole. Seal saab inimene ise otsustada, millal ta ühes kindlas ajavahemikus, ütleme 60. kuni 65. eluaastani, pensionile tahab minna. See võimaldab arvesse võtta nii tervist kui ka tehtavat tööd ja sissetulekut. Kui me aga mõtleme, et on suurem valikuvabadus, siis alati kaasneb sellega mõistagi suurem omavastutus. Varasem pensionile minek tähendab väiksemat, hilisem aga suuremat pensioni – sellega peab inimene arvestama.
Selline süsteem arvestab ka pensioniea tõstmisel olulisimat näitajat – pensionieas elatud aastate arvu, mis tähendab, et eluaja pikenedes tuleb ka kauem töötada. See on eriti oluline meie vananevates ühiskondades ja just rahvastiku arvu vähenedes. Samas annab see süsteem praegu tööeas olevale põlvkonnale teadmise, et nende vanaduspuhkus ei jää praeguste pensionäride omast lühemaks.
Mis tööpensionidesse puutub, siis siin on kõige rohkem toodud näiteid baleriinide ja kaevurite pensionide kohta. Neid ei tohiks maksta riiklikust pensionikindlustusest. Oma töötaja varasema pensioniõiguse on tööandja kohustatud kindlustama täiendava rahaga. See on sotsiaaldemokraatide seisukoht ja seda on toetanud ka teised opositsioonierakonnad.
Ka paljud töövõimetuspensionärid, kelle arv, nagu ma olen juba öelnud, ületab 70 000 piiri, ei peaks hüvitist saama mitte riiklikust pensionikindlustusest, vaid tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusest. Kui see kindlustusliik saaks seadustatud ja hakkaks toimima, tähendaks see seda, et meil oleks ometi üks kindlustus, mis motiveeriks otseselt tööandjaid parandama oma töötajate töötingimusi ja säästma töötajate tervist, et nad ka vanemas eas püsiksid elujõulised, töövõimelised ja terved.
Nii et komisjonis leidsid opositsiooni esindajad, et pensioniea tõstmine vajab palju tõsisemat ja sisulisemat ettevalmistust ning ühiskonnas suuremate gruppide kaasamist, kui seda seni aruteludel tehtud on. Ning arvata on, et praegusel juhul jääb pensioniea tõusust loodetav kasu saamata ja sisuline külg lahendamata.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Ma lähen veel edasi. Lihtsalt öeldes: valitsuse lubadused, et probleemid, mis praegu survestavad pensionikindlustust, saavad kohe-kohe lahendatud, pole pädevad. Eelnõusid, mida komisjonile on lubatud, me pole näinud, ja me ei tea, kas nad üldse tulevad ja millised need on, näiteks kas need arvestavad praegusi sooduspensioni ja eripensioni saajaid või mitte. Nagu me teame, tööpensionid ei tule ilma rahata, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus ei tule ilma rahata. Selle kõige eest on vaja maksta. Me oleme siin saalis ja eelnõude menetlemisel komisjonides kuulnud, et raha ei ole, aga on väga sügav kahtlus, kas need muud probleemid, millest me oleme korduvalt rääkinud, saavad ikka enne pensioniea tõstmist või ka pärast seda lahendatud, kas nendele üldse mõeldud on – tervikuna, ma pean silmas. Ja ega ainult Eestis ei ole pensioniea tõstmise probleem terav, sellega maadleb ju terve Euroopa – pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse küsimus on keeruline.

Lugupeetud komisjoni esindaja! Palun jääge arutatava eelnõu piiridesse ja selle juurde, mida räägiti komisjonis. On kindlasti väga palju teisi probleeme, mis on väga tähtsad, aga neid saab puudutada läbirääkimistel. Palun järgmine küsimus! Teine küsimus, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon on teinud muudatusettepaneku, millega me soovime üksi elavale rahvapensioni saajale maksta lisapensioni 30% ulatuses rahvapensioni määrast. See oleks nagu lesepensioni rakendamise võimalus. See on meie arust väga oluline, sest  inimesed ei tule enam üksi toime. Kahjuks aga valitsus ei toetanud seda ettepanekut. Mida valitsus komisjonile välja pakkus? Millised oleksid lahendid üksi elavate pensionäride jaoks? Kuidas nad hakkama saaksid ja mis võimalusi nende olukorra lahendamiseks ette nähakse? Mingi põhjendus pidi äraütlemisele olema.

Tegelikult on see probleem väga tõsine. Komisjonis me hääletasime seda muudatusettepanekut. Valitsuse põhjendust ma paraku täpselt ei mäleta ja ma ei oska seda öelda. Aga me oleme arutanud probleeme, kuidas elavad ära väikese pensioniga inimesed, näiteks töövõimetuspensionärid, kes saavad üliväikest pensioni ja kellest paljud on alles noores eas, ja samuti rahvapensionärid. Rahvapensionäride pension on teatavasti 2000 krooni ringis. Kui nendel inimestel pole kaaslast ja nad elavad üksi, siis on nad määratud näljapajukile – raha ei jätku isegi eluasemekulude tasumiseks. Kui vaadata, kuidas hinnad tõusevad – küttehinnad, elektrihinnad jne –, siis need inimesed pigem ei näegi oma rahvapensioni ja elavad ära tänu toimetulekutoetusele. Sellest võib-olla aga piisab vaid eluasemekulude maksmiseks, aga ravimiteks ja muuks mitte.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Pensioniea tõstmine on kindlasti teema, mille üle tuleks Eesti ühiskonnas veel arutleda. Kindlasti pole päris paljudel midagi selle vastu, et natuke hiljem pensionile jääda, kuid selleks peavad olema täidetud teised tingimused. Tingimata peaks paranema elanike tervis – seda esiteks. Ja teiseks peab paranema meie tööhõive seis ehk siis tööturul peab tekkima olukord, kus vajatakse ka vanemaid inimesi. Öelge, palun, kas teil komisjonis oli ka sellest juttu. Ja kui oli, siis mida te nendel teemadel arutasite?

Jah, me arutasime pensionieas olevate inimeste tervist ja nende olukorda tööturul. Siin oli koalitsiooni- ja opositsioonierakondadel erinev arusaam. Kell 10 alanud istungil me rääkisime pikalt ja laialt soodustingimustel vanaduspensioni saajatest ja väljateenitud aastate pensioni õigust omavatest inimestest. Samas võin öelda, et ei ole lahendatud süsteem, kuidas hakkab nende pension kujunema tulevikus. Kas nad kaotavad selle pensioni? Kuidas on näiteks baleriinide pensioniga? Paljud balletitantsijad on pöördunud ühe või teise Riigikogu liikme poole oma murega, sest 65. eluaastani balletti tõesti tantsida ei jaksa.
Vahest ma ütlen teile, et meil on olemas soodustingimustel vanaduspensionide seadus, on väljateenitud aastate pensionide seadus ja on väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning sellise pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord. Paljud inimesed töötavad tervist kahjustavatel töödel ja eriti rasketes tingimustes. Nendel inimestel on teatavasti õigus, kui on tegu tervist eriti kahjustava ja eriti raske tööga, minna pensionile 10 aastat varem, ja kui tegu on raskete või tervist kahjustavate tingimustega, siis viis aastat varem. On olemas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade äärmiselt täpne loetelu. Paljud nendest ametitest on tänaseks võib-olla küll minevikku jäänud – on tulnud uued erialad, tehnika on arenenud –, kuid samas paljudel inimestel, kes on nendes tingimustes töötanud, ei ole veel pensioniõigust. Ma toon teile mõned näited – me räägime kogu aeg ainult kaevuritest ja baleriinidest, kuid selliste ametikohtade hulk on palju suurem.
Vabariigi Valitsuse määruses, mis kehtib 1992. aasta 16. juulist, on kirjas loetelu nr 1 ja loetelu nr 2. Loetelus nr 1 on tervist eriti kahjustavad tootmisalad, tööd, kutsealad ja ametikohad – nendel töödel on eriti rasked töötingimused. Loetelus nr 2 on toodud tootmisalad, tööd, kutsealad ja ametikohad, mis tähendavad tööd tervist kahjustavates ja rasketes tingimustes ning annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Toon mõned näited. Loetelus nr 1 on kirjas mäetööstuse erialad. Kõik töölised, kes töötavad täistööpäeva allmaatöödel, saavad varem pensionile, samuti allmaajaoskondade juhid ja spetsialistid. Edasi näiteks metallurgiavaldkonna inimesed, kes töötavad metallipulbri valmistajana ja kuumutajana, elektronsulatajana, meistrina, vanemmeistrina. Keemiatööstuse valdkonnas on toodud terve rida keemilisi ühendeid, millega töötamisel on inimesel õigus saada varem pensionile. Ma ei hakka neid üles lugema, neid on terve A4 lehekülg. Metallitöötlemisel on loetletud veel selliseid töölisi nagu kopatööline, metallivalaja, survevalaja, malmiseguri tööline, terasevalaja jne.
Kui minna ehitusmaterjalitööstuse juurde, siis võib tuua näiteks tsemendipuistaja, tsemendipakkija, tolmuklambrite puhastaja, samuti terve rida ameteid klaasitööstuses: klaasivalaja, klaasiandja, klaasitõmbemasina juht, puhutud toodete viimistleja, klaasipressija. Trükitööstusest toon näiteks kirjavalaja, klišeesöövitaja, trükimetalli ja -sulami sulataja, transpordist – nii raudtee-, mere- kui jõetranspordist – terve rea elukutseid, näiteks laeva katlakütja ja katlapuhastaja. Kui edasi minna, siis on õigus saada tunduvalt varem pensionile ka tuukritel ja teistel töötajatel, kes töötavad vee all ...

Kosmonautidel!

... ja nendel inimestel, kes töötavad kõrgema õhurõhu tingimustes vähemalt 275 tundi aastas või kelle vee all viibimise aeg tuukripraktika algusest on 275 ja enam tundi. Siis samuti pliitaja, pliisepp jne. Võib-olla mõned elukutsed ka loetelust number 2, et oleks selgem ülevaade. Näiteks lõikeaukude puurija, lõhkaja, mäetööde erialadest purustaja, kivisaagija, kiviraidur, kraavikaevaja, lambitööline jne. Edasi: geoloogid, geofüüsikud ...

Geoloogid?

Ja kui me jõuame maavarade rikastamise juurde, siis põlevkivi ja fosforiidi rikastuse vabrikud ja seadmed, sorteerimine kaevandustes ja karjäärides – seal töötavad töölised, samuti kõikvõimalike nimetustega aparaaditöölised, siis veel näiteks punkritööline, mäetööline, sõeluja, purustaja, rikastustoodangu kontrolör, kraanajuht, segurijuht, veskimasinist jne, jne. Neid elukutseid on tõesti palju ja kui seda silmas ei pea, siis võib jääda mulje, et on tegu ühe või kahe elukutsega, mille ümber kogu aur käib.
Kui veel rääkida elektrijaamadest, siis selles vallas on õigus soodustingimustel vanaduspensionile katlapuhastajatel, katlamasinistidel, toitepumpade masinistidel, katlaseadmete ülevaatemasinistidel, pottseppadel jne.

Mis veel on? Kosmonaudid on ka!

Paljud elukutsed, mida ma olen siin juba nimetanud, eri sfäärides korduvad. Näiteks metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus. Metsavarumise puhul on õigus saada varem pensionile langetajal, lõikajal, raietöölisel, laasijal, silmustajal, kraanajuhil jne. Nende erialade loetelu on hästi pikk. Muidugi ei saa ära unustada tööd radioaktiivsete ainete ja ioniseeriva kiirguse allikatega. Siin on täpselt ära toodud, mis ulatuses soodustused milliste elukutsete puhul kehtivad ja millised on ühiskutsed, mille puhul on õigus saada varem pensionile. Aga selleks, et varem pensionile saada, on vaja nendel erialadel töötada teatud hulk aastaid. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile ei teki sugugi nii, et teed ühe või kaks aastat rasket tööd, ja ongi õigus varem pensionile saada. Päris pikalt tuleb nendel erialadel töötada.
On veel olemas teine nimekiri, mis puudutab väljateenitud aastate pensione. Õigus saada väljateenitud aastate pensioni – ma arvan, et enamik teist on sellega kursis, aga ma igaks juhuks kordan üle – on näiteks (kõike ma ei hakka ette lugema) politseiametnikel, päästeteenistujatel ning vanglaametnikel, mõne kategooria tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel, allmaa- ja pealmäetöödel, samuti mõne kutseala töötajatel. Need on täpselt üles loetud: mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku ujuvkoosseisude mõnede kutsealade ja ametikohtade töötajatel, tekstiilitööstuse töötajatel, asenduskodude ning erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel. Samuti riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ja rahvusooperi teatud kategooria artistidel on õigus minna varem pensionile ja ka meditsiinitöötajatel, kes on nakatunud HI-viirusega, ja linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel. Inimesel tekib õigus saada väljateenitud aastate pension siis, kui ta on teatud hulga aastaid säärast tööd teinud.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Ma palun vabandust, kui vastus küsimusele, mille ma praegu esitan, on juba siin saalis kõlanud. Ma kahjuks ei saanud hommikupoole kogu aeg saalis olla. Seetõttu andke andeks, kui nii teie kui ka head kolleegid peavad teist korda seda juttu kuulama. Aga minu küsimus on, kas te komisjonis olete analüüsinud teiste riikide kogemusi. Siin on kuulda olnud, et ka teistes riikides on samasugused reformid plaanis olnud ja enamasti on neist siiski kas päris loobutud või asjaomased kõnelused katkestatud. Mis riikide praktikat te olete komisjonis analüüsinud ja kuidas edenevad reformid mujal?

Ma otsin selle paberi välja ... Mul ei olegi seda kaasas, eks ma proovin siis mälu järgi rääkida. Oleme seda teemat komisjonis arutanud. Kui teistes riikides on valitsus pensioniea tõstmise mõtte välja käinud, siis enamasti on kaasatud arutellu hoopis suuremaid huvigruppe. Inimestele selgitatakse, miks on vaja pensioniiga tõsta – ühesõnaga, leitakse laiemal pinnal konsensus.
Mis puutub Euroopa Liidu liikmesriikidesse, siis ma olen korduvalt öelnud, et nendes maades, kus on pensioniiga tõstetud, kehtib kas tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus või siis mingi muu süsteem, mis tagab nendele inimestele pensioni mitte üldisest pensionikassast, vaid teistmoodi makstult. Samuti on neil reguleeritud muud küsimused. Miks nn vanad Euroopa riigid on pensioniiga juba varem tõstnud ja mõtlevad nüüd edasise pensioniea tõstmise peale? Selle taga on suuresti ka tõsiasi, et nendes riikides on probleemid hoopis teised. Seal on inimesed tööturul oodatud ka pensionieelikuna. Nendes riikides on korralik ümberõppe- ja täiendusõppesüsteem, seal on võimalik töötada osaajaga, seal on töökohti ka vanemaealistele.
Aga väga palju on kinni ka suhtumises. Kui meil on valida, kas võtame tööle nooremapoolse inimese või üle 50-aastase, siis küllap enamik teist on kursis, et üle 50-aastased tööjõuturule väga oodatud ei ole, kuigi alati rõhutatakse, et tähtis on ka töökogemus.

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene küsimus!

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma tunnustan seda, et te olete endale väga selgeks teinud kogu selle taustsüsteemi, mis kaasneb pensioniea tõstmisega. Paraku on mulle jäänud mulje, et siin on ka palju teie iseseisvat tööd ja läbi töötatud taustamaterjale, mis mitte kõigi komisjoniliikmete tähelepanu ei pälvinud. Kui ma vaatan sotsiaalkomisjoni istungite päevakorda, siis ma näen, et näiteks digiretsepti teemal toimus kaks sisulist kohtumist, kus oli kümneid esinejaid ja eksperte, aga pensioniea tõstmise küsimuses tuli komisjon kokku ainult kahel korral. 8. veebruaril osales istungil kolm ministeeriumi esindajat ja 16. märtsil vaid kaks eksperti. Seega eksperte kaasati märksa vähem kui mõnegi teise küsimuse puhul. Ja digiretseptiga teadupärast läks asi nii, nagu ta alati on läinud. Palun öelge, kas komisjonis on käinud väljaspool selle päevakorrapunkti arutelu eksperte, kes on öelnud oma seisukoha pensioniea tõstmise kohta.

Ei, komisjonis ei ole väljaspool selle eelnõu arutelu selliseid eksperte käinud. Aga kui vaadata meie komisjoni istungite päevakordasid, siis tõesti on paljude küsimuste arutamisele kaasatud olnud näiteks ka kolmas sektor – mittetulundusühingud või huvigrupid. Kui me rääkisime tervishoiu rahastamisest ja üldarstiabi kättesaadavusest, siis olid lisaks ametnikele kohal ka arstide liidu ja maaomavalitsuste liidu esindajad, samuti inimesed perearstide seltsist, isegi mitu igast ühendusest. Nende küsimuste arutelule pidas komisjon vajalikuks kaasata peale ekspertide ka asjast huvitatud pooli väljastpoolt Riigikogu, et saada neilt adekvaatset infot ja soovitusi ning teha õige otsus. Ega mittetulundusühingute esindajad ja asjast huvitatud ühendused ei käi meil sotsiaalkomisjonis selleks, et me neid niisama ära kuulaksime või nemad meid üksnes kuulaksid. Nende näpunäited on meile sageli väga heaks juhiseks, kui me ainult neid kuulata oskame.
Kui siit edasi minna, siis näiteks lastekaitse teema arutelul osalesid komisjoni istungil lastekaitse liidu juhataja ja lastekaitse infojuht, samuti palju teisi asjast huvitatud organisatsioonide esindajaid. Näiteks Eesti Kasuperede Liidust oli mitu inimest kohal. Neid punkte me arutasime väga tihedas koostöös eri ühendustega, kes on nende probleemidega vahetult seotud. Me saime nende käest väga vajalikku infot ja teadmisi, mida me saame oma töös kasutada ja mida me kindlasti ka kasutame. Tõstatatud küsimused on aidanud meil neid probleeme lahendada.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine küsimus!

Hea ettekandja! Möödunud reedel toimus Solarise keskuses noorte teadlaste ümarlaud, kuhu olid kutsutud ka Riigikogu liikmed. Neid osales seal väga vähe, mõned meie hulgast. Aga sellest diskussioonist tuli etteheitena meile välja, et väga vähe uuritakse seaduseelnõude võimalikke sotsiaalseid mõjusid. Uuritakse küll finantsilist mõju riigieelarvele ja muid majanduslikke mõjusid, aga sotsiaalseid mõjusid väga põhjalikult ei analüüsita. Minu küsimus on: kui palju te komisjonis selle eelnõu kontekstis rääkisite sotsiaalsetest mõjudest?

Kui eelnõu teksti lugeda – ma otsin selle üles, et leida täpne tekst –, siis siia on kirjutatud nii: seadust täiendatakse paragrahviga, mis kohustab Vabariigi Valitsust analüüsima aastaks 2019 käesolevas seaduses sätestatud vanaduspensioniea mõju pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitama Riigikogule vajaduse korral ettepaneku vanaduspensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks. Komisjoni esimesel istungil 8. veebruaril me käsitlesime seda küsimust põhjalikult – ma mõtlen just nii sotsiaalsete kui ka majanduslike mõjude analüüsi. Eelnõu algataja esindaja sotsiaalminister jäi endale kindlaks, et mõjude analüüs tehakse aastaks 2019, mitte varem, kuigi opositsioonisaadikutel tekkis küsimus, miks seda ei võiks teha enne seda, kui pensioniea tõus ette võetakse. Ei ole ju vaja pensioniiga enne tõsta ja alles pärast seda arutama hakata, kas on vaja vanaduspensioniiga muuta või on vaja kehtestada paindlik vanaduspensioniiga. Nagu ma juba ütlesin, Soome on läinud seda teed, et on kehtestanud paindliku vanaduspensioniea, eks me seda tagasisidet ja nende kogemusi peagi näeme.
Tegelikult oligi see, et ei ole tehtud sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi, üks meie suuremaid muresid lisaks muudele, millest ma olen juba eelnõu kiirmenetlemise käigus rääkinud. Teatavasti aastast 1994, mil vanaduspensioni iga hakkas tõusma, on meil suurenenud töövõimetuspensionäride ja nende inimeste hulk, kes lähevad eelpensionile. Me oleme saanud palju signaale selle kohta, et inimesed ei vea pensionieani välja – ühelt poolt halva tervise tõttu, teiselt poolt selle tõttu, et nad pole tööturul enam oodatud. Me oleksime väga tahtnud midagi kuulda sotsiaalsete mõjude analüüsist. Ei saa ju kuidagi nimetada mõjude analüüsiks seda, kui on kogutud mingit statistikat ja tehtud sellest omapoolseid järeldusi.
Jah, see teema oli meil tõsiselt päevakorral. Ühist kokkulepet me aga ei saavutanud. Loomulikult võib analüüsi teha ka vahetult enne 2019. aastat, aga äärmiselt vajalik olnuks see teha praegu kohe, enne pensioniea tõstmist.

Palun, kolleeg Jaan Kundla, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Siin saalis on väga palju küsimusi esitatud ja sama palju ka vastatud. Ometi on mulle selgusetuks jäänud, miks selle eelnõu menetlemisega äkki nii kiire on. Minu arvates tuleb eelnõu põhimõtteliselt seadusena vastu võtta, küll võib-olla mõningate muudatustega. Kuid sellega oleks pidanud välja tulema paar aastat varem või siis hoopis hiljem. Miks käivitati see just praegu masuajal, kui pinge ühiskonnas on niigi kõrge? Kas see küsimus komisjonis üldse arutusel oli ja kui oli, siis milline oli põhjendus?

Küsimus on igati asjakohane. Konkreetselt seda, miks pensioniiga tahetakse just praegu tõsta, me komisjonis ei arutanud. Aga tekkis küll küsimus, miks selle eelnõuga nii kiire on, miks selle peab nii kiiresti seadusena jõustama. Alles aastast 2026 läheksid nii mehed kui naised selle seaduse kohaselt pensionile 65-aastaselt. Miks sellega siis nii kiire on? Sellele me päris täpselt vastust ei saanud. Nagu ma olen korduvalt öelnud, valitsuse esindaja on toonud välja kolm argumenti, asja sisulist poolt õieti põhjendamata. Need kolm argumenti on olnud, et kui me praegu ei asu vanaduspensioniiga tõstma, siis peame lähiajal tooma Eestisse suurel hulgal võõrtööjõudu või peame tõstma sotsiaalmaksu või pensionäride pensioni vähendama. Nii on nad öelnud, aga nad ei ole kaalunud teisi võimalusi.
Seega meieni ei jõudnud nende probleemide lahendused, mis me tõstatasime: kuidas lahendada olukord, et inimesed, kes on aastal 2024 või 2025 näiteks 63- või 64-aastased, ei leia tööd. Kas neile üldse tööd on? Milline on nende tervis? Jne. Me küll räägime palju sellest, et on vaja ümberõpet, on vaja täiendusõpet, on vaja tegelda elukestva koolitusega, on vaja õppida uus elukutse kas või 50- või 60-aastaselt, aga kui selleks ei ole loodud soodsat pinnast, kui riik ei paiguta sinna raha, siis meie inimestel ei ole neid võimalusi.
Samuti peab loomulikult muutma ka inimeste suhtumist. Võtame kas või kaevuri elukutse – loomulikult on kaevurid pensioniõiguse saabudes suures osas oma tervise kaotanud. Aga need kaevurid, kes on siis veel täiesti elujõulised ja terved ja võiksid tööd edasi teha, arvavad – selline on nende mõttelaad enamasti –, et nad on kaevurid, ja mitte keegi muu. Ühesõnaga inimeste mõttelaad on selline, et sa oled ühe elukutse omandanud ja seda sa elu lõpuni ka pead. Tänapäeval pole see aga enam sageli võimalik, sest et elu läheb kiiresti eest ära.
Kui sinu küsimuse juurde tagasi tulla, siis kordan, et kui täna juba nimetatud meetmed, näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, pole seadustatud, siis ei pruugi raha pensionikassasse juurde tulla.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Ma ei tea ühtegi teist riiki, kus pensioniseadus oleks eriti naiste suhtes väga range. Näiteks nendel naistel, kes praegu on 50-aastased, tõuseb pensioniiga nende töötamise ajal pisut üle kümne aasta. Samas valmistavad meie põhjanaabrid soomlased pensionisüsteemi muutusi väga põhjalikult ette, ka seal on kõneks pensioniea tõstmine. Nad on analüüsi käigus välja toonud tõsiasja, et pensioniea tõstmine suurendab kohe kulutusi sotsiaalsüsteemis. Missugune on sinu arvamus, kuidas Soomes asjad sujuvad ja kas meil tasuks sealt õppust võtta?

Kindlasti tasub meil sealt õppust võtta. Mul on ka üks paber, kus valitsusel olid ära toodud konkreetsed plussid ja miinused, mis puudutavad seal pensioniea tõstmist, inimeste tervist ja eeldatavat eluiga. Nagu me kõik teame, on praegu meestel vanaduspensioniiga 63 aastat ning naistel 60 aastat ja kuus kuud. Aastaks 2016 naiste ja meeste pensioniiga ühtlustub ning see verstapost saab siis olema 63 aastat. Valitsuse eelnõu alusel hakkaks pensioniiga aastast 2017 tõusma järk-järgult nii meestel kui ka naistel, ja seda kolme kuu võrra, nii et aastaks 2026 on see kõigil 65 eluaastat.
Valitsuse sõnul on riiklikul pensionisüsteemil kolm peamist eesmärki. Tagada üldisemalt pensionide piisav tase, et säilitada eakate inimeste elustandard ja vältida nende sotsiaalset tõrjutust, teiseks, kindlustada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, et riigi pensionieelarve oleks tasakaalus ja pensionisüsteemi sissemakseid tegevatel inimestel oleks kindlus, et nemadki kunagi pensioni saavad. Vajaliku tasakaalu saavutamisel mängivad olulist rolli nii üldine tööhõive tase kui ka inimeste tööelu pikkus ehk see, kui kaua inimesed on tööjõuturul aktiivsed. Ja kolmandaks võimaldab pensionisüsteemi tänapäevastamine paremini kohanduda muutuvate oludega – pensionisüsteem peab olema suuteline vastama ajas muutuvatele väljakutsetele. Plaan, mille ministeerium on välja pakkunud, puudutab tänaseid kuni 50-aastaseid inimesi ning 50–56-aastaseid töötajaid, kelle pensioniiga saabub aastatel 2017–2026 ja kes satuvad üleminekuperioodi. Kõik üle 56-aastased inimesed lähevad pensionile praegu kehtiva korra alusel.
Sa tundsid huvi teiste riikide vastu. Mitmes riigis, sealhulgas Soomes ja Rootsis on pensioni suurus seotud riigi keskmise eeldatava elueaga pensionile siirdumise vanuses. Ma rõhutan veel kord: riigi keskmise eeldatava elueaga pensionile siirdumise vanuses. Üldiselt pensionile siirdumise iga Euroopa Liidu riikides eeldatava eluea näitajatega otseselt seotud ei ole. Kuna meie rahvastik väheneb (tööealisteks inimesteks loetakse inimesi vanuses 15–64), siis muutub ka rahvastiku vanuseline koosseis lähemate aastakümnete jooksul oluliselt. Prognoositakse, et lähema 50 aasta jooksul väheneb Eestis tööealiste inimeste arv 284 200 võrra.
Kui rääkida tervisest ja eeldatavast elueast, siis need näitajad on Eestis üsna kehvad. Nagu me ka komisjonis arutasime, on just väga paljud naised jäänud töövõimetuspensionile vanuses 54–59. Naiste osakaal töövõimetuspensioni saajate hulgas on ajavahemikul, kui pensioniiga hakati 1994. aastast tõstma, kahekordistunud. Me oleme arutanud ka seda, et tingimused, milles meie inimesed pidid Nõukogude ajal ja ka varakapitalismi ajal töötama, on sageli olnud kaugel ohututest. Väga paljud on pidanud tegema tervist kahjustavat tööd. Kui me tänapäeval kõiki eurodirektiive täidaksime, siis tervist kahjustavat tööd ei tohikski olla, aga paraku see nii ei ole. Paljude inimeste tervis on olnud vägagi vilets, aga nad on pidanud vastu pidama veel kaua, sest neid pole lastud pensionile, millele nad lootsid ja millele oleks ehk alust andnud ka nende tervislik seisund. Nii ongi paljud pensioniea saabumiseni töövõimetuspensionil.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Lugupeetud ettekandja! 2007. aasta inimarengu aruande järgi on Eesti naiste ja meeste keskmine eeldatav eluiga Euroopa riikide näitajast 10,9 aastat lühem. Selle poolest oleme eelviimasel kohal Läti järel ja Leedu ees. 2008. aasta inimarengu aruanne ütleb väga selgelt, et Eestis on Euroopas kõige suurem tõenäosus surra enne 60. eluaastat. Kui me nüüd hakkame pensioniiga tõstma, siis suur osa mehi pensionini mitte kunagi kahjuks ei jõua. Kas Vabariigi Valitsus esitas ka komisjonile mingisuguseid analüüse ja uuringuandmeid selle kohta, miks seda ikkagi peab tegema ja kuidas see mõjutab meie rahvast? Me peame ju arvestama ka seda, et rahva tervis on äärmiselt kehv ja paljud inimesed selles eas ei ole enam võimelised tööd tegema.

Me arutasime seda küll. Nimetan paar arvu, mis on ka Sotsiaalministeeriumi meile esitatud dokumentides kirjas. Praegu jõuab 65. eluaastani ligi 64% meestest ja 86% naistest. 2026. aastaks kasvavad need osakaalud prognooside kohaselt vastavalt 75% ja 91%-ni. Aga hea, et sa toetusid oma küsimuses inimarengu aruandele. Viimasest inimarengu aruandest võib välja lugeda, et need arvud võivad olla ka hoopis teistsugused, sest komisjoni jõudnud prognoosid on ikkagi tehtud heade aegade näitajate alusel.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Hea ettekandja! Ma lähen selle teemaga edasi. Kui me vaatame eelnõu seletuskirjas toodud prognoose järgmiseks 50 aastaks, siis siin nenditakse: tõepoolest, meie rahvaarv väheneb, ja kahjuks üsna jõudsalt. Samal ajal kaetakse see väidetavalt oodatava eluea kiire pikenemisega. Mind huvitabki, kes sellise analüüsi on kokku pannud. Kes julges nii jõulise sõnastuse kokku panna? Viimaste aastate statistilised näitajad ja ka needsamad inimarengu aruanded, mis on lähtunud Eesti tegelikust olukorrast, kahjuks sellist positiivset tendentsi meile 50 aastaks ei ennusta.

Me komisjonis arutasime, kui palju sellel ajal võiks umbkaudu olla – ega täpselt ju keegi ei tea – tööealisi inimesi Eestis, milline võiks olla nende ja vanaduspensionäride arvu suhe, kui palju võiks olla ühe vanaduspensionäri kohta tööl käivaid inimesi. Neid tööl käijaid võib olla nii rohkem kui ka vähem, päris täpseid prognoose ei julge keegi teha. Praeguse seisuga on iga pensionäri kohta neli tööl käivat inimest, selleks aastaks, mida sa nimetasid, saab neid prognoosi kohaselt olema 1,8. Aga loomulikult on väga palju mõjureid, mis võivad välja pakutud töölkäijate arvu siia- või sinnapoole muuta. Kui väga palju tööeas inimesi läheb välismaale tööle, siis ei pruugi see suhtarv olla 1,8, võib palju väiksem olla. Ühesõnaga, selle näitaja suurus pole kuigi ennustatav.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Austatud ettekandja! Ka minu poolt suur tänu teile väga põhjalike ja sisukate vastuste eest! Ma ei usu, et me oleksime komisjoni esimehelt nii põhjalikke vastuseid saanud. Aga nüüd minu küsimus. Nimelt, paraku on Eesti rahva saatus selline, et väga paljud Eesti naised peavad oma elus viimased kümme aastat üksi elama. Meeste varajane suremine on üldteada fakt. Kas komisjonis on olnud juttu ja kas valitsuse esindajad on komisjonis välja tulnud mingite omapoolsete lahendustega, mis aitaks vähendada meeste varast suremist nii alkoholi kui ka liiklusõnnetuste tõttu?

Konkreetselt seda küsimust me selle eelnõu raames põhjalikult ei puudutanud. Aga nagu juba enne öeldud: see, milline on meie praegune olukord tööjõuturul, see, et meil on nii palju töötuid inimesi, mõjutab meie tervist ja eluiga samuti. Paljud uuringud näitavad, et inimese eluiga ja tervis on otseselt seotud tema üldise heaoluga. Sa küsisid just meeste kohta. Mehed elavad sageli seda rohkem üle, kui tööd ei ole. Kui mees on pikka aega töötu ja tööd ei leia, kui tal puuduvad piisavad elatusvahendid, kui tal ei ole võimalik isegi arsti juures korralikult käia, hambaravi saada jne, siis ühel päeval ta tervis ütleb üles või tekivad muud probleemid. Inimene võib isegi tahta siit elust lahkuda. Samuti näitavad uuringud, et töötus on otseselt seotud vägivallaga, samuti liiklusõnnetused jne. Pole alust mõelda, et siin ei ole mingeid seoseid. Samuti on alkoholiprobleemidega: kui inimene jääb töötuks, on küllalt neid, kes alkoholiga püüavad oma kurbust leevendada. Hiljem võib see osutuda tõsiseks probleemiks ja inimene ehk ei leia sellepärast tööd, et ta liialt napsitada armastab.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Siiras tunnustus teile põhjalike vastuste eest! Aitäh! Me oleme siin Riigikogu täiskogus viimase kahe-kolme nädala jooksul arutanud vähemalt kolm korda riiklikult tähtsa küsimusena tööpuudust. Esimene kord majanduskomisjoni eestvedamisel, teine kord sotsiaalkomisjoni eestvedamisel ja kolmas kord Rahvaliidu eestvedamisel. Kui nüüd selle viimase riiklikult tähtsa küsimuse arutelu ja arengufondi esindaja ettekande juurde tulla, siis mulle meenub, et ta näitas ühte tabelit, kus ta võrdles Eestit viie kõige edukama, jõukama Euroopa riigiga eri artiklite lõikes. Ja me olime nende viie Euroopa riigiga võrdsed ainult töötundide arvult. Ülejäänud näitajate osas olime kaugel, kaugel maas. Minu küsimus on selles, kas selle eelnõu raames on teie komisjonis arutatud ka neid kolme riiklikult tähtsa küsimuse arutelu? Ja mis on komisjoni seisukoht, kuidas edasi minna?

Konkreetselt selle teema käsitluseni me pole jõudnud, aga me oleme komisjonis arutanud võimalust, et me läheme edasi nende probleemidega, mis puudutavad konkreetselt tööturgu, töötust, inimeste toimetulekut tööta oleku ajal jne, jne. Samas võin tõdeda, et komisjonile on opositsioonierakondade fraktsioonidelt laekunud terve rida seadusmuudatusi, mis kindlasti aitaksid praegust olukorda leevendada. Paljude selliste eelnõude seaduseks saamine ei nõuagi suurt raha, vaid lihtsalt head tahtmist ja seda, et valitsuserakonnad ka teist osapoolt ehk siis opositsiooni kuulda võtaksid. Meil on võimalusi kiireteks lahendusteks, aga seni pole paraku selleks samme astutud.
Küllap me komisjonis kindlasti arutame tööturuga seonduvat edasi. See on põletav probleem ja ilmselt jääb põletavaks probleemiks veel mitmeks aastaks. Teadagi on töötusega seotud väga erinevad probleemid, kas või vaesus, sealhulgas laste vaesus, laste õigused, nende inimeste õigused, kellel tööd pole ja kes peavad viletsuses virelema, sest nad saavad nii väikest toimetulekutoetust, et ma ei kujuta ette, kuidas nad toime tulevad, eriti kui peres kasvavad lapsed. Toimetulekupiir on ülimalt madal: pere esimesele liikmele peab pärast eluasemekulude tasumist kätte jääma 1000 krooni ja igale järgmisele pereliikmele 800 krooni. Nii väikese rahasummaga elada on võimatu või vähemalt väga raske.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Hea ettekandja! Suurim tänu ka minu poolt põhjalike vastuste ja sisuka keskustelu eest! Mulle tundub, et täna on siin saalis kõige rohkem rahul Riigikogu esimees – kutsus ta ju nimelt põhjaliku arutelu soovist lähtudes kokku täiendava istungi ...

Suur tänu!

... ja see arutelu on tõesti nauditav. Mulle aga teeb muret meeste eluiga. Statistikast tuleb välja, et uue pensioniea kehtestamisel ainult 3,7 aastat mehed saavadki pensionil olla. Jääb mulje, et valitsusliidu eesmärk on ehk pensionärid likvideerida, sest peale pensionile jäämist väga paljud mehed surevad ära. Meespensionäre sellest vaatevinklist pärast tolle tähtaja kättejõudmist peaaegu ei saagi enam olema või mis te arvate?

Jaa, seda me arutasime. Sa ütlesid, et paljud mehed ei elagi vanaduspensioni eani, ja see on tõsi. Aga väga tähtis on ka see, milline on pensionieas elatud elu – kas see on täisväärtuslik, kas inimene on enam-vähem terve, kas ta saab nautida ka vanadust? Me siin räägime väga palju sellest, kuidas inimesed peaksid vastu vanaduspensioni eani, kuidas nad oleksid oma tööeas terved. Ega see ka suurem asi ole, kui pead pensionieas suure hulga rahast kulutama rohtudele ja salvidele ja võib-olla kodust välja ei saagi. Üks asi on elada vanaduspensioni eani või ka paar aastat pärast seda, teine asi on see, milline on sinu elu kvaliteet eakana. See kõik on inimestele väga oluline.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Minagi tahan teid tunnustada selle eest, et te olete siin Riigikogu liikmetega vapralt diskussiooni pidanud. Kahju ainult, et koalitsioonierakonnad sellest osa ei võta, nagu nad algselt soovisid. Aga minu küsimus puudutab seda, et ametiühingute liit andis komisjonile üle 8000 allkirja, millega inimesed protestisid pensioniea tõstmise vastu. Nad koostasid ka ühe kirja sotsiaalkomisjonile. Mida komisjon sellest kirjast arvas ja äkki te lühidalt selgitate seda ametiühingute kirja sisu?

Ma kohe leian selle kirja. Nagu ma juba ütlesin, kui me arutasime komisjoni istungil käsitletava eelnõu muudatusettepanekuid ja kuulasime veel kord ametnikke üle, siis nad rääkisid meile uuesti, miks on vaja pensioniiga tõsta. Komisjonis kõlasid siis erinevad arvamused selle kohta, kas pensioniiga on õige tõsta mehaaniliselt või tuleks enne lahendada ära terve rida probleeme. Sellelesamale komisjoni istungile tulid pensioniea tõstmise vastu allkirju üle andma Eesti Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu esimees Peep Peterson. Nagu ma olen juba öelnud, neid allkirju pensioniea tõstmise vastu oli 8000. Võib-olla ma loen siin selle kirja ette, see on tulnud sotsiaalkomisjonile ja enamik teisi Riigikogu liikmeid pole sellega kursis.
"Lugupeetud härra Urmas Reinsalu! Käesolevaga annavad raudteelaste ametiühing ja transporditöötajate ametiühing üle allkirjad, mis koguti ajavahemikul 26. veebruarist kuni 12. märtsini 2010. aastal, et peatada pensioniea tõusu kavandava Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652 SE menetlemine." Ja nad nendivad: "Leiame, et meie tööturg ei ole selliseks muudatuseks veel valmis. Esiteks ei ole selge, millist tööd hakkavad tegema tulevased pensionieelikud. Täna moodustavad üle 55 aasta vanused töötajad tööturul ühe suurima riskirühma, kus heitunute hulk on eriti suur. Ilma töötajate turvatunnet suurendamata viib pensioniea tõstmine Eesti teadmistepõhisest majandusest eemale. Tõuseb madala motivatsiooni ja tootlikkusega tööjõu osakaal. Teiseks on Eestis vähe ette võetud selleks, et tööinimeste tervis pensionieani vastu peaks. Suur osa töötajaist ei ela pensionieani või ei võimalda kehv tervis neil täisväärtuslikult töötada. Lisaks ei taha me, et valitsus jätaks Eesti noortele kui tulevastele pensionisaajatele mulje, nagu oleks eelarve tasakaal ja ettevõtlus tähtsamad inimesest ja tema heaolust. Sellisele ebaturvalisele pinnasele ei taha noored oma elu rajada. Nende lahkudes kaotab Eesti väärtuslikud maksumaksjad ja tulevased majanduse elavdajad. Seepärast nõuavad algatusele toetusallkirja andnud esiteks, pensioniea tõstmise edasilükkamist ja avaliku diskussiooni algatamist alternatiivsete lahenduste leidmiseks; teiseks, töötajate õpivõimaluste suurendamist solidaarse täiendus- ja ümberõppefondi loomise abil; kolmandaks, toimiva tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomist. Leiame, et tõeliselt jätkusuutliku pensionikindlustussüsteemi ja toimiva tööhõive tagamiseks langetatavate otsusteni on võimalik jõuda vaid avaliku ja kõiki osapooli hõlmava sotsiaalse dialoogi abil.
Loodame, et tulevikus kaasab Riigikogu pensionikindlustust puudutavate eelnõude menetlemisse asjaomaseid institutsioone, sealhulgas ametiühinguid kui töötajaid esindavaid organisatsioone. Samuti ootame seadusandjatelt eelnõude väljatöötamisel ja põhjendamisel tulevikus põhjalikke analüüse ja pädevaid hinnanguid selle kohta, milline saab olema seadusmuudatuste mõju Eesti majandus- ja inimarengule nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.
Raudteelaste ametiühingu ja transporditöötajate ametiühingu algatusele peatada pensioniea tõstmist kavandava seaduseelnõu menetlemine andis oma toetusallkirja üle 7500 ametiühingu liikme ja toetaja. Loodame, et võtate arvesse selle algatuse kaudu oma tahet väljendanud inimeste soove ning täidate seeläbi vääriliselt oma kohustust rahvaesindajana."
Nagu ma juba ütlesin, on kirjale alla kirjutanud Oleg Tšubarov, Eesti Raudteelaste Ametiühingu esimees, ja Peep Peterson, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu esimees.
Seda, mida me nende ligi 8000 allkirjaga komisjonis edasi teeme – kas me üleüldse ametiühingu soove arutame ja nende allkirjade tähtsust tunnistame –, me komisjonis arutanud ei ole. Aga muidugi olnuks otstarbekas selle peaaegu 8000 allkirjaga märgukirja peale kutsuda ametiühingud ja tööandjad, kellest ju meie tööturg suurel määral sõltub, ühise laua taha ja nad arutellu kaasata. Ma arvan, et me oleme pensioniea tõusu poole suundudes ühe olulise etapi vahele jätnud. Me pole just neid kõige tähtsamaid osapooli komisjoni kutsunud, pole nendega nõu pidanud ja ühist lahendust leidnud. Mina igal juhul seda taunin.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Hea ettekandja! Mina tänan ka siiralt sellise põhjaliku briifimise eest. Tundub, et üks küsimus selles maises elus hakkab mulle lõpuks selgeks saama. Vanasõna ütleb, et igal kaikal on kaks otsa. Seetõttu on minu küsimus seotud sellega, et teatavasti on olemas selline instrument, et inimene saab oma pensionilemineku ka edasi lükata. Ja mida rohkem ta seda edasi lükkab ehk edasi töötab, seda suurem tuleb tema pension: väidetavalt kasvab see umbes 0,4% kuus. Selline instrument on legaalselt olemas ja ilmselt inimesed seda mõnevõrra ka kasutavad. Kas teil komisjonis oli nüüd, kui püüti pensioniea tõstmise seisukohta kaitsta, arutuse all ka see, kui palju neid inimesi on, kes praegu pensioni edasilükkamist kasutavad? Ja kas see võiks kuidagi valitsuskoalitsiooni olukorda antud küsimuses ehk pensioniea tõstmisel parandada?

Me oleme komisjonis eri aegadel arutanud, kui palju on inimesi, kes oma pensioni saamise edasi lükkavad. Minu meelest me arutasime seda selle eelnõuga seoses 8. veebruari istungil. Neid inimesi on olnud aegade jooksul ainult üle 500. Kui inimene oma pensioni saamist edasi lükkab, saab ta 0,9% iga kuu eest, mis ta edasi lükkab, tulevikus rohkem pensioni. Kui inimene läheb eelpensionile, saab ta iga kuu eest, mis ta varem läheb, tulevikus 0,4% vähem pensioni. Nii et on olemas stiimul minna hiljem pensionile ja saada tänu sellele suuremat pensioni. Aga teadagi läheb inimene hiljem pensionile ainult sel juhul, kui ta eeldab, et ta kaua elab, ta on terve ja elujõuline ja tunneb, et peab veel kaua aastaid vastu. Sellist tendentsi meie riigis praegu näha pole.
Tulen veel korra tagasi ühe asja juurde, mis mul jäi enne ütlemata. Komisjonis tõstatus meil küsimus, et Eestis töötavad praegu väga paljud vanaduspensionärid – me oleme selle näitajaga Euroopa Liidus tipus. Aga selleni, et need inimesed töötavad sageli just selle pärast, et nende pension on väike, komisjon ei jõudnud.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Ma palun juba ette vabandust, kui see vastus on kas või ligilähedaseltki siin saalis juba kõlanud. Mul kahjuks ei olnud võimalik kogu aeg saalis viibida. Aga küsimus on järgmine. Millistel põhjendustel rajaneb meeste ja naiste pensioniea võrdsustamine? Kas samasugune eesmärk on püstitatud ka näiteks heaoluriikides, kes meil siin lähedal on – Soomes, Rootsis, Taanis?

Siin on tegemist soolise võrdõiguslikkuse printsiipide rakendamisega, mida tehakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. See on üldine norm, selleni liigutakse nii- või naapidi kogu Euroopa Liidus. Selle üle võib vaielda, asjale võib läheneda üht- või teistpidi, aga paljuski aitaks probleemi lahendada see, nagu ma täna olen juba korduvalt öelnud, et enne pensioniea tõstmist peab põhjalikult kaaluma ka seda, kuidas tagada tulevikus vääriline pension nendele inimestele, kes praegu väikesi lapsi kasvatavad ja kelle pension selle võrra kannatab. Kui sul on mitu väikest last ja sa oled pikka aega nendega kodus, siis saad küll vanemahüvitist, aga lastega kodus oldud aja eest saad tulevikus väga nappi pensioni – nende aastate panus on väga väike. Need küsimused loomulikult tuleb lahendada. Aga see suund, et pensioniiga hakkab meestel ja naistel võrdne olema, on Euroopa Liidu liikmesriikides võetud, see on ühine suund.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Hea ettekandja! Minu teine küsimus käib selle kohta, et mind huvitavad rohkem need, ütleme, pensioniea tõusule alternatiivsed lahendused. Eri andmetel töötab väljaspool Eestit 30 000 kuni 130 000 eestlast, täpset arvu keegi ei tea. Ma usun või vähemalt väga loodan, et komisjon arutas eelnõu 652 kontekstis laiemalt ka seda teemat. Ka täna kõlas uudis arstide kohta, et neid läheb järjest rohkem välismaale tööle. Kuidas tagada, et inimesed, kes praegu töötavad Eestis, ei läheks välismaale tööle? Ja kuidas me need inimesed, kes töötavad välismaal, saaksime tagasi Eestisse tuua? See on küsimuse üks pool. Teine puudutab pensioniiga. Me teame, et väga paljud inimesed lähevad eelpensionile sel põhjusel, et neil lihtsalt ei ole tööd. Kas te olete selles kontekstis komisjonis käsitlenud ka Eesti hariduse suundasid?

Loomulikult on selleks, et inimesed ei lahkuks Eestist, vaja, et inimestel oleks tööd. Inimesed vajavad tööd. Keegi ei taha olla edukas töötu, kõik tahavad ikka edukad töölkäijad olla, nagu ütleb üks mu fraktsioonikaaslane alati, kui töötusest juttu tuleb. Ja kui on töö olemas, siis on tähtis ka vääriline palk. Need kaks asja on väga olulised, et inimesed ei läheks mujale tööle ja jääksid Eestisse või vähemalt tuleksid siia pärast välismaal töötamist tagasi. Ma pean siin silmas just kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, näiteks arste, kelle koolitamisega on riik kurja vaeva näinud selles mõttes, et on suuri summasid kulutanud. See raha läheb kaduma, kui need inimesed teises riigis tööle hakkavad.
Mis puutub hariduse temaatikasse, siis loomulikult oli meil vanaduspensioniea tõstmisega seoses juttu ka elukestvast õppest ja sellest, kuidas vanemas eas inimestel oleks võimalik koolitustel osaleda, võimalik saada ümber- ja täiendusõpet ning tööjõuturul ennast oodatuna tunda, et nad tunneksid, et nende oskused on tasemel ja nad ei ole välja tõugatud.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Hea ettekandja! Ma tahan teid siiralt tunnustada selle pika maratoni eest, mis siin täna toimunud on. Kahjuks on see peaaegu kulgenud monoloogi vormis, sest arutelupartnerite eriarvamusi saalis peaaegu kostnud ei ole. Nagu võib näha koalitsiooni tühjadest ridadest, teema vastu huvi ei tunta. Aga minu küsimus puudutab seda, et kui me oleme siin rääkinud meeste ja naiste võrdsest pensionieast, siis märksa vähem on räägitud põhjustest, miks pensionieas lõpuks pension on väga erinev. Kas komisjon on kaalunud, mida tuleks teha või mida valitsus kavatseb teha selleks, et naiste pension ei oleks tulevikus väiksem? Mehed ju ei tööta enamasti nendes sektorites, mis on praegu traditsiooniliselt alamakstud. Mida teha, et töö nendes sektorites oleks konkurentsivõimeliselt tasustatud? Tulevikus tooks see kaasa ka selle, et kauem elavate naiste pensionid on tegelikult konkurentsivõimelised.

Väga hea küsimus! Konkreetselt sellest, kuidas naised rohkem palka saaksid ja rohkem töötaksid nendes sektorites, mis on rohkem väärtustatud, meil juttu pole olnud. Aga kõnealuse eelnõu kontekstis me loomulikult rääkisime ka sellest, mismoodi mõjub naistele pensioniea tõus. Kui vaadata andmeid eelnenud perioodide kohta, siis on näha, et paljud naised on pidanud jääma töövõimetuspensionile, sest ei pidanud pensionieani vastu. Loomulikult on oma mõju palgal, aga väga halb mõju on ka töötusel. Pikaajaline töötus mõjutab tulevikus inimese pensioni. Meil on palju inimesi, kes on pikka aega töötud, ja kui neil pensioniiga kätte jõuab, siis hakkavad nad saama oodatust palju väiksemat pensioni.
Naiste ja meeste palgavahed – see on muidugi Eesti ühiskonnas äärmiselt terav probleem. Kes saab vähem palka, see saab tulevikus ka vähem pensioni, ka see on teada. Väga kurb tõsiasi! Selle küsimuse võiks loomulikult ka seoses pensioniea tõusuga meil komisjonis tõstatada. Aga nagu ma juba ütlesin, igal juhul tuleks enne, kui pensioniiga tõstma hakatakse, lahendada ka see probleem, et laste eest hoolitsevatel vanematel oleks tagatud selle vaeva võrra suurem pension.

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud ettekandja! Tuntud Vene satiirikul Mihhail Zoštšenkol on väga huvitav jutustus "Maga kiiremini", mis meenus mulle, kui me arutasime siin seda, miks me peame kogu seda pensioniea tõstmist nii kiiresti arutama. On see ju ühiskonnas äärmiselt oluline ja laia kandepinnaga teema. Kas te ka komisjonis arutasite, miks juba algselt oli plaanitud nii põhimõttelise küsimuse arutamine nõnda, et teisipäeval on teine lugemine ja kolmapäeval kolmas lugemine? Nii tehakse enamasti vaid eelnõudega, mis on mingis mõttes erakorralised ja vajavad kiiret vastuvõtmist. Mis põhjendus komisjonis kõlas? Kirjeldage palun seda arutelu käiku, mispärast te langetasite otsuse ühe nädalaga hakkama saada!

Ju siis sel hetkel, kui otsustati see eelnõu päevakorda panna just täna, st teisipäeval, valitses arusaam, et pensioniea tõstmine ja üleüldse pensioniga seonduvad probleemid pole nii olulised ja küll saab eelnõu Riigikogus kiiresti menetletud ning kolmanda lugemise juba kolmapäeval ära teha. Aga nagu te kõik eile siin saalis kuulsite, on valitsuserakonnad oma arusaama asjast muutnud ja väga hea, et nad seda teinud on.

Rain Rosimannus, palun!

Hea ettekandja! Mul on küsimus konkreetse eelnõu konkreetsete muudatusettepanekute kohta. Kas te olete päri, et muudatusettepanek nr 1, mis kõlab niiviisi: "Jätta eelnõust välja § 1 punkt 1", muudatusettepanek nr 2, mis kõlab: "Jätta eelnõust välja § 1 punkt 1", ja muudatusettepanek nr 3, mis kõlab: "Jätta välja eelnõust § 1 punkt 1", on oma sisus sajaprotsendiliselt kokkulangevad ehk identsed?

Ma vastan sinu küsimusele. Need muudatusettepanekud on esitanud eri fraktsioonid. Ja kui on esitanud erinevad fraktsioonid, siis neil on õigus ka sellele, et need ettepanekud on muudatusettepanekute tabelis eraldi välja toodud, eraldi numbrite all. Ma võin sulle öelda ka seda, et nende ettepanekute põhjendused võivad eri erakondadel erinevad olla. Üks põhjendab oma ettepanekut ühtmoodi, teine teistmoodi. Kui me võtame kodu- ja töökorra seaduse, siis § 102 lõikes 1 on selge sõnaga öeldud, et juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sõnastust, esitaja nime ning juhtivkomisjoni otsust. Lõige 2 ütleb, et muudatusettepanekud, mille esitaja on sama – ma kordan: mille esitaja on sama – ning mis omavahel on sisuliselt seotud, kantakse muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. Nende ettepanekute esitajad olid erinevad ja me ei leppinud kokku, et me esitame need koos.

Evelyn Sepp, palun!

Ma jätkan oma eelmisest küsimusest. Loomulikult on igati tervitatav, kui naised saavutavad suurema osakaalu sektorites, mis on traditsiooniliselt rohkem makstud. Aga mina pidasin siiski silmas seda, et nendes traditsiooniliselt vähem makstud sektorites, kus on reeglina naiste osakaal suurem – on nad siis meditsiiniõed, õpetajad, kasvatajad – tõuseks palgatase konkurentsivõimeliseks. See oleks igati põhjendatud. Aga minu see küsimus puudutab tõsiasja, et pensioniindeksi ja keskmisest madalama palga seos teatavasti toob kaasa olukorra, kus üks tööaasta ei anna hilisemal pensioni arvestamisel koefitsienti 1. Mida on kavas teha selleks, et täistööajaga töötaval inimesel oleks pensioniindeks aasta eest vähemalt 1?

Palun vabandust, hea vastaja! Ma juhin küsija tähelepanu sellele, et seaduseelnõu teise lugemise raames toimub eelnõu sätete arutelu. See konkreetne küsimus ei puudutanud menetluses oleva eelnõu ühtegi sätet, seetõttu ei ole võimalik sellele küsimusele vastata. Palun, protseduuriline küsimus, Evelyn Sepp!

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Suhtun lugupidamisega teie kommentaari, kuid praegu on see asjakohatu, kuna arutluses on eelnõu, mis puudutab pensioniea tõstmist. Ning on päris selge, et selle eenõu raames tuleb arutada ka küsimusi, mis ma püstitasin. Usun, et eelnõu ettekandja arvates see küsimus väärib vastamist. Nii et las otsustab tema selle üle, mitte teie.

Aitäh selle kommentaari eest! Eelnõu teise lugemise ajal toimuvat arutelu käsitleb meie kodu- ja töökorra seaduse § 105, mis ütleb, et eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu. Ja ma jään seisukohale, et teie küsimus ei puudutanud eelnõu sätteid, küll aga võib vastaja sellele vastata, kui komisjoni arutelul seda puudutati. Kas teil on täiendav protseduuriline küsimus? Palun mikrofon Evelyn Sepale!

Loomulikult ei ole teil võimalik hinnata seda ja ka mina ei tea seda, mida komisjonis arutati. Seetõttu ei saa ma esitada küsimusi teemade kohta, mida komisjonis kindlasti arutati, ja ma peangi esitama küsimuse, et saada teada, kas üht või teist asja on komisjonis arutatud nüüd või kunagi palju rohkem aega tagasi. Ma väga loodan, et komisjoni ettekandja on kõige informeeritum isik selles küsimuses.

Tänan selle täpsustuse eest, hea ametikaaslane! Sellisel juhul palun oma küsimused tulevikus täpsemalt formuleerida. Palun nüüd vastuseks sõna ettekandjale ja palun jääda vastuses komisjonis arutatu piiresse.

Loomulikult teeb meile muret, et väga paljud inimesed, kes töötavad täistööajaga, saavad tulevikus väga väikest pensioni. Tuleb astuda samme, et nende pension tõuseks, ja ma arvan, et me võtame komisjonis selle teema kunagi kindlasti põhjalikuma arutelu alla. Praegu ei saa ma seda teemat rohkem kommenteerida.

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud ettekandja! Pensioniea tõstmine on igas riigis väga oluline teema ja ka meil on inimesi, keda see puudutab, sadu tuhandeid. Võtame kas või sellise pikaajalise demokraatiatraditsiooniga riigi nagu Soome, kus on sel teemal tõstatatud väga elavaid ja pikaajalisi debatte. Meil aga ei ole laialdast debatti olnud ja ka menetlemine Riigikogus toimub hästi kiiresti. Seega valitsuskoalitsioon ei soodusta debatti, mis kodanikuühiskonnas ometi igati normaalne ja vajalik on. See on nüüd ilmselgeks saanud. Minu küsimus on: kas te ka komisjoni aruteludes kaalusite pensioniea tõstmise kõrval teisigi variante, mis ju olemas on? Näiteks kas avada Eesti immigratsioonile, et tuleks rohkem maksumaksjaid juurde – see on täiesti kaalutav variant? Või teine variant: ehk tõsta makse? Kas te arutasite neid?

Valitsuse esindajad tõid need alternatiivid välja. Kui me pensioniiga ei tõsta, siis võib üks või teine variant neist juhtuda. Aga nagu ma olen juba korduvalt öelnud, ega pensioniea mehaaniline tõstmine iseenesest ei pruugi meid õnnelikuks teha. See ei pruugi automaatselt suurendada vanaduspensione ega ka hoida praegusi pensione. Selles ongi probleem. Need küsimused olid loomulikult väga teravalt päevakorral. Tuletan veel kord meelde, et me rääkisime tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusest, mis tuleks kindlasti kehtestada enne, kui pensioniiga tõuseb, samuti tööpensionidest. Arutluse all oli ka see, kuidas lahendada kodus lapsi kasvatavate lastevanemate pension – et nad ei kaotaks tulevikus pensioni, kui nad on kodus järjest mitut last hoidnud. Kõik need probleemid olid komisjonis arutusel, osa komisjoni liikmete tõstatatuna ja mõned ka valitsuse esile tooduna.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud ettekandja! Kas eelnõu algatajal oli teile esitada ka andmeid selle kohta, kui palju tööjõudu on tööturul sel ajal, kui pensioniiga tõuseb? Kas oli ka andmeid selle kohta, palju siis töötuid võiks olla? Kas teile esitati selliseid prognoose ja milliseid andmeid üldse esitati?

Esitati prognoos selle kohta, kui palju on tööealisi inimesi vähem aastaks 2030. Neid on prognooside kohaselt üle 100 000 vähem. Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis see on mul paraku juba meelest läinud. Palun vabandust!

Rain Rosimannus, palun!

Hea ettekandja! Kahetsusväärselt te luiskasite Riigikogule, kui vastasite minu eelmisele küsimusele. Te olete kõnepuldis komisjoni esindajana ja komisjon on meie laudadele ette valmistanud muudatusettepanekute tabeli, kus on selge sõnaga öeldud, et need esimesed kolm muudatusettepanekut on identsed. Ja mida teie ütlesite komisjoni arutelu kohta, oli täpselt vastupidine. Luiskamine ei ole ilus. Aga minu küsimus on hoopis selline: kas te aruka inimesena olete nõus sellega, et kui Riigikogu lükkab tagasi ühe muudatusettepaneku, siis kõik sellega identsed ehk 100%-selt samasisulised ettepanekud on samuti Riigikogu poolt üheselt tagasi lükatud? Et selline on Riigikogu saali selge tahe?

Ma ei luisanud! Me otsustasime komisjonis ühiselt, et need muudatusettepanekud paneme kõik eraldi hääletusele vastavalt sellele, kes need esitanud on. Esitaja on ikkagi oma muudatusettepaneku ainuesitaja, mitte et tema selja taha tuleb kaks erakonda juurde. Loen veel kord ette kodu- ja töökorra seaduse § 102 "Muudatusettepanekute loetelu". Lõige 1: "Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sõnastust, esitaja nime ning juhtivkomisjoni otsust. Muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ning mis on omavahel sisuliselt seotud, kantakse muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna." Aga esitaja ei ole sama!

Eiki Nestor, palun!

Ma ühinen hea meelega Rain Rosimannuse debatiga. Riigikogu kodukord ei räägi kuskil identsetest muudatusettepanekutest – mitte ühtegi sõna. Sellist sõnaühendit ei kasutata ja seetõttu oleks võinud sinna kirjutada selle asemel, et "ME 1–3 olid identsed", näiteks lause "kägu kukkus kuus korda". Õiguslik tähendus on täpselt sama. Riigikogu peab seadusi arutama seaduse alusel. Kas komisjon kavatseb arutada, kuidas selline mittevajalik, eksitav, erinevaid tõlgendamisvõimalusi andev märkus üldse tabelisse sattus? Ausalt öeldes võiks ka protestida, et see tabel ei vasta kodu- ja töökorra seadusele.

Kas ettekandja soovib sellele vastata?

Eiki vastas ära.

Sven Mikser, palun!

Austatud ettekandja! Ka mina tulen sellesama teema juurde, mida Rain Rosimannus oma küsimuses puudutas. Kindlasti need muudatusettepanekud ei ole identsed, kuna need vähemalt esitaja nime osas on erinevad. Aga tulles asja sisu juurde, siis ka mina olen mõnikord siin saalis kummastusega jälginud, kuidas sama sisuga seaduseelnõud, millest ühe on esitanud valitsuskoalitsiooni esindavad fraktsioonid või valitsus ja teise opositsioonierakondade fraktsioonid, leiavad saali poolt totaalselt erinevat vastuvõttu. Teinekord on nii, et eelnõu, mille on esitanud opositsioonifraktsioon, lükatakse tagasi, samal ajal kui samasuguse sisuga valitsuse esitatud eelnõu võetakse vastu. Nii et ei ole sugugi välistatud olukord, kus sarnase sisuga muudatusettepanekud leiavad siin saalis olenevalt esitajast üks tagasilükkamist, teine vastuvõtmist. Kas te olete minu tõlgendusega või minu tähelepanekuga nõus?

Jah olen. Komisjonis tõusetus veel selline probleem. Ma mäletan väga hästi, et Rahvaliidu esindaja Mai Treial ütles ühe paragrahvi kohta lause: "Minu põhjendus on see, et sotsiaaldemokraatidel ei ole selline põhjendus". Nii et lähenemised on väga erinevad. Ega keegi ei tea, võib-olla valitsuskoalitsiooni erakonnad hääletavad mõne opositsioonierakonna muudatuse sisse. Näiteks meeldivad neile sotsiaaldemokraadid ja nad on nende muudatusettepanekuga nõus. Samas jääb meie muudatusettepanek läbi minemata tänu sellele, et mõni erakond äkki ei meeldi. Või vastupidi, Keskerakond meeldib ja te hääletate nende muudatusettepaneku poolt.

Peep Aru, palun!

Hea ettekandja! Ma tänan põhjalike vastuste eest, mis siit puldist on täna kõlanud. Mul on tunne, et me oleme seda eelnõu nüüd igakülgselt arutanud, aga usun, et järgmistes sõnavõttudes leitakse veel uusi rakursse. Ent mul on kahju tunnistada, et Rain Rosimannuse küsimusele jäi otse vastamata. Me kuulsime kaks korda seaduse refereeringut – õigemini isegi mitte refereeringut, vaid täpset seaduse ettelugemist. Sellepärast ma küsin: kas Rain Rosimannuse ülesloetud muudatusettepanekud olid komisjoni arvates identsed või ei olnud?

Juristina loen ma sulle järjekordselt seadust ette. (Aplaus.) Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõige 1 ütleb: "Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sõnastust, esitaja nime ning juhtivkomisjoni otsust." Lõige 2 samas paragrahvis ütleb: "Muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ja mis on omavahel sisuliselt seotud, kantakse muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna." Ma kordan: mille esitaja on sama.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Lugupeetud ettekandja! Teie ettekandes ja vastustes kõlas korduvalt mure selle pärast, mis samme tuleks teha enne, kui asuda pensioniiga tõstma. Mu küsimus on: kas komisjon jõudis ühesele seisukohale, et nende sammud, mis oleks vaja teha näiteks keskmise eluea pikenemise soodustamiseks ja muud taolist, on välistatud, kui praegu arutusel olev seadus võetakse vastu aastal 2010 ja selle olulised punktid jõustuvad aastal 2017? Kas selle seaduse vastuvõtmine takistab nende sammude tegemist?

Loomulikult ei takista seaduse vastuvõtmine mingite sammude astumist. Aga me ei tea, mis suunas need sammud lähevad. Nagu ma olen juba korduvalt rääkinud, kõigepealt tulnuks läbi viia sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs. Me oleks saanud teada, milline on olnud pensioniea tõusu mõju meie inimestele aastast 1994 kuni tänavuse aastani ja see oleks palju öelnud ka tuleviku kohta. Samuti pidasime väga oluliseks, et enne oleks välja töötatud tööpensionide süsteem, millest hüvitataks soodustingimustel pensionile jäävate inimeste pension. Tulnuks kehtestada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus ja samuti läbi mõelda, kuidas kompenseerida pensionipõlves laste kasvatamisele läinud aega. Me oleme küll kuulnud, mida kavatsetakse teha eripensionidega, sellest aga, mida kavatsetakse teha soodustingimustel vanaduspensionidega, ei tea me mitte midagi.
Me ostame praegu põrsast kotis. Me tõstame küll pensioniiga, kui see eelnõu seaduseks saab, aga kõik muud probleemid jäävad ikkagi lahendamata. Seega ei  pruugi me pensionikassasse raha juurde saada. Kui meil on nii palju inimesi, kes on sunnitud enne pensioniiga tööturult lahkuma kas halva tervise tõttu või siis selle tõttu, et nad enam oma ea tõttu tööd ei saa – suhtumine pensionieelses eas olevatesse inimestesse pole tööturul isegi headel aegadel just kõige parem –, siis on need sammud takistatud küll.

Peep Aru, palun!

Hea ettekandja! Viimast vastust kuulates tekkis mul sügav hämmeldus. Teie esitate siin komisjoni seisukohti, mis olid sellised, et pidanuks olema sotsiaalmõjude analüüs, pluss igasugu muud kahtlused ja värgid. Huvitav, kuidas siis komisjon, kes niimoodi tervikuna arvas, otsustas eelnõu teisele lugemisele saata? Ma kahtlen, kas see ikka on komisjoni ühine arvamus, mille te siin esitanud olete. Aga see ei olnud küsimus. Küsimus tuleb ikkagi identsete muudatusettepanekute kohta. Ma tänan väga, et kolm korda on siin puldis seadust ette loetud! Mitu korda te seda seadust komisjonis ette lugesite?

Komisjonis jõuti vähemate ettelugemiste arvuga õige lahenduseni. Kui on soovi, ma võin selle seaduse teksti uuesti ette lugeda, aga sellel ilmselt pole mõtet. Ent  jah, me peame alati lähtuma seadustest, kui me üht või teist probleemi lahendame.

Maret Maripuu, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kuidas sa hindad olukorda, kui suurem hulk muudatusettepanekuid, mis on esitatud, ei puuduta n-ö eelnõu, vaid soovivad muuta pensionikindlustuse süsteemi tervikuna? Kuidas hinnata muudatusettepanekuid, mis konkreetselt halvendavad pensionäride olukorda praegusel hetkel? Pean siin silmas mitmeid Keskerakonna muudatusettepanekuid, kus tahetakse lühendada volikirja kehtimise aega ja eakaid inimesi jooksutada. Kas see on nüüd päris see, mida peaks arutama, juhul kui äkki Riigikogu otsustab kõiki neid muudatusettepanekuid toetada?

Aitäh küsimuse eest! Teatavasti on meie ees eelnõu 652, mille muudatusettepanekute loetelu pealkiri on "Muudatusettepanekute loetelu riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule". Nii et muudatusettepanekuid on Keskerakond teinud nii pensionikindlustuse seaduse kui ka kaasuvate seaduste kohta. Me komisjonis arutasime, kas on asjakohane teiste seaduste kohta muudatusettepanekuid teha, kas see on korrektne. Komisjon otsustas ühehäälselt, et hääletame need läbi. Täna on nad teie ees saalis, järelikult on kõik nii, nagu peab.

Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru küll, et aeg on juba hiline, aga minu tähelepanekud on näidanud, et juristiametiga käib kaasas mitte ainult sorav seaduselugemise oskus, vaid ka törtsuke analüüsivõimet. Ma tulen ikkagi nende identsete muudatusettepanekute juurde. Kuidas sinu loogikast lähtudes oleks lahendatav selline olukord, kui näiteks kõik 101 Riigikogu liiget oleksid eraldi teinud ühe muudatusettepaneku § 1 punkti 3 kohta, et asendada sõna "ja" sõnaga "ning"? Kas me oleksime selle loogika kohaselt, mida sa esindad, pidanud siin siis 101 korda seda ühte ja sama küsimust hääletama ja lõpuks, kui 101 korda on ettepanek vastu võetud ja jah öeldud, kas siis oleks pidanud ka seaduses hiljem 101 korda olema kirjutatud sõna "ning" sinna juurde? Kas see oleks nii olnud?

Ma arvan, et see õigus on igal Riigikogu liikmel. Ma arvan, et nii mõnigi Riigikogu liige võib-olla ei taha olla minuga ühes pundis ühe või teise muudatusettepaneku esitamisel ja tahab, et tema ettepanek oleks eraldi. Loomulikult on igal Riigikogu liikmel õigus esitada oma nimel muudatusettepanekuid.

Taavi Rõivas, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Oleks päris kena, kui kõikide nende muudatusettepanekutega kaasneks ka törtsuke vastutustunnet, aga seda on siin ilmselt palju oodata. Ma vaatasin, et umbes 90% tänastest küsimustest ja vastustest on kahe sõsarpartei ehk Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide vastastikune suhtlus üsna vabal teemal. Vägisi jääb mulje, et teid sugugi ei huvita selle eelnõu tegelik sisu. Kas te möönate, et kui me selle seaduse vastu võtame ja nihutame pensionikassa tasakaalu jõudmise tervenisti 20 aastat varasemaks, siis sellega me oluliselt parandame tulevaste pensionäride toimetulekut, me oluliselt suurendame pensionikassa jätkusuutlikkust ja sedakaudu suurendame pensione?

Aitäh küsimuse eest! Mul oleks hea meel olnud, kui sa oleksid kogu aeg saalis viibinud. Ma saan aru, et sa oled vahepeal stenogrammi lugenud. Me olemegi täna siin arutanud sisulisi küsimusi.

Protseduuriline küsimus Taavi Rõivaselt.

Aitäh, austatud juhataja! Kuidas käituda sellises olukorras, kui vastaja teist korda tänase päeva jooksul täiesti eirab Riigikogu liikme küsimust ja jätab sellele vastamata? Kas see on kodukorraga kooskõlas või on austatud ettekandja täna korduvalt kodukorda rikkunud?

Aitäh! Juhtivkomisjon, milleks selle eelnõu puhul on sotsiaalkomisjon, on volitanud tänasel teisel lugemisel komisjoni ettekandjaks Heljo Pikhofi, kes annab vastuseid küsimustele, mis saalist esitatakse. Sisulise poole pealt ei ole mul võimalik vastuseid kommenteerida. Teiseks küsimuseks on sõna Paul-Eerik Rummol.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi nende muudatusettepanekute juurde, mida puudutas kolleeg Maret Maripuu. Nimelt ettepanekute juurde, mis ei seostuks nagu üldse või seostuvad väga kaudselt konkreetse, arutluse all oleva eelnõuga. Ma näen tabelist, et need ettepanekud on komisjon jätnud arvestamata, mis vastab ka minu arusaamale nendest ettepanekutest. Aga selgitage, palun, kas komisjon jättis nad arvestamata sellepärast, et need ei olnud komisjoni liikmetele sisuliselt vastuvõetavad, või just nimelt sellepärast, et need ei kuulu selle eelnõu juurde.

Aitäh küsimuse eest! Teatavasti on nii, et kui üks või teine muudatusettepanek saab poolthääli vähem kui vastuhääli, kui üks või teine muudatusettepanek ei saa piisavalt poolthääli, siis saab komisjoni poolt öeldud, et komisjon ei toetanud seda ettepanekut. Siin oli tegu konkreetselt sellega, et komisjon ei toetanud ettepanekut.

Helmer Jõgi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tahaksin saada sisulist vastust, et osata hääletada. Kuidas on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punkt 4 seotud vanaduspensioniea järkjärgulise tõstmise punktidega? Mis kaalutlustel komisjon jättis selle ettepaneku arvestamata? Teie aitamiseks ütlen, et tegemist on muudatusettepanekuga nr 67.

Mul oleks pensioniseaduse teksti vaja, mul ei ole seadust praegu käepärast.

Kui ettekandja ei ole praegu valmis sellele küsimusele vastama, siis me läheme küsimustega edasi. Küsimuseks on sõna Rein Aidmal.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma kahjuks ei kuulnud teie vastust Väino Linde esitatud küsimusele. Ma küsin natuke lihtsamini, ma küsin nagu füüsik, loogiliselt. Kui me hääletame kolme samasugust muudatusettepanekut, kas siis see tuleb täpselt samamoodi kolm korda ka seadusesse kirjutada? Kui vastus on ei, siis miks me peame neid eraldi hääletama?

Aitäh küsimuse eest! Aga sa ei küsinud Väino Linde küsimust. Väino Linde küsimusele ma vastasin.

Kadri Simson! Kas teil on protseduuriline küsimus? Juhin tähelepanu, et me jätkame arutelu, mis toimus ka hommikul. Teiseks küsimuseks on sõna Kadri Simsonil.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on teile küsimus selle kohta, mis toimus komisjonis, kui teise lugemisega asuti sellisele kiirustamise teele. Ma saan aru, et meie vennaspartei Reformierakond võttis eesmärgiks, et see seadus tuleb vastu võtta selle nädala jooksul. Kas komisjonile räägiti ka tausta, et Euroopa Komisjon hindab just käesoleval kuul ja väga lähedases tulevikus Maastrichti kriteeriumide täitmise jätkusuutlikkust ja kui see seadus sellel nädalal vastu võetakse, siis saab valitsus paremini veenda hindajaid, et me näitame ennast n-ö pikaaegselt jätkusuutlikuna? Kas sellel kiirustamisel on mingi taust, mida on sotsiaalkomisjonile selgitatud?

Aitäh küsimuse eest! Neid taustu, mida on meile selgitatud, on olnud erinevaid. Ma konkreetselt seda ei mäleta ega oska kommenteerida.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Demograafilised trendid on väga pikaajalised. 2007. aastal, kui toimus viimane Riigikogu valimiste kampaania, olid sündinud nii need inimesed, kes lähevad aastal 2025 pensionile, kui ka need inimesed, kes aastal 2025 tööl käivad ja makse maksavad. Toona andsid mitmed praegu riigitüüri juures olevad poliitilised jõud lubadusi tõsta pensionid kahekordseks või viia pensionid Põhjamaade tasemele. Mulle ei meenu toonasest debatist, et keegi oleks öelnud, et sellised lubadused, kui nende täitmine on üldse võimalik, on jätkusuutlikud ainult juhul, kui pensioniiga tõstetakse. Kas te arutasite komisjonis, miks toona sellised olulised tingimused jäid välja ütlemata ehk miks seda tingimuslikkust valijatele toona teada ei antud?

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult me sellist varianti ei arutanud, nagu sa isegi võid arvata. Aga võib-olla, Taavi, jäi enne sulle üks asi arusaamatuks. Sa oma esimese küsimuse küsimise aja rääkisid ise täis ja küsimust hakkasid esitama pärast seda, kui ajalimiit oli läbi. Sellepärast ei saanud ma sulle vastata, sa ei mahtunud ajaraamidesse.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuusi! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid siin saalis! Minule on küll täiesti arusaamatu, miks valitsusepool räägib pensioniea tõstmisest üksnes eelarve tasakaalu ja raha kontekstis, lootes, et inimesed töötavad kauem ja makse laekub siis rohkem. Eesti inimeste halb tervis ja oodatav eluiga, mis on üks lühemaid Euroopas, neile üldsegi korda ei lähe. Üks Reformierakonda kuuluv koalitsiooni liige ütles otse teleekraanilt välja, et terviseteema olevat hoopis teine teema pensioniea tõstmise kõrval. Ent just see ongi tegelikult põhiteema, miks me pensionile mineku aja pikendamisega peaksime veel ootama. Kui rääkida isegi headest aegadest, kui ei olnud veel tööpuudust, siis 2007. aastal polnud 40% inimestest, kes pensionile läksid, veel tegelikult pensioniikka jõudnudki. Pooled meestest ja kolmandik naistest jäid pensionile enne õiget aega, mis siis veel praegusest olukorrast rääkida, kui tööd ei jätku isegi noortele. Meestest elab meil pensionieani vaid 70%. Eelmisel aastal oli eelpensionäre ehk neid, kelle tervis vastu ei pea ja kes peavad varem pensionile minema, 17 000, 2008. aastal oli eelpensionäre 14 700, mis näitab, et nende arv on väga kiiresti kasvamas. Aga kui juurde arvata ka pensionieelses vanuses töövõimetuspensionile jääjad (muide, viimase seitsme aastaga on töövõimetuspensionäride arv kasvanud 40 000-st 90 000-ni), võib öelda, et pensionile siirdumise tegelik aeg on meil juba praegu seadusega ettenähtust peaaegu kolm aastat madalam. Mis pensioniea tõstmisest me siis praegu üldse räägime? 63- ja 64-aastastest inimestest töötab praegu vaid kolmandik, sest lisaks halvale tervisele on vanemaealiste madala tööhõive põhjuseks just nimelt suur tööpuudus.
Pensionile mineku aja edasilükkamine ei tähendaks ju mitte midagi muud, kui et hoitakse väga suurt osa vanadest inimestest, kes on oma elutöö juba teinud, kaks aastat kodus ilma rahata. Heal juhul saavad nad mõne kuu töötuskindlustushüvitist või töötu abiraha ja jäävad edasi elama toimetulekutoetusest. Välja tuleb nii, et riik hoopis kaotab rahas. Selge on ka see, et kasvab töövõimetuspensionäride arv. Tõesti, küsime siis, mis on saanud sellest kunagi Res Publica väljahüütud lausest, et väärikas vanaduspuhkus sooja mere ääres ja palmide all. Olgugi et meie eluiga on praegu pikem kui kunagi varem, oleme oma näitajatega seal, kus arenenud riigid olid 1970. aastail. 30 aastat oleme maha jäänud, öeldakse värskes inimarengu aruandes. Eesti meestel on Euroopa riikides kõige vähem tervena elatud aastaid. Näiteks elab Eesti mees haigusteta keskmiselt 53 aastat (kaks aastat tagasi oli see näitaja 49,4) ja naised 57 aastat (kahe aasta eest 53,7 aastat). Öeldakse küll, et Eesti meeste keskmise oodatava eluea viib alla noorte meeste riskikäitumisega seotud suur suremus, kuid ka kõige optimistlikumad prognoosid, mis tabelites ära tuuakse, selle kohta, et need mehed, kes on juba 65. eluaastani elanud, elavad edasi veel koguni 13 aastat, näitavad, et Euroopa riikide seas oleme ikkagi koos Läti, Leedu ja Bulgaariaga kõige viimaste seas.
Eelmise aasta inimarengu aruandes on öeldud, et kõige rohkem mõjutab inimese tervist just pikaajaline töötus. Töötute seas on suurem suremisrisk, rohkem enesetappe, käegalöömist, stressi. Uuringus on öeldud, et meestel, kes on olnud töötud juba rohkem kui 90 päeva, oli märkimisväärselt suurem risk surra südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel. Huvitav on selles uuringus veel see, et vastupidi meie olukorrale jõukates riikides majanduslanguse ajal suremus hoopis väheneb. Seda saab selgitada tugeva sotsiaalkaitsesüsteemiga, inimestele jagatakse heldelt mitmesuguseid toetusi. Meie paremliberaalne riik teeb aga just vastupidi: rasketel aegadel aina kärbib. Nii et pikaajaline töötus ja meie riigi praegune käitumine toovad edaspidi kaasa veelgi negatiivsemaid mõjusid rahva tervisele ja elueale.
Ei ole nii, nagu valitsus väidab, et kõikides riikides on pensioniea tõstmine juba otsustatud. Teemat arutatakse Hispaanias, Kreekas, Prantsusmaal. Juba aastaid on käinud sel teemal ägedad lahingud, otsustatud pole veel midagi. Soome ühiskond reageeris väga aktiivselt, kui valitsus tuli aasta tagasi välja sama ettepanekuga tõsta pensionile mineku iga 65. eluaastale. Igasugune kiirkorras otsustamine lõpetati, arutellu kaasati rahvas ja teadusinstituudid, mitte ei rullitud kellestki üle, nagu täna Riigikogu enamus seda Riigikogu esimehe juhtimisel teeb.
Olen kindel, et selline välkkorras ärategemine, ärapanemine ja otsustamine, rahvast kaasamata, jääb meie inimestele kauaks meelde. Olen siin puldis ka juba esimese lugemise ajal toonitanud, et peame ootama, kuni inimesed saaksid reaalselt kauem töötada ja sellesse panustada. Meie arvates tuleks pensioniea tõus siduda oodatava eluea kasvuga, nagu seda teeb enamik Euroopa riike, ja asuda rohkem panustama inimese tervisesse, rahaliselt panustama, et mitte olla koos Rumeeniaga Euroopas viimased. Ennekõike peaks meil paigas olema soodustingimustel makstavate pensionide ja eripensionide süsteem, samuti tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, kaaluda võiks lesepensioni sisseseadmist, sest pärast üksijäämist toimub naiste elustandardis väga järsk langus, kaaluda võiks samuti tööpensioni sisseseadmist.
On selge, et pensioniea tõstmiseks ei saa olla enam kehvemat aega, kui on täna. Kiidelda sellega, et ka pensionäride liit on otsust toetanud, on lihtsalt piinlik. Piinlik on teada, mis meetoditega seda tehti. Pensionäre lihtsalt hirmutati, et kui nad sellega nõus ei ole ja pensioniiga ei tõsteta, siis väheneb pension tulevikus 30%-ni keskmisest palgast. Nii et ääretult-ääretult alatud võtted.
Ühendame jõud ja peatame selle masinliku pensioniea tõusu. See oleks praegu kõige õigem. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks hoopis anda tööealistele tööd juurde, tuleks sellega tegelda, millega riik praegu minimaalselt tegeleb. Valitsusel on siin palju-palju ära teha.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on kohe kindlalt pensioniea tõstmise vastu. Aitäh teile!

Jaak Aab, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nii selle eelnõu juba varasema menetlemise kui ka tänase menetlemise ja arutelude ajal on kindlasti väga palju räägitud igasugustest faktidest, pensioniea võrdlustest teistes riikides kehtiva pensionieaga, finantsilistest numbritest. Mina oma sõnavõtus tahan vähem rääkida numbritest ning rohkem sisust ja põhjustest, miks me selleni oleme jõudnud, miks ühtäkki on hakanud pensioniea tõstmisega väga kiire, samas, mida tuleks kindlasti teha enne või vähemalt koos sellega, kui me hakkame siin kaaluma pensioniea tõstmise vajadust.
Pensioniea tõstmise seaduse eelnõu algatamisega ja Riigikogus menetlemisega on valitsusliidul olnud väga-väga kiire. Me näeme, milliste meetoditega seda siin tehakse. Pensioniea võimalik tõstmine puudutab kogu ühiskonda, mitte ainult neid, kelle pensioniiga tõuseb. Selline otsus puudutab kõikide Eesti inimeste toimetulekut, tervist ja heaolu nii olevikus kui ka tulevikus. Põhjalikult analüüsimata pensioniea tõstmise sotsiaalseid mõjusid, püütakse arutelu suruda kitsalt rahanduslike mõjude raamidesse, tuues ainukeseks argumendiks, et kehtivast sotsiaalmaksust ei piisa riiklike pensionide maksmiseks. Sealjuures vaikitakse maha, et just sotsiaalsed tagajärjed, mis on põhjalikult käsitlemata, uurimata, analüüsimata, mõjutavad pikemas perspektiivis ka rahanduslikku jätkusuutlikkust. Põhiliselt on ju pensioniea tõstmist arutatud vaid valitsuskabinetis ja moepärast muidugi ka mõningate partneritega, seda on tehtud ühekordselt ja suhteliselt vähe. Laiem debatt teadlaste, sotsiaalpartnerite ja avalikkuse osavõtul puudub.
On üsna selge, et pensioniea tõstmist on valitsusliidul vaja vaid ühe eesmärgi saavutamiseks, ühe jumala kummardamiseks. See eesmärk, mis valitsuse arvates pühitseb ka kõige hullemad abinõud, on muidugi euro. On näha, et Reformierakonna ja IRL-i järgmiste Riigikogu valimiste vankri ette on põhilise vedajahobusena rakendatud eurole üleminek. Millist kahju aga tehakse Eesti inimestele nende otsustega, iga hinna eest ja kiirustades euro saavutamiseks, ei vaevuta isegi tõsiselt analüüsima.
Pensioniea tõstmisega tahetakse aritmeetiliselt ja mehaaniliselt tõestada, et Eesti riik on finantsiliselt jätkusuutlik. Riigi ja ühiskonna nii rahanduslik kui ka sotsiaalne jätkusuutlikkus sõltub aga suuremal määral just inimeste füüsilisest ja moraalsest võimest töötada, nende haridusest, ettevalmistusest ja tervislikust olukorrast. Kas Eesti rahvas selliste otsuste tagajärjel on jätkusuutlik? Kas meie ühiskond on jätkusuutlik? Me täna vastust ei saa, ei saa vastust ka ei seaduseelnõu seletuskirjast ega nendest argumentidest, mida valitsuskoalitsioon on esitanud. Niimoodi kiirustades meie tuleviku jaoks oluliste otsustega, tahtes aritmeetikaga tõestada Euroopa ees meie tublidust, võime oma ühiskonna jätkusuutlikkust hoopis kahjustada. Arvan ka seda, et eurotsooni otsustajad pole nii lühinägelikud ja rumalad, et usuvad vaid aritmeetikat ega näe numbrite taha, ei esita küsimusi sotsiaalse jätkusuutlikkuse kohta.
Alles eile avalikustati Eesti inimarengu aruanne, mille põhilised küsimused puudutavad just meie ühiskonnas süvenevaid negatiivseid sotsiaalseid arenguid. Miks ei võiks me kas või seda aruannet ja selle järeldusi Riigikogus põhjalikumalt arutada, enne kui me kiirustame pensioniea tõstmisega? Need analüüsid, uuringud ja need järeldused, mis on seal tehtud, mõjutavad tulevikus otseselt ka seda küsimust. Miks ei taha me kuulata meie teadlaste hoiatusi ja soovitusi Eesti arengu planeerimisel ja selle üle otsustamisel?
Nüüd aga mõningatest teemadest ja otsustest, millega minu arvates tuleks tõsiselt tegelda enne pensioniea tõstmise vajaduse kaalumist. Minu hinnangul on neli põhiteemat, mis vajaksid laialdast arutelu, lahendusi ja otsuseid seadusandlikul tasandil.
Esimene probleemiring on rahvastiku halvad tervisenäitajad. Eelnõu seletuskirjas on valitsus teinud mitmeid võrdlusi teiste Euroopa riikidega, mis puudutavad pensioniiga, püüdes nende võrdlustega tõestada pensioniea tõstmise vajadust ja seda, et meil on see madal. Samas ei ole seletuskirjas meie inimeste tervisenäitajate võrdlust samade Euroopa riikidega. Miks seda pole tehtud, on arusaadav: tervisenäitajate osas oleme kõige kehvemate hulgas. Tervis aga mõjutab kõige enam inimeste töövõimet. Kehva tervise tõttu ei suuda juba praegu suur osa Eesti inimestest töötada praeguse pensionieani, vaid on sunnitud minema töövõimetuspensionile või eelpensionile. Masu kärpekäärid on vähendanud rahvastiku tervise arengukava tegevuste ja meetmete rahastamist. Tagajärjeks võib olla see, et kehvad tervisenäitajad iseloomustavad meid veel aastaid ja aastakümneid. Kui tõstame pensioniiga, kasvab inimeste hulk, kes pole võimelised pensionieani töötama. Nii lihtne see ongi. Erinevad uuringud tõestavad, et inimeste kehva tervise põhjuseks on eelkõige halvad töötingimused ja puudulik töötervishoid. Inimeste tervislik seisund sõltub kõige enam töötingimustest.
Just viimasest järeldusest tuleneb teine otsustamist vajav teema – tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse ehk TÕKS-i loomine. TÕKS motiveeriks tööandjaid senisest tunduvalt enam parandama töötingimusi ja töötervishoidu, parandades seega töötajate tervislikku olukorda ja võimet ka vanemas eas töötada. Halvemate töötingimuste eest tuleb kindlustusele rohkem maksta, kindlustus aga korvaks tööõnnetustest ja kutsehaigustest tuleneva kahju ja aitaks inimestel taastada töövõimet.
Kolmas teema on eripensionide, soodustingimustel pensionide ja väljatöötatud aastate pensionide süsteemi muutmine selliselt, et see teeks inimestel võimalikuks kauem ja täie töövõimega töötada. Ka seda teemat on valitsus käsitlenud lihtsustatult, tahtes nimetatud pensionid lihtsalt kaotada. Kui on sellised valdkonnad, kus töö iseloomust või kahjulikkusest tulenevalt ei ole võimalik töötada üldise pensionieani, tuleb seda kompenseerida tööandjapensioniga.
Neljas inimeste töövõimekust ja järelikult pensioniiga mõjutav teema on täiskasvanuharidus, täiendus- ja ümberõpe. Just selles valdkonnas on riigil veel palju ära teha. Inimestele tuleb pakkuda võimalusi täiendada oma teadmisi ja oskusi, et leida tööturult tööd ka pensionieelses eas. Just nendel inimestel on töötuks jäädes raske tööturul konkureerida.
Lõpetuseks. Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel veel väga-väga palju ära teha. Aitäh!

Arvo Sarapuu, palun! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Peab ütlema, et ega tänane uudis pensioniea tõstmise kohta ei ole praegustele ja tulevastele pensionäridele mitte esimene halb uudis viimasel ajal. Tuletame meelde mõningaid lubadusi. Loodi küll tore pensionisammaste süsteem, kuhu inimesed saavad oma panuse panna vastavalt sellele, milline on nende sissetulek. Nii püüti vältida ka ümbrikupalku. Kuid teil tuleb ju meelde, et pärast nende toredate lubaduste andmist ei läinud just mitte eriti pikk aeg mööda, kui külmutati valitsuspoolsed maksed teise pensionisambasse. Siis asi mingil moel lahenes, rahvast rahustati. Selle rahustamisega kaasnesid lubadused pensionitõusu kohta.
Tuletame veel meelde. Pidime lähitulevikus saama viie Euroopa rikkaima riigi hulka, millega oleks võinud kaasneda (ja väga tore, kui oleks nii läinud) pensionitõus Euroopa rikkaimate riikide tasemele. Kuid läks otse vastupidi, seadusega ettenähtud pensionitõusu vähendati 14%-st 5%-ni. Kas peaks veel näiteid tooma? Arvan, et võib-olla sellest hetkel piisab.
Nüüd oleme jõudnud pensioniea tõstmiseni. Kõik inimesed, kes on sündinud 1960. aastal ja hiljem, praegused 50-aastased, saavad juba kaks aastat hiljem pensionile. Need on inimesed, kes on elanud sügaval Vene ajal rasket elu ja kindlasti ei ole nende tervis see, mis tänapäeva noortel, kellel on olnud võimalik teadlikult oma tervist hoida ja kvaliteetsemat arstiabi saada. Hämmeldusega on inimesed minu käest küsinud, miks puudub laiem arutelu ja mis on siis praegu juhtunud. Tõsi on tegelikult see, et rahvusringhäälingu korraldatud küsitlusel toetas pensioniea tõstmist vaid iga üheksas küsitletu, eestlased rohkem kui mitte-eestlased, põhiosa oli vastu. Põhilise vastuargumendina jäi tavaliselt kõlama lause: paljud eestlased, eriti mehed, ei elagi nii vanaks, et pensionipõlve pidada. Jutt on õige, kuid meie meeste lühike keskmine eluiga ei ole pensionisüsteemi küsimus ja vajab lahendusi enne, kui mehed pensioniikka jõuavad.
Õigustatud ootuse printsiipi silmas pidades ei tohiks pensioniiga tõsta üleöö. Euroopa Liidu riikides on tavaks selline otsus langetada mitmekümne aasta peale ette. Jah, tõsi, vajame laiemapõhjalist otsustamist. Eelkõige just raskete otsuste puhul on tarvilik üksmeel rahvaga. Kellega siis veel? Sedasama ärgitas ju tegema siinsamas saalis ka riigikontrolör Mihkel Oviir.
Varane pensioniiga ei saa olla eesmärk omaette. Eriti siis, kui sellega kaasneb reaalne oht sattuda vaesusesse. Meie praeguse pensionisüsteemi probleem on madal asendusmäär. See tähendab, et pensionisüsteem ei suuda tagada Euroopa Liidu pensionieesmärki: tagada võimalus säilitada pärast pensionile jäämist varasem elatustase. Eesti pensionäride enamikul see nii ei ole. Kui paljud mehed ei jõua pensionieani, siis naistel on vanemaks saades aina suurem risk sattuda vaesusesse. Põhjus on, teadagi, naiste madalam palk meestega võrreldes. Vahe on meil Euroopa Liidu suurim – 25%. Madalam palk tähendab aga ka väiksemat pensioni ja seega kehvemat elu pensionieas, mis eriti teravalt lööb üksikuid inimesi.
Praegu veel kestab üleminekuaeg eelmisest pensioniea tõstmisest. 2010. aastal saavad pensionile need naised, kes sel aastal saavad 61-aastaseks. Statistikaameti andmetel oli sellises vanuses eelpensionäre 2009. aastal ligi 17 000. Väga selge põhjus pensionile minekuks on kehv tervis ja nüüd aina rohkem ka tööpuudus. Praegused üle 50-aastased, jäädes tööturult kõrvale, ei püüagi enam tööd leida, nad on loobunud töö otsimisest ja ootavad võimalust jääda eelpensionile. Sotsiaalminister on lubanud, et pensioniea tõstmine kahe aasta võrra tähendab pärast 2026. aastat 15 000 – 20 000 täiendava töökoha olemasolu, mis aitab oluliselt leevendada tööealise elanikkonna vananemisest tekkivat tööjõupuudust. Praegune valitsus aga ei tegele töökohtade loomisega. Kui me suudaksime praegustele töötutele ja eelpensionäridele tagada töö, siis ei oleks vaja pensioniiga tõsta ega sundida inimesi jääma eelpensionile, mis on vanaduspensionist kuni 15% väiksem.
Kindlasti tuleks juhtida tähelepanu sellele, et pensioniea tõstmisega seoses tõuseb ka nende inimeste pensioniiga, kes peaksid saama pensionile soodustingimustel. Nende hulka kuuluvad inimesed, kes on töötanud eriti rasketes töötingimustes või tervist kahjustavatel töödel. Selleks et üldse vastu pidada, on nende jaoks väga oluline saada pensionile õigel ajal. Kindlasti ei ole inimestel, kes on rasketes tingimustes või tervist kahjustavatel töödel töötanud, tervis pensionile mineku ajal enam see, mis ta peaks olema. Sõltuvalt töö iseloomust on neil võimalik minna pensionile kümme või viis aastat enne üldist pensioniiga.
Lisaks vajadusele eri pensioniskeemide järele, kus kohustusliku ja vabatahtliku kogumispensioni kõrval omandaksid tähtsuse näiteks tööandjapensionid, on just naiste suurem vaesusrisk see, mis sotsiaalkindlustussüsteemi tuleviku arutelul aina rohkem päevakorda peab tõusma. Sellest Eestis kahjuks veel üldse ei räägita. Meil räägitakse palju paindlike töösuhete vajalikkusest justkui asjast iseeneses, samas kui Euroopas nähakse selgeid seoseid paindlike pensioniskeemide ja paindliku tööturu vahel. Eri pensioniskeemid võivad motiveerida inimesi kauem tööturul osalema. Hea eeskuju oleks võtta näiteks Hollandist. Ühe mütsiga löömine ei ole kohane tänapäeva Euroopa mobiilsele tööturule, sellepärast on vaja tööturu reguleerimisel arvestada pensioniskeemide paindlikkusega ja vastupidi.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel hästi palju ära teha.
Seega, Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Aitäh!

Kadri Simson, palun! Kolm lisaminutit, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Valitsuse plaan tõsta pensioniiga 65. eluaastale ei arvesta sellega, milline on Eesti inimeste tegelik töövõime ja tervislik seis. Andrus Ansipi valitsuse plaan pensioniiga tõsta mõjutab kõiki, kes on praegu 56-aastased ja nooremad, ja kui Riigikogus ei õnnestu seda ennatlikku sammu pidurdada, siis ei saa juba seitsme aasta pärast 63-aastaselt pensionile jääda. Keskerakond soovib, et inimeste tervist ja toimetulekut otseselt mõjutavaid otsuseid ei võetaks vastu kiirkorras kahe Riigikogu istungipäeva jooksul, vaid et neile eelneks piisav analüüs ning laiapõhjaline arutelu. Arutelu on vajalik, sest ka meie nõustume sellega, et küsimus, kuidas maksta pensione, kerkib nii Eestis kui ka mujal Euroopas üha teravamalt päevakorda. Töötegijate ja pensionäride suhe tõesti aina halveneb. Kuid väita, nagu oleks pensioniea tõstmise ainus alternatiiv Eestis võõrtööjõu massiline sissevool, tähendab tõe mahavaikimist. Mainitud raskustega silmitsi seisval riigil on mitu valikut ja neist esimene peaks olema toimiv tööpoliitika ning senisest suurem tööviljakus.
Pensionide maksmine olukorras, kus tööta on üle 100 000 inimese, on sootuks midagi muud, kui tööta oleks näiteks 30 000 inimest. Toimiva tööpoliitika korral suudaks riik suurendada maksumaksjate hulka, kes pensionideks vajalikku raha teeniksid. Just sellega tulekski praegu tegelda, sest Eesti tööpuudus on kahjuks Euroopa Liidu kehvemate näitajate hulgas. Kuid Eesti riik lähetab sisuliselt ise oma töökäsi välismaale, sest võõrsile tööleminekut soovitavad soojalt nii Isamaa ja Res Publica Liidu kui ka Reformierakonna ministrid, samuti töötukassa. Kui varem olid peamised väljarändajad parimas tööeas mehed, siis nüüd ülikooli lõpetanud ja parimas tööeas naised vanuses 25–35 aastat. Tartu Ülikooli demograafide andmetel on meil juba 130 000 võõrsile läinud inimest. Pole vaja seletada, kuidas see mõjutab Eesti riigi pensionimaksmise võimet, kui need inimesed jäävadki välismaale.
Teiseks, Eesti praegune tööviljakus ei ole lääne tasemel, sest kõrgema hinnaga kaupu ja teenuseid toodavad meie ettevõtted vähe. Sedagi arengusuunda saavad riik ja omavalitsused senisest ulatuslikumate ettevõtlustoetuste ja muude sammudega toetada. Reaalsus on aga see, et Eesti tööpoliitika on Euroopas üks halvemini rahastatuid. Kui me midagi ei investeeri, ei saa ju ka midagi tagasi tulla. Samuti peab valitsus teistsuguse, kõrgema tööviljakusega majanduse loomist üldjuhul üksnes ettevõtja asjaks, kuid arenenud tööstusriikides see nii ei ole. Riik sekkub viljaka majanduse arendamisse väga jõuliselt, seda Soomest Singapurini.
Võib-olla jõuab Eesti kunagi loomulikumal teel pensioniea tõstmiseni, kuid seda ei saa teha vajalike eeldusteta: tarvis on praegusest märksa tervemaid inimesi ja oluliselt pikemat keskmist eluiga. Neid meil veel ei ole ja need näitajad ei kasva üleöö. ÜRO inimarengu aruanne hoiatab, et kõigist Euroopa Liidu riikidest on just Eestis inimestel kõige suurem tõenäosus surra enne 60. eluaastat.
Loomulikult tahame me kõik mõelda, et ükskord pensioniikka jõudes oleme terved ja tragid, seda näitab ka nooremaealiste ükskõiksus alles seitsme aasta pärast tõeks saava pensioniea tõusu vastu. Kuid paraku on tõsiasi see, et praegu läheb juba 40% inimestest Eestis eelpensionile, ja need 17 000 eelpensionäri aastas on inimesed, kellel alternatiiviks on töötus või kelle tervis ei ole vastu pidanud. Nii on nad nõus iga varem pensionile mindud kuu eest loovutama 0,3% oma pensionist ja seda kogu ülejäänud elu jooksul. Praegu jääb Eestis vaid kolmandik inimesi pärast pensioniea saabumist mõneks aastaks edasi töötama, st vaid kolmandik inimestest vanuses 63 ja 64 eluaastat töötab edasi, kuigi töötamine oleks väga loomulik, sest pension on neil välja teenitud ja pensionist nad ilma ei jää, kui nad edasi töötavad. Võib väita, et vähese edasitöötamise põhjus on jällegi kehv tervis, inimeste jõudlus väheneb.
Euroopa Liit kogub oma liikmesriikide kohta mitmesugust statistikat. Üks kujundlikumaid võrdlusi on 27 riigi elanike võrdlus selle alusel, kui kaua inimesed elavad ilma krooniliste tervisemuredeta. Selle uuringu kohaselt on Eesti meestel tervelt elatud aastaid Euroopa Liidus kõige vähem, kõigest 49,5 aastat. Seega tähendab tõusev pensioniiga neile vähemalt kümmet aastat haigena töölkäimist. Praegustel 50-aastastel ei ole just kuigi palju põhjust arvata, et nende tervis on keskmiselt oluliselt parem kui neist kümmekond aastat vanematel.
Pensioniea edasilükkamine kahe aasta võrra tähendab seda, et 24 kuu jooksul hoitakse inimese pealt riigieelarvele kokku praeguste keskmiste pensionide arvestuse järgi umbes 100 000 krooni. Seda on niisama palju, kui kolme kuu jooksul makstakse riigikassast emapalka kõige rikkamatele. On öeldud, et see otsus on vajalik selle jaoks, et vanemate inimeste heaolu kasvaks. Aga kui inimestelt võetakse ära kahe aasta pension, siis ei saa kuidagi väita, et nende heaolu pärast 63. eluaastat suureneb. Vastupidi, tegemist on jälle kärpega, mille eesmärk on seaduse seletuskirjas väga selgelt ära toodud: "Eelarvele tähendaks pensioniea tõstmine tasakaalu paranemist maksimaalselt ca 0,6% SKP-st."
Me peame tunnustama neid inimesi, kes on nõus kauem töötama. Kindlasti on see soovitatav, sest need inimesed, kes pensioniealisena töötavad, aitavad ise riigile makse makstes oma pensioniväljamakseid teha. Seda, et pensionid pole praegu kuigi suured, teab ju igaüks, kuid kauem töötamine, arvestades inimeste tegelikku seisundit, ei saa olla sundus. See peab olema vabatahtlik valik.
Pensioniea mehaaniline tõstmine on ainult üks riskantne valik paljudest, osutasid eksperdid novembris ETV saates "Foorum". Täna on tänu Riigikogus toimuvale tulisele debatile pensioniea tõstmine taas päevakorral ja sellele pühendas Vikerraadio oma erisaate, kus esines Praxise analüütik Andres Võrk. Andres Võrk hoiatas, et pensioniea tõusu plaaniga kiirustatakse, ilma et selleks oleks ühiskonnas piisav konsensus, samas on konsensus vajalik, sest see plaan mõjutab kõiki, kes on alla 56 aasta vanad.
Andrus Ansipi valitsuse rutakad ja vajalike eeldusteta sammud pensioniea tõstmisel viitavad ainult sellele, et valitsusel pole korralikku plaani, kuidas Eesti tööjõud majanduse teenistusse rakendada ja tagada nii senisest parem pensionäride ja maksumaksjate suhe. Just olemasoleva noore tööjõu rakendamisest tuleks otsida lahendust. Aktiivsele tööjõupoliitikale peaks pühendama sama tuliseid ja tähtsaid vaidlusi, kui on siin saalis pühendatud pensioniea tõusule.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju teha.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu ja teeb seetõttu ettepaneku seaduseelnõu 652 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Mai Treial, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Pensioniea tõstmine eeldab sisukat ja põhjalikku analüüsi, mida tänaseni kahjuks tehtud ei ole. Pole teada, milline on edasiste reformide oodatav mõju pensionide asendusmäärale ning pensionieelikute tööhõivele. Eakate kesised sissetulekud ning nende toimetulekuraskused on saatnud meid kogu taasiseseisvumisele järgnenud aja. Kahjuks ei vasta Eesti pensionisüsteem Euroopa sotsiaalharta standarditele, sest rahvapension ja kõige madalamad vanaduspensionid ning nende põhjal arvestatud teised pensioniliigid ei taga kaitset vaesuse vastu. Sellele on juhitud tähelepanu ka 2008. aastal Eesti esitatud aruande põhjal 2009. aastal tehtud järeldustes. Siin peitub vastus ka sellele, miks meie pensioniealiste hulgas on kõrge tööhõive. Kas ja kuidas selline olukord mõjutab tööealiste inimeste võimalusi tööjõuturul, on muidugi omaette teema.
Sotsiaalminister väidab, et pensioniea tõus tagab tulevikus inimeste normaalse äraelamise ning sellepärast ongi sellist otsust vaja teha. Ühelt poolt ei saakski sellele vastu vaielda, sest osa tulevasest pensionist tuleb inimestelt endilt ja osa riigilt, sealhulgas sotsiaalmaksust kogutust. Ei ava siinjuures ka seda laegast, et osa sinu enda kogutust võivad pensionifondid börsil nulli viia. Küll on oluline pidada silmas tulevaste maksumaksjate osa. Kui neid on vähe, siis kipuvad ka lahendused raskemad olema, aga ikkagi tundub mulle, et pensioniea tõstmisega soovitakse ravida töö- ja perepoliitika vigu.
Miks nii? Aga väga lihtsalt: kui pole tööd, siis liigutakse riigist välja uute võimaluste otsingule. Kas ka siis, kui Eestis majandusolud paranevad, tagasi tullakse, on iseküsimus. Me peaksime rohkem õppima oma minevikust. Me ju mäletame külade tühjenemise aegu. Vanem põlvkond rügas rasket maatööd, noored läksid linna kooli ja hiljem muutusidki linnainimesteks. Nüüd liigutakse veelgi kaugemale, aga selle asemel, et teha kiireid ja õigeaegseid otsuseid majanduskriisist väljatulekuks, soovitab mõni minister leida inimestel lahendusi raja tagant.
Äsja avaldatud 2009. aasta inimarengu aruandes märgivad eksperdid, et tase, kuhu Eesti on jõudnud, ei võimalda arenguhüpet enne, kui on investeeritud inimkapitali. Inimeste arvu vähenemine, olenemata sellest, et viimastel aastatel on rahvastiku kidumise tempo muutunud pisut aeglasemaks, peab olema tähelepanu all. Et meil sünniks rohkem lapsi, peab perel olema rohkem kindlust ja tuge ning teadmine, et Eesti seisab tema lapse eest ka siis, kui see juba suurem on. Nii nagu Eesti riigil on vaja leida lahendus liiga madala iibe probleemile, nii on vaja leida rohtu ka selleks, et inimesed Eesti riigis tööd leiaksid ja saadud sissetulekuga suudaksid oma peret toita ja katta.
Elanikkonna elujõulisust ja jätkusuutlikkust ei saa hinnata mitte üksnes keskmise eluea, vaid ka toimetulekuraskusteta elatud elu põhjal. Võrreldes Eesti inimeste praegust eluiga teiste Euroopa Liidu riikidega, jääb mõistetamatuks valitsuse soov kavandada kiiret pensioniea tõusu meie naabrite, Põhjamaade tasemele. 2009. aasta inimarengu aruande järgi on Eesti meeste eeldatav eluiga arenenud riikidega võrreldes 1970. aastate tasemel. Kujukas oli ühe 8. märtsil avaldatud uudise pealkiri "Naised elavad meestest 11 aastat kauem". Head kolleegid valitsuskoalitsioonist! Keskmist pensioniiga ei tohi tõsta nii kõrgele, et suur osa mehi selleni kunagi ei jõua. Ühelt poolt on rõõmustav teada, et 2008. aastal oli Eestis oodatav eluiga aegade pikim, kuid vaatamata sellele on meie inimeste eluiga ikka lühem kui Euroopa Liidu teistes riikides ning naiste ja meeste oodatava eluea erinevus on teiste Euroopa riikidega võrreldes üks suurimaid.
Sotsiaalkindlustusameti 2009. aasta aruandest "Pensionärid" nähtub, et pensioniliigi järgi vaadates suurenes 2009. aastal kõige rohkem töövõimetuspensionäride arv. Töövõimetuspensionäride arv näitab pidevat kasvutendentsi. Näiteks võrreldes 2001. aasta algusega on see arv kasvanud 43 000 isikust 76 600 isikuni ehk üle 75%, samal ajal on pensionäride üldarv suurenenud vaid 5,4%. Kui aga vaadelda töövõimetuspensionäre soolise jaotuse järgi, siis näeme, et nende seas on 51% mehi ja 48% naisi, mis viitab samuti sellele, et meeste seas esineb rohkem õnnetusjuhtumeid.
Kui Sotsiaalministeeriumi esindajad sotsiaalkomisjonis analüüse tutvustasid, siis sai selgeks, et analüüside aluseks on andmed 2007. aastast, nendes majandus- ja sotsiaalkriisi ning suure tööpuuduse näitajad veel ei peegeldu.
Kui vaadelda terviseuuringute tulemusi, siis on need kahjuks muret tekitavad. Meie rahva tervis on kehv. Valitsus teeb ennatlikke järeldusi ega võta arvesse ka ekspertide hoiatusi majanduskriisi mõju kohta inimeste elueale. Töötuks jäänud inimeste suremus erineb töötavate inimeste suremusest samaväärsetes sotsiaal-majanduslikes rühmades 20–25%.
Ekspertide ja teadlaste arvamusega on vaja rohkem arvestada, et edaspidi ei käivituks veelgi mustemad stsenaariumid, millele juhtisid tähelepanu juba "Säästev Eesti 21" koostajad. Aga peaminister nimetab inimarengu aruannet pelgalt heaks lugemismaterjaliks.
Või ongi valitsuse soov, et pensionipõlve pidamiseks jääks vähe aega?
Põhjendades pensioniea tõstmise vajadust, tuuakse üheks põhjenduseks võimalus maksta suuremat pensioni. Selline peaministri hirmuvõte on pannud ka praegused pensionäride juhid pensioniea tõusu toetama. Aga peaminister ei räägi sellest, et teistes Euroopa riikides järgitakse Euroopa sotsiaalharta kokkulepitud sätteid, Eestis aga mitte. Ta ei räägi sellest, et teistes riikides kaetakse osa pensioniliike, näiteks invaliidsuspension, teistest vahenditest. Kahju, et peaminister ajab sellist poliitikat, mis vastandab eri põlvkonnad ega tööta ühtse ja jätkusuutliku ühiskonna arengu nimel. Peaminister ei tohi inimestele valetada.
Aru tuleb anda ka sellest, et juba käivitunud pensionisüsteemi muudatused, nn teine pensionisammas, mis samuti pidi tooma helge tuleviku, seda ei taga, sest erakordselt suur madalapalgaliste töötajate osatähtsus viitab asjaolule, et pensionireform, mille põhimõtteks on seostada pensioni suurus sissetulekuga, ei too kaasa pensionäride toimetuleku loodetud paranemist, mis Eestis muutub suhteliselt suurte palgaerinevuste riigi pensionisüsteemi kandudes veelgi süvenevaks probleemiks.
Rahvaliidu arvates saab pensioniea tõstmise kohta teha otsuse alles pärast eelnimetatud uuringute põhjalikku analüüsi.
Riigikogu Rahvaliidu fraktsioon ei toeta esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu, sest meile on mõistetamatu valitsuse soov tõsta veelgi pensioniiga ajal, mil Eesti inimeste eluiga on Euroopa lühemaid ja tervelt elatud eluaastaid on meil vähem kui enamikus teistes riikides. Aitäh!

Toivo Tootsen, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Pensioniiga on üks neid asju, mis kindlasti ajas muutub, sest muutuvad ju töötingimused ja muutub ka meie tervislik olukord, sest tänu tervishoiule muutub inimeste eluiga loodetavasti pikemaks. Nii et paratamatult tõstatub ühes või teises riigis ikkagi küsimus, et pensioniiga tuleks tõsta. Eesti on üks neid harukordseid riike, kus pensioniiga tõuseb permanentselt, eriti naistel. Üks reform ei lõpe veel ära, kui teine keevitatakse sinna kohe otsa. Viimase 20 aasta jooksul on tahetud Eesti naiste pensioniiga nihutada tervelt kümme aastat kaugemale.
Arutatava eelnõu seletuskirjas on öeldud, et selle seaduse kehtestamisega on väga kiire, kuna meid ähvardab kohe-kohe tööjõupuudus. Selle põhjuseks olevat, nagu seletuskirjas seisab, see, et Eesti rahvaarv kahaneb ja oodatav eluiga järjest pikeneb ning seetõttu muutub rahvastiku vanuseline koosseis lähemate aastakümnete jooksul oluliselt. Tsiteerin: "Lähema 50 aasta perspektiivis jääb Eestis vähemaks 284 000 tööealist inimest, mis on 31% vähem töökäsi, kui meil on täna." Muljet avaldav rehkendus. Aga millised on selle põhjused, et meil tööealiste inimeste arv järjest väheneb? Kas ainult see, et iive on madal ja vanad inimesed ei taha piisavalt ruttu eest ära surra?
Sõnagagi pole eelnõus juttu sellest, et viimastel aastatel on Eestist lahkunud mõnedel andmetel ligi 100 000 inimest ja lahkunud pole mitte vanurid, vaid täies tööjõus inimesed. Selle asemel et riik astuks samme tööjõus inimeste Eestis hoidmiseks, minnakse hoopis teist teed, tahetakse pensionile jäämine iga hinna eest lükata võimalikult kaugele ja vanurid sunniviisil tööl käima panna, sest sund see ju on, pensionile jääda nad ei saa. Seega, kas töötad või oled näljas. Aga kus töötad? Kas nende jaoks töökohti on? Me räägime, et tarvis on luua rohkem teadmistepõhiseid, innovaatilisi töökohti. Kas sellised töökohad sobivad 64-aastasele või hoopis 24-aastasele? Olen nõus, et selliseid töökohti tuleks meil tõesti luua ja just see hoiaks Eestis kohal haritud noori. Just see tagaks meie riigile jätkusuutlikkuse, mitte aga pensionile jäämise ea tõstmine ja eakate inimeste töölesundimine, selle asemel et neile võimaldada auga väljateenitud vanaduspuhkust.
Pange tähele! Seda tehakse just nagu vastu tulles eakate inimeste endi tahtmisele, sest seletuskirjas on öeldud: "Eesti elanike valmisolekut püsida tööturul ka peale suhteliselt varast vanaduspensioniiga kinnitab asjaolu, et suur osa vanaduspensionäridest töötab. Töötavate pensionäride arv Sotsiaalkindlustusameti pensionikindlustusregistri andmetel (sotsiaalmaksu laekumise järgi) on püsinud paaril viimasel aastal suhteliselt stabiilsena. Kui 2007. aastal töötas 77,4 tuhat vanaduspensionäri, siis 2008. aastal oli neid mõnevõrra vähem – 76,1 tuhat. [- - -] Kokku töötas 2008. aasta jooksul 128,1 tuhat pensionäri (2007. aastal 128,6 tuhat)."
 Aga miks meie pensionärid siis nii usinalt töötada uhavad? Head kolleegid! Meie pensionärid ei tööta pärast pensionile jäämist mitte suurest lustist tööd teha, vaid sellepärast, et meie pensionid on nii madalad, et need ei võimalda pensionäridele inimväärset elu. Iga vähegi töövõimeline pensionär püüab tõesti ka tööd teha, et pisutki lisa teenida.
Tõesti, meie töötavate pensionäride hulk on aukartustäratavalt suur, palju suurem kui arenenud riikides. Kas siis meie pensionär tõesti ei tahagi vanaduspõlves puhata? Kas tema ei tahagi sügisel või talvel soojale maale reisida, nagu lõviosa tema eakaaslastest näiteks naabermaal Soomes teeb? Tahaks küll, aga tal pole selleks võimalust. Väike pension lihtsalt ei võimalda seda. Seetõttu võtabki ta vastu kas või miinimumpalgaga täistöökoha, et enam-vähem normaalselt toime tulla.
Aga seletuskirja järgi tuleb välja, et kui meie vanuritele kord juba meeldib töötada, siis töötagu täie rauaga ja ärgu unistagu pensionist!
Vanaduspension on pension, mis on välja teenitud eelneva tööga. See on garantii: kui sa oled nii ja nii palju aastaid töötanud, siis on sul võimalik näiteks 63-aastaselt enam mitte töötada, minimaalne sissetulek on sulle garanteeritud. See ei ole mitte riigi poolt kingitud, vaid eelneva aastatepikkuse tööga välja teenitud. Siis on sul tõesti võimalik valida, kas kasvatada lapselapsi, lugeda raamatuid, kaunistada koduaeda või teenida lisaraha, jätkates veel töötamist. Seda võimalust tahetakse nüüd oluliselt kärpida ja vanaduspensioniiga tunduvalt tõsta. Seda ei saa me lubada.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel tõesti palju ära teha.
Kordan: Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Aitäh!

Lembit Kaljuvee, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Proua eesistuja! Head kolleegid! Eelmisel nädalal kohtusin siin Riigikogus tutvumiskäigul olnud Rakvere Gümnaasiumi õpilastega. Nad soovisid, et me võtaksime vastu õiglasi seadusi. Rõhutan: õiglasi seadusi. Täna siin saalis arutlusel olev seaduseelnõu seda kindlasti ei ole, ta ei ole õiglane.
Mind paneb sügavalt nördima valitsuskoalitsiooni süvenev ülbus, riigi ja rahva tulevikku nii suurel määral mõjutavate seaduste kirvemeetodil menetlemine. Tegelikult on see ju kirvemeetod, mis siin toimub. See on ääretult tähtis eelnõu, aga tegelikult toimub selle diskussioon alles täna. See, mis Heljo Pikhof meile komisjonis toimunust rääkis, avas muidugi paljude saalis olijate ja saalis mitteolijate silmad, aga tegelikult me teame sellest asjast ikka ääretult vähe ja oleks ääretult vastutustundetu sellist seadust hakata vastu võtma. Me peaksime läbi töötama väga palju materjale ja mitte ainult üksi siin ja mitte ainult omavahel, me peaksime kaasama siia teadlased, peaksime kaasama inimesed, kes tegelikult teenivad seda raha, mida meie püüame teisiti jagada.
Miks ikkagi meie valitsus seda eelnõu nii hirmsasti läbi pressib? See küsimus on piinanud mind pikka aega. Kui ma pärast esimest lugemist käisin Ida-Virumaal ja kohtusin ametiühingutegelastega, oma vanade alluvatega kaevuritega, siis ei osanud ma neile vastata ja ega ma ei tea vastust tänagi. Ka tänasest arutelust ei saanud me teada, miks ikkagi selline surve on. Võib-olla ei ole ilus kahtlustada, aga kui sellist meetodit kasutatakse, siis tekivad igasugused kahtlused. Minul tekkis selline kahtlus, et mulle tuli meelde see Paeti ja Markovi juhtum, kus oletatavasti kuskil Euroopas saadi koridoris kokku Euroopa suure ülemusega ja see nagu muuseas mainis, et, poisid, teil on seal üks Markov ja tal on viisakeeld, et võtke see talt ära. Meie poisid tulid kohe joostes ja tegidki ära. Tegelikult ei saa niisugust elulist seadust niimoodi menetleda, nagu me seda siin teeme.
Kirjutasin sellel teemal ka Põhjarannikus ja püüdsin puudutada neid küsimusi, mis täna siin saalis arutlusel on. Miks Põhjarannikus? Üks põhjus on see, et see on minu piirkond, aga tegelikult on seal ka väga palju n-ö eripensioniinimesi, inimesi, kes on teinud eluaeg rasket tööd. Me oleme siin ju võtnud vastu põlevkivi arengukava ja energeetika arengukava, kus on ette nähtud, et see raske töö nendel inimestel ka jätkub, jätkub veel vähemalt 20–30 aastat. Neil on õigus saada pensioni. Me räägime, et on võimalik üks või teine või kolmas variant baleriinidele, kaevuritele ja paljudele-paljudele erialadele. Tõesti, need asjad on vaja läbi töötada ja meil on selleks aega.
Teine asi, mida sai kaevuritega koos arutatud ja mis neile meeldis, oli see, et ma püüdsin avada meie põhjanaabrite süsteemi, kus inimesed võivad pensionile mineku aega valida. See süsteem on neil kehtinud pikka aega. Inimene vaatab, milline on tema majanduslik olukord, milline on tema tervislik olukord, ja teeb siis otsuse, kas ta läheb varem pensionile ja hakkab veidi vähem pensioni saama. Võib-olla on ta selleks raha kogunud või on ta nõus sellega, et hakkab lihtsalt kitsamalt elama. Meie, kes me oleme noor riik, kes me tegelikult veel iseennast hästi ei tunne, me oleme suhteliselt haiged ja meil on vaja veel ühte, teist ja kolmandat selles vallas läbi mõelda, seadustada ja sätestada, aga me paneme siin kirvega paika 65 aastat ja kõik. Ma küsisin siin koridoris ühelt Reformierakonna inimeselt, kas see minu kahtlus on tõsi, ta ütles, et maybe, võib-olla. Võib-olla on see nii, ja kui see on nii, siis on ääretult kurb, et me neid asju nõndamoodi teeme, et me oleme siin oma Eesti riigis, siin Toompeal sellisteks n-ö sirgunud ja kasvatanud üles sellise poliitikute põlvkonna, kes niimoodi arvab ja niimoodi nendesse asjadesse suhtub. Mul oli au ka 20 aastat tagasi selles saalis olla. Siis olid siin palju ägedamad diskussioonid, mindi peaaegu käsitsi üksteisele kallale. Aga siis oli kaks rinnet, oli Interrinne ja Rahvarinne. Ma ei saa aru, miks meil täna on nii, et on üks rinne ja teine rinne. Täna tegelikult Heljo Pikhof rääkis väga mõistlikku juttu, väga hästi selgitas ühte ja teist probleemi sügavuti ja laiuti.
Aga ma jäin nüüd lobisema. Andke mulle andeks! Tegelikult tahan ma kokku võtta selle, mis ma ütlesin: selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju teha. Jõudu ja edu! Aitäh!

Mailis Reps, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud aseesimees! Head Riigikogu liikmed saalis ja telerite ees! Täna oleme me juba mitu tundi arutanud pensioniea tõstmise küsimust ja nii, nagu ka eelkõneleja ütles, tõepoolest saanud nii hommikuse kui ka pärastlõunase ja õhtuse debati ajal üsna palju oma küsimustele kas siis vastuseid või samasuguseid mureküsimusi vastu.
Koalitsiooni hinnangul aga tuleb pensioniea tõstmine kiiresti läbi suruda, kuna tulevikus ei jätkuvat meil enam piisavalt töökäsi. Pensioniea tõstmine ei puuduta ju üksnes ühte konkreetset valdkonda, teatud inimestegruppe, vaid see puudutab tegelikult meid kõiki ja kõike riigis toimuvat tervikuna. Palju on seostatud pensioniea tõstmist elanikkonna tervisega. Täna on palju räägitud tööpuudusest, üldistest sotsiaalsetest küsimustest.
Pensioniea tõstmise juures on oluline ka analüüsida, kas ikkagi väga kahetsusväärselt halva tervisega inimeste praegune sunniviisiline töölhoidmine toob meile ja meie riigile piisavat oodatavat kasu ka 50 aasta perspektiivis.
Kahjuks ei näe neid seoseid täna võib-olla just koalitsiooni liikmed. On kummaline, et pensioniea tõstmisega samal ajal ei tegelda näiteks haridusküsimustega. Töö tootlikkus on tihedalt seotud ju haridusega. On selge, et selleks, et inimene kauem tööelus püsiks ega läheks eelpensionile või ei jääks tööelust lihtsalt kõrvale, on tal tarvis eelkõige väga head haridust. Praegu eriti just selleks, et vastata tööturu muutuvatele vajadustele. Siinkohal pean silmas inimeste suutlikkust, valmisolekut, aga ka võimekust õppida pidevalt ja elukestvalt. Neil, kes on omandanud elukutse kolmekümnendates eluaastates, on tarvis tööjõuturul konkurentsis püsimiseks end enne pensioniea saabumist kindlasti veel mitmeid kordi täiendada ning tõenäoliselt omandada ka teine kvalifikatsioon või läbi teha lausa ümberõpe.
Meie ettevõtjad ei ole valdavalt motiveeritud oma töötajaid koolitama. Eriti nukker on olukord väiksemates ettevõtetes, kus koolitust praktiliselt ei toimugi. 2009. aasta inimarengu aruande järgi oli aastatel 2007–2008 mitteformaalse õppega, mis teadupärast on peamiselt tööalase koolitusega seonduv, haaratute osakaal Eestis ligi kolmandik elanikkonnast. Siinkohal on meile kindlasti eeskujuks Põhjamaad, Soome, Norra, eriti Rootsi, kus mitteformaalses õppes osalejaid on lausa 50–70% täiskasvanud elanikkonnast. Ka pensionile minnakse nendes riikides 65-aastaselt või vähemalt on arutelu selle ümber, kas võiks minna pensionile 65-aastaselt. Kuid nende tasemele jõudmiseks peame me veel palju arenema ja seda eri valdkondades ning, nagu ma just välja tõin, ka täiskasvanuhariduses. Väärib märkimist, et selles osas Euroopast, kus nagu Eestis saab koolitust vaid 30% tööealisest elanikkonnast ning rahvastiku tervisenäitajad on sama madalad, on pensionile jäämise iga 60. eluaasta, mitte 65. eluaasta juures, mida me täna siin tõsiselt arutame.
Ka meil ei tasuks üle oma varju hüpata. Suuri samme tuleks astuda alles siis, kui väga paljud teised tegurid, sealjuures just ühiskonna arengutase, on arvesse võetud. Täiskasvanuea õppimisele pannakse alus põhikoolis ja gümnaasiumis, aga kindlasti ka kutseõppeasutustes. Tuleb tunnistada, et isegi majandustõusu aegadel oli väljalangevus Eesti üldhariduskoolidest lubamatult suur ja see on olnud üks meie peamine valuteema läbi aastate. 2009. aasta inimarengu aruandest selgub, et põhikooli päevaõppes katkestas oma õpingud näiteks 2007. aastal enam kui 750 õpilast, 2008. aastal oli katkestajaid enam kui 500. Koos õhtu- ja kaugõppega oli nendel aastatel katkestajaid aga juba 850 ning 600. Kui me arvestame siia juurde ka gümnaasiumi poolelijätjad, siis kokku langes nendel kahel aastal välja enam kui 2000 õpilast. Kutseharidusõpingud katkestas 2007. ja 2008. aastal enam kui 5000 õpilast.
Kahjuks ei ole praegu ühtegi head lahendust, kuidas hoida neid inimesi tööelus konkurentsivõimelisena kuni pensioniea saabumiseni. Näib, et koalitsioon tegeleb just muuga, mitte praeguste kõige suuremate valukohtadega. Ei ole olnud kuulda, kuidas plaanitakse lahendada olukord, kus Euroopa Liidus on õpetaja palk Eesti kolleegide palgast keskmiselt peaaegu kümme korda kõrgem. Olen rääkinud koolijuhtide, õpetajate ning teiste kooli- ja hariduseluga seotud inimestega. Nad kõik on viimase poole aasta jooksul rõhutanud, et tööpuuduse mõjud on jõudnud valusalt koolidesse. Vanemate töötuksjäämine ja sellest tulenevad pinged kodudes kajastuvad selgelt õpilaste, aga ka juba lasteaialaste igapäevakäitumises, hinnetes, aga kahjuks ka nendepoolses vägivallas. Õpetajatel puudub aeg, aga kahjuks vahel ka pädevus hättasattunud lastega tegelemiseks, mistõttu tuntakse suurt vajadust sotsiaalpedagoogide järele, seda ka väiksemates maakoolides. Suurenenud on vajadus tasuta koolitoidu järele, mis on paljudele lastele ainus soe toit päevas. Pikenenud on ka gümnaasiumilaste järjekord koolisööklate uste taga, nad ootavad, kuni põhikoolilapsed on oma sooja toidu kätte saanud, ja vaatavad siis, mis järele on jäänud.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja riigieelarve paremat toimetulekut.

Helle Kalda, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sellel kuul näitas Kanal 2 kodumaist hittkomöödiat "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Seal pakutakse Uuspõllule pärast koduteatrist vallandamist rolli Tartu Vanemuises. Filmis osutub teekond Tartusse aga pööraselt seiklusrohkeks. See kõik toimub päikselises, ilusas Eestimaa looduses. Näeb ju Jan oma mõtetes ja arusaamades, et kõik on nagu korras ja ilus ning elul pole vigagi. Nii tõetruu ka tänase ühiskonna kohta! Filmi vaadates meenus mulle, et üks teine mees tuli Tartust Tallinnasse ja hakkas riiki juhtima. Ka tema arvab ja räägib rahvale, et me oleme kohe jõudmas viie rikkaima riigi hulka. Tundub, et ka tema usub seda. Ka tema teekond on osutunud seiklusrohkeks. Oma teekonnal on ta tõstnud mitu korda ühe aasta jooksul käibemaksu ja aktsiise ega pole unustanud ka midagi langetada, matusetoetuse võttis ta täielikult ära. Segadust on ta ka parlamendis mitu korda külvanud. Saab üks tema esitatud "väga hea" riigieelarve vastu võetud, kui juba ta hakkab seda vähendama, ja jälle saab "hea", siis aga mõtleb ta välja uue ja tema arvates on see jällegi hea ning seegi on peagi Riigikogus vastu võetud! Majanduslanguses olevat aga süüdi naabrid ja tööpuudust meie riigis nagu polegi. Mis viga seda kõike teha, kui Riigikogu on muutunud kummitempliks, oma poisse on kohal 49 või oli neid 45 või hoopis 52, ega sellest enam aru saagi. Nõnda on nende ränduritega.
Kuid täna me arutame Riigikogus meie väga tubli valitsuse järjekordset kummitempli eelnõu. Me tõstame pensioniiga. Miks tõstame ja miks on selle eelnõuga nii kiire, sellest pole keegi aru saanud. Eile ja täna oli lausa piinlik, kui üks meie väärikas kolleeg pidi põhjendama eelnõu kiireloomulist menetlust. Tundus, et talle oli unustatud tagamaid selgitada.
Pensioniea tõusuga on praegune parempoolne valitsuskoalitsioon jälle minemas kõige nõrgemate kallale. Ei Reformierakond ega IRL ei näi kuidagi üle saavat arusaamast, et nii majanduse madalseisu kui ka omavalitsuspoliitika tegematajätmised ning katastroofiline tööpuudus tuleb meie riigis lahendada reformidega, mitte sellega, et tänased ja tulevased pensionärid need kinni maksavad.
Kui valitsuskoalitsioonil ei õnnestunud pensionide alandamine möödunud aastal, siis nüüd kavatsetakse sama kokkuhoidu saavutada pensioniea tõstmisega. Inimesi lihtsalt ei lasta väljateenitud puhkusele ja keeldutakse neile elutöö eest kompensatsiooni maksmisest. Valitsuskoalitsioonil puudub igasugune rahva mandaat sellise ebainimliku nahaalsuse korraldamiseks. Kuid loomulikult see neid ei huvita.
Praeguse parempoolse valitsuse ühiskonnaignorantsus on jõudnud hoomamatusse kõrgusesse. Inimestest sõidetakse üle teerulliga, neid paisatakse kümnete tuhandete kui mitte sadade tuhandete kaupa vaesusesse. Võetakse ära arenguperspektiiv ja võimalus ennast ühiskonnas inimväärsena tunda.
Eile esitleti "Eesti inimarengu aruannet 2009". Loen eelneva tõestuseks sellest ühe lõigu: "Suhteline vaesuse määr samal ajavahemikul (Aastatel 2000 kuni 2007. – H. K.) suurenes 18,3-lt 19,5-ni ja seda eelkõige 50–64-aastaste seas .., aga eriti pensioniealiste elanike hulgas (16,0 vs. 39,0). [- - -] Eesti ühiskonna sisene ebavõrdsus, olgu mõõdetuna tervisenäitajates või sotsiaal-majanduslikus staatuses, püsib ühena suurimatest Euroopa Liidus."
Eluiga Eesti ühiskonnas on ääretult lühikene. Suur osa meie inimestest ei elagi nii kaua, et pensionile minna, veel vähem saavad nad selles vanuses rahulikult väljateenitud pensioni nautida. Pensioniea tõstmine vähendab pensionini jõudvate inimeste arvu veelgi katastroofilisemal määral. Eelkõige kehtib see meeste kohta, kelle eluiga on naiste omast märksa lühem. Seda teame meie kõik siin saalis ja seda teab tegelikult ka valitsus.
2009. aasta lõpu seisuga oli töötukassas arvel 87 282 inimest, nendest vanemaid kui 55 oli 11 812, kellest omakorda mehi oli 6528 (55%) ja naisi 5284. Pensioniameti andmetel suureneb pidevalt eelpensionile jäävate inimeste arv. Ennetähtaegsete vanaduspensionäride arv on aastaga suurenenud 2254 inimese võrra ehk 15,6%. Oluline on pöörata tähelepanu ka töövõimetuspensionile minevatele inimestele. Selles osas on aastane kasv olnud 9,5%. Meie inimesed on haiged ja lähevad töövõimetuspensionile. Suur osa töötuid läheb enne õiget aega vanaduspensionile. Pensioniea tõstmine on suur löök kõigile enne õiget aega pensionile minejatele.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve tunduvalt paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd, miks ka mitte pensionäridele. Siin on valitsusel palju teha.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Aitäh!

Inara Luigas, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna siit kõnepuldist kinnitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Heljo Pikhof oma ettekandes korduvalt, et sotsiaalkomisjonis toimunud arutelul olid sotsiaalkomisjoni liikmed pensioniea mehaanilise tõstmise vastu. Leiti, et enne, kui hakata pensioniiga tõstma, on vaja teha põhjalik sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs, mis on tegemata ning mis on kahjuks ka eelmiste otsuste osas tegemata jäänud. Seega ei oska praegu riigis keegi kindlalt kinnitada, kas praegune eelnõu on prioriteet sotsiaal-majandusliku olukorra parandamiseks.
Riigikantselei on käivitanud uuringute ja analüüside sarja nimetusega "Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajalik tööjõud ja koolitusvaldkonnad". Selle põhjenduseks tuuakse, et läbikaalutud ja põhjalikult läbiarutatud otsused on hea poliitika kujundamise eeldus, seda eriti pikaajaliste poliitikate väljatöötamise ja elluviimise puhul. "Sisuliseks aruteluks on vaja koostada analüüse ja kaaluda erinevate võimalike otsuste mõjusid," seisab projekti sissejuhatavas tekstis. Just kvaliteetsemate ja analüüsidele tuginevate otsuste tegemise soodustamiseks lõi Riigikantselei 2008. aastal tarkade otsuste fondi, millest rahastatakse analüüse, uuringuid ja poliitikate elluviimise tulemuslikkust. Tänaseks on uuringuid ja arendustegevusi tarkade otsuste fondi toel käivitatud 50 miljoni krooni ulatuses.
Sarja esimeses trükises analüüsitakse, millist tööjõudu vajab Eesti teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks ning missugused on nendest vajadustest tulenevad peamised koolitusvaldkonnad. Proovisin otsida ja leida tarkade otsuste fondi rahastatud analüüside ja uuringute raportit, mis kajastaks arutelu ja põhjendusi selle kohta, miks Eesti riigis on põletavalt kiiresti vaja tõsta pensioniiga. Kahjuks Sotsiaalministeeriumi valdkonnast ma sellist analüüsi ei leidnud ei pooleliolevate ega ka lõpetatud projektide hulgast. Üritasin leida mingit kajastust valitsuse poolt ellu kutsutud ja regionaalministri haldusalas oleva Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt poole miljoni krooni ulatuses rahastatud projekti "Petitsioon" kodulehelt, kus võiks ju Eesti riigi kodanikelt küsida, kas meie riik on valmis tõstma pensionile mineku iga, kuid ka 500 000 krooni maksev lehekülg on selles osas armetult vait. Seega on sellel teemal kodanikuühendused samuti vaikima sunnitud.
Arvan, et pensioniea tõstmine pole Eesti praeguses sotsiaalses ja majanduslikus olukorras kaugeltki prioriteetne tegevus, kuigi loen selle teemaga tegelemist ja kodanikuühendustega diskuteerimist ajakohaseks. Paljud majandusega ja sotsiaalsete probleemidega tegelevad arvamusliidrid on välja öelnud, et tegelda tuleks rahva tervise parandamisega, eelkõige aga sellega, mis on seotud eluea pikendamisega ja just tervelt elatud eluaastate hulga suurendamisega, mis omakorda annab võimaluse vanemas eas aktiivselt tööturul osaleda.
Kui vaadata oodatavat keskmist eluiga ja tervena elatud eluaastaid, siis peame teadma, et Eestis on naiste oodatav eluiga 79,2 ja meestel 68,6 aastat. Euroopa Liidus on naiste keskmine oodatav eluiga 82,2 ja meestel 76,1 aastat. Naised elavad Eestis tervena 57 ja mehed 53 aastat, võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on see näitaja üks madalamaid. Sellest tulenevalt tuleks tegelda eelkõige tervisevaldkonna edendamisega. Kui vaatame korraks aga lähiminevikku, siis näeme, et valitsus on teinud hoopis vastupidiseid samme. Tuletame meelde, et 2009. aasta lisaeelarvega muudeti spordiseadust ja noorsootöö seadust. Spordiseaduse muudatusega hoiti rahva tervise arvel kokku 171 miljonit krooni ja noorsootöö seaduse muudatusega 21 miljonit krooni. Nende muudatustega võeti ära kohalike omavalitsuste võimalus toetada valdades ja linnades toimivaid-tegutsevaid noorteühinguid ja spordiorganisatsioone. See aga viitab sellele, et juba noortel ja spordilembelistel kodanikel piiratakse tervislike eluviiside harrastamise võimalust, mis omakorda toob kaasa tervise halvenemise. Vabariigi Valitsuse käitumist jälgides, seda just eelarvepoliitika teostamisel, on näha, et tervisevaldkonna olukorda halvendatakse veelgi.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et  võtta eakatelt pension ära, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel veel palju teha.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seega pensioniea tõstmise vastu. Aitäh!

Enn Eesmaa, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Teinekord on ikka kasulik oma probleemidele lahenduste otsimisel analüüsida ka teiste maade ja rahvaste kogemusi. Seda rohkem siis soomlaste omi, sest nendelt on meil veel üsna palju õppida. Kindlasti on nii mõnigi kursis, et pensioniea tõstmise mõttevahetus on Soomes möödunud tulistes, kuid selle-eest kirglikes toonides. Soomlaste eluiga on küll eestlastega võrreldes pikem, kuid selle elu kvaliteet jätab isegi neil puhuti paremat soovida. Seetõttu oldi vähemalt palgasaajate seas ning nende esindusorganisatsioonides kindlalt pensioniea kavandatava tõstmise vastu. Asi kiskus tormiliseks peaaegu aastapäevad tagasi. Soome valitsus avalikustas oma plaani tõsta soomlaste vanaduspensioniiga 63 aastalt 65 aastale. Ametiühingud süüdistasid, et valitsust ei huvitanud tööinimeste arvamus. Ühiselt avati rahva meelsust väljendavad internetileheküljed ning üsna kiiresti kogunes protestiallkirju üle 100 000. Protestiliikumise etteotsa pürgis mitu erakonda ning valitsus otsustas oma plaane veel kord kaaluda ja olukorda koos asjakohaste uurimisasutustega sisuliselt analüüsida. Soomes on neid aga mitu: Soome majandusinstituut, Pellervo majandusuuringute instituut, Soome tervishoiu-uuringute instituut, riiklik tervishoiu ja rahvatervise instituut. Oma kaaluka arvamuse said välja öelda ka Soome pensionikeskuse asjatundjad.
Siinkohal hakkabki silma kahe naabermaa valitsuse suuresti erinev suhtumine dialoogi sotsiaalpartneritega. Meil seda võimalust ei pakutud ja küllaldaselt ei kasutatud. Eile avaldatud Eesti inimarengu aruande koostajad heidavad seda õigustatult otsustajatele ette. Isegi kui Eesti ei saa ka keskpikas tulevikus skandinaavialikuks heaoluriigiks, tuleks meilgi omaenda heaoluriigi vajalikkus ja toimimispõhimõtted ühiselt läbi mõelda ja nendes kokku leppida.
Kuid tagasi soomlaste pensioniea tõstmise, tänaseni lahendamata olukorra juurde. Valitsuse moodustatud töögruppi asus juhtima pensioniteema tunnustatud asjatundja Jukka Rantala Soome pensionikeskusest. Probleemi tõsidust arvestades moodustati veel teinegi töörühm, mida juhib Jukka Ahtela. Selle ülesanne on analüüsida vanemate inimeste reaalset töövõimekust praeguses Soomes. Loomulikult erineb tööandjate seisukoht üsna oluliselt töötajate arvamusest. Välja on nad pakkunud mitu varianti, neist üks soovitab maksta pensioni mitte vähem kui 40 aastat töötanud inimestele. Teise idee kohaselt tuleks Soomes kaotada võimalus osaliseks pensioniks ja ettenähtust varem pensionile jäämiseks. Ametiühingute mõtted aga liiguvad selle poole, et inimesed võiksid töötada kuni 70. eluaastani. Mõnevõrra ootamatult toetab seda seisukohta sotsiaalministeeriumi kõrge ametnik Outi Antila. Samas aga jätaks temagi pensioniea miinimumi praegusele tasemele. Teisisõnu: kui inimesel on tööd ja ta suudab seda teha, võiks ta tööturul tegutseda kuni suhteliselt kõrge vanaduseni. Mõtet toetab soomlaste optimistlik statistika. Põhjanaabrite eluiga pikeneb, vaatamata paljureklaamitud viinalembusele, pikkamööda, kuid selle-eest pidevalt. Analüüsist siiski selgub, et reaalselt jäid soomlased mullu pensionile pisut nooremana kui 60 aastat, täpsemalt öeldes oli see näitaja 59,8. Olukorra põhjustas osaliselt töövõimekaotuse muutunud protsent. Samas jäi pensionile erakordselt palju soomlasi, sest 1946. aastal sündinuid loetakse seal tavatult rohkearvulisse vanuserühma kuuluvaks, suure sündimuse põhjuseks oli loomulikult sõja lõpp ja rahuaja algus. Probleem on süvenev, sest pensionile mineku mõttes ootab ees veel mitu aastakäiku, kui sündimus oli suur. Praeguses Soomes on häda pigem selles, et tööd on tunduvalt vähem kui selle tahtjaid, mis siis veel Eesti olukorrast rääkida. Euroopa Komisjoni avaldatud uue Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegia "Euroopa 2020" kohaselt tuleb riikidel kümne aasta jooksul tööhõivemäära osas jõuda 75%-ni ehk kõrgemale tasemele, kui olime enne majanduslangust. Vaesusriskis elavate inimeste arvu tuleb aga samaks ajaks miljonite inimeste võrra vähendada. Äsja avaldatud Eesti inimarengu aruande kohaselt on meil sellesuunalist tegemata tööd äraarvamata koguses, sellepärast tasub senisest rohkem analüüsida Soome kogemusi, jõudmaks kiiremini ja vähemate tagasilöökidega esialgu kas või Euroopa keskmisele tasemele.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Valeri Korbi! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna siin riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja pensioniea tõstmist arutades tuleks lugupeetud kolleegidel mõelda asjaoludele, milliseid tagajärgi pensioniea tõstmine endaga kaasa võib tuua. Sotsiaalministeeriumi andmetel on alates 1990. aastast Eesti elanike arv pidevalt vähenenud. 2008. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 340 000 inimest. Rahvaarv väheneb väga suure tõenäosusega ka tulevikus. Eri prognooside järgi elab Eestis 2020. aastal 1 320 000 inimest. Kordan, et Euroopa Liidu 27 liikmesriigis on meeste keskmine eluiga 75,2 ja naiste keskmine eluiga 81,5 aastat, Eestis on aga meeste keskmine eluiga 66,3 ja naiste keskmine eluiga 77,8 aastat. Mõelgem selle üle, et pensionile mineku iga tahetakse tõsta kõrgemale, kui on meeste keskmine eluiga.
Käesolev majanduskriis võib tulevikus olla probleemiks rahvastiku arengus. Majanduslikult keerulisel ajal on vajalikud perepoliitika, tervishoiu- ja tööhõivepoliitika meetmed, mis tugevdaksid rahvastiku demograafilist jätkusuutlikkust. Sotsiaalkindlustusameti andmetel elas 1. jaanuaril 2009 Eestis riiklikku pensioni saavaid isikuid 382 316, neist 63% olid naised. Juba see asjaolu peaks meid mõtlema panema. Pensionisaajate osakaal rahvastikus moodustas 2009. aasta alguses 28,5% ning see on pensionireformijärgsete aastate jooksul pidevalt kasvanud, kasv on võrreldes 2000. aastaga 0,9%. Pensionisaajate koguarv on aastate 2000–2009 jooksul kasvanud 0,8%. Üle kolmveerandi pensionisaajatest moodustavad vanaduspensionisaajad, 2009. aasta alguses oli nende koguarv 290 000. Töövõimetuspensionäre oli samal ajal 70 000, veidi üle 18% pensionisaajatest. Muude pensioniliikide, s.o toitjakaotus-, rahva- jne pensioni saajaid oli 5,5%.
Tähtis tegur Ida-Virumaal on rahvastiku vanuseline jaotus. Kuna elanikkond väheneb, on karta, et lähemas tulevikus muutub töötavate elanike ja pensionäride suhe veelgi halvemaks. Suur probleem selles piirkonnas on ka meile kõikidele teada asjaolu – noorte lahkumine Ida-Virumaalt, mis mõjutab tugevalt piirkonna ealist struktuuri. Minu armsa Kohtla-Järve linna umbes 42 000 elanikust olid 1. märtsi 2010. aasta seisuga 14 867 pensionisaajad, neist vanaduspensionäre oli 10 066, väljateenitud aastate pensionil oli 193 inimest ja töövõimetuspensioni saajaid oli 1148. See on mõtlemapanev arv kogu Ida-Virumaa jaoks, kuna Kohtla-Järve on üks suuremaid linnu selles piirkonnas. Eesti meeste eluiga on lühim just Ida-Virumaal. Kindlasti on selle üks põhjus tervist kahjustav töö põlevkivikaevandustes ja keemiatööstuses. Samuti on oluline faktor õhu saastatus. Ida-Virumaa on praegu kõige suurema tööpuudusega piirkond, soikunud on ehitustegevus, tunduvalt on vähenenud põlevkivitootmine, mille tagajärjel vähenes tunduvalt ka kaevandustöötajate arv. Teiste ettevõtete turustusraskused on sundinud ettevõtjaid kas tööd lõpetama või läbi ajama minimaalse tööjõuga. Pensioniea tõstmisega väheneb pensionäride arv, kuid suureneb tööealiste arv. Selline käik annab piirkonnale veel suurema hoobi, tööpuudus suureneb veelgi. Seoses tekkivate terviseprobleemidega on paljud kaevurid sunnitud lahkuma oma põhitöölt, kus nad on töötanud palju aastaid mitte just kõige paremates tingimustes. Mis saab nendest inimestest edasi? Pensioniiga pole kätte jõudnud, tööd leida pole sellises vanuses sugugi lihtne, tagajärjeks on veelgi suurem töötute hulk. Sellisel moel suretame me Ida-Viru maakonna lihtsalt välja.
Kas on meil siis õigus tõsta pensionile mineku iga? Kas nendel meestel ei ole õigust inimväärsele vananemisele, väljateenitud puhkusele? Olen arvamusel, et Eesti riigi elanikele tuleb kindlustada nende eale vastav, eneseväärikust säilitav elustandard ja võrdne kohtlemine ühiskonnas. Esitatud seaduseelnõu toetada ei saa. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Rein Ratase! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Auväärt Riigikogu, kes sa teed oma rahva elu ja võimaluste valikuid suunavaid seadusi! Meie riigi valitsus raiub kui rauda, et pensioniea tõstmisele alternatiivi pole, tuleb teha ja kõik, sest vaid nii saame tulevasi pensionikulusid kokku hoida kuni kolme miljardi krooni võrra aastas. Mõtle vaid, see on ju tervelt 3% praegusest riigieelarvest, 15 aasta pärast on see aga tublisti vähem. On kurb, et end demokraatia ning rahvuslikkuse kantsiks pidav Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon selles küsimuses vilistab ametiühingutele ja rahva häälele üldse. See on kui mõnevõrra tülikas sääsepirin selle koosluse kõrvadele. Täielikult eiratakse seejuures Lissaboni strateegia üht tala – sotsiaalset partnerlust kui ühiskonna arengu võimsat tegurit.
Kaks liitlast, IRL ja Reformierakond, on üksmeelsed nende jaoks kõigutamatus aksioomis: Eesti rahvale piisab esindusdemokraatiast, osalusdemokraatia unustage ära. Eesti demokraatial on omad kindlad piirid, nii nagu on armsal hoovikoeralgi tema kett, mida tubli peremees võib oma tahte kohaselt pikendada või lühendada.
Meie põhiseadus ütleb üheselt, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Sellel kõrgeimal riigivõimul pole aga seaduste algatamise õigust ja Keskerakonna fraktsiooni algatatud vastavad põhiseaduse muutmise ettepanekud ongi seni tagasi lükatud. Hiljuti jõustunud Lissaboni lepe annab Euroopa Liidu õigusloome algatusõiguse ka ühenduse kodanikele. Minu küsimusele, kas meil ei tuleks järgida ühenduse eeskuju seadusloomes, vastas austatud peaminister, et selleks pole vajadust. Samasugust ülbet suhtumist rahva kaasamisse tähtsate otsuste tegemisel on näidatud ka käsitletava seaduseelnõu menetlemisel.
Valitsuskoalitsiooni armsad emandad ja isandad! Miks te kardate rahvast? Miks te väldite väga oluliste küsimuste arutelu rahvaga? Kas teie arvates rahva hääl polegi kui jumala hääl, vaid on pigem tülikas ja mittevajalik tegutsemishäiring?
Pensioniea tõstmise seaduse eelnõu ei ole kiirkorras lahendust vajav, täiendavaid ööistungeid nõudev, laiapõhjalist rahvaosalust eirav küsimus, sest seadustunud eelnõu hakkab ju tööle 2017. aastast. Milleks siis selline ummisjalu tormamine? On see oma ülitubliduse demonstreerimise soov Brüsseli ees või lööb siin välja patoloogiline ühiskondlik ignorantsus? Just sellepärast ongi Keskerakonna Riigikogu fraktsioon pensioniea tõstmise seaduse eelnõu kiirkorras menetlemise ja selle vastuvõtmise vastu.
Kommuniste on kritiseeritud nii meil kui ka mujal paljudel põhjustel, sealhulgas sellepärast, et nad tahavad ühtedelt võtta ja teistele anda, ümber jagada seda, mis vääramatult kuulub sellele, kes sellisest ümberjagamisest midagi kuulda ei taha. Meie riigi võimukooslus on usinalt tegelnud eksproprieerimisega. Olgu selleks siis ranitsa- ja matusetoetuse äravõtmine, kohalikelt omavalitsustelt kahe naha nülgimine või lastetoetuste kärpimine. Pensioniea tõstmise seaduse eelnõuga üritatakse eksproprieerimise uut tasandit pensionide arvel. Samas valitsus ei kõssagi sellest, et aastaks 2026, mil loodetav seadus töötab juba täie jõuga, oleme oma tublide juhtide hellal hoolel jõudnud ammugi Euroopa viie rikkaima riigi hulka ja vastavalt sellele on ka meie riigi rahalised võimalused hoopis suuremad kui praegu.
Meie kõneleme ja maailm kõneleb jätkusuutlikust arengust. See on ülimalt tõsine asi, sest sellel arengul ei ole meie planeedi piiratusest tingituna tõepoolest alternatiivi. Just sellepärast, mitte ainult majanduse, vaid kogu inimpopulatsiooni elu jätkusuutliku, säästva arengu nimel tegutsetakse ja tegutseme ka meie. 10–15 aasta pärast on meie töö tulemuslikkus hoopis midagi muud kui praegu, mõningate asjatundjatest autoriteetide hinnangul vähemalt kaks korda suurem kui praegune töö efektiivsus. See tähendab aga ka seda, et me suudame siis katta 63-aastaselt pensionile minevate inimeste väärika pensioni. Iga seadusmuudatus, mis tehakse, peab lähtuma inimväärikusest, sealhulgas põlvkondadevahelise õigluse tagamisest. Selle asemel et kriitilisse ikka jõudnud eakatelt pension ära võtta, peaks valitsus andma tööd tööjõulistele. Seda ta aga ei tee. Ta tegeleb riigi järjest õhemaks hööveldamisega ja sotsiaaldarvinismi evitamisega. Loodus teeb oma töö, oma valiku, ellu jäävad tugevad.
Siin saalis ei käi praegu võitlus mitte keisri habeme pärast, vaid lühinägeliku pragmatismi ja ökosotsiaalsele turumajandusele suunatud visiooni vahel.
Sellepärast on Keskerakonna Riigikogu fraktsioon pensioniea tõstmise seaduseelnõu vastu. Olen rääkinud.

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Tiit Kuusmiku! Kolm lisaminutit, kokku kaheksa minutit.

Ma palun esmalt vabandust võimaliku köha pärast, see võib segada!
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tänase küsimuse arutelu võiks alustada mitte vaidlusest selle üle, kas uue, kindlaksmääratava pensioniea piir peaks jooksma läbi 65. eluaasta mõlemale sugupoolele, nii naistele kui ka meestele, vaid sellest, millele oleks oluline olnud tähelepanu pöörata. Vahest tulnuks enne seda, kui asi hooga välja käidi ning kellelegi või kuhugi veksleid anti, läbi mõelda ja arutada seda, mida laiem üldsus õieti ei teagi, võib-olla ei tajugi veel. Millegipärast on juba pikemat aega soovitud luua kuvandit sellest, et turumajanduses loksub või sujub kõik iseenesest paika, milleks siis pingutada, liigseid kulutusi teha ja energiat raisata. Tegelikult ei ole kõik aga kaugeltki nii. Minult kui Ida-Virumaalt valitud rahvasaadikult on viimasel ajal tihti küsitud (küsijad, muide, ei ole mitte sealtkandi inimesed), miks Ida-Viru töötajad senimaani olukorraga nii rahulikult leppinud on, miks nad senimaani lärmi pole tõstnud ega enda eest seisma hakanud. Töötuid on maakonnas ju praeguse seisuga 20,8% tööealisest elanikkonnast. Eks see tundu kõrvaltvaatajatele kummaline muidugi. Selgitada võin olukorda aga sedaviisi. Käiku läheb jällegi kuvand turumajanduse kõikvõimalikkusest ja -võimsusest ehk iseregulatsioonist, kui soovite. Sest töökohtade leidmise, arendamise ja loomise probleem on pahatihti kujunenud põhimõtte järgi, et uppuja päästmine on tema enda asi. Seetõttu ongi paljud leidlikud inimesed Ida-Virumaal hakanud arendama majandustegevuse eriharusid (see on küll sarkasmiga pooleks öeldud), mis, muide, riigi rahakotile ja tervisele mitte kuigi hästi ei mõju. Loomulikult ei ole see kellelegi ka uudis. Puudutab see aga eelkõige erikaubandust, millega teatavasti seondub nii autokütuse-, tubaka- kui ka alkoholiäri, seda eelkõige Ida-Virumaa piiriäärses piirkonnas. Ilmselt on aga veel teisigi tegevusliike või -harusid ja võimalikke tulu saamise erisusi, mida paraku laialt afišeerida ei ole võimalik, kuid mis teenivad ühte eesmärki – ellujäämine.
Kuulasin hiljuti peaministri intervjuud Vikerraadios. Seal kõlas kuidagi hirmutavalt üks kolmest tema välja käidud põhiavaldusest, mis puudutas arutatavat seaduseelnõu. Nimelt, kui pensioniiga ei õnnestu tõsta, siis üks kolmest arengust oleks see, et tuuakse sisse massiliselt võõrtööjõudu. Võõrtööjõu sissetoomise idee pole iseenesest ju mingi uudis. Eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus täitus põlevkivibassein Poolast sisse toodud tööjõuga, nii et kohalikes alevikes rohkem poola kui eesti keelt kuulda võis. Enamik kirikuid ja koolegi olid poolakeelsed. Eks võõrtööjõud oli ka see, mis 1970. ja 1980. aastate paiku Eestimaale sisse voolas. Mis puutub aga väljaöeldud avaldusse või ähvardusse, kuidas soovite, siis las see jääb väljaütleja südametunnistusele.
Nii nagu äsja üldsusele tutvustatud inimarengu aruandes tõdeti, on terve hulk tööpuuduse leviku ohjeldamise meetmeid, mis on kasutamata, millest oleks pidanud alustama ja millele peaks esmajoones tähelepanu pöörama. See puudutab vahetult neid inimesi, kes on tööturul ootel. Lühidalt öeldes on terve hulk meetmeid, mida oleks tulnud võtta, et seesugune massiline tööpuudus ei oleks Eestis teoks saanud. Kahjuks jäi see tegemata.
Mida toob endaga kaasa seesugune lühem või pikemaajaline jõudeolek, millised arengud toimuvad meie riigi ühes tugisambas perekonnas, kellele, jääb mulje, pole viimastel aegadel mitte eriti palju tähelepanu pööratud? Selleks et asjadest aimu saada, ei pea olema ekspert ega uuringute tegija. Kui lihtsalt lahtiste silmadega ringi liikuda, toob elu pildi ise kätte. Pidevatest peresisestest vestlustest, millega käivad kaasas töömured, pidevast perepingest sõltuvad lapsed. Juba lasteaiaealised kannavad endas üllatavalt palju otsustamatust, sõnakuulmatust, närvilisust ja agressiivsust. Tähendab, džungliseaduste sissekasvamine või sissekasvatamine maast madalast pärsib juba eos meile endile hirmsasti meeldivat väidet haritud Eesti rahvast. Söögivahetunnid koolisööklates on kujunemas paljudele lastele kui mitte ainsaks korraks, siis üheks vähestest kordadest, mil neil on võimalik enam-vähem kõht täis saada, sest perede pikaajaline toetusrahast elamine seda juba ammu enam ei võimalda. Depressioonis vanemad, alkohol, lõhutud pered, tänavalapsed – see on saanud meie igapäevaeluks. Hooldekodudest peredesse tagasivõetavad pensionärid, kelle pension senimaani hooldekodu kulude katteks võeti, mis aga nüüd peresid ülal pidada aitab, ei ole ka enam uudis.
Seda loetelu võiks jätkata. Võib ju küsida, kuidas puutub see täna arutatavasse eelnõusse. Puutub ikka küll. Iseenesest ei teki ju mitte midagi. Võimalused, mis eeldaksid ootel oleva tööjõu ettevalmistamist ja kasutamist, on jäänud paljuski rakendamata. Kvalifitseeritud tööjõud, kes on siin hariduse omandanud, on läinud teistesse riikidesse, parematele jahimaadele, on meie oma riigile kaotatud ja võimalik, et paljuski jäädavalt. Tõsi, nii nagu väitis peaminister, tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidu piires on loomulik, on selle kodanike privileeg. Kuid kas sellega priiskamine ka seda on? Seega, endast lugupidav riik ei loo oma kodanikele olukorda, mida ei taheta.
Selle üle tasuks tõsiselt järele mõelda ja üks mõtlemise koht kaasneb kahtlemata selle seaduseelnõuga, sellega kaasneva arutelu, analüüsi ja seaduse rakendamisega.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, see on selge, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et ära võtta pension, tuleb anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju ära teha.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Tänan!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eldar Efendijevi!

Härra eesistuja! Austatud kolleegid! Eelnõu arutelu püstitas veel kord küsimusi, mis puudutavad meie ühiskonda tervikuna. Tekkis vajadus inventeerida, mis on tehtud õigesti ja mis valesti, milline on tänapäevane seis ja millele saab loota tulevikus. Väga kahju, aga peab konstateerima, et tähtsates küsimustes domineerib siiani poliitilise retoorika primaarsus ja vähem tähelepanu on jäetud tõsistele debattidele. Domineerib käitumine, et meil on ainuõigus, kõige õigem õigus, aga mitte käitumine, et on probleem ja vaatame, kuidas paremini hakkama saada. Selles rakursis toimub ka eelnõu arutelu ning temaga seotud probleemide püstitamine ja arutamine.
Seoses sellega on toodud välja ka argumendid. Eelnõu pooldajad argumenteerivad pensionivanuse etapilise tõstmise vajadust sellega, et tulevikus kaotab riik 2–3 miljardit krooni aastas, kui ta seda vanust ei tõsta, ja seoses sellega tekib vajadus tõsta makse, vähendada pensionimäära või tuua Eestisse väljastpoolt tööjõudu. Aga kui neid argumente tõsiselt vaadata ja võrrelda tänapäeva olukorraga, siis tekivad küsimused, millele eelnõu pooldajad ei suuda vastata. Näiteks, kas tulevikus on garanteeritud nii palju töökohti, et tööpuuduse saab likvideerida ja on garanteeritud töökohad inimestele vanuses 63+? Praegu on meil töötuid ligi 100 000. Kas Eesti on võimeline looma 100 000 töökohta? Mina kahtlen ja ka valitsusel ei ole sellist kava. Maksimum, mida Vabariigi Valitsus pakub, on ligi 10 000 töökohta. Kust siis kavatseb riik makse saada? Kas töötutelt? Praegune tööpuuduse ja töökohtade pakkumise proportsioon on umbes 100 : 2 või 100 : 3. Rääkida tööpuudusest ja välistööjõust on kuidagi ebakorrektne, sest töötud inimesed ei kao kuhugi, välja arvatud juhul, kui nad järsku ja korraga Eestist lahkuvad.
Kui rääkida töökohtadest, siis on veel üks väide. Buumi ajal rändas Eestist välja 35 000 – 130 000 tööealist inimest. Selline vahe näitab ainult seda, kui korrektne on meie statistika. Aga see tähendab, et ka kõige paremal ajal oli Eestis töökohtade puudus. Veel üks konkreetne näide. Riik näeb ette, et Ida-Virumaale luuakse tööstuspargi loomisega pikas perspektiivis 4500 töökohta. Aga praegu on teada, et Ida-Virumaal on iga viies inimene tööta ja see tööstuspark ei kata Narva ega Kohtla-Järve vajadusi.
Veel üks valdkond – inimeste tervis. Inimeste tervis on Eestis pehmelt öeldes vilets. Sellisest olukorrast on räägitud ÜRO ja euroraportites. Inimarengu aruandes on toodud hinnang, et töötute hulgas on suremus 20–25% suurem võrreldes nende inimeste suremusega, kellel on tööd. See hinnang räägib tendentsist. Eluiga, naistel 73 aastat ja meestel 67 aastat, näitab ka, et elu- ja töötingimused ei ole head. Meditsiiniteenuste kättesaadavus inimestele halvenes ja arstiabi on küllaltki kallis, eriti väikese sissetulekuga isikutele. Ka toit ei ole väikese sissetulekuga inimestel kvaliteetne, mis mõjutab negatiivselt nende tervist. Siis on raske loota, et olukord tervishoius paremaks muutuks. Lisaks valitsus ainult kärbib meditsiini- ja üldse sotsiaalvaldkonna summasid.
Kas ma palusin kaheksa minutit?

Kas te soovite lisaaega? Kui palju te soovite lisaaega? Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Ka psühholoogiliselt on inimeste seis halb, seda näitab enesetappude statistika. 13 aasta jooksul kaotas meie ühiskond suitsiidi tõttu 3500 inimest. Eelmine aasta oli rekordiline, kui kasutada massimeedia pealkirju – 268 inimest. Kui palju kaotas Eesti? Saab tuua näite, et ainuüksi aidsivaldkonda läks 2007. aastani ligi 90 miljonit krooni, riik kaotas üle 13 000 tööaasta ja üle 3 miljardi krooni mittelaekunud tulu. Kui võtta statistikaandmeid teistest valdkondadest, siis on üldkaotus veelgi suurem.
Veel üks valdkond – vaesus. Kogumikus "Vaesus Eestis" on välja toodud, et 19,5% Eesti elanikest elab vaesuse piiril ja ka allpool piiri ning enamik neist on töövõimelises eas, aga töötud inimesed. See tähendab, et nende inimeste väljapääs on välisriikides töö otsimine. Selline tendents seisab meil ees. Demograafilisest probleemist on juba räägitud.
Lõpuks, eelnõu pooldajate argumentatsiooni võib hinnata poliitilise retoorika instrumendiks, aga mitte argumentideks. Ainus argument, mis võib kõne alla tulla, on rahapuudus ja seoses sellega on pensioniea tõstmine puhas matemaatiline arvestus. Eelnõu algatajad leidsid, et parem on mitte maksta inimestele pensioni, sest teist allikat kulude katmiseks ei ole. Tees, et pensioniea tõstmine on hea traditsiooni jätkamine ja see on heategevus pensionäridele ja terve riigile, on vähemalt nõrk, et mitte rohkem öelda. Selle eelnõuga hindas koalitsioon oma tegevust töökohtade loomise valdkonnas ja majandusolukorra parandamisel. Kurb hinnang. Kärpimine on nüüd riigieelarve, fondide ja riigiettevõtete valdkondadest üle viidud konkreetsetele inimestele. Primaarne ei ole mitte suund, kuidas leida paremat lahendust Eesti arenguks ja inimeste toetamiseks, vaid see, kust võtta raha, et lappida auku ja täita tingimusi eurole üleminekul.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtadega loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja riigieelarve paremat toimetulekut.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Nelli Privalova! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Pensioniea tõstmisega paneb koalitsioon pea liiva alla ja näitab väga selgelt, et ei taheta tegelda reaalsete, tegelikkuses olemasolevate probleemide lahendamisega. Praegused probleemid on majanduskriis, tööpuudus ja elanike kehv tervis. Pensioniea tõstmisega vähendatakse inimeste pensioni ilma midagi vastutasuks andmata. Kui riik tervishoidu lisaraha ei anna, siis ei ole Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul Eestis hiljemalt kümne aasta pärast põhimõtteliselt üldse mingit tervishoiukorraldust, kuna raha selleks ei jätku. Kahetsusväärne on see, et pensioniea muudatused peaksid samuti umbes samal ajal teoks saama. See tähendab katastroofi elanikkonna tervise jaoks. Juba praegu on Eesti elanike tervena elatud eluiga Euroopas kõige lühem, 50. eluaasta juures. Euroopa Komisjoni 2007. aastal Euroopa Liidu riikides korraldatud küsitlusuuring näitas, et ainult pool Eesti elanikest hindas oma üldist tervislikku seisundit heaks, Iirimaal näiteks oli selliseid inimesi ligi 90% elanikest. Üksnes Läti ja Leedu elanikud hindasid oma tervist veel halvemaks kui Eesti elanikud.
Spetsialistide hinnangul on tervislike eluviiside edendamise abil võimalik Eesti rahvastiku terviseseisundit oluliselt parandada. Oleme korduvalt teinud Riigikogule ettepaneku võtta vastu seadusmuudatus, mille järgi ei peaks tööandja maksma erisoodustusmaksu terviseedenduskuludelt. Töötaja tervisele, spordile ja koolitamisele tehtud kulutuste osakaal tööjõukuludes on teistes Euroopa Liidu riikides kõnekalt suurem kui meil. Näiteks Soomes 14%, Belgias 6%, aga Eestis vaid 0,7%. Uuringute järgi vähendab kehv tervis tööturul osalemise tõenäosust meestel 40% ja naistel 30%, vähendades seega Eesti sisemajanduse kogutoodangut hinnanguliselt 6–15% (praegune toodangu vähenemine pluss tulevikus tegemata töö).
Ei ole tõesti väga keeruline kirjutada eelnõu, kuidas pensioniiga tõsta, kuid mõnevõrra komplitseeritum ülesanne oleks olnud lisada sellele sotsiaalsete mõjude lahendamise kava, mida eelnõuga kaasas ei ole. Rõhutan, et see koalitsioon ei ole isegi teinud juttu kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomisest. Ka töölepingu seaduse eelnõu puudutas kõike muud, kuid mitte seda, mille järele ühiskonnas terav vajadus on.
Ma ei pea võimalikuks praeguses olukorras tõsta pensioniiga, kuna see hakkab toimuma elanike tervise arvel. Selliseid liigutusi saaks teha siis, kui meil oleks ette näidata imehästi toimiv tervishoiusüsteem ning tervishoiuteenused oleksid elanikele piisavalt kättesaadavad. Need valdkonnad näitavad aga järjepidevat langustendentsi.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju teha. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Nikolai Põdramäe! Kolm lisaminutit, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Meie valitsus jätkab kindlal kursil, mis peaks meid viima 2026. aastaks viie rikkaima riigi hulka, mis sest, et praegu oleme viie viimase hulka langenud. Kui me 2026. aastaks oleme nii rikkad ja probleemid on seljatatud, kas siis ongi enam mõtet ja vajadust pensioniiga tõsta, et pensionär inimväärselt elada saaks? Siis on ju tegemist heaoluriigiga. Kahjuks ei ole valitsusel mitte mingisugust tarka plaani, kuidas nende viie rikkaima hulka jõuda, ka ei ole rahvale suudetud adekvaatselt vastata, miks ikkagi on langetud viie viimase hulka. Kas tõesti on jälle süüdi rahvusvaheline imperialism ja neli aastaaega või on siiski ka meie valitsus vigu teinud? Ei saa ju võtta tõsiselt jutte rahvusvahelisest masust ja sellest, et vaatamata masule läheb Eestil veel hästi. Kohe kindlasti ei arva nii töötud ja ravikindlustamata inimesed.
See, et 1,3-miljonilise rahvaarvuga väikeses Eestis on üle 100 000 töötu, üle 90 000 ravikindlustamata kaasmaalase ning umbes 130 000 võõrsil tööd ja leiba otsivat eestimaalast, on suhtarvu arvestades kindlasti vähemalt Euroopa rekord ja näitab "meistriklassi". Kui meil on töötus 15,5%, siis näiteks Norras on see ainult 3%. Üldjuhul on tööpuudus enamikus riikides alla 10%.
Valitsusliikmed on siinsamas Riigikogu saalis korduvalt rõhutanud, et meil on tööhõive suurem kui kunagi varem. Aga miks on siis töötuid rohkem kui kunagi varem? Siin on tegemist suure loogikaveaga või lihtsalt rahvale ülbelt sogaajamisega.
On tõsi, et majandusbuumi ajal eestlaste eluiga pisut pikenes, meestel 68,6 eluaastani ja naistel 79,8 eluaastani. Aga ei vasta tõele, et see on eestlaste kõigi aegade kõige pikem eluiga. Töötus ja stress viivad kindlasti uuesti keskmise eluea lühenemisele. Praegu elavad Eesti mehed tervena keskmiselt vaid 53 ja naised 57 aastat. See aga on Euroopa Liidu üks madalamaid näitajaid. Praegu jõuab 65. eluaastani ainult 64% meestest ja 86% naistest. Pooled meestest ja üks kolmandik naistest lähevad pensionile enne tegelikku pensioniiga.
Selleks et tõsta pensioniiga, on vaja teha põhjalikud analüüsid, aga neid ju praegu ei ole. Juba praegu on enne tähtaega vanaduspensionile jäänud ligi 17 000 inimest ja pensioniea tõstmisega tuleb neid kindlasti juurde. Kui niigi on väga suur tööpuudus, siis pensioniea tõstmine toob töötuid veelgi juurde.
Pikaajaline töötus mõjub tervisele laastavalt. Sellest aga ei taha valitsus üldse rääkida. No kuidas sa räägidki, kui alles 2009. aasta märtsis pikendas haigekassa nõukogu ambulatoorse arstiabi järjekordade maksimumpikkust seniselt neljalt nädalalt kuuele nädalale. Statsionaarse arstiabi järjekord võib olla kuni kaheksa kuud pikk. See aga tähendab ju konkreetsele inimesele veelgi suuremat riski ja ohtu tema tervisele. Haiged otsivad abi eravastuvõttudest, mis aga on tasulised. Kallitest ravimitest ei maksa rääkidagi. Kust võtab töötu või ravikindlustamata inimene selle raha? Töö kaotamise ohu tõttu jätkavad inimesed haigena tööl käimist. Töötuks jäänud inimeste suremus on töötavate inimeste omast 20–25% suurem. Juba ammu on selge, et valitsus ei ole suuteline olukorda parandama ega oskagi seda teha. Tahtmine võib ju olla, aga tahtmisest üksi jääb väheks. Valitsus tõstab pimesi pensioniiga, aga tervisega seonduvaid probleeme ei suuda lahendada.
Pensioniea tõusuga püüab valitsus vanemaealiste pealt raha kokku hoida. Selle asemel et tõsta meie viletsa tervisega inimeste pensioniiga, tuleks anda tööealistele tööd.
Lugupeetud kolleegid! Mina ja kogu Riigikogu Keskerakonna fraktsioon oleme pensioniea kiirkorras tõstmise vastu. Eelkõige tuleks lahendada soodustingimustel makstavate ja eripensionide ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusega seonduvad küsimused. Seaduseelnõu teine lugemine tuleks katkestada. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Kalev Kallo! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ikka ja jälle kutsub praeguse koalitsiooni iga järgmine käik esile siira üllatuse ja hämmingu. Käiakse välja eelnõusid, millel ei ole mingit seost meid ümbritseva tegelikkusega. Teiseks on üllatus see, et selline põhimõtteliselt tähtis otsus oleks võinud olla koalitsioonileppes, aga seal seda ei ole, ju vist ei julgetud seda sinna panna.
On olemas väljend, et poodu majas nöörist ei räägita, aga meie armastatud koalitsioon eesotsas oma juhtparteiga räägib ainult nöörist. Nüüd, kui meil on üle 100 000 töötu, kelle hulgas on enamuses noored ja tööjõulised inimesed, tahab valitsus praegusi pensioniealisi veel lisaks tööjõuturule suunata. Tõe huvides peab nentima, et protsessiga plaanitakse alustada küll seitsme aasta pärast, aga asi pole selles. Praegu, kui üle 100 000 inimese on tööta, nad on ilma jäänud elatusallikatest ja vajaksid kohe abi, on valitsus suunanud oma tuima pilgu kuhugi sinise silmapiiri poole, kuulmata ja nägemata, mis ümberringi toimub. Praegu, kui pooled meestest ja kolmandik naistest lahkuvad tööjõuturult enne pensioniea saabumist, heietab valitsus mõtteid pensioniea tõstmisest. Ta ei anna endale aru, et inimesed ei lähe eelpensionile ja invaliidsuspensionile mitte seetõttu, et töölkäimise isu äkki otsa sai, vaid seetõttu, et tervis läks käest ära.
Püüdsin eelnõu seletuskirjast leida mingisugustki analüüsi selle kohta, et rahva tervis on järsus paranemistendentsis, aga mida ei ole, seda ei ole. Selle asemel leiame sobivasse vormi pandud statistilisi andmeid ja kõveraid, võidurõõmu tuntakse arvandmete üle seletuskirja peatükis "Töötamine pensionieelses ja pensionieas". Ära on toodud, et Statistikaameti andmetel oli Eestis 55–64-aastaste hõivemäär 2007. aastal 59,5% ja 2008. aastal 62,2%. Vahetult enne pensioniiga (naised 60–60,5- ja mehed 60–62-aastased) olevate inimeste hõivemäär oli 2008. aastal 61,5%. Kui tavaliselt on meeste hõive kõrgem kui naistel, siis vanusegrupis 55–64 oli Eesti 2007. aastal ainus riik Euroopa Liidus, kus naiste hõivemäär ületas (1,7 protsendipunkti) meeste oma. Tuuakse näitena, et Eestis väljutakse tööjõuturult vanemas eas kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2008. aastal oli Eestis tööjõuturult väljumise keskmine iga 62,1 aastat, mis ületas nii pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud riikide (60,4 aastat) kui ka Euroopa Liidu keskmise (61,4 aastat) taseme. Samas puudub igasugune analüüs selle kohta, miks see nii on. Põhjust võime me kuulda igaüks iga päev oma lähituttavatelt ja sugulastelt. Selgitus on üks: "Ma pean edasi töötama, selle pensioniga ei ole võimalik ära elada." Lisaks peavad paljud pensionärid ka oma lapsi ja lapselapsi aitama. Maksude ja aktsiiside kuritahtliku tõstmisega on praegused riigijuhid viinud asja niikaugele, et inimesed on valmis surema töökohtadel, et mitte surra külma kätte või nälga. Sellisel statistikal ei ole mingit pistmist inimese sooviga muudkui töötada ja töötada ning mitte minna teenitud vanaduspuhkusele.
Seletuskirjas nenditakse, et levinuim üldine pensioniiga Euroopa Liidus on 65 aastat. See on levinuim, aga miks on Prantsusmaal 60 aastat, kas prantslased on meist viletsama tervisega, kas Prantsusmaa elatustase on madalam, kas Prantsusmaa kliima on meie omast kehvem? Vastus igale küsimusele on: ei ole. Seletuskirjas on toodud veel hulk arve, millega püütakse näidata, et teistel on samamoodi, kui meie kavatseme teha, aga seletuskiri targu vaikib meie elatustasemest ja meie rahva tervislikust seisukorrast. Neid arve tuleb otsida näiteks Eesti inimarengu aruannetest. Sealt leiame, et meeste keskmine oodatav eluiga on Eestis 68,7 aastat ehk selle eelnõu järgi saaksid nad pensionil olla ainult 3,7 aastat ja siis oleks aeg siit ilmast ära minna. Nendelsamadel prantslastel, kes lähevad pensionile 60-aastaselt, on meeste keskmise eluea näitaja 76 aastat, see tähendab ligi 16 aastat pensionipõlve Eesti mehe 3,7 aasta vastu. Elanikkonna tervislik seisund väljendub keskmises elueas ja selle näitajaga oleme meeste osas Euroopas raudselt eelviimased. Naised oma 79 aastaga on tagant kolmandad, millega ei ole ka põhjust eriti hõisata. Arvud on võetud kogumikust "Eesti inimarengu aruanne", need ei ole mitte eriti vanad andmed.
Miks me siis oma Euroopa ühe kehvema tervisliku seisundiga peame trügima esimeste hulka pensionile mineku ea poolest? Siin ei ole mingit pistmist kaine mõistuse ja rahvast hoolimisega. Kindlasti on kuskil midagi rebenemas viimase aja mantra – euro – küsimuses, seekord on tarvis rahva tervise hinnaga see auk kinni toppida. Kindlasti on Euroopas meie jätkusuutlikkuses kahtlejaid. Neil on õigus, sest oleme ju kriteeriume täitnud veri-ninast-välja-hinnaga, ühekordsete meetmetega, mis ei ole kindlasti jätkusuutlikud. Nüüd on tarvis näidata, et jätkusuutlikkuse tagamiseks oleme valmis likvideerima pensionärid või vähemalt viima nende arvu miinimumini.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel veel väga palju ära teha, sellega pole õieti alustatudki. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Toomas Vareki! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Ma alustan sõnavõttu pensioniea tõstmise kohta isegi optimistlikult. Usun, et mitte kellelgi ei oleks midagi selle vastu, kui meie siin saalis ja kõik inimesed Eestimaal püsiksid igavesti noored. Kes meist siis ei tahaks noor olla? Näib, et meie valitsusliit töötabki sellel optimistlikul kursil, ega muidu ei tahetaks eestimaalaste noorust pikendada 65. eluaastani. Ju siis on meie tublid ideoloogid leiutanud midagi elueliksiiri taolist, mida te ise nimetate pensioniea tõstmiseks. Ütlen veel kord: ega pensioniea tõstmisest hoolimata polekski midagi hullu lahti siis, kui meie rahvas oleks terve ja õnnelik, kui meie rahvas oleks samuti töötanud aastakümneid heaoluühiskonnas, oleks kogunud endale tööaastatega paraja kapitali ja pühendaks oma vanaduspõlve, isegi kui see langeb seitsmekümnendatesse-kaheksakümnendatesse eluaastatesse, reisimisele ja pensionärielu nautimisele, nagu me näeme seda eakate maailmarändurite-turistide pealt Eestis ja mujal maailmas. Kindlasti oleks meie kui põhjamaalaste vanaduspõlv rõõmsam ja me suudaksime ka rohkem ja kauem tervena töötada, kui meie kliimagi oleks soojem ja sõbralikum, mis mõjuks inimeste tervisele soodsamalt kui praegu, ja kui oleks lootust, et meie palkade ja väljateenitud pensionide suurus vastaks juba lähiaastail meiega kliima poolest lähedaste Põhjamaade elanike palkade ja pensionide suurusele.
Kuid siin hakkabki minu optimism otsa saama. Meie inimeste tervena töötatud aastate hulk jääb naistel 53 aasta kanti ja meestel koguni alla 50 aasta. Euroopa Liidus on see näitaja 60, mõnes riigis isegi 70 aastat. Ka meie pensionide suurus ei ole lähiajalgi võrreldav heaoluühiskondade pensionidega. Samuti ei ole meie inimesed jõudnud endale koguda kapitali ega seoses riigikorra vahetuse ning suure ja sügava kriisiga, mida Eesti praegu esimest korda oma ajaloo vältel üle elab, ei ole enamikul inimestel olnud võimalik koguda midagi stabiilset vanaduspäevade jaoks. See kõik tekitab pessimismi ja hirmu. Ütleme otse välja: meie inimesed kardavad vanaks jääda, sest riigilt pole suurt abi ega tuge loota. Kui neilt nõutakse veel vanast peast haige ja vaesena töölkäimist, suureneb see hirm veelgi.
Ma ei ütleks ühtegi halba sõna, kui me looksime inimestele erinevad pensionile mineku võimalused. See tähendab, et pensioniiga Eestis võiks olla diferentseeritud. Kes suudab, käigu kauem tööl, aga kes ei saa, sel peaks olema viisakas võimalus taanduda.
Kui ma loen eelnõu seletuskirja, siis näen, et eelnõu väljatöötajad seovad vajaduse pensioniiga tõsta sellega, et meil on vähe noori ja nende ning vanema põlvkonna suhe halveneb eeloleval kümnendil veelgi. Aastatel 1995–2008, 14 aasta jooksul, kahanes meie elanikkond 108 000 inimese võrra ja see kahanemine jätkub.
Niisiis, mina siiski ei ole väga reibas, lugedes seda vanas eas töötamise propagandat, mida valitsus pakub. Me teame analüüsidest, et juba praegu siirduvad paljud mehed ja hulk naisi pensionile tegelikust pensionieast varem. Eelpensionäre, neid, kes ei pea pensionieani vastu, oli 2008. aastal 14 700. Siin on juba kõlanud muudki näitajad, millega Eesti hiilata ei saa, lühikesest elueast ei hakka ma rääkimagi. Ma arvan, et selle asemel, et lükata pensioniiga 63 aastalt 65 aastale, peaksime vaatama, kuidas teha nii, et meie, eestlased, ei sureks 20 aastat heaoluriikide kodanikest varem, ja kuidas teha nii, et sünniks rohkem lapsi. Emapalk, nagu näha, asja ei lahenda. Peaksime läbimõeldud sotsiaalpoliitika abil pikendama tasapisi meie rahva eluiga, samuti peame looma noortele peredele soodsama elukeskkonna, näiteks sellise, et me ei paneks noori lapse saamise asemel mõtlema ainult pangalaenule ja kodust ilmajäämise hirmule. Aga neid valikuid on kahtlemata märksa raskem teha kui pikendada kahe aasta võrra meie inimeste noorust. Selle seaduse poolt hääletajad lähevad kergema vastupanu teed, mis tegelikult töötab eestluse elujõu vastu. Mina panustaksin ikkagi sellele, et parem täna hoolida rohkem noorest põlvkonnast, nii et meil jätkuks ka tulevikus maksumaksjaid, selle asemel et homme raukadena edasi töötades oodata arvuti kaudu oma laste ja lastelaste kirju arenenud riikidest.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju ära teha.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Aitäh!

Tänan teid! Palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laasi!

Hea juhataja! Head kolleegid! Pensioniea tõstmine on tihedalt seotud töövaldkonna probleemidega. On öeldud, et pensioniiga tuleb tõsta, kuna tulevikus ei jätku enam töökäsi. Kummaline on tulla välja sellise loosungiga ajal, mil meil on üle 100 000 töötu. Kuid koalitsioonil pole pakkuda ühtegi tõsiselt võetavat meedet olukorra lahendamiseks. Tekib küsimus, miks ei tegelda olemasolevate probleemidega. Kuidas saada tagasi tööturule need inimesed, kes on sealt pikka aega eemal olnud, ja tagada riigile sellega piisav maksubaas? Kuidagi ei saa mainimata jätta, et koalitsioon on peamise meetmena, kuidas tööpuudust leevendada, suutnud laiendada üksnes palgatoetuse saajate ringi. Samas, olulist leevendust tööturul pole see endaga kaasa toonud. Abi on saanud mõnisada inimest aastas, samal ajal on aga Tallinna Linnavalitsus näiteks loonud sotsiaalsete töökohtade loomise toetuse ning uute töökohtade loomise toetuse, mille abil on tööle saanud tunduvalt rohkem inimesi kui riigi pakutavate meetmete abil. On kummaline, et üks linn suudab enam kui terve riik.
Riigi uuenduslik meede näib olevat aga pensioniea tõstmine. Probleemi lahendab see, kui me kõik oleme sunnitud kauem tööd tegema. Siinjuures ei arvestata seda, et inimesed lahkuvad juba praegu tööturult aastaid enne pensioniea saabumist. Eelpensionäre on meil 17 000, lisaks on meil 76 000 töövõimetuspensionäri ning hulgaliselt kutsehaigeid. On äärmiselt kummaline, et me tõstame pensioniiga, kuid ei tegele liialt varase tööelust lahkumise põhjustega. Praegu on pensionäridel õigus saada töist tulu ja pensioni samal ajal. Keskmine pension on ligikaudu 4500 krooni, millest suurem osa kulub koalitsiooni aktsiisi- ja maksutõusude tõttu eluasemekuludele. Juba ainuüksi kahetoalise korteri küttele kulus jaanuaris keskmiselt 1500 krooni. Kui sinna lisada veel tasu elektri eest ja muud kommunaalmaksed, siis pool pensionist ongi kulunud, ülejäänud osa läheb aga ravimitele, mille hinnad on samuti järjepidevalt tõusnud. Seega peab pensionär juba praegu saama töist lisasissetulekut, muidu ei ole tal võimalik inimväärset elu elada. Koalitsioon on juba praegu loonud äärmiselt kõrge motivatsiooni jääda võimalikult kauaks tööturule. Siiski kasutab seda võimalust üksnes 17% pensionäridest. Tekib küsimus, miks ei uurita selle põhjusi. On siin kaalukeeleks tööandja eelarvamused, pensionäride tervislikud probleemid või hoopis midagi muud?
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju teha.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja teised saalis viibijad, loodetavasti ka interneti teel jälgijad! Eesti ei ole kindlasti ei esimene ega viimane riik, kus pensioniea tõstmise temaatika on üles kerkinud ja väga tuliseid vaidlusi tekitanud. Natukene vähem kui kuu aega tagasi tuli Hispaania peaminister José Luis Rodríguez Zapatero samamoodi välja ideega, et pensioniiga tuleb tõsta 65. eluaastalt 67. eluaastale. Sellele reageerisid kümned tuhanded töötajad suurte meeleavaldustega nii Madridis, Barcelonas, Valencias kui ka teistes Hispaania linnades. Ametiühingute liidrid hoiatasid valitsust, et kui see reformiplaan peaks siiski teoks saama, võib see viia üldstreigini ja sotsiaalse ebastabiilsuseni.
Mul on äärmiselt hea meel, et ka meie ametiühingud on siiski otsustanud tänavatele tulla. Viimaste minutite jooksul tulnud uudis on see, et homme kell pool kaks toimub siin Riigikogu ees välkpikett. See on väga julge samm meie ametiühingute poolt. Ma arvan, et kõik, keda see seaduseelnõu puudutab, võiksid nendega ühineda. Vähemalt mina kavatsen nende toetuseks platsile minna.
Eelmisel aastal hakkas sama küsimusega tegelema Hollandi valitsus. Nende plaan nägi ette, et aastaks 2020 tõstetakse pensioniiga 65. eluaastalt 66. eluaastale ja aastaks 2027 67. eluaastale. Hollandi parlamendi opositsiooni üks vastuargumentidest sellele plaanile oli see, et praegu on ainult 13% 64-aastastest inimestest hõivatud ja valitsuse esmane ülesanne peaks olema eelkõige kuni 65-aastaste inimeste töölerakendamine. Samuti leidsid Madalmaade opositsioonipoliitikud, et on olemas muud lahendused, kuidas vähendada avaliku sektori kulutusi, näiteks muutes maksupoliitikat ja reformides kodulaenude subsideerimise põhimõtteid.
Ka Bulgaaria on mõelnud pensioniea tõstmisele 65. eluaastale (praegu on see piir naistel 60 ja meestel 63 eluaastat), kuid veebruari alguses otsustati see teema vähemalt mingiks ajaks päevakorrast maha võtta ning keskenduda tõsisele olukorrale tööturul ja majanduses. Sealne töö- ja sotsiaalminister ütles, et valitsuse prioriteet peab olema eelkõige tervishoiureform ja tööturu stabiliseerimine.
Samasuguste ettepanekutega on välja tulnud Kreeka, kes kavatseb 2015. aastaks tõsta pensioniiga kuni 63. eluaastani, ning Prantsusmaa. President Sarkozy avas veebruaris selleteemalise debati, kuid ametiühingud vastasid sellele kohe väga tugeva protestiga.
Nii et nagu näha, igal pool, kus viimasel ajal on välja tuldud pensioniea reformidega, on see tekitanud väga suuri diskussioone ja enamasti vastupanu nii poliitikute ja ametiühingute poolt kui ka ühiskonnas laiemalt.
Väärib mainimist, et päris paljudes riikides on otsustatud siiski selliste kardinaalsete reformidega mitte kiirustada ja on püütud leida kompromisslahendusi, mis sobiksid võimalikult paljudele huvirühmadele. Hea näide on siin meie naaberriik Soome, kes samuti võttis selles küsimuses aja maha ja püüab leida konsensust, mis sobiks paljudele. Aga meie valitsus ei soovi laiaulatuslikku kompromisslahendust otsida ja tahab kasutada teerullitaktikat, mida kahjuks on viimasel ajal kuidagi liiga palju kasutatud.
Tulles nüüd tagasi Eesti olukorra juurde, toon ma mõned argumendid, miks Eesti Keskerakond on pensioniea tõstmise vastu. Esiteks, pensioniea tõstmise üks vastuargument on see, et oodatav eluiga Eestis, eriti meestel, on väga lühike ning kui pensioniiga tõstetakse, siis Eesti mehed pensioni ei saagi. Eestis on oodatav eluiga naistel 79,2 aastat ja meestel 68,6 aastat, Euroopa Liidus on keskmine oodatav eluiga naistel 82,2 aastat ja meestel 76,1 aastat. Kui võrrelda Eestit teiste Euroopa riikidega, siis on sünnihetkel oodatava eluea ja pensioniea erinevus Eestis üks väiksemaid, 2006. aastal oli see vaid 4,4 aastat. Üksnes Lätis ja Leedus on see veel väiksem, vastavalt 3,4 ja 2,8 aastat. Enamikus arenenud riikides on oodatav eluiga meestel vähemalt 10 aastat kõrgem kui pensioniiga.
Härra juhataja! Ma palun kolm lisaminutit.

Palun!

Eesti teine probleem on nende inimeste väga suur hulk, kes jäävad pensionile aastaid enne tegeliku pensioniea saabumist. Nii oli näiteks 2007. aastal 40% neid inimesi, kes ei olnud veel pensionieas, kuid siirdusid pensionile.
Veel üks suur probleem Eestis on meie rahva väga vilets tervis. Naised elavad Eestis tervena 57 ja mehed ainult 53 aastat. Üks oluline tervisega seotud teema on alkoholi liigtarbimisega seotud probleemid. Eesti on alkoholitarbimise poolest  Euroopas Tšehhi Vabariigi järel teisel kohal. 2008. aastal tarbiti Eestis 11,9 liitrit absoluutalkoholi ühe elaniku kohta. Samuti juhib Eesti Eurostati andmetel konkurentsitult Euroopa viinasurmade edetabelit. 2008. aastal suri iga 100 000 elaniku kohta viinasurma 11 inimest. Eesti paistab Euroopas silma ka suure hulga alkoholijoobes saadud traumade, suure hulga roolijoodikute ja alaealiste rohke alkoholitarbimise poolest. Nii et enne pensioniea tõstmist peaks valitsus lahendama selle probleemi, soodustama tervislike eluviiside kujunemist ja mitte kärpima ennetustegevuseks mõeldud summasid.
Kolmandaks, Eesti ei ole seni kinni pidanud Euroopa Liiduga liitumise eel antud lubadustest, et valmistatakse ette tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus, mis peaks olema üks eeldus enne pensioniea tõstmise debati alustamist. Eestis registreeritakse aastas umbes 3600 tööõnnetust ning umbes 130 esmast kutsehaigusjuhtu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega on Eestis tööõnnetusi ja kutsehaigusi registreeritud mitu korda vähem. Selle põhjus ei ole mitte tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähesus, vaid eelkõige kergete tööõnnetuste alaregistreerimine ja kutsehaiguste registreerimine üldhaigustena. Põhjuseks, miks paljud kutsehaigusest tingitud tervisekahjud hüvitatakse nagu üldhaigestumisest tekkinud kahjud, on asjaolu, et töötervishoiuteenused pole haigekassa kompenseeritavate teenuste nimekirjas.
Veel üks probleem, mis on seotud haigekassaga, on selle institutsiooni jätkusuutlikkuse küsimus. Praegune Eesti tervishoiu rahastamise süsteem ei ole kauges perspektiivis elujõuline ja vajab elus püsimiseks laiemaid muudatusi maksusüsteemis, leitakse haigekassa, WHO ja Sotsiaalministeeriumi koostöös valminud aruandes.
Lõpetuseks. Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel väga palju teha. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen väga kurb, sest ma armastan seda maad ja seda rahvast. See, mis praegu selliste üsna jõuliste ja jõhkrate meetoditega Eestis toime pannakse, on peaaegu et genotsiid selle väikese, haige ja väljasuremisohus rahva vastu. Ma rõhutan veel kord, et mina ju armastan seda rahvast. Tuleb meelde üks fraas maailma ajaloost: üks riik, üks rahvas, üks juht! Mina saan kahjuks aktsepteerida ainult esimest poolt, et on üks riik ja on üks rahvas. Täna, kus sellele ühele rahvale olulisi otsuseid võetakse vastu ühe juhi jõulisel ja julmal eestvedamisel, ei saa sellega kuidagiviisi nõus olla.
Siin on täna tunde ja tunde räägitud kõikidest nendest põhjustest, miks pensioniea tõstmine praeguses olukorras ei ole mõistlik. Ma julgen väita, et kui suur osa Keskerakonnast on seisukohal, et pensioniiga ei tohi tõsta mitte kunagi, siis kindlasti on Keskerakonnas olemas väike osa, kes mõtleb, et selle üle võiks isegi arutleda. Aga selleks peaks meie riik jõudma viie rikkaima riigi hulka, kuhu ma tegelikult õhtul enne magamajäämist alati püüan ennast salaja ette kujutada. Sest kes meist ei tahaks elada ühes viiest rikkaimast riigist? Ma lihtsalt tunnen, et mind on mõnevõrra petetud, sest ma olen sellel teel käinud juba peaaegu kolm aastat, aga ma ei tunne, et minu rahvas koos minuga hakkaks sinna kuidagi kohale jõudma.
Me võime arutada selle üle, kas pensioniiga 63, 65, võib-olla 75 aastat on õige või ebaõige. Kui me vaatame reaalsele elule otsa, siis mitte kaasates sellistesse otsustesse laia avalikkust, on see minu meelest väga jõhker ja julm käitumine just nende inimeste suhtes, keda see tegelikult puudutab. Lõppude lõpuks me ju unistame sellest, et meie ülim olemine oleks demokraatlikus riigis. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja seesama rahvas, keda meie täna valitsuskoalitsiooni targal juhtimisel nagu piitsaga tapale proovime ajada. See ei sobi 21. sajandisse. Eespool kõnelejad on kirjeldanud erinevaid reaktsioone maailma eri riikides, kus inimesed on pensioniea tõstmise vastu tulnud tänavatele, ametiühingud on teinud väga jõulisi aktsioone ja mida iganes. Isegi karmil Põhjamaal Soomes, kus rahvas ka väga palju ei mässa, taganeti sellest soovist üsna kiiresti.
Mulle meeldis ja oli väga sümpaatne ühe kolleegi tänahommikune raadiointervjuu, kus ta ütles, et me saame väga palju ära teha pensionisüsteemi renoveerimisel või ümberorganiseerimisel või paremaks muutmisel. Ta tõi näitena selle, et meil on täielikult kasutamata tööõnnetuskindlustus, mis annaks inimestele võimaluse saada kaitset. See annaks järjekordselt võimaluse saada normaalset ja inimväärikat vanaduspensioni võib-olla ka 63-aastaselt.
Selge on see, et on raske. Seda arusaamatum on see, miks peab nii fundamentaalsete otsuste kallale minema sellisel raskel ajal. Kas ei ole meie ümber praegu liiga palju negatiivseid uudiseid? Kas me ei ole euro nimel liiga palju püksirihma pingutanud? Kas näiteks isegi minu lugupeetud erakond ja kõik opositsioonierakonnad, kes me oleme tegelikult toetanud ja mõistnud eurole ülemineku vajadust Eestimaal ja oleme püksirihma koos rahvaga kokku tõmmanud, peame nüüd rahval püksirihma kokkutõmbamise asemel, sest enam ühtegi auku ei ole, ka õhu kinni tõmbama?
Pensioniea tõstmine puudutab mind ka. Ma olen vana ja haige mees, sellepärast et ma olen viimased 20 aastat väga intensiivselt töötanud. Tõepoolest, lisaks sellele, et ma olen kurb, on mul ka hirm, sest ma armastan seda rahvast, ma armastan seda maad ja minna ei ole mul kuhugi. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Heimar Lengi! Kaheksa minutit.

Raske on esineda pärast sellist dramaatilist armuavaldust oma riigile ja rahvale.
Head kolleegid! Valitsus põhjendab pensioniea tõstmise vajalikkust vanaduspensionäride arvu kiire kasvuga. Täna on siin palju arve toodud, aga ma toon veel paar tükki, mida pole nimetatud. Värske statistika räägib hoopis teist juttu. Näiteks eelmisel aastal kasvas vanaduspensionile jääjate arv vaid 0,5%, samal ajal aga suurenes tohutu kiirusega töövõimetuspensionäride arv – 9,5% ja vabatahtlikult enne tähtaega pensionile jääjate arv – 15,4%. Seega võime eksimatult väita, et nii nõrga tervisega ja varakult töövõime kaotav rahvas ei ole valmis pensioniea järsku tõstmist vastu võtma.
Lugupeetud kolleegid Riigikogus! Kallid kaasmaalased, kes te ehk meid internetis praegu jälgite, kõik, kes me oleme või ei ole veel 56-aastased! Nüüd tuuakse siis ka tulevased pensionärid ohvriks valitsuskoalitsiooni viimase päästerõnga, euroraha saavutamise altarile. Euro eest on kõrget hinda maksnud juba üle 100 000 töötu ja nende õnnetud perekonnad. Euro eest on kõrget hinda maksnud kõik, kelle palka viimastel aastatel on vähendatud ja mitte vähe. Ka kõik need, kes praeguse valitsuse häbematu maksupoliitika tagajärjel ülikallist bensiini oma autodesse tankima on sunnitud, ja kõik need, kes pikkades ravijärjekordades ootavad, sest meditsiinile raha enam ei jätku. Ees on elektri hinna järsk tõus. Eesti elanikkonna elatustase langeb kuudega, vaeseid tuleb üha juurde, elanikkonna majanduslik kihistumine jätkub kiires tempos.
Miks nii? Aga sellepärast, et meie valitsuse viletsa valitsemise tagajärjel sassi läinud riigieelarvet on tarvis tasakaalustada, eurole ülemineku kriteeriume on tarvis täita. Viimasel ajal on mitmed välismaised autoriteedid (mulle tuleb praegu meelde Soome rahandusminister, kes siin käis) lausa imestanud, kui vagur on Eesti rahvas ajal, kui riik temalt viimast võtab. Aga mis teha, eestlased on kord juba sellised kannatlikud, kes vaid kodus omavahel valitsejat kiruda julgevad. Eks see oli ka pika, 700-aastase orjapõlve üks põhjusi. Kreeklased ja Islandi rahvas on oma hambaid näidanud ja neid pole nii kerge panna valitsuse vigu ja korruptsioonivigu kinni maksma. Meil käivad aga kahjuks asjad teistmoodi ja rahvas muudkui maksab. Maksis kinni suhkrutrahvi ja maksab kinni ka eurotsooni mineku. Reformierakonna ja IRL-i valitsus on sellega arvestanud. Aga et asi euroga ikka päris kindel oleks, tuleb vist veel suurte otsustajate kintsu kraapida. Muidugi on Brüsselil tarvis üht head näidet, et vaadake, isegi väike Eesti laseb pensionieal tõusta, mis siis teie, suured, näiteks Prantsusmaa, kus te, ülbed, praegu kuuekümneselt pensionile lähete, enam venitate, ka teie peaksite seda iga tõstma. Ja väike vaene Eesti saabki oma eurokriteeriumid täidetud ja uus raha tuleb.
Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et te varsti kuulete, et täpselt nii need asjad käisid, sellest ka suur kiirustamine. Ega muidu siis nahast välja ei poeta. Nägime ju eile, kui primitiivselt ja suvaliselt Eesti parlamendi juhtimine käib. Spiikrit, kes, hambad risti, erakorralist istungit läbi surus ja ühelegi küsimusele ilma nõuniku kõrvasosistamiseta vastata ei osanud, oli ju piinlik vaadata. Seda tunnistas ka meedia. Kuid kui häda on käes, siis tuleb midagi ette võtta, häda ajab härja kaevu ja kaevu kaas on juba lahti. Oravapoisid ja kampsunis rahvuslased mõistavad hästi, et ega pensioniea tõstmine neile aasta pärast valimistel hääli juurde ei too, kuid saada kiidusõnu Euroopast on veelgi tähtsam. Kui kiidetakse, siis ka aidatakse, ja kui aidatakse, siis tuleb ka uus raha, ja kui uus raha on käes, eks siis valija hetkeks unusta, et paljudel neist tuleb selle raha nimel oma tervis ja paar aastat oma elueast ohverdada. Mis see varem pensionile minek siis muud on kui oma tervise ja eluea ohverdamine, eriti kui see rahvas on peaaegu kõige haigem, peaaegu kõige vaesem ja üks kõige viletsamat pensioni saav rahvas kogu Euroopas. Aga sellist rahvast on sellisel valitsusel mugav ja lihtne juhtida. Sellele rahvale on lihtne öelda: "Näe, meie siin Toompeal ei suuda raha teenida, eelarvet teha, kuule, ole sina, lihtne inimene, täitsa vunts, tule aita hädast välja, pane paar aastat veel oma töötamise ajale otsa." Ja ega rahval muud valikut pole kui valitsusele vastu tulla. Ja ega meilgi siin saalis, kallid opositsiooni kuuluvad rahvasaadikud, valikuid pole.
Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laaneti! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna on siin väga mitmeid kordi juba kõlanud, et pensioniea võimalikku tõstmist ja langetamist peaks kindlasti sisuliselt ja põhjalikult arutama. Me saame aru, et see arutelu peaks toimuma pikaajaliselt. Sellise kiirvastuvõtmise puhul ei saa me küll jah-sõna öelda. Isegi meie suure liitlase Ameerika Ühendriikide saatkonna töötajad ei saanud täna hommikul, kui ma nendega vestlesin, aru, miks on vaja pensioniiga täna ja kiirkorras tõsta. Me ju teame kõik, et õhk on paks inimeste depressioonist ja muredest.
Pensioniea tõstmine tähendab ju seda, et inimene peab suutma olla tööelus kauem konkurentsivõimeline, ta peab olema hea tervise juures, suutma ümber kvalifitseeruda, suutma konkureerida tööturul ning tagada piisavalt head töötulemused ja tootlikkuse. Olen seisukohal, et Eestis ei tohiks kiirkorras pensioniiga tõsta, kuna see langeb kokku mitme olulise riigisisese probleemiga, millega meil lähiaastatel tegelda tuleb.
Toon välja viis põhjust, miks ei peaks seda kiirkorras tegema. Esiteks, Siseministeeriumi koostatud kokkuvõttes "Turvalisuspoliitika 2010. Kokkuvõte "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015" täitmisest" selgub, et nn kuritegelike surmade arv on vähenemas. Kuid nende kõrval on suurenemas uppumiste, enesetappude ja tööõnnetuste osakaal. Enesetapud moodustavad ebaloomulike surmade arvust tervelt 47%. 2009. aastal suri enesetapu tagajärjel 280 inimest. Alates 1994. aastast oli enesetappude arv languses, kuid viimase kolme aastaga on toimunud enesetappude arvu pidev kasv, ning märkimisväärne kasv toimus just aastal 2009. Enesetappude trendi joon näitab sotsiaalse turvatunde puudumist ja sellega kaasnev on viinud meid kurbade tagajärgedeni.
Teiseks, tööpuuduse kasv. 2009. aasta oli aeg, mil üle 100 000 inimese kaotas töö, koos sellega püsiva sissetuleku ning kindlustunde tuleviku ees. Kahjuks ei ole valitsuskoalitsioon suutnud pakkuda ühtegi adekvaatset meedet tööpuuduse leevendamiseks, mistõttu võib eeldada, et probleem süveneb lähiaastatel veelgi. Lisaks suureneb nende inimeste arv, kes on tööturult eemal olnud enam kui aasta, mis põhjustab neis depressiooni ning ebakindlust ja kahtlust, kas nad on üldse tulevikus võimelised tööga hakkama saama. Ei ole analüüsitud, miks inimesed jäävad enne pensioniea saabumist eelpensionile. Ennetähtaegsete vanaduspensionäride arv on aastaga suurenenud 2254 isiku võrra ehk 15,4%, küündides 17 000 piirimaile. Lisaks näitab statistika, et töötus on nende inimeste hulgas, kelle vanus on üle 55 eluaasta, võrreldes 2007. aastaga kasvanud 5,2 korda. Samal ajal on töötus 25–54-aastaste isikute hulgas kasvanud 4,3 korda. Need kaks näitajat peaksid pensioniea samale tasemele jätmiseks olema piisavalt kõnekad.
Kolmandaks, töötervishoiu madal tase. Ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast ehk üle 600 000 inimese veedab suure osa oma päevast töökeskkonnas, puutudes seal kokku erinevate füüsiliste ja psühhosotsiaalsete ohuteguritega, mis suuremal või vähemal määral mõjutavad nende tervist. Eestis on töötervishoiu tase halb. Surmaga lõppenud tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on Euroopa Liidus kaks korda väiksem kui Eestis: Euroopa Liidus on 2,7, Eestis aga 5,19 surmajuhtumit 100 000 töötaja kohta. Lisaks on tööõnnetused Eestis suuresti varjatud. Võrreldes Euroopa Liidu riikidega registreeritakse meil kuus korda vähem tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta. Seetõttu ei kannata olukord kutsehaiguste diagnoosimisel kriitikat ning kajastab parimal juhul jäämäe veepealset osa. Piltlikult öeldes on töötamine Eestis ohtlik ning mida kauem inimene töökeskkonnas olema peab, seda halvem on tema tervis.
Neljandaks, Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul peab Eesti tervishoiusüsteem vastu veel vaid kümme aastat. Kui me juba praegu seisame silmitsi pikkade ravijärjekordadega ja tervishoiuteenuste halva kättesaadavusega, mis mõjutab oluliselt elanikkonna tervisenäitajaid, siis milline hakkab olema selles osas tulevik?
Viiendaks, positiivset tulevikku lubav eurole üleminek ei toimu ilma ohvriteta ning valitsuse lubadusi silmas pidades tabavad üleminekuga seotud raskused Eestit lähimate aastate jooksul. Kuigi me seda ei soovi, tuleb arvestada sarnase asjade käiguga, nagu oli Kreekas. Pensioniea muudatused jõustuvad just sel ajal, mil depressioon tõenäoliselt veelgi süveneb, tööpuudus on tekitanud elanikkonnas rahulolematust ja muret tuleviku pärast. Eesti elanike, sealhulgas tööealiste elanike tervis on Euroopas kõige halvem.
On kummaline, miks pensioniea tõstmisega just praegu välja tulla soovitakse. Ei ole ju tegemist populaarsuse kogumisega. Valitsus võiks vastutust laiemalt jagada ja püüda leevendada riske, mis pensioniea tõstmise tagajärjel elanikkonnas tekivad.
Sellest tulenevalt on Keskerakonna fraktsioon seisukohal, et pensioniea kiirkorras tõstmine ei ole tark. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Vladimir Velmani! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud erakonnakaaslased ja meie kolleegid opositsioonist! Tahan kõigepealt tänada sotsiaalkomisjoni liiget Heljo Pikhofi, kes väga hästi seletas meile seda olukorda, mis sotsiaalkomisjonis valitses.
Nüüd mõned elust toodud faktid. Ma ütlen kohe ette, et kui kedagi huvitab, siis ma võin selle nime ka välja öelda. Täna varahommikul pidin ma helistama kõrvaarstile, kes on minu väga hea tuttav ja kes omal ajal mind aitas. Minu abikaasal on praegu kõrvapõletik ja ta tahtis just selle arsti juurde pääseda. Me helistasime lühinumbrile ja meile vastati, et tema juurde aega ei saa. Siis helistasime tema haiglaõele, kes ütles, et see arst on läinud Eestist minema. Kaks nädalat tagasi, kui ma tema juures käisin, oli meil jutuks ka täna arutatav teema ja ta ütles: "Kui te, poisid, võtate selle seaduse vastu, siis mina löön ukse kinni ja panen siit minema." Ja ta läkski minema, ta läkski Soome. Ta on väga hea arst. Ühest arstist oleme me jälle ilma. Edasi istusin ma taksosse ja sõitsin siia tööle. Taksojuht on minu vana tuttav, ma olen mitu korda tema taksoga sõitnud. Taksojuht ütles mulle, et tema abikaasa, kes on Eesti kodanik, tahab võtta Vene kodakondsuse. Ma küsisin, milles on asi. Ta ütles, et tema abikaasa enam ei usu Eesti riiki, tahab võtta Vene kodakondsuse ja hakata pärast saama Vene pensioni, väike see on, aga see natuke kasvab ja see on ikkagi kätte saadud. Kuna naisel tööd ei ole ja ta ei usu, et ta saab Eesti riigis tööd, siis ta lihtsalt otsustas võtta Vene kodakondsuse ja nii saab ta selle pisikese raha, võrreldes praegu meie pensioniga suhteliselt pisikese, et saada natuke elamisraha.
Siin saalis on päris raske rääkida, sest nendel, kes peaksid seda juttu kuulama, on tropid kõrvades ja need arstid on ära läinud, kes võiksid need kõrvad ära puhastada. Lootust pole, et nad kunagi kuulavad, mis tõelises elus praegu juhtub.
Saali kõrval on meil praegu näitus "Karm kevad". Kui ma sealt läbi tulin, siis mõtlesin, et see kevad on ka karm. Ka see kevad on karm, sest see kevad hävitab Eesti rahvast. Need, kes valitsevad praegu riiki, Vabariigi Valitsus ja tema käepikendus valitsuskoalitsioon (kuigi parlamentaarses riigis peaks olema vastupidi), teevad kõik selleks, et sajad tuhanded Eesti inimesed lihtsalt sureksid enne seda aega, mille nendele on määranud jumal.
Rääkida sellest, et see pensioniseadus on vale või et seda ei tohiks vastu võtta, see on nagu kurtidele rääkimine, see on mõttetu, sest nad istuvad praegu kuskil oma ruumides ja nad tulevad välja õigel ajal, et vajutada nupule, selleks et see eelnõu seadusena välja kuulutada. Ega meil pole võimu nendele vastu töötada, sest nemad tõesti ei taha kuulda võtta ühtki argumenti, mis on neile vastuvõtmatud.
Omal ajal ütlesin ma ühe lause, mille eest mind väga süüdistati. Ma ütlesin, et esimene vabariik kestis natuke üle 20 aasta ja hävis välisjõudude survel. Ma ütlesin, et praegune Eesti Vabariik võib kesta kaua, aga ta võib ka hävida, kuid seekord juba sisejõudude survel. Seda, mida teeb praegu Vabariigi Valitsus, ei nimeta ma teistmoodi kui hävituspataljoni tööks, ta hävitab oma rahvast.
Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju teha. Aga see jääb appihüüdeks kõrbes, sest see pool saali, mis praegu siit puudub, see ongi see kõrb, mis lõppude lõpuks hävitab meie riiki. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Ain Seppiku! Kolm lisaminutit, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! See kõnede maraton ehk see, mida Riigikogu esimees Ene Ergma nimetab eelnõu põhjalikuks arutamiseks, hakkab mingis osas lõpule jõudma. Kuid meie lugupeetud esimees vist eksis, kuna need, keda ta siin Riigikogus esindab (kahjuks üha rohkem ainult neid ta esindabki), ei taha seda põhjalikku arutelu kuulata.
Täna siin saalis arutatava seaduseelnõu põhipunkt on kahtlemata pensioniea tõstmine ning vaidlused selle üle. Kuid selles eelnõus on huvitavat veelgi. Näiteks põhimõte, et aastal 2019 peab valitsus pensioniea uuesti üle vaatama ning vastavad korrektiivid tegema. Kui süveneda eelnõu seletuskirja, siis saab ehmatavalt selgeks, et korrektiive plaanitakse teha ikka selle numbri elik pensioni saamiseks vajaliku ea suurendamise suunas. Seda planeeritakse juba täna ning selle ausalt öeldes kahtlasel mandaadil püsiva valitsusliidu poolt.
Nii et, kallid kaasmaalased, see tänane 65 aastat ei ole praeguste noorte ja uljaste jaoks mingi piir, ei juriidilises ega ka eetilises mõttes. Me saame sellest eelnõust veel ühe selge sõnumi: pensioniiga tõuseb ka tulevikus ning nähtavasti juba kaugelt enne kui 2026. aastal, mil see peaks selle eelnõu järgi 65. eluaastani jõudma. Seda esiteks.
Teiseks, see eelnõu puudutab või vähemalt peaks puudutama meid kõiki. Kuid tuleb tunnistada, et nähtavasti puudutab ta meid erinevalt, sõltuvalt meie empaatiavõimest, kodusest kasvatusest ja nn eurokõlblikkuse ihaluse astmest. Selle viimase nimel oleme me paljustki juba loobunud ja loobume veelgi, seda eriti sotsiaalvaldkonnas. Minul isiklikult ei ole mingit kahtlust, et ka selle eelnõu kibekiire vastuvõtmine on seotud nn jätkusuutlikkusega ning meie tegevusega euro nimel. Meil ei ole midagi euro tuleku vastu, kuid siis peaks nii valitsus kui ka meie kolleegid valitsevast koalitsioonist sellest avameelselt rääkima, mitte aga keerutama, salgama ja varjama.
Selle valitsuse ajal on niigi erakordselt palju, pange tähele, salastatud Eesti riigis. Suud üritatakse kinni toppida kõikidel, opositsioonist alates ja nüüd juba ajakirjandusega lõpetades. Nii on ka selle eelnõu kummaliselt kiire läbisurumine seotud mingi salastatuse ja keerutamisega. Mul oli ausalt öeldes natuke kahju kuulata eile ja ka täna Riigikogu esimehe õnnetuid ja abituid vastuseid selle kohta, miks ta peab sisuliselt rikkuma meie kodu- ja töökorra seadust ehk seadust, mille järgimise järele peab ta ise valvama ning mille täpse ja põhimõttelise järgimise eest hea seisma.
See on, kallid kolleegid, tegelikult meie kõigi häbi ning siin ei aita mingid presidendi üleskutsed mitte olla valitsuse kummitempliks. Kui koalitsioon ikka tahab olla see kummitempel, siis ei suuda mingi jõud takistada tal seda olemast.
Selle eelnõu menetlemine, pean märkima, ei olnud eriti läbi mõeldud ning seda protseduuri, ka praegust arutelu, ei saa lugeda just väga demokraatlikuks, kuna demos ehk rahvas jäetakse täiesti arvestamata.
Pean tegema väikese õienduse: erinevalt ajalehest Postimees ei ole Keskerakonna fraktsioon ametlikult veel välja kuulutanud obstruktsiooni selle eelnõu arutamisel, kuid mulle tundub, et koalitsiooni teerullitaktika tõttu oleme me sunnitud selle tee valima. Kas või seetõttu, et näidata: mitte kõik siin saalis ei ole veel astunud Reformierakonda.
Lõpetuseks. Ma märkisin oma esinemise algul, et see eelnõu peaks puudutama meid kõiki, meie kõikide elu, kuid puudutab ta meid siiski erinevalt. Jah, oma sünniaasta tõttu jõuan ma pensionile praeguse pensioniea järgi ning mind ei peaks see küsimus isiklikult üldse puudutama. Nii võivad mõelda kõik praegused pensionärid ning sellele valitsus paljuski loodab. Kuid mind küll häirib selline pensioniea kiirustades ning salatsedes tõstmine, kusjuures ei selgitata sellise kiirustamise põhjusi ega kavatsetagi seda küsimust põhjalikult arutada, nagu naiivselt loodab Riigikogu esimees.
Mina tean, et Eesti mehe tervis on vilets, et haigused tabavad teda pidevalt juba 53-aastaselt (ma nimelt olen üle selle ea) ning et keskmiselt elab ta napilt kolm aastat üle planeeritava pensioniea. Ma tean, et üle 50-aastastel on praeguses Eestis väga raske tööd leida, et paljud on sunnitud jääma nn eelpensionile. See arv toodi siin ära, neid inimesi oli peaaegu 20 000, vist 17 000, ning hooldekodudes on juba nüüd palju alla 63-aastasi inimesi. Käisime Viljandimaal, ise nägime.
Sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu loomulikult ei saa seda oma nooruse tõttu teada, temal kolmekümnendates aastates noore mehena on hoopis teised probleemid ning, ausalt öeldes, kolleegid, peavadki olema teised probleemid. See kõik oleks arusaadav, kui Urmas Reinsalu ei oleks Riigikogu liige. See muudab asja.
Kuid mingi ettepaneku peab ka lõpuks tegema. Ettepanek valitsusele ongi see, mida me oleme juba palju kordi öelnud. Selle asemel et võtta eakatelt pension, andke tööealistele tööd. Siis kiidetakse teid siin saalis ja väljaspool seda saali. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Georg Pelisaare! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna siin saalis meenub tegelikult aeg kolm aastat tagasi. Miks? Aga seetõttu, et ka kolm aastat tagasi susserdati midagi pimeduse varjus. Justkui uus omamoodi pronkssõduri saaga oleks Toompeal, sest on ülimalt üllatav, kuidas me täna siin valitsuskoalitsiooni tahtel pimeduse varjus arutame Eesti riigile ja rahvale nii olulist küsimust nagu pensioniea tõus. Ausalt öeldes oli ka kolm aastat tagasi teada, et pronkssõdurit kavatsetakse ära viia, et see on justkui Eesti rahval jalus, aga ei teatud, millal täpselt ja kuidas täpselt. Ka siis toimiti kiirustades.
Aga miks me arutame täna siin pensioniea tõusu nõnda kiirustades? Kas valitsuskoalitsioon kardab oma rahvast, tema tegelikku hinnangut kavandatavale? Teame, et lühikese ajaga, paari nädalaga, on saadud 8000 allkirja pensioniea tõusu vastu. Teame ka seda, et eri küsitluste andmetel ligi 80% Eesti elanikest ei toeta pensioniea tõusu. Äkki kardetakse, et kui me praegu veel natuke selle aruteluga viivitame, kui anname inimestele võimaluse tõeliselt sõna sekka öelda, kui ajakirjandus tuleb ka sellega kaasa, et siis toimubki niisugune asi, et esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloo jooksul tuleksid inimesed massiliselt meelt avaldama.
Ega me seda ei soovi, aga eks koalitsiooni ole mõned lähiaasta kogemused ettevaatlikuks teinud küll. Meenutagem kas või põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse arutelu, kus algselt ju tuldi tule ja tormiga peale, loodeti, et tõepoolest läheb käiku niisugune reform, et põhikoolid ja gümnaasiumid eraldatakse sunniviisil. Aga ennäe imet! Pärast paari kuud vaikset arutelu Riigikogus hakati asja olemusest kirjutama ka pressis. Äkitselt liitusid mitmesugused ühiskondlikud organisatsioonid, kolmas sektor ütles oma sõna sekka ja seda tegid isegi õpetajad ning lastevanemad. Nüüd me teame, et kõigepealt üks koalitsioonipartner ehk juhtiv koalitsioonijõud Reformierakond loobus põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamisest ning seejärel teatas ka minister, et see nagu ei olevatki oluline.
Ka teine näide on meil olemas. Kui taheti maakonnamuuseumid liita ja tekitada üks ühendmuuseum, siis oli kõik justkui juba ammu kokku lepitud, aga niipea kui asi hakkas natukene venima, läks aruteluks, siis jõuti sinnamaale, et ka mõned maavanemad (isegi koalitsiooni poolelt) polnud selle kavaga enam nõus ning ministergi astus tagasi, mitte küll oma ametipostilt, aga ta taandus oma seisukohtadelt.
Kas nüüd kardetakse sedasama? Ma arvan, et täpselt nii see on, sest miks muidu oli vaja nii kiirustades tõepoolest kaalukat otsust arutama hakata. Otsust, millega ei ole nii kiire, sest see, kas see jõustada lähinädalatel või lähikuudel, ei muuda mitte midagi. Mina ise olen küll arvamusel, et nii olulist küsimust ei peaks me üldse täna siin saalis otsustama. Ka homme ja ülehomme mitte. Mina olen arvamusel, et peaks küsima rahva enda käest ja see võiks olla taasiseseisvunud Eesti ajaloo teine referendum pärast põhiseaduse referendumit.
See oleks täpselt see koht, kus me peaksime inimeste käest küsima, mida nemad arvavad. Kui inimesed arvavad, et pensioniea tõus ei ole lahendus, siis tulebki riigil otsida teisi lahendusi. Teisi lahendusi on ju tegelikult olemas. Alternatiividest on rääkinud ka valitsus, tõsi küll, valitsus on toonud alternatiivina rahva hirmutamiseks sotsiaalmaksu tõusu 24%-le või pensionide vähendamise. Aga alternatiive on kõlanud ka teisi. Ma arvan, et üks alternatiiv võiks olla näiteks kas või tööandjate pensionikindlustuse sisseviimine. Me teame, et seda rakendatakse mitmetes riikides. Eestis, kus ei ole praegu näiteks ettevõtte tulumaksu, võiks olla üks alternatiiv tõepoolest ka tööandjate sotsiaalmaksu ehk pensionikindlustuse sisseviimine. See ei teeks ühtegi ettevõtjat oluliselt vaesemaks ja jätaks ikka veel alles eelise teiste riikide ees, kui me näiteks võtaksime ettevõtetelt pensionikindlustuse osa 5% ulatuses. See oleks natuke suurem lisa kui valitsuse pakutud 24%-line sotsiaalmaks, aga ettevõtjale oleks see tunduvalt väiksem koormus kui näiteks 15%-line või 21%-line tulumaks.
Seega, alternatiivid on olemas, aga me peaksime neid asju arutama meie oma Eesti elanikega. Kellega siis veel? Aga kui me ei aruta ja isegi ei ilmuta soovi aruteluks, vaid tahame kiirkorras niisuguseid asju kehtestada, siis ma küsin: kellele on see kasulik? Praegu küll tundub, et väga väiksele klikile ja see klikk istub siin saalis, minu poolt vaadates paremal pool ehk valitsuskoalitsioonis. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Karel Rüütli! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pean kohe alustuseks ütlema, et Rahvaliidu fraktsioon ei toeta pensioniea tõstmist. Olen tutvunud pensioniea tõstmise poolt esitatud argumentidega seaduseelnõu seletuskirjas ega saa nendega praegustes oludes nõustuda.
Praegu iseloomustavad meie ühiskonda järgmised tunnused: heaolu kasvu pidurdumine, töötuse kasv, noorte lahkumine Eestist, rahva tervise halvenemine, ääremaastumise süvenemine, kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse vähenemine. Väliskeskkonna šokid löövad meid tugevamini kui kõiki teisi riike. Kriisi tingimustes ei tohi viia ellu selliseid kiirustades tehtud reforme. Meil puuduvad põhjalikud analüüsid ning uuringud selle kohta, mis tulevikus toimuma hakkab. Kuigi väidetakse, et majandus on elavnemas, pole kriisi põhi meil veel kaugeltki käes. Vaid euro abil lühiajalist usku süstides, et kohe-kohe läheb paremaks, võime ehk mõningase elavnemise tekitada, kuid tegelikkuses olukord halveneb, sest puuduvad pikaajaliselt ja isegi lühiajaliselt töötavad lahendused. Kriisi süvenemist kinnitas eile ka valitsuse juhtiverakonda kuuluv endine majandusminister Meelis Atonen.
Võib öelda, et pensioniea tõstmine toob kaasa selle, et inimesed surevad oma ametipostil. Kuigi eeldatav eluiga on viimaste aastakümnete jooksul pikenenud, on inimarengu aruande järgi Eesti meeste eeldatav eluiga arenenud riikidega võrreldes 1970. aastate tasemel. Aruande järgi on ainukesed riigid, kellega võrreldes on eestimaalaste eluiga pikenenud kiiremini, Gruusia, Leedu, Jamaica, Rumeenia ja Valgevene. Samas pole aga vahe arenenud riikidega vähenenud ning on riike, kes on koos sama majandusarengu tempoga suutnud saavutada elanike eluea pikenemise.
Sealhulgas mõjutab inimeste tervist ning lõppkokkuvõttes ka keskmist eluiga töötuse osakaal. Inimarengu aruandes väidetakse, et töötuse mõjud tervisele on seotud psühholoogiliste tagajärgedega. Aruande järgi on töötuks jäänud inimeste suremusmäär 20–25% erinev töötavate inimeste omast. Lisaks sagenevad majandussurutise tingimustes suitsiidid, samuti alkoholismi- ning narkomaaniajuhud. Need on teemad, mida me endale teadvustanud pole. Arutuse all oleva reformi juures me ignoreerime seda, millist mõju pikaajalise töötuse suur osakaal rahvale kaasa toob. Lisaks sellele, et rahva tervis muutub kehvemaks, on kaugemas perspektiivis küsimuse all kogu Eesti tervishoiusüsteem. Märtsi alguses tutvustatud haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni koostöös valminud aruandes leitakse, et haigekassa ei pea praeguse maksusüsteemi najal kaugemas perspektiivis vastu. Juba praegu on probleeme eriarstiabi kättesaadavusega, isegi esmatasandi arstiabi kättesaadavusega on probleeme. Lisaks on meil üle 90 000 ravikindlustamata inimese. Eesti tervishoid ei toeta seda, et inimesed pääseksid õigel ajal arsti juurde, saaksid õigel ajal abi ning lõppkokkuvõttes elaksid kauem.
Kui lisaks tervisele rääkida veel tööhõivest ning töötusest, siis lisanduvad faktid, mis omakorda olukorra keerulisust süvendavad. Igal nädalal kuuleme uudiseid sellest, kui mitu töötut on jälle lisandunud. Igasugune kriitiline piir on ületatud, kuid me pole leidnud võimalusi ja lahendusi probleemi leevendamiseks. Samal ajal kui teised riigid rakendasid miljarditesse eurodesse ulatuvaid abipakette ettevõtluse toetamiseks, töökohtade säilitamiseks ning majanduskeskkonna stabiliseerimiseks, tegelesime meie euro saavutamise nimel innukalt riigieelarve kärpimisega, mille tõttu oleme pannud oma inimesed ja ettevõtted teiste riikidega võrreldes teenimatult täbarasse olukorda.
Valitsusjuhid on väitnud, et lähiajal võib hakata majandus kasvama, kuid suur töötus kestab ikkagi aastaid. Millised on selle mõjud? Vaadates töötuse statistikat, on selge, et pikaajaline töötus kasvab kuudega ning lühiajaline töötus kahaneb. Samuti on kasvanud tööpuudus 50–74-aastaste inimeste seas.
Seega suureneb ühest küljest töötus, teisalt vaatab meile vastu rahva tervise halb olukord ning koalitsioon teeb kõik selleks, et pensioniiga tõsta. Selle asemel et tegelda uue tõusu ettevalmistamisega, pigistame oma rahvalt viimast välja. Kas pensioniea tõstmise arutelu eesmärk on vaikida maha veel suuremaid probleeme Eesti ühiskonnas, seda me täna ei oska ütelda.
Eile toimunud inimarengu aruande esitlusel tõdeti, et praegune majanduspoliitika on viinud meid suuremasse kriisi kui teisi riike ning et maksusüsteem pole kaugemas perspektiivis jätkusuutlik. Need on teemad, mille üle peaks arutelu täna siin saalis olema väga tuline, nii päeval kui ka öösel, ning selleteemalisi reforme peaks juba lähiajal hakkama ellu viima, et saaksime luua võimalused raskete kriiside leevendamiseks. On selge, et praegune riigivalitsemine on lähtunud kitsastest klikihuvidest ning on jätnud inimesed ja nende mured tagaplaanile. Teerullipoliitikat kasutades tehtav pensioniea tõstmine kriisitingimustes ainult kinnitab seda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Palun kõnetooli kolleeg Lauri Vahtre!

Austatud kolleegid! Põhjus, miks valitsus on teinud ettepaneku tõsta pensioniiga, on väga lihtne. See on nii lihtne, et sellest ei ole siin täna minu kuulmist mööda eriti räägitudki, ma arvan, et sihilikult. See põhjus seisneb selles, et tööealiste ja pensioniealiste Eesti elanike suhtarv muutub aeglaselt, kuid järjekindlalt tööealiste inimeste kahjuks. Järjest väiksemal hulgal tööinimestel tuleb üleval pidada järjest suuremat hulka pensionäre. Siin ei sisaldu mingisugust hinnangut, see on kuiv statistika.
See on öeldud selleks, et rõhutada, et valitsus ei ole tulnud selle ettepanekuga välja mitte sellepärast, et valitsuse arvates on keskmine eluiga ülekohtuselt pikk sellise pensioniea jaoks, nagu praegu meil on. Kindlasti ei arva valitsus seda. Kindlasti ei ole põhjuseks ka mingisugused müstilised euronõuded, millele siin on korduvalt (minu arvates lausa nõmedalt) viidatud ja vihjatud. Päris kindlasti ei ole valitsus selle eelnõuga välja tulnud ka mingisugusest õelusest, tahtmisest inimesi kiusata, vaid just ja nimelt sellepärast, et meie elanikkond vananeb ja et lapsi on juba aastakümneid liiga vähe sündinud.
Ma ei ole terve tänase päeva suutnud üle saada masendustundest, kui ma näen, et selle asjaolu vastu üritatakse astuda selliste ettepanekutega nagu tööandjate sotsiaalmaksu sisseviimine. Kuidas see saab muuta sündimata jäänud laste arvu, ütelge mulle. Kuidas saab töökohtade loomine teha olevaks neid lapsi, kes ei sündinud 1990. aastatel? Kuidas saab neid olematuid lapsi teha olevaks kõnede pidamine, küsimuste esitamine, vaheaegade võtmine, juhataja kiusamine mõttetute avaldustega? Päevadepikkune arutelu ja ettepanekud, otsuse edasilükkamine – mida me ootame? Et need lapsed kuidagi tekivad? Nagu see koolitüdruk, kes jäi titeootele ja siis ikka ootas ja lükkas otsust edasi, et äkki läheb üle. Ei, see ei lähe üle, need lapsed, kes sündimata jäid, on sündimata jäänud.
Nüüd saab seda protsenti, seda osakaalu parandada ainult kahel viisil: kas tõstes pensioniiga või vedades minule seni teadmata meetodi abil sisse tööealisi immigrante. Nagu üks Euroopa liidreid Barroso on (kuulsin seda oma kõrvaga) otse välja öelnud: "Me ei saa oma immigratsioonipoliitikat muuta, sellepärast et pensione tuleb maksta." Kas me soovime sellele teele minna? Ma arvan, et me ei soovi, sellepärast et see on hukatuslik, loll tee. Jääb üle tõsta pensioniiga. Ausõna, vaheaegade võtmine ei tekita sündimata jäänud lapsi enam mitte kuidagi juurde. Ma tänan!

Aitäh, kolleeg Lauri Vahtre! Palun kõnepulti kolleeg Jüri Ratase! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Täna arutluse all olev eelnõu "Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu" näeb ette pensioni alguse aja järkjärgulist tõstmist 65. eluaastale alates 2017. aastast. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et Euroopa Liidu Nõukogu on Barcelona tippkohtumisel 2002. aastal seadnud eesmärgiks tõsta tööjõust väljumise keskmist vanust viie aasta võrra, 2001. aasta tasemelt (59,9 aastat) kuni 65 aastani. Seega on menetletav eelnõu suunatud nimetatud Euroopa Liidu Nõukogu eesmärgi täitmisele meie riigis.
Praegu kuni 50-aastaste inimeste pensioniiga on eelnõu kohaselt 65 aastat, üle 56-aastased inimesed lähevad pensionile kehtiva korra kohaselt ja 50–56-aastased satuvad sõltuvalt sünniaastast üleminekuperioodi. Eelnõu menetlemisel tekib paratamatult küsimus: kas oleme valmis tulevasteks muutusteks nii moraalsest, sotsiaalsest kui ka fiskaalpoliitilisest aspektist ja kas selleks on olemas vastavad eeldused?
Olen seisukohal, et pensioniea tõstmise üheks peamiseks eelduseks peab olema elanikkonna hea tervis ja nende näitajate järjepidev kasv pikema aja jooksul. Kahjuks on Eesti elanike tervise seisukorra ja keskmise eluea näitajad Euroopa Liidus kõige tagumisel positsioonil ning paljud inimesed ei elagi pensioniea saabumiseni. Meil on oodatav eluiga naistel 79,2 ja meestel 68,6 aastat. Seega elab uue pensioniea jõustumise korral keskmine Eesti mees pensionäriseisuses vaid 3,6 aastat. Eesti mehe tervelt elatud eluiga on viimase inimarengu aruande kohaselt 53 ja naistel 57 aastat, kuid Euroopa Liidu keskmine on 60 aastat.
Lisaks jääb suur hulk inimesi pensionile enne pensioniea saabumist, sest nad on kahjuks liiga haiged ja kahjuks liiga viletsad edasiseks töötamiseks. Eelmisel aastal oli meil juba 17 000 eelpensionäri. Kui juurde arvata ka pensionieelses vanuses töövõimetuspensionile jääjad, on pensionile siirdumise aeg seadusega ettenähtust peaaegu kolm aastat madalam, sest inimeste tervis on märksa viletsam. Vanade heaoluriikidega võrreldes on see vahe 10–20 aastat.
Seda kinnitavad ka ÜRO inimarengu aruanded, mille järgi me oleme üks kehvema tervisega riike. Samal ajal oleme meditsiiniteenuste rahastamise poolest Euroopa viimaste hulgas. Arstiabi kättesaadavus on paljudel raskendatud, sest patsientide omaosalus ravikuludes on meil Euroopa suuremaid, arstirohud aga ühed kallimad meie maailmajaos. Seega peame tõdema, et üks peamistest eeldustest pensioniea tõstmiseks, elanikkonna hea tervis, ei ole kahjuks täidetud.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri seletuse kohaselt tähendab pensioniea tõstmine 65. eluaastale riigieelarve tasakaalu parandamist hinnanguliselt 2–3 miljardit krooni aastas.
Teiseks pensioniea tõstmise eelduseks pean seda, et oleks käes aeg, kui majandus on väljunud depressioonist ja asunud tõusufaasi. Praegune majandussituatsioon kahjuks ei näita veel märke sellest, et majanduslangus oleks lõppemas ja tõus algamas. See omakorda ei anna lootust töötuse vähenemiseks lähiaastatel. Eksperdid kinnitavad, et tööpuuduse vähenemine järgneb majanduse elavnemisele teatud ajanihkega, ta ei järgi selle tempot, vaid jääb märksa tagasihoidlikumaks. Kui eelmise aasta lõpus oli töötukassa ametlikel andmetel Eestis kokku üle 87 000 töötu, siis kahe kuu möödudes, veebruari lõpuks, oli neid juba peaaegu 99 000. Tegelikult on töötuid rohkem, sest mitte kõik töötud ei ole registreerinud end töötukassas tööotsijana. Nende tõenäoline arv tehakse kindlaks rahvusvahelise metoodika järgi läbiviidavate küsitluste teel. Sel viisil on kindlaks tehtud, et registreerimata töötute arv moodustab 20% nende koguarvust. Seega saame Eestis töötute arvuks juba 120 000 inimest. Kui lisame sellele arvule ka töötute perekonnaliikmed, siis saame majandusraskustesse sattunud kannatajate koguarvuks hirmuäratava peaaegu 300 000 inimest. Kui veel 2007. aasta alguses võisime uhked olla selle üle, et Eesti on Euroopa riikide seas tööpuuduse poolest 4,5%-ga tagantpoolt neljas, siis nüüd oleme 15,5%-ga juba esikolmikus pärast Lätit ja Hispaaniat.
Miks ma peatusin töötuse probleemil? Aga sellepärast, et pensioniea tõstmine töötuse kõrge taseme korral ei aita seda taset alandada, vaid pingestab olukorda veelgi, sest noorte jaoks vabanevad pensionile siirdujate töökohad sel juhul hiljem. Kooli lõpetanud noorte töötus on praegu hinnangute kohaselt kõrge, ligi 30%. See on väga kõrge näitaja. Tänane Eesti Päevaleht märgib näiteks, et kahe aastaga langes noorte spetsialistide hulgas tööga hõivatute osakaal 72%-lt 49%-le ehk iga teine neist ei leidnud tööd. Eks ole see üks suure väljarände põhjusi. Hinnangute kohaselt on välismaale tööotsingutele ja õpingutele siirdunuid 30 000 – 130 000. Kas nad tagasi tulevad, kui paljud neist seda teevad ja millal, on teadmata. Kui aga tööturu olukord meil ei parane ja kõrgema pensioniea kehtestamine loob negatiivse fooni, siis on üpris vähe lootust lahkunud tööjõu tagasi koju tulekuks. Mis võikski olla selle stiimul?
Suurt puudust tuntakse kõrgharidusega tehnoloogiaspetsialistidest, sellele juhtis eilses infotunnis tähelepanu ka peaminister. Matemaatika, füüsika ja keemia riigieksami valivad aga vähesed abituriendid. Haridusreform venib endiselt. Seega oleme olukorras, kus ühelt poolt rõhub meid ülisuur tööpuudus ja teiselt poolt on kõrghariduses tehnikaerialade õppurite defitsiit.
Miks ma räägin tööpuudusest ja tööhõiveprobleemist? Aga sellepärast, et tööhõive ja pensionile siirdumise ea küsimused on tihedas omavahelises seoses ning neid tulebki koos käsitleda. Seega ei puuduta pensioniea tõstmine mitte ainult neid inimesi, kes hiljem pensionile siirduvad, vaid selle mõju on palju laiem.
Sellepärast vajanuks seaduseelnõu laialdast üldrahvalikku selgitust ja arutelu, seda kahjuks ei ole aga tehtud. Otse vastupidi, valitsuskoalitsioon teeb kõik, et eelnõu menetlust võimalikult kiiresti läbi viia. Põhjalikke sotsiaal-majanduslikke ja tervisekaitseanalüüse ega ekspertiise selle eelnõu mõjude kohta kahjuks tehtud ei ole. Meedias leiame hulgaliselt seisukohti, mis on vastu pensioniea tõstmisele, ka mitmesugused küsitlused on näidanud vastuseisu sellele.
Eeltoodut arvestades on Keskerakond pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, sest sellega tuuakse inimesed ohvriks eelarve tasakaalu nimel. Kui valitsus tegeleks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel töökohtade loomisega, siis tähendaks see pensionikassa, haigekassa ja ka riigieelarve paremat toimetulekut. Selle asemel et eakatelt pension ära võtta, tuleks anda tööealistele tööd. Siin on valitsusel palju teha.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on pensioniea tõstmise vastu. Ma tänan!

Tänan! Palun, kolleeg Marek Strandberg! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Palju siin täna õhtutundide jooksul räägitust on olnud osaliselt põhjuseks, miks meie fraktsioon esitas ühe otsuse eelnõu, millega tahetakse kohustada valitsust eeloleval sügisel välja tulema nii terviseedenduse kui ka meditsiinisüsteemi korraldamise muutmise kavaga. Arusaadavalt nõuab pensioniea tõstmine, mille eesmärk on soov parandada pensionikassa seisu ja kõike muud, paratamatult inimeste terviseedenduse, tervelt elatud aastate sisse panustamist ja oodatava eluea võimalikku pikendamist. Selleks on küllaltki lihtsad ja selged meetodid, nii nagu neid igal pool kasutatakse. Kõnealuse pensioniea tõstmise eelnõu võib-olla kõige tõsisemaks kriitikaks on see, et terviseedenduse kava ja meditsiinisüsteemi korraldamise kava ei ole selle eelnõuga kaasa pandud. Loodetavalt, kui Riigikogu selle otsuse eelnõu oma otsusena vastu võtab, on ka valitsusel teatav ajaline stiimul oma kavadega kiiremini välja tulla.
Millised oleksid mõistlikud võimalused toimida juba lähitulevikus, pidades silmas pensioniea tõusu? Loomulikult on lihtsaim viis töökohtade tekitamiseks, lihtsaim viis selleks, et pensioniea kasv ei tooks kaasa survet noorte tööpuudusele, ei tekitaks olukorda, kus noored inimesed ei saagi tööturule siseneda, see, et lühendada seadusega ettepandud normtööaja pikkust nädalas näiteks 40 tunnist 35 tunnini või isegi 30 tunnini. See tekitaks väga paljusid muutusi. Esiteks tekitaks see täiesti lihtsal moel juurde töökohti, aga teiseks tekitaks see möödapääsmatu vajaduse investeerida lahendustesse, nimetame neid siis tehnoloogiateks, mille abil tööviljakust kasvatada.
Just tööviljakuse madal seis ja soovimatus sellesse investeerida on olnud paljuski põhjus, miks me näeme Eestis sedavõrd suurt hulka töötuid. Ma usun, et kõigile ühtlaselt loodud tingimused tekitavad olukorra, kus investeeringute kaudu tekib tõepoolest ühtlasem töökohtade jaotus ja sellega luuakse ka eeldusi noorte sisenemiseks tööjõuturule. Loomulikult on meil põhjust arvestada sellega, nii nagu me oleme näinud meditsiini ja biotehnoloogia märkimisväärset arengut möödunud 10–20 aasta jooksul, et samasugune või kiiremgi areng lähtuvalt teaduse arengust jätkub ka järgmise 10–20 aasta jooksul. See tähendab paratamatult seda, et meil on vaja võimalikult kiiresti tänapäevase meditsiini ja mis iganes valdkondade lahendusi kasutusse võtta. See tähendab seda, et meditsiinisüsteem peab muutuma kuluefektiivseks, tõhusaks ja arukamalt ülesehitatuks. See tähendab loomulikult seda, et meil tuleb loobuda väga paljudest n-ö mugavusest hoitavatest piirkondlikest haiglatest, neid ümber struktureerides ja muutes arstiabi kvaliteeti järsult ja kiiresti paremaks.
Kui küsimuse all on see, mis saab inimestest, kes on lahkumas Eestist, otsides töökohta või õppimiskohta mujal, siis, vaadake, väga paljudel nendel läheb hästi, sest töötades viis või kümmegi aastat mõnes muus riigis ja liitudes selle riigi pensionisüsteemi võimalustega, tekitavad nad endale olukorra, kus oluliselt lühema perioodi jooksul kui Eestis on nad suutelised välja teenima pensionimaksed, mis on siinsetes oludes täiesti piisavad. Rasketel aegadel on eri riikidest ikka lahkutud, ka Eestist, ka eri Euroopa riikidest paremaid võimalusi otsima ja on ka tagasi tuldud. Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise põhimõte on üks asi, mida ei saa vaadata mitte kritiseerides, vaid mida tuleb vaadata kui ühte võimalust, mis ühisest n-ö Euroopa kodust meile tuleb. Loomulikult ei ole see lahendus, see on üks paljudest võimalustest. Võimaluste mitmekülgsus ongi ju tegelikult Euroopa Liidu alus ja toimimise eeldus, seda ei saa unustada.
Panime ka oma otsuse eelnõus ette, et see pensionireformile lisaks kavandatav tervishoiu ja terviseedenduse programm võiks olla pandud võimaluse korral rahvahääletusele, et saavutada konsensuslik arusaam sellest, millisel moel lähema 10–20 aasta jooksul Eestis nii tervise kui ka tööhõive seisukohalt võiks toimida, pidades tööhõive aspektist silmas just seadustatud tööaja lühendamist. Kui valitsus soovib kõrvaldada puudujääke, mis pensioniea tõusu eelnõuga seoses ilmnenud on, siis ma loodan, et sügiseks need kavad, mis ripakile jäänud on, on kokku võetud ja kavandatud selliseks tegevusviisiks, mille kohta me võime öelda, et on võimalik panustada nii terviseedendusse, meditsiinisüsteemi, tervisekindlustussüsteemi uuendamisse kui ka loobuda sellest 19. sajandi rudimendist, et tööpäev peaks kestma kaheksa tundi. Tõsi, revolutsiooniline muutus on juba toimunud, töönädal ei ole enam kuus päeva, vaid viis päeva, aga tehnoloogia arengut arvestades ei pea me kasutama inimese tööjõudu lisandväärtuse loomiseks sedavõrd palju, kui me seni oleme teinud. Muutused tööjõu kasutamises peaksid kulgema isikliku, enda jaoks, oma lähedaste jaoks pühendatava aja hulga kasvamise suunas. Loomulikult peaks selline tööaja ja tööaja kasutuse muutus parandama märkimisväärselt ka inimeste elu, tervist ja heaolu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun kõnepulti kolleeg Jaanus Marrandi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kui vaadata paari viimase päeva jooksul pensioniea tõstmise eelnõu ümber toimunud diskussioone, siis minule meenus üks väga tuntud ja lõikavaid tekste kirjutanud vene satiirik Mihhail Zoštšenko, kes on kirjutanud ühe sellise jutu nagu "Maga kiiremini". Te võite ju küsida, kuidas saab kiiremini magada. Magamine on väga rahulik olukord, kiiremini magamine tähendab aga mingit kiirust, mis magamisega kuidagi ei seostu. Just täpselt nii on praegune valitsuskoalitsioon serveerinud ka vajadust niisuguse erilise kiirusega menetleda pensioniea tõstmise eelnõu. Vaja olevat seda arutada põhjalikult, aga kiiresti. Põhjalikkus ei tähenda mitte kuidagi ega peaaegu mitte kunagi kiirust. Eriti veel niisugustes asjades, nagu on peaaegu kõiki Eesti inimesi puudutav pensioniea tõus. Järelikult ei saa kiirust, kui kahel järjestikusel päeval on vaja teha niisuguse olulise eelnõu kaks lugemist ja see seadusena vastu võtta, kuidagi nimetada põhjalikkuseks, eriti veel muidugi tänast hilist maratoni, mis on põhjustatud just nimelt niisugusest vastuolulisest käitumisest.
Järelikult jõuame me teemani, miks on seda niimoodi vaja teha. Miks on vaja arutada teemat, mida on vaja arutada põhjalikult, niivõrd kiiresti? Põhjalikkus eeldab demokraatlikku arutelu, laiemat arutelu, kui tänane arutelu seda võimaldab. Põhjalikkus eeldab, et seda teemat käsitleb kogu Eesti rahvas või on ühiskonnas väga selgelt tekkinud diskussioon. Samasugune diskussioon on näiteks meie ühel suurel eeskujumaal Soomes, kus pensioniea tõusu üle on olnud ühiskonnas väga põhimõtteline debatt. Sellest on räägitud kuude viisi. Meie räägime kahest-kolmest päevast, mille jooksul on see vaja väga kiiresti ära otsustada.
Selles põhjalikkuse puudumises ilmneb väga selge demokraatia puudumine, sest kes siis veel kui see kogu siin peaks edendama ja tahtma edendada demokraatlikku arutelu, arutelu, kuhu oleks kaasatud rahvas. Selle asemel püütakse arutelu summutada, sellest eemalduda.
Põhjalikkus eeldaks hoopis midagi muud. See eeldaks, et ühiskonnas oleks debatt. Kõigepealt, ühe variandina saaksime me küsida, kas on vaja pensioniiga tõsta. Teise variandina on pensioniea tõstmise kõrval näiteks olukord, kus meil oleks maksumaksjaid oluliselt rohkem, ehk küsiksime, kas meil on vaja Eesti tööjõuturg avada ja saavutada maksumaksjate arv migratsiooni abil. Kolmas küsimus on, kas meie maksupoliitika on paigas. Niisugust arutelu, kõikide asjaolude kaalumist või ka nende kombinatsiooni kaalumist pole meie ühiskonnas keegi püüdnud saavutada.
Kõiki neid asjaolusid arvestades on niisugune menetlemise kord, niisugune rahva huvide ja laialdase diskussiooniga arvestamata jätmine väga selge näide Eesti kui demokraatia puuduses vaevleva riigi kohta. Peab tunnistama, et selle eestvedaja on olnud ennekõike praegune valitsuskoalitsioon. Need tendentsid, mis avalduvad, ei ole ju sugugi meeldivad. Täna räägime me siin pensioniea tõstmisest, homme või järgmisel või ülejärgmisel nädalal räägime siin võib-olla allikakaitse seadusest. Kui me kõik sellised seadused ritta paneme, siis näeme, et demokraatia Eestis, kodanikuühiskond ei liigu mitte edasi, vaid tammub paigal või pigem liigub tagasi. Need tendentsid on äärmiselt kahetsusväärsed. Sellisel kujul ja neid asjaolusid arvestades ei ole võimalik seda eelnõu toetada. Pole mitte ühtegi põhjendust, miks me ei võiks selle teema juurde tulla pärast olulist debatti näiteks aastal 2011, järgmine Riigikogu koosseis võiks seda teha aastal 2012, sest tegelikult on 2017. aasta ju küllaltki kaugel veel.
Nii et põhjused selle eelnõu menetlemiseks on kuskil mujal ja neid põhjusi võib ainult oletada. Põhjused, miks seda niisuguse tempoga on vaja menetleda ilma väga sügava analüüsita, peituvad ilmselt kuskil valitsuse või peaministri antud lubadustes (ma võin seda ainult oletada), et lisaks tavalistele Maastrichti kriteeriumidele, mille täitmisega Eesti hakkama saab, tuleb lisada ka täiendavaid garantiisid nagu majanduse jätkusuutlikkus ehk kulude kokkuhoid. Ainult niisugune lähenemine, mingisugused lubadused, millest tegelikult valitsuskoalitsiooni liikmed siin saalis pole rääkinud, võiksid olla sellise kiiruse tegelikud mõjuvad või olulised põhjendused. Oletame näiteks, et on lubadus, et 1. aprilliks on suudetud võtta vastu seaduseelnõu, mis tooks tulevikus kaasa võimalusi vähendada pensionidele kuluvat summat. Need on ainult oletused.
Niikaua kui ei käivitata mõistlikku demokraatlikku diskussiooni, ei saa me seda eelnõu niisugusel kujul toetada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhatus! Palun kindlasti lisaaega!

Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Tahan alustada sellest, et sel eelnõul puudub igasugune seos euroga, sellepärast et ta mõjutab meie tulude ja kulude tasakaalu niivõrd kauges tulevikus, et Eesti on siis juba võib-olla kaks-kolm korda eurole üle läinud. Kõik need, kes sellel teemal siin sõna võtsid, võivad olla euro suhtes kriitilised, aga mitte selle eelnõu kontekstis. Teiseks tahan tänada Lauri Vahtret, kes ainsa valitsusliidu liikmena siiralt ja selgelt kõneles, kuidas tema sellest asjast aru saab. Vähemalt pidas ta vajalikuks debatis osaleda. Ülejäänuid, mitte kõige adekvaatsemaid küsimusi ei saa kuidagi debatiks lugeda. Lauri öeldu on tegelikult ju õige. Probleem, et tööealiste inimeste hulk väheneb ja pensioniealiste inimeste hulk suureneb, on olemas. Aga ma arvan, et selline pinnavirvenduse põhjal tehtud järeldus ja kirvega löök, mida meie siin täna arutame, on kõige rumalam lähenemine ühe probleemi lahendamisele.
Seetõttu toon esile minu poolt esimesel lugemisel mainitud, komisjonis arutatud ja ka ekspertide esile toodud teema: praegustele soodus- ja eritingimustel töötavatele inimestele uue süsteemi loomine vähendab kõiki neid ohte, mida Lauri Vahtre siin nimetas, mitu korda kiiremini. Selle eelnõu mõju meie pensionikindlustuse tulevikule on palju väiksem. Eesti pensionikindlustus jääb praegustes oludes defitsiiti aastani 2033–2035 ja selle eelnõu vastuvõtmine võib defitsiidist väljumist mõne aasta võrra ettepoole tuua. 5%-line, võib-olla ka 8%-line kulude kokkuhoid, mis siis saavutatakse, ei ole võrreldav kokkuhoiuga, mida me saavutaksime siis, kui me looksime uue kindlustusliigi nendele inimestele, kellel on ja kellele peab oma töötingimuste tõttu jääma õigus minna varem pensionile, aga mitte riikliku pensionikindlustuse arvel, nagu praegu. 1,3 miljardit kuus maksame me pensionideks praegu välja. Need kulud on 180 miljonit. Igaüks võib selle protsendi välja arvutada ja näha, et see mõjutab meie pensionikulutusi palju rohkem kui see teema.
Seega ei ole Eesti pensionikindlustuses praegu probleem see, et inimesed lähevad pensionile 63-aastaselt, vaid probleem on see, et väga paljud lähevad pensionile varem, täiesti õigustatult varem, aga riikliku pensionikindlustuse arvel. Uut süsteemi on loodud. Valitsus kinnitas Maret Maripuu ja Ivari Padari ettepanekute alusel 2008. aastal väga mõistliku kava. Selle kavaga ei soovi keegi praegu tegelda.
Mina ei näe ausalt öeldes ühtegi muud põhjust, miks me seda eelnõu üldse arutama peaksime, kui see, et mõnel inimesel on loll ettekujutus, et ta peab riigimehelikkuse eest endale ka mingi medali rinda panema. Kui muidu temaga pahandatakse seetõttu, et ta on populist, siis nüüd oleks vaja korraks ka riigimees olla. Peale suhteliselt väikese soovi probleemidesse süveneda see millestki muust tunnistust ei anna.
Aga Lauri Vahtre esitatud probleem on ju õige. Seetõttu annan ma üle ettepaneku Riigikogu juhatusele, et juhul kui hääletused läbi on, siis teine lugemine katkestada, sest selle teemaga oleks vaja edasi tegelda. Ma ütlen teile siiralt ja ühemõtteliselt: on mõistlik, kui uue tööpensionisüsteemi loomise, mis kindlustaks õiguse n-ö sätestatust varem pensionile minna, sabas arutataks ka paindlikku pensioniiga. Olgu öeldud, et meie riigi spetsialistid ja riigiametnikud käivad poolt maailma õpetamas, kuidas pensionireformi teha. Seesama tervist kahjustavate tööde eest makstavate pensionide küsimus, mis on lahendamata, on siiamaani Eesti pensionisüsteemi häbiplekk. Paindliku pensioniea mõiste on loodetavasti vähemalt sotsiaalkomisjoni liikmetele selge, aga ma püüan seda populaarselt seletada. Kujutage ette, et on üks tubli, töökas pensioniikka jõudnud proua, kes töötab kuskil pearaamatupidajana. Ta saab hästi palka, ta palk on soliidne, aga tal tekib ka õigus saada näiteks 5000 krooni pensioni. Miks ei võiks me sellele prouale anda võimaluse (see 5000 krooni ei ole talle praegu nii tähtis), et niikaua, kuni ta töötab, on tema pension väiksem, aga kui ta töötamise lõpetab, ei ole ta pension mitte 5000 krooni, nagu praegu, vaid on näiteks 6000 või 7000 krooni. Seda tähendab see paindlik pensioniiga. Sõltuvalt inimese tervisest, oskustest, töötasust, valib inimene ise teatud ajavahemiku jooksul, millal ta pensionile läheb. Kaks aastat on läinud uue tööpensioni loomise peale. Sellega koos ka paindliku pensioniea küsimuse lahendamine oleks korrektne.
Ma ei saa kahjuks mööda minna, austatud prouad minu selja taga, hoolimata kogu minu armastusest teie vastu, sellest, kuidas me seda eelnõu arutame. Riigikogu kodukord on seadus, seda ei asenda mitte ükski õiguskantsleri seisukoht. Meil kehtivad seadused. See on punkt 1. Punkt 2: väga paljud nendest momentidest, mis meil kehtivad, on loodud pretsedendina. Kunagi juhatas Riigikogu Ülo Nugis. Kui keegi oleks tulnud tema juurde ettepanekuga kutsuda tingimuslikus korras kokku Riigikogu täiendav istung, oleks ta saatnud need inimesed puu otsa, kuu peale ja veel kahte kohta ehk oma fraktsiooni tagasi, sellel lihtsal põhjusel, et sellist pretsedenti luua ei ole iseenesest vaja. Me loome sellega uusi võimalusi. Täna ei loe te kodukorrast mitte ühtegi sätet selle kohta, et tingimuslikul alusel saaks täiendavaid istungeid kokku kutsuda. Ma toon teile nüüd näite. Mida te arvate Riigikogu juhatuse ettepanekust kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istungjärk, juhul kui 21 Riigikogu liiget seda soovivad? Te ütlete, et see on jama. See on samasugune jama, mida me täna siin teeme. Kui eelnõu lugemine täna kell 2 oleks pooleli jäänud, oleks alati saanud korraldada täiendavaid istungeid.
Kõige inetum on see, kui eri erakondadesse kuuluvate rahvasaadikute ettepanekud lükatakse kokku ühte muudatusettepanekusse. See näitab, et inimesed ei tea poliitikast mitte midagi, ma palun väga vabandust! Ei saa võtta Riigikogu liikme Jaan Kundla muudatusettepanekut, mis sai komisjonis kaks häält, ja panna pärast see ettepanek kokku Riigikogu liikme Eiki Nestori muudatusettepanekuga, mis sai ühe hääle ja mida ei saa saalis hääletada. See on häbematus Riigikogu liikmete suhtes, et üldse sellist teemat arutatakse!
Minu ettepanek on teine lugemine katkestada.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on 139 muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Teise muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Palun ettepanek esitada ka kirjalikult! Jätkame kell 00.51.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne hääletamist kümneminutilist vaheaega.

Hästi. Jätkame kell 01.02.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi võtame kümneminutilise vaheaja.

Hästi. Jätkame kell 01.13.
V a h e a e g

Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun enne seda kümneminutilist vaheaega.

Hästi. Jätkame kell 01.24.
V a h e a e g

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne hääletamist kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 01.35.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palume kümneminutilist vaheaega.

Hästi. Jätkame kell 01.46.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr  8 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümneminutilist vaheaega.

Palun! Jätkame kell 01.57.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun kümneminutilist vaheaega.

Hästi. Alustame kell 02.07.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on läbi. Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 7 ja vastu oli 51 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
Taavi Rõivasel on protseduuriline küsimus.

Austatud juhataja! Kui mitte ühtegi Rahvaliidu esindajat ei ole juba pikka aega saalis olnud, kas me peame kodukorra järgi nende esitatud ettepanekuid hääletama?

Aitäh! Kui ettepaneku hääletamist soovib mõni fraktsioon, ettepaneku esitaja või komisjon, siis me peame hääletama. Oli soov see ettepanek hääletusele panna. Palun, kolleeg Väino Linde, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas ma saan asjast õigesti aru, et rahvaliitlased magavad ja koos nende valijatega, kes neid on valinud?

Aitäh! Ma ei kommenteeri seda küsimust ega pea seda protseduuriliseks küsimuseks. Igor Gräzin, protseduuriline küsimus.

Sa ütlesid, et oli vastav soov. Seda me just väidamegi. Rahvaliidul pole mitte mingisugust soovi üleüldse midagi teha olnud juba väga-väga palju aastaid. Tänane päev on selles mõttes täiesti tüüpiline: nad ei soovi midagi! Miks me peame tegema seda, mida nemad ei taha? Rahvaliidu palve oli: ärge hääletage, me läheme tudule! Ja nüüd me läheme lihtsalt kollegiaalsest õelusest nende tahte vastu! Kas rahvaliitlaste tahe ei ole meile püha?

Aitäh, kolleeg Gräzin! Rahvaliitlased väljendasid oma tahet enne seda, kui nad võtsid kümneminutilise vaheaja, kui nad palusid seda ettepanekut hääletada. Kui teil on soov jätkata poliitilise debatiga, siis ma arvan, et ka selleks on Riigikogus hetkel võimalused. Kui on protseduuriline küsimus, siis saab sõna Eiki Nestor.

Aitäh! Mul on protseduuriline ettepanek. Osa Riigikogu liikmeid tegeleb tööaja venitamisega. Läheme edasi!

Aitäh! Protseduuriliste ettepanekute vormi meil ei ole. Igor Gräzin! Kas teil on protseduuriline küsimus?

Rahvaliitlastelt nagu tuli ettepanek, et nemad tahaksid hääletada. Ma ei olnud siin, ma lihtsalt tegelesin sel hetkel puhkamisega. Aga öelge mulle, palun, ega seda ettepanekut ei esitanud rahvaliitlane, noormees perekonnanimega Rüütli, kelle juriidiline staatus on teatavasti praegu kohtu poolt vaidlustatud, kes ei tohi üldse teha Rahvaliidu nimel mitte ainsatki avaldust mitte kuskil, isegi ajalehes mitte. Ta ei tohi surmakuulutustki Rahvaliidu nimel kuskile viia. Ta on kohtualune.

Läheme eelnõu aruteluga edasi. Kolleeg Hannes Rumm! Kas teil on protseduuriline küsimus? Palun mikrofon Hannes Rummule!

Lugupeetud juhataja! Mul on tõesti mure nagu ka kolleeg Eiki Nestoril. Minu meelest Reformierakonna liige Igor Gräzin tegeleb parlamendi tööaja venitamisega ajal, kui meil käib tõsine debatt pensionireformi küsimustes. Palun läheme selle teemaga edasi! (Naer.)

Läheme eelnõu aruteluga edasi. 11. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Aitäh! Jätkame istungit kell 02.20.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi. Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 ja vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
12. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon. 13. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Karel Rüütli, palun!

Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun 12. muudatusettepanekut hääletada.

Palun edaspidi vajutada klahvi õigel ajal, et me saaksime ettepaneku õigel ajal hääletusele panna!
Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rahvaliidu fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 ja vastu 47 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
13. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun, Eiki Nestor!

Ma arvan, et seda muudatusettepanekut võiks hääletada. Palun seda hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 02.32.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 ja vastu 51 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
14. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne hääletamist kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 02.40.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 9 ja vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
15. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Harri Õunapuu!

Lugupeetud juhataja! Eelmise ettepaneku hääletamisel oli 28-st Keskerakonna liikmest kohal 4. Kas meie kodu- ja töökorra seaduses ei ole mingi viga, kui ettepaneku teinud fraktsioonist ainult 4 liiget toetab oma ettepanekut? Kas me ei peaks seda arutama?

See ei ole selle eelnõu puhul protseduuriline küsimus. Läheme aruteluga edasi. Palun, Karel Rüütli!

Rahvaliidu fraktsioon palub 15. muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille ...

Ühtlasi soovime kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 02.51.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rahvaliidu fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 ja vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
16. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletamist kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 03.01.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 ja vastu 51 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
17. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 03.11.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rahvaliidu fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6 ja vastu 51 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
18. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Harri Õunapuu, palun!

Aitäh, proua juhataja! Mind paneb ikka imestama see, et üksainus inimene fraktsioonist hääletab oma fraktsiooni ettepaneku poolt. Kas ei ole ikka midagi kodu- ja töökorra seaduses viltu, kas me ei peaks seda arutama hakkama?

Praegu on kogu seaduseelnõu menetlemise protseduur toimunud kooskõlas meie kodu- ja töökorra seadusega. Läheme selle eelnõu aruteluga edasi. 17. muudatusettepaneku käsitlesime ära, järgneb 18. muudatusettepanek. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada, ühtlasi palun kümneminutilist vaheaega ja luban ka juhatusele, et kohe toon kõikidele nõuetele vastava kirjaliku tõendi selle kohta, et ma seda soovin.

Istung jätkub kell 03.22.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 7 ja vastu 51 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
19. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 03.32.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 7 ja vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
20. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada, ühtlasi võtame kümneminutilise vaheaja.

Istung jätkub kell 03.42.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rahvaliidu fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 5 ja vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
21. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun, Eiki Nestor!

Otse loomulikult palun seda muudatusettepanekut hääletada, palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega ja usaldan juhatuse kätesse ka kirjaliku tõendi.

Istung jätkub kell 03.52.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
22. muudatusettepaneku on esitanud Rahvaliidu fraktsioon. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 04.02.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 6 Riigikogu liiget, vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
23. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada, ühtlasi palume enne hääletamist kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 04.13.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud ja istung jätkub. Me oleme 23. muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 6 Riigikogu liiget ja vastu 50 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 24. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 04.24.
V a h e a e g

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Istung jätkub.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 6 Riigikogu liiget ja vastu 45 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
25. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun teha kohaloleku kontroll, kuna on tegemist täiendava istungiga.

Tänan! Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 53 Riigikogu liiget, puudub 48.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 25, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5 Riigikogu liiget ja vastu 50 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 26 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 04.36.
V a h e a e g

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Istung jätkub.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 6 Riigikogu liiget, vastu 50 Riigikogu liiget ja erapooletuid seekord ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
27. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletamist kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 04.47.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Istung jätkub.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 6 Riigikogu liiget ja vastu 51 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
28. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun kümneminutilist vaheaega.

Selge. Kuulutan välja vaheaja. Riigikogu täiskogu istung jätkub kell 04.58.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni võetud vaheaeg sai just läbi ja istung võib jätkuda.
Oleme oma aruteluga 28. muudatusettepaneku juures, mille ma panen hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 6 Riigikogu liiget, vastu 49 Riigikogu liiget ja ka seekord ei ole erapooletuid. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 29. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palume enne hääletamist kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 05.09.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Meie istung jätkub. Menetleme 29. muudatusettepanekut.
Alustame selle muudatusettepaneku hääletamist, mis kannab numbrit 29 ja mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5 Riigikogu liiget, vastu 48 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud  toetust.
30. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht oli pärast arutlust, et jätta ettepanek arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun kümneminutilist vaheaega.

Aitäh! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 05.20.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Täiskogu istung jätkub. Me menetleme 30. muudatusettepanekut.
Panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5 Riigikogu liiget, vastu 47 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 31. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Pärast arutelusid jõudis juhtivkomisjon seisukohale, et tuleb jätta ettepanek arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Vabandust, härra Riigikogu aseesimees! (Naer ja aplaus.) Palun hääletada 31. muudatusettepanekut ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Head ametikaaslased! Ma tänan selle meeldiva aplausi ja vastuvõtu eest ning kuulutan välja vaheaja! Riigikogu täiskogu istung jätkub kell 05.31.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Me jätkame Riigikogu täiskogu istungit, sest vaheaeg on lõppenud.
Me oleme 31. muudatusettepaneku juures, mille ma panen hääletusele. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5 Riigikogu liiget ja vastu 48 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
32. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Riigikogu täiskogu istung jätkub kell 05.42.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Jätkame rõõmsalt oma istungit.
Me oleme 32. muudatusettepaneku juures, mille ma panen hääletusele. Selle on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun teid, head ametikaaslased, võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5 Riigikogu liiget ja vastu 48 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Tulenevalt meie kodu- ja töökorrast palun hääletamise ajal saalis vaikust, muidu peab juhataja hääletuse katkestama.
Aga läheme edasi. Me oleme 33. muudatusettepaneku juures, see on esitatud ...
Protseduuriline küsimus, härra Gräzin, palun! Rääkige otse mikrofoni!

Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et hääletamise ajal oli saalis selline vaikus, et oli kuulda, kuidas kevadine kärbes lendab. Väike meeleolu tekkis pärast, järelikult tühistada ei ole isegi teoreetiliselt midagi. Nii et see hoiatus ei puutu asjasse.

Tänan teid! Eiki Nestor, palun! On teil protseduuriline küsimus? Palun mikrofon Eiki Nestorile!

Ei ole.

Selge. Kas härra Gräzinil on kõnesoovi? Ei ole. Nii. Me oleme jõudnud 33. muudatusettepaneku juurde. Selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon otsustas pärast arutelu jätta selle ettepaneku arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Nüüd, kus me rõõmsalt jätkame ja Igor Gräzin on saanud oma mõtte välja öelda, on mul ettepanek seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda võtta kümneminutiline vaheaeg.

Tänan! Teeme seda, võtame vaheaja. Istung jätkub kell 05.54.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Kell on saanud 05.54, mis tähendab seda, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Täiskogu istung jätkub.
Me oleme 33. muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Ma panen selle hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 6 Riigikogu liiget ja vastu 48 Riigikogu liiget, see tähendab, et vastu on rohkem ja muudatusettepanek ei leidnud toetust. Oleme 33. muudatusettepaneku läbi menetlenud.
Läheme 34. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel 34. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Teeme seda. Ma kuulutan välja vaheaja. Riigikogu täiskogu istung jätkub kell 06.05.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 34, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kas 5 oli? Vabandust! Ma tühistan hääletuse. Hakkame otsast peale.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 34, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 35 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Palun teha kohaloleku kontroll!

Ainult enne hääletust saab kohaloleku kontrolli teha. Kas te soovite hääletada seda ettepanekut?

Keskerakonna fraktsioon palub hääletada muudatusettepanekut nr 35, enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega. (Naer.)

Kas te soovite pärast seda kohaloleku kontrolli? Enne vaheaega ei saa seda teha, enne hääletust saab teha kohaloleku kontrolli. Kümneminutiline vaheaeg, jätkame kell 06.17.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 35, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 3 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 36 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja selle ettepaneku on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 36. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Hästi. Jätkame kell 06.28.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 36, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 1 Riigikogu liige, vastu oli 47 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 37 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 37. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Palun! Jätkame kell 06.39.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 37, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas tervelt 3 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 38 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, ettepanek on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 38. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Jätkame kell 06.49.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 38, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 39 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 39. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Palun! Jätkame kell 07.00.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on otsa saanud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 39, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 40 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Hannes Astok!

Aitäh, proua esimees! Ma tahtsin Riigikogu õnnitleda sellel puhul, et me oleme täna tööl sellel haruldasel hetkel, kui  torni on just kerkinud Eesti Vabariigi lipp! Ma tahan sel puhul tervitada kõiki kolleege, eriti neid opositsioonilisi kolleege, kes ka selleks puhuks on saanud tööle tulla! Tere tulemast!

Suur tänu! Palun, kolleeg Toomas Varek!

Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 40. muudatusettepanekut ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 07.11.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg, mille võttis Eesti Keskerakonna fraktsioon, on otsa saanud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 40, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 41 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 41. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 07.21.
V a h e a e g

Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 42 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada muudatusettepanekut nr 42 ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Palun! Jätkame kell 07.31.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi saanud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 42, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 43 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 43. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Hästi. Jätkame kell 07.41.
V a h e a e g

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg hakkab läbi saama.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 43, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 44 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 44. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Hästi. Jätkame kell 07.51.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg hakkab läbi saama.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 44, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 45 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Muudatusettepaneku nr 46 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 46. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 08.02.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 46. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 4 ja vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
47. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 47. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 08.12.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 47. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 49, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
48. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 48. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 08.22.
V a h e a e g

Panen hääletusele 48. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
49. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 49. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 08.32.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 49. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 4 ja vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
50. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Hannes Astok!

Aitäh, proua eesistuja! Mul on küsimus. Ma ühest hommikusest lehest lugesin, et meie kaasvõitleja Heimar Lenk on kirjutanud, et ta on siin terve öö olnud ja et see pole lihtsalt töö, et ta on teinud tulevikku mitmele põlvkonnale. Ega keegi Keskerakonna fraktsioonist ei oska öelda, kus Heimar Lenk on ja kus ta parasjagu tulevikku teeb?

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Toomas Varek, palun!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 50. muudatusettepanekut ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 08.43.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 50. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 50, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
51. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 51. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Istung jätkub kell 08.53.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 51. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
52. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 52. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele 52. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
52. muudatusettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 50 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
53. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun, Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 53. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Aitäh! Head ametikaaslased! Kuna käsilolevaks Riigikogu täiendavaks istungiks ettenähtud aeg saab otsa kell 09.00, kui algab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses fikseeritud fraktsioonide tööaeg ja kuna Keskerakonna fraktsiooni poolt nõutud kümneminutiline vaheaeg lõppeks kell 09.05, siis ei ole mul võimalik selleks vaheajaks enam aega anda. Seega jääb seaduseelnõu 652 teine lugemine ja muudatusettepanekute läbivaatamine siinkohal pooleli.
Riigikogu infotund algab istungisaalis kell 13 ning Riigikogu istung algab istungisaalis kell 14. Kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 08.55.