18:00 Istungi rakendamine
Esimees Ene Ergma
Tere õhtust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu üheksanda töönädala teisipäevast täiendavat istungit, mis kestab päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 24. märtsil kella 9-ni. Täiendava istungi päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652 teise lugemise arutelu jätkamine. Palun, kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Mailis Reps!
Mailis Reps
Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid Riigikogust! Kõigepealt on mul üle anda arupärimine lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Küsimus on Väo–Maardu tee rekonstrueerimisega kaasnevates probleemides. 2010. aasta riigieelarve seletuskirjast võib lugeda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi olulisimaid investeeringuid tänavu on E20 ehk Tallinna–Narva maantee Väo–Maardu teelõigu ehitus. Maanteeameti andmetel on tegu autoliikluse sageduselt Eesti maanteede kõige intensiivsemalt kasutatud lõiguga. Ja kui võrrelda Tallinna piiril ja pärast Maardut loendatud autode arvu, siis järeldub, et 45% Tallinna piiril loendatud autodest on lisandunud Maardu linnast, Loo alevikust või Iru külast ja vastassuunal vastupidi: nii suur hulk autosid on suundunud nimetatud asulatesse. Selle tõttu on eriti tähtis, et koos maanteelõigu põhitee rekonstrueerimisega nähtaks projektis ette senisest mitte halvemad juurdepääsu tagavad rekonstrueeritava maanteelõigu kogujateed. Maardu Linnavalitsuse ja Maanteeameti lahkarvamused selles küsimuses said alguse juba aastal 2003 ning sellega seoses on majandus- ja kommunikatsiooniministrile järgmised küsimused. Kas on toimunud kokkusaamisi Maardu Linnavalitsusega ja kui on, siis milliste tulemusteni on jõutud? Kas Tallinna–Narva maantee Väo–Maardu teelõik on plaanitud ehitada eritasandiliste liiklussõlmedega esimese klassi maanteeks? Miks on Maanteeamet vastu vajalike kogujateede ehitusele? Miks ei ole lahendatud kogujateed Kallaverest prügila ristmikuni? Kuidas on plaanitud lahendada Fosforiidi raudteeviadukti ehitus, vajalike hoonete ja maa võõrandamine ning kuidas tahetakse katta vajalikud kulud riigi tasandil? Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus!
Marika Tuus
Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile seoses alkoholi liigtarbimisega Eestis. Me teame, et liigne napsitamine on Eestis kolme suurimat tervisekadu põhjustava teguri hulgas, olles seotud nii vaimse kui füüsilise tervisega. Eesti on alkoholi tarbimise poolest Euroopas Tšehhi järel teisel kohal. 2008. aastal tarbiti meil 11,9 liitrit puhast alkoholi ühe elaniku kohta. Samuti juhib Eesti Eurostati andmetel konkurentsitult Euroopa viinasurmade edetabelit. 2008. aastal suri keskmiselt 100 000 elaniku kohta viinasurma 11 inimest. Eesti paistab Euroopas silma ka lühikese eluea, noorte meeste õnnetussurmade, suure hulga alkoholijoobes saadud traumade, suure hulga roolijoodikute ja alaealiste alkoholi tarbimise poolest, samuti laste vigastuste poolest. Seoses kriitilise olukorraga ja praeguste sotsiaal-majanduslike raskustega on meil ministrile mitu küsimust. Kõigepealt: mida plaanib Vabariigi Valitsus ette võtta, kaitsmaks Eesti rahva vaimset ja füüsilist tervist praegusel raskel ajal seoses alkoholi liigtarbimisega? Kas alkoholi kui ühe suurima terviseohustaja kättesaadavust tuleks täiendavalt piirata? Mis samme on astutud, et vähendada Eestis täiskasvanud elanikkonna napsitamist? Kas ministri hinnangul peaks neid probleeme tõsisemalt käsitlema?
Esimees Ene Ergma
Tänan! Palun, kolleeg Lauri Laasi!
Lauri Laasi
Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Seitsmel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on seoses õppelaenude hüvitamisega arupärimine justiitsminister Rein Langile. Nimelt ilmus 13. märtsil ajalehes Eesti Päevaleht artikkel pealkirjaga "Õppelaen viib riigi taas kohtupinki". Nagu me teame, on riik kohtus seoses õppelaenudega juba kaotanud õpetajale, kellele lõpetati õppelaenu hüvitamine. Seekord oli tegemist küll suhteliselt erandliku juhtumiga, kuid oodata on uusi kohtulahinguid näiteks inimestelt, kellele õppelaenu kustutamine lõpetati lapseootuse ajal. Kaebuse sisseandmise põhjused on aga samad: inimeste õigustatud ootusi on rikutud ja riik on õppelaenude kustutamise lõpetanud põhiseadusvastaselt. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juriidiline nõustaja Rene Lauk ütles, et eesmärk on minna õppelaenude kustutamist puudutavate kohtuasjadega samm-sammult järjest kaugemale.
Üks õppelaenu võtnud inimeste rühm on kohtus õiguse saanud, järgmised ja juba suuremat hulka inimesi puudutavad vaidlused ootavad aga ees. Seoses sellega on meil justiitsministrile neli küsimust, mis puudutavad kõik seda, kuidas riik kavatseb edasi käituda ja miks on inimeste õigustatud ootusi rikutud. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Marek Strandberg!
Marek Strandberg
Head kolleegid! Roheliste fraktsioonil on hea meel üle anda Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pensionireformiga seonduvate rahvatervist parandavate tegevuste käivitamiseks". Kõnealune eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada 2010. aasta oktoobrikuuks välja ja esitada Riigikogule kinnitamiseks rahvastiku tervise arengukavast lähtuv tegevuskava ja vajalikud eelnõud, millega tagada, et kui pensionireformi tulemusena pensionile mineku iga tõuseb, oleks inimestel tervelt elatud eluaastaid tulevikus rohkem, eeldatav eluiga kasvaks ning tervisekindlustus ja meditsiinisüsteem oleks muudetud kuluefektiivseks ja tulemuslikuks, et eksisteeriksid terviseedenduse ja meditsiiniteenuste lisakindlustusmehhanismid. Muu hulgas tuleks paralleelselt pensionile mineku ea tõusuga seadustada nädalase täistööaja vähenemine, kompenseerimaks sedasama pensioniea tõusu, ja võimalusel kaaluda rahvahääletuse korraldamist hiljemalt 2011. aasta alguseks seoses sellise tervishoiukorralduse muutusega. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Jaan Kundla!
Jaan Kundla
Austatud esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine põllumajandusministrile mesinduse teemal. Juba aastaid on Eestis hukkunud sadu, kui mitte tuhandeid mesilasperesid herbitsiidide vale kasutamise tagajärjel põllumajanduses, mis seisneb selles, et õitsvaid taimi pritsitakse mesilaste aktiivse lendluse ajal. 20. aprillil 2006. aastal välja antud põllumajandusministri määruse nr 50 § 5 punkt 8 sätestab, et taimekaitsevahenditega on keelatud pritsida ala, millel on õitsvaid taimi, v.a juhul, kui taimekaitsevahendi pakendil on märge, et taimekaitsevahendit võib kasutada õitsemise ja mesilaste lendluse ajal. Ja ka selle märke korral tohib pritsida vaid vara hommikul või hilja õhtul, kui tolmeldajate aktiivne lend on lõppenud. Seadusandlikult ei ole paika pandud mesilastele ja mesinikele tekkinud kahju hindamise ja hüvitamise kord.
Küsimused on järgmised. Millal hakatakse täitma põllumajandusministri määrust nr 50 ja rakendama mõjukaid meetmeid selle määruse rikkujate vastu? Teine küsimus: mis ajaks lubate mesinikele, et on kehtestatud seadusandlik kord kahjude hindamiseks ja hüvitamiseks? Kolmandaks: miks ei kohelda mesinikke kui põllumajandustootjaid toetuste määramisel sarnaselt teiste põllumajandustootjatega? Jään ootama vastuseid nimetatud küsimustele. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Georg Pelisaar!
Georg Pelisaar
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Üheksa rahvasaadiku nimel, kes kuuluvad Keskerakonda ja Rahvaliitu, annan üle arupärimise sotsiaalministrile. Nimelt ilmnes eelmisel nädalal meedia vahendusel järjekordne uue töölepingu seadusega seotud kurb tõsiasi. Mullu jõustunud uue töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse tõttu võivad lapsepuhkuselt naasmise järel koondatud lapsevanemad puhkuse-eelse palga alusel arvestatud hüvitisest ilma jääda. Töötukassa praeguse tõlgenduse kohaselt läheb arvesse ka vanemahüvitise saamise perioodil töövõtulepingu ja suulise võlaõiguslepingu alusel tehtud töö, olgu töötasuks kas või paarsada krooni. Kummastav on ka see, et puhkuse ajal tööd mitte teinud vanem saab koondamisel töötukassast suuremat hüvitist. Langenud majandusnäitajate juures ei ole kahjuks aga tavatu, et lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi tulnud ema või isa tööleping lõpetatakse, sest uus seadus alla kolmeaastaste laste vanemaid endisel kujul enam ei kaitse. Appi peaks sellisel puhul tulema töötuskindlustushüvitis. Sellest tulenevalt on meil ministrile kolm küsimust.
Esiteks: kas selline situatsioon vastab töölepingu seaduse vastuvõtmisel palju kiidetud turvalise paindlikkuse ideele? Miks astub Reformierakond nii tugevalt lastega perede olukorda raskendavaid samme? Kas plaanite töötuskindlustuse seadust muuta, et niisugune olukord lahendada? Kuidas plaanitakse noortele peredele ebaõiglaselt tekitatud kahju hüvitada?
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Kadri Simson!
Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kaheksa kolleegi nimel on mul üle anda arupärimine rahandusminister Jürgen Ligile. Me oleme siin täna rääkinud sellest, et tulevikus on Eestis sotsiaalmaksu maksjaid vähem ja et sotsiaalmaksust makstavaid pensione on rohkem. Lahendus on kärpida tehtavaid kulutusi. Oleme praeguseks jõudnud seisu, kus sotsiaalmaksu laekub plaanitust märgatavalt vähem. Sotsiaalmaksu laekus tänavu märtsi esimese kahe nädalaga 1,95 miljardit krooni, eelmise aasta märtsis 2,45 miljardit krooni. Seega on praeguse seisuga laekunud sotsiaalmaksu viiendik vähem kui aasta tagasi. Me võime küll ennast lohutada sellega, et märtsikuu veel kestab, kuid ettevõtjad on kohustatud deklareerima sotsiaalmaksu iga kuu 10. kuupäevaks, mistõttu sotsiaalmaksu on loota veel võlglastelt. Kui me vaatame veebruarikuud, siis veebruaris laekus sotsiaalmaksu eelarvesse 12,2% vähem kui aasta tagasi ja jaanuaris 8,7% vähem kui aasta tagasi. Seoses sellega on meil rahandusministrile kolm küsimust.
Esiteks, seoses käesoleva aasta eelarve planeerimisega: 2010. aasta riigieelarves on sotsiaalmaksu laekumiseks prognoositud optimistlikult 26,97 miljardit krooni, mida on vaid 4% vähem, kui oli eelmisel aastal. Millise hinnangu annab rahandusminister sellele puudujäägile? Küsime samuti, kui suurt töötuse määra on ministeerium arvestanud prognoosi ja eelarvet koostades, ja millal saab valitsus aru, et töötavatest inimestest on riigile märksa suurem kasu kui töötutest. Ning millal asub valitsus tegutsema selle nimel, et kogu Eestis hakatakse looma sotsiaalseid töökohti? Alla on kirjutanud kaheksa Riigikogu liiget. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Mailis Reps!
Mailis Reps
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Tere jälle, head kolleegid! Järgnevalt annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Nimelt mind ja mu kolleege ning usutavasti ka teid kõiki huvitab, mis ikkagi saab meie koolireformi kavast edasi. Täpsemalt on avalikkuse ette jõudnud üsna kindel teade, et uue kava järgi on kokku lepitud vähemalt ühe riigigümnaasiumi asutamine. Samas on teada, et veel käivad läbirääkimised üsna mitme omavalitsusega. Seetõttu meid huvitabki Viljandi näitel, millised täpsemad kavad on kokku lepitud. Kas riigikooli loomise korral on plaanis kehtestada kooli lisa- või eelisrahastamine? Kas selle rahastamine hakkab olema teiste koolide arvel või on olemas plaan lisaraha eraldamiseks? Kui on, siis tahaksime teada, kus see riigieelarves on. Veel tahaksime teada, kas on plaan tagada ühiselamukohad. Ning kas õppetoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu on tulemas? Kas on tulemas reformiga kaasnev õpilaste kaasrahastamine? Jne, jne.
Täpsemalt huvitab meid Viljandi näitel, kuidas selline riigikoolide loomine-ülesehitamine, õpilaste transport ja majutamine saab olema. Ning milline on kutsekoolide tulevik sellise reformi korral? Usun, et kui Tõnis Lukas nendele küsimustele siin vastab, siis saame täpsemalt teada, kuidas põhikooli- ja gümnaasiumiseadus tegelikult toimima hakkab. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu ja seitse arupärimist. Kui eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud kaugkütteseaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse eile esitatud Riigikogu otsuse "Eesti julgeolekupoliitika alused" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; viiendaks, riigikaitsekomisjoni täna algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon.
Olen edastanud ühe Riigikogu liikmete arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, kaks arupärimist peaminister Andrus Ansipile, ühe arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile ja ühe arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.
Lugupeetud kolleegid! Kuna meil on probleeme arvutisüsteemi ümberlülitusega, võtan ma viieminutilise juhataja vaheaja. Jätkame oma tööd 18.25.
V a h e a e g
Esimees Ene Ergma
Lugupeetud kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 rahvasaadikut, puudub 9. Riigikogu on täiendaval istungil otsustusvõimeline. Alustame. Palun, kolleeg Ain Seppik!
Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud esimees! Kooskõlas kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõikega 2 on mul mitu küsimust, selgitamaks istungi läbiviimise korda. Tuleb ju tunnistada, et selline täiendav istung teisipäeva õhtul on võrdlemisi erakordne ja see loob tulevikuks palju õiguslikke pretsedente, mis on väga huvitavad. Aja kokkuhoiu mõttes – kõigil on ju kiire – esitaksin oma küsimused kahes plokis. Üks puudutab kodu- ja töökorra seaduse § 49, millest oli juttu ka eile. Vastavalt selle seadussätte lõikele 3 peab Riigikogu esimees teavitama Riigikogu liikmeid täiendavast istungist massiteabevahendite kaudu. Esimene küsimus ongi, millal ja milliste massiteabevahendite kaudu te teatasite sellest täiendavast istungist, nagu seadus nõuab.
Esimees Ene Ergma
Lugupeetud kolleeg Ain Seppik! Kasutasime teatamiseks BNS-i ja ERR-i uudiseid, Delfi portaali, ajalehtede online-väljaandeid – Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Õhtuleht –, ka ETV-d ja raadiot, näiteks Kukut. Ametlik teadaanne on üleval olnud juba Riigikogu veebilehel ja Lossiveebis. Palun, kolleeg Ain Seppik, te ütlesite, et teil on veel ka teine küsimus!
Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud esimees! Mul on tervelt neli küsimust selles plokis. Nii et see on alles teine. Puudutab jällegi § 49, mida ma aja kokkuhoiu mõttes tsiteerima ei hakka. Teine küsimus on see: kas tänaseks on selgunud, millised on nood seaduses ettenähtud kaalukad põhjused – neid peaks olema seaduse järgi mitu –, mis sundisid otsustama lühema etteteatamise aja kasuks? Te eile ütlesite ainult seda, et oli soov seaduseelnõu põhjalikumalt käsitleda – midagi sellist.
Esimees Ene Ergma
Me eile selgitasime mitu korda neid kaalukaid põhjuseid ja oma otsuse tegi Riigikogu üldkogu siin saalis. Palun, kolleeg Mai Treial!
Mai Treial
Aitäh, proua juhataja! Mulle tundub, et te rikute praegu seadust. Ma vaatasin meie kodulehelt – ei ole seal niisugust Riigikogu juhatuse otsust, mille alusel saaks kokku kutsuda tänase täiendava istungi. See on üks pool küsimusest. Teine pool on see, et täiendava istungi saate kokku kutsuda ainult teie Riigikogu juhatuse kaudu, mitte ükski fraktsioon ega Riigikogu liikmed erinevas koosluses.
Esimees Ene Ergma
Lugupeetud kolleeg Mai Treial! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 2 otsustab täiendava istungi toimumise ja valmistab selle päevakorra ette Riigikogu juhatus. § 49 lõikes 3 on öeldud, et täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees, ja seda ma tegin. Palun, kolleeg Ain Seppik!
Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud esimees! Mul on nüüd kolmas küsimus. Palun öelge, kas juhatusel on üldse teada, miks selle eelnõu menetlemisega nii arutult kiirustatakse. Ei saa ju tõsiselt võtta teie eilset väidet, et soovitakse eelnõu põhjalikult arutada ja seetõttu kiirustatakse võimalikult palju. Kas on nende fraktsioonide ettepaneku osas selgunud, miks nad soovisid nii kiiresti selle eelnõuga tegelda?
Esimees Ene Ergma
Juhatus võtab alati arvesse, kui fraktsioonid juhatuse poole pöörduvad. Fraktsioonid palusid teha täiendava istungi, juhatus arutas seda ja nagu te väga hästi teate, konsensusele ei jõudnud. Seepärast otsustas selle küsimuse eile ära suur saal. Palun, kolleeg Mai Treial!
Mai Treial
Aitäh, proua juhataja! Ma ei saanud vastust, kas teil on juhatuse otsus selle kohta olemas. Kui on, siis kas seda saab ka näha? Ja ma veel kord väidan, et täiendava istungi kokkukutsumise õigus on vastavalt kodu- ja töökorra seadusele Riigikogu juhatusel, mitte ühelgi fraktsioonil.
Esimees Ene Ergma
Lugupeetud kolleeg Mai Treial! Sellise kirja ma tegin ja selline kiri läks ka kõikidesse fraktsioonidesse – kutsusin selle kirjaga tänaseks kokku täiendava istungi. See kiri on olemas. Palun, kolleeg Ain Seppik!
Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud esimees! Mul on nüüd seoses §-ga 49 viimane küsimus. Kas juhatuse teada on üldse püütud selle eelnõu menetlemise osas saavutada kokkulepet opositsiooniga või ongi sellise menetlemise eesmärk n-ö teerullitaktika näitamine? Ma viitan kodu- ja töökorra seaduse §-le 13, mis annab juhatusele tohutud volitused, kaasa arvatud koguni protseduurireeglite kehtestamine. Seetõttu peab juhatus olema väga ettevaatlik mingi kitsa grupi huvide esindamisel siin Riigikogus.
Esimees Ene Ergma
Lugupeetud kolleeg! Ma ei saa küll seda öelda. Selle otsuse poolt ei hääletanud mitte kitsas grupp, vaid päris hulk Riigikogu liikmeid, kellel on samasugune mandaat nagu teil. Palun, kolleeg Karel Rüütli!
Karel Rüütli
Austatud juhataja! Te äsja mainisite, et kõikidele Riigikogu fraktsioonidele saadeti kiri selle kohta, et erakorraline istung tuleb kokku. Ma palun vabandust, aga mina ei ole küll ühtegi kirja saanud! Äkki te täpsustate, kuskohas see kiri on?
Esimees Ene Ergma
Lugupeetud kolleeg Karel Rüütli! Kui te soovite, me toome teile selle kirja lisaks siia ka, aga kõikidele läks kiri välja. Palun, kolleeg Ain Seppik!
Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud esimees! Nüüd tuleb minu jaoks isiklikult ja ka õiguspraktika seisukohalt huvitav küsimus. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse näol on meil tegemist nn menetlusseadustikuga, kus üldiselt lubatud on kõik see, mis on kirjas. Aja jooksul on kujunenud muidugi ka praktika ja tavad, millest on reeglina samuti kinni peetud. Tõsi, § 13 annab juhatusele võrdlemisi laia võimaluse ka protseduurireegleid kehtestada – seda tuleb tunnistada, et me oleme selle võimaluse sisse jätnud. Antud juhul on juhatus otsustanud, et täiendaval istungil jätkatakse eelnõu 652 teist lugemist, mis algas tänasel korralisel istungil. See, lugupeetud esimees, on kahtlemata pretsedent, kuna varem ei ole midagi sellist toimunud. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus siin mingeid otseseid juhiseid tõepoolest ei anna, kuna ilmselt ei ole selle autorid suutnud sellist olukorda ette näha. Ainult § 53 lõikes 3 on ette nähtud, et töönädala jooksul arutamata jäänud küsimused võetakse uue tööpäeva päevakorda esimeseks. Siin tekib niisugune küsimus: kas juhatus juba muudab seadust või jääb selle § 13 raamesse? Küsimus on, kas täiendaval istungil on seaduse järgi üldse võimalik jätkata korralisel istungil alustatud eelnõu lugemist, ning kui on, siis millise kodu- ja töökorra seaduse sätte alusel?
Esimees Ene Ergma
Riigikogu juhatus lähtub täielikult Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Palun, kolleeg Kadri Simson!
Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu esimees! Te ei vastanud küsimusele, et meil tõepoolest on olnud täiendavaid istungeid, kus me oleme võtnud päevakorda mõne seaduse kolmanda lugemise selleks, et valitsuskoalitsioon saaks kiiresti seaduseelnõu seadustada. Sellist juhtumit, kus teine lugemine on pooleli jäänud ja peaks tavaolukorras jätkuma järgmisel istungipäeval, nii nagu kodukord seda ette näeb, aga selle asemel kutsutakse kokku täiendav istung, meie kodu- ja töökorras kirjas ei ole. Millisele punktile te tuginete?
Esimees Ene Ergma
Kodu- ja töökorra seadus ei keela seda tegemast. Ja milline on päevakord, selle määrab juhatus. Ning seda ongi tehtud. Palun, kolleeg Ain Seppik!
Ain Seppik
Lugupeetud esimees! Teil võib olla ka õigus, kui te ka seadusele viitaksite. Kuid minu teine küsimus on: kas me peaksime alustama seaduseelnõu 652 arutamist hoopis otsast peale? Tegemist on ju eraldi istungiga ning seejuures täiendava istungiga, mis on kokku kutsutud mingitel meile ikka veel teadmata põhjustel. Milline on teie arvamus? Kas poole pealt või otsast pihta?
Esimees Ene Ergma
Minu seisukoht on, et me ei pea seda tegema. Me jätkame arutelu sellest momendist, kui ta pooleli jäi. Palun, kolleeg Kadri Simson!
Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu esimees! Kuna me oleme selles olukorras esmakordselt, kas te kirjeldaksite meile, mis selle eelnõuga edasi saab, kui see arutelu, mida te nüüd jätkate, ei jõua lõpuni ka ajaks, kui homme algab Riigikogu korraline töö?
Esimees Ene Ergma
Siis saab selle eelnõuga edasi järgmist: kui me ei lõpeta arutelu ära, siis me jätkame seda korralisel istungjärgul. Palun, kolleeg Ain Seppik!
Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud esimees! Siit kerkib minu jaoks praegu viimane põhimõtteline küsimus tulevikuks: kas eksisteerib praeguse juhatuse arvates üldse mingeid piiranguid täiendava istungi päevakorra sisustamisel või võib sellesse panna ükskõik milliseid küsimusi ning see sõltub vaid juhatuse tahtest? Ehk teisisõnu: kuidas teie Riigikogu esimehena sisustate Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punkti 5?
Esimees Ene Ergma
See, mis tuleb päevakorda, sõltub muidugi sellest, kas juhatuses saadakse konsensus. Kui konsensust ei saavutata, siis otsustab Riigikogu täiskogu, nii nagu eile toimuski. Palun, kolleeg Kadri Simson!
Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu esimees! Riigikogu üldkogu küll otsustas seda, et kui ei lõpe teine lugemine, siis teie peate tegema otsuse, nii nagu kodu- ja töökorras on kirjas. Palun vastake kolleeg Ain Seppiku küsimusele, kas me peame seda teist lugemist nüüd täiendaval istungil algusest pihta hakkama. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Ma juba üks kord vastasin, et ei pea. Palun, kolleeg Kadri Simson!
Kadri Simson
Palun selgitage ka Riigikogu liikmetele, et kui täna istung ei lõpe, millal jätkub teise lugemise menetlus? Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Kui tänase istungi vältel ei menetleta seda eelnõu lõpuni, jääb see pooleli ja me jätkame edasist menetlust homme kell 14 korralisel istungil. Palun, kolleeg Sven Mikser!
Sven Mikser
Austatud juhataja! Ma palun teie tõlgendust veel kahele kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile! Nimelt § 49 lõige 1 ütleb, et Riigikogu täiendav istung võib toimuda väljaspool käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud tööajagraafikut. Ja § 47 ütleb teisipäevase tööajagraafiku kohta, et kell 14.00 algab alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Kas selles tähenduses teisipäev kell 18 on väljaspool §-s 47 sätestatud tööajagraafikut? Aitäh!
Esimees Ene Ergma
On küll, sest kõikide komisjonide töö on selleks ajaks lõppenud.