Tere hommikust, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu üheksanda töönädala teisipäevast istungit. Kas teil on soovi anda üle arupärimisi või eelnõusid? Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuusi!

Tere hommikust! Mul on Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile ja see puudutab Elva prügivedu. Jäätmeseadusesse sissekirjutatud range kohustus liituda korraldatud jäätmeveoga on tekitanud elanike seas teravat vastuseisu ja ka hulgaliselt küsimusi. Eriti suureks on kodanike rahulolematus kasvanud Elva linnas, kus on palju individuaalelamuid, mille elanikkonna suurelt jaolt moodustavad üksi elavad pensionärid. Nimelt on neil suuremate leibkondadega võrreldes küll kordades vähem prügi, kuid jäätmeveo eest peavad nad nendega võrdselt tasuma. Prügiveoteemaline avalik koosolek, mis Elva linnas hiljuti toimus, tõi kohale tohutud rahvahulgad, kes olid häälestatud äärmiselt tigedalt ja rahulolematult. Koosolekul toonitati, et seadusesse on probleemid juba algselt sisse kirjutatud ning et seadus teenib pigem prügifirmade kui elanike huve. Inimesed peavad ebaõiglaseks, et vabaturu tingimustes pole nendele antud valikuvõimalust ja õigust prügifirmat ise valida, kuna nende eest otsustavad omavalitsused ja inimesed on sunnitud maksma teenuse eest, mida nad suures osas ei ole tarbinud. Hinnasüsteem on üles ehitatud tarbija nöörimiseks. Valeks on osutunud ka seisukoht, et jõuga pealesunnitud prügiveosüsteem muudab keskkonna puhtamaks ja paneb meid säästlikumalt käituma. Seoses sellega on meil mitu küsimust, millele ootame ministrilt vastust. Aitäh!

Helle Kalda, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on väga meeldiv võimalus anda 15 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Arupärimine on ajendatud järgmisest põhjusest. Keskerakond on alati olnud kodanikuühiskonna toetaja ning me arvame kindlasti, et nende toetamine peab olema jätkusuutlik ja süsteem ühtne, ühiskonnale arusaadav ning läbipaistev. Kahjuks jäi nii Riigikogu eelarvearutelul kui ka ministritele esitatud arupärimistest ja minister Kiisleri möödunud nädalal antud vastustest arupärimisele palju selgusetuks nii süsteemi ülesehituse kui läbipaistvuse osas. Minister Siim Valmar Kiisler kahjuks ei osanud küsimustele vastata ja palus pöörduda teiste ministrite poole, et saada selgust. Ka temale jäi selgusetuks, miks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis eraldatakse raha Eesti Omanike Keskliidule. Kuna selgust on vaja saada, siis esitavadki Eesti Keskerakonna fraktsiooni 15 liiget arupärimise peaministrile, kes annaks meile nimetatud küsimuses selgust. Meil on nimetatud teemal seitse küsimust. Tahame saada selgust  2008. aasta riigieelarvest Eesti Omanike Keskliidule eraldatud  2,4 miljoni krooni kohta, tahame saada selgust 2009. aastal riigieelarvest eraldatud 2 miljoni – võib-olla eraldati ka rohkem –, samuti 2010. aastal eraldatud 2 miljoni kohta. Milleks see raha eraldati ja mida see partner on teinud Eestile ja ühiskonnale kasulikku? Aitäh teile!

Mati Raidma, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Vastavalt riigikaitsekomisjoni 22. märtsi istungi otsusele algatame relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu eesmärk on lubada enne 1946. aastat toodetud tääknoad külmrelvadena piiramata tsiviilkäibesse. Eestis on tääknoad tsiviilkäibes keelatud külmrelvade nimekirjas eelmise aasta algusest, mis muudab tääknugade omanikud seadusrikkujateks. Eestis on Teise maailmasõja eelsed tääknoad kasutusel mitmetes talumajapidamistes, samuti on sellised tääknoad kollektsioneerimisobjekt. Tääknoad on tsiviilkäibes lubatud nii Euroopa Liidu riikides kui ka enamikus teistes maailma riikides. Tääknuga eristab jahi- või pussnoast võimalus kinnitada teda tulirelva külge. Riigikaitsekomisjonile teadaolevalt ei ole selliseid relvi, mille külge saaks kinnitada enne 1946. aastat toodetud tääknugasid, enam ühegi Euroopa riigi sõjaväe relvastuses, mistõttu neid võiks vabalt omada ja kollektsioneerida. Tänan!

Inara Luigas.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Anname üle arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Arupärimine on väärtpaberikeskuse kõrgete teenustasude kohta. Mitmed fondihaldurid on kurtnud, et monopoli staatust nautiva AS-i Eesti Väärtpaberikeskus teenustasud on ebanormaalselt kõrged. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus üle korraldab aga järelevalvet Rahandusministeerium. Eesti Väärtpaberikeskuse 2008. aasta puhaskasum oli 14,7 miljonit krooni, seda kõigest 42,9 miljoni kroonise käibe juures. Omanikele maksti 2008. aastal dividende 17 000 krooni aktsia kohta. Väidetavalt küsib väärtpaberikeskus fondihalduritelt teenustasu 25–40 krooni. Kui inimene valib sama fondihalduriga samas grupis oleva pensionifondi, siis kontohaldur maksab selle tasu kliendi eest väärtpaberikeskusele kinni. See on aga üks osa pensioni teise samba kuludest. Tulenevalt sellest on meil rahandusministrile neli küsimust. Kuidas hindab rahandusminister väärtpaberikeskuse hinnapoliitikat? Milline seos on pensionifondide ning Eesti Väärtpaberikeskuse teenustasude vahel? Kas väärtpaberikeskuse kõrgete teenustasude tõttu on ka pensionifondide haldustasud kõrged? Maailmapanga uuringute järgi peaksid keskregistrid üldjoontes odavamad olema, võrreldes teiste sama eesmärki täitvate süsteemidega. Ja siit küsimus: miks ei ole Rahandusministeerium suutnud hoida väärtpaberikeskuse kasumlikkust kontrolli all? Aitäh!

Aivar Riisalu.

Hea juhataja! Head kolleegid! Kütuse hind koosneb teatavasti kahest olulisest tegurist – toornafta hinnast maailmaturul ja kehtestatud aktsiisidest. Eesti on oma aktsiisipoliitikaga jõudnud tänaseks niikaugele, et on olnud hetki, kus diislikütuse hind on Soomes odavam kui Eestis. Seetõttu jälgime sügava ärevusega järjest süvenevat illegaalset kütuseäri, eelkõige Eesti Vabariigi idapiiril. Kahjuks ei ole Eesti Vabariigi valitsuse aktsiisipoliitikas jälgitud lähiturgudel toimuvat ja ligi kahekordne hinnavahe eelkõige Vene turuga võimaldab tervel real kodanikel tegelda illegaalse kütuseäriga, mis näeb välja nagu seaduslik sel lihtsal põhjusel, et oma autoga kolm korda päevas üle piiri sõites ei ole ju sisuliselt seadust rikutud.
Sellega seoses on meil Eesti Vabariigi peaministrile mõningad küsimused, mis puudutavad valitsuse seisukohta nendes asjades. Loodame, et Urmas Klaas ei hakka ka üle piiri käima, kui ta enam Riigikogus pole.

Georg Pelisaar, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Nagu me teame, geograafiline tähis on see, mis näitab kauba või teenuse kindlat geograafilist päritolu ja sellega on seotud kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu tunnus, mis on oluliselt seostatav geograafilise alaga, kus seda kaupa toodetakse, töödeldakse või müügiks ette valmistatakse. Geograafilist tähist kaitstakse meil Eestis geograafilise tähise kaitse seadusega, Euroopa ulatuses on vastu võetud vastav Euroopa Liidu Nõukogu määrus. Paraku on nõnda, et geograafilise tähise kaitse seadus ei kaitse piisavalt geograafilise tähise kaitse seaduse alusel registreeritud kaubamärki. Nii näiteks ei toodeta Värska vett, mis on registreeritud geograafilise tähise kaitse seaduse alusel, mitte üksnes Värskas, vaid ka Tartus. Seejuures ei ole Tartu vesi pärit Värskast, vaid on pärit Tartu kaevust ja veele lisatakse üksnes vajalikke mineraale. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele peaks tegelikult keelustama Värska vee tootmise Tartus, seda aga siiani tehtud ei ole ja seega eksitatakse tarbijat olulisel määral.
Kümnel Riigikogu liikmel on majandus- ja kommunikatsiooniministrile arupärimine, milles me soovime teada, millal viiakse geograafilise tähise kaitse seadus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu vastava määrusega ja lõpetatakse tarbija eksitamine. Usume, et see ei puuduta mitte ainult Värska vett, vaid ka teisi geograafilise tähise kaitse seaduse alusel registreeritud kaubamärke. Aitäh!

Rohkem eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja viis arupärimist. Kui nii eelnõu kui arupärimised vastavad meie kodu- ja töökorras sätestatule, siis edastatakse arupärimised viivitamatult adressaadile ja eelnõu menetlusse võtmine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul.
Head ametikaaslased! Mul on teile üks teade, mis puudutab homme, 24. märtsil toimuvat infotundi. Nimelt osalevad homses infotunnis valitsusliikmetest haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis Lukas, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Viime läbi kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10 rahvasaadikut.
Pärast päevakorra täpsustamist võime asuda tänaste päevakorrapunktide juurde.
Täpsustame siis päevakorda. Nimelt teeb tänase päevakorra neljandas punktis, s.o seaduseelnõu 675 ehk Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Maakogu seaduse eelnõu esimesel lugemisel algatajate ettekande Riigikogu liige Jaanus Marrandi.

Head kolleegid! Võime asuda tänase päevakorra juurde. Esimene punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Ma palun teise lugemise ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon on arutanud kahel korral, 8. veebruari ja 16. märtsi istungil Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652. Tuletan meelde, et eelnõu esmakordsel arutelul Riigikogu sotsiaalkomisjonis tutvustas eelnõu, millega valitsus soovib tõsta pensioniiga aastaks 2026 nii meestel kui naistel 65. eluaastani, sotsiaalminister Hanno Pevkur. Komisjoni istungil osalesid tol korral ka Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik eksperdina ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin.
16. märtsi komisjoni istungil, kus me arutasime eelnõu 652 muudatusettepanekuid ning võtsime veel kord läbi pensioniea tõstmise poolt- ja vastuargumendid, osalesid Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin, Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets, sotsiaalministri nõunik Timo Vaarmann ja Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna analüütik Marek Atonen. Enne Vilja Kuzmini ja Keit Kasemetsa ettekannet tõstatasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eestimaa Rahvaliidu ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni saadikud küsimuse, miks on eri erakondade tehtud muudatusettepanekud vägivaldselt ja ilma asjaosalistega läbi rääkimata kantud muudatusettepanekute loetellu ühe muudatusena. Tükk tööaega kulus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 102 lahtimõtestamisele. Nimetatud seaduse § 102 lõike 1 kohaselt koostab juhtivkomisjon eelnõu teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab eelnõu sätete järjekorras muudatusettepanekute sõnastust, esitaja nime ning juhtivkomisjoni otsust. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et muudatusettepanekud, mille esitaja on sama, (kordan: mille esitaja on sama) ning mis on omavahel sisuliselt seotud, kantakse muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna.
Opositsioonisaadikud olid väga pahased komisjoni esimehe meelevaldse käitumise ja demokraatlike reeglite rikkumise pärast ning nõudsid seadusest kinnipidamist. Komisjoni esimees toetus jälle omakorda muudatusettepanekute ühtepanemisel 2005. aasta riigieelarve seaduse menetlemise stenogrammile 10. novembrist aastast 2004. Ta viitas Andres Lipstoki öeldule, et muudatusettepanekute loetelu vormistamisel tekkis komisjonis küsimus seoses identsete muudatusettepanekutega. Lühidalt, jutt käis 2004. aastal Keskerakonna fraktsiooni tehtud muudatusettepanekutest 2005. aasta riigieelarvele. Opositsioonisaadikud leidsid, et ühe erakonna ja tema liikmete tehtud muudatusettepanekute ühte kimpu sidumist ei saa võrrelda eri erakondade eraldi esitatud muudatusettepanekute meelevaldse ühendamisega. Pärast pikka arutelu otsustasid komisjoni liikmed üksmeelselt käsitleda iga erakonna esitatud muudatusettepanekuid iseseisvatena ja enne muudatusettepanekute läbivaatamist muudeti vastavalt ka muudatusettepanekute tabelit. See tähendab siis juba selliselt, et iga muudatuse esitanud fraktsioon jäi oma ettepaneku ainuesitajaks.
Kell 11 saabusid komisjoni istungile raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov ja transpordi- ja teetöötajate ametiühingu esimees Peep Peterson, kes andsid komisjoni esimehele üle 8000 allkirja pensioniea tõstmise vastu. Seejärel kuulati Keit Kasemetsa ettekannet ja vaadati slaidiprogrammi. Keit Kasemets rääkis, miks valitsus plaanib tõsta pensioniiga. Ta viitas rahvastiku vananemisele ja tööealise elanikkonna vähenemisele, survele sotsiaalsüsteemile, sealhulgas pensionikulude jätkusuutlikkusele ja vanemaealiste aktiivsusele tööturul. Topelt ei kärise. Seejärel kommenteeris Vilja Kuzmin meile veel kord Sotsiaalministeeriumi slaide. Ministeeriumi ja valitsuse esindajad rõhutasid, et Eurostati andmetel on praegu Eestis iga üle 65-aastase inimese kohta laias laastus neli tööeas inimest, 50 aasta pärast on ühe vanaduspensionäri kohta aga ainult 1,8 potentsiaalset töötegijat. Räägiti ka pensioniea tõstmise majanduslikust aspektist ja Euroopa näidetest.
Peale kehakinnitamist (meie kirglik koosolek kestis koos vaheaegadega ligi kuus tundi) asusime muudatusettepanekuid hääletama. Vaatamata mõneti erinevatele lähtekohtadele ja põhjendustele, olid kõik opositsioonisaadikud mehaanilise pensioniea tõstmise vastu. Leiti, et enne pensioniea tõstmist on vaja teha põhjalik sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs, et mitte tõsta pensioniiga uisapäisa. Meenutan siinkohal, et eelmise pensionitõusu põhjalik mõjude analüüs on tegemata. Tunti muret rahva tervise pärast ja avaldati arvamust, et suure hulga masust vintsutatud inimeste, eriti pikaajaliste töötute tervis ja eluolu ning sellest tulenev oodatav eluiga ja tervelt elatud aastate arv nii tööeas kui pensionieas ei pruugi kinnitada valitsuse esindajate väljakäidud optimistlikke prognoose. Arutati ka seda, et kui me pensioniiga tõstame, kas meie inimesed siis ikka jaksavad pensionieani tööd teha. Kas elanikkonna tervis paraneb sedavõrd, et kergitatud pensionieani tööturul vastu pidada? Kas ühiskond vajab ja väärtustab piisavalt vanemaealiste tööd? Kas meil jagub piisavalt sobivaid töökohti vanemaealistele? On ju teada fakt, et sealtpeale, kui meil aastast 1994 pensioniiga tõsteti, on just naiste seas kahekordistunud töövõimetuspensionäride arv. See tähendab, et juba tööeas kaotavad paljud inimesed töövõime.
Töövõimetuspensionäride puhul tunti tõsist muret ka selle pärast, et järjest enam tuleb juurde pensionäre, kelle töövõimekaotuse protsent on suurem. Ligi viiendik on töövõimetuspensionäride hulgas inimesi, kes on oma töövõimest kaotanud 70% ja enam. Sellise tendentsi peamine põhjus on halvad töötingimused, mille parandamiseks riigil puudub poliitika, mis tööandjaid töötingimusi parandama motiveeriks. Teiselt poolt makstakse need halvad töötingimused kinni üldisest pensionikassast. Tänane situatsioon näitab, et mida kõrgemale me pensioniiga mehaaniliselt, ilma sisulisi küsimusi lahendamata tõstame, seda rängemad on tagajärjed. Juba praegu on meil suur hulk pensionäre, kes jäävad pensionile varem, enne oma õiget pensioniiga. Avaldati arvamust, et pensioniea tõus on ennatlik, kuna tänagi jääb enne pensioniea saabumist ühel või teisel põhjusel pensionile 40% inimestest.
Nüüd töötuse mõjust inimese tervisele, elueale. Töötuse mõjud inimese tervisele on seotud psühholoogiliste tagajärgedega ja rahaliste probleemidega. Uuringud näitavad, et töötuks jäänud inimeste suremuse määr erineb töötavate inimeste omast samaväärsetes sotsiaal-majanduslikes gruppides 20–25%. On täheldatud, et töötuse ja halvenenud tervise omavaheline seos võib olla ka vastupidine – halb tervis põhjustab töötust, sest halva tervisega inimesel on suurem tõenäosus jääda töötuks. Rahvusvahelised uuringud töötuse mõjust tervisele viitavad suurenenud haigestumuse ja suremuse esinemisele tööst ilmajäänud elanike hulgas, võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. Töötus on eeskätt seotud suurema riskiga surra enesetapu tagajärjel, südame-veresoonkonna haiguste ning välispõhjuste, st liiklusvigastuste ja vägivalla tagajärjel, samuti alkoholi liigtarbimise tõttu. Et suremus on suurem kõigis vanustes meeste seas, on töötuse mõju suremusele eelkõige prognoositav just meeste kohta. Eriti muret tekitav on tööpuuduse võimalik mõju noorte ja keskealiste meeste tervisele, kes olid Eestis varajase suremuse poolest suurimaks riskigrupiks juba enne majanduslangust.
Komisjonis rõhutati korduvalt, et enne kui hakata pensioniea uut piiri maha märkima, tuleb lahendada hulk probleeme, mis juba praegu õõnestavad riikliku pensioniseaduse mõtet. Välja tuleb töötada tööpensionide süsteem, millest hüvitatakse soodustingimustel pensionile jäänute pension, kehtestada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, läbi mõelda, kuidas pensionipõlves kompenseerida laste kasvatamisele läinud aega. Tunti muret ka nende töötegijate pärast, kes Eestist lahkunud on – neid on hinnanguliselt kuni 130 000. Seda kõike tehti prognooside võtmes. Tõstatus küsimus, miks valitsus pole rohkem vaeva näinud ega jätnud pensioniea saabumise piire avaramaks. Opositsioonisaadikud ei pidanud õigeks raiuda seadusega kivisse ühte jäika tärminit, et pensioniiga algab täpselt 63- või 65-aastaselt.
Kui jõudsime muudatusettepanekuni nr 34, tõstatus komisjonis juriidiline küsimus, kas Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud on tehtud korrektselt. Uuriti Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõiget 3, mis ütleb, et muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale. Komisjon otsustas komisjoni esimehe ettepanekul ja konsensusliku otsuse alusel kõik muudatusettepanekud läbi vaadata.
Kui ajas tagasi minna, siis 1994. aastast peale on vanaduspensioniiga meil järk-järgult tõusnud, meestel kolme ja naistel kuue aasta võrra. Viimane tõuseb veel kaks aastat nõnda, et aastaks 2016 tekib vanaduspensioni õigus nii meestel kui naistel ühtviisi 63-aastaselt. Inimesed, kes on praegu 50 ja 56 aasta vahel ja kelle pensioniiga saabub aastatel 2017–2026, satuvad üleminekuperioodi. Nimelt hakkab aastast 2017 pensioniiga taas tõusma, 63 eluaastalt 65-ni ja seda nii meestel kui naistel kolme kuu kaupa iga järgmise sünniaasta kohta. Teisisõnu, üleminekuaeg on kehtestatud aastail 1954–1960 sündinud isikutele. Üle 56-aastased inimesed lähevad pensionile praegu kehtiva korra kohaselt.
Komisjon otsustas saata eelnõu 652 Riigikogu täiskogu saali teisele lugemisele 23. märtsil ja teeb ettepaneku eelnõu 652 teine lugemine lõpetada. Ettepanekut toetas kuus komisjoni liiget, vastu oli viis. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Ma katkestan hetkeks arutelu enne, kui me lähme küsimuste juurde, sest Riigikogu juhatusele on laekunud Reformierakonna fraktsiooni ettepanek, mis tuleb läbi hääletada. Ettepanek puudutab tänase Riigikogu täiskogu istungi pikendamist. Nimelt on Reformierakonna fraktsioon teinud ettepaneku pikendada Riigikogu täiskogu istungit teisipäeval, 23. märtsil 2010. aastal päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni.
Kadri Simson, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Ma palun enne hääletamist Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Enne hääletamist kümme minutit vaheaega. Tuleme hääletamise juurde 10.40.
V a h e a e g

Kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni võetud 10-minutiline vaheaeg on lõppenud ja me võime asuda hääletama Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut, mis puudutab tänase istungi pikendamist.
Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada Riigikogu täiskogu istungit teisipäeval, 23. märtsil 2010. aastal päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 54, vastu 36, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
Jätkame selle päevakorrapunkti arutamist. Ma palun Riigikogu kõnetooli tagasi küsimustele vastama Heljo Pikhofi. Eelnõu arutelu katkes, kui ettekandjale hakati esitama küsimusi. Jätkame nüüd sama koha pealt kohe, kui ettekandja on valmis Riigikogu kõnetooli naasma. Esimesena saab küsimuseks sõna Taavi Rõivas.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma näen, et saalis on väga palju küsimusi.

Üks hetk, ma palun küsijalt vabandust! Kolleegid, me jätkasime arutelu! Ma palun saalis vaikust! Annan uuesti sõna küsimuseks Taavi Rõivasele. Palun!

Suur tänu! Hea ettekandja! Teil jäi ütlemata paar väga olulist asja. Esiteks see, et arutatava eelnõuga kavandatavad muudatused toovad pensionikassa tasakaalu 20 aasta ehk terve inimpõlve võrra lähemale, mis tähendab, et tulevikus on võimalik maksta oluliselt suuremaid pensione, kui seda muidu teha saaks. Samuti jäi ütlemata see, et viimased arengud Eesti pensionide puhul – ühelt poolt on keskmine pension viimase viie aasta jooksul kahekordistunud ja samas on ka asendusmäär viimasel ajal oluliselt kasvanud. Aga enne, kui me läheme nende teie sõsarpartei poolt teiega kokku lepitud küsimuste esitamise juurde, mis kindlasti saab olema väga põnev jälgida, küsiksin ma ühe sisulise küsimuse. Nimelt ...

Aeg, kolleeg Taavi Rõivas, palun küsimust!

Ma palun vabandust, aga istungi juhataja katkestas enne mu küsimuse, nii et ma palun lisaaega.

Istungi juhataja katkestas küsimust 10 sekundit, see aeg on kahjuks läbi.

Austatud ettekandja, ma palun teil selgitada esimese ja kolmanda muudatusettepaneku sisulist vahet.

Aeg, kolleeg Rõivas!

Öeldi, et aeg on läbi.

Lugupeetud ettekandja, aga küsimus esitati. Kas te soovite sellele vastata või oligi see vastus?

Aeg oli läbi.

Järgmiseks küsimuseks sõna Ain Seppikule. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kolleeg Rõivas on asunud siin millegipärast istungit venitama, aga ma küsin lühidalt. Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite natuke sellest, mis puudutab eelnõu punkti 8 ehk pensionikindlustuse seaduse § 61⁵ täiendamist. Ja siin on öeldud, et Vabariigi Valitsusel on analüüsikohustus, ja millegipärast on siin niisugune termin nagu "paindliku vanaduspensioniea kehtestamine". Kas te võiksite meile avada, mida algataja selle all mõtles, kuidas kulges selle küsimuse arutelu komisjonis ehk mis siis juhtub 2019. aastal? Ma saan aru, et pensioniiga kavatsetakse veel pikendada.

Komisjonis me arutasime pikalt-laialt nii paindlikku pensioniiga kui ka pensioniea tõstmist ja isegi selle võimalikku alandamist. Komisjoni liikmetele, ma mõtlen siin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eestimaa Rahvaliidu ja ka Eesti Keskerakonna liikmeid, tegi muret see, et mõjude analüüs tehakse alles aastal 2019 või et valitsuse kohustus on teha see vähemalt aastaks 2019. Opositsioonierakonnad leidsid, et see tuleks teha täna ja praegu, et väga oluline on teha pensioniea tõusu sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs ikka enne ja siis asuda pensioniiga tõstma. Samuti tuleb vaadata, milliseid seadusi ja kuidas on vaja muuta, kuidas meie inimesed, kes hakkavad vanaduspensionieale lähenema, tööturul püsivad ja kas nad üldse tööturul oodatud on, kas meil on piisavalt osaajaga tööd, kas meil on piisavalt tööd vanemaealistele. Jutuks oli ka see n-ö libisev pensioniiga. Nagu me teame, on Soome sellest aastast üle läinud sellisele pensionisüsteemile, ei ole kindlat aastat, kunas inimene peab pensionile minema, vaid see sõltub paljudest teguritest.

Vladimir Velman, palun!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduseelnõuga tõstetakse pensioniiga ka nendel, kes praegu saavad soodustingimustel minna vanaduspensionile. Need on inimesed, kes on töötanud eriti rasketes tingimustes või tervist kahjustavatel töödel. Et sellistel töödel üldse vastu pidada, on nende jaoks väga oluline saada õigeaegselt pensionile. Raske või tervist kahjustava töö tegijatel ei ole kindlasti ka tervis pensionile mineku ajal enam see, mis peaks olema. Kuidas komisjon suhtub soodustingimustel vanaduspensioni saajate pensioniea tõstmisse ja kas on võimalik, et nendel jääb pensioniiga tõstmata?

Aitäh! Tegelikult komisjonis oligi nii, et kui me arutasime, kas pensioniiga on vaja tõsta, siis läksid arvamused kahte lehte. Üks komisjonipool ütles, et kindlasti on vaja pensioniiga tõsta, teine pool tahtis teada, kuidas lahendatakse probleemid, mis on seotud soodustingimustel vanaduspensioni saajate, töövõimetute inimeste, kutsehaigetega jne. Praeguses olukorras võibki paljudele jääda mulje, nagu ostetaks põrsast kotis, et kaotatakse soodustingimustel vanaduspension ära ja samas me ei tea, kuidas need inimesed peavad vastu vanaduspensionieani, kuidas on garanteeritud boonused, mis neile on lubatud tervist kahjustavates tingimustes töötamise eest – kõik need asjad on praegu lahendamata. Muidugi teeb muret see, et meil makstakse sellestsamast pensionikassast kinni ka tööandja loodud halvad töötingimused. Kui tööandja ei paranda töötingimusi, siis selle võrra saavad kõik tänased vanaduspensionärid vähem pensioni. Siit on ka ühelt poolt vastus Taavi küsimusele.
Kui nüüd edasi minna, siis tegi meile muret see, et töövõimetuspensionäride hulk on järsult kasvanud ja seda just naiste hulgas. Aastast 1994 on see naiste hulgas isegi kahekordistunud. Ja ka töövõimetuspensionärid saavad meil pensioni riiklikust pensionikassast. Nii et kõik need asjad on omavahel seotud. Kui tõsta pensioniiga, siis me ei saa teha seda mehaaniliselt. Me peame lahendama ära terve hulga probleeme, et meie inimesed oleksid töövõimelisemad, nende tervis oleks hea nii tööeas kui ka võimalikult pikalt pensionieas, et inimesed saaksid ka väljateenitud pensionipõlve nautida.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud kõneleja! Kõigil on selge, et me ei ela mustvalges maailmas. Mõlema osapoole argumendid on üsna tõsised, kui me räägime pensioniea tõstmisest, selle võimalikkusest ja vajalikkusest. Kuid tänase Eesti ühiskonna üks probleeme ongi selles, et meil on mõtestatud dialoogi ja mõttevahetust häbemata vähe. Kui samasugune probleem ja olukord tekkis Soomes, siis moodustati kiiresti kohe kaks suurt komisjoni, kes seda probleemistikku uurivad, ja mitmed organisatsioonid, nii ametiühingud kui ka teadusorganisatsioonid tegelevad küsimusega väga tugevasti. Kas sotsiaalkomisjon on olnud tunnistajaks, et meil on samuti püütud minna seda teed, et võimalikult paljude argumenteeritud arvamus ära kuulata?

Aitäh! Tõepoolest, sotsiaalkomisjon on saanud ametiühingutelt kirja, kus nad kirjutavad, et  ei toeta pensioniea mehaanilist tõstmist. Samamoodi on nad toonud välja, et väga tarvilik on enne seada sisse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Tuleb mõelda, kuidas saab lahendatud see probleem, et need inimesed, kel täna oleks õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni, hiljem sellest ilma ei jääks, ja on veel terve hulk muid küsimusi. Loomulikult kirjutas sotsiaalkomisjonile kirja ka Eesti Tööandjate Keskliit. Nemad on mures erisoodustuste maksustamise pärast, samuti on nad mures töötajate tervise pärast. Kolmandaks saime 8000 allkirja – need andsid meile 16. märtsi istungil üle ametiühingud –, mis on kogutud pensioniea tõstmise vastu. Meie komisjoni istungil, kui ma õigesti mäletan, ma arvan, et ma mäletan õigesti, ei olnud pensionäride esindajaid. Pensionäride organisatsioonide esindajad oleks kindlasti pidanud olema komisjoni istungile kutsutud. Samuti oleks tahtnud kuulda eksperte, kes oleksid rääkinud töötajate tervisest täna ja ka pensionieas. Kõik need arvud, millele me suuresti tugineme – see puudutab ka tervist, tervisenäitajaid –, on sellest ajast, kui olukord riigis oli hoopis teistsugune, kui meil ei olnud sellist töötust ja töötusega kaasnevaid terviseprobleeme, masendust jne.

Rein Ratas, palun!

Tänan, austatud juhataja! Auväärt ettekandja! Pensioniea tõstmise küsimus on tõsisest tõsisem. Kas uhke Eesti tahab olla edumeelsem ja tublim kui üksjagu stagneerunud viis rikkaimat Euroopa riiki? Käsitletava seaduseelnõu seletuskirjas on väidetud, et suuremas osas Euroopa riikides on pensioniea tõstmine kas juba kokku lepitud või esialgu veel kavandamisel. Mida sotsiaalkomisjonis selle kohta arutati ja arvati? Millised on siis need suuremasse ossa kuuluvad riigid ja kui kõrge on seal pensioniiga, samuti keskmine eluiga, et saab võrdlust teha? Olen rääkinud.

Aitäh! Komisjonis me rääkisime tõepoolest sellest, millal teistes riikides pensioniiga saabub, ja rääkisime ka oodatavast elueast ning pensionieas tervena elatud aastatest. Euroopa Liidu riikide võrdluses on andmed oodatava eluea kohta 65 aasta vanuses ja peaaegu kõikides Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Leedu, on see 2007. aastal tõusnud, võrreldes 2001. aastaga. Seda nii meeste kui ka naiste osas. Kõiki riike iseloomustab naiste kahe kuni viie aasta võrra pikem oodatav eluiga, võrreldes meestega. Eestis oli oodatav eluiga 65-aastastel meestel 13,1 aastat ja samas vanuses naistel 18,5 aastat. Kui me vaatame tabeleid, mida Sotsiaalministeeriumi esindajad meile lahkelt komisjonis jagasid, siis 65-aastaste oodatava eluea võrdluses paikneb Eesti Euroopa Liidu riikide seas tagantpoolt kolmandal kohal. Euroopa Liidu riikides keskmiselt elavad naised pärast pensioniea saabumist veel 22,7 aastat ja mehed 17,2 aastat. Praegu kehtiva pensioniea puhul elavad Eesti mehed pärast pensioniea saabumist 15,1 aastat ja naised 23 aastat – nii ütlevad tabelid.

Toivo Tootsen, palun!

Hea ettekandja! Nii selle kui ka väga paljude teiste eelnõude puhul häirib mind ja ilmselt paljusid teisigi kasutatud statistiline materjal – see on umbes kaheaastase nihkega, seega vananenud. Kui mõnel puhul see ehk ei olegi kuigi oluline, siis käesoleva eelnõu puhul on küll. Suurem osa statistilist materjali pärineb 2007. aastast, mil Eesti oli, ütleme, majandusmulli harjal ja kui tööpuudus oli 5%, kui ma ei eksi. Kas komisjon on saanud ka värskemaid andmeid, kaasa arvatud pensioniealiste inimeste tööhõive kohta ja selle kohta, kui suured võimalused on praegu 60-aastastel inimestel tööd saada?

Komisjon värskemaid andmeid saanud ei ole. Mis puutub sellesse, kui head on pensionieelikute väljavaated tööd saada, siis loomulikult inimesed, kes töötavad ühe kindla koha peal ega plaani töökohta vahetada, võivad ilusasti pensionieani välja vedada ja pärast seda ka veel pikalt tööl käia. Aga kui ametiühingu esindajad käisid sotsiaalkomisjonile üle andmas allkirju pensioniea tõstmise vastu, siis konkreetselt transporditöötajate ametiühingu esindaja tundis muret selle pärast, et kui näiteks ühes firmas bussijuhil töö lõpeb ja ta on kas või 50-aastane ja tahab minna teise kohta tööle, siis praktiliselt on ta tööturult juba välja langenud. Kui 63-aastane bussijuht peab hakkama töökohta vahetama, siis võib ette kujutada, et tema ei ole samuti tööturule oodatud. Nagu te hästi mäletate, oli ju isegi headel aegadel nii, et üle 50-aastased inimesed sättisid ennast juba pensionile minema, kui neil tuli töökohavahetus ette – kas nad koondati või olid mingid muud põhjused, miks pidi oma töökoha maha jätma. Olukord tööturul on ikkagi väga kriitiline. Loomulikult ähvardab kõige suurem risk noori, kellel puudub töökogemus ja kes on veel põhiharidusega, aga samuti kuuluvad riskigruppi vanemaealised, kellel on pensionini jäänud kas mõni aasta või isegi kümme aastat ja enam.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui komisjonis oli arutelul selle eelnõu teisele lugemisele saatmine ja muudatusettepanekute hääletamine, olid veel kord eelnõu kaitsma ja selle vajalikkust tõestama tulnud ka algatajate esindajad, Vilja Kuzmin ja Keit Kasemets. Võib-olla te ütleksite, millised olid põhiargumendid, millega nad üritasid jätkuvalt tõestada, et pensioniiga on vaja tõsta, eriti sellise kiirusega. Ja millised olid komisjoni liikmete arvamused nende põhiargumentide kohta?

Aitäh! Ma otsin kohe üles paberid, kus need argumendid peal on. Viimasel komisjoni istungil esinesid meile tõepoolest nii slaidide kui ka ettekandega Keit Kasemets ja Vilja Kuzmin. Mis siis nendest ettekannetest selgub? Ma vaatan, kes mida rääkis, et segamini ei lähe ja ma sõnu vale inimese suhu ei pane. Keit Kasemets ütleb selle kohta, miks on vaja tõsta pensioniiga, järgmist. Üks põhjusi on rahvastiku vananemine ja tööjõu vähenemine. Teine on surve sotsiaalkindlustussüsteemile, millest ta rääkis pikemalt. Samuti rõhutas ta, et on vaja pöörata tähelepanu pensionikulude jätkusuutlikkusele. Pikemalt peatuti jällegi pensioniealiste, st vanemaealiste aktiivsusel tööturul. Keit Kasemets ja ka Sotsiaalministeeriumi esindajad tõid põhjenduseks, et Eesti vanemaealised, pensionärid on praegu töölkäimisega Euroopa Liidus eririnnas. Seda loomulikult keegi ei kaalunud, miks nad tööl käivad. Paljud käivad tööl sellepärast, et pension on väga väike, mitte omast vabast tahtest iga hinna eest tööd teha. Ja me ei analüüsinud komisjonis ka seda, kas nad teevad seda tööd, mida nad armastavad teha ja mida nad tahaksid teha. Sageli töötavad meil pensionieas inimesed kas siis uksehoidja või koristajana jne. Seda teevad tihti kõrgharidusega inimesed ja vaevalt et see nende kutsumus on.
Räägiti veel oodatava eluea pikenemisest ja ka alternatiividest, et üks alternatiive on maksukoormuse tõstmine, teine pensionide vähendamine ja kolmas immigratsioon. Pensionäride esindajaid küll komisjoni kutsutud ei olnud, aga Sotsiaalministeeriumi esindaja väitel oli pensionäride ühendustega räägitud ja nemad olevat olnud pensioniea tõstmise poolt. Kui me küsisime ja tükk aega nuputasime, kuidas nad sellisele järeldusele tulid, siis selgus, et alternatiividena oli käidud välja, et kui te ei ole pensioniea tõstmise poolt, siis te saate varsti vähem pensioni või tõuseb sotsiaalmaks, st teie lastel läheb halvemini. Need ei ole sugugi need kohad, kuidas pensionäre mingil moel mõjutada. Nii et pensionäridele ei räägitud ära, kui palju meil on töövõimetuid, kuidas meil pensioniea tõusule üle minnes on lahendamata soodustingimustel vanaduspensioni süsteem, et tegelikult ei lahene olukord pensionikassas enne, kui on lahendatud need probleemid, mis seonduvad otseselt kahjulike töötingimustega. Et meil oleks rohkem terveid tööealisi inimesi ja ka vanaduspensionieas tervelt elatud aastate arv kasvaks, et meie inimestel oleks vähem tööõnnetusi, kutsehaigusi – see sõltub jällegi otseselt sellest, kas töötingimused on korralikud, samuti sellest, et ei oleks erisoodustusmaksu, ütleme, spordiüritustele ja terviseedendusele, et tööandja saaks tagada töötajatele parema tervise, nende tervise eest hoolitseda.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Hea esineja! Koalitsioon tahab pensioniiga mis tahes hinnaga tõsta, pööramata üldse tähelepanu meie viletsale tervisele ja sellele, et keskmine oodatav eluiga on meil üks Euroopa madalamaid. Vastupidi, öeldakse, et küll see eluiga tõuseb, ja tuuakse näiteks, et 2008 me võtsime vastu rahvatervise arengukava, mis seadis eesmärgiks oluliselt eluiga pikendada. Mida sina arvad sellest loodetavast, oletatavast soovunelmast, et eluiga pikeneb, kui me samas näeme, et meie koos Rumeeniaga panustame tervishoidu üldse kõige vähem? Riik ei ole tegelikult selleks midagi teinud, et eluiga ka tõepoolest pikeneks. Mida sa sellisest unelmast arvad?

Tegelikult peab tunnistama, et viimase kümne aasta jooksul on Eestis keskmine eluiga siiski kaks aastat pikenenud, aga see on pikenenud headel aegadel ja headel aegadel on ellu viidud ka terve rida tervise edendamise programme. Aga tänases olukorras, kus inimestel pole raha näiteks isegi hambaarsti juurde minna, hambaarstid kaebavad, et  neil ei ole enam patsiente – kokku võttes tähendab see seda, et ühel päeval löövad välja kõik need tagajärjed, mis töötuse puhul on. Ja need tagajärjed ei saa mitte head olema, sest me tugineme ikkagi jälle heade aegade andmetele.

Aitäh! Enne küsimuste ja vastustega edasiminekut juhin ma nii küsijate kui vastaja tähelepanu sellele, et meil on praegu käsil seaduseelnõu teine lugemine. Riigikogu kõnetoolis on komisjoni esindaja, kes ootab küsimusi komisjoni arutelu kohta ja kes saab Riigikogu kõnetoolist ka vastata, andes aru sellest, mis komisjonis arutelu all oli, millised argumendid komisjonis kõlasid ja mis oli komisjoni debati sisu. Aga lähme nüüd küsimustega edasi. Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Vaatame korraks, mida ühiskond pensioniea tõstmisest arvab. Rahvusringhäälingu korraldatud küsitluses toetas pensioniea tõstmist vaid iga üheksas küsitletu, eestlased, tõsi küll, natuke rohkem, kuid põhiosa oli siiski vastu. Ja kui me vaatame ametiühingute keskliidu hinnangut, siis võib pensioniea tõstmine kokkuhoiu asemel hoopis ühiskonna kulutusi kasvatada, rääkimata siis üldise elukvaliteedi langusest. Ametiühingud on teinud päris tõsise pöördumise, kus nad näitavad, et pensioniea tõstmine suurendab ühiskonna kulutusi, sest tööta jäänud eakatele tuleb maksta töötuskindlustushüvitist, suureneb töövõimetuspensioni saajate hulk, kasvavad tervishoiukulud. Ja kui te nüüd kõiki neid kahtlusi vaatasite, siis mina tahaksin küsida, milline mõju analüüs oli teie arvates selline, mis neid ametiühingute argumente ja ühiskonna arvamusi ümber lükkab.

Mõju analüüsi ei ole ju tellitud, selles see asi ongi. Meil puudub pensioniea tõusu sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs. See on väga kurb, et me asume tõstma pensioniiga, ja eelnõus on nähtud ette, et alles aastaks 2019 peab Vabariigi Valitsus analüüsima, kas see pensioniea tõus oli õigustatud või mitte. Ka komisjonis tekkis küsimus, kas see ei ole liiga hilja, kas seda ei peaks tegema praegu. Koalitsioonisaadikud põhjendasid, et aastal 2019 on seda otstarbekas teha, kuna see jääb umbes poolele teele pensioniea tõstmisel 2026. aastaks 65. eluaastani. Need olid arvamused sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi tegemise kohta, kas seda teha täna ja kohe, st kas see peaks olema tehtud enne järjekordset pensioniea tõusu, või alles 2019. aastal. Me oleksime väga tahtnud, et oleks tehtud põhjalik analüüs, nii nagu tehti perekonnaseaduse eelnõu puhul, et selguksid just pensioniea tõusu konkreetsed mõjud inimestele, st kas tervis veab välja jne.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Me teame, et selle eelnõu puhul on tegemist ääretult tähtsa ja tõsise seadusega. Sa rääkisid, kuidas menetleti komisjonis teise lugemise eelnõu. Rääkisid väga põhjalikult, et uurisite ühte ja teist paragrahvi, mis puudutab seaduse menetlemist ja tegutsemist just muudatusettepanekute osas, et püüdsite neid grupeerida igatpidi. Mis oli eesmärk, kas mõnda nendest pea poolteisest sajast muudatusettepanekust üldse sisuliselt loeti või lihtsalt öeldi see number ega süvenetud mitte ühtegi? Ma ei usu, et nendest peaaegu 150 ettepanekust polnud ühtegi sellist, mida võiks tõsiselt arutada. Kas te arutasite mõnda ettepanekut ka sisuliselt?

Eks me mõnda ettepanekut arutasime ka sisuliselt. Neid muudatusettepanekuid oli tõesti palju ja, nagu ma enne ütlesin, oli seekordne komisjoni koosolek selle koosseisu pikim. Põhiline, mida arutati sisuliselt, nagu ma juba ütlesin, oli see, kas pensioniea tõstmise sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs on vaja teha enne pensioniea tõstmist või alles aastal 2019. Samuti oli kõne all, kas inimeste tervis peab vastu nii kõrgele pensionieale, kas pensionieelikuid tegelikult oodatakse tööturule, millised on kõrgemas eas inimeste ümber- ja täiendusõppe võimalused. Veel arutasime järjekordselt tööõnnetuste ja kutsehaigustega seonduvat ning tööpensionidega seonduvat. Oli sisulist arutelu ja mõnede küsimuste puhul mindi ka kiirelt edasi, aga üldiselt saime enamjagu probleeme, mis ühe või teise muudatusettepaneku puhul tõusetusid, siiski läbi kaaluda ja arutada.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg, komisjoni esindaja! Eelnõu koostanud ametnikud on prognoosinud, et aastal 2030 on Eestis 109 700 tööealist inimest vähem kui praegu. Kuidas arvate, kas on näha, et valitsus kavatseb seda süvenevat trendi pealt vaadata ning ei kavatse mitte midagi ette võtta, et täita demograafilist lünka, või on ikkagi tehtud positiivseid liigutusi, et arvud, millest ma rääkisin, läheksid kõvasti alla?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis räägiti päris põhjalikult sellest, et tööealiste inimeste arv väheneb aastaks 2030 selle arvu võrra, mis te ütlesite. Eestil on tõesti suur mure, et tööealisi inimesi napib. Kui me vaatame tänast olukorda, siis meil on keskmiselt neli inimest iga pensionäri kohta, aga nagu te ütlesite, aastaks 2030 või ma ei mäleta täpselt, mis see aastaarv oli, on neid keskmiselt kõigest 1,8. Need arvud loomulikult ei rõõmusta. Ühest küljest ei rõõmusta, teisest küljest rõõmustab see, et inimesed elavad kauem, ja me loodame, et meie inimeste tervelt elatud aastate arv pensionieas ka kasvab. Kuid kui arve vaadata, siis on käidud välja erinevaid arve, kui palju inimesi on Eestist lahkunud. Mõningatel andmetel on neid isegi kuni 130 000, aga päris täpseid andmeid ei ole ma kuskilt lugenud. Oleme neid arve ka komisjonis arutanud. Loomulikult, ühest küljest tuleb teha kõik selleks, et need inimesed, kes on tööealised, kes on kõrge kvalifikatsiooniga, jääksid Eestisse ega lahkuks siit parematele jahimaadele. Teisest küljest tuleb vaadata, et need inimesed, kes meil tööturul on, oleksid võimalikult terved, võimalikult töövõimelised, saaksid piisavalt koolitust ja tunneksid ennast tööturul kindlalt just siin Eestis. Ma loodan, et paremate aegade saabudes hakkab ka palk tõusma taas ja töökohti tekib juurde, et enamik inimesi, kes tööd teha tahavad, saavad jälle tööle, et see parandab olukorda. Aga samas on meil ikkagi läbi uurimata, mitte läbi uurimata, vaid me ei ole pööranud piisavalt tähelepanu sellele, kuidas mõjub masu tööeas inimestele. Olgu siin väikese kõrvalepõikena öeldud – seda me komisjonis ei arutanud –, et inimarengu aruandes on toodud viimased andmed ja need andmed inimeste tervisenäitajate kohta on hoopis teised. Aga ma pole volitatud sellest pikemalt rääkima, kuna ma olen komisjoni esindaja.

Tiit Kuusmik, palun!

Aitäh! Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tänane raske olukord tööturul on kaasa toonud suure töötute arvu, sealhulgas ka pikaajaliste töötute arvu pideva kasvu. Praegune seadus näeb ette, et pensionistaaži hulka arvatakse töötu töötukassas arvel oleku aeg vaid juhul, kui töötukassast makstakse töötu abiraha või ta osaleb koolitusel. Sellel on pikaajaline mõju inimese elule ja tema pensionile, pikaajalise töötuse tõttu on tema pension kaotatud staaži tõttu väiksem. Keskerakond oma ettepanekutega näeb ette, et staaži hulka kuuluks kogu töötukassas arveloleku aeg. Kas komisjonis arutati seda küsimust ja kuidas on võimalik toetada neid töötuid, kellel praegu töötuna pensionistaaži ei teki?

Aitäh! Me oleme arutanud oma komisjonis mitmel istungil töötusega seotud probleemi. Praegu me arutame küll pensioniiga, aga ma võin julgelt öelda, et kui aasta tagasi oli töötuid 40 000, siis nüüd on see arv 93 000 ja üle selle. See arv on aastaga isegi rohkem kui kahekordistunud. Eriti muret teeb pikaajaliste töötute hulk, neid on enam kui 40 000, ja need inimesed on olnud tööta enam kui 12 kuud. Vaadates siit edasi, kui perekonnas on nii naine kui mees töötud, seal on ka lapsed ja nad on toimetulekutoetuse saajad, siis see pere tõeliselt vireleb. Kui sama olukord 2013.–2015. aastani suuresti kestab, nagu on prognoositud, ja paljud töötud, eriti just pikaajalised töötud, ei leia tööd, siis see jätab nende inimeste pensionistaažile jälje. Jätab jälje nende inimeste, kuidas ma ütlen, töövalmidusse, nad on sageli heitunud ja loobunud töö otsimisest, nende enesehinnang on langenud, ka nende laste enesehinnang on langenud jne. See on terve suur nõiaring. Aga see ei ole praeguse arutelu teema.

Protseduuriline küsimus, Tatjana Muravjova! Palun vajutada klahvile "Sõna" ja seejärel mikrofon Tatjana Muravjovale. Palun nüüd mikrofon Tatjana Muravjovale! Ilma mikrofonita ei saa rääkida, sest siis ei ole võimalik stenogrammi kirjutada. Palun tehnilisel personalil abistada, et me saaksime anda mikrofoni Tatjana Muravjovale! Palun vajutada uuesti klahvile "Sõna"!

Tänan, proua juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Tegelikult on väga huvitav kuulata töötute temaatikat, eluea temaatikat jne, aga ma tahan rõhutada seda, et tegelikult enamikku asju, millest me praegu räägime ja mille kohta küsimustele vastame, ei ole me komisjonis arutanud.

Aitäh! Tulenevalt eelmisest protseduurilisest küsimusest ja märkusest olen ma sunnitud teist korda tähelepanu juhtima ja märkuse tegema, et eelnõu teise lugemise ajal on komisjonipoolne ettekandja Riigikogu ees aru andmas seda eelnõu puudutanud komisjoni arutelust. Isiklike seisukohtade selgitamise ja tõlgendamise võimalus on läbirääkimiste raames igal Riigikogu liikmel. Küsimuseks on sõna Ester Tuiksool. Palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Tõepoolest, teie väga põhjalikest ja headest vastustest on aru saada, et nii teile kui komisjonile ei olnud paljud eelnõu algataja seisukohad arusaadavad ning analüüsid ja põhjendused puuduvad. Kas komisjonis esinejad rääkisid või kas te küsisite neilt, milliseid töötervishoiu meetmeid võiks veel rakendada, et 65-aastane inimene oleks tõesti valmis olema tööturul veel konkurentsivõimeline?

Aitäh küsimuse eest! Tulles eelmise, protseduurilise küsimuse juurde, ma ütlen, et me arutasime sotsiaalkomisjonis tõesti väga põhjalikult elueaga seonduvaid küsimusi just pensioniea tõstmise kontekstis. Kas me arutasime töötervishoiuga seonduvaid küsimusi ja just lähtuvalt sellest, et inimesed saaksid kauem, 65-selt tööturul olla? Ma olen siin saalis juba öelnud ja kordan veel kord üle: arutasime küll. Arutasime põhjalikult ja just selles kontekstis, kas need inimesed, kes praegu on pensionieelikud, kas need inimesed, kes on ületanud juba 50 eluaasta läve, on piisavalt konkurentsivõimelised, seda nii selle poolest, kas nad on saanud piisavalt koolitust, kui ka selle poolest, kas nende tervis on korras ja kas neid üldse oodatakse tööturule. Me arutasime seda piisavalt palju.
Ja kui nüüd siit edasi minna, siis näiteks Sotsiaalministeeriumi esindaja, kes on väga tore inimene, ütles, et tema tahab küll pensionieas töötada. Loomulikult, kui sa oled eluaeg töötanud ühe töökoha peal, sa oled oma eriala spetsialist, siis on sul töökoht tagatud. Ega siis keegi sind vägisi sealt ära aja, eriti kui sa oled seal veel üksinda tööl. Aga kui tegu on eraettevõtlusega või on tegu teiste töökohtadega, kus inimesel ei ole nii kindel staatus, siis on olukord hoopis teine. Ma juba rääkisin sellest ja tõin teile ka näite. Komisjoni 16. märtsi koosolekul ütles transporditöötajate ametiühingu esindaja, kui ta andis üle 8000 allkirja pensioniea tõstmise vastu, et kui autojuht kaotab töö, ütleme, SEBE bussifirma ütleb talle töökoha üles, ta on 50-aastane või veel hullem, ta on 60-, 62-, 64-aastane, siis enamasti ta näiteks ka GoBus'is nii kergesti töökohta ei leia. Praktiliselt on tal tee ees kinni.
Kui nüüd vaadata, kas inimestele, kes on pensionieelikud, on firma poolt tagatud koolitus, siis tegelikult on ju nii, et kes koolitust saavad, need saavad seda rohkem kui vaja. Ja sageli on nii, et mida kõrgem palk, seda rohkem saadakse koolitust, mida madalam ametikoht, seda vähem on koolitusvõimalusi või praktiliselt ei olegi või on koolitus inimese oma raha eest. Need olukorrad ei ole nii roosilised ja Eestis ei ole sugugi täielikult välja töötatud täiskasvanueas hariduse saamise või uue elukutse õppimise võimalused. Olgem ausad, kui me vaatame olukorda töötukassas, siis töötuid tuleb aina juurde ja nende inimeste arv, kes saavad seal koolitust, järjest väheneb. See on näpuotsatäis inimesi, kes seda koolitust praegu saavad.

Nikolai Põdramägi, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on palju räägitud mitmete Euroopa riikide pensionieast. Teil ja ka minul on andmeid selle kohta, kui kaua nendes riikides saab inimene keskmiselt pensionipõlve pidada. Aga kas te oskate neid võrrelda vastava statistikaga Eestis? Kui kaua Eestis keskmiselt pensionär pensionipõlve peab? Kas sellest ka komisjonis juttu oli? Ma tean, et komisjonis olid materjalid olemas ja kõigil oli nendega võimalik tutvuda, aga kas sellest ka juttu oli?

Sellest oli juttu küll. Ma vaatan, kas ma leian üles selle tabeli, et olla oma vastuses korrektne. Küsimus oli see, et kui paljudes riikides on täna 65-aastane... Palun korda küsimust!

Küsimust ei ole võimalik korrata, lugupeetud ettekandja. Ma palun küsimuse esitamise ajal küsimust tähele panna ja seejärel ettevalmistatult ka vastata. Kas me läheme järgmise küsimuse juurde või on võimalik sellele küsimusele vastata? Palun, küsimuseks on sõna Heimar Lengil!

Aitäh! Puudutan teemat, millest komisjonis muidugi räägiti, lugupeetud eesistuja, ja tahan täiendada, et siinviibijad, kes seda probleemi arutavad, teaksid. Te ütlesite, et teie komisjonis ei olnud pensionäride ühenduste esindajaid ja ei tea, kui palju on nendega üldse räägitud. Ma võin öelda, et mina olen rääkinud Aare Kitsinguga, tema on Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esimees. Nendel oli see teema üleval ühel koosolekul, kus seda lihtsalt korraks puudutati. Rohkem pole pensionäride arvamust küsitud. Siit edasi minu küsimus. Me oleme täna siin saalis kuulnud ja oleme eelmiste istungite kaudu sellega ise hästi kursis, et ekspertiis selle seaduse vastuvõtmiseks on tegemata, et eestlastel on vilets tervis, et meil on lühike eluiga, et meil on puudulik arstiabi, et meil on kutsehaigete kaitse seadus uuesti vastu võtmata jne. Miks seda seadust praegu nii kiirustades vastu võetakse, sellest kindlasti jäi mulje komisjonis ...

Teie aeg, Heimar Lenk!

Ärge helistage, ma näen aega. Aitäh!

Valitsuse esindajate põhiline argument on olnud, et pensioniiga on vaja igal juhul tõsta ja seda juba täna. Põhjuseks on toodud see, et vastasel korral mõnekümne aasta pärast kas vähenevad pensionid, on vaja tõsta sotsiaalmaksu või me peame siia tööle võtma inimesi teistest riikidest. Kuid opositsioonierakondade esindajad ei tahtnud komisjonis sellega leppida ja nende põhjendused olid sellised, et kui me ei lahenda ära probleeme, mis on seotud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusega, kui me ei lahenda ära probleeme, mis on seotud soodustingimustel vanaduspensioniga, kui me ei kehtesta – see oli sotsiaaldemokraatide ettepanek – tööpensionide süsteemi, kui me ei mõtle läbi seda, kuidas tagada nendele vanematele, kes lapsi kasvatavad, ka õiglane pension, siis ei ole me õigel teel. See tähendab seda, et pensionikassasse ei pruugi selline pensioniea mehaaniline tõus üldse raha juurde tuua. Kui väga suur hulk inimesi läheb Eestist ära, st tööealisi inimesi, kui need inimesed, kes peaksid saama raha kindlustusest (ma mõtlen siin tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust), saavad seda raha üldisest pensionikassast, kui nende inimeste töövõimetuspensioni, kes peaksid võib-olla saama oma pensioni hoopis tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusest, maksab kinni jällegi riiklik pensionikassa – kui kõik need probleemid on lahendamata, siis võib aastate jooksul rahasumma pensionikassas hoopis väheneda ja pensionid ei pruugi sugugi jääda samale tasemele. Väga oluline on pöörata tähelepanu inimeste tervisele tööeas. Kui tööandja pole taganud töötajale tervislikke töötingimusi, vastutab selle eest tema, mitte kõik pensionärid kollektiivselt.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Osaliselt te oma kõnes ja vastustes juba puudutasite minu küsimust, aga ma ikkagi kordan: kas eelnõu algataja on püüdnud prognoosida, et juhul kui pensioniiga tõstetakse 65 eluaastani, kui suur osa elanikkonnast protsentuaalselt siis elab selle ajani? Millised olid selles osas komisjoni liikmete seisukohad?

Aitäh, hea küsija! Konkreetselt selliseid arve me ei käsitlenud. Aga valitsuspoolne eelnõu tutvustaja väitis, et nii pensionieas kui ka inimese tööeas tervelt elatud aastate hulk kasvab, et sellised on prognoosid. Opositsiooniparteid leidsid, et need prognoosid ei pruugi olla tõesed, kuna nad tuginevad suuresti aasta 2007 ja mitte viimase kahe aasta andmetele, mis võivad olla hoopis teistsugused.

Nelli Privalova, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Millised riigid on selle eelnõu puhul võetud eeskujuks ning millised on need argumendid, miks selline pensioniea tõstmine peaks sobima just Eesti ühiskonna mudelile?

Aitäh küsimuse eest! Siin päris otse vastata ei saagi. Üldiselt on selline süsteem, et enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides või vähemalt kümnes on 65-aastane pensioniiga juba praegu. Aga seal on ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis Eestil puudub.

Jaan Kundla, palun! Kui küsijat saalis ei ole, siis lähme küsimustega edasi. Palun, Mai Treialile sõna küsimuseks!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Peaminister Ansip ütles eile ühele arupärimisele vastates, et Eesti inimarengu aruandega 100% nõustuda ei saa, kuid tegu on siiski väärt lugemismaterjaliga, mis sobib mõtlemisvõimega inimestele. Ei tea, kas sellest tuleb nii aru saada, et kes Ansipiga ei nõustu, ei ole mõtlemisvõimeline? Aga 2009. aasta inimarengu aruande järgi on Eesti meeste eeldatav eluiga arenenud riikide omaga võrreldes 1970. aastate tasemel ja minu arvates keskmist pensioniiga ei tohi tõsta nii kõrgele, et suur osa mehi selleni kunagi ei ela. Milliseid analüüse võiks siin veel teha ja kas pensioniea tõstmisega seoses võib küsida ka niimoodi, et kas selle seaduse vastuvõtmisega püüab valitsus parandada eelarve seisu eakate arvel?

Aitäh küsimuse eest! Ma alustaksin viimasest küsimusest. Ma ei oska öelda, kas Vabariigi Valitsus tahab pensioniea tõstmisega eelarve seisu just täna parandada. Aga nagu ma enne olen öelnud, on tal kindlasti soov või vähemalt sõnades soov pensionikassasse raha juurde tuua, aga seda siis tulevikus, et pensionid ei väheneks. Ja nagu ma olen ka korduvalt öelnud, tõstatus komisjonis küsimus, kuidas see raha sinna juurde tuleb, kui meie inimesed ei pruugi olla pensioniea saabumiseni terved. Paljud inimesed lähevad meil varem pensionile, st eelpensionile sageli just sellepärast, et kas pole tööd või pole tervist. Kui pensionikassast makstakse kinni tööandja loodud kehvad töötingimused, kui pensionikassast makstakse töövõimetuspensionide näol kinni tööõnnetustega seonduv – ja kui päris aus olla, siis haigekassa kannatab siin täpselt samamoodi –, niikaua kui pole tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, pole ära lahendatud soodustingimustel vanaduspensionide süsteem, on raske rääkida võidust pensionikassas. See oli opositsiooni seisukoht. Koalitsiooni seisukoht oli, et pensioniiga on igal juhul vaja tõsta, mõeldes tulevikule, et pensionikassas oleks raha rohkem.
Need on need kaks erinevat seisukohta. Opositsioonisaadikud lähtusid sellest, et enne tuleb terve hulk küsimusi ära lahendada, muidu ei pruugi pensionikassasse üldse raha juurde tulla, seda võib seal hoopis vähemaks jääda. Vabariigi Valitsuse seisukoht oli, et pensioniiga tuleb igal juhul tõsta, ja nad lubavad lahendada ka soodustingimustel vanaduspensioni süsteemi, aga me ei tea, mismoodi, eelnõu meie ees pole. Nagu me kuulnud oleme, see kaob lihtsalt ära, aga võib-olla on need kuulujutud.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud eeskõneleja! Siin on väga palju räägitud tervisest, aga kas inimesed ei peaks ikkagi oma tervise eest ka hoolt kandma? Keegi ei käsi kogu aeg viina juua ja suitsu tõmmata, et oma tervist rikkuda. Mis see võluvits opositsiooni arvates ikkagi on? Kui pensioniealiste arv järjest suureneb, tööealisi inimesi jääb vähemaks, mis see võluvits võiks Eestis kümne aasta pärast olla? Te räägite, et peaks tegema seda, teist ja kolmandat, aga see on nagu klišee vormis, mis te täna siin puldis olete rääkinud. Mida peaks reaalselt tegema kümne aasta perspektiivis, et Eesti riik oleks jätkusuutlik ja tööealisi oleks rohkem kui pensionäre?

Aitäh! Enne vastuseks sõna andmist juhin taas kord tähelepanu, et ettekandja annab praegu aru komisjoni arutelust ja komisjoni seisukohtadest. Poliitiliste fraktsioonide seisukohtade avaldamise ja debateerimise aeg jõuab kätte siis, kui me jõuame läbirääkimisteni. Palun nüüd komisjonipoolse arutelu osas sõna vastajale!

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult, austatud küsija, ma olengi sellest kogu aeg rääkinud, aga ma kordan selle veel üle. Loomulikult oleks parem, kui meie seas oleks vähem alkoholi küüsi sattunuid, aga siin ei saa meie sinuga kahekesi praegu seoses pensioniga konkreetselt midagi otsustada, see tuleb eelnõuga otsustada.
Aga ma räägin veel kord üle, millised olid opositsiooni ja koalitsiooni erinevad arusaamad. Vabariigi Valitsuse ettepanek on tõsta pensioniiga 65 eluaastani ja seda alates aastast 2017 kolme kuu kaupa, nii et nii mehed kui naised hakkaksid aastal 2026 minema vanaduspensionile 65-aastaselt. See puudutab kõiki, kes on nooremad kui 56-aastased. Kui siit edasi minna, siis opositsioonisaadikud ei olnud nõus sellega, et tahetakse tõsta pensioniiga, aga terve hulk probleeme on lahendamata. Ma kordan need veel kord üle. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, minu meelest ainuke, kellel on kehtestamata töövõimetus- ja kutsehaiguskindlustus. See tähendab, et kõik need töötajad, kelle töövõime on tööandja süül vähenenud, saavad pensioni üldisest riiklikust pensionikassast. See tähendab, et kõik pensionärid koos maksavad kinni selle, et töötaja on mingi tööandja juures saanud kas siis kutsehaiguse või lausa töövõimetuks jäänud. Ma kordan veel üle: töövõimetus- ja kutsehaiguskindlustus peaks kindlasti olema.
Opositsiooniparteid tõid komisjonis välja veel selle, et meil peaks olema tööpensionide süsteem, kui me tahame üle minna pensioniea tõstmisele. Kolmas probleem oli, et soodustingimustel vanaduspensionide süsteem on täna lahendamata. Me küll räägime pensioniea tõusust, aga mismoodi jääb nende inimestega, kes on töötanud tervist kahjustavatel töödel või eriiseloomuga töödel ja kellel on õigus saada varem pensionile, kellel on õigus soodustingimustel pensionile saada, kuidas see süsteem tulevikus toimima hakkab? Need probleemid tuleks enne ära lahendada.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te ilmselt teate, et Eesti Ametiühingute Keskliit saatis eelmisel nädalal Riigikogule pöördumise, milles rõhutas vajadust analüüsida kavandatavat pensioniea tõstmise eelnõu põhjalikumalt. Pöördumises tuntakse muret ka selle pärast, et pensioniea tõstmine võib ilmselt hoopis suurendada ühiskonna kulutusi, sest tööta jäänud eakatele tuleb maksta töötuskindlustushüvitist, suureneb töövõimetuspensioni saajate hulk, suurenevad tervishoiukulud jne. Öelge, palun, kas seda arutati komisjonis ja kas komisjon nägi ka niisugust ohtu, nagu ametiühingud väljendavad.

Aitäh teile küsimuse eest! Tõepoolest, nagu ma juba olen öelnud, me oleme saanud tervelt kolm kirja. Ühe oleme saanud Eesti Ametiühingute Keskliidult, ühe Eesti Tööandjate Keskliidult ning ühe Eesti Raudteelaste Ametiühingult ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingult. Kõik need küsimused, millele te tähelepanu pöörasite, olid ühel või teisel moel komisjonis arutusel. Kas nad olid arutusel konkreetselt seoses ametiühingute pöördumisega, seda ma ei julge väita, aga üldiselt me arutasime seda teemat – inimeste tervist, kas nad jõuavad nii kaua tööturul püsida ja ka muid selliseid küsimusi.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite õigesti, et meie inimesed ei pruugi olla pensioniea saabumiseni terved. Ma lugesin ka komisjoni materjale ja nendest on väga selgelt näha, et Eesti mehi asuvad haigused kimbutama juba 53-aastaselt. Nad tõepoolest ei pruugi pensionini jõuda. Kuid minu küsimus on ikka selle punkti 8 ehk § 61⁵ kohta, kus tehakse valitsusele ülesandeks koostada millegipärast 2019. aastaks analüüs selle seaduse kohta. Mind huvitab, kas see oli komisjonis arutusel, kust algataja just selle aastaarvu on võtnud. Seadus ei ole ju veel täielikult rakendunud ja miks just 2019, kas valitsus näeb ette, et siis meil juhtub midagi? Kas sellest oli üldse juttu?

Aitäh küsimuse eest! See küsimus, millele te tähelepanu pöörasite, tõusetus komisjonis korduvalt, seda nii muudatusettepanekute läbivaatamisel kui ka siis, kui komisjonis käis sotsiaalminister Hanno Pevkur. Opositsioonisaadikud küsisid korduvalt, miks see aastaarv on just 2019. Ma mäletan selgelt, et alguses oli osal komisjoni liikmetel arusaam, et see tehaksegi aastal 2019, aga siis ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur, et analüüs peab olema tehtud aastaks 2019. Opositsioonisaadikud küsisid, miks seda ei saa teha varem, miks see peab nii kaua aega võtma. Oleks ju palju kergem pensioniea tõstmise juurde asuda, kui meil oleks täpselt teada pensioniea tõstmise sotsiaal-majanduslik analüüs. Valitsuse esindaja põhjendas oma ettepanekut eelnõus sellega, et see aasta on nagu vaheetapp liikumisel aastani 2026, et selleks ajaks peaks olema selgunud, kas pensioniea tõstmine on olnud otstarbekas ja kas on vaja, nagu te olete ise siin väljendanud, libisevat pensioniiga.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab ennetähtaegsele vanaduspensionile jääjaid. Praegu on nende arv 17 000 ja aastate jooksul on eelpensionile jäänud isikute arv näidanud tõusutrendi. Aastast 2009 kuni 1. jaanuarini 2010 suurenes nende arv 2254 isiku võrra ehk 15,4% ja harilike pensionäride arv ainult 0,5% ehk 1376 isiku võrra. Te nimetasite küll, et pensioniea tõusu sotsiaal-majanduslik analüüs puudub, aga kas eelpensionile jäävate isikute arv oli arutusel? Milliseks kujuneb see siis, kui käsitletav eelnõu saab vastu võetud ja lisanduvad need, kes pensionile lähevad? Kas see väheneb või suureneb?

Aitäh! Komisjonile konkreetseid arve ega prognoose selle kohta, kas nende isikute arv, kes lähevad enne pensionile, suureneb või väheneb, ei toodud. Aga tõepoolest, nende inimeste arv, kes lähevad praegu eelpensionile ja saavad siis iga kuu eest, mis nad varem pensionile lähevad, ka 0,3% vähem pensioni – ja nagu teada, saab pensionile minna kuni kolm aastat varem –, on kasvanud väga suuresti.
Kui me vaatame aga teiselt poolt, siis nende inimeste arv, kes oma pensionileminekut edasi lükkavad ja kellel on siis õigus saada 0,9% enam pensioni iga kuu eest, mis nad hiljem pensionile lähevad, on pelgalt veidi üle 500. Tegelikult me mõtleme, et nende inimeste arv, kes pensionileminekut edasi lükkavad, saades selle edasilükkamise eest tulevikus rohkem raha, võiks ju olla hoopis suurem, aga kahjuks see nii ei ole. See on ka üks tõik, mis näitab, et inimesed ei ole oma tuleviku suhtes kindlad.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Täna hommikul oli mul au osaleda ühe konverentsi avamisel, mida viisid läbi Ameerika Ühendriikide korrakaitsjad ehk FBI. Seal tuli jutuks meie parlamendi töö ja rääkisime põgusalt ka tänase päeva sündmustest parlamendis ehk pensioniea tõstmise eelnõust. Ka nemad ei saanud aru, miks peaks täna, kui on hästi palju pingeid üleval, sellise negatiivse eelnõu arutamine olema nii päevakajaline. Täpselt samamoodi ei saa mina sellest aru. Aga see selleks. Minu küsimus on: kas te arutasite komisjonis võimalust meeste pensioniea vähendamiseks, kuna mehed on nõrgemad ja miks mitte ei võiks nad varem pensionile minna?

Aitäh! See on hea küsimus. Konkreetselt meeste pensioniea vähendamist me ei arutanud, kuigi seda võib võtta nii- ja naapidi. Aga me oleme arutanud komisjoni koosolekutel seda, mismoodi tagada õiglane pension nendele naistele, kes on sünnitanud hulga lapsi, oleme arutanud, mida teha, et need naised saaksid pensionieas väärilist pensioni. Sest praegu on nii, et kui sa oled olnud pikki aastaid lastega kodus ja lähed pensionile, siis need aastad on sinu pensionikujunduses väga väikese väärtusega. Seda olukorda tuleb muuta. Me oleme arutanud komisjoni istungitel ka seda, kuidas nende naiste, kes on lastega pikalt kodus olnud ja võtnud vaevaks neid kasvatada, aastahinne saaks olla tulevikus õiglane.

Vladimir Velman, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu seletuskiri väidab, et Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas möödunud aasta aprillis ligi 46 000 vanaduspensioniealist pensionäri, mis moodustab samaealiste pensionäride üldarvust 17%. Sellest tulenevalt on väidetud, et pensionärid on suutelised tööturul konkureerima. Millisel uuringul see väide põhineb ja millised on selle uuringu tulemused täpsemalt? 17% puhul ei ole ju tegemist enamusega, vaid ikkagi vähemusega.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, Euroopas tehakse selliseid uuringuid ja Eesti, nagu ma enne ütlesin, on pensioniealiste inimeste tööhõive poolest nendes uuringutes esirinnas. Aga me pole analüüsinud konkreetseid motiive, miks pensionärid töötavad. Nagu ma enne ütlesin, võib arvata, et üks põhjusi on kindlasti madal pension. Seda esiteks. Teiseks, tegelikult pensionärid sageli ei tööta oma armastatud erialal, lihtsalt tehakse tööd, et saada lisaraha. Komisjonis me arutasime ka seda, kas riik on ikka mõelnud selle peale, mismoodi tagada ümber- ja täiendusõpet nendele inimestele, kes hakkavad saama näiteks 62, samuti juba isegi üle 50-aastastele. Kui me tõstame pensioniea 65. eluaastani, mismoodi siis tagada neile koolitust, osaajaga tööd, vanemaealistele sobivat tööd? Need asjad on meil kõik läbi mõtlemata.

Rein Ratas, palun!

Tänan, austatud juhataja! Auväärt ettekandja! Milliste sotsiaalpartneritega ja teiste kodanikuühendustega peale teie poolt ettekandes mainitud kahe ametiühingu ja tööandjate keskliidu arutas sotsiaalkomisjon käsitletavat eelnõu ja millised olid nende võimalike ärakuulamiste ja läbirääkimiste järeldused ning kas need ühtisid Vabariigi Valitsuse seisukohtadega? Teatavasti on Eesti demokraatlik riik, aga elanikkonna kaasamisel tähtsate otsuste tegemisse oleme üpris kidameelsed ja kartlikud, tõrjuvad, nagu kardaksime rahva tarkust ja rahva tõsist häält. Olen rääkinud.

Aitäh küsimuse eest! Ma kordan veel kord üle: sotsiaalkomisjon arutas nimetatud eelnõu oma kahel istungil, 8. veebruaril ja 16. märtsil. Arutati Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652. Tuletan teile meelde, et eelnõu esmakordsel arutelul Riigikogu sotsiaalkomisjonis tutvustas eelnõu sotsiaalminister Hanno Pevkur ja komisjoni istungil osalesid tol korral ka Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik, kes on tunnustatud ekspert, ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin. Sama eelnõu arutelu jätkus komisjoni 16. märtsi koosolekul, seda juba siis, kui komisjonile olid saabunud muudatusettepanekud. Siis võtsime veel kord läbi pensioni tõstmise poolt- ja vastuargumendid. Sellel komisjoni koosolekul osalesid Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin, Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets, sotsiaalministri nõunik Timo Vaarmann ja Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Marek Atonen. Tõsi küll, viimasele komisjoni koosolekule jäid ka nende kahe ametiühingu esindajad, kes käisid meile üle andmas kogutud 8000 allkirja pensioniea tõusu vastu, aga seda mitte komisjoni kutsel, vaid komisjoni esimehe palvel allkirjade üleandmise järel. Mis puutub konkreetselt sotsiaalpartnerite kaasamisse, mis puutub pensionäride kaasamisse, kolmanda sektori kaasamisse, siis pean tunnistama, et seda on sotsiaalkomisjonis sageli tehtud, aga seekord ei näinud me komisjoni koosolekul ei pensionäride ühenduste esindajaid, ei ametiühingu esindajaid ega tööandjate esindajaid.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Sellel komisjoni koosolekul, kus oli arutelul eelnõu teisele lugemisele saatmine, nägime me ametiühingu esindajaid, kes andsid komisjoni juuresolekul komisjoni esimehele üle rohkem kui 7000 allkirja, mis olid inimeste käest kogutud väga lühikese ajaga. See näitabki seda, et inimestega ei ole väga tõsiselt aru peetud, ei ole ka sotsiaalpartneritega aru peetud. Protest näitab alati seda, et inimestele pole asi arusaadav. Samas olid pöördumised ka ametiühingute keskliidult ja tööandjate keskliidult. Millised argumendid olid tööandjate keskliidu pöördumises? Kas see suhtumine oli ainult positiivne ja väga kiitev või oli seal pöördumises toodud välja ka probleeme?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit saatsid meile, sotsiaalkomisjonile, kirja. Ma pean tõdema, et tööandjate pöördumine ei olnud üdini positiivne. Neil oli ka teatud nõudeid selle kohta, mis peaks olema veel tehtud, kui pensioniiga tõsta. Kuna seda tööandjate keskliidu kirja, erinevalt ametiühingute saadetud kirjast, pole saadetud kõikidele erakondadele, siis loen ma selle siin ette: "Vanaduspensioniea tõstmisest. Riigikogu menetluses on riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652, mille kohaselt soovitakse tõsta vanaduspensioniiga järk-järgult 65. eluaastani. Eesti Tööandjate Keskliit põhimõtteliselt toetab sellise seaduse vastuvõtmist. Tööandjate keskliit leidis tööandjate manifestis aastateks 2007–2011, et on vaja tõsta üldist vanaduspensioniiga järk-järgult 67. eluaastani. Tööandjate manifestis on rõhutatud, et üle 60 aasta vanuste suhe tööealisse elanikkonda võib suureneda 65%-ni aastaks 2050. Selle tagajärjel tuleb Eestis praeguse sotsiaalkindlustussüsteemi pankroti vältimiseks kas töötada kauem või tuua sisse välistööjõudu või kasutada mõlemat võimalust. Eakate hulgas peitub suur ressurss töötajate leidmiseks tööjõuturule. Oluline on aga säilitada töötajate hea tervis, et nad oleksid töövõimelised ka kõrgemas eas. Seega on lisaks töötervishoiu ja tööohutuse arengule vaja soodustada ka tööandjate suuremat panustamist töötajate tervisespordi ja muude terviseedendamise kulude hüvitamisel. Hetkel kehtiv erisoodustusmaks nendelt kulutustelt takistab tööandjaid rohkem panustamast töötajate tervise edendamisse. Tööandjate keskliit pöördus eelmise aasta oktoobrikuus Rahandusministeeriumi poole vastavasisulise maksumuudatuse ettepanekuga, aga see ei leidnud toetust. Rahandusminister vastas, et selline ettepanek avab ukse kõikvõimalikele väärkasutustele ja samuti vähendab maksusoodustus oluliselt sotsiaalmaksubaasi. Minister jättis tähelepanuta asjaolu, et ettepaneku kohaselt maksusoodustusele seatav piirmäär vähendaks oluliselt eelnimetatud probleemide mõju. Tööandjate keskliidu hinnangul on pensioniea probleemi puhul vaja leida terviklik lahendus. Ei ole otstarbekas muuta reegleid, jättes samal ajal tegemata vajalikud muudatused, mis toetaksid uute reeglite soovitud kujul elluviimist. Aidates kaasa töötajate tervise säilitamisele, on võimalik kasutada vanemas eas töötajate suuremat tööpanust, tõstes nende vanaduspensioniea kõrgema vanuseni." See oli tööandjate keskliidu pöördumine sotsiaalkomisjoni poole. Ka nemad rääkisid oma kirjas tervise osatähtsusest ja sellest, et tuleb igati soodustada tervislikke eluviise.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Meie eluiga on tõepoolest pisut pikenenud, mille üle tuleb ainult rõõmustada, kuid tõusnud on see ju ka teistes riikides. Praxise ekspert Ain Aaviksoo on öelnud, et me oleme praegu jõudnud sinna, kus teised olid 30 aastat tagasi. Aga inimarengu aruanne tõi ju välja ka selle, et pikaajaline töötus mõjub tervisele äärmiselt laastavalt. Sellest millegipärast komisjonis ei tahetud rääkida. Seal räägiti meile kaks korda ühte ja sama juttu. Lauri Leppik, kes on tuntud ekspert, ütleb ka, et pensioniiga tuleb siduda oodatava eluea pikenemisega, mitte tõsta seda niimoodi ülepeakaela. Mis sa arvad, miks seekord üldse Leppikut arvesse ei võetud, kuigi varem on ju tema teinud mitmesuguseid pensionireforme ja väga arvestatav ekspert olnud?

Aitäh! Sa juhtisid tähelepanu Lauri Leppikule. Tõesti, professor Lauri Leppik eksperdina kiitis heaks mitmedki ettepanekud, mis opositsioon komisjonis tegi. Ta on nendest ka kirjutanud ja need, kes komisjoni ei kuulu, võivad seda samuti lugeda. Ka tema leidis, et võib-olla oleks Eestis otstarbekas minna seda teed, nagu läks sel aastal Soome. See tähendab, et pensionilemineku iga ei oleks nagu kinninaelutatud, et see oleks libisev, näiteks 60. eluaastast 65. eluaastani. Samuti rõhutas ta seda, et on tähtis, et oleks lahendatud soodustingimustel pensioni saavate vanaduspensionäride olukord pensioniea tõustes, ja tõi välja veel hulga muid probleeme. Samas rõhutas ta, et ega me pensioniea tõusust nii või naa ei pääse, aga terve hulk asju tuleks enne ära teha. Pensioniea tõusu pidas ta vajalikuks.

Aitäh! Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Praegune seadus näeb ette, et pensioni taotlemiseks peaks pensionär pöörduma just elukohajärgsesse pensioniametisse. Kui põhjendatud see on, kui inimene teatud tingimustel on sattunud elama teise piirkonda? Kas komisjon arutas seda, kui jäigalt peaks kinni hoidma sellest põhimõttest, et tingimata tuleb oma pensioniküsimusi lahendada elukohajärgses pensioniametis?

Aitäh! See küsimus komisjonis tõstatus. Kui ma ei eksi, siis oli selle kohta Keskerakonna muudatusettepanek. Valitsuse esindaja, kui mu mälu mind ei peta, ütles, et juba praegu saab seda mõningatel juhtudel teha. Kui sa küsid, kas see muudatusettepanek oleks vajalik, siis loomulikult oli poolthääletajaid, just selles osas, et inimesel võiks olla ikkagi vaba valik, millisesse pensioniametisse ta läheb pensioni vormistama.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh! Täna on väga pikalt räägitud, kui tähtis see seadus on ja miks seda vaja on. Me teame, et Euroopa Liit nõuab pensioniea tõstmist kõikidelt oma liikmesriikidelt. Aga minule on jäänud selle kohta, miks koalitsioon tahab ummisjalu seda seadust vastu võtta, niisugune mulje, et järsku on meie peaminister või mõni minister või mingisugune suur riigitegelane kokku leppinud ja lubanud mingisuguse tähtaja. Sellepärast me lähemegi ummisjalu selle seadusega edasi ja sisuga kahjuks ei taheta tegelda. Kas teile ei jäänud sellist muljet?

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma enne ütlesin, mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides juba on pensioniiga 65 eluaastat, on ka terve hulk riike, kus see nii ei ole ja kus  naistel on võimalik pensionile minna väiksema arvu tööaastate eest kui meestel, aga üldine suund on siiski pensioniea tõusule. Loomulikult ei saa me võrrelda Eestit ja neid riike, kus pensioniiga juba on 65 eluaastat. Seda sellepärast, et need on vanad Euroopa Liidu liikmesriigid ja seal on töötingimused olnud hoopis teised, seal on pensionisüsteem hoopis teine. Ma kordan veel kord üle, et kõikides nendes riikides on näiteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis tähendab, et mõeldakse väga tõsiselt inimeste töötingimustele, et need oleksid tervislikud, et need ei teeks töötajale paha. See tähendab, et mitte ükski tööandja pole huvitatud sellest, et ta peaks rohkem maksma kindlustusmakset lihtsalt sellepärast, et ta ei viitsi töötingimusi parandada. Kindlasti on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus see, mis paneb tööandjad, kes võib-olla praegu ei mõtle oma töötajate töötingimustele nii, nagu peaks, rohkem tegutsema ja tagab meie töötajate parema tervise. Aga enne jäi mul vastamata Marika Tuusi küsimuse ühele osale. Marika tundis huvi selle vastu, mis aastast meil on need andmed, mis puudutavad inimeste tervist, mis puudutavad seda, kui palju keskmine oodatav eluiga võiks nii meestel kui ka naistel pikeneda. Tõepoolest on eile avalikustatud andmed objektiivsemad kui need, mis meil komisjonis olid, sest need andmed inimeste tervisenäitajate kohta, mis eile inimarengu aruande esitlusel esitati, on viimased andmed ja põhinevad nendel oludel, mis meil kaks aastat olnud on.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus natuke haakub eelkõneleja küsimusega. Nimelt, Euroopas võib olla pensioniiga ükskõik kui kõrgel, Euroopas on keskmine tööturult väljumise aeg 61,4 eluaastat, Eestis on keskmine tööturult väljumise aeg 62,1 eluaastat ehk tegelikult töötab eestlane juba praegu kauem kui keskmine eurooplane. Ei ole ju tähtis, milline see pensioniiga selle kõige juures selles konkreetses riigis on. Minu küsimus on: kas komisjonis oli üleüldse arutlusel, mis põhjustab pensioniea saabumisest oluliselt varasemat tööturult väljumist? Kas see väljumise põhjus mitte ei põhjusta ka kogu selle seaduse, mida täna üritatakse vastu võtta, mõttetust?

Aitäh küsimuse eest! Seda arutati komisjonis isegi mitmes kontekstis. Üks asi on see, et meie pensionärid töötavad ka veel kõrges eas. Ei ole võimatu, et mõni pensionär töötab 70-aastaselt, töötatakse ka 72–75-aastaselt. Aga nagu ma enne ütlesin, ei ole see enamasti nende vaba tahe, vaid olukord sunnib neid selleks. Pensionid ei ole meil ikka veel piisavad selleks, et pensionär tunneks ennast pensionieas turvaliselt, et ta tunneks, et ta tuleb endaga igati toime, et ta saab ka linnas ära elatud, saab suured küttearved makstud ja tasutud muud kulud, mis muudkui suurenevad. See on kindlasti üks põhjus, miks pensionärid töötavad. Kui rääkida sellest, miks paljud tööeas inimesed lähevad pensionile enne, kui pensioniiga kätte jõuab, siis konkreetseid uuringutulemusi meile selle kohta komisjonis ei esitatud. Aga me arutasime tendentsi, et praegu läheb eelpensionile üle 14 000 inimese. See tähendab sageli seda, et inimestel pole pensionieelsel ajal enam tööd või ei pea nende tervis vastu. Tegelikult on see jällegi sundkäik, see ei tulene mitte inimeste laiskusest, sellest, et nad ei viitsi enam tööd teha. Kui inimene läheb kolm aastat varem pensionile, siis ta teab, et iga kuu eest, mis ta on läinud varem pensionile, hakkab ta hiljem pensioni saama 0,4% vähem. Inimesed ei ole huvitatud sellest, et varem pensionile minna, aga see on sageli sundkäik. Nagu ma enne ütlesin, neid pensionäre, kes oma pensionile minekut edasi lükkavad, on tänaseks umbes 500, nende võit on 0,9% iga edasilükatud kuu eest. Kuid neid pensionäre on siiski väga vähe.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Kõigepealt tahan stenogrammi ja ajaloolise tõe huvides fikseerida: kell on 12.17, lugupeetud eesistuja, ja üksainus valitsuskoalitsiooni poliitik on jäänud saali kuulama erakordselt tähtsat arutelu, kaks seisavad püsti saali tagaosas, üksainus istub oma töökohal. Ja me arutame erakordselt tähtsat küsimust! Siit küsimus esinejale: kas ei tundu, et juba on Euroopale ära lubatud see pensioniea kiire tõstmine ja kõik see töö, mis me siin saalis teeme, on täiesti ilmaaegu? Minule on selline mulje jäänud. Kas mitte ka komisjoni töös ei ole ilmnenud, kas mõnest sõnavõtust pole järeldunud, et see asi on juba otsustatud ja me lööme siin praegu lihtsalt aega surnuks?

Aitäh küsimuse eest! Oleks ma seda komisjonis ise taibanud ministrilt küsida! Seda, kas me oleme Euroopale midagi lubanud, me komisjonis ei arutanud. Aga kuna paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid on lubanud oma pensioniiga tõsta 65. eluaastani, siis on mul tunne, et ka meie poolt on see lubadus antud. Samas ei pruugi see nii olla. See on minu isiklik tunne, vaadates ka valitsuse põhjendusi, miks on vaja pensioniiga tõsta ja miks peab seda tegema just hästi kiiresti.

Nikolai Põdramägi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ausalt öeldes oleksin tahtnud nii tõsistele küsimustele vastamas näha sotsiaalkomisjoni esimeest, kes on ühtlasi valitsuskoalitsiooni esindaja, aga paraku ei ole teda isegi mitte saalis. Kahju! Koalitsiooni ridadest on kohal vaid viis inimest. Minu esimene küsimus, hea ettekandja, oli, kui kaua saab pensionär Eestis keskmiselt pensionipõlve pidada. Sellele ma vastust ei saanud. Teine küsimus on mul selline. Eelnõu seletuskirjas väidetakse, et pensioniea tõstmine kahe aasta võrra võimaldab pärast 2026. aastat 5–10% suurema keskmise vanaduspensioni maksmist. Kas see ongi üks Vabariigi Valitsuse eesmärkidest, tõsta vanaduspensioni järgmise 17 aasta jooksul vaid 5–10%?

Aitäh! Ma eelmise küsimuse vastust täpsustan. Pensioniea tõstmist alustatakse kiiresti, mitte pensioniiga ei tõsteta kiiresti, tõstetakse ikkagi teatud perioodi jooksul. Võib-olla jäi minu vastus natuke ebatäpseks. Mis puudutab vastust sinu küsimusele, hea küsija, siis pean tunnistama, et ma ei mäleta, et me oleksime komisjonis neid probleeme lähemalt arutanud. Aga loomulikult, see, kui palju aastaid on inimesel pensionieas elada, sõltub sellest, kas tegu on naise või mehega. Naistel on pensionieas elatud aastate arv suurem ja meestel on see tunduvalt väiksem, nagu sa ise arstina väga hästi tead.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kui tõuseb vanaduspension, siis kuidas muutub töövõimetuspensionäride arv? Kas seda on keegi eelnõu väljatöötamise käigus uurinud? Kas teil on neid andmeid?

Aitäh! Sumina tõttu saalis ma küll päris täpselt küsimust ei kuulnud, aga jutt oli töövõimetuspensionäridest, nende arvu kasvust ja sellest, kas keegi on uurinud, kas pensioniea tõusuga see arv kasvab. See ongi see koht, kus oleks väga vajalik, et sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs oleks eelnevalt tehtud, see tähendab enne seda, kui pensioniiga asutakse tõstma. Nagu ma juba enne ütlesin, oli komisjonis kõne all see, et töövõimetuspensionäride hulk on nende aastate jooksul, mil pensioniiga on järk-järgult tõstetud, s.o aastast 1994, naiste seas tõusnud kahekordseks. Töövõimetuspensionäre on meil 77 000 ringis. Ma tuletan meelde, et ka need töövõimetuspensionärid saavad oma pensioni pensionikassast. Sellepärast tekkis komisjonis teravalt küsimus, kuidas on mõeldud inimeste töötingimustele, kas inimestele on tagatud tervislikud ja ohutud töötingimused, et inimeste tervist säilitada, et ei tõuseks töövõimetuspensionäride arv jne. Kas aastani 2026 töövõimetuspensionäride arv kasvab või mitte, selliseid prognoose, selliseid arve sotsiaalkomisjonile esitatud ei ole. Me teame andmeid ainult möödunud perioodi kohta, aga oleksime tahtnud teada prognoose tuleviku kohta.

Nelli Privalova, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Juba praegu on ligi 17 000 ennetähtaegset vanaduspensionäri. Palun selgitage, miks on neid juba nii palju, milliseks kujuneb see arv aastaks 2016 ning kuidas see mõjutab meie tööjõuturgu.

Aitäh küsimuse eest! Neid prognoose, mis juhtub aastal 2016, kas töövõimetuspensionäride arv kasvab ja kas see arv kasvab nii naiste kui ka meeste seas, sotsiaalkomisjonis välja ei toodud, neid arve meile ei esitatud. Aga me oleme komisjonis arutanud korduvalt selle üle, milline on praegune tööturu olukord. Praegu on just mehed need, kes on jäänud tööta. Pikaajaline töötus põhjustab suuresti tervisenäitajate halvenemist, stressi, alkoholismi jne. Muu maailma uuringud on näidanud, et selline olukord, nagu meie riigis praegu on, et on nii palju töötuid ja just pikaajalisi töötuid, mõjub kindlasti inimeste tervisele halvasti, aga küsimus on, kui halvasti see mõjub ja kui palju töövõimetuspensionäre võib juurde tulla. Võib-olla läheb nii, et töövõimetuspensionäride arv kasvab hoopis meeste seas, nagu ta varem on kasvanud naiste seas.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! 19. märtsil esines Vikerraadios peaminister Andrus Ansip ja põhjendas, miks on vaja pensioniiga tõsta: sellepärast, et 2016. aastal, kui see muudatus hakkab kehtima, laekub riigieelarvesse 2–3 miljardit krooni vähem. Samuti väitis ta, et siis, kui me pensioniiga tõstame, hakkavad tulevased pensionärid saama 40% keskmisest palgast. Kuna me oleme siis juba viie rikkaima riigi hulgas, tähendab see, et pensionid tõusevad praeguses vääringus vähemalt 30 000 kroonini. Kas valitsus andis komisjonis selgitust, kuidas nende arvudeni jõutakse ja mille alusel väidetakse, et pensionid hakkavad olema nii suured? Valitsus on esitanud selle eelnõu, järelikult pidi neil selleks ka põhjendus olema.

Aitäh küsimuse eest! Ma katsun ruttu otsida välja ühe tabeli, mis on tulnud valitsusest. Ma vist ei leia seda. Siin on minu meelest väikesed erinevused peaministri ja sotsiaalministri ütluste vahel. Ka sotsiaalminister on valitsuse esindaja, ta käis meil komisjonis ja tõi välja kolm võimalust, mis võib juhtuda. Esiteks, maksukoormuse tõstmine. Praegune sotsiaalmaksumäär on 20%. Ta tõi näiteks, et aastal 2025 oleks see 24%. See on üks võimalus – kuni 24%. Teine võimalus on pensionide vähendamine. Siin ei ole mitte tõstmisest juttu. Sotsiaalminister valitsuse esindajana ütles, et teine võimalus on, et kui praegu on keskmine vanaduspension 40–42% keskmisest netopalgast, siis aastal 2025 on see 32–34% keskmisest palgast, kui me pensioniiga ei tõsta. Kolmas võimalus on immigratsioon. Nii et kui peaminister räägib pensioni suurest tõusust pensioniea tõstmise korral, siis teine valitsuse liige, kes on samast erakonnast ja käis meil komisjonis, ütles, et kui me aastaks 2026 pensioniiga ei tõsta, siis pension hoopis väheneb. Ma tuletan siin veel kord meelde opositsiooni seisukohti. Opositsioon oli hoopistükkis teisel arvamusel ja üsna üksmeelselt. Nende arvamus on, et seni, kuni pole lahendatud terve hulk probleeme, siis ainuüksi pensioniea mehaaniline tõstmine olukorda ei paranda ega taga ei pensioni säilimist ega suurenemist aastaks 2026. Ma kordan veel üle: kindlasti peaks meil seadusena olema sätestatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, peaks olema tööpensionide süsteem ja peaks olema lahendatud terve hulk probleeme, näiteks see, kuidas pensionieelikud on üldse tööturule oodatud, kas neile on tagatud ümberõpe, täiendusõpe, kas on tagatud osaajaga töö võimalus, et inimesed saaksid töötada, kui neil veel tervist on.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõik me teame, et Eesti liigub eurotsooni suunas ja 1. jaanuarist aastal 2011 võtame me rahana kasutusele ilmselt euro. Kuid selleks, et eurot kasutusele võtta, peame me täitma teatud kriteeriumid: hinnastabiilsuse kriteerium, me peame inflatsioonimäära jälgima, eelarve tasakaalu vaatama, vahetuskurssi ja intressimäära vaatama, mis võib tegelikult meile ka väikseks komistuskiviks saada. Nagu ma tean, need kriteeriumid me ilmselt täidame. Kuid kui vaadata seda üleminekut pensioniea tõstmise suunas, siis me pole saanud lugeda mingisugust analüüsi, valitsus ei ole toonud seda ilmselt ei sotsiaalkomisjoni ega ka meile lugemiseks. Kas Eesti riik ei peaks täitma nn sotsiaalseid kriteeriume, enne kui minna pensioniea tõstmisele, kas te nimetaksite neid ja kas komisjonis oli sellest ka juttu?

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult on meile kõigile, nii koalitsioonierakondadele kui ka opositsioonierakondadele tähtis eurole üleminek, aga seda mitte iga hinna eest ja mitte inimeste arvel. Kui me vaatame vaesuse näitajaid, siis näeme, millises olukorras inimesed tegelikult elavad, kuidas maksud tõusevad, kuidas järjest enam on neid inimesi, kes ei tule kuidagi toime. Oleme arutanud komisjonis ka seda, et väga paljudel inimestel lõpeb sellel kevadel töötuskindlustushüvitis. See tähendab, et hakkab olema suur hulk inimesi, kes lisanduvad praegusele ümmarguselt 40 000-le pikaajalisele töötule. Pikaajalised töötud on need, kes on olnud ilma tööta rohkem kui 12 kuud. Kui me mõtleme, et me läheme eurole üle, aga jätame hooletusse lapsed, lastega pered, jätame hooletusse need inimesed, keda praegu annaks veel tööturule tagasi tuua, ei tee nende, ütleme, vaesuse leevendamiseks ühtegi sammu, siis euro võib olla meile küll vahend edasiliikumiseks, aga neid, kellega edasi minna, ei pruugi enam olla.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus on seotud majanduskasvu ja -languse kontekstiga. Me mäletame, kuidas nii Rahandusministeerium kui ka Eesti Pank prognoosisid, ütleme, küll aeglustuvat, aga korralikku majandustõusu läbi aastate. Nüüd tundub, et on mindud teise äärmusse. Enam ei räägita sellest, kuidas viie rikkaima riigi hulka saada, nüüd räägitakse sellest, kuidas majandus hakkab langema. Eelnõus on ka näha, et kaks-kolm miljardit krooni tahetakse kokku hoida. Ei ole suudetud täpselt majanduskasvu ega -langust prognoosida ja mis siis saab, kui meid tabab majanduskasv? Kas siis otsustatakse pensioniea tõstmine ümber? Kas seda varianti on ka komisjonis arutatud?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis konkreetselt me pensioniea tõusu või langust majanduskasvuga seonduvalt ei arutanud. Aga me oleme arutanud, mis siis juhtub, kui praegune olukord säilib. Tulen jälle selle maagilise aastaarvu 2019 juurde. Vabariigi Valitsus on öelnud, et selleks ajaks tuleks teha ära pensioniea tõstmise mõjude analüüs. Kordan veel kord üle, et opositsiooniparteid peavad vajalikuks, et see mõjude analüüs (ma pean silmas sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi) oleks tehtud ära praegu, enne pensioniea tõstmisele asumist. Toon ka ühe näite. Nagu ma juba ütlesin, me tegime selle Riigikogu koosseisu alguses perekonnaseaduse eelnõu kohta sotsiaalsete mõjude analüüsi. Pärast seda muutus kõigi Riigikogu liikmete arvamus perekonnaseadusest ja tänu sellele mõjude analüüsile sai perekonnaseadus vägagi heaks seaduseks, mida ta alguses sugugi ei olnud. Nii et minu arvates tuleks praegusele valitsusele kasuks, kui oleks sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs tehtud, et ka nemad saaksid atra seada. Aga mis on veel probleem? Me väga tahtsime, et see mõjude analüüs oleks tehtud, et me saaksime täpse ülevaate kas või möödunud perioodigi kohta, ja mitte üksnes mingi statistika ja ametnike ütluste näol, vaid konkreetse mõjude analüüsi näol, ülevaate sellest, kuidas pensionitõus, mis algas aastast 1994, on mõjunud Eesti elanikele, nendele, kes on tänaseks pensionile läinud või kes on jõudnud pensionieelsesse ikka. Ma kordan üle, et selle aja jooksul on töövõimetuspensionäride hulk naiste hulgas kahekordistunud ja töövõimetuspensionäride hulk on üldse suurenenud. Praegu on neid ümmarguselt 77 000. Kõik need töövõimetuspensionärid saavad ju ka oma pensioni üldisest riiklikust pensionikassast. Siin on väga erinevaid lähenemisi.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti on Eesti alkoholi tarbimise poolest Euroopas Tšehhi Vabariigi järel auväärsel teisel kohal. 2008. aastal tarbiti Eestis 11,9 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta. Samuti juhib Eesti Eurostati andmetel konkurentsitult Euroopa viinasurmade edetabelit. 2008. aastal suri iga 100 000 elaniku kohta viinasurma 11 inimest. Eesti paistab Euroopas silma ka lühikese eluea, noorte meeste õnnetussurmade, suure hulga alkoholijoobest saadud traumade, laste vigastuste, suure hulga roolijoodikute ja alaealiste alkoholitarbimise poolest. Kas komisjonis arutati, miks valitsus tegeleb pensioniea tõstmisega, aga mitte hoopis elanikkonna tervise küsimustega, ega soodusta tervisliku eluviisi kujunemist, kärpides ennetustegevuseks mõeldud summasid?

Aitäh küsimuse eest! Konkreetselt pensioniea tõusuga seoses me alkoholismi ja muid teie küsimuses toodud probleeme ei arutanud. Aga kindlasti arutasime me tervisega seonduvaid probleeme. Seda lähtuvalt sellest, kas inimesed peavad pensionieani vastu, kui me pensioniiga tõstame, milline on meie inimeste tegelik tervislik seisund, kas inimesed, kes on praegu tööeas, on ka terved, ja kui suur on prognoositavalt nende aastate hulk, mille jooksul on inimesed pensionieas terved. Selles mõttes oli seoses pensioniea tõusuga komisjonis sel teemal tõesti juttu. Loomulikult arutasime ka seda, kas praegu on tööandjatel motiivi tagada kõikidele töötajatele tervislikud töötingimused. Ma arvan, et ma ei tee tööandjatele liiga. On väga palju tublisid tööandjaid, kes tagavad töötajatele tervislikud töötingimused, aga seda ei tee kahjuks mitte kõik. Kas nendel tööandjatel, kes seda ei tee, on motiivi oma töötajate töötingimusi parandada, seista selle eest, et töötajad oma tervise eest hoolitseksid? Nagu ma tööandjate keskliidu kirjast lugesin, on nemad mures selle pärast, et peavad erisoodustusmaksu maksma, kui nad teevad kulutusi töötajate tervisele. Kõik sellised teemad olid komisjoni koosolekul arutlusel. Arutlusel oli ka see, et kui me tõstame pensioniiga, siis tuleb vaadata, mismoodi need inimesed, kes on juba pensionieelses eas, on toime tulnud. Ma toon siin välja konkreetse probleemi, mille tõstatasid ametiühingud. Ma pean siin silmas transpordi- ja teetöötajate ning raudteelaste ametiühingut, kes andsid meile sotsiaalkomisjonis üle 8000 allkirja pensioniea tõstmise vastu. Nende konkreetne näide puudutas loomulikult oma valdkonna töötajaid. Nad tõid näite, et kui bussifirmas lõpeb tööandjaga tööleping ja kui töötaja on näiteks 52- või 53-aastane, et juba siis on sellel inimesel väga raske leida uut tööd bussijuhina, sest eelistatakse nooremaid. Aga mismoodi nendele inimestele, kes hakkavad pensionieale lähenema, kes on juba 50-aastased, ikkagi tööturul koht säilitada? Kas nad ikkagi on tööturul oodatud? Praegu nad paljuski ei ole oodatud. Kui otsitakse tööd, siis paljud põrkavad selle vastu (ma ei mõtle ainult praegust kriisisituatsiooni, see oli nii ka headel aegadel), et üle 50-aastased ei ole tööjõuturule üliväga oodatud. See ei käi kõikide kohta, aga nii see sageli on. Nagu ma enne ütlesin, ei ole verinoored ja vähese haridusega inimesed tööjõuturule oodatud, sest neil puudub töökogemus, aga samas ei ole ka pensionieelses eas inimesed suuresti tööjõuturule oodatud.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Pensioniiga on tõesti üks neid asju, mis kindlasti ajas muutub, töötingimused muutuvad ja tänu tervishoiule ka inimeste eluiga pikeneb. Nii et paratamatult tõstatub ühes või teises riigis ikkagi küsimus, et tuleks pensioniiga tõsta. Eesti on üks neid harukordseid riike, kus pensioniiga permanentselt tõuseb, eriti naiste pensioniiga. Üks reform ei lõpe veel ära, kui teine keevitatakse sinna otsa. Kas komisjonis arutati, kuidas teised riigid talitavad, milline on see nende samm, kui nad võtavad ette järjekordse pensioniea tõstmise, ja kuidas neil on need asjad elanike poolt vastu võetud?

Aitäh küsimuse eest! Ega loomulikult keegi ei rõõmusta, kui pensioniiga tõstetakse. Aga nagu siin enne juttu oli, on paljudes riikides ikkagi kaasatud selliste küsimuste lahendamisse suur hulk rahvast. Selliseid otsuseid ei tehta pelgalt kas komisjoni või Vabariigi Valitsuse uste taga, see vajab laiemat arutelu. Samamoodi, nagu ma juba enne ütlesin, on teistes riikides, kus pensioniiga tõstetakse, olnud eelnevalt hoopis teistsugune situatsioon. Kui me räägime vanadest Euroopa Liidu liikmesriikidest, siis nendes riikides on töötingimused olnud teised, seal on võimalik osaajaga töötada, seal on mõeldud sellele, kuidas pensionieelses eas inimesed tööd leiavad. See ei puutu küll selle teema konteksti, aga seal on mõeldud ka sellele, kuidas töö ja pereelu ühitada. Eestis on neid töökohti, kus saab osaajaga töötada, ikkagi väga vähe, isegi neile, kes seda sooviksid. Kui veel pensioniea tõusust rääkida, siis nagu ma juba enne ütlesin, on kõigis nendes riikides olemas tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis tagab selle, et üldisest pensionikassast ei lähe raha nendele inimestele, kes on saanud kutsehaiguse tööandja süül või kellel on juhtunud tööõnnetus tööandja süül, see makstakse ikkagi välja kindlustusest. See on nagu kahe teraga mõõk: kui on olemas tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, siis see tagab ka selle, et tööandja vaatab rohkem, mismoodi on töötajale tagatud tervislikud töötingimused, tööohutus jne. Me ei saa kitsalt  ja mehaaniliselt läheneda, et tõstame ainult pensioniiga ja jätame kõik muu tagaplaanile. Samuti on lahendatud seal see probleem, kuidas ja kust makstakse pensioni nendele inimestele, kellel on õigus saada varem pensionile. Ma toon siin konkreetselt välja, sellest on viimasel ajal palju räägitud, tööpensioni.

Georg Pelisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Te just enne tõite välja need pensioniea tõstmise alternatiivid, millest on komisjonis rääkinud valitsus. Nendeks olid sotsiaalmaksu tõstmine või pensionide vähendamine. Aga kas teil konkreetselt on olnud komisjonis valitsuse poolt jutuks, kui suure summa me võiksime pensioniea tõusuga tegelikult võita, arvestades, et ilmselt tuleb teha lisakulutusi pensionieelikute ümberõppeks ja nende tööhõive tagamiseks, mis ei ole samuti odav? Kas konkreetsed arvutused on teil komisjonis otsustamise juures olnud või pole neid teps mitte olnud? Kui on olnud, siis kui suurt summat loodetakse kokku hoida või juurde saada?

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma olen siin juba korduvalt öelnud, me arutasime komisjonis Vabariigi Valitsuse eelnõu põhjal konkreetselt seda, et pensioniiga on vaja tõsta. Opositsiooni liikmed olid pensioniea mehaanilise tõstmise vastu. Loomulikult tõstatus meil korduvalt küsimus, kas need inimesed on tööjõuturule oodatud, kas nad saavad ümber- ja täiendusõpet, kas meil on välja kujundatud süsteem, mis tagab selle, et need inimesed oleksid tööjõuturule oodatud. Terve hulk selliseid küsimusi.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Eesti on liitunud sotsiaalvaldkonnas Euroopa sotsiaalhartaga. Kas komisjonis ka sotsiaalharta poolt arutati, kui selle pensioniseaduse eelnõuga tegeldi? Praegu jõuab ju 65. eluaastani ligi 64% meestest ja 86% naistest. Eelnõus on prognoositud, et aastal 2026 on need protsendid meestel kasvanud 75%-ni ja naistel 91%-ni. Kui tõepäraselt tuleb neid arve võtta? Kas arvutuse alus oli arusaadav ja põhjendatud?

Aitäh! Mul jäi eelmisele küsimusele vastates osa küsimusest vastamata, aga ma olen ka ligi kolm tundi juba siin kõnepuldis olnud. Ma loodan, et te annate mulle andeks. Mis puutub sellesse, kas pensionikassa pensioniea tõusust aastal 2026 või juba varasemal ajal lõppkokkuvõttes võidab, siis kõiki neid arvutusi kulude kohta, mis läheksid pensionieelses eas olevate inimeste koolitamiseks, võib-olla uue elukutse omandamiseks ja nii edasi, komisjoni ei toodud. Nagu me teame, on täiskasvanuharidus ja ümberõpe suuresti lapsekingades. Samuti on töötukassalt selles osas vähe loota, nendest inimestest, kes on tööta jäänud, saab töötuks oleku ajal koolitust ainult näpuotsatäis, mõni protsent. Need rahasummad, mis riik peab panema tulevikus kas või töötute täiendus- ja ümberõppesse, hakkavad olema väga suured, kui me tahame olla tõeliselt euroopalik riik, sest mujal riikides panustatakse väga palju töötajate ümber- ja täiendusõppesse. Meil, nagu ma juba enne ütlesin, tähendab see, mida vaesem sa oled, sageli seda, et seda rohkem pead ennast ise koolitama ja selleks raha leidma. Aga need, kes on juhtivatel kohtadel, on n-ö ülekoolitatud.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Vastustes on sellest küll räägitud, aga küsin siiski selle kohta, et kui seletuskirja uurida, siis seal on küll hulk statistilisi andmeid, aga erilist infot ettevaatavate analüüside kohta ei ole. Ka need siin toodud arvutused on tehtud silmas pidades praegust olukorda, aga aastal 2026 oleme juba ju viis aastat olnud Euroopa viie rikkaima riigi hulgas, siis on rikkust ikka juba viis aastat nauditud. Kas selles olukorras pensioniea tõstmist üldse vaja on? Kas komisjonis oli juttu, milline situatsioon on siis, kui me oleme rikkamaid riike Euroopas, kas meil on siis pensioniea tõstmine vajalik? Praegu saab Prantsusmaa 60 aastaga hakkama ja tõenäoliselt on ta seal kusagil viie hulgas või seal lähedal.

Aitäh küsimuse eest! Konkreetselt seda, kas me aastal 2026 oleme juba pikka aega olnud viie rikkaima riigi seas, komisjonis ei arutatud. Aga see, et tööealiste elanike arv selleks ajaks väheneb ja tunduvalt väheneb, oli meil küll teemaks. See oli ka üks põhjendusi, miks valitsus tõi meie ette eelnõu, millega soovitakse pensioniiga tõsta. Aga kui lähtuda ainult sellest, et tööealiste elanike arv väheneb ja siis tuleb panna tööle pensionäre, siis tuleb arvestada isegi nendes heades oludes, kui me olemegi olnud viis aastat viie rikkaima riigi hulgas, et pensionieelikute tervis ei pruugi olla sugugi selline, mis kindlustaks neile töökoha. Need asjad ei saa kuidagi olla selles osas omavahel seotud. Seda, milline on meie inimeste tervis aastal 2026 või üleminekuperioodil, kui hakatakse pensioniiga tõstma (ma pean silmas aastat 2017), milline hakkab olema meie tööealiste inimeste tervis, ei oska täna keegi täpselt ega isegi mitte umbkaudu prognoosida. Need andmed, mis meile komisjonis esitati (ma pean silmas just prognoose), lähtuvad suuresti heade aegade oludest. Selleks et teha järeldusi, on tähtsad algandmed.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Ma tunnistan, et kui ma nägin, et ühiskonnale sedavõrd olulist seaduseelnõu ei tule kaitsma mitte komisjoni esimees või aseesimees, olin ma pisut pettunud. Nüüd tahan teid kindlasti kiita, sest te kuulute nende vastajate hulka, kes ei anna mitte üksnes põhjalikke, vaid ka detailirohkeid vastuseid. Te olete inimene, kes ei vaata mitte kella, et saaks kiiresti sealt puldist ära, vaid annate meile korralikke ja selliseid seletusi, mis annavad adekvaatse pildi sellest, mis toimus komisjoni koosolekutel. Minu küsimus lähtub sellest väga raskesti defineeritavast mõistest "jätkusuutlikkus", mis on tulnud esile seoses meie europüüdlustega. Kas komisjonis oli ka pensioniea tõstmise kontekstis juttu sellest, mida tähendab jätkusuutlikkus sel juhul?

Aitäh küsimuse eest! Jätkusuutlikkusest on meie komisjonis olnud juttu väga mitme seaduseelnõuga seoses ja väga mitmete probleemide lahendamisel. Kui me oleme arutanud Eesti inimeste tervist, olukorda tööturul, seda, et euro on imerohi, siis alati on tulnud teemaks jätkusuutlikkus või on olnud sõna "jätkusuutlikkus" arutelus mingil kohal. Üks asi on see, kas pensionikassa rahalised vahendid on piisavad ja kas aastal 2026 pensionäride pension väheneb või, nagu peaminister ütleb, tõuseb. Ma veel kordan üle, et teine valitsuse esindaja, sotsiaalminister, ütles, et pension väheneb, kui me pensioniiga ei tõsta. See oleneb paljudest faktoritest. Nagu juba eespool nimetatud sai, üks faktor on kindlasti tervis, kas meie inimestel on tervist, et tööd rügada enda valitud erialal, et teha seda tööd, mis meeldib, ja kas jagub töökohti, kas inimesed on oodatud tööturule (ma mõtlen siin just eakamaid inimesi), kas on täidetud kõik need tingimused, mis tagaksid inimestele ohutud töötingimused, mis tagaksid inimestele tööl käies tervise, et ei oleks nii, et tööohutusnõuded on töökohal täitmata ja tööandjal puudub igasugune motivatsioon neid täita ning tegemata on terve hulk asju, mis võimaldaksid anda tööandjale sõnumi, et tööohutus- ja tervishoiunõuded peavad olema täidetud. Ma veel kordan üle, ma olen seda korduvalt ja korduvalt öelnud, et selleks peab kindlasti olema seadustatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Muidu maksavad pensionärid kollektiivselt kinni kõik halvad töötingimused ja nendest tingitud töövigastused, tööõnnetused ja nii edasi.

Aitäh, austatud ettekandja! Kuna istungi lõpuni on jäänud minut, siis jääb siinkohal seaduseelnõu 652 teine lugemine pooleli. Aitäh ettekande eest!
Head ametikaaslased! Mul on teile edastada üks teade. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõike 3 kohaselt kutsus Riigikogu esimees Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul kokku Riigikogu täiendava istungi Toompea lossi istungisaalis s.a 23. märtsil algusega kell 18 Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 652 teise lugemise arutelu jätkamiseks.
Istung on lõppenud. Kohtume täiendaval istungil, mis algab istungisaalis kell 18.

Istungi lõpp kell 13.00.