Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kaheksanda töönädala neljapäevast istungit. Nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma kutsun kõnepulti kolleeg Urmas Reinsalu.

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjoni nimel annan üle ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu algatamise otsustas sotsiaalkomisjon konsensuslikult. See oli tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on nii õiguskantsler kui ka mitmed ministeeriumid leidnud, et kehtiv ravimite juurdehindluse piirmäärade menetlus ja õiguslik korraldus on vastuolus põhiseadusega, ja selle pikalt väldanud põhiseadusvastasuse likvideerimiseks ongi see samm vajalik. Teiseks lähtus komisjon eelnõu algatamise otsust tehes sellest, et Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajate kinnitusel ei tohiks eelnõu käimasolevas kohtumenetluses riigi positsioone kuidagi halvendada. Kolmandaks lähtus komisjon konsensuslikku otsust tehes sellest, et ravimite hinnad haigekassa ja tarbijate jaoks ei tohiks tõusta. Eelnõu järgi peaksid ravimite hinnad aasta arvestuses haigekassa jaoks vähenema kokku arvestuslikult 12 miljonit krooni ja tarbijate jaoks 1 miljon krooni. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Üheksa Keskerakonna fraktsiooni liiget, keda ma siin esindan, küsivad regionaalminister Siim Valmar Kiislerilt informatsiooni uue trendi kohta Eesti ühiskonnas, mis väljendub selles, et Riigikogu liikmed suunatakse maavanema positsioonile. Sellega kaasnevalt on meil härra Kiislerile kuus küsimust. Loodame, et härra Kiisler neile kiiresti vastab. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul, ja kui arupärimine vastab sellele seadusele, siis edastan arupärimise otsekohe adressaadile.
Nüüd teated. Olen edastanud 21 Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile, üheksa Riigikogu liikme arupärimise kultuuriminister Laine Jänesele ja seitsme Riigikogu liikme arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Veel üks teade. Palun tähelepanu! Täna, kümme minutit pärast täiskogu istungi lõppu kutsub majanduskomisjon kokku erakorralise koosoleku komisjoni tööruumides. Teatele on alla kirjutanud komisjoni esimees Urmas Klaas.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Lugupeetud kolleegid! Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 643. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud proua esimees! Head ametikaaslased! Eelnõu 673 esimene lugemine toimus siin saalis 17. veebruaril ja pärast esimest lugemist ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Õiguskomisjon arutas eelnõu 8. ja 11. märtsil. Istungitel viibisid külalistena Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kvaliteedi infrastruktuuri talituse juhataja Ingrid Tavits, Tallinna Transpordiameti jurist Talvo Rüütelmaa ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna juhataja asetäitja Priit Poschlin. Lisaks olime palunud eelnõu kommenteerida liiklusteemadega tegeleval advokaadil Indrek Sirgil, kes oma mõningad tähelepanekud eelnõu kohta meile ka saatis. Olime palunud esitada Tallinna Transpordiametil arvamuse selle kohta, kuidas kirjalik hoiatamismenetlus praktikas toimib, kuna teatavasti on Tallinna Transpordiamet seda menetlust juba ligi aasta jooksul parkimiskorra rikkumiste puhul rakendanud. Tallinna Transpordiamet oma märkused ka esitas ning nende esindaja oli, nagu ma eelnevalt ütlesin, õiguskomisjoni istungil kohal.
Seega oli komisjonis arutatud teemadering tegelikult tunduvalt laiem kui see, mis kajastub muudatusettepanekute loetelus kolme muudatusettepanekuna. Nii näiteks arutasime lisaks hoiatamismenetluse senisele rakenduspraktikale komisjonis ka seda teemat, mille olid tõstatanud koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Siseministeerium. Probleem seisnes selles, et Riigikohtu viimase aasta otsustega on terve hulk kiiruskaameraid tõstetud n-ö riiulile, kuna neid ei ole tehnilistel põhjustel võimalik kasutada. Õiguskomisjon tegi nendele ministeeriumidele ettepaneku seda teemat täiendavalt analüüsida ja esitada vajaduse korral ettepanekud majanduskomisjoni menetluses oleva liiklusseaduse tervikteksti kohta.
Muudatusettepanekud on kõik algatanud komisjon ja algne initsiatiiv nende algatamiseks on tulnud ministeeriumidelt, eelkõige Siseministeeriumilt ja Justiitsministeeriumilt. Muudatusettepanekuid on seletuskirjas põhjalikult kommenteeritud ja ma ei hakka neist praegu detailselt rääkima.
Menetluslikud otsused: teine lugemine tänasel istungil lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine viia läbi 7. aprillil. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Erik Salumäe! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut ja kõik nad on esitanud juhtivkomisjon, see tähendab, et neid on täielikult arvestatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 673 teine lugemine on lõpetatud.

Algab põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Head kolleegid! Soovin kõigile ülehomseks kena kevade algust! Põhiseaduskomisjon otsustas seda eelnõu komisjonis teiseks lugemiseks ette valmistada neljal istungil. Lõppkokkuvõttes jõudsime üksmeelselt niikaugele, et meil on ettepanek selle eelnõu menetlemine täna Riigikogus korra veel katkestada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks meie soovil 1. aprill ja see võiks olla kell 15. Nii et aega oleks kümme tööpäeva.
Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta esitasid meie head kolleegid Isamaa ja Res Publica Liidust, kelle ettepanek oli, et erakondade juhatused ei esitaks andmeid oma erakonna liikmete kohta mitte nii, nagu eelnõu ette nägi, iga kuu, vaid teeksid seda kaks korda aastas. Komisjon lõppkokkuvõttes otsustas konsensuslikult, et see võiks toimuda igas kvartalis, ja me arvestasime seda ettepanekut sisuliselt.
Oli ettepanek selle kohta, et edaspidi peaks peetama arvestust ka selle üle, milline kodakondsus on erakonna liikmetel. Me peame siin muidugi silmas Euroopa Liidu kodakondsust. Meie põhiseaduse järgi võivad erakondadesse kuuluda ainult Eesti kodakondsusega isikud, kuid pärast meie Euroopa Liiduga liitumist me täiendasime põhiseadust ja sellest tulenevalt on nüüd võimalus meie erakondadesse kuuluda ka teistel Euroopa Liidu kodanikel. Sellise infoliidese tegemine pidi võtma aega, et saaks kõike kontrollida, ja seetõttu on meil ettepanek, et seadus hakkaks kehtima uuest aastast.
Muudatusettepanekute kohta tahan öelda ka seda, et  täiendavalt esitasid meile muudatusettepaneku head kolleegid roheliste fraktsioonist, kelle ettepanek oli, et erakonna võiks registreerida, kui on vähemalt 300 liiget. Praegu on see arv 1000, nii on see juba aastast 1994. Komisjon seda seisukohta ei toetanud ja päris mitmel põhjusel. Esiteks see, et see eelnõu ei käsitle selle teemaga seonduvat. Teiseks olime seda meelt, et see arv 1000 ei ole mitte niisama laest võetud, vaid see on niisugune arv, mis on seotud just nimelt isikute arvuga riigis ja tuleneb võrdlusest rahvaarvuga. Eelkõige Soome ja Rootsi näidetel on see välja toodud. Kolmandaks oli meil seisukoht, et erakonnad moodustatakse eelkõige poliitilise töö tegemiseks parlamendis ja erakonnad peavad olema selles mõttes jätkusuutlikud. Me ei pea otstarbekaks asuda juba väljakujunenud tugevate erakondadega riigi väikeerakondadeks killustamisele. Seda oleks võinud arutada mituteist aastat tagasi, kui see võis olla arutelu all olev küsimus.
Ütlen muudatusettepanekute kohta veel seda, et Erakonna Eestimaa Rohelised ettepanek ei kuulu siin saalis täna hääletamisele, sest ta sai vaid ühe poolthääle. See on muudatusettepanek nr 4. Muudatusettepaneku nr 5 tegi põhiseaduskomisjon. Siin on jäänud meil märkimata, et komisjon tegi selle ettepaneku ja ta ka arvestas seda täielikult. Üks sõna on siit vahelt ära jäänud.
Aga nagu ma ütlesin, töö selle eelnõuga käib edasi ja ma usun, et eelnõu saab tüki maad paremaks, kui ta praegu on. See on praegu kõik.

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on kuus muudatusettepanekut. Esimese on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Teise ettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, on täielikult arvestatud. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Viienda ja kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud.
Kuna põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, siis Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 1. aprillil kell 15. 1. aprill on pühade-eelne päev, seetõttu on tööpäev kolm tundi lühem ja sellest ka see erinevus.
Seaduseelnõu 516 teine lugemine on katkestatud.

Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks on juba kõnepuldis Riigikogu liige Marko Mihkelson.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on hea meel tutvustada algatajate nimel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nagu esimees juba viitas, on selle seaduseelnõu algatanud kõik Riigikogus töötavad fraktsioonid.
Teatavasti jõustus eelmise aasta 1. detsembril Lissaboni leping. Pärast pikki arutelusid leppisid liikmesriigid kokku ja ratifitseerisid uue leppe, mis annab ka liikmesriikide parlamentidele võimaluse oma tööd ajakohastada, selleks et paremini osaleda Euroopa Liitu puudutavas otsustusprotsessis. Kõige täpsemini räägib sellest uue, muudetud leppe artikkel nr 12. Põhimõtteliselt sätestab see riikide parlamentide võimaluse viia läbi subsidiaarsuskontrolli Euroopa Liidus kavandatavate seadusandlike aktide eelnõude üle või ka avaldada oma vastumeelt juba vastuvõetud seadusandlike aktide suhtes.
Pärast Euroopa Liidu uue leppe jõustumist kutsus Riigikogu juhatus kokku töörühma, kuhu kuulusid esindajad igast Riigikogu fraktsioonist. Selle töörühma töö tulemusel sündis see eelnõu, mida ma siin lühidalt tutvustan. Ma tuletan meelde, et viimati analüüsis Riigikogu põhjalikumalt Euroopa Liiduga seonduvat ja just nimelt parlamendi rolli otsustusprotsessis vahetult enne meie liitumist Euroopa Liiduga, 2003. aasta lõpul tehti seda tööd ja 11. veebruaril 2004 võttis Riigikogu vastu kodukorra seaduse muutmise seaduse, mille alusel on viimased viis aastat, täpsemini öeldes varsti juba kuus aastat, meie parlament Euroopa Liidu otsustusprotsessis töötanud. Nii Euroopa Liidu asjade komisjoni kui ka teiste komisjonide töökogemus on näidanud, et toona vastuvõetud otsused olid ettenägelikud ja see protsess on olnud kõigiti hinnatav. Eelmisel aastal Euroopa Liidu asjade komisjon vaagis esimest viit aastat Euroopa Liidus, kaasa arvatud Riigikogu rolli. Peab ütlema, et need muudatused ja need otsused, mis me tegime kuue aasta eest, on tänaseni pädevad ja aitavad kindlasti Riigikogul ennekõike rahvuslikus otsustusprotsessis väga otsesel määral kaasa rääkida.
Lissaboni leping ja sellest tulenevad sätted annavad meile võimaluse kujundada oma kodu- ja töökorda selliste muudatuste kaudu, mis võimaldavad meie parlamendil otsesuhtlust Euroopa Liidu institutsioonidega.
Selle muudatusettepaneku, õigemini, seaduse muutmise seaduse eelnõu sisuks on ennekõike kolme momendi arvestamine ning sätestamine meie kodu- ja töökorras. Need kolm olulisemat momenti, mida see seaduse muutmise seaduse eelnõu sätestab, on järgmised. Esimene puudutab subsidiaarsuskontrolli seadusandliku akti eelnõu puhul. Meie pakutud sõnastus ja menetlusprotsess, mis loomulikult lähtub Lissaboni leppes kindlaksmääratud ajaraamistikust, võimaldab Riigikogul võtta vastu põhjendatud seisukohti, juhul kui Euroopa Liidu seadusandliku akti eelnõu ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Teine oluline moment, mida eelnõu meie kodu- ja töökorda lisab, on võimalus esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule, kui Riigikogu leiab, et vastuvõetud Euroopa Liidu seadusandlik akt on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Kolmas oluline valdkond, mis on eelnõus sätestatud, on Riigikogu vastuseisu väljendamise võimalus nn sillaklausli suhtes ehk siis, kui Euroopa Liidu tasandil otsustatakse muuta ühe või teise seadusandliku akti vastuvõtmise korda.
Nende arutelude käigus, mida töörühm pidas seaduseelnõu ette valmistades, olid seisukohad üldiselt kattuvad. Peaasjalikult väljendus selles töös Riigikogus kohane konsensuslik hoiak Euroopa Liitu puudutavates küsimustes. Küll aga oli üks teema, mis tõenäoliselt tõstatub ka nüüd menetlusprotsessis. See on küsimus subsidiaarsuskontrolli või subsidiaarsuse põhimõtte järgimise menetlusest. Praeguses eelnõus on sätestatud Euroopa Liidu asjade komisjoni n-ö filtriroll. Töörühmas seaduseelnõu ette valmistades rõhutas eeskätt Keskerakonna fraktsioon, et ehk võiks olla algataja roll, erinevalt praegu eelnõusse kirjutatust, et see on Euroopa Liidu asjade komisjonil, ka kõigil teistel Riigikogu komisjonidel. Miks eelnõu algatajad või töörühma eksperdid hindasid Euroopa Liidu asjade komisjoni n-ö filtrirolli vajalikkust just nimelt siin? Eelkõige rõhutati lühikest menetlusprotsessi. Teatavasti annab Lissaboni leping meile võimaluse subsidiaarsuskontrolli teha kõigest kaheksa nädala jooksul. Tõsi, august on sellest protsessist ametlikult välja jäetud, aga ikkagi, menetlus kaheksa nädala jooksul, kusjuures sinna hulka peab kuuluma arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuselt, eeldab teema küllaltki intensiivset käsitlemist. Nagu eelnõu viitab, on see otsustusprotsess erinev Riigikogus üldiselt tavaks olevast otsuse eelnõu menetlemisest. Menetletakse ainult ühel lugemisel ja eelnõu üleandmisel määratakse ka muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.
Kui vaadata praegu meie kuue aasta kogemust, aga ka laiemalt Euroopa Liidus viimastel aastatel toimunut just nimelt selles valdkonnas, subsidiaarsuskontrolli koha pealt, siis võib loomulikult öelda, et nimetatud seadusmuudatused sätestavad meile võimaluse, kuid seda võimalust kasutatakse tõenäoliselt küllaltki harva. On täiesti selge, et Euroopa Liidu praeguses otsustusprotsessis nii Euroopa Komisjon kui ka teised institutsioonid, kes töötavad välja seadusandlike aktide eelnõusid, püüavad kahtlemata selle protsessi kõige esimeses faasis välistada vastuolu liikmesriikide ja ühenduse vahel. Tõsi, viimastel aastatel on siiski olnud juhtumeid, kui ühe või teise riigi parlament on esitanud oma negatiivse arvamuse ühe või teise seadusandliku akti eelnõu kohta, aga need on olnud pigem üksikud juhud. Selles suhtes meie kodu- ja töökorra seadusesse kavandatav muudatus väga põhimõtteliselt meie igapäevatööd ei muuda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Mihkelson! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma kutsun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde.

Auväärt istungi juhataja! Auväärt kolleegid! 8. märtsil valmistas põhiseaduskomisjon seda eelnõu ette esimeseks lugemiseks. Nii nagu tänagi, andis algatajatepoolse töögrupi juhataja, meie hea kolleeg Marko Mihkelson väga põhjaliku ülevaate selle eelnõu algatamise vajalikkusest ja nendest seisukohtadest ning see ülevaade oli sama põhjalik nagu tänagi. Põhiseaduskomisjon soostus nende seisukohtadega ja täiesti üksmeelselt, konsensuslikult otsustasid kõik kohal olnud põhiseaduskomisjoni liikmed selle eelnõu esimese lugemise lõpetamise kasuks ja selle kasuks, et seda teha just nimelt tänasel Riigikogu istungil. Palusime määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. aprill kell 6 õhtul. Möönsime sealjuures, et selle eelnõu edasise menetlemise käigus võivad eri fraktsioonid esitada eelnõu kohta täiendusi. Kas Euroopa Liidu asjade komisjon peaks olema subsidiaarsusprintsiibi rikkumise menetluse puhul n-ö filtriks või ei peaks? Aga see on juba edasiste arutelude koht. Praegu olid küll kõik kohalolijad seda meelt, et toetada esimesel lugemisel niisugust teksti, nagu meie laudadele jagatud on. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 697 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. aprilli kell 18. Eelnõu 697 esimene lugemine on lõpetatud.
Me oleme ammendanud tänase päevakorra, see tähendab, et istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 10.30.