Tere hommikust, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. Küsin kõigepealt, kas teil on soovi  eelnõusid või arupärimisi üle anda? Palun Riigikogu kõnetooli Mart Jüssi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjoni nimel annan Riigikogu menetlusse veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seda lühidalt tutvustades ütlen siin täna, et eelnõu juured ulatuvad Euroopa Liidu eelsesse aega ja on seotud valdavalt direktiivide ülevõtmisega kaasnenud vajalike muudatustega. Lühidalt öeldes on nende valdkonnadirektiivide esialgsel ülevõtmisel väga palju asju reguleeritud rakendusmääruste tasandil, mille puhul on nüüd täpsema analüüsi põhjal leitud, et neid peaksid ikkagi reguleerima seadused ja nii käsitleb see suhteliselt mahukas eelnõu mitme normi sisseviimist seaduse tasandil. Veeteemad on üldiselt vaieldamatult, võiks isegi öelda, et elu ja surma küsimus paljudes kohtades ja sellepärast on oluline nende asjade reguleerimine väga täpselt, selgelt ja siduvalt. Selliste eesmärkide täitmine, mida riigid on endale seadnud, eeldab seadusega reguleerimist. On ka mingi tähtaeg, millal me peame saavutama nendes asjades selguse. See on 2015. aasta, nii et praegu on suhteliselt õige aeg seda teha.
Ma ei saa rääkida, kui saalis on nii suur sumin!
Valdkonnad, mida see eelnõu reguleerib, on puurkaevude ja põhjaveega seonduv valdkond, elukeskkonna kvaliteet, ohtlikud keemilised ained, ja ka see oluline asi, mis on meil vaata et päevakorraline – üleujutuste direktiiv. Kevad algab järgmisel nädalal, lumi sulab ja seda seaduseelnõu on vaja. Aitäh!

Marika Tuus, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan sisse seaduseelnõu sotsiaalhoolekande seaduse muutmiseks. Nimelt soovime tõsta toimetulekupiiri 1200 kroonini ning teise ja iga järgmise pereliikme puhul 960 kroonini. Lisaks soovime laiendada toimetulekutoetuste saajate ringi ja muuta ka toetuste arvestamise aluseid. Me soovime, et mitmesuguseid toetusi, nagu näiteks represseeritutele makstavad toetused ja peretoetused, aga samuti avaliku töö eest saadavat tulu ei arvestataks toimetulekutoetuse maksmisel sissetulekute hulka. Nendel toetustel on oma kindel otstarve ja need ei peaks kuluma muude esmavajaduste rahuldamiseks, nagu seda on toit, ravimid ja teised esmatarbekaubad. Aitäh!

Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kui nad vastavad meie kodu- ja töökorra seadusele, otsustatakse nende menetlusse võtmine kolme tööpäeva jooksul.
Head ametikaaslased! Mul on teile ka üks teade. Nimelt homme, see on kolmapäeval, s.a 17. märtsil, osalevad infotunnis valitsusliikmetest peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning kultuuriminister Laine Jänes.
Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.

Võime asuda tänaseid päevakorrapunkte menetlema. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu!

Austatud istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Sotsiaalkomisjon menetles seda eelnõu põhjalikult ja konsensuse vaimus.

Üks hetk, hea ettekandja! Kolleegid! Me alustasime ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Kui teil on jutuajamisi, mis seda eelnõu ei puuduta, siis on mul suur palve, et te peaksite need väljaspool Riigikogu istungite saali. Palun vabandust, ettekandja! Palun!

Vaevalt et siin saalis selle eelnõu väliseid jutuajamisi küll on. Me arutasime seda eelnõu põhjalikult, leidsime konsensuse ja tegime mõned muudatusettepanekud ka eelnõu algataja palvel. See eelnõu peaks teiseks lugemiseks küps olema ja komisjon teebki ettepaneku teine lugemine täna lõpetada ja sel nädalal ka kolmas lugemine läbi viia.
Selle eelnõu võib-olla niisugune sisuline mõju, mis puudutab ka meie retseptiravimite kõrget hinda, on see, et see on üks praktilise iseloomuga ja tõsine samm, et retseptiravimite hinda alandada. Eelnõu saavutab seda sellise meetodiga, et ta kehtestab võimaluse sõlmida hinnakokkuleppeid ka 50%-lise omaosalusega ravimitele, mis haigekassa hinnangul peaks andma kokkuhoidu umbes 50 miljonit krooni aasta kohta.
Eelnõu kohta laekusid roheliste saadikurühmalt muudatusettepanekud, mis puudutasid veterinaarravimite kättesaadavust ja selle tagamist. Me arutasime seda komisjonis ja leppisime kokku kahes põhimõttelises küsimuses. Seoses sellega, et eelnõul on taga niisugune rahaline tarbijate ja ka riigi kulutusi vähendav mõõde, mis puudutab kokkuleppehindade sõlmimise võimalust 50%-lise omaosalusega, leidsime me, et ei ole otstarbekas seda teemat selles eelnõus menetleda. Nende muudatusettepanekute esitajad aktsepteerisid seda, aga me andsime Sotsiaalministeeriumile selge ülesande tulla lähinädalate jooksul välja oma käsitlusega nende roheliste muudatusettepanekute pinnalt, mis puudutavad veterinaarravimite laiemat kättesaadavust tarbijatele. Komisjonis valitses minu hinnangul konsensuslik vaim, et see küsimus tuleb viivitusteta lahendada. Seda kinnitas ka sotsiaalminister, et nad on valmis sellest teemast lähtudes tegutsema. Vastavalt kokkuleppele kas siis meie algatame komisjoni poolt sellekohase seaduseelnõu või algatavad nende muudatusettepanekute tegijad, see on edasise praktilise töö küsimus. Ühesõnaga, ma tahan kinnitada, et me pole seda teemat sugugi unarusse jätnud, vaid me tahame sellega tõsiselt edasi tegelda ja ainult praktilised ajalised kaalutlused olid need, mille tõttu peeti otstarbekohaseks seda sellisel menetluslikul meetodil lahendada.
Lisaks olid selle eelnõu menetlemisse kaasatud ka mitmed organisatsioonid – ravimitootjad, hulgimüüjad, apteekide organisatsioonid. Nad esitasid mitmeid tehnilisi küsimusi ja probleeme, millest mõningaid võeti arvesse ja mõningaid ei võetud arvesse, nagu elus vahel juhtub. Ja sellega on see eelnõu, mis on mõistlik eelnõu ja otstarbekohane eelnõu, valmis teist lugemist läbima. Aitäh!

Suur aitäh! Küsimusi ametikaaslastel ei ole. Tänan ettekande eest! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me võime nüüd läbi vaadata eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud, mida on kokku seitse. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, teine muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek on samuti juhtivkomisjonilt, nagu ka neljas, viies ja kuues. Ka viimase, seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme läbi vaadanud kõik eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 643 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Imre Sooääre!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Maaelukomisjon on otsustanud algatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja on arutanud seda kahel komisjoni istungil 8. märtsil ja 9. märtsil. Kutsutud oli Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup, kes selgitas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud täiendavate otsetoetuste taotlemisel tekkida võivat probleemi. Tootmisest lahti seotud täiendava otsetoetuse saamiseks tuleb tootjal lisaks määratud ajaloolisel referentsil põhinevale toetusõigusele tõendada, et taotleja on jätkuvalt põllumajandusega tegelev isik. See tähendab, et ta peab vastama seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele: kasvatama ühe loomühiku ulatuses põllumajandusloomi või omama oma kasutuses ühe hektari põllumajandusmaad. Seejuures võib lisaks registris olevale põllumajandusmaale arvesse võtta ka sellise põllumajandusmaa, mille suhtes ei kehti registrisse kandmise kohustus. Selliseid taotlejaid, keda kirjeldatud probleem praegu puudutab, on hinnanguliselt 50 ja lahendusena ongi välja pakutud käesolev eelnõu, kus § 13 lõikega 2 jäetakse välja tingimus, mis on seatud selleks, et see maa oleks põllumassiivide registris.
Komisjon otsustas üksmeelselt saata maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 701 Riigikogu täiskogu päevakorda 16. märtsil 2010 ja teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Teiseks otsustati teha ettepanek määrata eelnõu 701 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. märts 2010 kell 18. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on väga lühike sellepärast, et kuna taotluste vastuvõtmine algab, siis selleks, et need 50 maaomanikku ei jääks võimalikust toetusest ilma, oleks vaja seda eelnõu kiiresti menetleda, et tagada ka neile võimalus taotlus esitada. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis ma läbirääkimisi ei ava. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 701 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. märtsi kell 18.
Head kolleegid! Oleme läbi arutanud kõik täna päevakorras olnud eelnõud ja meie tänane istung on lõppenud. Soovin teile edu ja töökaid komisjoniistungeid!

Istungi lõpp kell 10.13.