Austatud istungi juhataja! Head arupärijad! Sissejuhatuseks väike täpsustus. Kui te täna lähete töötukassa kodulehele, siis te leiate sealt eelmise aasta 18. detsembril vastuvõetud "Eesti Töötukassa arengukava 2010–2012". Kas leidsite juba üles? Väga hea! Sellest tulenevalt kinnitas töötukassa nõukogu 3. veebruaril ka 2010. aasta tööplaani. Aga nüüd konkreetsete küsimuste juurde.
Esimene küsimus: "Kui suur on Teie hinnangul tegelik töötus Eestis võrreldes ametliku töötute arvuga, kes on arvel töötukassas?" Ei ole olemas tegelikku ega ametlikku töötute arvu, on olemas registreeritud ja statistiline töötute arv. Registreeritud töötute arv on Eesti Töötukassas arvel olevate töötute arv ja statistiline töötute arv on tööjõu-uuringu tulemuste põhjal leitud töötute arv, mida kasutavad nii Statistikaamet kui ka Eurostat. Registreeritud töötus hõlmab inimesi 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani ja tööjõu-uuring hõlmab suuremat vanusegruppi ehk vanusegruppi 15 aastat kuni 74 aastat. See on üks erinevuse põhjusi. Vahe registreeritud ja statistilise töötuse vahel on viimase aastaga tunduvalt vähenenud. Kui 2008. aastal oli statistiline töötus veel üle kahe korra suurem kui registreeritud töötus, siis 2009. aasta kolmandas kvartalis oli statistiline töötute arv 102 300 ja registreeritud töötute arv 73 235 ehk 71%. Kui varem oli kahekordne vahe, siis 2009. aasta kolmandas kvartalis moodustas registreeritud töötus 71% statistilisest töötusest. Võrdluseks ka 2009. aasta neljanda kvartali statistiline ja registreeritud töötute arv: neljandas kvartalis oli arvel 89 364 inimest, töötuse määr oli 12,8% ja tööjõu-uuringu andmetel oli statistiline töötute arv 107 000. Me saame siia juurde öelda ka reedesed andmed registreeritud töötuse kohta, mis on 94 129, aga statistilist töötute arvu ei saa öelda, sest see tehakse kolme kuu kohta ehk kvartaalse aruandena.
Teine küsimus: "Milliseid meetmeid olete rakendanud ministrina tööhõiveprobleemide lahendamiseks ning milliste tulemustega?" Aastatel 2009–2010 oleme tööturuteenuste osutamiseks oluliselt suurendanud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava tööhõiveprogrammi eelarvet. Kui aastatel 2007–2009 oli kogu eelarve maht 437 miljonit krooni ja kasutada oli sellest vaja 349 miljonit krooni, siis 2010. aastal on konkreetselt tööhõiveprogrammi maht 422 miljonit, mida on valitsuse otsuse kohaselt võimalik vajaduse korral suurendada 100 miljoni krooni võrra, 522 miljonini. Kui võtta kokku kõik meetmed, mida võetakse 2010. aastal inimeste tööleaitamiseks, töökeskkonna arendamiseks, konkurentsivõime säilitamiseks ja muudeks sellisteks tegevusteks, siis on see koguarv 4 miljardit krooni. Seal sees on ka hüvitised. Aastatel 2009–2010 on tööhõive säilitamiseks ja töötusega toimetulekuks tehtud mitmeid uuendusi. Sellel aastal on töötukassa nõukogu pannud põhirõhu nendele meetmetele, mis otseselt aitaksid töötu tööle: palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus, tööpraktika ja muud sellised meetmed. Mõned näited selle kohta, mis on uuenenud. Uute töökohtade loomiseks on kasutusele võetud ettevõtluse alustamise toetus (viimastel aastatel kuni 70 000 krooni). Ettevõtluse alustamise toetus on sel aastal viidud n-ö tervikpaketi peale, mis sisaldab koolitust, nõustamist äriplaani koostamiseks, toetusega loodud ettevõtte järelnõustamist ja vajaduse korral ka erialast täienduskoolitust. Muudetud on palgatoetuse tingimusi, millest on siin korduvalt juttu olnud. Palgatoetust on võimalik saada kuni 50% palgast, kuni kuueks kuuks ja kuni 4350 krooni. Kui võtta kõige viimased arvud, siis need näitavad meile seda, et palgatoetust on tänahommikuse seisuga antud 708 inimese töölevõtmiseks. Suurendatud on nii stipendiumi suurust kui on lihtsustatud ka sõidutoetuse maksmist, et vähendada töötute halduskoormust. Mäletatavasti läksid eelmise aasta sügisel töösse ka koolituskaardid. Koolituskaardid on olnud päris menukad. Üle 1300 inimese on koolituskaarti kasutanud. Lisaks eelmainitutele osutab töötukassa tööhõiveprogrammi raames muid teenuseid, annab abi tööpuuduse leevendamiseks ja töötute aktiivsena hoidmiseks, näiteks karjääriteenused, koolitused, tööpraktika. Lisaks on rehabilitatsiooniteenused, puuetega inimestel on toetuste ja teenuste saamist lihtsustatud jne.
Kolmas küsimus: "Kuidas hindate Eesti riigi ja Euroopa Liidu vahendite kasutamise senist efektiivsust tööhõiveprobleemide lahendamisel ning millised need efektiivsuse näitajad on?" Euroopa Liidu vahendite kasutamise tulemuslikkuse eesmärgipärasuse hindamine toimub pidevalt, seda tehakse struktuurivahendite kasutamiseks kehtestatud aruandluskorra alusel. Hinnatakse eri indikaatorite täitmist. Kuna teenuste pakkumise eesmärk on lisaks töötu võimalikult kiirele tööleaitamisele ka töötute aktiivsena hoidmine, on üks pidevalt hinnatav indikaator ka aktiivseid tööturuteenuseid kasutanud isikute arv. Kui vaadata eelmise aasta statistikat, siis 2009. aastal suurenes 2008. aastaga võrreldes enamikus tööturumeetmetes osalemine keskmiselt kolm korda. Kui 2008. aastal sai näiteks koolitust 5600 inimest, siis 2009. aastal juba 18 110 inimest. Kui vaadata efektiivsust (lihtsalt veel kord meenutuseks), siis kui aastatel 2007–2009 oli kogumaht kolme aasta peale 437 miljonit krooni, siis ainuüksi sellel aastal on ette nähtud 422 miljonit krooni otsestele tööhõiveprogrammidele, pluss muud meetmed. See raha on päris palju suurenenud.
Neljas küsimus: "Kui palju on 2009. aasta jooksul lahkunud Eestist inimesi tööle välisriikidesse ja kui palju neid on sealt tagasi tulnud?" Eestist lahkumise korral on inimesel seaduse kohaselt kohustus teavitada rahvastikuregistrit oma elukohaandmete muutumisest. Kui inimene jätab selle kohustuse täitmata, siis puuduvad ka andmed, mille põhjal saaks kindlaks teha, kui palju inimesi ja kuhu on elama asunud. Seetõttu ei kajasta rahvastikuregistri statistika väljarände tegelikku ulatust. Võime öelda, et kuigi puudub statistika välismaale tööle läinud eestimaalaste kohta, võib varasemate uuringute põhjal väita (me oleme ministeeriumis teinud väljarändepotentsiaali uuringuid), et enamik välismaale tööle minejatest soovib välismaal tööd teha vaid ajutiselt ega kavatse sinna alaliselt elama jääda. Eesti Panga rändeuuringutele tuginedes võib väita, et töötajate aastane väljavool Eestist jäi aastatel 2007–2008 4000 ja 6000 vahele. Samast uuringust võib järeldada, et tagasipöördumine Eestisse on küllaltki tavaline. Suhe emigreerujate ja re-emigreerujate vahel oli laias laastus 2 : 1. 2009. aastal välismaal töötanud inimeste hulgale saab hinnangu anda alles veebruari lõpus, kui Statistikaamet avalikustab tööjõu-uuringute andmebaasi. Arvestama peab ka seda, et teistes riikides on majanduslanguse tõttu töö leidmine muutunud keerulisemaks. Kui vaadata veel mõnda statistikanumbrit, siis Eestis taotles 2009. aastal töötuskindlustushüvitise määramisel välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvessevõtmist 1484 inimest, kellest valdav enamik, 843, olid töötanud Soomes.
Viies küsimus: "Kui suur on välismaal töötavate eestimaalaste arv kokku ja kui palju kaotab riik selle tõttu maksutulusid, eelkõige tulumaksu ja sotsiaalmaksu näol?" Väga ligikaudsel hinnangul jääb välismaale lühemaks või pikemaks ajaks suundunud töötajate arv 20 000 ja 30 000 inimese vahele. Riik ei pea seoses väljarändega ilmtingimata maksutulusid kaotama. Eesti inimeste liikuv eluviis on muutunud üsna levinuks ning seda ei tuleks võtta kui paratamatust, vaid kui võimalust. Tööjõu osaline kaotus ei pruugi avaldada negatiivset mõju heaolule niikaua, kuni emigreeruvad eelkõige madalama kvalifikatsiooniga töötud inimesed, on väitnud ka professor Eamets. Täpsemaid rändeandmeid on võimalik leida Sotsiaalministeeriumi toimetisest "Töövaldkonna areng 2008–2009".
Kuues küsimus: "Milline on Teie hinnang töötukassa toimetulekule oma ülesannetega? Kas Teie sotsiaalministrina olete analüüsinud tööturuameti ja töötukassa liitmise tagajärjel kujunenud tööturuteenuste osutamise olukorda, sealhulgas töötajate haridustaset ja nende väljaõpet? [- - -] Millised on olnud Teie järeldused ja mida olete ette võtnud töötukassa tegevuse parandamiseks?" Tööturuameti ja töötukassa ülesannete liitmise tulemusel saab töö kaotanud inimene kogu tööotsinguteks vajaliku abi ühest kohast. Töötukassa on pikendanud lahtiolekuaegasid, on märkimisväärselt suurendanud töötajate arvu, tänapäevastanud klienditeenindust, suurendanud elektroonilise asjaajamise võimalusi. Näiteks on praegu võimalik e-Töötukassa kaudu taotleda koondamishüvitisi ja vaadata tehtud kindlustushüvitise otsuseid. E-lahenduste arendused jätkuvad. Töötukassa on täitnud endise tööturuameti ülesandeid üheksa kuud. Kindlasti võib öelda, et alati saab üht-teist paremini teha, kuid siiski võib hinnata, et töötukassa on suutnud täita oma põhiülesannet tööturuteenuste pakkumisel hästi. 2009. aastal alustas tööturuteenuste kasutamist 2,3 korda rohkem töötuid kui 2008. aastal. On selge, et sellest tulenevalt on need mahud väga palju suurenenud. Nagu ma enne ütlesin, eri teenuste puhul 2,5–3 korda. Kui vaadata, mida saaks paremaks teha, siis üks valdkond, mida ma pean vajalikuks töötukassas arendada, on kindlasti teavitustöö, ja teine valdkond, kus ma näen arenguruumi, on konsultantide ja juhtumikorraldajate pädevus ja nende koolitamine. Sisekoolitust on vaja ainuüksi juba seetõttu, et töötute arv on pidevalt kasvanud ja seetõttu oleme pidanud ka töötukassasse oluliselt personali juurde värbama.
Seitsmes küsimus: "Kui palju ja millise sisuga on Teile laekunud kaebusi töötukassa tegevuse kohta ja mida olete ette võtnud nende põhjal?" 1. maist 2009 on töötukassa tegevuse kohta laekunud ministeeriumile kaebusi ja selgitustaotlusi peamiselt kahes valdkonnas: töötuskindlustushüvitis ja töötutoetuse maksmine (7 kaebust ja selgitustaotlust) ja tööturukoolitus (5 kaebust ja selgitustaotlust). Aja kokkuhoiu mõttes ei hakka ma neid kõiki ette lugema, aga need on seotud koondamisteatega, töötuskindlustushüvitise maksmisega ning sellega, milline on talupidaja töösuhe. Mis koolitusi puudutab, siis siin oli küsimus mootorsõidukikoolituse kohta doktorantuuris õppiva inimese puhul. Kui on soovi, siis pärast ma edastan nende juhtumite kohta täpsemad andmed, aga aja kokkuhoiu mõttes ma neid praegu ette lugema ei hakka. Lühidalt öeldes said kõik need probleemid lahenduse.
Kaheksas küsimus: "Milliseid võimalusi tööhõiveprobleemide lahendamiseks on Teie hinnangul töötukassa ja Sotsiaalministeerium ning valitsus tervikuna ebapiisavalt ära kasutanud?" Tööhõiveprobleemide lahendamiseks ei ole olemas valmislahendusi, sest nende tekkimisel on mitmeid põhjusi. Kui me vaatame viimaseid aastaid, siis tööhõive kasvu põhjuseks oli majandusbuum ning hõive languse ja töötuse suurenemise põhjuseks oli majanduskriis. Selleks et saavutada majandusbuumiaegne hõive, oleks kindlasti vaja teha väga palju investeeringuid, vähemalt samas mahus, nagu tehti enne buumi, aga selge on see, et selline ootus oleks liiga optimistlik. Kui vaadata registreeritud töötute haridustaset, siis paljude inimeste tööhõiveprobleemi lahendamiseks ei piisagi ainult tööturumeetmetest, vaid abi oleks eelkõige põhihariduse omandamisest või muu taseme hariduse omandamisest. Eelmise aasta viimasel päeval oli arvel 87 282 töötut. Kolmanda taseme haridus oli neist 17 615 inimesel, teise taseme haridus 52 664 inimesel, esimese taseme haridus 16 440 inimesel. Nende teemadega tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium. Aga kindlasti on lühike vastus sellele küsimusele see, et kui on rohkem raha, siis on võimalik ka rohkem inimesi koolitada. Töötukassa võimekuse taha midagi ei jää. Haldussuutlikkus on olemas, et kõiki teenuseid rohkem pakkuda, kui raha rohkem on. Aitäh!