Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame 17. veebruari infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 35 Riigikogu liiget, puudub 66.
Head ametikaaslased! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaministri ülesannetes haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.


1. 13:01 Koolireformist

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame registreeritud küsimustega. Kõigepealt on Riigikogu liikmel Mailis Repsil küsimus valitsuse liikmele Tõnis Lukasele. Teemaks on koolireform. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Jaanuari lõpus te teatasite, et olete otsustanud lippu küll reformi koha pealt kõrgel hoida, aga tempot siiski veidi maha võtta. See on tekitanud väga palju küsimusi, et mida te silmas peate. Kas kriteeriumid gümnaasiumidele tulevad? Kuidas nad tulevad? Kui teile sobib, siis kasutame seda infotundi, et te saaksite natukene üldsust teavitada sellest, mida te tegelikult nüüd edasi plaanite. Võib-olla võtaksime siis maha ka mõned selle teemaga seonduvad hirmud või meeleolud.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister! Ma palun vabandust, enne kui te vastate. Head ametikaaslased! Selles küsimuses kuni neli kohapealt registreeritud küsimust. Palun, minister!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud pärija! Ärge mõistke, lugupeetud juristid, valesti. Lugupeetud küsija! Ma olen täiesti kindel, et need, kes olid Tartus auditooriumis ja kellele ma andsin teada, et tsentraliseeritud korras põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamist ning lisaks sellele gümnaasiumidele suuruskriteeriumide seadmist ei tule, said sellest kõik ka ühtemoodi aru. Ei tulegi ja sellega seoses teeb Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku edaspidi Riigikogu menetluses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse lugemistel arvestada seda, et ei ole ei põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist ega ka vastavaid rakendussätteid, mis tähendaks uute koolituslubade väljaandmist uue põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu kehtestamise puhul, kuna seda riiklikult lihtsalt ei kehtestata.
Loomulikult, ega küsimused, mis ühiskonnas on, sellest ei muutu. Olukord sellest ei muutu, lapsi juurde ei tule. Aga kolmest erinevast positsioonist, mis kujunesid – valitsuse analüüsidele tuginev seisukoht, avalikkuse teadmine, et ei taheta tsentraliseeritult muudatusi teha, tahetakse kohapeal otsustada, ja opositsiooni seisukoht, et midagi ei tohiks teha – tuli valida ikkagi munitsipaalomavalitsuste positsioon, et nad tahavad ise otsustada, ja ma arvan, et edaspidi nad langetavad koolivõrgu osas ainult tarku otsuseid.

Aseesimees Jüri Ratas

Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas gümnaasiumide kriteeriumide või siis erandite osas hakkab otsustama Vabariigi Valitsus? Küsimus on olnud ju selles, kas gümnaasiumidele kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ikkagi mingisugused kas suurusest, kvaliteedist või sisust tulenevad reeglid, sest tegelikult õppekava ütleb, et gümnaasium peab olema mitmel õppesuunal. Sellest on tekkinud ka küsimus, et kui seda ei tehta seaduses, kas Vabariigi Valitsus hakkab siis kehtestama määruse tasandil mingisuguseid lisakriteeriume.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Ma ei tea, millest on kuluaarides juttu olnud, aga see, et tsentraalset koolivõrgu uuendust gümnaasiumi lahutamisena põhikoolist ja gümnaasiumidele suuruse parameetrite seadmist ei tule, on kõigile ühtemoodi arusaadav. Sellest, mida seadus võiks käsitleda, võib rääkida siis, kui on üldse tõenäoline, et see seadus Riigikogus vastu võetakse. Minul on kujunenud arvamus, et seda seadust vastu ei võeta, sest esiteks on sellega seotud ikkagi küllalt palju selgitamist vajavaid kvaliteedikriteeriume, millest lihtsalt loosungite vormis või mööda maakonda sõites ja veoautokastist kõnesid pidades on väga raske rääkida ning inimestel sellest raske aru saada. Võib-olla on see poliitiliselt liiga keeruline teema. Aga teiseks, juhtivkomisjoni juhib opositsiooni liige, aseesimees on opositsiooni liige – ma ei ole näinud erilist huvi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eri valdkondade ja plokkide suhtes. Tuletan meelde, et need ei puuduta sugugi mitte ainult koolivõrku. Koolid ja omavalitsused ootavad pikisilmi sätteid, mis reguleeriksid erivajadusega laste koolitamise tingimusi, mis puudutaksid õpetajate staatuse tõstmist, mis puudutaksid koolist väljalangevuse vähendamist, vastutusahelat, kes selle eest vastutab, kui õpilane koolis ei käi, esimest korda pandaks sellekohane vastutus ka vanematele – juriidiliselt ja isegi rahaliselt. Nii et seal on palju asju, mida Eesti haridussüsteem ootab, ja mul on kahju, et see seisab pisukeses vaikelus.

Aseesimees Jüri Ratas

Teine täpsustav küsimus, Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Muidugi oleks hea meel teid informeerida, et me menetleme teda iga päev ja kogu aeg, mõni tund tagasi komisjonide töö alles lõppes ja homme alustame jälle. Aga mu viimane täpsustav küsimus on selline. Kui me vaatame õppekava nõudeid ehk siis mitut õppesuunda, kas siis sellest tulenevalt, mis Vabariigi Valitsuse tasandil on vastu võetud, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse gümnaasiumiosas täpsustusi ei tule?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Neid täpsustusi, lugupeetud küsija, teete teie Riigikogus. Neid täpsustusi saab ette panna Riigikogu kultuurikomisjon, neid täpsustusi saab teha fraktsioonide ettepanekute baasil. On tehtud mitmeid ettepanekuid, aga ma arvan, et valitsus ei peaks praegu mängima Riigikoguga pimesikku. Valitsus täiendavaid kriteeriume suurusele panema ei hakka. Kriteeriumid on õppekavas, eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õppekava üldosas ja vastavates rakendussätetes, mis seal juures on, ja ka ainekavades. Muidugi tulenevad siit gümnaasiumidele teatud kvaliteedinõuded. Ja need omavalitsused, kes on kindlad, et nad suudavad oma gümnaasiumis nende kvaliteedinõuete täitmise tagada, saavad kindlasti ka jätkata. Eraldi rivistust omavalitsustele selles osas ei tule. Ka praeguse seaduse järgi on võimalik koolitusluba ära võtta, kui õppekavast süstemaatiliselt kinni ei peeta. Nii et siin ei ole põhjust mingeid muudatusi teha. Siiamaani ma olen väga palju kuulnud seda, et me suudame ka väikestes gümnaasiumides õppekava normid täita, oma lapsed hästi eluks ette valmistada. Minu meelest peaks omavalitsustele selleks võimaluse andma. Loomulikult on nüüd, pärast seda, kui ma loobusin päris tõsise kriitikatormi saatel koolivõrgu tsentraliseeritud uuendusest, tulnud needsamad omavalitsused väga tihti selle jutuga, et peaks ikkagi midagi tegema. Nüüd tuleb ise teha, nüüd ei saa enam riiki süüdistada! Mul on hea meel, et paljud omavalitsused on viimase kuu aja jooksul hakanud tõsiselt võtma ka koolivõrgu uuendust, kaasa arvatud puhaste gümnaasiumide loomist.

Aseesimees Jüri Ratas

Ja nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Jaak Aab, palun!

Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Eelmise küsimuse lõpus te rääkisite just omavalitsustest. Jah, omavalitsused on ju koolide pidajad, nii põhikoolide kui gümnaasiumide pidajad. Kuidas te ise hindate koostööd, mida ministeerium sellesama eelnõu raames või koolireformi raames on teinud omavalitsusliitudega, nii üleriigiliste kui maakondlikega? Kas siin ei annaks efekti niisugune diskussioon omavalitsustega omavalitsusliitude tasandil, kui me räägime kas või nendest kvaliteedinõuetest? Muidu on niimoodi, et kirjutame ette kvaliteedinõuded, mis nagunii osa koole kinni paneb, kui seal järelevalvet teha. Kas siin ei ole võimalik läbi rääkida ja omavalitsustele selgitada, milline see kool peab olema, et vastu pidada, ja kas mitte siis ei tule omavalitsustelt ka otsuseid?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Selgitanud oleme ju väga palju, nii ümarlaudadel, konverentsidel kui ka otsesuhetes, ega selgitamisest pole puudu olnud. Praegugi tulin ma linnade päevadelt, kus kõigi Eesti omavalitsuste esindajad on mitu päeva koos. Seal oli haridustoimkonnas saal rahvast täis ja me rääkisime neist asjust. Loomulikult saavad inimesed aru, et selleks, et oma lastele mingil tasemel haridusvõimalusi pakkuda, peab olema garanteeritud selline tase, kust saab järgmistele astmetele edasi minna. Seda mõistetakse. Lugu on tihti selles, et abstraktne vajadus mitmesuguste uuenduste järele on kõigil teada, aga siis tekib küsimus, et miks see just meie omavalitsust peab puudutama, ja sealt ei saada suurt edasi. On ka öeldud, et peame tegema, aga kuidas me oma rahvale seda seletame, see emotsionaalne külg, et tehku riik. Nüüd, kui riik tsentraalselt ei tee, on tarvis, et selle kolmnurga – riik oma üldiste haridusstandarditega, nõuetega, omavalitsus ja kohalik rahvas – kõik kolm nurka hakkaksid ühesuunaliselt tööle või, ütleme siis, asja omavahel arutama, infot vahetama. Ma näen, et siin on positiivseid nihkeid, sest nüüd, aasta möödudes on omavalitsusjuhid ka näinud, et vastutus otsuste eest lasub neil. Ma tooksin väga esile Viljandi linna ettepanekut tõsiselt mõelda mitte ainult Viljandi linna gümnaasiumi tegemisele puhta gümnaasiumina, riigigümnaasiumina, vaid koostöömudeli loomisele kogu maakonnas. Siin peab olema ju tööjaotus. Viljandi ei taha ära hävitada haridust kogu maakonnas, ta teeb tööjaotuses selgeks enda rolli.

Aseesimees Jüri Ratas

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on selline lihtne küsimus, aga  vastust sellele küsimusele ma polegi saanud. Nimelt, kui te tutvustasite siin Riigikogu saalis koolireformi, siis küsisin ma teilt, kui palju koolireform maksma läheb ja kas on andmeid, kui palju see läheb maksma Põlva, Võru ja Valga maakonnas. Te tõite küll näite Viljandi maakonna kohta ja tegite märkmeid, et te saadate mulle need andmed. Ootasin, andmeid ei saanud. Helistasin haridusministeeriumisse, lubati saata. Ootasin, ei saanud. Helistasin veel kord, lubati saata. Ootasin, ei saanud. Minu küsimus on: kas teil on olemas analüüs, kui palju  haridusreform maksma läheb? Kui ei ole, siis ma neid andmeid ei saa, kui on, siis kui palju see maksma läheb ja kas ma saaksin neid andmeid?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Haridusuuendust sellisel kujul ei tule. Me võime teile saata andmed, kui palju õppekava pidamine nii praegu kui ka uues variandis maksma läheb selles plaanis, et riigi praeguse rahastamismudeli järgi on gümnaasiumil võimalik tulla toime riigilt saadava rahaga, kui tal on igas klassis, klassitasemel 21 õpilast. Uue õppekava järgi on see tagatud 30 õpilase puhul. Aga nagu teada, omavalitsused maksavad hea meelega ise juurde, nii et see ei ütle iseenesest ju midagi.
Ma palun vabandust, et te neid andmeid ei ole saanud, sest ma ütlesin ise kaks korda ja vaatasin need andmed üle. Mulle on see suur üllatus, ma teadsin kogu aeg, et te olete need saanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea minister! Te olete minu teada küllalt hästi kursis olukorraga Jõhvi eesti gümnaasiumis, Ahtme eesti gümnaasiumis ja Kohta-Järve eesti gümnaasiumis. Minu küsimus on selline: kas need koolid jäävad gümnaasiumidena alles?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Riigi poolt vaadates oleksid need koolid gümnaasiumidena alles jäänud igal juhul. Me pakkusime enne seda, kui pikkade arutelude tulemusena tsentraalsest lahutamisest loobuti, välja võimaluse teha seaduse tasemel erandid Narva, Kohtla-Järve ja Paldiski kohta. Jah, selline juriidiline konstruktsioon, et kindlustada seal eestikeelsete gümnaasiumide võimalus isegi siis, kui selleks oleks pidanud erandi tegema. Sellele oli ka seaduse tegemise raames mõeldud. Ma võin öelda, et eestikeelse hariduse laiendamine gümnaasiumi tasemel on jätkuvalt oluline. Nagu te teate, on Narvas nüüd kaks eesti keeles gümnaasiumiharidust pakkuvat kooli: Narva Eesti Gümnaasium, traditsioonidega kool, ja sellest õppeaastast ka Narva Vanalinna Riigikool, kus venekeelsetest perekondadest noored õpivad suurelt osalt eesti keeles. Selline eestikeelse hariduse laiendamine on plaanis igal pool, kaasa arvatud üleminek, mis on Riigikogus ammu otsustatud ja mis käib praegu samm-sammult. Nii et eestikeelne haridus, riigikeelne haridus peab nendes kohtades kahtlemata olema kindlustatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Luik, palun!

Lauri Luik

Aitäh! Hea minister! Nagu te mainisite, ei ole te väga veendunud, et see eelnõu siin saalis ka seadusena vastu võetakse. Mina oleksin natuke positiivsem. Ma ikka loodan, et me suudame selle asja siin üheskoos lähitulevikus vastu võtta. Aga küsimuse juurde. Mina leian, et gümnaasiumi tegutsemiseks vajalikud tingimused tuleks ikkagi kuskil reglementeerida, olgu siis seaduses või valitsuse poolt – pigem võib-olla valitsuse poolt. Sealhulgas tuleks kindlasti välja tuua ka erandid, nagu Mailis Reps siin juba osutas. Võib-olla te natuke kommenteerite, milline on teie nägemus nendest eranditest. Näiteks on siin palju räägitud Ida-Virumaale erandite tegemisest, samuti äärealadele või ka saartele.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh väga hea küsimuse eest! Aga erandid millest? Kui valitsus seaduseelnõuga Riigikokku tuli, siis oli seal konkreetselt sees säte "Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine" ja sellega seoses ka valitsusele volituste andmine erandite tegemiseks, mis lähtuvad kas teiste analoogiliste õppeasutuste kaugusest, distantsist nende vahel, õppekava iseärasustest jne. Diskussiooni käigus on see välja läinud, sest tõepoolest, kui alustad kohe eranditest, siis ei ole võimalik mingit mõistlikku süsteemi luua.
Need erandid ei ole välistatud. Ei ole välistatud, et valitsus käsitleb koolide küsimusi eraldi. Lõpuks on riigigümnaasiumide tegemine valitsuse asi. Riigikoolide majandustingimused ja nendega seotud muud regulatsioonid võivad valitsuse määrustest läbi käia nagu senigi, kui riigigümnaasiume tuleb praegusele Noarootsi gümnaasiumile, Nõo reaalgümnaasiumile, muusikakeskkoolile, Narva vanalinna gümnaasiumile juurde, näiteks Viljandis ja mitmel pool veel. Ma muide soovitan Võru Linnavalitsusel tõsiselt minna oma puhta gümnaasiumi ideega edasi, sest nüüd on valitsus selleks ka raha eraldanud, 40 miljonit investeeringuteks. Praegu saaks seal samalaadse tipptasemel gümnaasiumi teha. Valga gümnaasium saab samamoodi suured investeeringud. Sel moel võiks kohapeal teha niisuguseid puhtaid gümnaasiume, mille kvaliteeti riik ekstra toestab. Need võivad olla formaaljuriidiliselt ka riigigümnaasiumid. Aga seda ei saa teha kohaliku rahva tahte vastaselt, kindlasti peab üldkontseptsioon tulema kohapealt.

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:19 Kaliningradi tuumajaamaga seotud ohud

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi teise registreeritud küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Mark Soosaar. Sellele vastab valitsuse liige Jaanus Tamkivi ja teemaks on Kaliningradi tuumajaamaga seotud ohud. Head ametikaaslased! Selles küsimuses kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kui eelmise sajandi alguses ehitasid sakslased Königsbergi esimese elektrijaama, siis Wilhelm II ei pidanud küsima Nikolai II-lt luba, kas ta seda teha võib. Maailm on muutunud palju väiksemaks ja Venemaale tuleb au anda, et ta küsib enne naaberriikide käest, kui kavatseb hakata Kaliningradi tuumajaama ehitama. Kas meie Keskkonnaministeerium on juba seisukoha võtnud ja oma arvamuse öelnud või on see kujunemas? Kas võiksime seda täna siin kuulda?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh! Keskkonnaministeerium ei ole oma ametlikku seisukohta veel valmis saanud, küll aga on teema ministeeriumis analüüsimisel, tulenevalt nendest materjalidest, mis meile on esitatud. Tõepoolest, Venemaa kavandab rajada Kaliningradi oblastisse tuumajaama, mille nimeks saab nende ettepanekul Balti tuumajaam. Selle võimsus on oluliselt suurem, kui Kaliningradi oblast ise ära tarbib, ja järelikult mõeldakse tugevalt ka ekspordile ja selle pealt teenimisele. Mis puudutab tehnoloogiat, mida seal kavatsetakse kasutada, siis tegemist on Venemaa enda väljatöötatud tuumatehnoloogiaga, nn kolmanda põlvkonna tuumareaktoriga.
Üldiselt on muidugi viisakas, et Venemaa seda seisukohta on küsinud. See tuleneb sellest, et tegemist on piiriülese keskkonnamõjuga. Arvan, et suures plaanis Venemaa kindlasti kõik need protseduurid ja reeglid täidab. Arvan ka seda, et tuumatehnoloogia, mida nad kavatsevad kasutada, on töötatud välja sellisena, et ta on ohutu ja on ka keskkonnasäästlik ja -hoidlik. Aga nagu ikka kehtib nende arenduste puhul, mida ida pool ellu viiakse, see põhimõte, et saatan on alati detailides. Nii et pigem teeb mulle rohkem muret see, kuidas praktiline teostus välja kukub, milline on selle tuumajaama ekspluatatsioon ja kuidas kõigist nendest mängureeglitest kinni peetakse. Nagu see väga tõsine õnnetus, mis oli mõned aastad tagasi – me kõik mäletame, mis Tšernobõlis toimus. Ega seal ei olnud reaktor milleski süüdi, tegemist oli väga ränkade reaktori juhtimise vigadega.

Aseesimees Jüri Ratas

Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar

Lugupeetud minister! Kui Nord Streami puhul olid meie arvates esikohal keskkonnaküsimused, keskkonnaprobleemid, siis siin on tegemist ka tõsiselt võetava välispoliitilise ambitsiooniga, võib-olla isegi sõjalis-poliitilisega. Kui me maakaarti vaatame, siis Kaliningrad asub ju Euroopa Liidu sees ja suure tuumajaama ehitamine sõjaväebaaside vahetusse lähedusse ja nende toitmiseks ei võimalda meil tegelikult kontrollida, mis selles piirkonnas toimuma hakkab. Kas te valitsuses ei ole arutanud, et võiksime nõuda Kaliningradi demilitariseeritud tsooni loomist?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Tänan! Sellisest seisukohast lähtuvalt ei ole me valitsuses teemat arutanud. Õigemini ei ole me valitsuses üldse seda teemat veel arutanud. Tõepoolest, küll see ettepanek Eestile meeldiks ja me võime Venemaa käest nõuda igasugu asju. Kui palju nendel nõudmistel ka praktilist väärtust on, see on muidugi iseküsimus.

Aseesimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Valdur Lahtvee, palun!

Valdur Lahtvee

Aitäh! Hea minister! Ma olen lugenud dokumenti, mille nimi on "Osnovanije investitsi v stroitelstvo Baltiiskogo AES. Tom 5. Otsenka vozdeistvija na okružajuštšuju sredu". Minu küsimus on selle dokumendi kohta, lähtuvalt selle sisust, mis on äärmiselt vaene, mis on täis vastuolusid, täis vasturääkivusi ja puudujääke keskkonnamõju määratlemisel ja selle mõju ulatuse hindamisel. Kas on üldse tegemist tõsiselt võetava keskkonnamõju hindamise aruandega, sõltumatu aruandega, mida Venemaa Föderatsiooni seadus teadaolevalt määratleb kui ekologitšeskaja ekspertiza? Kas kogu see protsess on meie mõistes ja ka Espoo konventsiooni mõistes üldse käsitletav keskkonnamõju hindamise protsessina?  Mina arvan selle dokumendi põhjal, mis on avalikuks tehtud, et siin ei ole veel tegemist keskkonnamõju hindamisega, vaid see on ühe arendaja paber. Mis on teie arvamus?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Härra Lahtvee! Nagu ma ütlesin, Keskkonnaministeerium nende dokumentide analüüsimisega tegeleb ja kindlasti kujundab välja ka seisukoha. See kriitika, mida te tegite selle dokumendi ja ka teiste dokumentide kohta, ilmselt päris alusetu ei ole ja seal kindlasti on neid puudusi. Küsimus on muidugi selles, et kui Eesti oma seisukoha annab, mida me kindlasti teeme, kui palju me tegelikult suudame seda protsessi tervikuna mõjutada. Tundub, et eesmärgid on seatud, selles suunas liigutakse. Meie ülesanne on kindlasti puudused, mis nendes analüüsides on, välja tuua, nõuda ja soovida seda, et analüüse täiendataks ja parandataks, ning seda me kindlasti ka teeme. Aga nagu ma ütlesin, tundub, et eesmärgid on seatud. Väidetavalt  peaks üks reaktor valmis olema aastaks 2015 ja järgmine aastaks 2016 koguvõimsusega 2400 MW. Nii nagu sellele suurele riigile omane on: kui riiklikul tasandil on eesmärgid võetud, siis nendes suundades ka liigutakse.

Aseesimees Jüri Ratas

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Tänan, juhataja! Austatud keskkonnaminister! Venemaa Föderatsioon toimetas oma hea tahte avaldusena Eesti poolele Balti tuumajaama kavandi keskkonnamõju hindamise aruande. Kas võimalike keskkonnaohtude kõrval näete kavandatavas Balti tuumajaamas teatud ohuilmingut ka Baltimaade suhtelisele energeetilisele rippumatusele, näiteks sellele, et lõpetame ära meie oma tuumajaama ehitamise visiooni? Olen rääkinud.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Tänan, härra Ratas! Tõepoolest, nii nagu ma juba ütlesin, on siin ilmselgelt näha soovi seda elektrienergiat eksportida, sest Kaliningradi oblast ise sellises mahus elektrienergiat tarbida ilmselt ei suuda. Arvestades ka seda, et Ignalina jaam on kinni läinud ja Balti regioonis on tekkinud teatud energiadefitsiit, on kindlasti lootus seda energiat müüa. Millised on need poliitilised eesmärgid seoses riikide rippumatusega, nagu te ütlete, seda peab küsima inimeste käest, kes selliseid plaane kavandavad, juhul kui sellised plaanid olemas on. Kui see toimub kõik tulenevalt heast tahtest ja tulenevalt arendustest, mis on tehtud keskkonnanõudeid silmas pidades ja kõiki tingimusi arvestades ning nende soov on sellele regioonile elektrienergiat toota, seda regiooni elektrienergiaga varustada, siis selles eesmärgis ei ole iseenesest midagi halba. Aga ettevaatlikkus ei tee meile midagi paha.

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:27 Teenuste osutamisest maapiirkondades

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi kolmanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Arvo Sarapuu. Sellele vastab valitsusliige Helir-Valdor Seeder ja teemaks on teenuste osutamine maapiirkondades. Head ametikaaslased, ka sellel teemal kaks kohapeal registreeritud küsimust. Arvo Sarapuu, palun!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Me nõustume kõik, et sellise lumehulgaga pole Eestimaad paarkümmend aastat õnnistatud. Omavalitsused on rahanappuse tõttu hädas lumerohkusega, sest lumetõrjeks mõeldud raha hakkab lõppema ja niigi raskel ajal tuleb leida lisavahendeid millegi muu arvel. Siin on hästi appi tulnud põllumehed, aga oh häda, erimärgistatud diislikütust ei tohi kasutada traktorites, mis lükkavad lahti avalikke teid, küll aga on kasutamine lubatud, kui põllumees oma põhitegevuse raames lükkab lahti tee, et loomalauta, põllule või kuskile mujale oma talu piires pääseda. Kas te ei arva, et mõlemale poolele, nii vallale kui põllumehele on kasulik, et sellist tööd tehakse? Nüüd oleks aga vaja otsust, et põllumeestel lubatakse kasutada erimärgistatud kütust valla teede lahtilükkamisel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, Eestimaal ei ole mitte ainult kohalikud teed, vaid on ka riigiteed ja erateed ning tulenevalt seadusest on teeomaniku kohustus teed korras hoida. Nii et see küsimus puudutab lisaks kohalikele omavalitsustele ka riiki ennast ja kindlasti kõiki eraomanikest teeomanikke. Aga probleem on olemas ja minu arvamus on väga selgelt välja kujunenud. Me oleme teinud ka Rahandusministeeriumile ettepaneku muuta kehtivat seadust nii, et paindlikult oleks võimalik kasutada neid võimalusi, mis maal on, et põllumajandustootjatel oleks õigus lisaks põllumajandustöödele ka niisuguses olukorras välja tulla ja teid lumest vabaks lükata. See on maapiirkondades kõige odavam variant, sest tavaliselt ei küsi põllumajandustootjad isegi mingisugust palgaraha või ei tule mingeid täiendavaid kulutusi, vaid tõepoolest ainult kulutused kütusele. Teiseks, nad on sealsamas lähedal, tehnikavahendid on olemas. Nii et see on kõige operatiivsem ja kõige lihtsam viis, kuidas sellele probleemile sobivat lahendust leida. Minu arvates ei ole siin ka mitte mingisugust ohtu, et kuritarvitatakse seda soodustust, millele erimärgistatud kütuse aktsiisi tarbijatel õigus on. Sellepärast et kui põllumajandustootja kasutab selle kütuse ära n-ö ühiskondlikult kasulikel töödel, siis seda vähem jääb tal võimalust kasutada seda oma põllumajandustöödeks ehk seal peab ta kasutama kasulikku kütust. Nii et riigil ei jää ka maksud kuidagi saamata.

Aseesimees Jüri Ratas

Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Arvo Sarapuu, palun!

Arvo Sarapuu

Aitäh, hea minister! Jah, tõsi, aga vaja on siiski selget otsust. Mis põllumehi ja muid maainimesi murelikuks teeb, on see, et kohalikele omavalitsustele eraldatakse igal aastal teede ja tänavate korrashoiu vahendeid ettenähtud korras. Kui me vaatame seda rohket lund ja tuiskusid, mida lubatakse veelgi, siis on need eraldised sisuliselt  juba lumetõrjeks ära kulutatud. Kujutame ette, mis hakkab kevadel tulema just teede lagunemise ajal ja ka hilisemal ajal, kui teede korrastamiseks enam raha ei jätku. See teeb kõiki maal elavaid inimesi murelikuks. Arvestades, et kohalike omavalitsuste tulubaas on vähenenud ja tõenäoliselt väheneb veelgi, kas valitsus on siis arutanud, et selliste suurte lumetõrjekulutuste tõttu oleks otstarbekas oma reservist eraldada raha kohalikele omavalitsustele lumetõrjetöödeks?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõigepealt võib-olla niipalju märkuseks, et praktikas see lumelükkamise probleem seoses erimärgistatud kütuse aktsiisiga nii drastiline ei ole. Minul ei ole küll teada ühtegi juhtumit, kus reaalselt oma kodukülas või koduvallas teetöid tegevat põllumajandustootjat oleks trahvitud. Jah, on juhitud tähelepanu ja tehtud märkusi. Ma olen teiega nõus, et õiguslik baas tuleks korrastada, ja nagu ma ütlesin, sellega me tegeleme. Kuid reaalselt kedagi trahvitud ei ole ja ma loodan, et nii jääb see ka edaspidi.
Mis puudutab seda täiendavat küsimust – teedehooldusraha ja eelarve –, siis see on eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala küsimus. Küll aga tahan ma öelda, et eks kõik teeomanikud, ka riik ja eraomanikud on täpselt sama probleemi ees. Lund on rohkesti ja kulutused on kõigil suuremad. Võin öelda, et valitsus ei ole arutanud reservfondist täiendavate eraldiste tegemist, ja minu teada ei ole kohalikelt omavalitsustelt tänaseks ka selliseid taotlusi laekunud.

Aseesimees Jüri Ratas

Teine täpsustav küsimus, Arvo Sarapuu, palun!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma arvan, et need taotlused kohalikelt omavalitsustelt tulevad. Aga nüüd natuke Põllumajandusameti teemal. Põllumajandusameti moodustamisega on ju teenindus tõenäoliselt paremaks läinud. Ühed inimesed on saanud tööd ja teised on kaotanud töö. Loodame, et teenused on edaspidigi head. Aga kas kõikides maakondades on plaanis luua kohalikud põllumajandusametid, ja kui on, siis millal? Kui kaugel see asi on? Ja mis saab Järvamaast?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Põllumajandusamet on juba loodud ja tegutseb selle aasta 1. jaanuarist. Ja nagu kavandatud oli, jäävad esindused kõikidesse 15 maakonda alles, me ei tsentraliseeri neid teenuseid ei Tallinna ega kuhugi regiooni. Kõikides maakondades jäävad Põllumajandusameti esindused tööle. Mis puudutab spetsiifiliselt Järvamaad, siis nii Järvamaal kui mitmes teises maakonnas on probleemiks pigem see, et need ühendatud asutused asuvad füüsiliselt maakonna eri kohtades, mis teeb keeruliseks selle asutuse töö ja on tülikas ka inimestele. Nii et meil on plaanis kõik Põllumajandusministeeriumi allasutused kõigis maakondades ühte kohta koguda, et inimestel oleks mugav seda teenust kätte saada. Järvamaal on meil need asutused jagatud Paide ja Türi vahel. Maakonnasiseselt on see kindlasti teatud regionaalpoliitiline lähenemine, kuid ühe asutuse töö korraldamise seisukohalt see loomulikult mugav ei ole, ja ma arvan, et ka inimese teenindamise seisukohalt mitte. Nii et Järvamaa puhul me peame läbi rääkima kohalike omavalitsuste esindajatega, ka maavanemaga, kuidas leida parim lahendus. Aga meil on siiski soov, et ka Järvamaal oleks Põllumajandusministeeriumi allasutused ühes kohas, mitte mitmes kohas üle maakonna laiali.

Aseesimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitüma, hea istungi juhataja! Hea minister! Teame, et meie väiketootjad, põllumajandustootjad teevad oma tehnikaga tõesti ka mitmesuguseid muid töid, mitte ainult põllumajandustöid. See tehnika on valdavalt Nõukogude päritolu ja seal ei ole võimalik hoida kütust kahes paagis ehk siis eraldi märgistatud ja märgistamata. Kas teil ei ole tulnud sellist mõtet, et võib-olla kaotada erimärgistusega kütus ära ja jagada see tootjatele hoopis hektaripõhiselt laiali?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lühike vastamise aeg ei võimalda meie ettepanekut Rahandusministeeriumile väga põhjalikult lahti seletada, aga me olemegi teinud ettepaneku lõpetada see põllumeeste kütuse värvimine. See ei tähenda, et see soodustus ära kaoks, vaid vastupidi, soodustuse kättesaamine oleks tunduvalt mugavam ja odavam ja seda oleks lihtsam administreerida. Meie ettepanek on minna üle elektroonilisele lahendusele, kus põllumajandustootjatel on omad limiidid, mis on kaardile kantud, ja kui limiit saab otsa, siis ta selle kaardiga enam tanklast odavat kütust kätte ei saa. See on kasutajale lihtne ja mugav, ta saaks seda kütust kasutada ilma värvimata – jäävad ära värvimise kulutused ja bürokraatia. Ta saaks seda kütust igalt poolt, mis tahes tanklast, mitte ainult kindlatest kohtadest, seetõttu kättesaamine lihtsustub. Kolmandaks, riigil jäävad oluliselt väiksemaks ka järelevalvekulud, ei ole vaja teha teedel järelevalvet ja avada neid paake. Nii et see on kõigile lihtsam süsteem ja ma väga loodan, et Rahandusministeerium sellega kaasa tuleb. Samal ajal anname endale väga hästi aru, et siin on üks suur probleem. Nimelt see, et erimärgistatud kütuse aktsiisisoodustust ei saa mitte ainult põllumehed, vaid seda kasutatakse ka kaevandustes, raudteel, väikekatlamajades ja teistes kohtades, mis loomulikult on juba keerulisem küsimus. Aga ma usun, et hea tahtmise juures on võimalik seda meie pakutud lahendust siiski põllumeeste jaoks rakendada.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, austatud juhataja! Austatud minister! Ma saan aru, te olete linnamees ja lumelükkamine on teie jaoks niisugune kümnendajärgulise tähtsusega probleem. Aga niipalju ma infoks ütlen, et just nimelt vallateede lahtiajamiseks põllumehed konkureerivad, see on talvisel perioodil neile üsna tõhus sissetulekuallikas. Kütuseaktsiisi korra muutmine oli juba eelmises valitsuses praktiliselt valmis kirjutatud. Valitsus vahetus ja see on siiamaani tegemata. Miks te sellest nii pikalt räägite? Kas seda ei võiks juba ära teha?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma ei ole rohkem linnamees kui teie. Aga mis puudutab kehtivat erimärgistatud kütuse aktsiisi korda, siis see on pärit just nimelt teie valitsusest. Ma ei tea, kui palju eelnõusid te sahtlisse kirjutasite, minule ei ole te küll ühtegi eelnõu üle andnud. Aga ma arvan, et me suudame seda korda lihtsustada ja teeme ta kindlasti paremaks, kui on senine, mille te meile pärandiks jätsite.

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole, protseduurilisi küsimusi selles küsimuses ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:38 Alushariduse olukorrast

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi neljanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Heljo Pikhof. Sellele vastab valitsusliige Tõnis Lukas ja teemaks on alushariduse olukord. Head ametikaaslased, ka selles küsimuses kuni kaks kohapeal registreeritud küsimust. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Mul on teile mõned küsimused, mis puudutavad koolieelseid lasteasutusi ja seal käivaid lapsi. Sotsiaaldemokraadid on esitanud Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mis näeb ette, et nende perede lapsed, kus vanemad ei tööta ega saa ka enam töötuskindlustushüvitist, aga samas on töötukassas arvel töötutena, saaksid lasteaias käia tasuta. See tähendab, et nii kohatasu kui ka toidukulu oleks hüvitatud ja seda kohaliku omavalitsuse poolt. Aga kuna me kõik teame, et kohalikel omavalitsustel vahendeid napib, siis oleks hädatarvilik riigi tugi ja sotsiaaldemokraadid on välja arvestanud, et see oleks 3–4 miljonit krooni kuus.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

Heljo Pikhof

Kuidas teie suhtute sellesse, et need lapsed saaksid käia lasteaias tasuta?

Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun ministril vastata.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Ühiskond peab olema solidaarne ja see, kui vanematel on ajutiselt või ka pikaajaliselt probleeme, mis kõik ei tulene ju ka nendest, peab leidma ühiskonna tähelepanu. Nii et niisuguste toetuste ja eriti raske aja toetuste väljapakkumine on väga tänuväärt. See, kas omavalitsused või riik oma eelarvest suudaks seda lisakoormust kanda, oleneb nii omavalitsuse kui ka riigi rahalisest olukorrast. Iseenesest on haridusministeeriumi poolt  juba 2000. aastast paljulapseliste perede laste huvihariduse toetus – ma toon ühe näite selliste eritoetuste kohta –, mille maksmine on aasta-aastalt jätkunud ja jätkub siiamaani. Konkreetsed otsused, milline pere saab seda toetust, et oma lapsi huviharida, teeb paljulapseliste või lasterikaste perede liit. Teoreetiliselt on ju võimalik selliseid ekstra suunatud toetusi eelarves ette näha. Eks see peab olema Riigikogu diskussiooni teema, kas see on ka rahanduspoliitiliselt ja teisi võimalikke gruppe arvestades tasakaalukas meede, ma ei oska seda isegi öelda. Te teate, et haridusministeerium lasteaedu ekstra ei rahasta. Siin vahepeal, riigile headel aegadel oli üks programm, n-ö palgarahatoetus lasteaedadele. See toetus on nüüd riigi poolelt maha läinud, seda peavad omavalitsused ise maksma, aga investeeringutoetused Euroopa fondide kaudu on jätkunud väga suures mahus. Nii et arutame.

Aseesimees Jüri Ratas

Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Heljo Pikhof, esimene täpsustav küsimus, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Neid lapsi on täna ümmarguselt 4000–5000. Ma arvan, et sellise summa leidmine riigieelarvest aastast 2011 ei oleks võimatu. Mu teine küsimus puudutab lasteaedu. Siin on olnud jutuks, et erinevas vanuses lapsed hakkavad lasteaias olema ühes rühmas. Eelmine kord te ütlesite, et on olemas abiõpetajad. Praegu on olemas õpetajaabid. Aga ma toon Tartu näite. Tartus abiõpetajaid ei ole, need on ikkagi pedagoogilise eriharidusega inimesed. Kas abiõpetajate jaoks on tulemas lisaraha riigieelarvest, sest see muudatus nõuab jällegi kohalikelt omavalitsustelt lisaraha?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ma tõin tõesti eelmisel korral vastates – tänan teid nii tiheda vastamise võimaluse eest, vastan teile pea iga nädal – välja ka lasteaedade temaatika. See on oluline ja seda tulebki iga nädal käsitleda. Ma tõin siis paralleeli üldhariduskooliga ja rääkisin, et haridusministeeriumis me valmistame ette riiklikku programmi ka üldhariduskooli abiõpetajate leidmiseks ja palkamiseks. Tegelikult peaks selline tugipersonal, abipersonal, ka pedagoogiline abipersonal olema lasteaedades suurem. Aga see on praegu raha taga, kõiki soove ei saa alati realiseerida. Praegu on väga paljudes lasteaedades liitrühmi ja need pedagoogid, kes on kahekesi – üks õpetaja ja teine õpetajaabi, nagu te ütlesite –, saavad hästi hakkama. Loomulikult on eri vanuses lastega rohkem probleeme, selle rutiini ja rütmi kättesaamine võtab võib-olla aega. Aga ega me Eestimaal liitrühmadest vist ei pääse. Paljudel juhtudel ongi see ainukene võimalus, ja väga hea võimalus. See muudatus, mille me seadusega teeme, selles mõttes mingit suurt revolutsiooni ei tee. See on ka omavalitsustega kooskõlastatud ja alusharidusjuhtide ühendus on olnud sellest teadlik kogu see paar aastat, mil seda on ette valmistatud. Nii et lahendame neid lasteaiaküsimusi tasakaalukalt.

Aseesimees Jüri Ratas

Nüüd läheme kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Kuid enne veel teine täpsustav küsimus, Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Tegelikult on lasteaiaõppes mureks eelkõige see, et paberitööd tuleb meeletult juurde. Kujutage ette, kui lasteaias on viies erinevas vanuses lapsi, kõigi nende jaoks tuleb õppeprogrammid teha, aru anda jne. Kui need kaks asja, abiõpetaja koht ja see seadus, ei käi üheskoos, st abiõpetajad ei saa riigieelarvest raha alates sellest ajast, kui seadusmuudatus jõustub, siis jääb midagi poolikuks. Kas te ei arva nii?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Selle seadusmuudatuse jõustumine ei too ju väga paljudele pedagoogidele senisega võrreldes massiivselt tööd juurde. See, et seda muudatust hakati ette valmistama paar aastat tagasi, oli tingitud sellest, et siis oli üks lasteaedadega seotud peateema lasteaiajärjekorrad. Nende lühendamiseks on tõepoolest üksikuid võimalusi ja paindlikku lahendamist vajab olukord, kus mõnes rühmas on paar vaba kohta. Seni kuni sinna sai võtta ainult ühes vanuses lapsi, olidki need kohad vabad. Samas oli lasteaiakohtade järjekord, näiteks noorematesse rühmadesse ei saanud seda paari last juurde panna. See ei tähenda tegelikult üldregulatsioonis massilist lisatööd. Eestis on paljudes kohtades juba praegugi liitrühmi. Mina olen ka suur bürokraatia, ütleme, halvas mõttes bürokraatia põlgur, ma arvan alati, et seda võiks vähendada. Paberitöö sisulise töö kõrval peab olema hästi põhjendatud ja ei saa olla liiga mahukas. Nii et eks vastus sellele peab seisnema ka bürokraatlike nõuete vähendamises. Samas on need nõuded juba praegu, kui on eri vanuses lapsed või kui kehtib raamõppekava, st on 6–7-aastased lapsed, kellele tuleb anda ka koolieelset haridust või alusharidust, siiski olemas ja päris ilma paberitööta ka ei saa, sest lapse arenguga seotu tuleb kirja panna. Nii et katsume tegutseda tasakaalukalt, et last vanniveega välja ei viskaks.

Aseesimees Jüri Ratas

Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Aitäh! Austatud minister! Liitrühmi oleme Eestis tõesti väga paljudes lasteaedades näinud ja nendes asutustes, kus õpetajaabi vastab tõesti oma kvalifikatsioonile ega ole enam mitte söögitädi, ei ole liitrühmade pidamine ilmselt ka eriliseks probleemiks. Aga sellesama algatusega on siiski levinud hirm, et riik kohustab vanuserühmi likvideerima ja need kaovad. Kas te oleksite nii hea ja rahustaksite selle koha pealt veel üldsust, et sellist riigipoolset sundust ei tule?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh, väga hea küsimus! Selle eest, et inimesed lihtsustatult ja reljeefselt asjast aru saaksid ja vajadusel hirmu tunneksid, hoolitsevad meil paljud poliitikud, kes tõepoolest ongi teinud avaldusi, et nüüd likvideeritakse vanuserühmad. Ma kinnitan üle: kui lasteaed on praegu täis, töötab vanuserühmade kaupa, näiteks kolmes eri vanusegrupis on eraldi rühmad, siis võib vanuserühmadega jätkata. Mitte keegi ei tule riigi poolt seda ära keelama. See algatus oli tehtud lihtsalt sunniviisilise vanuserühmadesse jagamise kaotamise nimel, aga kui kohapeal tahetakse lapsi kasvatada ja koolitada vanuserühmade kaupa, ühevanuselised ühes rühmas, siis saab seda jätkata ja see on väga teretulnud. Minul on ka osa lapsi käinud sellistes rühmades, mul pole selle vastu midagi. Nii et sundust ei ole ja inimesi hirmutada ei ole mõtet, inimesed on Eestis kirjaoskajad. Ma arvan, et hirmutaja lõikab ise endale näppu.

Aseesimees Jüri Ratas

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea minister! Öeldakse, et küll küllale liiga ei tee. Ma tahtsin ka küsida nende liitrühmade koha pealt. Olin eelmise nädala lõpus koos suure seltskonna lasteaednikega ja nemad avaldasid samuti seda kartust, millest rääkis kolleeg Kaia Iva, et nüüd pannakse sunniviisiliselt kokku. Ma arvan, et seda asja peaks ministeeriumi ja omavalitsuse kaudu seletama. Lasteaednikud tõesti kartsid, et nüüd tuleb Lukase karm kiri ja rühmad pannakse kokku, et kuidas nad siis lapsi õpetavad. Pane see 5-6-aastane 2-aastasega kokku ja õpeta siis! See on ilmselt problemaatiline.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh väga hea küsimuse eest! Seda teavitustööd me teeme kõik koos, ka rahvaesindajad nendes kohtades, kust nad valitud on. Väga hea on kuulda sellist tasakaalukat küsimust opositsiooni esindajalt – teie järelikult ei hirmuta inimesi, meie kahtlemata ka mitte. Eks lasteaedade juhtimisega seotud ühendustele – neid on kaks tükki – läheb välja täiendavaid kirju ja nendega koos peame ka ümarlaudu. Nii et arutame need asjad läbi! Tõepoolest ei tahaks, et nii tundlikus valdkonnas nagu lasteaiad liiguvad mingid valehirmud. Samas on ka omavalitsuste soov olnud järjekordi vähendada, et kõik saaksid oma lapsi lasteaeda panna. Nii et katsume saavutada kahte asja korraga – et ühtepidi mahuksid lasteaeda kõik soovijad ja teistpidi oleks seal selline kodune, mõnus ja rahulik õhkkond.

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Head ametikaaslased! Kell 13.39 tänases infotunnis ütlesin, et selles küsimuses on kuni kaks kohapeal registreeritud küsimust, ja need olid Kaia Iva ja Lembit Kaljuvee küsimused. Lõpetan küsimuse käsitlemise.


5. 13:52 Looduskaitsealuste maade kompenseerimisest

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi viienda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Georg Pelisaar. Sellele vastab valitsusliige Jaanus Tamkivi ja teemaks on looduskaitsealuste maade kompenseerimine. Ka siin, head ametikaaslased, kuni kaks kohapeal registreeritud küsimust. Georg Pelisaar, palun!

Georg Pelisaar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Teame, et Eestis on sadu eraomanike kinnistuid, mis asuvad looduskaitsealadel. Kurikuulus maadevahetus lõpetati 2008. aastal ja see on asendatud riigi poolt maade omandamisega. Samas olete aga eelmise aasta keskel ajakirjanduses väitnud, et ostujärjekorras on üle 700 kinnisasja. Vahepeal on neid taotlusi kindlasti veelgi juurde tulnud. Inimeste jaoks on piisavalt segane ja arusaamatu, miks see protsess venib, miks riik ei ole teinud kindlaid otsuseid ja öelnud, millal neid kinnisasju omandama hakatakse. Sageli on ka nõnda, et inimesed polegi saanud veel vastust, kas nende kinnisasi on üldse sellesse nimistusse võetud.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Tegelikult on riik selles küsimuses andnud väga konkreetsed sõnumid. Esiteks, maade raha eest omandamise otsus tuli pärast seda, kui maadevahetus tulenevalt nendest pahandustest ja skandaalidest, mis selle ümber kerkisid, sellisel kujul lõpetati. Kavandasime tookord eelarvesse summa, mille suurusjärk oli umbes 300 miljonit krooni, aga paraku eelarvelised võimalused muutusid väga kiiresti ja sellest jäi järele umbes 50 miljonit krooni. Oli selge, et probleem nõuab veel täiendavaid lahendusvariante. Järgmise lahendusvariandina, et seda nimekirja lühendada, pakkusime välja muudatuse – Riigikogu nõustus sellega ning see looduskaitseseaduse muudatus jõustus 1. juulil aastal 2009 –, mis võimaldas looduskaitseliste maadega tasaarveldada riigimaade oksjonil. Tuleb öelda, et eelmisel aastal – statistika on meil olemas – on seda võimalust väga aktiivselt kasutatud ja selle tulemusel on ka see nn vahetusmaade nimekiri väga oluliselt lühenenud. Käesoleval aastal on meil riigieelarves jällegi 50 miljonit krooni maade omandamiseks raha eest ja riigimaa oksjonitel looduskaitseliste maadega tasaarveldamise võimalus kehtib edasi. Maa-amet korraldab maaoksjoneid väga aktiivselt ka tänasel päeval ja inimesed kasutavad neid võimalusi. Nii et see protsess tegelikult liigub.

Aseesimees Jüri Ratas

Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Georg Pelisaar, palun!

Georg Pelisaar

Aitäh! Lugupeetud minister! On hea kuulda, et asi liigub, aga samas on siin ikkagi mitu arusaamatut asja. Nimelt, mille alusel te valite välja need kinnistud, mida rahaliselt kompenseeritakse, ja mille alusel need, millega saab osaleda oksjonitel? Teiseks, milliste kriteeriumide alusel toimub enampakkumisel kaitstava loodusobjekti hinna määramine?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Tänan küsimuse eest! Ka selles osas on pilt päris selge. See kriteerium, mille alusel otsustatakse maa omandamine eelarveliste vahendite eest, tuleneb puhtalt nn vahetusmaade nimekirja avalduse laekumise järjekorras. See on dokumenteeritud. Varem laekunud avaldused rahuldatakse loomulikult kõigepealt. Selles järjekorras see protsess liigubki, mis puudutab maade ostmist riigi poolt eelarveliste vahenditega.
Mis puudutab aga tasaarveldust oksjonil, siis see on juba omaniku tahe. Juhul kui omanik otsustab minna riigimaa oksjonile, võidab oksjoni, ütleb, et tahab looduskaitselise maaga tasaarveldada, siis sõltumata sellest, kui kaugel avaldus nimekirjas on, vaadatakse see läbi ja kasutatakse seda võimalust. Ka see protseduur, kuidas määratakse hind, on täiesti selgelt välja töötatud. Need dokumendid on olemas, alused-kriteeriumid on olemas, kuidas seda hinda määrata. Maa-amet tegeleb sellega iga päev. Selles mõttes seal mingit loomingulist momenti ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Teine täpsustav küsimus, Georg Pelisaar, palun!

Georg Pelisaar

Aitäh! Jutt on praegu hinnanguliselt 700–800 kinnistust. Kuidas teie arvate, härra minister, kas see nimekiri peaks olema lõplik? Kas teie laual on veel taotlusi, mis on otsustamata, või kui palju võiks veel kõne alla tulla neid kinnistuid, mida tuleb riigil kompenseerida?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh! Mis puudutab maade omandamise nimekirja, kus eelmise aasta keskel oli avaldusi veel üle 700, siis tänaseks on konkreetne number 652. Nii et selles osas on asi edasi liikunud. Kui palju selliseid soove veel võib tulla, on muidugi väga raske öelda. Neid avaldusi võivad esitada inimesed, kellel on looduskaitseliste piirangutega maad. Hinnatakse ära, kui palju looduskaitseline piirang tegelikult omaniku tegutsemisvabadust piirab. Juhul kui maa sihtotstarbeline kasutamine on praktiliselt võimatu, siis tavaliselt otsustatakse, et riik on valmis seda maad omandama või siis andma võimaluse tasaarveldada selle maaga riigimaa oksjonitel. Nii et see protsess käib kogu aeg. Väga raske on öelda, kui palju avaldusi lõppkokkuvõttes võib tulla. Ma loodan, et meil on ka eraomanikke, kes peavad loodusväärtustest lugu ja on õnnelikud nende omanduses olevate maade üle, kus on peal looduskaitselised väärtused. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd kiire küsimus ja kiire vastus! Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Kas looduskaitsealuste maade ostmiseks väljatöötatud kord pingereastab taotlejad peale taotluste laekumise aja ka näiteks taotlejate olemust arvestades, olenevalt sellest, kas on siis tegemist eraisikuga, äriühinguga või mittetulundusühinguga, näiteks kirikuga? Olen rääkinud.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh, härra Ratas! Nende kriteeriumide alusel mingisugust vahet ei tehta, kõik on ühes üldises järjekorras, nii nagu nad on oma avaldused esitanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun, väga kiire küsimus ja vastus! Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Mul on konkreetne küsimus. Te ütlesite, et asi läheb väga hästi, aga nagu ma aru sain, 700 taotlusest on jäänud veel 652. Mitu taotlust konkreetselt lahendatud on?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Oleneb, missuguse ajavahemiku me võtame. Üle 750 oli eelmise aasta alguses, nüüd on 652. Nii et 100 on lahenduse leidnud.

Aseesimees Jüri Ratas

Ma tänan! Lõpetan küsimuse käsitlemise.
Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastuste eest! Ma tänan teid, head ametikaaslased, küsimuste eest! Tänane infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee