Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu neljanda töönädala esmaspäevast istungit. Nagu ma näen, on palju soove anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt kutsun ma kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister Laine Jänes. Kolmandaks, koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Aab!

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi ning vedelkütuse erimärgistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu eesmärk on taastada 2009. aastal kehtinud erimärgistatud kütuse aktsiisi määr 1056 krooni tuhande liitri kohta ning võimaldada põllumajanduses kasutatavas masinas tarvitada erimärgistatud kütust ka teedel liikumiseks, kui masina omanik on PRIA põllumajandustoetuste registris. Erimärgistatud kütuse probleem on viimasel ajal üles kerkinud ka seoses lumekoristusega, kas seda saab sel puhul kasutada või mitte. Paljud põllumehed on sellega hädas. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on väga hea meel, et teil, Keskerakonna saadikud, liiguvad mõtted üsna samasuguseid radu pidi. Ka meil on sellesisuline eelnõu koostatud. See küsimus on tõusnud päevakorda, kuna erakordselt külma talve ja kliima soojenemise olukorras on hästi palju lund sadanud ja seetõttu on väga paljud põllumehed hädas, sest ei vallateedel ega oma tootmishoonete ümber ei ole võimalik põllumajandusmasinatega lumekoristustöid teha – on olemas seaduspügalad, mis seda keelavad. Meil, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonil, ongi nüüd niisugune plaan, mille järgi esmaseid teehooldustöid kohalikele omavalitsustele kuuluvatel ja taliteedel oleks võimalik teha ka põllutöömasinatega, kasutades erimärgistusega kütust. Eelnõu ei too riigile kaasa mingisuguseid erilisi kulutusi, vaid pigem on vaja head poliitilist tahet, et selline kitsaskoht saaks kõrvaldatud.

Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Meil on sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimine seoses hambaraviga. Teatavasti kaotas valitsus 2009. aastal tööl käivatele inimestele 300-kroonise hambaravihüvitise. Kuid ka juba enne seda jäi hambaraviteenus pea kolmandikule Eesti inimestest kättesaamatuks, sest see teenus on liiga kallis, millele viitas ka haigekassa varasem uuring. Kui suureks on see protsent kriisi ajal, massilise tööpuuduse ajal kasvanud, me ei teagi. Teame ka seda, et Eestis on riiklik kindlustatus hambaravi eest maksmisel Euroopa Liidu riikidest kõige väiksem (peaaegu kõik Euroopa riigid kompenseerivad vähemal või suuremal määral täiskasvanute hambaravi). Hambaarstide hinnangul oli 300 kroonist ikkagi palju kasu, sest just hambaravi käigus avastati lisaks suu- ja hambahaigustele ka mitmeid üldhaigustega seotud muutusi ja isegi lausa eluohtlikke komplikatsioone. Seoses sellega on meil ministrile mitu küsimust, millele ootame vastuseid.

Aitäh! Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kümme Keila haigla eest hoolitsevat Keskerakonna liiget tahab üle anda arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Jutt on Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisus olevast Keila haiglast, kus tegeldakse hooldusravi, järelravi ning psühhogeriaatriliste patsientide raviga. Keilas on nimetatud raviliikide tarbeks kokku ligi 200 voodikohta. Alates 2007. aastast on sihtasutuse PERH nõukogus olnud arutusel haigla juhatuse ettepanek Keila haigla kui mittekasumlik maha müüa. Müügiplaanidele vaatamata taotles PERH Euroopa Liidu toetusprogrammist raha, kuid 3. detsembril otsustas Vabariigi Valitsus eraldada 60 miljonit Keila haigla rekonstrueerimiseks. Projekti raames plaanitakse rajada haigla ruumidesse 200 hooldusravikohta ja 150 hooldekodukohta. Nüüd on meil ministrile kuus küsimust, millele palume vastust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Austatud Riigikogu juhataja! Head ametikaaslased! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu. Eelnõu algatajad teevad Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada 2010. aasta 1. maiks välja tegevuskava laste vaesumise ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ning laste ja noorukite turvalisuse ja arenguvõimaluste kaitseks.
Juba praegu kasvab meil ligi 30 000 last vaesuspiiril või lausa süvavaesuses. Kõige suuremates raskustes on töötute vanematega pered. Pikaajaline töötus (rohkem kui 12 kuud on töötu olnud juba 40 000 inimest) põhjustab aga pikaajalist vaesust, mis omakorda süvendab vaesust Eesti laste seas. Praegune majandusseis on kaugel sellest, et lubada uusi töökohti nagu seeni pärast vihma, suurt hulka ja üleöö, seega süveneb tuhandete lastega perede vaesus iga päevaga. Selles olukorras pole valitsus välja tulnud mitte ainsagi täiendava meetmega, et leevendada lastega perede vaesust. Vastupidi, mitmed säästuabinõud on hädapärast abi vähemaks võtnud. Meie laste olukord nõuab sekkumist ja kibekähku. Nõnda on sotsiaaldemokraadid esitanud Riigikogule terve hulga seadusmuudatusi, mis peaksid leevendama laste olukorda töötuks jäänud vanematega peredes, ja me kavatseme lähitulevikus ka veel uusi seadusmuudatusi esitada. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Kallid kolleegid! Anname täna üle arupärimise rahvusringhäälingu teemadel. Nimelt võisime kõik 5. veebruaril lugeda minister Ligi saadetud kirja ja selle ümber diskuteerida kas avalikus ruumis või omavahelises vestluses. Meie, Keskerakonna fraktsiooni ja Rahvaliidu fraktsiooni liikmete ettepanek on jätkata seda vestlust ka Riigikogu saalis, kuulamaks ära, millised plaanid on rahandusministril seoses rahvusringhäälingu eelarvega, kuidas on plaanis edaspidi arendada nii rahastamist kui ka sõltumatust, ja vaadata, milliseid mõtteid tekib seoses selle küsimusega eetikanõunikul. Aitäh!

Juhatuse nimel olen vastu võtnud kuus seaduseelnõu ja kolm arupärimist. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis menetleb juhatus neid kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks,  õiguskomisjoni s.a 27. jaanuaril algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; teiseks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 27. jaanuaril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 11 ja § 52 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; kolmandaks, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni s.a 28. jaanuaril algatatud maakogu seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 28. jaanuaril algatatud noorsootöö seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Olen edastanud kümne Riigikogu liikme arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile, 12 Riigikogu liikme arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile ning kaheksa Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse poolt s.a 28. jaanuaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu suhtes, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist, Euroopa Liidu asjade komisjonile. Juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 11. veebruar kell 16.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on võtnud algatajana tagasi Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 627.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
 Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.
Lugupeetud kolleegid! Läheme nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teil laudadel. Panen hääletusele selle nädala päevakorra kinnitamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.
Lugupeetud kolleegid! Täna meil arupärimisi ei ole ja seetõttu jätkame vaba mikrofoniga.

Palun registreeruda vaba mikrofoni sõnavõtuks pärast minu haamrilööki. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Täna jõudis sotsiaalkomisjoni lauale eelnõu, millega tahetakse tõsta pensionile mineku iga. Me teame, et naiste pensionile mineku vanus jookseb meeste 63-ga kokku aastaks 2016, ja siis kohe järgmisest, 2017. aastast algaks uus tõus kolmekuuliste sammudega kuni 65. eluaastani. Nii et 1954. aastal sündinud on esimesed, kelle pensionile mineku iga kolme kuu võrra tõuseb, jne. Selge, et paberile võib panna kõike, ja raha saamise eesmärgil on ka tänane valitsus selgelt soovinud pensionäride arvu vähendada. Ent kui vaadata, kuidas teistes riikides on, siis kõigis nendes riikides, kus pensionile mineku iga on ametlikult tõstetud, on tegelik pensionile mineku vanus hoopis alanenud. Kui aga vaadata Eesti olukorda, siis juba pooled meestest ja kolmandik naistest siirduvad praegu pensionile varem, kui on tegelik pensioniiga. Nii näiteks ei olnud 2007. aastal 40% inimestest, kes pensionile siirdusid, veel tegelikku pensioniikka jõudnudki. Ilmselt siis tervis ei pidanud vastu. Tööpuudusest me siis veel ei rääkinud ja seoses tööturu olukorraga on nende inimeste arv praegu kindlasti kasvanud.
Eestis on eelpensionäre ehk neid, kes ei pea pensionini töötamist vastu, 14 700 (nii palju oli neid üle-eelmisel aastal ja see arv on aasta-aastalt kasvanud). Aga kui siia juurde arvestada ka pensionieelses vanuses töövõimetuspensionile jääjad, kelle arv ka kogu aeg kasvab, siis on pensionile siirdumise tegelik iga meil seadusega ettenähtust juba praegu pea kolm aastat madalam. Ja me tahame seda veel tõsta!
ÜRO inimarengu edetabelis oleme samuti üks kehva tervise ja lühikese elueaga riik. Me võime küll eeskujuks tuua, et näiteks Saksamaal on tehtud otsus tõsta aastaks 2027 pensioniiga 67 aastani, ent nende mehed elavad ka meie omadega võrreldes 12 aastat kauem. Rootsis ja Itaalias on keskmine eluiga 80, Soomes 79. Kuigi ka eestlaste eluiga on pisut pikenenud, sureme ikkagi heaoluriikide inimestest 18–20 aastat varem. Paari aasta tagused arvud näitavad, et näiteks Eesti mees elab haigusteta vaid 49,4 ja naised 53,7 aastat, kuid Euroopas keskmiselt 60 aastat, Rootsis ja Maltas veelgi kauem.
Kui Eestis elab täna pensionieani välja vaid 70% meestest, siis mis pensionile mineku ea tõstmisest me ikkagi räägime? Tõepoolest, keskmine oodatav eluiga on meil pisut kasvanud, kuid pensionile mineku iga on tõusnud sellest tunduvalt kiiremini ja pole mõtet salata, et praegu jagab Eesti Euroopa Liidus viimast kohta 65-aastaste oodatava tervelt elatud aastate poolest. Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Lepik ütles väga lihtsalt, et Eesti inimeste tervis peab paranema, et inimesed saaksid ka reaalselt kauem tööturule panustada.
Seega paluksime valitsusel kaaluda seda, mida paljud Euroopa riigid arvestavad – et pensioniea tõus tuleks siduda oodatava eluea arenguga ja ennekõike peaks meil paigas ja teada olema, mis saab soodus- ja eripensionidest, samuti tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusest. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus motiveeriks tööandjaid kõige paremini parandama töötingimusi ja vastavalt sellele paraneks siis ka pensionäride elukvaliteet ja pikeneks eluiga. Olgu veel mainitud, et kuigi praegu on pressiteated, et sotsiaalkomisjon seda kõike toetas, siis tegelikult oli vahekord 6 : 5. Nii et ligi pooled ei toetanud selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist siin saalis. Aitäh!

Palun kõnepulti kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma natuke põhjendan seda eelnõu, mis käsitleb kütuse- ja elektriaktsiisi ning vedelkütuse erimärgistuse seaduse muutmise seadust. Miks siis meie fraktsioon sellise ettepaneku tegi? Toon mõned võrdlused aktsiiside kohta, et te näeksite ja saaksite aru, kui tõsine tegelikult olukord maal on. Mis on meie eesmärk? Meie eesmärk on praegu see, et taastada 2009. aastal kehtinud erimärgistatud kütuse aktsiisimäär 1056 krooni tuhande liitri kohta ning võimaldada põllumajanduses kasutatavates masinates tarvitada erimärgistatud kütust ka teedel liikumiseks. Siin on väga tähtis see tingimus, et võimaldada juhul, kui masina omanik on PRIA põllumajandustoetuste registris registreeritud. Tähendab, iseenesest ei ole ka praegu vedelkütuse erimärgistamise seaduses öeldud, et põllumajandusmasinad ei või teedel liikuda. Aga selle seaduse § 1¹ järgi on erimärgistatud kütust lubatud tarvitada põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, samuti põllumajanduses kasutatava traktori ja liikurmasina kasutamisel metsatöödel. Paraku jätab see sõnastus kontrollorganitele üsna palju võimalusi seaduse tõlgendamiseks. Me oleme sellel talvel juba kuulnud juhtumitest, kus põllumehed on lume lükkamisel appi läinud, kuid see on tekitanud küsitavusi, neid on kinni peetud. Tõsi küll, meil ei ole praegu ette lugeda seda nimekirja, kui palju põllumehi karistatud on, kuid omavalitsustes ringi käies on selgeks saanud, et omavalitsusjuhtide arvates tuleks see seadusparandus ära teha.
Aga miks aktsiisid? Tegelikult on lugu aktsiisidega nii, et Euroopa Liidu energia maksustamise direktiiv näeb põllumajandustootmises kasutatavale diislikütusele ette minimaalse aktsiisitaseme, mis on 0,33 krooni liitri kohta. Mida siis meie oleme teinud? Meie oleme 1. jaanuarist tõstnud erimärgistatud kütuse aktsiisi 1056 kroonilt 1736 kroonile. Kui nüüd numbreid võrrelda, siis on asi ikka rohkem kui hull. Aktsiisimäära on eelmisel aastal ka mitu korda tõstetud, 1. juulil kasvas see 1056-le ja nüüd siis 1736-le. Miks see nii on? Ma tean, et üsna paljud selle valdkonna inimesed on protestinud ja teinud ettepanekuid Põllumajandusministeeriumile. Eesti Põllumeeste Keskliit on kindlal arvamusel, et neile tehakse liiga. Siin võib öelda, et ainuüksi arusaamine sellest, kui palju kütust kasutatakse, on erinev. Näiteks, kui arvutustega saab kokku, et erimärgistusega diislikütuse aastamaht on põllumeestel üle 100 000 tonni, siis Põllumajandusministeerium  ja Rahandusministeerium näitavad, et see on 40 800 tonni. Vahe on päris suur ja loogiliselt võib mõista, mispärast tehti põllumeestele ettepanek, et kaetakse ära ainult 25 miljonit. Kui aktsiisi tõusudega on nüüd põllumeeste rahakotti kergendatud 73 miljoni krooni võrra, siis on täitsa põhjendatud, et sellise aktsiisi tõusuga nad rahul ei ole. Ma loen ka ette, millised arvud on siis teistes maades, kui palju väiksemad: Belgias on 0,3, Lätis 0,34, Iirimaal 0,7, Prantsusmaal 0,89, Soomes 1,1 jne. Kuidas on meie põllumeestel võimalik selles konkurentsis vastu pidada? Kas on õige, et meie põllumeestele, ma isegi ütleksin, et mitte põllumeestele, vaid maaettevõtjatele on niisugune aktsiisi tõus peale pandud? Tagajärg on kindlasti töökohtade kadumine maal ja tekib küsimus, kuidas siis niigi keerulisel ajal elatist teenida.
Suur tänu!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp 15.25.