Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Kõigepealt teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 35 Riigikogu liiget, puudub 66.


1. 13:00 Valitsuse tööturupoliitika

Esimees Ene Ergma

Alustame infotundi. Esimese küsimuse esitab Kadri Simson peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Kadri Simson

Lugupeetud peaminister! Aasta tagasi saime me vaadata hoogsaid telereklaame, kus Mart Laar lubas 2009. aastal luua 50 000 uut töökohta. Miks ma nimetan Mart Laari teile esitatavas küsimuses? Sellepärast, et tema on IRL-i, teie koalitsioonipartneri esimees ja kui tema annab lubadusi, siis tähendab see valitsusele kohustuse võtmist. Tõsiasi on, et 2009. aastal ei tekkinud juurde töökohti, vaid juurde tuli hoopis 50 000 registreeritud töötut. Kas te kirjeldaksite opositsiooni liikmetele, milliseid algatusi teie koalitsioonipartner IRL valitsuses on teinud, et töökohti juurde luua, ja miks nad on äpardunud?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Nagu te isegi võite eeldada, ei nõustu ma teie arvamusega, justkui need ettepanekud ja valitsuse algatused oleksid äpardunud. Kui valitsus poleks hoidnud riigi rahandust korras ja eelarvepoliitikat konservatiivsena, siis võib oletada, et Eestis ei oleks mitte 102 000 töötut, vaid 204 000 töötut. Seletan kohe lähemalt. Kui riigi rahandus on korras, siis tähendab see seda, et ettevõtjatele on laenuressurss kättesaadav. Laenuressursi hind on märksa odavam siis, kui riigi rahandus on korras, kui siis, kui riigi rahandus korras ei ole. Kui Eesti ettevõtjatele ei oleks laenuressurss kättesaadav sellisel määral, nagu ta praegu on, ja kui selle ressursi eest tuleks palju rohkem maksta, siis tähendaks see võrreldamatult rohkem pankrotte, kui neid praegu Eestis olnud on, mis omakorda tähendaks väga suurt töökohtade kadu. Raske on öelda, kas on loodud 50 000 uut töökohta või mitte. Mis on uus töökoht ja mis on vana töökoht? Töökohad vahetuvad teatavasti pidevalt. Aasta jooksul vahetab töökohta 30% inimestest. Ühed töökohad kaovad, teisi luuakse juurde. See ei tähenda muidugi, et ma praegu eitaksin seda, et bilanss on negatiivne. Jah, tõepoolest, kõige sügavam majanduskriis, mis on maailma 70 aasta jooksul tabanud, on tekitanud tööpuuduse igal pool, ka Eestis. Aga sellest ei saa teha järeldust, et töökohti poleks vahepeal juurde loodud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Nagu te ka ise mainisite, ütleb ametlik statistika, et praegu on Eestis 102 000 töötut. Tõenäoliselt teate ka teie, et neist 40 000 on tööd otsinud kauem kui aasta. See tähendab, et neil on nüüd niivõrd väike sissetulek, et nad ei suuda maksta isegi oma talviseid soojaarveid. Samas ei ole need inimesed kaotanud lootust, sest kui nad oleksid kaotanud lootuse, siis oleksid nad heitunud ja neid enam ametlikus statistikas ei kajastataks. Mis on teie sõnum täna neile inimestele aastaks 2010?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Väide, et inimesed ei jaksa maksta soojaarveid, ei ole tõsiselt võetav, sest meie riigis kehtiv toimetulekutoetuste süsteem on selline, mis võimaldab kõigil inimestel maksta kinni oma kommunaalkulutused, eluasemekulutused, sealhulgas soojaarved, ja lisaks sellele peab kätte jääma esimesele perekonnaliikmele 1000 krooni ja teistele perekonnaliikmetele 800 krooni. Seega ei ole meie riik kindlasti jätnud töötuid inimesi külmetama. Edasi, võrreldes eelmise kriisiga, mil töötu abiraha (mälu järgi ütlen) oli vist 400 krooni, on meil praegu olemas hästi toimiv töötuskindlustussüsteem. See tähendab, et töötud on saanud, tõsi küll, piiratud aja jooksul, enamasti poole aasta jooksul, täiesti arvestatavat hüvitist, umbes 4500 krooni kuus. Võrreldes möödunud, 1990. aastate lõpu kriisiga on Eesti väga tõsiselt valmistunud tööpuuduse kasvuks. Minu meelest on need vahendid, mis meie riigieelarvest töötuse vastu võitlemiseks ja töötute abistamiseks on ette nähtud, enam-vähem selle lähedal, milleks me praegu võimelised oleme.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Teie eelmisest vastusest jäi mulje, et kõik on korras, aga samas saab töötuskindlustushüvitist vaid 35 000 töötut. Teie valitsuse ministrid on andnud mõnevõrra selgemaid sõnumeid. Aasta alguse teleintervjuus võis kuulata Juhan Partsi sõnumit töötutele, et ega sellel aastal mingit paranemist oodata ei ole. Ta andis töötutele nõuande, et mingu need tööd otsima välismaalt. Samasugune nõuanne on ka Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel, kus töötutele on eraldi õpetussõnad, kuidas leida tööd välismaalt. Kas see ongi valitsuse lahendus tööpuuduse vähendamiseks ja kas te soosite emigreerumist?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ei, see kindlasti mingi lahendus ei ole, sest eestlastel ei ole mitte mingisugust mõtet minna praegu tööd otsima näiteks Hispaaniasse, kus tööpuudus on 19,4%. Jah, väga paljud eestlased on läinud Iirimaale, neid on suurusjärgus 5000, ja paraku on nii, et nendest ligi pooled on registreerinud ennast praegu Iirimaal töötuna. Ei ole mujal maailmas olukord parem, ei ole seal võimalik kergemini tööd leida kui siin Eestis. Minu soovitus nendele inimestele, kes on majandustsüklist tulenevalt oma töökoha kaotanud, on eelkõige hinnata ära oma tugevused ja oma nõrkused ning töötada oma tugevuste arendamise ja nõrkuste minimeerimise kallal, hinnata ära ka see, kas majandusstruktuuri muutused jätavad üleüldse alles võimaluse nende töökoha taastekkeks või on täiesti lootusetu, et uuesti tekiks see töökoht, mis majanduskriisi ajal ära kadus. Kui see on tõepoolest lootusetu, siis tuleks omandada uus elukutse. Jälle kord jõuame ehitajate juurde. 30 000 – 40 000 töötut Eestis on endised ehitajad. Meil pole mitte mingisugust põhjust arvata, et me lähemas tulevikus saavutaksime ehitajate tööhõives samasuguse taseme, nagu oli buumi ajal. Buumi ajal oli teatavasti Eestis, Hispaanias ja Iirimaal ehitajate osatähtsus tööhõives Euroopa Liidu kõige suurem, millest tuleb teha järeldus, et väga paljud endised ehitajad peavad omandama uue elukutse.

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid! Et me jõuaksime ka teiste küsimuste arutamise juurde, siis saab esitada viis kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Marika Tuusiga.

Marika Tuus

Aitäh! Austatud peaminister! Mul on tunne, et töötuse ülikõrge tasemega on meil Eestis lood samamoodi nagu majanduslangusega, mis on ka meil üks maailma suurimaid: me ootame, millal see ükskord ise mööda läheb. Polnud mitte väga ammu, kui just nimelt teie ütlesite, et maksutulud aina suurenevad, tööd ja palka jätkub ning tundub, et jätkub isegi liiga palju. Töötuse poolest oleme Euroopas praegu tagantpoolt kolmandad, kõrvuti Läti ja Portugaliga, kellega me oleme enam-vähem võrdsed. Nii et kukkuda ei ole eriti enam kuhugi. Kevadeks ennustatakse kuni 19%-list töötust, nii et juba igal viiendal inimesel pole tööd. Miks on tööpuudusel lastud üldse nii suureks minna ja miks sellele nii hilja reageeriti?

Peaminister Andrus Ansip

Aastal 2007 oli Eestis tõepoolest üks kõige suuremaid majanduskasve, kindlasti üks kõige suuremaid eelarve ülejääke ja kindlasti ka üks kõige madalamaid tööpuuduse tasemeid. Tunnistada tuleb, et tööpuudus jätkas alanemist veel ka aastal 2008. Eurostati järgi oli 2008. aasta märtsist juunini Eestis ajaloo kõige madalam tööpuudus ehk 3,8–3,9%. Seega, varem öeldu vastab ka täna täiesti tõele. Oli aeg, kui mõnes sektoris oli hõive liigagi suur. Täna tuleb kindlasti tunnistada seda viga, et me lasime Eestis tekkida kinnisvarabuumil ja lasime selle sektori palkadel väga kiiresti kasvada. Praegu peame maksumaksjatena kõik buumi tagajärgi kinni maksma. Mitte kunagi ei ole keegi lihtsalt oodanud, et tööpuudus iseenesest leeveneks. Kui riigi rahandus on korras, siis tulevad riiki investeeringud. Praegu me näeme, kuidas investeeringud Eestisse tulevad. Rootsi investorite huvi Eesti vastu on hüppeliselt kasvanud. Sellest kõneles möödunud aasta lõpus ka Rootsi televisioon ja see on meile väga hästi teada kas või Ericssoni ostu järgi või Trelleborgi Saaremaale loodavate töökohtade järgi. Tasub mõelda ka Elcoteqile, kes on kohe-kohe avamas oma uut tootmishoonet, et tootmist Eestis oluliselt laiendada. Meie konservatiivne rahandus on loonud töökohti.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Teie retoorika on jäänud samasuguseks nagu möödunud aastal: kõiges on süüdi ülemaailmne majanduskriis. Samal ajal on meie arvamusliidrid – nii pankur Neivelt kui ka Raivo Vare arengufondist ja terve hulk teisi – tunnistanud, et Eesti on ise suuresti selles kriisis süüdi. Praegu te ka nimetasite, et lasksite ise kinnisvarabuumil tekkida. Oleks olnud muidugi normaalne, kui pärast seda tunnistust oleks valitsus tagasi astunud, aga seda Eestis ei juhtu. Sellepärast küsin ma konkreetselt: öelge mulle, palun, kolm punkti, mida te olete teinud, et töötust vähendada. Täna hommikul ütles töötukassa juht, et lähemal ajal töötute arv ei vähene. Teie ütlete, et väheneb.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Me oleme hoidnud riigi rahanduse korras. See on kõige olulisem töötust vähendav faktor. Järgmisena, riik kulutab töötute olukorra leevendamiseks, nende õppeks, eri toetusteks 3,8 miljardit krooni. See on väga suur summa. Riik ei ole teinud reklaami sellele 3,8 miljardile kroonile, nii nagu on tehtud reklaami ühes kohalikus omavalitsuses. Riik ei ole seda 3,8 miljardit krooni neoonvärvidesse pannud ja seetõttu võib kellelgi tekkida tunne, et riik ei olegi töötuse vastu võitlemisse panustanud. Ei, see summa on 3,8 miljardit krooni. Mis puudutab arvamusliidreid, siis teie nimetatud arvamusliidrid on arvanud ka seda, et aastal 2007 oli Eesti sügavas kriisis ja et siis oleks pidanud reservid käiku laskma. Nüüd võrdlevad kõik need, kes räägivad kriisi sügavusest, seda sügavust kõige parema aastaga, milleks nad tunnistavad aasta 2007. Kui me oleksime aastal 2007 või ka 2008 hakanud kõiki reserve käiku laskma, siis me oleksime praegu väga sügavas kriisis ja see kriis oleks märksa sügavam kui meie lõunanaabritel. Seega, ma usaldaksin meie ministeeriumide spetsialiste, ma usaldaksin Eesti Panga spetsialiste. Ma julgen neid pidada tõelisteks ekspertideks, kes valdavad informatsiooni. Seda informatsiooni, nende ekspertiisi mina kindlasti arvestan. Ma tean, et ka minust saab ükskord avalikkuse silmis ekspert, aga see sünnib siis, kui ma olen tegelikust informatsioonist ära lõigatud ja riigi kõige paremad eksperdid minu heaks enam ei tööta.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Minagi tulen töötukassa juhi tänahommikuse esinemise juurde. Mulle tundus, et seal esitati kaks väga selget sõnumit. Esiteks, töökohti ei ole, selle probleemiga ei ole riigis hakkama saadud. Siit tulenev teine sõnum peaks meid valvsaks tegema: see, et ei ole töökohti ega tööd, võib seada ohtu ka töötukassa finantseerimise jätkusuutlikkuse. Ei ole ju praegu nii, et ainuüksi riik panustab töötukassa hüvitistesse, vaid tegelikult töötajad ja tööandjad maksavad töötuskindlustusmaksu. Minu küsimus teile, härra peaminister, on selline: kuidas te hindate, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud kõik endast oleneva, et töökohti juurde luua ja säilitada?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Kõigepealt töötukassa jätkusuutlikkuse juurde. Minu hinnangul on töötukassa praegu hästi majandanud ja ta on oma ülesannetega hästi hakkama saanud. Töötukassa jätkusuutlikkuses mina ei kahtle. Praegu on töötukassal reserve alles suurusjärgus kaks miljardit krooni. Nad maksid möödunud aasta jooksul välja umbes 150 miljonit krooni vähem, kui oli kavandatud. Seega, töötukassa olukorra pärast mina praegu küll ei muretseks. Töökohti loob erasektor, töökohti loovad investeeringud. Töökohtade loomist saab riik ainult soodustada. Riik saab luua soodsa ettevõtluskeskkonna, selleks et investeeringud tuleksid, selleks et töökohti Eestisse loodaks. See ei ole lahendus, kui riik paneb inimesi maksumaksja raha eest kuskile linna peale mõttetult tsirkuleerima. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud küllalt palju selleks, et Eesti eksporti soodustada. Ka ekspordi kasv on see, mis loob töökohti. Praeguses kriisis on ilmselge, et meie eksportivad ettevõtted on paremini hakkama saanud kui ettevõtted meie põhilistel eksporditurgudel. Kui ekspordi absoluutmahud on kahanenud, siis Eesti ekspordi osatähtsus meie põhilistel eksporditurgudel on kasvanud. Meie eksportijad on turgu juurde võitnud. See annab eelduse arvata, et Eesti majanduskasv tulevikus on kiirem.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea peaminister! Te olete siin kolleegide küsimustele vastates viis korda kiitnud meie riigi konservatiivset eelarvepoliitikat. See on mõnes mõttes tõsi, see on nii. Aga eelarvepoliitika on ainult üks komponent selleks, et võidelda tööpuudusega. Tegelikult on ju tööpuuduse põhiline põhjus meie majanduslangus. Miks on meie majanduslangus 16%, kui enamikul riikidel on see ainult mõni protsent? Kas siin on valitsusel vastutust või ei ole? Mida te olete peale eelarvepoliitika teinud selleks, et asi paremaks läheks?

Peaminister Andrus Ansip

Minu meelest on Eesti inimestel ikka juba aasta otsa selge olnud, mis on põhjustanud selle sügava majanduslanguse. Esiteks, ülemaailmne finantskriis. See on põhjustanud selle, et krediidiressursse on vähem ja krediit tuleb kallimalt kätte. See on omakorda vähendanud nõudlust eksporditurgudel, see on viinud ekspordi kahanemisele. Teiseks (ja selles on süüd kõigil, kaasa arvatud Riigikogu liikmetel), kinnisvarabuum. Miks Riigikogu liikmetel? Sest meie maksupoliitika on soosinud buumi tekkimist, me oleme nendel, kes on endale ohtralt kinnisvara soetanud, maksnud maksumaksja rahaga kinni eluasemelaenu intresse. Need on kaks peamist põhjust, miks Eestis on suur tööpuudus ja miks majanduslangus on nii suur. Tööpuudus on väga ühemõtteliselt seotud ehitusbuumiga, kolmandik töötutest on paraku endised ehitajad. Kolmandik praegustest töötutest on endised mitteaktiivsed. Tegelikult tuleks rõõmustada selle üle, et praegu on meil aktiivse elanikkonna hulk märgatavalt suurem kui eelmise kriisi ajal. Meil on praegu töötuid peaaegu niisama palju, kui oli 2000. aasta esimeses kvartalis, aga meil on aktiivsete inimeste hulk praegu märgatavalt suurem, kui oli 2000. aasta esimeses kvartalis.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:20 Seaduseelnõu 639 menetlemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Eiki Nestorilt sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Palun!

Eiki Nestor

Tere, härra minister! Küsimus on sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ettepaneku kohta, mille meie tegime, mida eile arutati esimesel lugemisel ning mille sisuks on see, et peretoetusi ei tuleks pidada pere tuluks, kui toimetulekutoetust määratakse. Komisjon otsustas meie rõõmuks, ilmselt jõuvahekordade tõttu, eelnõu esimese lugemise lõpetada, aga kuidagi imelik oli lugeda valitsuse eitavat seisukohta. Kas tõesti on sotsiaalminister veendunud, et kui 300 krooni lapsetoetust jääb tuluna arvele võtmata, siis me sellega põhjustame Eestis vaesuslõksu ehk toimetulekutoetuse saaja, kellele see 300 krooni jääb kätte, ei tahagi enam tööle minna? Nii on valitsuse seisukohas must valgel öeldud.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Kui seda teemat natuke laiemalt vaadata, kui käsitleda seda teemat n-ö vaesusteemana ja toimetulekutoetuse määramise aspektist, siis kindlasti teab küsija väga hästi, millised on need sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22, õigemini vist §-s 222 toodud alused, ja millised on praegu sissetulekust väljaarvamise kriteeriumid. Seal on erinevaid kriteeriume. Kui me meenutame, millal see säte seadusesse pandi, siis see pandi sinna 2005. aasta 1. jaanuarist. Ka valitsuse seisukoht viitas 2005. aasta 1. jaanuarist jõustunud muudatuse seletuskirjale. Kindlasti on selle ettepaneku puhul positiivne see, et parlamendikomisjon jättis ta menetlusse. Selle teemaga saab edasi tegelda ja seda tuleb natukene laiemalt vaadata. Meil on olnud juttu sellest, kuidas käsitleda lastetoetusi. Äkki peaks hoopis lastetoetuste süsteemi natukene korrastama, et need, kes toetust tõesti rohkem vajavad, saaksid seda rohkem. Samamoodi on komisjonis olnud minu teada arutluse all see, kumb on efektiivsem, kas lastetoetuste mittearvamine sissetuleku hulka või toimetulekupiiri tõstmine. Erinevaid valikuid on palju ja kindlasti tuleb selle teemaga edasi minna. Kui parlament jõuab mingile positiivsele lahendusele, siis on see hea. Aga küsimus ei ole mitte ühe isiku saadavas 300 kroonis, vaid pigem ka mõjus eelarvele, kas see on 10 miljonit või 50 miljonit. See vajab täpsustamist.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor, esimene täpsustav küsimus!

Eiki Nestor

Aitäh esimese vastuse eest! Ma küsin siis lühemalt. Kujutame ette, et on kaks lapsevanemat, kahjuks mõlemad töötud, nad enam töötuskindlustusest abiraha ei saa, vaid saavad riigi toetust, mis on teatavasti palju väiksem. Neil on üks laps. Suure tõenäosusega on nad toimetulekutoetuse saajad, kuna tulud on nüüd kahe peale kokku 2000 krooni. Kas minister on nagu ka eelnõu algatajad veendunud, et see 300 krooni lapsetoetust, mis meie ettepaneku alusel jääb taotluse puhul neile ja läheb lapsele, mitte prügiveo või toasooja eest tasumiseks, ei põhjusta seda, et need vanemad ei taha enam tööle minna?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Minister on küll seda meelt, et iga inimene, kellel on võimalik tööle minna, läheks kindlasti tööle, kui tal oleks töökoht. Selle probleemi lahendamisel tuleb vaadata, nagu ma ütlesin, kolme aspekti: mis on kõige mõistlikum pere jaoks ja lapse jaoks, kas see, et me tõstame üldist toimetulekupiiri, kas see, et me muudame sellesama lapsetoetuse arvestamist sissetuleku arvutamisel või tuleks vaadata üle lastetoetuste ja peretoetuste süsteem, mis meil praegu on. Kindlasti tuleb selle teemaga edasi minna ja kindlasti inimesed, kes vajavad abi, peavad abi täiesti adekvaatselt saama.

Esimees Ene Ergma

Nüüd viis kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Marika Tuusiga.

Marika Tuus

Aitäh! Austatud minister! Eile oli ka sel teemal palju juttu. Selge on see, et toimetulekutoetuste teema on teema vaesusest. Kui me vaatame, et paari aasta eest oli absoluutne vaesuspiir Eestis 2341 krooni, aga toimetulekupiir on ikka 1000 krooni, siis tekib küll küsimus, kuidas need inimesed peavad hakkama saama. Probleem on ikkagi see, et neil, kes saavad seda väikest, 300-kroonist lapsetoetust, võib kaduda ära toimetulekutoetus, samal ajal kui jõukamad saavad lapsetoetust. Jällegi on praegu tekitatud olukord, kus me toetame jõukamaid, aga need kõige vaesemad, kehvemad, kes tõepoolest toimetulekutoetust vajavad, seda ei saa. Miks me ei võiks ikkagi seda õiglaseks muuta?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Ma pean täpsustama, et praegu ei ole kindlasti mingit sellist olukorda tekitatud. See seadussäte jõustus 1. jaanuaril 2005. Selline olukord, kus lapsetoetus arvutatakse toimetulekutoetuse määramisel pere sissetuleku hulka, on kehtinud 1. jaanuarist 2005. Nii et praegu kindlasti midagi tekitatud ei ole. Kui me vaatame veel kord seda, kuidas see olukord Eestis muutunud on, siis alates 1997. aastast oli toimetulekupiir 460 krooni, 2005. aastast tõusis see 750 kroonile, 2007. aastast 900 kroonile ja 2008. aastast on toimetulekupiir olnud 1000 krooni esimese pereliikme ja 80% iga järgmise pereliikme kohta. Põhimõtteliselt on vastus ikka sama, et eelnõu 639 menetlemisel tuleks leida see kõige õigem viis: kas jääda selle juurde, et lastetoetused ja toimetulekutoetus on lahutatud, või vaadata peretoetusi või, nagu ma ütlesin, vaadata seda, kas toimetulekupiiri peaks muutma, nii nagu seda läbi aja on muudetud. Parlamendi suur saal on ju kõige õigem koht selle otsustamiseks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea minister! Ma püüan endale pildi hästi lihtsaks teha. Kui ma eile eelnõu 639 arutelu kuulasin, siis tekkis mul selline mõte ja selline küsimus, et kui perekond saab 30 000 krooni kuus, siis me 5000 krooni leiame paugupealt, paneme sellega eelarvele mitmesajamiljonilise koormuse, aga kui on tegemist pere või leibkonnaga, kelle sissetulek on 3000 või 5000 krooni, siis me seda 300–500 krooni kuidagi ei suuda leida, püüame teha igasuguseid uuringuid, põhjendada jne. Miks on meie riigis selline sotsiaalne olukord, miks me niimoodi suhtume peredesse? Ühte kohta anname 5000 krooni juurde, aga teise kohta seda mõndasada krooni kuidagi ei leia.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Sotsiaaltoetuste süsteem on suur, toetuste ja hüvitiste eri liike on süsteemis väga palju. Natuke veel teile teadmiseks statistikat. Kui vaadata seda, kas toimetulekutoetuse määramise puhul on summad vähenenud või suurenenud, siis viimase nelja aasta jooksul on summa, mis on eraldatud ühe taotluse kohta, pidevalt kasvanud. Kui see 2006. aastal oli umbes 1240 krooni, siis 2008. aastal oli see juba 1528 krooni ja 2009. aasta prognoositav summa (täpsed andmed saame lähinädalatel) on 1700 ja 1800 krooni vahel. Nelja aastaga on ühe taotluse kohta väljamakstav summa kolmandiku võrra suurenenud. Tulles veel kord tagasi lapsetoetuse juurde, ütlen, et 300 krooni on tõesti väike summa, kui vaadata aga riigieelarvet, siis küsimus on selles, et seletuskirjas oli ette nähtud 10-miljoniline kulu, meie majas arvutati selle kulu suurusjärguks aga 50 miljonit. Kui me sellele katteallika leiame, siis võib juba konkreetsemalt arutada, kuidas seda tehniliselt lahendada ja kuidas kõige õigem on.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Komisjonis viibis selle eelnõu arutelu juures (ma usun, et teile anti arutelu põhisisu edasi) ka Praxise analüütik Andres Võrk. Kui oli juttu just sellest eelnõust ja ka ühest teisest eelnõust, mille Rahvaliit on esitanud, siis oli küsimus sihitatuses. Tegelikult, nagu me teame, on just lastega perede seisukord, ütleme, vaesusriski suhtes kõige õrnem, just lastega pered võivad sellesse sattuda, eriti ühe vanemaga pered. Sihitatuse kohta ütles ka Andres Võrk, et see meede, mis on pakutud, et mitte arvestada lapsetoetust sissetuleku hulka, aitaks suhteliselt efektiivselt ja sihitatult just neid peresid, kes on vaesusriskis. Te ütlete, et on erinevaid meetmeid. Aga mis on teie arvamus? Kas mitte see ei oleks siiski just üks efektiivne meede ja kas ei tuleks seda meedet ka võtta? Miks on valitsuse arvamus eitav?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Valitsuse seisukoht arvestas ka riigieelarvelisi seise, mis meil praegu on, ja vaadati seda, mis hetkest seda eelnõu taheti jõustada. Mis puudutab Praxise inimeste öeldut, siis see kattub väga selgelt Reformierakonna seisukohaga, milleks on kogu aeg olnud see, et peretoetuste väljamaksmisel võiks olla ja peaks olema suurem sihitatus. Tõepoolest, see on loomulikult õige, et lastega pered saavad ja vajavad toimetulekutoetust päris märkimisväärselt. Kui me võtame näiteks lastega perede toimetulekutoetuse taotlused, siis need on läbi aegade või vähemalt viimasel kolmel-neljal aastal moodustanud umbes kolmandiku. On selge, et kui tööturu seis on kehvemaks muutunud, siis vajavad lastega pered ka rohkem toetamist. Ma ütlen veel kord, et sihitatus on väga hea, selles mõttes on eelnõu täiesti arutamist väärt, aga oluline on see, kuidas seda tehniliselt teha, milline kolmest teest valida. Sihitatus on ka siis olemas, kui me räägime toimetulekupiiri tõstmisest või konkreetselt lapsetoetuse suurendamisest, see aitab lastega peresid oluliselt rohkem, eriti just suurte lastega peresid.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Maret Merisaar

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Sotsiaalkomisjoni istungil olid kõik erakonnad konsensuslikult seda meelt, et tegemist on väga hea eelnõuga, aga kahjuks ei ole veel välja pakutud katteallikat. Minu küsimus on: kes saab otsustada, et see puuduv 50 miljonit tuleks leida mitte sotsiaalvaldkonna raha ümbertõstmise teel, vaid hoopis mõne teise ministeeriumi valdkonnast, näiteks ressursitasude või keskkonnamaksude ümbertõstmise abil? Kas see on valitsuse või sotsiaalkomisjoni valdkond?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Riigieelarvet ja selle muudatusi teeb Eesti riigis parlament. See on parlamendi otsustada.

Esimees Ene Ergma

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Heljo Pikhof!

Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Mul on selline küsimus. Kui te ütlete, et see on hea eelnõu, mille sotsiaaldemokraadid esitasid, miks te siis seda ei toeta? Teatavasti esitas opositsioonipartei, st Keskerakond, enne eelarve vastuvõtmist muudatusettepaneku, millega soovis toimetulekupiiri tõsta. Ka seda valitsus ei toetanud. Milline on teie nägemus? Te ju teate, et suur osa Eesti inimesi langeb kevadel, kui töötuskindlustushüvitise saamise periood paljudel lõpeb, lausvaesusesse.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Ma ütlen veel kord: valitsus kujundab oma seisukoha tervikuna. Selge on see, et Rahandusministeeriumil on kohustus vaadata riigieelarve kulude ja tulude seisu tervikuna ning katteallikas peab loomulikult olema. Meie oleme valmis seda eelnõu edasi arutama. Sihitatuse ja n-ö üldiste eesmärkide poolest on tegemist tõesti hea eelnõuga, mida tasub edasi arutada. Kui vaadata katteallikat, siis on parlamendil õigus otsustada. Ühe valikuna võib rääkida sellest, et võtame katteallikaks näiteks selle, mis on meile ka majanduses sellise üldise seisu tekitanud – eluasemelaenu intresside maksuvabastus. Kui parlament niimoodi otsustab, siis on meil olemas raha selleks muudatuseks, mida te eelnõus pakkusite.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:35 Tööpoliitika

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt sotsiaalminister Hanno Pevkurile.

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen taas n-ö riigi raamatupidamise juurde. Mind huvitavad need küsimused sellepärast, et töötuse kohta on meile esitatud ikkagi väga erinevaid arve. Kui möödunud aasta seisuga oli töötuna arvel ca 90 000 inimest, siis juba kolmandas kvartalis ütles Statistikaamet, et tööjõu-uuringud näitavad, et hinnanguline töötuse tase on 102 000 inimest. Samas prognoosib töötukassa, et töötus võib sellel aastal tõusta 120 000 kuni 124 000 inimeseni. Selline hämamine arvudega ei tule ka meetmete leidmisele kasuks. Kuidas te seda kommenteerite? Mida te ette võtate, et andmed oleksid täpsed?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Seletan siis veel kord nende erinevate statistiliste arvude sisu. Kindlasti ei ole tegemist mingisuguse hämamisega. Statistikaamet võtab tööga hõivatud inimeste arvu, võtab tööealiste inimeste arvu ning võtab nende arvude vahe ja saab sealt n-ö hinnangulise töötuse absoluutnumbri, mis on üle 100 000. Seal seas on ju ka inimesed, kes on mingil põhjusel mitteaktiivsed, need inimesed, kes on mingil põhjusel Eestist ära läinud, aga nad on Eesti elanikud. Seal sees on väga palju erinevaid gruppe, aga see ei näita seda, kes on riigi jaoks registreeritud töötu. See 1,5–2-protsendipunktine vahe tuleneb mitteaktiivsete, registrist väljas olevate või välismaal olevate inimeste arvust. Registreeritud töötud on need, kellega Eesti Töötukassa peab arvestama, kellele riik garanteerib seadusest tulenevad õigused ja väljamaksed. See on väga konkreetne isikute arv. Kui Statistikaamet annab hinnangulise arvu, näiteks oli viimane arv 102 000, siis see ei ole statistiliselt täpne, vaid see on hinnanguline, tulenevalt tööhõivest ja tööealise elanikkonna suurusest. Töötukassa suudab anda selle arvu ühe inimese täpsusega teatud hetke seisuga. Siin mingisugust hämamist kindlasti ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Mai Treial

Aitäh! Härra minister! Nii nagu te nimetate, need erinevad grupid tähendavad väikest rahvaarvu arvestades inimkapitali tähenduses väga suurt kadu. Aga ma tahan rääkida aktiivsetest tööpoliitika meetmetest. Ei ole kahtlust, et täiendus- ja ümberõppe võimaluste olemasolu on perede jaoks väga oluline. Me kuuleme, et tööturuteenuseid on väga tulemuslikult edasi arendatud, loeme kokku kordasid, kui palju on teenuseid osutatud. Aga kui palju inimesi on nendest teenustest abi saanud ja kui palju inimesi on koolitustel osalenud, selles osas selgust ei ole. Ma palungi teid, et te annaksite täpse ülevaate tööturust. Kuidas siis teenustega praegu asi on ja kui palju inimesi on abi saanud?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Kogu seda juttu ei õnnestu kuidagi kahe minuti sisse panna. Ma võtsin kaasa teksti, mille me eelmisel nädalal kokku panime ja kus on kirjas kõik tööturule sisenemist ja töötamist toetavad meetmed. Seda on üheksa lehekülge tihedat kirja. Aga kui laias laastus öelda, siis teenust saavate inimeste arv kõigub 5000 ja 10 000 isiku vahel. See sõltub sellest, kui palju inimesi osaleb sel hetkel koolitusel, kui paljud on tööpraktikal, kui paljud on tööharjutusel. See puudutab kõiki meetmeid, mis meil on. Kui me paneme sinna juurde ka töötuskindlustushüvitist saavad inimesed, siis loomulikult on see arv oluliselt suurem. Kui rääkida otseselt tööturukoolitusest või tööpraktikast, siis need arvud on töötukassal loomulikult olemas ja me suudame ühe ajahetke tulemused välja võtta. Aga seal võib olla ka korduvusi. Inimene on käinud näiteks tööharjutusel, siis on ta läinud tööpraktikale ja samal ajal on ta võib-olla käinud edasi tööturukoolitusel. Parlament muutis selle eelmisel aastal kenasti ära, inimene saab käia koolitusel ja minna samal ajal ka näiteks tööpraktikale või palgatoetusega tööle. Need arvud on töötukassal loomulikult olemas.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Mai Treial

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! On kõigile teada, et Eestis on madalapalgaliste inimeste maksukoormus kõrge. Paistab, et on tendents, et kõrgepalgalised inimesed leiavad võimalusi n-ö aukude otsimiseks, kuidas kõrge palk kasumina välja võtta. Seetõttu arvan ma, et maksupoliitika vajab analüüsi ja ka ettepanekuid. Minu küsimus on: kuidas te iseloomustate, milliseid maksupoliitilisi meetmeid on teistes Euroopa Liidu riikides kasutatud eriti just majanduslanguse tingimustes, et töökohti säilitada ja töökohti luua?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh! Eri riikides on tehtud erinevaid maksupoliitilisi otsuseid. Mis puudutab tööturgu, siis tööturumeetmetest on ka teistes riikides eelistatud pigem otseseid tööturumeetmeid, mitte maksupoliitilisi meetmeid. Saksamaal on teada-tuntud Kurzarbeit. Kui me vaatame Eestit, siis me oleme valinud Eestis selle tee, et me eelistame mitte otseselt teha ühe või teise grupi jaoks eraldi maksupoliitilist otsust, vaid me eelistame otsetoetusi. Otsetoetuse saamine konkreetselt palgatoetuse saamise näol on sellel aastal ju märkimisväärselt lihtsamaks läinud. Kui varem pidi inimene olema registreeritud töötu vähemalt aasta ehk oli väga keeruline sinna palgatoetuse gruppi saada, siis 1. jaanuarist peab olema olnud registreeritud töötu pool aastat ehk ainult kuus kuud. Kui me vaatame aega kuus kuud tagasi, siis sel ajal oli töötus juba väga suur, seetõttu on ka see inimeste grupp, kes võiks osa saada palgatoetusest, väga suur. Samamoodi on noortele eraldi meede, tähtajaga mitte kuus kuud, vaid kolm kuud. Kui me lisame sinna kõikvõimalikud teised otsetoetused, näiteks puudega inimese töökoha kohandamise toetuse tõstmise tööandja jaoks 50%-lt 100%-le, siis näeme, et sellised otsemeetmed on kindlasti oluliselt paremad ja selgemad nii tööandjale kui ka riigile halduskoormuse koha pealt, kui see, kui hakatakse looma maksuerinevusi, mis kindlasti suurendaksid ka halduskoormust.

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid! Kuna infotunnis liigub aeg väga kiiresti, siis luban ma esitada ainult ühe kohapeal registreeritud küsimuse. Palun, Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Üks võimalus tööpuudust leevendada on see, et tuleks suunata inimesi ettevõtluse teele ja näiteks julgustada neid rohkem asuma tööle kas või füüsilisest isikust ettevõtjana. Aasta alguses käisin ma Võrumaal ja kohtusin mitme FIE-ga. Nende suur mure oli praegune sotsiaalmaksusüsteem, millega FIE-sid maksustatakse. Nad palusid teilt küsida, kas siin oleks võimalik mingeid leevendusi teha, et inimestel oleks hõlpsam seda FIE teed käia.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma eelmisele küsimusele vastasin, me eelistame otsetoetusi maksuerisuste tekitamisele. Maksuerisused ei anna üldises maksukorralduslikus poliitikas kindlasti väga head lõpptulemust. Kui vaadata ettevõtluse alustamise toetust, mida on võimalik saada töötukassa vahendusel, siis pean ütlema, et toetuste küsimine on väga hästi käivitunud või väga tõhusalt hoogustunud. Kui ma õigesti mäletan, anti 2008. aastal välja sada või natuke rohkem ettevõtluse alustamise toetust, kuid ainuüksi detsembris andis töötukassa välja peaaegu sada ettevõtluse alustamise toetust. See on väga hoogustunud. Ka ettevõtluse koolitust küsitakse töötukassast väga palju ja sellele ka tähelepanu pööratakse. Sellelgi aastal oleme me valmis pakkuma väga suurele hulgale inimestele ettevõtluse alustamise toetust. Pärast seda, kui inimene on saanud töötukassast ettevõtluse alustamise toetust kuni 70 000 krooni (summa sõltub äriplaanist) ja ettevõte on registreeritud, ükskõik, kas see on FIE või osaühing või muus vormis äriühing, siis on inimesel võimalus minna Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse ehk EAS-i ja EAS-ist on võimalik saada veel täiendavalt 100 000 krooni. Seega, selle otsetoetuse suurus, mida riigilt ettevõtte alustamiseks on võimalik saada, on kuu aja jooksul 170 000 krooni. See on päris märkimisväärne summa.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:46 Maaettevõtlus ja tööpuudus

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, küsimus põllumajandusministrile!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud põllumajandusminister! Head edukat algavat aastat! Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse koordineerimisel on koostatud Euroopa tööturu vajaduste keskpikk prognoos, kus väidetakse, et kuni 2015. aastani kaob Euroopas põllumajandussektoris üle kahe miljoni töökoha ja tööstuses ligi pool miljonit töökohta. Väga mõtlemapanevad arvud. Kõik me teame, kui palju töökohti on viimastel aastatel maal kadunud. Ma võin üles lugeda, mis on suletud: postkontorid, kauplused, apteegid. Samuti on ennast kokku tõmmanud väikeettevõtlus ja keskmine ettevõtlus. Arvestades praegust top-up´i eraldist valitsuse poolt, ei usu ma, et töökohti juurde tekib, pigem ütleksin nii, et neid tekib vähem juurde, kui kaob. Minu küsimus ongi sellega seotud: kas ministeeriumil on praegu täpseid andmeid, kui palju on Eestis viimase aasta jooksul vähenenud töökohtade arv maaettevõtluses ning kui palju töökohti on juurde loodud Põllumajandusministeeriumi tegevuse tulemusel?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Aga ma saan vastata, et see, mida te uskumatuks peate või mida te ei taha kuidagi uskuda, on sündinud ka Eestimaal. Tegelikult on see suur tööpuuduse kasv, mis on majanduskriisi ajal Eestis toimunud, toimunud siiski valdavalt linnades. Maal on tööga hõivatute hulk vähenenud tunduvalt aeglasemalt ja vähem ning ka tööpuuduse kasv on olnud tunduvalt tagasihoidlikum kui linnades. Kui rääkida arvudest, siis maapiirkondades on hõivatute arv 171 000 (Eestis on maapiirkonnad külad ja alevikud). Võrreldes näiteks 2003. aasta lõpuga on see 2,5% suurem. 2009. aasta kolmandas kvartalis hõivatute arv maapiirkondades teise kvartaliga võrreldes mitte ei vähenenud, vaid kasvas. Ma ei taha sellega öelda, et maal on elu hea. Ka praegu on hõivatute arv maal mõnevõrra väiksem, kui oli suure majanduskasvu aastatel 2007–2008, kuid kriisi mõju on olnud palju tagasihoidlikum kui linnades. Õigus on teil selles, et tänu põllumajanduse kiirele arengule Euroopas tervikuna ja sealhulgas Eestis on põllumajandussektoris toimunud päris kiiresti töökohtade kadumine ja see toimub Eestis ka edaspidi. Näiteks nendest 171 000-st maal asuvast töökohast moodustab põllumajanduse osa ainult natuke üle 20 000 ehk Eesti maapiirkondades leiab praegu 87–88% inimestest tööd väljaspool põllumajandussektorit. Põllumajandusministeeriumi pingutused on ammu väljunud ainult põllumajandussektorist, me tegeleme ka muu maaettevõtlusega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ega see kvartalitevaheline võrdlus päris õiget pilti ei anna, siin on hooajatööd jm mängus. Aga nüüd natukene laenudest. 2009. aasta novembri lõpus olid põllumajanduses tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate maksuvõlad 53,7 miljonit krooni ehk 25,3% kõigi ettevõtjate võlgadest, juriidilistest isikutest oli maksuvõlg 800 ettevõttel (255,7 miljonit krooni). Krediidiinfo andmetel oli 305 põllumajandusettevõttel halb krediidisoovitus, see tähendab, et nad ei saa ühel või teisel põhjusel edaspidi laenu. Kui neid andmeid analüüsida, siis selgub, et edaspidi ei saa mingil juhul töökohti juurde tekkida. Minu küsimus on natuke ka ettepanek: kas ei tasuks kaaluda ja arutada, kuidas seda olukorda maksusoodustuste või maksude ajatamise abil või muul moel parandada?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mis puudutab laenude ja pankade ees olevate kohustuste ajatamist, siis seda saab teha kindlasti pank koostöös põllumajandustootjaga. See on väga individuaalne ja siin riik sekkuda ei saa. Riigil on üldisemad võimalused, mida me oleme ka rakendanud ja mida ma olen siin selgitanud. Põllumajandusministeerium püüab eri toetuste abil teha teatud sildfinantseerimisi, teatud projektide ja tegevuste puhul osaliselt isegi ka ettefinantseerimisi. Me oleme neid võimalusi kasutanud nii palju, kui seda võimaldab Euroopa Liidu õigus. Need on olnud need meetmed, lisaks on otseselt ettevõtluse elavdamiseks ja toetuseks võetud meetmeid Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. Seda oleme me püüdnud teha. See statistika, mille te ette lugesite, on õige. Ka see kommentaar, mis te ütlesite, on õige. Põllumajandus on hooajaline ja need võrdlused kvartalite vahel ei ole adekvaatsed, nii nagu tööhõive ja tööpuuduse puhul, nii ka nende kohustuste puhul, sest valdav enamik põllumajandustoetusi makstakse välja just aasta lõpul, detsembris, ja ka majandusnäitajad põllumajanduses on kolmanda kvartali lõpus hoopis teistsugused kui aasta lõpuks. Nii et tänaseks on need mõnevõrra muutunud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine täpsustav küsimus!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Nüüd maainimeste murest, mis on seotud varadega. Ma vaatan korra jälle statistikat. Kui Eesti põllumajandusettevõtete varad olid varasematel aastatel, näiteks aastal 2007, keskmiselt 27,6% ulatuses finantseeritud võõrkapitaliga ja 72,4% ulatuses omakapitaliga ning Euroopa Liidus olid need numbrid keskmiselt 15% ja 85%, siis paaril viimasel aastal on olukord kõvasti muutunud. Võõrkapitalil on kõige väiksem osa Kreekas (0,4%) ja kõige suurem Taanis (50%). Nüüd on tekkinud mure, kelle kätte Eesti maa jääb, sest  rahvusliku ja võõrkapitali osakaal maaettevõtluses on kriisiajal kindlasti muutunud. Mida saaks Põllumajandusministeerium selles olukorras rahvusliku kapitali heaks ära teha või kuidas olukorda parandada?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jah, kindlasti on võõrkapitali osa põllumajandussektoris pärast taasiseseisvumist kasvanud ja ka pärast Euroopa Liiduga liitumist on välisinvestorite huvi meie põllumajandustootmise vastu kasvanud. Siia on päris palju investeeritud. Põhjalikku ülevaadet, kuidas omand ja kapital põllumajandussektoris jagunevad ja kelle käes need on, ei ole ja Eesti oludes sellist ülevaadet teha ei saagi, eriti pärast seda, kui on jõustunud seadus, mille alusel maaomanikud võivad olla ka juriidilised isikud. Tihtipeale on küsitud, kelle käes on Eesti maa. Paljud juriidilised isikud on maaomanikud. Kui omanike ring pidevalt vahetub ja kui tegemist on börsifirmadega, siis ei olegi seda võimalik jooksvalt väga täpselt kindlaks määrata. Küll aga võin ma teile kinnitada, et Eestis on põllumajandussektor jätkuvalt üks kõige rahvuslikumaid sektoreid, kus kodumaise kapitali osakaal on väga suur, võrreldes näiteks panganduse või kinnisvarasektori või ka meediaga, kui soovite. Põllumajanduses on rahvusliku kapitali osakaal oluliselt suurem. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et Eesti maast, põllumajanduslikust maaomandist ei ole väliskapitali käes üle 5%.

Esimees Ene Ergma

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Austatud põllumajandusminister! Maha on langenud valge lumi ja võiks arvata, et see vähendab maarahva stressi, aga, võta näpust, see tõi ka palju probleeme. Näiteks Pärnumaal on tekkinud probleem, et traktoristid, kes tulid lumetuisu järel appi külateid ja riigimaanteid lahti ajama, tõmmati vahele piirivalve ning Maksu- ja Tolliameti poolt, sest nende traktorite paakides oli erimärgistatud kütus. Kuidas saaks anda positiivse sõnumi nendele meestele ja naistele, kes traktoriroolis hädaolukorras appi tulevad, olgu siis kas lumetorm või veeuputus?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõigepealt, positiivne on see, et valge lumi katab Eestimaad, mida me ju talvel tahame. Teine positiivne sõnum on see, et kevadel sulab lumi kindlasti ära. Aga teie tõstatatud probleem on seotud erimärgistatud kütuse kasutamisega. Seaduse kohaselt on praegu lubatud seda kasutada tõepoolest ainult põllumajandustöödeks traktorites ja põllumajandusmasinates. Maanteede lumest puhtaks lükkamine seaduse mõistes põllumajandustöö praegu ei ole ja sealt tekivad ka probleemid. Me oleme varasematel aastatel kokku leppinud, et kui põllumajandustootjad tulevad sellistel keerulistel aegadel maapiirkondades appi kohalikule omavalitsusele ja lükkavad lahti külateid, siis rahalisi sanktsioone ei rakendata, sest sellest tööst võidab kogu ühiskond ning see on vajalik töö ja appitulek riigile ja kohalikule omavalitsusele. Kuna aga need probleemid on jätkuvalt üleval, siis ma arvan, et on mõistlik see tulevikus seaduses täpselt sätestada. Ma luban, et Põllumajandusministeerium näitab siin initsiatiivi üles ning me koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga arutame need võimalused läbi, et sätestada seaduses see, et aktsepteeritaks seda, mis juba aastaid tegelikult maal on toimunud, seda, et külateid lükatakse puhtaks. Maksu- ja Tolliamet on teinud küll kurja häält, aga ma loodan, et ta rahalisi sanktsioone nendel puhkudel ei rakenda. See tuleks ilusasti ära seadustada, et kellelgi ei oleks hirmu sanktsioonide ees.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma püüdsin teie vastusest ühele eelnevale küsimusele kinni, et 87–88% maal elavatest inimestest käib tööl väljaspool. Aga vaadake, nendel kõikidel on pered, nendes peredes kasvavad lapsed ja on juba teada-tuntud probleem seoses sellega, et lapsed jäävad üksi, kui vanemad lähevad kaugemale tööle. Mis probleeme see endaga kaasa toob, teame me kõik. Minu küsimus on: kas te näete vajadust, et riik peaks Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning regionaalministri näol sekkuma, et maapiirkonnad võiksid võrreldes ülejäänud Eestiga siiski tasakaalustatult areneda?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Te ei saanud minust päris õigesti aru. Ma tahtsin öelda, et Eesti maapiirkondades hõivatutest 87–88% ei saa tööd põllumajanduses ehk põllumajanduses töötab 12–13%, ülejäänud töötavad mittepõllumajanduslikel töökohtadel, aga see ei tähenda tingimata, et nad töötavad kusagil mujal. Märkimisväärne osa saab siiski maal tööd, kuid ei tegele põllumajandusega. Aga, jah, märkimisväärne osa käib kindlasti tööl ka linnades. Loomulikult, see ongi koostöö küsimus. Ega Põllumajandusministeerium üksi ei lahenda ega saagi lahendada kõiki küsimusi, mis on seotud tööhõivega maal, siin on ikkagi vajalik koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning regionaalministriga. Pean kinnitama, et see koostöö on olnud väga hea ja need võimalused, mis on nii regionaalministril, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kui ka Põllumajandusministeeriumil, on, ma usun, maksimaalselt rakendatud. See koostöö jätkub kindlasti ka tulevikus ja see on vajalik.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Meie aeg on läbi. Ma tänan Riigikogu liikmeid küsimuste esitamise eest ning tänan peaministrit ja ministreid vastamise eest! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee