Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Vaevalt et maksude tõstmine meeldib ka eelnõu autoritele endile. Ma ei kahtle selles. Tegemist on abinõuga, millega luuakse 2010. aasta eelarvele tugevusvaru, et kindlustada euro tulek. Nii lihtne see asi tegelikkuses ongi. Teatavasti oli meil rahanduskomisjonis arutledes võimalik valida kahe variandi vahel. Üks oli roheliste ettepanek tõsta elektriaktsiisi 5 + 5 senti. Siis laekus valitsuse ettepanek, mis on laiendanud aktsiisitõusu nii kütustele kui ka elektrile, vähemal määral. Mõlemad on ebameeldivad variandid. Ma siiski leian, et koalitsiooni ettepanek on oma iseloomult leebem ja koormus inimestele on enam hajutatud, kui vaid elektriaktsiisi tõstes.
Tarbimismaksud on alates 2007. aastast olnud võimumeeste peamine relv oma tahte realiseerimisel. Tuletan meelde, et 2007. aastal mindi meil aktsiiside olulise tõusu teed, aga aktsiiside alammäärade ühtlustamine Euroopa turul toimub alles järgmisel aastal. Ühtlustamise eesmärk on teatavasti võrdsete konkurentsitingimuste loomine ühisturul. Aga milliseks kujuneb pärast tänaseid aktsiisitõuse meie olukord Euroopaga võrreldes? Nimetan vaid need artiklid, millega me siin täna tegeleme. Arvutuste kohaselt kujunevad bensiini- ja diisliaktsiisid 18–19% kõrgemaks, kui seda näeb ette Euroopa Liidu alammäär. Eriotstarbelise kütusega on asi päris tõsine, selle aktsiis kujuneb üle viie korra kõrgemaks, kui on praegu Euroopa Liidu alammäär. Arvud on sellised: Euroopa Liidu alammäär on 330 krooni tonni kohta, meil kujuneb aktsiisiks 1736 krooni. See on pähkel. Elektriaktsiisiga on täpselt sama lugu. Kodutarbijale kujuneb aktsiis ligi viis korda kõrgemaks, aga äritarbijale koguni üheksa korda kõrgemaks, kui on Euroopa Liidu alammäär. See on probleem, millest mööda vaadata ei tohi. Samas, Läti ja Leedu rakendavad 1. jaanuarist minule teada olevalt Euroopa Liidu alammäära elektri puhul. Nii et siin on, mille üle mõelda. Võrdlused on kurvavõitu, need viitavad sellele, et me ei austa ühisturu reegleid ega arvesta meie ettevõtjate konkurentsivõimega Lääne turul.
Kui 2007. aastal paisutati tarbimismaksude tõusuga riigieelarve mahtu, siis tänase maksude tõusuga püütakse mahtuda Maastrichti 3% sisse puudujäägi osas. Täiesti paradoksaalne, aga see on tõsi. Ei saa kuidagi väita, et maksupoliitika on meil lõpuni olnud õige. Selle tulemusena on radikaalselt lõhutud otseste ja kaudsete maksude tasakaal. Täna arutatav eelnõu kahjuks jätkab seda protsessi. Majandusele see uut hoogu ei lisa, inimeste toimetulekuvõimele kasuks ei tule ja sisetarbimist see ei suurenda.
Nüüd peatun kõige valusamal probleemil, see on erimärgistatud kütus, kus on ette nähtud ikka väga märgatav tõus. Enne mainisin, et meie põllumeeste kütuse aktsiis on üle viie korra suurem kui aktsiis Euroopa Liidus. Samas pole meie põllumehed enam ammu olnud Euroopas konkurentsivõimelised. Hämmastab mind aga see, et keegi ei tea täpset summat, mis see põllumehele maksma läheb. Rahandusministeerium väidab rahanduskomisjonile, et 24 miljonit, põllumajandusminister väitis eile, kui temaga rääkisin, et 70 miljonit. Võimalik, et tõde on kusagil vahepeal. See viitab sellele, et ei ole jõutud asja analüüsida, lõpuni selgeks teha. Aga me teame täpselt, et järgmisel aastal suureneb põllumajandustoetuste summa 75 miljonit krooni, ja kui uskuda põllumajandusministri arvestusi, siis andes toetuste kaudu selle summa põllumehele, võtame aktsiiside kaudu selle tagasi ehk tulemus on nullilähedane. Seda praktikat on väga raske toetada. Me ei saa ju öelda tänase retoorika taustal, et põllumajandustoetused suurenevad. See jutt oli pärast meeleavaldust. Ma ei taha olla üleliia karm, aga pean poliitiliselt küündimatuks, et see kõik juhtub pärast seda, kui põllumehed mõni päev tagasi olid siin Lossi platsil. Poliitiliselt ei saa seda kuidagi targaks pidada, kuigi ma arvan, et asja tegijad ei osanud seda ette näha ja see ei olnud pahatahtlik. Aga viga on võimalik parandada, seda on võimalik parandada kolmandal lugemisel rahanduskomisjonis. Ma usun, et koalitsioonil selleks ka tahet leidub.
Aga kummaline on ka see, et eile tunnistas peaminister, et valitsuse otsus see ei ole, nad ei ole asjaga kursis. Vestlesin põllumajandusministriga, ta ütles, et ta on selle vastu ega olnud sellest kõigest informeeritud. Ma võin küsida, mis siis tegelikult toimub. Jääb üle arvata, et see otsus ongi siin majas sündinud, koalitsiooni rüpes koos roheliste abiga. Seetõttu ei ole õige väita, et see on rahanduskomisjoni seisukoht. Rahanduskomisjonis tegelikult vormistati see tahe häältega 6 : 5, nagu tavaliselt. Me ei olnud selle lahenduse pooldajad. Mis siis tegelikult juhtus, kuidas see asi sündis? Ma väljendan oma isiklikku seisukohta. Me kõik alles mõned päevad tagasi lugesime Euroopa Liidu rahandusvoliniku rõõmustavat teadet, et meile võidakse teha erand Balti riikide hulgas ja tõesti võimaldada eurole üle minna aastal 2011, kuid seal viidati ka tugevusvaru loomise vajadusele, st eelarvepositsiooni parandamise vajadusele. Ma arvan, et sellest selline kiirustav viis ongi tekkinud. Ühest küljest on see kõik arusaadav ja midagi uut siin päikese all ei ole. Pealinn on pealinn, käsk on käsk ja paljud siin saalis viibijad mäletavad ka varasematest aegadest, et asi on nii käinud. Mina ei vaidle euro tulekule enam ammu vastu, ma räägin ainult selle hinnast. Meie riigis on euro nimel nii palju tehtud ja kärbitud. See on ju kindlasti meie majandusele, riigile ja inimeste toimetulekuvõimele oma jälje jätnud. Selle protsessiga venitamine ei anna enam midagi muud juurde, kui lisab kannatusi. Nüüd on tarvis ikka asjani jõuda. Arvan nii, et kui püha eesmärk – euro – on saavutatud, siis tuleb maksupoliitika siinsamas saalis tervikuna üle vaadata ja hakata taastama proportsioone, mis on lõhutud.
Lõpetuseks räägin asja õiguslikust küljest. Hiljaaegu saatis president siia saali tagasi soolise võrdõiguslikkuse seaduse, nimetades, et õigussuhet on laiendatud. Selle eelnõu puhul on tegemist, osaliselt küll palju leebemal kujul, täpselt samasuguse asjaga. Meil ei olnud võimalik teisel lugemisel parandusettepanekuid esitada, sest esimesel lugemisel ei näinud eelnõu ette kütuse- ega elektriaktsiisi muutmist. Jälle olid poliitilised abinõud päevapoliitika teenistuses. Tänan tähelepanu eest!