Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu üheksanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnepulti Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kõnesoove ei ole.
Läheme teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud kümne Riigikogu liikme arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.
Austatud ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 54 Riigikogu liiget, puudub 47.


1. 10:01 Politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu (519 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kuna tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 519 koosseisu häälteenamust, siis teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Panen lõpphääletusele eelnõu 519. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu 519 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


2. 10:03 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Lugupeetud ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 24. novembri istungil. Eelnõu kohta laekus neli muudatusettepanekut Keskerakonna fraktsioonilt ja ühe ettepaneku koostas komisjon, arvestades seejuures ministeeriumide ettepanekuid oma valitsemisala kohta. Komisjoni ettepanek puudutab, esiteks, 50 miljoni krooni suurust kohalikele omavalitsustele eraldatavat toetust, mis suunatakse tasandusfondist toetusfondi, seda eelkõige nende omavalitsuste jaoks, kus majanduslangus on kõige raskemalt mõjunud. Samal teemal pöördusid komisjoni poole Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit ning ka mitmed komisjoni liikmed tõstatasid selle teema komisjoni ees. See summa on ülekantav, nii et juhul, kui sel aastal jääb see summa mingil põhjusel kasutamata, on see järgmisel aastal varuks olemas. See summa on teatud tagatis, et nende omavalitsuste jaoks, kellel tõesti peaks väga raskeks minema, on riigil selline puhver olemas. Teiseks, infotehniliste rakendustööde edasilükkumine Maksu- ja Tolliametis, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Euroopa Liidu tasemel küberõppuste korraldamise lükkumine 2010. aastasse. Kolmandaks, Sotsiaalministeeriumis vahendite ülekandmine seoses ümberkorralduste, remonditööde hilisema valmimise ja lepingute eest tasumise tähtaegade muutmisega.
Keskerakonna ettepanekud puudutasid 22,8 miljoni krooni võrra Päästeameti tegevuskulude suurendamist ja üleminevaks muutumist (sisuliselt, minu hinnangul, taheti selle muudatusega muuta 2010. aasta riigieelarvet, mitte 2009. aasta riigieelarvet), õppetoetuste täiendamist 21 miljoni krooni võrra ja valitsuse kaasfinantseerimise reservi suurendamist 42,2 miljoni krooni võrra. Kõikide nende muudatuste katteallikana nähti energiasäästu programmideks eraldatud vahendeid, mille kogusumma on selle aasta riigieelarves 86 miljonit krooni, kuid mis lõviosas saavad järgmisesse aastasse üle kantud, kuna agentuur alustab oma tööd planeeritust pisut hiljem ehk ta on just äsja tegevust alustanud. Ettepanekud komisjoni ja valitsuse toetust ei leidnud ega kuulu hääletamisele vastavalt kodukorraseaduse § 120 lõikele 5. Ma pisut valgustan mittetoetamise põhjuseid.
Eeskätt on need seotud sellega, et komisjon pidas vajalikuks ka seda, et energia- ja kliimaagentuuri tegevust ei halvataks või eelarveseadusega ei lõpetataks. Äsja, 16. novembril kogunes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures esmakordselt energia- ja kliimaagentuuri nõukoda, millesse hakkavad kuuluma Riigikogusse kuuluvate erakondade esindajad ning ministeeriumide esindajad ja eksperdid. Nõukoja eesmärk on anda suuniseid KredExi juurde loodava agentuuri tegevuseks. Praktikas hakkaks ta andma sisendit ka MKM-i ja KredExi vahelisele lepingule ja meetmemäärustele. Energia- ja kliimaagentuuri tegevus jaguneb kaheks peamiseks suunaks: energia- ja kliimaalaste trendide analüüsimine ning säästva arengu meetmete võtmine. Agentuuri üldeesmärk on elanike energiakulutuste vähendamine ning ehitus- ja kinnisvarasektori elavdamine energiasäästlike majade rajamise toetamisega. Agentuur hakkab analüüsima energiasektori trende ja turgude muutusi ning tulevikus korraldama heitmekvoodioksjoneid. Agentuuri peamised ülesanded on energiasektoriga ning kliimamuutustega seotud trendide pidev detailne analüüs, energiatõhususealase teadlikkuse parandamine tööstus- ja teenindussektoris ning avalikus sektoris, energiaauditite analüüs ja sellest tulenevate heakskiidetud ettepanekute elluviimine, energiatehnoloogia programmide juhtimine, riigi energiapoliitika elluviimise koordineerimine koostöös maavalitsustega ja kohalike omavalitsustega, heitmekvoodioksjonite korraldamine alates 2013. aastast, vajaduse korral riigiabi andmine energia tarbijatele ja tootjatele, koostöö teiste riikide energiaagentuuride ja Rahvusvahelise Energiaagentuuriga. Kui headel ametikaaslastel on huvi, siis ma küsimustele vastamise korras võin valgustada ka seda, kuidas täpselt see planeeritud 86 miljonit jaguneb, aga võin etteruttavalt öelda, et enamik sellest on mõeldud konkreetseteks toetusteks energiasäästu jaoks ja selle agentuuri tegevuskulud moodustavad sellest kogusummast alla 10%.
Komisjonis tekkisid ka küsimused. Esiteks tekkis küsimus selle kohta, et kuna on näha, et osa muudatusi puudutavad tegelikult eeskätt 2010. aastat, siis kas on võimalik ja baasseadusega kooskõlas selliste muudatuste tegemine 2009. aasta eelarves ja siis nende summade ülekantavaks tegemine, kas siin ei ole mingit juriidilist ebakorrektsust. Saime vastuse, et seaduse järgi on kõik korrektne. Samuti küsiti, kui suur on selle eelnõuga üleminevaks muudetava summa suurus, mida sel aastal eeldatavasti ära ei kasutata ja mis lükkub selle seaduse mõjul järgmisesse aastasse. Kolmandaks lugemiseks tehtud ettepanekute mõju on 9 miljonit, varasemalt on tehtud ettepanekuid 221,5 miljoni krooni ulatuses ehk kokku tuleb pisut enam kui 230 miljonit krooni. Ei ole ka saladus, et ülekandmise sätestamise eesmärk on vältida aasta lõpus toimuvat ...

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja! Vabandust! Head ametikaaslased! Ma palun, austame ettekandjat! Täiskogu istungisaalis on natuke liiga suur lärm.

Taavi Rõivas

Aitäh, juhataja! Ei ole saladus, et ülekandmise sätestamise eesmärk on vältida aasta lõpus toimuvat läbikaalumata kulutuste tegemist. Kasutan ka täna võimalust kutsuda siit puldist kõiki riigiasutusi üles väga kainelt mõtlema, et ka selle eelnõu rakendumise tõttu ei ole paljuski vajadust aasta lõpus eelarvevahendeid 100% ära kasutada, kuna vahendeid ära ei võeta ja need vahendid muutuvad väga suures osas ülekantavaks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te kajastasite rahanduskomisjonis toimunud arutelu ja ütlesite, et energiaagentuuri 86 miljonit krooni ei tahetud ära võtta, sest see oleks agentuuri tegevuse halvamine. Samas seda agentuuri sisuliselt ja vormiliselt veel ei ole, ta ei eksisteeri. Mõne aja eest käis meil siin arengufondi esimees ja palus mitte ära võtta Telekomi aktsiaid, sest sellega halvatakse arengufondi tegevus, aga see fond on aastaid töötanud ja päris häid algatusi teinud. Milles on nende kahe agentuuri erinevus, et energiaagentuuri 86 miljonit krooni tuleb kindlasti järgmiseks aastaks üle kanda?

Taavi Rõivas

Aitäh, hea ametikaaslane! Mõlemad on agentuurid, kui te neid nii nimetate, aga sellega sarnasus piirdub. Üks tegeleb riikliku riskikapitali investeerimisega alustavatesse ettevõtetesse ja teine tegeleb energiasäästuga. Selles mõttes on need asutused selgelt erinevad. Paralleel arengufondiga on korrektne selles mõttes, et ka arengufondile eraldati kõigepealt vahendid ja siis sai arengufond oma tegevust alustada. See, et energia- ja kliimaagentuuri  ettevalmistustega ei jõutud selle aasta keskel nii kaugele, et kogu see summa oleks ära kasutatud, on tänaseks reaalsus. Järgmise aasta eelarves eraldi vahendeid ei ole ette nähtud ehk on juba arvestatud, et kuna avamine lükkus edasi, siis neid vahendeid, mis selleks aastaks oli eraldatud, on võimalik kasutada järgmisel aastal. Täna võib öelda, et see agentuur, vaatamata nendele väikestele viivitustele, on selgelt tekkimas. Ma usun, et sellest agentuurist saab oluline asutus Eesti riigi jaoks.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Saalis on tõesti liiga suur lärm ja see segab nii ettekandjat kui ka neid ametikaaslasi, kes soovivad ettekannet kuulata. On võimalus, et juhataja võtab vaheaja ja siis saab jutud räägitud, aga ma palun, et neid jutte ei räägitaks täiskogu istungi ajal saalis! Ma tänan teid! Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Teisel lugemisel me arutasime siin teiega, kuidas leida 22,8 miljonit krooni päästjatele, selleks et ei peaks päästjaid koondama. Üks minu pakkumine oli see, kas me ei võiks võtta raha energiaagentuuri loomiseks mõeldud summadest. Teie vastuväide oli, et te arutate seda teemat kolleeg Mati Raidmaga ja on teatud mõtteid, kuidas seda situatsiooni lahendada. Minu küsimus ongi see: kas te olete arutanud Mati Raidmaga seda teemat ja kas teil on leitud mingeid konkreetseid lahendusi?

Taavi Rõivas

Aitäh! Täpselt nii, nagu ma teisel lugemisel ütlesin, oleme me seda teemat päris mitmel korral hea kolleegi Mati Raidmaga arutanud. Mati Raidmaga just seetõttu, et tema tunneb seda valdkonda oma eelmiste ametite tõttu läbi ja lõhki. Meie arutelu fookus oli eeskätt sellel, kuidas mõistlikumalt või vähemalt päästjate enda arvates mõistlikumalt kasutada olemasolevaid eelarvevahendeid. Olles eelnõu menetlemise käigus kohtunud päästjate esindajatega, võin öelda, et nende nägemus oli, et nad mõistavad, et kõikides valdkondades või enamikus valdkondades on järgmisel aastal rahalisi vahendeid vähem, kuid nende ettepanek, kuidas olemasolevaid vahendeid jaotada, erines teatud nüansside poolest juhtkonna ettepanekutest. Nende, ütleme, omavahelise lepitamise või pigem seisukohtade lähendamisega oleme me viimasel ajal ka tegelnud. Minu meelest võib tulemuste osas olla selles mõttes optimistlik, et täna hommikul võis uudistest kuulda, et siseminister on neid teemasid väga tõsiselt päästjatega arutamas ja ühiseid lahendusi otsimas. Ma arvan, et leitakse selline kompromiss, mis ei pea vältimatult viima just nimelt tegelike päästjate või komandotöötajate koondamiseni.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Hea kolleeg! Selle eelnõuga püüab valitsus järgmisesse aastasse üle viia 2009. aasta eelarves ettenähtud summasid, mis on jäänud kasutamata. Teise negatiivse lisaeelarve koostamise ajal selle aasta suvel olite te juba rahanduskomisjoni esimeheks saanud ja seetõttu oskate anda Riigikogule ülevaate, kuidas keset teise negatiivse eelarve koostamist see energiaagentuuri 86 miljonit eelarvesse tekkis, miks, kui see agentuur tööle ei hakanud, see kolmanda negatiivse eelarve kärbete alla ei langenud, ja miks selline eelarverida on üldse meie eelarvesse poole aasta pealt sisse kirjutatud.

Taavi Rõivas

Aitäh! See eelarverida tekkis parlamentaarse arutelu käigus, kui arutati järgmiste aastate arenguid ja peeti vajalikuks rõhutada ka energiasäästuvaldkonda. Mis puudutab agentuuri vajalikkust või tegevust, siis sellest andsin ma juba ettekande käigus küllaltki põhjaliku ülevaate. Nagu ma ütlesin, ma usun, et kuigi agentuuri käimalükkamine on pisut veninud, ei ole midagi hirmsat lahti. Parem tehtagu aeglasemalt, aga tehtagu korralikult.

Aseesimees Jüri Ratas

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea kolleeg! Ma olen sinuga kahes asjas ühte meelt: agentuuri on tõesti vaja ja kui tehakse, siis tuleb teha korralikult. Aga see, et sinna on üle 80 miljoni krooni ette nähtud, on minu arvates ääretult suur raiskamine. Kui tehakse agentuur, siis piisab sellest, et need inimesed tööle võtta, pole vaja hakata raha jagama ühes teatud kitsas suunas. Energiaagentuur peab tegelema kogu energeetikapoliitikaga, mitte ainult kokkuhoiuga. Seal on tegelikult ülejäänud summad, mis agentuuri enda kuludest üle jäävad, ühte auku surutud. Kas see ei ole häbematus?

Taavi Rõivas

Aitäh! Selle seadusega me tegelikult lükkame energiaagentuuri vahendite kasutamise edasi. Me ei loo siia mingeid uusi vahendeid. Minu meelest, kui ühe kalendriaasta jooksul on saanud selgeks, et ei ole enam mõistlik kõiki eelarves ettenähtud vahendeid kiirkorras ära kasutada, siis on korrektne need vahendid järgmisesse aastasse lükata, jätta järgmiseks aastaks lisavahendid eraldamata, mitte eraldatud vahendeid iga hinna eest ära kulutada, selleks et eelarve saaks täidetud. Ma usun, et seda aktsepteerivad kõik head ametikaaslased. Nagu ma ütlesin, sellest summast, mida kokku on 86 miljonit krooni, moodustavad selle agentuuri tegevuskulud järgmisel aastal hinnanguliselt 8 miljonit, mis on selgelt alla 10%. Hetkeplaani järgi eraldatakse 29 miljonit krooni järgmisel aastal näidisprojektideks, 30 miljonit krooni toetusteks energiasäästliku ehitamise ja renoveerimise jaoks ning 19 miljonit krooni renoveerimisinvesteeringute lisatagatisteks. Ajakava poolest näeb see välja selliselt, et järgmise aasta esimese kvartali jooksul peaksid olema selle raha suunamise otsused tehtud ja järgmise aasta lõpuks peaksid olema need vahendid välja makstud. Võimalik, et energia- ja kliimaagentuur muutub töö käigus veelgi tähtsamaks, kui me suudame seda ette näha. Ma näen selle agentuuri ühe võimaliku tegevusvaldkonnana ka projektide väljapakkumist juhul, kui Eesti riigil õnnestub olulises ulatuses müüa CO2 kvoote ja sealt riigile laekuv raha võib olla väga suur. Samas me teame, et seda raha ei saa eelarves vabalt kasutada riigi enda suva järgi, vaid selleks peab pakkuma projekte, mis selgelt energiasäästu edendavad. Ma arvan, et ei tule sugugi kahjuks, kui meil on olemas agentuur, kuhu luuakse kompetents, selleks et meil oleks võimalikult häid lahendusi pakkuda. Muuseas, see, kas ja kui palju me suudame neid heitmekvoote müüa, sõltub mingil määral kindlasti ka sellest, kui häid projekte me suudame näidata, mida me oleme valmis selle laekuva raha eest tegema.

Aseesimees Jüri Ratas

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina arvan samuti, et võib-olla tulevikus on Eesti energia- ja kliimaagentuur üpris hea asutus, tõhus oma töös jne. Aga me pole seda suuremalt rahanduskomisjonis arutanud ega pole ka meedias sellest eriti lugeda saanud. See 86 miljonit krooni, mis järgmisesse aastasse üle kandub, on üks osa sellest, kuid rahanduskomisjonis oli meil ka arutlusel, et Erakond Eestimaa Rohelised soovis lisaks sellele veel 250 miljonit krooni. Kas sinul kui rahanduskomisjoni esimehel on olnud mingisugust kava või ülevaadet, milleks seda raha oleks võinud kulutada?

Taavi Rõivas

Aitäh! Selle eelnõu raames selliseid ettepanekuid ei laekunud ja neid ettepanekuid ei ole menetluses ka ühegi teise eelnõu suhtes. Nii et on leitud kompromiss selle näol, et sellel aastal kasutamata jäävad vahendid lükkuvad edasi järgmisesse aastasse ja neid on võimalik siis kasutada. Mingeid lisavahendeid praegu ette nähtud ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Mikser, palun!

Sven Mikser

Aitäh! Austatud ettekandja! Et aidata teil pisut vastata selle 86 miljoni krooni ja kliimaagentuuri kohta, siis küsin ma niimoodi. Milline on selle 86 miljoni krooni seos tänase kuuenda päevakorrapunktiga, millega mäletatavasti asendatakse poliitik Kalvi Kõva keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogus mittetulundussektori esindaja Toomas Trapidoga? Kas saate päris ausalt kinnitada, et nende kahe asja vahel ei ole mingit seost?

Taavi Rõivas

Ma küll ei tea, mismoodi saaks neid kahte asja seostada.

Aseesimees Jüri Ratas

Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Kui järgmisel aastal ka mõni minister ei saa talle pandud kohustustega hakkama, kas me siis kirjutame jälle sellele rahale ü-tähe juurde ja ongi kõik, et parem on ju oodata? Seetõttu ma küsin: kaua see käpardlikkus selle agentuuri loomisel kestab?

Taavi Rõivas

Aitäh! Selle eelnõu teemaks ei ole niivõrd ühe agentuuri tegevus, kuivõrd see, kui objektiivsetel asjaoludel, mis tahes asjaolud need siis on, jäävad sel aastal mingid summad kasutamata või ei ole neid mõistlik enam sel aastal kasutada, siis nende vahendite kasutamine lükatakse edasi, me ei hoogusta ega julgusta avaliku sektori asutusi neid vahendeid iga hinna eest ära kasutama. See on minu meelest küllaltki alalhoidlik ja mõistlik printsiip, et need kulutused, mis eelarves on ette nähtud, tehtaks eeskätt vastavalt nende eesmärgile ja lähtudes mõistlikkuse printsiibist. Ma arvan, et see on igati mõistlik ja seda peaksid kõik parlamendiliikmed toetama.

Aseesimees Jüri Ratas

Hannes Rumm, palun!

Hannes Rumm

Lugupeetud ettekandja! Ma kõigepealt tunnustan teid selle eest, et selle 86 miljoni krooni eest ostis vähemusvalitsus kõigepealt juunis roheliste toetuse toonasele viimasele eelarvekärpele, siis võtsite te neilt selle raha ära, nüüd annate tagasi ja ostate selle eest nende toetuse 2010. aasta põhieelarve vastuvõtmisele. Eile ühel arutelul te väga avameelselt tunnistasite, et näiteks põllumajandusele mõeldud raha äravõtmise puhul olid Isamaa poolt otsustajaks Mart Laar, Urmas Reinsalu ja veel kaks inimest. Minu küsimus teile on: kes on nimeliselt teie partnerid roheliste hulgas, kes seda 86 miljonit krooni teie käest kord juurde kauplevad, kord jälle kaotavad?

Taavi Rõivas

Aitäh! Jäägu need kõikvõimalikud fantaasiad hea küsija südametunnistusele. Aga ma loodan, et meie partneriks Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonis on kuus inimest, need nimed on teile teada. Ma usun, et kõik need kuus roheliste fraktsiooni liiget on partneriks mitte ainult selle eelnõu puhul, vaid kõikide Eestile oluliste otsuste tegemisel.

Aseesimees Jüri Ratas

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea kolleeg! Sa vastad põhjalikult ja kohati päris hästi. Aga sa peaksid tundma ja tunnetama, et siin saalis ei olda selle eelnõuga, just selle 86 miljoni krooniga rahul. Miks ei saa seda summat niimoodi ümber jagada, et 10 miljonit läheks selleks, et teha agentuur, ja ülejäänu läheks reservi? Kui agentuur leiab, et seda raha on ühe või teise projekti jaoks tõesti vaja, siis saaks valitsus reservist seda anda. Miks seda nii teha ei saa?

Taavi Rõivas

Aitäh, hea küsija! Ma kõigepealt tänan komplimendi eest! Mis puudutab reservi, siis, tõsi, Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku suunata 42,2 miljonit krooni valitsuse kaasfinantseerimise reservi. Rahanduskomisjonis oli see teema üleval. Rahandusministeeriumi esindajad kinnitasid, et vahendid kaasfinantseerimiseks on olemas, need on eelarves ette nähtud ja sinna reservi lihtsalt mingi lisapuhvri loomine ei ole teab kui praktiline, kui lihtsalt mingi varuraha kuskile reale määrata. Mis puudutab osa parlamendiliikmete (ma julgen öelda, et ilmselt on see siiski parlamendi vähemus) rahulolematust selle konkreetse summa ülekantavaks tegemisega, siis kordan veel kord, et minu meelest on mõistlikum see summa pigem järgmisesse aastasse suunata kui iga hinna eest sel aastal ära kulutada. See on tegelikult see valik, see on tegelikult see otsus, mida me selle eelnõuga teeme. Eelnõuga ei loo me uut agentuuri, me ei eralda sellele agentuurile uut raha, me muudame selle raha kasutamise selles osas mõistlikumaks, et me ei pea seda iga hinna eest järelejäänud poolteise kuu või isegi kuu jooksul ära kasutama, vaid seda on võimalik teha rahulikus ja mõistlikus tempos järgmisel aastal.

Aseesimees Jüri Ratas

Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Hea rahanduskomisjoni juht! Teil on rahanduskomisjoniga pikem mäluside kui mul. 2008. aasta eelarvesse paigutati umbes 200 miljonit krooni nn kommiraha. Ega te ei suuda hetkel meenutada, kui palju rahulolematust väljendavad fraktsioonid ehk Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide fraktsioon sellest 200 miljonist küllaltki meelevaldselt oma suva järgi 2008. aastal kulutasid, millest roheliste fraktsioon teadupoolest keeldus?

Taavi Rõivas

Aitäh! Ma ei nimetaks mis tahes eelarveeraldisi kommirahaks. Pigem on need ikkagi kõik eraldised tegevuste jaoks, mis on moel või teisel Eesti riigi jaoks olulised või on olulised teatud omavalitsuste, kodanike või kelle iganes jaoks, keda konkreetselt need rahaeraldised puudutavad. Mis puudutab opositsiooni ettepanekute toetamist, siis ma olen seda meelt, et mida konstruktiivsemad need ettepanekud on, mida rohkem on opositsiooni ettepanekute puhul läbi mõeldud katteallikad, nii et puuduolevat raha ei võeta sellistest kohtadest, et see mõne teise valdkonna tegevuse täielikult halvaks või seda oluliselt kahjustaks, kui need ettepanekud ei suurenda eelarve defitsiiti olulises osas, mida konstruktiivsemad need ettepanekud on, seda rohkem on võimalik neid arutada, seda tõenäolisem on see, et neid on võimalik toetada. Ma arvan, et kõik parlamendiliikmed teavad, et mitte mingit lootust läbi minna ei ole nendel opositsiooni ettepanekutel, mis suurendavad defitsiiti sadade miljonite kroonide ulatuses. Ometigi on paraku tehtud ka selliseid muudatusettepanekuid. On loogiline, et sellised muudatusettepanekud toetust ei leia, aga konstruktiivseid ettepanekuid, ma usun, me 2010. aasta eelarve menetluse käigus saame veel väga tõsiselt arutada.

Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Sarapuu, palun!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Eelarves on summad, mis on varustatud ü-tähega, ja on summad, mille taga ei ole ü-tähte. Me teame, mis saab sellest rahast, kus on ü-täht, aga mis saab nendest summadest, mille taga ei ole ü-tähte, kuhu need lähevad, kuidas, kelle otsusega ja mismoodi nendega edasi toimitakse?

Taavi Rõivas

Aitäh! Lõviosa kõikidest summadest, mis on selle aasta riigieelarves, kasutatakse sel aastal ikkagi ära. Seda ü-tähe panekut ehk ülekantavaks muutmist analüüsiti iga rea puhul eraldi. Osa kulusid on teatud protsendi ulatuses ülekantavad automaatselt. Nii et siin on teatud puhver ka ilma selle seaduseta. On arvestatud, et  riigiasutustel on võimalik üle kanda kuni poolteist miljardit krooni. See on peaaegu igal aastal nii, mitte kunagi ei suudeta eelarvevahendeid 100%-lise täpsusega planeerida. Pigem peaks olema mõistlik hoiak see, et need vahendid kasutatakse ära mingil muul ajal, neid vahendeid planeeritakse põhjalikumalt tulevikus, mitte ei kasutata ära viimase kuu jooksul. Paraku on meil minevikust võtta küllaga selliseid näiteid, kus riigiasutuste viimaste kuude eelarvekulutused on hüppeliselt kasvanud, lausa mitu korda. See on minu meelest asi, mida me peaksime püüdma vältida, sest sellised väga kiired eelarvekulutused, väga ulatuslikud eelarvekulutused aasta lõpus ei kipu olema alati 100% ratsionaalsed. Seetõttu on mõistlik neid vahendeid pigem üle kanda, et neid saaks järgmisel aastal mõistlikult planeerida ja mõistlikult kulutada.

Aseesimees Jüri Ratas

Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Näeb juhataja puldist ja ettekandja seal tema kõrval, et mina ei võtnud esimesena sõna "kommiraha" suhu. Selle tõttu ma küsin: kas ei saaks kuidagi rohelistele osta hernekomme, miks te neid kõige kallimaid dražeesid peate neile ostma?

Taavi Rõivas

Aitäh! Mis puudutab Riigikogu liikmete maiustuste söömise harjumusi, siis jäägu see iga liikme oma eelistuseks. Ma usun, et see ei ole teema, mida me peaksime siin suures saalis eraldi arutama.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus, palun!

Marika Tuus

Aitäh! Austatud esineja! Kui te teete täna järjekordse pressiteate, kas te siis jälle kirjutate, et Riigikogu võttis vastu otsuse eelarvepositsiooni parandada, või ehk kirjutaksite, et aktsiiside tõstmise otsuse võtsid vastu Reformierakond, Isamaa ja rohelised, kellele vastu tuldi?

Taavi Rõivas

Aitäh, hea küsija! Mulle tundub, et te ei ole päris lõpuni aru saanud, mis eelnõu me siin arutame. Me räägime 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõust. Ma ei mõista teie assotsiatsiooni mingite pressiteadetega, mis puudutavad hoopis teisi eelnõusid, mille arutelu, tõsi, on küll tänases päevakorras. Ma julgen öelda, et meil on Riigikogus pressitalitus, mis teeb oma tööd professionaalselt. Eks nemad valivad, mis punkti kohta nad teevad pressiteate ja mis punkti kohta ei tee. Küll aga on nii, et kui Riigikogu enamus võtab seaduse vastu, siis on see Riigikogu poolt vastuvõetud seadus ja need seadused kehtivad. Siin kindlasti ei ole Reformierakonna seadusi ega Isamaa seadusi ega Keskerakonna seadusi. Seadusi saab vastu võtta üksnes Eesti Vabariigi Riigikogu enamus.

Aseesimees Jüri Ratas

Toomas Varek, palun!

Toomas Varek

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni esimees! Mis puudutab varasemate aastate kommiraha opositsioonile, siis see on väga teretulnud. See on olnud hea tava, koalitsioon on andnud opositsioonile kommiraha ja see on läinud investeeringuteks. 86 miljonit krooni on praegu Eesti energiasäästu agentuurile määratud ja seda ei suudeta sel aastal ära kulutada. Seal on 30 nõukogu liiget, kellele tahetakse hakata teatud hüvitist maksma. See on ebaotstarbekas, enamik nõukogusid peatab hüvitiste maksmise. Kas see 86 miljonit krooni on teil rohelistega kokku lepitud selleks aastaks, et nad annaksid teile hääli, või on see pikemaajalisem kokkulepe, et ka järgmisel aastal oleks olemas toetus koalitsioonile?

Taavi Rõivas

Aitäh! Mis puudutab selle asutuse nõukogu suurust ja nõukogu liikmete tasu, siis seda ei ole rahanduskomisjon eraldi arutanud, aga küllap on ka siin tõesti mõistlik lähtuda kokkuhoidlikkuse ja mõistlikkuse printsiipidest. Kindlasti ei peaks nõukogu liikmete tasud moodustama teab mis suurt osa tegevuskuludest, mis, ma rõhutan, ei ole mitte 86 miljonit, vaid on 8 miljonit.

Aseesimees Jüri Ratas

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud ettekandja! Sa ei vastanud kolleeg Arvo Sarapuu küsimusele. Minu küsimus ühtib tema omaga. Ma küsisin seda ka rahanduskomisjonis. Riigieelarves on olemas  need read, mis on ülekantavad ja lähevad järgmisesse aastasse, kui lisada ü-sid, siis läheb veel rohkem raha üle. Nüüd on summad ridadel, mis lähevad üle automaatselt, ja on need summad, mis jäävad aasta lõpul kulutamata. Rahanduskomisjonis väitsid sa, et need lähevad automaatselt stabiliseerimisreservi. Kas sa kinnitad seda ka täna siin või on sellel rahal mingisugused teised menetlusetapid?

Taavi Rõivas

Aitäh! Kõik eelarves tehtavad, ütleme, üleminekud toimuvad vastavalt seadustele. Siin ei ole mingit hämarat skeemi, vaid kui seaduses on ette nähtud, et teatud protsent muutub automaatselt ülekantavaks, siis täpselt nii see ka on. Kui seaduses on ette nähtud, et teatud kulud ülekandmisele ei kuulu, vaid lähevad stabiliseerimisreservi, siis vastavalt seadusele täpselt nii see ka läheb. Nendes küsimustes Riigikogu rahanduskomisjon eraldi järelevalvet ei pea ega jälgi eraldi iga rida. Need asjad on Eestis juba pikki aastaid küllalt automaatselt toiminud. Aga selle eelnõuga (see puudutab kõikidest ülekantavatest vahenditest ligikaudu 17%, kui peast arvutada) me muutsime ülekantavaks osa vahendeid, mis muidu ei oleks seda olnud. Seda just sel põhjusel, et muidu tekiks kõikidel nendel asutustel, keda see puudutab (nendest asutustest on siin ju väga pikk nimekiri), kindlasti kiusatus neid vahendeid aasta lõpus kiiresti ära kasutada. Nagu ma varem ütlesin, ei pruugiks see olla kõige ratsionaalsem rahakasutus.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus, palun!

Marika Tuus

Aitäh! Austatud esineja! Ma arvan, et ma ei ole suurt eksinud, kui ütlen, et aktsiisitõusude seaduse toetamise eest saavad rohelised n-ö kommiraha, mida nimetatakse roheliseks agentuuriks. Aga ma küsin päris tõsiselt, miks me ei võiks neid pressiteateid ausalt teha ja öelda, kelle häältega need seadused siin ikkagi vastu võetakse. Siis oleks ka valijal ju pilt paljugi selgem.

Taavi Rõivas

Aitäh! Ma saan aru, et hea küsija ei ole ikka veel õiget päevakorrapunkti ette võtnud. See päevakorrapunkt on 611. Mis puudutab eri eelnõude seotust, siis juhin tähelepanu, et mitte koalitsioon ei küsinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt toetust aktsiisimuudatustele, vaid see oli pigem, ma julgen öelda, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni initsiatiiv. See on ka selles mõttes täiesti loogiline, et roheliste maailmavaate üks selge osa on see, et keskkonnakahjulike tegevuste maksustamine aitab neid tegevusi vähendada. Kindlasti on aktsiisitõusu mõju vähemasti teatud ulatuses ka tarbimist piirav. See on igati rohelise maailmavaatega kooskõlas. Selles mõttes ei ole need seosed, mida te toote, adekvaatsed. Mis puudutab pressiteadete tegemist, siis ma ütlen ausalt, et mul on nii palju muud tegemist, et mul ei ole väga palju aega süveneda Riigikogu pressitalituse töö nüanssidesse. Kui teil on neile mingeid etteheiteid, siis pöörduge Riigikogu Kantselei poole, aga mina selle talituse juhtimisega kuidagi seotud ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Kuna Marikal ei ole kolmanda küsimuse võimalust, siis küsin ma tema eest. Asi on selles, et mina ja Marika ei saa aru. See seadus ei muuda eelarvepositsiooni, siin pole juttu aktsiisidest jne. Kas mina ja Marika saame valesti aru, et siin eelarvepositsioon üldse ei muutu? Kas siin on tegemist tavalise eelarvesisese ümberpaigutusega? Kui nii, siis mina ja Marika võtame kõik oma kolm küsimust tagasi.

Taavi Rõivas

Aitäh! Selle seaduse mõjuga on arvestatud nii 2009. kui ka 2010. aasta eelarve positsioonis. On loogiline, et need kulud, mis jäävad sel aastal tegemata, mõjutavad seda aastat positiivselt ja järgmist aastat kulupoolelt suurenemise kaudu. Teatud mõju sellel on, aga seda mõju on 2010. aasta eelarve eelnõus täpselt sellisena juba arvestatud. Tõesti, 2010. aasta eelarve eelnõuga võrreldes me tasakaalupositsiooni ei muuda. Seetõttu, kui hea küsija julgeb öelda nii enda kui ka kolleeg Marika Tuusi nimel, et küsimus on tagasi võetud, ja kui vastavalt kodukorrale selline võimalus peaks olemas olema, siis võite kindlasti küsimused tagasi võtta.

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna esindaja Kadri Simsoni!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kui 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu lauale jõudis, oli valitsus selle aasta kolm negatiivset eelarvet juba ära teinud. Selle dokumendi kohta öeldi, et leppige, see on dokument, mis igal aastal vastu võtta tuleb, lihtsalt pärast kolme kärpimist jäi ikka veel mõnisada miljonit krooni kasutamata ja eelarve tasakaalu huvides viiakse need järgmisesse aastasse. Pealiskaudselt suhtudes võiks ju leppida ja võtta asja sama paratamatult kui mõne eurodirektiivi hääletamist siin saalis. Sisuliselt vaadates on aga sellesse dokumenti peidetud üks suvine tehing. Teise negatiivse eelarve sai vähemusvalitsus vastu võtta vaid tänu roheliste häältele. See oli dokument, millega kaotati matusetoetused, see oli dokument, millega kärbiti tasuta üliõpilaskohti, kaotati õppelaenu kustutamine lapse sünni korral ja avalikus teenistuses, vähendati õpilaskodutoetusi ja üliõpilaste õppetoetusi, see oli dokument, millega tõsteti käibemaksu 2%, millega tõsteti kütuseaktsiisi, eriotstarbelise kütuse aktsiisi ning maagaasiaktsiisi. Maagaas on peamine toasooja allikas ja selle aktsiisi tõsteti teise negatiivse lisaeelarvega 230%. Kõik see sai võimalikuks vaid tänu roheliste toetushäältele. Vastu said rohelised teadmata sisu ja vormiga energiasäästu agentuuri jaoks 86 miljonit krooni. Seda agentuuri polnud olemas, kui raha eraldati, tema ülesandeid täitis juba KredEx ning sellele agentuurile eraldatud 86 miljonit krooni pole majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ka täna veel kasutusse andnud.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku see kasutamata 86 miljonit krooni üle kanda järgmisesse aastasse, aga mitte teadmata sisu ja vormiga energiasäästu agentuurile, vaid me paneme ette kasutada seda raha selleks, et taastada Päästeameti vahendid. Meid ei veena siseminister Pomerantsi jutt, et kui päästjad koondatakse, siis inimesi ja nende vara kaitseb suitsuandur. Meid ei veena ka jutt, et igaüks peab oma maja ise kustutada oskama. Kui on valida, kas roheliste pilt majast ja selle soojapidavusest ning võimalus, et tulekahju korral see maja põleb maha, sest keegi seda ei kustuta, või toimiv päästeteenistus, siis meie valime riigi, mis tegutseb riigina ja tagab päästevõime. Teine Keskerakonna fraktsiooni parandusettepanek puudutas tudengeid. Hiilivalt on Eestis kõrghariduse omandamise võimalus muutunud sõltuvaks vanemate rahakotist, mitte niivõrd noore inimese võimetest. Suvel vähendati tasuta üliõpilaskohti veelgi ja neil tudengitel, kellel on head õppetulemused, vähendati õppetoetusi. Keskerakonna fraktsioon tegi muudatusettepaneku, et taastataks suvel kärbitud üliõpilastoetused. Me soovime, et Eesti noored saaksid hea hariduse, sest vaid hea haridusega rahvas saab oma majandusele anda selle mootori, mis meid järgmistest kriisidest leebemalt läbi toob. Seega tegime me muudatusettepaneku, et taastataks üliõpilaste õppetoetused, mida suvel roheliste häältega kärbiti ning mis oli IRL-i ja Reformierakonna poolt ette valmistatud. Mõlemad ettepanekud said rahanduskomisjonis 5 poolthäält ja 6 vastuhäält. Komisjoni esimees nimetas seda kompromissiks. Tõepoolest, põlegu majad, olgu me suutmatud naftareostuse likvideerimisel ja olgu haridus kättesaamatu, aga vaat kui ilus agentuur meil selle-eest on ja kui mõnusalt on nüüd alati võtta kõigi kärbete ja maksutõusude toetuseks roheliste hääled! Meie ei nimeta seda kompromissiks. Keskerakonna fraktsioon hääletab selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd asume eelnõu 611 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja seda ettepanekut on täielikult arvestatud. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele juba varasemalt nimetatud paragrahvi ja lõike kohaselt. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta ettepanek arvestamata ja see ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Oleme eelnõu 611 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Võime asuda lõpphääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 611. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 51 Riigikogu liiget, vastu 26 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 611 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


3. 10:49 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (585 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase! Kaheksa minutit.

Inara Luigas

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eile kuulsime siit kõnepuldist küllaltki emotsionaalseid arvamusi selle seaduseelnõu kohta. Nimelt, just seesama seaduseelnõu küttis üles nii emotsioonid kui ka pahameele. Sellesama seaduseelnõu menetlemise alguses me tegelikult arutasime vaid alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu, mis parandab eelarvepositsiooni. Nimelt oleksid parandused olnud järgmised. Alkoholiaktsiisiga oleks 2010. aasta eelarvepositsiooni parandatud 150 miljoni krooni võrra ja tubakaaktsiisi tõus oleks eelarvepositsiooni parandanud 500–600 miljoni krooni võrra. Enne teist lugemist esitas aga Erakond Eestimaa Rohelised muudatusettepaneku, et tõstetaks elektrienergia aktsiisimäära alates 2010. aasta märtsist 100 kroonile ühe megavatt-tunni kohta ja alates 2012. aastast 150 kroonile ühe megavatt-tunni kohta. Läbirääkimiste käigus ilmselt leiti, et jaotuse võib teha ka teisiti. Valitsus otsustas teha ettepaneku tõsta bensiini, diislikütuse, eriotstarbelise kütuse ja elektrienergia aktsiisimäära. Seesama lisa, mis jõudis ootamatult ka kõigi Riigikogu liikmete lauale, mida me eile arutasime ning mille vastu esitasid protestikirju nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui ka Eesti Põllumeeste Keskliit, mille vastu on pahameelt avaldanud nii ettevõtjate esindajad, ehitajad, metsamehed kui ka rahvas, on nimelt see osa, millele vihjasid Euroopa Komisjoni esindaja ja ka Eesti Vabariigi president, öeldes, et euro nimel tuleb meil kõigil pingutada. See on 0,2% SKT-st ja rahalises väljenduses on see 500 miljonit krooni, aga seda tuleb just eelarvepositsiooni parandamiseks teha. See on kindluspuhver, mis tagab meile mitte suurema puudujäägi kui 3% SKT-st.
Teame, et eelarvepositsiooni saab parandada kas tulusid suurendades või kulusid vähendades. Valitsus otsustas seekord tulusid suurendada. Kuid kui me jätkame puudujääkide parandamist ettearvamatu tulude suurendamisega ja just ootamatu maksutõstmisega, ei jõua me kaugele. Kui valitsus ei hakka juba praegu tegema struktuurseid muudatusi nii pensionivaldkonnas, tervishoiuvaldkonnas kui ka muudes valdkondades, pole meie riigieelarve nii või teisiti jätkusuutlik. On aga veel teisigi võimalusi eelarvepositsiooni parandada: kehtestada ettevõtte tulumaks, maksustada dividendid, maksustada luksuskaubad jne. Nii et see on pigem valikute küsimus. Euro tulekuks teeme me liiga järske maksumuudatusi, mis pole kooskõlastatud ettevõtjatega, pole toimunud analüüse, pole toimunud konsultatsioone ühiskonnaga. Kütuseaktsiisi on 2010. aasta riigieelarvesse kavandatud 4,52 miljardit krooni. Kütuseaktsiisi laekumise aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed ja Statistikaameti andmed ning on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut eratarbimise reaalkasvu kohta. Prognoositakse, et võrreldes 2009. aastaga tarbimine kahaneb ja aktsiiside laekumine väheneb 5%. Kas kavandatav aktsiisitõus, mis mõjutab oluliselt kütuse hinda, mis mõjutab tarbimist, annab ka arvestatavat laekumist? Selle kohta puuduvad analüüsid. Sotsiaalses mõõtmes võime küsida, et kui vähendatakse palkasid ja töökohtade arvu ning töötus kasvab, kas siis sellises majanduslikus situatsioonis on õige aktsiise tõsta ja teha ka sotsiaalne olukord halvemaks. Euro tuleku tõttu on riigis halvenenud tervishoiuteenuste kättesaadavus. Aktsiiside tõus puudutab taas kõige rohkem väikese sissetulekuga inimesi, töötuid, paljulapselisi peresid, pensionäre. Euro tulek saabki rahvale kallis olema. Keegi ei vaidle vastu, et euro on Eestile kasulik, kuid kas euro tuleku tõttu peaksime halvendama oluliselt meie majanduskeskkonda ja sotsiaalset keskkonda? Kas me ikka kujutame endale ette, milline on siis see päev pärast eurot?
Keskerakond tegi Riigikogule ettepaneku muuta tulumaksuseadust ja kehtestada astmeline tulumaks, see tähendab, et teise astme, 33% astme sisseviimine tooks riigile 2010. aastal lisatulu 700 miljonit, 2011. aastal aga 750 miljonit krooni. See oleks hea lahendus just sellesama puhvri loomiseks. Seda enam, et paljud ettevõtjad ja kõrgepalgalised on öelnud astmelise tulumaksu kohta, et jah, tehke ära. 400 miljoni krooni suuruse kärpe vajalikkust rõhutas ka president, kuid vaevalt riigi president mõtles, et see peaks tulema nõrgemate arvel ja tooma kaasa majanduse olukorra halvenemise. See aga oleks hea pakkumine meie, kõrgepalgaliste poolt.
Kui Reformierakond on korrutanud, et maksudega ei mängita, siis käes on see tõehetk, kus sõnu süüakse. Loomulikult on maksud ikkagi need, mida muudetakse, selleks need maksud ju ongi, kuid sellised muudatused maksupoliitikas tekitavad riigis juba maksupaanikat, tõsist rahulolematust ja pettumust riigi maksupoliitikas.
Keskerakond ei toeta seda seaduseelnõu sellisel kujul. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Tarmo Männi! Kaheksa minutit.

Tarmo Mänd

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Vaevalt et maksude tõstmine meeldib ka eelnõu autoritele endile. Ma ei kahtle selles. Tegemist on abinõuga, millega luuakse 2010. aasta eelarvele tugevusvaru, et kindlustada euro tulek. Nii lihtne see asi tegelikkuses ongi. Teatavasti oli meil rahanduskomisjonis arutledes võimalik valida kahe variandi vahel. Üks oli roheliste ettepanek tõsta elektriaktsiisi 5 + 5 senti. Siis laekus valitsuse ettepanek, mis on laiendanud aktsiisitõusu nii kütustele kui ka elektrile, vähemal määral. Mõlemad on ebameeldivad variandid. Ma siiski leian, et koalitsiooni ettepanek on oma iseloomult leebem ja koormus inimestele on enam hajutatud, kui vaid elektriaktsiisi tõstes.
Tarbimismaksud on alates 2007. aastast olnud võimumeeste peamine relv oma tahte realiseerimisel. Tuletan meelde, et 2007. aastal mindi meil aktsiiside olulise tõusu teed, aga aktsiiside alammäärade ühtlustamine Euroopa turul toimub alles järgmisel aastal. Ühtlustamise eesmärk on teatavasti võrdsete konkurentsitingimuste loomine ühisturul. Aga milliseks kujuneb pärast tänaseid aktsiisitõuse meie olukord Euroopaga võrreldes? Nimetan vaid need artiklid, millega me siin täna tegeleme. Arvutuste kohaselt kujunevad bensiini- ja diisliaktsiisid 18–19% kõrgemaks, kui seda näeb ette Euroopa Liidu alammäär. Eriotstarbelise kütusega on asi päris tõsine, selle aktsiis kujuneb üle viie korra kõrgemaks, kui on praegu Euroopa Liidu alammäär. Arvud on sellised: Euroopa Liidu alammäär on 330 krooni tonni kohta, meil kujuneb aktsiisiks 1736 krooni. See on pähkel. Elektriaktsiisiga on täpselt sama lugu. Kodutarbijale kujuneb aktsiis ligi viis korda kõrgemaks, aga äritarbijale koguni üheksa korda kõrgemaks, kui on Euroopa Liidu alammäär. See on probleem, millest mööda vaadata ei tohi. Samas, Läti ja Leedu rakendavad 1. jaanuarist minule teada olevalt Euroopa Liidu alammäära elektri puhul. Nii et siin on, mille üle mõelda. Võrdlused on kurvavõitu, need viitavad sellele, et me ei austa ühisturu reegleid ega arvesta meie ettevõtjate konkurentsivõimega Lääne turul.
Kui 2007. aastal paisutati tarbimismaksude tõusuga riigieelarve mahtu, siis tänase maksude tõusuga püütakse mahtuda Maastrichti 3% sisse puudujäägi osas. Täiesti paradoksaalne, aga see on tõsi. Ei saa kuidagi väita, et maksupoliitika on meil lõpuni olnud õige. Selle tulemusena on radikaalselt lõhutud otseste ja kaudsete maksude tasakaal. Täna arutatav eelnõu kahjuks jätkab seda protsessi. Majandusele see uut hoogu ei lisa, inimeste toimetulekuvõimele kasuks ei tule ja sisetarbimist see ei suurenda.
Nüüd peatun kõige valusamal probleemil, see on erimärgistatud kütus, kus on ette nähtud ikka väga märgatav tõus. Enne mainisin, et meie põllumeeste kütuse aktsiis on üle viie korra suurem kui aktsiis Euroopa Liidus. Samas pole meie põllumehed enam ammu olnud Euroopas konkurentsivõimelised. Hämmastab mind aga see, et keegi ei tea täpset summat, mis see põllumehele maksma läheb. Rahandusministeerium väidab rahanduskomisjonile, et 24 miljonit, põllumajandusminister väitis eile, kui temaga rääkisin, et 70 miljonit. Võimalik, et tõde on kusagil vahepeal. See viitab sellele, et ei ole jõutud asja analüüsida, lõpuni selgeks teha. Aga me teame täpselt, et järgmisel aastal suureneb põllumajandustoetuste summa 75 miljonit krooni, ja kui uskuda põllumajandusministri arvestusi, siis andes toetuste kaudu selle summa põllumehele, võtame aktsiiside kaudu selle tagasi ehk tulemus on nullilähedane. Seda praktikat on väga raske toetada. Me ei saa ju öelda tänase retoorika taustal, et põllumajandustoetused suurenevad. See jutt oli pärast meeleavaldust. Ma ei taha olla üleliia karm, aga pean poliitiliselt küündimatuks, et see kõik juhtub pärast seda, kui põllumehed mõni päev tagasi olid siin Lossi platsil. Poliitiliselt ei saa seda kuidagi targaks pidada, kuigi ma arvan, et asja tegijad ei osanud seda ette näha ja see ei olnud pahatahtlik. Aga viga on võimalik parandada, seda on võimalik parandada kolmandal lugemisel rahanduskomisjonis. Ma usun, et koalitsioonil selleks ka tahet leidub.
Aga kummaline on ka see, et eile tunnistas peaminister, et valitsuse otsus see ei ole, nad ei ole asjaga kursis. Vestlesin põllumajandusministriga, ta ütles, et ta on selle vastu ega olnud sellest kõigest informeeritud. Ma võin küsida, mis siis tegelikult toimub. Jääb üle arvata, et see otsus ongi siin majas sündinud, koalitsiooni rüpes koos roheliste abiga. Seetõttu ei ole õige väita, et see on rahanduskomisjoni seisukoht. Rahanduskomisjonis tegelikult vormistati see tahe häältega 6 : 5, nagu tavaliselt. Me ei olnud selle lahenduse pooldajad. Mis siis tegelikult juhtus, kuidas see asi sündis? Ma väljendan oma isiklikku seisukohta. Me kõik alles mõned päevad tagasi lugesime Euroopa Liidu rahandusvoliniku rõõmustavat teadet, et meile võidakse teha erand Balti riikide hulgas ja tõesti võimaldada eurole üle minna aastal 2011, kuid seal viidati ka tugevusvaru loomise vajadusele, st eelarvepositsiooni parandamise vajadusele. Ma arvan, et sellest selline kiirustav viis ongi tekkinud. Ühest küljest on see kõik arusaadav ja midagi uut siin päikese all ei ole. Pealinn on pealinn, käsk on käsk ja paljud siin saalis viibijad mäletavad ka varasematest aegadest, et asi on nii käinud. Mina ei vaidle euro tulekule enam ammu vastu, ma räägin ainult selle hinnast. Meie riigis on euro nimel nii palju tehtud ja kärbitud. See on ju kindlasti meie majandusele, riigile ja inimeste toimetulekuvõimele oma jälje jätnud. Selle protsessiga venitamine ei anna enam midagi muud juurde, kui lisab kannatusi. Nüüd on tarvis ikka asjani jõuda. Arvan nii, et kui püha eesmärk – euro – on saavutatud, siis tuleb maksupoliitika siinsamas saalis tervikuna üle vaadata ja hakata taastama proportsioone, mis on lõhutud.
Lõpetuseks räägin asja õiguslikust küljest. Hiljaaegu saatis president siia saali tagasi soolise võrdõiguslikkuse seaduse, nimetades, et õigussuhet on laiendatud. Selle eelnõu puhul on tegemist, osaliselt küll palju leebemal kujul, täpselt samasuguse asjaga. Meil ei olnud võimalik teisel lugemisel parandusettepanekuid esitada, sest esimesel lugemisel ei näinud eelnõu ette kütuse- ega elektriaktsiisi muutmist. Jälle olid poliitilised abinõud päevapoliitika teenistuses. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Eiki Nestor

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kui tikutulega otsida, siis leiab sellest eelnõust ka positiivseid momente. Selline moment on see, et Riigikogu ütleb täiesti üheselt välja, et Vabariigi Valitsus ei saanud mõistlikes piirides tasakaalus eelarve koostamisega 2010. aastaks hakkama. Sellega paraku kõik positiivsed momendid piirduvad, sest ilusast üleskutsest panustada ühiselt suure eesmärgi nimel, mis peaks Eesti riigile tõesti kasu tooma, oleme me loobunud. Et kõik ühiselt panustada, peaks panustama vastavalt sellele, kui palju me teenime. Aga me oleme otsustanud panustada rohkem vastavalt sellele, kui palju me tarbime. Lõpptulemusena nöögime põllumehi, toetame salakaubandust. Julm värk. Mõttetu on poolt hääletada. Hääletage vastu!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Toomas Trapido!

Toomas Trapido

Istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ütlen paar sõna ökoloogilise maksureformi kohta. Nimelt, see ongi asja sisu. See mõte võib tõesti olla harjumatu. Me oleme proovinud seda mõtet siin saalis varsti juba kolm aastat tutvustada ja peame veel tutvustama. Tunnistame, et me ei ole suutnud seda piisavalt selgelt kõigile seletada. Aga asja iva ongi selles, et kuna meil on olemas globaalne keskkond ja globaalse keskkonna probleemid, siis tuleb nendega ka globaalselt tegelda. Kui on arusaam, et kliimat mõjutab fossiilkütuste põletamine ja CO2 emissioon, siis tuleb seda fossiilkütuste põletamist kuidagi piirata. Üks võimalus piiramiseks on maksupoliitika, sest see on see, mis tõesti suudab ühiskonnas mingisuguseid muutusi tekitada. Ökoloogilise maksureformi sisu Euroopas ja laiemalt ongi täpselt see, et tuleb suurendada fossiilsete kütuste põletamise makse ja, teisalt, kui võimalik, vähendada töötamisega, tööjõuga seotud makse. See, kui inimene tööd teeb, võiks olla vähem maksustatud, ja tarbimine, eelkõige fossiilkütuste põletamine, võiks olla rohkem maksustatud. Nii et jätkame selgitamist. On arusaadav, et see väga paljudele ei meeldi. Ka meie kõik põletame oma autodes või ma ei tea kus fossiilkütuseid, aga needsamad signaalid ongi selleks, et me peame ümber mõtlema ja edasi minema. On olemas tehnoloogiad selleks edasiminekuks. See tuleb ära teha. Ma ütlen täiesti kindlalt, mis muidu juhtub. Me nägime seda juba eelmisel aastal, kui nafta hind oli 147 dollarit barreli kohta, meist sõltumatult, Eesti Riigikogust sõltumatult. Varsti on see võib-olla 200 või 300 dollarit ja keda te siis süüdistate? Globaalset vandenõu, imperialiste ja naftamagnaate võib süüdistada, aga sellest ei ole erilist kasu. See ongi selle ökoloogilise maksumuutuse idee ja selles suunas see läheb. Iseasi on see, kuidas seda selgitada, pehmendada, et oleksid olemas tehnoloogiad ja võimalused, et see oleks, ütleme, võimalikult valutu. Selle teine pool ongi energiaagentuur, millest on ka täna väga palju ja väga kirglikult juttu olnud. See on täiesti selge poliitika.
Nüüd paar sõna elektriaktsiisist. Praeguses eelnõus on ette nähtud 2 senti kõigile. Meie soov oli ja on ja ilmselt on ka valmidus seda edasi arutada, et suurtarbijatele, kelle puhul me mööname, et kui nende toodangu omahinnast moodustab suure osa elektrienergia ja siis on väga raske otseselt midagi teha, võiks pakkuda asendusvõimalust näiteks taastuvenergiatasu osas. Kui nad investeerivad taastuvenergiavõimsustesse, näiteks koostootmisjaama, tuuleparki, päikeseelektrijaama, millesse iganes, siis oleksid nad vabastatud näiteks taastuvenergiatasust. Selle peale peab mõtlema. Ega meie, rohelised, ka ei arva seda, et neid suurettevõtteid, kes Eestis on ja kes toodavad midagi kasulikku, peaks tohutult pitsitama. Aga mõtleme koos, kuidas see üleminek saaks toimuda.
Viimaseks tahan öelda, et kõigi nende aktsiisitõusude puhul, erinevalt isikumaksudest, on tarbijatel olemas valikuvõimalus, kas või mingisugunegi valikuvõimalus, kas säästa, vahetada kodus pirn ära, vahetada auto väiksema vastu, kui see võimalik on, või suur traktor väiksema vastu, mis iganes. Siin on valikuvõimalus. Selles mõttes, ma ütleksin, on see parem variant kui lihtsalt tööjõudu maksustada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Võime asuda eelnõu 585 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 585. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 51 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 585 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


4. 11:13 Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõu (586 SE ja 553 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 586 ja 553. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse eelnõu 586 ja 553 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


5. 11:14 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (589 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 589. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 589 on seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


6. 11:15 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu (628 OE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Mart Jüssi

Head ametikaaslased! Ma toon teile keskkonnakomisjoni nimel arutamiseks ja otsustamiseks otsuse eelnõu, mis puudutab Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikmeskonna muutmist. Otsuse eelnõu sõnastus on järgmine: "Muuta Riigikogu 2007. aasta 5. juuni otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" punkti 1 ja nimetada keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus) nõukogu liikmeks Kalvi Kõva asemel Riigikogu liige Toomas Trapido." Selle otsuse eelnõu aluseks on keskkonnatasude seaduse § 56 lõige 1, mis sätestab, et sihtasutuse nõukogu liikmed nimetatakse ja kutsutakse tagasi keskkonnakomisjoni ettepanekul, tähendab, keskkonnakomisjoni ettepaneku põhjal, ütleme täpsemalt.
Tutvustan teile lühidalt selle otsuse eelnõu tagamaad. Selle otsuse eelnõu aluseks oli roheliste fraktsiooni kiri keskkonnakomisjonile, mida me arutasime kahel korral. Esimest korda 19. oktoobril 2009 ja uuesti 10. novembril 2009. Teisele arutelule olid kutsutud mõlemad siin mainitud isikud, neist Toomas Trapido keskkonnakomisjoni istungil ka viibis. Arutelu käsitles sedasama kirja, seal tehtud ettepanekuid, neid kandidaate. Arutelu tulemusel tehti otsus kutsuda Kalvi Kõva tagasi Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikme kohalt ja nimetada nõukogu liikmeks Toomas Trapido. See otsus sai komisjonis 6 poolthäält ja 3 vastuhäält. Sellest lähtuvalt tehti ettepanek Riigikogu juhatusele see otsuse eelnõu tänasesse päevakorda võtta. Kuna seda eelnõu loetakse ühel lugemisel, siis tegime ettepaneku panna see otsuse eelnõu lõpphääletusele ja otsusena Riigikogus vastu võtta. Selle otsuse komisjonisisese hääletamise tulemus oli: 6 poolthäält, 1 vastuhääl ja 1 komisjoni liige jäi erapooletuks.
See on komisjoni poolt praegu kõik. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

See tagamaa oli väga huvitav. Mina isiklikult jään väga raskesse olukorda. Kui on tubli, hakkaja, noor ja lahtise peaga Riigikogu liige Kalvi Kõva ning sama noor, sama tubli ja sama lahtise peaga mees Toomas Trapido, siis mina ei oska küll otsustada, miks üks tagasi kutsuda ja teine asemele panna. Kas juba selles roheliste fraktsiooni kirjas paluti nimetada Trapido nõukogusse ja Kõva tagasi kutsuda? Oli see rohelistel ka kuidagi põhjendatud?

Mart Jüssi

Jah, selles pöördumises olid need konkreetsed isikud mainitud. Seal oli natukene neid tagamaid selgitatud. Keskne argument oli üks Toomas Trapido isikuomadus, milleks on seotus kodanikuühiskonnaga. See on KIK-i nõukogus vajalik omadus. Ütleme niimoodi, et see on ettepanek, mida komisjon arutas. Komisjon oma arutelu põhjal jõudis otsusele ja selle otsuse ma teile siin ette kandsin. Need isikuküsimused ei ole võib-olla täna konkreetselt nii olulised, sest mõlemad mehed on muidugi tublid. Aga ma ütlen ka seda kommentaariks (kui te oma naeru saaksite natuke koomale võtta, siis te mu juttu ka kuuleksite), et siin ühest mikrofonist tuleb praegu keskkonnakomisjoni esimehe jutt ja teisest mikrofonist tuleb roheliste fraktsiooni liikme jutt, nagu te aru saate. Ma pean kahte asja korraga esindama, mis on kohati natuke raske. Aga rohelised on esimesest Riigikogus olemise päevast pidanud KIK-i nõukogus osalemist äärmiselt oluliseks. Me tegime selle ettepaneku ka esimesel arutelul, seda ettepanekut pole toetatud kaks ja pool aastat. Nüüd seda toetati ja see on minu arust oluline teadmiseks võtta.

Aseesimees Jüri Ratas

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Tänan, juhataja! Auväärne ettekandja! Palun öelge, millised on need Kalvi Kõva surmapatud või väiksema kaliibriga puudujäägid, möödalaskmised, vead, tegematajätmised selles ülesannete ringis, mis on seotud Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikmeks olemisega, mistõttu ta on vaja välja vahetada rohelise persooni vastu. Olen rääkinud.

Mart Jüssi

Aitäh! Keskkonnakomisjon ei arutanud Kalvi Kõva personaalküsimust, tema puudusi, tema voorusi sellel koosolekul detailselt, nii et ma ei saa siin saalis praegu teile seda edastada. Küll aga tuletan teile meelde, et keskkonnakomisjoni pädevuses on teha ettepanekuid selle nõukogu liikmeskonna kohta ja need ettepanekud ka tehti. Kui me jätame hetkeks kõrvale konkreetsed isikud, kellel on konkreetsed nimed, ja mõtleme, milline on liikmete määramise protseduur, siis võiksime praegu keskenduda sellele, kes neid liikmeid määrab ja tagasi kutsub.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Mikser, palun!

Sven Mikser

Austatud ettekandja! Nomina sunt odiosa. Aga nimed on teil siin sees ja nimed, nagu ma aru sain, olid sees ka roheliste kirjas. Te tekitasite siin eelnõu esmakordsel üleandmisel saalis mõningast elevust, öeldes, et Kõva asendamine Trapidoga n-ö depolitiseerib seda nõukogu. Ma vaatasin huviga, kes on need ülejäänud Riigikogu nimetatud nõukogu liikmed. Kas Kalvi Kõva paistis selles nõukogus silma erilise politiseeritusega? Te rääkisite siin Trapido vaieldamatust MTÜ-kogemusest. Ka Kalvi Kõva on mitmes MTÜ-s aktiivne. Kas võrreldes teistega, Tõnis Kõivu, Margus Tsahkna, Erki Noolega, paistis Kalvi Kõva selles nõukogus silma sooviga seda kuidagi eriliselt politiseerida?

Mart Jüssi

Aitäh! Kui ma tuletan meelde seda aplausi, mis oli siin saalis, kui rohelised selle ettepaneku suure saali ees tegid, siis seda võib käsitleda ka kui tulist toetust Toomas Trapido kandidatuurile. Ma ei oska öelda, mis sellise aplausi toona vallandas. Aga kui me tuleme politiseerituse juurde, siis sellest poliitilisest aspektist võib-olla olulisem (seda võin ma rääkida juba sellesse mikrofoni, kuhu räägib keskkonnakomisjoni esimees) on selle sihtasutuse töösse kaasata kogenud inimesi, kes on teadlikud ja kogenud selles valdkonnas, kuidas riigi raha projektides kasutatakse. Sõltumata sellest, millisesse fraktsiooni kuulub Toomas Trapido, on tal selles valdkonnas vaieldamatult väga suured kogemused, kallid kolleegid. Me võiksime seda vaadata täiesti poliitikavabalt, sest tegemist on inimesega, kes on keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise sihtasutusega läbi käinud eri projektide kaudu kümmekond aastat, sealhulgas on ta tegelnud oluliselt selle raha jaotamise sisuliste küsimuste ja hindamiste probleemidega ja, peab mainima, käinud selle sihtasutusega kohut. Kui me vaatame seda pagasit, mis on Toomas Trapidol sinna nõukogusse kaasa võtta, siis see on vaieldamatult väärikas pagas ja poliitilist silti siia ma täna isegi ei lisaks. Ma toetaksin tema kandidatuuri ka juhul, kui ta kuuluks mõnda teise erakonda.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Hea Mart Jüssi! Sa keeldusid nimetamast põhjuseid või, ütleme niimoodi, sa ei nimetanud väga veenvalt põhjuseid, miks on Kalvi Kõva vaja tagasi kutsuda. Ma küsin teise nurga alt: kas Kalvi Kõva tagasikutsumine KIK-i nõukogust ja Toomas Trapido nimetamine selle nõukogu liikmeks on teie ehk roheliste erakonna, IRL-i ja Reformierakonna vaheliste poliitiliste läbirääkimiste tulemus ja see on poliitiline preemia selle eest, et te neid valitsuskoalitsioonis toetate?

Mart Jüssi

Tänan küsimuse eest! Ma võiksin öelda, et see ei ole päris nii. Olen maininud täna siit kõnepuldist, et rohelised on alates esimesest Riigikogus olemise päevast seda soovi oma hinges kandnud ja seda korduvalt esitanud. Aga tulen ühe aspekti juurde, mida võib-olla, kui me vaatame valikut eri inimeste vahel, tuleks arvesse võtta. See on see, et Riigikogu on selle nõukogu liikmeteks nimetanud valdavalt Riigikogu liikmeid. Ma vaatasin läbi selle seaduse, mis on nimetamise aluseks. Seal ei ole üheselt nimetatud, et nõukogu liige, kelle Riigikogu nimetab, peab olema Riigikogu liige, aga see on olnud tava ja traditsioon. Kui me tuleme tagasi selle suve juurde, siis suvel oli selline periood, kui Kalvi Kõva ei olnud Riigikogu liige, ta oli Riigikogus asendusliikmena rahandusministri asemel ja tema mandaat suvel katkes. Sellel hetkel oleks olnud kohane see menetlus algatada ja needsamad arutelud läbi viia, aga paraku oli suvi selline aeg, kus me väga sageli ei kogunenud ja selliseid asju me siin saalis ei arutanud. Nüüd oleme jõudnud sügisesse, kus me teeme jälle parlamentaarset tööd. Nii et seda aspekti kaaluti siis, kui neid kandidatuure vaeti. Mingisuguseid selgeid ette- või kättemakse, mis oleksid siin märkimisväärsed, mina selles protsessis küll sellisel kujul ei näe.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle Riigikogu koosseisu alguses oli tubli kolleeg Toomas Trapido hasartmängumaksu nõukogus. Te vahetasite ta sealt välja teise tubli kolleegi Maret Merisaare vastu. Ametlik põhjendus oli Toomas Trapido liiga suur töökoormus. Kas tema töökoormus on nüüd mingil põhjusel järsult vähenenud? Arvestades teie peaaegu et osalemist koalitsioonis, tundub see kuidagi väheusutav.

Mart Jüssi

Aitäh! Keskkonnakomisjon muidugi Toomas Trapido käest täpselt tema töökoormuse kohta ei küsinud, sellepärast ei oska mina komisjoni esimehena Toomas Trapido töökoormuse kohta siin vastust anda. Aga räägin siis siia mikrofoni: ma olen tema kolleegina teadlik tema tööeelistustest ja suundadest ja ma ...

Aseesimees Jüri Ratas

Ma korraks segan. Kumb see nüüd on? Kas see vasakpoolne on roheliste ja parempoolne keskkonnakomisjoni mikrofon? Kuidas need mikrofonid teil on? Ma ei näe siit.

Mart Jüssi

Lugupeetud juhataja! Selge, ma astun natuke tahapoole. Siin on kaks mikrofoni. Aga ma saan siin rääkida tõesti ainult komisjoni nimel. Ma usun, et kui me fokuseerime Toomas Trapido tööd, siis näeme, et keskkonnainvesteeringud ja hasartmängud on kaks väga erinevat asja, kui inimene oma aega neile peab pühendama.

Aseesimees Jüri Ratas

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea komisjoni esimees! Minule ei ole küll arusaamatuks jäänud, miks te tahate oma erakonnakaaslast sinna nõukogusse panna. Aga mulle ei meeldi see, kuidas te seda teete. Selles on küsimus. Sven Mikserile te küll peaaegu vastasite, aga võib-olla te tegite veel kokkuleppeid. Äkki te räägite nendest, siis me teame, millega tegemist on. Mehed on ju peaaegu võrdsed.

Mart Jüssi

Vastan, lõpetades kahe mikrofoni kasutamise ja n-ö eri häälega rääkimise. Ma räägin siis ühel ja selgel häälel: komisjon neid mehi selles kontekstis ei kaalunud ega arutanud erinevaid kokkuleppeid. Oli tehtud ettepanek, mida kuus komisjoni liiget toetasid ja millele kolm olid vastu.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Tulen meie kodu- ja töökorra seaduse juurde. Kui me menetleme nõukogu liikmete nimetamist, siis on Riigikogu liikmel võimalik küsida üks küsimus. Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Hoolimata kogu lugupidamisest teie vastu, pean ütlema, et teie esinemine siin on äärmiselt veider. Ausalt öeldes oleme me kõik siin mingisuguse mittetulundusühingu liikmed, erakonna liikmed. Kõik me tahame kuhugi kuuluda, meid on siia valitud, siin me oleme. Lisaks on kindlasti väga paljud meist ja kõik fraktsioonid, kes sinna parasjagu ei kuulu, juba esimesest päevast alates tahtnud kuuluda ka KIK-i nõukogusse. See on väga selge tahe. Kahju õieti, et teile see arusaamine, et see tegelikult nii on, nii hilja on pärale jõudnud. Aga ma küsin, miks te ei võiks neid asju nimetada õigete nimedega. Just see stiil, kuidas te siin esinete ja räägite, toote mittetulundusühingu kogemuse sisse jne, just nagu kellelgi teisel seda ei oleks, on vastuvõetamatu. Miks te ei võiks asjadest rääkida nii, nagu nad on, et selline kohtade vahetus on tüüpiline poliitiline lehmakauplemine toetuse eest? Miks te seda otseselt välja ei ütle?

Mart Jüssi

Ma ei saaks sellises sõnastuses seda protsessi siin käsitleda, sest keskkonnakomisjoni esimehena siin saalis ma ei lubaks endale sellist sõnastust, et tegemist on tüüpilise poliitilise lehmakauplemisega toetuse eest. Meie menetlesime ühte kirja, selle kirja menetluse tulemused tõin ma täna saalis teie ette.

Aseesimees Jüri Ratas

Georg Pelisaar, palun!

Georg Pelisaar

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et tegemist ei olnud päris poliitilise kokkuleppe preemiaga. Aga justkui natuke oli, võis sellest vastusest välja lugeda. Teisalt, te olete tahtnud juba kaks ja pool aastat sinna nõukogusse oma esindajat saada, aga siiani pole saanud, sel lihtsal põhjusel, et IRL ja Reformierakond pole teid toetanud. Valgustage palun, kuidas õnnestus teil äkitselt IRL-i ja Reformierakonna meelt muuta, kas see meelemuutus toimus komisjonis või pidi see toimuma enne seda ja kas te olete informeeritud sellest, kuidas see toimus.

Mart Jüssi

Aitäh! Mina olen keskkonnakomisjoni esimees selle aasta kevadest, vist viimasest töönädalast alates. Mina olen näinud seda ühtainsat kirja, mille rohelised on sellel teemal meile saatnud ja mida me täna siin menetleme. Komisjoni esimehena ei tea ma, mitu kirja samal teemal on roheliste fraktsioon kahe ja poole aasta jooksul keskkonnakomisjonile saatnud, sest ma pole neid kirju seal menetluses näinud. Nii et ma ei oska teile täpselt vastata, kuidas roheliste fraktsiooni siiras ja selge soov saada oma esindaja KIK-i nõukogusse on selle kahe ja poole aasta jooksul eri kontekstides käsitlemist leidnud. Seekord see meile komisjoni jõudis. Enne on see siin saalis üleandmisega ka avalikustatud. See on olnud väga avalikult toimunud protsess, mis (ma jälle tuletan meelde) teenis ära ka aplausi avalikustamise eest. Nüüd on see otsustamiseks meie laual ja otsustame seda niimoodi, nagu me otsustame.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Kreitzberg, palun!

Peeter Kreitzberg

Aitäh! Mina olen küll Toomas Trapido talendi austaja, aga mul on hästi konkreetne küsimus. Te valisite sihtmärgiks Kalvi Kõva. Ütelge, mille poolest ta sellesse komisjoni vähem sobib kui Erki Nool, Margus Tsahkna või Tõnis Kõiv. Miks te just tema välja valisite? Ma saan aru nii, et ta on tunduvalt viletsam kui need teised kolm.

Mart Jüssi

Aitäh! Mina ei saa ka sellest isikuvalikust täpselt aru, sest roheliste kirjas ei olnud seda niimoodi konkreetselt kaalutud, võrreldes teiste nõukogus juba olevate isikutega. Need nimed, mis selles ettepanekus olid, on siia saali täna edastatud ja nende piires me saame oma arutlust pidada. Ma ei oska teiste kohta midagi öelda.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaan Kundla, palun!

Jaan Kundla

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt, Kalvi Kõva on Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige. Riigikaitse ja keskkonnakaitse on teatavasti üsna lähedalt seotud. Nii et mina loen Kalvi Kõva üheks plussiks seda, et ta tegeleb riigikaitsega. Teiseks, ta on ettevõtja, talupidaja, jahimees, loodussõber, vallavanem, valitsemisega kursis. Kolmandaks, ma saan aru, et Kalvi Kõva persooni komisjonis üldse ei arutatud, nii te äsja väitsite. Mida tema ise sellest arvas, seda ma seetõttu ei tea. Aga ma küsin siis üldsõnaliselt üle selle küsimuse, millele te päris head vastust andnud ei ole: mille poolest on Kalvi Kõva halvem kui Toomas Trapido?

Mart Jüssi

Vaadake, hea kolleeg, ma ei saa kaaluda siin inimeste häid ja halbu omadusi sellisel viisil, et see selgelt kajastaks ka komisjonis toimunud arutelu, sest sellist arutelu komisjonis ei olnud. Ma rõhutan, et sellele arutelule mina komisjoni esimehena kutsusin nii Kalvi Kõva kui ka Toomas Trapido just sellepärast, et arutada inimestega seotud küsimusi nende enda juuresolekul, mitte nende selja taga. Toomas Trapido tuli kohale, Kalvi Kõva kohale ei tulnud. Me ei avanudki sellist arutelu, kus me oleksime hakanud oluliselt ühte või teist omadust või kellegi osalemist mingites ühiskonnaprotsessides arutama või kaaluma. Ütleme selle kohta praegu niimoodi, et tegemist on rotatsiooniprotsessiga ja selles osas tuleb meil langetada otsus. (Naer.)

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Võib-olla te püüate anda sellele vastust. Kui praeguse kaheliikmelise, ütleme, teljevalitsuskoalitsiooni asemel oleks veidi rohkem kui pool aastat tagasi eksisteerinud kolmnurkvalitsus ehk kolmest osapoolest koosnev valitsus, mis te arvate, kuidas seda roheliste fraktsiooni kirja siis oleks käsitletud ja mis seisukoht oleks selle kohta võetud?

Mart Jüssi

Aitäh! Ma arvan, et juhul, kui see oleks võetud komisjoni menetlusse, mille eest mina konkreetselt sellises teoreetilises olukorras ei oleks olnud võib-olla vastutav, siis me oleksime komisjoni arutelul saanud käsitleda neid aspekte, mida me ka täna käsitleme. Ma arvan, et kui arutelu oleks olnud põhjalik ja me oleksime vaadanud konkreetseid vajadusi ja väljakutseid, mis seisavad selle sihtasutuse ees täna, siis ma ei välista, et komisjon oleks võib-olla seda muudatust toetanud. Selle sihtasutuse nõukogus on äärmiselt olulised (seda on kinnitanud meie komisjoni liige ja sama sihtasutuse nõukogu liige Erki Nool) teadmised selle kohta, kuidas oma olemuselt toimub selle raha kasutamine eri keskkonnaprojektides, sest tagasiside selle raha kasutamise kohta, mis puudutab võib-olla teatud tõrkeid, takistusi, ebamäärasusi, on vajalik ja oluline kompetentsi osa selle nõukogu töös. Ausalt öeldes, kui te praegu küsite mu käest spekulatiivselt, siis ma ütlen teile, et ma ei välista, et võib-olla sisulises arutelus oleks see protsess ka siis päädinud sarnase tulemusega.

Aseesimees Jüri Ratas

Hannes Rumm, palun!

Hannes Rumm

Lugupeetud Muhv! Pöördun teie justkui Muhvi poole sellepärast, et olukord, kus roheliste erakonna liige saadab kirja keskkonnakomisjoni esimehele, kes on juhtumisi samuti roheliste erakonna liige ja seda kirja suure kurvastusega loeb, meenutab mulle väga eesti kirjandusklassikast tuntud naksitrall Muhvi käitumist, kes teatavasti saatis iseendale kirju ja siis nende pärast kurvastas. Me ju kõik teame siin saalis, nii teie, mina kui ka ülejäänud 99 kolleegi, et Mart Jüssist sai Riigikogu komisjoni esimees tänu sellele, et rohelised andsid oma toetushääled vähemusvalitsusele, ja Toomas Trapidost saab nüüd KIK-i nõukogu liige tänu sellele, et rohelised andsid oma toetushääled. Vaadates teie punetavat nägu, ma küsin: miks te jokitate siin viimased pool tundi, miks te lihtsalt ei ütle, et see asi on nii? Kogu see arutelu oleks meil siis ära jäänud.

Mart Jüssi

Aitäh! Ma esindan siin komisjoni. Meil ei olnud selles küsimuses komisjonis sõnavõtte, välja arvatud muidugi esimesel koosolekul, kus see asi oli natuke emotsionaalne. Seal avaldati isiklikke seisukohti (neid võib käsitleda isiklike seisukohtadena) erinevate teoreetiliste tähtkujude kohta meie poliittaevas. Mis puudutab seda kirjanduslikku poolt teie kõnetuses, et mina olen nagu Muhv, siis öelgem, et roheliste fraktsioon on nagu naksitrallid, sest kirja saatis siiski Valdur Lahtvee oma allkirjaga või oli see Marek Strandberg, ma ei tea. Mina endale igal juhul kirja ei saatnud, mina olin n-ö adressaat ehk keskkonnakomisjoni esindaja. Mis puudutab seda, kuidas keegi komisjoni esimehe koha sai, siis seda ei oska ma ka kommenteerida, sest isikuvalimised olid salajased. Kes mis sedeli sinna kasti pani, see ei ole täna vist tuvastatav ja seda polekski vaja teha.

Aseesimees Jüri Ratas

Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Hea kolleeg! Siin on mitmed fraktsioonid esitanud arusaama, et komisjonides peaks väga kõvasti kaaluma inimeste isikuomadusi. Need fraktsioonid on näidanud ka erilisi teadmisi inimeste isikuomadustest, nende omaduste seotusest ja kõigest muust sellisest. Nagu aru võib saada, on nendel fraktsioonidel või erakondadel kasutada märkimisväärne hulk isikutoimikuid ja andmeid. Kas keskkonnakomisjonile, komisjoni esimehele ja sulle kui Riigikogu liikmele on tutvustatud neid toimikuid või andmeid selle kohta, milline üks või teine inimene siin Riigikogus on, millised on nende inimeste isikuomadused ja mis kõik veel?

Mart Jüssi

Aitäh! See kiri, mis oli komisjoni menetluses, oli suhteliselt lakooniline. Seal olid esitatud ainult kandidaatide nimed. Me sealt kirjast nende võimalike isikutoimikute sisu kohta palju teavet ei saanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Jüri Tamm, palun!

Jüri Tamm

Aitäh! Austatud esineja! Keskkonnakomisjonil ja roheliste erakonnal on tava käsitleda kõiki küsimusi läbi nende mõju keskkonnale. Lubage siis ka minul esitada oma küsimus sellest lähtuvalt. Kas see persoonide vahetus, see protsess on rohkem taastuvenergiale suunatud ehk siis uus inimene hakkab tegema sama tööd, mida on teine teinud, või on see muutus, mis lähtub säästlikust arengust, kus uus inimene hakkab efektiivsemalt tööle ja võib-olla ei nõua oma aja ja tehtud kulude eest mingit tasu?

Mart Jüssi

Tänan! Ma võin siin võib-olla siis niimoodi öelda, et täna ülesseatava kandidaadi suure kogemuste pagasi taaskasutamine Keskkonnainvesteeringute Keskuse töös on kindlasti väga keskkonnasõbralik ettevõtmine, sest seda inimest ei pea hakkama kurssi viima ja koolitama selles osas, millised on selle sihtasutuse töövõtted, töö põhimõtted, väljakutsed ja vajadused.

Aseesimees Jüri Ratas

Valdur Lahtvee, palun!

Valdur Lahtvee

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Üllatavalt palju Riigikogu liikmeid on selle teemakäsitluse juures avaldanud avalikult üllatust, kahtlust ja vastuseisu poliitikategemise sellise avaliku viisi suhtes, nagu Erakond Eestimaa Rohelised on selle käiguga siia saali toonud. Mis sa arvad, kas see üllatus, kahtlus ja hirm tulenevad pigem sellest, et ei olda harjunud avaliku poliitikategemisega või kardetakse, et see pretsedent ei lase tulevikus salaja poliitikat ajada?

Mart Jüssi

Aitäh! Ma ei oska seda kommenteerida, sest komisjoni istung oli selles mõttes mõneti sõnaaher. Aga ma võiksin tagasi tulla sellesama aplausi juurde, mis siin saalis kostis siis, kui see esimest korda siin avalikult esitati. Ma usun, et see oli ka tervitusaplaus sellele, et selliseid Eesti poliitilisi otsuseid tuleb tõesti teha avalikult ja nendest aegsasti ette teatada.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, austatud juhataja! Austatud Mart! Teil on huvitav situatsioon, et kirja saatjast on saanud kirja saaja. Ma küsiksin, millise sisuga kirja te saadate nüüd kirja saatjale tagasi pärast tänast istungit.

Mart Jüssi

Aitäh! Me oleme siin mõneti keerulises olukorras küll, nagu minagi oma ettekande alguses, kus ma pidin rääkima komisjoni esimehe juttu, aga küsimused on valdavalt roheliste käitumise kohta. Selles mõttes on lõhestumine ilmne, aga me oleme paraku kõik ühe ja sama kogu liikmed, eri komisjonide liikmed, eri fraktsioonide liikmed ja me peame omavahel suhtlema ka reglementidest kinni pidades kohati kirja teel, mis on mõistetav, et sellest jääks järele jälg. Tänase otsuse kirjalik vormistus tuleb kindlasti Riigikogu otsusena ja stenogrammina, mida mina keskkonnakomisjoni esimehena kellelegi laiali saatma ei hakka. Ma loodan, et see otsus on siiski avalikult kättesaadav koos sellesama arutelu stenogrammiga. See ongi siis võib-olla Riigikogu vastus selle kirja saatjale.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Härra Trapido on heas mõttes väga aktiivne inimene oma valdkonnas ja tema sõnavõttudest võib aru saada, et ta saatis sihtasutusse ka mõned projektid. Mul on selline küsimus, et kui temast saab selle sihtasutuse nõukogu liige, kas ei teki siis huvide vastasseis: ühelt poolt projekti taotleja ja teiselt poolt nõukogu liige?

Mart Jüssi

Tänan küsimuse eest! Minu hinnangul on Eesti tegusate inimeste arv, võiks öelda, piisavalt väike ning selle tõttu on kõik inimesed, kes aktiivselt osalevad Eesti keskkonnavaldkonna tegudes ja projektides, ühel või teisel moel selle sihtasutusega kas seoses või suhtes nende taotluste kaudu. Minagi olen sinna omal ajal neid projekte kirjutanud ja mitte vähe. Aga ma usun, et iga nõukogu, iga otsustava kogu töökorralduse ja heade tavade juurde kuulub see, et isikud, kes tunnevad otsustamise juures just nimelt seda seotust ja huvide konflikti, sellest otsustavale kogule teada annavad ja ennast vähemalt sellest konkreetsest hääletamisest taandavad. Tundes Toomas Trapidot ka natuke, võin ma kinnitada, et tegemist on inimesega, kes seda printsiipi kindlasti järgib, isegi siis, kui ta võiks tunda kiusatust iseenda saadetud taotlust vähemalt iseenda häälega toetada. Nii et seda probleemi ma kindlasti ei näe ja kutsun kõikide otsustavate kogude liikmeid üles käituma niimoodi, et kui nad tajuvad huvide konflikti, siis nad annavad sellest vähemalt teada, aga mitte see ei selgu pärast kusagilt ajakirjandusest või teistmoodi.

Aseesimees Jüri Ratas

Erki Nool, palun!

Erki Nool

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud eeskõneleja! Sinu mälu värskendamiseks ma meenutan, et sina said niimoodi komisjoni esimeheks, et sotside esindaja Mark Soosaar esitas sinu kandidatuuri ja siis mindi hääletama. Aga siin on naksitralle päris palju tsiteeritud ja Sammalhabe ütles ju ka, et looduses peab valitsema tasakaal. Siin võib seda võtta kui rotatsiooni, sotsid lähevad minema, aga samas saavad nad Tallinna linna nõukogudes endale kohad asemele. Aga tegelikult me ju komisjonis arutasime ka seda, mis on Trapido tugevamad küljed. Äkki sa ühe või kahe sõnaga nimetaksid neid veel kord?

Mart Jüssi

Ma siin enne ühes vastuses või sõnavõtus olen neid külgi ka käsitlenud. Ma jääksin eelkõige nende asjade juurde, mis, kui me vaatame praktilist tegevust, on seotud just praktilise tegevuse kogemusega konkreetselt selle nõukogu raames. Ma ei laiendaks praegu seda arutelu siin eriti. Kuid ühes asjas tahaksin ma küll veel siin võib-olla stenogrammi ja ajaloolise tõe huvides sõna võtta: see on vastuseks Erki Noolele, et kui seda küsimust komisjonis arutati, siis juhatas komisjoni istungit aseesimees Erki Nool, mitte mina.

Aseesimees Jüri Ratas

Nikolai Põdramägi, palun!

Nikolai Põdramägi

Tänan! Lugupeetud Riigikogu liige Mart Jüssi! Ma saan aru, et te olete juba ammu pigis ja õigem oleks öelda, et annate alla, aga poliitik ilmselt seda ei tee. Te mainisite, et tegemist on rotatsiooniga. Küsin: kes on siis järgmine Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liige, kas teil on tehtud mingi pingerida või kuidas selle asjaga on?

Mart Jüssi

Aitäh! Keskkonnakomisjonile ei ole ühtegi kirjalikku ettepanekut veel laekunud. Nii et järgmistest kirjadest me siis näeme, millised on rotatsiooni järgmised ringid.

Aseesimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Mina isiklikult olen veendunud, et nii Kõva kui ka uus kõva kandidaat sellele kohale on mõlemad piisavalt kõvad kandidaadid, aga nii kõvahäälset arutelu ühe kandidaadi nimetamise üle selle saali seinad nähtavasti ei mäleta ja ajaloohuvilistel on saja aasta pärast sellest stenogrammist nii mõndagi õppida. Kas komisjon arutas ka seda, et võib-olla sellised isikuhääletused peaksid tulevikus olema salajased, nii nagu on ka Riigikogu juhatuse valimised ja komisjoni juhatuse valimised, sest kõvad kivid teatavasti head jahu ei jahvata?

Mart Jüssi

Aitäh! Selles kontekstis leidis käsitlust üks teine aspekt, mis on täna selle arutelu juures oluline. Kui ma komisjoni poolt seda protsessi vaatasin eri seadustest lähtudes, siis tähelepanuväärne on see, et nendesse nõukogudesse, olgu siis tegemist Keskkonnainvesteeringute Keskuse või Riigimetsa Majandamise Keskusega, liikmete määramise ja nende tagasikutsumise kord, nende mandaatide kestvuse ja aegumise tingimused on väga erinevad. Nii et see võib tekitada segadust selle otsuse langetamise juures, kuna seal on vajalik näiteks selgelt aru saada, kas inimene peab olema Riigikogu liige või ei pruugi seda olla, sest tegelikult seaduse tekst ka sellele ühest vastust ei anna. Näiteks ühe seaduse puhul on öeldud, et Riigikogu liikme mandaadi lõppemisega kutsutakse ta automaatselt tagasi või lõpeb ka tema mandaat nõukogus. Igal juhul on see üks valdkond, mille puhul ma palun, et kõik koos natuke mõtleksid, et kui Riigikogu nimetab neid isikuid nõukogudesse, siis vähemalt valdkonna piires oleksid need tingimused ühtlasemad. Kuna tegemist on siiski konkreetselt ühe inimese nimetamisega ja tema nimega ühes kirjas, siis muidugi olen ma seda meelt, et igasugused isikuvalimised võiksid pigem salajased olla. See tagab võib-olla ka valijatele, valikut tegevatele otsustajatele suurema sisemise valikuvabaduse. Ma toetan seda ja kui see võimalik on, võiksime tulevikus seda rakendada. Praegu pidime me aluseks võtma selle seadusest tuleneva korra, mis on seal nimetatud, ja selle protseduuri, mida on keskkonnakomisjonis enne samasuguste küsimuste lahendamisel rakendatud, ning me lähtusime sellest. Aga olen teiega nõus, see kord vajab kindlasti selgitamist ka selleks, et me ei peaks siin saalis nii keeruliselt lahendama ühe nõukogu liikme nimetamise küsimust.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud Mart Jüssi! Teil on sellel tänasel nõukogu liikme koha jagamisel olnud vastuste voorus üks tabav vastus. See oli siis, kui te võrdlesite rohelisi naksitrallidega. Tõepoolest, teie vastuseid kuulates jääb mulje, et te mõtlete jäätisest, aga tellite kisselli. Ja minu küsimus on see, et kui rohelised kirjutasid teile kirja ja tegid konkreetse ettepaneku kutsuda tagasi Kalvi Kõva ja tema asemele nimetada Toomas Trapido, siis pidi olema mingi arutelu selle üle, miks Kalvi Kõva ja mitte mõni teine riigikogulasest nõukogu liige, kelleks siis, nagu siin saalis on kõlanud, on Erki Nool, Margus Tsahkna ja Tõnis Kõiv. Mis see kaalutlus oli? Kas oli ka midagi sisulisemat või ainult see, et teil oli kokkulepe IRL-iga ja Reformierakonnaga ja nende inimeste vahetamiseks poleks te toetushääli saanud?

Mart Jüssi

Aluseks oli rohelistelt saabunud kirjandusteos, mille nimi oli "Kirjalik ettepanek", kus oli esitatud kaks konkreetset nime, mis võeti keskkonnakomisjoni arutelu aluseks. Pärast selle kirjandusteose läbilugemist arutasime seda, seal esinevaid tegelaskujusid ja võtsime vastu sellise otsuse, nagu ma täna teie ette tõin. Ka siinne arutelu on väga kirjanduslik olnud. See on vahest tore, kui inimesed kasutavad kujundeid ja sellega elavdavad natuke diskussioone komisjonides ja siin saaliski.

Aseesimees Jüri Ratas

Ain Seppik, palun!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tegite siin ühe põhjapaneva avalduse, et nõukogu liikmete valimine võiks olla salajane. Aga siit võiks ju edasi minna. Kuidas te suhtute sellesse, kui nõukogu liikmed esineksid hoopis varjunime all?

Mart Jüssi

Aitäh! See on mõneti ootamatu küsimus, sest ma ei kujuta ette, et ühe sihtasutuse nõukogu oleks selline koht, kus inimesel peaks olema mõni nõukogu liikme, näitleja või muu nimi, mille järgi teda tuntakse. See on pigem, ma arvan, selline kunstiliste kollektiivide teema, kus muusikutel või kunstnikel on oma lavanimed. Seda me küll ei toetaks. Eks inimesed peavad, ka nõukogudes olles, ikkagi oma nime all esinema ja oma nime all otsuseid vastu võtma, sest siis on meile kõigile ju läbipaistvam ja selgem, kes neid otsuseid langetab.

Aseesimees Jüri Ratas

Väino Linde, palun!

Väino Linde

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ütle, kas ma saan õigesti aru, et selle eelnõu esitas lõppkokkuvõttes ikkagi ju Riigikogu keskkonnakomisjon? Ja kuidas Riigikogu keskkonnakomisjoni enamus selle eelnõu juurde jõudis, selle tõdemuseni jõudis, ei omagi iseenesest ju tähtsust. Tegemist on igal juhul poliitilise otsustusega ja viited selle osalise isiksuseomadustele tänases arutelus puutuvad hoopis teise teemasse. Kas ma saan niisugusest probleemiasetusest praegu õigesti aru?

Mart Jüssi

Aitäh! Ma näen seda ka komisjoni poole pealt just sellisena, et meil oli alus sellise arutelu algatamiseks komisjonis, meil oli alus sellise ettepaneku tegemiseks Riigikogu juhatusele ja see alus on vormistatud sellise otsuse eelnõuks, nagu me täna siin saalis menetleme. See, et Riigikogu liikmetel on selliste protsesside vastu sügavam uudishimu, on muidugi pigem positiivne. Aga jah, vahest kaldub see kahetsusväärselt väga kaugele sellest eelnõust, mida me konkreetselt arutada ja otsustada püüame.

Aseesimees Jüri Ratas

Tõnis Kõiv, palun!

Tõnis Kõiv

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud keskkonnakomisjoni esimees – just keskkonnakomisjoni esimees, kes on selle eelnõu siia meie ette toonud. Küsimus on selle koha pealt, et kõik erakonnad, kes on siia Riigikokku valitud, on saanud rahvalt mandaadi, on lubanud teostada mingit poliitikat ja loomupäraselt peaks eeldama, et nad tahavad seda siis ka teostada võimalikult parimal moel. Eelnenud küsimustest võib jääda mulje, et osale rahvasaadikutest on äärmiselt vastumeelt, et ka roheliste erakond on erakond, kes tahab seda, mida ta on oma valijatele lubanud, oma poliitikat ellu viia, ja seda mitte ainult Riigikogus, vaid ka teistes võimalikes kohtades poliitikat mõjutada, selles kaasa rääkida, seda kujundada jne. Milline on sinu kui keskkonnakomisjoni esimehe arvamus, miks roheliste puhul tundub see kuidagi keelatud olevat?

Mart Jüssi

Aitäh! Ma ei oska seda tegelikult keskkonnakomisjoni esimehe seisukohast kommenteerida, kuid seda ametiposti silmas pidades tahaksin ma tsiteerida oma eelkäijat, praegust siseministrit Marko Pomerantsi, kes ühes vestluses ütles, et vaadake, kui me kaldume keskkonnaküsimustest väga kaugele, siis peaksime minema siit toast välja ja lugema, mis on siia ukse kõrvale kirjutatud – siia on ikkagi kirjutatud "keskkonnakomisjon" –, ja arutame neid asju siis selles konkreetses võtmes, mis on meie kodumaa keskkonnale kahjulik või kasulik.

Aseesimees Jüri Ratas

Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Looduses peab valitsema tasakaal ja seda tasakaalu on veidike raske leida. Ma saan aru nendest küsimustest seoses sellega, et neid keskkonnast huvitatud inimesi on mitmeid ja looduskaitsest huvitatuid nendes keskkonnamõjuga institutsioonides ja nõukogudes peab olema, aga see ressurss on nende positsioonide näol piiratud. Aga see ressurss on piiratud üksnes siis, kui me vaatame seda taustsüsteemi ainult Riigikogu poolt nimetatavana. Viimati tuli uudis, et Tallinna linnas on olemas kümme täiendavat äriühingu nõukogu liikme kohta, mis tuleb täita sotsiaaldemokraatidega. Ja tegelikult, kui mõelda, siis ka linna äriühingutel on üsna suur ja mõjukas ökoloogiline jalajälg. Kas keskkonnakomisjon ei võiks juhuslikult teha ettepanekut ka kümnele sotsiaaldemokraadile Riigikogus asuda nendesse kümnesse Tallinna linna äriühingu nõukogusse, et vähendada seal ökoloogilist jalajälge ja tegelda keskkonnahoiuga?

Mart Jüssi

Aitäh! Ma arvan ikkagi, et siin Toompeal on need Toompea asjad ja linnas linnaasjad. Küll aga tahaksin ma hüpata kirjanduselt üle ühele muusikalisele mängule. Te teate sellist mängu, et muusika mängib ja toolid on sätitud ringi ja siis, kui muusika katkeb, peavad kõik istuma, aga iga kord võetakse üks tool ära. Sellise võrdlusega tahaksin ma tagasi tulla nõukogu liikmete nimetamise juurde. 2007. aastal, kui keskkonnakomisjon seda esimest korda arutas, tegi komisjoni istungil asendusliikmena viibinud Riigikogu liige Evelyn Sepp ettepaneku, et sellisel juhul, kui nõukogus on neli liiget, võiks juba nende nimetamisel kaaluda asja niimoodi, et oleks esindatud sama jõuvahekord, mis on näiteks sel hetkel Riigikogu saalis, et siis, kui neid jõudusid ühel või teisel moel muudetakse, ei peaks alati neid toole sealt ära võtma või juurde panema. Tänast arutelu jälgides ma arvan, et see on kaalumist vajav ettepanek. Kui meil on tegemist nii oluliste nõukogudega, mis nii olulisel määral mõjutavad näiteks kogu meie elukeskkonda, võiks liikmete arv nõukogus vastata Riigikogu saalis olevate fraktsioonide arvule ja koosseisule. Meil jääksid ära sellised arutelud siin, küll aga saaksime siis rotatsioone arutada teises taktis.

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Eiki Nestor

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle arutelu ajal hakkas mul rohelistest kahju. Ma arvan, et Jüssil oli siin ebameeldiv olla ja Trapidol seal koha peal ei olnud võib-olla kõige parem. Ilmselt on põhjus selles, et kui pidevalt teeselda, et ülejäänud viis teevad siin poliitikat, aga meie ei tee, siis lõppkokkuvõttes jäädki ikkagi vahele. See juhtub paratamatult nii. Neid olukordi, kus siin võimuliitude vahetusel inimesi nõukogudes vahetatakse, on ju varemgi olnud ja alati on tuldud ja räägitud ja ausalt öeldud, milles asi. Seekord millegipärast ei saanud nii teha. Ja võta sa nüüd kinni, kas siin on tegemist maherotatsiooni või ökokorruptsiooniga, aga niisugune tunne jäi. Kui Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikme koht oli pikaajaline unistus ja programmiline eesmärk, siis oleks võinud endale vähemalt keskkonnaalased õigusaktid selgeks teha ja teada saada, et seda ettepanekut ei saa teha ükski fraktsioon, vaid selle peab tegema komisjon. Isegi seda ei suudetud teha. Nüüd tuli ta komisjoni poolt. Head kolleegid, keda te toetate, on teid, sõbrad, koledal kombel alt vedanud. Ja siia ei oleks pidanud tulema Jüssi, võib-olla oleks viisakas olnud mõnele teisele komisjoni liikmele see volitus anda, asi oleks olnud palju asjalikum. Riigikogu liikmed, kellele selline mittepoliitiku teesklemine näib võlts, leidsid loomulikult võimaluse seda nautida. Ja muuseas, härra komisjoni esimees, kui selliseid vahetusi on varem tehtud, siis alati on peetud vajalikuks ka tänada seda inimest, kes sellest ametist lahkub. Viisakas võiks ka olla. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tulingi siia pulti sellepärast, et see, mis siin saalis toimus, oli ääretult emotsionaalne ja ausalt öeldes ilmselt koolitunniks üsna paljudele Riigikogu liikmetele, kes istuvad oma esimest ametiaega, mina nende hulgas. Kuluaarides elati toimunule ju ka üsna elavalt kaasa. Ma tahaksingi täna öelda seda, et tegelikult see, mida siin tehti, oli poliitika. See, mis siin puudu jäi, on just täpselt see, mida ka tegelikult eelkõneleja Eiki Nestor mainis, et selliseid vangerdusi ja vahetusi on kogu aeg tehtud ja seda on siis mõistlik tunnistada. Midagi ei ole parata, elu ongi selline. Mina vaatasin seda situatsiooni siin kõrvalt ja mõtlen, et sellises riigis on täiesti tore elada, sest sellises riigis, ma võin täiesti kindel olla, toimivad asjad täna ühtepidi ja homme teistpidi, stabiilsust, järjepidevust ja asjadest mõistlikku arusaamist ei tule sellele väikesele rahvale ilmselt veel niipea. Visaku see kivi, kes ise süütu on, mina kive loopima ei hakka, aga igal juhul peaksin ilmselt tõsiselt läbi vaatama oma lavalise tegevuse, sest Eestis on palju andekamaid inimesi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Toomas Trapido!

Toomas Trapido

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna minu nime lugematu arv kordi mainiti ja ma ei saanud n-ö kõvasti midagi öelda, siis pean vajalikuks mõne sõna selle koha pealt öelda. Esiteks tahaksin mainida või meelde tuletada seda, et naksitrallid päästsid ühiskonna mitmest seda ähvardavast katastroofist. See oli nende põhiline teene ühiskonnale selles raamatus, mida me kõik oleme ilmselt kunagi lugenud.
Nüüd asja juurde. Kui meie saabusime Riigikokku, siis väljendasime väga selget huvi osaleda RMK ja KIK-i nõukogudes, sest need on mõnes mõttes meie kui rohelise erakonna teemad ja mis oleks loomulikum kui see, et meie erakonna, meie fraktsiooni esindajad nendes nõukogudes osaleksid. Aga seda ei juhtunud. Huvi ei kadunud, huvi on siiamaani alles ja nüüd oleme seda uuesti väljendanud.
Mis puudutab seda emotsionaalset arutelu täna siin saalis, siis jah, ka mina tunnistan või mitte ei tunnista, vaid olen kogu aeg arvanud, et kõigi fraktsioonide esindajad, keda rahvas on siia Riigikokku valinud, peaksid saama mingil kujul osaleda selliste oluliste riiklike asutuste töös, nagu on RMK, KIK ja kindlasti mitmed teised sihtasutused. Kui lugupeetud kolleegid, kes väga emotsionaalselt siin esinesid, tulevad välja eelnõuga, mis sellise olukorra tekitab, siis mina olen kindlasti esimene, kes selle menetlemist toetab.
Veel mõned märkused. Projekte pole ma neli-viis aastat KIK-i saatnud, palka ei kavatse ma KIK-i nõukogu liikmena võtta ja kutsun üles ka teisi riigikogulasi nii tegema. Olen KIK-iga kokku puutunud selle asutamisest saadik ja aastail 2003–2004 tegin Eestimaa Looduse Fondi juhatajana 17 ettepanekut, kuidas KIK-i tööd parandada. Tookord mind kuulda ei võetud, nüüd on mul uus võimalus, kui Riigikogu nii otsustab, seda teha. Põhiline programm, see, mida minu arvates seal teha tuleks, on täiesti selgelt liigse bürokraatia kaotamine ja kodanikuühenduste otsustusprotsessidesse tagasitoomine, mis ühe keskkonnaministri ajal sisuliselt  likvideeriti, ning kindlasti annab ka luua sünergiat programmide vahel, et aetaks n-ö ühte asja ehk Eesti keskkonnapoliitikat.
Lõpetuseks. Kalvi Kõvaga oleme sel teemal rääkinud ja ta on valmis mind igati juhendama ja n-ö üle andma, et ma saaksin KIK-i nõukogu töösse sisse elada. Juhul kui Riigikogu täna nii otsustab ja mind nõukogu liikmeks valitakse, siis kahtlemata avaldan meie fraktsiooni poolt suurt tänu Kalvi Kõvale selle töö eest, mis KIK-i nõukogus tehtud on. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjoni seisukoht on panna otsuse eelnõu 628 esimesel lugemisel lõpphääletusele, siis läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 628. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei ole. Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu 628 on otsusena vastu võetud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


7. 12:11 Maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu (630 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 233 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Mart Jüssi

Head kolleegid! Olen jälle tagasi ühe teise kirjaga algatatud menetluse toomisel Riigikogu suurde saali. Seekord on tegemist Eesti Maaomavalitsuste Liidu poolt Riigikogule saadetud kirjaga, mis käsitleb riigi valduses olevate vabade maade kasutusvaldusse andmist ja sellega seotud protsesse, täpsemalt tähtaegu. Samasugune arutelu on Riigikogu keskkonnakomisjonis ka varem toimunud nende tähtaegade pikendamise üle, kuid uus pöördumine tulenes sellest, et on olemas veel omavalitsusi, kus selle protsessi läbiviimine ei pruugi õnnestuda ettenähtud tähtajaks ehk siis 1. jaanuariks 2010 ja meil paluti kaaluda võimalusi neid tähtaegu pikendada. Selle protsessi arutelu juurde kutsusime Maa-ameti juriidilise osakonna juristi juhataja ülesannetes Tanel Ruusmaa ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektori Ott Kasuri ja õigusnõuniku Tiina Üksvärava ning kuulasime ära eri poolte seisukohad ja argumendid selles pikendamise küsimuses ning arutasime seda keskkonnakomisjonis ka üldisel avatud arutelul, kus üheks üldiselt kõlavaks seisukohaks jäi, et kui keskkonnakomisjon on ühe korra seda tähtaega juba pikendanud, siis  oleks see pikendus võinud ju olla piisav, et need protsessid selleks tähtajaks lõpetada, kuid niimoodi see toimunud ei ole ja me proovisime aru saada, miks see nii on. Seal toodi välja nii hilinemisi vastavate väljapanekute osas kui ka osaliselt vaidlusi eri huvitatud poolte vahel ja ka nimekirjade koostamist, ning seda, et eri etapid koostoimes ei lubanud eeldada, et see protsess õigeks ajaks lõpeb. Kuulanud ära need eri poolte esindajad ja sisemise komisjoni arutelu, otsustati selle küsimuse juurde ühel istungil veel tagasi pöörduda. See toimus järgmisel päeval, 17. novembril 2009, ja selleks ajaks oli juba koostatud esialgne ettepanek Riigikogu juhatusele selle menetluse alustamiseks. Vastav eelnõu on keskkonnakomisjoni sõnastatud, veel kord läbi arutatud Maa-ameti ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ning täna esimesele lugemisele toodud.
Ma tutvustan väga põgusalt põhipunkte, mis tähelepanu pälvisid, ja tähtaegu, mis on nendega seotud. Nimelt koosneb see protsess laias laastus neljast etapist, millest esimene on vabade maade plaanide koostamine ja avalik väljapanek, mis annab taotlejatele võimaluse nende maadega tutvuda. Sellele järgneb avalduste vastuvõtt omavalitsuste poolt, kus eri pooled näitavad üles huvi kasutusvalduse vastu. Juhul, kui neid huvi ilmutajaid on ühe maatüki puhul rohkem kui üks, võib ette näha teatud vaidlusi ja nende vaidluste lahendamiseks antakse mõistlik aeg. See protsess päädib nimekirjade kinnitamisega, mille põhjal saab hiljem kasutusvalduse lepinguid teha. Nüüd oli tekkinud olukord, kus just nimelt mitmes hilisemas etapis olid mitmes omavalitsuses need protsessid sellises staadiumis, et ei olnud päris kindlat veendumust, et need protsessid lõpevad selleks praeguseks tähtajaks, mida oli ühe korra juba pikendatud, ja sestap tegime me oma eelnõus ettepaneku uute tähtaegade kehtestamiseks ehk nende avalduste vastuvõtu, mis tegelikult on üks oluline etapp selle menetluse juures, soovime me selle omalt poolt algatatud eelnõuga lõpetada 1. jaanuaril 2010, et pärast seda ei tekitataks olukordi, kus avatakse uusi menetlusvoorusid, mis järjekordselt ei pruugi mahtuda etteantud ajaraamidesse. Kogu selle protsessi uueks lõplikuks lõpptähtajaks, mil peavad olema kinnitatud nimekirjad, mis annavad võimaluse neid maid kasutusvaldusse anda, on 1. mai 2010. Me leiame, et need tärminid on praegusest positsioonist lähtudes mõistlikud ja peaksid olema selles protsessis osalejatele jõukohased. Sellise ettepaneku me teeme eelnõuna ja seejuures otsustas komisjon esiteks esitada see eelnõu, mille poolt oli 8 komisjoni liiget ja üks liige jäi erapooletuks, ning teiseks teha ettepanek panna eelnõu tänase istungi päevakorda ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsember 2009. See on komisjoni poolt kõik. Ma ootan selle kohta kirglikke küsimusi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 630 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. detsembri kell 12. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 12.18.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee